dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Saarde valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule

Rahandusministeerium · 14. jaanuar 2022
Viit
14-11/8346-2
Registreeritud
14. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saarde Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎14-118346-2 14.01.2022 Väljaminev kiri.asice452 KB

Sisu (failidest)

Saarde Vallavalitsus Teie 25.11.2021 nr 7-1/1-24 [email protected] Meie 14.01.2022 nr 14-11/8346-2 Arvamus Saarde valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule Saarde Vallavalitsus teavitas 25.11.2021 kirjaga nr 7-1/1-24 Rahandusministeeriumi Saarde valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu (eskiisi) avalikust väljapanekust 13.12.2021-14.01.2022 ning võimalusest esitada sel ajavahemikul ettepanekuid. Materjalid on avalikustatud Saarde Vallavalitsuse veebilehel. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on tagada Saarde valla tasakaalustatud ruumiline areng. Selle saavutamiseks kujundatakse ruumilise arengu põhimõtted ja määratakse planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringu ja selle KSH koostamine algatati Saarde Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 41. Üldplaneeringu koostamist konsulteerib ja KSH-d viib läbi Hendrikson & Ko OÜ. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Seletuskirja peatükis 5.2.3. „Väärtuslik põllumajandusmaa“ (lk 43) on selgitatud, et väärtusliku põllumajandusmaa määramisel võeti aluseks Pärnu maakonna planeering. Kuna maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist), võib kohati põllumajandusmaa tegelik väärtus olla madalam kui 35. Sellest tulenevalt on hilisemas etapis lubatud boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata. Samuti välja arvata põllumajandusmaad, kui massiivi suurus on väiksem kui 2 ha. Kokkuvõtvalt soovitakse luua olukorda, kus pärast üldplaneeringu kehtestamist võib planeeringus määratud väärtuslikud põllumajandusmaad väärtuslike põllumajandusmaade koosseisust välja arvata, kuid samas ka täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid määrata. Õigusselguse huvides palume üldplaneeringu seletuskirjas selgitada, kuidas toimub üldplaneeringu täpsustamine pärast üldplaneeringu kehtestamist − väärtusliku põllumajandusmaa lisandumine või välja arvamine, sest planeerimisseaduses üldplaneeringu täpsustamise võimalust ette ei nähta. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne väärtuslikud põllumajandusmaad määrata (PlanS § 75 lõige 1 punkt 14). Seoses eeltooduga on segadust tekitav ka peatüki lõpus toodud lause: Kuna väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht on ajas muutuv, ei ole see üldplaneeringuga kehtestatav vaid informatiivne. Palume kirjas tsiteeritud peatüki lõigud ja laused üle vaadata ning täpsustada. 2. Seletuskirjas (lk 8-9) on lahti seletatud üldplaneeringus kasutatud mõisted, sh elektrituulik, tuulepark, päikesepaneel, päikesepark. Seletuskirja peatükis 5.4.5.3. „Tuuleenergia“ on toodud, et üldplaneeringuga nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tuuleenergia Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 arendamiseks. Märkusena on toodud, et tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad leitakse tuuleparkidele. Peatüki lõpus aga seatakse tingimused tööstuslike elektrituulikute kavandamiseks. Ka peatükis 3.3. „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ on käsitletud tööstuslikke elektrituulikuid. Mõistetes ja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on kasutatud mõisteid päikesepaneel ja päikesepark. Päikeseenergia peatükis käsitletakse ka võrku müümise eesmärgil rajatavaid päikeseparke. Peatükis 3.3 aga seatakse tingimused tööstuslike päikeseparkide rajamiseks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas üheselt mõistetavalt välja tuua mõisted seoses tuule- ja päikeseenergia käsitlusega, sh selgitada, mida tähendab tööstuslik elektrituulik ja tööstuslik päikesepark. Vaadata üle seatud tingimused – nt kas on otstarbekas lubada päikesepaneele tiheasustusalas paigutada vaid hoonete katustele ning mitte rajatiste (bussipaviljon) katustele. Vastava teemaga täiendada ka KSH aruannet ning hinnata parkide ehitamise võimalikke negatiivseid mõjusid, sh looduskeskkonnale, väärtuslikele põllumajandusmaadele, liiklusohutusele, et üldplaneeringuga saaks seada vajalikud tingimused. 3. Seletuskirja peatükis 5.5.2 „Müra“ on fikseeritud, et maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamualadel lähtuda ka öisest piirväärtusest (45 dB), samuti võib kokkulepete saavutamise korral teoreetiliselt loobuda välisõhu normi tagamisest (nt kui maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja aktsepteerib kaasnevaid mõjusid). Niisugust võimalust on kirjeldatud ka KSH aruande eelnõus 4.5.1.4 „Tuulikud“. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt on välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Planeerimisseaduses fikseeritud elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna olemasoluks ja säilitamiseks. Arvestama peab seejuures ka võimalusega, et maaomanikud võivad vahetuda. Ei üldplaneeringu seletuskirja ega KSH aruande eelnõust ei leia selgitust, kuidas ja mis kaalutlustel antakse üldplaneeringuga teoreetiline võimalus eirata õigusaktides ettenähtud norme ning õigus kahjustada inimese (ka tema enda soovil) igapäevast elukeskkonda, tervist. Palume KSH aruande eelnõud täiendada tuuleparkide mõju hindamisega inimese tervisele ning varale. 4. Kuna Saarde valla üldplaneering lähtub eesmärgist tõsta elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteeti ja ühe olulisema ruumilise vajadusena on välja toodud - planeerida kvaliteetset avalikku ruumi, siis soovitav on integreerida üldplaneeringu tingimustesse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava. Viimase lahutamatuks osaks on ruumilise keskkonna ligipääsetavus. Vt täpsemalt Kultuuriministeeriumi veebilehelt https://www.kul.ee/kunstid-ja- loomemajandus/arhitektuur, ligipääsetavuse kohta vt https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ja https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/ligipaasetavus/. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on välja töötatud ministeeriumite ülese ruumiloome töörühma poolt ja sellesse on lõimitud planeerimisseaduse planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi, sh kõiki kaasava elukeskkonna kavandamisel (vt täpsemalt https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/kaasav-elukeskkond/), ning eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust. 5. Seletuskirjas on lehekülgede lõpus joonealuseid kommentaare, mille olulisuse tõttu vääriksid nad peatükis võrdväärse sisuna selgelt ära toomist, et teave ei jääks kahe silma 2 vahele. Näiteks lk 7 on viidatud vabale ehitustegevusele, mis võiks olla selgitatud ka mõistete peatükis. Või näiteks lk 17 kommentaar lehe allservas linnalise asustusega alade kohta. Samuti on näiteks lehekülje 56 lõpus kommentaar: Sobivusanalüüsi ja üldplaneeringu protsessi kaudu on läbi viidud tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohavalik. /…/. Selgitame, et planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne (PlanS § 75 lõige 1 punkt 4) valida asukoht olulise ruumilise mõjuga ehitisele (edaspidi ORME). Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on detailplaneeringuga võimalik tuuleenergia ala planeerida juhul kui ORME asukoht on valitud üldplaneeringuga (PlanS § 125 lõige 1 punkt 4). Vajalik on arvestada õigusselguse põhimõttega, ehk üldplaneeringus tehtud ORME asukoha valik peab olema piisavalt selge ja arusaadav kõigile, ka planeerimis- ja õigusalaseid teadmisi mitte omavatele isikutele. Palume üldplaneeringu seletuskirja edasise töö käigus vastavalt täpsustada. 6. Mõistete peatükis on kohati hästi ära toodud, millisele õigusaktile definitsioon tugineb. See võiks olla nõnda kõikide mõistete osas läbivalt, sh näiteks kaksikkeskuse mõiste juures on viide maakonnaplaneeringule, ent mõistete puhul nagu linnalise asustusega ala, kohalik keskus, lähikeskus jt viide puudub. Selgituseks - kuna planeeringu koostamise korraldajal on õigus koostatava üldplaneeringu jaoks unikaalseid mõisteid kasutusele võtta, siis on õigusselguse huvides oluline, et unikaalsed mõisted oleks sisustatud ja eristatavad mõistetest, mis tulenevad õigusaktist, sh maakonnaplaneeringust. 7. Seletuskirja peatükis 2 (lk 15) on toodud: Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud valla keskkonnaväärtustega, keskuste võrgustikuga, valla ruumilise arengu vajadustega ning Pärnu maakonna planeeringust tulenevate üldiste suundumustega. Juhime tähelepanu, et maakonnaplaneering ei sea ainult üldiseid suundumusi, vaid mitmel juhul ka tingimusi üldplaneeringu koostamisel teemade käsitlemiseks, mis on planeeringu koostamise korraldajale kohustuslik üldplaneeringus järgida, kohapõhiselt täpsustada ja kvalitatiivselt edasi arendada. Siin on hea silmas pidada, et üldplaneeringu käsitlus ei saa olla näiteks üldisem võrreldes maakonnaplaneeringus tooduga (sh seatud tingimustega). 8. Seletuskirja peatükis 2 (lk 15) on toodud: Kohaliku keskusena arenevad edasi Surju, lähikeskustena Tali ja Tihemetsa (kui kaksikkeskuse väiksem keskus). Väiksemates keskuste on oluline tagada igapäevaeluks vajalike teenuste kättesaadavus ja teenuste hea kvaliteet. Siin oleks selgem rääkida läbivalt maakonnaplaneeringu kategooriates – ehk kohalikust keskusest, lähikeskusest – ja mitte kasutada sõnapaari väiksemad keskused. Viimane võib tekitada ebaselgust, mida täpselt on mõeldud. 9. Samas (lk 15) on toodud ruumilise arengu põhimõte: Piirnemisel elamualadega tuleb häiringuid põhjustavate ettevõtete puhul ette näha rohelised puhveralad äri- ja tootmistegevusest tulenevate häiringute leevendamiseks ning järgida keskkonnanõudeid. Ptk 4.6 lk 25 on sõnastatud tingimus: uute tootmisalade paigutamisel kõrvuti elamute ja ühiskondlike hoonetega tuleb kaaluda haljaspuhvri rajamise vajadust tootmisala ja tundliku ala vahele. Haljaspuhvri vajadust hinnata üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt tootmistegevuse iseloomust ja asukohast naaberalade suhtes. /…/ Soovitav on läbi mõelda (seletuskirjas läbivalt sama soovitus ka teiste tingimuste puhul) ja täiendada sõnastusi nii, et selguks üheselt, kes ja millises etapis kas siis näeb ette või kaalub haljaspuhvri rajamise vajadust ning kuidas on haljaspuhvri rajamine tootmisala ja tundliku ala vahele reaalselt elluviidav. 10. Seletuskirja peatükis 3.3 (lk 20) on üheks detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuks põhivõrguga ühendatavate tööstuslike elektrituulikute kavandamine (kui nende 3 asukohad ei ole leitud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga). Ühendusliin liitumispunktiga võib olla lahendatud ka projekteerimistingimustega; /…/ Siin võiks olla selgemalt välja toodud, kas mõeldud on tuuleparki ORME nimekirja mõistes või üksikuid elektrituulikuid. Juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda „Võrgueeskirjast“, mille § 1 lõige 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Sõnastus, mille kohaselt ühendusliin liitumispunktiga võib olla lahendatud ka projekteerimistingimustega, väärib kontrollimist just ORME asukoha valimise võtmes ja sellest aspektist, et tuulepark ei saa olla tuulikud ilma neid ühendavate seadmeteta. 11. Samas lk 23 on tingimus: uute kruntide minimaalne suurus on 900 m2, soovituslikult 1200 m2. Määratud krundi suurused tagavad ehitusliku järjepidevuse ja toetavad väljakujunenud krundistruktuuri säilimist; /…/ Reegel on seotud krundiga. Planeerimisseaduse kohaselt krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Samas ütleb üldplaneering ptk 3.3, et valdaval osal Saarde valla territooriumist ei ole kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamine nõutud. Üldjuhul on ehitamise aluseks projekteerimistingimused. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on linna ja aleviku territoorium vastavalt planeerimisseadusele; /…/ Maakasutuse joonisel on näiteks Tali küla keskuses elamu maa-ala juhtotstarbega alad, kus ehitamise aluseks on eeldatavalt projekteerimistingimused ja krunti planeerimisseaduse mõistes ei määrata (sest detailplaneeringut ei koostata). 12. Seletuskirja peatükk 5.2.2 „Roheline võrgustik“ (lk 41). Seletuskirjas ja maakasutuse joonisel on erinevus - seletuskirjas on kasutatud mõistet tugiala ja joonisele on jäänud mõiste tuumala. Rohevõrgustiku protsentuaalse tingimuse osas juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Vt ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada. Üldplaneeringu ülevaatamisel peab olema võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike / pool-looduslike alade protsent). Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike / poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist (näiteks koosmõju tuulealadega) toetaks üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on tegemist. Pärnu maakonna planeeringuga (vt lk 62) on määratud rohelise võrgustiku hierarhilised tasemed: riigi väikesed, maakonna suured ja maakonna väikesed tuumalad ning koridorid. Paulume joonistel lisada rohevõrgustiku 4 tugialadele ja koridoridele vastavad tähised ja seletuskirja täiendada hierarhilise jaotamise põhimõtetega. 13. Seletuskirja peatükis 5.4.5.3 „Tuuleenergia“ (lk 57) toodud link https://hendrikson.ee/maps/Saarde%C3%9CP/ ei tööta. Tuuleenergia arendamiseks sobivate alade edasisel selgitamisel üldplaneeringus on vajalik tuua välja, kuidas suhestuvad omavahel tuulealad ja roheline võrgustik (sh rohelisele võrgustikule ja sobivatele tuulealadele seatud tingimuste kooskõla) ning täpsustada üldplaneeringu elluviimise vaates kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi, arvestades et planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Üldplaneeringu ja KSH eelnõu (pärast avalikustamist täiendatud seoses tuuleparkide kavandamisega) esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →