KINNITATUD
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi
üldkoosoleku
…. ………. 2020
otsusega
MAJANDUSAASTA ARUANNE
2019
Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts
Äriregistri kood: 10341618
Aruandeperiood: 01.01.2019 – 31.12.2019
Aadress: Kanali põik 3
Rae küla, Rae vald
Harjumaa 10112
Telefon: +372 625 8230
Faks: +372 625 8200
Elektronpost:
[email protected]
Kodulehekülg: www.eans.ee
Põhitegevusala: aeronavigatsiooniteenuste osutamine
Ivar Värk Jaanus Jakimenko Üllar Salumäe
Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige
2(51)
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................... 2
Info ettevõtte kohta ............................................................................................................. 3
Tegevusaruanne ................................................................................................................. 4
Majandustulemused..................................................................................................... 6
Tulemuslikkuse kava ja hinnad .................................................................................... 8
Majanduslik lisaväärtus ................................................................................................ 9
Olulisemad tegevused ja sündmused 2019. aastal .................................................... 10
Lennuohutus ja kvaliteet ............................................................................................ 14
Personal .................................................................................................................... 17
Hea ühingujuhtimise tava aruanne ............................................................................. 19
Raamatupidamise aastaaruanne ..................................................................................... 24
Finantsseisundi aruanne ............................................................................................ 24
Koondkasumiaruanne ................................................................................................ 25
Rahavoogude aruanne .............................................................................................. 26
Omakapitali muutuste aruanne .................................................................................. 27
Raamatupidamise aastaaruande lisad .......................................................................... 28
LISA 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused28
LISA 2. Raha ja raha ekvivalendid ............................................................................. 36
LISA 3. Finantsinstrumendid ...................................................................................... 37
LISA 4. Nõuded ostjate vastu..................................................................................... 37
LISA 5. Muud nõuded ja ettemaksed ......................................................................... 37
LISA 6. Põhivara ........................................................................................................ 38
LISA 7. Võlakohustused............................................................................................. 40
LISA 8. Võlad töövõtjatele.......................................................................................... 41
LISA 9. Muud lühiajalised kohustused ....................................................................... 42
LISA 10. Omakapital .................................................................................................. 42
LISA 11. Müügitulu põhitegevusest ............................................................................ 43
LISA 12. Tööjõukulud ................................................................................................ 44
LISA 13. Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................ 44
LISA 14. Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................... 44
LISA 15. Tulumaks .................................................................................................... 45
LISA 16. Sihtfinantseerimine ...................................................................................... 45
LISA 17. Tehingud seotud osapooltega ..................................................................... 45
LISA 18. Olulised raamatupidamishinnangud ............................................................ 46
LISA 19. Finantsriskide juhtimine ............................................................................... 47
LISA 20. Sündmused pärast aruandekuupäeva ......................................................... 49
Kasumi jaotamise ettepanek ............................................................................................ 51
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
3(51)
Info ettevõtte kohta
Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts
Aadress: Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald
Harjumaa 10112
Asukohamaa: Eesti Vabariik
Telefon: +372 625 8230
Faks: +372 625 8200
Elektronpost:
[email protected]
Interneti kodulehekülg: www.eans.ee
Äriregistri kood: 10341618
Käibemaksukohuslase
registreerimisnumber: EE100339639
Põhitegevusala: Aeronavigatsiooniteenuse osutamine
Eesti majanduse tege-
vusalade klassifikaatori kood: 52239 - muud õhutransporti teenindavad tegevusalad
Majandusaasta: 1. jaanuar – 31. detsember
Juhatus: Ivar Värk juhatuse esimees
Jaanus Jakimenko juhatuse liige
Üllar Salumäe juhatuse liige
Nõukogu: Viljar Arakas nõukogu esimees
Riina Varts nõukogu liige
Kaupo Raag nõukogu liige
Andres Uusma nõukogu liige
Auditikomitee: Kaupo Raag komitee esimees
Priit Rifk komitee liige
Andres Uusma komitee liige
Omanik: Eesti Vabariik (100%)
Aktsiate valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
4(51)
Tegevusaruanne
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi: EANS või ettevõte) osutab oma klientidele ohu-
tut, kvaliteetset ja keskkonnasõbralikku, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ning dünaami-
liselt arenevat aeronavigatsiooniteenust ning toetab rahvusliku kaitse vajadusi õhuruumi su-
veräänsuse tagamisel.
Ettevõtte kõige olulisemaks eesmärgiks on aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Selle ta-
gamiseks korraldab juhatus ettevõtte majandustegevust kolme tähtsama huvigrupi peamisi
ootusi silmas pidades:
klientidele on oluline saada ohutut, kvaliteetset, sujuvat ja paindlikku aeronavigat-
siooniteenust õiglase hinnaga;
omanikule on tähtis ettevõtte pikaajaline ja kasumlik toimimine, tagades nõutud oma-
kapitali tootlikkuse;
personali huvi on teha huvitavat ja vajalikku tööd, sealjuures areneda ning saada töö
eest väärikat tasu.
2019. aasta lühiülevaade
2019. aasta oli sarnaselt maailmamajandusele EANSi poolt vaadatuna stabiliseerumise aas-
ta. Kahel eelmisel aastal oodatust oluliselt kiiremini, üle 7% kasvanud lennuliikluse kasv
pöördus 2019. aasta teisel poolel väikesesse langusesse võrreldes eelmise aastaga. Hoo
raugemise taga on esmalt lennuliiklusvoogude muutmine Euroopa õhuruumis hilinemiste
vähendamiseks kõige enam koormatud õhuruumi osades. Samuti mõjutab EANSi poolt osu-
tatava aeronavigatsiooniteenuse mahtu maailmamajanduse stabiliseerumine, üleilmsetest
kaubanduspingetest tingitud kaubalendude vähenemine, Boeing 737 MAX lennukite lennu-
keeld, lennufirmade pankrotid, keskkonnaaktivistide „lennuhäbi“ võimendamine jms tegurid.
Kui Euroopas tervikuna kasvas instrumentaallennureeglite alusel toimunud lendude maht ca
0,9%, siis Eesti õhuruumis vastav maht langes 1,3%.
FRA (FRA - Free Routing Airspace) lennud ehk vabalt valitava marsruudiga lennud, mis või-
maldavad lennufirmadel planeerida ja lennata kulutõhusamalt ja keskkonnasäästlikumalt,
moodustasid 2019. aastal 37,6% lendude koguarvust.
Jätkuvalt on Euroopa lennuliiklusteenuseid pakkuvate ettevõtete kõige aktuaalsem probleem
läbilaskevõime suurendamine, mis kulmineerus 2018. aastal 19 miljoni minutiga. Lendude
ümbersuunamine, vähem streike sektori ettevõtetes, oodatust madalam liikluse kasv, väik-
sem ilmast tulenev mõju ja parem tsiviil-militaar koostöö aitasid oluliselt kaasa lennuvoogude
hilinemiste vähendamisele ca 9% võrra Euroopas, moodustades siiski 17,5 miljonit minutit
ehk 88% rohkem kui aastal 2017. EANSi põhjustatud hilinemised moodustasid kogu hiline-
miste mahust 2019. aastal marginaalse 820 minutit. Läbilaskevõime ja lennuohutuse suu-
rendamiseks aasta varem täies mahus kasutusele võetud ACC kolmas sektor lõi eelduse
Tallinna ACC (piirkondlik lennujuhtimisüksus) põhjustatud keskmine marsruutlennu hilinemi-
se vähenemiseks, moodustades 0,0 minutit (2018: 0,1 minutit) lennu kohta. Arvestades
marsruut- ja terminali liiklust kokku vähenes 2019. aastal EANSi poolt põhjustatud keskmine
hilinemine lennu kohta 96,5% võrreldes eelmise aastaga (vähem kui 0,05 minutit lennu koh-
ta).
EANS soovib olla kaasaegne ja arenev partner oma klientidele. Aeronavigatsiooniteenuse
osutajana peab ettevõte kaasas käima valdkonnas toimuvate muutustega. Muutusi nõuavad
järjest suurenev mehitamata lennunduse kasv, ootused läbilaskevõime suurendamiseks,
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
5(51)
hilinemiste vähendamiseks jne, sealjuures mitte unustades teenuse ohutuse ning turvalise
tagamist.
2019. aastal jätkati eelnimetatu osas kolme suurema arendusprojektiga.
Soome-Eesti ülepiiriliste sektorite ja sellega kaasneva integreerituse programm FINEST, mis
on oluline nii tuleviku lennuvoogude seisukohalt, kuid omab ka suurt potentsiaali üldiseks
osapoolte võimekuse tõstmiseks. Märtsi alguses allkirjastati kolmepoolne leping Thalese ja
ANS Finlandiga FINEST-i toimimiseks vajaliku süsteemiuuenduse tellimiseks.
Remote TWR ehk irdtorni projekti raames võeti vastu süsteemi versioon 1 ja novembris
sõlmiti leping versioon 2 väljaarendamiseks. Edaspidiseid arenguid suunab oluliselt otsus
ehitada irdtorni keskus Tallinnasse EANS-i hoonetekompleksi ja alustada teenuseosutami-
sega Kuressaare lennuväljale AFIS tasemel.
GOF U-Space projekti puhul toimusid suvel testlennud, demolendude põhjal tõdeti, et nii
droonilennutajate, mehitamata lennunduse tehniliste süsteemide arendajate kui ka riigiesin-
dajate ja lennuliikluse korraldajate jaoks on lennuohutuse tagamiseks oluline omavaheline
koostöö. Paralleelselt GOF U-Space projektiga alustati konsultatsiooniprojekti AirMap-iga,
mille eesmärgiks on Eesti riigi UTM potentsiaali hindamine ja kirjeldamine.
Usume, et edu taga on meie professionaalsed töötajad. Peame oluliseks süsteemset töötaja-
te koolitamist ja hoolitsemist järelkasvu eest. 2019. aastal viidi läbi järjekordne lennujuhtide
värbamise kampaania teleseriaali „Taevavalvurid“ näol, eesmärgiga tõmmata suuremat tähe-
lepanu lennujuhi elukutsele, lennundussektorile ja ettevõttele laiemalt kui võimalikule tööand-
jale. Kampaania oli väga edukas, suurenenud on huvi ettevõtte ja pakutavate töökohtade
vastu kui ka sektori ettevõtete vastu laiemalt. Lennujuhi värbamiskampaania pärjati värba-
misturunduse auhindade jagamisel I kohaga.
Oleme veendunud, et suudame pakkuda professionaalidele arendavat ja väljakutseid pakku-
vat tööd ning osutada kõikide osapooltega tihedas koostöös klientidele usaldusväärset ja
kvaliteetset teenust rakendades nüüdisaegseid lennuohutusmeetmeid.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
6(51)
Majandustulemused
Finantsnäitajad 2018-2019
eurodes 2019 2018
Müügitulu 28 161 514 28 349 485
Käibe muutus -0,7% 7,3%
EBITDA 9 816 931 12 126 711
Ärikasum 4 688 172 7 685 158
Maksueelne kasum 4 455 044 7 534 081
Puhaskasum 3 236 149 6 847 331
Puhaskasumi muutus -53% 10%
Müügitulu töötaja kohta 132 214 138 290
EBITDA marginaal 35% 43%
Maksueelse kasumi marginaal 16% 27%
Puhasrentaablus 11% 24%
Omakapitali osakaal 45% 58%
Omakapitali rentaablus (ROE) 17% 37%
Varade tootlus (ROA) 9% 21%
Maksevõime kordaja 3,0 1,1
Võlakordaja 0,5 0,4
Keskmine töötajate arv 213 205
EBITDA = kasum enne finantstulusid ja –kulusid, dividendide tulumaksu
ning amortisatsiooni
EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu * 100%
Maksueelse kasumi marginaal = maksueelne kasum / müügitulu * 100
Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu * 100%
Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv
Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht * 100%
Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital * 100%
Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht * 100%
Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused
Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht
2019. aasta majandustulemused
Ettevõtte äritulud koosnevad müügitulust (st tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest)
ning muudest ärituludest. Ettevõtte põhitegevuse tulu, ehk tulud marsruudi- ja terminalinavi-
gatsioonitasudest katavad sealhulgas riigi kantud kulud aeronavigatsiooniteenuste osutami-
seks. Marsruudinavigatsiooniteenuse müügitulud moodustavavad peamise osa müügitulu-
dest, 2019. aastal 93,7%.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
7(51)
EANS-i 2019 äritulud kokku oli 29,0 miljonit eurot (2018: 29,3 miljonit eurot), ettevõtte 2019.
aasta müügitulu oli sealjuures 28,2 miljonit eurot (2018: 28,3 miljonit eurot), kahanedes aas-
taga 0,7%. Müügitulu kahanemise peamiseks põhjuseks on lennuliikluse kahanemine mars-
ruudi navigatsiooniteenuse osas. Lendude arvuga seotud teenusühikute kahanemine oli
9,3% võrreldes eelmise aasta kasvuga, milleks oli 6,5%.
Eesti õhuruumis kokku teenindatud lendude arv kahanes 2019. aastal kokkuvõttes 0,8%.
Arvestades nii instrumentaal- kui visuaallennureeglite alusel toimunud lendude mahtu tee-
nindati kokku 236 087 lendu (2018: 237 891). Lennuliiklus vähenes nii ülelendude kui ka
saabuvate/lahkuvate lendude osas, vastavalt 0,7% ja 2,3% kuid kasvas kohalike lendude
osas 5,6%. Kõige koormatumal lennuhooajal (maist - juulini) registreeriti keskmiselt 746 len-
du päevas ning tihedaima liiklusega päeval teenindati kokku 849 lendu.
Ettevõtte suurim klient teenindatavate lendude arvu poolest 2019. aastal olid ülelendude
osas jätkuvalt Finnair (22,3% ülelendude koguarvust), millele järgnesid Rossiya Airlines
(7,9%), Deutsche Lufthansa (6,5%) ja Air Baltic (4,5%).
Eesti lennuväljadel opereerivate lennuoperaatorite osas toimus oluline muutus, Air Baltic
poolt opereeritud lendude koguarv kasvas koguni 47,3% võrra, LOT-Polskie Linie (koostöös
Eesti lennufirmaga Nordica) vähenes 35,5%, Finnair OY poolt opereeritud lendude maht vä-
henes 1,3% võrra. Eelnimetatud operaatorite lennud moodustasid vastavalt 21,4%, 17,8% ja
13,2% Eesti lennuväljadel opereeritud lendude koguarvust.
Ärikulud kasvasid 2019. aastal 12,3%, ulatudes 24,3 miljoni euroni (2018: 21,6 miljonit eu-
rot). Peamisteks mõjutajateks kulude kasvu osas olid tööjõukulude kasv ja põhivara amorti-
satsioonikulude kasv tulenevalt lisandunud investeeringutest, vastavalt 1,4 miljonit eurot ja
687 tuhat eurot. Tööjõukulud kokku moodustasid 2019. aastal kokku 13,9 miljonit eurot
(2018: 12,4 miljonit eurot) ning kasvasid võrreldes 2019. aastaga 11,6%.
Võttes arvesse eelnimetatud kulude kasvu teeniti 2019. aastal ärikasumina 4,7 miljonit eurot
(2018: 7,7 miljonit eurot). Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 3,2 miljonit eurot (2018: 6,8 mil-
jonit eurot)
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
8(51)
2019. aastal investeeriti kokku materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 3,8
miljonit eurot (2018: 7,3 miljonit eurot).
EANS-i varade maht 31. detsembri 2019 seisuga oli 40,7 miljonit eurot (31.12.2018: 35,4
miljonit eurot).
Väljavaated 2020. aastaks
Avatud väikese majandusena sõltub Eesti sellest, millised on arengud nii Euroopas kui ka
maailmas üldiselt. Eelmisel aastal nägime märke Euroopa Liidu majanduse kasvu pidurdu-
misest ja kasvuprognoose korrigeeriti allapoole. Osalt nõrgast majanduskasvust, lennuette-
võtete pankrottidest ja kaubanduspingetest põhjustatuna pöördus alates 2019. aasta juunist
lennuliikluse kasv langusesse. Euroopa lennuliiklus tervikuna lõpetas 2019. aasta madalaima
kasvumääraga peale 2013. aastat, kasvades tagasihoidliku 0,8% võrreldes 2018. aastaga.
2019. aasta lõpus koostatud STATFOR (Euroopa lennuliikluse statistikaamet) prognoos
2020. aastaks oli pisut optimistlikum. Aasta lõpuks oli majanduslanguse mure haihtunud,
odava raha programmid toimivad, kaubandussuhted on paranenud või paranemas ja sellest
tulenevalt ennustati, et lennuliiklus tervikuna võiks Euroopas kasvada keskmiselt vahemikus
0,9% kuni 2,3%. Eesti lennuliiklusele ennustati baasstsenaariumis lendude kasvuks 2,6% ja
teenuseühikute kasvuks 2,1%.
Käesoleva aruande koostamise kuupäevaks on selge, et koroonaviiruse puhang Hiinas ja
selle jõudmine Euroopasse (haiguspuhang Itaalias) on kaasa toonud massilise lendude lü-
hiajalise (2-3 kuud) tühistamise Hiina suunas (Air China, KLM Royal Dutch Airlines, Air Fran-
ce, British Airways, Lufthansa jne). Samuti vähendatakse järkjärgult lende Euroopa suunal
reisijate arvu kukkumise tõttu. Valitseb ebakindlus ja raske on ennustada koroonaviiruse mõ-
ju, kuid see saab olema märgatavalt suur reisi- ja turismisektorile tervikuna ning rahvusvahe-
lisele kaubandusele.
Kuna Aasia suunaline liiklus moodustab kogu Eesti õhuruumi läbivast lennuliiklusest ligikau-
du kolmandiku, siis üldiselt võib oodata, et 2020. aasta tuleb 2019. aastast oluliselt tagasi-
hoidlikum.
Tulemuslikkuse kava ja hinnad
2019. aasta oli Euroopa Liidu üleste aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kava teise
vastavusperioodi viies ehk viimane aasta. Tulemuslikkuse kava aastateks 2015-2019 hõlmab
endas funktsionaalsete õhuruumi blokkide üleseid eesmärke neljas valdkonnas: kuluefektiiv-
sus, läbilaskevõime, keskkond ja ohutus.
Alates teisest vastavusperioodist 2015-2019, mil tulemuslikkuse kava kinnitatakse funktsio-
naalse õhuruumi bloki tasandil (Eesti osaleb koostöös Norra, Soome ja Lätiga NEFAB-is), on
selliste konsultatsioonide eestvedajaks NEFAB Council. NEFAB-i tulemuslikkuse kavas sä-
testatud eesmärgid kinnitati Euroopa Komisjoni poolt 2. märtsil 2015.
Eesmärgid on kinnitatud FAB-i ja riikide põhiselt ja nende täitmist jälgitakse samuti nii FAB-i
kui riikide põhiselt. EANS on enda sisemised eesmärgid täitnud.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
9(51)
Muudatused Lennuliiklusteeninduse AS-i navigatsiooniteenuste ühikuhindades:
Aeronavigatsiooniteenuste tasude ühikumäärad arvutatakse vastavalt Euroopa Komisjoni
rakendusmäärusele (EL) nr 391/2013, 3. mai 2013, III peatüki artiklitele 11-12 ja lisadele nr
II, IV – VII, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem.
Teenuste tariifid korrigeeritakse ja kooskõlastatakse lähtuvalt regulatsioonist iga-aastaselt
õhuruumi kasutajate esindajatega (IATA jt) laiendatud komitees.
Marsruudi navigatsioonitasu muutus 2018. aastal kehtinud 28,79 eurolt tulenevalt tulemus-
likkuse kavast 29,31 eurole 2019. aastal. Tulenevalt uuest tulemuslikkuse kavast aastateks
2020-2024 ning alates 01. jaanuarist 2020 kehtivast hinnaregulatsioonist muutis ettevõte
marsruudi navigatsiooniteenuse ühikuhinda ka 2020. aastaks, uueks ühikuhinnaks on 31,51
eurot.
Terminali navigatsiooniteenuse ühikuhinnaks oli 2019. aastal 88,89 eurot, aasta varem oli
selleks 95,76 eurot. Alates 1. jaanuarist 2020 on terminali navigatsiooniteenuse ühikuhinnaks
115,59 eurot.
Majanduslik lisaväärtus
Täiustamaks ettevõtte majandustulemuste hindamist kasutab ettevõtte juhatus majandusliku
lisaväärtuse mõõtmist. Kui traditsiooniliselt piirdutakse kasumiaruande koostamisega ja selle
põhjal hinnangute andmisega, siis majandusliku lisaväärtuse arvestamisel võetakse arvesse
ka omakapitali kasutamise kulu. Majandusliku lisaväärtuse sisuks ongi omanikule üle tema
poolt nõutava taseme teenitud kasum:
Majanduslik Omakapitali
= Puhaskasum - Omakapital X
lisaväärtus hind
Arvestades ettevõtte riskitaset, maailma teiste teenuseosutajate omakapitali hinnana käsitle-
tud näitajaid ja omaniku seisukohti, on ettevõttes omakapitali nõutavaks tulumääraks 2019.
aastal võetud 8,9% (2018: 8,9%).
Peamiste teenuste lõikes kujunes majanduslik lisaväärtus alljärgnevalt:
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
10(51)
Terminali navi-
Marsruudi navigat- gatsiooni- Muud tee-
siooniteenus teenus nused Kokku
Tulud 26 999 210 1 947 590 37 987 28 984 787
Ärikulud 22 081 010 2 178 933 36 672 24 296 615
Kapitaliga seotud 1 847 640 379 993 820 2 228 453
kulud
Majanduslik lisa- 3 070 560 -611 336 495 2 459 719
väärtus ettevõtte
tasandil
Riigi kulud 5 642 303 377 871 6 020 174
Majanduslik lisa-
väärtus riigi ta- 185 419 -988 207 495 -3 560 455
sandil
Olulisemad tegevused ja sündmused 2019. aastal
Sidetehnilise toe osutamine
Kvaliteetne sidetehniline teenus (tehniline tugi) koosneb sertifitseeritud side-, navigatsiooni-
ja seireteenindusest, mida osutab vastavaid ATSEP pädevusi omav tehniline personal. Teh-
nilise toe kvaliteedi all mõeldakse teenuse kõrget kättesaadavust (süsteemide tööseisundi
katkematu jälgimine ja muudatustele operatiivne reageerimine, tegevuste salvestamine),
andmete varundamist ning informatsiooni kõrge turvalisuse tagamist. Osutatav sidetehniline
teenus baseerub kaasaegsel tehnoloogial ja tihedal koostööl partneritega ning on üles ehita-
tud majanduslikku efektiivsust tagavatele äriprotsessidele.
Taristusse tehtavad investeeringud olid suunatud:
ohutuse ning süsteemide ja informatsiooni turvalisuse suurendamisele;
taristu uuendamisele;
uute tehnoloogiate rakendamisele;
koostöö harmoniseerimisele lennundussektoris (lennujaamad, Kaitsevägi, NEFAB ja
teised naaberlennujuhtimisüksused);
aktsiaseltsi äriprotsesside efektiivsemaks muutmisele.
Täielikule uuendamisele läheb seniste (VOR/DME) navigatsiooniseadmete taristu. 2018-
2019. aastal valmis põhjalik analüüs, mis pakub välja uuendamisele minevate navigatsiooni-
seadmete koguse ja asukohad, arvestades kliendi ja naaberlennuliiklusteenistuste huve ja
plaane. Uue DME-de võrgustiku hankega alustasime 2019 aasta lõpus. Hanke käigus selgub
ka vajalike seadmete lõplik arv. Kõik DME seadmed on plaanis paigaldada GSM operaatorite
mastidesse (nagu varem WAM ja raadiojaamad). Taristu uuendamine on plaanitud lõpetada
2020. aasta lõpuks.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
11(51)
Andmevahetusvõrkude ja kommunikatsioonitaristu uuendamisel on alustatud konsultatsioone
telekomiettevõtetega, kes omavad vajalikku taristut, et koos panna kokku EANS-i laivõrgu
arhitektuur. Uuendamise raames võetakse arvesse ka FINEST programmist tulenevaid vaja-
dusi. Üle-Euroopalise lennuliiklusteenistuste andmevahetusvõrgu PENS eelmise operaatori
teenusleping lõppes ja EUROCONTROL-i juhtimisel viidi läbi hange newPENS operaatori
leidmiseks järgmiseks perioodiks alates 2020. aasta algusest. Eelmainitud hanke raames
osutus valituks teine firma ja sellest tulenevalt algasid uue andmesidevõrgu väljaehitustööd.
Tänapäevaste lennujuhtimissüsteemide baseerumine laivõrkude andmevahetusel on kutsu-
nud esile vajaduse tõsisemalt tegeleda küberturvalisuse suurendamisega. Jätkatakse info-
turbe juhtimissüsteemi juhenddokumentide väljatöötamist, koostööd tehakse ANS Finland
spetsialistidega FINEST programmi raames.
Tallinna lennuvälja rekonstrueerimise käigus laiendati ja uuendati maaliikluse multi-
lateratsiooni süsteemi (MLAT). Viimased muudatused koos MLAT süsteemi riist- ja tarkvara
uuendamisega lõpetati 2019. aastal. Tallinna lennuvälja rekonstrueerimisprojekti II etapi
(2020-2021, hankega alustati IV kv 2019) käigus tuleb taas ümber paigutada 2020. aastal
vähemalt 1 MLAT tugijaam. 2021. aasta lõpuks peaks selguma kas ja mitu tugijaama on vaja
lisada katmaks muutunud ja laienenud ruleerimisteede ja perroonide võrgustikku.
Seoses angaaride ehituse ja lennuraja pikendamisega on tekkinud vajadus laiendada maa-
liikluse seirepildi ulatust, mille jaoks on eelarvesse planeeritud täiendava maaseireradari
(SMR) hankimine. SMR radari projekt on seotud lennujaamapoolsete projekteerimis- ja ehi-
tustöödega ja viiakse ellu kooskõlas lennuvälja rekonstrueerimisprojekti II etapi ajaplaaniga.
Juhul kui Tallinna Lennujaam alustab 2020. aastal ka uue lõunapoolse suure hooldusangaari
ehitust tuleb (eeldatavalt 2021. aastal) uude kohta ümber kolida ka senine raadio-
vastuvõtukeskus, ka selle jaoks on rekonstrueerimisprojekti mahus planeeritud platsi ja seos-
tuva taristu mahud.
Suurimad sidetehnilised investeeringud 2019-2021:
kasutusele võetud:
o lennujuhtimissüsteemi EUROCAT/Topsky tarkvara IBB2 ja sellega kaasnev
paranduspakett;
o reserv lennujuhtimissüsteem tarkvara uuendus;
o AIS-EE võimekuse loomine digitaalse NOTAMi väljastamiseks;
o ARTAS träkkeri uuendamine ja seadistamine;
o Tartu irdtorni prototüüp;
o Tallinna lennuvälja MLAT.
tegemisel:
o lennujuhtimissüsteemi EUROCAT/Topsky tarkvara B9 (planeeritud kasutuse-
levõtt aastal 2020);
o VCS süsteemi uuendamine;
o DME võrgustiku uuendamine;
o Tallinna sekundaarradari (SSR) uuendamine;
o Täiendava maaseireradari (SMR) hankimine;
o AIS-EE süsteemide upgrade;
o Irdtorni keskuse rajamine ja Kuressaare ning Pärnu lennuinfoüksuse liidesta-
mine;
o Raadiosageduste 1030 ja 1090 MHz monitooringusüsteem.
Aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamine
Aeronavigatsiooniteabe teenuse eesmärgiks on ohutuks, kvaliteetseks ja regulaarseks len-
nuliikluseks vajaliku info (aeronavigatsiooniteabe ja -andmete) kogumine, töötlemine ja edas-
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
12(51)
tamine. Nõuetekohase kvaliteediga ja õigeaegsed aeronavigatsioonilised andmed ja -teave
on vajalikud, et tagada ohutu lennuliiklus.
Erinevad projektid toetavad üleminekut aeronavigatsiooniteabe teeninduselt aeronavigat-
siooniteabe korraldusele, mis tähendab üleminekut tootepõhiselt teenuselt aeronavigatsioo-
niteabe haldamisele digitaalse andmevahetuse teel. Üleminekule esitatavad nõuded tulene-
vad Euroopa Komisjoni määrusest 73/2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva
(SES) aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded, nõuded
andmete jälgitavusele ja nõuded pädeva personali olemasolule. Alates 02. jaanuarist 2020
kehtima hakanud Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/373 sätestab ühised nõuded lennu-
liikluse korraldamise teenuste, aeronavigatsiooniteenuste ning muude lennuliikluse korral-
damise võrgustiku funktsioonide osutajatele. Antud määruse aeronavigatsiooniteenuste ehk
AIS osa kehtivuse uueks kehtivusaja alguseks on määratud 27. jaanuar 2022.
2019. aastal jätkati digitaalse andmebaasi AIMDB (Aeronautical Information Management
DataBase) ja töövoogude juhtimise süsteemi smartWFM arendustega digitaalse NOTAMi
rakendamiseks. Vastav arendus valmis ja võeti vastu 2019. aasta juulis. Digitaalse NOTAMi
rakendamist takistab AIMDB ja EAD vastava andmebaasi SDO omavahelise suhtluse prob-
leemid. 2020. aasta esimesel poolel jätkuvad süsteemi arendajapoolsed arendustööd and-
mebaasi täies mahus kasutusele võtmiseks, peale mida hakatakse juurutama digitaalsele
NOTAM-ile üleminekut.
2019. aastal loodi ettevõtte välistele aeronavigatsioonilise teabe koostajatele ligipääs
smartWFM süsteemile ning viidi läbi ka vajalikud koolitused ning teabe koostajate poolt on
hakatud süsteemi kasutama, mis tagab info käitlemise vastavalt ADQ nõuetele. 2020. aastal
jätkuvad süsteemi arendustööd kasutusmugavuse parandamiseks.
2019. aastal alustasime ettevalmistusi aeronavigatsiooniteabe süsteemide CADAS uuenda-
miseks. Aasta lõpul allkirjastasime arendajaga (Frequentis AG) vastavasisulise lepingu. Le-
pingu kestvuseks on kaks aastat ning vastavalt lepingule toimub esimese perioodi tööde lõp-
lik aktsepteerimine (Final Acceptance) 2020. aasta augustis.
Teenuse sujuvamaks osutamiseks hakkas EANS alates 2019. aasta oktoobrist vahendama
lisaks Tallinnale ka kõikide Eesti regionaalsete lennujaamade VFR lennuplaane.
FINEST programm
2019. aastal anti FINEST programmi juhatuse poolt kinnitus programmiga edasiminekuks.
Peamine rõhk on olnud detailsete rakendusplaanide koostamine koos ressursivajadusega.
Aasta algas operatsiooniliste eesmärkide kokkuleppega, mille põhjal koostati septembri lõ-
puks koostöös EUROCONTROLiga FINEST õhuruum. Novembris ja detsembris läbi viidud
simulatsioonid reaalajas (RTS – real time simulation) andsid kinnituse, et paberil koostatud
õhuruum on toimiv ka reaalsuses. Lisaks on paljudes erinevates töögruppides – operatsioo-
niline, tehniline, juriidiline, finants jne. Käimas on aktiivne töö FINEST programmi rakendami-
seks.
FINEST programm on mõlema riigi ettevõtte jaoks väga oluline, sest piiriülese teenuse osu-
tamisega hallatakse efektiivsemalt prognoositud lennuliikluse kasvu ja suudetakse täita nõu-
tavaid Euroopa tulemuslikkuse kava näitajaid.
Irdtorni prototüübi arendamine
Aastal 2016 võttis EANS ambitsioonika eesmärgi, töötada välja lahendus Eesti regionaallen-
nuväljade lennujuhtimise teenuse osutamiseks ühelt tööpositsioonilt ehk irdtornist (Remote
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
13(51)
Tower). Arendustegevuse lõppeesmärk on osutada professionaalset, operatiivset ja ku-
luefektiivset terminali lennujuhtimisteenust vähemalt neljal peamisel Eesti regionaallennuväl-
jal, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja tulevikus ka Kärdlas.
2018. aasta jaanuaris ja veebruaris toimusid passiivsed varioperatsioonid, mille käigus testi-
sid lennujuhid irdtorni funktsionaalsust ning tööks sobivust. Passiivsete varioperatsioonide
tulemusel tõendati Lennuametile aktiivseteks varioperatsioonideks valmisolekut, millele järg-
nes Lennuameti heakskiit järgmise valideerimisetapiga alustamiseks. Aktiivsed varioperat-
sioonid algasid oktoobris 2018 ja jätkusid 2019. aastal. Lennuakadeemia hindas varioperat-
sioonide ajal irdtorni töö psühholoogilisi mõjusid.
2020. aastal jätkatakse süsteemi täiustamist vastavalt varioperatsioonide käigus tehtud tähe-
lepanekutele.
EANS on otsustanud regionaallennuväljade teenuse ülevõtmise järgselt alustada teenusega
AFIS tasemel 2020.aastal. 2019. aastal alustati lisaks keskuse planeerimistegevusega ees-
märgiga koondada regionallennujaamade lennujuhtimisteenus kokku irdtornikeskusesse
2025. aastaks.
GOF U-space
2018. aastal käivitati GOF U-Space (GOF- Gulf of Finland ehk Soome laht) projekt. Lennu-
liiklusteeninduse AS osales projektis rahvusvahelise konsortsiumi liikmena ja vastutas tege-
vuse koordineerimise eest. Projekti rahastas SESAR JU ühisettevõte. GOF U-space projekti
raames loodi seitse mehitamata õhusõidukite lendu puudutavat näidisjuhtumit ning analüüsiti
neid, võttes arvesse ohutust, turvalisust, keskkonda ning era- ja avalikku huvi. Projekti ees-
märgiks oli hinnata erinevate U-space teenuste valmisolekut rakendamiseks ja Euroopa U-
space kontseptsiooni. Kuna viimane näeb ette mehitamata lennuliikluse integreerimist mehi-
tatud lennuliiklusega, siis EANSi jaoks oli oluline saada ülevaade planeeritavast U-space
raamistikust ja mehitamata lennunduse integratsioonist tavalennuliiklusega. Projekt oli era-
kordselt edukas, lõppraport valmis 2020. aasta veebruaris.
EANS on algatanud lisaks Eesti-keskse projekti „UTM Estonia“(Unmanned Aircraft Systems
Traffic Management– mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamine), mille eesmärgiks on
kaardistada mehitamata lennunduse hetkeolukord Eestis ning luua tegevuskava UTM kont-
septsiooni arendamiseks ja UTM süsteemi loomiseks.
Tsiviil-sõjaline koostöö
Seoses poliitilise olukorraga nii maailmas kui Eestis on kaitseväe poolt korraldatavate mili-
taarõppuste maht olnud jätkuvas kasvutrendis. 2019. aastal kehtestatud Kaitseväe lennun-
dusmäärustik hakkab lähiaastatel üha enam mõjutama EANSi poolt osutatavaid aeronavi-
gatsiooniteenuseid ning seetõttu püüame varasemast rohkem anda omapoolseid sisendeid
sarnaste eeskirjade ja protseduuride koostamisse.
SESAR rakendustegevus – DLS rakendamine
2017. aastal alustatud lennujuhi ja piloodi vaheline andmeside (CPDLC – Controller-Pilot
Datalink Communications) sai rakendatud koostöös konsultatsioonifirmaga Integra 2018.
aastal
2020. aastal rakendatakse andmeside monitooringusüsteem, et tagada andmeside süsteemi
kohustuslik jälgimine jätkusuutliku teenuse tagamiseks ning parendamiseks.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
14(51)
Lennuohutus ja kvaliteet
Hästi toimiva lennuliikluse võtmesõnaks on lennuohutus, mille läbi tagatakse sujuv ja ohutu
lennuliiklus, vähendades riski õhusõidukite omavaheliseks kokkupõrkeks ja õhusõiduki kok-
kupõrkeks maapinnaga.
Lennuohutuse tagamise ja ohutustaseme pidev parendamine on EANSi jaoks alati kõrgeima
prioriteediga valdkond ning me panustame sellesse, et jätkuvalt vastata kõikidele rahvusva-
heliselt kehtestatud nõuetele.
EANSis pööratakse rohkelt tähelepanu olemasolevate ohtude/riskide väljaselgitamisele,
nende ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning süstemaa-
tilisele järelevalvele. Seda selleks, et õigeaegselt tuvastada võimalikke kitsaskohti kasutusel
olevates protseduurides, metoodikates, tehnilistes süsteemides ja mujal, mis võiksid reaalse
ohusituatsiooni korral määravaks saada.
2019 aasta oli ohutusosakonnale teguderohke aasta. Kevadisel perioodi üheks suuremaks
projektiks, milles ohutusosakond osales oli GOF U-Space. Projekti eesmärk oli simuleerida
droonide lende erinevates tingimustes. Ohutusosakonna ülesandeks projekti raames oli pro-
jektimeeskonna tugi erinevate ohutushinnangute läbiviimisega projekti kestel.
2019 aastal oli ka kaks läbivat projekti, mis olid ka osaliselt omavahel seotud. Nendeks pro-
jektideks on 373/2017 määruse nõuete juurutamine EANSi juhtimissüsteemi dokumentidesse
ning protsessidesse. Lisaks toimus samaaegselt ka FINEST projekti aktiviseerumine ja de-
tailsem tegevus. 2019 aasta peamised tegevused olid seotud erinevate protsesside harmo-
niseerimisega ning olid seotud samuti ka regulatsiooni uute nõuetega.
Ühe olulise ning kestva projektiga, mis tulenes ka 373/2017 määruse nõuetest on „Väsimus
ja Riskihindamise juhtimissüsteemi“ juurutamisega. 2019. aastal tegi EANS personaliosa-
kond suuri jõupingutusi, et luua protseduuriline raamistik kogu juhtimissüsteemile. Kuna prot-
sess on suuresti seotud ohutusjuhtimise ning ohutuse tagamisega siis sai tehtud otsus, et
tulevikus hakkab protsessi juhtimise ning arendamise eest vastutama ohutusosakond. Pro-
jekti elluviimiseks on värvatud osakonda lisaks üks spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks
saab olema antud süsteemi arendamine ning detailne juurutamine organisatsioonis.
Lisaks eelnevale on ohutusosakond panustanud kõikidesse muudatustesse, mida EANSis on
läbi viidud 2019. aastal. Ohutusosakonna hinnata on elluviidava muudatuse ohutus ning lei-
da koos muudatusmeeskonnaga üles need muudatuse nõrgad kohad, mis võivad potent-
siaalselt ohustada lennuohutust.
Ohutusjuhtumitest teavitamise kultuur on aasta-aastalt paranemas. 2019. aastal esitati ette-
võttes erinevate ohutusjuhtumite kohta 463 ettekannet, mida on 2018. aastaga võrreldes pea
12% rohkem, samal ajal vähenes kogu lendude hulk ca 0,8%.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
15(51)
Kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve
Kvaliteedijuhtimissüsteemi aluseks on juhtimissüsteemi põhimõtted ja eesmärgid ning soov
kindlustada klientidele stabiilselt kõrgekvaliteedilise teenuse osutamine.
Kvaliteedijuhtimissüsteem aitab tagada juhtimistegevuse kliendile suunatuse, süsteemsuse
ja jälgitavuse, mille saavutamiseks on välja töötatud vastavad juhendmaterjalid.
Juhtimissüsteemi arendamiseks ning selle mõju suurendamiseks soodustame töökultuuri
teket, et töötajad oleksid rohkem teadlikud õigus- ja haldusnormides esitatud osapoolte
nõuetest. Püstitame eesmärke ja hoolitseme vajalike ressursside olemasolu eest, korralda-
me iga-aastaselt juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatusi, et juhtkonnal oleks ülev-
aade toimunud tegevustest, eesmärkide täitmisest ning tulevikuplaanidest.
EANSi kvaliteedijuhtimissüsteem ühildab kõiki ettevõtte juhtimissüsteeme ühtsete reeglite
alustel: ohutus, julgestus, kliendisuhted, töökeskkond, kommunikatsioon, infoturbe haldamine
jne.
Suurematest muudatustest kvaliteedijuhtimissüsteemi protsessides on vastavalt uuele EL
määruse 373/2017 nõuetele vastavusse viimine. Lisandunud on väsimuse riskijuhtimise ja
psühhosotsiaalsete ohutegurite haldamise protseduurid. Uuendatud on ka funktsionaalsete
muudatuste juhtimist sh on lisandunud organisatsiooni muudatuste haldamine.
2019. aastal toimus korraline sertifitseerimise audit Bureau Veritase poolt, mille käigus hinna-
ti meie tegevust standardile ISO9001:2015. Juhtimissüsteem hõlmab aeronavigatsioonitee-
ninduse-, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seireteeninduse – ja aeronavigatsioonilise teabe
teeninduse osutamist.
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimine teostati 2019. aasta lõpus sertifikaadi
hoidmise eesmärgil Lennuameti poolt, mis kontrollib meie vastavust aeronavigatsiooniteenu-
se osutajale esitatud nõuetele.
Lisaks toimus koostööpartneri Tallinna Lennujaama AS-i audit, kus Tallinna Lennujaam AS
auditeeris meie tegevust nende territooriumil ning vastavust nende poolt kehtestatud nõuete-
le nii Tallinnas kui ka Tartu üksuses.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
16(51)
Aktsiaseltsis toimib siseauditite süsteem, mille käigus hinnati toimivust lennujuhtimises, len-
nuinfos, sidetehnikas, lennuväljadel, personaliosakonnas, juhtkonnas, arenduses ja ohutu-
ses. Lisaks juhtimissüsteemi siseaudititele viiakse vastavalt auditikomitee poolt kinnitatud
välisauditite plaanile läbi välisauditeid. Auditeid viiakse läbi, et saada hinnangut aktsiaseltsis
toimivate protsesside efektiivsusele ja toimivusele. 2019. aastal viidi läbi auditikomitee poolt
tellitud infoturbejuhtimissüsteemi eelaudit.
Kliendid
Meie klientideks on kõik Eesti territooriumi ja Tallinna lennuinfopiirkonnas avamere kohal
oleva õhuruumi kasutajad, kes vajavad aeronavigatsioonilist informatsiooni ja/või lennuliiklu-
se korraldamise teenust.
Lennundus on keerukas ja rangelt reguleeritud valdkond, mistõttu on siin tegutsevad ettevõt-
ted, sealhulgas operaatorid, seadnud kõrged standardid endale ja nõuavad sama taset ka
oma partneritelt. Meie eesmärk on nende ootustele vastata ja tagasisidet arvestades usume,
et oleme õigel teel.
Peamisteks meie teenuse kasutajateks on lennufirmad ehk lennuoperaatorid, kelle õhusõi-
dukid kasutavad sihtkohana Eesti lennuvälju või läbivad Eesti õhuruumi. Lisaks neile on aga
veel erinevaid huvitava tegevusalaga kliente. Teenuse kõrge kvaliteet ja kättesaadavus on
võrdselt garanteeritud neile kõigile.
Meie kliendid on meile väga olulised – see on põhimõte, mille poole püüdleme igal sammul.
Kutsume oma kliente dialoogile ja koostööle, kujundame oma teenust kliendisõbralikumaks
nii kiiresti ja paindlikult kui regulatsioonide rohkuses vähegi võimalik on, ning oma arendus-
tes lähtume klientide huvidest.
Me anname igapäevaselt oma panuse sellesse, et Eesti muutuks maailma lennufirmadele
sihtkohana ja võimaliku osana nende marsruudist üle Euroopa lendamisel veel atraktiivse-
maks. Sellist eesmärki saame täita ainult koostöös erinevate lennunduse osapoolte, sh Eesti
lennuväljadega ja meie klientidega. Selleks tutvustame neile meie pakutavaid võimalusi ning
planeerime oma arendustegevusi nende vajadustest lähtuvalt.
Kliendisuhete juhtimine on seoses mahukate arendusvajaduste ja kulude kontrolli all hoidmi-
sega muutumas aina olulisemaks, sest ainult läbi selle saame me teada, kes on meie klien-
did ja mis on neile oluline. Üha rohkem pöörame ka tähelepanu oma koostööpartneritele,
kellega koostöös teostame oma arendusprojekte ning korraldame kohalikele partneritele
meie tegevusi ja arenguplaane tutvustavaid seminare, mis annab meile läbi vahetu suhtlemi-
se väärtuslikku teavet partnerite vajaduste ja arengute kohta.
Panustame ühiskonda
Olime Eesti lennundusklastri loomise protsessi juures ning alates 2020. aasta jaanuarikuust
lennundusklastri liige. Klastri liikmeks olemine aitab meil ühiselt kaasa aidata Eesti lennun-
dusstrateegia ja poliitika väljatöötamisele. Klastritegevuses osalemine aitab tõsta EANSi kui
ettevõtte mainet ja anda panuse klastri fookusvaldkondadesse mis kujundab lennunduse
tulevikku Eestis.
EANS tegutseb oma igapäevatöös vastutustundliku ettevõtluse põhimõttel. See hõlmab
keskkonnasõbralikku lähenemist kõigis planeeritavates arendustegevustes, koostööd ettevõ-
tet ümbritseva kogukonnaga, õiglase kohtlemise põhimõtete järgmist ning ka töötajate
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
17(51)
heaolu ja tervise säilitamist. 2019. aasta kevadel liitusime koos teiste riigi osalusega äriühin-
gutega vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimise kokkuleppega.
Personal
Pakume oma inimestele kaasaegseid töötingimusi ning suurepäraseid võimalusi arenguks ja
eneseteostuseks.
2019. aastal oli personalivaldkonna märksõnadeks ettevõtte bränding ja vastavusse viimine
EL määruse 2017/373 nõuetega. Bränding on meie jaoks oluline, et olla nähtav tööjõuturul
ning tagada eesmärkide elluviimiseks vajalik töötajaskond.
2019. aastal värbasime oma ajaloo rekordarvu uusi töötajaid – meie ettevõttega liitus 26 uut
töötajat. 2019. aasta 31. detsembri seisuga töötas meil 225 töötajat (31.12.2018: 208 tööta-
jat). Töötajate arv on stabiilselt kasvanud alates 2002. aastast ja näitab endiselt kasvutrendi
– viimase aastaga kasvas töötajate arv 8%. Uute töökohtade loomine puudutas eeskätt len-
nujuhte ja insenere. Tööjõu voolavus oli 2019. aastal 2,7 % (2018: 2,4%).
2019. aastal alustasime läbirääkimisi Eesti Lennujuhtide Assotsiatsiooniga seoses 2019.
aasta lõpus lõppeva Kollektiivlepinguga. Kokkuleppe kehtivusajaga 31. detsembrini 2022
sõlmiti 14. veebruaril 2020.
Aruandeaasta suuremad projektid ja sündmused valdkondade kaupa
Järelkasvu tagamine
Soovime kaasa aidata Eesti lennundusharidusele ja seda edendada. Lennujuhi elukutse po-
pulariseerimisega oleme tegelenud aastast 2006 ja teeme seda järjepidevalt.
Ettevõte teeb tihedat koostööd mitmete haridusasutuste ja üliõpilasorganisatsioonidega. Vii-
me regulaarselt koostöös Lennuakadeemiaga läbi tutvumispraktikaid ja võimaldame indivi-
duaalse praktika sooritamist. Lisaks on meie töötajad tihti juhendajateks või konsultantideks
lõputööde koostamisel Lennuakadeemia üliõpilastele.
Toetame üliõpilasi järgmise stipendiumitega:
oleme ettevõttestipendiumitega järjepidevalt toetanud Lennuakadeemia üliõpilaste
õpinguid läbi Tartu Kultuurkapitali poolt hallatava Eesti Lennuakadeemia toetusfondi;
oleme koostöös SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga loonud stipendiumid mis
on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli edukatele üliõpilastele, kelle eriala seostub lo-
gistika, infotehnoloogia, arvutustehnika, seire, sidetehnoloogiate ja/või infotöötlusega.
2019. aastal toimus järjekordne lennujuhtide värbamise kampaania, sel aastal teistmoodi,
eesmärgiga tõmmata suuremat tähelepanu lennujuhi elukutsele, ettevõttele ja lennundussek-
torile laiemalt, kui võimalikule tööandjale. Selleks tootsime koostöös Optimist Creative OÜ
ning Downtown Production ettevõtetega teleseriaali „Taevavalvurid“, mis keskendus lennu-
juhtide valikule, et televaatajad saaksid kaasa elada võistlusele ning seeläbi ka tutvuksid
lennujuhile esitatavate nõuetega ning tuvastaksid ka endas lennujuhi potentsiaali.
Saatesse valik toimus kasutades lennujuhtide valiku testi FEAST, saatesse pääses 10 kan-
didaati, kellest saate käigus jäi valikusse viis kandidaati, keda otsustasime suunata väljaõp-
pele.
Neli viiest valitust lõpetasid oma väljaõppe Taani koolituskeskuses Global ATS Denmark
IVS 14. veebruaril 2020. Viies valitu on plaanis väljaõppele saata 2020 aasta jooksul.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
18(51)
Teleseriaali näidati ETVs 4 kuu jooksul ning vaatajanumbrid olid Eesti kontekstis väga head
– üle 70 000 vaataja saate kohta, koos järelvaatamisega. Lisaks võib öelda, et ka ettevõtte
teiste ametikohtadele värbamisel on huvi võrreldes varasemaga kordades tõusnud.
Lisaks värbamiskampaaniatele, lennujuhi elukutset tutvustava veebilehe ülal hoidmisele ning
sotsiaalmeedia kajastustele viime läbi lennujuhtimiskeskuse ekskursioone huvilistele, osale-
me üritustel, kus viiakse kokku noori töövõimalustega, meie töötajad külastavad koole ning
räägivad oma tööst. Seda kõike selleks, et olla avatud ettevõte, tutvustada oma valdkonda
ning seeläbi luua endale järelkasvu.
Töötajate arendamine
Lähtuvalt kiirelt muutuvast keskkonnast ja lennunduse regulatsioonidest, mis kehtestavad
nõuded töötajate arendamisele, on endiselt suure osatähtsusega olnud töötajate arengu toe-
tamine. Keskmine koolitusmaht töötaja kohta oli 3,6 % (2018: 3,02%) töötajate tööajast (ei
sisalda töötajate erialast väljaõpet ja taastamiskoolitust).
Koolitusvaldkondadest andis ka 2019. aastal enim tooni lennujuhtide väljaõpe – viimased
aastad oleme väga palju panustanud uute lennujuhtide väljaõppesse kaasates nii ettevõtte
väliseid kui siseseid koolitajaid.
Muudest valdkondadest olid olulisemad koolitusteemad 2019. aastal:
ATSEP koolitus (tehnilise personali pädevusõpe), mille nõuded tulenevad EL määru-
sest 2017/373 ja mis jõustus 2020. aasta jaanuarist;
ettevõttesiseste koolitajate täiendkoolitused nö koolitaja koolitus, kus kõik sisekoolita-
jad on saanud vastava väljaõppe;
juhtide täiendkoolitused nii coaching kui kommunikatsiooni valdkonnas;
ohutusjuhtimissüsteemi ja infoturbe värskenduskoolitused, sh digiteadlikkuse tõstmi-
ne;
keele taseme tõstmise ja hoidmisega seotud koolitused.
2020. aastal on kavas viia lõpule juba alustatud Tartu lennujuhtimisüksuse seirele ülemine-
ku-koolitused ning irdtorni projekti toetuseks alustada dialoogi Lennuakadeemiaga lennuin-
formaatorite koolituse ettevalmistuseks. See võib tõenäoliselt toimuda juba koolitatud lennu-
juhtide ümberõppena ning hiljem tellitava lennuinformaatorite koolitusena.
Töökeskkond
EANSi töökeskkond on kõrgel tasemel ning ettevõte püüab teha kõik, et hoida oma töötajaid
tervetena ja soodustada aktiivset tegutsemist oma tervise heaks. Investeerime töökeskkonna
pidevasse parendusse nii aega, kompetentse kui raha.
Jaanuarist 2020 rakendus EL 2017/373 määrus, mis seab konkreetsed nõuded eeskätt len-
nujuhtide väsimuse- ning stressijuhtimisele ning psühhotroopsete ainete tarvitamise ära-
hoidmisele. Lisaks sellele kohustab 2019. aasta algusest jõustunud töötervishoiu ja tööohu-
tuse seaduse muudatus tööandjat tegelema psühhosotsiaalsete ohuteguritega.
Tegeleme tervisekäitumise edendamisega, viisime aasta neljandas kvartalis läbi tervisekuu,
kus olid fookuses töötajate vaimse tervise ja une teemad. Toimusid erinevad loengud ja töö-
toad ning kõigil soovijail oli võimalik lasta ennast gripi vastu vaktsineerida.
2019. aastal toimus üks kergemat laadi tööõnnetus. Ohutuse tagamiseks rakendati täienda-
vaid abinõusid ohu ennetamiseks tulevikus.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
19(51)
Kommunikatsioon
2018. aastal uuendasime ettevõtte väärtusi. 2019. aastal viisime läbi mitmeid tegevusi väär-
tuste juurutamiseks oma töötajate seas. Pühendasime uuetele väärtustele ettevõtte kevad-
seminari, viisime juhtidele läbi kommunikatsioonikoolituse, et toetada neid väärtuse kommu-
nikeerimisel jne. Tegevused jätkuvad ka 2020. aastal.
Alustasime ettevõttesisese infokandja „Lendlehe“ väljaandmist ning seoses mitmete käima-
solevate arendusprojektidega oleme suurendanud oma panust ka väliskommunikatsiooni,
olnud kajastatud regulaarselt (vähemalt kord kuus) nii välis- kui kohalikus meedias.
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
Lennuliiklusteeninduse AS käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel üld-
juhul Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslikest juhistest lähtuvalt. Lisaks läh-
tutakse ettevõtte juhtimisel lisaks HÜT-is toodud soovituslikele juhistele ka riigivaraseadusest
(edaspidi: RVS), kuna Lennuliiklusteeninduse AS kuulub 100% Eesti Vabariigile.
Seega, tulenevalt Lennuliiklusteeninduse AS ainuomanikust ning sellest tingitud spetsiifilis-
test iseärasustest ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, ei järgi Lennuliiklus-
teeninduse AS mõningaid HÜT-i soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nende-
le HÜT-i sätetele (HÜT-i punkt ja selle lühikirjeldus), mida ei järgita ja lisatud põhjendused
mittejärgimise kohta.
Samas on oluline märkida, et vaatamata mõningate juhiste mittejärgimisele on Lennuliiklus-
teeninduse AS tegevuse korraldamisel tagatud ainuaktsionäri ja kreeditoride igakülgne huvi-
de kaitse ning nende võrdne kohtlemine. Mittejärgitavad HÜT-i juhised puudutavad peamiselt
üldkoosoleku läbiviimist ja nõukogu liikmete määramist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige
aktsionäride huvide kaitse. Kuna Lennuliiklusteeninduse AS aktsiate ainuomanik on Eesti
Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud vastavalt RVSis sätestatud põhimõtetele.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
20(51)
Organisatsiooni juhtimisstruktuur
Üldkoosolek
Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi alljärgnevaid HÜT-i punkte:
Punkt 1.1.1 – Igale aktsionärile tagatakse õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul
sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepane-
kuid.
Punkt 1.2.1 – üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega
aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emi-
tendi veebilehel.
Punkt 1.2.3 – samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste
täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis
on talle esitatud või muul viisil kättesaadav.
Punkt 1.2.4 – mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi
veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta.
Punkt 1.3.1 – üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest ega juhatuse liiget.
Punkt 1.3.2 – üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka
nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.
Punkt 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole
talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu
(nt internet).
Ülaltoodud HÜT-i juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et Lennuliiklusteeninduse AS
ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kom-
munikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristumi-
nister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud RVS-s ning üldkoo-
solekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ai-
nuaktsionäriga.
13. mail 2019. aastal toimus Lennuliiklusteeninduse AS-i korraline üldkoosolek. 2019. a kor-
ralisel üldkoosolekul osalesid majandus- ja taristuminister, nõukogu esimees, juhatuse esi-
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
21(51)
mees ning üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötaja; audiitor koosolekul ei
osalenud. Koosolekust ei tehtud tehniliste sidevahendite kaudu ülekannet.
Üldkoosolekul andis juhatuse esimees ülevaate 2018. aasta majandustulemustest, eesmär-
kide täitmisest, toimunud välisaudititest ja riskijuhtimisest ning olulisematest arendustegevus-
test.
Nõukogu esimees andis ülevaate Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu tööst 2018. aastal,
kontrollikeskkonnast ning tasustamisest.
Korraline üldkoosolek kinnitas 2018. aasta majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise et-
tepaneku. Ettevõtte 2019-2021. majandusaasta audiitoriks nimetati AS Pricewaterhou-
seCoopers.
Nõukogu
Nõukogu liikmed 01.01. – 24.01.19:
Viljar Arakas (nõukogu esimees)
Ando Leppiman
Riina Varts
Kaupo Raag
Nõukogu liikmed 25.01. – 31.12.19:
Viljar Arakas (nõukogu esimees)
Andres Uusma
Riina Varts
Kaupo Raag
Aktsiaseltsi nõukogu pidas 2019. aastal 9 koosolekut.
Punkt 3.1.3 – Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimi-
sel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tege-
vuse õiguspärasust ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikku-
sele nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
Nõukogu poolt komiteede (auditikomitee, tasustamiskomitee jmt.) asutamisel ja komiteedega
seotud asjaolude muutmisel ei pea ettevõte otstarbekaks avaldada oma veebilehel nende
olemasolu, ülesandeid, koosseisu ja kohta, kuna ettevõttel on üks aktsionär ning nõukogu
koosolekute protokollid edastatakse vastavalt riigivaraseadusele nii üldkoosolekule kui ka
rahandusministrile.
Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi HÜT-i punkti 3.2.2 – vähemalt pooled emitendi nõukogu
liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid
olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid. Nõukogus on põhikirja alusel 3-6 liiget. Lennuliik-
lusteeninduse AS nõukogu on neljaliikmeline. Vastavalt RVS-i §-le 81 lg 1¹ osaluse valitseja
lähtub nimetamiskomitee ettepanekust nõukogu liikmete valimiseks ja koosseisu suuruse
määramiseks.
Vastavalt HÜT-i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2019. aastal makstud Lennu-
liiklusteeninduse AS-i nõukogu liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra kohta.
Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu ja auditikomitee liikmetele tasuti 2019. aastal kokku
31,2 tuhat eurot.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
22(51)
Nõukogu tasustamise kord on sätestatud RVS-i § 85. Vastavalt RVS-ile nõukogu liikmetele
makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionärina,
arvestades äriühingu spetsiifikat.
Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu liikme tasu suuruseks on 500 eurot kuus ja nõukogu
esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus.
Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, kui ta nõukogu otsuste
vastuvõtmisel ei osalenud.
Rahandusministri määrust „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega
äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude
piirmäärad“ sätestab riigi asutatud riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt
otsustusõigus, nõukogu liikmetele nõukogu organi töös osalemise eest makstavate tasude
piirmäärad ja tasustamise korra. Vastavuses ülalnimetatud määrusega lisandub nõukogu
liikme tasule täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Lennuliiklusteenindu-
se AS-i nõukogu organiks on auditikomitee. Nõukogu liikme auditikomitee tegevuses osale-
mise eest makstakse komitee liikmele tasu 25% nõukogu liikme tasust, komitee esimehe
tasu võib moodustada kuni 37,5% nõukogu liikme tasust.
Punkt 3.3.2 – HÜT-i aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konflik-
tid koos igakordsete lahendustega.
2019. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole Lennuliiklusteeninduse AS-i nõuko-
gu liikmed teavitanud ettevõtjat ühestki teada olevast huvide konfliktist.
Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid lisaks tasule nõukogu organi tegevuses osale-
mise eest Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu liikmetele ei maksta.
Auditikomitee
Ettevõtte nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille põhikirjalisteks ülesanneteks on
nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupida-
mise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juh-
timise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandu-
saasta aruande kinnitamise osas.
01.01. 2019 – 31.12.19 olid autitikomitee liikmed, Kaupo Raag (esimees), Andres Uusma ja
Priit Rifk.
2019. aastal toimus 3 auditikomitee koosolekut. Koosolekutel käsitleti auditite käigus tehtud
tähelepanekuid ja antud soovitusi ning esitati tulemused teadmiseks ettevõtte nõukogule.
Audiitorettevõte AS PricewaterhouseCoopers andis auditikomiteele kahel korral: 2018. aasta
majandusaasta aruande järeldusotsust andes ning 2019. aasta majandusaasta vaheauditit
tehes, ülevaate olulisematest tähelepanekutest ning esitas tähelepanekud ja ettepanekud
riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta
Juhatus
2019. aastal oli juhatus 3-liikmeline. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja tööülesanded
on kirjeldatud juhatuse liikmete lepingutes.
Juhatuse liikmed 01.01. – 30.09.19:
Tanel Rautits (juhatuse esimees - tegevjuht)
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
23(51)
Mati Tarlap (juhatuse liige- sidetehnika osakonna juhataja)
Üllar Salumäe (juhatuse liige- lennujuhtimisosakonna juhataja).
Juhatuse liikmed 01.10. – 31.12.19:
Ivar Värk (juhatuse esimees – tegevjuht);
Jaanus Jakimenko (juhatuse liige- sidetehnika osakonna juhataja)
Üllar Salumäe (juhatuse liige- lennujuhtimisosakonna juhataja).
2019. aastal toimus 8 juhatuse koosolekut.
Vastavalt HÜT-i punktile 2.2.7 esitatakse alljärgnevalt andmed 2019. aastal Lennuliiklustee-
ninduse AS juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning kirjelda-
takse lahkumishüvitiste ja täiendavate tasude määramise süsteemi.
Lennuliiklusteeninduse AS-i juhatuse liikmetele tasuti 2019. aastal kokku 326,1 tuhat eurot,
sh 2018. majandusaasta preemiasummasid 59,8 tuhande euro ulatuses. 2019. aasta majan-
dustulemuste eest makstav võimalik preemia otsustatakse nõukogu poolt peale majandu-
saasta aruande kinnitamist. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüviti-
se suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86 lg-tes 2 ja 3, millest tulenevalt ei või Lennu-
liiklusteeninduse AS juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatu-
se liikme nelja kuu tasu. Seisuga 31.12.2019 on Lennuliiklusteeninduse AS kehtivate lepin-
gute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu
juhatuse liikmetasu ulatuses.
Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama Lennuliiklusteeninduse
AS puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juha-
tuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning
selle suurus ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu.
Teabe avaldamine
Lennuliiklusteeninduse AS ei rakenda HÜT punkti 5 täielikult.
Mitterakendamise põhjuseks on Lennuliiklusteeninduse AS-i aktsionäride struktuurist tule-
nev, mille kohaselt on Lennuliiklusteeninduse AS-l üks aktsionär, mistõttu ei ole teabe aval-
damine veebilehel efektiivne ning otstarbekas aktsionäride teavitamise viis, samuti ei ole
seetõttu otstarbekas jagada kõike infot ka inglise keeles.
HÜT punkti 5 nõuete täpsest mitterakendamisest hoolimata saadab Lennuliiklusteeninduse
AS vajalikud aruanded aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib
huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab Lennuliiklusteeninduse AS HÜT punktis 5.6
sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning teiste hu-
vigruppidega.
Lennuliiklusteeninduse AS-i veebilehel avaldatakse igal juhul info, mille avaldamise kohustus
tuleneb kehtivatest õigusaktidest, sh riigivaraseadusest.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Punkt 6.2.3 – Audiitorite rotatsiooni korraldamisel lähtub emitent Finantsinspektsiooni 24.
septembri 2003 juhendist “Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon”.
Nimetatud soovituslikku juhendit ei jälgita, kuna audiitor nimetatakse edaspidi kolmeks ka-
lendriaastaks konkursi tulemuste alusel.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
24(51)
Raamatupidamise aastaaruanne
Finantsseisundi aruanne
(eurodes)
VARAD Lisa 31.12.2019 31.12.2018
KÄIBEVARA
Raha ja raha ekvivalendid 2; 3 9 504 229 2 402 158
Nõuded ostjate vastu 3; 4 4 090 162 4 485 710
Muud nõuded ja ettemaksed 5 185 476 247 456
Käibevara kokku 13 779 867 7 135 324
Materiaalne põhivara 6 13 868 146 14 474 002
Immateriaalne põhivara 6 13 076 994 13 760 255
Põhivara kokku 26 945 140 28 234 257
VARAD KOKKU 40 725 007 35 369 581
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised laenukohustused 3; 7 1 632 380 1 606 219
Võlad töövõtjatele 8 545 529 640 836
Lühiajalised eraldised 8 1 201 773 1 327 702
Muud lühiajalised kohustused 3; 9 1 077 920 2 354 991
Lühiajaline sihtfinantseering 16 440 502 407 971
Lühiajalised kohustused kokku 4 898 104 6 337 719
Pikaajalised eraldised 8 619 073 759 308
Pikaajalised laenukohustused 3; 7 16 045 928 7 678 309
Pikaajaline sihtfinantseering 16 729 132 202 624
Pikaajalised kohustused kokku 17 394 133 8 640 241
KOHUSTUSED KOKKU 22 292 237 14 977 960
OMAKAPITAL 10
Aktsiakapital 5 112 940 5 112 940
Kohustuslik reservkapital 511 294 511 294
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9 572 387 7 920 056
Koondkasum 3 236 149 6 847 331
OMAKAPITAL KOKKU 18 432 770 20 391 621
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 40 725 007 35 369 581
Lisad lehekülgedel 28-50 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
25(51)
Koondkasumiaruanne
(eurodes)
Lisa 2019 2018
Müügitulu 11 28 161 514 28 349 485
Muu äritulu 823 273 973 758
Äritulud kokku 28 984 787 29 323 243
Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 -2 853 766 -2 833 700
Muud tegevuskulud 14 -2 448 816 -1 941 337
Tööjõukulud 12 -13 865 273 -12 421 495
Põhivara kulum 6 -5 128 760 -4 441 553
Ärikulud kokku -24 296 615 -21 638 085
Ärikasum 4 688 172 7 685 158
Finantstulud 739 242
Finantskulud 7 -233 867 -151 319
Kasum majandustegevusest 4 455 044 7 534 081
Dividendide tulumaks 9;15 -1 218 895 -686 750
Puhaskasum 3 236 149 6 847 331
Koondkasum 3 236 149 6 847 331
Lisad lehekülgedel 28-50 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
26(51)
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
Lisa 2019 2018
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 28 977 197 28 454 682
Väljamaksed tarnijatele -5 743 837 -5 992 370
Töötajatele väljamakstud töötasu -7 523 638 -6 890 180
Tasutud maksud -5 423 268 -3 883 814
Muud laekumised 5 646 1 908
Tegevuskuludega seotud sihtfinantseeringud 340 045 23 354
Muud väljamaksed -900 144 -410 257
Rahavood äritegevusest kokku 9 732 001 11 303 323
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara
eest 6 -4 431 174 -8 249 585
Saadud intresse 739 242
Saadud põhivara sihtfinantseeringud 732 969 0
Rahavood investeerimistegevusest kokku -3 697 466 -8 249 343
Rahavood finantseerimistegevusest
Dividendide väljamaksed 15 -5 195 000 -2 747 000
Dividendide tulumaks 9;10;15 -1 905 645 0
Saadud laen 7 10 000 000 2 500 000
Tasutud laenud 7 -1 606 219 -1 517 146
Makstud intressid 7 -225 600 -148 765
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 067 536 -1 912 911
Rahavood kokku 7 102 071 1 141 069
Raha ja raha ekvivalendid aasta algul 2 2 402 158 1 261 089
Rahavood kokku 7 102 071 1 141 069
Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpul 2 9 504 229 2 402 158
Lisad lehekülgedel 28-50 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
27(51)
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kohustuslik Jaotamata ka-
Aktsiakapital reservkapital sum Kokku
Saldo 31.12.2017 5 112 940 511 294 10 667 056 16 291 290
Väljamakstud dividendid 0 0 -2 747 000 -2 747 000
Koondkasum 2018 0 0 6 847 331 6 847 331
Saldo 31.12.2018 5 112 940 511 294 14 767 387 20 391 622
Väljamakstud dividendid 0 0 -5 195 000 -5 195 000
Koondkasum 2019 0 0 3 236 149 3 236 149
Saldo 31.12.2019 5 112 940 511 294 12 808 537 18 432 770
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 10.
Lisad lehekülgedel 28-50 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
28(51)
Raamatupidamise aastaaruande lisad
LISA 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused
Üldine informatsioon
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi “Ettevõte”) on Eestis registreeritud ja Eestis
tegutsev peamiselt aeronavigatsiooniteenuse osutamisega tegelev äriühing, kelle aktsiatest
100% kuulub Eesti Vabariigile. Ettevõte ei oma ühtegi tütar- ega sidusettevõtet. Ettevõtte
aadress on Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald, Harjumaa.
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning kajastab perioodi
1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruande on juhatus
kinnitanud 26. märtsil 2020.
Vastavalt äriseadustikule on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mille üheks
osaks on raamatupidamise aastaaruanne, kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku pädevu-
ses. Aktsionäril on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte
heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.
Koostamise alused
Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raama-
tupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele Finant-
saruandluse Standarditele (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Tõlgenduste Komi-
tee (IFRIC) tõlgendustele nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (EL IFRS). Raa-
matupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Ettevõtte arvestus- ja esitusvaluutaks on euro.
Muutused informatsiooni esitusviisis
Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted info esitusviisi osas on samad, mida
kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2018 lõppenud raamatupidamise aruandes, välja arvatud
juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevalt.
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid ettevõttele kohustusli-
kuks alates 01.01.2019:
IFRS 16 “Rendilepingud“
Uus standard sätestab rendilepingute arvele võtmise, mõõtmise, esituse ja avalikustamise
põhimõtted. Kõikide rendilepingute tulemusena saab rendilevõtja õiguse kasutada vara ala-
tes rendilepingu algusest ning juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi – ka finantsee-
ringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS 16 rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja
kapitalirentideks nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel kehtestab ühe arvestusmudeli
rendilevõtjate jaoks. Rendilevõtjad peavad (a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle
12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega; ning (b)
kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt.
IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk
et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
29(51)
neid rendiliike erinevalt. Ettevõte hindas renditava vara väärtuse ebaoluliseks ja ei võta ren-
ditavat vara arvele varade ja kohustustena.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt keh-
tima 1. jaanuar 2019 algaval aruandeaastal, ei ole olnud Ettevõtte juhtkonna hinnangul olu-
list mõju.
Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Ettevõttele ko-
hustuslikuks alates 1. jaanuarist 2019 või hilisematel perioodidel ja mida Ettevõte ei ole ra-
kendanud ennetähtaegselt:
Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020
või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut
peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid
ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruand-
luses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus,
mõõtmise ebakindlus. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks.
„Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem
algavatele aruandeperioodidele). Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas
mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardi-
tes. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on oluli-
suse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jät-
mine, valesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida
ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal tee-
vad. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldata-
vasti olulist mõju ettevõttele.
Välisvaluuta arvestus
Kõik välisvaluuta tehingud on kajastatud eurodes tehingupäeval kehtinud Euroopa Kesk-
panga ametliku valuutakursi alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustu-
sed on aruandeperioodi lõpul ümber hinnatud vastavalt aruandeperioodi lõpul kehtinud Eu-
roopa Keskpanga ametlikule valuutakursile. Ümberhindamisest saadud kursikasumid ja
-kahjumid on kajastatud koondkasumi aruandes.
Lühi- ja pikaajalised varad ja kohustused
Varad ja kohustused on kajastatud lühiajalistena, kui nad realiseeruvad 12 kuu jooksul ala-
tes aruandeperioodi lõpust. Pikema perioodi jooksul realiseeruvad varad ja kohustused on
kajastatud pikaajalistena.
Finantsvara
Klassifitseerimine
Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias.
Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude
lepingulistest tingimustest.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
30(51)
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse te-
hingupäeval ehk kuupäeval, millal ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohus-
tuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele ra-
havoogudele lõppevad või antakse üle ja ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud
tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsva-
rade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases
väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kaja-
statakse kuluna kasumiaruandes.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel
ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest.
Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõt-
miskategooriasse.
Korrigeeritud soetusmaksumus: Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks
ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse fi-
nantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud
kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kah-
jumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud järgnevates kategooriates:
- nõuded ostjate vastu;
- raha ja raha ekvivalendid.
Omakapitaliinstrumendid
Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Väärtuse langus
Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat
krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõl-
tub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud
summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha aja-
väärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
31(51)
mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingi-
muste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise kompo-
nent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete
allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ette-
võte vaatas üle väärtuse languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse
metoodika muutuse tulemusel ei tekkinud olulisi muutusi allahindluse reservis 1. jaanuari
seisuga, seega korrigeerimisi jaotamata kasumis ja omakapitalis ei tehtud.
Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli
alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2019 ja 31. detsembri 2019
seisuga.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid nii finantsseisundi aruandes kui ka rahavoogude aruandes moo-
dustavad sularaha kassas, raha arvelduskontodel, lühiajalised (kuni 3 kuud) deposiidid.
Materiaalne põhivara
Kajastamine ja mõõtmine
Põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku
eluaega üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on
maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega. Oma
tarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb materjalikulust, otsestest tööjõuku-
ludest ning muudest kuludest, mis on otseselt vajalikud vara eesmärgipärase kasutamise
ettevalmistamiseks. Põhivara soetamise, ehitamise või tootmisega seotud laenukasutuse
kulutused kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest kompo-
nentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidami-
ses arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt
komponentide kasulikule elueale.
Edaspidised väljaminekud
Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järel vahetada või reno-
veerida. Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses
juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaob-
jekti osa soetusmaksumust saab usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine
finantsseisundi aruandes lõpetatakse. Vastavalt eelmises lõigus toodud arvelevõtmise põ-
himõtetele ei kajastata materiaalse põhivara objekti bilansilises maksumuses igapäevase
hooldusega seotud kulusid. Sellised väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud.
Kulumi arvestus
Kulum kajastatakse koondkasumiaruandes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ning
selle eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amorti-
seerita. Ettevõte kasutab järgmisi amortisatsiooninorme:
maa 0%
rajatised, hooned, ehitised ja nende tehnosüsteemid 2-20%
masinad ja seadmed 1-40%
muu inventar 10-40%
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
32(51)
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna
poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust,
vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“.
Materiaalsele põhivarale määratud kasulikud eluead, jääkväärtused ja amortisatsioonimee-
todid vaadatakse üle iga-aastaselt. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja
järgnevates perioodides.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei
eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majanduslikku kasu saada. Materiaalse
põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasu-
miaruandes real „põhivara kulum“ perioodil, mil kajastamine lõpeb.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb os-
tuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus)
amortiseeritakse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põ-
hivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoo-
giliselt materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisele.
Amortisatsioon
Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt iga immateriaalse varaobjekti kohta vastavalt selle
kasulikule elueale määraga 4-20% aastas.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
Mittefinantsvara
Igal bilansipäeval hindab Ettevõte kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata mittefinantsva-
rade väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest,
viiakse läbi vara kaetava väärtuse test.
Vara kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on
maha arvatud müügikulud või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Ka-
sutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge diskontomäära-
ga, mis väljendab hetke turuväärtuse suundumusi ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Vara
väärtuse languse testimiseks grupeeritakse varad kõige väiksemasse võimalikku varade
gruppi, mille pidevast kasutamisest on võimalik rahavoogusid eristada ning mis on olulises
osas sõltumatud teistest varadest või varade gruppidest saadavatest rahavoogudest.
Vara väärtuse langus kajastatakse kahjumina, kui vara või selle raha genereeriva üksuse
bilansiline väärtus ületab selle hinnangulist kaetavat väärtust. Vara väärtuse langusest tek-
kinud kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes.
Varade kaetavat väärtust suurendatakse juhul, kui on viiteid, et vara väärtus on tõusnud ja
kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud hinnangud muutuvad. Kui väärtuse testi tulemusel
selgub, et vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse vara-
sem allahindlus ning suurendatakse bilansilist jääkmaksumust. Ülempiiriks on vara bilansili-
ne jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset
amortisatsiooni.
Finantskohustused
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud võlakohustused)
võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest saadud
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
33(51)
tasu õiglane väärtus. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasu-
tades efektiivse intressimäära meetodit. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressi-
määra arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustuse eluea jooksul. Finantskohus-
tustega kaasnevad kulutused (sh intressikulud) kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruan-
depäevast või kui ettevõttel pole tingimusteta õigust lükata kohustuse tasumist edasi rohkem
kui 12 kuud alates aruandepäevast. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul
alates aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid
enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Samuti kajastatakse lühiajalisena
laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandepäeval tagasi kutsuda laenulepingu rik-
kumise tõttu.
Ettevõte ei ole laenukulutusi kuni aruandeperioodi lõpuni kapitaliseerinud, kuna Ettevõtte
hinnangul on laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise mõju ebaoluline.
Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui kohustus on tasutud, tühistatud või ae-
gunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandeperioodi lõppu toimunud
kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus
või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille
realiseerumine on tõenäoline (on rohkem tõenäoline kui mitte, et vahendite väljavool on va-
jalik kohustuse rahuldamiseks) ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid
mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantssei-
sundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva
summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruan-
des summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandeperioodi lõpu seisuga vajalik
eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eral-
diste kulu ja eraldiste finantsseisundi aruandes kajastatud maksumuse muutuste kulu kajas-
tatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata tulevaste perioodide kahjumite
katmiseks.
Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi
lõppu, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdis-
väärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või mille-
ga kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid
mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aastaaruan-
de lisades tingimuslike kohustustena.
Rendiarvestus
Arvestuspõhimõtted alates 1. jaanuarist 2019
Ettevõte rakendab IFRS 16 “Rendilepingud” esmakordselt alates 01.01.2019.
Rendilevõtjad peavad arvele võtma:
(a) varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav
vara on väheväärtuslik; ning
(b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustus-
telt.
Rendilepinguid kajastakse kasutusõiguse varana ja vastava kohususena kuupäeval, mil
renditav vara on kasutamiseks saadaval.
Rendikohustused kajastatakse rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinna-
takse summas, mis võrdub rendi kohustusega, kui kasutusõiguse varade korrigeerimine ei
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
34(51)
ole vajalik. Iga liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajas-
tatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendi-
perioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaar-
selt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul vastavalt sellele, kumb on lühem.
Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust:
- püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendi soodustused
- muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon,
Euribor)
- summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel
- ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasu-
tab.
Rendimaksed diskonteeritakse kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see
on kergesti määratav, või Ettevõtte sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintres-
simäär on intressimäär, mida üürnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis
sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel
tingimustel.
Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on lühem kui 12 kuud. Väheväärtuslikud varad
hõlmavad IT tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel
kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõima-
luse rakendamiseks või pikendamisvõimaluse rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalu-
sed (või perioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga
tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei lõpetata). Ettevõtte juhtkond hindab sündmusi ja as-
jaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäo-
sust. Näiteks juhul kui lepingu pikendamise periood on muutunud (näiteks, grupp on reali-
seerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti ebakindlaks või grupp ei ole realiseerinud optsiooni,
mida eelnevalt peeti ebakindlaks).
Lepingute kohaselt ei ole grupil lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust.
Ettevõte on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid:
- seisuga 1. jaanuar 2019 alla 12-kuuse rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingu-
te kajastamine raamatupidamises kui lühiajalised rendid
- väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine
- rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otsestekulude välistamine standardi es-
masel kohaldamisel.
Ettevõte rendib transpordivahendeid ning tasub rendimakseid andmeside eest. IFRS 16
rakendamisel analüüsis Ettevõte rentimisega seotud rendikohustusi, mis vastavalt standardi-
le IAS 17 "Rendid" olid varasemalt klassifitseeritud kui kasutusrent. 31.12.2019 kehtivad
rendilepingud on alla 12-kuulise katkestamise võimalusega või on renditavad varad väheolu-
lise maksumusega, mistõttu arvestuspõhimõtete muudatuse tulemusel kasutusrente kasutu-
sõiguse varana 2019. aastal ei kajastatud.
Arvestuspõhimõtted alates 1. jaanuarist 2018
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad ris-
kid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.
Kapitalirendi puhul võetakse vara ja kohustus rentniku finantsseisundi aruandes arvele ren-
ditud vara õiglases väärtuses või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses juhul, kui
see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse
jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et int-
ressimäär on kogu aja kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel rendi-
tud varad amortiseeritakse nagu omandatud põhivaragi, kusjuures amortisatsiooniperioodiks
on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on
lühem.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
35(51)
Ettevõte kasutusrentnikuna
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Ettevõte kasutusrendile andjana
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes tavakor-
ras, analoogselt muule ettevõtte finantsseisundi aruandes kajastatavale varale. Kasutusren-
di maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruande kirjel „muu
äritulu”.
Müügitulu kliendilepingutelt
Müügitulu on tulu, mis tekib ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse
tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade
või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel
kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle an-
takse üle kliendile.
Ettevõte osutab lepingute alusel navigatsiooniteenust. Müügitulu teenuste osutamisest ka-
jastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse.
Finantseerimise komponent
Ettevõttel puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste
üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei
korrigeeri ettevõtte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.
Intressitulu
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel koondkasumiaruandes
finantstulude koosseisus.
Tööjõukulud
Tööjõukulud kajastatakse koondkasumiaruandes hetkel, kui ettevõttel on töötajate ees tek-
kinud kohustus. Tööjõukuludes kajastatakse töötajatele makstud palk koos sotsiaalmaksu
(33%) ning töötuskindlustusmaksega (0,8%) ning tehtud erisoodustused koos nendelt maks-
tud tulumaksu (tulumaksumäär alates 1.01.2015 20/80) ja sotsiaalmaksuga.
Puhkusetasu kulu ning kohustuse suurus aruandeperioodi lõpus määratakse inventuuri käi-
gus. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse koondkasumiaruandes tööjõukuludena ning
võetakse finantsseisundi aruandes arvele lühiajalise kohustusena.
Ettevõtte tulumaks
Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtte kasumit, vaid divi-
dende. Tulenevalt maksustamise kontseptsiooni eripärast ei oma mõiste „varade ja kohus-
tuste maksubaas“ majanduslikku sisu ning edasilükkunud tulumaksukohustust ega tulumak-
su vara ei saa tekkida.
Dividendidelt arvestatavat ettevõtte tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna ja
-kohustusena dividendide väljakuulutamise perioodi koondkasumiaruandes.
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide välja-
maksmisega, on ära toodud lisas 15.
Alates 2018. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86.
Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eel-
neva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 mak-
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
36(51)
sumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on
2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara
võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toe-
tuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise
kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri-
takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Tegevuskulude sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse koondkasumiaruandes pro-
portsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit,
st. saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi rida-
del. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte
vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.
Sihtfinantseeringut kajastatakse lühiajalisena kui eeldatav tuluna kajastamine toimub järg-
neva 12 kuu jooksul. Ülejäänud finantseeringud kajastatakse pikaajalisena.
Rahavood
Rahavoogude aruanne koostatakse otsesel meetodil. Raha ja selle ekvivalentidena käsitle-
takse rahavoogude aruandes finantsseisundi aruande kirjel “raha ja raha ekvivalendid” ka-
jastatud varasid.
Laekumised ostjatelt ning väljamaksed tarnijatele kajastatakse äritegevuse kui investeeri-
mistegevuse rahavoogudes brutosummana, s.t. koos käibemaksuga.
Lühiajalistelt rahapaigutustelt saadud tulem kajastatakse investeerimistegevuse rahavoona.
Laenu kasutamise eest tasutud intressimaksed kajastatakse finantseerimistegevuse raha-
voona.
Sündmused pärast aruandeperioodi
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõju-
tavad asjaolud, mis ilmnesid aruandeperioodi lõpu 31.12.2019 ja aruande koostamise kuu-
päeva vahemikul, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimu-
nud tehingutega. Sündmused pärast aruandeperioodi, mis ei oma mõju aruandeaasta ka-
sumile ega seisuga 31.12.2019 varadele ja kohustustele, kuid mis oluliselt mõjutavad järg-
nevate perioodide tulemusi, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud.
LISA 2. Raha ja raha ekvivalendid
(eurodes) 31.12.2019 31.12.2018
Swedbank AS 9 229 428 2 248 847
Luminor Bank AS 121 815 81 280
SEB Pank AS 152 540 71 518
Kassa 446 513
Kokku 9 504 229 2 402 158
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
37(51)
LISA 3. Finantsinstrumendid
(eurodes) Lisa 31.12.2019 31.12.2018
Finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid 2 9 504 229 2 402 158
Nõuded ostjate vastu 4 4 090 162 4 485 710
Finantsvarad kokku 13 594 391 6 887 868
Finantskohustused
Võlakohustused 7 17 678 308 9 284 528
Muud lühiajalised kohustused 9 586 364 1 229 193
Finantskohustused kokku 18 264 672 10 513 721
Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude dis-
konteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstru-
mentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soe-
tusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused 31.12.2019
ja 31.12.2018 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu
jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste võlakohustuste õiglased
väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul
kehtivatele intressimääradele.
Ettevõttel puuduvad õiglases väärtuses mõõdetavad varad ja kohustused.
LISA 4. Nõuded ostjate vastu
(eurodes) 31.12.2019 31.12.2018
Ostjatelt laekumata arved 4 295 400 4 665 433
s.h. seotud osapooltelt laekumata
arved 110 542 123 131
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -205 238 -179 723
Nõuded ostjate vastu 4 090 162 4 485 710
Nõuetest seisuga 31.12.2019 on tähtajaks tasumata 289 564 eurot (31.12.2018: 340 919
eurot), millest rohkem kui ühe kuu maksetähtaja ületanud nõuded moodustavad 206 843
eurot (31.12.2018: 180 177 eurot).
Varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest laekus 2019 0 eurot (2018: 11 620 eu-
rot). Aruandeaastal kanti ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 25 841 euro (2018: 2 772 euro)
ulatuses. Lootusetuks tunnistati ja kanti finantsseisundi aruandest välja nõudeid 326 euro
(2018: 27 045 euro) ulatuses (täiendav info krediidiriski osas vt lisa 19).
LISA 5. Muud nõuded ja ettemaksed
(eurodes) 31.12.2019 31.12.2018
Maksude ettemaksed 100 212 138 612
Muud ettemaksed ja nõuded 80 340 97 455
Kasutusrendi ettemaksed 4 924 11 389
Kokku 185 476 247 456
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
38(51)
LISA 6. Põhivara
Materiaalne põhivara
Maa, hoo-
ned, ehiti-
sed ja
nende Muu mate-
tehno- Masinad ja riaalne põ- Lõpetamata
(eurodes) süsteemid seadmed hivara investeeringud Kokku
Jääkmaksumus
31.12.2017 3 669 704 4 522 643 69 811 3 380 901 11 643 059
Soetamine 21 220 15 350 0 5 429 759 5 466 329
Ümberklassifitseerimine 4 240 479 1 913 677 472 422 -6 626 578 0
Ümberklassifitseerimine
immateriaalseks põhiva-
raks 0 0 0 -1 459 000 -1 459 000
Ümberklassifitseerimine
kuluks 0 0 0 -68 394 -68 394
Arvestatud kulum -168 360 -892 260 -47 372 0 -1 107 992
Jääkmaksumus
31.12.2018 7 763 043 5 559 410 494 861 656 688 14 474 002
Soetamine 1 173 144 1 173 144
Ümberklassifitseerimine 733 363 494 007 55 959 -1 283 329 0
Ümberklassifitseerimine
immateriaalseks põhiva-
raks 0 0 0 -485 609 -485 609
Ümberklassifitseerimine
kuluks 0 0 0 -3 850 -3 850
Arvestatud kulum -259 746 -944 348 -85 447 0 -1 289 541
Jääkmaksumus
31.12.2019 8 236 660 5 109 069 465 373 57 044 13 868 146
Seisuga 31.12.2017
Soetusmaksumus 6 327 607 14 437 540 335 399 3 380 900 24 481 446
Akumuleeritud kulum -2 657 903 -9 914 898 -265 586 0 -12 838 387
Seisuga 31.12.2018
Soetusmaksumus 10 589 306 16 002 151 799 285 656 688 28 047 430
Akumuleeritud kulum -2 826 263 -10 442 741 -304 424 0 -13 573 428
Seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 11 322 670 16 350 311 703 136 57 044 28 433 161
Akumuleeritud kulum -3 086 010 -11 241 242 -237 763 0 -14 565 015
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
39(51)
Immateriaalne põhivara
Lõpetamata
(eurodes) Tarkvara investeering Kokku
Jääkmaksumus 31.12.2017 12 499 765 1 268 368 13 768 133
Soetamine 12 430 1 855 453 1 867 883
Ümberklassifitseerimine 2 499 922 -2 499 922 0
Ümberklassifitseerimine mate-
riaalse põhivara lõpetamata
investeeringutest 1 459 000 0 1 459 000
Ümberklassifitseerimine kuluks 0 -1 200 -1 200
Arvestatud kulum -3 333 561 0 -3 333 561
Jääkmaksumus 31.12.2018 13 137 556 622 699 13 760 255
Soetamine 0 2 670 349 2 670 349
Ümberklassifitseerimine 1 872 348 -1 872 348 0
Ümberklassifitseerimine mate-
riaalse põhivara lõpetamata
investeeringutest 485 609 0 485 609
Ümberklassifitseerimine kuluks 0
Arvestatud kulum -3 839 219 0 -3 839 219
Jääkmaksumus 31.12.2019 11 656 294 1 420 700 13 076 994
Seisuga 31.12.2017
Soetusmaksumus 19 311 819 1 268 368 20 580 188
Akumuleeritud kulum -6 812 055 0 -6 812 055
Seisuga 31.12.2018
Soetusmaksumus 23 271 653 622 699 23 894 352
Akumuleeritud kulum -10 134 097 0 -10 134 097
Seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 24 938 582 1 420 700 26 359 282
Akumuleeritud kulum -13 282 288 0 -13 282 288
Aruandeaasta lõpul lõpetamata põhivara investeeringutena kajastatud summadest olulisema
osa moodustab lennujuhtimissüsteemi EUROCAT tarkvara täiendused 1 375 tuhande euro
ulatuses, eeldatav kasutuselevõtt 2021. aastal.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
40(51)
LISA 7. Võlakohustused
Võlgnevuse
Võla- lõpliku kus-
kohustuse pikaajaline lühiajaline tutamise
Võlausaldaja jääk kokku osa osa Intressimäär tähtaeg
Seisuga 31.12.2018
Swedbank AS 3 388 206 2 416 938 971 268 1,69% 18.05.2022
Swedbank AS 5 896 322 5 261 371 634 951 1,50% 04.09.2027
Swedbank AS 0 0 0 1,29% 05.11.2023
Kokku 9 284 528 7 678 309 1 606 219
Seisuga 31.12.2019
Swedbank AS 2 416 938 1 429 003 987 935 1,69% 18.05.2022
Swedbank AS 5 261 370 4 616 925 644 445 1,50% 04.09.2027
Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 1,29% 05.11.2023
Kokku 17 678 308 16 045 928 1 632 380
Ettevõttel on 3 laenu, millest ühe laenulepingu tagatiseks on seatud hüpoteek ettevõtte kin-
nistule 639 116 euro ulatuses. Panditud vara bilansiline väärtus seisuga 31.12.2019 on 7
120 908 eurot. Teine ja kolmas laenuleping on tagatiseta. Esimene laen on fikseeritud int-
ressimääraga 1,69%, teise laenu intress on fikseeritud viimase laenusumma kasutuselevõt-
mise hetkel so 1,50% ja kolmanda laenu fikseeritud intress on 1,29%. Laenu kajastamisel
on lähtutud juhtkonna hinnangust, et nominaalne ja efektiivne intressimäär ei erine oluliselt.
2019. aasta laenuintressist 233 867 eurot (2018: 151 319 eurot) on kõik kajastatud koond-
kasumiaruandes finantskuluna.
Netovõlg
(eurodes) 31.12.2019 31.12.2018
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 9 504 229 2 402 158
Lühiajalised võlakohustused -1 632 380 -1 606 219
Pikaajalised võlakohustused -16 045 928 -7 678 309
Netovõlg -8 174 079 -6 882 370
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 9 504 229 2 402 158
Fikseeritud intressimääraga võlakohustu-
sed -17 678 308 -9 284 528
Netovõlg -8 174 079 -6 882 370
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
41(51)
Võlakohustused Võlakohustused
Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega
ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku
Netovõlg
01.01.2018 1 261 089 -1 338 573 -6 963 101 -7 040 585
Muutused 1 141 069 0 0 1 141 069
Tagastatud (+)/
saadud (-) laenud 0 1 517 146 -2 500 000 -982 854
Laenu klassifitsee-
rimine pikaajalisest
lühiajaliseks
0 -1 784 792 1 784 792 0
Netovõlg
31.12.2018 2 402 158 -1 606 219 -7 678 309 -6 882 370
Muutused 7 102 071 0 0 7 102 071
Tagastatud (+)/
saadud (-) laenud 0 1 606 219 -10 000 000 -8 393 781
Laenu klassifitsee-
rimine pikaajalisest
lühiajaliseks
0 -1 632 380 1 632 380 0
Netovõlg
31.12.2019 9 504 229 -1 632 380 -16 045 928 -8 174 079
LISA 8. Võlad töövõtjatele
Ümber-
klassi-
fitseeritud,
Kohustuse liik (euro- Moodus- ümber- Kasutami-
des) Algjääk tamine hinnatud ne Lõppjääk
Väljamaksmata 2019 640 836 1 398 009 0 -1 493 316 545 529
puhkusekohustus
ja lahkumishüviti-
sed 2018 612 518 1 269 624 0 -1 241 306 640 836
Väljamaksmata 2019 1 327 702 1 070 400 147 999 -1 344 328 1 201 773
preemiaeraldise
lühiajaline osa 2018 1 239 658 1 426 971 -77 831 -1 261 096 1 327 702
Väljamaksmata 2019 759 308 445 170 -22 608 -562 797 619 073
preemiaeraldise
pikaajaline osa 2018 674 407 613 118 -20 338 -507 879 759 308
Kokku 31.12.2019 2 727 846 2 913 579 125 391 -3 400 441 2 366 375
Kokku 31.12.2018 2 526 583 3 309 713 -98 169 -3 010 281 2 727 846
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
42(51)
Puhkusekohustusena on näidatud välja teenitud kuid kasutamata puhkusepäevade eest
makstav puhkusetasu koos selle pealt makstava 33%-lise sotsiaalmaksu ja 0,8%-lise töötus-
kindlustusmaksega.
Ettevõtte häid tulemusi ning eelnevate aastate praktikat arvestades on moodustatud eraldis
personalile aastapreemia määramiseks, mis makstakse välja kolme aasta jooksul peale iga-
aastase aastaaruande kinnitamist üldkoosoleku poolt. Üldkoosolekul on kohustus aasta-
aruanne kinnitada hiljemalt 4 kuu jooksul peale aruandeaasta lõppu. Eraldise hulka on ar-
vestatud ka kaasnevate maksude kulu ning pikaajaliste kohustuste ümberhindluse summa.
Ümberhindlusel kasutati juhatuse hinnanguna diskontomäära 4% aastas (2018: 4% aastas).
Kulu sisaldub tööjõukuludes (vt ka lisa 12).
Puhkusekohustuse väljamaksed toimuvad töötajate puhkusele minekul.
LISA 9. Muud lühiajalised kohustused
(eurodes) 31.12.2019 31.12.2018
Tarnijatele tasumata arved 566 066 1 217 567
Maksuvõlad 491 556 1 125 798
Käibemaks 0 0
Sotsiaalmaks 291 581 257 909
Üksikisiku tulumaks 158 387 144 542
Töötuskindlustusmakse 19 324 17 558
Kogumispension 14 813 12 836
Erijuhtude tulumaks 7 451 692 953
Viitintress 17 363 9 097
Muud lühiajalised kohustused 2 935 2 529
Kokku 1 077 920 2 354 991
LISA 10. Omakapital
Aktsiakapital
Aktsiate arv 31.12.2019 oli 511 294 (31.12.2018: 511 294), aktsiate keskmiseks arvuks ku-
junes aruandeaastal 511 294 (2018: 511 294). Aktsiate emissiooni ega fondiemissiooni
aruandeaastal ei toimunud. Aktsia nimiväärtuseks on 10 eurot ning see koosneb liht-
aktsiatest. Kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile.
Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 5 112 940 eurot ja maksimumaktsiakapitaliks
20 451 760 eurot. Iga lihtaktsia annab omanikule õiguse saada dividende ja ühe hääle üld-
koosolekul.
Kohustuslik reservkapital
Aruandeaastal püsis reservkapitali suurus muutumatuna 511 294 euro tasemel (samuti ka
aastal 2018), mis on reservkapitali põhikirjaga ja õigusaktidega nõutav suurus.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
43(51)
Dividendid
(eurodes) 2019 2018
Aruandeaastal väljakuulutatud 5 195 000 2 747 000
Aruandeaastal makstud 5 195 000 2 747 000
Makstud dividendid ühe aktsia
kohta 10,16 5,37
LISA 11. Müügitulu põhitegevusest
Müügitulu teenuste lõikes
Teenuse liik (eurodes) 2019 2018
Navigatsiooniteenus (EMTAK
52239), sh 28 137 969 28 324 493
marsruudi navigatsiooniteenus 26 377 642 26 452 522
terminali navigatsiooniteenus 1 760 327 1 871 971
Konsultatsiooniteenus (EMTAK
52239) 23 545 24 992
Kokku 28 161 514 28 349 485
Navigatsiooniteenus klientide lõikes
2019 2018
Klient (euro- marsruudi navi- terminali navi- marsruudi navi- terminali navi-
des) gatsiooniteenus gatsiooniteenus gatsiooniteenus gatsiooniteenus
Finnair OÜ 3 389 227 161 424 3 406 244 166 564
Lufthansa 1 577 872 117 223 1 507 980 122 251
Air China 1 341 249 0 1 094 065 0
Rossiya Airlines 1 168 435 77 378 1 113 180 92 088
KLM 1 016 944 120 1 070 412 0
Cathay Pacific 1 014 518 0 1 111 995 0
Air France 988 031 0 1 106 098 0
China Eastern 930 544 0 870 108 0
Air Baltic 832 216 368 062 656 432 260 211
Korean Airlines 799 263 0 762 380 0
Muud kliendid 13 319 343 1 036 120 13 753 628 1 230 857
Kokku 26 377 642 1 760 327 26 452 522 1 871 971
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
44(51)
LISA 12. Tööjõukulud
(eurodes) 2019 2018
Tööjõukulud -10 176 932 -9 178 141
Sotsiaalmaks ja töötuskind-
lustusmakse -3 427 595 -3 092 415
Erisoodustused koos maksu-
dega -260 746 -150 939
Kokku -13 865 273 -12 421 495
Sh. kajastuvad tööjõukuludes preemiaeraldise ja kaasnevate kohustuste pikaajalise osa
ümberhindlus seoses raha ajaväärtuse arvestamisega 22 608 eurot (2018: 20 338 eurot, vt
lisa 8). Ümberhindlusel kasutati juhatuse hinnanguna diskontomäära 4% aastas (2018: 4%
aastas).Töötajate keskmine arv aruandeaastal oli 213 (2018: 205), millest töölepingu alusel
töötavate isikute keskmine arv oli 210 (2018: 202) ja juriidilise isku juhtorgani liikmete kesk-
mine arv oli 3 (2018: 3).
LISA 13. Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes) 2019 2018
Seadmete hooldekulud -1 119 204 -895 096
Teenused -414 156 -715 312
Meteoinformatsioon -361 245 -330 269
Seadmete ekspluatatsioonikulud -269 759 -236 476
Kaubad, materjalid, energia -210 710 -220 733
Kindlustuskulud* -149 867 -145 485
Julgestuskulud -179 318 -145 146
Kommunikatsioonikulud -104 479 -78 720
Vahendid -45 028 -66 463
KOKKU -2 853 766 -2 833 700
* Kindlustuskuludest 90,58% (2018: 92,59%) moodustab 650 miljoni euro (2018: 650 miljoni
euro) suuruse limiidiga vastutuskindlustuse lepingu eest makstud kindlustuspreemia.
LISA 14. Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes) Lisa 2019 2018
Koolituskulud -685 392 -535 456
Lähetuskulud -577 086 -481 580
Rendikulud -500 460 -429 560
Muud ärikulud -402 433 -296 309
Hoonete, ruumide, rajatiste kor-
rashoid -218 980 -150 569
Töökeskkonna kulud -39 299 -28 825
Transpordikulud -25 166 -19 038
KOKKU -2 448 816 -1 941 337
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
45(51)
LISA 15. Tulumaks
(eurodes) 2019 2018
Aruandeaastal makstud dividen-
did 5 195 000 2 747 000
Tulumaksumäär 20/80 20/80
Dividendide tulumaksu kulu -1 218 895 -686 750
Ettevõtte kogu jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 moodustas 12 808 536 eurot
(31.12.2018: 14 767 387 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis
võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 2 463 202 eurot,
seega netodividendidena oleks võimalik välja maksta 10 345 334 eurot. Eelmisel aastal olid
vastavad näitajad 3 611 992 eurot ning 11 155 395 eurot. Maksimaalse võimaliku tulumak-
sukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate netodividendide ja 2019.
aasta koondkasumiaruandes kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa ei või ületada
jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2019.
LISA 16. Sihtfinantseerimine
(eurodes) 2019 2018
Eelmise aasta lõpul 610 595 1 217 314
Juurde tulnud 1 102 465 23 354
Tegevuskulude tulu -99 902 -154 206
Põhivara tulu -414 073 -475 867
Tagastatud -29 451 0
Jooksva aasta lõpul 1 169 634 610 595
s.h.lühiajaline osa 440 502 407 971
s.h.pikaajaline osa 729 132 202 624
s.h. kuni 6 k 220 251 222 645
6-12 k 220 251 185 326
1-2 a 710 293 174 885
2-5 a 18 839 27 739
üle 5 a 0 0
LISA 17. Tehingud seotud osapooltega
Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Ettevõtte aruande koostamisel on loetud
seotud osapoolteks juhatuse ja nõukogu liikmeid ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud
isikutel on oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on
kontroll või valitsev mõju. Ettevõte avalikustab tehingud riigi kontrolli või valitseva mõju all
olevate lennundusettevõtetega.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
46(51)
Seotud osapool
(eurodes) Aasta Varad Kohustused Äritulud Ärikulud
Riigi kontrolli või 2019 7 293 15 746 124 039 114 268
valitseva mõju all
lennundusettevõtted 2018 11 025 59 348 128 318 176 764
Kõik tehingud seotud osapooltega on sooritatud turutingimustel ning nõuetes seotud osa-
pooltega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil.
Aruandeaastal arvestati juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasuna ja palgana 326 110 eurot
(2018: 288 861 eurot). Nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aasta jooksul nõukogu
liikme tasudena ning nõukogu juurde moodustatud auditikomitees osalemise eest kokku 31
172 eurot (2018: 32 298 eurot).
Vastavalt juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele on ettevõttel kohustus maksta kompen-
satsiooni sõltuvalt lepingu lõpetamise alustest kuni kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kuna
selle kohustuse realiseerumine ei ole tõenäoline, pole seda reservina kajastatud.
LISA 18. Olulised raamatupidamishinnangud
Aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamishinnanguid ja eeldusi, mis
mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud
juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tule-
musega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi
koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavat suurimat mõju käesoleva raamatu-
pidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hin-
nangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade
tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline
eluiga. Seisuga 31.12.2019 jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmak-
sumus on kokku 8 732 930 eurot (31.12.2018: 8 396 248 eurot).
Kõikide varade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks koondkasumit
754 tuhande euro võrra.
Aruandeperioodi jooksul oli vastu võetud otsus mitmete kasutuses olevate põhivara objekti-
de välja vahetamiseks ning antud objektide osas oli rakendatud kiirendatud amortisatsioo-
niarvestus alates otsuse tegemise kuust 2019. Käesolev juhtkonna hinnangu muutus varade
kasuliku eluea kohta on kajastatud aastaaruandes edasiulatuvalt. Hinnangu muudatusena
suurenes ettevõtte amortisatsioonikulu ning mõju perioodi koondkasumile on 110 100 eurot
(2018: 16 542 eurot).
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine
Juhtkond hindas võimalike põhivara ja lõpetamata investeeringute väärtuse langusele viita-
vate asjaolude esinemist ning leidis, et 2019. aasta jooksul ning pärast aruandeperioodi lõp-
pu vara väärtuse võimalikule langemisele viitavate indikatsioone pole esinenud ning seega
vara kaetavat väärtust ei hinnatud (samadel põhjustel ei hinnatud vara kaetavat väärtust ka
2018. aastal).
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
47(51)
LISA 19. Finantsriskide juhtimine
Ettevõtte finantsriskide juhtimiseks on välja töötatud finantsriskide juhtimise kord, mis regu-
leerib järgmiste ettevõtte majandustegevusega seotud finantsriskide juhtimist: likviidsusrisk,
krediidirisk, valuutarisk ja intressirisk. Riskijuhtimises ei ole võrreldes eelmiste perioodidega
olulisi muutusi toimunud. Kapitali juhtimisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusi, mille-
ga iga-aastaselt määratakse kindlaks omanikule makstavate dividendide määr või summa.
Ettevõtte finantsriskide juhtimisel on tähtsaimad eesmärgid tähtsuse järjekorras:
likviidsus;
kapitali säilimine;
tulu teenimine.
Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks, kuid neid ei olnud ettevõttel
aruande- ega võrdlusperioodil kasutatud.
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et ettevõte ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi
tõttu. Ettevõttel peab olema kolme tööpäeva jooksul rahana kasutatav vähemalt jooksva kuu
väljaminekute suurune summa, arvestamata ühekordseid tavalisest oluliselt suuremaid väl-
jaminekuid. Lühiajaliste tähtajaliste investeeringute tegemisel peab olema tagatud likviidsus
ka ühekordsete tavalisest oluliselt suuremate väljaminekute õigeaegseks tasumiseks. Lik-
viidsusriski maandamiseks kasutab ettevõte erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on
pangalaen, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev monitooring.
Olemasolevate finantskohustuste lunastustähtajad järgnevate aastate lõikes on järgmised:
Diskon-
Seisuga teerimata
31.12.2019 kuni 6 6-12 rahavood Bilansiline
(eurodes) kuud kuud 1-2 aastat 2-5 aastat üle 5 aasta kokku väärtus
Võlakohustused
(Lisa 3; 7) 936 273 936 271 1 872 185 12 836 037 1 980 248 18 561 014 17 678 308
Võlad tarnijate-
le ja muud võ-
lad (Lisa 3; 9) 586 364 0 0 0 0 586 364 0
Kokku 1 522 637 936 271 1 872 185 12 836 037 1 980 248 19 147 378 17 678 308
Diskon-
Seisuga teerimata
31.12.2018 kuni 6 6-12 rahavood Bilansiline
(eurodes) kuud kuud 1-2 aastat 2-5 aastat üle 5 aasta kokku väärtus
Võlakohustused
(Lisa 3; 7) 870 900 870 900 1 741 800 3 607 693 2 700 339 9 791 632 9 284 528
Võlad tarnijate-
le ja muud võ-
lad (Lisa 3; 9) 1 229 193 0 0 0 0 1 229 193 0
Kokku 2 100 093 870 900 1 741 800 3 607 693 2 700 339 11 020 825 9 284 528
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
48(51)
Ettevõtte juhtkond hindab pikas perspektiivis likviidsusriski bilansipäeva seisuga mõistlikuks.
Täiendavat informatsiooni maksetähtaegade osas on toodud lisades 7-9.
Krediidirisk
Ettevõtte krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita
oma kohustusi.
Ettevõte kasutab krediidiriski juhtimiseks reitinguagentuuride Moody’s ja Standard&Poor’s
reitinguid. Ettevõtte raha paigutamiseks erinevatesse võlainstrumentidesse on kehtestatud
kindlad kriteeriumid emitendi valiku tegemiseks ja mahupiirangud (kogurisk ühe emitendi
suhtes võib ulatuda maksimaalselt 60%-ni ettevõtte rahalistest vahenditest), samuti on mää-
ratletud lubatavad investeerimispiirkonnad (Eesti ja OECD liikmesriigid).
Võttes arvesse, et Ettevõtte müügitulu koosneb navigatsioonieenuse osutamisest lennufir-
madele ning kuna navigatsiooniteenus on oma iseloomult lennufirmadele nende äritegevu-
ses eluliselt vajalik (ilma teenust kasutamata ei ole võimalik lennuoperatsioone teostada),
siis on krediidirisk oluline vaid lennuettevõtete pankrotistumise korral. Kuna ettevõtte kredii-
dikahjumid on aruandeaastal ning võrdlusperioodil olnud väga madalad, siis seisuga 31.
detsember 2019 ja 31. detsember 2018 oli nõuete allahindlus ebaolulise mõjuga.
Krediidiriski madala taseme ostjatega arveldamisel tagab õigusaktides ettevõttele antud
õigus mitte osutada navigatsiooniteenust klientidele, kes on tarbitud teenuse eest võlgu.
Nõuetest seisuga 31.12.2019 on tähtajaks tasumata 289 564 eurot (31.12.2018: 340 919
eurot), millest rohkem kui ühe kuu maksetähtaja ületanud nõuded moodustavad 206 843
eurot (31.12.2018: 180 177 eurot). Aastaaruande koostamise hetkeks on laekunud 99%
aasta lõpu seisuga üleval olevatest nõuetest. Laekumata nõuete summa osa on kokku 91,1
tuh eurot, millest 91,1 tuh eurot on nõuded AS Estonian Air vastu, mis on kantud ebatõenäo-
listeks.
Kogu krediidiriski väljendav nõuete ja deposiitide summa on 13 779 867 eurot (2018:
7 514 764 eurot, vt. lisad 2-5).
Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli
alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2019 ja 31. detsembri 2019
seisuga.
Arvelduskontode jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel
(eurodes) 31.12.2019 31.12.2018
Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut Aa3 9 503 783 2 401 645
9 503 783 2 401 645
Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest kokku (Lisa 2)
Tururisk
Tururiski alla kuuluvad valuuta ja intressirisk.
Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus
vahetuskursi muutuste tõttu. Ettevõtte olulisem arveldusvaluuta on euro, mistõttu ei hinda
ettevõte valuutariski oluliseks. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb maan-
dada, kui avatud netopositsioon samas valuutas ületab 63,9 tuhat eurot. Ettevõttel ei olnud
aruandeperioodi ja ka eelneva perioodi lõpu seisuga olulisi avatud välisvaluuta positsioone.
Valuutariski vältimiseks toimub arvete väljastamine müügitulu osas eurodes.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
49(51)
Intressirisk
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad
tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib ettevõtte
ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui
intressimäärad tõusevad. Ettevõtte kohustused on fikseeritud intressimääraga. Varade int-
ressirisk lühiajaliste rahapaigutuste osas on maandatud ettevõtte kavatsusega hoida soeta-
tud finantsvarad nende lunastustähtajani. Intressiriski võtmine on lubatud investeerimisel
rahaturufondidesse, millesse investeerimiseks on seatud mahulised piirangud.
Kapitali juhtimine
Ettevõte haldab kapitalina kogu omakapitali. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks kapitali juhti-
misel on tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Omaniku poolt on seatud eesmärgiks hoida oma-
kapitali osakaal varadest vahemikus 40% - 45%. Otsused võõrkapitali kaasamise osas te-
hakse rahavoogude prognoosi alusel. Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused divi-
dendide maksmise kohta tehakse omaniku poolt võttes arvesse ettevõtte majandustulemusi,
arenguplaane aga ka majanduskeskkonna arengut Eestis ja sihtturgudel. Kapitali haldamise
eesmärgina võrreldakse tegelikku omakapitali tootlikkust eesmärgiks seatuga: 2019. nagu
ka 2018. aastal loeb ettevõtte juhatus eesmärgid täidetuks.
Õiglane väärtus
Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude dis-
konteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstru-
mentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soe-
tusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste (vt ka lisa 3) bilansilised väärtused
31.12.2019 ja 31.12.2018 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse
12 kuu jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võla-
kohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressi-
määrad vastavad turul kehtivatele intressimääradele.
LISA 20. Sündmused pärast aruandekuupäeva
2020. aasta alguses kinnitati uue koroonaviiruse (Covid-19) olemasolu ja aruande koostami-
se hetkeks on see levinud üle maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades piiranguid majan-
dustegevusele. Valitsused kogu maailmas teatavad viiruse leviku peatamiseks uute reisipii-
rangute kehtestamisest, põhjustades probleeme ettevõtetele kõikides majandussektorites.
Ülemaailmne Covid-19 pandeemia on lennundussektorit tabanud ootamatult ja väga järsult
märtsis 2020. Lennuliiklusteenistuste tulubaas ja rahavoog on otseselt seotud kontrollitava
lennuliikluse mahuga. Sellest tulenevalt on ka Lennuliiklusteeninduse AS eriti tundlik lennu-
liikluse järsu languse suhtes, mida käesoleval momendil üle maailma kogetakse. Praegune
kriis on kahjuks tabanud väga valusalt meie kliente, kellede hulgast väga paljude, kas oluli-
ses osas või täielikult reisijate veole keskendunud lennuettevõtete jaoks on suuresti või täie-
likult katkenud või koheselt katkemas rahavood. Sellest johtuvalt on Lennuliiklusteeninduse
ASi informeeritud EC CRCO (Eurocontrol Central Route Charges Office) poolt, et lennuette-
võtted on tõenäoliselt sattumas kuu või paari jooksul raskustesse, kuna lendajatel saab otsa
vajalik likviidsuspuhver, sest lennufirmad on sunnitud nõudluse puudumisel kuni 90% lennu-
kipargist käigust välja võtma. See omakorda tähendab, et osutatud lennuliiklusteenuste eest
tasumine saab olema lähiajal (eelduslikult 4-6 kuud) olulisel määral või täielikult peatatud.
Erinevalt lennufirmadest ei saa Lennuliiklusteeninduse AS juhatus ettevõtte tegevust täieli-
kult peatada, koondades suure osa töötajaskonnast. Arvestades asjaoluga, et jätkuvad mi-
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
50(51)
nimaalselt kaubalennud, ei saa õhuruumi sulgeda, vaid tuleb jätkata põhitegevust, et taga-
da ohutu kaubatransiit. Ettevõte on tänaseks rakendanud hulga meetmeid, et osutatav tee-
nus ei katkeks. Lisaks rakendatakse täiendavaid kulude kokkuhoiu meetmeid, peatatakse
lühiajaliselt arendustegevus, ajatatakse investeeringutega seotud rahavoog jne, hoidmaks
likviidsuspuhvrit teenuse osutamiseks ilma täiendavate finantsvahendite kaasamiseta kuni 6
kuulise perioodi jooksul. Ettevõtte minimaalne vajaminev rahavoog jooksvate püsiklude ja
finantskohustuste katmiseks on suurusjärgus 1,8 miljoni eurot kuus. Dividende maksmata
võimaldab ettevõtte raha jääk aruandekuupäeva seisuga teenuse osutamist jätkata ja ko-
hustusi täita kuni kuus kuud ilma täiendava võõrfinantseerimise kaasamiseta.
Ettevõte käsitleb seda haiguspuhangut bilansipäevajärgseks mitte korrigeerivaks sündmu-
seks. Covid-19 kriisi mõjude leevendamiseks töötatakse välja riikide keskpankade poolt sti-
mulatsioonipakette kriisist enam mõjutatud ettevõtete likviidsuse toetamiseks ja majanduse
elavdamiseks. Ettevõtte hinnangul võiks järgneva kuni kuue kuulise perioodi jooksul selguda
sealhulgas lennundussektoriga seotud ettevõtteid toetavad rahalised meetmed ning eeldu-
sel, et kehtivad reisipiirangud ja lennukeelud tühistatakse maikuus, millele järgneks järk-
järgult nõudluse taastumine reisilennuliikluse osas, on väljavaated järgneva 12. kuuks posi-
tiivsed.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
51(51
Kasumi jaotamise ettepanek
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta puhaskasum on 3 236 149 eurot.
Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kasumi jaota-
miseks alljärgnevalt:
kanda 2019. majandusaasta kasum 3 236 149 eurot eelmiste aastate jaotamata ka-
sumiks;
jätta 2019. majandusaasta kasum jaotamata.
Ivar Värk
Juhatuse esimees
Jaanus Jakimenko
Juhatuse liige
Üllar Salumäe
Juhatuse liige
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Lennuliiklusteeninduse AS-i aktsionärile
Arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Lennuliiklusteeninduse AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval
lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Mida me auditeerisime
Meie poolt auditeeritud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019;
• koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused
seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja
Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse
eetikanõuetele.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab infot ettevõtte kohta ja tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise
aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt
väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja
sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama
tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis
sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised
võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel
tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele
ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva
väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis
võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on
selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud
auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja
sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud
oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Janno Hermanson
Vandeaudiitor, litsents nr 570
AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusluba nr 6
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
26. märts 2020
Tallinn, Eesti
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi
(registrikood: 10341618)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, asukohaga Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Kanali põik
3, 10112, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 01.07.2020.a.
AKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 511 294 aktsiat / 511 294 häält
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori
järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes
äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, §335, § 336 lõikest 3
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud).
2. Kinnitada Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. a kasumi jaotamine alljärgnevalt:
kanda 2019. majandusaasta kasum 3 236 149 eurot eelmiste aastate jaotamata
kasumiks. Kokku on seejärel aktsiaseltsi jaotamata kasum 12 808 536 eurot;
3. Dividende mitte maksta.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu aruanne
2019. majandusaasta aruande kohta esitamiseks üldkoosolekule
Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu koosseis 31.12.2019. a:
Viljar Arakas (esimees), Kaupo Raag, Riina Varts, ja Andres Uusma.
Lennuliiklusteeninduse ASi auditikomitee koosseis 31.12.2019. a:
Kaupo Raag (esimees), Andres Uusma, Priit Rifk.
2019. aastal toimus 1 korraline üldkoosolek, 9 nõukogu- ja 3 auditikomitee koosolekut.
Nõukogu hinnang 2019. majandusaasta tulemustele
Nõukogu hindab juhatuse (juhatuse esimees – Ivar Värk, juhatuse liikmed – Jaanus
Jakimenko ja Üllar Salumäe) tööd heaks ning kiidab heaks ja saadab üldkoosolekule
kinnitamiseks juhatuse poolt esitatud ja AS PriceWaterhouseCoopers poolt
auditeeritud Lennuliiklusteeninduse ASi 2019. majandusaasta aruande.
Ootused äriühingule
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (edaspidi: EANS või aktsiaselts) kõige olulisemaks
eesmärgiks on aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Majandustegevuses lähtub
EANS jätkuvalt vastutustundliku ettevõtte põhimõtetest, panustades keskkonna
kaitsesse, ühiskonna arengusse, Eesti lennunduse arengusse ja noorte koolitusse.
Nõukogu ja auditikomitee tegevus
nõukogu koosolekud (nr 147-155) toimusid:
04.02.2019; 15.04.2019; 03.06.2019; 23.07.2019; 23.08.2019; 11.09.2019;
28.10.2019; 18.11.2019; 18.12.2019.
auditikomitee koosolekud (nr 73-75) toimusid:
10.04.2019; 25.07.201; 08.11.2019;
Nõukogu olulisemad otsused
hinnati 2019. majandusaasta tulemuste vastavust strateegia, omanike ootuste
dokumendi ja tulemuslikkuse plaani eesmärkidele;
kinnitati 2020. a eelarve;
Toimus juhatuse konkurss, mille käigus valiti 2 uut juhatuse liiget ning otsustati
ühe liikme volituste pikendamine.
Tulemused
Strateegilised eesmärgid
Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu jälgis oma koosolekutel uuendatud strateegias
2017–2021 püstitatud eesmärkide täitmist. Strateegiliste valdkondade:
Lk 1(3)
lennuohutuse taseme kindlustamine ja tõstmine, eesmärgiga viia lennuliiklus-
teeninduse poolt põhjustatud ohutusjuhtumite arv miinimumini;
Ühtse Euroopa Taeva (SES) initsiatiivi eesmärkide elluviimine Põhja-Euroopa
ja Borealise regionaalse koostöö kaudu;
vastutusala läbilaskevõime ja teenuste kättesaadavuse parandamine;
tegevuse kuluefektiivsuse parendamine;
kompetentse personali tagamine;
süsteemne aeronavigatsiooniteenuse valdkonna korraldamine ja koostöö-
võrgustiku arendamine,
täitmine on nõukogu hinnangul vastavuses tegevuskavadega.
Alustati ühtse personalijuhtimise strateegia koostamist.
Omaniku ootused
2019. aastal täideti kõik üldkoosolekul kinnitatud omaniku poolsed eesmärgid ja
uuendati omaniku ootuste dokumendi järgmise perioodi eesmärke.
Järelevalve
Auditid
2019. aastal viidi EANSis läbi järgmised välisauditid:
1) majandusaasta audit – I kvartal, viis läbi PricewaterhouseCoopers;
2) korraline kvaliteedijuhtimissüsteemi välisaudit – mais, viis läbi BVQI;
Sponsorlus
Nõukogu lähtus oma otsuste tegemisel EANSi toetuste maksmise ja annetuste
tegemise korrast ning leidis, et järgnevad toetamist leidnud taotlused panustavad Eesti
lennunduse arengusse ja propageerimisse:
Määratud Makstud
Sponsoreeritav Mille jaoks summa summa
€ €
Eesti Lennuakadeemia stipendiumi
SA Tartu Kultuurkapital fond 2019 3 500 3 500
Stipendiumid, bakalaureuse,
SA TTÜ Arengufond magistri ja doktoriõppes 7 150 5 830
Kokku: 10 650 9 330
Juhtorganid ja töötasud
Aruandeaastal juhtorganid 2019. aastal.
Nõukogu koosseis 2019. aastal:
Nõukogu liikmed 01.01–24.01.19:
o Viljar Arakas (nõukogu esimees)
o Ando Leppiman
o Riina Varts
o Kaupo Raag
Nõukogu liikmed 25.01–31.12.19:
o Viljar Arakas (nõukogu esimees)
o Andres Uusma
o Riina Varts
Lk 2(3)
o Kaupo Raag
Auditikomitee koosseis 01.01–31.12.19:
o Kaupo Raag (auditikomitee esimees)
o Andres Uusma
o Priit Rifk
Nõukogu- ja auditikomitee liikmetele maksti aasta jooksul tasudena eurodes:
kokku nõukogu auditikomitee
Viljar Arakas 12 000,00 12 000,00
Ando Leppiman 386,36 386,36
Riina Varts 6 000,00 6 000,00
Kaupo Raag 6 399,00 6 000,00 399,06
Andres Uusma 6 011,00 5 636,35 375,00
Priit Rifk 375,00 375,00
31 171,36 30 022,71 1 149,06
Juhatuse koosseis ja tasud 01.01 – 31.12.19:
Aruandeaastal maksti juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasudena ja palgana
eurodes:
o juhatuse esimees Tanel Rautits 01.01.2019–30.09.2019 –
88779,64, millest preemia 2018. a saavutatud tulemuste eest
21450,00 eurot;
o juhatuse esimees Ivar Värk 01.10.2019–31.12.2019 – 22500,00;
o juhatuse liige Mati Tarlap 01.01.2019–30.09.2019 – 75710,22
millest preemia 2018. a saavutatud tulemuste eest 18450,00 eurot;
o juhatuse liige Jaanus Jakimenko 01.10.2019–31.12.2019 –
19500,00;
o juhatuse liige Üllar Salumäe 01.01.2019–31.12.2019 – 102806,67,
millest preemia 2018. a saavutatud tulemuste eest 19950 eurot.
Kasumi jaotuse ettepanek
Juhatus teeb üldkoosolekule nõukogu poolt heaks kiidetud ettepaneku jaotada
Lennuliiklusteeninduse ASi vaba omakapital alljärgnevalt:
kanda 2019. majandusaasta kasum 3 236 149 eurot eelmiste aastate jaotamata
kasumiks. Kokku on seejärel aktsiaseltsi jaotamata kasum
12 808 536 eurot;
jätta 2019. majandusaasta kasum jaotamata.
Viljar Arakas
Nõukogu esimees
Lk 3(3)