ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kadi Aljas Teie: 10.02.2022 nr
AS YIT Eesti
Meie: 04.03.2022 nr 2.1.-1/22/461
[email protected]
Vastus märgukirjale
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole küsimusega, kuidas tegutseda, kui Teie ettevõte
töötajat on tööülesannete täitmisel pildistatud ja foto temast on avalikustatud ilma tema
nõusolekuta sotsiaalmeedias.
Igaks isikuandmete töötlemiseks peab olema õigusaktist tulenev alus. Isikuandmete kaitse
üldmääruse artikli 6 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see vastab ühele artikli 6
lõike 1 punktides a kuni f toodud tingimustele. Isikuandmete avalikustamine võib toimuda
erinevatel alustel. Lisaks on isikuandmete kaitse seaduse § 4 alusel võimalik ilma nõusolekuta
isikuandmeid avalikustada ajakirjanduslikul eesmärgil, kuid seejuures tuleb järgida rangeid
põhimõtteid.
Täpsustame, et iga isik saab enda õiguste kahjustamisel pöörduda ise avalikustaja poole. Iga
isikuandmete avalikustamise juhtum on erinev ning sõltuvuses sellest, millises kontekstis, millisel
määral ja millistel alusel isikuandmeid avalikustatud on. Kuid tuleb arvestada, Andmekaitse
Inspektsioonil on menetluse algatamise osas kaalutlusõigus ja piiratud ressurss. Sotsiaalmeedias
tehakse igapäevaselt tohutul hulgal postitusi. Seetõttu sekkub Andmekaitse Inspektsioon
sotsiaalmeedia postitustega seotud vaidlustesse olulise ja ilmselge rikkumise korral. Oluline on
sunnijõuga sekkumine vaid juhtumistel, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Pole mõeldav, et riik
hakkab iga pöördumise alusel menetlema igat sotsiaalmeedia postitust, kus sisalduvad kellegi
isikuandmeid. See ei võta ära isiku võimalust lahendada vaidlust tsiviilkohtus.
Kui internetis avalikustatakse isikuandmed (sh fotosid), siis see ei ole automaatselt keelatud
tegevus. Kuid kui fotol olevad inimesed ei ole nõus, et nende isikuandmeid avaldatakse, siis esmalt
tuleks inimesel endal oma õigusi kaitsta. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 21 on
inimesel alati õigus esitada vastuväide postituse teinud isikule, kes on tema isikuandmeid
avaldanud, kui ta leiab, et tegevus kahjustab tema õigusi ja vabadusi. Postitaja peab lõpetama
isikuandmete töötlemise, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et avaldab andmeid mõjuval põhjusel,
mis kaalub üles inimese huvid, õigused ja vabadused. Seega esimene samm oma õiguste kaitsmisel
on pöörduda postitaja poole ja esitada põhjendatud vastuväide ning milline on soovitud lahendus.
Kuid vastava nõude saab siiski esitada inimene, kelle isikuandmeid avalikustatud on. Vastuväitele
peab avaldaja vastama ühe kuu jooksul.
Kui postitaja ei anna vastust ühe kuu jooksul või vastus ei rahulda inimest, kelle isikuandmeid
avalikustatud on, siis on tal võimalus pöörduda kohtusse või kaebusega Andmekaitse
Inspektsiooni. Kaebus peab olema allkirjastatud, sellele tuleb lisada kirjavahetus postitajaga, teave
selle kohta, kus isikuandmeid avalikustatakse (võrgulink, kuvatõmmis vms).
Lugupidamisega
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel