Elering AS
nõukogu aruanne 2019. majandusaasta aruande kohta
Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule oma aruande Elering AS 2019.
majandusaasta aruande kohta.
Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2019. majandusaasta aruande läbi ja leidis:
1. Ettevõte teenis 155,2 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures ärikasumit 41,8 miljonit eurot. Puhaskasum
oli 32,8 miljonit eurot. Head majandustulemused võimaldavad ettevõttel dividendidena omanikule välja
maksta 20,6 miljonit eurot.
2. Ettevõte täitis 93% ulatuses 10. aasta strateegias 2019. aastaks seatud sihttasemed, sh viis Elering mullu
kliendirahulolu ja EVA ajaloo kõrgemaile tasemele vastavalt 75% (2018. a. 66%) ning 17,7 MEUR (2018. a.
2,4 MEUR).
3. Koos 2019. aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on valdavas osas
(98%) täidetud, sealhulgas:
Eesti – Läti - Soome gaasituru avamiseks vajalikud ettevalmistustööd on teostatud ja Balticconnectori
gaasitoru on osaliselt turutingimustel kasutusse võetud alates 01.01.2020. a. Täisvõimsuse saavutab gaasitoru
pärast kompressorjaamade valmimist (2020. aasta keskpaigas).
Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise võimaldamiseks on sõlmitud esimese faasi CEF abirahastuse leping,
50% Eesti-Läti kolmandast ühendusest on realiseeritud, sünkroniseerimise leping ENTSO-E´ga on sõlmitud.
Kliendi rahuolu suurendamiseks on standardse võrguga liitumise protsessi aeg viidud kuni 18 kuuni ja
võrguga liitumise reegleid klientidele lihtsustatud ilma elektrivõrgu talituse kvaliteeti ohtu seadmata.
Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule
kinnitamiseks.
2019. aastal toimus 4 korralist nõukogu koosolekut, 2 erakorralist koosolekut ning 3 elektrooniline nõukogu
koosolek:
19.03 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;
27.03 – auditikomitee koosoleku otsuste kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine, nõukogu
tegevusaruande heaks kiitmine, põhitegevuste täitmise ülevaade, kindlustuslepingu tingimuste ülevaade;
24.04 (erakorraline) – Elering AS juhatuse esimehe valimine;
07.06 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;
18.06 - Elering AS-i strateegia 2020-2025 arutelu, 4 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste
täitmise ülevaade;
29.07 (erakorraline) – Elering AS-i juhatuse liikmete valimine;
25.09 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, 7 kuu majandustulemuste ülevaade, Elering AS-i
strateegia 2020-2025 arutelu, uute laenukohustuste võtmine, põhitegevuse ülevaade, ülevaade puhta energia
paketist, Elektrilevi OÜ eraldamine;
05.12 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;
18.12 –äritegevuse eelarve ja investeeringute eelarve kinnitamine, siseaudiitori nimetamine, Nord Pool
Holding AS-i osaluse müümine, back-up laenude võtmine, 10 kuu majandustulemuste ülevaade,
põhitegevuste ülevaade, taastuvenergia toetuste maksmise ülevaade.
2019. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:
Timo Rajala, nõukogu esimees, alates 14.06.2017, osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul
ja 3 elektroonilisel hääletusel ;
Timo Tatar, nõukogu liige alates 26.03.2012 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
asekantsler), osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel;
Toomas Põld, nõukogu liige alates 22.05.2017 (ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel
koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel;
Tarmo Porgand, nõukogu liige alates 22.05.2017 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna
osakonnajuhataja asetäitja), osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel
hääletusel;
Indrek Kasela, nõukogu liige alates 21.08.2016 (ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul, 1 erakorralisel
koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel;
Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid, mis on esitatud ka Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
2019. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: 21.03, 19.09, 19.09 ja 06.11. Auditikomitee käsitles järgmisi
teostatud siseauditeid: tööohutus, personalijuhtimine ja taastuvenergia projektide hindamine. Auditikomitee tööd
kajastavad vastavad protokollid.
2019. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 71,8 tuhat eurot.
Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 5,0 tuhat
eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt:
Nõukogu liikmed Brutotasu sh audititasu Sotsiaalmaks sh auditi sotsiaalmaks
Timo Tatar 11 250 2 250 3 713 743
Indrek Kasela 9 750 750 3 218 248
Tarmo Porgand 9 750 750 3 218 248
Toomas Põld 9 000 0 2 970 0
Timo Rajala 18 000 0 5 940 0
Kokku 57 750 3 750 19 059 1 239
2019. aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 494,7 tuhat eurot.
Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt:
Juhatus Brutotasu Sotsiaalmaks
Taavi Veskimägi 150 738 49 744
Kalle Kilk 109 200 36 036
Peep Soone 112 044 36 974
Kokku 371 982 122 754
Timo Rajala Indrek Kasela
Nõukogu esimees Nõukogu liige
Toomas Põld Timo Tatar
Nõukogu liige Nõukogu liige
Tarmo Porgand
Nõukogu liige
Majandusaasta aruanne 2019
Juriidiline aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti
Eesti Äriregistri kood: 11022625
Telefon: +372 715 1222
E-mail:
[email protected]
Interneti koduleht: www.elering.ee
Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne
Juhatuse esimees: Taavi Veskimägi
Omanik: Eesti Vabariik
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Majandusaasta aruanne 2019
ELERINGI MAJANDUSAASTA
ARUANDE TEGEVUSARUANNE
Juhatuse esimehe pöördumine 6
Eleringi lühitutvustus 10
Ülevaade põhitegevustest 12
Ühingu juhtimine 26
Organisatsioon ja inimesed 36
Elering ja keskkond 40
JUHATUSE ESIMEHE
PÖÖRDUMINE
ELERING 10
27. jaanuaril 2020 möödus 10 aastat päevast, kui Elering ostis ennast 3,2 miljardi krooniga
„vabaks“ Eesti Energia kontsernist. On olnud suur privileeg töötada ettevõttes, mille tähen-
dus on nii selge – hoida Eesti inimeste kodudes tuled põlemas ja toad soojad. Vähe on töö-
kohti, kus saab oma töö laiemat tähendust nii selgelt kogeda.
Kolmanda energiapaketiga selge raami saanud Euroopa energiamajanduse visioon – ühtne
võrk, ühtne turg – on võimaldanud teha uskumatult põnevaid, Eesti arengule laiemat tähen-
dust omavaid tegevusi alates elektri- ja gaasituru täielikust liberaliseerimisest, energiasüs-
teemi digitaliseerimise suunda näitavate projektide realiseerimisest ja elektrivõrgu töökind-
luse suurendamisest kuni miljardi euro eest uue elektri- ja gaasitaristu ehitamiseni.
Sõbrad, see on olnud ralli. Ja õnneks see ei lõppe. Tahaksin tuua alljärgnevalt välja mõned
üksikud otsused, valikud, tulemused, millel on laiem tähendus Eesti energiasüsteemi aren-
gule ja Eleringi arengule.
2009 otsus eraldada elektri süsteemihaldur Eesti
Energiast koos 110-330 kV elektrivõrguga.
2010 otsus koos elektrituru osalise avamisega luua Eestis Nord Pool Spot
hinnapiirkond, saavutamaks tugev integratsioon Põhjamaadega.
2011 Eleringi finantseerimine osaliselt võlaga ja võlakirjade noteerimine
Londoni börsil; A3 krediidireitingu saamine Moody’selt (kõrgeim ettevõtte
reiting Balti riikides), suurendamaks ettevõtte tegevuse läbipaistvust.
2012 „Liinid puu vabaks“ programmi käivitamine põhivõrgu rikkelisuse kiireks
vähenemiseks, et tagada põhivõrgus andmata jäänud energia minimeerimine.
2013 elektri jaeturul konkurentsi loomiseks tsentraalse andmelao loomine Eleringi juurde.
2014 lepingu sõlmimine Fortumiga enamusosaluse ostmiseks Eesti
gaasi ülekandevõrgu ettevõttes eesmärgiga korrata gaasimajanduses
sama liberaliseerimise efekti, mida tegime elektri valdkonnas.
Estlink1 omandamine ja Estlink2 ehitamine saavutamaks olukorda, kus Eesti
oleks Põhjamaadega ühendatud määral, et saaksime avariielektrijaamadega koos
tugineda oma varustuskindlusel ka vajadusel Põhjamaade elektrijaamadele.
2015 Balticconnectori ehitamise otsus. Elektri ja gaasi
ärisuuna täielik funktsionaalne integreerimine.
2016 otsus ehitada rajatavale III Eesti Läti liinile disainmast,
panustamaks laiemalt ruumilise keskkonna loomisesse.
2017 Estfeed andmevahetuskihi arendamine, tagamaks sektorite ja riikide vahelist
energiaandmete turvalist vahetust, võimaldamaks piiriülest jaeturgude integratsiooni.
Biometaani toetusskeemi rakendamine eesmärgiga muuta
maagaasisektorit süsinikuheidete neutraalsemaks.
8
2018 Elering töötas välja ja käivitas interaktiivse kaardirakenduse vabade
liitumisvõimsuste näitamiseks elektri ülekandevõrgu alajaamades, mis
annab liitumisprotsessis ajalist kokkuhoidu nii liitujale kui Eleringile.
Balti ja Poola peaministrid leppisid koos Euroopa Komisjoniga kokku Balti
riikide liitmises Mandri- Euroopa elektrisüsteemiga. See oli läbimurre,
mille nimel olime 10 aastat töötanud ja mis järgmisel 5 aastal muudab
põhimõtteliselt, kuidas Elering on seni hoidnud Eestis tuled põlemas.
2019 Balticconnector anti turu käsutusse ja Elering sõlmis kokkuleppe
Soome ja Läti gaasi süsteemihalduritega ühise Soome-Eesti-
Läti gaasituru loomiseks alates 2020. aasta algusest.
Ja muidugi ei ole me kõike seda eelnevat teinud üksi. Vastupidi - see on saanud võimalikuks
tänu paljude osapoolte koostööle, kus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Kon-
kurentsiamet on olnud võtmepartnerid.
Eelnevaga ei ole Eleringi väljakutsed lõppenud. Sellest aastast liigub seoses Balticconnectori
klastri tööde lõpule jõudmisega Eleringi esimeseks prioriteediks sünkroniseerimise projekt,
mis puudutab vähemal või rohkemal määral kõiki meie elektrivaldkonna inimesi. Peame selle
protsessi käigus ehitama üles Eleringi kompetentsi, mis võimaldab lisaks sünkroniseerimise
projekti realiseerimisele koos kõigi oma alamprojektidega ka valmisolekut opereerida elekt-
risüsteemi nii üleminekul Venemaa elektrisüsteemist Mandri-Euroopa elektrisüsteemi kui
peale 2025. aastat uutes oludes selliselt, et Eestis tuled põleksid ja kodud oleksid soojad. Ja
teha seda viisil, mis toetab Eesti ja Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkide saavutamist.
Elering on käitunud põhimõtte järgi „Tahad minna kiiresti, mine üksi, tahad jõuda kaugele,
mine koos“. Tahan veelkord tänada kõiki kalleid kaasteelisi Eleringis, kliente, riiki omanikuna,
ühiskonda laiemalt meie püüdlusi mõistmast ja toetamast. Aitäh!
TAAVI VESKIMÄGI
Juhatuse esimees
9
ELERINGI 977
kilomeetrit
36 3
gaasijaotus- gaasimõõdu-
LÜHI- gaasitorustikke jaama jaama
TUTVUSTUS
2019 5419 150
kilomeetrit kõrgepinge alajaama
olulisemad sündmused: õhu- ja kaabelliine
Balticconnectori maismaa- ja meretoru
valmimine
Euroopa Liidu toetuse tagamine
sünkroniseerimise investeeringute
esimesele etapile
Kuldmärgise pälvimine vastutustundliku
ettevõtluse konkursil
Parima ülekandevõrgu brändi tiitli
saavutamine rahvusvahelisel konkursil
2 139
CHARGE AWARDS 2019 konverterjaama kilomeetrit
EstLinkide
kaabelliine
EBITDA ja dividendid
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
2016 2017 2018 2019
EBITDA Dividendid
10
EstLink 1
Es
Loksa
Balticconnector
tLin
Võsu
k2
Viimsi Kunda
Liiva
Kallavere Kunda Nitrofert Sillamäe Narva Narva Pea
Kolga Viitna Haljala Viru- Aseri Sillamäe Kreenholmi
Ida Jägala Nigula Aseri MVTLVT Joala
Kuusalu Viru Oru
Loo PÕHJA Allika Narva HEJ
Tabasalu
Raasiku - Veo Kuusalu
Uhtna St. Peterburg
Paldiski Harku Rakvere Rakvere Kiviõli Püssi Kohtla-Järve
NEMK Balti Ej
Jüri Raasiku
Paldiski Rakvere-Põhja Aidu Pargi
Keila Kehra Kadrina Sirgala Eesti EJ OT Kingissepp
Karla
Raudalu Aruküla Kiikla Ahtme
Tapa Estonia-Põhja Viru
Kiili Jaoskonna 3B
Illuka
Rummu Saku
Nõva
Kiisa Alutaguse
Kiisa
Kohila Roela
Kohila Aravete Väike-Maarja
Väike-Maarja
Aulepa
Ellamaa
Alajõe
Roosna-Alliku
Risti Rapla Rapla Rakke
Taebla
Haapsalu
Kullamaa Kehtna
Mustvee
Martna Türi Paide Koigi Kantküla
Valgu
Järvakandi
Järvakandi Jõgeva
Vigala Põdra Jõgeva
Imavere
Lihula Palamuse Saare
Rõuste Vändra Vändra Alatskivi
Põltsamaa
Pärnu-Jaagupi Sopi Saadjärve
Muhu Tusti
Leisi Orissaare Virtsu Lõpe Voldi
Suure-Jaani Vedu
Võiküla
Sindi Miina Härma
Oiu Tartu
Valjala Audru Sindi Tartu Emajõe
Metsakombinaadi Ülejõe
Pärnu Paikuse Puiatu Anne
Viljandi
Papiniidu Reinu Tööstuse Kuuste
Puhja
Kabli Viljandi Roiu
Kiini Elva
Sikassaare
Ahja
110 kV alajaam Abja
Rõngu Maaritsa
Kilingi-Nõmme Nuia
330 kV alajaam Põlva
Kauksi
Põlva Ruusa
Gaasi jaotusjaam Karksi Otepää Veriora
Tõrva Kanepi
Värska
Gaasi mõõtejaam
Riga Värska
Gaasi reguleerjaam Sõmerpalu Võru
Tsirguliina
Kompressorjaam Linda
Soo Psko
v
Valga
Gaasivõrk Rõuge
Valka
Eesti-Läti kolmas elektriühendus (ehitamisel) Valmiera
Ruusmäe
330 kV liin Mõniste Misso
220 kV liin
Aluksne
110 kV liin
35 kV liin
Peamised finantsnäitajad (MEUR)
2016 2017 2018 2019
43,9
Tulud 135,9 131,9 144,8 155,2
Ärikulud 98,1 98,8 113,9 113,4 keskmine vanus
Ärikasum 37,8 33,1 31,0 41,8 keskmine tööstaaž 13,7
vabatahtlik voolavus 4,8%
Finantskulud 11,4 11,0 7,3 2,1
Tulumaks 7,8 5,0 5,0 6,8
Puhaskasum 18,7 17,1 18,6 32,8
Laenud 367,4 362,3 353,7 343,3
Omakapital 349,1 346,2 384,8 388,3
Varad 903,7 909,6 948,4 1 024,4
EBITDA 76,0 67,6 65,7 78,7
Investeeringud 26,7 32,2 125,0 129,0
Dividendid 31,0 20,0 20,0 29,4
Suhtarvud
ROE
Omakapital/Varad
5,5%
39%
4,9%
38%
5,1%
41%
8,5%
38%
246
töötajat, kellest
Neto laenud/EBITDA 4,1 4,1 4,4 3,8 28% naised
Puhaskasum
ROE =
Aasta keskmine omakapital
Neto laenud = intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid
EBITDA = Ärikasum + kulum
11
ÜLEVAADE
PÕHITEGEVUSEST
12
Energiabilansid 14
Varustuskindluse tagamine 15
Energiavõrkude arendamine 16
Majandustegevuse ülevaade 18
Majandustulemused 19
Eleringi juhtroll Euroopa energiaturgude digitaliseerimisel 23
Küberturvalisuse kasvav tähtsus 24
Eleringi panus Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisse 25
13
ENERGIABILANSID
Eestis toodeti 2019. aastal elektrit 6,45 teravatt-tundi ehk 39 protsenti vähem kui aasta varem.
Toodangu vähenemise taga on eelkõige põlevkivil põhineva elektritoodangu järsk langus. Tarbi-
mine vähenes ühe protsendi 8,65 teravatt-tunnini. Kui 2018. aastal oli Eesti elektribilanss ligi kahe
teravatt-tunni ulatuses ülejäägis, siis 2019. aastal jäi bilanss ligikaudu samas mahus puudujääki.
Elektribilanss, GWh 2018 2019 Muutus %
Elektri tootmine Eestis 10 583 6 447 -39%
Eleringi võrku sisemaiselt antud elektri tootmine 10 225 5 983 -41%
Taastuvenergia tootmine Eestis 1 665 1 946 17%
Välisliinidelt võrku sisenenud elektrienergia 3 485 5 616 61%
sh võrku sisenenud elektrienergia Soomest 2 391 3 818 60%
sh võrku sisenenud elektrienergia Läti ja Venemaa liinidelt 1 094 1 798 64%
Võrku antud elektrienergia kokku 14 068 12 063 -14%
Elektritarbimine Eestis 8 717 8 646 -1%
Eleringi sisemaine ülekandeteenus tarbimiseks 7 980 7 833 -2%
Eleringi võrgukaod 380 348 -8%
Välisliinidele võrgust väljunud elektrienergia 5 350 3 417 -36%
sh võrgust väljunud elektrienergia Soome 874 298 -66%
sh võrgust väljunud elektrienergia Läti ja Venemaa liinidele 4 477 3 119 -30%
Võrku läbinud elektrienergia kokku 14 068 12 063 -14%
Bilanss 1 866 -2 198 -218%
Taastuvatest allikatest toodetud elektri kogus kasvas 2019. aastal 17 protsenti 1,95 tera-
vatt-tunnini. Kasv tulenes eelkõige tuuleenergia kasvust. Samas kõige kiiremat kasvu näitas
päikesest toodetud taastuvelektri maht.
Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia, GWh 2018 2019 Muutus %
Toodang kokku 1665 1946 17%
Tuuleenergia 591 692 17%
Hüdroenergia 19 22 16%
Jäätmed, biomass 1043 1179 13%
Päike 13 54 315%
Gaasibilanss, GWh 2018 2019 Muutus %
Transiitvoog 15 154,5 19 180,2 27%
Ülekandevõrku piiriüleselt sisenenud gaas 5 241,0 4 808,3 -8%
Ülekandevõrgust sisemaiseks tarbimiseks väljunud gaas 5 216,4 4 773,2 -8%
Ülekandevõrgu kadu, sh omatarve 12,4 12,6 2%
Ülekandevõrgu mahuvaru muutus 3,5 8,3 137%
14
VARUSTUSKINDLUSE TAGAMINE
Eleringi missiooniks on tagada elektri ja gaasi varustuskindlus Eesti tarbijatele. Elektri varus-
tuskindlust hindab Elering igal aastal varustuskindluse aruandes. Hinnangu tulemusena on
praeguste parimate teadmiste järgi Eesti ja regiooni varustuskindlus aastani 2025 tagatud
tootmis- ning ülekandevõimsuste koosmõjus. Elektrienergia puudujäägi tõenäosus on väike
ka pärast 2025. aastat, kuid täiendavate tootmisvõimsuste või tarbimise juhtimise lahen-
duste turule toomiseks tuleb arendada elektrituru disaini, et see annaks täpseid hinnasig-
naale investeerimisotsusteks ja tagaks sellega varustuskindluse.
Euroopa energialiidu ja ühtse elektrituru tingimustes vaatleb Elering pikaajalist varustuskind-
lust üle-euroopalisel ja regionaalsel tasandil. Pikaajalise varustuskindluse analüüs on kol-
meosaline. Kõigepealt vaadeldakse varustuskindluse olukorda Euroopas tervikuna ENTSO-E
analüüsi baasil. Eesti on osa Euroopa elektriturust ja seetõttu hinnangu peamiseks aluseks
on ENTSO-E poolt koostatav üle-euroopaline tootmispiisavuse analüüs (Mid-term Adequacy
Forecast - MAF). 2019. aasta sügisel avaldatud MAF tõenäosuslikus tootmispiisavuse analüü-
sis, kus arvutati eeldustena läbi ligi 130 erinevat aastat, on välja toodud kaks stsenaariumit
kuni aastani 2025. Seejärel hindab analüüs Baltikumi ja Soome regionaalset varustuskindlust
ja detailsemalt Eesti tarbimise ja tootmise arenguid.
Eesti gaasisüsteemi varustuskindlus on oluliselt paranenud tänu Soome gaasiühenduse
Balticconnector valmimisele. Balticconnector andis Eestile täiendava gaasi tarnekanali ning
suurendas valmisolekut mistahes gaasisüsteemi riketega toimetulekuks.
Varustuskindluse vähimate kuludega tagavad Eesti tarbijale konkurentsile avatud ja hästi
toimivad Euroopa energiaturud. Elektriturul liigutakse edasi turu üle-euroopalise harmonisee-
rimisega ning reaalajale lähemale liikumisega. Euroopa elektri hulgiturud on praeguseks hästi
integreeritud ning elektri päev-ette ja päevasisene kauplemine toimub ühiselt Portugalist
Soomeni. 2019. aasta novembris liitusid üle-euroopalise päevasisese kauplemisega niiöelda
teises laines Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia ja Sloveenia. Nüüd on
päevasisese kauplemisega ühendatud juba 21 riiki. Läänemere regioonis elektriturul elektri
hinnad mõnevõrra langesid võrreldes 2018. aastaga. Eesti keskmiseks hinnaks jäi 2019. aastal
45,86 eurot megavatt-tunnist, mis on 2,6 protsenti madalam aasta varasemast (47,07).
60
50
40
30
20
10
0
Jan 19 Feb 19 Mar 19 Apr 19 May 19 Jun 19 Jul 19 Aug 19 Sep 19 Okt 19 Nov 19 Det 19
EE LV FI
15
Gaasiturul astuti oluline samm regionaalse gaasituru arendamises, kui
Eesti, Soome ja Läti avasid 2020. aasta algusest ühise harmoniseeritud
gaasituru. Kolme riiki ühendav gaasituru piirkond on unikaalne kogu
Euroopas ning võimaldab suuremat konkurentsi muidu üpris väikestel
gaasiturgudel. Ühendatud turutsoon ja harmoniseeritud reeglid lihtsusta-
vad uute turuosaliste sisenemist turule ning seeläbi suurendab konkuree-
rivate gaasipakkujate hulka. Lisaks lihtsustab see erinevate tarnekanalite
kasutamist ning suurendab seeläbi gaasi varustuskindlust. Harmoniseeri-
tud reeglitega gaasiturul saab gaas liikuda regiooni sees ilma ülekandeta-
sudeta ning sisendtasud regiooni sisenemisel on kõigis riikides võrdsed.
Eesti, Soome ja Läti turupiirkonna käivitumisega üheaegselt alustas tööd
ka Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector. Balticconnec-
tor võimaldab gaasi kahesuunalist voogu Eesti ja Soome vahel. See lisab
tarnekanali Eestile ning lisab Soomele täiesti uue tarnekanali Leedu LNG
terminali näol.
2020. aasta algus on näidanud, et gaasiga kauplemise aktiivsus on suur.
Balticconnectori kasutatav võimsus on olnud kasutuses kogu ulatuses
kõigil päevadel suunal Eestist Soome, kuna gaasi hinnad on Balti riikides
olnud mõnevõrra madalamad võrreldes Soomega.
ENERGIAVÕRKUDE ARENDAMINE
Energiavõrkude arendamise strateegilisest vaatest oli just Balticconnector
Eleringi jaoks 2019. aastal olulisim projekt. Eesti ja Soome vahelise gaa-
sitoru ehitamise võimalusi oli varasemalt vaetud juba palju aastaid. Õige
hoo sai projekt sisse aga peale seda, kui Eesti ja Soome peaministrid all-
kirjastasid 2014. aastal kommunikee Eesti ja Soome gaasi infrastruktuuri
ühiseks arendamiseks. 2015. aastal moodustas Elering koos Soome part-
neriga projektiorganisatsiooni ning alustati ehitamist ettevalmistavate
tegevustega. 2016. aastal sai projekt kõrgeprotsendilise kaasrahastuse
otsuse Euroopa Ühendamise Rahastust (Connecting Europe Facility - CEF)
ning 2018. aastal jõuti olulisemate alamprojektide osas ehituslepingute
allkirjastamiseni. 2019. aasta novembriks said Eesti ja Soome gaasitorusti-
kud omavahel ühendatud ja gaas süsteemide vahel liikuma. Balticconnec-
tori viimased objektid valmivad lõplikult 2020. aasta jooksul.
Eleringi energiavõrgu arendamise fookus nihkub Balticconnectori valmi-
mise järgselt elektrivõrkude sünkroniseerimisele Mandri-Euroopaga. Kui
aastal 2018 lepiti Baltimaade, Poola ja Euroopa Komisjoni poolt kõrgeimal
poliitilisel tasandil kokku, et Baltimaade ühendamine Euroopa võrkudega
toimub läbi Poola aastal 2025, siis aastal 2019 jõuti selle pikaajalise ning
mahuka programmi esimese faasi investeeringute rahastamise kokku-
leppeni, millega Balti riike toetatakse CEF-ist 75% ulatuses 430 miljonist
eurost ehk summas 323 miljonit eurot. Selles mahus teostatakse Balti-
maade võrkude sisemisi tugevdamisi, mis Eesti jaoks tähendab olemas-
16
olevate Eesti-Läti 330 kV elektriliinide rekonstrueerimist ja pingereguleerimissüsteemide ehita-
mist. 2019. aasta jooksul jõudis Elering juba korraldada ka projekteerimishanke esimesele neist
liinidest. Füüsilised ehitustööd algavad plaaniliselt vahetult peale seda, kui valmib parasjagu
ehitamisel olev Eesti-Läti kolmas elektriühendus.
Lisaks juba finantseerimise leidnud esimese faasi investeeringute elluviimisele jätkus tegevus
ka teise faasi tegevuste mahu kokku leppimise ning ka nendele rahastustaotluste ettevalmis-
tamisega. Novembris 2019 esitasid Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid investeerimistaotlus
riikide regulaatoritele. Regulaatorite positiivse otsuse järgselt on võimalik esitada rahastamis-
taotlus CEF-le.
Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse valmimine on oluline eeldus sünkroniseerimise ülejäänud
ehitustegevuste alustamiseks. Hoolimata kohati väga keerukatest ehitusoludest, edeneb selle
ehitamine ettenähtud graafikus. 2019. aasta lõpuks oli valmis ehitatud rohkem kui pool Har-
ku-Lihula-Sindi liinist. Samuti valmis liini ühendamiseks vajalik Harku 330 kV alajaama laiendus.
Ülejäänud osa 175 km pikkusest liinist valmib 2020. aasta lõpuks ning selle ehitustööde maksu-
mus on ligikaudu 60 miljonit eurot.
Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse osaks on ka Kilingi-Nõmme 330 kV alajaam ning liinilõik
alajaamast kuni Läti piirini. Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama ehitustööd said 2019. aasta jooksul
lõpetatud. 14 kilomeetri pikkuse liinilõigu ehitamiseks sõlmiti 2019. aasta aprillis leping maksu-
musega 4,5 miljonit eurot ja ehitustööde valmimise tähtaeg saabub 2020. aasta suvel.
Klientide liitumiste raames valmisid 2019. aastal ehitustööd Ülejõe, Metsakombinaadi, Topi,
Sopi, Kiini ja Paldiski alajaamades. Sopi ja Põdra alajaamades toimuvate liitumiste jaoks ehitati
ja korrastati ka õhuliine ümbritsevas elektrivõrgus. Vananenud alajaamade uuendamiseks
rekonstrueeriti Tsirguliina 330 kV alajaam ning Ranna ja Rõngu 110 kV alajaamad.
Elektrivõrgus toimus 2019. aastal kaks suurema mõjuga sündmust. 18. mail purunes Balti
alajaamas voolutrafo ja sellele järgnenud releekaitseseadmete ebakorrektne toime põhjustas
ka dubleeriva alajaama poole väljalülitumise, mille tagajärjel oli Narva linn koos ümbritseva
alaga ilma elektritoiteta ligi tund aega. 27. oktoobril lennutasid tormituuled Võru alajaama
plekk-katuse tükid jaotlasse, põhjustades seadmete vigastusi, lühiseid ning terve alajaama
väljalülitumise. Võru alajaamast taastus Võru linna ja seda ümbritseva piirkonna toide ligikaudu
kuue tunni pärast. Nii Balti kui Võru alajaama juhtumitel oli katkestuse algpõhjuseks alajaama
rekonstrueerimistööde käigus ehitaja poolt projektile mittevastavalt teostatud ehitustööd.
Aasta töökindlusnäitajad tervikuna kujunesid tänu eelpool mainitud sündmustele viimaste
aastate keskmisega võrreldes veidi halvemaks, kuid siiski jääb nende trend selgelt paranemise
suunas.
Gaasivõrk talitles terve aasta jooksul eeskujulikult – ei esinenud ühtegi ohtlikku intsidenti ega
katkestusi gaasitarbijatele.
Ülepiiriliste elektriühenduste töökindlus oli rahuldav, hoolimata mõnest rikkest, ei põhjustatud
riikidevahelisele elektrikaubandusele olulisi piiranguid – ainult kaks protsenti ajast oli Ees-
ti-Soome piiril pudelikael ja hinnaerinevus, mis oli põhjustatud tavapärasega võrreldes väikse-
mast läbilaskevõimest. Suurematest riketest on eraldi mainimist väärt 31. märtsil Püssi konver-
terjaamas konverteri jahutusvooliku purunemisel tekkinud ligi kahepäevane ning 27. detsembril
Anttila konverterjaamas mõõteseadme rikke tõttu tekkinud umbes kaheksapäevane Estlink 2
ühenduse katkestus.
17
MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE
Majandustegevuse olemus
Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti kaheks:
a. Reguleeritud elektri ja gaasi võrgutegevus;
b. Mittereguleeritud tegevusalad.
Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate
elektri- ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgutegevus on ülekaalukalt olulisem kui muud
tegevusalad nii käibe, kasumlikkuse kui ka varade osas.
34% 30% 34% 12% 26% 20%
66% 70% 66% 88% 74% 80%
Äritulud Äritulud Ärikasum Ärikasum Vara kokku Vara kokku
2019 2018 2019 2018 2019 2018
Reguleeritud Mittereguleeritud
Võrgutegevus on reguleeritud, millest tulenevalt lubatud võrgutasud kinnitab Konkurent-
siamet. Regulaator hindab sealjuures võrgutasude taotluses esitatud kulude põhjendatust
ning annab ette põhjendatud tootluse, mis on arvutatud Capital Asset Pricing Model’i alusel.
Võrgutasud koosnevad elektris kui gaasis tegevuseks vajalikest tegevuskuludest, kapitaliku-
lust ning lubatud tulukusest. Ärikasum saadakse reguleeritud vara ja kapitali põhjendatud
tootluse (WACC) korrutisena.
Eleringil on kokku 29 elektri võrguteenuse klienti ning 14 gaasi võrguteenuse klienti (2018: 28
elektri võrguteenuse klienti ning 11 gaasi võrguteenuse klienti). Suurim osa ehk 88% võrgu-
teenuse tuludest (2018: 89%) tuleb klientidelt, kes on loomulike monopolidena tegutsevad
reguleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrguteenuse osas on suurimaks kliendiks Elektrilevi OÜ,
kelle osa võrguteenuse tuludest ulatub 74,1%-ni (2018: 77,4%). Elektrilevi on Eesti Vabariigi
omanduses oleva Eesti Energia AS kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte.
18
Mittereguleeritud tegevusalad seisnevad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse osutamises.
Et tagada elektrisüsteemi stabiilne elektri sagedus, peab süsteem olema tasakaalus ehk elektri
tootmine peab igal ajahetkel võrduma tarbimisega. Selleks peavad ka kõik turuosalised olema
samamoodi tasakaalus ning enamus neist ostabki oma elektribilansi tasakaalustamise teenust
sisse bilansihalduritelt. Elering omakorda osutab bilansihalduritele nende elektribilansi tasakaa-
lustamise teenust. Bilansihaldureid, kellele Elering teenust osutab, on kaheksa (2018: 8).
Gaasisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted on sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise
põhimõtetega. Ainuke erinevus seisneb selles, et gaasisüsteem ei pea olema tasakaalus igal
hetkel. Kui gaasi tarbimine on juurdevoolust suurem, siis rõhk süsteemis alaneb ning vastupidi.
Eleringi kui gaasi süsteemihalduri ülesandeks on hoida rõhk lubatud piires. Selleks Elering ostab
ja müüb gaasi bilansihalduritele bilansigaasi. Bilansihaldureid, kellega toimub bilansigaasi ost ja
müük, on seitse (2018: 9).
Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on väheoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse
selliselt, et sellest teenitav tulu kataks ära selle osutamiseks vajalikud kulud.
MAJANDUSTULEMUSED
Tulud
Tulud kokku moodustasid 2019. aastal 155,2 miljonit eurot (2018: 144,8 miljonit eurot). Kõige
olulisem tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 73,1% või 103,9 miljo-
nit eurot (2018: 71,9% või 102,7 miljonit eurot). Võrguteenustest moodustas 88% elektrivõrgu-
teenuse tulud ja 12% gaasivõrguteenuste tulud (2018: 90% ja 10%). Sealjuures võrguteenuste
tulust 93% moodustas võrgutariifidega reguleeritud tulu (2018: 94%).
Elektri reguleeritud võrguteenuse müügi langust 1% ehk ühe miljoni euro võrra tasakaalustas
oluliselt suurenenud gaasivõrguteenuste müük, mis kasvas 21% võrra ehk 2,1 miljonit eurot.
Elektri võrguteenuse tulud langesid seoses elektri ülekandemahtude vähenemisega (-2,2
miljonit eurot), mida kompenseeris suurem tulu üle-euroopalisest elektri transiidi kompensat-
sioonimehhanismist (+1,1 miljonit eurot). Gaasi võrguteenuse tulude kasv on põhjustatud tariifi
tõusust, mille mõju vähendas gaasi ülekandemahtude langus. Nii elektri kui gaasi ülekande-
mahtude languse peamiseks põhjuseks oli erakordselt soe ilm, riigi ilmateenistuse andmetel oli
keskmine temperatuur Eestis 0,5 kraadi kõrgem kui aasta varem.
Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulu langes 4,6% ehk 1,6 miljonit eurot, ulatudes 33,7 miljoni
euroni (2018: 35,3 miljoni euroni). Bilansiteenuse tulude vähenemise põhjuseks oli Balti süs-
teemihaldurite parem koostöö, mille tulemusena vähenes Baltikumi summaarne ebabilanss ja
suurenes Baltikumi reguleerimisturu efektiivsus.
Võrreldes 2018. aastaga toimus oluline kasv ka muude äritulude osas 1,9 miljonilt eurolt 13,1
miljoni euroni. Kasvu peamiseks põhjuseks oli ühekordne leppetrahv töövõtjalt summas 10,4
miljonit eurot.
19
Kulud
Ärikulud olid kokku 113,4 miljonit eurot (2018: 113,9 miljonit eurot). Aruandeaasta kulude lan-
gus oli seotud 4,7% või 1,6 miljoni euro võrra väiksema bilansiteenuse energia ostuga (2018:
33,5% või 8,6 miljonit eurot suurem ost). Bilansienergia kulude langusel on täpselt sama
põhjus, mis bilansiteenuse tulude vähenemiselgi, kuna bilansiteenus on olemuselt kasumit
mitteteeniv tegevusala. Samuti olid aruandeaasta elektrivõrgu kaod võrreldes 2018. aastaga
9,5% või 1,8 miljoni euro võrra väiksemad. (2018: 61,1% või 7,1 miljoni euro võrra suuremad).
Peamiseks kaoenergia kulu vähenemise põhjuseks oli kaoenergia füüsiliste koguste vähene-
mine, aga ka teatav elektri ostuhinna langus. Tööjõukulud kasvasid võrreldes 2018. aastaga
10,0% või 0,9 miljonit eurot, ulatudes 9,6 miljoni euroni. (2018: 8% või 0,6 miljonit eurot).
Keskmiselt töötas 2019. aastal ettevõttes 25 inimest enam kui 2018. aastal.
Seoses täiendavate oluliste investeeringutega on kasvanud ka amortisatsioonikulu 6,3% või
2,2 miljonit eurot ulatudes 36,9 miljoni euroni (2018: 0,7% või 0,2 miljonit eurot).
Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 41,8 miljonit eurot (2018: 31,0 miljonit eurot).
Neto finantskulud olid 2,1 miljonit eurot (2018: 7,3 miljonit eurot). Finantskulude langus tule-
nes peamiselt 2011. aastal emiteeritud võlakirjade lunastamisega ja uute võlakirjade emiteeri-
misega 2018. aastal. 2018. aastal emiteeritud võlakirja kupongi intress on 0,875%, olles 2011.
aastal emiteeritud võlakirja intressist 3,75% võrra väiksem. Kokku on Elering emiteerinud
võlakirju 225 miljoni euro ulatuses. Ettevõtte tulumaksu kuluks kujunes 6,8 miljonit eurot
(2018: 5,0 miljonit eurot. Aruandeaasta puhaskasum ulatus 32,8 miljoni euroni (2018: 18,6
miljoni euroni).
Investeeringud
Ühingu investeeringud võib jaotada tavapärasteks ning piiriülesteks. Tavapärased investee-
ringud tehakse eelkõige amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väljavahetamisse, aga
ka võrgu arendusse, liitumisvaradesse jne. Nende mahuks on keskmiselt ligikaudu 29 miljonit
eurot aastas.
2019. aasta vaieldamatult suurimad investeeringud olid seotud riikidevahelise maagaa-
sitoruga Balticconnector. See toru ühendab Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrgud, mis oma-
korda parandab varustuskindlust nii Eestis kui Soomes ning võimaldas 2020. aasta algusest
käivitada Soomet, Eestit ja Lätit hõlmava maagaasituru. Balticconnectori klastri kogumaksu-
mus on üle 300 miljoni euro, millest suuremat osa toetab Euroopa Liit maksimaalse määra
ehk 75 protsendiga.
Lisaks tavapärastele investeeringutele on Eleringil alanud ka intensiivne erakorraliste inves-
teeringute programm. Nendeks on investeeringud piiriüleste energiavõrkude ehitusse.
Täpsem kirjeldus on aastaaruande peatükis Energiavõrkude arendamine. Piiriüleste investee-
ringute prognoositavad mahud on toodud järgnevas tabelis.
20
Miljonites eurodes Investeering kokku <=2019 2020-2024 2025+ Investeering
Eesti-Läti 3. elektri liin 81 54 26 0 2017-2020
Sünkroniseerimine 371 0,2 272 99 2018-2025
Eesti-Soome gaasiühendus 140 118 22 0 2013-2020
Eesti-Läti gaasiühendus 48 30 18 0 2015-2020
GIPL 1,5 0 1,5 0 2022
Kokku 642 203 340 99
Finantseerimine
Ettevõte on oma investeeringuid finantseerinud nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude ning võlakirjadega.
Ühingu intressikandvad kohustused bilansipäeva seisuga on järgmised:
miljonit eurot 2018 2019
Pikaajaliste pangalaenude amortiseeruv osa keskmise intressimääraga 0,19% (2018: 0,19%) 10,6 10,6
Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 10,6 10,6
Eurovõlakirjad kupongimääraga 0,875% (kuni juuli 2018: 4,625%) 224,3 224,4
Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 0,69% (2018: 2,0%) 118,9 108,3
Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 343,2 332,7
Kokku intressikandvad võlakohustused 353,7 343,3
Elering on emiteerinud Eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad on noteeritud Londoni
Väärtpaberibörsil lunastamistähtajaga 03.05.2023 ning kupongi intressimääraga 0,875%.
Pangalaenud on võetud Euroopa Investeerimispangalt ning Põhjamaade Investeerimispangalt. Seisuga 31.12.2019
on nende laenude jääk vastavalt 92,6 miljonit eurot ja 26,3 miljonit eurot (2018: 99,8 miljonit eurot ja 29,7 miljonit
eurot). Nii Euroopa Investeerimispangalt kui Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenud on amortiseeruvad.
Euroopa Investeerimispangalt võetud laenude viimane tagasimakse toimub 2030-2033 ja Põhjamaade Investeeri-
mispangalt võetud laenude tagasimakseks on planeeritud 2025-2032. Võlakohustuste tagasimaksmise graafik on
järgmine:
21
miljonit eurot Võlakohustuste tagasimaksed
2020 2021 2022 2023 2024 >2024
Pangalaenud Eurovõlakiri
Lisaks intressikandvatele kohustustele finantseerib Elering investeeringuid ka allikatest,
millega ei kaasne intressikulu. Peamine allikas on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Ühing on
sõlminud finantseerimislepingud Euroopa Liidu agentuuriga INEA (Innovation and Networks
Executive Agency) järgmiste projektide finantseerimiseks:
a. Eesti ja Läti vaheline elektri ülekandeliin;
b. Eesti ja Soome gaasivõrke ühendav merealune gaasitoru koos kaasneva infrastruktuuriga;
c. Eesti ja Läti gaasivõrkude vahelise ühenduse tugevdamine.
Lisaks kinnitas Euroopa Komisjon 15. veebruaril 2019 Euroopa ühendamise rahastuse koordinat-
sioonikomitee (Connecting Europe Facility Coordination Committee) ettepaneku anda tagasta-
matut abi sünkroniseerimise esimese faasi investeeringutele mahus 141 miljonit eurot.
Kokkuvõte prognoositavast EL abist piiriülestele investeeringutele:
Miljonites eurodes EL abi, sh EL abi, EL abi EL abi EL abi
prognoositud otsustatud laekumine, laekumine, laekumine
<=2019 2020-2024 2025+
Kokku 361 310 80 220 61
Teine finantseerimisallikas, millega ei kaasne intressikulusid, on ülekoormustulu. See tekib
olukordades, kus elektribörsi erinevate hinnapiirkondade (riikide) vahel tekivad hinnaerine-
vused ning elektribörs kannab hinnaerinevuste tõttu laekunud raha vastavate riikide põhi-
võrguettevõtjatele. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel viisil saadud raha
kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks. Elering on 2019. aasta lõpu
seisuga sel viisil kogunud 87,5 miljonit eurot (2018. aasta lõpu seisuga 75,1 miljonit eurot).
Nii EL-i abi kui ka ülekoormustulu eest ehitatud varad ei lisata reguleeritud varade arvestusse,
seega nende kapitalikulusid ei lülitata võrgutariifidesse.
22
ELERINGI JUHTROLL EUROOPA
ENERGIATURGUDE DIGITALISEERIMISEL
Elering usub, et energiasektori digitaliseerimine toetab turu optimeerimist
ja arendamist ning see omakorda on tõhusaim viis varustuskindluse taga-
miseks. Elering alustas teadliku digitaalse transformatsiooniga ettevõttes
2018. aastal, luues digitaliseerimise visiooni ja tõlkides visiooni konk-
reetseteks tegevusteks. Visiooni elluviimiseks on käivitatud spetsiaalsed
programmid ning kogu tegevust koordineerib ettevõtte erinevate struk-
tuuriüksuste esindajatest koosnev digitaliseerimise juhtrühm. Näiteks
on digitaliseerimise programmides vaatluse all elektri- ja gaasi ülekan-
devõrgu varade kohta andmete kogumine ja nende analüüs, riskipõhise
varahalduse võimalused, energiasüsteemi juhtimise vallas nõndanimeta-
tud targad lahendused ja süsteemide töökindlus ning turgude vallas vaba
ligipääs energiaandmetele koos turvalise piiriülese andmevahetusega.
Energiasektor on kasvavalt kiires muutumises. Kiiresti kasvab mittepla-
neeritava tootmistsükliga tootmisseadmete osakaal, tarbijate osalemine
energiaturul ning naabersüsteemide omavaheline integreeritus. Eleringi
eesmärk pole üksnes toimetulek nimetatud muutustega. Soovime võtta
selles protsessis juhtrolli ja tagada protsesside parema juhtimise kaudu
võimalikult suur sotsiaalmajanduslik kasu.
Samaaegselt muutustega energeetikas arenevad ka infotehnoloogilised
võimalused. Järjest enam tekib mõõteandmeid, andmeanalüütika võime-
kus areneb nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt ning seadmed on järjest
paremini omavahel ühenduses. See võimaldab paremini ja täpsemini
juhtida suure hulga seadmete tööd ning samuti paremat süsteemide
planeerimist ja investeeringute suunamist.
Varustuskindluse tagamiseks täidab Elering kolme põhilist funktsiooni:
elektri ja gaasi ülekandetaristu haldus ja opereerimine, elektri- ja gaa-
sisüsteemi juhtimine ning energiaturgude toimimise tagamine, sealhulgas
bilansihaldus ja energiamüüja vahetuse protsess. Kirjeldatud muutused
energeetikas ja infotehnoloogia vallas mõjutavad kõiki kolme Eleringi
põhifunktsiooni.
Eleringi eesmärgid digitaliseerimises on valdkondade kaupa järgnevad:
Varahalduses kasutab Elering mõõteandmeid ning
suurandmeanalüüsi, tehes optimaalseid investeeringuid
ning avastades probleemid enne nende ilmumist. Varade
hooldustöid ja investeeringuid prioriseeritakse riskipõhiselt.
Elering arendab kogu regiooni energiasüsteemide juhtimiseks vajalikke
tarkvaralahendusi. Samuti parendame andmete kättesaadavust
alajaamadest ja paigaldistest, mis võimaldab andmete väärindamist.
Turu arendamisel hoiab Elering Euroopas vaates liidripositsiooni
energiaturgude digitaalsete lahenduste loomisel, mis keskenduvad
tarbija võimustamisele ning mida on võimalik skaleerida üle Euroopa.
23
Eleringi edulugu energiaturgude digitaliseerimisel tugineb 2013. aastal
valminud andmelaole, 100-protsendilisele nutimõõdikutele üleminekul
ning Eesti ühiskonna kõrgele digitaliseeritusele, sealhulgas ID-kaardi
levikule ning X-tee lahendusele, mis on andnud Eleringile eelise võrreldes
teiste põhivõrkudega Euroopas. Energiaturgude digitaliseerimise klastris
on järgnevad initsiatiivid:
Energia andmete liit (Energy Data Access Alliance), mis
võimaldab tarbijal jagada oma energia mõõteandmeid
kolmandate osapooltega üle Euroopa.
Paindlikkusturu platvorm, mis võimaldab tarbijal osta
ja müüa oma energiat ja võimsust kõikidelt vastavatelt
turgudelt, sealhulgas süsteemiteenustelt.
Taastuvenergia platvorm, mis võimaldab tarbijal näha
tarbitud energia päritolu.
KÜBERTURVALISUSE KASVAV TÄHTSUS
Elering haldab infosüsteeme, mis on olulised Eesti elektri- ja gaasisüs-
teemide toimimiseks ning kriitilised elektri- ja gaasiturgude toimimi-
seks. Nende turvalisuse tagamiseks tegeleb Elering aktiivselt erinevate
küberturvalisust tõstvate tegevustega. Aastal 2019 ei toimunud Eleringis
turvaintsidente, mis oleks põhjustanud katkestusi tarbijale edastatavas
energiavoos.
Viimastel aastatel on Eleringis loodud küberturbe funktsioon, mille
eesmärk on ettevõtte üleste turvapoliitikate väljatöötamine, turvariskide
juhtimine, turvaintsidentide haldus ja turvalisust parandavate tegevuste
koordineerimine. Tänu tugevnenud võimekusele saab Elering senisest
rohkem panustada turvaliste süsteemide ja protsesside disainimisse ning
töötajate ja partnerite turvateadlikkuse tõstmisesse. Samuti pöörame
järjest rohkem tähelepanu tänapäevase tehnoloogia kasutamisele küber-
turvalisuse tagamisel.
Küberturvalisuse arendamiseks on oluline suhelda partneritega Ees-
tis ja välisriikides – Elering panustab aktiivselt Eesti-sisese küberturbe
võrgustiku kasvu, nt 2019. aastal harjutasime koostööd riigiasutustega
õppusel Kübertorm. Samuti osaleme Euroopa põhivõrkude organisatsiooni
ENTSO-E küberturbe töörühmas ja alates 2020. aasta algusest on Elering
mittetulundusliku ühingu ENCS liige, mis koondab küberturvalisust hinda-
vaid Euroopa energiaettevõtteid.
24
ELERINGI PANUS EUROOPA
KLIIMAEESMÄRKIDE SAAVUTAMISSE
Euroopa Liit on võtnud 2030+ vaates väga ambitsioonikad eesmärgid süsiniku heitmete
vähendamiseks energiasektoris. Seega on üheks olulisemaks mõjuteguriks gaasi- ja elekt-
rivõrgu arendamisel lähitulevikus vajadus taastuvenergia osakaalu suurenemiseks. Euroopa
Liidu süsiniku heitmete vähendamise eesmärkide toetamiseks on Eesti aastaks 2030 fiksee-
rinud kolm põhilist rahvuslikku eesmärki:
vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga;
toota 27 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest;
suurendada energiatõhusust 27 protsendi võrra.
Eesti pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada 2050. aastaks konkurentsivõimeline, kuid
vähese CO2-intensiivsusega majandus, alandades CO2 emissiooni võrreldes referentsaastaga
(1990) 80-95%.
Eelnevalt nimetatud eesmärkide täitmine seab suured väljakutsed nii elektri- kui ka gaasivõr-
kude arendamisele. Elektri- ja gaasisüsteemis toimuvaid arenguid iseloomustavad järgmised
suundumused:
võrku lisandub suur hulk inverterpõhist ja kõikuvat energiatootmist;
kasvab vajadus lühi- ja pikaajalise paindlikkuse (sh salvestusvõimekuse) järele;
kasvab madalama CO2 sisaldusega kütuste kasutus.
Euroopa kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks on Elering ellu kutsunud Lääneme-
re-äärsete riikide energiavõrgu initsiatiivi. Elektri- ja gaasivõrkude sektorite ülene planee-
rimine ja vastavate praktiliste lahenduste väljatöötamine võimaldab CO2 heidet vähendada
kiiremini ja odavamalt võrreldes võrkude eraldi arendamisega. Elektri- ja gaasisüsteemide
puutepunktideks on erinevad tehnoloogilised lahendused alates gaasist elektri tootmisest
(nt gaasturbiinelektrijaam) ja hübriidtehnoloogiatest (nt hübriidsoojuspumbad) kuni elekt-
rist gaasi tootmiseni (Power-to-Gas nt elektrolüüs ja metaanimine või Power-to-x). Tihedam
koostöö elektri- ja gaasisüsteemide vahel aitab saavutada kliimaeesmärke kuluefektiivsemal
viisil, kasutades ära kahe süsteemi vahelist sünergiat.
Kuigi elektri- ja gaasisektorite seoste arenguga on endiselt seotud palju ebakindlust, näiteks
lõpptarbimise elektrifitseerituse tase, biometaani ja vesiniku tootmise ja tarbimise potent-
siaal, elekter-gaasiks tehnoloogiate areng, elektri- ja gaasitranspordile ülemineku kiirus,
siis elektrienergia ja gaasi infrastruktuuri arendamise kavandamine peab hõlmama teatavat
koordineerimist, et maksimeerida tehtavad investeeringute tõhusust.
Elektri ja gaasi ülekandetaristu haldurina kavandab Elering mõlemasse taristusse investee-
ringuid lähtuvalt kogu energiasektori sotsiaalmajanduslikust kogukasust. Tulevikus võib
osutuda mõistlikuks transportida teatud olukorras elektri asemel gaasi ja vastupidi. Uute
tehnoloogiate hind pigem langeb ja uue taristu rajamisel saavad ühe suurema kaalu kesk-
konnapiirangud. Eelnevast tulenevalt kaardistab Elering elektri- ja gaasitaristu arendamise
kitsaskohti ja analüüsib taristu ristkasutuse võimalusi.
25
ÜHINGU
JUHTIMINE
26
Ühingu juhtimise struktuur 28
Aktsionäride üldkoosolek 28
Nõukogu 29
Juhatus 30
Auditikomitee 31
Juhatuse ja nõukogu koostöö 32
Teabe avaldamine 32
Finantsaruandlus ja auditeerimine 32
Riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteem 33
Võrdne kohtlemine 35
Ärieetika 35
27
Eleringi ühingu juhtimine põhineb Äriseadustikul, Riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning
Heal Ühingujuhtimise Taval (HÜT), mis on koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna
Väärtpaberbörsi poolt
Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade tavade järgimisele ning soovime selles
valdkonnas pidevalt edasi areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide
saavutamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel. Ühingu juhtimise tava ja toimimine
on Eleringis ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid Ühingu eesmärkide saavutamise
nimel Täpsem aruanne vastavusest HÜT-ile aastal 2019 on toodud Eleringi kodulehel:
www.elering.ee/investorile#tab2.
ÜHINGU JUHTIMISE STRUKTUUR
Aktsionäride
üldkoosolek Välisaudiitor
(100% Eesti Vabariik)
Auditikomitee Siseaudiitor
Nõukogu
Juhatus
AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK
Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja
muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasi-
kutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist
ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise
otsustamist. Üldkoosolek lähtub oma tegevuses (kokkukutsumine, avalikustatav teave jm)
lisaks äriseadustikule ka riigivaraseadusest.
Üldkoosolekul esindab omanikku majandus- ja taristuminister, kelleks oli kuni 28. aprill 2019
Kadri Simson ning alates 29. aprillist 2019 kuni aruandeaasta lõpuni Taavi Aas.
Aasta jooksul toimus üks üldkoosolek 07. mai 2019.a., kus kinnitati 2018. aasta majandu-
saasta aruanne ning kasumi jaotamine.
28
NÕUKOGU
Omaniku huvid on ettevõttes tagatud nõukogu liikmete näol. Nõukogu annab juhatusele
suunised ettevõtte juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse
tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu ühingu strateegiale,
põhitegevustele, riskihinnangutele, aastaaruandele ja eelarvetele.
Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, aga mitte
harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.
Nõukogu koosseis ja tasustamine
Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Nõukogu liikmete arvu otsustab ning nõukogu
liikmed valib ja kutsub tagasi omaniku esindaja ehk majandus- ja taristuminister sõltumatu
nimetamiskomitee soovituse alusel. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu
esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid,
jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete operatiivset edastamist nõukogu liikmetele,
tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ja
esindab nõukogu suhtlemisel Eleringi juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoos-
olek kehtestanud nõukogu töökorra.
2019. aastal toimus 4 korralist ja 2 erakorralist koosolekut. Nõukogu kinnitas 2018 aasta majan-
dusaasta aruande enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule,
kinnitas Eleringi strateegia aastateks 2020-2025 ning kinnitas 2020 aasta äritegevuse ning
investeeringute eelarved. Tavapäraselt käsitleb nõukogu oma koosolekutel regulatsioonidest ja
seadustest tulenevaid küsimusi, finantsküsimusi, sisekontrolli ning teisi olulisi teemasid seoses
Eleringi põhitegevusega.
2019. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:
Timo Rajala nõukogu esimees alates 14.06.2017 (ettevõtja), osales 4
koosolekul 2 erakorralisel koosolekul ning 3 elektroonilisel hääletamisel.
Timo Tatar, alates 26.03.2012 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika osakonna juhataja), osales 4 koosolekul, 2 erakorralisel
koosolekul ning 3 elektroonilisel hääletamisel;
Indrek Kasela, alates 21.08.2016 (ettevõtja), osales 4 koosolekul, 1 erakorralisel
koosolekul, ühel hääletas elektroonselt ning 3 elektroonilisel hääletamisel;
Tarmo Porgand alates 22.05.2017 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja
asetäitja), osales 4 koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ning 3 elektroonilisel hääletamisel;
Toomas Põld alates 22.05.2017 (ettevõtja), osales 4 koosolekul, 2
erakorralisel koosolekul ning 3 elektroonilisel hääletamisel.
2019. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos maksudega 71,8 tuhat eurot
(2018: 71,8 tuhat eurot). Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette
nähtud ei ole. 2020. aastal lõppevad nõukogu liikmete volitused ning valitakse uus nõukogu.
Nõukogu liikmed peavad vastama nii äriseadustikus kui ka riigivaraseaduses toodud nõukogu
liikmetele esitatavatele nõuetele ning järgima liikmetele seatud kohustusi.
29
JUHATUS
Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingu igapäevast tegevust kooskõ-
las seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega ning korraldab ka ettevõtte raamatupidamist.
Eleringi juhatusel on täielik otsustusvabadus ning igapäevaseid juhtimisotsuseid tehakse
iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhatus vajab nõukogu nõusolekut
tehinguteks ja toiminguteks, mis väljuvad ühingu igapäevase majandustegevuse raamest.
Juhatus tagab nõukogu liikmete piisava informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast
ning majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest ning informeerib nõukogu
vastavalt vajadusele majandustegevuse olulisematest asjaoludest.
Juhatuse koosseis ja tasustamine
Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni kolme liikmeni. Juhatuse liige valitakse
kuni viieks aastaks nõukogu poolt. Eleringi põhikirja kohaselt võib ettevõtet kõigis õigustoi-
mingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt või juhatuse esimees üksinda.
Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt
ette juhatuse liikme õigused ja kohustused ettevõtte suhtes ning tema töötasud.
Kogu 2019. aasta vältel koosnes Eleringi juhatus kolmest liikmest:
Taavi Veskimägi, juhatuse esimehena täidab muuhulgas Eleringi tegevjuhi
igapäevaseid kohustusi, s.t. juhib ja esindab ettevõtet, tagab tegevuste
vastavust lepingutele ja seadustele, korraldab juhatuse tööd, koordineerib
ühingu strateegia arendamist ja on selle rakendamise eestvedaja;
Peep Soone, juhatuse liikmena täidab muuhulgas finantsjuhi rolli, juhtides
Eleringi finantstegevust, halduse ja infotehnoloogia valdkonda;
Kalle Kilk, juhatuse liikmena täidab muuhulgas varahaldusjuhi igapäevaseid ülesandeid.
Peep Soone volitused kehtisid kuni 31.12.2019, alates 01.01.2020 on uueks juhatuse liikmeks
Riina Käi, kes täidab muuhulgas finantsjuhi rolli, juhtides Eleringi finantstegevust, halduse,
infotehnoloogia ja taastuvenergia valdkonda.
Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse
liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib ka maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust kuni nelja kuutasu ulatuses. Preemiat võib maksta aastatulemuste alusel või
muudel alustel nõukogu otsusest lähtuvalt. Juhatuse liikmete tasud on fikseeritud ja sätes-
tatud juhatuse liikme lepingus. Pikaajalisi preemiasüsteeme Eleringis loodud ei ole. Juhatuse
liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema
volituste tähtaja möödumist kolme kuutasu ulatuses.
2019. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele arvestatud tasud koos maksudega 494,7
tuhat eurot (2018: 528,1 tuhat eurot).
30
Huvide konflikti vältimine
Juhatuse liikmed ei tee otsuseid, lähtudes enda isiklikest huvidest, ega kasuta Eleringile
suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele
juhatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust enne ametilepingu sõlmimist ning samuti
viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud
isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud ettevõtte majandustegevusega, teatab
juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele.
Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise nõue on sätestatud juhatuse liikme lepingus.
Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist ettevõtte ja juhatuse liikme huvide vahel ning
teavitab Eleringi nõukogu oma otsesest või kaudsest huvist ettevõtte poolt tehtavate tehin-
gute suhtes ja teavitab nõukogu koheselt taolise konflikti tekkimisest või olukorrast, mis võib
põhjustada taolise konflikti tekkimise. Juhatuse liikmega tehingute tegemise või tehingute
tegemise, milles esineb juhatuse liikme isiklik huvi, otsustab nõukogu, määrates kindlaks ka
tehingute tingimused.
Juhatuse liikmed deklareerivad endaga seotud osapooled ning nendega teostatud tehingute
summad tuuakse välja majandusaasta aruandes. Elering ei ole 2019. aastal teinud juhatuse
liikmetega ega nendega seotud osapooltega ühtegi tehingut (2018. aastal ei teinud juhatuse
liikmetega ega nendega seotud osapooltega ühtegi tehingut).
AUDITIKOMITEE
Nõukogu valib kuni 5-liikmelise auditikomitee, mille ülesandeks on riskijuhtimise, sisekont-
rolli ning finantsaruandluse üle järelevalve teostamine. Auditikomitee on nõukogu nõuandev
organ raamatupidamise, finantsaruandluse, vandeaudiitori sõltumatuse kontrolli, riskijuhti-
mise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas
ning tegevuse seaduslikkuse osas.
Komitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks aastaks ning nad valivad endi seast esimehe,
kes korraldab auditikomitee tegevust. Auditikomitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees.
2019. aastal maksti auditikomitee liikmetele auditikomitees osalemise eest tasu 5,0 tuhat
eurot (2018 kokku 4,7 tuhat eurot). 2019. aastal olid auditikomitee liikmed järgnevad:
Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja);
Indrek Kasela (ettevõtja);
Tarmo Porgand (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja).
2019. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: 21.03, 19.09, 19.09 ja 06.11 (2018. aastal 4 korda).
Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: tööohutus, personalijuhtimine ja taas-
tuvenergia projektide hindamine. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati välisaudiitori tööd,
käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid. Sise-
auditi teenus on ostetud sisse välise teenuse pakkuja poolt. Siseaudiitorile maksti teenuse
osutamise eest 2019. aastal 11,7 tuhat eurot (2018: 15,8 tuhat eurot).
31
JUHATUSE JA NÕUKOGU KOOSTÖÖ
Juhatus ja nõukogu teevad Eleringi huvide parima kaitsmise eesmärgil
tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte stratee-
gia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt
antud strateegilistest juhistest.
Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest,
mis puudutavad ettevõtte tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib
eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi äritegevuses. Juhatus
edastab nõukogule andmed, sh. finantsaruanded, piisava ajavaruga enne
nõukogu koosoleku toimumist. Juhatuse liige annab nõukogu nõudmisel
nõukogule kas suuliselt või kirjalikult teavet juhatuse ja ühingu tegevuse
kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja ettevõtte tegevust
kajastavale teabele.
Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadusest, põhikirjast, üldkoosoleku ja
nõukogu koosolekute otsustest ja püstitatud eesmärkidest.
TEABE AVALDAMINE
Eleringi veebilehel, www.elering.ee, on eraldi välja toodud andmete loe-
telu, mis kuuluvad õigusaktidest tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on
esitatud majandusaasta aruanded, majandustulemused, tegevusnäita-
jad, põhitegevuse ülevaade, struktuur, strateegia kokkuvõtte, uudised ja
teated ning muu informatsioon, mis on investoritele ja üldsusele vajalik.
Veebilehte on võimalik lugeda ka inglise keeles. Veebilehel www.elering.ee
olevat informatsiooni (sh uudiseid ja teateid) uuendatakse pidevalt.
FIANANTSARUANDLUS JA AUDITEERIMINE
Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majandusaasta aruande ning
majandusaasta jooksul kvartaalsed finantstulemused. Majandusaasta
aruanne on koostatud vastavalt IFRS standarditele ning auditeeritud
ISA-le vastavalt. Nõukogu koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta
aruanne, osaleb nõukogu kutsel ka ettevõtte audiitor. Üldkoosolekule esi-
tatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud
juhatuse liikmed. Koos majandusaasta aruandega esitatakse üldkoosole-
kule nõukogu aruanne majandusaasta aruande kohta.
Elering valib välisaudiitori, järgides avalikku hankeprotseduuri. Pakkumisi
küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid pak-
kuvatelt ettevõtetelt.
32
Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsusega, audiitorteenuse lepingu sõlmib juhatus.
Audiitoriga sõlmitavas lepingus lepitakse eelkõige kokku audiitori tööülesanded, ajakava ja
tasu. Audiitoriga sõlmitav leping ei tohi seada audiitorile mingil moel takistusi ühingu tege-
vuse hindamisel.
2017. aasta kevadel viidi läbi uus hange audiitori leidmiseks aastateks 2017-2021. Hanke võitis
AS PricewaterhouseCoopers. Ettevõte juhindub välisauditi teostamisel Eesti Vabariigi õigus-
aktidest, rahvusvahelistest auditeerimisstandardidest ja audiitorühingu riskijuhtimise reeg-
litest, sealhulgas 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audiitortegevuse valdkonna alasest
määrusest. 2019. aastal maksis Elering majandusaasta aruande auditeerimise eest vastavalt
esitatud arvetele 12,3 tuhat eurot (2018: 12,0 tuhat eurot).
Lisaks Eleringi finantsaruandluse hindamisele on välisaudiitor 2019. aasta jooksul osutanud
järgnevaid teenuseid:
teostanud tegevusalade aruande kontrolli kooskõlas
elektrituru seaduse §-s 17 esitatud nõuetega;
koostanud aruande auditi tähelepanekutest Riigikontrollile;
teostanud tehingute seaduslikkuse kontrolli vastavalt Riigikontrolli nõuetele;
osutanud maksunõustamis- ja teisi nõustamisteenuseid, mis on kooskõlas
audiitortegevuse seadusega.
Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet auditikomitee vastavalt audiitortegevuse
seadusele.
RISKIJUHTIMINE JA SISEKONTROLLISÜSTEEM
Eleringi riskijuhtimine on kooskõlas ERM (Enterprise Risk Management) põhimõtetega.
Riskijuhtimise eesmärgid Eleringis on:
hallata ja kirjeldada riskijuhtimise protsesse ettevõttes;
defineerida riskijuhtimise protsessi osapoolte rollid ja vastutused;
kindlustada, et kõik riskid on tuvastatavad, hinnatavad ja et neile on võimalik reageerida;
võimaldada juhtidel paremini mõista ja juhtida riske.
Riskijuhtimise poliitika põhimõtted peavad Eleringis kindlustama, et:
ettevõtte kultuur, protsessid ja struktuur soosivad ettevõtte strateegiliste
eesmärkide saavutamist ning samal ajal riskide tuvastamist,
juhtimist, jälgimist ja võimaluse korral maandamist;
ettevõtte riskide jälgimine ja juhtimine ning sisekontrollisüsteem põhinevad vabatahtliku
hea ühingujuhtimise tava propageeriva organisatsiooni COSO (Committee of Sponsoring
Organisations of the Treadway Commission) poolt välja töötatud rahvusvaheliselt
aktsepteeritud riskijuhtimise mudelil "Enterprise Risk Management (ERM) Model";
ettevõtte riskide juhtimisel on arvesse võetud kõik asjasse puutuvad
õigusaktid, standardid, regulatsioonid ja lepingulised kohustused,
samuti ühiskonnast lähtuvad nõuded ja ootused;
ettevõttes parandame pidevalt riskijuhtimist puudutavaid tegevusi.
33
Finantsrisk
• Krediit
• Likviidsus
• Turg
• Aruandlus
• Maksundus
• Kapitali struktuur
Energiasüsteemi
IT risk opereerimise risk
• IT haldus • Tehniline (gaas)
• Küberturvalisus • Tehniline (elekter)
• Tehniline
• Julgeolek
Elering
riskiuniversum
Strateegiarisk Tegevusrisk
• Väliskeskkonnamõjud • Inimesed
• Kommunikatsioon • Varad
• Uued arengusuunad • Projekt
• Ühinemised/jagunemised
Vastavusrisk
• Eetika
• Isikuandmete kaitse
• Seadusandlus ja
regulatsioonid
Eleringi on kaardistanud oma riski universumi.
Vastavalt riskiregistrile on olulisemad riskid järgmised:
Andmete lekkimine, hävimine ja rikkumine;
IT süsteemide häirimise risk;
Laenulepingute tingimuste rikkumine;
Elektrisüsteemi osaline või täielik kustumine;
Elektriseadmete olulise mõjuga väljalülitumised;
Elektrisüsteemi kustunud olekust taaspingestamise võimekuse puudumine;
Sageduse reguleerimise võimekuse puudumine;
Gaasi kaitstud tarbijate varu kättesaadavuse puudumine;
Võlakohustuste refinantseerimine;
Balti elektrisüsteemi ootamatu saarestumine.
34
Ettevõtte sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutab juhatus. Sisekontrollisüsteemi toi-
mimise tagamiseks korraldatakse siseaudiitori teenuse ostmine audiitorühingult. Siseaudiitor
annab oma tegevusest aru auditikomiteele.
Aastatel 2017-2019 osutas siseauditi teenust KPMG Baltics OÜ. Ettevõte juhindub siseau-
diti funktsiooni teostamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Rahvusvahelise Siseaudiitorite
Ühingu (IIA) avaldatud siseauditi tegevusjuhistest, sealhulgas 2016. aastal jõustunud Euroopa
Liidu audiitortegevuse valdkonna alasest määrusest. Alates 2020. aastast osutab siseauditi
teenust Ernst & Young Baltic AS, kellega on sõlmitud leping kuni 2022. aasta lõpuni.
Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama
väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama. See aitab kaasa organisatsiooni
eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist, hindamaks
ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust. Siseauditi
funktsioon on kontrollitavate valdkondade suhtes sõltumatu ning annab aru ettevõtte
auditikomiteele.
VÕRDNE KOHTLEMINE
Eleringil süsteemihaldurina on vastavalt elektrituruseadusele süsteemivastutus ehk kohustus
tagada igal ajahetkel elektrisüsteemi varustuskindlus ja bilanss. Süsteemihaldur teostab oma
õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes.
Elering on võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestanud sisekorrad ning tulenevalt siseriikli-
kest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, sealhulgas võrgueeskirjadest, koostanud mitmesugused
tüüptingimused, metoodikad ja muud reeglid, mis on avaldatud ettevõtte veebilehel ja kinni-
tatud Konkurentsiameti poolt.
ÄRIEETIKA
Eleringi jaoks on oluline, et kõik tema töötajad ning juhid järgiksid kõrgeimaid eetikastandar-
deid. Samuti on lubamatu mistahes kujul või vormil esinev korruptsioon. On oluline, et meie
tegevus oleks läbipaistev ning järgiks kõiki seadusi ja eetikanorme. Ettevõttes on kehtestatud
nii eetikakoodeks kui korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti vältimise juhendmaterjal.
Samuti viiakse töötajate seas läbi perioodilisi koolitusi.
35
ORGANISATSIOON
JA INIMESED
36
37
Eleringis töötas 2019. aasta lõpu seisuga 234 inimest (2018: 220 inimest). Töötajate keskmine
tööstaaž on veidi üle 13 aasta ning keskmine vanus pea 44 eluaastat. Töötajaskonnast pea
kolmveerandi moodustavad mehed.
Eleringi iseloomustab traditsiooniliselt madal tööjõu voolavus, vabatahtlik voolavus oli 2019.
aastal 4,8% (2018: 5,1%). Madal tööjõu voolavus on Eleringi põhitegevuseks vajaliku kõrge
kompetentsitaseme hoidmiseks strateegiliselt oluline näitaja. Selle taseme hoidmiseks on
oluline olla töötajatega heas dialoogis, mõistmaks paremini nende ootuseid ja kaasamaks
neid organisatsiooni arendamisse.
Valdav enamus meie töötajatest on kõrgharidusega ning ligi pooled Eleringi töötajatest on
omandanud magistri- või doktorikraadi. Elering toetab töö ja õppimise ühendamist ning
innustab spetsialiste erialasele ja isiklikule arengule. Hariduse omandajatele ja edasiõppija-
tele võimaldab Elering paindlikku töökorraldust ning täiendavaid õppepuhkuse päevi. Selleks,
et hoida Eleringi kui energeetikasektori tööandjat tudengite seas paremini pildil, antakse välja
Eleringi stipendiumit ja võimaldatakse tudengitel teostada Eleringis praktikat. Stipendiu-
miprogrammi raames saavad toetust Eesti ülikoolides õppivad magistrandid ja doktorandid
energeetikaga seotud aktuaalsete teemade uurimiseks. Stipendiumiprogramm on ühtlasi
osaks Eleringi energeetika kompetentsikeskuse edendamise tegevustest. Praktikaprogram-
mis saavad osaleda reaalteaduste tudengid, kes on omandanud oma õppevaldkonna põhi-
teadmised ja soovivad end teostada energeetikas. Praktika koosneb tutvustavatest seminari-
dest ja väljasõitudest Eleringi objektidele (alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Lisaks tutvus-
tatakse õpilastele, tudengitele Eleringi töövarjutamise raames ning koolides läbi viidavate
informatiivsete tundide kaudu.
Eleringi inimeste juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab Eleringi inimeste juhtimise
poliitika, mis seab järgnevad fookused: ühtne ettevõte ja tugev maine tööandjana, kaasav juh-
timiskultuur ning süsteemne talendijuhtimine. Aasta lõpus läbiviidava töötajate pühendumuse
uuringu kokkuvõtte tulemusena valmib koostöös kõikide Eleringi juhtidega uue aasta algul
"Meie Elering tegevusplaan", mille elluviimist koordineerib sellel eesmärgil loodud juhtrühm.
2019. aasta algas Eleringis ettevõtte kõiki töötajaid kaasava aastaseminariga, kus lisaks
tavapärasele eelnenud aasta kokkuvõttele ja uue aasta eesmärkide tutvustamisele tegi ette-
kande ENTSO-E esindaja teemal „TSO tulevik muutuval energeetikamaastikul“ ning Fortumi
esindajad rääkisid, kuidas on Fortum läbinud IT transformatsiooni ja mida sellest võitnud.
Kaasamaks töötajaid iga-aastasesse strateegia uuendamise protsessi, toimub igal kevadel
avatud strateegiaseminar, mis annab kõikidele töötajatele võimaluse panustada Eleringi stra-
teegia kujundamisse. Suve lõpul toimus Eleringi suveseminar „Vastutustundlik ettevõtlus“,
kus tutvustati ettekannete, paneeli ja meeskondlike ühistegevuste läbi vastutustundlikust nii
Eleringi kui maailma vaatenurgast. Parema sünergia loomiseks erinevate tegevussuundade
vahel ning valdkondlike poliitikate elluviimiseks oleme loonud Eleringi struktuuris alalised
juhtrühmad, kuhu kuulub spetsialiste ja juhte Eleringi erinevatest struktuuriüksustest ja mis
võimaldavad ettevõttel luua sünergiat erinevate teemade vahel ning laiemat vaadet ja välja-
kutseid töötajale. Koostööd meeskondades ja meeskondade vahel soodustame ka meeskon-
nakultuuri koosolekute läbiviimisega ning meeskondade vaheliste koostööpäevadega.
Ühtse ettevõtte ja meeskonnatunde arendamiseks ja hoidmiseks on Eleringis pikaajaline
koostöö- ja ühistegevuste traditsioon. Nii leiavad hea kontakti uued ja kogenud, nooremad
ja vanemad erinevate tööülesannetega Eleringi töötajad, kes vahetavad kogemusi ja õpivad
üksteiselt. Heaks traditsiooniks on saanud iga-aastased ühisüritused, näiteks aastaseminar,
vastuvõtt Eleringi iseseisvuspäeval, spordipäev, suveseminar ning ühendsüsteemihalduri
loomist tähistav sündmus sügisel. Ürituste paremaks läbiviimiseks ja töötajate väärtusta-
mise tagamiseks on loodud ürituskorraldusmeeskond, kelle vastutada on Eleringi siseürituste
korraldamine.
38
Toetame tervislikke eluviise, seetõttu toimuvad lisaks spordikompensatsioonile meil ka
erinevad spordiga seotud üritused ja kontoris iganädalased juhendatud tervisevõimlemised.
Kohustuslik tervisekontroll toimub iga kahe aasta järel, mis sisaldab 40+ vanuses töötajatele
koormustesti.
2019. jaanuaris oli Eleringis "Tunnusta kolleegi" kuu ning mais "Tervisekuu". Nende temaati-
liste kuude raames pakkusime oma töötajatele erinevaid võimalusi töökaaslaste tunnustami-
seks ning enda ja oma kolleegide vaimsele ja füüsilisele heaolule kaasaaitamiseks.
Järgmise viie aasta jooksul jõuab ligikaudu viiendik Eleringi töötajatest pensioniikka. Samas
võetakse energeetika valdkonna erialadele ülikoolides vastu varasemast vähem tudengeid.
Energeetikaalase hariduse edendamiseks ja järelkasvu planeerimiseks teeb Elering koos-
tööd ülikoolidega, mille osaks on juba nimetatud energeetikatudengite praktikaprogramm.
2019. aastal toimus ka tööandja maine uuring energeetika eriala üliõpilaste seas, mille põhjal
kuulub Elering selles sektoris esimese kolme eelistatuima tööandja hulka. Uuringu järjepidev
läbiviimine ja eriala tudengite tagasisidest lähtuvate arendustegevuste elluviimine on alus
piisava järelkasvu kindlustamiseks Eleringis. Senisest enam kaasame praktikategevustesse
ka IT-tudengeid.
Viimase viie aasta jooksul on Eleringiga liitunud 110 uut töötajat, mistõttu tähtsustame
läbimõeldud sisselamise ja arendustegevuste korraldust. Sisseelamisprogrammi kestus on
orienteeruvalt 2-3 kuud. Programmi vältel kohtub uus töötaja erinevate üksuste esindajatega
ning saab ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning üksuste tööst, ettevõtte väärtus-
test, kultuurist ning Eleringi rollist ja vastutusest ühiskonnas. Mentorlus ja juhendamine on
osa ettevõtte kultuurist.
Lisaks erialase pädevuse loomisele ja hoidmisele suunatud koolitustele pakume ka muid,
üldiste kompetentside kasvatamiseks vajalikke koolitusi alates kaasaegsetest masinõppe
tehnikatest ja tehisintellektist kuni ajajuhtimise metoodikateni. Fookuses on IT ja energee-
tika kompetentside ühendamine, teadmuse jagamine ettevõtte sees. Organisatsioonisisese
teadmuse paremaks levitamiseks toimuvad "Seminarireeded", kus erinevad Eleringi spet-
sialistid tutvustavad oma valdkonna viimaseid arenguid. Kõrge arengupotentsiaaliga spet-
sialistidele on suunatud Eleringi Akadeemia arenguprogramm. Juhtide arengu toetamiseks
on sõnastatud koos juhtidega Eleringi juhtimise hea tava ning läbi viidud juhtide vastavaid
koolitusi.
Tegutseme töökeskkonna parandamisega püsivalt, kogudes ideid ja vajadusi jooksvalt ning
samuti läbi kaks korda aastas toimuvate koostöövestluste.
Ettevõttes on loodud kõik võimalused, et erivajadustega inimesed saaksid võrdväärselt töö-
keskkonnas hakkama (liftid, mugavad sisenemised tubadesse). Kõikidele kontoritöötajatele
on loodud avarad, valgusküllased ja hea sisekliimaga kaasaegsed töökohad. Liinidel tööta-
vatel inimestel on spetsiifilised riided, mugavad lisaruumid pesemiseks ja riietumiseks ning
riiete kuivatamiseks. Kontoris on võimalik kasutada eraldumist võimaldavaid töökohti, ergo-
noomilisi laudu ja toole. 2019. aastal avati uus ja avar kontor Tartus, kus on arvestatud lisa
töökohtadega kaugtöö võimaldamiseks. Lisaks sai Jõhvi kontor endale uued ruumid. Mõlema
kontori puhul on võetud arvesse peamaja sisekujundust ja stiili.
39
ELERING JA
KESKKOND
40
41
Elering on strateegilise tähtsusega taristuettevõte ning meie põhitegevus
Eesti elektrienergia varustuskindluse tagamisel on otseselt seotud kesk-
konnaga, omades sellele olulist mõju. Keskkonnahoid on osa meie suhtest
ühiskonnaga ja seondub laiema vastutustundlikkusega Eleringi tegevuse
põhimõtetes ja väärtustes. Seetõttu on pidev keskkonnamõjude hinda-
mine, nii kitsas, seadusest tulenevas mõttes, kui ka laiemas, terviklikus
vaates, loomulik osa meie igapäevasest tegevusest.
Järgnevalt on välja toodud meie keskkonna-alased tegevused 2019. aastal.
ELERINGI ALAJAAMAD
Eleringi alajaamades võivad keskkonnareostust põhjustada trafodest
lekkida võivad õlid, kemikaalid ning ohtlikud jäätmed (peamiselt akupa-
tareid). Võimalik keskkonnaoht võib tekkida ka alajaamades olevatest
trafodest õliproovide ning akupatareide elektrolüüdi proovide võtmisel,
mille võib keskkonda sattuda väike kogus ohtlikku ainet.
Alajaamade rekonstrueerimise käigus renoveeriti 2019. aastal võimaliku
keskkonna mõju vähendamiseks olemasolevad trafode õlikogumissüstee-
mid Tsirguliina ja Põdra alajaamades.
Töötavate alajaamade seadmed võivad tekitada ümbruskonda häirivat
müra. Alajaamaseadmetest põhjustatud müra mõõtmised teostati Aru-
küla, Kopli ja Orissaare alajaamades. Mõõtmise tulemused piirväärtuste
ületamist ei näidanud ning vajadus täiendavate meetmete rakendamiseks
müraleviku piiramiseks seal puudub.
LIINIHOOLDUSTÖÖD
Seoses Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliinide ehitusega demonteeriti
amortiseerunud õhuliine 51 km ulatuses. Uute liinide ehitamise kõrval on
sama oluline olemasolevate liinide hooldamine. 2019. aastal demonteeriti
1134 meetrit õlikaableid, utiliseeriti 21 masti ja jalandit ning demonteeriti
ja utiliseeriti 1090 meetrit õhuliini juhet ning 12,4 km piksekaitsetrossi.
42
ELERING GAASIVÕRK
Teostasime ülekande gaasivõrgul mitmeid investeeringuid, mis suurenda-
sid gaasivõrgu ohutust ja parandasid keskkonna üldist seisundit. Tehtud
investeeringud sisaldasid järgnevat:
Kuusalu, Jõgeva, Tartu gaasijaotusjaamade ja Karksi
gaasimõõdujaama reservelektritoite diiselgeneraatorid vahetati
välja keskkonnasõbralikumate heitmete koguste ja väiksema
müratasemega maagaasil töötavate generaatorite vastu;
Kuusalu, Jõgeva gaasijaamade küttesüsteemide katlad vahetati välja
ökonoomsemate - kondensatsiooni põhimõttel töötavate maagaasi
katelde vastu. Lisaks asendati Sindi, Pärnu, Vändra ja Viljandi
gaasijaamade kütteautomaatika süsteemid, mis tagab katelseadmes
kasutatava gaaskütuse optimaalsema põlemise ja soojuse kasutamise;
Sindi gaasijaama maagaasi lõhnastamise ehk odoreerimise
seadmed asendati uuega – uus seade tagab väiksema odarandi
lendumise ümbritsevasse keskkonda läbi rõhuühtlustustorustiku;
Välja vahetati 2000 m amortiseerunud gaasitorusid. Väljavahetatud
gaasitorud annavad suurema keskkonna ohutuse. Aasta
jooksul renoveeriti või lisati kolm uut liinikraanisõlme, mis
tagavad gaasitorustike kiirema ja ohutuma opereerimise.
Välja vahetati 10 torustiku katoodkaitsejaama, mis asendati
väiksema energiatarbimisega automaatse töötsükliga jaamadega.
ETTEVÕTTE KESKKONNATEADLIKKUSE
PARANDAMINE
Võimaliku negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks meie objektidel on
meil alates 2014. aastast sõlmitud keskkonnakorraldamise nõustamistee-
nuse leping konsultatsiooniettevõttega Skepast & Puhkim OÜ.
43
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE
44
Finantsseisundi aruanne 46
Koondkasumiaruanne 47
Rahavoogude aruanne 48
Omakapitali muutuste aruanne 49
Raamatupidamise aastaaruande lisad 50
Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 52
Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 53
Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised
raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 63
Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 64
Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 65
Lisa 6. Segmendiaruandlus 70
Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades 73
Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 74
Lisa 9. Varud 75
Lisa 10. Materiaalne põhivara 76
Lisa 11. Immateriaalne põhivara 78
Lisa 12. Võlakohustused 79
Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad 81
Lisa 14. Tulevaste perioodide tulud 82
Lisa 15. Omakapital 83
Lisa 16. Müügitulu 84
Lisa 17. Muud äritulud 85
Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused 86
Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud 87
Lisa 20. Tööjõukulud 88
Lisa 21. Finantstulud ja -kulud 89
Lisa 22. Kasutusrent 90
Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 91
Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused 93
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 94
Kasumi jaotamise ettepanek 100
Tegevjuhtkonna allkirjad 2019.aasta majandusaasta aruandele 101
Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 102
45
Finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 7 42 347 62 716
Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse 2 1 900 0
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 39 025 35 273
Varud 9 3 687 3 936
Käibevara kokku 86 959 101 925
Põhivara
Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse 2 0 1 946
Materiaalne põhivara 10 919 956 831 533
Immateriaalne põhivara 11 17 441 12 970
Põhivara kokku 937 397 846 449
VARAD KOKKU 1 024 356 948 374
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused 12 10 577 10 558
Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 46 670 29 005
Lühiajalised kohustused kokku 57 247 39 563
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused 12 332 751 343 160
Tulevaste perioodide tulud 14 246 091 180 825
Pikaajalised kohustused kokku 578 842 523 985
KOHUSTUSED KOKKU 636 089 563 548
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 15 229 890 229 890
Ümberhindluse reserv 2 -46 0
Kohustuslik reservkapital 15 14 686 13 754
Jaotamata kasum 15 143 737 141 182
OMAKAPITAL KOKKU 388 267 384 826
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 024 356 948 374
Lisad lehekülgedel 52 kuni 93 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.
46
Koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
Müügitulu 16 142 115 142 967
Muud äritulud 17 13 105 1 879
Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -61 700 -65 182
Mitmesugused tegevuskulud 19 -5 271 -5 303
Tööjõukulud 20 -9 559 -8 691
Põhivara kulum 10;11 -36 913 -34 719
Ärikasum 41 777 30 951
Finantstulud 21 62 67
Finantskulud 21 -2 183 -7 382
Kasum enne tulumaksustamist 39 656 23 636
Tulumaks 15 -6 769 -5 000
Aruandeaasta kasum 32 887 18 636
Finantsinvesteeringute allahindlus 2 -46 0
Aruandeaasta koondkasum 32 841 18 636
Lisad lehekülgedel 52 kuni 93 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.
47
Rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2019- 1.01.2018-
31.12.2019 31.12.2018
Rahavood äritegevusest
Kasum enne tulumaksu 39 656 23 636
Korrigeerimised:
Kasum materiaalse põhivara müügist 17 -78 -51
Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus,
10,11 36 913 34 719
immateriaalse põhivara amortisatsioon
Laekunud dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 17 -94 -68
Kasutatud ja amortiseeritud toetused 17 -1 359 -1 193
Intressikulud 21 2 177 7 378
Intressitulu 21 -62 -67
Varude muutus 9 249 -209
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 -4 136 -7 492
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 13 4 098 -8 604
Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu
14 2 260 1 884
muutus
Rahavood äritegevusest 79 624 49 933
Makstud tulumaks 15 -5 201 -5 000
Makstud intressid 13, 21 -2 282 -10 845
Saadud intressid 8, 21 62 75
Neto rahavood äritegevusest kokku 72 203 34 163
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 10, 11, 13 -117 553 -119 498
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 14 51 657 7 532
Laekunud materiaalse põhivara müügist 10, 17 125 95
Deposiitide laekumine 0 40 000
Laekunud dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 17 94 68
Laekunud ülekoormustulu 8, 13, 14 13 091 7 338
Neto rahavood investeerimistegevusest kokku -52 586 -64 465
Rahavood finantseerimistegevusest
Tagasimakstud pangalaenud 12 -10 558 -8 138
Tagasimakstud rendikohustused 12 -28 0
Emiteeritud võlakirjad 12 0 224 159
Lunastatud võlakirjad 12 0 -225 000
Sissemakse aktsiakapitali 15 0 40 000
Makstud dividendid 15 -29 400 -20 000
Neto rahavood finantseerimistegevusest kokku -39 986 11 021
Raha ja raha ekvivalentide netomuutus -20 369 -19 281
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 7 62 716 81 997
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 7 42 347 62 716
Lisad lehekülgedel 52 kuni 93 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.
48
Omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Ümberhindluse Kokku
reservkapital kasum reserv
Saldo seisuga 1.01.2018 189 890 12 898 143 402 0 346 190
Aruandeaasta koondkasum 0 0 18 636 0 18 636
Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 18 636 0 18 636
Tehingud omanikega:
Sissemakse aktsiakapitali 40 000 0 0 0 40 000
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 0 856 -856 0 0
Makstud dividendid 0 0 -20 000 0 -20 000
Kokku tehingud omanikega 40 000 856 -20 856 0 -20 000
Saldo seisuga 31.12.2018 229 890 13 754 141 182 0 384 826
Aruandeaasta koondkasum 0 0 32 887 -46 32 841
Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 32 887 -46 32 841
Tehingud omanikega:
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 0 932 -932 0 0
Makstud dividendid 0 0 -29 400 0 -29 400
Kokku tehingud omanikega 0 932 -30 332 0 -29 400
Saldo seisuga 31.12.2019 229 890 14 686 143 737 -46 388 267
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 15.
Lisad lehekülgedel 52 kuni 93 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.
49
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISAD
50
51
Lisa 1
ELERING AS JA SELLE ÄRITEGEVUS
Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu
need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja jurii-
diline aadress on Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi
ülekanne Eesti Vabariigis.
Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsi-
amet teostab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab
võrgutariifid ning vastavate lepingute tüüptingimused.
Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik.
Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 28.02.2020. Vastavalt Eesti
Vabariigi Äriseadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule
ja kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule.
52
Lisa 2
ÜLEVAADE OLULISTEST ARVESTUSPÕHIMÕTETEST
Koostamise alused
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finants-
aruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtu-
des soetusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel
kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid
on rakendatud järjepidevalt kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui
on viidatud teisiti.
Segmendiaruandlus
Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid koostatakse Eleringi
siseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puu-
dutavate otsuste langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende
tegevuse tulemuste eest, on Eleringi juhatus.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja esitusvaluuta.
Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.
Välisvaluuta ümberarvestus
Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse tehingupäeval
kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis
on tekkinud nende tehingute kajastamisest ning monetaarsete varade ja kohustuste valuu-
takursside ümberarvestamisest aastalõpu vahetuskursi alusel, kajastatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad lühiajalisi (kuni 3-kuulise
tähtajaga soetatud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida
teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh.
kassa, pangakontode ja lühiajaliste kuni 3-kuulise tähtajaga pangadeposiitide saldosid.
Finantsvarad
Klassifitseerimine
Elering klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi
koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande),
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude
lepingulistest tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingu-
päeval ehk kuupäeval, millal Elering võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogu-
dele lõppevad või antakse üle ja Elering annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
53
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud
tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade
puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väär-
tuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse
kuluna kasumiaruandes.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel
ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifitsee-
ritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.
Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult
põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksu-
muses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressi-
määra meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaru-
andes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid
kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Seisuga 1. jaanuar 2019 ja 31. detsember 2019 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitsee-
ritud selles kategoorias:
nõuded ostjate vastu,
pangadeposiidid,
raha ja raha ekvivalendid.
Omakapitalinstrumendid
Elering kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Elering on võtnud vastu
pöördumatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumen-
tide õiglase väärtuse muutused läbi koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali
instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning
kajastada läbi kasumiaruande. Selliste investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jät-
kuval kasumiaruandes real muud tulud, kui Eleringil on tekkinud dividendide saamise õigus.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumentist
saadud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtu-
ses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning
allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest.
Järgnevad Eleringi omakapitaliinstrumendid on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi
koondkasumiaruande:
Nord Pool AS (kuni 2016. a Nord Pool Spot) aktsiad. Norras registreeritud Nord Pool AS
grupi tegevusalaks on peamiselt elektribörside korraldus Põhjamaades, Suurbritannias
ning Baltikumis. Investeering tehti pikaajalise strateegilise eesmärgiga osalemaks
Põhja-Balti regiooni elektrituru arengut puudutavate otsuste tegemisel. Kuna aktsiad
ei ole soetatud kauplemiseks, siis juhtkond on otsustanud kajastada aktsiaid õiglases
väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande. Aruandva aasta detsembris võttis
Eleringi nõukogu vastu otsuse müüa kõik Eleringi omandis olevad aktsiad. Allahindlus
on tehtud aktsiate neto müügihinnani. Allahindluse summa 46 tuhat eurot on
kajastatud koondkasumiaruandes.
54
Väärtuse langus
Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat
krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika
sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalu-
tud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha
ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat
mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingi-
muste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning
arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel
kajastamisel. Elering kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele
lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.
Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et
krediidirisk ei ole märkimisväärselt suurenenud.
Ettemaksed
Ettemaksed kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused. Ettemakse liigitatakse pikaajaliseks, kui ettemaksega seotud kaupu
või teenuseid saadakse pikema kui üheaastase perioodi jooksul või kui ettemakse on seotud
varaga, mida liigitatakse pikaajaliseks esmasel arvelevõtmisel. Varade omandamisega seotud
ettemaksed klassifitseeritakse ümber vara soetusmaksumuseks siis, kui Elering on saavuta-
nud vara üle kontrolli ja on tõenäoline, et Elering saab vara kasutamisest tulevast majandus-
likku kasu. Muud ettemaksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna siis, kui ettemaksetega
seotud kaubad või teenused on kätte saadud. Juhul, kui esineb märke selle kohta, et ettemak-
sega seotud varasid, kaupu või teenuseid ei saada kätte, hinnatakse ettemakse alla ja sellega
seotud kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja
muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja
seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu,
muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi,
millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse
FIFO meetodit.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto
realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses
kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud
toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Materiaalne põhivara
Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning
mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväär-
tuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi
ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt
seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale
ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt
seotud väljaminekuid. Soetusmaksumus sisaldab ka laenukasutuse kulutusi, mis on tekkinud
55
vara soetamisega otseselt seotud või üldistelt võlakohustustelt, mis finantseerivad kritee-
riumitele vastavate varade ehitust. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse
hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmista-
mist on alustanud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara
on valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud.
Hilisemad kulutused lisatakse vara bilansilisele maksumusele või kajastatakse vajadusel eral-
diseisva varana ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara kriteeriumitele. Asenda-
tud komponendi jääkväärtus kantakse maha. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna kasumiaruandes nende tekkimise perioodil.
Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse
osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena.
Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasuta-
takse lineaarset meetodit, kajastamaks soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna
varade hinnanguliste eluigade jooksul:
Kasulik eluiga aastates
Ehitised 25-40
Rajatised – elektriliinid, gaasi trassid 30-60
Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7-40
Muu materiaalne põhivara 3-20
Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate
kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline
kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku
hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub
järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.
Varaobjekti lõppväärtus on hinnanguline summa, mida Elering saaks praegu vara realiseerimi-
sest, millest on maha arvatud vara realiseerimisega seotud müügikulud, juhul kui vara oleks
nii vana ja sellises olukorras, nagu ta on eeldatavasti oma kasuliku eluea lõpus. Varade lõpp-
väärtusi ja kasulikke eluigasid vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse igal bilansipäeval.
Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud
tulu ja vara jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või
„Muud ärikulud“.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud
järgmised tingimused:
varaobjekt on Eleringi poolt kontrollitav;
on tõenäoline, et Elering saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostu-
hinnast, otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse
seisundisse viimiseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasu-
tusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvelevõtmist kajasta-
takse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud
kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
56
Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse
viimiseks tehtud kulutuste põhjal.
Isiklik kasutusõigus
Immateriaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate hoonestusõiguste ja servituutide
eest tehtud maksed kajastatakse immateriaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused
amortiseeritakse lepinguperioodi jooksul, mis ei ületa 100 aastat.
Immateriaalseid põhivarasid ja isiklikke kasutusõigusi amortiseeritakse lineaarsel meetodil
nende kasulike eluigade jooksul:
Kasulikud eluead aastates
Tarkvara litsentsid 3-5 aastat
Isiklikud kasutusõigused 50-100 aastat
Väärtuse languse korral hinnatakse immateriaalse põhivara jääkmaksumus alla kasutusväärtuseni
või õiglase väärtuseni, millest on arvatud maha müügikulutused, olenevalt kumb on kõrgem.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
Maa ja amortiseeritavate varade puhul hinnatakse väärtuse langust juhul, kui teatud sünd-
mused või muutused olukorras viitavad sellele, et kaetav väärtus võib olla langenud alla
jääkmaksumuse. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara
jääkmaksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on kas vara õiglane väär-
tus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, olenevalt kumb on
kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil grupeeritakse varad madalamal tasemel,
mille puhul on võimalik eristada rahavoogusid (raha genereerivad üksused). Kord alla hinna-
tud mittefinantsvarade puhul tuleb igal järgmisel aruandekuupäeval hinnata, kas võib olla
tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud.
Rendilepingud
Arvestuspõhimõtted alates 1. jaanuarist 2019
Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud ajavahe-
mikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse
alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara
amortiseeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille
rendiperiood on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara
väärtus on madal (väheolulised rendilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid
kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileand-
jate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma
rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt.
Arvestuspõhimõtted kuni 31. detsember 2018
Kapitali- ja kasutusrent
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingud, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad
riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Elering kui rentnik
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruandes kuluna.
Elering kui rendileandja
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
57
Finantskohustused
Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemiseesmärgil hoitavad,
mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult „Muude
finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusi.
Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha
arvatud tehingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiaja-
liste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväär-
tusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele
kuuluvas summas. Pikaajalisi kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetus-
maksumuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenu-
kohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele
vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse varade soetusmaksumusse.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jook-
sul alates bilansipäevast või kui Eleringil ei ole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi
lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on
12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid
enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena
laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste
rikkumise tõttu ning see õigus on selgunud bilansipäevaks.
Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Eraldised kohustuste või kulude katteks on mittefinantskohustused, mille realiseerumise aeg või
summa ei ole kindlad. Neid kajastatakse tekkepõhiselt siis, kui Eleringil on minevikus aset leid-
nud sündmusest tulenev (juriidiline või faktiline) kohustus ja on tõenäoline, et selle kohustuse
täitmine nõuab majanduslikke hüvesid sisaldavatest ressurssidest loobumist ning kohustuse
summa on usaldusväärselt hinnatav.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mis tulenevad minevikus aset leidnud sünd-
musest ja mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usal-
dusväärtusega mõõta, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike
kohustustena.
Arendusväljaminekud
Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konk-
reetsete toodete või protsesside väljatöötamiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse
juhul, kui on täidetud kõik IAS 38-s esitatud kajastamiskriteeriumid. Kapitaliseeritud arendusväl-
jaminekuid amortiseeritakse toodete eeldatava kasutamisperioodi jooksul. Uuringutega seotud
kulutusi, mida tehakse uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumiseks ei kapitaliseerita.
Aktsiakapital
Eleringil puuduvad eelisaktsiad. Lisakulutused, mis on otseselt omistatavad uute aktsiate
emiteerimiseks, kajastatakse omakapitali vähendamisena. Kui saadud tasu õiglane väärtus on
suurem kui nominaalväärtus, kajastatakse see vahe ülekursina omakapitalis.
Dividendid
Dividende kajastatakse kohustusena ja nad arvatakse maha omakapitalist perioodil, mil need
kuulutatakse välja ja kiidetakse heaks. Dividendid, mis kuulutatakse välja pärast bilansipäeva ja
enne raamatupidamise aastaaruande avaldamist, avalikustatakse aastaaruande lisades.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodusta-
takse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda
vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapi-
58
tali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei
või teha väljamakseid aktsionäridele.
Tulude arvestus
Tulude arvestus. Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu
kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud
kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute
nimel kogutavad summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle
antakse üle kliendile.
Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega
klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud üle-
kandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest
kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.
Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega
klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud üle-
kandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest
kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.
Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis
koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest
kilovatt-tundides (kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt
saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil
bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende
bilansiplaanides esitatud elektri koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva energia.
Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva elektri.
Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti
poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse
põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu
teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.
Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Ele-
ringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tun-
dides (kWh). Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõte-
andmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldu-
rite bilansipiirkonnas tegelik gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides
esitatud koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel,
mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja
müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud
metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna
Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest
kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.
Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille
määramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulu-
tused. Juhatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutami-
sest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt koheselt,
vaid tulu liitumistasudest kajastatakse tulevaste perioodide tuluna ja kajastatakse ühtlaselt
tuluna kliendisuhte hinnangulise kestvuse jooksul. Liitumistasusid amortiseeritakse 25-aastase
perioodi jooksul. Tulevaste perioodide tulud liitumistasudest kajastatakse finantsseisundiaruan-
des pikaajalise kohustusena.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
59
Ülekoormustulu
Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem kui on
tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel
oksjonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oks-
jonituludest kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on:
1. Järgmise päeva turu oksjoni tulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinna-
piirkondade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi
kaudu nimetatud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele.
2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse
puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Eesti ja
Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS „Augstprieguma tikls“ pakuvad rahalist
ülekandeõigust optsiooni kujul FTR – Forward Transmission Rights (kuni 31.12.2018 PTR
– Physical Transmission Right) aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ostnud turuosalisel on
õigus samas mahus järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjoneid korraldab
ja tulu jaotab süsteemihaldurite volitusel üle-Europaline ühtne jaotamiskeskkond
(Singel Allocation Platform – SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO). Vastavalt
regulaatorite otsusele Soome piiril pikaajalisi oksjoneid 2019 ja 2018 aastatel ettenähtud
ei ole.
Järgmise päeva turu ja FTR (kuni 31.12.2018 PTR) oksjonitelt laekunud tulude netosumma
kajastamisel võetakse arvesse EL määruse 714/2009 artikkel 16 nõudeid, mille kohaselt tuleb
ülekoormustulu kasutada eelkõige uute riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja
jaotatud ülekandevõimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks; kui nendel eesmärkidel ei
ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrguteenuse tariifi vähendamisel.
Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda ana-
loogselt sihtfinantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortisee-
ritakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide
vähendamiseks, kajastatakse tulu ülekoormuse tekkimise perioodis, ehk perioodis, mil ette-
võttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Alates
1.07.2014 kasutab Elering saadud tulu ainult uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. Vt lisa 3.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus,
et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab
aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate
kulude kajastamise perioodil.
Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille koha-
selt võetakse vara üles selle soetusmaksumuses, juhul kui sihtfinantseerimine on saadud
mitterahalise vara üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses.
Saadud sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinant-
seerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse
soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Elektri põhivõrguettevõtjatevaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism
Põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010
kohaselt ette nähtud piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle
30 Euroopa riigi põhivõrguettevõtjad. Mehhanism töötab põhimõttel, et riigi põhivõrguette-
võtja hüvitab ITC fondi kaudu teistele põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest
põhjustatud lisakulud juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud
60
elektrit ning saab fondist hüvitist, kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud
transiidivood. Vastavat arvestust peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis,
kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele igakuiselt maksmisele kuuluvate netosum-
madena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koondkasumiaruandes vastavalt sellele
kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude võrguteenuste hulgas või
„Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus.
Toetused elektritootjatele
Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimustele vastavate elekt-
ritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise skeemis.
Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele
vastavatele elektritootjatele välja.
Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalend-
riaasta jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri
hulk ning milline on lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab
seda hinnangut, et määrata järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse
ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike maks-
tud toetuste summade vahel eelmisel perioodil (novembrist oktoobrini), ülelaekunud sum-
malt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks
tehtavaid põhjendatud kulutusi.
Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toe-
tuste summast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad
kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real
„Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse
järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja
maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13.
Toetused biogaasi tootjatele
Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimustele vastavate
biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur, organiseerib biogaasi tootjatega
lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist.
Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt
esitatud kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt
saadud tegelike kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem
või vähem väljamakstavad toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele
ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi
korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka
lisa 8 ja 13.
Hüvitised töötajatele
Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatu-
misega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud). Need hüvitised kajasta-
takse kasumiaruandes sellel aastal, mil Eleringi töötajad osutasid nendega seotud teenuseid.
Bilansipäevaks tasumata summad kajastatakse kohustusena.
Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust
eeldada hüvitise maksmist, moodustab Elering prognoositava hüvitiste summa ulatuses
kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad.
61
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruandeaasta kasu-
mit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastu-
võtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.
Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik
dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära
saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise
dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majan-
dusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav
aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja
kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltu-
mata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja
makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10.
kuupäeval.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi
vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasi-
lükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksu-
kohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulu-
maksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud
aastaaruande lisas 15.
Maksumäärad
Aastal 2019 kehtisid järgmised maksumäärad:
Maks Maksumäär
Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt
Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt
Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt
Maamaks 1,0-2,5% maa maksustatavalt väärtuselt aastas
Aktsiisimaks elektrilt 4,47 eurot/MWh elektrienergia kohta
Aktsiisimaks gaasilt 63,31 eurot/tuhat m3
Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega
20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
mitteseotud kuludelt
62
Lisa 3
ARVESTUSPÕHIMÕTETE KASUTAMISEL RAKENDATUD OLULISED
RAAMATUPIDAMISLIKUD HINNANGUD JA EELDUSED
Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajas-
tatud summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal.
Hinnanguid ja eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja
muudel teguritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistli-
kuks antud olukorras. Lisaks hinnangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete
rakendamise protsessis. Eeldused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaa-
ruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi
varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel majandusaastal, hõlmavad:
Materiaalse põhivara kasulikud eluead
Materiaalsete põhivara (lisa 10) objektide hinnangulised kasulikud eluead põhinevad juht-
konna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade hinnang põhi-
neb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füüsilist
seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 35 249 tuhat eurot (2018: 33 497 tuhat
eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/
väheneks amortisatsioonikulu aastas 3 525 tuhande euro (2018: 3 350 tuhat eurot) võrra.
Ülekoormustulu kajastamine
Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub ülekoormustulu kajastamine sellest,
kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud tulu tulevikus kasutatakse
- kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks. Ala-
tes 1. juulist 2014 kasutatakse saadud ülekoormustulu uute ühendusvõimsuse ehitamiseks.
2019. aastal tekkinud ülekoormustulu summas 12 708 tuhat eurot (2018. a 7 411 tuhat eurot)
on kajastatud tulevaste perioodide tuluna (lisa 14). Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid
kasutatakse ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise finantseerimiseks, näiteks Eesti ja
Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks.
63
Lisa 4
UUED ARVESTUSPÕHIMÕTTED
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Eleringile kohustuslikuks
alates 1. jaanuarist 2019:
IFRS 16 „Rendilepingud“
(rakendub 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Uus standard sätestab
rendilepingute arvele võtmise, mõõtmise, esituse ja avalikustamise põhimõtted. Kõikide rendi-
lepingute tulemusena saab rendilevõtja õiguse kasutada vara alates rendilepingu algusest ning
– juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi – ka finantseeringu. Sellest tulenevalt elimineerib
IFRS 16 rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks nagu seda tegi IAS 17
ning selle asemel kehtestab ühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks. Rendilevõtjad peavad
(a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui
renditav vara on väikese väärtusega; ning (b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditava-
delt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad
sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud
kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt.
Elering on vaadanud üle kõik kehtivad Eleringi rendilepingud IFRS 16 uute arvestuspõhimõtete
valguses. Ülemineku kuupäeva seisuga on Eleringil rentnikuna mittekatkestavate kasutusren-
dilepingute järelejäänud maht 85 tuhat eurot, nendest väheväärtuslike rendilepingute maht
on 26 tuhat eurot. Rendilepingud, mille tähtaeg on lühem kui 12 kuud, on Elering otsustanud
kajastada endiselt kuluna koondkasumiaruandes.
Elering on rakendanud alates 2019. aasta algusest lihtsustatud üleminekureegleid ilma võrd-
lusandmeid ümber arvestamata. 01. jaanuaril 2019 seni kasutusrendina kajastatud rendilepin-
gute kohustused kajastati nende järelejäänud rendimaksete diskonteeritud väärtuses, kasuta-
des lepingutes kehtivat intressimäära või selle puudumisel alternatiivset laenuintressimäära.
Elering kajastas täiendavaid kasutusõiguse varasid ja rendikohustusi summas 59 tuhat eurot.
Eleringi hinnangul väheneb ettevõtte 2019.a puhaskasum uute arvestuspõhimõtete mõjul 0,4
tuhande euro võrra.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendus¬tel, mis hakkasid esmakordselt keh-
tima 1. jaanuaril 2019 alanud aruandeaastal, ei olnud olulist mõju Eleringile.
Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldata-
vasti olulist mõju Eleringile.
64
Lisa 5
FINANTSRISKIDE JUHTIMINE
Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Mana-
gement Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee
(COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-, finants-, ja väliste riskide
suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk, valuutarisk, intressimäära risk), krediidi-
riski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud
positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist
jälgitakse juhatuse tasemel ning tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse
Eleringi finantsosakonnas.
Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9
mõõtmiskategooriatele:
Finantsvarad
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 42 347 62 716
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 35 624 31 758
Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse (lisa 2) 1 900 1 946
Finantsvarad kokku 79 871 96 420
Finantskohustused
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 41 602 26 152
Võlakohustused (lisa 12) 343 328 353 718
Finantskohustused kokku 384 930 379 870
Krediidirisk
Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada finantskahju
teisele poolele oma kohustuse täitmatajätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb Eleringi müügitegevusest
krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest, mille tulemusena Elering kajastab
finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Eleringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid luba-
tud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse: kriteeriumitele vastavate krediidiasutuste üleöö deposiidid
ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest print-
siipidest: likviidsuse tagamine, kapitali säilitamine, intressi tulu teenimine.
Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 42 347 62 716
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 35 624 31 758
Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 77 971 94 474
65
Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või tehingu-
partnerite rühmadele aktsepteeritavad riski piirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks. Elering on
kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriumid sätestavad
maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali adekvaatsusest ning
omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna poolt. Selliseid riske jälgi-
takse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas.
Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Eleringi
finantsjuhile. On kehtestatud tingimused, mille korral antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale. Infor-
matsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 8.
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnus-
test ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsem-
ber 2019 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2019 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel
krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku infor-
matsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Elering on
hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevant-
semad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast
muutusest.
Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlus 31. detsembri 2019 ja 1. jaanuari 2019 seisuga oli
ebaoluline. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikah-
jumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2019 ja 31. detsembri 2019 seisuga.
Krediidiriski kontsentratsioon
Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja avalikustab krediidiriski kontsentrat-
siooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastaspoolega, mille puhul nõuete saldode kogusumma
ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2019 oli Eleringil üks vastaspool, (31.12.2018: üks vastaspool),
mille puhul nõuete saldode kogusumma oli 18 016 tuhat eurot (31.12.2018: 18 114 tuhat eurot) ehk 64% ostjate
laekumata arvetest (31.12.2018: 66%). Nii 2019 kui ka 2018 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks
100% riigile kuuluva grupi tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja.
Seega ei pea juhatus krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks.
Raha on paigutatud nelja panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 7.
Tururisk
Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest
välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate avatud
positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga täielikult kah-
jumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust.
Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik ülejäänud
tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites võivad olla oma-
vahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused.
Elektri hinnarisk
Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt. Võrgutasude arvutamisel
kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus börsihind erineb tariifide arvutami-
sel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju
tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente.
66
Gaasi hinnarisk
Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide arvu-
tamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel
tariifiperioodil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas
kasu või kahju gaasi ostul lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk või-
maliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud
finantsinstrumente.
Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule-
vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusva-
luutaks on euro, ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi
piirmäärad avatud valuutapositsioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud
muudes valuutades on ebaolulise suurusega: seisuga 31.12.2019 kui ka 31.12.2018 ei olnud
Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades.
Intressimäära risk
Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude intres-
simäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressiku-
lud. Samas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi
intressitulu vabade vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on seadnud
minimaalseks fikseeritud intressiga võlakohustuste piirmääraks 50% kõigist võlakohustus-
test. Elering on teataval määral kaitstud intressimäärade muutuse vastu tänu sellele, et
vastavalt regulatsioonile arvestatakse tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu kesk-
mist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressikandvaid finantsinstrumente õiglases
väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega kohustuste
bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu.
Seisuga 31.detsember 2019 moodustasid 65% (31.12.2018: 63%) Eleringi võlakohustustest
korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja 35%
(31.12.2018: 37%) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga
pikaajalised pangalaenud. Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 12.
Pangalaenude ujuv intress põhineb 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse kaks korda aastas.
Seisuga 31.12.2019 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 118 920 eurot (31.12.2018:
129 459 tuhat eurot).
Kui seisuga 31.12.2019 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressi-
määra riskile, intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2018: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja
kõik teised muutujad oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 595
tuhande euro (2018: 647 tuhande euro) võrra väiksem.
Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid.
Üleöödeposiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse
intress kogu deposiidi perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva
intressimäära muutuse riskile.
Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente.
67
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil on igapäevane vaja-
dus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finantseerimisbaas, mis koos-
neb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib Eleringi finantsosakond, jälgides
likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste erinevate stsenaariumite korral, mis
hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi.
Järgnevas tabelis esitatakse kohustused seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018 nende lepinguliste tähtaegade järgi.
Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioodide laenude
rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid laenuintressimäärasid.
Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2019 on alljärgnev:
tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku
ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta
Kohustused*
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 39 682 605 0 0 40 287
Võlakohustused (lisa 12)* 0 12 721 275 589 66 653 354 963
Tulevased maksed kokku 39 682 13 326 275 589 66 653 395 250
* Koos intressidega
Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2018 on alljärgnev:
tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku
ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta
Kohustused*
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 22 882 1 932 0 0 24 814
Võlakohustused (lisa 12) 0 12 812 275 867 77 546 366 225
Tulevased maksed kokku 22 882 14 744 275 867 77 546 391 039
* Koos intressidega
Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2019 oli Eleringil raha ja raha ekvi-
valente mahus 42 347 tuhat eurot (31.12.2018 seisuga 62 716 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2019 ei olnud Eleringil
lühiajalisi deposiite (31.12.2018 seisuga ei olnud lühiajalisi deposiite). Lisainformatsioon on toodud lisas 7.
Kapitali juhtimine
Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu
aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur, vähen-
damaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Eleringil võimalik reguleerida
aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida
uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene.
Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapitali ja varade
suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva seisuga. Eleringi
eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 35 - 45%. Omakapitali osakaal koguvaradest on
toodud järgnevas tabelis:
68
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Omakapital 388 267 384 826
Varad kokku 1 024 356 948 374
Omakapitali ja varade suhe 38% 41%
Finantsinstrumentide õiglane väärtus
Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte
vahelises jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige
paremini aktiivne noteeritud turuhind.
Alljärgnevalt on toodud õiglase väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse
hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest
sisenditest järgmiselt:
Tase 1. Identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel
turgudel.
Tase 2. Muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või
kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad.
Tase 3. Vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid.
Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt,
kasutades kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamis-
metodoloogiaid. Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata
kindlaks õiglane väärtus.
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
Ostjate vastu nõuete ja muude finantsnõuete bilansilised maksumused on ligilähedased
nende õiglastele väärtustele (tase 3).
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused
Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade bilansilised maksumused on ligilähedased nende
õiglastele väärtustele (tase 3).
Võlakirjade hinnanguline õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades börsil noteeritud
võlakirjade turuhinda (tase 1). Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3)
õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eelda-
tavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud sarnase krediidiriski (0,36%) ja järelejäänud
lunastustähtajaga instrumentide turuintressimääradega.
Võlakohustuseks seisuga 31.12.2019 olid võlakirjad, mille turuväärtus oli 227 626 tuhat eurot
(nominaal 225 000 tuhat eurot) ja pangalaenud, mille turuväärtus oli 115 032 tuhat eurot
(laenujääk nominaalis 119 013 tuhat eurot). Võlakohustuseks seisuga 31.12.2018 olid võlakirjad,
mille turuväärtus oli 227 446 tuhat eurot (nominaal 225 000 tuhat eurot) ja pangalaenud,
mille turuväärtus oli 126 601 tuhat eurot (laenujääk nominaalis 129 571 tuhat eurot).
69
Lisa 6
SEGMENDIARUANDLUS
Eleringi juhatus on kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja. Elering on määranud põhitooted ja tee-
nused, mis toodavad tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud ja kulud
ning varad toodetele.
Juhatus kasutab juhtimisotsuste tegemiseks ning Eleringi majandustulemuste hindamiseks tootepõhist
segmendiarvestust.
Eleringis on eristatud kolm toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed
väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud segmendid”:
1. reguleeritud elektrivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud
tariifidega elektri võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC)
kaudu saadud hüvitistes;
2. reguleeritud gaasivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud
tariifidega gaasi võrguteenuse osutamises;
3. bilansiteenus (kuigi arvestust peetakse eraldi elektri- ja gaasibilansi teenuste vahel, on need kaks
koondatud ühte avalikustatavasse segmenti, kuna neil on ühised äriprotsessid ning sarnased omadused,
kliendid ja sarnane regulatiivne keskkond);
4. muud segmendid.
Muud segmendid sisaldavad mitmeid väiksemaid tooteid ja teenuseid (nt liitumistasud, välisabi, ülekoormuse-
tulu, renditulu jm), mille osakaal üksikult nii Eleringi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline ja mida ei võeta
Konkurentsiameti poolt võrguteenuse tariifide ja bilansiteenuse hinnametoodika kujundamisse arvesse. Ükski
nendest toodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi
informatsiooni avalikustamine.
Juhatusele esitatakse segmendiaruanded samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning vormis, mida on kasu-
tatud käesolevas raamatupidamise aastaaruandes. Tulumaksukulu on kajastatud ainult reguleeritud elektrivõr-
guteenuste segmendis.
Juhatus hindab segmentide majandustegevust peamiselt müügitulu, EBITDA (puhaskasum, millele on liidetud
tulumaks, netofinantskulu ja põhivara kulum) ning puhaskasumi alusel.
Elering on registreeritud Eesti Vabariigis ja selle põhivara asub samuti Eestis. Eleringil oli aruandeperioodil üks
klient, kellega tehingutelt teenitav tulu on rohkem kui 10% Eleringi tulust. Suurima kliendi tulu on seotud elektri
ülekande segmendiga ja moodustab aruandeperioodil 76 476 tuhat eurot (2018: 78 840 tuhat eurot).
Müügitulu klientide asukoha põhiselt on ära toodud allpool.
70
Segmendiaruanne, 2019
tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Tehingud Kokku
elektri gaasi segmentide
võrguteenus võrguteenus vahel
Müügitulu kolmandatelt
89 910 12 323 33 746 6 136 0 142 115
osapooltelt
Tehingud segmentide vahel -17 51 -34 0 0 0
Müügitulu kokku 89 893 12 374 33 712 6 136 0 142 115
Muud äritulud 0 0 0 13 105 0 13 105
Tulud kokku 89 893 12 374 33 712 19 241 0 155 220
Kaubad, toore, materjal ja
-26 027 -2 228 -32 559 -886 0 -61 700
teenused
Mitmesugused tegevuskulud
-9 447 -3 387 -955 -1 041 0 -14 830
ja tööjõukulud
EBITDA 54 419 6 759 198 17 314 0 78 690
Kulum ja amortisatsioon
-29 306 -4 263 -86 -3 258 0 -36 913
(lisa 10,11)
Neto finantstulud (-kulud)
-1 832 -48 -10 -231 0 -2 121
(lisa 21)
Tulumaks (lisa 15) -6 769 0 0 0 0 -6 769
Aruandeaasta kasum 16 512 2 448 102 13 825 0 32 887
Vara kokku 607 872 107 422 5 159 303 903 0 1 024 356
Kohustused kokku 299 841 48 636 3 966 283 647 0 636 089
Lisandumised materiaalsesse
16 578 24 550 0 82 528 0 123 656
põhivarasse (lisa 10)
Lisandumised immateriaal-
2 218 987 227 2 703 0 6 135
sesse põhivarasse (lisa 11)
Segmendiaruanne, 2018
tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Tehingud Kokku
elektri gaasi segmentide
võrguteenus võrguteenus vahel
Müügitulu kolmandatelt
91 012 10 173 35 393 6 389 0 142 967
osapooltelt
Tehingud segmentide vahel -14 67 -53 0 0 0
Müügitulu kokku 90 998 10 240 35 340 6 389 0 142 967
Muud äritulud 0 0 0 1 879 0 1 879
Tulud kokku 90 998 10 240 35 340 8 268 0 144 846
Kaubad, toore, materjal ja
-27 729 -2 133 -34 174 -1 146 0 -65 182
teenused
Mitmesugused tegevuskulud
-8 673 -3 590 -798 -933 0 -13 994
ja tööjõukulud
71
EBITDA 54 596 4 517 368 6 189 0 65 670
Kulum ja amortisatsioon
-27 941 -3 822 -46 -2 910 0 -34 719
(lisa 10,11)
Neto finantstulud (-kulud)
-6 827 -272 -8 -208 0 -7 315
(lisa 21)
Tulumaks (lisa 15) -5 000 0 0 0 0 -5 000
Aruandeaasta kasum 14 828 423 314 3 071 0 18 636
Vara kokku 621 136 81 692 4 899 240 647 0 948 374
Kohustused kokku 300 216 25 355 3 808 234 169 0 563 548
Lisandumised materiaalsesse
10 343 26 544 30 81 676 0 118 593
põhivarasse (lisa 10)
Lisandumised immateriaal-
2 898 904 235 2 379 0 6 416
sesse põhivarasse (lisa 11)
Müügitulu klientide asukoha järgi, 2019
tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku
elektri võrguteenus gaasi võrgutenus
Eesti 84 049 11 756 15 950 3 465 115 220
Norra 0 0 0 0 0
Läti 0 0 3 709 0 3 709
Soome 405 0 4 060 2 656 7 121
Leedu 0 8 10 027 12 10 047
Venemaa 0 559 0 0 559
Muud 5 456 0 0 3 5 459
Müügitulu kokku 89 910 12 323 33 746 6 136 142 115
Müügitulu klientide asukoha järgi, 2018
tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku
elektri võrguteenus gaasi võrgutenus
Eesti 86 265 9 590 18 860 3 417 118 132
Norra 3 0 0 0 3
Läti 25 0 3 812 0 3 837
Soome 454 0 2 209 2 969 5 632
Leedu 0 0 10 512 3 10 515
Venemaa 0 583 0 0 583
Muud 4 265 0 0 0 4 265
Müügitulu kokku 91 012 10 173 35 393 6 389 142 967
72
Lisa 7
HOIUSED JA DEPOSIIDID PANKADES
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Raha ja raha ekvivalendid 42 347 62 716
Hoiused ja deposiidid pankades:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Hoiused ja deposiidid pankades:
mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa2* 24 120 42 015
mis omavad Moody 'se krediitreitingut A3 18 227 20 701
Kokku hoiused ja deposiidid pankades 42 347 62 716
* Kaks krediidireitinguta panka, milles Elering raha hoidis, on Moody’se krediidireitinguga Aa2 (2018.aastal Aa2) rahvusvaheliste
pankade Eestis registreeritud tütarfirmad.
73
Lisa 8
NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Nõuded ostjate vastu
Ostjatelt laekumata arved 28 295 27 521
sh nõuded FTR tehingute eest 18 400
Muud nõuded 7 329 4 237
sh saamata kompensatsioon* 5 700 0
sh kogutud ettemaksud elektrienergia tootjatele(lisa 2,13) 1 354 2 992
sh potentsiaalsed nõuded ITC maksjate vastu 175 1 244
sh tagatistasud 99 0
sh intressinõuded 1 1
Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ 35 624 31 758
Maksunõuded 3 248 3 395
sh tagastatav käibemaks 2 645 2 118
Ettemaksud 153 120
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 39 025 35 273
* Vastavalt Eesti ja Soome regulaatorite vahel sõlmitud kokkuleppe „Cross-Border Cost Allocation Agreement between the Estonian Competition Authority
and Energy Authority of Finland“ hüvitab Baltic Connector Oy Eleringile 5,7 miljonit eurot, mis ületab gaasitaristu rajamiseks Euroopa abirahastusest
finantseeritavat osa.
Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud
Jaotusvõrguettevõtjad 21 124 21 284
Muud kliendid 7 125 6 051
Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 28 249 27 335
Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole
ebatõenäoliselt laekuvad
laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva 46 186
Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole
46 186
ebatõenäoliselt laekuvad
Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 46 186
Nõuded ostjate vastu kokku 28 295 27 521
Nii aruandeaastal kui ka 2018. aastal ei teinud Elering nõuete allahindlusi.
Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 23.
74
Lisa 9
VARUD
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Diislikütus 2 503 2 551
Mahuvarugaas 477 284
Bilansigaas 0 369
Muu materjal ladudes 707 732
Varud kokku 3 687 3 936
Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks mahu-
varugaasi varu, gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi varu ja muid gaasi seadmete ja gaasi torustiku remon-
diks kasutatavaid materjale.
75
Lisa 10
MATERIAALNE PÕHIVARA
tuhandetes eurodes Maa Ehitised Rajatised Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku
seadmed ehitus
Materiaalne põhivara 1.01.2018
Soetusmaksumus 1.01.2018 6 137 48 575 505 418 506 998 202 0 1 067 330
Akumuleeritud kulum 0 -8 675 -166 335 -162 659 -115 0 -337 784
Jääkmaksumus 1.01.2018 6 137 39 900 339 083 344 339 87 0 729 546
Lõpetamata ehitus 0 0 0 0 0 16 957 16 957
Materiaalne põhivara kokku 01.01.2018 6 137 39 900 339 083 344 339 87 16 957 746 503
Liikumised 1.01.2018-31.12.2018
Lisandumised 23 0 0 0 0 82 628 82 651
Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest 0 1 002 5 783 9 227 313 -16 325 0
Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21) 0 0 0 0 0 222 222
Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -22 -5 -18 0 0 -21 -66
Ettemaksed 0 0 20 729 14 991 0 0 35 720
Arvestatud kulum 0 -1 346 -13 352 -18 699 -100 0 -33 497
Liikumised kokku 1.01.2018-31.12.2018 1 -349 13 142 5 519 213 66 504 85 030
Materiaalne põhivara 31.01.2018
Soetusmaksumus 31.12.2018 6 138 49 520 510 041 512 341 515 0 1 078 555
Akumuleeritud kulum 0 -9 969 -178 545 -177 474 -215 0 -366 203
Jääkmaksumus 31.12.2018 6 138 39 551 331 496 334 867 300 0 712 352
Lõpetamata ehitus 0 0 0 0 0 83 461 83 461
Ettemaksed 0 0 20 729 14 991 0 0 35 720
Materiaalne põhivara kokku 31.12.2018 6 138 39 551 352 225 349 858 300 83 461 831 533
Liikumised 1.01.2019-31.12.2019
Lisandumised 4 0 0 0 0 153 929 153 933
Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest 0 2 591 96 977 31 669 18 -131 255 0
Vara kasutusõiguse arvele võtmine (lisa 12) 0 0 0 61 0 0 61
Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21) 0 0 0 0 0 218 218
Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -16 0 0 -30 0 0 -46
Ettemaksed 4 0 -19 905 -10 594 0 0 -30 495
Arvestatud kulum 0 -1 412 -14 267 -19 464 -106 0 -35 249
Liikumised kokku 1.01.2019-31.12.2019 -8 1 179 62 805 1 642 -88 22 892 88 422
Materiaalne põhivara 31.12.2019
Soetusmaksumus 31.12.2019 6 126 51 888 604 622 538 425 488 0 1 201 549
s.h vara kasutusõigus 0 0 0 61 0 0 61
Akumuleeritud kulum 0 -11 158 -190 416 -191 322 -276 0 -393 172
s.h kasutusel olev vara 0 0 0 -29 0 0 -29
Jääkmaksumus 31.12.2019 6 126 40 730 414 206 347 103 212 0 808 377
s.h vara kasutusõigus 0 0 0 32 0 0 32
Lõpetamata ehitus 0 0 0 0 0 106 354 106 354
Ettemaksed 4 0 824 4 397 0 0 5 225
Materiaalne põhivara kokku 31.12.2019 6 130 40 730 415 030 351 500 212 106 354 919 956
76
Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt alajaamade, elektrienergia ülekan-
deliinide ja gaasitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade mak-
sumus masinate ja seadmete, ehitiste ja rajatiste soetusmaksumuse hulka.
Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi
aruandeaastal summas 218 tuhat eurot (2018: 222 tuhat eurot). Kapitalisee-
rimismäär oli 0,69% (2018: 1,6%).
Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 22.
77
Lisa 11
IMMATERIAALNE PÕHIVARA
tuhandetes eurodes Omandatud Maa Kokku
tarkvara, litsentsid kasutusõigus
Immateriaalne põhivara 1.01.2018
Soetusmaksumus 1.01.2018 6 574 2 027 8 601
Akumuleeritud amortisatsioon -3 905 -155 -4 060
Jääkmaksumus 1.01.2018 2 669 1 872 4 541
Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 3 214 0 3 214
Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2018 5 883 1 872 7 755
Liikumised 1.01.2018-31.12.2018:
Lisandumised 4 207 2 209 6 416
Amortisatsioonikulu -1 169 -32 -1 201
Liikumised kokku 1.01.2018-31.12.2018 3 038 2 177 5 215
Immateriaalne põhivara 31.12.2018
Soetusmaksumus 31.12.2018 11 778 4 236 16 014
Akumuleeritud amortisatsioon -5 064 -187 -5 251
Jääkmaksumus 31.12.2018 6 714 4 049 10 763
Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 2 207 0 2 207
Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2018 8 921 4 049 12 970
Liikumised 1.01.2019-31.12.2019
Lisandumised 3 794 2 341 6 135
Amortisatsioonikulu -1 610 -54 - 1 664
Liikumised kokku 1.01.2019-31.12.2019 2 184 2 287 4 471
Immateriaalne põhivara 31.12.2019
Soetusmaksumus 31.12.2019 11 822 6 580 18 402
Akumuleeritud amortisatsioon -5 862 -244 -6 106
Jääkmaksumus 31.12.2019 5 960 6 336 12 296
Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 5 145 0 5 145
Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2019 11 105 6 336 17 441
78
Lisa 12
VÕLAKOHUSTUSED
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Lühiajalised võlakohustused
Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 10 558 10 558
Rendikohustused 19 0
Lühiajalised võlakohustused kokku 10 577 10 558
Pikaajalised võlakohustused
Pikaajaline pangalaen 108 362 118 901
Emiteeritud võlakirjad 224 376 224 259
Rendikohustused 13 0
Pikaajalised võlakohustused kokku 332 751 343 160
Ettevõtte võlakohustuste alusvaluutad on järgmised:
Võlakohustused eurodes 343 328 353 718
Võlakohustused kokku (Lisa 5) 343 328 353 718
Võlakohustuste liikumine
tuhandetes eurodes Pikaajalise Emiteeritud Pikaajaline Emiteeritud Rendi- Rendi- Kokku
pangalaenu võlakirjade pangalaen võlakirjad kohustuste kohustuste
lühiajaline lühiajaline lühiajaline pikaajaline
osa osa osa osa
Saldo seisuga 01.01.2018 8 138 224 686 129 439 0 0 0 362 263
Võlakohustuste tagasimakse -8 138 -225 000 0 0 0 0 -233 138
Emiteeritud võlakirjad 0 0 0 224 159 0 0 224 159
Ümberklassifitseerimine 10 558 314 -10 558 -314 0 0 0
Mitterahalised liikumised 0 0 20 414 0 0 434
Saldo seisuga 31.12.2018 10 558 0 118 901 224 259 0 0 353 718
Kapitalirendina kajastatud
0 0 0 0 28 32 60
rendikohustused
Võlakohustuste tagasimakse -10 558 0 0 0 -28 0 -10 586
Emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 0 0 0
Ümberklassifitseerimine 10 558 0 -10 558 0 19 -19 0
Mitterahalised liikumised 0 0 19 117 0 0 136
Saldo seisuga 31.12.2019 10 558 0 108 362 224 376 19 13 343 328
Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2019. aastal 0,69% (2018: 2,0%).
79
Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid:
Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt
Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 92 631 tuhat eurot.
Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress on ujuv, mis koosneb 6 kuu
Euriborist, millele on lisatud marginaal. Aruandval aastal tagasimaksete
summad moodustasid 7 209 tuhat eurot (2018. aastal 4 790 tuhat eurot).
Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt
Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 26 382 tuhat eurot
tagasimaksmise tähtaegadega aastatel 2025 ja 2032. Intress on ujuv, mis koosneb
6 kuu Euriborist, millele on lisatud marginaal. Aruandval aastal tagasimaksete
summad moodustasid 3 349 tuhat eurot (2018. aastal 3 348 tuhat eurot).
Eurovõlakirjad
Elering emiteeris aastal 2011 Eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot
tähtajaga 2018 ning noteeris need Londoni börsil. Võlakirjade kupong oli fikseeritud
4,625% ning intressimaksed toimusid üks kord aastas. Nimetatud võlakirjad lunastati
12.07.2018.
03.05.2018 emiteeris Elering uued Eurovõlakirjad nominaalväärtuses 225 miljonit
eurot, millega refinantseeriti eelmised Eurovõlakirjad. Uute võlakirjade kupong
on 0,875%, lunastamistähtaeg on 03.05.2023 ja intressimaksed toimuvad üks
kord aastas. Laenud Eurovõlakirjade refinantseerimise riski vähendamiseks
Eleringi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele
(omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud.
80
Lisa 13
VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Võlad tarnijatele 19 924 15 145
Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 19 758 7 737
Saadud ettemaks biogaasi tootjatele 283 1 531
Muud võlad 322 401
Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol 40 287 24 814
„Võlad tarnijatele ja muud võlad“ ilma kogunenud intressideta
Korrigeeritud soetusmaksumuses võlakohustuste kogunenud intressid
1 315 1 338
(lisa 12)
Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol „Võlad 41 602 26 152
tarnijatele ja muud võlad“
Maksuvõlad:
Sotsiaalkindlustusmaks 482 362
Üksikisiku tulumaks 286 239
Töötuskindlustusmaks 32 24
Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 23 17
Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 1 574 4
Aktsiisimaks 525 200
Saastemaks 0 1
Maksuvõlad kokku 2 922 847
Viitvõlad - töötajate hüvitised:
Palk 478 429
Preemia 761 750
Puhkusetasu 233 171
Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 336 311
Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 1 808 1 661
Muud võlad 338 345
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 46 670 29 005
Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 23.
81
Lisa 14
TULEVASTE PERIOODIDE TULUD
Liitumis- ja muud teenustasud
tuhandetes eurodes 2019 2018
Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt
32 425 30 286
perioodi algul
Saadud liitumis- ja muud teenustasud 4 265 3 633
Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -1 670 -1 494
Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt
35 020 32 425
perioodi lõpul
Sihtfinantseerimine
tuhandetes eurodes 2019 2018
Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 73 275 66 936
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 51 657 7 532
Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 209 237
Kasutatud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (lisa 17) -209 -237
Sihtfinantseerimise amortiseerimine (lisa 17) -1 359 -1 193
Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 123 573 73 275
Ülekoormustulu
tuhandetes eurodes 2019 2018
Ülekoormustulu perioodi algul 75 125 67 969
Saadud perioodi jooksul 12 708 7 411
Arvestatud tuludesse (lisa 17) -335 -255
Ülekoormustulu perioodi lõpul 87 498 75 125
Tulevaste perioodide tulud kokku 246 091 180 825
82
Lisa 15
OMAKAPITAL
Eleringi aktsiakapital koosneb 229 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2018:
229 890 aktsiat nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud.
Aruandval aastal ei ole ainusosanik teinud otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta.
2018. aastal suurendati ainuosaniku otsusega aktsiakapitali 40,0 miljoni euro võrra ning
tasuti selle eest rahas. Sissemakse registreeriti 06.04.2018
2019. aastal maksti dividende summas 29,4 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 128
eurot (aastal 2018 20,0 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 87 eurot).
Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 6,8 miljonit eurot (2018. aas-
tal 5,0 miljonit eurot), millest 5,2 miljonit eurot maksti 2019.aastal ja 1,6 miljonit eurot on
kajastatud finantsseisundiaruandes kohustusena.
Seisuga 31.12.2019 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 14 686 tuhat eurot
(31.12.2018: 13 754 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2019 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt
kohustuslikku reservkapitali 1 644 tuhat eurot (31.12.2018: 932 tuhat eurot). 2019. aastal
kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 932 tuhat eurot (2018. aastal 856
tuhat eurot).
Seisuga 31.12.2019 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 143 737 tuhat eurot
(31.12.2018: 141 182 tuhat eurot). Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamakse-
tele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividen-
dimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamak-
seni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise
dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta (2018.a maksumäär
:20/80). Seisuga 31.12.2019 on võimalik jaotada 108 006 tuhat eurot netodividendidena
(31.12.2018: 107 436 tuhat eurot) ja vastav tulumaks oleks 34 087 tuhat eurot (31.12.2018:
32 814 tuhat eurot), võttes arvesse kohustust kanda osa jaotamata kasumist kohustus-
likku reservkapitali. Soodsama määraga arvutatav tulumaksu summa on 2 681 tuhat eurot.
83
Lisa 16
MÜÜGITULU
Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes
tuhandetes eurodes 2019 2018
Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük
Bilansienergia 24 134 25 608
Bilansigaas 4 863 5 086
Reguleerimisteenused 4 715 4 646
Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 33 712 35 340
Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük
Elektrivõrgu teenuste müük 84 031 86 251
Gaasivõrgu teenuste müük 12 374 10 240
Müügitulu liitumistasudest (lisa 14) 1 670 1 494
Muud elektrivõrguteenused 5 862 4 747
Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 103 937 102 732
Muude kaupade ja teenuste müük
Ülekandeseadmete rent (lisa 22) 917 916
Muude teenuste müük 3 469 3 943
Muude kaupade müük 80 36
Muude kaupade ja teenuste müük kokku 4 466 4 895
Müügitulu kokku 142 115 142 967
84
Lisa 17
MUUD ÄRITULUD
tuhandetes eurodes 2019 2018
Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 10 584 67
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 14) 1 359 1 193
Ülekoormustulu amortisatsioon (lisa 14) 335 255
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (lisa 14) 209 237
Dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 94 68
Kasum materiaalse põhivara müügist 78 59
Muud äritulud 446 0
Muud äritulud kokku 13 105 1 879
* 2019. aasta jaanuaris sai Elering tulu leppetrahvist summas 10 440 tuhat eurot seoses koostööpartneripoolse lepingu rikkumisega.
Leppetrahv määrati ICC rahvusvahelise vahekohtus.
85
Lisa 18
KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED
tuhandetes eurodes 2019 2018
Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks
Ostetud bilansienergia 24 221 24 209
Ostetud bilansigaas 4 378 4 421
Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 3 906 4 986
Avarii elektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 10 498
Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 32 515 34 114
Süsteemiteenused
Avariielektrijaama püsikulud 844 848
Reaktiivenergia 368 397
Süsteemiteenuste kulud kokku 1 212 1 245
Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod
Elektrivõrgu kaod 16 943 18 715
Gaasivõrgu kaod 343 266
Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 17 286 18 981
Hooldus- ja remonditööd
Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 6 985 7 374
Tootmishoonetele ja -territooriumitele 1 024 868
Muud kulud 510 309
Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 464 230
Hooldus- ja remonditööd kokku 8 983 8 781
Muud kulud
Muud kulud 1 339 1 695
Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 365 366
Muud kulud kokku 1 704 2 061
Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 61 700 65 182
86
Lisa 19
MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
tuhandetes eurodes 2019 2018
Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 1 314 1 255
Telekommunikatsioonikulud 1 005 1 010
Koolitus- ja muud tegevuskulud 976 836
Infotehnoloogia kulud 901 722
Bürookulud 400 420
Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 288 255
Transpordi- ja töövahendite kulud 119 163
Teadus-ja arendustegevuse kulud (R&D) 86 499
Muud tegevuskulud 182 143
Mitmesugused tegevuskulud kokku 5 271 5 303
Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega
rentidega seotud kulu summas 275 tuhat eurot.
87
Lisa 20
TÖÖJÕUKULUD
tuhandetes eurodes 2019 2018
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 6 932 6 293
Töölepingu lõpetamise hüvitised 7 12
Muud tasud 195 184
Töövõtjatele arvestatud kokku 7 134 6 489
Sotsiaalmaks 2 372 2 155
Töötuskindlustusmaks 53 47
Tööjõukulud kokku 9 559 8 691
sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 430 420
Sotsiaalmaks 153 150
Erisoodustused 28 28
Erisoodustuste tulumaks 7 7
Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 618 605
Töötajate keskmine arv 246 221
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötavad isikud 239 216
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 7 5
Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 8 8
Töötajate keskmine töötasu kuus 2 682 2 351
Kolmele juhatuse liikmele makstakse teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist,
mis võrdub kolme kuu teenistustasuga.
88
Lisa 21
FINANTSTULUD JA -KULUD
tuhandetes eurodes 2019 2018
Finantstulud
Intressitulu 62 67
Kokku finantstulud 62 67
Finantskulud
Intressikulu -2 395 -7 600
Kahjum valuuta kursi muutustest -3 -2
Muud finantskulud -3 -2
Kokku finantskulud -2 401 -7 604
Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 10) 218 222
Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -2 183 -7 382
Neto finantstulud (-kulud) -2 121 -7 315
89
Lisa 22
KASUTUSRENT
Elering kui rendileandja
Kasutusrendi tulud
tuhandetes eurodes 2019 2018
Ehitised 84 86
Rajatised 917 916
Muu vara rent 2 0
Kasutusrendi tulu kokku 1 003 1 002
Rajatised
Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiudoptilise kaabli vabu
kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma tehniliseks sideks. Vabad kiud
on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille kohaselt ei tohi Elering anda oma ülekan-
deseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni
31.03.2025. Iga-aastane rendimaksete suurus sõltub aasta jooksul väljarenditud kiudude hulgast.
Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Soetusmaksumus 5 718 6 335
Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -4 850 -4 900
Jääkmaksumus 868 1 435
Arvestatud kulum
tuhandetes eurodes 2 019 2 018
Arvestatud kulum 156 159
Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
sh kuni 1 aasta 916 916
1-5 aastat 3 664 3 664
üle 5 aasta 229 1 145
Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 4 809 5 725
90
Lisa 23
SALDOD JA TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA
Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on võime kont-
rollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja tegevusalaste
otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte
üksnes juriidilisele vormile.
Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks:
I Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted;
II Eleringi juhatus ja nõukogu;
III Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all
olevad ettevõtted.
Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Nõuded ostjate vastu
Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 19 982 20 437
Nõuded ostjate vastu kokku 19 982 20 437
sh võrguettevõtjad 18 059 18 153
Võlad tarnijatele ja muud võlad
Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 6 553 3 689
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 6 553 3 689
Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest:
tuhandetes eurodes Seotud osapool 2019 2018
Tulu kaupade müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 8 431 8 522
Tulu teenuste müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 79 131 83 886
Tulu kaupade ja teenuste müügist kokku 87 562 92 408
Kaupade ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 5 046 3 600
Teenuste ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 4 729 4 985
Kaupade ja teenuste ost 9 775 8 585
Investeeringud põhivarasse Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 1 115 3 120
91
Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist.
Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri ja gaasivõrguteenuste müügist.
Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust.
Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja
dispetšerjuhtimise teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid.
Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende
lähedased omavad olulist mõjuvõimu, aruandval aastal ei olnud.
Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 20.
Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2019. aastal nii nagu ka 2018. aastal moodustatud allahindluseid.
92
Lisa 24
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED
Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks
Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt
osutada ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust. Seisuga 31.12.2019 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes
lepingujärgsed siduvad tulevikukohustused kapitalikulutusteks summas 85 700 tuhat eurot (31.12.2018: 167 200
tuhat eurot).
Maksualased kohustused
Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esita-
mise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ja trahvid. Eleringi juht-
konna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Eleringile olulise täiendava
maksusumma.
93
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
Elering AS-i aktsionärile
Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta
Meie arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i
(Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on
vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 28. veebruaril 2020 esitatud täiendava aruandega.
Mida me auditeerisime
Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019;
• koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat
infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt
nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite
Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja
Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud
eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse
eetikanõuetele.
Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele osutatud auditivälised
teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole
osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
94
Meie poolt 2019. aasta jooksul Ettevõttele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud
tegevusaruandes lk 33.
Ülevaade meie auditist
Kokkuvõte
Auditi olulisus on 1 967 tuhat eurot, mis on määratud kui 2,5% kasumist
Olulisus
enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA).
• Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara objektide kapitaliseerimise ja
Peamised auditi teemad nende kasulike eluigade määramise kohta
• Ülekoormustulude raamatupidamislik kajastamine
Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske
raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud
subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja
tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et
juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest
tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.
Olulisus
Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud
kindlustunne selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.
Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult
eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande
alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas raamatupidamise
aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need
numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie
auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise
aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.
Auditi olulisus 1 967 tuhat eurot
Kuidas me selle määrasime 2,5% kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA), mis on
avalikustatud aastaaruande lisas 6.
Rakendatud olulisuse Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu
kriteeriumi põhjendus kirjeldatud aastaaruande lisas 6, on see üheks olulisemaks mõõdikuks
Ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel Ettevõtte juhtkonna poolt.
2
95
Peamised auditi teemad
Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva
perioodi raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti raamatupidamise
aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende
valdkondade kohta eraldi arvamust.
Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga
Peamine auditi teema
oma auditis
Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted
objektide kapitaliseerimise ja nende kasulike materiaalse põhivara investeeringute
eluigade määramise kohta (täiendav info kapitaliseerimise kohta on kooskõlas IFRSiga.
aastaaruande lisas 2 „Ülevaade olulistest
arvestuspõhimõtetest“, lisas 3 „Arvestuspõhimõtete Võttes aluseks aasta jooksul materiaalse põhivara
kasutamisel rakendatud olulised soetusmaksumusse kapitaliseeritud kulutuste
raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused“ ja nimekirja, testisime valimi alusel nende kulutuste
lisas 10 „Materiaalne põhivara“). vara või kuluna kajastamise korrektsust, viies need
kokku vastavate lepingute ja arvetega.
2019. aastal kajastas Ettevõte materiaalse põhivara
soetusi summas 123,7 miljonit eurot, mis on Analüüsisime, kas juhtkonna poolt määratud
peamiselt seotud elektri ja maagaasi ülekandevõrgu materiaalse põhivara objektide kasulikud eluead on
ehitamisega. kooskõlas Ettevõtte ajaloolise kogemuse ja turu
praktikaga.
Kulutused kapitaliseeritakse, kui nende tulemusena
luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid Kontrollisime Ettevõtte ehitatud materiaalse põhivara
varasid, ja kajastatakse kuludes, kui need on objektide õigeaegset amortiseerimise alustamist,
seotud varade remontimise või hooldamisega. võrreldes objektide lõpetamata ehitusest materiaalse
Kulutuste kajastamine vara või kuluna on põhivara gruppi ümberklassifitseerimise kuupäevasid
hinnanguline. tööde üleandmise- ja vastuvõtmisaktide
kuupäevadega.
Materiaalse põhivara objektide kasulikud eluead
Me ei tuvastanud oma töö tulemusena olulisi
tuginevad juhtkonna hinnangutel vara või vara
oluliste komponentide äritegevuses kasutamise puudujääke.
perioodi kohta. Hinnangud põhinevad ajaloolisel
kogemusel ja turu praktikal ning võtavad arvesse
varade füüsilist seisundit.
Kuigi materiaalse põhivara kapitaliseerimine ei ole
meie auditi jaoks kõrge riskiga valdkond, nõuab
selle auditeerimine tehingute suure mahu tõttu
märkimisväärse osa auditi ajast ja ressurssidest,
mistõttu on see auditi üheks peamiseks teemaks.
Ülekoormustulude raamatupidamislik Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted
kajastamine (täiendav info aastaaruande lisas 2 ülekoormustulude kajastamise kohta on kooskõlas
„Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest“, lisas 3 IFRSiga.
„Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud
Analüüsisime juhtkonna poolt teostatud hinnanguid,
olulised raamatupidamislikud hinnangud ja
eeldused“ ja lisas 14 „Tulevaste perioodide tulud“). kas ja millal on Ettevõttel kavatsus
ülekoormustasusid kasutada uute
ülekandevõimsuste ehitamiseks. Viisime saadud info
3
96
2019. aastal sai Ettevõte ülekoormustasusid kokku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollides
summas 12,7 miljonit eurot ning bilansis seisuga kirja pandud otsustega tulevikus tehtavate
31. detsember 2019 tulevaste perioodide tuluna investeeringute kohta ning investeeringute
kajastatud ülekoormustasude saldo oli kokku 87,5 eelarvega.
miljonit eurot.
Testisime bilansis tulevaste perioodide tuludes
Saadud ülekoormustasude kajastamine sõltub kajastatud ülekoormustulusid tasu saamist kolmanda
nende kasutuseesmärgist. Ülekoormustasud, mida osapoole kinnituskirja abil.
kasutatakse uute ülekandevõimsuste ehitamiseks,
kajastatakse sarnaselt sihtfinantseerimisele kuni Lisaks hindasime ülekoormustulude kajastamise
ehituse valmimiseni bilansis kohustuste all tulevaste kohta avalikustatud info piisavust raamatupidamise
perioodide tuluna. Ülekoormustasud, mida aastaaruandes.
kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse Me ei tuvastanud oma töö tulemusena olulisi
ülekoormuse tekkimise perioodil tuluna. puudujääke.
Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine
nõuab hinnangute tegemist. Nende olulisuse ja
hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on see
üheks auditi peamiseks teemaks.
Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse
Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust
raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Ettevõtte struktuuri,
raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Ettevõte tegutseb.
Ettevõtte auditi meeskond on teostanud Ettevõttele täismahus auditi.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma
raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu
informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja
kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või
meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me
teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle
info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
4
97
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise
sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast
tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust,
avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse
printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub
realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve
teostamise eest.
Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on
pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie
arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud
audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või
veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos
mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase
skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi
tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele
ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest
tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise
puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste
tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada
auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike
hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud
auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad
tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta
avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis
modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi
tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse
jätkumise lõppemist;
5
98
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud
informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi
viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud
ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste
sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid
eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada
põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel vastavate kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad,
mis olid käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega
peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või
regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel
juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult
eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest
saadava kasu.
Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta
Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood
Meid määrati esmakordselt Ettevõtte kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2011 lõppenud
majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud
konkurssidele ja aktsionäri otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Ettevõttele kui
avaliku huvi üksusele on kokku 8 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa
Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Ettevõtte audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2030
lõppeva majandusaastani.
AS PricewaterhouseCoopers
Lauri Past
Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567
28. veebruar 2020
6
99
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 oli 143 737 tuhat eurot.
Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum
järgmiselt:
Maksta aktsionärile dividendidena 20 600 tuhat eurot
Kohustuslikku reservkapitali 1 644 tuhat eurot
Jaotamata kasumisse 121 493 tuhat eurot
100
TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD
2019. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Elering AS 2019.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 28.02.2020
Taavi Veskimägi
Juhatuse esimees
Riina Käi
Juhatuse liige
Kalle Kilk
Juhatuse liige
101
ELERINGI MÜÜGITULU VASTAVALT EMTAK 2008-LE
Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt:
EMTAK* Tegevusala 2019 2018
35121 Ülekande teenus- edastamine põhivõrgu kaudu 94 218 95 459
35221 Maagasi ülekanne 11 697 9 658
35141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 28 849 30 253
35231 Bilansigaasi müük 4 863 5 188
77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 917 916
49501 Torutransport 678 583
47770 Muude kasutatud kaupade jaemüük 80 36
68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 84 86
46699 Muu müük 729 788
* EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
102
Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti
telefon: 715 1222
e-post:
[email protected]
www.elering.ee
104
Elering AS
(registrikood: 11022625)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Elering AS asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915,
Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 01.07.2020.a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 229 890
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2):
Tutvunud Elering AS 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega,
aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike
1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, §335, § 336 lõikest 3 ning Vabariigi Valitsuse
18.06.2020.a. korraldusest nr 217
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada Elering AS korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud).
3. Kinnitada Elering AS 31.12.2019. a seisuga jaotamata kasumi 143 737 tuhat eurot
jaotamine alljärgnevalt:
- 1 644 tuhat eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali
- 25 600 tuhat eurot dividendidena riigieelarvesse
- 116 493 tuhat eurot jaotamata kasumisse
4. Maksta aktsionärile välja dividendidena 25 600 000 eurot.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas