dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad eurorühma 17. jaanuari 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. jaanuari 2022. a istungil

Rahandusministeerium · 13. jaanuar 2022
Viit
1.1-27/437-1
Registreeritud
13. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-27 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated
Toimik
1.1-27
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎1.1-27437-1 13.01.2022 Väljaminev kiri.asice1707 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 13.01.2022 nr 1.1-27/437-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 17. jaanuari 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. jaanuari 2022. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 17. jaanuari 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. jaanuari 2022. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 17. jaanuari 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. jaanuari 2022. a istungil – 6 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Kristiina Abel 611 3406, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 17. jaanuari 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. jaanuari 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 17. jaanuari 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. jaanuari 2022. a istungil: Eurorühm: 1. EL majandusjuhtimise raamistiku euroala mõõde - Tervikuna on euroala puudutavad meetmed oma eesmärgi saavutanud, sh on toiminud programmiriikide järelevalve ja on juhitud tähelepanu riikide eelarve eelnõudes kestlikku eelarve seisundit ohustavatele riskidele. - Programmiriikide järelevalve juures võiks kaaluda paindlikkust järelevalve sageduse ning pikkuse kindlaksmääramisel. Erinevatest menetlustest (Euroopa poolaasta, taastekavade rakendus) tulenevat seire- ja aruandluskohustust võiks maksimaalselt ühildada. - Euroopa Komisjon võiks riikide eelarvekavade alusel jätkata euroala agregeeritud eelarveseisundi hindamist. Soovitused riikide eelarvekavade kohta võiks avaldada varem, et anda võimalus korrektsioonide tegemiseks. ECOFIN: 1. Euroopa poolaasta – EL nõukogu järeldused iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta; euroala majanduspoliitika soovitused - Nõustume euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustega, milles on sobiv tasakaal erinevate meetmete vahel, et toetada taastumist ikka veel ebakindlas majanduskeskkonnas. - Toetame kestliku majanduskasvu analüüsi järelduste vastuvõtmist ja nõustume analüüsis esitatud nelja prioriteediga majanduskasvu soodustamiseks – kestlik areng, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus. - Nõustume nõukogu järeldustega makromajanduslike tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruande kohta ning peame sellega kaasneva seire jätkamist oluliseks ülemääraste tasakaalustamatuste vältimisel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 10. jaanuar 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 17. jaanuari 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. jaanuari 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühmas antakse ülevaade majanduse taastumisest. Päevakorras on ka Euroopa poolaasta 2022. a paketis euroalale antud majanduspoliitika soovitused ning majandusjuhtimise ülevaatuse raames arutatakse eelarveraamistike euroala spetsiifilisi aspekte. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus tutvustab komisjon detsembris avaldatud EL miinimummaksu direktiivi ettepanekut ning toimub esmane arutelu. EL uus eesistujariik Prantsusmaa tutvustab ministritele eeloleva poolaasta majandus- ja rahandusvaldkonna prioriteete. Kavas on vastu võtta EL nõukogu järeldused Euroopa poolaasta teemadel: iga- aastase kestliku majanduskasvu analüüsi kohta ja makromajanduslike tasakaalustamatuste hindamise aluseks oleva häiremehhanismi aruande kohta. Samuti võetakse vastu soovitused euroala 2022. a eelarve- ja majanduspoliitika kohta. Antakse tavapärased ülevaated finantssektori eelnõude menetlemise seisust ning taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamisest. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. 1 EURORÜHM 1. EL majandusjuhtimise raamistiku euroala mõõde Koordineeritud eelarve- ja majandusjärelevalve on majanduse ja rahaliidu oluline komponent. Euroala tihedam lõimumine ja ühisest rahapoliitikast tulenev seab eelarve koordineerimisele omad nõudmised. See väljendub ka Euroopa Liidu toimimise artiklis 136, mille kohaselt on nõukogul võimalik kehtestada euroala liikmesriikide jaoks spetsiifilised meetmed selleks, et tugevdada eelarvepoliitika koordineerimist ja järelevalvet ning kehtestada euroalariikidele eelarve- ja majanduspoliitilised suunised. Kuigi praegu läbivaatamisel olev eelarveraamistik puudutab kogu Euroopa Liidu majandusjuhtimist, siis mõned sätted kehtivad ainult euroala liikmesriikidele. Nii 6-pakk (2011) kui ka 2-pakk (2013) õigusaktide paketid suurendasid ainult euroalale kehtivate sätete ulatust. Nende õigusaktidega võeti kasutusele täiendavad järelevalve meetmed euroala liikmesriikide suhtes, kehtestati raamistikud finantsstabiilsuse raskustes või nende ohus olevate euroala liikmesriikidega tegelemiseks ja tugevdati eelarve koordineerimise euroala liikmesriikide vahel. Finantsstabiilsus raskustes olevate või olnud riikidele sätestati reeglid majanduse kohandusprogrammide koostamiseks ja seireks, programmijärgseks seireks ning süvendatud seireks. Nüüdse arutelu käigus otsitaksegi vastuseid, kas selle järelevalve ulatus on põhjendatud, kas aruannete sagedus ja järelevalve all olemise periood on põhjendatud ning kas oleks järelevalvet võimalik ühendada Euroopa poolaasta või muude seiremehhanismidega. Eelarvepoliitika järelevalve kohta euroala spetsiifiliselt sätestatud eelarvekavade esitamine ning hindamine, euroala agregeeritud eelarveseisundi ja rakenduse poolelt ka sunnimeetmed. Seisukohad: - Tervikuna on euroala puudutavad meetmed oma eesmärgi saavutanud, sh on toiminud programmiriikide järelevalve ja on juhitud tähelepanu riikide eelarve eelnõudes kestlikku eelarve seisundit ohustavatele riskidele. - Programmiriikide järelevalve juures võiks kaaluda paindlikkust järelevalve sageduse ning pikkuse kindlaksmääramisel. Erinevatest menetlustest (Euroopa poolaasta, taastekavade rakendus) tulenevat seire- ja aruandluskohustust võiks maksimaalselt ühildada. - Euroopa Komisjon võiks riikide eelarvekavade alusel jätkata euroala agregeeritud eelarveseisundi hindamist. Soovitused riikide eelarvekavade kohta võiks avaldada varem, et anda võimalus korrektsioonide tegemiseks. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta - Tutvustus, arutelu Euroopa Komisjon (komisjon) avaldas 22. detsembril direktiivi ettepaneku, millega ELis kehtestada OECDs 8. oktoobril 2021. a heaks kiidetud globaalne miinimummaks. Direktiivi 2 ettepanek järgib valdavalt OECDs kokku lepitud reegleid. Eestile olulised erisused, nt Eesti- spetsiifiline 4-aastane maksu ajatamise võimalus ja de minimis erand väiksematele ettevõtjatele on täies mahus OECD leppest üle võetud. Võrreldes OECD leppega on direktiivis vaid üks, kuid väga põhimõtteline muudatus. EL alusleping ei luba ettevõtjate erinevat kohtlemist sõltuvalt nende asukohast. Diskrimineerivaid meetmeid tõlgendatakse kui kapitali vaba liikumist takistavat. Seega ei ole võimalik direktiivis kinnistada OECD poolt loodud süsteemi, kus miinimummaksu kehtestanud riik maksustab selle alusel vaid oma suurkontsernide teistes riikides asuvaid tütarettevõtjaid. Selle asemel sätestab direktiiv riigisisese miinimummaksu. Eesti kontekstis tähendab see, et peame miinimummaksu seadustama ja rakendama seda nii meie kohalikele kontsernidele kui siin tegutsevatele väliskontsernide tütardele. Lahendus, mis võimaldaks riikidele valikut maksu kehtestamise osas analoogiliselt OECD leppega, ei oleks meie hinnangul ELi aluspõhimõtetega otseses vastuolus. Küll tähendaks see miinimummaksu ebaühtlast liidusisest rakendamist ja seega ei tagaks otseste maksude harmoneerimist direktiivis ette nähtud ulatuses. Lisaks seonduvad direktiiviga järgmised murekohad: - OECDs heaks kiidetud maksupakett koosneb kahest sambast – digimaksust ja miinimummaksust. Komisjon ja mitmed liikmesriigid soovivad miinimummaksu ülikiiret vastuvõtmist sõltumata digimaksu aeglasemast progressist. Eesti on digimaksu vaadelnud kui teatavat kompensatsiooni miinimummaksu mõju tasandamiseks. Seega ei sobi meile olukord, kus kehtima hakkab ainult miinimummaks ja digimaksu jõustumine lükkub edasi määramata tulevikku. Lahendusena näeme direktiivi jõustumise edasilükkamist hetkeni, mil digimaksu kehtestamiseks sõlmitava rahvusvahelise leppega on ühinenud teatav kriitiline arv riike. - Nii OECD leppes kui direktiivis on de minimis erand väiksematele ettevõtjatele seotud müügitulu ja kasumi ülempiiridega (vastavalt 10 ml ja 1 ml eurot). On tõenäoline, et inflatsiooni toimel kahaneb ülempiiride alla jäävate ettevõtjate arv kiiresti. Lahendusena näeme kas ülempiiride automaatset indekseerimist või kokkulepet ülempiirid kindlate ajavahemike tagant üle vaadata. - OECDs kokku lepitud miinimummaksu rakendamise ajakava näeb ette maksu jõustumise 2023. a. Direktiiv täpsustab, et see peaks sündima 2023. a 1. jaanuaril. Eesti ja ilmselt ka mitmed teised riigid nõustusid OECD ajakavaga eeldusel, et leppe vabatahtliku rakendamise korral mängib siseriiklik seadus väiksemat rolli. Direktiiv nõuab maksu aktiivset rakendamist kõikide liikmesriikide poolt ja seega on siseriiklik seadus möödapääsmatu. Pakutud ajakava seaduse korrektset vastuvõtmist ja jõustamist paraku ei võimalda. Direktiivi jõustumise edasilükkamine aastani 2024 annaks liikmesriikidele vajaliku lisaaja. Samas ei takistaks see maksu varasemat rakendamist riikide poolt, kes plaanisid seaduste vastuvõtmist OECD leppe alusel ja on seega ettevalmistustega kiiremini edenenud. 3 Vastavalt Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidele 2022–2023 on OECD üleilmse ettevõtte miinimummaksu kokkuleppe ülevõtmisel ELi õigusesse Eesti eesmärk maksimaalsel määral säilitada Eestis kehtiv ettevõtte tulumaksusüsteem. Selleks peaks: - Säilima direktiivis OECD leppes sätestatud põhimõte, mille kohaselt riigil on õigus valida, kas kehtestada kokkulepitud tingimustele vastav miinimummaks või mitte, eeldusel, et riik ei takista maksu rakendamist teiste liikmesriikide poolt. - Siduma miinimummaksu direktiivi jõustumine OECD kokkuleppe 1. samba alusel ellu kutsutava digimaksu jõustumisega. - Looma de minimis erandi aluseks olevate müügitulu ja kasumi piirmäärade indekseerimise süsteem või saavutada kokkulepe piirmäärade regulaarseks ülevaatamiseks. - Lükkama direktiivi jõustumise edasi aastani 2024, et võimaldada korrektsete seadusandlike protsesside läbiviimine. Rahandusministeerium esitab direktiivi kohta seisukohad Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks veebruaris 2022. a. 2. EL eesistujariigi Prantsusmaa prioriteedid - Tutvustus Majandus- ja rahandusvaldkonnas keskendub Prantsusmaa kriisijärgse majanduspoliitika koordineerimisele, et tagada Euroopa taasteplaani edukas rakendamine. Jätkatakse majandusjuhtimise raamistiku ajakohastamise arutelusid ning alustatakse uue EL omavahendi aruteludega komisjoni detsembris 2021. a esitatud ettepanekute alusel. Olulisel kohal on tuleviku majanduskasvu rahastamise teemad, et toetada ettevõtete konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Prantsusmaa eesistumise ajal jätkatakse panganduse ja kindlustuse regulatsioonide (solventsus II ja Basel III) läbirääkimisi ning kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu edendamist. Maksuteemadel jätkuvad süsiniku piirimeetme ettepaneku arutelud, töö OECD rahvusvahelise maksukokkuleppe teise samba rakendamise ning energiamaksustamise direktiiviga. Antakse hinnang 2021. a e-kaubanduse käibemaksureeglite reformile, et kaaluda järgmisi samme komisjoni 2022. a lõpus esitatavas ettepanekus. Olulisel kohal on kestliku rahastamise teemad, nt rohevõlakirja standardi vastuvõtmine, roheline eelarvestamine, ettevõtete kestliku aruandluse direktiivi kokkuleppimine. Suurt tähelepanu pööratakse ka finantssektori kaitsmisele küber- ja kriminaalsete ohtude eest, jätkub töö digirahastamise regulatsioonide ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste ettepanekutega. Nõustume ülaltoodud/juba töös olevate ettepanekute üle arutelude jätkamisega. 3. Euroopa poolaasta – EL nõukogu järeldused iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta; euroala majanduspoliitika soovitused - Järelduste, soovituste heakskiitmine Nõukogule on kinnitamiseks esitatud euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitused, järeldused kestliku majanduskasvu analüüsi põhisõnumite kohta ning järeldused makromajandusliku tasakaalustamatuste menetluse häiremehhanismi aruande leidude kohta. 4 Iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis on esikohale seatud 2022. a ambitsioonikas tegevuskava, mis peaks juhtima ELi tervisekriisist välja majanduslikku vastupanuvõimet suurendava kestliku ja õiglase majanduskasvu suunas. Samuti on selles kirjeldatud, kuidas Euroopa taastekava (Next Generation EU) keskmes seisev taaste- ja vastupidavusrahastu lõimitakse tihedamalt Euroopa poolaasta uude tsüklisse. See tagab nende protsesside vahelise sünergia ja hoiab ära liikmesriikide ülemäärase halduskoormuse. Lisaks sellele on iga-aastases majanduskasvu analüüsis kirjeldatud kestliku arengu eesmärkide veelgi tihedamat sidumist Euroopa poolaastaga, et esitada täielikult ajakohastatud ja sidusad aruanded kestliku arengu eesmärkide kohta kõigis liikmesriikides. Järeldustes toetatakse kasvuanalüüsis esitatud arengu prioriteete. Tõstetakse esile makromajandusliku stabiilsuse, investeeringute ja reformide olulisust. Samuti nenditakse, et üldised kriisimeetmed peaksid olema asendumas spetsiifilisemate, täpselt sihitud toetusmeetmetega. Iga riigi eelarvepoliitika soovitusliku iseloomu puhul tuleb arvesse võtta riigi eelarve ja võla seisundit ning tähelepanu pöörata eelarvekulutuste kvaliteedile. Võetakse teadmiseks eelarvereeglite vabastusklausli raugemine 2023. a ning oodatakse ka komisjonilt täpsemaid eelarve juhiseid 2023. a eelarveplaanide tegemiseks. Häiremehhanismi aruanne on seiremeede võimalike makromajanduslike tasakaalustamatuste avastamiseks. Sel aastal on põhjalik analüüs häiremehhanismi aruande kohaselt põhjendatud 12 liikmesriigi (Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Saksamaa) puhul. Nõukogu järeldused leiavad, et tasakaalustamatuste menetlusel tervikuna on oluline roll tasakaalustamatuste õigeaegsel avastamisel ning nende kuhjumise vältimisel. Juhitakse tähelepanu, et tuleb olla valvas võimaliku kriisijärgse avaliku sektori ja erasektori varade väärtuse kahanemise suhtes. Juhitakse tähelepanu kasvavatele riskidele eluasemeturul ning kiirest taastumisest ja kõrgetest energiahindadest tulenevatele hinnasurvete riskidele. Tunnustatakse häiremehhanismi aruande kvaliteeti ning nõustutakse 12 liikmesriigis süvendatud analüüsi läbiviimisega. Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovituste põhisõnumid on peale eurorühma ning töögruppide arutelusid jäänud komisjoni poolt algselt välja pakutuga võrreldes samaks. Soovituste kohaselt peaksid euroala liikmesriigid võtma ajavahemikul 2022–2023 eraldi ja ühiselt eurorühmas meetmeid, et jätkata riikliku eelarvepoliitika kasutamist ja koordineerimist, eesmärgiga toetada tulemuslikult kestlikku taastumist. Lisaks võidelda agressiivse maksude planeerimise, maksude vältimise ning maksudest kõrvale hoidumise vastu, sh astuma samme rahvusvahelise maksukokkuleppe rakendamiseks. Samuti peaks vähendama tööjõu maksukiilu. Soovituses kutsutakse üles säilitama euroalal 2022. a mõõdukalt toetav eelarvepoliitiline hoiak ja järk-järgult suunama eelarvepoliitilised meetmed sellistele investeeringutele, mis aitavad kaasa püsivale ja kestlikule taastumisele. Samuti rõhutatakse, kui oluline on minna tööturul erakorralistelt meetmetelt üle taastumismeetmetele, seejuures tagades tulemusliku aktiivse tööturupoliitika, mis vastab komisjoni soovitusele tööhõive aktiivse toetamise toimivate 5 meetmete kohta pärast COVID-19 kriisi. Euroala liikmesriigid peaksid säilitama eelarvepoliitilise paindlikkuse, et suuta pandeemiariski taastekke korral reageerida. Kui majandustingimused seda võimaldavad, peaksid euroala liikmesriigid järgima eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla kestlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Lisaks sellele kutsutakse soovituses üles jätkama tööd pangandusliidu väljakujundamiseks, majanduse rahastamise võimaluste edendamiseks kapitaliturgude liidu raames, samuti euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks ja digieuro loomise toetamiseks. Seisukohad: - Nõustume euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustega, milles on sobiv tasakaal erinevate meetmete vahel, et toetada taastumist ikka veel ebakindlas majanduskeskkonnas. - Toetame kestliku majanduskasvu analüüsi järelduste vastuvõtmist ja nõustume analüüsis esitatud nelja prioriteediga majanduskasvu soodustamiseks – kestlik areng, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus. - Nõustume nõukogu järeldustega makromajanduslike tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruande kohta ning peame sellega kaasneva seire jätkamist oluliseks ülemääraste tasakaalustamatuste vältimisel. 4. Muud teemad Nõukogu kohtumisel antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust ja taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisest. EL ühissõnumite ettevalmistus veebruaris toimuvaks G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumiseks delegeeritakse majandus- ja rahanduskomiteele. Veel tutvustab käesoleval aastal G7 eesistujariik Saksamaa prioriteetseid teemasid ning Euroopa Investeerimispank annab ülevaate iga-aastasest investeeringute aruandest. 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel