Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.01.2022 18:01
Adressaat: info.fin list <
[email protected]>
Teema: Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektriliini riigi
eriplaneeringu taotluse seisukohad
Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Saare Wind Energy OÜ
meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse
seisukohad", mis on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 12.01.2022 17:59 numbriga 6-5/21/26048-
2.LugupidamisegaKeskkonnaametwww.keskkonnaamet.ee
Rahandusministeerium Teie 13.12.2021 nr 15-4/8306-1
[email protected]
Meie 12.01.2022 nr 6-5/21/26048-2
Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi
elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse
seisukohad
Esitasite taotluse, milles soovite Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast tulenevalt vastuseid
kirjas esitatud küsimustele Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektriliini riigi
eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks.
Saare Wind Energy OÜ esitas 25.10.2021 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi
eriplaneering (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). REPi
eesmärgiks on koostada planeering Saaremaast läänes asuvale merealale kavandatava
meretuulepargi ühenduste rajamiseks Eleringi põhivõrguga maismaal. REP hõlmab nii mere- kui
maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist.
Planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas ja Pärnu maakonnas ning merealal Läänemeres,
Liivi lahel ja Väinameres.
Keskkonnaamet esitab oma selgitused ja vastused Rahandusministeeriumi kirjas toodud
küsimustele.
Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud elektriliini asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur
riiklik või rahvusvaheline huvi?
Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast leiame, et kavandatava tegevuse puhul on tuvastatav suur
riiklik huvi, mis väljendub kasvuhoonegaaside heite vähendamises läbi taastuvenergeetika
arendamise. Kavandatav tegevus võimaldab täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke
vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“ ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“.
Suur riiklik huvi kavandatava elektriliini vastu võib seisneda ka selles, kui ehitisega kaasneb oluline
negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, muu hulgas merekeskkonnale, Natura
aladele jt piirkonna loodusväärtustele.
Võimalik rahvusvaheline huvi kavandatava elektriliini vastu on seotud sellega, kui kavandatava
ehitise riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise korral on tegemist piiriülese keskkonnamõju
hindamisega, kuhu tuleb kaasata naaberriigid. Võimalik rahvusvaheline huvi on seotud ka sellega,
kui kavandatav tegevus võib mõjutada Natura alasid.
Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava elektriliini
ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks?
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Taotluses toodud elektriliinide asukoha skeemid ei võimalda määrata elektriliinide täpset
asukohta ning kattuvust looduskaitseliste piirangutega aladega. Seetõttu ei ole võimalik
hinnata, kas esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava elektriliini ehitamiseks ja
käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks ning tegevus ei kahjusta näiteks kaitstavaid
loodusobjekte.
Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava
planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik?
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine hetkel algatatava planeeringu elluviimist ilmselgelt
välistavaid asjaolusid. REP ja KSH koostamise protsessi käigus tuleb analüüsida kaasnevat
mõju, mille raames selgub, kas saab kavandatavat tegevust ellu viia.
Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH
algatada, siis:
1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun
põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus;
2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne
planeerimistegevuse algatamist (nt puudulike algandmete kogumine, vms). Palun selgitage
seire eesmärki ja vajalikkust;
3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks?
Uuringute vajadus sõltub täpsemalt kasutatavast trassist ja lahendusest. Praeguses etapis on
Keskkonnaametil keeruline täpsemaid juhiseid selles osas anda.
Küll aga, kui näiteks rajatakse maismaa õhuliin, siis tuleb teostada nahkhiirte ning lindudega
seotud uuringud. Välistada tuleb negatiivne mõju nahkhiirte rändele.
Lindude osas on oluline arvestada, et elektriliinid mõjutavad linde olulisel määral, enam
mastaapsed taristud, mis asuvad lindude rändeteel, pesitsuselupaigas või toitumisalal. Mõju
avaldub läbi elupaikade killustumise, mis halvendab populatsioonide seisundit mitmeti ja
otseselt lindude hukkumise näol elektriliinides. Uuringutega tuleb välja selgitada planeeritavate
liinide mõju nii rändlindudele kui ka siinsele haudelinnustikule (olulisematest liikidest nt must-
toonekurg, merikotkas). Uuring peab andma vastuse, milliseid liike ja kuidas täpsemalt
planeeritavad liinid mõjutavad.
Väliuuringud (nt seire) võivad olla vajalikud kui lindude ja nahkhiirte uuringuteks ei ole
piisavalt algandmeid. Keskkonnaamet seda hinnata ei oska. Pesitsevate lindude osas saab
kasutada Keskkonnaregistris olevaid andmeid. Selles osas täiendavate uuringute tegemine
eeldatavalt vajalik ei ole.
Lisaks tuleb hinnata liini märgistamisvajadust. Võimaliku negatiivse mõju korral tuleb teha ka
järeluuring, et hinnata konkreetsemalt liini mõju lindude ja nahkhiirte suremusele. See eeldab
kindlasti väliuuringute tegemist.
Mereala kaablitrasside piirkonnas on vajalikud järgmised uuringud:
1. Planeeritava kaablitrassi aladel peab läbi viima merepõhja uuringud: põhjasetete iseloom,
põhjaelustiku levik ja rohkus, kaitstavate liikide esinemine uuringualal. Modelleeritakse
elupaikade ja liikide levik uuringualadel. Uuringute kestvus ca 1 a.
2. Planeeritava kaablitrassi aladel peab läbi viima kalastiku uuringu (eriti on see vajalik aladel,
mis on alla 20 m sügavusjoone). Uuringute eesmärk on selgitada välja kaablitrasside
koridoride väärtuslikkus kudealana. Kaardistada kalade rändeteed, et välja selgitada
kaablitrasside mõju kalade rändele. Hinnata elektromagnetvälja ja kõrge temperatuuri mõju
kalade rändele. Kalastiku uuringute kestvus ca 1,5 a.
2 (3)
KSH läbiviimisel on vajalik hinnata kaablite mõju kalapüügile ning laevaliiklusele.
Kui merekaabel kavandatakse rajada kaitstavatele aladele (nt Kura kurgu hoiuala), tuleb
teostada sellel alal mereelupaigatüüpide leviku uuringud, et anda hinnang mõjudest hoiualale.
Oluline on, et tegevuse lähedale jäävatel kaitstavatele aladele negatiivne mõju välistatakse.
Looma, taime-, sambliku jmt liikide levikuala määramiseks saab kasutada Keskkonnaregistris
olevaid andmeid. Selles osas eeldatavalt välitööde tegemine ja levikualade täpsustamine vajalik
ei ole. Samas sõltub ka see konkreetsest kavandatud lahendusest ja välitööde vajadus võib
selguda hiljem.
Kaitstavate alade piirid on leitavad Keskkonnaregistrist.
Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada
ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada.
Keskkonnaameti hinnangul ei esine hetkel selliseid tingimusi. REP-i ja KSH koostamisega
seotud probleemid tuleb välja selgitada ja lahendada protsessi käigus. Läbi tuleb viia kõik
vajalikud ja asjakohased uuringud, et REP-i eesmärke saavutada.
Küsimus 6. Kui RM-le arendaja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav
asjaolude hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul
täiendada tuleb.
Soovitame taotluses esitada kavandatava tegevuse digitaalsed ruumiandmed L-EST97
ristkoordinaatsüsteemis ja Shapefile formaadis.
Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi
või ameti seisukohti esindav kontaktisik.
Esitame Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu
Keskkonnaameti poolseks kontaktisikuks ringmajanduse osakonna keskkonnakorralduse büroo
peaspetsialist Irma Pakkoneni (568 31311,
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Kai Ginter 5699 4373 (vee erikasutus)
[email protected]
Allar Liiv 5770 2448 (looduskasutus)
[email protected]
3 (3)