MÄÄRUS
03.07.2020 nr 40
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale
tehnosüsteemile esitatavad nõuded1
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse kohaldamisala
(1) Käesolevat määrust kohaldatakse olemasolevasse hoonesse hoone energiatõhusust oluliselt
mõjutava paigaldatava, asendatava või ümberehitatava (edaspidi paigaldatav) tehnosüsteemi osas.
(2) Käesolevat määrust ei kohaldata oluliselt rekonstrueeritavasse hoonesse paigaldatava
tehnosüsteemi osas.
§ 2. Terminid
(1) Elektriline erivõimsus käesoleva määruse tähenduses on ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse
efektiivsus õhuvoolu transportimiseks. Elektriline erivõimsus määratakse ventilatsioonisüsteemi
summaarse elektrivõimsuse ja suurima õhuvooluhulga suhtarvuna.
(2) Küttesüsteem käesoleva määruses tähenduses on tehniliste seadmete ja nende komponentide
kombinatsioon, millega soojendatakse siseruumi õhku.
(3) Soojusallikas käesoleva määruse tähenduses on see osa küttesüsteemist, millega toodetakse
energiat:
1) kütuse põletamisel;
2) elektriküttekeha läbiva elektrivoolu soojusliku toimega;
3) välisõhust, ventilatsiooni heitõhust, veest või maapinnast saadava soojuse sidumisega.
§ 3. Nõuded küttesüsteemile ja tarbevee soojendamise süsteemile
(1) Kahe või enama soojusallika paigaldamisel määratakse soojusallikate kasutegur paigaldatavate
soojusallikate energiakasutuse osakaalude kaalutud keskmisena.
(2) Kui küttesüsteemi harutorustik on ehitatud radiaatori möödaviikudeta ühetorusüsteemina, siis
küttesüsteemi isereguleeriva seadmega, mis hoiab kindlaksmääratud temperatuuri ruumis või
hoone osas automaatselt, ei varustata.
§ 4. Nõuded ventilatsiooni- ja jahutussüsteemile
(1) Ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse
temperatuuri suhtarv olema võrdsete õhuhulkade korral vähemalt 70 protsenti.
(2) Kui väljatõmbeõhu koostise või hoone ehitusliku lahenduse tõttu tuleb ventilatsiooniseadme
soojustagastuseks paigaldada vahesoojuskandja, peab ventilatsiooniseadme soojustagastuse
temperatuuri suhtarv olema võrdsete õhuhulkade korral vähemalt 50 protsenti.
(3) Ventilatsiooniseadme paigaldamisel ei tohi ventilatsioonisüsteemi elektriline erivõimsus
ületada piirväärtust 2,2 kilovatti kuupmeetri kohta sekundis (kW/m³/s).
(4) Õhukonditsioneeri või jahutuseks kasutatava õhk-õhk soojuspumba paigaldamisel peab
paigaldatava seadme hooajaline energiatõhususe tegur (SEER), ehitusseadustiku § 64 lõike 5
alusel kehtestatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika tähenduses, olema vähemalt 5,6.
§ 5. Nõuded automaatikasüsteemile
(1) Paigaldatav automaatikasüsteem peab võimaldama jälgida kõigi hoones asuvate
tehnosüsteemide tööd ja juhtida seda vastavalt hoone kasutusaegadele.
(2) Paigaldatav automaatikasüsteem peab büroo-, haridus- ning teadushoones võimaldama juhtida
üldvalgustust ruumide kasutust ja päevavalgust arvestaval viisil.
§ 6. Nõuded lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootvale süsteemile
(1) Lokaalselt elektrit tootva süsteemi paigaldamisel peab paigaldatava süsteemi elektrienergia
toodangut olema võimalik mõõta.
(2) Energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse mõistes
mikrokoostootmisseadme paigaldamisel peab paigaldatava mikrokoostootmisseadme soojus- ja
elektrienergia toodangut olema võimalik mõõta.
§ 7. Määruse rakendamine
Hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne käesoleva määruse jõustumist,
võib kohaldada käesoleva määruse nõuete asemel majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a
määruse nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ nõudeid.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile
esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, hoonete energiatõhususe kohta (ELT L
153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844
(ELT L 156, 19.06.2018 lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–
77);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust,
muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid
2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud nõukogu direktiiviga
2013/12/EL (ELT L 141, 28.5.2013, lk 28–29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/826
(ELT L 137, 23.5.2019, lk 3–9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944
(ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
19.06.2020
Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale
tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Majandus- ja taristuministri määrus „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile
esitatavad nõuded“ kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 65 lõike 3 alusel.
Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub
vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel
ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määruse koostamise tingis vajadus Eesti
õigusesse üle võtta Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L
156, 19.6.2018, lk 75–91) (edaspidi direktiiv 2018/844) tehtavad muudatused. Määruse koostamise
tingib ka 01.07.2020 jõustuv „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus“ (Riigikogu
menetluses eelnõu 173 SE – edaspidi eelnõu 173 SE), millega muudetakse määruse andmise aluseks
olevat EhS § 65 lõike 3 sõnastust.
Määrusega kehtestatakse EhS § 65 lõike 3 alusel nõuded olemasoleva sisekliima tagamisega hoone
või hoone osa hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale paigaldatavale, asendatavale või
ümberehitatavale tehnosüsteemile (edaspidi tehnosüsteem). Määrus asendab majandus- ja
taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad
nõuded“ (edaspidi MTM nr 52). EhS § 65 lõikes 3 sisalduva volitusnormi kohaselt tuleb kehtestada
energiatõhususe miinimumnõudeid, sealhulgas energiatõhususe nõudeid hoone energiatõhusust
oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele ja tingimusi taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones.
Tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones on juba sätestatud ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoonete energiatõhususe
miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63), mis on kehtestatud sama lõike alusel. Antud määrus
puudutab vaid erinõudeid tehnosüsteemidele.
MTM nr 52-ga sätestati nõuded üksnes tehnosüsteemidele, mis tarbivad energiat. Vastavalt direktiivile
2018/844 kohalduvad tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsetele taastuvenergia süsteemidele
ehk energiat tootvatele süsteemidele. Seega on käsitletud tehnosüsteemide koosseisu laiendatud.
Seoses sellega asendatakse tehnosüsteemide täiend „olulise energiatarbega“ täpsustusega „hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutav“. Nõuded rakenduvad juhul, kui olemasolevasse hoonesse
paigaldatakse uus hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem või asendatakse vana või
ajakohastatakse olemasolevat.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunikud Ivan Sergejev
(
[email protected], 639 7695) ning Margus Tali (teenistussuhe lõppenud). Määruse eelnõu
koostamisel osalesid ka sama ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi
(
[email protected], 625 6457) ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitus ja arhitektuuri instituudi direktor
Jarek Kurnitski (
[email protected], 620 2406).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Hendrick Rang (e-post:
[email protected], tel: 625 6351).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kaheksast paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse määruse kohaldamisala.
Sarnaselt MTM nr 52-ga kehtestatakse määrusega nõuded olemasoleva sisekliima tagamisega hoone
või hoone osa tehnosüsteemidele juhul, kui toimub uue tehnosüsteemi paigaldamine või olemasoleva
tehnosüsteemi asendamine või ümberehitamine.
Ehitatavate uute (püstitatavate) või oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate sisekliima tagamisega
hoonete energiatõhusust, sealhulgas nendes hoonetes asuvate tehnosüsteemide energiatõhusust,
reguleerib kompleksselt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud EIM nr 63, seega puudub vajadus
määrusega kehtestada dubleerivaid nõudeid. Energiatõhususe miinimumnõuetele peavad vastama
üksnes oluliselt rekonstrueeritud hooned. Määruse eesmärgiks on reguleerida oluliselt
rekonstrueerimata olemasolevatesse hoonetesse paigaldatavatele, asendatavatele ja ümberehitatavatele
tehnosüsteemidele- ja seadmetele esitatavaid nõudeid. Määruse nõudeid rakendades on seetõttu oluline
pöörata tähelepanu sellele, kui ulatusliku ümberehitustööga on tegemist. Suuremahuline
tehnosüsteemide muutmine või terviklik asendamine võib kvalifitseeruda olulise rekonstrueerimise
alla. Rekonstrueerimise jagunemist oluliseks ja mitte oluliseks rekonstrueerimiseks reguleeritakse
ehitusseadustiku § 63 lõikega 4, mille kohaselt oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on
hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja
asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi
tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega
samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.
Paragrahviga 2 sätestatakse määruses kasutatud terminid.
Lõikes 1 sätestatakse mõiste „elektriline erivõimsus“ tähendus. Elektriline erivõimsus määruse
tähenduses iseloomustab ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse efektiivsust õhuvoolu
transportimiseks ja see arvutatakse süsteemi summaarse elektrivõimsuse ja õhuvooluhulga
(ventilatsiooniagregaadi korral valitakse sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulga seast suurim
õhuhulk) suhtarvuna. Elektrilise erivõimsuse ühikuks on seega kW/(m³/s). Elektrilise erivõimsuse
väljendamiseks kasutatakse Eestis tihti tähekombinatsiooni SFP, mis tuleneb inglise keelsest väljendist
specific fan power. Mida väiksem on SFP väärtus, seda väiksem on elektrienergia tarve.
Lõikes 2 sätestatakse mõiste „küttesüsteem“ tähendus. Termini definitsioon vastab direktiivi 2018/844
artikli 1 lõikes 1 punktis c esitatud määratlusele. Termini sätestamine on vajalik direktiivi 2018/844
ülevõtmiseks.
Lõikes 3 sätestatakse mõiste „soojusallikas“ tähendus. Soojusallikas määruse tähenduses on see osa
küttesüsteemist, millega toodetakse kasulikku soojust ühel või mitmel määruses loetletud viisil.
Kütuse põletamisel toodetakse kasulikku soojust näiteks kateldes, ahjudes ja kaminates.
Elektriküttekeha läbivat elektrivoolu soojuslikku toimet kasutatakse kasuliku soojuse tootmiseks
näiteks elektriradiaatorites ja elektriboilerites. Elektriküttekeha läbivat elektrivoolu soojuslikku toimet
nimetatakse ka Joule’i efektiks. Kasuliku soojuse tootmine soojuse sidumisel välisõhust, ventilatsiooni
heitõhust, veest või maapinnast toimub soojuspumpades. Termini definitsioon vastab direktiivi
2018/844 artikli 1 lõikes 1 punktis c esitatud määratlusele. Termini sätestamine on vajalik direktiiviga
2018/844 tehtavate muudatuste ülevõtmiseks.
Määruses nimetatud jahutussüsteemi ja üldvalgustusseadet ei defineerita, kuna selle sisu ei erine
tavapärasest tähendusest. Üldvalgustusseadme all mõistetakse valgustusseadet, mis ei ole
kohtvalgustusseade.
Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded küttesüsteemile ja tarbevee soojendamise süsteemile.
Lõikes 1 täpsustatakse EhS § 692 lõikes 4 sätestatud nõudeid paigaldatavale soojusallikale. Seaduses
on sätestatud, et kui soojusallika paigaldamisel asendatakse kütte- ja tarbevee soojendamise süsteem
või olemasolev soojusallikas, peab sellise soojusallika sesoonne primaarenergiale taandatud kasutegur,
ehk soojusallika kasutegur jagatud EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud hoone energiatõhususe
miinimumnõuetes toodud energiakandja kaalumisteguriga, olema vähemalt 80 protsenti. Sellest
lähtuvalt, on seaduses käsitletud olukord, kus paigaldatakse vaid üks soojusallikas. Määruses
sätestatakse, et juhul kui paigaldatakse mitu soojusallikat, siis arvutatakse nende ühtne sesoonne
primaarenergiale taandatud kasutegur soojusallikate energiakasutuse osakaalude kaalutud keskmisena.
Seega kehtib sesoonne primaarenergiale taandatud kasuteguri nõue uute soojusallikate paigaldamisel
hoonele kui tervikule ja tuleb saavutada soojusallikate koosmõju arvestades. Soojusallikate terviklikku
mõju arvestav nõue tagab erialaekspertidele soojusallikate valikul suurema paindlikkuse.
Lõikes 2 sätestatakse küttesüsteemi isereguleerivate seadmetega varustamisel tehniliselt teostamatuks
loetav olukord. Termin „isereguleeriv seade“ on sätestatud direktiivis 2018/844 toodud kohustuse
ülevõtmiseks, kuigi direktiivis vastavat mõistet otseselt defineeritud ei ole. Lähtudes direktiivi
2018/844 tekstist on isereguleeriva seadme puhul tegemist seadmega, mis hoiab kindlaksmääratud
temperatuuri ruumis või hoone osas (kindlaksmääratud alal) automaatselt. Ruumi kütte- ja
jahutusvajadus muutuvad pidevalt, lähtudes väliskeskkonna muutusest (näiteks välisõhu temperatuuri,
tuule suuna ja kiiruse muutumine) ja lähtudes ruumi kasutamise intensiivsusest (näiteks kasutajate
hulk ja füüsiline aktiivsus, ruumis kasutatavad seadmed). Isereguleeriv seade reguleerib automaatselt
ruumi antava kasuliku soojuse hulka lähtudes eelnevatest nimetatud teguritest. See automaatne
reguleerimine aitab säästa energiat, sest välditud on ruumi kütmine või jahutamine ajal kui selleks
puudub vajadus. Radiaatoritega küttesüsteemi korral kasutatakse isereguleeriva seadmena
termostaatventiile, põrandaküttesüsteemi korral kasutatakse ruumi termostaate, eraldiseivalt töötavate
soojuspumpade ja teiste eraldiseivate kütte- ning jahutusseadmete puhul kasutatakse seadmele
paigaldatud termostaate.
Reegel, et küttesüsteemi soojusallika asendamisel tuleb küttesüsteem varustada isereguleerivate
seadmetega juhul, kui see on tehniliselt teostatav, tuleneb EhS § 692 lõikest 6. Isereguleerivaks
seadmeks on Eestis ajalooliselt valdavalt kasutatud küttesüsteemi tehnilise lahenduse
(radiaatorküttesüsteem) puhul termostaatventiil. Isereguleerivate seadmete paigaldamine on aga
võimatu, kui hoone küttesüsteemi harutorustik on ehitatud radiaatori möödaviikudeta
ühetorusüsteemina. Ajalooliselt on küttesüsteemi rajamisel valdavalt kasutatud just sellist tehnilist
lahendust. Nõuded rakenduvad olemasolevatele hoonetele. On tõenäoline, et nende hoonete hulgas
leidub hooneid, mille puhul ei ole ühetoru-küttesüsteemi ümber ehitatud kahetoru-süsteemiks või ei
ole paigaldatud radiaatori möödaviike. Seega sätestatakse tehnilisest teostatavusest lähtuv erand, mis
võtab seda olukorda arvesse.
Paragrahvis 4 sätestatakse nõuded ventilatsiooni- ja jahutusüsteemile.
Lõikes 1 sätestatakse paigaldatava sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsiooniseadme või olemasoleva
sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsiooniseadme asendamisel kohalduv soojustagastuse piirväärtus.
Paragrahvis toodud ventilatsiooniseadme soojustagastuse piirväärtuse nõudele vastavuse
kontrollimisel on oluline silmas pidada, et sätestatud nõue kohaldub võrdsete õhuhulkade korral. Juhul
kui paigaldatava ventilatsiooniseadme sissepuhke ja väljatõmbe õhuhulgad on erinevad, tuleb nõudele
vastavuse kontrollimiseks viia õhuhulgad võrdsele tasemele.
Lõikes 2 sätestatakse lõike 1 tehnilisest teostatavusest lähtuvad erandid, mille kohaselt võib juhul, kui
väljatõmbeõhu koostise või hoone ehitusliku lahenduse tõttu tuleb ventilatsiooniseadme
soojustagastuseks paigaldada vahesoojuskandja, soojustagastuse temperatuuri suhtarv olla madalam
kui on nõutud lõikes 1. Vahesoojuskandjaga soojustagasti efektiivsus on madalam, võrreldes teiste
soojuskandja tehniliste lahendusega ja selle tõttu lubatakse vahesoojuskandja kasutamisel paigaldada
madalama efektiivsusega seade.
Lõikes 3 kehtestatakse nõue ventilatsiooniseadme elektrilisele erivõimsusele. Eelnõus sätestatud
väärtus 2,2 kW/(m³/s) on võrreldes MTM nr 52-s nõutud piirmääraga 2,5 kW/(m³/s) rangem. Uus
väärtus on sätestatud lähtudes eelmise nõude sätestamisest möödunud aja jooksul toimunud
tehnoloogilisest progressist. Turul on saadaval ventilatsiooniseadmeid, mille elektriline erivõimsus on
veelgi madalam. Uute hoonete püstitamisel on tavapärased seadmed, mille SFP on 2,0 kW/(m³/s).
Siiski ei ole sedavõrd range nõude sätestamine antud juhul mõistlik, sest eelnõu nõuded kohalduvad
olemasolevatele hoonetele. Olemasolevates hoonetes võib tehniliste ruumide mahutavus olla piiratud
ja seega ei pruugi uute hoonete puhul tavapäraseks saanud elektrilisele erivõimsusega
ventilatsiooniseadmete paigaldamine olla võimalik.
Lõikes 4 sätestatakse, et õhukonditsioneeri või jahutuseks kasutatava õhk-õhk soojuspumba (edaspidi
kliimaseadme) paigaldamisel või olemasoleva kliimaseadme asendamisel peab paigaldatava
kliimaseadme SEER olema vähemalt 5,6. SEER on lühend terminist Seasonal Energy Efficiency Ratio.
SEER on defineeritud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses nr 626/2011, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistusega
(ELT L 178, 06.07.2011, lk 1-72) (edaspidi määrus 626/2011). SEER on kliimaseadme
jahutusperioodi keskmine jahutustegur, mis arvutatakse jahutusperioodi jahutuse netoenergiavajaduse
suhtena elektrikasutusse standardtingimustel (vastavalt standardile EVS-EN 14825). Tulenevalt
määrusest nr 626/2011, tuleb alates 2013. aasta 1. jaanuarist Euroopa Liidus ühisturul müüdavad
kliimaseadmed varustada energiamärgistusega, millel on toodud ka SEER-i väärtus. Eelnõus nõutud
SEER-i piirväärtus 5,6 vastab määruse 626/2011 energiamärgise klassi A+ alumisele piirväärtusele.
Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded automaatikasüsteemile.
Lõikes 1 sätestatud automaatikasüsteemi nõuded on seotud automaatikasüsteemi funktsionaalsuse ja
tehnilise võimekusega. Paigaldatud automaatikasüsteem peab vastama hoone tehnilisele lahendusele
ehk selle abil peab olema võimalik jälgida hoones asuvate tehnosüsteemide tööd. See tähendab ka
seda, et hoonesse paigaldatavad seadmed omavad andmesideväljundi valmisolekut
hooneautomaatikasse. Ülevaade energiatarbest on esimene eeldus selleks, et saaks langetada
informeeritud otsuseid selle kohta, kuidas hoone energiatõhusust parendatakse. Samuti peab
automaatikasüsteem võimaldama tehnosüsteemide töö juhtimist vastavalt hoone kasutusaegadele.
Tehnosüsteemide töö juhtimine vastavalt tegelikule vajadusele on üks kõige lihtsamaid viise
energiasäästu saavutamiseks.
Lõikes 2 sätestatakse, et büroohoonele, haridushoonele ning teadushoonele automaatikasüsteem peab
võimaldama valgustuse juhtimist ruumide kasutust ja päevavalgust arvestaval viisil. See tähendab, et
kasutatakse näiteks kohaloleku- ning valgustiheduse andurit, et rakendada valgustust ainult siis kui
ruum on kasutuses ning ainult vajalikus mahus, kasutades maksimaalselt ära päevavalgust. See, kuidas
arvestada päevavalgust ja ruumide kasutuse otstarvet valguse juhtimisel kulub valdkonna spetsialistide
teadmiste juurde.
Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootvale süsteemile.
Paragrahvis sätestatakse, et lokaalselt energiat tootva süsteemi (näiteks päikeseenergiasüsteemi,
tuulegeneraatori, mikrokoostootmisseadme) paigaldamisel või asendamisel peab olema loodud
võimalus vastava süsteemi energiatoodangut mõõta. Samasisuline nõue kohaldub sarnaste süsteemide
paigaldamisel uute hoonete püstitamisel. Elektrienergia toodangu mõõtmine on vajalik selle jaoks, et
oleks ülevaade hoone tehnosüsteemide energiatootlusest ning on teostatav vastava anduri, mis kajastab
energia toodangut kWt või muudes ühikutes, integreerimisega süsteemi. Energiatõhususega seotud
nõudeid lokaalsetele taastuvenergiasüsteemidele ei sätestata, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga
toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10‒35), alusel kehtestatud
määrustes on sätestatud küllaldased nõuded vastavate tehnosüsteemide energiatõhususele.
Paragrahvis 7 sätestatakse määruse rakendussäte.
Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne määruse jõustumist ja hoonesse
paigaldatakse olulise energiatarbega tehnosüsteem, võib kohaldada MTM nr 52 nõudeid. Lubav vorm
on antud olukorras kasutatud selle pärast, et olles esitanud ehitusloa taotluse või ehitusteatise enne
käesoleva määruse jõustumist, võib ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitaja siiski lähtuda töös
käesoleva määruse nõuetest, ehk uuendatud nõuetest, vaatamata sellele, et selline kohustus puudub
lähtuvalt määruse tagasiulatuva kohaldamise välistamise põhimõttest. Sarnane rakendumissäte on
kehtestatud seoses hoone energiatõhususe miinimumnõuete rakendumisega. Olemasolevate hoonete
tehnosüsteemide nõuded on olemuselt samuti hoone energiatõhususe nõuded ja seega seotakse
tehnosüsteemide paigaldamisele, asendamisele või ümberehitamisele kohalduvad nõuded samuti
ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega.
Paragrahvis 8 tunnistatakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 52 „Olulise
energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ kehtetuks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega
muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL
energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) muudatuste üle võtmiseks Eesti õigusesse.
Vastavustabel Euroopa Liidu õigusele on lisatud seletuskirjale (lisa 1).
4. Määruse mõjud
Määrus suunab uue tehnosüsteemi paigaldamisel või asendamisel kasutama tänapäevaseid lahendusi
ning tehnoloogiaid, suunates seega kasutuses olevate ja turult kättesaadavate tehnosüsteemide arengut
ning aitamas kaudselt saavutada Eesti üldiseid kliima- ja energiatõhususe eesmärke. Määrus kohaldub
olukorras, kus tehnosüsteemi muutmiseks on tekkinud vajadus või võimalus ja hoone omanik asub
tehnosüsteemi muutma. Määrusega sätestatakse nõue, et tehnosüsteemi muutmise käigus tuleb
arvestada ka energiatõhusust ja paigaldada kaasaegsele tehnilisele tasemele vastav süsteem. Head tava
järgides ja kaasaegsete tasemele vastava tehnosüsteemi paigaldamise korral puuduvad määruse
rakendamisega tehnosüsteemide paigalduse tellijal lisakulud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid, tulusid ega tegevusi kohaliku omavalitsuse
üksustele ega riigile, sest tehnosüsteemide vastavust nõuetele kontrollitakse ehitusloa andmisel või
ehitusteatise menetlemisel, samamoodi nagu see toimus vastavalt MTM nr 52 sätestatud nõuetele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitati eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja
Valdade Liidule. Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Omanike
Keskliidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule ja Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele.
Sotsiaalministeerium kooskõlastas määruse eelnõu märkusteta. Keskkonnaministeerium kooskõlastas
määruse eelnõu vaikimisi. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega. Esitatud
märkused olid võetud arvesse ja vastused on koondatud seletuskirja lisasse 2.
Muud kooskõlastajad kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Arvamusi ei esitatud.
Majandus- ja taristuministri määruse
„Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“
seletuskirja
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks
Kommentaarid
norm ülevõtmise kehtestatavad riigisisesed
kohustus õigusaktid
Artikkel, lõige, Jah, ei, Paragrahv,
Pealkiri
punkt valikuline lõige, punkt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
(ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91)
§ 2 lõige 2 ja
Art. 1 punkt 1 c Jah Terminid
lõige 3
Hoone energiatõhusust oluliselt
mõjutavate tehnosüsteemide
energiatõhususe ja
Art 1 punkt 5 osa nõuetekohase paigalduse
Jah § 3‒6
1 nõuded on selle määruse sisuks
ja seega on kogu määrus
koostatud direktiivi
ülevõtmiseks.
Majandus- ja taristuministri määruse
„Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“
seletuskirja
Lisa 2
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded
Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate tagasiside ja otsused arvestamise kohta
Esitaja Ettepanek Otsus
Eesti Linnade ja Valdade 1. Eelnõu § 5 sõnastust täiendada järgnevalt: Arvestatud määruse eelnõu varasemas versioonis, milles § 5
Liit „Büroo-, haridus- ning teadushoone tööruumis, kus valgustihedus on 500 sätestas nõudeid valgustussüsteemile. Eelnõu määrusena
luksi või vähem, ei tohi valgustussüsteemi üldvalgustusseadme kehtestamisele suunatud versioonist oli antud paragrahv
paigaldamisel valgustuse erivõimsus ületada 10 vatti ruutmeetrile, juhul eemaldatud.
kui tegemist ei ole eriotstarbelise ruumiga.“
Selgitus. Tuginedes seletuskirjas ja selles viidatud standardis EVS-EN
12464-1 sätestatule nõustume, et kui tegemist on laialt levinud ja
standardites põhjalikult käsitletud valgustiheduse hooldeväärtusega ei tohi
eriväärtus ületada 10 vatti ruutmeetri kohta. Aga juhul, kui tegu on
eriotstarbelise hariduse- või teadusruumiga kus kehtivad kõrgemad
valgustiheduse nõuded, siis valgustuse erivõimsus võib ületada ka
paragrahvis sätestatud väärtust. Lisaks vajaks täpsustamist, kas
seletuskirjas valgustussüsteemi puhul on lähtutud üksnes kehtivast EVS-
EN 12464-1:2011 ning kas määruse sõnastus jääb kehtima ka lähitulevikus
rakendatava EVS-EN 12464-1:2020 suundumustega. Lähtuvalt eeltoodust
peame vajalikuks määruse sõnastust täiendada, tuues välja erisuse
eriotstarbeliste ruumide osas.
2.Määruse eelnõu § 4 ja 6 sõnastusele ning seletuskirjale teeme Arvestatud sisuliselt. Selgitused lisatud seletuskirjasse.
ettepaneku kaaluda määruse sõnastuse täiendamist, rõhutades, et Automaatika süsteemi tehniline komplekteerimine sõltub
paigaldatavad seadmed võiksid omada andmesideväljundi valmisolekut süsteemist endast, seega seda määruse tasandil ei reguleerita.
hooneautomaatikasse ning paigaldatav automaatikasüsteem peaks olema
varustatud veebiserveri ja kohapealse displeiga.