RAKVERE VALLAVALITSUS
Maa-amet
Rahandusministeerium
Meie 12.01.2022 nr 7-2/23-15
Kehtestatud detailplaneeringu esitamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 esitame Rakvere Vallavalitsuse 02.06.2021 korraldusega nr
273 kehtestatud Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneeringu materjalid. Kehtestatud
detailplaneeringutega on elektrooniliselt võimalik avalikult tutvuda ka Rakvere valla veebilehel
www.rakverevald.ee/kehtestatud-planeeringud.
Detailplaneering võeti vastu Rakvere Vallavalitsuse 21.04.2021 korraldusega nr 207.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus perioodil 10.05.2021-23.05.2021. Avaliku väljapaneku
käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud, mistõttu avaliku arutelu korraldamine ei olnud vajalik.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine ei ole vajalik, kuna tegemist ei ole olulise
keskkonnamõjuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maido Nõlvak
Vallavanem
Lisad:
1. Rakvere Vallavalitsuse 02.06.2021 korraldus nr 273 .asice
2. 5554_Näpi_alevik_Oru4_tn_4_ kinnistu_DP.asice
3. 5554_Näpi_alevik_Oru tn 4 kinnistu_DP_kihid.dgn
4. Lisa 1_5554_Näpi_alevik_Oru tn 4 kinnistu_DP_ jooniste üldine info.xlsx
5. Lisa 2_5554_Näpi_alevik_Oru tn 4 kinnistu_DP_kihid.xlsx
6. Kooskõlastuste koondtabel.pdf
Kaire Kullik, 322 0846
[email protected]
_______________________________________________________________________________________________________________________
Kooli 2 Telefon +372 329 5944 Registrikood 77000329
Sõmeru alevik Faks +372 329 5941 SEB Pank EE981010502009484005
44305 LÄÄNE-VIRUMAA E-post:
[email protected] Swedbank EE412200221032186823
www.rakverevald.ee Nordea Bank EE431700017003152964
Kooskõlastuste ja arvamuste avaldamise koondtabel
Kooskõlastused
Kooskõlastaja Kooskõlastuse kuupäev ja number Märkused
1 Päästeamet 25.03.2021 nr 7.2-3.3/2025-1, kooskõlastuse
nr 1991-2021-2
Arvamuse avaldamine
Arvamuse Arvamuse Sisu Vastuskirja kuupäev ja Vastuskirja sisu
avaldaja avaldamise number
kuupäev
1 Voore tn 4 kinnistu 18.03.2021 Arvamuse sisu puudutas 29.03.2021 nr 7-2/23-10 Rakvere Vallavalitsus selgitas
omanik hoonestusala paiknemist, planeeringulahenduses määratletud
märgala sadevete juhtimisega, hoonestusala ja ehitusõiguse
hoonete kõrguse määramist tingimuste määratlemise aluseid ning
ning tuletõrjekustutusvee sademevee ärajuhtimise võimalusi ja
kättesaadavust Voore tn tuletõrjevee kustutusveehüdrantide
lõppu. paiknemist tuleohutuse tagamiseks.
Koostas: Kaire Kullik, Rakvere Vallavalitsuse arendus- ja planeerimisspetsialist
RAKVERE VALLAVALITSUS
KORRALDUS
2. juuni 2021 nr 273
Detailplaneeringu kehtestamine
Rakvere Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldusega nr 178 algatati Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu
detailplaneeringu koostamine. Jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt
KeHJS § 35 lg 5 alusel eeldatava olulise keskkonnamõju puudumise tõttu.
Detailplaneeringu lahendus ei ole kehtivat Sõmeru valla üldplaneeringut (kehtestatud Sõmeru
Vallavolikogu 20.07.2006 määrusega nr 21) muutev. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 0,6 ha.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rakvere Vallavalitsus (aadress
Kooli 2, Sõmeru, e-post
[email protected]), koostaja on Wesenberg OÜ (aadress J.
Kunderi tn 1-8, Rakvere linn, e-post
[email protected]) ning huvitatud isik on MP Building OÜ
(Vaarikmäe, Müüriku küla, Väike-Maarja vald,
[email protected]).
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala jagamine ning moodustatavatele
kruntidele ehitusõiguse määramine, samuti lahendada kruntide juurdepääs avalikelt teedelt
ning tehnovõrkudega varustamine, lisaks ka haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete, kujade ja
kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine jms tulenevalt planeerimisseadusest.
Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringuala jagada kolmeks elamukrundiks (2247 m2, 2207
m2 ja 1559 m2). Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet (sh 1 elamu ning 2 on
abihoonet). Hoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8 m ning korruselisus kuni 2 (abihoonetel
1). Krundi täisehitusprotsent on 15%. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid lahendatakse ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga. Juurdepääsud on lahendatud Oru ja Voore avaliku kasutusega tänavatelt.
Detailplaneeringu kohta esitas Rakvere Vallavalitsus taotluse kooskõlastuseks Päästeametile ning
saadeti teavitused arvamuse avaldamiseks piirinaabritest Oru tn 2, Voore tn 2 ja Voore tn 4
kinnistute omanikele. Kirjalik kooskõlastus laekus Päästeametilt (25.03.2021). Piirinaabritest
avaldas 18.03.2021 e-kirjaga arvamust Voore tn 4 kinnistu omanik. Arvamuse sisu puudutas
hoonestusala paiknemist, märgala sadevete juhtimisega, hoonete kõrguse määramist ning tuletõrje
kustutusvee kättesaadavust Voore tn lõppu. Rakvere Vallavalitsus selgitas 29.03.2021 vastuskirjaga
nr 7-2/23-10 planeeringulahenduses määratletud hoonestusala ja ehitusõiguse tingimuste
määratlemise aluseid ning sademevee ärajuhtimise võimalusi ja tuletõrjevee kustutusvee
hüdrantide paiknemist tuleohutuse tagamiseks.
Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Rakvere Vallavalitsuse 21.04.2021
korraldusega nr 207. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul perioodil 10.05.2021-23.05.2021.
Avaliku väljapaneku perioodi jooksul ei laekunud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet, mistõttu
avalikku arutelu ei korraldata.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, Rakvere Vallavolikogu
23.01.2019 otsus nr 70 „Ülesannete delegeerimine“ p 10, planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning
Wesenberg OÜ poolt koostatud Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneering (töö nr 49-0520)
annab Rakvere Vallavalitsus korralduse:
1. Kehtestada Wesenberg OÜ koostatud Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneering.
2. Korralduse lahutamatuks osaks on Näpi alevik, Oru tn 4 kinnistu detailplaneering, Wesenberg
OÜ töö nr 49-0520.
3. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada esitades vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras Rakvere Vallavalitsusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik
vaidlustatavast korraldusest või toimingust teada sai, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maido Nõlvak
Vallavanem Sirje Veiman
Vallasekretär
Lääne-Viru maakond
Rakvere vald Näpi alevik
ORU TN 4 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Töö nr: 49-0520
Tellija: MP Building OÜ
Vaarikmäe, Müüriku küla
46220 Väike-Maarja vald
Lääne-Viru maakond
Tel: + +372 5647 7469
e-mail:
[email protected]
Koostaja: Wesenberg OÜ
Kristi Jõemets
Kutsetunnistus nr 109261
Tel: +372 521 1425
e-mail:
[email protected]
Rakvere 2020
_________________________________________________________________________________________________________________
OÜ Wesenberg email:
[email protected] Registrikood 12865969
J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733
44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
DETAILPLANEERINGU SISUKORD
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS ................................... 4
1.1 Lähtematerjalid ........................................................................................................... 4
2. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 5
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus ............................................................... 5
2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed ........................................................... 5
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed ...................................................................... 5
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon ............................................................. 5
2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs ...................................... 5
2.6 Kehtivad planeeringud maa-alal ja lähiümbruses ....................................................... 6
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS ................................................................ 6
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid ......................................................... 6
3.2 Planeeritav krundijaotus .............................................................................................. 6
3.3 Ehitusõigus, krundi suurus, sihtotstarbed ................................................................... 7
3.4 Arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 8
3.5 Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe täpsustamine ......................... 8
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED........................................................ 9
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud ................................................................................ 9
4.2 Parkimine ja kõnniteed................................................................................................ 9
4.3 Kattega alad................................................................................................................. 9
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ................................................... 9
5.1 Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................. 9
5.2 Piirded ......................................................................................................................... 9
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................. 10
6.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.................................... 10
6.2 Keskkonnakaitselised piirangud ............................................................................... 10
6.3 Keskkonnatingimused ............................................................................................... 10
6.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................. 11
7. TULEOHUTUS ................................................................................................................. 11
7.1 Tuleohutusnõuded ..................................................................................................... 11
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE ................................................................. 12
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks ............................................. 12
8.1.1 Korrashoid ................................................................................................................. 12
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused ................................................................................... 13
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ................................................ 13
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud ........................................ 13
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED ............................................................................... 13
10.1 Elektrivarustus .......................................................................................................... 13
10.2 Sidevarustus .............................................................................................................. 14
10.3 Veevarustus. Kanalisatsioon ..................................................................................... 14
10.4 Sadevete kanalisatsioon ............................................................................................ 15
10.5 Soojavarustustus........................................................................................................ 15
11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED ...................................................... 15
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
2
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
II LISAD
Kitsenduste väljavõtted seadustest (7 lehel)
Menetlusdokumendid
Tehnilised tingimused
Muud lisad
III KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastuste koondtabel
Koopiad kooskõlastustest
IV JOONISED
Joonis 1 – Situatsiooniskeem
Joonis 2 – Olemasolev olukord M1:500
Joonis 3 – Põhijoonis. Tehnovõrgud M1:500
Joonis 4 – Elektrivarustuse skeem M1:1000
V ILLUSTRATSIOON
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
3
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, Näpi alevikus, Oru tn 4 kinnistu (katastritunnus
77004:00l:0468) detailplaneeringu koostamise eesmärk on krundi jagamine kolmeks
elamukrundiks ning elamukruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete
ehitamiseks, samuti liikluskorralduse, juurdepääsude, heakorrastuse, haljastuse,
tehnosüsteemide jms lahendamine. Planeeritava ala suurus on ca 0,6 ha.
1.1 Lähtematerjalid
• Rakvere Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldus nr 178 Rakvere vallas Näpi alevikus Oru
tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise kohta ja lähteülesande
kinnitamise kohta;
• Sõmeru valla üldplaneering (kehtestatud Sõmeru Vallavolikogu 20. juuli 2006
määrusega nr 21);
• Koostamisel olev Rakvere valla üldplaneering (algatatud Rakvere Vallavolikogu
17.10.2018 otsusega nr 59);
• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 21.02.2019
käskkirjaga nr l.l-4l30);
• Planeerimisseadus;
• Ehitusseadustik;
• Eesti Projekteerimisnormid;
• Maakatastriseadus;
• Maapõueseadus;
• Tuleohutuse seadus;
• Jäätmeseadus;
• Veeseadus;
• Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrus nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja
põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“;
• Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele”;
• Rakvere valla heakorraeeskiri (Rakvere Vallavolikogu 22.04.2020 määrus nr 64);
• Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri (Rakvere Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr
11);
• Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord (Rakvere Vallavolikogu 27.11.2019 määrus
nr 54);
• Rakvere valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arengukava aastatel 2018-2030
(kinnitatud Rakvere vallavolikogu 12.09.2018 määrusega nr 17);
• Rakvere vald Näpi alevik Oru tn 4 geoalus (koostanud OÜ Gem-Geo, töö nr 12515,
01.06.2020).
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
4
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringuala asub Rakvere vallas, Näpi alevikus. Planeeritav ala, suurusega on ca 0,6
ha, hõlmab Oru tn 4 kinnistut (77004:00l:0468) vt Joonis 1 - Situatsiooniskeem).
Planeeringuala paikneb Rakvere valla keskosas, Näpi aleviku lääneosas ja piirneb
elamukruntidega ning Oru ja Voore tänavatega. Tapa-Narva raudtee jääb planeeringualast ca
150 m lõuna poole ning ca 250 m kaugusele lääne poole jääb Näpi oja.
2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed
Detailplaneeringualal paikneb osaliselt üks katastriüksus:
• Oru tn 4, katastritunnus 77004:001:0468, kinnistu registriosa 775031, pindala 6012
m2, olemasolev maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa.
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeritav ala piirneb põhjast Voore tn 4 katastriüksusega (77004:001:0467, elamumaa),
idast Oru tn 2 katastriüksusega (77004:001:0055, elamumaa), läänest Voore tänav
katastriüksusega (77001:001:0472, transpordimaa), lõunast Voore tn 2 katastriüksusega
(77004:001:0800, elamumaa) ja Oru tänava katastriüksusega (77001:001:0471,
transpordimaa).
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon
Maastikulise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2020. aastal koostatud
geodeetilisest alusplaanist (koostanud OÜ Gem-Geo, töö nr 12515, 01.06.2020) ja Maa-ameti
geoportaalis olevatest andmetest.
Olemasolevast Oru tn 4 katastriüksusest 5960 m² on haritav maa ja 52 m² muu maa.
Planeeringuala näol on tegemist loodusliku rohumaaga. Planeeritav krunt on hoonestamata
ning see paikneb Näpi alevikus väljakujunenud ca 20 elamukrundiga väikeelamute alal.
Planeeritav krunt piirneb lõunast Oru tänavaga (kohalik tee nr 7701024), läänest Voore
tänavaga (kohalik tee nr 7701025) ning ülejäänud osades elamumaa sihtotstarbega
hoonestatud kinnistutega.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei ole andmebaaside info alusel
looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid liike ega ka muinsuskaitsealuseid objekte.
Planeeringualal asub üleriigilise tähtsusega põlevkivi maardla alal (Haljala uuringuväli,
passiivne varu, registrikaardi nr 33). Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundlikul alal.
Krundi läänepiiril kulgeb elektriõhuliin alla 1 kV (Elektrilevi OÜ). Oru ja Voore tänavatel
kulgevad kanalisatsioonitrassid, sidekaabel, elektrimaakaabelliin ja elektriõhuliin 1kV-35kV.
Planeeringuala maapinna absoluutkõrgused jäävad 69.58-72.67m vahemikku, maapind on
kõrgem lääne pool, ida suunal maapind langeb. Planeeringualaga piirnevad Oru ja Voore
tänavad on kohalikud teed, kust on tagatud Oru tn 4 krundile juurdepääs. Oru tänav on
asfaltkatteega, Voore tänav killustikkattega. Planeeringualal ja piirnevate teede ääres
puuduvad jalg/jalgrattateed. Oru tn 4 krundil asub kraav.
2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs
Näpi alevik asub Rakvere valla keskosas ning Näpi alevikku läbib Tapa-Narva raudtee.
Rakvere vald moodustati 2017. aastal endise Sõmeru valla ja endise Rakvere valla ühinemisel
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
5
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
ning see paikneb rõngasvallana ümber Rakvere linna. Kõrvuti asetsevad Sõmeru ja Näpi
alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku ca 1400 inimest
(Rakvere vallas kokku ca 5600 elanikku). Rakvere valla keskuseks on Sõmeru alevik, mis
jääb Rakvere linnast (maakonnakeskusest) ca 5 km kaugusele. Vallakeskusest Sõmerult on
Tallinna 98 km, Tartusse 132 km, Pärnusse 187 km ja Narva 114 km. Lähimad sadamad
asuvad Tallinnas ja Kundas.
Planeeringualast ca 760 m lõuna poole jääb riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva, samasse jääb ka
kõrvalmaantee nr 17189 Rakvere sissesõit ning ca 430 m kaugusele kirde suunas jääb
kõrvalmaantee nr 17208 Näpi tee. Tapa-Narva raudtee jääb planeeritavast alast ca 150 m
kaugusele lõunasse, lähim rongipeatus asub Rakveres, mis jääb planeeringualast linnulennult
ca 1,5 km kaugusele, teed mööda ca 3,5 km kaugusele. Planeeringualale lähim bussipeatus
asub ca 450 m kaugusel. Lähim sadam asub Kundas, ca 25 km kaugusel Näpi alevikust.
Elanike igapäevaseid vajadusi teenindusasutuste osas rahuldavad Sõmeru ja Näpi kõrval
suurel määral Rakvere linna asutused. Näpi alevikus asub Näpi kool (Vaeküla kooli
õigusjärglane). Sõmeru alevikus asuvad Sõmeru Põhikool ja Sõmeru Lasteaed Pääsusilm
Sõmeru maja ning 2010. aastal valminud omapärase arhitektuurse lahendusega Sõmeru
keskusehoone, milles paiknevad raamatukogu, päevakeskus, klubi ja Rakvere Vallavalitsus.
Keskusehoone naabruses asub ka Sõmeru tervisekeskus, kus töötavad nii perearstid kui
hambaarst. Sõmeru alevikus on olemas ka toidupood.
Näpi aleviku ida ja lääne osas asuvad peamiselt elamumaad, valdavalt pereelamud ja
ridaelamud, keskosas asuvad tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega maa-alad.
2.6 Kehtivad planeeringud maa-alal ja lähiümbruses
Planeeringuala osas kehtib Sõmeru valla üldplaneering (kehtestatud endise Sõmeru
Vallavolikogu poolt 20.07.2006 määrusega nr 21), mille kohaselt on planeeringuala krundi
juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa (EV, kavandatav). Planeeringualal ja planeeringuala
naabruses kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Rakvere vald on koostamas uut Rakvere
valla üldplaneeringut (algatatud Rakvere Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 59), mille
käesolevaks ajaks valminud maakasutusplaani kohaselt on Oru tn 4 krundi osas juhtotstarbeks
määratud elamuala.
Planeeringualal kehtib ka Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse
ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr l.l-4130).
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasoleva Oru tn 4 elamukrundi jagamine
kolmeks elamukrundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja
abihoonete ehitamiseks, samuti lahendada kruntide juurdepääs avalikelt teedelt ning
tehnovõrkudega varustamine, lisaks ka haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete, kujade ja
kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine jms tulenevalt planeerimisseadusest.
3.2 Planeeritav krundijaotus
Detailplaneeringuga on ette nähtud Oru tn 4 krundi jagamine kolmeks elamumaa
sihtotstarbega krundiks. POS 1 on kavandatud suurusega 2247 m2, POS 2 krunt suurusega
2207 m2 ning POS 3 krunt suurusega 1559 m2 (vt Tabel 1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja
ehitusõigus ja joonis 3 Põhijoonis).
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
6
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
3.3 Ehitusõigus, krundi suurus, sihtotstarbed
Krundi hoonestusala ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu joonisel 3
Põhijoonis ning seletuskirja Tabelis 1. Hoonestusala on kavandatud krundi piiridest 4-7m
kaugusele ning see on kajastatud põhijoonisel (joonis 3). Projekteerimise käigus tuleb määrata
hoone täpne asukoht krundil hoonestusala sees lähtuvalt tulevaste krundi omanike soovidest ja
vajadustest lähtuvalt. Hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse ning
vastavalt määratud ehitusõigusele. Hoonete lubatud arvu hulka loetakse ka alla 20 m2 ja alla 5
m kõrgused hooned, mille ehitamiseks ehitusseadustiku kohaselt ei ole vaja esitada
ehitusteatist ega taotleda ehitusluba. Rajatisi võib ehitada krundile ka väljapoole määratud
hoonestusala vastavalt ehitusseadustikule ja lähtuvalt kehtivatest piirangutest. Rajatiste
rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul.
Tabel 1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
POS 1 Krunt moodustatakse Oru tn 4 katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 2247 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve
100% pereelamu maa (EP) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E).
Krunt planeeritakse ühe elamukompleksi teenindamiseks.
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet (sh 1 elamu ning 2
on abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind kokku kuni 337 m² (sh
elamu pind kuni 250 m²). Hoonet maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast
katuseharjani on kuni 8 meetrit, abs. kõrgus 80.00 (abihoonetel kuni 4,5 m, abs.
kõrgus 76.50) ning korruselisus kuni 2 (abihoonetel 1). Krundi täisehitusprotsent
15%. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3. Krundi aadressi ettepanek: Oru tn 8 või
Voore tn 2a.
POS 2 Krunt moodustatakse Oru tn 4 katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 2207 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve
100% pereelamu maa (EP) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E).
Krunt planeeritakse ühe elamukompleksi teenindamiseks.
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet (sh 1 elamu ning 2
on abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind kokku kuni 331 m² (sh
elamu pind kuni 250 m²). Hoonet maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast
katuseharjani on kuni 8 meetrit, abs. kõrgus 78.50 (abihoonetel kuni 4,5 m, abs.
kõrgus 75.00) ning korruselisus kuni 2 (abihoonetel 1). Krundi täisehitusprotsent
15%. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3. Krundi aadressi ettepanek: Oru tn 6
POS 3 Krunt moodustatakse Oru tn 4 katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 1559 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve
100% pereelamu maa (EP) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E).
Krunt planeeritakse ühe elamukompleksi teenindamiseks.
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet (sh 1 elamu ning 2
on abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind kokku kuni 233 m² (sh
elamu pind kuni 200 m²). Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast
katuseharjani on kuni 8 meetrit, abs. kõrgus 77.80 (abihoonetel kuni 4,5 m, abs.
kõrgus 74.30) ning korruselisus kuni 2 (abihoonetel 1). Ainult ühe hoone (elamu)
ehitamise korral võib elamu ehitusalune pind olla 233 m2. Krundi
täisehitusprotsent 15%. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3. Krundi aadressi
ettepanek: Oru tn 4
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
7
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
3.4 Arhitektuurinõuded
Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul on tegemist ühepereelamute ja nende
abihoonetega. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja
üldtunnustatud põhimõtete järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades
ümbruskonna ehituslaadi ja sobilikkust ümbritsevasse keskkonda.
Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama
väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlik inimesele, varale ega
keskkonnale. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega.
Viimistluses tuleb kasutada kaasaegseid elamutele kohaseid viimistlusmaterjale nagu kivi,
krohv, puitvooder jms või nende kombinatsioonid. Keelatud on kasutada fassaadi
viimistlusmaterjalina plekki (sh sandwich-paneele), ümarpalki või imiteerivaid materjale.
Materjalide ja värvitoonide valik peab sobima lähiümbruse hoonetega. Lubatud kahepoolne
või ühepoolne viilkatus, katusekalle kuni 45°. Katusekattena on lubatud plekk, katusekivi,
rullmaterjalid jm kaasaaegsed materjalid.
Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud.
Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud
naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne
arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast
detailplaneeringust.
3.5 Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe täpsustamine
Kehtiva Sõmeru valla üldplaneeringu (kehtestatud endise Sõmeru Vallavolikogu poolt
20.07.2006 määrusega nr 21) kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks määratud
väikeelamuala (EV) (vt Skeem 1 – Väljavõte kehtivast Sõmeru valla üldplaneeringust).
Üldplaneeringust tulenevalt on väikeelamukruntide suuruseks sätestatud keskmiselt 2000 m2,
kuid mitte alla 1500 m2. Ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel on kehtiva
üldplaneeringu kohaselt 10-15%, hoonete korruselisus kuni 2. Käesoleva detailplaneeringuga
kavandatud kruntide suurused ja planeeritud ehitusõigus on kooskõlas kehtiva
üldplaneeringuga.
Skeem 1. Väljavõte Sõmeru valla üldplaneeringust
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
8
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Planeeringuala piirneb lõunast Oru tänavaga (kohalik tee nr 7701024) ning Läänest Voore
tänavaga (kohalik tee nr 7701025). Voore tänav, mis ristub planeeringualast lõunas Oru
tänavaga, on killustikkattega. Oru tänav on asfalteeritud.
Elamukrunte teenindav transport on sõiduautod. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele on
kavandatud olemasolevatelt avalikelt teedelt. POS 2 ja POS 3 kruntidele juurdepääs on ette
nähtud Oru tänavalt ning POS 1 krundile juurdepääs Voore tänavalt. Kavandatavad
juurdepääsud on kavandatud ca 4 m laiustena, et tagada ka päästeautode juurdepääs hoonetele.
Juurdepääsud on tähistatud planeeringu põhijoonisel orienteeruva täpsusega, projekteerimise
käigus täpsustatakse juurdepääsuteede asukohad, laiused ning katendid.
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritavate hoonete parkimine on lahendatud krundisiseselt. Igale elamukruntidele tuleb
projekteerimise käigus tagada vähemalt 2 parkimiskohta lähtuvalt Eesti Vabariigi Standardist
843:2016. Detailplaneeringuga kõnniteid tänavate äärde pole kavandatud, kuna selleks
puudub reaalne vajadus.
4.3 Kattega alad
Elamukruntide parkimiskohtade katend soovitavalt kõnniteekivi, murukivi vms.
juurdepääsuteede katendiks kõnniteekivi või asfalt või muu kõvakate. Täpne katendite
lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevee äravoolu peab tagama katendile
projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi juhtida teede ega naaberkinnistutele.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Planeeringuala näol on tegemist valdavalt loodusliku rohumaaga, kus hooneid ei paikne.
Planeeringuala on kasutuseta, kuid heakorrastatud ja niidetud. Kõrghaljastus on ette nähtud
säilitada. Haljasalad peavad olema regulaarselt niidetud ja heakorrastatud.
Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee
reostamisest hoidumiseks kooskõlas kehtivate normidega. Rakvere vallas kehtib Rakvere
valla heakorraeeskiri (Rakvere Vallavolikogu 22.04.2020 määrus nr 64), millest tulenevad
kinnistu ja ehitise omanikule kohustused heakorra tagamiseks.
Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi
korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Peale hoonete
ehitamist tuleb krundid heakorrastada ja haljastada.
5.2 Piirded
Planeeritud elamukruntidele on piirete rajamine lubatud krundipiiridele.
Piirete rajamisel peab arvestama järgmiste tingimustega:
• piirde maksimaalseks kõrguseks võib olla 1,5 m;
• piirde ehitamisel on lubatud kasutada läbipaistvat võrkpiiret (koos hekiga või ilma) või
osaliselt läbipaistvat puitpiiret;
• läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud;
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
9
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
• piire peab kokku sobima samal krundil asuva(te) hoone(te) arhitektuuriga, materjalide
valikuga ja värvitooniga.
Kui soovitakse rajada piirdeaeda, siis piirdeaia asukoht, kõrgus ja arhitektuurne lahendus
tuleb anda elamu ehitusprojekti koosseisus või vajadusel eraldi piirdeaia projektiga, sel juhul
tuleb esitada piirdeaia rajamiseks ka eraldi ehitusteatis.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
6.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Tuginedes olemas- ja teadaolevale informatsioonile, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist
keskkonnamõju ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei ole
algatatud.
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata
tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga
tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkust, täpsustatud loetelu“.
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses
keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale
elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste
tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uute hoonestuste
rajamist, mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna
looduskeskkonna vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist
keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju
ümbritsevatele kinnistutele puudub.
6.2 Keskkonnakaitselised piirangud
Planeeringualal puuduvad muinsuskaitseobjektid. Planeeringualal asub üleriigilise tähtsusega
põlevkivi maardla alal (Haljala uuringuväli, passiivne varu, registrikaardi nr 33). Planeeritav
ala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, millele kehtivad Veeseadusest
ja Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusest nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja
põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ tulenevad nõuded.
Planeeringuala jääb osaliselt ohtlikku ettevõtte (HKScan Estonia AS Rakvere tehas)
ohualasse, mille ohuala raadius on 1000 m.
6.3 Keskkonnatingimused
• Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta;
• Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse
ehitustöid olemasolevate elamute läheduses öisel ajal (nt alates kella 21.00-st kuni
8.00) – nii saab tagada ehitusaegse müra- ja vibratsioonimõju avaldumise võimalikult
vähestele elanikele;
• Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale,
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
10
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale
ohutumad;
• Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus, sellest lähtuvalt
tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;
• Juhul, kui planeeringualalt leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb lähtuda
Looduskaitseseadusest tulenevatest nõuetest.
• Välisvalgustuses kasutada võimalusel LED-valgusteid või päikeseenergial töötavat
valgustust vms.
6.4 Jäätmekäitlus
Rakvere Vallavolikogu 21.03.2018 määrusega nr 11 vastu võetud Rakvere valla
jäätmehoolduseeskiri ning Rakvere Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 54 Korraldatud
jäätmeveo rakendamise kord.
Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätmehooldus-eeskirjale, mis on kohustuslik
täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad
alaliselt või ajutiselt Rakvere valla haldusterritooriumil. Kinnistu valdajal lasub kohustus
organiseerida kogutud jäätmete regulaarne äravedu. Lähtudes Rakvere valla
jäätmehoolduseeskirjast vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmevaldaja.
Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Rakvere Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete
segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud
mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse.
Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete ja
pakendite hoidmisega. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse
mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs on tagatud avalike tänavate ja juurdesõiduteede
kaudu. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel
tuleb lähtuda jäätmeseadusest.
Prügikastide asukohad krundil tuleb määrata ehitusprojektide koostamise käigus.
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutuse seadus, Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”
Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab
vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonete
vaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Detailplaneeringualal on nõutud
tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel
asuvatest hoonetest) tagatud.
Päästetöö tegemise tagamiseks peab:
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde;
2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahendiga;
3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale
ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht;
4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist;
5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud;
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
11
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega
kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või
ukse kaudu.
Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud olemasoleva avalikult kasutatavate
teede ja planeeritud teenindusplatsi kaudu.
Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Krundile ei
tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita.
Kavandatavad hooned planeeringualal minimaalselt tulepüsivusklassiga TP3. Planeeritavate
hoonete tulepüsivusklassid on toodud seletuskirjas Tabelis 1.
Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates hoonetes lähtuda Siseministri 30. märtsi 2017
määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”
ning kehtivatest standarditest.
Alus: EVS 812-6:2012
Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m,
arvestusega, et kõik hooned ning rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei
tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Veevärgi jaotustorustik,
millele paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, peab olema siseläbimõõduga minimaalselt 100 mm.
Tuletõrjeveevarustus tagatakse Oru tänavale avaliku kasutuse maa-alale planeeritava
tuletõrjehüdrandi baasil, mis on tähistatud põhijoonisel. Täpne hüdrandi asukoht tuleb määrata
edasiste projekteerimistööde käigus. Planeeringuala läheduses paikneb lisaks 2 hüdranti, mille
raadius (100 m) on kantud põhijoonisele.
Standardi EVS 812-6:2012 järgi on kustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitise puhul
tuletõkkesektsiooni piirpindalaga kuni 800 m² minimaalselt 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestus
3 h.
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist.
Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid
käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua
mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Korrashoiu kõrge tase paneb
eeldama, et alal on tugev järelvalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse
ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab
prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane
niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem.
Ehitamisel on soovitatav kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad,
lukud, prügikastid jms).
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
12
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on
kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal.
Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Tuleb tagada hoonete
vaheline ja õueala hea nähtavus ja valgustatus. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad
mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Oluline on valgustada hoonete sissepääsud
ja hooviala. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja
süütamise riski. Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt videovalve,
naabrivalve) vähendab varguste ja muude kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja
keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Seletuskirja Lisas 1 on välja
toodud planeeringualal piirangut kehtestav õigusakt ning piirangu iseloom. Kaitsevööndid on
liine ja torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus
tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja
omanikku või valdaja tegevust.
Kõikide planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid
seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, mis on kajastatud Lisas 1.
Planeeringualal kehtivad kitsendused ja kaitsevööndid on kajastatud põhijoonisel (joonis 3).
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek POS 1 krunti läbivale elektriõhuliinile seada
servituut (vm kasutusõigus) tehnovõrgu valdaja kasuks kaitsevööndi ulatuses.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
10.1 Elektrivarustus
Planeeringualal on olemasolev liitumine õhuliini mastis liitumiskilbis 3x6A. Nimetatud
liitumine jääb POS 1 krundi tarbeks. Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 04.08.2020 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr 354961 on maksimaalseks võrguühenduseks kuni 3x63A.
Planeeringuala kruntidele POS 2 ja POS 3 on kavandatud elektriliitumine 3x25A. POS 1
krundi olemasolev liitumine tuleb suurendada samuti 3x25A. Uued objektid võtta Nr17
Näpi:(Rakvere L) alajaama toitele. POS 2 ja POS 3 kruntide elektrivarustuseks on planeeritud
kinnistute piiridele (teealasse) 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid peavad olema vabalt
teenindatavad. POS 2 ja POS 3 kruntide toide on ette nähtud võtta olemasolevast õhuliini
mastist maakaabliga, mis kulgeb Oru tänava ääres teemaal (vt joonist Põhijoonis.
Tehnovõrgud ning Elektrivarustuse skeem). Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette
maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu
käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Planeeritavad kaablid on planeeritud avaliku kasutusega
teemaale.
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
13
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
10.1 Tänavavalgustus. Välisvalgustus
Oru ja Voore tänavate ääres on olemasoleva tänavavalgustus. Detailplaneeringuga täiendavat
tänavavalgustuse rajamist ei kavandata. Krundisisese valgustuse rajamine hoonete
fassaadidele ning õuealadele tuleb lahendada projekteerimise kõrgus.
10.2 Sidevarustus
Planeeringualal puuduvad olemasolevad Telia siderajatised. Planeeringuga kavandatud
tootmishoonete sidevarustuse tagamiseks on Telia Eesti AS 16.07.2020 väljastanud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34007882, mille kohaselt on Telia Eesti
AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks vajalik projekteerida ja
rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist (SidekaevRKV-069) objekti/hoone sisevõrgu
ühendus(jaotus)kohani. Planeeringu koostamisel liitumaks Telia fiiberoptika võrguga lähtuda
sidekaevust RKV-069 (vt joonis Põhijoonis.Tehnovõrgud). Fiiberoptilise kaabli trassid
soovitavalt mikrotorustikus planeerida igale kinnistule/ elamule, kui trass hooneni ei lähe siis
lõpetada kinnistu piiril markerpalliga. Trassid peavad olema elektriliselt tuvastatavad,
kasutada maandussoonega kaableid/torustikku. Kasutada trasside hargnemisel fiiberoptilisi
pinnasealuseid kaeve. Planeeritav sidetrassid kulgeb tänavaalas, üldkasutataval pinnal.
Kaablite planeerimiseks taotleda Telialt Eesti AS-lt täiendavad tehnilised tingimused.
Sidevarustus on võimalik alternatiivselt tagada ka õhu kaudu.
10.3 Veevarustus. Kanalisatsioon
Planeeritava ala vee- ja kanalisatsiooni varustus on lahendatud koostöös Rakvere Vesi AS-i ja
Rakvere Vallavalitsusega ning see on lahendatud Näpi aleviku ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni baasil. Oru ja Voore tänaval on olemasolevad ühisvee- ja
kanalisatsioonitorustikud. Planeeringualale on tagatud hetkel üks ühisveevärgi ja
ühiskanalisatsiooni ühenduse võimalus (POS 2 krundi läheduses Oru tänaval). Nimetatud
kohast tagatakse POS 2 krundi liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. POS 1 krundile
tagatakse liitumine Voore tn torustike baasil ning POS 3 krundile samuti Oru tn torustike
baasil.
Vee ühendustorustik on kavandatud alates ühenduskohast olemasoleva torustikuga kuni
kruntide piirini koos kinnistu peakraani ja kanalisatsiooni vaatluskaevudega.
Planeeringuga kavandatavate hoonete täpne veevajadus ja reovee prognoositav vooluhulk
ning ühendustorustike läbimõõdud tuleb täpsustada ja arvesse võtta projekteerimise
staadiumis.
Detailplaneeringu alal formeeruvad reoveed tuleb koguda kokku ja juhtida olemasolevasse
ühiskanalisatsiooni torustikku. Krundi POS 2 ühenduskoht olemasoleva ühiskanalisatsiooni
torustikuga on olemasolev kanalisatsioonikaev Oru tänaval. POS 1 krundi tarbeks näha ette
eraldi vaatluskaev, mis jääb liitumispunktiks ühiskanalisatsioonitorustikuga Voore tänaval.
POS 3 krundi tarbeks näha ette eraldi vaatluskaev, mis jääb liitumispunktiks
ühiskanalisatsioonitorustikuga Oru tänaval. Ehitusprojektiga tuleb ühendustorustike
läbimõõdud ja kõrgusmärgid täpsustada.
Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnavee juhtimine reoveekanalisatsooni ei ole lubatud.
Sadevee lahendus on kajastatud järgnevas sadevete peatükis.
Planeeringuga kavandatakse uus tuletõrjehüdrant Oru tänavale avaliku kasutuse maa-alale,
hüdrandi täpne asukoht tuleb täpsustada projekteerimise käigus.
POS 1 ja POS 3 kruntide planeeritavad liitumispunktid tuleb välja ehitatada ühisvee- ja -
kanalisatsioonivõrgu osana. Planeeritavad liitumispunktid ühisvee- ja -kanalisatsioonivõrguga
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
14
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
ja planeeringuga kavandatud hüdrandi ehitab välja arendaja ning annab üle tasuta vee-
ettevõtjale.
10.4 Sadevete kanalisatsioon
Sadevete kanalisatsiooni rajamist pole detailplaneeringuga ette nähtud. Sademe-, pinnase- ja
pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud. Sadevete juhtimine naaberkruntidele ja
teemaa kinnistule ei ole lubatud. Kavandatavate sadevete äravoolu peab tagama katendile
projekteeritav kalle. Sadeveed on võimalik suunata olemasolevasse kraavi ja/või immutada
haljasaladel. Sadevee täpsem lahendus tuleb anda ehitusprojektide koostamise käigus.
10.5 Soojavarustustus
Planeeringualale kavandatavate hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete küttesüsteemidega
(soojuspump, energiakaev, katel, päikesepaneelid vms). Täpne lahendus antakse
projekteerimise staadiumis, eelistada tuleb kaasaegseid energiatõhusaid lahendusi.
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida
täpsustatakse vastavate projektidega.
11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine vastavalt Rakvere Vallavalitsuse ja MP
Building OÜ on sõlminud detailplaneeringukohaste rajatise väljaehitamise kohustuse
üleandmise lepingule.
Koostas: Kristi Jõemets
OÜ Wesenberg Töö nr 49-0520 05.09.2020
15
N Rakvere vald Npi alevik
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
ELEKTRIVARUSTUSE SKEEM 1:1000
POS 3
POS 2
POS 1
et
V oor n
tn
ru
O
LEPPEM˜RGID
planeeringuala piir
plan. 0,4kV maakaabelliini koridor
tehnovırgu kaitsevnd
objekt
Rakvere vald Npi alevik
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
t nr joonis
49-0520 ELEKTRIVARUSTUSE SKEEM
O WESENBERG
Registrikood 12865969 mııtkava tellija
1:1000 MP Building O
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
MTR EEP003276 leht staad. arhitekt-planeerija
4 DP Kristi Jıemets
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupev 05.09.2020
LISA 1 - Kitsenduste väljavõtted seadustest
Ehitise kaitsevöönd
Alus: Ehitusseadustik (EhS)
§ 70. Ehitise kaitsevöönd
(1) Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja
omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel
tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
(2) Kaitsevööndis on keelatud:
1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;
2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;
3) takistada ehitisele juurdepääsu;
4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast
ohust teavitavate tähiste paigaldamist;
5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;
6) muud seaduses sätestatud tegevused.
(3) Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku
nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga
ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega.
Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise
omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu
järelevalve all.
(4) Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja
omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale.
(5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:
1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;
2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada
maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist;
3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde
lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks
vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.
(6) Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada
kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal
võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise
kaitsevööndiga ehitise.
(7) Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse.
Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise
ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate
andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või
selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda
selle eemaldamist oma kinnisasjalt.
(8) Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis
tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustus
Alus: Asjaõigusseadus (AÕS)
§ 158. Tehnovõrgud ja -rajatised
(1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis
ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise
1
side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende
teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks
või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende
ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja
omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.
(3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse
kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu
suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
(4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale,
on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja
omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse
tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
(5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik
hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
§ 158¹. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised
(1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle
ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu
tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva
isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise
arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui
vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
(1¹) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust
ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on
vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle
kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja
on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.
Tee kaitsevöönd. Tänava kaitsevöönd
Alus: EhS
§ 71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
(1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu
korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele
ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
(2) ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu
maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit.
Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni
30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.
(3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit.
Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.
2
§ 72. Tegevus tee kaitsevööndis
(1) Tee kaitsevööndis on keelatud:
1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
3) kaevandada maavara ja maa-ainest;
4) teha metsa lageraiet;
5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
(2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava
istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada
tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume
tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu
kinnisasjale.
(3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult
lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule
tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
(4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
Avalikult kasutatav tee
Alus: AÕS
§ 155. Avalikult kasutatav tee
(1) Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee
kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.
(2) Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi.
(3) Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.
Alus: Liiklusseadus
§ 5¹. Teave tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta
(1) Riigiteede seisundi, tee sulgemise ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet
Maanteeamet.
§ 5². Avalikult kasutatava tee omaniku õigused ja kohustused
(1) Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:
1) kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa, liiklusele ohtliku
ehitise, prahi, hukkunud loomad ja linnud; 2) liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid
ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad
liikluskorraldusvahendid.
(2) Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee
konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib avalikult
kasutatava tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata.
(3) Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab avalikult kasutatava tee omanik hoolitsema nii tee kui ka
sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest.
(4) Reisijate ohutuse tagamiseks võib avalikult kasutatava tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi
piiranguid muude sõidukite liiklemiseks ühissõidukite marsruudil. § 5³. Liiklusväline teabevahend
(1) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa tee kaitsevööndisse, välja arvatud hoonetele, annab
tee omanik. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem.
(2) Tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega
varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist;
3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
4) ei piira nähtavust ristmikul.
3
(3) Teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult,
värvilt või kujunduselt on selline, et seda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks. (4)
Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama
teabevahendi omanik.
(5) Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada
ainult rööpselt tee teljega.
(6) Maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on
vähemalt 12 meetrit.
(7) Liiklusvälise teabevahendi omanik kannab kõik kulutused seoses teabevahendi paigaldamise,
hoiu ja kõrvaldamisega.
(8) Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta
paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi
maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul või tee
kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud
kannab teabevahendi omanik.
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Alus: Elektrituruseadus
§ 3 p 9. Elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks,
müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum.
Alus: Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”
§ 2 lg 2 Maakaabel on pinnasesse paigaldatud jõu- või sidekaabel.
§ 2 lg 3 Õhuliin on maapinna kohal kandetarinditele paigaldatud paljas- või kaetud juhtmega või
õhukaabliga liin.
§ 10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus
(1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge:
1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;
2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;
3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit;
4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit;
5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit.
(2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit,
puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.
(3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
(4) Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida
mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning
jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
(5) Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev
õhuruum, mida mõlemalt poolt liini teljest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid.
(6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast
või nende puudumisel seadmest.
Alus: EhS
§ 77. Elektripaigaldise kaitsevöönd
(1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses
4
elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse
ja kaitse tagamiseks.
(2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:
1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise
kaitsevööndis;
3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on
üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;
4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise
õhuliinide kaitsevööndis;
5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit,
küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja
maakaabelliinide kaitsevööndites.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd
Alus: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
§ 31. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi
ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi:
1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-,
puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka
tõstetöid;
3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase
teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid,
traale või võrke.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega, lähtudes ehitiste otstarbest, asukohast, paigaldamissügavusest ja läbimõõdust.
Alus: Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 “Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus”
§ 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on:
1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m;
2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m;
3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on:
1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m;
2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele
– 2,5 m;
3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m;
4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele
– 3 m;
5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele
5
või allmaakaeveõõnesse – 5 m.
§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste kaitsevöönd
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber ulatub kaitsevöönd piirdeaiani, selle
puudumisel 2 m kaugusele ehitisest.
Alus: EhS
§74. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist
ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise
ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud:
1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-,
üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid;
2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase
teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid,
traale või võrke.
Sideehitise kaitsevöönd
Alus: Elektroonilise side seadus
§ 2 Mõisted
25) Liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on
muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon,
ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja
otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast,
samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses.
Alus: EhS
§ 78. Sideehitise kaitsevöönd
(1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus
kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse
käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud sideehitist.
(2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud:
1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid,
istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid,
ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise
korrosiooni;
2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge
asju;
3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees
paikneva sideehitise kaitsevööndis;
4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on
üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;
5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
Alus: Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”
§ 2 Terminid
6
(2) Maakaabel on pinnasesse paigaldatud jõu- või sidekaabel.
(3) Õhuliin on maapinna kohal kandetarinditele paigaldatud paljas- või kaetud juhtmega või
õhukaabliga liin.
§ 14. Sideehitise kaitsevöönd
Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist:
1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise
jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast
ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi
välisservast;
2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest;
3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest.
Gaasitorustiku kaitsevöönd
Alus: EhS
§ 76. Gaasipaigaldise kaitsevöönd
(1) Gaasipaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat gaasipaigaldist ümbritsev maa-ala,
kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha tuld ja kasvatada puid. Veekogus asuva
gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit, liikuda
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega.
Alus: EPN 17
Alla 5 baarise survega gaasitoru kaugus hoone või rajatise vundamendist peab olema vähemalt 2
meetrit, kõrghaljastuse rajamisel peab olema puutüve kaugus trassist 1,5 meetrit.
Geodeetilise märgi kaitsevöönd
Alus: Ruumiandmete seadus
§ 26. Tegevuse korraldamine geodeetilise märgi kaitsevööndis
(1) Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või
sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:
1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süüvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine,
puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega
geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine;
2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase
tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine
ning künni- või mullatööde tegemine.
(2) Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks loa saamiseks esitab huvitatud isik märgi
omanikule taotluse. Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse
saamisest arvates.
(3) Geodeetiliste märkide tähistamise korra, kaitsevööndi ulatuse ning kaitsevööndis tegutsemiseks
loa taotlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Kaitsevööndis tööde tegemine ja selles teavitamine
Alus: Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”
§ 5. Kaitsevööndis tööde tegemine ja sellest teavitamine
(1) Kaitsevööndiga ehitise hooldus- ja remonditöödest tuleb teavitada kinnisasja omanikku
kaitsevööndiga ehitise omanikule teadaolevate kontaktandmete vahendusel.
(2) Kinnisasja omanikku ei pea teavitama:
1) ettenägematust vajadusest tekkinud vältimatutest ja edasilükkamatutest kaitsevööndiga ehitise
7
avariitöödest;
2) hooldus- ja remonditöödest, kui neid töid tehakse avalikult ligipääsetaval kinnisasjal ning nende
töödega seonduvalt ei tehta pinnasetöid, ei piirata juurdepääsu kinnisasjale ega riivata muul viisil
kinnisasja omaniku õiguseid;
3) hooldus- ja remonditöödest, kui kinnisasja omanik on kaitsevööndiga ehitise omanikule
sellekohase soovi esitanud.
(3) Kui kaitsevööndis asub ka teine kaitsevööndiga ehitis, peab selle avariid likvideeriv või
plaanilisi töid tegev isik teavitama enne avarii likvideerimisele asumist või plaanilise töö alustamist
kaitsevööndiga ehitise omanikku toimunud avariist. Kaitsevööndiga ehitise omanik teavitab avariid
likvideerivat isikut kaitsevööndiga ehitise asukohast ning vajadusel saadab avariikohale oma
esindaja, kes täpsustab kohapeal kaitsevööndiga ehitise asukoha.
(4) Kaitsevööndiga ehitise asukohta ei või muuta kaitsevööndiga ehitise omanikku teavitamata ja
viimase nõusolekuta.
(5) Vältimaks kaitsevööndiga ehitise kahjustamist, võib kaitsevööndiga ehitise omanik nõuda, et
kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Samuti võib
maakaabelliinide puhul nõuda maakaabli täpse asukoha väljaselgitamiseks pinnase käsitsi
lahtikaevamist.
§ 9. Kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumine.
(1) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvav ja kaitsevööndiga ehitist
ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Kinnisasja omanik ei
tohi takistada kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumist.
(2) Kaitsevööndiga ehitise riket või selleks ohtu põhjustav puu, põõsas ja oks tuleb eemaldada.
Riket või ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt
teavitama. Sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel.
(3) Kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik raiutud põõsad
ja oksad koguma vallidesse või käitlema muul, kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil. Puude
raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik kooskõlastatult kinnisasja omanikuga langetatud
puud laasima, järkama ja ladustama kinnisasja omaniku poolt näidatud kohta, kuid mitte kaugemale
kui kinnisasja piirile. Raiutud materjali edasise käitlemise korraldab kinnisasja omanik.
(4) Tiheasustusega aladel või kaitstaval loodusobjektil tuleb puude ja okste raiumisel arvestada
lisaks ka looduskaitseseadusest ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevaid nõudeid.
(5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga
hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras.
8
69.38
N 69.59
Rakvere vald Npi alevik
69.58
X=6582950
69.57
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
Y=635950
69.58
69.58
69.80
Oru tn 2
OLEMASOLEV OLUKORD 1:500
69.64
77004:001:0055
Voore tn 4 69.72
77004:001:0467 70.44
69.80 69.84
71.31 69.66
LEPPEM˜RGID
69.
69.
69.
Voore tnav
72
0
70.
82
65
77001:001:0472 71.99 69.89
69.78
71.74
72.14
70.76 planeeringuala piir
5
71.13
70.
69.66
72.
72.
72.
olemasolev maaksuse piir
72.
69.91
0
37
42
39
71.
36
71.61
71.89
Oru tn 4 olemasolev katastriksuse nimetus
5
71.
70
69.66
olemasolev katastriksuse tunnus
.0
72.01 77004:001:0468
70.24 70.14
0
72.23 69.86
72.
ol.ol. kraav
69.
69.
72.
72.
70.74
69.
85
72.
62
K 0 A
40
43
.7
81
71.06
46
71.56
70.04 70
69.86 6
70.03
70
.7
7
ol.ol. ehitised
.6
71.94 70
Ki
Kra
ll
70.65 70.74
av
Voore tn 7
1
ol. ol. killustikkattega tee (Voore tn)
70.00 69.88 .6
77004:001:0600 69.90
Oru tn 4 70 0
.7
70
69.69
77004:001:0468 0
69.
70.24 .6
69.
70 ol.ol. asfaltkattega tee (Oru tn)
89
69.
72.25 72.10
66
70.58 70.39
82
70.54
72.
72.
3
.6
72.
70
56
71.19
56
RKV659
ol.ol. madalpinge ıhuliin
7
5
3
55
0
.7
72.
70
.0
7
71.92 1
E
71.53
70 70
.6 ol.ol. madalpingekaabel
70.02 .5 70.34
ol.ol. kırgepingekaabel
69
70.19
.86
ol.ol. kanalisatsioonitrass
69.
70.34 e 70.48
99
ivn 7
ti .6
ek 70 ol.ol. veetrass
72.26 rsp .7
8
Pe 70
70.
Kr 72.36
ol.ol. sidetrass
70.
72.60 .5 7
70.09
70.
.6
44
0
70
72.
70.99
04
72.
72.
7
20
2 RKV-069 ol.ol. side ıhuliin
61
.2
69
67
70.62
.0
70 .5
9
5
71
0
70
Voore tn
.
.
71.45 8 ol.ol. puud (lehtpuu/okapuu/viljapuu)
71
70.37
72
.7
7076
71.96 0.
7
K 2
.9
70 1
70.65 .8
71.11 A 70
72.75
72.48 TP 70.64 70.64
94
83
87
72.33
72.
72.
72.
Oru tnav
4
.9
70 77001:001:0471
6
71.78 .0
71
6
ll
.0
Ki
71
3
72.15 .2
71
6
72.67 .0
05
72.86 71.37 71
07
06
73.
tn
5
Voore tn 5
73.
73.
72.94
.
70.95
72
72.62 71.67
77004:001:0790
71.50 ru
72.60 O
72.20 71.85
5
.4
72.38
72.55 71 9
72.04 .4
72.50 71
6
Voore tn 3 72.17 .4
Voore tn 2 71
77004:001:0048
77004:001:0800 71.45
72.08
3
.0
72
0
.0
72 6
.9
71
72.00
A
Voore tn 1
77004:001:0510
objekt
Rakvere vald Npi alevik
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
t nr joonis
Koordinaadid L-EST97, kırgused EH2000 49-0520 OLEMASOLEV OLUKORD
O WESENBERG
Rakvere vald Npi alevik T nr. Leht Mııtkava
mııtkava tellija
Registrikood 12865969 1:500 MP Building O
Oru tn 4
12515 1/1 1:500 J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Mııdistaja: H.Reimal 01.06.20 Geoalus
MTR EEP003276 leht staad. arhitekt-planeerija
2 DP Kristi Jıemets
Tıestaja: P.Teinbas 01.06.20 O Gem-Geo EG10045699-0001 tel: 5211425
Rakvere Oja tn 1 tel.32 23310 e-mail:
[email protected] kuupev 05.09.2020
[email protected]
69.38
N 69.59
Rakvere vald Npi alevik
POS 3
69.58
X=6582950
EP 3
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
4m
100% 2/1k 8/4,5m 69.57
4m
POS 2 1559m† 233m†
Y=635950
69.58
3 69.58
EP
100% 2/1k 8/4,5m PHIJOONIS. TEHNOVRGUD 1:500
POS 1 2207m† 331m†
3 69.80
EP Oru tn 2
69.64
100% 2/1k 8/4,5m 77004:001:0055
Voore tn 4 69.72 LEPPEM˜RGID
2247m† 337m† 77004:001:0467 70.44
69.80 69.84
71.31
6m
69.66 planeeringuala piir
69.
olemasolev maaksuse piir
69.
69.
Voore tnav
4m
72
0
70.
82
65
77001:001:0472 71.99 69.89
69.78
71.74
72.14
70.76 6m Oru tn 4 olemasolev katastriksuse nimetus
5
71.13
70.
69.66
72.
olemasolev katastriksuse tunnus
72.
72.
72.
69.91
77004:001:0468
0
37
42
39
71.
4m
36
71.61
71.89
planeeritava krundi piir
5
m
71.
4
70
69.66
4m
.0
72.01
70.24 70.14
ol.ol. kraav
0
72.23 69.86
72.
69.
69.
72.
72.
70.74
69.
85
ol.ol. ehitised
72.
62
K 6m 0 A
40
43
.7
81
71.06
46
71.56
70.04 70
69.86 6
70.03 .7
70 7
.6
6m
71.94 70
ol. ol. killustikkattega tee (Voore tn)
Ki
Kra
ll
70.65 70.74
av
Voore tn 7
69.88 1
77004:001:0600 70.00 69.90 .6
Oru tn 4 70 0 ol.ol. asfaltkattega tee (Oru tn)
.7
70
69.69
77004:001:0468 0
69.
70.24 .6
69.
70
89
69.
72.25 72.10
66
70.58 70.39
82
70.54 planeeritav krundi hoonestusala
72.
72.
3
.6
72.
70
56
71.19
56
RKV659
7
5
3
55
0
.7
72.
70
.0
7
71.92 1
E
71.53
70 70
.6 ol.ol. madalpinge ıhuliin
70.02 .5 L 70.34
ol.ol. madalpingekaabel
69
70.19
L
.86
ol.ol. kırgepingekaabel
69.
70.34 e 70.48
99
ivn 7
ek
ti
70
.6 ol.ol. kanalisatsioonitrass
72.26 rsp .7
8
Pe 70
70.
Kr 72.36 ol.ol. veetrass
70.
72.60 .5 7
70.09
70.
.6
44
0
70
72.
70.99
04
72.
72.
7
ol.ol. sidetrass
20
2 RKV-069
61
.2
69
67
70.62
.0
L 70 .5
9
5
71
0
70 L ol.ol. side ıhuliin
Voore tn
.
.
71.45 8
71
70.37
72
.7
L L 7076
.
K
71.96
70
2
silitatav kırghaljastus
.9
70 1
.8
71.11
70.65
A 70 plan. juurdeps krundile
72.75
72.48 TP 70.64 70.64
94
83
87
72.33
72.
plan. 0,4 kV maakaabelliin
72.
72.
Oru tnav
4
.9
70 77001:001:0471
71.78 .0
6 L L olemasolev / plan. elektri liitumiskilp
71
6 plan. kanalisatsioonitrass
ll
.0
Ki
71
6m
72.15 .2
3
plan. veetrass
71
6
.0
72.67
plan. sidetrass
05
72.86 71.37 71
07
06
73.
tn
5
Voore tn 5
73.
73.
72.94
.
70.95
8m
72
71.67
72.62
tehnovırgu kaitsevnd
77004:001:0790
ru
7m
71.50
72.60 O
71.85
72.20
.4
5 L plan. vee liitumispunkt
72.38
72.55 71 9
.4
72.50 72.04
71
L plan. kanalisatsiooni liitumispunkt
6
Voore tn 3 72.17 .4
Voore tn 2 71
77004:001:0048
77004:001:0800
plan. tuletırjehdrant
71.45
72.08 plan. tuletırjehdrandi raadius - 100m
3
72
.0 varem planeeritud tuletırjehdrandi
0
72
.0
POS 1 krundi positsiooni number raadius - 100m
6
.9
71 EP 3 krundi sihtotstarve hoonete lubatud arv
72.00 plan. sissesıiduteed
100% 2/1k 8/4,5m sihtotstarvete protsentuaalne jaotus korruselisus hoonete lubatud kırgus
2247m† 337m† krundi pindala hoonete lubatud suurim ehitusalune pind
A
Voore tn 1
haljasalad
77004:001:0510
objekt
Rakvere vald Npi alevik
EHITUSIGUSE KOONDTABEL
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
Hoonete lubatud Lubatud
Olemasoleva POS Krundi Katastri Krundi Hoonete lubatud kırgus/ Krundi tis- Lubatud
suurim ehitus- hoonete arv
krundi andmed numbersihtotstarve sihtotstarve pindala Korruselisus ehitusprotsent katusekalle
alune pind krundil t nr joonis
49-0520 PHIJOONIS.TEHNOVRGUD
337m† 3 (sh 1 elamu, 8m / abihoonel 4,5m/
Oru tn 4 1 100% EP 100% E 2247m† 15% kuni 45” O WESENBERG
(sh elamu 250m†) 2 abihoonet) 2 /abihoonel 1
77004:001:0468 Registrikood 12865969 mııtkava tellija
pindala 6012m† 331m† 3 (sh 1 elamu, 8m / abihoonel 4,5m/ 1:500 MP Building O
2 100% EP 100% E 2207m† 15% kuni 45”
sihtotstarve elamumaa (sh elamu 250m†) 2 abihoonet) 2 /abihoonel 1 J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
233m† 3 (sh 1 elamu, 8m / abihoonel 4,5m/ MTR EEP003276 leht staad. arhitekt-planeerija
3 100% EP 100% E 1559m† 15% kuni 45” 3 DP Kristi Jıemets
(sh elamu 200m†) 2 abihoonet) 2 /abihoonel 1 tel: 5211425
EP-pereelamumaa; E-elamumaa e-mail:
[email protected] kuupev 05.09.2020
N
Rakvere vald Npi alevik
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
SITUATSIOONISKEEM
planeeringuala piir
objekt
Rakvere vald Npi alevik
Oru tn 4 kinnistu detailplaneering
t nr joonis
49-0520 SITUATSIOONISKEEM
O WESENBERG
Registrikood 12865969 mııtkava tellija
MP Building O
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
MTR EEP003276 leht staad. arhitekt-planeerija
1 DP Kristi Jıemets
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupev 05.09.2020