dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
KäskkiriAvalik

Riigihanke „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ alusdokumentide kinnitamine, hankemenetluse algatamine ja hankekomisjoni määramine

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 22. mai 2026
Viit
1-5/150
Registreeritud
22. mai 2026
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-5 Hankedokumendid
Toimik
1-5/2026
Vastutaja
Veronika Kaska

Failid

  • 📎1-5150 22.05.2026 Käskkiri.asice1726 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 22.05.2026 nr 1-5/150 Riigihanke „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ alusdokumentide kinnitamine, hankemenetluse algatamine ja hankekomisjoni määramine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 1 alusel 1. Kinnitan riigihanke „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ alusdokumendid (lisad). 2. Algatan hankemenetluse kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 51 (avatud hankemenetlus) riigihangete registris. 3. Kinnitan hankekomisjoni liikmetena üldosakonna juhataja Kristi Viisimaa, haldusjuhi Mati Pari ning finantsjuht Heli Välli. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Lisad: 1. Riigihanke „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ alusdokument. 2. Riigihanke alusdokumendi lisa 1 – tehniline kirjeldus ja pakkumuse vorm. 3. Riigihanke alusdokumendi lisa 2 – ühispakkujate volikirja vorm 4. Riigihanke alusdokumendi lisa 3 – volikirja vorm. 5. Riigihanke alusdokumendi lisa 4 – hankelepingu vorm. HANKIJA NIMI: ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS HANKE NIMETUS: SÕIDUKI KASUTUSRENDILE VÕTMINE RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT HANKELEPINGU LIIK: TEENUSE TELLIMINE 1. Üldtingimused 1.1. Hankija nimi: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. 1.2. Hankija aadress: Astangu 27 Tallinn, 13519 Eesti Vabariik. 1.3. Hankija interneti aadress (URL): http://www.astangu.ee. 1.4. Hanke eest vastutavad isikud: 1.4.1. Veronika Kaska, direktori asetäitja. 1.4.2. Mati Pari, haldusjuht. 1.5. Hanke objekti lühikirjeldus: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus võtab kasutusrendile sõiduki 60 kuuks. Esmane sissemakse 10%, minimaalse jääkväärtusega 30%. 1.6. Riigihanke tulemusena sõlmitakse eduka pakkujaga hankeleping (edaspidi ka leping). Hankeleping sõlmitakse pärast kõikide menetlustoimingute sooritamist ja riigihankega seotud tähtaegade möödumist. Hankija eesmärk on sõlmida edukaks tunnistatud pakkujaga hankeleping esimesel võimalusel. 1.7. Hange ei ole osadeks jaotatud. 1.8. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.9. Riigihanke viitenumber riigihangete registris: 310174. 1.10. Hanke CPV kood: 34110000-1 (Sõiduautod), 66114000-2 (Finantsliisinguteenused). 1.11. Lepingu rahastamine: riigieelarve. 2. Lepingu eseme tehniline kirjeldus 2.1. Lepingu esemeks on sõiduauto kasutusrendile võtmine 60 kuuks. Sõiduk peab vastama riigihanke alusdokumendi lisas 1 tehnilisele kirjeldusele. 2.2. Pakkujale laieneb ka nende toimingute teostamise ja teenuste osutamise kohustus, mis ei ole tehnilises kirjelduses välja toodud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hanke objekti eesmärgi saavutamisega seotud teenuse hulka. 3. Nõuded pakkumusele 3.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt 3 kuud. 3.2. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste üle võtmist. 3.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tal on võimekus (töövahendid, töötajad, seadmete tarne jms) täita hankeleping selle täies ulatuses ja tähtaegselt. 3.4. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. 3.5. Alternatiivseid lahendusi ei ole lubatud pakkuda. 3.6. Pakkumus ei pea olema digitaalselt allkirjastatud. 3.7. Pakkumus peab olema esitatud juriidilise isiku puhul esindusõigust omava isiku poolt. Kui esinduse aluseks on volitus, esitatakse koos pakkumusega ka digitaalselt allkirjastatud volitus. 3.8. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes riigihangete seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida riigihangete seaduse § 461 lõikes 1 sätestatud teavet. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 3.9. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulutusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Null (0) või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata. Hankijat ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 3.10. Pakkumuse maksumus esitatakse riigihangete registris ettenähtud vormil. Hinnapakkumus esitatakse kuni kahe komakoha täpsusega. 3.11. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud. 3.12. Pakkumuse esitamisel on kohustuslik esitada: 3.12.1. Täidetud vormikohane pakkumus (lisa 1). 3.12.2. Ühispakkumuse korral ühispakkuja volikiri hankija (lisa 2) või pakkuja enda vormil. 3.12.3. Volikirja alusel esindusõiguse korral vastav volikiri hankija (lisa 3) või pakkuja enda vormil. 3.13. Pakkumus esitatakse digitaalselt eesti keeles. Lisamaterjalid ja kõik muud pakkumusega esitatavad dokumendid, mis ei ole originaalis eesti või inglise keeles, tuleb tõlkida eesti või inglise keelde. Inglise keeles esitatud lisamaterjali osas on hankijal õigus esitada täpsustavaid küsimusi lisamaterjali sisu kohta. 4. Pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused (kõrvaldamise alused, majanduslik ja finantsseisund, tehniline ja kutsealane pädevus) 4.1. Hankijal on õigus teha otsus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta mistahes ajal hankemenetluse vältel. 4.2. Kõrvaldamise alused: 4.2.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes esineb üks või mitu riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alust. 4.2.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes esineb üks või mitu riigihangete seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alust. 4.2.3. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. 5. Vastavustingimused 5.1. Pakkumus on vastav, kui pakkuja on esitanud: 5.1.1. täidetud lisa 1 vormi, mis sisaldab tehnilist kirjeldust ja pakkuja pakkumuse vastavust antud tehnilisele kirjeldusele. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Samuti kinnitab pakkuja, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel selgitab või lisab tõendid samaväärsuse kohta. Nõutav: täidetud lisa 1 vorm. 5.2. Pakkumus on vastav, kui pakkuja on e-riigihangete keskkonnas kinnitanud, et: 5.2.1. pakkujaga seotud isik(ud) ega hankelepingu raames pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks, objektiks või pärit sanktsiooni all olevastest piirkondadest rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 lõike 1 mõttes. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 lõike 1 alusel tühine. 5.2.2. pakkuja ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: a) Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; b) rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt alapunktis a nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; c) alapunktis a või b nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 lõike 1 alusel tühine. 5.3. Kui pakkumuse e-riigihangete keskkonnas esitanud isik või isikud ei ole äriregistris registrikaardi väljatrükile kantud isik(ud), kes omab/-vad juriidilise isiku esindamise õigust, peab juriidilisest isikust pakkuja puhul olema esitatud esindusõigust tõendav volikiri oma või hankija vormil. Nõutav dokument: Pakkuja esitab esindusõigust omava isiku poolt allkirjastatud volituse oma või lisa 3 vormil. 5.4. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetluse ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja ning kinnitama ühispakkujate solidaarvastutust. Ühispakkujate aadressiks ning kontaktandmeteks hankemenetluses on volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed. Nõutav dokument: Pakkujad esitavad volikirja ja kinnituse ühispakkujate solidaarvastutuse kohta oma vormil või lisa 2 vormil. 5.5. Pakkumus on vastav, kui pakkuja on esitanud e-riigihangete keskkonnas pakkumuse maksumuse 5.6. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust hankedokumentides toodud tingimustele. Kui pakkumus ei vasta ühele või mitmele eelpool nõutud tingimusele, siis pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ning hankija jätab pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamata. Pakkumus kõrvaldatakse hankemenetlusest. 6. Pakkumuse esitamine 6.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna (edaspidi eRHR) kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee hanketeates toodud tähtajaks. 6.2. Juhul kui digitaalne allkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse skaneerituna eRHR-is. Vajadusel küsib hankija dokumente ka paberil eduka pakkuja puhul. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 6.3. Pakkuja ei krüpteeri pakkumuse dokumente, kuna eRHRis on tagatud pakkumuste konfidentsiaalsus ning see, et pakkumused saab avada ning tutvuda nende sisuga alles pärast esitamise tähtaja möödumist. 6.4. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad eRHRis hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu vääramatu jõud, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni- või internetiühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta eRHRi kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest. 7. Lisainfo ja selgitused 7.1. Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab pakkuja hankijalt selgitusi küsida eRHRi teabevahetuse töölehe kaudu. Muul viisil esitatud küsimusi arvesse ei võeta ega menetleta. 7.2. Hankija vastab esitatud küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgituse saamise taotlusest arvates, lisades vastused eRHRi teabevahetuse lehele. eRHR saadab automaatse teavituse vastuste lisamise kohta kõigile eRHRis hanke juurde registreerunud isikutele. Küsimused-vastused on hanke teabevahetuse lehel kättesaadavad kõigile sisseloginud isikutele. 8. Pakkumuste hindamine 8.1. Hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. 8.2. Pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult riigihanke alusdokumendis sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Hindamistäpsus on kaks kohta peale koma. 8.3. Hankija võrdleb ja hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi, mida ei ole tagasi lükatud. 8.4. Hankija hindab ja võrdleb pakkumusi väärtuspunktide meetodil ning edukas pakkuja leitakse järgmiste kriteeriumite alusel: 8.4.1. Pakkumuse maksumus – osakaal 50 punkti. 8.4.1.1. Aluseks võetakse sõiduki ühe kuu kasutusrendi maksumus km-ta. 8.4.1.2. Sõiduki kasutusrendimaksumus peab sisaldama kasuturendimakset, hooldust vastavalt tehnilisele kirjeldusele, sõiduki registreerimist Transpordiametis ja muid kõikvõimalikke lepingutasusid ja kasutusrendi teenuse osutamise kulusid. 8.4.1.3. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades automaatselt eRHRis valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 8.4.2. Tarneaeg – osakaal 30 punkti. 8.4.2.1. Aluseks võetakse eRHRis esitatud tarneaeg nädalates. 8.4.2.2. Pakkuja esitab hankelepingu eseme tarneaja nädalates alates hankelepingu sõlmimisest, kuid tarneaeg ei tohi olla hilisem kui 15.09.2026. 8.4.2.3. Pakkumus saab kuni 30 punkti tarneaja eest (nädalates). Tarneaega arvutatakse alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni kuupäevani, mil hankija saab sõiduki enda kasutusse. Kõige lühema tarneajaga pakkumus saab maksimaalsed punktid, ülejäänud pakkumused saavad proportsionaalselt vähem valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 8.4.3. Keskmine kombineeritud kütusekulu l/100 km kohta (WLTP) – osakaal 10 punkti. 8.4.3.1. Pakkuja esitab väljavõtte sõiduki liiklusregistri andmetest, millest nähtub WLTP. Kui sõiduk ei ole veel liiklusregistrisse kantud, esitab pakkuja tüübikinnituse või tootja/edasimüüja spetsifikatsiooni, millest nähtub WLTP. Kui WLTP on selles spetsifikatsioonis esitatud vahemikuna, lähtub hankija pakkumuse hindamisel vahemiku keskmisest väärtusest. 8.4.3.2. Pakkumusele antakse maksimaalselt 10 punkti sõiduki keskmise kombineeritud kütusekulu l/100km (Worldwide Harmonized Light Vechicle Test Procedure, WLTP) alusel. Keskmine kombineeritud kütusekulu illustreerib sõiduki kütusekulu ning põhineb reaalsetel sõiduandmetel. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 8.4.4. Keskmine kombineeritud CO2 sisaldus heitgaasides (WLTP) – osakaal 10 punkti. 8.4.4.1. Pakkuja esitab väljavõtte sõiduki liiklusregistri andmetest, millest nähtub WLTP. Kui sõiduk ei ole veel liiklusregistrisse kantud, esitab pakkuja tüübikinnituse või tootja/edasimüüja spetsifikatsiooni, millest nähtub WLTP. Kui WLTP on selles spetsifikatsioonis esitatud vahemikuna, lähtub hankija pakkumuse hindamisel vahemiku keskmisest väärtusest. 8.4.4.2. Pakkumusele antakse maksimaalselt 10 punkti sõiduki keskmise kombineeritud CO2 sisalduse (Worldwide Harmonized Light Vehicles Test Procedure, WLTP) alusel. Sõiduki keskmine kombineeritud CO2 sisaldus (WLTP) on näitaja, mis illustreerib sõiduki igapäevase kasutamise käigus eralduvat CO2 kogust. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 8.5. Edukaks tunnistatakse enim punkte saanud pakkuja. Kui hindamisele pääseb üksnes üks pakkumus, on hankijal õigus edukaks tunnistada hindamisele pääsenud pakkuja. 8.6. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse punktisummaga, tunnistatakse edukaks pakkumuseks pakkumus, mille tarneaeg on lühem. 9. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused 9.1. Hankijal on õigus kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste kogumaksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. 9.2. Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, nõuab hankija pakkujalt eRHRi kaudu asjakohast kirjalikku selgitust. Hankija kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija, kooskõlas riigihangete seadusega, pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. 10. Pakkuja teavitamine hankija otsustest 10.1. Hankija esitab pakkujatele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest, kvalifitseerimise otsusest, kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise otsusest, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest. 10.2. Teated edastatakse elektrooniliselt läbi eRHRi. 11. Hankelepingu sõlmimine 11.1. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib hankija hankelepingu riigihanke alusdokumendi lisas 4 toodud tingimustel. 11.2. Hankeleping sõlmitakse tähtajaga 60 kuuks. 12. Lisad 12.1. Lisa 1 – Pakkumuse vorm (tehniline kirjeldus ja pakkumus). 12.2. Lisa 2 – Ühispakkujate volikirja vorm. 12.3. Lisa 3 – Volikirja vorm. 12.4. Lisa 4 – Hankelepingu vorm. Lisa 1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ (viitenr 310174) alusdokumendi juurde PAKKUMUSE VORM KOOS TEHNILISE KIRJELDUSEGA 1. Üldised andmed 1.1. Sõiduki finantseerimisel kasutatakse kasutusrenti. 1.2. Sõiduki kasutusrendimaksumus peab sisaldama kasuturendimakset, hooldust vastavalt tehnilisele kirjeldusele, sõiduki registreerimistasu Transpordiametis, mootorsõidukimaksu ja muid kõikvõimalikke lepingutasusid ja kasutusrendi teenuse osutamise kulusid. Täiendavaid makseid peale rendimaksete hankija ei tasu. Liiklus- ja kaskokindlustuse sõlmib hankija eraldi. 1.3. Rendiperioodi pikkus on 60 kuud. 1.4. Esmane sissemakse 10%, minimaalse jääkväärtusega 30%. 1.5. Tasumine toimub pakkumuses esitatud fikseeritud annuiteetsete rendimaksetena (60 võrdses suuruses osamakset). Kasutusrendi hind ei muutu kogu lepinguperioodi jooksul (60 kuud). 1.6. Pakkuja on suuteline hankijale sõiduki üle andma allpool pakkuja märgitud nädalate jooksul alates hankelepingu sõlmimisest, kuid mitte hiljem kui 15.09.2026. 2. Tehniline kirjeldus ja pakutava sõiduki andmed PAKUTAVA SÕIDUKI ANDMED Pakutava sõiduki mark ja mudel Pakutava sõiduki tarneaeg nädalates Pakutava sõiduki andmed (pakkuja kinnitus JAH/EI, selgitus Miinimumnõuded või numbriline väärtus) NB! Pakkuja täidab vormil kõik lahtrid! 1. Sõiduki tehnilised näitajad ja lisavarustuse loetelu (nimetatud varustus peab pakutaval sõidukil olema) 1.1 Sõiduk peab olema: 1.1.1 uus (kasutamata, kuid võib olla demosõiduk salongis); 1.1.2 läbisõit kuni 100 km; 1.1.3 ehitusaasta vähemalt 2025. 1.2 Keretüüp: universaal. 1.3 Uste arv 5, sh tagaluuk. 1.4 Pagasiruumi maht vähemalt 360 liitrit. 1 1.5 Sõiduk peab vastama EURO NCAPI ohutuskaitse 5 tärni nõuetele. 1.6 Kütus: bensiin või diisel või iselaadiv hübriid 1.7 Vedav sild: esivedu või nelivedu 1.8 Võimsus: vähemalt 150 kW 1.9 CO2 heitkogus: maksimaalselt 150 g/km 1.10 Sõiduki käitamisel tekkivate lämmastikoksiidide, mittemetaansete süsivesinike ning tahkete osakeste heitkogused vastavad EÜ määrusega nr 715/2007 kinnitatud piirnormile (Euro 6). 1.11 Käigukast: täisautomaatne. 1.12 Vähemalt 1 USB liides esikonsoolis. 1.13 Multifunktsionaalne juhiinfo ekraan, koos integreeritud tehaseraadioga, integreeritud “käed vabad” süsteem ning Androidauto/CarPlay. 1.14 Reguleeritava kalde ja sügavusega roolisammas. 1.15 Adaptiivne püsikiirushoidja. 1.16 Reguleeritava kõrgusega ning soojendusega juhiiste ja kõrvalistuja iste. 1.17 Roolisoojendus. 1.18 Vähemalt 6 turvapatja. 1.19 Esiistmete vahel käetugi. 1.20 Distantskäivitus (tootja rakenduse kaudu juhitav) või eelsoojendus, -jahutus. 1.21 Kaugjuhtimisega (puldiga) kesklukustus, autoalarm ja immobilaiser. 1.22 Elektrooniline stabiilsuskontroll ja veojõukontroll. 1.23 ESC (Electronic Stability Control) pidurdussüsteem 1.24 Suitsetaja pakett sõidukis pole lubatud. 1.25 Täisautomaatne kliimaseade. 1.26 Tagaistme seljatugi peab olema kokkuklapitav. 1.27 Toonitud klaasid B-piilarist tahapoole jäävatel akendel. Vastavalt kehtivatele nõuetele (ei pea olema maksimaalne tumedus). 1.28 Tagaklaasi soojendus. 1.29 Istmekatted tumedatoonilised. 1.30 Pagasiruumis valgustus. 1.31 Pagasiruumis põhjamatt. 2 1.32 Iga ratta taga porikaitsekumm. 1.33 Salongi püsipõrandakate tekstiilist. 1.34 Kaasa antakse üks komplekt kummist põrandamatte (juhikohale ja kõigile reisijakohtadele). 1.35 Sõiduk antakse üle rehvide komplektiga, mis sisaldab ühte komplekti uusi suverehve ja ühte komplekti uusi talverehve. Talverehvid peavad olema lamellrehvid. Rehvid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1.35.1 olema kvaliteetsed ja sobilikud Eesti kliimas kasutamiseks ning toodetud rehvitootjate poolt, kes on ETRMA (European Tyre and Rubber Manufactures Association) liikmed või sellega samaväärse organisatsiooni liikmed. 1.35.2 peavad vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2019/2144 nõuetele ning omama vastavat tüübikinnitust. 1.35.3 peavad vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (RT I, 24.10.2025, 4). 1.35.4 olema toodetud mitte rohkem kui 24 (kakskümmend neli) kalendrikuud enne nende tellijale üleandmist. 1.35.5 peavad vastama sõiduki tootja poolt ette nähtud kiirusindeksile. 1.35.6 toodete omadused peavad olema tõendatud tähistustega rehvil või tellija nõudmisel asjakohaste dokumentidega. 1.35.7 ei tohi olla protekteeritud ega taastatud, rehvimustri sügavus peab olema vähemalt 8mm. Sõltuvalt ilmastiku oludele lepitakse vahetult enne sõiduki üleandmist kokku, millise perioodi rehvidega sõiduk üle antakse. Kui sõiduk antakse hankijale üle suverehvihooajal, siis on sõidukile alla paigutatud suverehvid ja talverehvid antakse sõidukiga eraldi kaasa. Kui sõiduk antakse hankijale üle talverehvihooajal, siis on sõidukile alla paigutatud talverehvid ja suverehvid antakse sõidukiga eraldi kaasa. Sõiduki veljed peavad olema tootjapoolsed originaalveljed. Juhul, kui tootjapoolsed originaalveljed on kergsulamveljed (ehk nö valuveljed), siis peavad velgede kinnitused sisaldama ka turvapolte või –mutreid (igal veljel üks turvapolt või –mutter). 1.36 Tagavararatas või rehviparanduskomplekt. 3 1.37 Elektriliselt reguleeritavad elektrilise soojendusega välispeeglid, automaatselt tumenev salongipeegel. 1.38 Vähemalt 12 V elektritoite väljund salongis. 1.39 Nõuetekohane ohutuspakett: autoapteek, tulekustuti, tõkiskingad, helkurvest ja ohukolmnurk. 1.40 Parkimisandurid sõiduki taga- ja esiosas koos tagurduskaameraga (võimalusel 360° kaamera), mille pilt kuvatakse armatuuril paiknevale integreeritud juhtpaneeli ekraanile. 1.41 Sõiduki värvitoon: valge, hall või must. Pakkuja on teadlik ja võimaldab sõidukile peale kleepida hankija logo. 2. Müüja kohustused enne sõiduki üleandmist 2.1 Sõiduk registreerida liiklusregistris, sh tasuda sõiduki registreerimistasu ja aastamaks. 3. Nõuded garantiile, tehnohooldusele, autoabile 3.1 Sõidukil peab olema tootja garantii või tootja garantiiga samaväärne rendileandja poolne garantii vähemalt rendiperioodi lõpuni. 3.2 Sõiduki hooldused, rehvivahetused ja rehviladustus peavad toimuma Tallinnas. 3.4 Pakkuja tagab 24 h autoabi Eesti Vabariigi territooriumi ulatuses. 3.5 Sõiduki liiklus- ja kaskokindlustus ei ole käesoleva hanke esemeks. Sõiduki vabatahtliku ja liikluskindlustuse lepingud sõlmib hankija eraldi sõiduki üleandmise kuupäeva seisuga. PAKKUMUSE MAKSUMUS Sõiduki maksumus km-ta Sõiduki jääkväärtus (€) km-ta Sõiduki ühe kuu kasutusrendi maksumus km-ta* Sõiduki kasutusrendi maksumus peab sisaldama kasuturendimakset, hooldust vastavalt tehnilisele kirjeldusele, sõiduki registreerimist Transpordiametis ja muid kõikvõimalikke lepingutasusid ja kasutusrendi teenuse osutamise kulusid. *Pakkuja märgib ühe kuu kasutusrendi maksumuse riigihangete registri pakkumuse maksumuse vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. 4 Lisa 2 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ (viitenr 310174) alusdokumendi juurde Ühispakkujate volikirja vorm Hankija nimi: Riigihanke nimetus ja viitenumber: Sõiduki kasutusrendile võtmine, viitenumber 310174 Käesolevaga volitame (ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus (volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: Kuupäev: (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt Lisa 3 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ (viitenr 310174) alusdokumendi juurde Volikiri ___________________ (pakkuja(te) nimi) (registrikood ___________) ______________ (isiku nimi) (isikukood ____________________, ametikoht ______________________) isikus volitab _________________ (isiku nimi) (isikukood________________) olema riigihanke viitenumbriga 310174 „Sõiduki kasutusrendile võtmine” toimingutel ja küsimustes pakkuja ametlik esindaja ning allkirjastama hanke pakkumust. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Volitaja allkiri: _________________________ Kuupäev: _________________ Lisa 4 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ (viitenr 310174) alusdokumendi juurde HANKELEPING NR Tallinnas, kuupäev digiallkirjas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikoodiga 70003566, aadressiga Astangu 27, 13519 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru (edaspidi nimetatud liisinguvõtja) ja ................, registrikood ......., aadressiga ....................., keda esindab ...................... alusel ....................................... (edaspidi nimetatud liisinguandja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud liisinguvõtja läbiviidud riigihankes „Sõiduki kasutusrendile võtmine“ (viitenumber riigihangete registris 310174) alusel. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, hankemenetluse käigus liisinguvõtja poolt antud selgitused, liisinguandja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 - üleandmise-vastuvõtmise akt (lisatakse sõiduki üleandmisel); 1.3.2. Lisa 2 - maksegraafik (lisatakse sõiduki üleandmisel). 1.4. Leping sõlmitakse elektroonilises vormis digitaalselt allkirjastatuna. 2. Lepingu ese 2.1. Liisinguandja annab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele liisinguvõtja kasutusse .............................. (täpsustada sõiduki nimetus) (edaspidi sõiduk) ning liisinguvõtja kohustub maksma liisinguandjale sõiduki kasutamise eest tasu. 2.2. Sõiduki täpsem kirjeldus ja sõidukile esitatavad nõuded on toodud riigihanke alusdokumentides ja liisinguandja pakkumuses. 2.3. Sõiduki liisinguperiood on 60 kuud sõiduki üleandmisest. 2.4. Sõidukile kehtib täisgarantii ..............................kuud/ kuni läbisõiduni 150 000 km läbisõidupiiranguta. 3. Lepingu hind ja arvelduste kord 3.1. Lepingu käibemaksuta hind kokku on ....... (.........) eurot, millest igakuine käibemaksuta makse on ....... (..............) eurot. 3.2. Sõiduki kasutusrendimaksumus sisaldab kasuturendimakset, hooldust vastavalt tehnilisele kirjeldusele, sõiduki registreerimist Transpordiametis ja muid kõikvõimalikke lepingutasusid ja kasutusrendi teenuse osutamise kulusid. 3.3. Liisinguvõtja on kohustatud lisaks liisingumaksetele kandma kõik sõiduki valduse ja kasutamisega kaasnevad regulaarsed kulud, mis ei sisaldu liisingumaksetes ning kasutamise käigus tekkivad erakorralised kulud. Erakorraliste kuludena käsitlevad pooled muuhulgas (leppe)trahve, mis tulenevad sõiduki juhi poolt liiklus- ja parkimiseeskirjade rikkumisest. 3.4. Liisinguvõtja kohustub tasuma liisinguandjale lepingus mittesisalduvad kulud, mis on tasutud liisinguandja poolt vastavalt eelnevale liisinguvõtja kirjalikule nõusolekule. Kõnesolevad kulud tasub liisinguvõtja vastavalt liisinguandja poolt esitatud koondarvele. 3.5. Lepingu hinda ei suurendata seoses inflatsiooni, hinnatõusu või ühelgi muul põhjusel. Pooled võivad kokku leppida maksumuse vähendamises. 3.6. Lepingu muutmine on võimalik ainult riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. 3.7. Liisinguandja esitab igakuiselt arve e-arvena, märkides arvele riigihanke viitenumbri 310174. 3.8. E-arve saatmise võimalused on: 3.8.1. kui liisinguandja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab liisinguvõtjani. 3.8.2. e-arvet on võimalik saata tasuta liisinguvõtjale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne liisinguvõtjale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi liisinguvõtja e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.8.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne liisinguvõtjale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi liisinguvõtja e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.9. Liisinguandja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle- Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus liisinguvõtja kontaktisiku e-posti aadressile. 3.10. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest arvates. 3.11. Nõuetele mittevastav arve ei ole kätte saadud kuni arve puuduste kõrvaldamiseni. 4. Sõiduki üleandmine 4.1. Liisinguandja kohustub sõiduki üle andma ja liisinguvõtja kohustub sõiduki vastu võtma hiljemalt ................ Liisinguandja tarnib sõiduki liisinguvõtja asukohta (Astangu 27, Tallinn). Sõiduki täpne üleandmise aeg lepitakse kokku poolte kontaktisikute vahel. 4.2. Sõiduki üleandmise viibimisel puhul tagab liisinguandja ettenähtud tarneajast alates liisinguvõtjale asendussõiduki vastavalt riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ ja pakkumuses esitatud tingimustele. Asendussõiduki periood ei tohi olla pikem kui 4 kuud. 4.3. Tarne viibimise korral pakutav asendusauto peab vastama hanke alusdokumentides määratud sõiduki keretüübile ja istekohtade arvule ning peab olema varustatud hooajaliste rehvidega. Asendussõiduk ei pea olema uus, aga sõidukil peab olema kehtiv garantii juhuks, kui tehasepoolse vea või praakdetailist tuleneva vea tõttu midagi juhtub. Asendussõiduk peab olema kindlustatud (k.a kasko). Asendussõiduki puhul ei ole primaarne värv, veljemõõt, valuvelg, multifunktsionaalne rool, toonklaas. 4.4. Kõik sõiduki tarnimisega, üleandmisega, registreerimisega, töökorda seadmisega ja kasutusse andmisega seotud kulutused kannab liisinguandja. 4.5. Sõiduki üleandmisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on lepingu lahutamatuks lisaks. 4.6. Sõiduki ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni (sh loetelu sõiduki hooldus- ja garantiiteenuse osutamise teeninduspunktidest) vastuvõtmisel on liisinguvõtjal õigus ja kohustus tutvuda sõiduki vastavusega riigihanke alusdokumentides määratud tingimustele, sõiduki tehnilise seisukorraga ning sõidukiga kaasa antava dokumentatsiooniga. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse sõiduki komplektsus, funktsioneerimine ning vastuvõtmisel ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 4.7. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega läheb sõiduki juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. 5. Sõiduki kasutamine ja hooldus 5.1. Liisinguvõtja kohustub kasutama sõidukit säästlikult ja heaperemehelikult ning hoolikalt järgima sõiduki valmistajatehase ja liisinguandja poolsetest sõiduki tehnilise hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid. 5.2. Liisinguvõtja on kohustatud tagama, et sõiduki kohustuslikud tehnoülevaatused ja korralised tehnohooldused on vastavalt tootja poolt kehtestatud nõuetele ja kehtivatele õigusaktidele nõuetekohaselt teostatud selliselt, et sõidukil säiliks tootja garantii. 5.2.1. Korralist tehnohooldust ja remonti on lubatud teostada volitatud teenusepakkujal või muul liisinguandja poolt eelnevalt heakskiidetud teenusepakkujal. 5.3. Sõidukit on õigus juhtida liisinguvõtja poolt töötajad, kellel on kehtiv juhiluba. Liisinguandja on kohustatud liisinguvõtja nõudel väljastama lepingu tähtaja vältel sõiduki kasutamiseks vajalikud volitused või aitama kaasa dokumentide väljaandmisele ja vormistamisele vastavate institutsioonide poolt (notariaalselt tõestatud volikirjad jne). 5.4. Liisinguvõtjal ei ole õigust ilma liisinguandja kirjaliku loata kasutada sõidukit väljaspool kaskokindlustuse kehtivuse piirkonda. 5.5. Liisinguvõtjal on õigus nõuda liisinguandjalt kõigi, nii sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud (ilmsed puudused), kui hiljem (sõiduki ekspluatatsiooniomadustele ja säilivusele antud garantiiaeg) avastatavate puuduste kõrvaldamist (varjatud puudused). 5.6. Liisinguvõtja on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel tööpäeval asjaoludest teada saamisest, informeerima liisinguandjat, kui: 5.6.1. sõiduk läheb kaotsi, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult; 5.6.2. liisinguvõtjale saavad teatavaks sõiduki hävimis-, kaotsimineku või kahjustumisohtu sisaldavad andmed; 5.6.3. läheb kaotsi või kahjustub sõiduki tehniline- ja/või garantiidokumentatsioon. 5.7. Liisinguandjal on õigus liisinguvõtja tööajal kas otse või läbi liisinguandja kirjalikku volitust omavate isikute kontrollida ja vaadata üle sõiduki seisukorda. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad pooled lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses, kandes sellega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Kui liisinguandja ei täida lepingus sätestatud tarnetingimusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on liisinguvõtjal õigus nõuda liisinguandjalt leppetrahvi tarnimata sõiduki kuni kolme kuu liisingumakse summa ulatuses. 6.3. Juhul kui liisinguandja täidab tähtaegselt ja täies ulatuses lepinguga võetud kohustused, kuid liisinguvõtja ei võta sõidukit mõjuva põhjuseta vastu 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu määratud tarneaja möödumist, on liisinguandjal õigus lepingust ühepoolselt taganeda teatades sellest kirjalikult liisinguvõtjale ja nõudes liisinguvõtjalt leppetrahvi vastu võtmata sõiduki kuni kolme kuu liisingumakse summa ulatuses. 6.4. Juhul kui liisinguandja ei täida riigihanke alusdokumentidest tulenevaid sõiduki garantiikohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt on liisinguvõtjal õigus nõuda iga rikkumise eest leppetrahvi kuni 500 eurot ja/või tellida vastavad garantiiteenused kolmandatelt isikutelt ja nõuda liisinguandjalt sellega seotud mõistlike kulude hüvitamist. 6.5. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist kuni 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 6.6. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 7. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine 7.1. Liisinguandjal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui: 7.1.1. liisinguvõtja on jätnud liisingumakse kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning ei ole võlgnevust kustutanud 30 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva; 7.1.2. sõiduki väärtus väheneb liisinguvõtja tahtliku tegevuse või tegevusetuse tulemusena oluliselt; 7.1.3. liisinguvõtja hoiab kõrvale lepinguga enesele võetud kohustuste täitmisest ning jätab need täitmata ka pärast liisinguandja korduvat meeldetuletust. 7.2. Lepingu punktis 7.1. märgitud tingimustel lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatab liisinguandja liisinguvõtjale vähemalt 14 kalendripäeva ette. Liisinguvõtjal on nimetatud tähtaja jooksul õigus täita lepingust tulenevad tähtajaks täitmata kohustused. Kui liisinguvõtja täidab kohustused või tasub vastavad summad eelnimetatud tähtajal ja korras, loetakse leping ennistatuks esialgsetel tingimustel. 7.3. Liisinguvõtjal on õigus leping etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui liisinguandja rikub lepingust tulenevaid kohustusi niivõrd, et lepingu jätkamine on liisinguvõtja jaoks seotud oluliste lisakulutuste või riskidega või lepingu jätkamist liisinguvõtja poolt ei saa mõistlikkuse põhimõttest eeldada (oluline lepingu rikkumine). Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige võlaõigusseaduse § 116 lõikes 2 kirjeldatud asjaoludel. Muuhulgas, kuid mitte ainult on lepingurikkumine oluline, kui: 7.3.1. kui liisinguandja on sõiduki tarnimisega viivituses rohkem kui 30 päeva või kui liisinguandja ei ole lepingu rikkumist kõrvaldanud 30 päeva jooksul arvates temale lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest; 7.3.2. üleantud sõiduki kvaliteedis on olulisi puudusi, sh mittevastavus hanketingimustele; 7.3.3. liisinguandjal puuduvad teeninduspunktid vähemalt riigihanke alusdokumentides sätestatud asukohtades ja mahus. 7.4. Liisinguvõtjal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest liisinguandjale vähemalt kolm kuud ette. 7.5. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohustub liisinguvõtja viivitamatult sõiduki tagastama ja andma valduse üle liisinguandja kontaktisikule liisinguandja poolt määratud tähtajal ja korras. 7.6. Lepingu ülesütlemisel leppetrahvi ei kaasne ning ülesütlemisele ei kohaldata võlaõiguseseaduses liisinglepingu ülesütlemise tagajärgede kohta sätestatud regulatsiooni. Liisinguvõtja on lepingu ülesütlemisel kohustatud tagastama sõiduki liisinguandjale ilma oluliste kahjustusteta, arvestades loomulikku kulumist. Sõiduki tagastamisel arvestatakse, et sõiduki turuväärtus vastab vähemalt liisingulepingus kokkulepitud jääkväärtusele ning liisinguvõtjal puudub kohustus hüvitada liisinguandjale mistahes liisingueseme soetamiseks tehtud kulutusi. 7.7. Kui liisinguvõtja ütleb lepingu erakorraliselt üles liisinguandjapoolse lepingurikkumise tõttu, ei ole liisinguandjal õigus liisinguvõtjalt nõuda kahju hüvitamist. 8. Sõiduki tagastamine 8.1. Leping lõpeb sõiduki liisinguperioodi lõppemisel, sõiduki hävimisel, kasutamiskõlbmatuks muutumisel või lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Liisinguvõtja kohustub lepingu lõppemisel sõiduki liisinguandjale tagastama või jääkväärtusega välja ostma, välja arvatud kui see ei ole võimalik sõiduki hävimise tõttu. 8.2. Liisinguvõtja poolt liisinguandjale tagastatav sõiduk peab olema samas komplekssuses, sisaldama sõidukiga kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja liisinguandjale kuuluvaid parendusi. 8.3. Liisinguvõtja poolt üleantaval sõidukil ei tohi olla olulisi kahjustusi. Olulisteks kahjustusteks ei loeta ekspluatatsiooni käigus tekkivaid loomulikke väliseid värvkatte kahjustusi nagu näiteks kivitäkkeid, UV-kiirgusest tulenevaid värvitooni muutuseid ja värvkatet mitteläbistavaid kriimustusi. Sõiduki salongis ei loeta olulisteks vigastusteks töö spetsiifikast tulenevaid loomulikke kulumeid, vigastusi ja kohandamisi. 8.4. Sõiduki tagastamisel peab sõiduki tehniline seisund vastama korralisel tehnoülevaatusel kehtestatud tingimustele. Vaidluse korral lähtuvad pooled AMTELi tingimustest ning sõiduki tehnilist seisukorda hindab Transpordiameti volitatud ülevaatuspunkt. 8.5. Sõiduk tagastatakse aastaajale vastavate nõuetekohaste rehvidega. 8.6. Sõiduki üleandmine toimub tagastamise tähtpäeval poolte poolt kokkulepitud kohas. Sõiduki üleandmisel koostatakse sõiduki valduse üleminekut liisinguandjale kinnitav dokument, mille allkirjastamise hetkest poolte poolt lähevad liisinguandjale üle sõiduki valdus, suurema ohu allika valdaja vastutus ning juhusliku hävimise riisiko. 8.7. Sõiduki valduse üleminekut liisinguandjale kinnitaval dokumendil fikseerivad pooled sõiduki komplektsuse, sõiduki tehnilise seisukorra ja ekspluatatsiooniomaduste vastavuse riigihanke alusdokumentides ja lepingus toodud sätetele. 9. Teadete edastamine ja kontaktisikud 9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teated võib edastada ka kirjalikus või elektroonilises vormis. 9.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 9.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 9.4. Liisinguvõtja kontaktisik lepingulistes ja tehnilistes küsimustes, sh volitatud vastu võtma sõidukit ja allkirjastama sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, on Mati Pari, haldusjuht, tel ..............., e-post: [email protected]. 9.5. Liisinguandja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on ............................... 9.6. Pool teavitab viivitamatult teist poolt kontaktisiku muutumisest e-kirjaga. Kontaktisik loetakse muudetuks alates e-kirja saamise hetkest. 10. Lepingu kehtivus ja muutmine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest liisinguvõtja ja liisinguandja poolt. Kasutusrendileping kehtib kuni sõiduki liisingperioodi lõpuni või kuni pooled on oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on liisinguvõtjal liisinguandja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni kolm kuud. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Liisinguvõtja: Liisinguandja: /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ Kert Valdaru ..............................
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel