dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Lennuliiklusteeninduse AS korralise üldkoosoleku otsus 01.07.2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. juuli 2020
Viit
1.1-5/20-040
Registreeritud
3. juuli 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-040 03.07.2020 Käskkiri.bdoc1251 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi üldkoosoleku …. ………. 2020 otsusega MAJANDUSAASTA ARUANNE 2019 Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Äriregistri kood: 10341618 Aruandeperiood: 01.01.2019 – 31.12.2019 Aadress: Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald Harjumaa 10112 Telefon: +372 625 8230 Faks: +372 625 8200 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.eans.ee Põhitegevusala: aeronavigatsiooniteenuste osutamine Ivar Värk Jaanus Jakimenko Üllar Salumäe Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige 2(51) Sisukord Sisukord ...................................................................................................................... 2 Info ettevõtte kohta ............................................................................................................. 3 Tegevusaruanne ................................................................................................................. 4 Majandustulemused..................................................................................................... 6 Tulemuslikkuse kava ja hinnad .................................................................................... 8 Majanduslik lisaväärtus ................................................................................................ 9 Olulisemad tegevused ja sündmused 2019. aastal .................................................... 10 Lennuohutus ja kvaliteet ............................................................................................ 14 Personal .................................................................................................................... 17 Hea ühingujuhtimise tava aruanne ............................................................................. 19 Raamatupidamise aastaaruanne ..................................................................................... 24 Finantsseisundi aruanne ............................................................................................ 24 Koondkasumiaruanne ................................................................................................ 25 Rahavoogude aruanne .............................................................................................. 26 Omakapitali muutuste aruanne .................................................................................. 27 Raamatupidamise aastaaruande lisad .......................................................................... 28 LISA 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused28 LISA 2. Raha ja raha ekvivalendid ............................................................................. 36 LISA 3. Finantsinstrumendid ...................................................................................... 37 LISA 4. Nõuded ostjate vastu..................................................................................... 37 LISA 5. Muud nõuded ja ettemaksed ......................................................................... 37 LISA 6. Põhivara ........................................................................................................ 38 LISA 7. Võlakohustused............................................................................................. 40 LISA 8. Võlad töövõtjatele.......................................................................................... 41 LISA 9. Muud lühiajalised kohustused ....................................................................... 42 LISA 10. Omakapital .................................................................................................. 42 LISA 11. Müügitulu põhitegevusest ............................................................................ 43 LISA 12. Tööjõukulud ................................................................................................ 44 LISA 13. Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................ 44 LISA 14. Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................... 44 LISA 15. Tulumaks .................................................................................................... 45 LISA 16. Sihtfinantseerimine ...................................................................................... 45 LISA 17. Tehingud seotud osapooltega ..................................................................... 45 LISA 18. Olulised raamatupidamishinnangud ............................................................ 46 LISA 19. Finantsriskide juhtimine ............................................................................... 47 LISA 20. Sündmused pärast aruandekuupäeva ......................................................... 49 Kasumi jaotamise ettepanek ............................................................................................ 51 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 3(51) Info ettevõtte kohta Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Aadress: Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald Harjumaa 10112 Asukohamaa: Eesti Vabariik Telefon: +372 625 8230 Faks: +372 625 8200 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.eans.ee Äriregistri kood: 10341618 Käibemaksukohuslase registreerimisnumber: EE100339639 Põhitegevusala: Aeronavigatsiooniteenuse osutamine Eesti majanduse tege- vusalade klassifikaatori kood: 52239 - muud õhutransporti teenindavad tegevusalad Majandusaasta: 1. jaanuar – 31. detsember Juhatus: Ivar Värk juhatuse esimees Jaanus Jakimenko juhatuse liige Üllar Salumäe juhatuse liige Nõukogu: Viljar Arakas nõukogu esimees Riina Varts nõukogu liige Kaupo Raag nõukogu liige Andres Uusma nõukogu liige Auditikomitee: Kaupo Raag komitee esimees Priit Rifk komitee liige Andres Uusma komitee liige Omanik: Eesti Vabariik (100%) Aktsiate valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 4(51) Tegevusaruanne Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi: EANS või ettevõte) osutab oma klientidele ohu- tut, kvaliteetset ja keskkonnasõbralikku, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ning dünaami- liselt arenevat aeronavigatsiooniteenust ning toetab rahvusliku kaitse vajadusi õhuruumi su- veräänsuse tagamisel. Ettevõtte kõige olulisemaks eesmärgiks on aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Selle ta- gamiseks korraldab juhatus ettevõtte majandustegevust kolme tähtsama huvigrupi peamisi ootusi silmas pidades:  klientidele on oluline saada ohutut, kvaliteetset, sujuvat ja paindlikku aeronavigat- siooniteenust õiglase hinnaga;  omanikule on tähtis ettevõtte pikaajaline ja kasumlik toimimine, tagades nõutud oma- kapitali tootlikkuse;  personali huvi on teha huvitavat ja vajalikku tööd, sealjuures areneda ning saada töö eest väärikat tasu. 2019. aasta lühiülevaade 2019. aasta oli sarnaselt maailmamajandusele EANSi poolt vaadatuna stabiliseerumise aas- ta. Kahel eelmisel aastal oodatust oluliselt kiiremini, üle 7% kasvanud lennuliikluse kasv pöördus 2019. aasta teisel poolel väikesesse langusesse võrreldes eelmise aastaga. Hoo raugemise taga on esmalt lennuliiklusvoogude muutmine Euroopa õhuruumis hilinemiste vähendamiseks kõige enam koormatud õhuruumi osades. Samuti mõjutab EANSi poolt osu- tatava aeronavigatsiooniteenuse mahtu maailmamajanduse stabiliseerumine, üleilmsetest kaubanduspingetest tingitud kaubalendude vähenemine, Boeing 737 MAX lennukite lennu- keeld, lennufirmade pankrotid, keskkonnaaktivistide „lennuhäbi“ võimendamine jms tegurid. Kui Euroopas tervikuna kasvas instrumentaallennureeglite alusel toimunud lendude maht ca 0,9%, siis Eesti õhuruumis vastav maht langes 1,3%. FRA (FRA - Free Routing Airspace) lennud ehk vabalt valitava marsruudiga lennud, mis või- maldavad lennufirmadel planeerida ja lennata kulutõhusamalt ja keskkonnasäästlikumalt, moodustasid 2019. aastal 37,6% lendude koguarvust. Jätkuvalt on Euroopa lennuliiklusteenuseid pakkuvate ettevõtete kõige aktuaalsem probleem läbilaskevõime suurendamine, mis kulmineerus 2018. aastal 19 miljoni minutiga. Lendude ümbersuunamine, vähem streike sektori ettevõtetes, oodatust madalam liikluse kasv, väik- sem ilmast tulenev mõju ja parem tsiviil-militaar koostöö aitasid oluliselt kaasa lennuvoogude hilinemiste vähendamisele ca 9% võrra Euroopas, moodustades siiski 17,5 miljonit minutit ehk 88% rohkem kui aastal 2017. EANSi põhjustatud hilinemised moodustasid kogu hiline- miste mahust 2019. aastal marginaalse 820 minutit. Läbilaskevõime ja lennuohutuse suu- rendamiseks aasta varem täies mahus kasutusele võetud ACC kolmas sektor lõi eelduse Tallinna ACC (piirkondlik lennujuhtimisüksus) põhjustatud keskmine marsruutlennu hilinemi- se vähenemiseks, moodustades 0,0 minutit (2018: 0,1 minutit) lennu kohta. Arvestades marsruut- ja terminali liiklust kokku vähenes 2019. aastal EANSi poolt põhjustatud keskmine hilinemine lennu kohta 96,5% võrreldes eelmise aastaga (vähem kui 0,05 minutit lennu koh- ta). EANS soovib olla kaasaegne ja arenev partner oma klientidele. Aeronavigatsiooniteenuse osutajana peab ettevõte kaasas käima valdkonnas toimuvate muutustega. Muutusi nõuavad järjest suurenev mehitamata lennunduse kasv, ootused läbilaskevõime suurendamiseks, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 5(51) hilinemiste vähendamiseks jne, sealjuures mitte unustades teenuse ohutuse ning turvalise tagamist. 2019. aastal jätkati eelnimetatu osas kolme suurema arendusprojektiga. Soome-Eesti ülepiiriliste sektorite ja sellega kaasneva integreerituse programm FINEST, mis on oluline nii tuleviku lennuvoogude seisukohalt, kuid omab ka suurt potentsiaali üldiseks osapoolte võimekuse tõstmiseks. Märtsi alguses allkirjastati kolmepoolne leping Thalese ja ANS Finlandiga FINEST-i toimimiseks vajaliku süsteemiuuenduse tellimiseks. Remote TWR ehk irdtorni projekti raames võeti vastu süsteemi versioon 1 ja novembris sõlmiti leping versioon 2 väljaarendamiseks. Edaspidiseid arenguid suunab oluliselt otsus ehitada irdtorni keskus Tallinnasse EANS-i hoonetekompleksi ja alustada teenuseosutami- sega Kuressaare lennuväljale AFIS tasemel. GOF U-Space projekti puhul toimusid suvel testlennud, demolendude põhjal tõdeti, et nii droonilennutajate, mehitamata lennunduse tehniliste süsteemide arendajate kui ka riigiesin- dajate ja lennuliikluse korraldajate jaoks on lennuohutuse tagamiseks oluline omavaheline koostöö. Paralleelselt GOF U-Space projektiga alustati konsultatsiooniprojekti AirMap-iga, mille eesmärgiks on Eesti riigi UTM potentsiaali hindamine ja kirjeldamine. Usume, et edu taga on meie professionaalsed töötajad. Peame oluliseks süsteemset töötaja- te koolitamist ja hoolitsemist järelkasvu eest. 2019. aastal viidi läbi järjekordne lennujuhtide värbamise kampaania teleseriaali „Taevavalvurid“ näol, eesmärgiga tõmmata suuremat tähe- lepanu lennujuhi elukutsele, lennundussektorile ja ettevõttele laiemalt kui võimalikule tööand- jale. Kampaania oli väga edukas, suurenenud on huvi ettevõtte ja pakutavate töökohtade vastu kui ka sektori ettevõtete vastu laiemalt. Lennujuhi värbamiskampaania pärjati värba- misturunduse auhindade jagamisel I kohaga. Oleme veendunud, et suudame pakkuda professionaalidele arendavat ja väljakutseid pakku- vat tööd ning osutada kõikide osapooltega tihedas koostöös klientidele usaldusväärset ja kvaliteetset teenust rakendades nüüdisaegseid lennuohutusmeetmeid. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 6(51) Majandustulemused Finantsnäitajad 2018-2019 eurodes 2019 2018 Müügitulu 28 161 514 28 349 485 Käibe muutus -0,7% 7,3% EBITDA 9 816 931 12 126 711 Ärikasum 4 688 172 7 685 158 Maksueelne kasum 4 455 044 7 534 081 Puhaskasum 3 236 149 6 847 331 Puhaskasumi muutus -53% 10% Müügitulu töötaja kohta 132 214 138 290 EBITDA marginaal 35% 43% Maksueelse kasumi marginaal 16% 27% Puhasrentaablus 11% 24% Omakapitali osakaal 45% 58% Omakapitali rentaablus (ROE) 17% 37% Varade tootlus (ROA) 9% 21% Maksevõime kordaja 3,0 1,1 Võlakordaja 0,5 0,4 Keskmine töötajate arv 213 205 EBITDA = kasum enne finantstulusid ja –kulusid, dividendide tulumaksu ning amortisatsiooni EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu * 100% Maksueelse kasumi marginaal = maksueelne kasum / müügitulu * 100 Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu * 100% Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht * 100% Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital * 100% Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht * 100% Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht 2019. aasta majandustulemused Ettevõtte äritulud koosnevad müügitulust (st tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ning muudest ärituludest. Ettevõtte põhitegevuse tulu, ehk tulud marsruudi- ja terminalinavi- gatsioonitasudest katavad sealhulgas riigi kantud kulud aeronavigatsiooniteenuste osutami- seks. Marsruudinavigatsiooniteenuse müügitulud moodustavavad peamise osa müügitulu- dest, 2019. aastal 93,7%. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 7(51) EANS-i 2019 äritulud kokku oli 29,0 miljonit eurot (2018: 29,3 miljonit eurot), ettevõtte 2019. aasta müügitulu oli sealjuures 28,2 miljonit eurot (2018: 28,3 miljonit eurot), kahanedes aas- taga 0,7%. Müügitulu kahanemise peamiseks põhjuseks on lennuliikluse kahanemine mars- ruudi navigatsiooniteenuse osas. Lendude arvuga seotud teenusühikute kahanemine oli 9,3% võrreldes eelmise aasta kasvuga, milleks oli 6,5%. Eesti õhuruumis kokku teenindatud lendude arv kahanes 2019. aastal kokkuvõttes 0,8%. Arvestades nii instrumentaal- kui visuaallennureeglite alusel toimunud lendude mahtu tee- nindati kokku 236 087 lendu (2018: 237 891). Lennuliiklus vähenes nii ülelendude kui ka saabuvate/lahkuvate lendude osas, vastavalt 0,7% ja 2,3% kuid kasvas kohalike lendude osas 5,6%. Kõige koormatumal lennuhooajal (maist - juulini) registreeriti keskmiselt 746 len- du päevas ning tihedaima liiklusega päeval teenindati kokku 849 lendu. Ettevõtte suurim klient teenindatavate lendude arvu poolest 2019. aastal olid ülelendude osas jätkuvalt Finnair (22,3% ülelendude koguarvust), millele järgnesid Rossiya Airlines (7,9%), Deutsche Lufthansa (6,5%) ja Air Baltic (4,5%). Eesti lennuväljadel opereerivate lennuoperaatorite osas toimus oluline muutus, Air Baltic poolt opereeritud lendude koguarv kasvas koguni 47,3% võrra, LOT-Polskie Linie (koostöös Eesti lennufirmaga Nordica) vähenes 35,5%, Finnair OY poolt opereeritud lendude maht vä- henes 1,3% võrra. Eelnimetatud operaatorite lennud moodustasid vastavalt 21,4%, 17,8% ja 13,2% Eesti lennuväljadel opereeritud lendude koguarvust. Ärikulud kasvasid 2019. aastal 12,3%, ulatudes 24,3 miljoni euroni (2018: 21,6 miljonit eu- rot). Peamisteks mõjutajateks kulude kasvu osas olid tööjõukulude kasv ja põhivara amorti- satsioonikulude kasv tulenevalt lisandunud investeeringutest, vastavalt 1,4 miljonit eurot ja 687 tuhat eurot. Tööjõukulud kokku moodustasid 2019. aastal kokku 13,9 miljonit eurot (2018: 12,4 miljonit eurot) ning kasvasid võrreldes 2019. aastaga 11,6%. Võttes arvesse eelnimetatud kulude kasvu teeniti 2019. aastal ärikasumina 4,7 miljonit eurot (2018: 7,7 miljonit eurot). Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 3,2 miljonit eurot (2018: 6,8 mil- jonit eurot) Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 8(51) 2019. aastal investeeriti kokku materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 3,8 miljonit eurot (2018: 7,3 miljonit eurot). EANS-i varade maht 31. detsembri 2019 seisuga oli 40,7 miljonit eurot (31.12.2018: 35,4 miljonit eurot). Väljavaated 2020. aastaks Avatud väikese majandusena sõltub Eesti sellest, millised on arengud nii Euroopas kui ka maailmas üldiselt. Eelmisel aastal nägime märke Euroopa Liidu majanduse kasvu pidurdu- misest ja kasvuprognoose korrigeeriti allapoole. Osalt nõrgast majanduskasvust, lennuette- võtete pankrottidest ja kaubanduspingetest põhjustatuna pöördus alates 2019. aasta juunist lennuliikluse kasv langusesse. Euroopa lennuliiklus tervikuna lõpetas 2019. aasta madalaima kasvumääraga peale 2013. aastat, kasvades tagasihoidliku 0,8% võrreldes 2018. aastaga. 2019. aasta lõpus koostatud STATFOR (Euroopa lennuliikluse statistikaamet) prognoos 2020. aastaks oli pisut optimistlikum. Aasta lõpuks oli majanduslanguse mure haihtunud, odava raha programmid toimivad, kaubandussuhted on paranenud või paranemas ja sellest tulenevalt ennustati, et lennuliiklus tervikuna võiks Euroopas kasvada keskmiselt vahemikus 0,9% kuni 2,3%. Eesti lennuliiklusele ennustati baasstsenaariumis lendude kasvuks 2,6% ja teenuseühikute kasvuks 2,1%. Käesoleva aruande koostamise kuupäevaks on selge, et koroonaviiruse puhang Hiinas ja selle jõudmine Euroopasse (haiguspuhang Itaalias) on kaasa toonud massilise lendude lü- hiajalise (2-3 kuud) tühistamise Hiina suunas (Air China, KLM Royal Dutch Airlines, Air Fran- ce, British Airways, Lufthansa jne). Samuti vähendatakse järkjärgult lende Euroopa suunal reisijate arvu kukkumise tõttu. Valitseb ebakindlus ja raske on ennustada koroonaviiruse mõ- ju, kuid see saab olema märgatavalt suur reisi- ja turismisektorile tervikuna ning rahvusvahe- lisele kaubandusele. Kuna Aasia suunaline liiklus moodustab kogu Eesti õhuruumi läbivast lennuliiklusest ligikau- du kolmandiku, siis üldiselt võib oodata, et 2020. aasta tuleb 2019. aastast oluliselt tagasi- hoidlikum. Tulemuslikkuse kava ja hinnad 2019. aasta oli Euroopa Liidu üleste aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kava teise vastavusperioodi viies ehk viimane aasta. Tulemuslikkuse kava aastateks 2015-2019 hõlmab endas funktsionaalsete õhuruumi blokkide üleseid eesmärke neljas valdkonnas: kuluefektiiv- sus, läbilaskevõime, keskkond ja ohutus. Alates teisest vastavusperioodist 2015-2019, mil tulemuslikkuse kava kinnitatakse funktsio- naalse õhuruumi bloki tasandil (Eesti osaleb koostöös Norra, Soome ja Lätiga NEFAB-is), on selliste konsultatsioonide eestvedajaks NEFAB Council. NEFAB-i tulemuslikkuse kavas sä- testatud eesmärgid kinnitati Euroopa Komisjoni poolt 2. märtsil 2015. Eesmärgid on kinnitatud FAB-i ja riikide põhiselt ja nende täitmist jälgitakse samuti nii FAB-i kui riikide põhiselt. EANS on enda sisemised eesmärgid täitnud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 9(51) Muudatused Lennuliiklusteeninduse AS-i navigatsiooniteenuste ühikuhindades: Aeronavigatsiooniteenuste tasude ühikumäärad arvutatakse vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 391/2013, 3. mai 2013, III peatüki artiklitele 11-12 ja lisadele nr II, IV – VII, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem. Teenuste tariifid korrigeeritakse ja kooskõlastatakse lähtuvalt regulatsioonist iga-aastaselt õhuruumi kasutajate esindajatega (IATA jt) laiendatud komitees. Marsruudi navigatsioonitasu muutus 2018. aastal kehtinud 28,79 eurolt tulenevalt tulemus- likkuse kavast 29,31 eurole 2019. aastal. Tulenevalt uuest tulemuslikkuse kavast aastateks 2020-2024 ning alates 01. jaanuarist 2020 kehtivast hinnaregulatsioonist muutis ettevõte marsruudi navigatsiooniteenuse ühikuhinda ka 2020. aastaks, uueks ühikuhinnaks on 31,51 eurot. Terminali navigatsiooniteenuse ühikuhinnaks oli 2019. aastal 88,89 eurot, aasta varem oli selleks 95,76 eurot. Alates 1. jaanuarist 2020 on terminali navigatsiooniteenuse ühikuhinnaks 115,59 eurot. Majanduslik lisaväärtus Täiustamaks ettevõtte majandustulemuste hindamist kasutab ettevõtte juhatus majandusliku lisaväärtuse mõõtmist. Kui traditsiooniliselt piirdutakse kasumiaruande koostamisega ja selle põhjal hinnangute andmisega, siis majandusliku lisaväärtuse arvestamisel võetakse arvesse ka omakapitali kasutamise kulu. Majandusliku lisaväärtuse sisuks ongi omanikule üle tema poolt nõutava taseme teenitud kasum: Majanduslik Omakapitali = Puhaskasum - Omakapital X lisaväärtus hind Arvestades ettevõtte riskitaset, maailma teiste teenuseosutajate omakapitali hinnana käsitle- tud näitajaid ja omaniku seisukohti, on ettevõttes omakapitali nõutavaks tulumääraks 2019. aastal võetud 8,9% (2018: 8,9%). Peamiste teenuste lõikes kujunes majanduslik lisaväärtus alljärgnevalt: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 10(51) Terminali navi- Marsruudi navigat- gatsiooni- Muud tee- siooniteenus teenus nused Kokku Tulud 26 999 210 1 947 590 37 987 28 984 787 Ärikulud 22 081 010 2 178 933 36 672 24 296 615 Kapitaliga seotud 1 847 640 379 993 820 2 228 453 kulud Majanduslik lisa- 3 070 560 -611 336 495 2 459 719 väärtus ettevõtte tasandil Riigi kulud 5 642 303 377 871 6 020 174 Majanduslik lisa- väärtus riigi ta- 185 419 -988 207 495 -3 560 455 sandil Olulisemad tegevused ja sündmused 2019. aastal Sidetehnilise toe osutamine Kvaliteetne sidetehniline teenus (tehniline tugi) koosneb sertifitseeritud side-, navigatsiooni- ja seireteenindusest, mida osutab vastavaid ATSEP pädevusi omav tehniline personal. Teh- nilise toe kvaliteedi all mõeldakse teenuse kõrget kättesaadavust (süsteemide tööseisundi katkematu jälgimine ja muudatustele operatiivne reageerimine, tegevuste salvestamine), andmete varundamist ning informatsiooni kõrge turvalisuse tagamist. Osutatav sidetehniline teenus baseerub kaasaegsel tehnoloogial ja tihedal koostööl partneritega ning on üles ehita- tud majanduslikku efektiivsust tagavatele äriprotsessidele. Taristusse tehtavad investeeringud olid suunatud:  ohutuse ning süsteemide ja informatsiooni turvalisuse suurendamisele;  taristu uuendamisele;  uute tehnoloogiate rakendamisele;  koostöö harmoniseerimisele lennundussektoris (lennujaamad, Kaitsevägi, NEFAB ja teised naaberlennujuhtimisüksused);  aktsiaseltsi äriprotsesside efektiivsemaks muutmisele. Täielikule uuendamisele läheb seniste (VOR/DME) navigatsiooniseadmete taristu. 2018- 2019. aastal valmis põhjalik analüüs, mis pakub välja uuendamisele minevate navigatsiooni- seadmete koguse ja asukohad, arvestades kliendi ja naaberlennuliiklusteenistuste huve ja plaane. Uue DME-de võrgustiku hankega alustasime 2019 aasta lõpus. Hanke käigus selgub ka vajalike seadmete lõplik arv. Kõik DME seadmed on plaanis paigaldada GSM operaatorite mastidesse (nagu varem WAM ja raadiojaamad). Taristu uuendamine on plaanitud lõpetada 2020. aasta lõpuks. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 11(51) Andmevahetusvõrkude ja kommunikatsioonitaristu uuendamisel on alustatud konsultatsioone telekomiettevõtetega, kes omavad vajalikku taristut, et koos panna kokku EANS-i laivõrgu arhitektuur. Uuendamise raames võetakse arvesse ka FINEST programmist tulenevaid vaja- dusi. Üle-Euroopalise lennuliiklusteenistuste andmevahetusvõrgu PENS eelmise operaatori teenusleping lõppes ja EUROCONTROL-i juhtimisel viidi läbi hange newPENS operaatori leidmiseks järgmiseks perioodiks alates 2020. aasta algusest. Eelmainitud hanke raames osutus valituks teine firma ja sellest tulenevalt algasid uue andmesidevõrgu väljaehitustööd. Tänapäevaste lennujuhtimissüsteemide baseerumine laivõrkude andmevahetusel on kutsu- nud esile vajaduse tõsisemalt tegeleda küberturvalisuse suurendamisega. Jätkatakse info- turbe juhtimissüsteemi juhenddokumentide väljatöötamist, koostööd tehakse ANS Finland spetsialistidega FINEST programmi raames. Tallinna lennuvälja rekonstrueerimise käigus laiendati ja uuendati maaliikluse multi- lateratsiooni süsteemi (MLAT). Viimased muudatused koos MLAT süsteemi riist- ja tarkvara uuendamisega lõpetati 2019. aastal. Tallinna lennuvälja rekonstrueerimisprojekti II etapi (2020-2021, hankega alustati IV kv 2019) käigus tuleb taas ümber paigutada 2020. aastal vähemalt 1 MLAT tugijaam. 2021. aasta lõpuks peaks selguma kas ja mitu tugijaama on vaja lisada katmaks muutunud ja laienenud ruleerimisteede ja perroonide võrgustikku. Seoses angaaride ehituse ja lennuraja pikendamisega on tekkinud vajadus laiendada maa- liikluse seirepildi ulatust, mille jaoks on eelarvesse planeeritud täiendava maaseireradari (SMR) hankimine. SMR radari projekt on seotud lennujaamapoolsete projekteerimis- ja ehi- tustöödega ja viiakse ellu kooskõlas lennuvälja rekonstrueerimisprojekti II etapi ajaplaaniga. Juhul kui Tallinna Lennujaam alustab 2020. aastal ka uue lõunapoolse suure hooldusangaari ehitust tuleb (eeldatavalt 2021. aastal) uude kohta ümber kolida ka senine raadio- vastuvõtukeskus, ka selle jaoks on rekonstrueerimisprojekti mahus planeeritud platsi ja seos- tuva taristu mahud. Suurimad sidetehnilised investeeringud 2019-2021:  kasutusele võetud: o lennujuhtimissüsteemi EUROCAT/Topsky tarkvara IBB2 ja sellega kaasnev paranduspakett; o reserv lennujuhtimissüsteem tarkvara uuendus; o AIS-EE võimekuse loomine digitaalse NOTAMi väljastamiseks; o ARTAS träkkeri uuendamine ja seadistamine; o Tartu irdtorni prototüüp; o Tallinna lennuvälja MLAT.  tegemisel: o lennujuhtimissüsteemi EUROCAT/Topsky tarkvara B9 (planeeritud kasutuse- levõtt aastal 2020); o VCS süsteemi uuendamine; o DME võrgustiku uuendamine; o Tallinna sekundaarradari (SSR) uuendamine; o Täiendava maaseireradari (SMR) hankimine; o AIS-EE süsteemide upgrade; o Irdtorni keskuse rajamine ja Kuressaare ning Pärnu lennuinfoüksuse liidesta- mine; o Raadiosageduste 1030 ja 1090 MHz monitooringusüsteem. Aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamine Aeronavigatsiooniteabe teenuse eesmärgiks on ohutuks, kvaliteetseks ja regulaarseks len- nuliikluseks vajaliku info (aeronavigatsiooniteabe ja -andmete) kogumine, töötlemine ja edas- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 12(51) tamine. Nõuetekohase kvaliteediga ja õigeaegsed aeronavigatsioonilised andmed ja -teave on vajalikud, et tagada ohutu lennuliiklus. Erinevad projektid toetavad üleminekut aeronavigatsiooniteabe teeninduselt aeronavigat- siooniteabe korraldusele, mis tähendab üleminekut tootepõhiselt teenuselt aeronavigatsioo- niteabe haldamisele digitaalse andmevahetuse teel. Üleminekule esitatavad nõuded tulene- vad Euroopa Komisjoni määrusest 73/2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva (SES) aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded, nõuded andmete jälgitavusele ja nõuded pädeva personali olemasolule. Alates 02. jaanuarist 2020 kehtima hakanud Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/373 sätestab ühised nõuded lennu- liikluse korraldamise teenuste, aeronavigatsiooniteenuste ning muude lennuliikluse korral- damise võrgustiku funktsioonide osutajatele. Antud määruse aeronavigatsiooniteenuste ehk AIS osa kehtivuse uueks kehtivusaja alguseks on määratud 27. jaanuar 2022. 2019. aastal jätkati digitaalse andmebaasi AIMDB (Aeronautical Information Management DataBase) ja töövoogude juhtimise süsteemi smartWFM arendustega digitaalse NOTAMi rakendamiseks. Vastav arendus valmis ja võeti vastu 2019. aasta juulis. Digitaalse NOTAMi rakendamist takistab AIMDB ja EAD vastava andmebaasi SDO omavahelise suhtluse prob- leemid. 2020. aasta esimesel poolel jätkuvad süsteemi arendajapoolsed arendustööd and- mebaasi täies mahus kasutusele võtmiseks, peale mida hakatakse juurutama digitaalsele NOTAM-ile üleminekut. 2019. aastal loodi ettevõtte välistele aeronavigatsioonilise teabe koostajatele ligipääs smartWFM süsteemile ning viidi läbi ka vajalikud koolitused ning teabe koostajate poolt on hakatud süsteemi kasutama, mis tagab info käitlemise vastavalt ADQ nõuetele. 2020. aastal jätkuvad süsteemi arendustööd kasutusmugavuse parandamiseks. 2019. aastal alustasime ettevalmistusi aeronavigatsiooniteabe süsteemide CADAS uuenda- miseks. Aasta lõpul allkirjastasime arendajaga (Frequentis AG) vastavasisulise lepingu. Le- pingu kestvuseks on kaks aastat ning vastavalt lepingule toimub esimese perioodi tööde lõp- lik aktsepteerimine (Final Acceptance) 2020. aasta augustis. Teenuse sujuvamaks osutamiseks hakkas EANS alates 2019. aasta oktoobrist vahendama lisaks Tallinnale ka kõikide Eesti regionaalsete lennujaamade VFR lennuplaane. FINEST programm 2019. aastal anti FINEST programmi juhatuse poolt kinnitus programmiga edasiminekuks. Peamine rõhk on olnud detailsete rakendusplaanide koostamine koos ressursivajadusega. Aasta algas operatsiooniliste eesmärkide kokkuleppega, mille põhjal koostati septembri lõ- puks koostöös EUROCONTROLiga FINEST õhuruum. Novembris ja detsembris läbi viidud simulatsioonid reaalajas (RTS – real time simulation) andsid kinnituse, et paberil koostatud õhuruum on toimiv ka reaalsuses. Lisaks on paljudes erinevates töögruppides – operatsioo- niline, tehniline, juriidiline, finants jne. Käimas on aktiivne töö FINEST programmi rakendami- seks. FINEST programm on mõlema riigi ettevõtte jaoks väga oluline, sest piiriülese teenuse osu- tamisega hallatakse efektiivsemalt prognoositud lennuliikluse kasvu ja suudetakse täita nõu- tavaid Euroopa tulemuslikkuse kava näitajaid. Irdtorni prototüübi arendamine Aastal 2016 võttis EANS ambitsioonika eesmärgi, töötada välja lahendus Eesti regionaallen- nuväljade lennujuhtimise teenuse osutamiseks ühelt tööpositsioonilt ehk irdtornist (Remote Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 13(51) Tower). Arendustegevuse lõppeesmärk on osutada professionaalset, operatiivset ja ku- luefektiivset terminali lennujuhtimisteenust vähemalt neljal peamisel Eesti regionaallennuväl- jal, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja tulevikus ka Kärdlas. 2018. aasta jaanuaris ja veebruaris toimusid passiivsed varioperatsioonid, mille käigus testi- sid lennujuhid irdtorni funktsionaalsust ning tööks sobivust. Passiivsete varioperatsioonide tulemusel tõendati Lennuametile aktiivseteks varioperatsioonideks valmisolekut, millele järg- nes Lennuameti heakskiit järgmise valideerimisetapiga alustamiseks. Aktiivsed varioperat- sioonid algasid oktoobris 2018 ja jätkusid 2019. aastal. Lennuakadeemia hindas varioperat- sioonide ajal irdtorni töö psühholoogilisi mõjusid. 2020. aastal jätkatakse süsteemi täiustamist vastavalt varioperatsioonide käigus tehtud tähe- lepanekutele. EANS on otsustanud regionaallennuväljade teenuse ülevõtmise järgselt alustada teenusega AFIS tasemel 2020.aastal. 2019. aastal alustati lisaks keskuse planeerimistegevusega ees- märgiga koondada regionallennujaamade lennujuhtimisteenus kokku irdtornikeskusesse 2025. aastaks. GOF U-space 2018. aastal käivitati GOF U-Space (GOF- Gulf of Finland ehk Soome laht) projekt. Lennu- liiklusteeninduse AS osales projektis rahvusvahelise konsortsiumi liikmena ja vastutas tege- vuse koordineerimise eest. Projekti rahastas SESAR JU ühisettevõte. GOF U-space projekti raames loodi seitse mehitamata õhusõidukite lendu puudutavat näidisjuhtumit ning analüüsiti neid, võttes arvesse ohutust, turvalisust, keskkonda ning era- ja avalikku huvi. Projekti ees- märgiks oli hinnata erinevate U-space teenuste valmisolekut rakendamiseks ja Euroopa U- space kontseptsiooni. Kuna viimane näeb ette mehitamata lennuliikluse integreerimist mehi- tatud lennuliiklusega, siis EANSi jaoks oli oluline saada ülevaade planeeritavast U-space raamistikust ja mehitamata lennunduse integratsioonist tavalennuliiklusega. Projekt oli era- kordselt edukas, lõppraport valmis 2020. aasta veebruaris. EANS on algatanud lisaks Eesti-keskse projekti „UTM Estonia“(Unmanned Aircraft Systems Traffic Management– mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamine), mille eesmärgiks on kaardistada mehitamata lennunduse hetkeolukord Eestis ning luua tegevuskava UTM kont- septsiooni arendamiseks ja UTM süsteemi loomiseks. Tsiviil-sõjaline koostöö Seoses poliitilise olukorraga nii maailmas kui Eestis on kaitseväe poolt korraldatavate mili- taarõppuste maht olnud jätkuvas kasvutrendis. 2019. aastal kehtestatud Kaitseväe lennun- dusmäärustik hakkab lähiaastatel üha enam mõjutama EANSi poolt osutatavaid aeronavi- gatsiooniteenuseid ning seetõttu püüame varasemast rohkem anda omapoolseid sisendeid sarnaste eeskirjade ja protseduuride koostamisse. SESAR rakendustegevus – DLS rakendamine 2017. aastal alustatud lennujuhi ja piloodi vaheline andmeside (CPDLC – Controller-Pilot Datalink Communications) sai rakendatud koostöös konsultatsioonifirmaga Integra 2018. aastal 2020. aastal rakendatakse andmeside monitooringusüsteem, et tagada andmeside süsteemi kohustuslik jälgimine jätkusuutliku teenuse tagamiseks ning parendamiseks. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 14(51) Lennuohutus ja kvaliteet Hästi toimiva lennuliikluse võtmesõnaks on lennuohutus, mille läbi tagatakse sujuv ja ohutu lennuliiklus, vähendades riski õhusõidukite omavaheliseks kokkupõrkeks ja õhusõiduki kok- kupõrkeks maapinnaga. Lennuohutuse tagamise ja ohutustaseme pidev parendamine on EANSi jaoks alati kõrgeima prioriteediga valdkond ning me panustame sellesse, et jätkuvalt vastata kõikidele rahvusva- heliselt kehtestatud nõuetele. EANSis pööratakse rohkelt tähelepanu olemasolevate ohtude/riskide väljaselgitamisele, nende ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning süstemaa- tilisele järelevalvele. Seda selleks, et õigeaegselt tuvastada võimalikke kitsaskohti kasutusel olevates protseduurides, metoodikates, tehnilistes süsteemides ja mujal, mis võiksid reaalse ohusituatsiooni korral määravaks saada. 2019 aasta oli ohutusosakonnale teguderohke aasta. Kevadisel perioodi üheks suuremaks projektiks, milles ohutusosakond osales oli GOF U-Space. Projekti eesmärk oli simuleerida droonide lende erinevates tingimustes. Ohutusosakonna ülesandeks projekti raames oli pro- jektimeeskonna tugi erinevate ohutushinnangute läbiviimisega projekti kestel. 2019 aastal oli ka kaks läbivat projekti, mis olid ka osaliselt omavahel seotud. Nendeks pro- jektideks on 373/2017 määruse nõuete juurutamine EANSi juhtimissüsteemi dokumentidesse ning protsessidesse. Lisaks toimus samaaegselt ka FINEST projekti aktiviseerumine ja de- tailsem tegevus. 2019 aasta peamised tegevused olid seotud erinevate protsesside harmo- niseerimisega ning olid seotud samuti ka regulatsiooni uute nõuetega. Ühe olulise ning kestva projektiga, mis tulenes ka 373/2017 määruse nõuetest on „Väsimus ja Riskihindamise juhtimissüsteemi“ juurutamisega. 2019. aastal tegi EANS personaliosa- kond suuri jõupingutusi, et luua protseduuriline raamistik kogu juhtimissüsteemile. Kuna prot- sess on suuresti seotud ohutusjuhtimise ning ohutuse tagamisega siis sai tehtud otsus, et tulevikus hakkab protsessi juhtimise ning arendamise eest vastutama ohutusosakond. Pro- jekti elluviimiseks on värvatud osakonda lisaks üks spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks saab olema antud süsteemi arendamine ning detailne juurutamine organisatsioonis. Lisaks eelnevale on ohutusosakond panustanud kõikidesse muudatustesse, mida EANSis on läbi viidud 2019. aastal. Ohutusosakonna hinnata on elluviidava muudatuse ohutus ning lei- da koos muudatusmeeskonnaga üles need muudatuse nõrgad kohad, mis võivad potent- siaalselt ohustada lennuohutust. Ohutusjuhtumitest teavitamise kultuur on aasta-aastalt paranemas. 2019. aastal esitati ette- võttes erinevate ohutusjuhtumite kohta 463 ettekannet, mida on 2018. aastaga võrreldes pea 12% rohkem, samal ajal vähenes kogu lendude hulk ca 0,8%. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 15(51) Kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve Kvaliteedijuhtimissüsteemi aluseks on juhtimissüsteemi põhimõtted ja eesmärgid ning soov kindlustada klientidele stabiilselt kõrgekvaliteedilise teenuse osutamine. Kvaliteedijuhtimissüsteem aitab tagada juhtimistegevuse kliendile suunatuse, süsteemsuse ja jälgitavuse, mille saavutamiseks on välja töötatud vastavad juhendmaterjalid. Juhtimissüsteemi arendamiseks ning selle mõju suurendamiseks soodustame töökultuuri teket, et töötajad oleksid rohkem teadlikud õigus- ja haldusnormides esitatud osapoolte nõuetest. Püstitame eesmärke ja hoolitseme vajalike ressursside olemasolu eest, korralda- me iga-aastaselt juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatusi, et juhtkonnal oleks ülev- aade toimunud tegevustest, eesmärkide täitmisest ning tulevikuplaanidest. EANSi kvaliteedijuhtimissüsteem ühildab kõiki ettevõtte juhtimissüsteeme ühtsete reeglite alustel: ohutus, julgestus, kliendisuhted, töökeskkond, kommunikatsioon, infoturbe haldamine jne. Suurematest muudatustest kvaliteedijuhtimissüsteemi protsessides on vastavalt uuele EL määruse 373/2017 nõuetele vastavusse viimine. Lisandunud on väsimuse riskijuhtimise ja psühhosotsiaalsete ohutegurite haldamise protseduurid. Uuendatud on ka funktsionaalsete muudatuste juhtimist sh on lisandunud organisatsiooni muudatuste haldamine. 2019. aastal toimus korraline sertifitseerimise audit Bureau Veritase poolt, mille käigus hinna- ti meie tegevust standardile ISO9001:2015. Juhtimissüsteem hõlmab aeronavigatsioonitee- ninduse-, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seireteeninduse – ja aeronavigatsioonilise teabe teeninduse osutamist. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimine teostati 2019. aasta lõpus sertifikaadi hoidmise eesmärgil Lennuameti poolt, mis kontrollib meie vastavust aeronavigatsiooniteenu- se osutajale esitatud nõuetele. Lisaks toimus koostööpartneri Tallinna Lennujaama AS-i audit, kus Tallinna Lennujaam AS auditeeris meie tegevust nende territooriumil ning vastavust nende poolt kehtestatud nõuete- le nii Tallinnas kui ka Tartu üksuses. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 16(51) Aktsiaseltsis toimib siseauditite süsteem, mille käigus hinnati toimivust lennujuhtimises, len- nuinfos, sidetehnikas, lennuväljadel, personaliosakonnas, juhtkonnas, arenduses ja ohutu- ses. Lisaks juhtimissüsteemi siseaudititele viiakse vastavalt auditikomitee poolt kinnitatud välisauditite plaanile läbi välisauditeid. Auditeid viiakse läbi, et saada hinnangut aktsiaseltsis toimivate protsesside efektiivsusele ja toimivusele. 2019. aastal viidi läbi auditikomitee poolt tellitud infoturbejuhtimissüsteemi eelaudit. Kliendid Meie klientideks on kõik Eesti territooriumi ja Tallinna lennuinfopiirkonnas avamere kohal oleva õhuruumi kasutajad, kes vajavad aeronavigatsioonilist informatsiooni ja/või lennuliiklu- se korraldamise teenust. Lennundus on keerukas ja rangelt reguleeritud valdkond, mistõttu on siin tegutsevad ettevõt- ted, sealhulgas operaatorid, seadnud kõrged standardid endale ja nõuavad sama taset ka oma partneritelt. Meie eesmärk on nende ootustele vastata ja tagasisidet arvestades usume, et oleme õigel teel. Peamisteks meie teenuse kasutajateks on lennufirmad ehk lennuoperaatorid, kelle õhusõi- dukid kasutavad sihtkohana Eesti lennuvälju või läbivad Eesti õhuruumi. Lisaks neile on aga veel erinevaid huvitava tegevusalaga kliente. Teenuse kõrge kvaliteet ja kättesaadavus on võrdselt garanteeritud neile kõigile. Meie kliendid on meile väga olulised – see on põhimõte, mille poole püüdleme igal sammul. Kutsume oma kliente dialoogile ja koostööle, kujundame oma teenust kliendisõbralikumaks nii kiiresti ja paindlikult kui regulatsioonide rohkuses vähegi võimalik on, ning oma arendus- tes lähtume klientide huvidest. Me anname igapäevaselt oma panuse sellesse, et Eesti muutuks maailma lennufirmadele sihtkohana ja võimaliku osana nende marsruudist üle Euroopa lendamisel veel atraktiivse- maks. Sellist eesmärki saame täita ainult koostöös erinevate lennunduse osapoolte, sh Eesti lennuväljadega ja meie klientidega. Selleks tutvustame neile meie pakutavaid võimalusi ning planeerime oma arendustegevusi nende vajadustest lähtuvalt. Kliendisuhete juhtimine on seoses mahukate arendusvajaduste ja kulude kontrolli all hoidmi- sega muutumas aina olulisemaks, sest ainult läbi selle saame me teada, kes on meie klien- did ja mis on neile oluline. Üha rohkem pöörame ka tähelepanu oma koostööpartneritele, kellega koostöös teostame oma arendusprojekte ning korraldame kohalikele partneritele meie tegevusi ja arenguplaane tutvustavaid seminare, mis annab meile läbi vahetu suhtlemi- se väärtuslikku teavet partnerite vajaduste ja arengute kohta. Panustame ühiskonda Olime Eesti lennundusklastri loomise protsessi juures ning alates 2020. aasta jaanuarikuust lennundusklastri liige. Klastri liikmeks olemine aitab meil ühiselt kaasa aidata Eesti lennun- dusstrateegia ja poliitika väljatöötamisele. Klastritegevuses osalemine aitab tõsta EANSi kui ettevõtte mainet ja anda panuse klastri fookusvaldkondadesse mis kujundab lennunduse tulevikku Eestis. EANS tegutseb oma igapäevatöös vastutustundliku ettevõtluse põhimõttel. See hõlmab keskkonnasõbralikku lähenemist kõigis planeeritavates arendustegevustes, koostööd ettevõ- tet ümbritseva kogukonnaga, õiglase kohtlemise põhimõtete järgmist ning ka töötajate Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 17(51) heaolu ja tervise säilitamist. 2019. aasta kevadel liitusime koos teiste riigi osalusega äriühin- gutega vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimise kokkuleppega. Personal Pakume oma inimestele kaasaegseid töötingimusi ning suurepäraseid võimalusi arenguks ja eneseteostuseks. 2019. aastal oli personalivaldkonna märksõnadeks ettevõtte bränding ja vastavusse viimine EL määruse 2017/373 nõuetega. Bränding on meie jaoks oluline, et olla nähtav tööjõuturul ning tagada eesmärkide elluviimiseks vajalik töötajaskond. 2019. aastal värbasime oma ajaloo rekordarvu uusi töötajaid – meie ettevõttega liitus 26 uut töötajat. 2019. aasta 31. detsembri seisuga töötas meil 225 töötajat (31.12.2018: 208 tööta- jat). Töötajate arv on stabiilselt kasvanud alates 2002. aastast ja näitab endiselt kasvutrendi – viimase aastaga kasvas töötajate arv 8%. Uute töökohtade loomine puudutas eeskätt len- nujuhte ja insenere. Tööjõu voolavus oli 2019. aastal 2,7 % (2018: 2,4%). 2019. aastal alustasime läbirääkimisi Eesti Lennujuhtide Assotsiatsiooniga seoses 2019. aasta lõpus lõppeva Kollektiivlepinguga. Kokkuleppe kehtivusajaga 31. detsembrini 2022 sõlmiti 14. veebruaril 2020. Aruandeaasta suuremad projektid ja sündmused valdkondade kaupa Järelkasvu tagamine Soovime kaasa aidata Eesti lennundusharidusele ja seda edendada. Lennujuhi elukutse po- pulariseerimisega oleme tegelenud aastast 2006 ja teeme seda järjepidevalt. Ettevõte teeb tihedat koostööd mitmete haridusasutuste ja üliõpilasorganisatsioonidega. Vii- me regulaarselt koostöös Lennuakadeemiaga läbi tutvumispraktikaid ja võimaldame indivi- duaalse praktika sooritamist. Lisaks on meie töötajad tihti juhendajateks või konsultantideks lõputööde koostamisel Lennuakadeemia üliõpilastele. Toetame üliõpilasi järgmise stipendiumitega:  oleme ettevõttestipendiumitega järjepidevalt toetanud Lennuakadeemia üliõpilaste õpinguid läbi Tartu Kultuurkapitali poolt hallatava Eesti Lennuakadeemia toetusfondi;  oleme koostöös SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga loonud stipendiumid mis on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli edukatele üliõpilastele, kelle eriala seostub lo- gistika, infotehnoloogia, arvutustehnika, seire, sidetehnoloogiate ja/või infotöötlusega. 2019. aastal toimus järjekordne lennujuhtide värbamise kampaania, sel aastal teistmoodi, eesmärgiga tõmmata suuremat tähelepanu lennujuhi elukutsele, ettevõttele ja lennundussek- torile laiemalt, kui võimalikule tööandjale. Selleks tootsime koostöös Optimist Creative OÜ ning Downtown Production ettevõtetega teleseriaali „Taevavalvurid“, mis keskendus lennu- juhtide valikule, et televaatajad saaksid kaasa elada võistlusele ning seeläbi ka tutvuksid lennujuhile esitatavate nõuetega ning tuvastaksid ka endas lennujuhi potentsiaali. Saatesse valik toimus kasutades lennujuhtide valiku testi FEAST, saatesse pääses 10 kan- didaati, kellest saate käigus jäi valikusse viis kandidaati, keda otsustasime suunata väljaõp- pele. Neli viiest valitust lõpetasid oma väljaõppe Taani koolituskeskuses Global ATS Denmark IVS 14. veebruaril 2020. Viies valitu on plaanis väljaõppele saata 2020 aasta jooksul. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 18(51) Teleseriaali näidati ETVs 4 kuu jooksul ning vaatajanumbrid olid Eesti kontekstis väga head – üle 70 000 vaataja saate kohta, koos järelvaatamisega. Lisaks võib öelda, et ka ettevõtte teiste ametikohtadele värbamisel on huvi võrreldes varasemaga kordades tõusnud. Lisaks värbamiskampaaniatele, lennujuhi elukutset tutvustava veebilehe ülal hoidmisele ning sotsiaalmeedia kajastustele viime läbi lennujuhtimiskeskuse ekskursioone huvilistele, osale- me üritustel, kus viiakse kokku noori töövõimalustega, meie töötajad külastavad koole ning räägivad oma tööst. Seda kõike selleks, et olla avatud ettevõte, tutvustada oma valdkonda ning seeläbi luua endale järelkasvu. Töötajate arendamine Lähtuvalt kiirelt muutuvast keskkonnast ja lennunduse regulatsioonidest, mis kehtestavad nõuded töötajate arendamisele, on endiselt suure osatähtsusega olnud töötajate arengu toe- tamine. Keskmine koolitusmaht töötaja kohta oli 3,6 % (2018: 3,02%) töötajate tööajast (ei sisalda töötajate erialast väljaõpet ja taastamiskoolitust). Koolitusvaldkondadest andis ka 2019. aastal enim tooni lennujuhtide väljaõpe – viimased aastad oleme väga palju panustanud uute lennujuhtide väljaõppesse kaasates nii ettevõtte väliseid kui siseseid koolitajaid. Muudest valdkondadest olid olulisemad koolitusteemad 2019. aastal:  ATSEP koolitus (tehnilise personali pädevusõpe), mille nõuded tulenevad EL määru- sest 2017/373 ja mis jõustus 2020. aasta jaanuarist;  ettevõttesiseste koolitajate täiendkoolitused nö koolitaja koolitus, kus kõik sisekoolita- jad on saanud vastava väljaõppe;  juhtide täiendkoolitused nii coaching kui kommunikatsiooni valdkonnas;  ohutusjuhtimissüsteemi ja infoturbe värskenduskoolitused, sh digiteadlikkuse tõstmi- ne;  keele taseme tõstmise ja hoidmisega seotud koolitused. 2020. aastal on kavas viia lõpule juba alustatud Tartu lennujuhtimisüksuse seirele ülemine- ku-koolitused ning irdtorni projekti toetuseks alustada dialoogi Lennuakadeemiaga lennuin- formaatorite koolituse ettevalmistuseks. See võib tõenäoliselt toimuda juba koolitatud lennu- juhtide ümberõppena ning hiljem tellitava lennuinformaatorite koolitusena. Töökeskkond EANSi töökeskkond on kõrgel tasemel ning ettevõte püüab teha kõik, et hoida oma töötajaid tervetena ja soodustada aktiivset tegutsemist oma tervise heaks. Investeerime töökeskkonna pidevasse parendusse nii aega, kompetentse kui raha. Jaanuarist 2020 rakendus EL 2017/373 määrus, mis seab konkreetsed nõuded eeskätt len- nujuhtide väsimuse- ning stressijuhtimisele ning psühhotroopsete ainete tarvitamise ära- hoidmisele. Lisaks sellele kohustab 2019. aasta algusest jõustunud töötervishoiu ja tööohu- tuse seaduse muudatus tööandjat tegelema psühhosotsiaalsete ohuteguritega. Tegeleme tervisekäitumise edendamisega, viisime aasta neljandas kvartalis läbi tervisekuu, kus olid fookuses töötajate vaimse tervise ja une teemad. Toimusid erinevad loengud ja töö- toad ning kõigil soovijail oli võimalik lasta ennast gripi vastu vaktsineerida. 2019. aastal toimus üks kergemat laadi tööõnnetus. Ohutuse tagamiseks rakendati täienda- vaid abinõusid ohu ennetamiseks tulevikus. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 19(51) Kommunikatsioon 2018. aastal uuendasime ettevõtte väärtusi. 2019. aastal viisime läbi mitmeid tegevusi väär- tuste juurutamiseks oma töötajate seas. Pühendasime uuetele väärtustele ettevõtte kevad- seminari, viisime juhtidele läbi kommunikatsioonikoolituse, et toetada neid väärtuse kommu- nikeerimisel jne. Tegevused jätkuvad ka 2020. aastal. Alustasime ettevõttesisese infokandja „Lendlehe“ väljaandmist ning seoses mitmete käima- solevate arendusprojektidega oleme suurendanud oma panust ka väliskommunikatsiooni, olnud kajastatud regulaarselt (vähemalt kord kuus) nii välis- kui kohalikus meedias. Hea ühingujuhtimise tava aruanne Lennuliiklusteeninduse AS käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel üld- juhul Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslikest juhistest lähtuvalt. Lisaks läh- tutakse ettevõtte juhtimisel lisaks HÜT-is toodud soovituslikele juhistele ka riigivaraseadusest (edaspidi: RVS), kuna Lennuliiklusteeninduse AS kuulub 100% Eesti Vabariigile. Seega, tulenevalt Lennuliiklusteeninduse AS ainuomanikust ning sellest tingitud spetsiifilis- test iseärasustest ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, ei järgi Lennuliiklus- teeninduse AS mõningaid HÜT-i soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nende- le HÜT-i sätetele (HÜT-i punkt ja selle lühikirjeldus), mida ei järgita ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta. Samas on oluline märkida, et vaatamata mõningate juhiste mittejärgimisele on Lennuliiklus- teeninduse AS tegevuse korraldamisel tagatud ainuaktsionäri ja kreeditoride igakülgne huvi- de kaitse ning nende võrdne kohtlemine. Mittejärgitavad HÜT-i juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist ja nõukogu liikmete määramist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna Lennuliiklusteeninduse AS aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud vastavalt RVSis sätestatud põhimõtetele. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 20(51) Organisatsiooni juhtimisstruktuur Üldkoosolek Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi alljärgnevaid HÜT-i punkte: Punkt 1.1.1 – Igale aktsionärile tagatakse õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepane- kuid. Punkt 1.2.1 – üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emi- tendi veebilehel. Punkt 1.2.3 – samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav. Punkt 1.2.4 – mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Punkt 1.3.1 – üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. Punkt 1.3.2 – üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest. Punkt 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). Ülaltoodud HÜT-i juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et Lennuliiklusteeninduse AS ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kom- munikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristumi- nister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud RVS-s ning üldkoo- solekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ai- nuaktsionäriga. 13. mail 2019. aastal toimus Lennuliiklusteeninduse AS-i korraline üldkoosolek. 2019. a kor- ralisel üldkoosolekul osalesid majandus- ja taristuminister, nõukogu esimees, juhatuse esi- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 21(51) mees ning üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötaja; audiitor koosolekul ei osalenud. Koosolekust ei tehtud tehniliste sidevahendite kaudu ülekannet. Üldkoosolekul andis juhatuse esimees ülevaate 2018. aasta majandustulemustest, eesmär- kide täitmisest, toimunud välisaudititest ja riskijuhtimisest ning olulisematest arendustegevus- test. Nõukogu esimees andis ülevaate Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu tööst 2018. aastal, kontrollikeskkonnast ning tasustamisest. Korraline üldkoosolek kinnitas 2018. aasta majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise et- tepaneku. Ettevõtte 2019-2021. majandusaasta audiitoriks nimetati AS Pricewaterhou- seCoopers. Nõukogu Nõukogu liikmed 01.01. – 24.01.19: Viljar Arakas (nõukogu esimees) Ando Leppiman Riina Varts Kaupo Raag Nõukogu liikmed 25.01. – 31.12.19: Viljar Arakas (nõukogu esimees) Andres Uusma Riina Varts Kaupo Raag Aktsiaseltsi nõukogu pidas 2019. aastal 9 koosolekut. Punkt 3.1.3 – Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimi- sel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tege- vuse õiguspärasust ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikku- sele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Nõukogu poolt komiteede (auditikomitee, tasustamiskomitee jmt.) asutamisel ja komiteedega seotud asjaolude muutmisel ei pea ettevõte otstarbekaks avaldada oma veebilehel nende olemasolu, ülesandeid, koosseisu ja kohta, kuna ettevõttel on üks aktsionär ning nõukogu koosolekute protokollid edastatakse vastavalt riigivaraseadusele nii üldkoosolekule kui ka rahandusministrile. Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi HÜT-i punkti 3.2.2 – vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid. Nõukogus on põhikirja alusel 3-6 liiget. Lennuliik- lusteeninduse AS nõukogu on neljaliikmeline. Vastavalt RVS-i §-le 81 lg 1¹ osaluse valitseja lähtub nimetamiskomitee ettepanekust nõukogu liikmete valimiseks ja koosseisu suuruse määramiseks. Vastavalt HÜT-i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2019. aastal makstud Lennu- liiklusteeninduse AS-i nõukogu liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra kohta. Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu ja auditikomitee liikmetele tasuti 2019. aastal kokku 31,2 tuhat eurot. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 22(51) Nõukogu tasustamise kord on sätestatud RVS-i § 85. Vastavalt RVS-ile nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionärina, arvestades äriühingu spetsiifikat. Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu liikme tasu suuruseks on 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, kui ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Rahandusministri määrust „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“ sätestab riigi asutatud riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, nõukogu liikmetele nõukogu organi töös osalemise eest makstavate tasude piirmäärad ja tasustamise korra. Vastavuses ülalnimetatud määrusega lisandub nõukogu liikme tasule täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Lennuliiklusteenindu- se AS-i nõukogu organiks on auditikomitee. Nõukogu liikme auditikomitee tegevuses osale- mise eest makstakse komitee liikmele tasu 25% nõukogu liikme tasust, komitee esimehe tasu võib moodustada kuni 37,5% nõukogu liikme tasust. Punkt 3.3.2 – HÜT-i aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konflik- tid koos igakordsete lahendustega. 2019. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole Lennuliiklusteeninduse AS-i nõuko- gu liikmed teavitanud ettevõtjat ühestki teada olevast huvide konfliktist. Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid lisaks tasule nõukogu organi tegevuses osale- mise eest Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu liikmetele ei maksta. Auditikomitee Ettevõtte nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille põhikirjalisteks ülesanneteks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupida- mise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juh- timise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandu- saasta aruande kinnitamise osas. 01.01. 2019 – 31.12.19 olid autitikomitee liikmed, Kaupo Raag (esimees), Andres Uusma ja Priit Rifk. 2019. aastal toimus 3 auditikomitee koosolekut. Koosolekutel käsitleti auditite käigus tehtud tähelepanekuid ja antud soovitusi ning esitati tulemused teadmiseks ettevõtte nõukogule. Audiitorettevõte AS PricewaterhouseCoopers andis auditikomiteele kahel korral: 2018. aasta majandusaasta aruande järeldusotsust andes ning 2019. aasta majandusaasta vaheauditit tehes, ülevaate olulisematest tähelepanekutest ning esitas tähelepanekud ja ettepanekud riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta Juhatus 2019. aastal oli juhatus 3-liikmeline. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja tööülesanded on kirjeldatud juhatuse liikmete lepingutes. Juhatuse liikmed 01.01. – 30.09.19: Tanel Rautits (juhatuse esimees - tegevjuht) Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 23(51) Mati Tarlap (juhatuse liige- sidetehnika osakonna juhataja) Üllar Salumäe (juhatuse liige- lennujuhtimisosakonna juhataja). Juhatuse liikmed 01.10. – 31.12.19: Ivar Värk (juhatuse esimees – tegevjuht); Jaanus Jakimenko (juhatuse liige- sidetehnika osakonna juhataja) Üllar Salumäe (juhatuse liige- lennujuhtimisosakonna juhataja). 2019. aastal toimus 8 juhatuse koosolekut. Vastavalt HÜT-i punktile 2.2.7 esitatakse alljärgnevalt andmed 2019. aastal Lennuliiklustee- ninduse AS juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning kirjelda- takse lahkumishüvitiste ja täiendavate tasude määramise süsteemi. Lennuliiklusteeninduse AS-i juhatuse liikmetele tasuti 2019. aastal kokku 326,1 tuhat eurot, sh 2018. majandusaasta preemiasummasid 59,8 tuhande euro ulatuses. 2019. aasta majan- dustulemuste eest makstav võimalik preemia otsustatakse nõukogu poolt peale majandu- saasta aruande kinnitamist. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüviti- se suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86 lg-tes 2 ja 3, millest tulenevalt ei või Lennu- liiklusteeninduse AS juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatu- se liikme nelja kuu tasu. Seisuga 31.12.2019 on Lennuliiklusteeninduse AS kehtivate lepin- gute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu juhatuse liikmetasu ulatuses. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama Lennuliiklusteeninduse AS puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juha- tuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Teabe avaldamine Lennuliiklusteeninduse AS ei rakenda HÜT punkti 5 täielikult. Mitterakendamise põhjuseks on Lennuliiklusteeninduse AS-i aktsionäride struktuurist tule- nev, mille kohaselt on Lennuliiklusteeninduse AS-l üks aktsionär, mistõttu ei ole teabe aval- damine veebilehel efektiivne ning otstarbekas aktsionäride teavitamise viis, samuti ei ole seetõttu otstarbekas jagada kõike infot ka inglise keeles. HÜT punkti 5 nõuete täpsest mitterakendamisest hoolimata saadab Lennuliiklusteeninduse AS vajalikud aruanded aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab Lennuliiklusteeninduse AS HÜT punktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning teiste hu- vigruppidega. Lennuliiklusteeninduse AS-i veebilehel avaldatakse igal juhul info, mille avaldamise kohustus tuleneb kehtivatest õigusaktidest, sh riigivaraseadusest. Finantsaruandlus ja auditeerimine Punkt 6.2.3 – Audiitorite rotatsiooni korraldamisel lähtub emitent Finantsinspektsiooni 24. septembri 2003 juhendist “Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon”. Nimetatud soovituslikku juhendit ei jälgita, kuna audiitor nimetatakse edaspidi kolmeks ka- lendriaastaks konkursi tulemuste alusel. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 24(51) Raamatupidamise aastaaruanne Finantsseisundi aruanne (eurodes) VARAD Lisa 31.12.2019 31.12.2018 KÄIBEVARA Raha ja raha ekvivalendid 2; 3 9 504 229 2 402 158 Nõuded ostjate vastu 3; 4 4 090 162 4 485 710 Muud nõuded ja ettemaksed 5 185 476 247 456 Käibevara kokku 13 779 867 7 135 324 Materiaalne põhivara 6 13 868 146 14 474 002 Immateriaalne põhivara 6 13 076 994 13 760 255 Põhivara kokku 26 945 140 28 234 257 VARAD KOKKU 40 725 007 35 369 581 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised laenukohustused 3; 7 1 632 380 1 606 219 Võlad töövõtjatele 8 545 529 640 836 Lühiajalised eraldised 8 1 201 773 1 327 702 Muud lühiajalised kohustused 3; 9 1 077 920 2 354 991 Lühiajaline sihtfinantseering 16 440 502 407 971 Lühiajalised kohustused kokku 4 898 104 6 337 719 Pikaajalised eraldised 8 619 073 759 308 Pikaajalised laenukohustused 3; 7 16 045 928 7 678 309 Pikaajaline sihtfinantseering 16 729 132 202 624 Pikaajalised kohustused kokku 17 394 133 8 640 241 KOHUSTUSED KOKKU 22 292 237 14 977 960 OMAKAPITAL 10 Aktsiakapital 5 112 940 5 112 940 Kohustuslik reservkapital 511 294 511 294 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9 572 387 7 920 056 Koondkasum 3 236 149 6 847 331 OMAKAPITAL KOKKU 18 432 770 20 391 621 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 40 725 007 35 369 581 Lisad lehekülgedel 28-50 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 25(51) Koondkasumiaruanne (eurodes) Lisa 2019 2018 Müügitulu 11 28 161 514 28 349 485 Muu äritulu 823 273 973 758 Äritulud kokku 28 984 787 29 323 243 Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 -2 853 766 -2 833 700 Muud tegevuskulud 14 -2 448 816 -1 941 337 Tööjõukulud 12 -13 865 273 -12 421 495 Põhivara kulum 6 -5 128 760 -4 441 553 Ärikulud kokku -24 296 615 -21 638 085 Ärikasum 4 688 172 7 685 158 Finantstulud 739 242 Finantskulud 7 -233 867 -151 319 Kasum majandustegevusest 4 455 044 7 534 081 Dividendide tulumaks 9;15 -1 218 895 -686 750 Puhaskasum 3 236 149 6 847 331 Koondkasum 3 236 149 6 847 331 Lisad lehekülgedel 28-50 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 26(51) Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2019 2018 Rahavood äritegevusest Laekumised ostjatelt 28 977 197 28 454 682 Väljamaksed tarnijatele -5 743 837 -5 992 370 Töötajatele väljamakstud töötasu -7 523 638 -6 890 180 Tasutud maksud -5 423 268 -3 883 814 Muud laekumised 5 646 1 908 Tegevuskuludega seotud sihtfinantseeringud 340 045 23 354 Muud väljamaksed -900 144 -410 257 Rahavood äritegevusest kokku 9 732 001 11 303 323 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 6 -4 431 174 -8 249 585 Saadud intresse 739 242 Saadud põhivara sihtfinantseeringud 732 969 0 Rahavood investeerimistegevusest kokku -3 697 466 -8 249 343 Rahavood finantseerimistegevusest Dividendide väljamaksed 15 -5 195 000 -2 747 000 Dividendide tulumaks 9;10;15 -1 905 645 0 Saadud laen 7 10 000 000 2 500 000 Tasutud laenud 7 -1 606 219 -1 517 146 Makstud intressid 7 -225 600 -148 765 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 067 536 -1 912 911 Rahavood kokku 7 102 071 1 141 069 Raha ja raha ekvivalendid aasta algul 2 2 402 158 1 261 089 Rahavood kokku 7 102 071 1 141 069 Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpul 2 9 504 229 2 402 158 Lisad lehekülgedel 28-50 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 27(51) Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kohustuslik Jaotamata ka- Aktsiakapital reservkapital sum Kokku Saldo 31.12.2017 5 112 940 511 294 10 667 056 16 291 290 Väljamakstud dividendid 0 0 -2 747 000 -2 747 000 Koondkasum 2018 0 0 6 847 331 6 847 331 Saldo 31.12.2018 5 112 940 511 294 14 767 387 20 391 622 Väljamakstud dividendid 0 0 -5 195 000 -5 195 000 Koondkasum 2019 0 0 3 236 149 3 236 149 Saldo 31.12.2019 5 112 940 511 294 12 808 537 18 432 770 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 10. Lisad lehekülgedel 28-50 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 28(51) Raamatupidamise aastaaruande lisad LISA 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused Üldine informatsioon Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi “Ettevõte”) on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev peamiselt aeronavigatsiooniteenuse osutamisega tegelev äriühing, kelle aktsiatest 100% kuulub Eesti Vabariigile. Ettevõte ei oma ühtegi tütar- ega sidusettevõtet. Ettevõtte aadress on Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald, Harjumaa. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning kajastab perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 26. märtsil 2020. Vastavalt äriseadustikule on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mille üheks osaks on raamatupidamise aastaaruanne, kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku pädevu- ses. Aktsionäril on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Koostamise alused Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raama- tupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele Finant- saruandluse Standarditele (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Tõlgenduste Komi- tee (IFRIC) tõlgendustele nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (EL IFRS). Raa- matupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist. Arvestus- ja esitusvaluuta Ettevõtte arvestus- ja esitusvaluutaks on euro. Muutused informatsiooni esitusviisis Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted info esitusviisi osas on samad, mida kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2018 lõppenud raamatupidamise aruandes, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevalt. Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid ettevõttele kohustusli- kuks alates 01.01.2019: IFRS 16 “Rendilepingud“ Uus standard sätestab rendilepingute arvele võtmise, mõõtmise, esituse ja avalikustamise põhimõtted. Kõikide rendilepingute tulemusena saab rendilevõtja õiguse kasutada vara ala- tes rendilepingu algusest ning juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi – ka finantsee- ringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS 16 rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel kehtestab ühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks. Rendilevõtjad peavad (a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega; ning (b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 29(51) neid rendiliike erinevalt. Ettevõte hindas renditava vara väärtuse ebaoluliseks ja ei võta ren- ditavat vara arvele varade ja kohustustena. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt keh- tima 1. jaanuar 2019 algaval aruandeaastal, ei ole olnud Ettevõtte juhtkonna hinnangul olu- list mõju. Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Ettevõttele ko- hustuslikuks alates 1. jaanuarist 2019 või hilisematel perioodidel ja mida Ettevõte ei ole ra- kendanud ennetähtaegselt: Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruand- luses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. „Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardi- tes. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on oluli- suse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jät- mine, valesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal tee- vad. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldata- vasti olulist mõju ettevõttele. Välisvaluuta arvestus Kõik välisvaluuta tehingud on kajastatud eurodes tehingupäeval kehtinud Euroopa Kesk- panga ametliku valuutakursi alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustu- sed on aruandeperioodi lõpul ümber hinnatud vastavalt aruandeperioodi lõpul kehtinud Eu- roopa Keskpanga ametlikule valuutakursile. Ümberhindamisest saadud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud koondkasumi aruandes. Lühi- ja pikaajalised varad ja kohustused Varad ja kohustused on kajastatud lühiajalistena, kui nad realiseeruvad 12 kuu jooksul ala- tes aruandeperioodi lõpust. Pikema perioodi jooksul realiseeruvad varad ja kohustused on kajastatud pikaajalistena. Finantsvara Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 30(51) Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse te- hingupäeval ehk kuupäeval, millal ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohus- tuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele ra- havoogudele lõppevad või antakse üle ja ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsva- rade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kaja- statakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõt- miskategooriasse. Korrigeeritud soetusmaksumus: Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse fi- nantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kah- jumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud järgnevates kategooriates: - nõuded ostjate vastu; - raha ja raha ekvivalendid. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõl- tub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha aja- väärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 31(51) mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingi- muste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise kompo- nent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ette- võte vaatas üle väärtuse languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse metoodika muutuse tulemusel ei tekkinud olulisi muutusi allahindluse reservis 1. jaanuari seisuga, seega korrigeerimisi jaotamata kasumis ja omakapitalis ei tehtud. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2019 ja 31. detsembri 2019 seisuga. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid nii finantsseisundi aruandes kui ka rahavoogude aruandes moo- dustavad sularaha kassas, raha arvelduskontodel, lühiajalised (kuni 3 kuud) deposiidid. Materiaalne põhivara Kajastamine ja mõõtmine Põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku eluaega üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega. Oma tarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb materjalikulust, otsestest tööjõuku- ludest ning muudest kuludest, mis on otseselt vajalikud vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamiseks. Põhivara soetamise, ehitamise või tootmisega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest kompo- nentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidami- ses arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Edaspidised väljaminekud Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järel vahetada või reno- veerida. Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaob- jekti osa soetusmaksumust saab usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse. Vastavalt eelmises lõigus toodud arvelevõtmise põ- himõtetele ei kajastata materiaalse põhivara objekti bilansilises maksumuses igapäevase hooldusega seotud kulusid. Sellised väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud. Kulumi arvestus Kulum kajastatakse koondkasumiaruandes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ning selle eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amorti- seerita. Ettevõte kasutab järgmisi amortisatsiooninorme:  maa 0%  rajatised, hooned, ehitised ja nende tehnosüsteemid 2-20%  masinad ja seadmed 1-40%  muu inventar 10-40% Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 32(51) Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“. Materiaalsele põhivarale määratud kasulikud eluead, jääkväärtused ja amortisatsioonimee- todid vaadatakse üle iga-aastaselt. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majanduslikku kasu saada. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasu- miaruandes real „põhivara kulum“ perioodil, mil kajastamine lõpeb. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb os- tuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus) amortiseeritakse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põ- hivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoo- giliselt materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisele. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt iga immateriaalse varaobjekti kohta vastavalt selle kasulikule elueale määraga 4-20% aastas. Mittefinantsvarade väärtuse langus Mittefinantsvara Igal bilansipäeval hindab Ettevõte kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata mittefinantsva- rade väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Ka- sutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge diskontomäära- ga, mis väljendab hetke turuväärtuse suundumusi ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Vara väärtuse languse testimiseks grupeeritakse varad kõige väiksemasse võimalikku varade gruppi, mille pidevast kasutamisest on võimalik rahavoogusid eristada ning mis on olulises osas sõltumatud teistest varadest või varade gruppidest saadavatest rahavoogudest. Vara väärtuse langus kajastatakse kahjumina, kui vara või selle raha genereeriva üksuse bilansiline väärtus ületab selle hinnangulist kaetavat väärtust. Vara väärtuse langusest tek- kinud kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes. Varade kaetavat väärtust suurendatakse juhul, kui on viiteid, et vara väärtus on tõusnud ja kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud hinnangud muutuvad. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse vara- sem allahindlus ning suurendatakse bilansilist jääkmaksumust. Ülempiiriks on vara bilansili- ne jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest saadud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 33(51) tasu õiglane väärtus. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasu- tades efektiivse intressimäära meetodit. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressi- määra arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustuse eluea jooksul. Finantskohus- tustega kaasnevad kulutused (sh intressikulud) kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruan- depäevast või kui ettevõttel pole tingimusteta õigust lükata kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandepäevast. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Samuti kajastatakse lühiajalisena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandepäeval tagasi kutsuda laenulepingu rik- kumise tõttu. Ettevõte ei ole laenukulutusi kuni aruandeperioodi lõpuni kapitaliseerinud, kuna Ettevõtte hinnangul on laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise mõju ebaoluline. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui kohustus on tasutud, tühistatud või ae- gunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandeperioodi lõppu toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline (on rohkem tõenäoline kui mitte, et vahendite väljavool on va- jalik kohustuse rahuldamiseks) ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantssei- sundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruan- des summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandeperioodi lõpu seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eral- diste kulu ja eraldiste finantsseisundi aruandes kajastatud maksumuse muutuste kulu kajas- tatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata tulevaste perioodide kahjumite katmiseks. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdis- väärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või mille- ga kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aastaaruan- de lisades tingimuslike kohustustena. Rendiarvestus Arvestuspõhimõtted alates 1. jaanuarist 2019 Ettevõte rakendab IFRS 16 “Rendilepingud” esmakordselt alates 01.01.2019. Rendilevõtjad peavad arvele võtma: (a) varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väheväärtuslik; ning (b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustus- telt. Rendilepinguid kajastakse kasutusõiguse varana ja vastava kohususena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks saadaval. Rendikohustused kajastatakse rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinna- takse summas, mis võrdub rendi kohustusega, kui kasutusõiguse varade korrigeerimine ei Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 34(51) ole vajalik. Iga liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajas- tatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendi- perioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaar- selt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul vastavalt sellele, kumb on lühem. Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust: - püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendi soodustused - muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon, Euribor) - summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel - ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasu- tab. Rendimaksed diskonteeritakse kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti määratav, või Ettevõtte sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintres- simäär on intressimäär, mida üürnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel. Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on lühem kui 12 kuud. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõima- luse rakendamiseks või pikendamisvõimaluse rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalu- sed (või perioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei lõpetata). Ettevõtte juhtkond hindab sündmusi ja as- jaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäo- sust. Näiteks juhul kui lepingu pikendamise periood on muutunud (näiteks, grupp on reali- seerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti ebakindlaks või grupp ei ole realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti ebakindlaks). Lepingute kohaselt ei ole grupil lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust. Ettevõte on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid: - seisuga 1. jaanuar 2019 alla 12-kuuse rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingu- te kajastamine raamatupidamises kui lühiajalised rendid - väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine - rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otsestekulude välistamine standardi es- masel kohaldamisel. Ettevõte rendib transpordivahendeid ning tasub rendimakseid andmeside eest. IFRS 16 rakendamisel analüüsis Ettevõte rentimisega seotud rendikohustusi, mis vastavalt standardi- le IAS 17 "Rendid" olid varasemalt klassifitseeritud kui kasutusrent. 31.12.2019 kehtivad rendilepingud on alla 12-kuulise katkestamise võimalusega või on renditavad varad väheolu- lise maksumusega, mistõttu arvestuspõhimõtete muudatuse tulemusel kasutusrente kasutu- sõiguse varana 2019. aastal ei kajastatud. Arvestuspõhimõtted alates 1. jaanuarist 2018 Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad ris- kid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kapitalirendi puhul võetakse vara ja kohustus rentniku finantsseisundi aruandes arvele ren- ditud vara õiglases väärtuses või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses juhul, kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et int- ressimäär on kogu aja kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel rendi- tud varad amortiseeritakse nagu omandatud põhivaragi, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 35(51) Ettevõte kasutusrentnikuna Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Ettevõte kasutusrendile andjana Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes tavakor- ras, analoogselt muule ettevõtte finantsseisundi aruandes kajastatavale varale. Kasutusren- di maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruande kirjel „muu äritulu”. Müügitulu kliendilepingutelt Müügitulu on tulu, mis tekib ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle an- takse üle kliendile. Ettevõte osutab lepingute alusel navigatsiooniteenust. Müügitulu teenuste osutamisest ka- jastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Finantseerimise komponent Ettevõttel puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri ettevõtte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. Intressitulu Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel koondkasumiaruandes finantstulude koosseisus. Tööjõukulud Tööjõukulud kajastatakse koondkasumiaruandes hetkel, kui ettevõttel on töötajate ees tek- kinud kohustus. Tööjõukuludes kajastatakse töötajatele makstud palk koos sotsiaalmaksu (33%) ning töötuskindlustusmaksega (0,8%) ning tehtud erisoodustused koos nendelt maks- tud tulumaksu (tulumaksumäär alates 1.01.2015 20/80) ja sotsiaalmaksuga. Puhkusetasu kulu ning kohustuse suurus aruandeperioodi lõpus määratakse inventuuri käi- gus. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse koondkasumiaruandes tööjõukuludena ning võetakse finantsseisundi aruandes arvele lühiajalise kohustusena. Ettevõtte tulumaks Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtte kasumit, vaid divi- dende. Tulenevalt maksustamise kontseptsiooni eripärast ei oma mõiste „varade ja kohus- tuste maksubaas“ majanduslikku sisu ning edasilükkunud tulumaksukohustust ega tulumak- su vara ei saa tekkida. Dividendidelt arvestatavat ettevõtte tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna ja -kohustusena dividendide väljakuulutamise perioodi koondkasumiaruandes. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide välja- maksmisega, on ära toodud lisas 15. Alates 2018. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eel- neva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 mak- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 36(51) sumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toe- tuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri- takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse koondkasumiaruandes pro- portsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st. saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi rida- del. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseeringut kajastatakse lühiajalisena kui eeldatav tuluna kajastamine toimub järg- neva 12 kuu jooksul. Ülejäänud finantseeringud kajastatakse pikaajalisena. Rahavood Rahavoogude aruanne koostatakse otsesel meetodil. Raha ja selle ekvivalentidena käsitle- takse rahavoogude aruandes finantsseisundi aruande kirjel “raha ja raha ekvivalendid” ka- jastatud varasid. Laekumised ostjatelt ning väljamaksed tarnijatele kajastatakse äritegevuse kui investeeri- mistegevuse rahavoogudes brutosummana, s.t. koos käibemaksuga. Lühiajalistelt rahapaigutustelt saadud tulem kajastatakse investeerimistegevuse rahavoona. Laenu kasutamise eest tasutud intressimaksed kajastatakse finantseerimistegevuse raha- voona. Sündmused pärast aruandeperioodi Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõju- tavad asjaolud, mis ilmnesid aruandeperioodi lõpu 31.12.2019 ja aruande koostamise kuu- päeva vahemikul, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimu- nud tehingutega. Sündmused pärast aruandeperioodi, mis ei oma mõju aruandeaasta ka- sumile ega seisuga 31.12.2019 varadele ja kohustustele, kuid mis oluliselt mõjutavad järg- nevate perioodide tulemusi, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. LISA 2. Raha ja raha ekvivalendid (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Swedbank AS 9 229 428 2 248 847 Luminor Bank AS 121 815 81 280 SEB Pank AS 152 540 71 518 Kassa 446 513 Kokku 9 504 229 2 402 158 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 37(51) LISA 3. Finantsinstrumendid (eurodes) Lisa 31.12.2019 31.12.2018 Finantsvarad Raha ja raha ekvivalendid 2 9 504 229 2 402 158 Nõuded ostjate vastu 4 4 090 162 4 485 710 Finantsvarad kokku 13 594 391 6 887 868 Finantskohustused Võlakohustused 7 17 678 308 9 284 528 Muud lühiajalised kohustused 9 586 364 1 229 193 Finantskohustused kokku 18 264 672 10 513 721 Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude dis- konteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstru- mentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soe- tusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused 31.12.2019 ja 31.12.2018 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Ettevõttel puuduvad õiglases väärtuses mõõdetavad varad ja kohustused. LISA 4. Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ostjatelt laekumata arved 4 295 400 4 665 433 s.h. seotud osapooltelt laekumata arved 110 542 123 131 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -205 238 -179 723 Nõuded ostjate vastu 4 090 162 4 485 710 Nõuetest seisuga 31.12.2019 on tähtajaks tasumata 289 564 eurot (31.12.2018: 340 919 eurot), millest rohkem kui ühe kuu maksetähtaja ületanud nõuded moodustavad 206 843 eurot (31.12.2018: 180 177 eurot). Varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest laekus 2019 0 eurot (2018: 11 620 eu- rot). Aruandeaastal kanti ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 25 841 euro (2018: 2 772 euro) ulatuses. Lootusetuks tunnistati ja kanti finantsseisundi aruandest välja nõudeid 326 euro (2018: 27 045 euro) ulatuses (täiendav info krediidiriski osas vt lisa 19). LISA 5. Muud nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksude ettemaksed 100 212 138 612 Muud ettemaksed ja nõuded 80 340 97 455 Kasutusrendi ettemaksed 4 924 11 389 Kokku 185 476 247 456 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 38(51) LISA 6. Põhivara Materiaalne põhivara Maa, hoo- ned, ehiti- sed ja nende Muu mate- tehno- Masinad ja riaalne põ- Lõpetamata (eurodes) süsteemid seadmed hivara investeeringud Kokku Jääkmaksumus 31.12.2017 3 669 704 4 522 643 69 811 3 380 901 11 643 059 Soetamine 21 220 15 350 0 5 429 759 5 466 329 Ümberklassifitseerimine 4 240 479 1 913 677 472 422 -6 626 578 0 Ümberklassifitseerimine immateriaalseks põhiva- raks 0 0 0 -1 459 000 -1 459 000 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 0 0 -68 394 -68 394 Arvestatud kulum -168 360 -892 260 -47 372 0 -1 107 992 Jääkmaksumus 31.12.2018 7 763 043 5 559 410 494 861 656 688 14 474 002 Soetamine 1 173 144 1 173 144 Ümberklassifitseerimine 733 363 494 007 55 959 -1 283 329 0 Ümberklassifitseerimine immateriaalseks põhiva- raks 0 0 0 -485 609 -485 609 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 0 0 -3 850 -3 850 Arvestatud kulum -259 746 -944 348 -85 447 0 -1 289 541 Jääkmaksumus 31.12.2019 8 236 660 5 109 069 465 373 57 044 13 868 146 Seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 6 327 607 14 437 540 335 399 3 380 900 24 481 446 Akumuleeritud kulum -2 657 903 -9 914 898 -265 586 0 -12 838 387 Seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 10 589 306 16 002 151 799 285 656 688 28 047 430 Akumuleeritud kulum -2 826 263 -10 442 741 -304 424 0 -13 573 428 Seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 11 322 670 16 350 311 703 136 57 044 28 433 161 Akumuleeritud kulum -3 086 010 -11 241 242 -237 763 0 -14 565 015 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 39(51) Immateriaalne põhivara Lõpetamata (eurodes) Tarkvara investeering Kokku Jääkmaksumus 31.12.2017 12 499 765 1 268 368 13 768 133 Soetamine 12 430 1 855 453 1 867 883 Ümberklassifitseerimine 2 499 922 -2 499 922 0 Ümberklassifitseerimine mate- riaalse põhivara lõpetamata investeeringutest 1 459 000 0 1 459 000 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 -1 200 -1 200 Arvestatud kulum -3 333 561 0 -3 333 561 Jääkmaksumus 31.12.2018 13 137 556 622 699 13 760 255 Soetamine 0 2 670 349 2 670 349 Ümberklassifitseerimine 1 872 348 -1 872 348 0 Ümberklassifitseerimine mate- riaalse põhivara lõpetamata investeeringutest 485 609 0 485 609 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 Arvestatud kulum -3 839 219 0 -3 839 219 Jääkmaksumus 31.12.2019 11 656 294 1 420 700 13 076 994 Seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 19 311 819 1 268 368 20 580 188 Akumuleeritud kulum -6 812 055 0 -6 812 055 Seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 23 271 653 622 699 23 894 352 Akumuleeritud kulum -10 134 097 0 -10 134 097 Seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 24 938 582 1 420 700 26 359 282 Akumuleeritud kulum -13 282 288 0 -13 282 288 Aruandeaasta lõpul lõpetamata põhivara investeeringutena kajastatud summadest olulisema osa moodustab lennujuhtimissüsteemi EUROCAT tarkvara täiendused 1 375 tuhande euro ulatuses, eeldatav kasutuselevõtt 2021. aastal. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 40(51) LISA 7. Võlakohustused Võlgnevuse Võla- lõpliku kus- kohustuse pikaajaline lühiajaline tutamise Võlausaldaja jääk kokku osa osa Intressimäär tähtaeg Seisuga 31.12.2018 Swedbank AS 3 388 206 2 416 938 971 268 1,69% 18.05.2022 Swedbank AS 5 896 322 5 261 371 634 951 1,50% 04.09.2027 Swedbank AS 0 0 0 1,29% 05.11.2023 Kokku 9 284 528 7 678 309 1 606 219 Seisuga 31.12.2019 Swedbank AS 2 416 938 1 429 003 987 935 1,69% 18.05.2022 Swedbank AS 5 261 370 4 616 925 644 445 1,50% 04.09.2027 Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 1,29% 05.11.2023 Kokku 17 678 308 16 045 928 1 632 380 Ettevõttel on 3 laenu, millest ühe laenulepingu tagatiseks on seatud hüpoteek ettevõtte kin- nistule 639 116 euro ulatuses. Panditud vara bilansiline väärtus seisuga 31.12.2019 on 7 120 908 eurot. Teine ja kolmas laenuleping on tagatiseta. Esimene laen on fikseeritud int- ressimääraga 1,69%, teise laenu intress on fikseeritud viimase laenusumma kasutuselevõt- mise hetkel so 1,50% ja kolmanda laenu fikseeritud intress on 1,29%. Laenu kajastamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, et nominaalne ja efektiivne intressimäär ei erine oluliselt. 2019. aasta laenuintressist 233 867 eurot (2018: 151 319 eurot) on kõik kajastatud koond- kasumiaruandes finantskuluna. Netovõlg (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 9 504 229 2 402 158 Lühiajalised võlakohustused -1 632 380 -1 606 219 Pikaajalised võlakohustused -16 045 928 -7 678 309 Netovõlg -8 174 079 -6 882 370 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 9 504 229 2 402 158 Fikseeritud intressimääraga võlakohustu- sed -17 678 308 -9 284 528 Netovõlg -8 174 079 -6 882 370 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 41(51) Võlakohustused Võlakohustused Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku Netovõlg 01.01.2018 1 261 089 -1 338 573 -6 963 101 -7 040 585 Muutused 1 141 069 0 0 1 141 069 Tagastatud (+)/ saadud (-) laenud 0 1 517 146 -2 500 000 -982 854 Laenu klassifitsee- rimine pikaajalisest lühiajaliseks 0 -1 784 792 1 784 792 0 Netovõlg 31.12.2018 2 402 158 -1 606 219 -7 678 309 -6 882 370 Muutused 7 102 071 0 0 7 102 071 Tagastatud (+)/ saadud (-) laenud 0 1 606 219 -10 000 000 -8 393 781 Laenu klassifitsee- rimine pikaajalisest lühiajaliseks 0 -1 632 380 1 632 380 0 Netovõlg 31.12.2019 9 504 229 -1 632 380 -16 045 928 -8 174 079 LISA 8. Võlad töövõtjatele Ümber- klassi- fitseeritud, Kohustuse liik (euro- Moodus- ümber- Kasutami- des) Algjääk tamine hinnatud ne Lõppjääk Väljamaksmata 2019 640 836 1 398 009 0 -1 493 316 545 529 puhkusekohustus ja lahkumishüviti- sed 2018 612 518 1 269 624 0 -1 241 306 640 836 Väljamaksmata 2019 1 327 702 1 070 400 147 999 -1 344 328 1 201 773 preemiaeraldise lühiajaline osa 2018 1 239 658 1 426 971 -77 831 -1 261 096 1 327 702 Väljamaksmata 2019 759 308 445 170 -22 608 -562 797 619 073 preemiaeraldise pikaajaline osa 2018 674 407 613 118 -20 338 -507 879 759 308 Kokku 31.12.2019 2 727 846 2 913 579 125 391 -3 400 441 2 366 375 Kokku 31.12.2018 2 526 583 3 309 713 -98 169 -3 010 281 2 727 846 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 42(51) Puhkusekohustusena on näidatud välja teenitud kuid kasutamata puhkusepäevade eest makstav puhkusetasu koos selle pealt makstava 33%-lise sotsiaalmaksu ja 0,8%-lise töötus- kindlustusmaksega. Ettevõtte häid tulemusi ning eelnevate aastate praktikat arvestades on moodustatud eraldis personalile aastapreemia määramiseks, mis makstakse välja kolme aasta jooksul peale iga- aastase aastaaruande kinnitamist üldkoosoleku poolt. Üldkoosolekul on kohustus aasta- aruanne kinnitada hiljemalt 4 kuu jooksul peale aruandeaasta lõppu. Eraldise hulka on ar- vestatud ka kaasnevate maksude kulu ning pikaajaliste kohustuste ümberhindluse summa. Ümberhindlusel kasutati juhatuse hinnanguna diskontomäära 4% aastas (2018: 4% aastas). Kulu sisaldub tööjõukuludes (vt ka lisa 12). Puhkusekohustuse väljamaksed toimuvad töötajate puhkusele minekul. LISA 9. Muud lühiajalised kohustused (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tarnijatele tasumata arved 566 066 1 217 567 Maksuvõlad 491 556 1 125 798 Käibemaks 0 0 Sotsiaalmaks 291 581 257 909 Üksikisiku tulumaks 158 387 144 542 Töötuskindlustusmakse 19 324 17 558 Kogumispension 14 813 12 836 Erijuhtude tulumaks 7 451 692 953 Viitintress 17 363 9 097 Muud lühiajalised kohustused 2 935 2 529 Kokku 1 077 920 2 354 991 LISA 10. Omakapital Aktsiakapital Aktsiate arv 31.12.2019 oli 511 294 (31.12.2018: 511 294), aktsiate keskmiseks arvuks ku- junes aruandeaastal 511 294 (2018: 511 294). Aktsiate emissiooni ega fondiemissiooni aruandeaastal ei toimunud. Aktsia nimiväärtuseks on 10 eurot ning see koosneb liht- aktsiatest. Kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 5 112 940 eurot ja maksimumaktsiakapitaliks 20 451 760 eurot. Iga lihtaktsia annab omanikule õiguse saada dividende ja ühe hääle üld- koosolekul. Kohustuslik reservkapital Aruandeaastal püsis reservkapitali suurus muutumatuna 511 294 euro tasemel (samuti ka aastal 2018), mis on reservkapitali põhikirjaga ja õigusaktidega nõutav suurus. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 43(51) Dividendid (eurodes) 2019 2018 Aruandeaastal väljakuulutatud 5 195 000 2 747 000 Aruandeaastal makstud 5 195 000 2 747 000 Makstud dividendid ühe aktsia kohta 10,16 5,37 LISA 11. Müügitulu põhitegevusest Müügitulu teenuste lõikes Teenuse liik (eurodes) 2019 2018 Navigatsiooniteenus (EMTAK 52239), sh 28 137 969 28 324 493 marsruudi navigatsiooniteenus 26 377 642 26 452 522 terminali navigatsiooniteenus 1 760 327 1 871 971 Konsultatsiooniteenus (EMTAK 52239) 23 545 24 992 Kokku 28 161 514 28 349 485 Navigatsiooniteenus klientide lõikes 2019 2018 Klient (euro- marsruudi navi- terminali navi- marsruudi navi- terminali navi- des) gatsiooniteenus gatsiooniteenus gatsiooniteenus gatsiooniteenus Finnair OÜ 3 389 227 161 424 3 406 244 166 564 Lufthansa 1 577 872 117 223 1 507 980 122 251 Air China 1 341 249 0 1 094 065 0 Rossiya Airlines 1 168 435 77 378 1 113 180 92 088 KLM 1 016 944 120 1 070 412 0 Cathay Pacific 1 014 518 0 1 111 995 0 Air France 988 031 0 1 106 098 0 China Eastern 930 544 0 870 108 0 Air Baltic 832 216 368 062 656 432 260 211 Korean Airlines 799 263 0 762 380 0 Muud kliendid 13 319 343 1 036 120 13 753 628 1 230 857 Kokku 26 377 642 1 760 327 26 452 522 1 871 971 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 44(51) LISA 12. Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Tööjõukulud -10 176 932 -9 178 141 Sotsiaalmaks ja töötuskind- lustusmakse -3 427 595 -3 092 415 Erisoodustused koos maksu- dega -260 746 -150 939 Kokku -13 865 273 -12 421 495 Sh. kajastuvad tööjõukuludes preemiaeraldise ja kaasnevate kohustuste pikaajalise osa ümberhindlus seoses raha ajaväärtuse arvestamisega 22 608 eurot (2018: 20 338 eurot, vt lisa 8). Ümberhindlusel kasutati juhatuse hinnanguna diskontomäära 4% aastas (2018: 4% aastas).Töötajate keskmine arv aruandeaastal oli 213 (2018: 205), millest töölepingu alusel töötavate isikute keskmine arv oli 210 (2018: 202) ja juriidilise isku juhtorgani liikmete kesk- mine arv oli 3 (2018: 3). LISA 13. Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2019 2018 Seadmete hooldekulud -1 119 204 -895 096 Teenused -414 156 -715 312 Meteoinformatsioon -361 245 -330 269 Seadmete ekspluatatsioonikulud -269 759 -236 476 Kaubad, materjalid, energia -210 710 -220 733 Kindlustuskulud* -149 867 -145 485 Julgestuskulud -179 318 -145 146 Kommunikatsioonikulud -104 479 -78 720 Vahendid -45 028 -66 463 KOKKU -2 853 766 -2 833 700 * Kindlustuskuludest 90,58% (2018: 92,59%) moodustab 650 miljoni euro (2018: 650 miljoni euro) suuruse limiidiga vastutuskindlustuse lepingu eest makstud kindlustuspreemia. LISA 14. Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) Lisa 2019 2018 Koolituskulud -685 392 -535 456 Lähetuskulud -577 086 -481 580 Rendikulud -500 460 -429 560 Muud ärikulud -402 433 -296 309 Hoonete, ruumide, rajatiste kor- rashoid -218 980 -150 569 Töökeskkonna kulud -39 299 -28 825 Transpordikulud -25 166 -19 038 KOKKU -2 448 816 -1 941 337 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 45(51) LISA 15. Tulumaks (eurodes) 2019 2018 Aruandeaastal makstud dividen- did 5 195 000 2 747 000 Tulumaksumäär 20/80 20/80 Dividendide tulumaksu kulu -1 218 895 -686 750 Ettevõtte kogu jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 moodustas 12 808 536 eurot (31.12.2018: 14 767 387 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 2 463 202 eurot, seega netodividendidena oleks võimalik välja maksta 10 345 334 eurot. Eelmisel aastal olid vastavad näitajad 3 611 992 eurot ning 11 155 395 eurot. Maksimaalse võimaliku tulumak- sukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate netodividendide ja 2019. aasta koondkasumiaruandes kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2019. LISA 16. Sihtfinantseerimine (eurodes) 2019 2018 Eelmise aasta lõpul 610 595 1 217 314 Juurde tulnud 1 102 465 23 354 Tegevuskulude tulu -99 902 -154 206 Põhivara tulu -414 073 -475 867 Tagastatud -29 451 0 Jooksva aasta lõpul 1 169 634 610 595 s.h.lühiajaline osa 440 502 407 971 s.h.pikaajaline osa 729 132 202 624 s.h. kuni 6 k 220 251 222 645 6-12 k 220 251 185 326 1-2 a 710 293 174 885 2-5 a 18 839 27 739 üle 5 a 0 0 LISA 17. Tehingud seotud osapooltega Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Ettevõtte aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks juhatuse ja nõukogu liikmeid ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju. Ettevõte avalikustab tehingud riigi kontrolli või valitseva mõju all olevate lennundusettevõtetega. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 46(51) Seotud osapool (eurodes) Aasta Varad Kohustused Äritulud Ärikulud Riigi kontrolli või 2019 7 293 15 746 124 039 114 268 valitseva mõju all lennundusettevõtted 2018 11 025 59 348 128 318 176 764 Kõik tehingud seotud osapooltega on sooritatud turutingimustel ning nõuetes seotud osa- pooltega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil. Aruandeaastal arvestati juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasuna ja palgana 326 110 eurot (2018: 288 861 eurot). Nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aasta jooksul nõukogu liikme tasudena ning nõukogu juurde moodustatud auditikomitees osalemise eest kokku 31 172 eurot (2018: 32 298 eurot). Vastavalt juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele on ettevõttel kohustus maksta kompen- satsiooni sõltuvalt lepingu lõpetamise alustest kuni kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kuna selle kohustuse realiseerumine ei ole tõenäoline, pole seda reservina kajastatud. LISA 18. Olulised raamatupidamishinnangud Aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tule- musega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavat suurimat mõju käesoleva raamatu- pidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hin- nangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31.12.2019 jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmak- sumus on kokku 8 732 930 eurot (31.12.2018: 8 396 248 eurot). Kõikide varade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks koondkasumit 754 tuhande euro võrra. Aruandeperioodi jooksul oli vastu võetud otsus mitmete kasutuses olevate põhivara objekti- de välja vahetamiseks ning antud objektide osas oli rakendatud kiirendatud amortisatsioo- niarvestus alates otsuse tegemise kuust 2019. Käesolev juhtkonna hinnangu muutus varade kasuliku eluea kohta on kajastatud aastaaruandes edasiulatuvalt. Hinnangu muudatusena suurenes ettevõtte amortisatsioonikulu ning mõju perioodi koondkasumile on 110 100 eurot (2018: 16 542 eurot). Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine Juhtkond hindas võimalike põhivara ja lõpetamata investeeringute väärtuse langusele viita- vate asjaolude esinemist ning leidis, et 2019. aasta jooksul ning pärast aruandeperioodi lõp- pu vara väärtuse võimalikule langemisele viitavate indikatsioone pole esinenud ning seega vara kaetavat väärtust ei hinnatud (samadel põhjustel ei hinnatud vara kaetavat väärtust ka 2018. aastal). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 47(51) LISA 19. Finantsriskide juhtimine Ettevõtte finantsriskide juhtimiseks on välja töötatud finantsriskide juhtimise kord, mis regu- leerib järgmiste ettevõtte majandustegevusega seotud finantsriskide juhtimist: likviidsusrisk, krediidirisk, valuutarisk ja intressirisk. Riskijuhtimises ei ole võrreldes eelmiste perioodidega olulisi muutusi toimunud. Kapitali juhtimisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusi, mille- ga iga-aastaselt määratakse kindlaks omanikule makstavate dividendide määr või summa. Ettevõtte finantsriskide juhtimisel on tähtsaimad eesmärgid tähtsuse järjekorras:  likviidsus;  kapitali säilimine;  tulu teenimine. Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks, kuid neid ei olnud ettevõttel aruande- ega võrdlusperioodil kasutatud. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et ettevõte ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi tõttu. Ettevõttel peab olema kolme tööpäeva jooksul rahana kasutatav vähemalt jooksva kuu väljaminekute suurune summa, arvestamata ühekordseid tavalisest oluliselt suuremaid väl- jaminekuid. Lühiajaliste tähtajaliste investeeringute tegemisel peab olema tagatud likviidsus ka ühekordsete tavalisest oluliselt suuremate väljaminekute õigeaegseks tasumiseks. Lik- viidsusriski maandamiseks kasutab ettevõte erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaen, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev monitooring. Olemasolevate finantskohustuste lunastustähtajad järgnevate aastate lõikes on järgmised: Diskon- Seisuga teerimata 31.12.2019 kuni 6 6-12 rahavood Bilansiline (eurodes) kuud kuud 1-2 aastat 2-5 aastat üle 5 aasta kokku väärtus Võlakohustused (Lisa 3; 7) 936 273 936 271 1 872 185 12 836 037 1 980 248 18 561 014 17 678 308 Võlad tarnijate- le ja muud võ- lad (Lisa 3; 9) 586 364 0 0 0 0 586 364 0 Kokku 1 522 637 936 271 1 872 185 12 836 037 1 980 248 19 147 378 17 678 308 Diskon- Seisuga teerimata 31.12.2018 kuni 6 6-12 rahavood Bilansiline (eurodes) kuud kuud 1-2 aastat 2-5 aastat üle 5 aasta kokku väärtus Võlakohustused (Lisa 3; 7) 870 900 870 900 1 741 800 3 607 693 2 700 339 9 791 632 9 284 528 Võlad tarnijate- le ja muud võ- lad (Lisa 3; 9) 1 229 193 0 0 0 0 1 229 193 0 Kokku 2 100 093 870 900 1 741 800 3 607 693 2 700 339 11 020 825 9 284 528 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 48(51) Ettevõtte juhtkond hindab pikas perspektiivis likviidsusriski bilansipäeva seisuga mõistlikuks. Täiendavat informatsiooni maksetähtaegade osas on toodud lisades 7-9. Krediidirisk Ettevõtte krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma kohustusi. Ettevõte kasutab krediidiriski juhtimiseks reitinguagentuuride Moody’s ja Standard&Poor’s reitinguid. Ettevõtte raha paigutamiseks erinevatesse võlainstrumentidesse on kehtestatud kindlad kriteeriumid emitendi valiku tegemiseks ja mahupiirangud (kogurisk ühe emitendi suhtes võib ulatuda maksimaalselt 60%-ni ettevõtte rahalistest vahenditest), samuti on mää- ratletud lubatavad investeerimispiirkonnad (Eesti ja OECD liikmesriigid). Võttes arvesse, et Ettevõtte müügitulu koosneb navigatsioonieenuse osutamisest lennufir- madele ning kuna navigatsiooniteenus on oma iseloomult lennufirmadele nende äritegevu- ses eluliselt vajalik (ilma teenust kasutamata ei ole võimalik lennuoperatsioone teostada), siis on krediidirisk oluline vaid lennuettevõtete pankrotistumise korral. Kuna ettevõtte kredii- dikahjumid on aruandeaastal ning võrdlusperioodil olnud väga madalad, siis seisuga 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2018 oli nõuete allahindlus ebaolulise mõjuga. Krediidiriski madala taseme ostjatega arveldamisel tagab õigusaktides ettevõttele antud õigus mitte osutada navigatsiooniteenust klientidele, kes on tarbitud teenuse eest võlgu. Nõuetest seisuga 31.12.2019 on tähtajaks tasumata 289 564 eurot (31.12.2018: 340 919 eurot), millest rohkem kui ühe kuu maksetähtaja ületanud nõuded moodustavad 206 843 eurot (31.12.2018: 180 177 eurot). Aastaaruande koostamise hetkeks on laekunud 99% aasta lõpu seisuga üleval olevatest nõuetest. Laekumata nõuete summa osa on kokku 91,1 tuh eurot, millest 91,1 tuh eurot on nõuded AS Estonian Air vastu, mis on kantud ebatõenäo- listeks. Kogu krediidiriski väljendav nõuete ja deposiitide summa on 13 779 867 eurot (2018: 7 514 764 eurot, vt. lisad 2-5). Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2019 ja 31. detsembri 2019 seisuga. Arvelduskontode jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut Aa3 9 503 783 2 401 645 9 503 783 2 401 645 Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest kokku (Lisa 2) Tururisk Tururiski alla kuuluvad valuuta ja intressirisk. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Ettevõtte olulisem arveldusvaluuta on euro, mistõttu ei hinda ettevõte valuutariski oluliseks. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb maan- dada, kui avatud netopositsioon samas valuutas ületab 63,9 tuhat eurot. Ettevõttel ei olnud aruandeperioodi ja ka eelneva perioodi lõpu seisuga olulisi avatud välisvaluuta positsioone. Valuutariski vältimiseks toimub arvete väljastamine müügitulu osas eurodes. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 49(51) Intressirisk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte kohustused on fikseeritud intressimääraga. Varade int- ressirisk lühiajaliste rahapaigutuste osas on maandatud ettevõtte kavatsusega hoida soeta- tud finantsvarad nende lunastustähtajani. Intressiriski võtmine on lubatud investeerimisel rahaturufondidesse, millesse investeerimiseks on seatud mahulised piirangud. Kapitali juhtimine Ettevõte haldab kapitalina kogu omakapitali. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks kapitali juhti- misel on tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Omaniku poolt on seatud eesmärgiks hoida oma- kapitali osakaal varadest vahemikus 40% - 45%. Otsused võõrkapitali kaasamise osas te- hakse rahavoogude prognoosi alusel. Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused divi- dendide maksmise kohta tehakse omaniku poolt võttes arvesse ettevõtte majandustulemusi, arenguplaane aga ka majanduskeskkonna arengut Eestis ja sihtturgudel. Kapitali haldamise eesmärgina võrreldakse tegelikku omakapitali tootlikkust eesmärgiks seatuga: 2019. nagu ka 2018. aastal loeb ettevõtte juhatus eesmärgid täidetuks. Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude dis- konteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstru- mentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soe- tusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste (vt ka lisa 3) bilansilised väärtused 31.12.2019 ja 31.12.2018 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võla- kohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressi- määrad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. LISA 20. Sündmused pärast aruandekuupäeva 2020. aasta alguses kinnitati uue koroonaviiruse (Covid-19) olemasolu ja aruande koostami- se hetkeks on see levinud üle maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades piiranguid majan- dustegevusele. Valitsused kogu maailmas teatavad viiruse leviku peatamiseks uute reisipii- rangute kehtestamisest, põhjustades probleeme ettevõtetele kõikides majandussektorites. Ülemaailmne Covid-19 pandeemia on lennundussektorit tabanud ootamatult ja väga järsult märtsis 2020. Lennuliiklusteenistuste tulubaas ja rahavoog on otseselt seotud kontrollitava lennuliikluse mahuga. Sellest tulenevalt on ka Lennuliiklusteeninduse AS eriti tundlik lennu- liikluse järsu languse suhtes, mida käesoleval momendil üle maailma kogetakse. Praegune kriis on kahjuks tabanud väga valusalt meie kliente, kellede hulgast väga paljude, kas oluli- ses osas või täielikult reisijate veole keskendunud lennuettevõtete jaoks on suuresti või täie- likult katkenud või koheselt katkemas rahavood. Sellest johtuvalt on Lennuliiklusteeninduse ASi informeeritud EC CRCO (Eurocontrol Central Route Charges Office) poolt, et lennuette- võtted on tõenäoliselt sattumas kuu või paari jooksul raskustesse, kuna lendajatel saab otsa vajalik likviidsuspuhver, sest lennufirmad on sunnitud nõudluse puudumisel kuni 90% lennu- kipargist käigust välja võtma. See omakorda tähendab, et osutatud lennuliiklusteenuste eest tasumine saab olema lähiajal (eelduslikult 4-6 kuud) olulisel määral või täielikult peatatud. Erinevalt lennufirmadest ei saa Lennuliiklusteeninduse AS juhatus ettevõtte tegevust täieli- kult peatada, koondades suure osa töötajaskonnast. Arvestades asjaoluga, et jätkuvad mi- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 50(51) nimaalselt kaubalennud, ei saa õhuruumi sulgeda, vaid tuleb jätkata põhitegevust, et taga- da ohutu kaubatransiit. Ettevõte on tänaseks rakendanud hulga meetmeid, et osutatav tee- nus ei katkeks. Lisaks rakendatakse täiendavaid kulude kokkuhoiu meetmeid, peatatakse lühiajaliselt arendustegevus, ajatatakse investeeringutega seotud rahavoog jne, hoidmaks likviidsuspuhvrit teenuse osutamiseks ilma täiendavate finantsvahendite kaasamiseta kuni 6 kuulise perioodi jooksul. Ettevõtte minimaalne vajaminev rahavoog jooksvate püsiklude ja finantskohustuste katmiseks on suurusjärgus 1,8 miljoni eurot kuus. Dividende maksmata võimaldab ettevõtte raha jääk aruandekuupäeva seisuga teenuse osutamist jätkata ja ko- hustusi täita kuni kuus kuud ilma täiendava võõrfinantseerimise kaasamiseta. Ettevõte käsitleb seda haiguspuhangut bilansipäevajärgseks mitte korrigeerivaks sündmu- seks. Covid-19 kriisi mõjude leevendamiseks töötatakse välja riikide keskpankade poolt sti- mulatsioonipakette kriisist enam mõjutatud ettevõtete likviidsuse toetamiseks ja majanduse elavdamiseks. Ettevõtte hinnangul võiks järgneva kuni kuue kuulise perioodi jooksul selguda sealhulgas lennundussektoriga seotud ettevõtteid toetavad rahalised meetmed ning eeldu- sel, et kehtivad reisipiirangud ja lennukeelud tühistatakse maikuus, millele järgneks järk- järgult nõudluse taastumine reisilennuliikluse osas, on väljavaated järgneva 12. kuuks posi- tiivsed. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne 51(51 Kasumi jaotamise ettepanek Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta puhaskasum on 3 236 149 eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kasumi jaota- miseks alljärgnevalt:  kanda 2019. majandusaasta kasum 3 236 149 eurot eelmiste aastate jaotamata ka- sumiks;  jätta 2019. majandusaasta kasum jaotamata. Ivar Värk Juhatuse esimees Jaanus Jakimenko Juhatuse liige Üllar Salumäe Juhatuse liige Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. majandusaasta aruanne SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Lennuliiklusteeninduse AS-i aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Lennuliiklusteeninduse AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Meie poolt auditeeritud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab infot ettevõtte kohta ja tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 26. märts 2020 Tallinn, Eesti Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (registrikood: 10341618) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, asukohaga Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Kanali põik 3, 10112, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 01.07.2020.a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 511 294 aktsiat / 511 294 häält Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, §335, § 336 lõikest 3 AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud). 2. Kinnitada Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2019. a kasumi jaotamine alljärgnevalt:  kanda 2019. majandusaasta kasum 3 236 149 eurot eelmiste aastate jaotamata kasumiks. Kokku on seejärel aktsiaseltsi jaotamata kasum 12 808 536 eurot; 3. Dividende mitte maksta. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu aruanne 2019. majandusaasta aruande kohta esitamiseks üldkoosolekule Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu koosseis 31.12.2019. a: Viljar Arakas (esimees), Kaupo Raag, Riina Varts, ja Andres Uusma. Lennuliiklusteeninduse ASi auditikomitee koosseis 31.12.2019. a: Kaupo Raag (esimees), Andres Uusma, Priit Rifk. 2019. aastal toimus 1 korraline üldkoosolek, 9 nõukogu- ja 3 auditikomitee koosolekut. Nõukogu hinnang 2019. majandusaasta tulemustele Nõukogu hindab juhatuse (juhatuse esimees – Ivar Värk, juhatuse liikmed – Jaanus Jakimenko ja Üllar Salumäe) tööd heaks ning kiidab heaks ja saadab üldkoosolekule kinnitamiseks juhatuse poolt esitatud ja AS PriceWaterhouseCoopers poolt auditeeritud Lennuliiklusteeninduse ASi 2019. majandusaasta aruande. Ootused äriühingule Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (edaspidi: EANS või aktsiaselts) kõige olulisemaks eesmärgiks on aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Majandustegevuses lähtub EANS jätkuvalt vastutustundliku ettevõtte põhimõtetest, panustades keskkonna kaitsesse, ühiskonna arengusse, Eesti lennunduse arengusse ja noorte koolitusse. Nõukogu ja auditikomitee tegevus  nõukogu koosolekud (nr 147-155) toimusid: 04.02.2019; 15.04.2019; 03.06.2019; 23.07.2019; 23.08.2019; 11.09.2019; 28.10.2019; 18.11.2019; 18.12.2019.  auditikomitee koosolekud (nr 73-75) toimusid: 10.04.2019; 25.07.201; 08.11.2019; Nõukogu olulisemad otsused  hinnati 2019. majandusaasta tulemuste vastavust strateegia, omanike ootuste dokumendi ja tulemuslikkuse plaani eesmärkidele;  kinnitati 2020. a eelarve;  Toimus juhatuse konkurss, mille käigus valiti 2 uut juhatuse liiget ning otsustati ühe liikme volituste pikendamine. Tulemused Strateegilised eesmärgid Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu jälgis oma koosolekutel uuendatud strateegias 2017–2021 püstitatud eesmärkide täitmist. Strateegiliste valdkondade: Lk 1(3)  lennuohutuse taseme kindlustamine ja tõstmine, eesmärgiga viia lennuliiklus- teeninduse poolt põhjustatud ohutusjuhtumite arv miinimumini;  Ühtse Euroopa Taeva (SES) initsiatiivi eesmärkide elluviimine Põhja-Euroopa ja Borealise regionaalse koostöö kaudu;  vastutusala läbilaskevõime ja teenuste kättesaadavuse parandamine;  tegevuse kuluefektiivsuse parendamine;  kompetentse personali tagamine;  süsteemne aeronavigatsiooniteenuse valdkonna korraldamine ja koostöö- võrgustiku arendamine, täitmine on nõukogu hinnangul vastavuses tegevuskavadega. Alustati ühtse personalijuhtimise strateegia koostamist. Omaniku ootused  2019. aastal täideti kõik üldkoosolekul kinnitatud omaniku poolsed eesmärgid ja uuendati omaniku ootuste dokumendi järgmise perioodi eesmärke. Järelevalve Auditid 2019. aastal viidi EANSis läbi järgmised välisauditid: 1) majandusaasta audit – I kvartal, viis läbi PricewaterhouseCoopers; 2) korraline kvaliteedijuhtimissüsteemi välisaudit – mais, viis läbi BVQI; Sponsorlus Nõukogu lähtus oma otsuste tegemisel EANSi toetuste maksmise ja annetuste tegemise korrast ning leidis, et järgnevad toetamist leidnud taotlused panustavad Eesti lennunduse arengusse ja propageerimisse: Määratud Makstud Sponsoreeritav Mille jaoks summa summa € € Eesti Lennuakadeemia stipendiumi SA Tartu Kultuurkapital fond 2019 3 500 3 500 Stipendiumid, bakalaureuse, SA TTÜ Arengufond magistri ja doktoriõppes 7 150 5 830 Kokku: 10 650 9 330 Juhtorganid ja töötasud Aruandeaastal juhtorganid 2019. aastal. Nõukogu koosseis 2019. aastal:  Nõukogu liikmed 01.01–24.01.19: o Viljar Arakas (nõukogu esimees) o Ando Leppiman o Riina Varts o Kaupo Raag  Nõukogu liikmed 25.01–31.12.19: o Viljar Arakas (nõukogu esimees) o Andres Uusma o Riina Varts Lk 2(3) o Kaupo Raag  Auditikomitee koosseis 01.01–31.12.19: o Kaupo Raag (auditikomitee esimees) o Andres Uusma o Priit Rifk Nõukogu- ja auditikomitee liikmetele maksti aasta jooksul tasudena eurodes: kokku nõukogu auditikomitee Viljar Arakas 12 000,00 12 000,00 Ando Leppiman 386,36 386,36 Riina Varts 6 000,00 6 000,00 Kaupo Raag 6 399,00 6 000,00 399,06 Andres Uusma 6 011,00 5 636,35 375,00 Priit Rifk 375,00 375,00 31 171,36 30 022,71 1 149,06  Juhatuse koosseis ja tasud 01.01 – 31.12.19: Aruandeaastal maksti juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasudena ja palgana eurodes: o juhatuse esimees Tanel Rautits 01.01.2019–30.09.2019 – 88779,64, millest preemia 2018. a saavutatud tulemuste eest 21450,00 eurot; o juhatuse esimees Ivar Värk 01.10.2019–31.12.2019 – 22500,00; o juhatuse liige Mati Tarlap 01.01.2019–30.09.2019 – 75710,22 millest preemia 2018. a saavutatud tulemuste eest 18450,00 eurot; o juhatuse liige Jaanus Jakimenko 01.10.2019–31.12.2019 – 19500,00; o juhatuse liige Üllar Salumäe 01.01.2019–31.12.2019 – 102806,67, millest preemia 2018. a saavutatud tulemuste eest 19950 eurot. Kasumi jaotuse ettepanek Juhatus teeb üldkoosolekule nõukogu poolt heaks kiidetud ettepaneku jaotada Lennuliiklusteeninduse ASi vaba omakapital alljärgnevalt:  kanda 2019. majandusaasta kasum 3 236 149 eurot eelmiste aastate jaotamata kasumiks. Kokku on seejärel aktsiaseltsi jaotamata kasum 12 808 536 eurot;  jätta 2019. majandusaasta kasum jaotamata. Viljar Arakas Nõukogu esimees Lk 3(3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel