dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Väljaminev kiriAvalik

Rahvusarhiivi hindamisotsuse täitmise tagamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 30. mai 2012
Viit
12-0014-006
Registreeritud
30. mai 2012
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Funktsioon
1S Juhtimine, asjaajamine, arhiivitöö korraldus, suhtekorraldus (2009-2013) (Suletud)
Sari
1-18 Kirjavahetus dokumendihalduse, arhiivitöö küsimustes
Toimik
12-0014
Vastutaja
TJA Migratsioon (Juhtkond)

Failid

  • 📎Kiri digiallkirjaga_Template_12-0014-006.ddoc80 KB
  • 📎Tehnillise Järelevalve Amet HO nr 51.pdf46 KB

Sisu (failidest)

R A H V U S A R H I I V ÄRAKIRI HINDAMISOTSUS Tallinn 26. aprill 2012 nr 51 Tehnilise Järelevalve Ameti dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks I Üldosa 1.1 Hindamise alus Hindamise alus on arhiiviseaduse (RT I, 21.03.2011, 1) § 7 lõige 2, mille kohaselt Rahvusarhiiv selgitab avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku dokumente hinnates välja arhivaalid. Vastavalt Rahvusarhiivi 30.12.2011 hindamisotsusele nr 548 on Tehnilise Järelevalve Amet määratletud arhiivimoodustajana, st asutusena, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. 1.2 Hindamise eesmärk ja rakendusala Hindamise eesmärk on Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi amet) arhivaalide väljaselgitamine. Hindamisele kuuluvad ameti tegevuse tulemusena alates 2008. aastast loodud ja saadud dokumendid, millele on säilitustähtaeg määratud dokumentide loeteludes. Samuti hinnatakse ameti kehtivas dokumentide loetelus toodud sarjadesse kuuluvad edaspidi tekkivad dokumendid ja vastava funktsiooni dokumenteerimise käigus tekkinud andmekogudes ja infosüsteemides sisalduvad andmed ning Tehnilise Järelevalve Ametile üle antud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Raudteeinspektsiooni ning Sideameti andmekogudes ja infosüsteemides sisaldunud andmed. Hindamisele kuuluvad ka andmed dokumentide loetelusse mitte kantud Raadioseadmete andmekogus (amet on vastutav ja volitatud töötleja) ja Sertifitseerimise registris (amet on volitatud töötleja). Andmekogude ja infosüsteemide andmetele laieneb hindamisotsus tagasiulatuvalt nende loomisest alates. Hindamisele ei kuulu dokumendid, mis on Rahvusarhiivi poolt hinnatud alljärgnevate otsustega: • 01.12.2005 hindamisotsus nr 674"Majanduslike huvide deklaratsioonide hindamine" • 02.02.2010 hindamisotsus nr 53 „Finantsplaneerimise ja raamatupidamise arvestuse ning varade haldamise ja hoolduse käigus tekkiva teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks" • 23.12.2010 hindamisotsuse nr 538 "Infoallikate ja infotehnoloogia haldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks" • 05.05.2011 hindamisotsus nr 251 "Töö- ja teenistussuhete ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks" 2 Käesoleva otsusega ei hinnata välisabi ja Euroopa Liidu toetuste korraldamise käigus tekkivaid dokumente, kuna nendes sisalduv arhiiviväärtuslik teave selgitatakse välja funktsioonipõhiselt eraldi hindamisotsusega. II Hindamise läbiviimine 2.1 Hindamise alusdokumendid Hindamise aluseks olid arhiiviseadus, arhiivieeskiri ja Rahvusarhiivi hindamispoliitika ja - strateegiaga sätestatud hindamiskriteeriumid (riigiarhivaari 15.02.2010. a käskkiri nr 10), ameti põhimäärus (majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määrus nr 99), ameti tegevusvaldkondi reguleerivad seadused, ülevaade arhiivi koosseisust ning dokumentide loetelu (kinnitatud peadirektori 23.12.2008 a käskkirjaga nr 1.1-2/0150, viimati muudetud peadirektori 04.01.2012 käskkirjaga nr 1-2/12-001). Dokumentide loetelu on lisatud hindamisotsusele. 2.2 Arhiivimoodustaja ülevaade ja hinnatavate dokumentide kontekst 22.11.2007. a vastu võetud seadusega “Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest” (RTI, 14.12.2007, 66, 408) korraldati ümber Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ning ühendati alates 01.01.2008. a Tehnilise Järelevalve Ametiks ja Konkurentsiametiks. Ametile anti üle Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni arhiiv. Vastavalt põhimäärusele on amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikku sundi ning menetleb süütegusid: • elektroonilise side, infoühiskonna teenuse, ringhäälingu sagedushalduse valdkondades ning digitaalallkirja sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse osutajate registreerimise alal; • raudteevaldkonnas, sh raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotusorganina, samuti Euroopa Liidu abifondide rakendusüksuse funktsioonide täitjana tegutsedes; • kaevandamise, lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete, ohtlike kemikaalide käitlemise, surveseadmete, tõsteseadmete, masina-, küttegaasi- ja elektriohutuse ning ehituse ja legaalmetroloogia valdkondades. Ameti põhiülesanded on: • riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ja nende nõuete rikkumise korral riikliku sunni rakendamine; • osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade standardimises ja terminoloogia korrastamises; • ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel osalemine; • ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamiselosalemine. 3 Amet on Vabariigi Valitsuse 18.03.2004 määrusega nr 74 asutatud riikliku raudteeliiklusregisteri volitatud töötlejaks. Registri pidamise eesmärk on arvestuse pidamine raudteede ja raudteeveeremi ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide üle, et tagada raudteeseaduses ja selle alusel antud õigusaktides riigile pandud ülesannete täitmine. Andmed on registris nii digitaalkujul kui ka paberkandjal. Register koosneb raudteede andmebaasist, raudteeveeremi andmebaasist, vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasist, registritoimikutest, digitaalsest kanderaamatust, arhiveeritud registriandmetest. Raudteede andmebaasis registreeritakse avalikud raudteed ning kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalike raudteede võrgustikega. Raudteede andmebaasi kantakse sh raudtee tähised, tehnilised andmed, kasutusotstarve, asukoha andmed jne. Registrisse raudtee kohta andmete kandmise, registrikande muutmise ja registrist andmete kustutamise aluseks olevad alusdokumendid (kirjalik registreerimistaotlus; dokumendid raudtee omandiõiguse ja otsese valduse saamise kohta; dokumendid raudtee teemajanduse rajatiste ja seadmete kohta (tehnilised passid, rööbasteede pikiprofiilide ja jaamade mõõtkavalised ja skemaatilised plaanid jm); raudtee geograafilist asukohta tähistav kaardimaterjal; raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne jm) säilitatakse registritoimikus. Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse raudteeliikluses kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem ja eriveerem. Registritoimikus säilitatakse raudteeveeremi kohta andmete kandmise, registrikande muutmise ja registrist andmete kustutamise aluseks olevad alusdokumendid (kirjalik registreerimistaotlus; dokumendid raudteeveeremi omandiõiguse ja otsese valduse saamise kohta; dokumendid raudteeveeremi tootjatehase, väljalaskeaasta ja tehniliste andmete kohta (tehniline pass); raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne jm). Vabariigi Valitsuse 12.12.2000 määrusega nr 416 loodi Sertifitseerimise riiklik register, mille eesmärk on pidada arvestust sertifitseerimis-ja ajatempliteenuse osutajate üle. Alates 12.01.2009 kannab nimetust Sertifitseerimise register. Samuti registreeritakse registris teenuseosutajate juursertifikaadid ning registrist on võimalik saada infot ka teenuseosutajate teenuse osutamise põhimõtete ja turvaauditite tulemuste kohta. Registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, amet on volitatud töötlejaks. Amet on seadmete ja paigaldiste andmekogu (lüh JVIS) vastutavaks ja volitatud töötlejaks. Andmekogu on asutatud 01.05.2004. Andmekogu pidamise eesmärgiks on koondada ühtsesse andmekogusse registreeritavate masinate, liftide, köisteede, surveseadmete, gaasi- ja elektripaigaldiste andmed ning riikliku järelevalvega seotud andmed, nende andmete töötlemine ja muude toimingute tegemine. JVIS haldab Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalvega seotud protsesse. Samuti registreeritakse potentsiaalselt ohtlikke paigaldisi. Registreerimistaotluste menetlejaks on tehnilise kontrolli teostajad. Andmekogu koosseisu kuuluvad: paigaldiste andmebaas, toodete andmebaas, tegevuste andmebaas, juriidiliste isikute andmebaas, füüsiliste isikute andmebaas, füüsilistele isikutele väljastatud pädevustunnistuste andmebaas, tehniliste kontrollide andmebaas, riikliku järelevalve menetluste andmebaas. Raadioseadmete andmekogu (lüh SASS) võeti kasutusele alates 01.08.2006. Andmekogusse andmete esitaja ehk andmeandja on Tehnilise Järelevalve Amet, kes on ka andmekogu vastutavaks ja volitatud töötlejaks. Põhimäärus on kinnitatud ameti peadirektori 15.07.2006 käskkirjaga nr 1.1-2/08-1918-001. Andmekogu eesmärgiks on elektroonilise side seaduses ettenähtud raadioseadmete andmete haldamine. Registrisse kantakse raadioseadmed, mille nõuetele vastavust on hinnatud ja tõendatud ning mis on vastavusmärgistatud. Andmekogusse kantakse elektroonilise side seaduse § 132 lõike 3 kohaselt järgmised andmed: raadioseadme 4 turule laskmisest teavitav isik, raadioseadme turule laskmise eest vastutav isik, raadioseadme identifitseerimiseks vajalikud andmed, raadioseadme tehnilised andmed jne. Numbri broneerimise andmekogu on asutatud 01.10.2005. Amet on andmekogu vastutavaks töötlejaks. Infosüsteemi eesmärgiks on elektroonilise side seaduses ettenähtud numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine. 2.3 Hindamise käik Hindamise käigus külastasid Riigiarhiivi kogumisosakonna arhivaar-inspektorid Kaido Laurits ja Kersti Kenk ametit ja tutvusid hinnatavate dokumentidega. Ameti dokumendi- ja arhiivihalduse praktikat tutvustas ja omapoolse hinnangu dokumentides sisalduva teabe väärtusele andis arhivaar Anneli Kivisiv. Samuti konsulteeriti raudteeteenistuse raudteeinfrastruktuuri osakonna projektiekspert Jaak Simoni ning elektroonilise side teenistuse sideteenuste osakonna juhataja asetäitja Erika Adamsiga. Dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamisel on arvestatud arhiivimoodustaja olulisust avaliku halduse hierarhias, funktsionaalset konteksti, teabe unikaalsust ning eeldatavat uurijahuvi. Hindamisel lähtuti dokumentide loeteluga kehtestatud liigitusskeemist. Hindamisotsuses on välja toodud ainult arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid ja vajadusel lühidalt kirjeldatud nende sisu ja/või tekkimise konteksti. III Hindamisotsus Arhiiviväärtuslikud on dokumentide loetelu sarjad: • Üldkäskkirjad Peadirektor kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused, ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja muud ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad. • Valdkondi reguleerivate nõupidamiste protokollid: juhtivkomitee, nõukojad ja nõukogu Elektriohutuse nõukoda, surveseadmete ohutuse nõukoda, liftide ohutuse nõukoda, küttegaasi ohutuse nõukoda, masinaohutuse nõukoda. • Koostöökokkulepped ja -protokollid siseriigi- ja välisriikide organisatsioonide ja ametkondadega • Aasta töötulemuste kokkuvõtted ja auditid Tööplaanide täitmise aruanded. • Asutusesiseste nõupidamiste, töökoosolekute ja infotundide protokollid • Raudtee valdkonna standardimisega seonduv kirjavahetus Algupäraste Eesti standardite koostamise ning muutmise, standarditõlgete kommenteerimise ja avaldamise kooskõlastamise ning iga-aastase riikliku standardimiskava koostamisega seotud kirjavahetus. • Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise dokumendid Läbilaskevõime taotlused ja lisamaterjalid, kirjavahetus ning käskkirjad. Amet täidab raudteeseaduses sätestatud juhtudel raudtee läbilaskevõime jaotusorgani ülesandeid. Läbilaskevõime otsused vormistatakse käskkirjaga. • Raudteede registreerimise dokumendid Riikliku raudteeliiklusregistri koosseisus olevad registritoimikud. 5 Registreerimistaotlused ja lisamaterjalid, kirjavahetus ning käskkirjad. Raudtee registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab amet käskkirja alusel raudteele registreerimistunnistuse. • Raudteeveeremi registreerimise dokumendid Riikliku raudteeliikluse registri koosseisus olevad registritoimikud. Registreerimistaotlused ja lisamaterjalid, kirjavahetus ning käskkirjad. Raudteeveeremi registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab amet käskkirja alusel raudteeveeremile registreerimistunnistuse. • Ehitisregistriga seonduvad dokumendid Raudtee ning raudteega vahetult seotud objektide (jaamahooned, perroonid, ülekäigud jne) projekteerimistingimuste ning planeeringute kooskõlastamisega ja ehitus- ning kasutuslubade väljastamisega seotud kirjavahetus (lisatud projektdokumentatsioon), ehitusload, kasutusload, käskkirjad. • Lõhkematerjalitehase ja -lao ning pürotehnilise toote tehase ja lao käitamislubade väljastamine Lubade väljastamise taotlused, otsused, kirjavahetus, tehase ja lao käitamislubade komisjonide protokollid. • Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetusohuga A ja B kategooria ettevõtete dokumendid Teabelehed, ohutusaruanded, ohutuse tagamise skeemide kirjeldused kemikaaliseadusega sätestatud ülesannete ulatuses. • Avalikku veekogusse ehitamisega seotud dokumendid Kooskõlastustega seonduv kirjavahetus, otsused, ehitusload, kasutusload, kirjalikud nõusolekud. Amet annab ehitus- ja kasutuslubasid kaldaga püsivalt ühendamata ehitistele. Kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste korral annab amet loa detailplaneeringutele, ehituslube väljastavad kohalikud omavalitsused. • Digitaalallkirja seaduse alusel teenuseosutajatega seotud dokumendid Otsused, kirjavahetus jms. Sertifitseerimise registrisse andmete kandmise aluseks olevad dokumendid. IV Hindamisotsuse rakendamine Hinnatud dokumentide edaspidise haldamise hõlbustamiseks täiendab Tehnilise Järelevalve Amet dokumentide loetelu ja ülevaadet arhiivi koosseisu kohta järgmiselt: – arhiiviväärtuslike dokumendisarjade puhul lisatakse märge AV koos viitega käesoleva hindamisotsuse numbrile ja kuupäevale; – arhiiviväärtuseta dokumendisarjade puhul lisatakse märge H koos viitega käesoleva hindamisotsuse numbrile ja kuupäevale. Hindamisotsusega arhiiviväärtuse saanud dokumendid (AV) kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivi vastavalt arhiivieeskirjale. Arhiiviväärtuseta dokumentide (H) hävitamine viiakse läbi ja dokumenteeritakse vastavalt arhiivieeskirjale. Kaido Laurits Kersti Kenk Riigiarhiivi kogumisosakonna Riigiarhiivi kogumisosakonna arhivaar-inspektor arhivaar-inspektor (allkirjastatud digitaalselt) Toivo Jullinen riigiarhivaari asetäitja-riigiarhiivi direktor
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →