dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringu esitamine

Rahandusministeerium · 13. jaanuar 2022
Viit
14-11/490-1
Registreeritud
13. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rakvere Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))
Lahendamise tähtaeg
12. veebruar 2022

Failid

  • 📎5554_Näpi_alevik_Oru4_tn_4_ kinnistu_DP.asice10418 KB
  • 📎Kehtestatud detailplaneeringu esitamine - Näpi alevik, Oru tn 4.asice371 KB
  • 📎Rakvere Vallavalitsuse 02.06.2021 korraldus nr 273.asice117 KB

Sisu (failidest)

RAKVERE VALLAVALITSUS Maa-amet Rahandusministeerium Meie 12.01.2022 nr 7-2/23-15 Kehtestatud detailplaneeringu esitamine Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 esitame Rakvere Vallavalitsuse 02.06.2021 korraldusega nr 273 kehtestatud Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneeringu materjalid. Kehtestatud detailplaneeringutega on elektrooniliselt võimalik avalikult tutvuda ka Rakvere valla veebilehel www.rakverevald.ee/kehtestatud-planeeringud. Detailplaneering võeti vastu Rakvere Vallavalitsuse 21.04.2021 korraldusega nr 207. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus perioodil 10.05.2021-23.05.2021. Avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud, mistõttu avaliku arutelu korraldamine ei olnud vajalik. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine ei ole vajalik, kuna tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maido Nõlvak Vallavanem Lisad: 1. Rakvere Vallavalitsuse 02.06.2021 korraldus nr 273 .asice 2. 5554_Näpi_alevik_Oru4_tn_4_ kinnistu_DP.asice 3. 5554_Näpi_alevik_Oru tn 4 kinnistu_DP_kihid.dgn 4. Lisa 1_5554_Näpi_alevik_Oru tn 4 kinnistu_DP_ jooniste üldine info.xlsx 5. Lisa 2_5554_Näpi_alevik_Oru tn 4 kinnistu_DP_kihid.xlsx 6. Kooskõlastuste koondtabel.pdf Kaire Kullik, 322 0846 [email protected] _______________________________________________________________________________________________________________________ Kooli 2 Telefon +372 329 5944 Registrikood 77000329 Sõmeru alevik Faks +372 329 5941 SEB Pank EE981010502009484005 44305 LÄÄNE-VIRUMAA E-post: [email protected] Swedbank EE412200221032186823 www.rakverevald.ee Nordea Bank EE431700017003152964 Kooskõlastuste ja arvamuste avaldamise koondtabel Kooskõlastused Kooskõlastaja Kooskõlastuse kuupäev ja number Märkused 1 Päästeamet 25.03.2021 nr 7.2-3.3/2025-1, kooskõlastuse nr 1991-2021-2 Arvamuse avaldamine Arvamuse Arvamuse Sisu Vastuskirja kuupäev ja Vastuskirja sisu avaldaja avaldamise number kuupäev 1 Voore tn 4 kinnistu 18.03.2021 Arvamuse sisu puudutas 29.03.2021 nr 7-2/23-10 Rakvere Vallavalitsus selgitas omanik hoonestusala paiknemist, planeeringulahenduses määratletud märgala sadevete juhtimisega, hoonestusala ja ehitusõiguse hoonete kõrguse määramist tingimuste määratlemise aluseid ning ning tuletõrjekustutusvee sademevee ärajuhtimise võimalusi ja kättesaadavust Voore tn tuletõrjevee kustutusveehüdrantide lõppu. paiknemist tuleohutuse tagamiseks. Koostas: Kaire Kullik, Rakvere Vallavalitsuse arendus- ja planeerimisspetsialist RAKVERE VALLAVALITSUS KORRALDUS 2. juuni 2021 nr 273 Detailplaneeringu kehtestamine Rakvere Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldusega nr 178 algatati Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt KeHJS § 35 lg 5 alusel eeldatava olulise keskkonnamõju puudumise tõttu. Detailplaneeringu lahendus ei ole kehtivat Sõmeru valla üldplaneeringut (kehtestatud Sõmeru Vallavolikogu 20.07.2006 määrusega nr 21) muutev. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 0,6 ha. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rakvere Vallavalitsus (aadress Kooli 2, Sõmeru, e-post [email protected]), koostaja on Wesenberg OÜ (aadress J. Kunderi tn 1-8, Rakvere linn, e-post [email protected]) ning huvitatud isik on MP Building OÜ (Vaarikmäe, Müüriku küla, Väike-Maarja vald, [email protected]). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala jagamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine, samuti lahendada kruntide juurdepääs avalikelt teedelt ning tehnovõrkudega varustamine, lisaks ka haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete, kujade ja kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine jms tulenevalt planeerimisseadusest. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringuala jagada kolmeks elamukrundiks (2247 m2, 2207 m2 ja 1559 m2). Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet (sh 1 elamu ning 2 on abihoonet). Hoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8 m ning korruselisus kuni 2 (abihoonetel 1). Krundi täisehitusprotsent on 15%. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Juurdepääsud on lahendatud Oru ja Voore avaliku kasutusega tänavatelt. Detailplaneeringu kohta esitas Rakvere Vallavalitsus taotluse kooskõlastuseks Päästeametile ning saadeti teavitused arvamuse avaldamiseks piirinaabritest Oru tn 2, Voore tn 2 ja Voore tn 4 kinnistute omanikele. Kirjalik kooskõlastus laekus Päästeametilt (25.03.2021). Piirinaabritest avaldas 18.03.2021 e-kirjaga arvamust Voore tn 4 kinnistu omanik. Arvamuse sisu puudutas hoonestusala paiknemist, märgala sadevete juhtimisega, hoonete kõrguse määramist ning tuletõrje kustutusvee kättesaadavust Voore tn lõppu. Rakvere Vallavalitsus selgitas 29.03.2021 vastuskirjaga nr 7-2/23-10 planeeringulahenduses määratletud hoonestusala ja ehitusõiguse tingimuste määratlemise aluseid ning sademevee ärajuhtimise võimalusi ja tuletõrjevee kustutusvee hüdrantide paiknemist tuleohutuse tagamiseks. Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Rakvere Vallavalitsuse 21.04.2021 korraldusega nr 207. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul perioodil 10.05.2021-23.05.2021. Avaliku väljapaneku perioodi jooksul ei laekunud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet, mistõttu avalikku arutelu ei korraldata. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 otsus nr 70 „Ülesannete delegeerimine“ p 10, planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning Wesenberg OÜ poolt koostatud Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneering (töö nr 49-0520) annab Rakvere Vallavalitsus korralduse: 1. Kehtestada Wesenberg OÜ koostatud Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneering. 2. Korralduse lahutamatuks osaks on Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneering, Wesenberg OÜ töö nr 49-0520. 3. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada esitades vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Rakvere Vallavalitsusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast korraldusest või toimingust teada sai, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maido Nõlvak Vallavanem Sirje Veiman Vallasekretär Lääne-Viru maakond Rakvere vald Näpi alevik ORU TN 4 KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr: 49-0520 Tellija: MP Building OÜ Vaarikmäe, Müüriku küla 46220 Väike-Maarja vald Lääne-Viru maakond Tel: + +372 5647 7469 e-mail: [email protected] Koostaja: Wesenberg OÜ Kristi Jõemets Kutsetunnistus nr 109261 Tel: +372 521 1425 e-mail: [email protected] Rakvere 2020 _________________________________________________________________________________________________________________ OÜ Wesenberg email: [email protected] Registrikood 12865969 J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733 44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank Oru tn 4 kinnistu detailplaneering DETAILPLANEERINGU SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS ................................... 4 1.1 Lähtematerjalid ........................................................................................................... 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 5 2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus ............................................................... 5 2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed ........................................................... 5 2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed ...................................................................... 5 2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon ............................................................. 5 2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs ...................................... 5 2.6 Kehtivad planeeringud maa-alal ja lähiümbruses ....................................................... 6 3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS ................................................................ 6 3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid ......................................................... 6 3.2 Planeeritav krundijaotus .............................................................................................. 6 3.3 Ehitusõigus, krundi suurus, sihtotstarbed ................................................................... 7 3.4 Arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 8 3.5 Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe täpsustamine ......................... 8 4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED........................................................ 9 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud ................................................................................ 9 4.2 Parkimine ja kõnniteed................................................................................................ 9 4.3 Kattega alad................................................................................................................. 9 5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ................................................... 9 5.1 Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................. 9 5.2 Piirded ......................................................................................................................... 9 6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................. 10 6.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.................................... 10 6.2 Keskkonnakaitselised piirangud ............................................................................... 10 6.3 Keskkonnatingimused ............................................................................................... 10 6.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................. 11 7. TULEOHUTUS ................................................................................................................. 11 7.1 Tuleohutusnõuded ..................................................................................................... 11 8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE ................................................................. 12 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks ............................................. 12 8.1.1 Korrashoid ................................................................................................................. 12 8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused ................................................................................... 13 9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ................................................ 13 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud ........................................ 13 10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED ............................................................................... 13 10.1 Elektrivarustus .......................................................................................................... 13 10.2 Sidevarustus .............................................................................................................. 14 10.3 Veevarustus. Kanalisatsioon ..................................................................................... 14 10.4 Sadevete kanalisatsioon ............................................................................................ 15 10.5 Soojavarustustus........................................................................................................ 15 11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED ...................................................... 15 OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 2 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering II LISAD Kitsenduste väljavõtted seadustest (7 lehel) Menetlusdokumendid Tehnilised tingimused Muud lisad III KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuste koondtabel Koopiad kooskõlastustest IV JOONISED Joonis 1 – Situatsiooniskeem Joonis 2 – Olemasolev olukord M1:500 Joonis 3 – Põhijoonis. Tehnovõrgud M1:500 Joonis 4 – Elektrivarustuse skeem M1:1000 V ILLUSTRATSIOON OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 3 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, Näpi alevikus, Oru tn 4 kinnistu (katastritunnus 77004:00l:0468) detailplaneeringu koostamise eesmärk on krundi jagamine kolmeks elamukrundiks ning elamukruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks, samuti liikluskorralduse, juurdepääsude, heakorrastuse, haljastuse, tehnosüsteemide jms lahendamine. Planeeritava ala suurus on ca 0,6 ha. 1.1 Lähtematerjalid • Rakvere Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldus nr 178 Rakvere vallas Näpi alevikus Oru tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise kohta ja lähteülesande kinnitamise kohta; • Sõmeru valla üldplaneering (kehtestatud Sõmeru Vallavolikogu 20. juuli 2006 määrusega nr 21); • Koostamisel olev Rakvere valla üldplaneering (algatatud Rakvere Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 59); • Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 21.02.2019 käskkirjaga nr l.l-4l30); • Planeerimisseadus; • Ehitusseadustik; • Eesti Projekteerimisnormid; • Maakatastriseadus; • Maapõueseadus; • Tuleohutuse seadus; • Jäätmeseadus; • Veeseadus; • Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrus nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“; • Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”; • Rakvere valla heakorraeeskiri (Rakvere Vallavolikogu 22.04.2020 määrus nr 64); • Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri (Rakvere Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 11); • Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord (Rakvere Vallavolikogu 27.11.2019 määrus nr 54); • Rakvere valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arengukava aastatel 2018-2030 (kinnitatud Rakvere vallavolikogu 12.09.2018 määrusega nr 17); • Rakvere vald Näpi alevik Oru tn 4 geoalus (koostanud OÜ Gem-Geo, töö nr 12515, 01.06.2020). OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 4 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus Detailplaneeringuala asub Rakvere vallas, Näpi alevikus. Planeeritav ala, suurusega on ca 0,6 ha, hõlmab Oru tn 4 kinnistut (77004:00l:0468) vt Joonis 1 - Situatsiooniskeem). Planeeringuala paikneb Rakvere valla keskosas, Näpi aleviku lääneosas ja piirneb elamukruntidega ning Oru ja Voore tänavatega. Tapa-Narva raudtee jääb planeeringualast ca 150 m lõuna poole ning ca 250 m kaugusele lääne poole jääb Näpi oja. 2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed Detailplaneeringualal paikneb osaliselt üks katastriüksus: • Oru tn 4, katastritunnus 77004:001:0468, kinnistu registriosa 775031, pindala 6012 m2, olemasolev maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa. 2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed Planeeritav ala piirneb põhjast Voore tn 4 katastriüksusega (77004:001:0467, elamumaa), idast Oru tn 2 katastriüksusega (77004:001:0055, elamumaa), läänest Voore tänav katastriüksusega (77001:001:0472, transpordimaa), lõunast Voore tn 2 katastriüksusega (77004:001:0800, elamumaa) ja Oru tänava katastriüksusega (77001:001:0471, transpordimaa). 2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon Maastikulise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2020. aastal koostatud geodeetilisest alusplaanist (koostanud OÜ Gem-Geo, töö nr 12515, 01.06.2020) ja Maa-ameti geoportaalis olevatest andmetest. Olemasolevast Oru tn 4 katastriüksusest 5960 m² on haritav maa ja 52 m² muu maa. Planeeringuala näol on tegemist loodusliku rohumaaga. Planeeritav krunt on hoonestamata ning see paikneb Näpi alevikus väljakujunenud ca 20 elamukrundiga väikeelamute alal. Planeeritav krunt piirneb lõunast Oru tänavaga (kohalik tee nr 7701024), läänest Voore tänavaga (kohalik tee nr 7701025) ning ülejäänud osades elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistutega. Planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei ole andmebaaside info alusel looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid liike ega ka muinsuskaitsealuseid objekte. Planeeringualal asub üleriigilise tähtsusega põlevkivi maardla alal (Haljala uuringuväli, passiivne varu, registrikaardi nr 33). Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Krundi läänepiiril kulgeb elektriõhuliin alla 1 kV (Elektrilevi OÜ). Oru ja Voore tänavatel kulgevad kanalisatsioonitrassid, sidekaabel, elektrimaakaabelliin ja elektriõhuliin 1kV-35kV. Planeeringuala maapinna absoluutkõrgused jäävad 69.58-72.67m vahemikku, maapind on kõrgem lääne pool, ida suunal maapind langeb. Planeeringualaga piirnevad Oru ja Voore tänavad on kohalikud teed, kust on tagatud Oru tn 4 krundile juurdepääs. Oru tänav on asfaltkatteega, Voore tänav killustikkattega. Planeeringualal ja piirnevate teede ääres puuduvad jalg/jalgrattateed. Oru tn 4 krundil asub kraav. 2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs Näpi alevik asub Rakvere valla keskosas ning Näpi alevikku läbib Tapa-Narva raudtee. Rakvere vald moodustati 2017. aastal endise Sõmeru valla ja endise Rakvere valla ühinemisel OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 5 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering ning see paikneb rõngasvallana ümber Rakvere linna. Kõrvuti asetsevad Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku ca 1400 inimest (Rakvere vallas kokku ca 5600 elanikku). Rakvere valla keskuseks on Sõmeru alevik, mis jääb Rakvere linnast (maakonnakeskusest) ca 5 km kaugusele. Vallakeskusest Sõmerult on Tallinna 98 km, Tartusse 132 km, Pärnusse 187 km ja Narva 114 km. Lähimad sadamad asuvad Tallinnas ja Kundas. Planeeringualast ca 760 m lõuna poole jääb riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva, samasse jääb ka kõrvalmaantee nr 17189 Rakvere sissesõit ning ca 430 m kaugusele kirde suunas jääb kõrvalmaantee nr 17208 Näpi tee. Tapa-Narva raudtee jääb planeeritavast alast ca 150 m kaugusele lõunasse, lähim rongipeatus asub Rakveres, mis jääb planeeringualast linnulennult ca 1,5 km kaugusele, teed mööda ca 3,5 km kaugusele. Planeeringualale lähim bussipeatus asub ca 450 m kaugusel. Lähim sadam asub Kundas, ca 25 km kaugusel Näpi alevikust. Elanike igapäevaseid vajadusi teenindusasutuste osas rahuldavad Sõmeru ja Näpi kõrval suurel määral Rakvere linna asutused. Näpi alevikus asub Näpi kool (Vaeküla kooli õigusjärglane). Sõmeru alevikus asuvad Sõmeru Põhikool ja Sõmeru Lasteaed Pääsusilm Sõmeru maja ning 2010. aastal valminud omapärase arhitektuurse lahendusega Sõmeru keskusehoone, milles paiknevad raamatukogu, päevakeskus, klubi ja Rakvere Vallavalitsus. Keskusehoone naabruses asub ka Sõmeru tervisekeskus, kus töötavad nii perearstid kui hambaarst. Sõmeru alevikus on olemas ka toidupood. Näpi aleviku ida ja lääne osas asuvad peamiselt elamumaad, valdavalt pereelamud ja ridaelamud, keskosas asuvad tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega maa-alad. 2.6 Kehtivad planeeringud maa-alal ja lähiümbruses Planeeringuala osas kehtib Sõmeru valla üldplaneering (kehtestatud endise Sõmeru Vallavolikogu poolt 20.07.2006 määrusega nr 21), mille kohaselt on planeeringuala krundi juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa (EV, kavandatav). Planeeringualal ja planeeringuala naabruses kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Rakvere vald on koostamas uut Rakvere valla üldplaneeringut (algatatud Rakvere Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 59), mille käesolevaks ajaks valminud maakasutusplaani kohaselt on Oru tn 4 krundi osas juhtotstarbeks määratud elamuala. Planeeringualal kehtib ka Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr l.l-4130). 3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS 3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasoleva Oru tn 4 elamukrundi jagamine kolmeks elamukrundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks, samuti lahendada kruntide juurdepääs avalikelt teedelt ning tehnovõrkudega varustamine, lisaks ka haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete, kujade ja kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine jms tulenevalt planeerimisseadusest. 3.2 Planeeritav krundijaotus Detailplaneeringuga on ette nähtud Oru tn 4 krundi jagamine kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks. POS 1 on kavandatud suurusega 2247 m2, POS 2 krunt suurusega 2207 m2 ning POS 3 krunt suurusega 1559 m2 (vt Tabel 1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus ja joonis 3 Põhijoonis). OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 6 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering 3.3 Ehitusõigus, krundi suurus, sihtotstarbed Krundi hoonestusala ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu joonisel 3 Põhijoonis ning seletuskirja Tabelis 1. Hoonestusala on kavandatud krundi piiridest 4-7m kaugusele ning see on kajastatud põhijoonisel (joonis 3). Projekteerimise käigus tuleb määrata hoone täpne asukoht krundil hoonestusala sees lähtuvalt tulevaste krundi omanike soovidest ja vajadustest lähtuvalt. Hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele. Hoonete lubatud arvu hulka loetakse ka alla 20 m2 ja alla 5 m kõrgused hooned, mille ehitamiseks ehitusseadustiku kohaselt ei ole vaja esitada ehitusteatist ega taotleda ehitusluba. Rajatisi võib ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala vastavalt ehitusseadustikule ja lähtuvalt kehtivatest piirangutest. Rajatiste rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul. Tabel 1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus POS 1 Krunt moodustatakse Oru tn 4 katastriüksuse jagamise teel. Krundi pindala 2247 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% pereelamu maa (EP) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E). Krunt planeeritakse ühe elamukompleksi teenindamiseks. Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet (sh 1 elamu ning 2 on abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind kokku kuni 337 m² (sh elamu pind kuni 250 m²). Hoonet maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast katuseharjani on kuni 8 meetrit, abs. kõrgus 80.00 (abihoonetel kuni 4,5 m, abs. kõrgus 76.50) ning korruselisus kuni 2 (abihoonetel 1). Krundi täisehitusprotsent 15%. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3. Krundi aadressi ettepanek: Oru tn 8 või Voore tn 2a. POS 2 Krunt moodustatakse Oru tn 4 katastriüksuse jagamise teel. Krundi pindala 2207 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% pereelamu maa (EP) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E). Krunt planeeritakse ühe elamukompleksi teenindamiseks. Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet (sh 1 elamu ning 2 on abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind kokku kuni 331 m² (sh elamu pind kuni 250 m²). Hoonet maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast katuseharjani on kuni 8 meetrit, abs. kõrgus 78.50 (abihoonetel kuni 4,5 m, abs. kõrgus 75.00) ning korruselisus kuni 2 (abihoonetel 1). Krundi täisehitusprotsent 15%. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3. Krundi aadressi ettepanek: Oru tn 6 POS 3 Krunt moodustatakse Oru tn 4 katastriüksuse jagamise teel. Krundi pindala 1559 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% pereelamu maa (EP) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E). Krunt planeeritakse ühe elamukompleksi teenindamiseks. Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet (sh 1 elamu ning 2 on abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind kokku kuni 233 m² (sh elamu pind kuni 200 m²). Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast katuseharjani on kuni 8 meetrit, abs. kõrgus 77.80 (abihoonetel kuni 4,5 m, abs. kõrgus 74.30) ning korruselisus kuni 2 (abihoonetel 1). Ainult ühe hoone (elamu) ehitamise korral võib elamu ehitusalune pind olla 233 m2. Krundi täisehitusprotsent 15%. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3. Krundi aadressi ettepanek: Oru tn 4 OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 7 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering 3.4 Arhitektuurinõuded Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul on tegemist ühepereelamute ja nende abihoonetega. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades ümbruskonna ehituslaadi ja sobilikkust ümbritsevasse keskkonda. Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlik inimesele, varale ega keskkonnale. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Viimistluses tuleb kasutada kaasaegseid elamutele kohaseid viimistlusmaterjale nagu kivi, krohv, puitvooder jms või nende kombinatsioonid. Keelatud on kasutada fassaadi viimistlusmaterjalina plekki (sh sandwich-paneele), ümarpalki või imiteerivaid materjale. Materjalide ja värvitoonide valik peab sobima lähiümbruse hoonetega. Lubatud kahepoolne või ühepoolne viilkatus, katusekalle kuni 45°. Katusekattena on lubatud plekk, katusekivi, rullmaterjalid jm kaasaaegsed materjalid. Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringust. 3.5 Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe täpsustamine Kehtiva Sõmeru valla üldplaneeringu (kehtestatud endise Sõmeru Vallavolikogu poolt 20.07.2006 määrusega nr 21) kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks määratud väikeelamuala (EV) (vt Skeem 1 – Väljavõte kehtivast Sõmeru valla üldplaneeringust). Üldplaneeringust tulenevalt on väikeelamukruntide suuruseks sätestatud keskmiselt 2000 m2, kuid mitte alla 1500 m2. Ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel on kehtiva üldplaneeringu kohaselt 10-15%, hoonete korruselisus kuni 2. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud kruntide suurused ja planeeritud ehitusõigus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Skeem 1. Väljavõte Sõmeru valla üldplaneeringust OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 8 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering 4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud Planeeringuala piirneb lõunast Oru tänavaga (kohalik tee nr 7701024) ning Läänest Voore tänavaga (kohalik tee nr 7701025). Voore tänav, mis ristub planeeringualast lõunas Oru tänavaga, on killustikkattega. Oru tänav on asfalteeritud. Elamukrunte teenindav transport on sõiduautod. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele on kavandatud olemasolevatelt avalikelt teedelt. POS 2 ja POS 3 kruntidele juurdepääs on ette nähtud Oru tänavalt ning POS 1 krundile juurdepääs Voore tänavalt. Kavandatavad juurdepääsud on kavandatud ca 4 m laiustena, et tagada ka päästeautode juurdepääs hoonetele. Juurdepääsud on tähistatud planeeringu põhijoonisel orienteeruva täpsusega, projekteerimise käigus täpsustatakse juurdepääsuteede asukohad, laiused ning katendid. 4.2 Parkimine ja kõnniteed Planeeritavate hoonete parkimine on lahendatud krundisiseselt. Igale elamukruntidele tuleb projekteerimise käigus tagada vähemalt 2 parkimiskohta lähtuvalt Eesti Vabariigi Standardist 843:2016. Detailplaneeringuga kõnniteid tänavate äärde pole kavandatud, kuna selleks puudub reaalne vajadus. 4.3 Kattega alad Elamukruntide parkimiskohtade katend soovitavalt kõnniteekivi, murukivi vms. juurdepääsuteede katendiks kõnniteekivi või asfalt või muu kõvakate. Täpne katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi juhtida teede ega naaberkinnistutele. 5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 5.1 Haljastus ja heakorrastus Planeeringuala näol on tegemist valdavalt loodusliku rohumaaga, kus hooneid ei paikne. Planeeringuala on kasutuseta, kuid heakorrastatud ja niidetud. Kõrghaljastus on ette nähtud säilitada. Haljasalad peavad olema regulaarselt niidetud ja heakorrastatud. Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee reostamisest hoidumiseks kooskõlas kehtivate normidega. Rakvere vallas kehtib Rakvere valla heakorraeeskiri (Rakvere Vallavolikogu 22.04.2020 määrus nr 64), millest tulenevad kinnistu ja ehitise omanikule kohustused heakorra tagamiseks. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Peale hoonete ehitamist tuleb krundid heakorrastada ja haljastada. 5.2 Piirded Planeeritud elamukruntidele on piirete rajamine lubatud krundipiiridele. Piirete rajamisel peab arvestama järgmiste tingimustega: • piirde maksimaalseks kõrguseks võib olla 1,5 m; • piirde ehitamisel on lubatud kasutada läbipaistvat võrkpiiret (koos hekiga või ilma) või osaliselt läbipaistvat puitpiiret; • läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud; OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 9 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering • piire peab kokku sobima samal krundil asuva(te) hoone(te) arhitektuuriga, materjalide valikuga ja värvitooniga. Kui soovitakse rajada piirdeaeda, siis piirdeaia asukoht, kõrgus ja arhitektuurne lahendus tuleb anda elamu ehitusprojekti koosseisus või vajadusel eraldi piirdeaia projektiga, sel juhul tuleb esitada piirdeaia rajamiseks ka eraldi ehitusteatis. 6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS 6.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Tuginedes olemas- ja teadaolevale informatsioonile, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei ole algatatud. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uute hoonestuste rajamist, mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub. 6.2 Keskkonnakaitselised piirangud Planeeringualal puuduvad muinsuskaitseobjektid. Planeeringualal asub üleriigilise tähtsusega põlevkivi maardla alal (Haljala uuringuväli, passiivne varu, registrikaardi nr 33). Planeeritav ala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, millele kehtivad Veeseadusest ja Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusest nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ tulenevad nõuded. Planeeringuala jääb osaliselt ohtlikku ettevõtte (HKScan Estonia AS Rakvere tehas) ohualasse, mille ohuala raadius on 1000 m. 6.3 Keskkonnatingimused • Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta; • Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse ehitustöid olemasolevate elamute läheduses öisel ajal (nt alates kella 21.00-st kuni 8.00) – nii saab tagada ehitusaegse müra- ja vibratsioonimõju avaldumise võimalikult vähestele elanikele; • Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale, OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 10 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale ohutumad; • Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus, sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana; • Juhul, kui planeeringualalt leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb lähtuda Looduskaitseseadusest tulenevatest nõuetest. • Välisvalgustuses kasutada võimalusel LED-valgusteid või päikeseenergial töötavat valgustust vms. 6.4 Jäätmekäitlus Rakvere Vallavolikogu 21.03.2018 määrusega nr 11 vastu võetud Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri ning Rakvere Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 54 Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord. Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätmehooldus-eeskirjale, mis on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt Rakvere valla haldusterritooriumil. Kinnistu valdajal lasub kohustus organiseerida kogutud jäätmete regulaarne äravedu. Lähtudes Rakvere valla jäätmehoolduseeskirjast vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Rakvere Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete ja pakendite hoidmisega. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs on tagatud avalike tänavate ja juurdesõiduteede kaudu. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Prügikastide asukohad krundil tuleb määrata ehitusprojektide koostamise käigus. 7. TULEOHUTUS 7.1 Tuleohutusnõuded Alus: Tuleohutuse seadus, Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud. Päästetöö tegemise tagamiseks peab: 1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; 2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahendiga; 3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht; 4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist; 5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 11 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud olemasoleva avalikult kasutatavate teede ja planeeritud teenindusplatsi kaudu. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Krundile ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita. Kavandatavad hooned planeeringualal minimaalselt tulepüsivusklassiga TP3. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklassid on toodud seletuskirjas Tabelis 1. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates hoonetes lähtuda Siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” ning kehtivatest standarditest. Alus: EVS 812-6:2012 Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik hooned ning rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Veevärgi jaotustorustik, millele paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, peab olema siseläbimõõduga minimaalselt 100 mm. Tuletõrjeveevarustus tagatakse Oru tänavale avaliku kasutuse maa-alale planeeritava tuletõrjehüdrandi baasil, mis on tähistatud põhijoonisel. Täpne hüdrandi asukoht tuleb määrata edasiste projekteerimistööde käigus. Planeeringuala läheduses paikneb lisaks 2 hüdranti, mille raadius (100 m) on kantud põhijoonisele. Standardi EVS 812-6:2012 järgi on kustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitise puhul tuletõkkesektsiooni piirpindalaga kuni 800 m² minimaalselt 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestus 3 h. 8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske. 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks 8.1.1 Korrashoid Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelvalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Ehitamisel on soovitatav kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, prügikastid jms). OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 12 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering 8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Tuleb tagada hoonete vaheline ja õueala hea nähtavus ja valgustatus. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Oluline on valgustada hoonete sissepääsud ja hooviala. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt videovalve, naabrivalve) vähendab varguste ja muude kuritegudega riski. 9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Seletuskirja Lisas 1 on välja toodud planeeringualal piirangut kehtestav õigusakt ning piirangu iseloom. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, mis on kajastatud Lisas 1. Planeeringualal kehtivad kitsendused ja kaitsevööndid on kajastatud põhijoonisel (joonis 3). 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek POS 1 krunti läbivale elektriõhuliinile seada servituut (vm kasutusõigus) tehnovõrgu valdaja kasuks kaitsevööndi ulatuses. 10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED 10.1 Elektrivarustus Planeeringualal on olemasolev liitumine õhuliini mastis liitumiskilbis 3x6A. Nimetatud liitumine jääb POS 1 krundi tarbeks. Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 04.08.2020 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 354961 on maksimaalseks võrguühenduseks kuni 3x63A. Planeeringuala kruntidele POS 2 ja POS 3 on kavandatud elektriliitumine 3x25A. POS 1 krundi olemasolev liitumine tuleb suurendada samuti 3x25A. Uued objektid võtta Nr17 Näpi:(Rakvere L) alajaama toitele. POS 2 ja POS 3 kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele (teealasse) 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid peavad olema vabalt teenindatavad. POS 2 ja POS 3 kruntide toide on ette nähtud võtta olemasolevast õhuliini mastist maakaabliga, mis kulgeb Oru tänava ääres teemaal (vt joonist Põhijoonis. Tehnovõrgud ning Elektrivarustuse skeem). Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Planeeritavad kaablid on planeeritud avaliku kasutusega teemaale. OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 13 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering 10.1 Tänavavalgustus. Välisvalgustus Oru ja Voore tänavate ääres on olemasoleva tänavavalgustus. Detailplaneeringuga täiendavat tänavavalgustuse rajamist ei kavandata. Krundisisese valgustuse rajamine hoonete fassaadidele ning õuealadele tuleb lahendada projekteerimise kõrgus. 10.2 Sidevarustus Planeeringualal puuduvad olemasolevad Telia siderajatised. Planeeringuga kavandatud tootmishoonete sidevarustuse tagamiseks on Telia Eesti AS 16.07.2020 väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34007882, mille kohaselt on Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks vajalik projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist (SidekaevRKV-069) objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Planeeringu koostamisel liitumaks Telia fiiberoptika võrguga lähtuda sidekaevust RKV-069 (vt joonis Põhijoonis.Tehnovõrgud). Fiiberoptilise kaabli trassid soovitavalt mikrotorustikus planeerida igale kinnistule/ elamule, kui trass hooneni ei lähe siis lõpetada kinnistu piiril markerpalliga. Trassid peavad olema elektriliselt tuvastatavad, kasutada maandussoonega kaableid/torustikku. Kasutada trasside hargnemisel fiiberoptilisi pinnasealuseid kaeve. Planeeritav sidetrassid kulgeb tänavaalas, üldkasutataval pinnal. Kaablite planeerimiseks taotleda Telialt Eesti AS-lt täiendavad tehnilised tingimused. Sidevarustus on võimalik alternatiivselt tagada ka õhu kaudu. 10.3 Veevarustus. Kanalisatsioon Planeeritava ala vee- ja kanalisatsiooni varustus on lahendatud koostöös Rakvere Vesi AS-i ja Rakvere Vallavalitsusega ning see on lahendatud Näpi aleviku ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni baasil. Oru ja Voore tänaval on olemasolevad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Planeeringualale on tagatud hetkel üks ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni ühenduse võimalus (POS 2 krundi läheduses Oru tänaval). Nimetatud kohast tagatakse POS 2 krundi liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. POS 1 krundile tagatakse liitumine Voore tn torustike baasil ning POS 3 krundile samuti Oru tn torustike baasil. Vee ühendustorustik on kavandatud alates ühenduskohast olemasoleva torustikuga kuni kruntide piirini koos kinnistu peakraani ja kanalisatsiooni vaatluskaevudega. Planeeringuga kavandatavate hoonete täpne veevajadus ja reovee prognoositav vooluhulk ning ühendustorustike läbimõõdud tuleb täpsustada ja arvesse võtta projekteerimise staadiumis. Detailplaneeringu alal formeeruvad reoveed tuleb koguda kokku ja juhtida olemasolevasse ühiskanalisatsiooni torustikku. Krundi POS 2 ühenduskoht olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustikuga on olemasolev kanalisatsioonikaev Oru tänaval. POS 1 krundi tarbeks näha ette eraldi vaatluskaev, mis jääb liitumispunktiks ühiskanalisatsioonitorustikuga Voore tänaval. POS 3 krundi tarbeks näha ette eraldi vaatluskaev, mis jääb liitumispunktiks ühiskanalisatsioonitorustikuga Oru tänaval. Ehitusprojektiga tuleb ühendustorustike läbimõõdud ja kõrgusmärgid täpsustada. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnavee juhtimine reoveekanalisatsooni ei ole lubatud. Sadevee lahendus on kajastatud järgnevas sadevete peatükis. Planeeringuga kavandatakse uus tuletõrjehüdrant Oru tänavale avaliku kasutuse maa-alale, hüdrandi täpne asukoht tuleb täpsustada projekteerimise käigus. POS 1 ja POS 3 kruntide planeeritavad liitumispunktid tuleb välja ehitatada ühisvee- ja - kanalisatsioonivõrgu osana. Planeeritavad liitumispunktid ühisvee- ja -kanalisatsioonivõrguga OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 14 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering ja planeeringuga kavandatud hüdrandi ehitab välja arendaja ning annab üle tasuta vee- ettevõtjale. 10.4 Sadevete kanalisatsioon Sadevete kanalisatsiooni rajamist pole detailplaneeringuga ette nähtud. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud. Sadevete juhtimine naaberkruntidele ja teemaa kinnistule ei ole lubatud. Kavandatavate sadevete äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle. Sadeveed on võimalik suunata olemasolevasse kraavi ja/või immutada haljasaladel. Sadevee täpsem lahendus tuleb anda ehitusprojektide koostamise käigus. 10.5 Soojavarustustus Planeeringualale kavandatavate hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete küttesüsteemidega (soojuspump, energiakaev, katel, päikesepaneelid vms). Täpne lahendus antakse projekteerimise staadiumis, eelistada tuleb kaasaegseid energiatõhusaid lahendusi. Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida täpsustatakse vastavate projektidega. 11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine vastavalt Rakvere Vallavalitsuse ja MP Building OÜ on sõlminud detailplaneeringukohaste rajatise väljaehitamise kohustuse üleandmise lepingule. Koostas: Kristi Jõemets OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020 15 N Rakvere vald Npi alevik Oru tn 4 kinnistu detailplaneering ELEKTRIVARUSTUSE SKEEM 1:1000 POS 3 POS 2 POS 1 et V oor n tn ru O LEPPEM˜RGID planeeringuala piir plan. 0,4kV maakaabelliini koridor tehnovırgu kaitsevnd objekt Rakvere vald Npi alevik Oru tn 4 kinnistu detailplaneering t nr joonis 49-0520 ELEKTRIVARUSTUSE SKEEM O WESENBERG Registrikood 12865969 mııtkava tellija 1:1000 MP Building O J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere MTR EEP003276 leht staad. arhitekt-planeerija 4 DP Kristi Jıemets tel: 5211425 e-mail: [email protected] kuupev 05.09.2020 LISA 1 - Kitsenduste väljavõtted seadustest Ehitise kaitsevöönd Alus: Ehitusseadustik (EhS) § 70. Ehitise kaitsevöönd (1) Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. (2) Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. (3) Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. (4) Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. (5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega. (6) Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. (7) Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt. (8) Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustus Alus: Asjaõigusseadus (AÕS) § 158. Tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise 1 side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. § 158¹. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (1¹) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. Tee kaitsevöönd. Tänava kaitsevöönd Alus: EhS § 71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. (2) ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. (3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. 2 § 72. Tegevus tee kaitsevööndis (1) Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. Avalikult kasutatav tee Alus: AÕS § 155. Avalikult kasutatav tee (1) Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. (2) Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi. (3) Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Alus: Liiklusseadus § 5¹. Teave tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta (1) Riigiteede seisundi, tee sulgemise ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet. § 5². Avalikult kasutatava tee omaniku õigused ja kohustused (1) Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud: 1) kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa, liiklusele ohtliku ehitise, prahi, hukkunud loomad ja linnud; 2) liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. (2) Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib avalikult kasutatava tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. (3) Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab avalikult kasutatava tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. (4) Reisijate ohutuse tagamiseks võib avalikult kasutatava tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liiklemiseks ühissõidukite marsruudil. § 5³. Liiklusväline teabevahend (1) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa tee kaitsevööndisse, välja arvatud hoonetele, annab tee omanik. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem. (2) Tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. 3 (3) Teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult, värvilt või kujunduselt on selline, et seda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks. (4) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi omanik. (5) Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega. (6) Maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit. (7) Liiklusvälise teabevahendi omanik kannab kõik kulutused seoses teabevahendi paigaldamise, hoiu ja kõrvaldamisega. (8) Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik. Elektripaigaldise kaitsevöönd Alus: Elektrituruseadus § 3 p 9. Elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Alus: Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 2 lg 2 Maakaabel on pinnasesse paigaldatud jõu- või sidekaabel. § 2 lg 3 Õhuliin on maapinna kohal kandetarinditele paigaldatud paljas- või kaetud juhtmega või õhukaabliga liin. § 10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (4) Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (5) Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini teljest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Alus: EhS § 77. Elektripaigaldise kaitsevöönd (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses 4 elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd Alus: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 31. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes ehitiste otstarbest, asukohast, paigaldamissügavusest ja läbimõõdust. Alus: Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 “Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus” § 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele 5 või allmaakaeveõõnesse – 5 m. § 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste kaitsevöönd Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber ulatub kaitsevöönd piirdeaiani, selle puudumisel 2 m kaugusele ehitisest. Alus: EhS §74. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. Sideehitise kaitsevöönd Alus: Elektroonilise side seadus § 2 Mõisted 25) Liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses. Alus: EhS § 78. Sideehitise kaitsevöönd (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. Alus: Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 2 Terminid 6 (2) Maakaabel on pinnasesse paigaldatud jõu- või sidekaabel. (3) Õhuliin on maapinna kohal kandetarinditele paigaldatud paljas- või kaetud juhtmega või õhukaabliga liin. § 14. Sideehitise kaitsevöönd Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. Gaasitorustiku kaitsevöönd Alus: EhS § 76. Gaasipaigaldise kaitsevöönd (1) Gaasipaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat gaasipaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha tuld ja kasvatada puid. Veekogus asuva gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega. Alus: EPN 17 Alla 5 baarise survega gaasitoru kaugus hoone või rajatise vundamendist peab olema vähemalt 2 meetrit, kõrghaljastuse rajamisel peab olema puutüve kaugus trassist 1,5 meetrit. Geodeetilise märgi kaitsevöönd Alus: Ruumiandmete seadus § 26. Tegevuse korraldamine geodeetilise märgi kaitsevööndis (1) Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige: 1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süüvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine; 2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. (2) Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks loa saamiseks esitab huvitatud isik märgi omanikule taotluse. Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. (3) Geodeetiliste märkide tähistamise korra, kaitsevööndi ulatuse ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitsevööndis tööde tegemine ja selles teavitamine Alus: Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 5. Kaitsevööndis tööde tegemine ja sellest teavitamine (1) Kaitsevööndiga ehitise hooldus- ja remonditöödest tuleb teavitada kinnisasja omanikku kaitsevööndiga ehitise omanikule teadaolevate kontaktandmete vahendusel. (2) Kinnisasja omanikku ei pea teavitama: 1) ettenägematust vajadusest tekkinud vältimatutest ja edasilükkamatutest kaitsevööndiga ehitise 7 avariitöödest; 2) hooldus- ja remonditöödest, kui neid töid tehakse avalikult ligipääsetaval kinnisasjal ning nende töödega seonduvalt ei tehta pinnasetöid, ei piirata juurdepääsu kinnisasjale ega riivata muul viisil kinnisasja omaniku õiguseid; 3) hooldus- ja remonditöödest, kui kinnisasja omanik on kaitsevööndiga ehitise omanikule sellekohase soovi esitanud. (3) Kui kaitsevööndis asub ka teine kaitsevööndiga ehitis, peab selle avariid likvideeriv või plaanilisi töid tegev isik teavitama enne avarii likvideerimisele asumist või plaanilise töö alustamist kaitsevööndiga ehitise omanikku toimunud avariist. Kaitsevööndiga ehitise omanik teavitab avariid likvideerivat isikut kaitsevööndiga ehitise asukohast ning vajadusel saadab avariikohale oma esindaja, kes täpsustab kohapeal kaitsevööndiga ehitise asukoha. (4) Kaitsevööndiga ehitise asukohta ei või muuta kaitsevööndiga ehitise omanikku teavitamata ja viimase nõusolekuta. (5) Vältimaks kaitsevööndiga ehitise kahjustamist, võib kaitsevööndiga ehitise omanik nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Samuti võib maakaabelliinide puhul nõuda maakaabli täpse asukoha väljaselgitamiseks pinnase käsitsi lahtikaevamist. § 9. Kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumine. (1) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvav ja kaitsevööndiga ehitist ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Kinnisasja omanik ei tohi takistada kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumist. (2) Kaitsevööndiga ehitise riket või selleks ohtu põhjustav puu, põõsas ja oks tuleb eemaldada. Riket või ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt teavitama. Sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel. (3) Kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik raiutud põõsad ja oksad koguma vallidesse või käitlema muul, kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil. Puude raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik kooskõlastatult kinnisasja omanikuga langetatud puud laasima, järkama ja ladustama kinnisasja omaniku poolt näidatud kohta, kuid mitte kaugemale kui kinnisasja piirile. Raiutud materjali edasise käitlemise korraldab kinnisasja omanik. (4) Tiheasustusega aladel või kaitstaval loodusobjektil tuleb puude ja okste raiumisel arvestada lisaks ka looduskaitseseadusest ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevaid nõudeid. (5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras. 8 69.38 N 69.59 Rakvere vald Npi alevik 69.58 X=6582950 69.57 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering Y=635950 69.58 69.58 69.80 Oru tn 2 OLEMASOLEV OLUKORD 1:500 69.64 77004:001:0055 Voore tn 4 69.72 77004:001:0467 70.44 69.80 69.84 71.31 69.66 LEPPEM˜RGID 69. 69. 69. Voore tnav 72 0 70. 82 65 77001:001:0472 71.99 69.89 69.78 71.74 72.14 70.76 planeeringuala piir 5 71.13 70. 69.66 72. 72. 72. olemasolev maaksuse piir 72. 69.91 0 37 42 39 71. 36 71.61 71.89 Oru tn 4 olemasolev katastriksuse nimetus 5 71. 70 69.66 olemasolev katastriksuse tunnus .0 72.01 77004:001:0468 70.24 70.14 0 72.23 69.86 72. ol.ol. kraav 69. 69. 72. 72. 70.74 69. 85 72. 62 K 0 A 40 43 .7 81 71.06 46 71.56 70.04 70 69.86 6 70.03 70 .7 7 ol.ol. ehitised .6 71.94 70 Ki Kra ll 70.65 70.74 av Voore tn 7 1 ol. ol. killustikkattega tee (Voore tn) 70.00 69.88 .6 77004:001:0600 69.90 Oru tn 4 70 0 .7 70 69.69 77004:001:0468 0 69. 70.24 .6 69. 70 ol.ol. asfaltkattega tee (Oru tn) 89 69. 72.25 72.10 66 70.58 70.39 82 70.54 72. 72. 3 .6 72. 70 56 71.19 56 RKV659 ol.ol. madalpinge ıhuliin 7 5 3 55 0 .7 72. 70 .0 7 71.92 1 E 71.53 70 70 .6 ol.ol. madalpingekaabel 70.02 .5 70.34 ol.ol. kırgepingekaabel 69 70.19 .86 ol.ol. kanalisatsioonitrass 69. 70.34 e 70.48 99 ivn 7 ti .6 ek 70 ol.ol. veetrass 72.26 rsp .7 8 Pe 70 70. Kr 72.36 ol.ol. sidetrass 70. 72.60 .5 7 70.09 70. .6 44 0 70 72. 70.99 04 72. 72. 7 20 2 RKV-069 ol.ol. side ıhuliin 61 .2 69 67 70.62 .0 70 .5 9 5 71 0 70 Voore tn . . 71.45 8 ol.ol. puud (lehtpuu/okapuu/viljapuu) 71 70.37 72 .7 7076 71.96 0. 7 K 2 .9 70 1 70.65 .8 71.11 A 70 72.75 72.48 TP 70.64 70.64 94 83 87 72.33 72. 72. 72. Oru tnav 4 .9 70 77001:001:0471 6 71.78 .0 71 6 ll .0 Ki 71 3 72.15 .2 71 6 72.67 .0 05 72.86 71.37 71 07 06 73. tn 5 Voore tn 5 73. 73. 72.94 . 70.95 72 72.62 71.67 77004:001:0790 71.50 ru 72.60 O 72.20 71.85 5 .4 72.38 72.55 71 9 72.04 .4 72.50 71 6 Voore tn 3 72.17 .4 Voore tn 2 71 77004:001:0048 77004:001:0800 71.45 72.08 3 .0 72 0 .0 72 6 .9 71 72.00 A Voore tn 1 77004:001:0510 objekt Rakvere vald Npi alevik Oru tn 4 kinnistu detailplaneering t nr joonis Koordinaadid L-EST97, kırgused EH2000 49-0520 OLEMASOLEV OLUKORD O WESENBERG Rakvere vald Npi alevik T nr. Leht Mııtkava mııtkava tellija Registrikood 12865969 1:500 MP Building O Oru tn 4 12515 1/1 1:500 J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere Mııdistaja: H.Reimal 01.06.20 Geoalus MTR EEP003276 leht staad. arhitekt-planeerija 2 DP Kristi Jıemets Tıestaja: P.Teinbas 01.06.20 O Gem-Geo EG10045699-0001 tel: 5211425 Rakvere Oja tn 1 tel.32 23310 e-mail: [email protected] kuupev 05.09.2020 [email protected] 69.38 N 69.59 Rakvere vald Npi alevik POS 3 69.58 X=6582950 EP 3 Oru tn 4 kinnistu detailplaneering 4m 100% 2/1k 8/4,5m 69.57 4m POS 2 1559m† 233m† Y=635950 69.58 3 69.58 EP 100% 2/1k 8/4,5m PHIJOONIS. TEHNOVRGUD 1:500 POS 1 2207m† 331m† 3 69.80 EP Oru tn 2 69.64 100% 2/1k 8/4,5m 77004:001:0055 Voore tn 4 69.72 LEPPEM˜RGID 2247m† 337m† 77004:001:0467 70.44 69.80 69.84 71.31 6m 69.66 planeeringuala piir 69. olemasolev maaksuse piir 69. 69. Voore tnav 4m 72 0 70. 82 65 77001:001:0472 71.99 69.89 69.78 71.74 72.14 70.76 6m Oru tn 4 olemasolev katastriksuse nimetus 5 71.13 70. 69.66 72. olemasolev katastriksuse tunnus 72. 72. 72. 69.91 77004:001:0468 0 37 42 39 71. 4m 36 71.61 71.89 planeeritava krundi piir 5 m 71. 4 70 69.66 4m .0 72.01 70.24 70.14 ol.ol. kraav 0 72.23 69.86 72. 69. 69. 72. 72. 70.74 69. 85 ol.ol. ehitised 72. 62 K 6m 0 A 40 43 .7 81 71.06 46 71.56 70.04 70 69.86 6 70.03 .7 70 7 .6 6m 71.94 70 ol. ol. killustikkattega tee (Voore tn) Ki Kra ll 70.65 70.74 av Voore tn 7 69.88 1 77004:001:0600 70.00 69.90 .6 Oru tn 4 70 0 ol.ol. asfaltkattega tee (Oru tn) .7 70 69.69 77004:001:0468 0 69. 70.24 .6 69. 70 89 69. 72.25 72.10 66 70.58 70.39 82 70.54 planeeritav krundi hoonestusala 72. 72. 3 .6 72. 70 56 71.19 56 RKV659 7 5 3 55 0 .7 72. 70 .0 7 71.92 1 E 71.53 70 70 .6 ol.ol. madalpinge ıhuliin 70.02 .5 L 70.34 ol.ol. madalpingekaabel 69 70.19 L .86 ol.ol. kırgepingekaabel 69. 70.34 e 70.48 99 ivn 7 ek ti 70 .6 ol.ol. kanalisatsioonitrass 72.26 rsp .7 8 Pe 70 70. Kr 72.36 ol.ol. veetrass 70. 72.60 .5 7 70.09 70. .6 44 0 70 72. 70.99 04 72. 72. 7 ol.ol. sidetrass 20 2 RKV-069 61 .2 69 67 70.62 .0 L 70 .5 9 5 71 0 70 L ol.ol. side ıhuliin Voore tn . . 71.45 8 71 70.37 72 .7 L L 7076 . K 71.96 70 2 silitatav kırghaljastus .9 70 1 .8 71.11 70.65 A 70 plan. juurdeps krundile 72.75 72.48 TP 70.64 70.64 94 83 87 72.33 72. plan. 0,4 kV maakaabelliin 72. 72. Oru tnav 4 .9 70 77001:001:0471 71.78 .0 6 L L olemasolev / plan. elektri liitumiskilp 71 6 plan. kanalisatsioonitrass ll .0 Ki 71 6m 72.15 .2 3 plan. veetrass 71 6 .0 72.67 plan. sidetrass 05 72.86 71.37 71 07 06 73. tn 5 Voore tn 5 73. 73. 72.94 . 70.95 8m 72 71.67 72.62 tehnovırgu kaitsevnd 77004:001:0790 ru 7m 71.50 72.60 O 71.85 72.20 .4 5 L plan. vee liitumispunkt 72.38 72.55 71 9 .4 72.50 72.04 71 L plan. kanalisatsiooni liitumispunkt 6 Voore tn 3 72.17 .4 Voore tn 2 71 77004:001:0048 77004:001:0800 plan. tuletırjehdrant 71.45 72.08 plan. tuletırjehdrandi raadius - 100m 3 72 .0 varem planeeritud tuletırjehdrandi 0 72 .0 POS 1 krundi positsiooni number raadius - 100m 6 .9 71 EP 3 krundi sihtotstarve hoonete lubatud arv 72.00 plan. sissesıiduteed 100% 2/1k 8/4,5m sihtotstarvete protsentuaalne jaotus korruselisus hoonete lubatud kırgus 2247m† 337m† krundi pindala hoonete lubatud suurim ehitusalune pind A Voore tn 1 haljasalad 77004:001:0510 objekt Rakvere vald Npi alevik EHITUSIGUSE KOONDTABEL Oru tn 4 kinnistu detailplaneering Hoonete lubatud Lubatud Olemasoleva POS Krundi Katastri Krundi Hoonete lubatud kırgus/ Krundi tis- Lubatud suurim ehitus- hoonete arv krundi andmed numbersihtotstarve sihtotstarve pindala Korruselisus ehitusprotsent katusekalle alune pind krundil t nr joonis 49-0520 PHIJOONIS.TEHNOVRGUD 337m† 3 (sh 1 elamu, 8m / abihoonel 4,5m/ Oru tn 4 1 100% EP 100% E 2247m† 15% kuni 45” O WESENBERG (sh elamu 250m†) 2 abihoonet) 2 /abihoonel 1 77004:001:0468 Registrikood 12865969 mııtkava tellija pindala 6012m† 331m† 3 (sh 1 elamu, 8m / abihoonel 4,5m/ 1:500 MP Building O 2 100% EP 100% E 2207m† 15% kuni 45” sihtotstarve elamumaa (sh elamu 250m†) 2 abihoonet) 2 /abihoonel 1 J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere 233m† 3 (sh 1 elamu, 8m / abihoonel 4,5m/ MTR EEP003276 leht staad. arhitekt-planeerija 3 100% EP 100% E 1559m† 15% kuni 45” 3 DP Kristi Jıemets (sh elamu 200m†) 2 abihoonet) 2 /abihoonel 1 tel: 5211425 EP-pereelamumaa; E-elamumaa e-mail: [email protected] kuupev 05.09.2020 N Rakvere vald Npi alevik Oru tn 4 kinnistu detailplaneering SITUATSIOONISKEEM planeeringuala piir objekt Rakvere vald Npi alevik Oru tn 4 kinnistu detailplaneering t nr joonis 49-0520 SITUATSIOONISKEEM O WESENBERG Registrikood 12865969 mııtkava tellija MP Building O J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere MTR EEP003276 leht staad. arhitekt-planeerija 1 DP Kristi Jıemets tel: 5211425 e-mail: [email protected] kuupev 05.09.2020
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel