Saarde Vallavalitsus Teie 25.11.2021 nr 7-1/1-24
[email protected] Meie 14.01.2022 nr 14-11/8346-2
Arvamus Saarde valla
üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõule
Saarde Vallavalitsus teavitas 25.11.2021 kirjaga nr 7-1/1-24 Rahandusministeeriumi Saarde
valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) aruande eelnõu (eskiisi) avalikust väljapanekust 13.12.2021-14.01.2022 ning
võimalusest esitada sel ajavahemikul ettepanekuid. Materjalid on avalikustatud Saarde
Vallavalitsuse veebilehel.
Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on tagada Saarde valla tasakaalustatud ruumiline
areng. Selle saavutamiseks kujundatakse ruumilise arengu põhimõtted ja määratakse
planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringu ja selle KSH koostamine algatati
Saarde Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 41. Üldplaneeringu koostamist konsulteerib ja
KSH-d viib läbi Hendrikson & Ko OÜ.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Seletuskirja peatükis 5.2.3. „Väärtuslik põllumajandusmaa“ (lk 43) on selgitatud, et
väärtusliku põllumajandusmaa määramisel võeti aluseks Pärnu maakonna planeering. Kuna
maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei lähtu
põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist), võib kohati põllumajandusmaa
tegelik väärtus olla madalam kui 35. Sellest tulenevalt on hilisemas etapis lubatud boniteeti
täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga määratud väärtusliku
põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa
koosseisust välja arvata. Samuti välja arvata põllumajandusmaad, kui massiivi suurus on
väiksem kui 2 ha. Kokkuvõtvalt soovitakse luua olukorda, kus pärast üldplaneeringu
kehtestamist võib planeeringus määratud väärtuslikud põllumajandusmaad väärtuslike
põllumajandusmaade koosseisust välja arvata, kuid samas ka täiendavalt väärtuslikke
põllumajandusmaid määrata.
Õigusselguse huvides palume üldplaneeringu seletuskirjas selgitada, kuidas toimub
üldplaneeringu täpsustamine pärast üldplaneeringu kehtestamist − väärtusliku
põllumajandusmaa lisandumine või välja arvamine, sest planeerimisseaduses üldplaneeringu
täpsustamise võimalust ette ei nähta. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne
väärtuslikud põllumajandusmaad määrata (PlanS § 75 lõige 1 punkt 14).
Seoses eeltooduga on segadust tekitav ka peatüki lõpus toodud lause: Kuna väärtuslike
põllumajandusmaade kaardikiht on ajas muutuv, ei ole see üldplaneeringuga kehtestatav vaid
informatiivne. Palume kirjas tsiteeritud peatüki lõigud ja laused üle vaadata ning täpsustada.
2. Seletuskirjas (lk 8-9) on lahti seletatud üldplaneeringus kasutatud mõisted, sh elektrituulik,
tuulepark, päikesepaneel, päikesepark. Seletuskirja peatükis 5.4.5.3. „Tuuleenergia“ on
toodud, et üldplaneeringuga nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tuuleenergia
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
arendamiseks. Märkusena on toodud, et tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad leitakse
tuuleparkidele. Peatüki lõpus aga seatakse tingimused tööstuslike elektrituulikute
kavandamiseks. Ka peatükis 3.3. „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ on käsitletud
tööstuslikke elektrituulikuid.
Mõistetes ja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on kasutatud mõisteid päikesepaneel ja
päikesepark. Päikeseenergia peatükis käsitletakse ka võrku müümise eesmärgil rajatavaid
päikeseparke. Peatükis 3.3 aga seatakse tingimused tööstuslike päikeseparkide rajamiseks.
Palume üldplaneeringu seletuskirjas üheselt mõistetavalt välja tuua mõisted seoses tuule- ja
päikeseenergia käsitlusega, sh selgitada, mida tähendab tööstuslik elektrituulik ja tööstuslik
päikesepark.
Vaadata üle seatud tingimused – nt kas on otstarbekas lubada päikesepaneele tiheasustusalas
paigutada vaid hoonete katustele ning mitte rajatiste (bussipaviljon) katustele.
Vastava teemaga täiendada ka KSH aruannet ning hinnata parkide ehitamise võimalikke
negatiivseid mõjusid, sh looduskeskkonnale, väärtuslikele põllumajandusmaadele,
liiklusohutusele, et üldplaneeringuga saaks seada vajalikud tingimused.
3. Seletuskirja peatükis 5.5.2 „Müra“ on fikseeritud, et maaomanikuga kokkuleppel võib
olemasolevatel elamualadel lähtuda ka öisest piirväärtusest (45 dB), samuti võib kokkulepete
saavutamise korral teoreetiliselt loobuda välisõhu normi tagamisest (nt kui maaomanik on
huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja aktsepteerib kaasnevaid mõjusid). Niisugust
võimalust on kirjeldatud ka KSH aruande eelnõus 4.5.1.4 „Tuulikud“.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt on välisõhus leviv müra inimtegevusest
põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või
liikuvad allikad. Planeerimisseaduses fikseeritud elukeskkonna parendamise põhimõtte
kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna
olemasoluks ja säilitamiseks. Arvestama peab seejuures ka võimalusega, et maaomanikud
võivad vahetuda.
Ei üldplaneeringu seletuskirja ega KSH aruande eelnõust ei leia selgitust, kuidas ja mis
kaalutlustel antakse üldplaneeringuga teoreetiline võimalus eirata õigusaktides ettenähtud
norme ning õigus kahjustada inimese (ka tema enda soovil) igapäevast elukeskkonda, tervist.
Palume KSH aruande eelnõud täiendada tuuleparkide mõju hindamisega inimese tervisele
ning varale.
4. Kuna Saarde valla üldplaneering lähtub eesmärgist tõsta elu- ja ettevõtluskeskkonna
kvaliteeti ja ühe olulisema ruumilise vajadusena on välja toodud - planeerida kvaliteetset
avalikku ruumi, siis soovitav on integreerida üldplaneeringu tingimustesse kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtete hea tava. Viimase lahutamatuks osaks on ruumilise keskkonna ligipääsetavus.
Vt täpsemalt Kultuuriministeeriumi veebilehelt https://www.kul.ee/kunstid-ja-
loomemajandus/arhitektuur, ligipääsetavuse kohta vt
https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ja https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/ligipaasetavus/. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on välja töötatud ministeeriumite
ülese ruumiloome töörühma poolt ja sellesse on lõimitud planeerimisseaduse planeerimise
põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi, sh kõiki kaasava
elukeskkonna kavandamisel (vt täpsemalt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/kaasav-elukeskkond/), ning eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide,
erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust.
5. Seletuskirjas on lehekülgede lõpus joonealuseid kommentaare, mille olulisuse tõttu
vääriksid nad peatükis võrdväärse sisuna selgelt ära toomist, et teave ei jääks kahe silma
2
vahele. Näiteks lk 7 on viidatud vabale ehitustegevusele, mis võiks olla selgitatud ka mõistete
peatükis. Või näiteks lk 17 kommentaar lehe allservas linnalise asustusega alade kohta.
Samuti on näiteks lehekülje 56 lõpus kommentaar: Sobivusanalüüsi ja üldplaneeringu
protsessi kaudu on läbi viidud tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohavalik.
/…/. Selgitame, et planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne (PlanS § 75 lõige
1 punkt 4) valida asukoht olulise ruumilise mõjuga ehitisele (edaspidi ORME).
Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on detailplaneeringuga võimalik tuuleenergia ala
planeerida juhul kui ORME asukoht on valitud üldplaneeringuga (PlanS § 125 lõige 1 punkt
4). Vajalik on arvestada õigusselguse põhimõttega, ehk üldplaneeringus tehtud ORME
asukoha valik peab olema piisavalt selge ja arusaadav kõigile, ka planeerimis- ja õigusalaseid
teadmisi mitte omavatele isikutele. Palume üldplaneeringu seletuskirja edasise töö käigus
vastavalt täpsustada.
6. Mõistete peatükis on kohati hästi ära toodud, millisele õigusaktile definitsioon tugineb. See
võiks olla nõnda kõikide mõistete osas läbivalt, sh näiteks kaksikkeskuse mõiste juures on
viide maakonnaplaneeringule, ent mõistete puhul nagu linnalise asustusega ala, kohalik
keskus, lähikeskus jt viide puudub. Selgituseks - kuna planeeringu koostamise korraldajal on
õigus koostatava üldplaneeringu jaoks unikaalseid mõisteid kasutusele võtta, siis on
õigusselguse huvides oluline, et unikaalsed mõisted oleks sisustatud ja eristatavad mõistetest,
mis tulenevad õigusaktist, sh maakonnaplaneeringust.
7. Seletuskirja peatükis 2 (lk 15) on toodud: Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on
arvestatud valla keskkonnaväärtustega, keskuste võrgustikuga, valla ruumilise arengu
vajadustega ning Pärnu maakonna planeeringust tulenevate üldiste suundumustega. Juhime
tähelepanu, et maakonnaplaneering ei sea ainult üldiseid suundumusi, vaid mitmel juhul ka
tingimusi üldplaneeringu koostamisel teemade käsitlemiseks, mis on planeeringu koostamise
korraldajale kohustuslik üldplaneeringus järgida, kohapõhiselt täpsustada ja kvalitatiivselt
edasi arendada. Siin on hea silmas pidada, et üldplaneeringu käsitlus ei saa olla näiteks
üldisem võrreldes maakonnaplaneeringus tooduga (sh seatud tingimustega).
8. Seletuskirja peatükis 2 (lk 15) on toodud: Kohaliku keskusena arenevad edasi Surju,
lähikeskustena Tali ja Tihemetsa (kui kaksikkeskuse väiksem keskus). Väiksemates keskuste
on oluline tagada igapäevaeluks vajalike teenuste kättesaadavus ja teenuste hea kvaliteet.
Siin oleks selgem rääkida läbivalt maakonnaplaneeringu kategooriates – ehk kohalikust
keskusest, lähikeskusest – ja mitte kasutada sõnapaari väiksemad keskused. Viimane võib
tekitada ebaselgust, mida täpselt on mõeldud.
9. Samas (lk 15) on toodud ruumilise arengu põhimõte: Piirnemisel elamualadega tuleb
häiringuid põhjustavate ettevõtete puhul ette näha rohelised puhveralad äri- ja
tootmistegevusest tulenevate häiringute leevendamiseks ning järgida keskkonnanõudeid. Ptk
4.6 lk 25 on sõnastatud tingimus: uute tootmisalade paigutamisel kõrvuti elamute ja
ühiskondlike hoonetega tuleb kaaluda haljaspuhvri rajamise vajadust tootmisala ja tundliku
ala vahele. Haljaspuhvri vajadust hinnata üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt tootmistegevuse
iseloomust ja asukohast naaberalade suhtes. /…/ Soovitav on läbi mõelda (seletuskirjas
läbivalt sama soovitus ka teiste tingimuste puhul) ja täiendada sõnastusi nii, et selguks üheselt,
kes ja millises etapis kas siis näeb ette või kaalub haljaspuhvri rajamise vajadust ning kuidas
on haljaspuhvri rajamine tootmisala ja tundliku ala vahele reaalselt elluviidav.
10. Seletuskirja peatükis 3.3 (lk 20) on üheks detailplaneeringu koostamise kohustusega
juhuks põhivõrguga ühendatavate tööstuslike elektrituulikute kavandamine (kui nende
3
asukohad ei ole leitud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga). Ühendusliin liitumispunktiga
võib olla lahendatud ka projekteerimistingimustega; /…/ Siin võiks olla selgemalt välja
toodud, kas mõeldud on tuuleparki ORME nimekirja mõistes või üksikuid elektrituulikuid.
Juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102
punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184
„Võrgueeskiri” tähenduses. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda
„Võrgueeskirjast“, mille § 1 lõige 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning
elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning
rajatistest koosnev elektrijaam. Sõnastus, mille kohaselt ühendusliin liitumispunktiga võib
olla lahendatud ka projekteerimistingimustega, väärib kontrollimist just ORME asukoha
valimise võtmes ja sellest aspektist, et tuulepark ei saa olla tuulikud ilma neid ühendavate
seadmeteta.
11. Samas lk 23 on tingimus: uute kruntide minimaalne suurus on 900 m2, soovituslikult 1200
m2. Määratud krundi suurused tagavad ehitusliku järjepidevuse ja toetavad väljakujunenud
krundistruktuuri säilimist; /…/
Reegel on seotud krundiga. Planeerimisseaduse kohaselt krunt on detailplaneeringuga
määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Samas ütleb üldplaneering ptk 3.3, et
valdaval osal Saarde valla territooriumist ei ole kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt
detailplaneeringu koostamine nõutud. Üldjuhul on ehitamise aluseks
projekteerimistingimused. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on linna
ja aleviku territoorium vastavalt planeerimisseadusele; /…/ Maakasutuse joonisel on näiteks
Tali küla keskuses elamu maa-ala juhtotstarbega alad, kus ehitamise aluseks on eeldatavalt
projekteerimistingimused ja krunti planeerimisseaduse mõistes ei määrata (sest
detailplaneeringut ei koostata).
12. Seletuskirja peatükk 5.2.2 „Roheline võrgustik“ (lk 41). Seletuskirjas ja maakasutuse
joonisel on erinevus - seletuskirjas on kasutatud mõistet tugiala ja joonisele on jäänud mõiste
tuumala.
Rohevõrgustiku protsentuaalse tingimuse osas juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja
poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku
toimivust. Vt ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada
heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu
omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud;
samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on
üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate
tingimuste abil täpsustada.
Üldplaneeringu ülevaatamisel peab olema võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh
üheks indikaatoriks saab olla looduslike / pool-looduslike alade protsent). Seetõttu teeme
ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate
tingimuste, nii et tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel
ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike / poollooduslike alade osatähtsus
rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi.
Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist (näiteks koosmõju tuulealadega) toetaks
üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide
hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või
kohaliku tähtsusega element) on tegemist. Pärnu maakonna planeeringuga (vt lk 62) on
määratud rohelise võrgustiku hierarhilised tasemed: riigi väikesed, maakonna suured ja
maakonna väikesed tuumalad ning koridorid. Paulume joonistel lisada rohevõrgustiku
4
tugialadele ja koridoridele vastavad tähised ja seletuskirja täiendada hierarhilise jaotamise
põhimõtetega.
13. Seletuskirja peatükis 5.4.5.3 „Tuuleenergia“ (lk 57) toodud link
https://hendrikson.ee/maps/Saarde%C3%9CP/ ei tööta.
Tuuleenergia arendamiseks sobivate alade edasisel selgitamisel üldplaneeringus on vajalik
tuua välja, kuidas suhestuvad omavahel tuulealad ja roheline võrgustik (sh rohelisele
võrgustikule ja sobivatele tuulealadele seatud tingimuste kooskõla) ning täpsustada
üldplaneeringu elluviimise vaates kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi, arvestades et
planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Üldplaneeringu ja
KSH eelnõu (pärast avalikustamist täiendatud seoses tuuleparkide kavandamisega) esitada
arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
5