Saatja: Tõnis Kalberg <
[email protected]>
Saaja: Raigo Uukkivi, Ivar Lilleberg,
[email protected], Jaak Kleinberg
Teema: Sillamäe süvamerelasu rekonstrueerimine
Lp Raigo Uukkivi
peadirektor
Sillamäe süvamerelasu rekonstrueerimine
Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 2 lõike 1 järgi on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Sillamäe ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitatud erinevate etappidena alates 1950. aastatest kuni 1980. aastateni. Tegemist on avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu- ja rajatisega Asjaõigusseaduse § 1581 mõttes.
2010. algas Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekt. Lähtudes Keskkonnaministri 01.07.2009 määruse nr 34 Meetme "Veemajanduse infrastruktuuri arendamine" tingimused § 2 punktist 10, on tegemist olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ümberehitamise ja renoveerimisega koos vajalike seadmete tarne ja paigaldamisega. Projekti eesmärgiks on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisega. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusel.
Projekti käigus rekonstrueeritakse ka linna reoveepuhasti süvamerelask. Tehnilise Järelevalve Ameti 02.04.12 kirjagas nr 6.12-3/12-0640-003 asuti seisukohale, et süvamerelasu toru loetakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiseks (rajatiseks) ning selle ehitamiseks tuleb taotleda Vabariigi Valitsuselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu hoonestusluba ja projekteerimistingimused väljastatakse isikule, kellel on veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba.
Linna reoveepuhasti süvamerelask kuulub ühiskanalisatsiooni ehitiste ja seadmete süsteemi, mille kaudu toimub kinnistute reovee ärajuhtimine Sillamäel. Ehitusseaduse § 2 lõike 3 järgi võib funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi käsitleda ehitusseaduse tähenduses ühe rajatisena. Süvamerelasu rekonstrueerimise projekt näeb ette mere põhjas asuva puhastatud heitveetoru asendamise 900 m ulatuses uue toruga. Tööde käigus ehitatakse merre tamm kaldast 100 m ulatuses ja 6 m laiuses, kasutades selleks paekivikillustikku. Süvamerelasu uus toru paigaldatakse merepõhja ujuvtehnika abil. Süvamerelask jääb valdavas osas AS Sillamäe Sadam ehitatava sadamakai alla, sadamakai ehitamiseks on Keskkonnaministeerium 11. aprillil 2011 väljastanud ASle Sillamäe Sadam vee erikasutusloa nr L.VV/320207 sadamakaide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks, sh täitetöödeks Veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 7 järgi. Seega on tegemist olemasoleva ühiskanalisatsiooni osa rekonstrueerimisega Ehitusseaduse § 2 mõistes.
Omandit veekogule ning vee ja veekogu kasutamist reguleerib Veeseadus. Veeseaduse mõttes on vette ehitamisel, sh avalikku veekogusse ehitatud ühiskanalisatsiooni osa rekonstrueerimisel võimalik kahesuguseid otsuseid/lubasid: veekogu omaniku nõusolekud veekogude põhja kasutusõiguseks selle koormamiseks ehitistega ja vee erikasutusload, millel on keskkonnakaitseline eesmärk ja millega antakse luba seaduses loetletud tegevusteks ja määratakse, millistel tingimustel on võimalik neid tegevusi ellu viia.
Veeseaduse muudatused, mis reguleerivad riigi omandis olevate veekogude põhja kasutada andmist, kehtestati Sadamaseadusega ja jõustusid 10. juulil 2007. Seletuskiri sadamaseaduse eelnõu juurde selgitab, et Sadamaseadusega Veeseadusesse tehtud muudatuste eesmärk oli eelkõige sadamaehitiste merre ehitamise reguleerimine. Samuti on eelnõu seletuskirjas märgitud, et universaalse regulatsiooni väljatöötamine vette ehitamise kõikide juhtude jaoks ei ole ehitiste iseloomu ja sihtotstarbe erisuste ning erinevate huvide põrkumise tõttu otstarbekas ja võib-olla ka mitte võimalik.
Veeseaduse § 221 lõike 1 järgi on avaliku veekogu põhja koormamine ehitisega, mis ei ole kaldakinnisasja osa, lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel, tingimustel ja korras. Veeseaduse § 221 lõige 2 reguleerib avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omaniku õigust koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega. Veeseaduse § 221 lõike 3 kohaselt ei loeta kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks kaldaga ühendatud veekaabelliine ega muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu. Seega ei ole rekonstrueeritav süvamerelask kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks Veeseaduse mõttes. Veeseaduse § 222 lõige 1 reguleerib avaliku veekogu koormamist veekogu põhjale toetuva veekaabelliiniga. Süvamerelask ei ole veekaabelliin, vaid ühiskanalisatsiooni osa.
Lähtudes eelnevast, leiab Sillamäe Linnavalitsus, et Veeseadus ei reguleeri linna reoveepuhasti süvamerelasu rekonstrueerimisel veekogu omaniku nõusoleku andmist veekogude põhja kasutusõiguseks selle koormamiseks ehitistega. Sillamäe Linnavalitsus leiab, et veekogu kasutamisõigus linna reoveepuhasti süvamerelasu rekonstrueerimisel tuleneb Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lõikest 2. Kuigi merepõhja ei kanta maakatastrisse ega kinnistata, siis on tegemist enne 1999. aasta 1. aprilli rajatud tehnovõrgu või -rajatisega, mis kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli (samuti enne Veeseaduse vastavat regulatsiooni) ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Lisaks tuleb arvestada, et ühiskanalisatsiooni süsteemi maapealse osa ehitus, sh rekonstrueerimine on samuti toimunud õiguspäraselt ja ühiskanalisatsiooni ehitiste ja seadmete süsteem on ühtne tervik, mistõttu vette ehitatavat osa ei saa eraldi kasutada ega ka eraldiseisvana ehitada. Samuti oli Veeseaduse muudatuste eesmärk reguleerida ehitiste püstitamist, st uute ehitiste püstitamiseks on nõutav hoonestusõiguse seadmine, kuid olemasoleva tehnovõrgu või -rajatise rekonstrueerimiseks ei ole vajadust hoonestusõiguse seadmiseks, sest tehnovõrgu või rajatise osas on seadusest tulenev talumise kohustus. Seetõttu leiab Sillamäe Linnavalitsus, et Sillamäe linna reoveepuhasti süvamerelasu rekonstrueerimisel on merepõhja kasutamiseks õiguslik alus.
Palume koos ASga Sillamäe Veevärk ja aktsiaseltsiga Skanska küsimuse arutamiseks kohtumist Teie esindajatega Teile sobival ajal.
Lugupidamisega
Tõnis Kalberg
Sillamäe Linnavalitsus
39 25 704
53 484 921