Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 30. mai 2012
Sisu (failidest)
R A H V U S A R H I I V
ÄRAKIRI
HINDAMISOTSUS
Tallinn 26. aprill 2012 nr 51
Tehnilise Järelevalve Ameti dokumentide
hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks
I Üldosa
1.1 Hindamise alus
Hindamise alus on arhiiviseaduse (RT I, 21.03.2011, 1) § 7 lõige 2, mille kohaselt
Rahvusarhiiv selgitab avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku dokumente hinnates välja
arhivaalid.
Vastavalt Rahvusarhiivi 30.12.2011 hindamisotsusele nr 548 on Tehnilise Järelevalve Amet
määratletud arhiivimoodustajana, st asutusena, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale.
1.2 Hindamise eesmärk ja rakendusala
Hindamise eesmärk on Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi amet) arhivaalide väljaselgitamine.
Hindamisele kuuluvad ameti tegevuse tulemusena alates 2008. aastast loodud ja saadud
dokumendid, millele on säilitustähtaeg määratud dokumentide loeteludes. Samuti hinnatakse
ameti kehtivas dokumentide loetelus toodud sarjadesse kuuluvad edaspidi tekkivad dokumendid
ja vastava funktsiooni dokumenteerimise käigus tekkinud andmekogudes ja infosüsteemides
sisalduvad andmed ning Tehnilise Järelevalve Ametile üle antud Tehnilise Järelevalve
Inspektsiooni, Raudteeinspektsiooni ning Sideameti andmekogudes ja infosüsteemides
sisaldunud andmed. Hindamisele kuuluvad ka andmed dokumentide loetelusse mitte kantud
Raadioseadmete andmekogus (amet on vastutav ja volitatud töötleja) ja Sertifitseerimise registris
(amet on volitatud töötleja). Andmekogude ja infosüsteemide andmetele laieneb hindamisotsus
tagasiulatuvalt nende loomisest alates.
Hindamisele ei kuulu dokumendid, mis on Rahvusarhiivi poolt hinnatud alljärgnevate otsustega:
• 01.12.2005 hindamisotsus nr 674"Majanduslike huvide deklaratsioonide hindamine"
• 02.02.2010 hindamisotsus nr 53 „Finantsplaneerimise ja raamatupidamise arvestuse ning
varade haldamise ja hoolduse käigus tekkiva teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks"
• 23.12.2010 hindamisotsuse nr 538 "Infoallikate ja infotehnoloogia haldamise käigus loodava
teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks"
• 05.05.2011 hindamisotsus nr 251 "Töö- ja teenistussuhete ning töötervishoiu ja tööohutuse
korraldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks"
2
Käesoleva otsusega ei hinnata välisabi ja Euroopa Liidu toetuste korraldamise käigus tekkivaid
dokumente, kuna nendes sisalduv arhiiviväärtuslik teave selgitatakse välja funktsioonipõhiselt
eraldi hindamisotsusega.
II Hindamise läbiviimine
2.1 Hindamise alusdokumendid
Hindamise aluseks olid arhiiviseadus, arhiivieeskiri ja Rahvusarhiivi hindamispoliitika ja -
strateegiaga sätestatud hindamiskriteeriumid (riigiarhivaari 15.02.2010. a käskkiri nr 10), ameti
põhimäärus (majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määrus nr 99), ameti
tegevusvaldkondi reguleerivad seadused, ülevaade arhiivi koosseisust ning dokumentide loetelu
(kinnitatud peadirektori 23.12.2008 a käskkirjaga nr 1.1-2/0150, viimati muudetud peadirektori
04.01.2012 käskkirjaga nr 1-2/12-001). Dokumentide loetelu on lisatud hindamisotsusele.
2.2 Arhiivimoodustaja ülevaade ja hinnatavate dokumentide kontekst
22.11.2007. a vastu võetud seadusega “Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest” (RTI, 14.12.2007, 66, 408) korraldati ümber
Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise
Järelevalve Inspektsioon ning ühendati alates 01.01.2008. a Tehnilise Järelevalve Ametiks ja
Konkurentsiametiks. Ametile anti üle Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve
Inspektsiooni arhiiv.
Vastavalt põhimäärusele on amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas
tegutsev valitsusasutus, mis teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni
ja riiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikku sundi ning menetleb süütegusid:
• elektroonilise side, infoühiskonna teenuse, ringhäälingu sagedushalduse valdkondades ning
digitaalallkirja sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse osutajate registreerimise alal;
• raudteevaldkonnas, sh raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotusorganina, samuti Euroopa
Liidu abifondide rakendusüksuse funktsioonide täitjana tegutsedes;
• kaevandamise, lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete, ohtlike kemikaalide käitlemise,
surveseadmete, tõsteseadmete, masina-, küttegaasi- ja elektriohutuse ning ehituse ja
legaalmetroloogia valdkondades.
Ameti põhiülesanded on:
• riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete
täitmise üle ja nende nõuete rikkumise korral riikliku sunni rakendamine;
• osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende
õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade
standardimises ja terminoloogia korrastamises;
• ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel
osalemine;
• ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas
rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamiselosalemine.
3
Amet on Vabariigi Valitsuse 18.03.2004 määrusega nr 74 asutatud riikliku raudteeliiklusregisteri
volitatud töötlejaks. Registri pidamise eesmärk on arvestuse pidamine raudteede ja
raudteeveeremi ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide üle, et tagada
raudteeseaduses ja selle alusel antud õigusaktides riigile pandud ülesannete täitmine. Andmed on
registris nii digitaalkujul kui ka paberkandjal. Register koosneb raudteede andmebaasist,
raudteeveeremi andmebaasist, vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasist,
registritoimikutest, digitaalsest kanderaamatust, arhiveeritud registriandmetest.
Raudteede andmebaasis registreeritakse avalikud raudteed ning kõik raudteed, mis on otse või
teiste raudteede kaudu ühenduses avalike raudteede võrgustikega. Raudteede andmebaasi
kantakse sh raudtee tähised, tehnilised andmed, kasutusotstarve, asukoha andmed jne. Registrisse
raudtee kohta andmete kandmise, registrikande muutmise ja registrist andmete kustutamise
aluseks olevad alusdokumendid (kirjalik registreerimistaotlus; dokumendid raudtee
omandiõiguse ja otsese valduse saamise kohta; dokumendid raudtee teemajanduse rajatiste ja
seadmete kohta (tehnilised passid, rööbasteede pikiprofiilide ja jaamade mõõtkavalised ja
skemaatilised plaanid jm); raudtee geograafilist asukohta tähistav kaardimaterjal;
raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne jm)
säilitatakse registritoimikus.
Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse raudteeliikluses kasutatavad vedurid, vagunid,
mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem ja eriveerem.
Registritoimikus säilitatakse raudteeveeremi kohta andmete kandmise, registrikande muutmise ja
registrist andmete kustutamise aluseks olevad alusdokumendid (kirjalik registreerimistaotlus;
dokumendid raudteeveeremi omandiõiguse ja otsese valduse saamise kohta; dokumendid
raudteeveeremi tootjatehase, väljalaskeaasta ja tehniliste andmete kohta (tehniline pass);
raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne jm).
Vabariigi Valitsuse 12.12.2000 määrusega nr 416 loodi Sertifitseerimise riiklik register, mille
eesmärk on pidada arvestust sertifitseerimis-ja ajatempliteenuse osutajate üle. Alates 12.01.2009
kannab nimetust Sertifitseerimise register. Samuti registreeritakse registris teenuseosutajate
juursertifikaadid ning registrist on võimalik saada infot ka teenuseosutajate teenuse osutamise
põhimõtete ja turvaauditite tulemuste kohta. Registri vastutav töötleja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, amet on volitatud töötlejaks.
Amet on seadmete ja paigaldiste andmekogu (lüh JVIS) vastutavaks ja volitatud töötlejaks.
Andmekogu on asutatud 01.05.2004. Andmekogu pidamise eesmärgiks on koondada ühtsesse
andmekogusse registreeritavate masinate, liftide, köisteede, surveseadmete, gaasi- ja
elektripaigaldiste andmed ning riikliku järelevalvega seotud andmed, nende andmete töötlemine
ja muude toimingute tegemine. JVIS haldab Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalvega seotud
protsesse. Samuti registreeritakse potentsiaalselt ohtlikke paigaldisi. Registreerimistaotluste
menetlejaks on tehnilise kontrolli teostajad. Andmekogu koosseisu kuuluvad: paigaldiste
andmebaas, toodete andmebaas, tegevuste andmebaas, juriidiliste isikute andmebaas, füüsiliste
isikute andmebaas, füüsilistele isikutele väljastatud pädevustunnistuste andmebaas, tehniliste
kontrollide andmebaas, riikliku järelevalve menetluste andmebaas.
Raadioseadmete andmekogu (lüh SASS) võeti kasutusele alates 01.08.2006. Andmekogusse
andmete esitaja ehk andmeandja on Tehnilise Järelevalve Amet, kes on ka andmekogu
vastutavaks ja volitatud töötlejaks. Põhimäärus on kinnitatud ameti peadirektori 15.07.2006
käskkirjaga nr 1.1-2/08-1918-001. Andmekogu eesmärgiks on elektroonilise side seaduses
ettenähtud raadioseadmete andmete haldamine. Registrisse kantakse raadioseadmed, mille
nõuetele vastavust on hinnatud ja tõendatud ning mis on vastavusmärgistatud. Andmekogusse
kantakse elektroonilise side seaduse § 132 lõike 3 kohaselt järgmised andmed: raadioseadme
4
turule laskmisest teavitav isik, raadioseadme turule laskmise eest vastutav isik, raadioseadme
identifitseerimiseks vajalikud andmed, raadioseadme tehnilised andmed jne.
Numbri broneerimise andmekogu on asutatud 01.10.2005. Amet on andmekogu vastutavaks
töötlejaks. Infosüsteemi eesmärgiks on elektroonilise side seaduses ettenähtud numeratsiooni
haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.
2.3 Hindamise käik
Hindamise käigus külastasid Riigiarhiivi kogumisosakonna arhivaar-inspektorid Kaido Laurits ja
Kersti Kenk ametit ja tutvusid hinnatavate dokumentidega. Ameti dokumendi- ja arhiivihalduse
praktikat tutvustas ja omapoolse hinnangu dokumentides sisalduva teabe väärtusele andis
arhivaar Anneli Kivisiv. Samuti konsulteeriti raudteeteenistuse raudteeinfrastruktuuri osakonna
projektiekspert Jaak Simoni ning elektroonilise side teenistuse sideteenuste osakonna juhataja
asetäitja Erika Adamsiga.
Dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamisel on arvestatud arhiivimoodustaja olulisust avaliku
halduse hierarhias, funktsionaalset konteksti, teabe unikaalsust ning eeldatavat uurijahuvi.
Hindamisel lähtuti dokumentide loeteluga kehtestatud liigitusskeemist. Hindamisotsuses on välja
toodud ainult arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid ja vajadusel lühidalt kirjeldatud nende
sisu ja/või tekkimise konteksti.
III Hindamisotsus
Arhiiviväärtuslikud on dokumentide loetelu sarjad:
• Üldkäskkirjad
Peadirektor kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused, ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja muud
ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad.
• Valdkondi reguleerivate nõupidamiste protokollid: juhtivkomitee, nõukojad ja nõukogu
Elektriohutuse nõukoda, surveseadmete ohutuse nõukoda, liftide ohutuse nõukoda, küttegaasi ohutuse
nõukoda, masinaohutuse nõukoda.
• Koostöökokkulepped ja -protokollid siseriigi- ja välisriikide organisatsioonide ja
ametkondadega
• Aasta töötulemuste kokkuvõtted ja auditid
Tööplaanide täitmise aruanded.
• Asutusesiseste nõupidamiste, töökoosolekute ja infotundide protokollid
• Raudtee valdkonna standardimisega seonduv kirjavahetus
Algupäraste Eesti standardite koostamise ning muutmise, standarditõlgete kommenteerimise ja avaldamise
kooskõlastamise ning iga-aastase riikliku standardimiskava koostamisega seotud kirjavahetus.
• Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise dokumendid
Läbilaskevõime taotlused ja lisamaterjalid, kirjavahetus ning käskkirjad. Amet täidab raudteeseaduses
sätestatud juhtudel raudtee läbilaskevõime jaotusorgani ülesandeid. Läbilaskevõime otsused vormistatakse
käskkirjaga.
• Raudteede registreerimise dokumendid
Riikliku raudteeliiklusregistri koosseisus olevad registritoimikud.
5
Registreerimistaotlused ja lisamaterjalid, kirjavahetus ning käskkirjad. Raudtee registreerimisel
raudteeliiklusregistris väljastab amet käskkirja alusel raudteele registreerimistunnistuse.
• Raudteeveeremi registreerimise dokumendid
Riikliku raudteeliikluse registri koosseisus olevad registritoimikud. Registreerimistaotlused ja lisamaterjalid,
kirjavahetus ning käskkirjad. Raudteeveeremi registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab amet käskkirja alusel
raudteeveeremile registreerimistunnistuse.
• Ehitisregistriga seonduvad dokumendid
Raudtee ning raudteega vahetult seotud objektide (jaamahooned, perroonid, ülekäigud jne) projekteerimistingimuste
ning planeeringute kooskõlastamisega ja ehitus- ning kasutuslubade väljastamisega seotud kirjavahetus (lisatud
projektdokumentatsioon), ehitusload, kasutusload, käskkirjad.
• Lõhkematerjalitehase ja -lao ning pürotehnilise toote tehase ja lao käitamislubade väljastamine
Lubade väljastamise taotlused, otsused, kirjavahetus, tehase ja lao käitamislubade komisjonide protokollid.
• Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetusohuga A ja B kategooria ettevõtete dokumendid
Teabelehed, ohutusaruanded, ohutuse tagamise skeemide kirjeldused kemikaaliseadusega sätestatud
ülesannete ulatuses.
• Avalikku veekogusse ehitamisega seotud dokumendid
Kooskõlastustega seonduv kirjavahetus, otsused, ehitusload, kasutusload, kirjalikud nõusolekud. Amet
annab ehitus- ja kasutuslubasid kaldaga püsivalt ühendamata ehitistele. Kaldaga püsivalt ühendatud
ehitiste korral annab amet loa detailplaneeringutele, ehituslube väljastavad kohalikud omavalitsused.
• Digitaalallkirja seaduse alusel teenuseosutajatega seotud dokumendid
Otsused, kirjavahetus jms. Sertifitseerimise registrisse andmete kandmise aluseks olevad dokumendid.
IV Hindamisotsuse rakendamine
Hinnatud dokumentide edaspidise haldamise hõlbustamiseks täiendab Tehnilise Järelevalve
Amet dokumentide loetelu ja ülevaadet arhiivi koosseisu kohta järgmiselt:
– arhiiviväärtuslike dokumendisarjade puhul lisatakse märge AV koos viitega käesoleva
hindamisotsuse numbrile ja kuupäevale;
– arhiiviväärtuseta dokumendisarjade puhul lisatakse märge H koos viitega käesoleva
hindamisotsuse numbrile ja kuupäevale.
Hindamisotsusega arhiiviväärtuse saanud dokumendid (AV) kuuluvad üleandmisele
Rahvusarhiivi vastavalt arhiivieeskirjale.
Arhiiviväärtuseta dokumentide (H) hävitamine viiakse läbi ja dokumenteeritakse vastavalt
arhiivieeskirjale.
Kaido Laurits Kersti Kenk
Riigiarhiivi kogumisosakonna Riigiarhiivi kogumisosakonna
arhivaar-inspektor arhivaar-inspektor
(allkirjastatud digitaalselt)
Toivo Jullinen
riigiarhivaari asetäitja-riigiarhiivi direktor