dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Elering AS korralise üldkoosoleku otsus 01.07.20

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. juuli 2020
Viit
1.1-5/20-038
Registreeritud
3. juuli 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-038 03.07.2020 Käskkiri.bdoc8869 KB

Sisu (failidest)

Elering AS nõukogu aruanne 2019. majandusaasta aruande kohta Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule oma aruande Elering AS 2019. majandusaasta aruande kohta. Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2019. majandusaasta aruande läbi ja leidis: 1. Ettevõte teenis 155,2 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures ärikasumit 41,8 miljonit eurot. Puhaskasum oli 32,8 miljonit eurot. Head majandustulemused võimaldavad ettevõttel dividendidena omanikule välja maksta 20,6 miljonit eurot. 2. Ettevõte täitis 93% ulatuses 10. aasta strateegias 2019. aastaks seatud sihttasemed, sh viis Elering mullu kliendirahulolu ja EVA ajaloo kõrgemaile tasemele vastavalt 75% (2018. a. 66%) ning 17,7 MEUR (2018. a. 2,4 MEUR). 3. Koos 2019. aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on valdavas osas (98%) täidetud, sealhulgas:  Eesti – Läti - Soome gaasituru avamiseks vajalikud ettevalmistustööd on teostatud ja Balticconnectori gaasitoru on osaliselt turutingimustel kasutusse võetud alates 01.01.2020. a. Täisvõimsuse saavutab gaasitoru pärast kompressorjaamade valmimist (2020. aasta keskpaigas).  Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise võimaldamiseks on sõlmitud esimese faasi CEF abirahastuse leping, 50% Eesti-Läti kolmandast ühendusest on realiseeritud, sünkroniseerimise leping ENTSO-E´ga on sõlmitud.  Kliendi rahuolu suurendamiseks on standardse võrguga liitumise protsessi aeg viidud kuni 18 kuuni ja võrguga liitumise reegleid klientidele lihtsustatud ilma elektrivõrgu talituse kvaliteeti ohtu seadmata. Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. 2019. aastal toimus 4 korralist nõukogu koosolekut, 2 erakorralist koosolekut ning 3 elektrooniline nõukogu koosolek:  19.03 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  27.03 – auditikomitee koosoleku otsuste kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine, nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, põhitegevuste täitmise ülevaade, kindlustuslepingu tingimuste ülevaade;  24.04 (erakorraline) – Elering AS juhatuse esimehe valimine;  07.06 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  18.06 - Elering AS-i strateegia 2020-2025 arutelu, 4 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste täitmise ülevaade;  29.07 (erakorraline) – Elering AS-i juhatuse liikmete valimine;  25.09 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, 7 kuu majandustulemuste ülevaade, Elering AS-i strateegia 2020-2025 arutelu, uute laenukohustuste võtmine, põhitegevuse ülevaade, ülevaade puhta energia paketist, Elektrilevi OÜ eraldamine;  05.12 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  18.12 –äritegevuse eelarve ja investeeringute eelarve kinnitamine, siseaudiitori nimetamine, Nord Pool Holding AS-i osaluse müümine, back-up laenude võtmine, 10 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste ülevaade, taastuvenergia toetuste maksmise ülevaade. 2019. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:  Timo Rajala, nõukogu esimees, alates 14.06.2017, osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel ;  Timo Tatar, nõukogu liige alates 26.03.2012 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler), osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel;  Toomas Põld, nõukogu liige alates 22.05.2017 (ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel;  Tarmo Porgand, nõukogu liige alates 22.05.2017 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna osakonnajuhataja asetäitja), osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel;  Indrek Kasela, nõukogu liige alates 21.08.2016 (ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul, 1 erakorralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel; Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid, mis on esitatud ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. 2019. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: 21.03, 19.09, 19.09 ja 06.11. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: tööohutus, personalijuhtimine ja taastuvenergia projektide hindamine. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid. 2019. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 71,8 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 5,0 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt: Nõukogu liikmed Brutotasu sh audititasu Sotsiaalmaks sh auditi sotsiaalmaks Timo Tatar 11 250 2 250 3 713 743 Indrek Kasela 9 750 750 3 218 248 Tarmo Porgand 9 750 750 3 218 248 Toomas Põld 9 000 0 2 970 0 Timo Rajala 18 000 0 5 940 0 Kokku 57 750 3 750 19 059 1 239 2019. aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 494,7 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt: Juhatus Brutotasu Sotsiaalmaks Taavi Veskimägi 150 738 49 744 Kalle Kilk 109 200 36 036 Peep Soone 112 044 36 974 Kokku 371 982 122 754 Timo Rajala Indrek Kasela Nõukogu esimees Nõukogu liige Toomas Põld Timo Tatar Nõukogu liige Nõukogu liige Tarmo Porgand Nõukogu liige Majandusaasta aruanne 2019 Juriidiline aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti Eesti Äriregistri kood: 11022625 Telefon: +372 715 1222 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.elering.ee Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne Juhatuse esimees: Taavi Veskimägi Omanik: Eesti Vabariik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Majandusaasta aruanne 2019 ELERINGI MAJANDUSAASTA ARUANDE TEGEVUSARUANNE Juhatuse esimehe pöördumine 6 Eleringi lühitutvustus 10 Ülevaade põhitegevustest 12 Ühingu juhtimine 26 Organisatsioon ja inimesed 36 Elering ja keskkond 40 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE ELERING 10 27. jaanuaril 2020 möödus 10 aastat päevast, kui Elering ostis ennast 3,2 miljardi krooniga „vabaks“ Eesti Energia kontsernist. On olnud suur privileeg töötada ettevõttes, mille tähen- dus on nii selge – hoida Eesti inimeste kodudes tuled põlemas ja toad soojad. Vähe on töö- kohti, kus saab oma töö laiemat tähendust nii selgelt kogeda. Kolmanda energiapaketiga selge raami saanud Euroopa energiamajanduse visioon – ühtne võrk, ühtne turg – on võimaldanud teha uskumatult põnevaid, Eesti arengule laiemat tähen- dust omavaid tegevusi alates elektri- ja gaasituru täielikust liberaliseerimisest, energiasüs- teemi digitaliseerimise suunda näitavate projektide realiseerimisest ja elektrivõrgu töökind- luse suurendamisest kuni miljardi euro eest uue elektri- ja gaasitaristu ehitamiseni. Sõbrad, see on olnud ralli. Ja õnneks see ei lõppe. Tahaksin tuua alljärgnevalt välja mõned üksikud otsused, valikud, tulemused, millel on laiem tähendus Eesti energiasüsteemi aren- gule ja Eleringi arengule. ƒ 2009 otsus eraldada elektri süsteemihaldur Eesti Energiast koos 110-330 kV elektrivõrguga. ƒ 2010 otsus koos elektrituru osalise avamisega luua Eestis Nord Pool Spot hinnapiirkond, saavutamaks tugev integratsioon Põhjamaadega. ƒ 2011 Eleringi finantseerimine osaliselt võlaga ja võlakirjade noteerimine Londoni börsil; A3 krediidireitingu saamine Moody’selt (kõrgeim ettevõtte reiting Balti riikides), suurendamaks ettevõtte tegevuse läbipaistvust. ƒ 2012 „Liinid puu vabaks“ programmi käivitamine põhivõrgu rikkelisuse kiireks vähenemiseks, et tagada põhivõrgus andmata jäänud energia minimeerimine. ƒ 2013 elektri jaeturul konkurentsi loomiseks tsentraalse andmelao loomine Eleringi juurde. ƒ 2014 lepingu sõlmimine Fortumiga enamusosaluse ostmiseks Eesti gaasi ülekandevõrgu ettevõttes eesmärgiga korrata gaasimajanduses sama liberaliseerimise efekti, mida tegime elektri valdkonnas. ƒ Estlink1 omandamine ja Estlink2 ehitamine saavutamaks olukorda, kus Eesti oleks Põhjamaadega ühendatud määral, et saaksime avariielektrijaamadega koos tugineda oma varustuskindlusel ka vajadusel Põhjamaade elektrijaamadele. ƒ 2015 Balticconnectori ehitamise otsus. Elektri ja gaasi ärisuuna täielik funktsionaalne integreerimine. ƒ 2016 otsus ehitada rajatavale III Eesti Läti liinile disainmast, panustamaks laiemalt ruumilise keskkonna loomisesse. ƒ 2017 Estfeed andmevahetuskihi arendamine, tagamaks sektorite ja riikide vahelist energiaandmete turvalist vahetust, võimaldamaks piiriülest jaeturgude integratsiooni. ƒ Biometaani toetusskeemi rakendamine eesmärgiga muuta maagaasisektorit süsinikuheidete neutraalsemaks. 8 ƒ 2018 Elering töötas välja ja käivitas interaktiivse kaardirakenduse vabade liitumisvõimsuste näitamiseks elektri ülekandevõrgu alajaamades, mis annab liitumisprotsessis ajalist kokkuhoidu nii liitujale kui Eleringile. ƒ Balti ja Poola peaministrid leppisid koos Euroopa Komisjoniga kokku Balti riikide liitmises Mandri- Euroopa elektrisüsteemiga. See oli läbimurre, mille nimel olime 10 aastat töötanud ja mis järgmisel 5 aastal muudab põhimõtteliselt, kuidas Elering on seni hoidnud Eestis tuled põlemas. ƒ 2019 Balticconnector anti turu käsutusse ja Elering sõlmis kokkuleppe Soome ja Läti gaasi süsteemihalduritega ühise Soome-Eesti- Läti gaasituru loomiseks alates 2020. aasta algusest. Ja muidugi ei ole me kõike seda eelnevat teinud üksi. Vastupidi - see on saanud võimalikuks tänu paljude osapoolte koostööle, kus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Kon- kurentsiamet on olnud võtmepartnerid. Eelnevaga ei ole Eleringi väljakutsed lõppenud. Sellest aastast liigub seoses Balticconnectori klastri tööde lõpule jõudmisega Eleringi esimeseks prioriteediks sünkroniseerimise projekt, mis puudutab vähemal või rohkemal määral kõiki meie elektrivaldkonna inimesi. Peame selle protsessi käigus ehitama üles Eleringi kompetentsi, mis võimaldab lisaks sünkroniseerimise projekti realiseerimisele koos kõigi oma alamprojektidega ka valmisolekut opereerida elekt- risüsteemi nii üleminekul Venemaa elektrisüsteemist Mandri-Euroopa elektrisüsteemi kui peale 2025. aastat uutes oludes selliselt, et Eestis tuled põleksid ja kodud oleksid soojad. Ja teha seda viisil, mis toetab Eesti ja Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkide saavutamist. Elering on käitunud põhimõtte järgi „Tahad minna kiiresti, mine üksi, tahad jõuda kaugele, mine koos“. Tahan veelkord tänada kõiki kalleid kaasteelisi Eleringis, kliente, riiki omanikuna, ühiskonda laiemalt meie püüdlusi mõistmast ja toetamast. Aitäh! TAAVI VESKIMÄGI Juhatuse esimees 9 ELERINGI 977 kilomeetrit 36 3 gaasijaotus- gaasimõõdu- LÜHI- gaasitorustikke jaama jaama TUTVUSTUS 2019 5419 150 kilomeetrit kõrgepinge alajaama olulisemad sündmused: õhu- ja kaabelliine Balticconnectori maismaa- ja meretoru valmimine Euroopa Liidu toetuse tagamine sünkroniseerimise investeeringute esimesele etapile Kuldmärgise pälvimine vastutustundliku ettevõtluse konkursil Parima ülekandevõrgu brändi tiitli saavutamine rahvusvahelisel konkursil 2 139 CHARGE AWARDS 2019 konverterjaama kilomeetrit EstLinkide kaabelliine EBITDA ja dividendid 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2016 2017 2018 2019 EBITDA Dividendid 10 EstLink 1 Es Loksa Balticconnector tLin Võsu k2 Viimsi Kunda Liiva Kallavere Kunda Nitrofert Sillamäe Narva Narva Pea Kolga Viitna Haljala Viru- Aseri Sillamäe Kreenholmi Ida Jägala Nigula Aseri MVTLVT Joala Kuusalu Viru Oru Loo PÕHJA Allika Narva HEJ Tabasalu Raasiku - Veo Kuusalu Uhtna St. Peterburg Paldiski Harku Rakvere Rakvere Kiviõli Püssi Kohtla-Järve NEMK Balti Ej Jüri Raasiku Paldiski Rakvere-Põhja Aidu Pargi Keila Kehra Kadrina Sirgala Eesti EJ OT Kingissepp Karla Raudalu Aruküla Kiikla Ahtme Tapa Estonia-Põhja Viru Kiili Jaoskonna 3B Illuka Rummu Saku Nõva Kiisa Alutaguse Kiisa Kohila Roela Kohila Aravete Väike-Maarja Väike-Maarja Aulepa Ellamaa Alajõe Roosna-Alliku Risti Rapla Rapla Rakke Taebla Haapsalu Kullamaa Kehtna Mustvee Martna Türi Paide Koigi Kantküla Valgu Järvakandi Järvakandi Jõgeva Vigala Põdra Jõgeva Imavere Lihula Palamuse Saare Rõuste Vändra Vändra Alatskivi Põltsamaa Pärnu-Jaagupi Sopi Saadjärve Muhu Tusti Leisi Orissaare Virtsu Lõpe Voldi Suure-Jaani Vedu Võiküla Sindi Miina Härma Oiu Tartu Valjala Audru Sindi Tartu Emajõe Metsakombinaadi Ülejõe Pärnu Paikuse Puiatu Anne Viljandi Papiniidu Reinu Tööstuse Kuuste Puhja Kabli Viljandi Roiu Kiini Elva Sikassaare Ahja 110 kV alajaam Abja Rõngu Maaritsa Kilingi-Nõmme Nuia 330 kV alajaam Põlva Kauksi Põlva Ruusa Gaasi jaotusjaam Karksi Otepää Veriora Tõrva Kanepi Värska Gaasi mõõtejaam Riga Värska Gaasi reguleerjaam Sõmerpalu Võru Tsirguliina Kompressorjaam Linda Soo Psko v Valga Gaasivõrk Rõuge Valka Eesti-Läti kolmas elektriühendus (ehitamisel) Valmiera Ruusmäe 330 kV liin Mõniste Misso 220 kV liin Aluksne 110 kV liin 35 kV liin Peamised finantsnäitajad (MEUR) 2016 2017 2018 2019 43,9 Tulud 135,9 131,9 144,8 155,2 Ärikulud 98,1 98,8 113,9 113,4 keskmine vanus Ärikasum 37,8 33,1 31,0 41,8 keskmine tööstaaž 13,7 vabatahtlik voolavus 4,8% Finantskulud 11,4 11,0 7,3 2,1 Tulumaks 7,8 5,0 5,0 6,8 Puhaskasum 18,7 17,1 18,6 32,8 Laenud 367,4 362,3 353,7 343,3 Omakapital 349,1 346,2 384,8 388,3 Varad 903,7 909,6 948,4 1 024,4 EBITDA 76,0 67,6 65,7 78,7 Investeeringud 26,7 32,2 125,0 129,0 Dividendid 31,0 20,0 20,0 29,4 Suhtarvud ROE Omakapital/Varad 5,5% 39% 4,9% 38% 5,1% 41% 8,5% 38% 246 töötajat, kellest Neto laenud/EBITDA 4,1 4,1 4,4 3,8 28% naised Puhaskasum ROE = Aasta keskmine omakapital Neto laenud = intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid EBITDA = Ärikasum + kulum 11 ÜLEVAADE PÕHITEGEVUSEST 12 Energiabilansid 14 Varustuskindluse tagamine 15 Energiavõrkude arendamine 16 Majandustegevuse ülevaade 18 Majandustulemused 19 Eleringi juhtroll Euroopa energiaturgude digitaliseerimisel 23 Küberturvalisuse kasvav tähtsus 24 Eleringi panus Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisse 25 13 ENERGIABILANSID Eestis toodeti 2019. aastal elektrit 6,45 teravatt-tundi ehk 39 protsenti vähem kui aasta varem. Toodangu vähenemise taga on eelkõige põlevkivil põhineva elektritoodangu järsk langus. Tarbi- mine vähenes ühe protsendi 8,65 teravatt-tunnini. Kui 2018. aastal oli Eesti elektribilanss ligi kahe teravatt-tunni ulatuses ülejäägis, siis 2019. aastal jäi bilanss ligikaudu samas mahus puudujääki. Elektribilanss, GWh 2018 2019 Muutus % Elektri tootmine Eestis 10 583 6 447 -39% Eleringi võrku sisemaiselt antud elektri tootmine 10 225 5 983 -41% Taastuvenergia tootmine Eestis 1 665 1 946 17% Välisliinidelt võrku sisenenud elektrienergia 3 485 5 616 61% ‚ sh võrku sisenenud elektrienergia Soomest 2 391 3 818 60% ‚ sh võrku sisenenud elektrienergia Läti ja Venemaa liinidelt 1 094 1 798 64% Võrku antud elektrienergia kokku 14 068 12 063 -14% Elektritarbimine Eestis 8 717 8 646 -1% Eleringi sisemaine ülekandeteenus tarbimiseks 7 980 7 833 -2% Eleringi võrgukaod 380 348 -8% Välisliinidele võrgust väljunud elektrienergia 5 350 3 417 -36% ‚ sh võrgust väljunud elektrienergia Soome 874 298 -66% ‚ sh võrgust väljunud elektrienergia Läti ja Venemaa liinidele 4 477 3 119 -30% Võrku läbinud elektrienergia kokku 14 068 12 063 -14% Bilanss 1 866 -2 198 -218% Taastuvatest allikatest toodetud elektri kogus kasvas 2019. aastal 17 protsenti 1,95 tera- vatt-tunnini. Kasv tulenes eelkõige tuuleenergia kasvust. Samas kõige kiiremat kasvu näitas päikesest toodetud taastuvelektri maht. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia, GWh 2018 2019 Muutus % Toodang kokku 1665 1946 17% Tuuleenergia 591 692 17% Hüdroenergia 19 22 16% Jäätmed, biomass 1043 1179 13% Päike 13 54 315% Gaasibilanss, GWh 2018 2019 Muutus % Transiitvoog 15 154,5 19 180,2 27% Ülekandevõrku piiriüleselt sisenenud gaas 5 241,0 4 808,3 -8% Ülekandevõrgust sisemaiseks tarbimiseks väljunud gaas 5 216,4 4 773,2 -8% Ülekandevõrgu kadu, sh omatarve 12,4 12,6 2% Ülekandevõrgu mahuvaru muutus 3,5 8,3 137% 14 VARUSTUSKINDLUSE TAGAMINE Eleringi missiooniks on tagada elektri ja gaasi varustuskindlus Eesti tarbijatele. Elektri varus- tuskindlust hindab Elering igal aastal varustuskindluse aruandes. Hinnangu tulemusena on praeguste parimate teadmiste järgi Eesti ja regiooni varustuskindlus aastani 2025 tagatud tootmis- ning ülekandevõimsuste koosmõjus. Elektrienergia puudujäägi tõenäosus on väike ka pärast 2025. aastat, kuid täiendavate tootmisvõimsuste või tarbimise juhtimise lahen- duste turule toomiseks tuleb arendada elektrituru disaini, et see annaks täpseid hinnasig- naale investeerimisotsusteks ja tagaks sellega varustuskindluse. Euroopa energialiidu ja ühtse elektrituru tingimustes vaatleb Elering pikaajalist varustuskind- lust üle-euroopalisel ja regionaalsel tasandil. Pikaajalise varustuskindluse analüüs on kol- meosaline. Kõigepealt vaadeldakse varustuskindluse olukorda Euroopas tervikuna ENTSO-E analüüsi baasil. Eesti on osa Euroopa elektriturust ja seetõttu hinnangu peamiseks aluseks on ENTSO-E poolt koostatav üle-euroopaline tootmispiisavuse analüüs (Mid-term Adequacy Forecast - MAF). 2019. aasta sügisel avaldatud MAF tõenäosuslikus tootmispiisavuse analüü- sis, kus arvutati eeldustena läbi ligi 130 erinevat aastat, on välja toodud kaks stsenaariumit kuni aastani 2025. Seejärel hindab analüüs Baltikumi ja Soome regionaalset varustuskindlust ja detailsemalt Eesti tarbimise ja tootmise arenguid. Eesti gaasisüsteemi varustuskindlus on oluliselt paranenud tänu Soome gaasiühenduse Balticconnector valmimisele. Balticconnector andis Eestile täiendava gaasi tarnekanali ning suurendas valmisolekut mistahes gaasisüsteemi riketega toimetulekuks. Varustuskindluse vähimate kuludega tagavad Eesti tarbijale konkurentsile avatud ja hästi toimivad Euroopa energiaturud. Elektriturul liigutakse edasi turu üle-euroopalise harmonisee- rimisega ning reaalajale lähemale liikumisega. Euroopa elektri hulgiturud on praeguseks hästi integreeritud ning elektri päev-ette ja päevasisene kauplemine toimub ühiselt Portugalist Soomeni. 2019. aasta novembris liitusid üle-euroopalise päevasisese kauplemisega niiöelda teises laines Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia ja Sloveenia. Nüüd on päevasisese kauplemisega ühendatud juba 21 riiki. Läänemere regioonis elektriturul elektri hinnad mõnevõrra langesid võrreldes 2018. aastaga. Eesti keskmiseks hinnaks jäi 2019. aastal 45,86 eurot megavatt-tunnist, mis on 2,6 protsenti madalam aasta varasemast (47,07). 60 50 40 30 20 10 0 Jan 19 Feb 19 Mar 19 Apr 19 May 19 Jun 19 Jul 19 Aug 19 Sep 19 Okt 19 Nov 19 Det 19 EE LV FI 15 Gaasiturul astuti oluline samm regionaalse gaasituru arendamises, kui Eesti, Soome ja Läti avasid 2020. aasta algusest ühise harmoniseeritud gaasituru. Kolme riiki ühendav gaasituru piirkond on unikaalne kogu Euroopas ning võimaldab suuremat konkurentsi muidu üpris väikestel gaasiturgudel. Ühendatud turutsoon ja harmoniseeritud reeglid lihtsusta- vad uute turuosaliste sisenemist turule ning seeläbi suurendab konkuree- rivate gaasipakkujate hulka. Lisaks lihtsustab see erinevate tarnekanalite kasutamist ning suurendab seeläbi gaasi varustuskindlust. Harmoniseeri- tud reeglitega gaasiturul saab gaas liikuda regiooni sees ilma ülekandeta- sudeta ning sisendtasud regiooni sisenemisel on kõigis riikides võrdsed. Eesti, Soome ja Läti turupiirkonna käivitumisega üheaegselt alustas tööd ka Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector. Balticconnec- tor võimaldab gaasi kahesuunalist voogu Eesti ja Soome vahel. See lisab tarnekanali Eestile ning lisab Soomele täiesti uue tarnekanali Leedu LNG terminali näol. 2020. aasta algus on näidanud, et gaasiga kauplemise aktiivsus on suur. Balticconnectori kasutatav võimsus on olnud kasutuses kogu ulatuses kõigil päevadel suunal Eestist Soome, kuna gaasi hinnad on Balti riikides olnud mõnevõrra madalamad võrreldes Soomega. ENERGIAVÕRKUDE ARENDAMINE Energiavõrkude arendamise strateegilisest vaatest oli just Balticconnector Eleringi jaoks 2019. aastal olulisim projekt. Eesti ja Soome vahelise gaa- sitoru ehitamise võimalusi oli varasemalt vaetud juba palju aastaid. Õige hoo sai projekt sisse aga peale seda, kui Eesti ja Soome peaministrid all- kirjastasid 2014. aastal kommunikee Eesti ja Soome gaasi infrastruktuuri ühiseks arendamiseks. 2015. aastal moodustas Elering koos Soome part- neriga projektiorganisatsiooni ning alustati ehitamist ettevalmistavate tegevustega. 2016. aastal sai projekt kõrgeprotsendilise kaasrahastuse otsuse Euroopa Ühendamise Rahastust (Connecting Europe Facility - CEF) ning 2018. aastal jõuti olulisemate alamprojektide osas ehituslepingute allkirjastamiseni. 2019. aasta novembriks said Eesti ja Soome gaasitorusti- kud omavahel ühendatud ja gaas süsteemide vahel liikuma. Balticconnec- tori viimased objektid valmivad lõplikult 2020. aasta jooksul. Eleringi energiavõrgu arendamise fookus nihkub Balticconnectori valmi- mise järgselt elektrivõrkude sünkroniseerimisele Mandri-Euroopaga. Kui aastal 2018 lepiti Baltimaade, Poola ja Euroopa Komisjoni poolt kõrgeimal poliitilisel tasandil kokku, et Baltimaade ühendamine Euroopa võrkudega toimub läbi Poola aastal 2025, siis aastal 2019 jõuti selle pikaajalise ning mahuka programmi esimese faasi investeeringute rahastamise kokku- leppeni, millega Balti riike toetatakse CEF-ist 75% ulatuses 430 miljonist eurost ehk summas 323 miljonit eurot. Selles mahus teostatakse Balti- maade võrkude sisemisi tugevdamisi, mis Eesti jaoks tähendab olemas- 16 olevate Eesti-Läti 330 kV elektriliinide rekonstrueerimist ja pingereguleerimissüsteemide ehita- mist. 2019. aasta jooksul jõudis Elering juba korraldada ka projekteerimishanke esimesele neist liinidest. Füüsilised ehitustööd algavad plaaniliselt vahetult peale seda, kui valmib parasjagu ehitamisel olev Eesti-Läti kolmas elektriühendus. Lisaks juba finantseerimise leidnud esimese faasi investeeringute elluviimisele jätkus tegevus ka teise faasi tegevuste mahu kokku leppimise ning ka nendele rahastustaotluste ettevalmis- tamisega. Novembris 2019 esitasid Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid investeerimistaotlus riikide regulaatoritele. Regulaatorite positiivse otsuse järgselt on võimalik esitada rahastamis- taotlus CEF-le. Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse valmimine on oluline eeldus sünkroniseerimise ülejäänud ehitustegevuste alustamiseks. Hoolimata kohati väga keerukatest ehitusoludest, edeneb selle ehitamine ettenähtud graafikus. 2019. aasta lõpuks oli valmis ehitatud rohkem kui pool Har- ku-Lihula-Sindi liinist. Samuti valmis liini ühendamiseks vajalik Harku 330 kV alajaama laiendus. Ülejäänud osa 175 km pikkusest liinist valmib 2020. aasta lõpuks ning selle ehitustööde maksu- mus on ligikaudu 60 miljonit eurot. Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse osaks on ka Kilingi-Nõmme 330 kV alajaam ning liinilõik alajaamast kuni Läti piirini. Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama ehitustööd said 2019. aasta jooksul lõpetatud. 14 kilomeetri pikkuse liinilõigu ehitamiseks sõlmiti 2019. aasta aprillis leping maksu- musega 4,5 miljonit eurot ja ehitustööde valmimise tähtaeg saabub 2020. aasta suvel. Klientide liitumiste raames valmisid 2019. aastal ehitustööd Ülejõe, Metsakombinaadi, Topi, Sopi, Kiini ja Paldiski alajaamades. Sopi ja Põdra alajaamades toimuvate liitumiste jaoks ehitati ja korrastati ka õhuliine ümbritsevas elektrivõrgus. Vananenud alajaamade uuendamiseks rekonstrueeriti Tsirguliina 330 kV alajaam ning Ranna ja Rõngu 110 kV alajaamad. Elektrivõrgus toimus 2019. aastal kaks suurema mõjuga sündmust. 18. mail purunes Balti alajaamas voolutrafo ja sellele järgnenud releekaitseseadmete ebakorrektne toime põhjustas ka dubleeriva alajaama poole väljalülitumise, mille tagajärjel oli Narva linn koos ümbritseva alaga ilma elektritoiteta ligi tund aega. 27. oktoobril lennutasid tormituuled Võru alajaama plekk-katuse tükid jaotlasse, põhjustades seadmete vigastusi, lühiseid ning terve alajaama väljalülitumise. Võru alajaamast taastus Võru linna ja seda ümbritseva piirkonna toide ligikaudu kuue tunni pärast. Nii Balti kui Võru alajaama juhtumitel oli katkestuse algpõhjuseks alajaama rekonstrueerimistööde käigus ehitaja poolt projektile mittevastavalt teostatud ehitustööd. Aasta töökindlusnäitajad tervikuna kujunesid tänu eelpool mainitud sündmustele viimaste aastate keskmisega võrreldes veidi halvemaks, kuid siiski jääb nende trend selgelt paranemise suunas. Gaasivõrk talitles terve aasta jooksul eeskujulikult – ei esinenud ühtegi ohtlikku intsidenti ega katkestusi gaasitarbijatele. Ülepiiriliste elektriühenduste töökindlus oli rahuldav, hoolimata mõnest rikkest, ei põhjustatud riikidevahelisele elektrikaubandusele olulisi piiranguid – ainult kaks protsenti ajast oli Ees- ti-Soome piiril pudelikael ja hinnaerinevus, mis oli põhjustatud tavapärasega võrreldes väikse- mast läbilaskevõimest. Suurematest riketest on eraldi mainimist väärt 31. märtsil Püssi konver- terjaamas konverteri jahutusvooliku purunemisel tekkinud ligi kahepäevane ning 27. detsembril Anttila konverterjaamas mõõteseadme rikke tõttu tekkinud umbes kaheksapäevane Estlink 2 ühenduse katkestus. 17 MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE Majandustegevuse olemus Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti kaheks: a. Reguleeritud elektri ja gaasi võrgutegevus; b. Mittereguleeritud tegevusalad. Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate elektri- ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgutegevus on ülekaalukalt olulisem kui muud tegevusalad nii käibe, kasumlikkuse kui ka varade osas. 34% 30% 34% 12% 26% 20% 66% 70% 66% 88% 74% 80% Äritulud Äritulud Ärikasum Ärikasum Vara kokku Vara kokku 2019 2018 2019 2018 2019 2018 Reguleeritud Mittereguleeritud Võrgutegevus on reguleeritud, millest tulenevalt lubatud võrgutasud kinnitab Konkurent- siamet. Regulaator hindab sealjuures võrgutasude taotluses esitatud kulude põhjendatust ning annab ette põhjendatud tootluse, mis on arvutatud Capital Asset Pricing Model’i alusel. Võrgutasud koosnevad elektris kui gaasis tegevuseks vajalikest tegevuskuludest, kapitaliku- lust ning lubatud tulukusest. Ärikasum saadakse reguleeritud vara ja kapitali põhjendatud tootluse (WACC) korrutisena. Eleringil on kokku 29 elektri võrguteenuse klienti ning 14 gaasi võrguteenuse klienti (2018: 28 elektri võrguteenuse klienti ning 11 gaasi võrguteenuse klienti). Suurim osa ehk 88% võrgu- teenuse tuludest (2018: 89%) tuleb klientidelt, kes on loomulike monopolidena tegutsevad reguleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrguteenuse osas on suurimaks kliendiks Elektrilevi OÜ, kelle osa võrguteenuse tuludest ulatub 74,1%-ni (2018: 77,4%). Elektrilevi on Eesti Vabariigi omanduses oleva Eesti Energia AS kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte. 18 Mittereguleeritud tegevusalad seisnevad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse osutamises. Et tagada elektrisüsteemi stabiilne elektri sagedus, peab süsteem olema tasakaalus ehk elektri tootmine peab igal ajahetkel võrduma tarbimisega. Selleks peavad ka kõik turuosalised olema samamoodi tasakaalus ning enamus neist ostabki oma elektribilansi tasakaalustamise teenust sisse bilansihalduritelt. Elering omakorda osutab bilansihalduritele nende elektribilansi tasakaa- lustamise teenust. Bilansihaldureid, kellele Elering teenust osutab, on kaheksa (2018: 8). Gaasisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted on sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise põhimõtetega. Ainuke erinevus seisneb selles, et gaasisüsteem ei pea olema tasakaalus igal hetkel. Kui gaasi tarbimine on juurdevoolust suurem, siis rõhk süsteemis alaneb ning vastupidi. Eleringi kui gaasi süsteemihalduri ülesandeks on hoida rõhk lubatud piires. Selleks Elering ostab ja müüb gaasi bilansihalduritele bilansigaasi. Bilansihaldureid, kellega toimub bilansigaasi ost ja müük, on seitse (2018: 9). Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on väheoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse selliselt, et sellest teenitav tulu kataks ära selle osutamiseks vajalikud kulud. MAJANDUSTULEMUSED Tulud Tulud kokku moodustasid 2019. aastal 155,2 miljonit eurot (2018: 144,8 miljonit eurot). Kõige olulisem tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 73,1% või 103,9 miljo- nit eurot (2018: 71,9% või 102,7 miljonit eurot). Võrguteenustest moodustas 88% elektrivõrgu- teenuse tulud ja 12% gaasivõrguteenuste tulud (2018: 90% ja 10%). Sealjuures võrguteenuste tulust 93% moodustas võrgutariifidega reguleeritud tulu (2018: 94%). Elektri reguleeritud võrguteenuse müügi langust 1% ehk ühe miljoni euro võrra tasakaalustas oluliselt suurenenud gaasivõrguteenuste müük, mis kasvas 21% võrra ehk 2,1 miljonit eurot. Elektri võrguteenuse tulud langesid seoses elektri ülekandemahtude vähenemisega (-2,2 miljonit eurot), mida kompenseeris suurem tulu üle-euroopalisest elektri transiidi kompensat- sioonimehhanismist (+1,1 miljonit eurot). Gaasi võrguteenuse tulude kasv on põhjustatud tariifi tõusust, mille mõju vähendas gaasi ülekandemahtude langus. Nii elektri kui gaasi ülekande- mahtude languse peamiseks põhjuseks oli erakordselt soe ilm, riigi ilmateenistuse andmetel oli keskmine temperatuur Eestis 0,5 kraadi kõrgem kui aasta varem. Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulu langes 4,6% ehk 1,6 miljonit eurot, ulatudes 33,7 miljoni euroni (2018: 35,3 miljoni euroni). Bilansiteenuse tulude vähenemise põhjuseks oli Balti süs- teemihaldurite parem koostöö, mille tulemusena vähenes Baltikumi summaarne ebabilanss ja suurenes Baltikumi reguleerimisturu efektiivsus. Võrreldes 2018. aastaga toimus oluline kasv ka muude äritulude osas 1,9 miljonilt eurolt 13,1 miljoni euroni. Kasvu peamiseks põhjuseks oli ühekordne leppetrahv töövõtjalt summas 10,4 miljonit eurot. 19 Kulud Ärikulud olid kokku 113,4 miljonit eurot (2018: 113,9 miljonit eurot). Aruandeaasta kulude lan- gus oli seotud 4,7% või 1,6 miljoni euro võrra väiksema bilansiteenuse energia ostuga (2018: 33,5% või 8,6 miljonit eurot suurem ost). Bilansienergia kulude langusel on täpselt sama põhjus, mis bilansiteenuse tulude vähenemiselgi, kuna bilansiteenus on olemuselt kasumit mitteteeniv tegevusala. Samuti olid aruandeaasta elektrivõrgu kaod võrreldes 2018. aastaga 9,5% või 1,8 miljoni euro võrra väiksemad. (2018: 61,1% või 7,1 miljoni euro võrra suuremad). Peamiseks kaoenergia kulu vähenemise põhjuseks oli kaoenergia füüsiliste koguste vähene- mine, aga ka teatav elektri ostuhinna langus. Tööjõukulud kasvasid võrreldes 2018. aastaga 10,0% või 0,9 miljonit eurot, ulatudes 9,6 miljoni euroni. (2018: 8% või 0,6 miljonit eurot). Keskmiselt töötas 2019. aastal ettevõttes 25 inimest enam kui 2018. aastal. Seoses täiendavate oluliste investeeringutega on kasvanud ka amortisatsioonikulu 6,3% või 2,2 miljonit eurot ulatudes 36,9 miljoni euroni (2018: 0,7% või 0,2 miljonit eurot). Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 41,8 miljonit eurot (2018: 31,0 miljonit eurot). Neto finantskulud olid 2,1 miljonit eurot (2018: 7,3 miljonit eurot). Finantskulude langus tule- nes peamiselt 2011. aastal emiteeritud võlakirjade lunastamisega ja uute võlakirjade emiteeri- misega 2018. aastal. 2018. aastal emiteeritud võlakirja kupongi intress on 0,875%, olles 2011. aastal emiteeritud võlakirja intressist 3,75% võrra väiksem. Kokku on Elering emiteerinud võlakirju 225 miljoni euro ulatuses. Ettevõtte tulumaksu kuluks kujunes 6,8 miljonit eurot (2018: 5,0 miljonit eurot. Aruandeaasta puhaskasum ulatus 32,8 miljoni euroni (2018: 18,6 miljoni euroni). Investeeringud Ühingu investeeringud võib jaotada tavapärasteks ning piiriülesteks. Tavapärased investee- ringud tehakse eelkõige amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väljavahetamisse, aga ka võrgu arendusse, liitumisvaradesse jne. Nende mahuks on keskmiselt ligikaudu 29 miljonit eurot aastas. 2019. aasta vaieldamatult suurimad investeeringud olid seotud riikidevahelise maagaa- sitoruga Balticconnector. See toru ühendab Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrgud, mis oma- korda parandab varustuskindlust nii Eestis kui Soomes ning võimaldas 2020. aasta algusest käivitada Soomet, Eestit ja Lätit hõlmava maagaasituru. Balticconnectori klastri kogumaksu- mus on üle 300 miljoni euro, millest suuremat osa toetab Euroopa Liit maksimaalse määra ehk 75 protsendiga. Lisaks tavapärastele investeeringutele on Eleringil alanud ka intensiivne erakorraliste inves- teeringute programm. Nendeks on investeeringud piiriüleste energiavõrkude ehitusse. Täpsem kirjeldus on aastaaruande peatükis Energiavõrkude arendamine. Piiriüleste investee- ringute prognoositavad mahud on toodud järgnevas tabelis. 20 Miljonites eurodes Investeering kokku <=2019 2020-2024 2025+ Investeering Eesti-Läti 3. elektri liin 81 54 26 0 2017-2020 Sünkroniseerimine 371 0,2 272 99 2018-2025 Eesti-Soome gaasiühendus 140 118 22 0 2013-2020 Eesti-Läti gaasiühendus 48 30 18 0 2015-2020 GIPL 1,5 0 1,5 0 2022 Kokku 642 203 340 99 Finantseerimine Ettevõte on oma investeeringuid finantseerinud nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude ning võlakirjadega. Ühingu intressikandvad kohustused bilansipäeva seisuga on järgmised: miljonit eurot 2018 2019 Pikaajaliste pangalaenude amortiseeruv osa keskmise intressimääraga 0,19% (2018: 0,19%) 10,6 10,6 Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 10,6 10,6 Eurovõlakirjad kupongimääraga 0,875% (kuni juuli 2018: 4,625%) 224,3 224,4 Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 0,69% (2018: 2,0%) 118,9 108,3 Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 343,2 332,7 Kokku intressikandvad võlakohustused 353,7 343,3 Elering on emiteerinud Eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad on noteeritud Londoni Väärtpaberibörsil lunastamistähtajaga 03.05.2023 ning kupongi intressimääraga 0,875%. Pangalaenud on võetud Euroopa Investeerimispangalt ning Põhjamaade Investeerimispangalt. Seisuga 31.12.2019 on nende laenude jääk vastavalt 92,6 miljonit eurot ja 26,3 miljonit eurot (2018: 99,8 miljonit eurot ja 29,7 miljonit eurot). Nii Euroopa Investeerimispangalt kui Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenud on amortiseeruvad. Euroopa Investeerimispangalt võetud laenude viimane tagasimakse toimub 2030-2033 ja Põhjamaade Investeeri- mispangalt võetud laenude tagasimakseks on planeeritud 2025-2032. Võlakohustuste tagasimaksmise graafik on järgmine: 21 miljonit eurot Võlakohustuste tagasimaksed 2020 2021 2022 2023 2024 >2024 Pangalaenud Eurovõlakiri Lisaks intressikandvatele kohustustele finantseerib Elering investeeringuid ka allikatest, millega ei kaasne intressikulu. Peamine allikas on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Ühing on sõlminud finantseerimislepingud Euroopa Liidu agentuuriga INEA (Innovation and Networks Executive Agency) järgmiste projektide finantseerimiseks: a. Eesti ja Läti vaheline elektri ülekandeliin; b. Eesti ja Soome gaasivõrke ühendav merealune gaasitoru koos kaasneva infrastruktuuriga; c. Eesti ja Läti gaasivõrkude vahelise ühenduse tugevdamine. Lisaks kinnitas Euroopa Komisjon 15. veebruaril 2019 Euroopa ühendamise rahastuse koordinat- sioonikomitee (Connecting Europe Facility Coordination Committee) ettepaneku anda tagasta- matut abi sünkroniseerimise esimese faasi investeeringutele mahus 141 miljonit eurot. Kokkuvõte prognoositavast EL abist piiriülestele investeeringutele: Miljonites eurodes EL abi, sh EL abi, EL abi EL abi EL abi prognoositud otsustatud laekumine, laekumine, laekumine <=2019 2020-2024 2025+ Kokku 361 310 80 220 61 Teine finantseerimisallikas, millega ei kaasne intressikulusid, on ülekoormustulu. See tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate hinnapiirkondade (riikide) vahel tekivad hinnaerine- vused ning elektribörs kannab hinnaerinevuste tõttu laekunud raha vastavate riikide põhi- võrguettevõtjatele. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel viisil saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks. Elering on 2019. aasta lõpu seisuga sel viisil kogunud 87,5 miljonit eurot (2018. aasta lõpu seisuga 75,1 miljonit eurot). Nii EL-i abi kui ka ülekoormustulu eest ehitatud varad ei lisata reguleeritud varade arvestusse, seega nende kapitalikulusid ei lülitata võrgutariifidesse. 22 ELERINGI JUHTROLL EUROOPA ENERGIATURGUDE DIGITALISEERIMISEL Elering usub, et energiasektori digitaliseerimine toetab turu optimeerimist ja arendamist ning see omakorda on tõhusaim viis varustuskindluse taga- miseks. Elering alustas teadliku digitaalse transformatsiooniga ettevõttes 2018. aastal, luues digitaliseerimise visiooni ja tõlkides visiooni konk- reetseteks tegevusteks. Visiooni elluviimiseks on käivitatud spetsiaalsed programmid ning kogu tegevust koordineerib ettevõtte erinevate struk- tuuriüksuste esindajatest koosnev digitaliseerimise juhtrühm. Näiteks on digitaliseerimise programmides vaatluse all elektri- ja gaasi ülekan- devõrgu varade kohta andmete kogumine ja nende analüüs, riskipõhise varahalduse võimalused, energiasüsteemi juhtimise vallas nõndanimeta- tud targad lahendused ja süsteemide töökindlus ning turgude vallas vaba ligipääs energiaandmetele koos turvalise piiriülese andmevahetusega. Energiasektor on kasvavalt kiires muutumises. Kiiresti kasvab mittepla- neeritava tootmistsükliga tootmisseadmete osakaal, tarbijate osalemine energiaturul ning naabersüsteemide omavaheline integreeritus. Eleringi eesmärk pole üksnes toimetulek nimetatud muutustega. Soovime võtta selles protsessis juhtrolli ja tagada protsesside parema juhtimise kaudu võimalikult suur sotsiaalmajanduslik kasu. Samaaegselt muutustega energeetikas arenevad ka infotehnoloogilised võimalused. Järjest enam tekib mõõteandmeid, andmeanalüütika võime- kus areneb nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt ning seadmed on järjest paremini omavahel ühenduses. See võimaldab paremini ja täpsemini juhtida suure hulga seadmete tööd ning samuti paremat süsteemide planeerimist ja investeeringute suunamist. Varustuskindluse tagamiseks täidab Elering kolme põhilist funktsiooni: elektri ja gaasi ülekandetaristu haldus ja opereerimine, elektri- ja gaa- sisüsteemi juhtimine ning energiaturgude toimimise tagamine, sealhulgas bilansihaldus ja energiamüüja vahetuse protsess. Kirjeldatud muutused energeetikas ja infotehnoloogia vallas mõjutavad kõiki kolme Eleringi põhifunktsiooni. Eleringi eesmärgid digitaliseerimises on valdkondade kaupa järgnevad: ƒ Varahalduses kasutab Elering mõõteandmeid ning suurandmeanalüüsi, tehes optimaalseid investeeringuid ning avastades probleemid enne nende ilmumist. Varade hooldustöid ja investeeringuid prioriseeritakse riskipõhiselt. ƒ Elering arendab kogu regiooni energiasüsteemide juhtimiseks vajalikke tarkvaralahendusi. Samuti parendame andmete kättesaadavust alajaamadest ja paigaldistest, mis võimaldab andmete väärindamist. ƒ Turu arendamisel hoiab Elering Euroopas vaates liidripositsiooni energiaturgude digitaalsete lahenduste loomisel, mis keskenduvad tarbija võimustamisele ning mida on võimalik skaleerida üle Euroopa. 23 Eleringi edulugu energiaturgude digitaliseerimisel tugineb 2013. aastal valminud andmelaole, 100-protsendilisele nutimõõdikutele üleminekul ning Eesti ühiskonna kõrgele digitaliseeritusele, sealhulgas ID-kaardi levikule ning X-tee lahendusele, mis on andnud Eleringile eelise võrreldes teiste põhivõrkudega Euroopas. Energiaturgude digitaliseerimise klastris on järgnevad initsiatiivid: ƒ Energia andmete liit (Energy Data Access Alliance), mis võimaldab tarbijal jagada oma energia mõõteandmeid kolmandate osapooltega üle Euroopa. ƒ Paindlikkusturu platvorm, mis võimaldab tarbijal osta ja müüa oma energiat ja võimsust kõikidelt vastavatelt turgudelt, sealhulgas süsteemiteenustelt. ƒ Taastuvenergia platvorm, mis võimaldab tarbijal näha tarbitud energia päritolu. KÜBERTURVALISUSE KASVAV TÄHTSUS Elering haldab infosüsteeme, mis on olulised Eesti elektri- ja gaasisüs- teemide toimimiseks ning kriitilised elektri- ja gaasiturgude toimimi- seks. Nende turvalisuse tagamiseks tegeleb Elering aktiivselt erinevate küberturvalisust tõstvate tegevustega. Aastal 2019 ei toimunud Eleringis turvaintsidente, mis oleks põhjustanud katkestusi tarbijale edastatavas energiavoos. Viimastel aastatel on Eleringis loodud küberturbe funktsioon, mille eesmärk on ettevõtte üleste turvapoliitikate väljatöötamine, turvariskide juhtimine, turvaintsidentide haldus ja turvalisust parandavate tegevuste koordineerimine. Tänu tugevnenud võimekusele saab Elering senisest rohkem panustada turvaliste süsteemide ja protsesside disainimisse ning töötajate ja partnerite turvateadlikkuse tõstmisesse. Samuti pöörame järjest rohkem tähelepanu tänapäevase tehnoloogia kasutamisele küber- turvalisuse tagamisel. Küberturvalisuse arendamiseks on oluline suhelda partneritega Ees- tis ja välisriikides – Elering panustab aktiivselt Eesti-sisese küberturbe võrgustiku kasvu, nt 2019. aastal harjutasime koostööd riigiasutustega õppusel Kübertorm. Samuti osaleme Euroopa põhivõrkude organisatsiooni ENTSO-E küberturbe töörühmas ja alates 2020. aasta algusest on Elering mittetulundusliku ühingu ENCS liige, mis koondab küberturvalisust hinda- vaid Euroopa energiaettevõtteid. 24 ELERINGI PANUS EUROOPA KLIIMAEESMÄRKIDE SAAVUTAMISSE Euroopa Liit on võtnud 2030+ vaates väga ambitsioonikad eesmärgid süsiniku heitmete vähendamiseks energiasektoris. Seega on üheks olulisemaks mõjuteguriks gaasi- ja elekt- rivõrgu arendamisel lähitulevikus vajadus taastuvenergia osakaalu suurenemiseks. Euroopa Liidu süsiniku heitmete vähendamise eesmärkide toetamiseks on Eesti aastaks 2030 fiksee- rinud kolm põhilist rahvuslikku eesmärki: ƒ vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga; ƒ toota 27 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest; ƒ suurendada energiatõhusust 27 protsendi võrra. Eesti pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada 2050. aastaks konkurentsivõimeline, kuid vähese CO2-intensiivsusega majandus, alandades CO2 emissiooni võrreldes referentsaastaga (1990) 80-95%. Eelnevalt nimetatud eesmärkide täitmine seab suured väljakutsed nii elektri- kui ka gaasivõr- kude arendamisele. Elektri- ja gaasisüsteemis toimuvaid arenguid iseloomustavad järgmised suundumused: ƒ võrku lisandub suur hulk inverterpõhist ja kõikuvat energiatootmist; ƒ kasvab vajadus lühi- ja pikaajalise paindlikkuse (sh salvestusvõimekuse) järele; ƒ kasvab madalama CO2 sisaldusega kütuste kasutus. Euroopa kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks on Elering ellu kutsunud Lääneme- re-äärsete riikide energiavõrgu initsiatiivi. Elektri- ja gaasivõrkude sektorite ülene planee- rimine ja vastavate praktiliste lahenduste väljatöötamine võimaldab CO2 heidet vähendada kiiremini ja odavamalt võrreldes võrkude eraldi arendamisega. Elektri- ja gaasisüsteemide puutepunktideks on erinevad tehnoloogilised lahendused alates gaasist elektri tootmisest (nt gaasturbiinelektrijaam) ja hübriidtehnoloogiatest (nt hübriidsoojuspumbad) kuni elekt- rist gaasi tootmiseni (Power-to-Gas nt elektrolüüs ja metaanimine või Power-to-x). Tihedam koostöö elektri- ja gaasisüsteemide vahel aitab saavutada kliimaeesmärke kuluefektiivsemal viisil, kasutades ära kahe süsteemi vahelist sünergiat. Kuigi elektri- ja gaasisektorite seoste arenguga on endiselt seotud palju ebakindlust, näiteks lõpptarbimise elektrifitseerituse tase, biometaani ja vesiniku tootmise ja tarbimise potent- siaal, elekter-gaasiks tehnoloogiate areng, elektri- ja gaasitranspordile ülemineku kiirus, siis elektrienergia ja gaasi infrastruktuuri arendamise kavandamine peab hõlmama teatavat koordineerimist, et maksimeerida tehtavad investeeringute tõhusust. Elektri ja gaasi ülekandetaristu haldurina kavandab Elering mõlemasse taristusse investee- ringuid lähtuvalt kogu energiasektori sotsiaalmajanduslikust kogukasust. Tulevikus võib osutuda mõistlikuks transportida teatud olukorras elektri asemel gaasi ja vastupidi. Uute tehnoloogiate hind pigem langeb ja uue taristu rajamisel saavad ühe suurema kaalu kesk- konnapiirangud. Eelnevast tulenevalt kaardistab Elering elektri- ja gaasitaristu arendamise kitsaskohti ja analüüsib taristu ristkasutuse võimalusi. 25 ÜHINGU JUHTIMINE 26 Ühingu juhtimise struktuur 28 Aktsionäride üldkoosolek 28 Nõukogu 29 Juhatus 30 Auditikomitee 31 Juhatuse ja nõukogu koostöö 32 Teabe avaldamine 32 Finantsaruandlus ja auditeerimine 32 Riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteem 33 Võrdne kohtlemine 35 Ärieetika 35 27 Eleringi ühingu juhtimine põhineb Äriseadustikul, Riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning Heal Ühingujuhtimise Taval (HÜT), mis on koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna Väärtpaberbörsi poolt Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade tavade järgimisele ning soovime selles valdkonnas pidevalt edasi areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel. Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Eleringis ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid Ühingu eesmärkide saavutamise nimel Täpsem aruanne vastavusest HÜT-ile aastal 2019 on toodud Eleringi kodulehel: www.elering.ee/investorile#tab2. ÜHINGU JUHTIMISE STRUKTUUR Aktsionäride üldkoosolek Välisaudiitor (100% Eesti Vabariik) Auditikomitee Siseaudiitor Nõukogu Juhatus AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasi- kutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Üldkoosolek lähtub oma tegevuses (kokkukutsumine, avalikustatav teave jm) lisaks äriseadustikule ka riigivaraseadusest. Üldkoosolekul esindab omanikku majandus- ja taristuminister, kelleks oli kuni 28. aprill 2019 Kadri Simson ning alates 29. aprillist 2019 kuni aruandeaasta lõpuni Taavi Aas. Aasta jooksul toimus üks üldkoosolek 07. mai 2019.a., kus kinnitati 2018. aasta majandu- saasta aruanne ning kasumi jaotamine. 28 NÕUKOGU Omaniku huvid on ettevõttes tagatud nõukogu liikmete näol. Nõukogu annab juhatusele suunised ettevõtte juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu ühingu strateegiale, põhitegevustele, riskihinnangutele, aastaaruandele ja eelarvetele. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosseis ja tasustamine Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Nõukogu liikmete arvu otsustab ning nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi omaniku esindaja ehk majandus- ja taristuminister sõltumatu nimetamiskomitee soovituse alusel. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete operatiivset edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ja esindab nõukogu suhtlemisel Eleringi juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoos- olek kehtestanud nõukogu töökorra. 2019. aastal toimus 4 korralist ja 2 erakorralist koosolekut. Nõukogu kinnitas 2018 aasta majan- dusaasta aruande enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule, kinnitas Eleringi strateegia aastateks 2020-2025 ning kinnitas 2020 aasta äritegevuse ning investeeringute eelarved. Tavapäraselt käsitleb nõukogu oma koosolekutel regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid küsimusi, finantsküsimusi, sisekontrolli ning teisi olulisi teemasid seoses Eleringi põhitegevusega. 2019. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed: ƒ Timo Rajala nõukogu esimees alates 14.06.2017 (ettevõtja), osales 4 koosolekul 2 erakorralisel koosolekul ning 3 elektroonilisel hääletamisel. ƒ Timo Tatar, alates 26.03.2012 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja), osales 4 koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ning 3 elektroonilisel hääletamisel; ƒ Indrek Kasela, alates 21.08.2016 (ettevõtja), osales 4 koosolekul, 1 erakorralisel koosolekul, ühel hääletas elektroonselt ning 3 elektroonilisel hääletamisel; ƒ Tarmo Porgand alates 22.05.2017 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja), osales 4 koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ning 3 elektroonilisel hääletamisel; ƒ Toomas Põld alates 22.05.2017 (ettevõtja), osales 4 koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ning 3 elektroonilisel hääletamisel. 2019. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos maksudega 71,8 tuhat eurot (2018: 71,8 tuhat eurot). Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2020. aastal lõppevad nõukogu liikmete volitused ning valitakse uus nõukogu. Nõukogu liikmed peavad vastama nii äriseadustikus kui ka riigivaraseaduses toodud nõukogu liikmetele esitatavatele nõuetele ning järgima liikmetele seatud kohustusi. 29 JUHATUS Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingu igapäevast tegevust kooskõ- las seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega ning korraldab ka ettevõtte raamatupidamist. Eleringi juhatusel on täielik otsustusvabadus ning igapäevaseid juhtimisotsuseid tehakse iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhatus vajab nõukogu nõusolekut tehinguteks ja toiminguteks, mis väljuvad ühingu igapäevase majandustegevuse raamest. Juhatus tagab nõukogu liikmete piisava informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest ning informeerib nõukogu vastavalt vajadusele majandustegevuse olulisematest asjaoludest. Juhatuse koosseis ja tasustamine Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni kolme liikmeni. Juhatuse liige valitakse kuni viieks aastaks nõukogu poolt. Eleringi põhikirja kohaselt võib ettevõtet kõigis õigustoi- mingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt või juhatuse esimees üksinda. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikme õigused ja kohustused ettevõtte suhtes ning tema töötasud. Kogu 2019. aasta vältel koosnes Eleringi juhatus kolmest liikmest: ƒ Taavi Veskimägi, juhatuse esimehena täidab muuhulgas Eleringi tegevjuhi igapäevaseid kohustusi, s.t. juhib ja esindab ettevõtet, tagab tegevuste vastavust lepingutele ja seadustele, korraldab juhatuse tööd, koordineerib ühingu strateegia arendamist ja on selle rakendamise eestvedaja; ƒ Peep Soone, juhatuse liikmena täidab muuhulgas finantsjuhi rolli, juhtides Eleringi finantstegevust, halduse ja infotehnoloogia valdkonda; ƒ Kalle Kilk, juhatuse liikmena täidab muuhulgas varahaldusjuhi igapäevaseid ülesandeid. Peep Soone volitused kehtisid kuni 31.12.2019, alates 01.01.2020 on uueks juhatuse liikmeks Riina Käi, kes täidab muuhulgas finantsjuhi rolli, juhtides Eleringi finantstegevust, halduse, infotehnoloogia ja taastuvenergia valdkonda. Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib ka maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust kuni nelja kuutasu ulatuses. Preemiat võib maksta aastatulemuste alusel või muudel alustel nõukogu otsusest lähtuvalt. Juhatuse liikmete tasud on fikseeritud ja sätes- tatud juhatuse liikme lepingus. Pikaajalisi preemiasüsteeme Eleringis loodud ei ole. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist kolme kuutasu ulatuses. 2019. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele arvestatud tasud koos maksudega 494,7 tuhat eurot (2018: 528,1 tuhat eurot). 30 Huvide konflikti vältimine Juhatuse liikmed ei tee otsuseid, lähtudes enda isiklikest huvidest, ega kasuta Eleringile suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust enne ametilepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud ettevõtte majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele. Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise nõue on sätestatud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist ettevõtte ja juhatuse liikme huvide vahel ning teavitab Eleringi nõukogu oma otsesest või kaudsest huvist ettevõtte poolt tehtavate tehin- gute suhtes ja teavitab nõukogu koheselt taolise konflikti tekkimisest või olukorrast, mis võib põhjustada taolise konflikti tekkimise. Juhatuse liikmega tehingute tegemise või tehingute tegemise, milles esineb juhatuse liikme isiklik huvi, otsustab nõukogu, määrates kindlaks ka tehingute tingimused. Juhatuse liikmed deklareerivad endaga seotud osapooled ning nendega teostatud tehingute summad tuuakse välja majandusaasta aruandes. Elering ei ole 2019. aastal teinud juhatuse liikmetega ega nendega seotud osapooltega ühtegi tehingut (2018. aastal ei teinud juhatuse liikmetega ega nendega seotud osapooltega ühtegi tehingut). AUDITIKOMITEE Nõukogu valib kuni 5-liikmelise auditikomitee, mille ülesandeks on riskijuhtimise, sisekont- rolli ning finantsaruandluse üle järelevalve teostamine. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, finantsaruandluse, vandeaudiitori sõltumatuse kontrolli, riskijuhti- mise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Komitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks aastaks ning nad valivad endi seast esimehe, kes korraldab auditikomitee tegevust. Auditikomitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees. 2019. aastal maksti auditikomitee liikmetele auditikomitees osalemise eest tasu 5,0 tuhat eurot (2018 kokku 4,7 tuhat eurot). 2019. aastal olid auditikomitee liikmed järgnevad: ƒ Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja); ƒ Indrek Kasela (ettevõtja); ƒ Tarmo Porgand (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja). 2019. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: 21.03, 19.09, 19.09 ja 06.11 (2018. aastal 4 korda). Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: tööohutus, personalijuhtimine ja taas- tuvenergia projektide hindamine. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati välisaudiitori tööd, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid. Sise- auditi teenus on ostetud sisse välise teenuse pakkuja poolt. Siseaudiitorile maksti teenuse osutamise eest 2019. aastal 11,7 tuhat eurot (2018: 15,8 tuhat eurot). 31 JUHATUSE JA NÕUKOGU KOOSTÖÖ Juhatus ja nõukogu teevad Eleringi huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte stratee- gia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad ettevõtte tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule andmed, sh. finantsaruanded, piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist. Juhatuse liige annab nõukogu nõudmisel nõukogule kas suuliselt või kirjalikult teavet juhatuse ja ühingu tegevuse kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja ettevõtte tegevust kajastavale teabele. Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadusest, põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu koosolekute otsustest ja püstitatud eesmärkidest. TEABE AVALDAMINE Eleringi veebilehel, www.elering.ee, on eraldi välja toodud andmete loe- telu, mis kuuluvad õigusaktidest tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on esitatud majandusaasta aruanded, majandustulemused, tegevusnäita- jad, põhitegevuse ülevaade, struktuur, strateegia kokkuvõtte, uudised ja teated ning muu informatsioon, mis on investoritele ja üldsusele vajalik. Veebilehte on võimalik lugeda ka inglise keeles. Veebilehel www.elering.ee olevat informatsiooni (sh uudiseid ja teateid) uuendatakse pidevalt. FIANANTSARUANDLUS JA AUDITEERIMINE Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul kvartaalsed finantstulemused. Majandusaasta aruanne on koostatud vastavalt IFRS standarditele ning auditeeritud ISA-le vastavalt. Nõukogu koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb nõukogu kutsel ka ettevõtte audiitor. Üldkoosolekule esi- tatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed. Koos majandusaasta aruandega esitatakse üldkoosole- kule nõukogu aruanne majandusaasta aruande kohta. Elering valib välisaudiitori, järgides avalikku hankeprotseduuri. Pakkumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid pak- kuvatelt ettevõtetelt. 32 Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsusega, audiitorteenuse lepingu sõlmib juhatus. Audiitoriga sõlmitavas lepingus lepitakse eelkõige kokku audiitori tööülesanded, ajakava ja tasu. Audiitoriga sõlmitav leping ei tohi seada audiitorile mingil moel takistusi ühingu tege- vuse hindamisel. 2017. aasta kevadel viidi läbi uus hange audiitori leidmiseks aastateks 2017-2021. Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers. Ettevõte juhindub välisauditi teostamisel Eesti Vabariigi õigus- aktidest, rahvusvahelistest auditeerimisstandardidest ja audiitorühingu riskijuhtimise reeg- litest, sealhulgas 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audiitortegevuse valdkonna alasest määrusest. 2019. aastal maksis Elering majandusaasta aruande auditeerimise eest vastavalt esitatud arvetele 12,3 tuhat eurot (2018: 12,0 tuhat eurot). Lisaks Eleringi finantsaruandluse hindamisele on välisaudiitor 2019. aasta jooksul osutanud järgnevaid teenuseid: ƒ teostanud tegevusalade aruande kontrolli kooskõlas elektrituru seaduse §-s 17 esitatud nõuetega; ƒ koostanud aruande auditi tähelepanekutest Riigikontrollile; ƒ teostanud tehingute seaduslikkuse kontrolli vastavalt Riigikontrolli nõuetele; ƒ osutanud maksunõustamis- ja teisi nõustamisteenuseid, mis on kooskõlas audiitortegevuse seadusega. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele. RISKIJUHTIMINE JA SISEKONTROLLISÜSTEEM Eleringi riskijuhtimine on kooskõlas ERM (Enterprise Risk Management) põhimõtetega. Riskijuhtimise eesmärgid Eleringis on: ƒ hallata ja kirjeldada riskijuhtimise protsesse ettevõttes; ƒ defineerida riskijuhtimise protsessi osapoolte rollid ja vastutused; ƒ kindlustada, et kõik riskid on tuvastatavad, hinnatavad ja et neile on võimalik reageerida; ƒ võimaldada juhtidel paremini mõista ja juhtida riske. Riskijuhtimise poliitika põhimõtted peavad Eleringis kindlustama, et: ƒ ettevõtte kultuur, protsessid ja struktuur soosivad ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist ning samal ajal riskide tuvastamist, juhtimist, jälgimist ja võimaluse korral maandamist; ƒ ettevõtte riskide jälgimine ja juhtimine ning sisekontrollisüsteem põhinevad vabatahtliku hea ühingujuhtimise tava propageeriva organisatsiooni COSO (Committee of Sponsoring Organisations of the Treadway Commission) poolt välja töötatud rahvusvaheliselt aktsepteeritud riskijuhtimise mudelil "Enterprise Risk Management (ERM) Model"; ƒ ettevõtte riskide juhtimisel on arvesse võetud kõik asjasse puutuvad õigusaktid, standardid, regulatsioonid ja lepingulised kohustused, samuti ühiskonnast lähtuvad nõuded ja ootused; ƒ ettevõttes parandame pidevalt riskijuhtimist puudutavaid tegevusi. 33 Finantsrisk • Krediit • Likviidsus • Turg • Aruandlus • Maksundus • Kapitali struktuur Energiasüsteemi IT risk opereerimise risk • IT haldus • Tehniline (gaas) • Küberturvalisus • Tehniline (elekter) • Tehniline • Julgeolek Elering riskiuniversum Strateegiarisk Tegevusrisk • Väliskeskkonnamõjud • Inimesed • Kommunikatsioon • Varad • Uued arengusuunad • Projekt • Ühinemised/jagunemised Vastavusrisk • Eetika • Isikuandmete kaitse • Seadusandlus ja regulatsioonid Eleringi on kaardistanud oma riski universumi. Vastavalt riskiregistrile on olulisemad riskid järgmised: ƒ Andmete lekkimine, hävimine ja rikkumine; ƒ IT süsteemide häirimise risk; ƒ Laenulepingute tingimuste rikkumine; ƒ Elektrisüsteemi osaline või täielik kustumine; ƒ Elektriseadmete olulise mõjuga väljalülitumised; ƒ Elektrisüsteemi kustunud olekust taaspingestamise võimekuse puudumine; ƒ Sageduse reguleerimise võimekuse puudumine; ƒ Gaasi kaitstud tarbijate varu kättesaadavuse puudumine; ƒ Võlakohustuste refinantseerimine; ƒ Balti elektrisüsteemi ootamatu saarestumine. 34 Ettevõtte sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutab juhatus. Sisekontrollisüsteemi toi- mimise tagamiseks korraldatakse siseaudiitori teenuse ostmine audiitorühingult. Siseaudiitor annab oma tegevusest aru auditikomiteele. Aastatel 2017-2019 osutas siseauditi teenust KPMG Baltics OÜ. Ettevõte juhindub siseau- diti funktsiooni teostamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Rahvusvahelise Siseaudiitorite Ühingu (IIA) avaldatud siseauditi tegevusjuhistest, sealhulgas 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audiitortegevuse valdkonna alasest määrusest. Alates 2020. aastast osutab siseauditi teenust Ernst & Young Baltic AS, kellega on sõlmitud leping kuni 2022. aasta lõpuni. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama. See aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust. Siseauditi funktsioon on kontrollitavate valdkondade suhtes sõltumatu ning annab aru ettevõtte auditikomiteele. VÕRDNE KOHTLEMINE Eleringil süsteemihaldurina on vastavalt elektrituruseadusele süsteemivastutus ehk kohustus tagada igal ajahetkel elektrisüsteemi varustuskindlus ja bilanss. Süsteemihaldur teostab oma õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes. Elering on võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestanud sisekorrad ning tulenevalt siseriikli- kest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, sealhulgas võrgueeskirjadest, koostanud mitmesugused tüüptingimused, metoodikad ja muud reeglid, mis on avaldatud ettevõtte veebilehel ja kinni- tatud Konkurentsiameti poolt. ÄRIEETIKA Eleringi jaoks on oluline, et kõik tema töötajad ning juhid järgiksid kõrgeimaid eetikastandar- deid. Samuti on lubamatu mistahes kujul või vormil esinev korruptsioon. On oluline, et meie tegevus oleks läbipaistev ning järgiks kõiki seadusi ja eetikanorme. Ettevõttes on kehtestatud nii eetikakoodeks kui korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti vältimise juhendmaterjal. Samuti viiakse töötajate seas läbi perioodilisi koolitusi. 35 ORGANISATSIOON JA INIMESED 36 37 Eleringis töötas 2019. aasta lõpu seisuga 234 inimest (2018: 220 inimest). Töötajate keskmine tööstaaž on veidi üle 13 aasta ning keskmine vanus pea 44 eluaastat. Töötajaskonnast pea kolmveerandi moodustavad mehed. Eleringi iseloomustab traditsiooniliselt madal tööjõu voolavus, vabatahtlik voolavus oli 2019. aastal 4,8% (2018: 5,1%). Madal tööjõu voolavus on Eleringi põhitegevuseks vajaliku kõrge kompetentsitaseme hoidmiseks strateegiliselt oluline näitaja. Selle taseme hoidmiseks on oluline olla töötajatega heas dialoogis, mõistmaks paremini nende ootuseid ja kaasamaks neid organisatsiooni arendamisse. Valdav enamus meie töötajatest on kõrgharidusega ning ligi pooled Eleringi töötajatest on omandanud magistri- või doktorikraadi. Elering toetab töö ja õppimise ühendamist ning innustab spetsialiste erialasele ja isiklikule arengule. Hariduse omandajatele ja edasiõppija- tele võimaldab Elering paindlikku töökorraldust ning täiendavaid õppepuhkuse päevi. Selleks, et hoida Eleringi kui energeetikasektori tööandjat tudengite seas paremini pildil, antakse välja Eleringi stipendiumit ja võimaldatakse tudengitel teostada Eleringis praktikat. Stipendiu- miprogrammi raames saavad toetust Eesti ülikoolides õppivad magistrandid ja doktorandid energeetikaga seotud aktuaalsete teemade uurimiseks. Stipendiumiprogramm on ühtlasi osaks Eleringi energeetika kompetentsikeskuse edendamise tegevustest. Praktikaprogram- mis saavad osaleda reaalteaduste tudengid, kes on omandanud oma õppevaldkonna põhi- teadmised ja soovivad end teostada energeetikas. Praktika koosneb tutvustavatest seminari- dest ja väljasõitudest Eleringi objektidele (alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Lisaks tutvus- tatakse õpilastele, tudengitele Eleringi töövarjutamise raames ning koolides läbi viidavate informatiivsete tundide kaudu. Eleringi inimeste juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab Eleringi inimeste juhtimise poliitika, mis seab järgnevad fookused: ühtne ettevõte ja tugev maine tööandjana, kaasav juh- timiskultuur ning süsteemne talendijuhtimine. Aasta lõpus läbiviidava töötajate pühendumuse uuringu kokkuvõtte tulemusena valmib koostöös kõikide Eleringi juhtidega uue aasta algul "Meie Elering tegevusplaan", mille elluviimist koordineerib sellel eesmärgil loodud juhtrühm. 2019. aasta algas Eleringis ettevõtte kõiki töötajaid kaasava aastaseminariga, kus lisaks tavapärasele eelnenud aasta kokkuvõttele ja uue aasta eesmärkide tutvustamisele tegi ette- kande ENTSO-E esindaja teemal „TSO tulevik muutuval energeetikamaastikul“ ning Fortumi esindajad rääkisid, kuidas on Fortum läbinud IT transformatsiooni ja mida sellest võitnud. Kaasamaks töötajaid iga-aastasesse strateegia uuendamise protsessi, toimub igal kevadel avatud strateegiaseminar, mis annab kõikidele töötajatele võimaluse panustada Eleringi stra- teegia kujundamisse. Suve lõpul toimus Eleringi suveseminar „Vastutustundlik ettevõtlus“, kus tutvustati ettekannete, paneeli ja meeskondlike ühistegevuste läbi vastutustundlikust nii Eleringi kui maailma vaatenurgast. Parema sünergia loomiseks erinevate tegevussuundade vahel ning valdkondlike poliitikate elluviimiseks oleme loonud Eleringi struktuuris alalised juhtrühmad, kuhu kuulub spetsialiste ja juhte Eleringi erinevatest struktuuriüksustest ja mis võimaldavad ettevõttel luua sünergiat erinevate teemade vahel ning laiemat vaadet ja välja- kutseid töötajale. Koostööd meeskondades ja meeskondade vahel soodustame ka meeskon- nakultuuri koosolekute läbiviimisega ning meeskondade vaheliste koostööpäevadega. Ühtse ettevõtte ja meeskonnatunde arendamiseks ja hoidmiseks on Eleringis pikaajaline koostöö- ja ühistegevuste traditsioon. Nii leiavad hea kontakti uued ja kogenud, nooremad ja vanemad erinevate tööülesannetega Eleringi töötajad, kes vahetavad kogemusi ja õpivad üksteiselt. Heaks traditsiooniks on saanud iga-aastased ühisüritused, näiteks aastaseminar, vastuvõtt Eleringi iseseisvuspäeval, spordipäev, suveseminar ning ühendsüsteemihalduri loomist tähistav sündmus sügisel. Ürituste paremaks läbiviimiseks ja töötajate väärtusta- mise tagamiseks on loodud ürituskorraldusmeeskond, kelle vastutada on Eleringi siseürituste korraldamine. 38 Toetame tervislikke eluviise, seetõttu toimuvad lisaks spordikompensatsioonile meil ka erinevad spordiga seotud üritused ja kontoris iganädalased juhendatud tervisevõimlemised. Kohustuslik tervisekontroll toimub iga kahe aasta järel, mis sisaldab 40+ vanuses töötajatele koormustesti. 2019. jaanuaris oli Eleringis "Tunnusta kolleegi" kuu ning mais "Tervisekuu". Nende temaati- liste kuude raames pakkusime oma töötajatele erinevaid võimalusi töökaaslaste tunnustami- seks ning enda ja oma kolleegide vaimsele ja füüsilisele heaolule kaasaaitamiseks. Järgmise viie aasta jooksul jõuab ligikaudu viiendik Eleringi töötajatest pensioniikka. Samas võetakse energeetika valdkonna erialadele ülikoolides vastu varasemast vähem tudengeid. Energeetikaalase hariduse edendamiseks ja järelkasvu planeerimiseks teeb Elering koos- tööd ülikoolidega, mille osaks on juba nimetatud energeetikatudengite praktikaprogramm. 2019. aastal toimus ka tööandja maine uuring energeetika eriala üliõpilaste seas, mille põhjal kuulub Elering selles sektoris esimese kolme eelistatuima tööandja hulka. Uuringu järjepidev läbiviimine ja eriala tudengite tagasisidest lähtuvate arendustegevuste elluviimine on alus piisava järelkasvu kindlustamiseks Eleringis. Senisest enam kaasame praktikategevustesse ka IT-tudengeid. Viimase viie aasta jooksul on Eleringiga liitunud 110 uut töötajat, mistõttu tähtsustame läbimõeldud sisselamise ja arendustegevuste korraldust. Sisseelamisprogrammi kestus on orienteeruvalt 2-3 kuud. Programmi vältel kohtub uus töötaja erinevate üksuste esindajatega ning saab ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning üksuste tööst, ettevõtte väärtus- test, kultuurist ning Eleringi rollist ja vastutusest ühiskonnas. Mentorlus ja juhendamine on osa ettevõtte kultuurist. Lisaks erialase pädevuse loomisele ja hoidmisele suunatud koolitustele pakume ka muid, üldiste kompetentside kasvatamiseks vajalikke koolitusi alates kaasaegsetest masinõppe tehnikatest ja tehisintellektist kuni ajajuhtimise metoodikateni. Fookuses on IT ja energee- tika kompetentside ühendamine, teadmuse jagamine ettevõtte sees. Organisatsioonisisese teadmuse paremaks levitamiseks toimuvad "Seminarireeded", kus erinevad Eleringi spet- sialistid tutvustavad oma valdkonna viimaseid arenguid. Kõrge arengupotentsiaaliga spet- sialistidele on suunatud Eleringi Akadeemia arenguprogramm. Juhtide arengu toetamiseks on sõnastatud koos juhtidega Eleringi juhtimise hea tava ning läbi viidud juhtide vastavaid koolitusi. Tegutseme töökeskkonna parandamisega püsivalt, kogudes ideid ja vajadusi jooksvalt ning samuti läbi kaks korda aastas toimuvate koostöövestluste. Ettevõttes on loodud kõik võimalused, et erivajadustega inimesed saaksid võrdväärselt töö- keskkonnas hakkama (liftid, mugavad sisenemised tubadesse). Kõikidele kontoritöötajatele on loodud avarad, valgusküllased ja hea sisekliimaga kaasaegsed töökohad. Liinidel tööta- vatel inimestel on spetsiifilised riided, mugavad lisaruumid pesemiseks ja riietumiseks ning riiete kuivatamiseks. Kontoris on võimalik kasutada eraldumist võimaldavaid töökohti, ergo- noomilisi laudu ja toole. 2019. aastal avati uus ja avar kontor Tartus, kus on arvestatud lisa töökohtadega kaugtöö võimaldamiseks. Lisaks sai Jõhvi kontor endale uued ruumid. Mõlema kontori puhul on võetud arvesse peamaja sisekujundust ja stiili. 39 ELERING JA KESKKOND 40 41 Elering on strateegilise tähtsusega taristuettevõte ning meie põhitegevus Eesti elektrienergia varustuskindluse tagamisel on otseselt seotud kesk- konnaga, omades sellele olulist mõju. Keskkonnahoid on osa meie suhtest ühiskonnaga ja seondub laiema vastutustundlikkusega Eleringi tegevuse põhimõtetes ja väärtustes. Seetõttu on pidev keskkonnamõjude hinda- mine, nii kitsas, seadusest tulenevas mõttes, kui ka laiemas, terviklikus vaates, loomulik osa meie igapäevasest tegevusest. Järgnevalt on välja toodud meie keskkonna-alased tegevused 2019. aastal. ELERINGI ALAJAAMAD Eleringi alajaamades võivad keskkonnareostust põhjustada trafodest lekkida võivad õlid, kemikaalid ning ohtlikud jäätmed (peamiselt akupa- tareid). Võimalik keskkonnaoht võib tekkida ka alajaamades olevatest trafodest õliproovide ning akupatareide elektrolüüdi proovide võtmisel, mille võib keskkonda sattuda väike kogus ohtlikku ainet. Alajaamade rekonstrueerimise käigus renoveeriti 2019. aastal võimaliku keskkonna mõju vähendamiseks olemasolevad trafode õlikogumissüstee- mid Tsirguliina ja Põdra alajaamades. Töötavate alajaamade seadmed võivad tekitada ümbruskonda häirivat müra. Alajaamaseadmetest põhjustatud müra mõõtmised teostati Aru- küla, Kopli ja Orissaare alajaamades. Mõõtmise tulemused piirväärtuste ületamist ei näidanud ning vajadus täiendavate meetmete rakendamiseks müraleviku piiramiseks seal puudub. LIINIHOOLDUSTÖÖD Seoses Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliinide ehitusega demonteeriti amortiseerunud õhuliine 51 km ulatuses. Uute liinide ehitamise kõrval on sama oluline olemasolevate liinide hooldamine. 2019. aastal demonteeriti 1134 meetrit õlikaableid, utiliseeriti 21 masti ja jalandit ning demonteeriti ja utiliseeriti 1090 meetrit õhuliini juhet ning 12,4 km piksekaitsetrossi. 42 ELERING GAASIVÕRK Teostasime ülekande gaasivõrgul mitmeid investeeringuid, mis suurenda- sid gaasivõrgu ohutust ja parandasid keskkonna üldist seisundit. Tehtud investeeringud sisaldasid järgnevat: ƒ Kuusalu, Jõgeva, Tartu gaasijaotusjaamade ja Karksi gaasimõõdujaama reservelektritoite diiselgeneraatorid vahetati välja keskkonnasõbralikumate heitmete koguste ja väiksema müratasemega maagaasil töötavate generaatorite vastu; ƒ Kuusalu, Jõgeva gaasijaamade küttesüsteemide katlad vahetati välja ökonoomsemate - kondensatsiooni põhimõttel töötavate maagaasi katelde vastu. Lisaks asendati Sindi, Pärnu, Vändra ja Viljandi gaasijaamade kütteautomaatika süsteemid, mis tagab katelseadmes kasutatava gaaskütuse optimaalsema põlemise ja soojuse kasutamise; ƒ Sindi gaasijaama maagaasi lõhnastamise ehk odoreerimise seadmed asendati uuega – uus seade tagab väiksema odarandi lendumise ümbritsevasse keskkonda läbi rõhuühtlustustorustiku; ƒ Välja vahetati 2000 m amortiseerunud gaasitorusid. Väljavahetatud gaasitorud annavad suurema keskkonna ohutuse. Aasta jooksul renoveeriti või lisati kolm uut liinikraanisõlme, mis tagavad gaasitorustike kiirema ja ohutuma opereerimise. ƒ Välja vahetati 10 torustiku katoodkaitsejaama, mis asendati väiksema energiatarbimisega automaatse töötsükliga jaamadega. ETTEVÕTTE KESKKONNATEADLIKKUSE PARANDAMINE Võimaliku negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks meie objektidel on meil alates 2014. aastast sõlmitud keskkonnakorraldamise nõustamistee- nuse leping konsultatsiooniettevõttega Skepast & Puhkim OÜ. 43 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 44 Finantsseisundi aruanne 46 Koondkasumiaruanne 47 Rahavoogude aruanne 48 Omakapitali muutuste aruanne 49 Raamatupidamise aastaaruande lisad 50 Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 52 Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 53 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 63 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 64 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 65 Lisa 6. Segmendiaruandlus 70 Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades 73 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 74 Lisa 9. Varud 75 Lisa 10. Materiaalne põhivara 76 Lisa 11. Immateriaalne põhivara 78 Lisa 12. Võlakohustused 79 Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad 81 Lisa 14. Tulevaste perioodide tulud 82 Lisa 15. Omakapital 83 Lisa 16. Müügitulu 84 Lisa 17. Muud äritulud 85 Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused 86 Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud 87 Lisa 20. Tööjõukulud 88 Lisa 21. Finantstulud ja -kulud 89 Lisa 22. Kasutusrent 90 Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 91 Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused 93 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 94 Kasumi jaotamise ettepanek 100 Tegevjuhtkonna allkirjad 2019.aasta majandusaasta aruandele 101 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 102 45 Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 7 42 347 62 716 Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse 2 1 900 0 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 39 025 35 273 Varud 9 3 687 3 936 Käibevara kokku 86 959 101 925 Põhivara Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse 2 0 1 946 Materiaalne põhivara 10 919 956 831 533 Immateriaalne põhivara 11 17 441 12 970 Põhivara kokku 937 397 846 449 VARAD KOKKU 1 024 356 948 374 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Võlakohustused 12 10 577 10 558 Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 46 670 29 005 Lühiajalised kohustused kokku 57 247 39 563 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 12 332 751 343 160 Tulevaste perioodide tulud 14 246 091 180 825 Pikaajalised kohustused kokku 578 842 523 985 KOHUSTUSED KOKKU 636 089 563 548 OMAKAPITAL Aktsiakapital 15 229 890 229 890 Ümberhindluse reserv 2 -46 0 Kohustuslik reservkapital 15 14 686 13 754 Jaotamata kasum 15 143 737 141 182 OMAKAPITAL KOKKU 388 267 384 826 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 024 356 948 374 Lisad lehekülgedel 52 kuni 93 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 46 Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 Müügitulu 16 142 115 142 967 Muud äritulud 17 13 105 1 879 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -61 700 -65 182 Mitmesugused tegevuskulud 19 -5 271 -5 303 Tööjõukulud 20 -9 559 -8 691 Põhivara kulum 10;11 -36 913 -34 719 Ärikasum 41 777 30 951 Finantstulud 21 62 67 Finantskulud 21 -2 183 -7 382 Kasum enne tulumaksustamist 39 656 23 636 Tulumaks 15 -6 769 -5 000 Aruandeaasta kasum 32 887 18 636 Finantsinvesteeringute allahindlus 2 -46 0 Aruandeaasta koondkasum 32 841 18 636 Lisad lehekülgedel 52 kuni 93 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 47 Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2019- 1.01.2018- 31.12.2019 31.12.2018 Rahavood äritegevusest Kasum enne tulumaksu 39 656 23 636 Korrigeerimised: ‚ Kasum materiaalse põhivara müügist 17 -78 -51 ‚ Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, 10,11 36 913 34 719 immateriaalse põhivara amortisatsioon ‚ Laekunud dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 17 -94 -68 ‚ Kasutatud ja amortiseeritud toetused 17 -1 359 -1 193 ‚ Intressikulud 21 2 177 7 378 ‚ Intressitulu 21 -62 -67 ‚ Varude muutus 9 249 -209 ‚ Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 -4 136 -7 492 ‚ Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 13 4 098 -8 604 ‚ Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu 14 2 260 1 884 muutus Rahavood äritegevusest 79 624 49 933 Makstud tulumaks 15 -5 201 -5 000 Makstud intressid 13, 21 -2 282 -10 845 Saadud intressid 8, 21 62 75 Neto rahavood äritegevusest kokku 72 203 34 163 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 10, 11, 13 -117 553 -119 498 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 14 51 657 7 532 Laekunud materiaalse põhivara müügist 10, 17 125 95 Deposiitide laekumine 0 40 000 Laekunud dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 17 94 68 Laekunud ülekoormustulu 8, 13, 14 13 091 7 338 Neto rahavood investeerimistegevusest kokku -52 586 -64 465 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasimakstud pangalaenud 12 -10 558 -8 138 Tagasimakstud rendikohustused 12 -28 0 Emiteeritud võlakirjad 12 0 224 159 Lunastatud võlakirjad 12 0 -225 000 Sissemakse aktsiakapitali 15 0 40 000 Makstud dividendid 15 -29 400 -20 000 Neto rahavood finantseerimistegevusest kokku -39 986 11 021 Raha ja raha ekvivalentide netomuutus -20 369 -19 281 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 7 62 716 81 997 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 7 42 347 62 716 Lisad lehekülgedel 52 kuni 93 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 48 Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Ümberhindluse Kokku reservkapital kasum reserv Saldo seisuga 1.01.2018 189 890 12 898 143 402 0 346 190 Aruandeaasta koondkasum 0 0 18 636 0 18 636 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 18 636 0 18 636 Tehingud omanikega: Sissemakse aktsiakapitali 40 000 0 0 0 40 000 Kohustusliku reservkapitali suurendamine 0 856 -856 0 0 Makstud dividendid 0 0 -20 000 0 -20 000 Kokku tehingud omanikega 40 000 856 -20 856 0 -20 000 Saldo seisuga 31.12.2018 229 890 13 754 141 182 0 384 826 Aruandeaasta koondkasum 0 0 32 887 -46 32 841 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 32 887 -46 32 841 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali suurendamine 0 932 -932 0 0 Makstud dividendid 0 0 -29 400 0 -29 400 Kokku tehingud omanikega 0 932 -30 332 0 -29 400 Saldo seisuga 31.12.2019 229 890 14 686 143 737 -46 388 267 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 15. Lisad lehekülgedel 52 kuni 93 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 49 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 50 51 Lisa 1 ELERING AS JA SELLE ÄRITEGEVUS Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja jurii- diline aadress on Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis. Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsi- amet teostab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutariifid ning vastavate lepingute tüüptingimused. Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 28.02.2020. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. 52 Lisa 2 ÜLEVAADE OLULISTEST ARVESTUSPÕHIMÕTETEST Koostamise alused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finants- aruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtu- des soetusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on viidatud teisiti. Segmendiaruandlus Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid koostatakse Eleringi siseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puu- dutavate otsuste langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende tegevuse tulemuste eest, on Eleringi juhatus. Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Välisvaluuta ümberarvestus Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse tehingupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on tekkinud nende tehingute kajastamisest ning monetaarsete varade ja kohustuste valuu- takursside ümberarvestamisest aastalõpu vahetuskursi alusel, kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga soetatud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. kassa, pangakontode ja lühiajaliste kuni 3-kuulise tähtajaga pangadeposiitide saldosid. Finantsvarad Klassifitseerimine Elering klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: ƒ need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande), ƒ need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingu- päeval ehk kuupäeval, millal Elering võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogu- dele lõppevad või antakse üle ja Elering annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. 53 Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väär- tuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifitsee- ritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksu- muses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressi- määra meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaru- andes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Seisuga 1. jaanuar 2019 ja 31. detsember 2019 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitsee- ritud selles kategoorias: ƒ nõuded ostjate vastu, ƒ pangadeposiidid, ƒ raha ja raha ekvivalendid. Omakapitalinstrumendid Elering kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Elering on võtnud vastu pöördumatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumen- tide õiglase väärtuse muutused läbi koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Selliste investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jät- kuval kasumiaruandes real muud tulud, kui Eleringil on tekkinud dividendide saamise õigus. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumentist saadud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtu- ses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest. Järgnevad Eleringi omakapitaliinstrumendid on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande: ƒ Nord Pool AS (kuni 2016. a Nord Pool Spot) aktsiad. Norras registreeritud Nord Pool AS grupi tegevusalaks on peamiselt elektribörside korraldus Põhjamaades, Suurbritannias ning Baltikumis. Investeering tehti pikaajalise strateegilise eesmärgiga osalemaks Põhja-Balti regiooni elektrituru arengut puudutavate otsuste tegemisel. Kuna aktsiad ei ole soetatud kauplemiseks, siis juhtkond on otsustanud kajastada aktsiaid õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande. Aruandva aasta detsembris võttis Eleringi nõukogu vastu otsuse müüa kõik Eleringi omandis olevad aktsiad. Allahindlus on tehtud aktsiate neto müügihinnani. Allahindluse summa 46 tuhat eurot on kajastatud koondkasumiaruandes. 54 Väärtuse langus Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalu- tud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingi- muste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk ei ole märkimisväärselt suurenenud. Ettemaksed Ettemaksed kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Ettemakse liigitatakse pikaajaliseks, kui ettemaksega seotud kaupu või teenuseid saadakse pikema kui üheaastase perioodi jooksul või kui ettemakse on seotud varaga, mida liigitatakse pikaajaliseks esmasel arvelevõtmisel. Varade omandamisega seotud ettemaksed klassifitseeritakse ümber vara soetusmaksumuseks siis, kui Elering on saavuta- nud vara üle kontrolli ja on tõenäoline, et Elering saab vara kasutamisest tulevast majandus- likku kasu. Muud ettemaksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna siis, kui ettemaksetega seotud kaubad või teenused on kätte saadud. Juhul, kui esineb märke selle kohta, et ettemak- sega seotud varasid, kaupu või teenuseid ei saada kätte, hinnatakse ettemakse alla ja sellega seotud kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväär- tuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid. Soetusmaksumus sisaldab ka laenukasutuse kulutusi, mis on tekkinud 55 vara soetamisega otseselt seotud või üldistelt võlakohustustelt, mis finantseerivad kritee- riumitele vastavate varade ehitust. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmista- mist on alustanud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud. Hilisemad kulutused lisatakse vara bilansilisele maksumusele või kajastatakse vajadusel eral- diseisva varana ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara kriteeriumitele. Asenda- tud komponendi jääkväärtus kantakse maha. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna kasumiaruandes nende tekkimise perioodil. Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasuta- takse lineaarset meetodit, kajastamaks soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade jooksul: Kasulik eluiga aastates Ehitised 25-40 Rajatised – elektriliinid, gaasi trassid 30-60 Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7-40 Muu materiaalne põhivara 3-20 Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Varaobjekti lõppväärtus on hinnanguline summa, mida Elering saaks praegu vara realiseerimi- sest, millest on maha arvatud vara realiseerimisega seotud müügikulud, juhul kui vara oleks nii vana ja sellises olukorras, nagu ta on eeldatavasti oma kasuliku eluea lõpus. Varade lõpp- väärtusi ja kasulikke eluigasid vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse igal bilansipäeval. Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“. Immateriaalne põhivara Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: ƒ varaobjekt on Eleringi poolt kontrollitav; ƒ on tõenäoline, et Elering saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; ƒ objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostu- hinnast, otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse viimiseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasu- tusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvelevõtmist kajasta- takse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 56 Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks tehtud kulutuste põhjal. Isiklik kasutusõigus Immateriaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate hoonestusõiguste ja servituutide eest tehtud maksed kajastatakse immateriaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi jooksul, mis ei ületa 100 aastat. Immateriaalseid põhivarasid ja isiklikke kasutusõigusi amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade jooksul: Kasulikud eluead aastates Tarkvara litsentsid 3-5 aastat Isiklikud kasutusõigused 50-100 aastat Väärtuse languse korral hinnatakse immateriaalse põhivara jääkmaksumus alla kasutusväärtuseni või õiglase väärtuseni, millest on arvatud maha müügikulutused, olenevalt kumb on kõrgem. Mittefinantsvarade väärtuse langus Maa ja amortiseeritavate varade puhul hinnatakse väärtuse langust juhul, kui teatud sünd- mused või muutused olukorras viitavad sellele, et kaetav väärtus võib olla langenud alla jääkmaksumuse. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara jääkmaksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on kas vara õiglane väär- tus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, olenevalt kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil grupeeritakse varad madalamal tasemel, mille puhul on võimalik eristada rahavoogusid (raha genereerivad üksused). Kord alla hinna- tud mittefinantsvarade puhul tuleb igal järgmisel aruandekuupäeval hinnata, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Rendilepingud Arvestuspõhimõtted alates 1. jaanuarist 2019 Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud ajavahe- mikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amortiseeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus on madal (väheolulised rendilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileand- jate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Arvestuspõhimõtted kuni 31. detsember 2018 Kapitali- ja kasutusrent Kapitalirendina käsitletakse rendilepingud, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Elering kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruandes kuluna. Elering kui rendileandja Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. 57 Finantskohustused Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemiseesmärgil hoitavad, mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult „Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusi. Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiaja- liste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväär- tusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetus- maksumuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenu- kohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse varade soetusmaksumusse. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jook- sul alates bilansipäevast või kui Eleringil ei ole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu ning see õigus on selgunud bilansipäevaks. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldised kohustuste või kulude katteks on mittefinantskohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Neid kajastatakse tekkepõhiselt siis, kui Eleringil on minevikus aset leid- nud sündmusest tulenev (juriidiline või faktiline) kohustus ja on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid sisaldavatest ressurssidest loobumist ning kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mis tulenevad minevikus aset leidnud sünd- musest ja mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usal- dusväärtusega mõõta, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Arendusväljaminekud Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konk- reetsete toodete või protsesside väljatöötamiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on täidetud kõik IAS 38-s esitatud kajastamiskriteeriumid. Kapitaliseeritud arendusväl- jaminekuid amortiseeritakse toodete eeldatava kasutamisperioodi jooksul. Uuringutega seotud kulutusi, mida tehakse uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumiseks ei kapitaliseerita. Aktsiakapital Eleringil puuduvad eelisaktsiad. Lisakulutused, mis on otseselt omistatavad uute aktsiate emiteerimiseks, kajastatakse omakapitali vähendamisena. Kui saadud tasu õiglane väärtus on suurem kui nominaalväärtus, kajastatakse see vahe ülekursina omakapitalis. Dividendid Dividende kajastatakse kohustusena ja nad arvatakse maha omakapitalist perioodil, mil need kuulutatakse välja ja kiidetakse heaks. Dividendid, mis kuulutatakse välja pärast bilansipäeva ja enne raamatupidamise aastaaruande avaldamist, avalikustatakse aastaaruande lisades. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodusta- takse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapi- 58 tali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulude arvestus Tulude arvestus. Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud üle- kandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud üle- kandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud elektri koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Ele- ringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tun- dides (kWh). Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõte- andmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldu- rite bilansipiirkonnas tegelik gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille määramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulu- tused. Juhatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutami- sest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt koheselt, vaid tulu liitumistasudest kajastatakse tulevaste perioodide tuluna ja kajastatakse ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise kestvuse jooksul. Liitumistasusid amortiseeritakse 25-aastase perioodi jooksul. Tulevaste perioodide tulud liitumistasudest kajastatakse finantsseisundiaruan- des pikaajalise kohustusena. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit. 59 Ülekoormustulu Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem kui on tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oksjonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oks- jonituludest kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on: 1. Järgmise päeva turu oksjoni tulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinna- piirkondade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimetatud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele. 2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS „Augstprieguma tikls“ pakuvad rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR – Forward Transmission Rights (kuni 31.12.2018 PTR – Physical Transmission Right) aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ostnud turuosalisel on õigus samas mahus järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjoneid korraldab ja tulu jaotab süsteemihaldurite volitusel üle-Europaline ühtne jaotamiskeskkond (Singel Allocation Platform – SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO). Vastavalt regulaatorite otsusele Soome piiril pikaajalisi oksjoneid 2019 ja 2018 aastatel ettenähtud ei ole. Järgmise päeva turu ja FTR (kuni 31.12.2018 PTR) oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastamisel võetakse arvesse EL määruse 714/2009 artikkel 16 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustulu kasutada eelkõige uute riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks; kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrguteenuse tariifi vähendamisel. Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda ana- loogselt sihtfinantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortisee- ritakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu ülekoormuse tekkimise perioodis, ehk perioodis, mil ette- võttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Alates 1.07.2014 kasutab Elering saadud tulu ainult uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. Vt lisa 3. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille koha- selt võetakse vara üles selle soetusmaksumuses, juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinant- seerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Elektri põhivõrguettevõtjatevaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism Põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõtjad. Mehhanism töötab põhimõttel, et riigi põhivõrguette- võtja hüvitab ITC fondi kaudu teistele põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud lisakulud juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud 60 elektrit ning saab fondist hüvitist, kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood. Vastavat arvestust peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele igakuiselt maksmisele kuuluvate netosum- madena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koondkasumiaruandes vastavalt sellele kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude võrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus. Toetused elektritootjatele Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimustele vastavate elekt- ritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele vastavatele elektritootjatele välja. Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalend- riaasta jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike maks- tud toetuste summade vahel eelmisel perioodil (novembrist oktoobrini), ülelaekunud sum- malt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toe- tuste summast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Toetused biogaasi tootjatele Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimustele vastavate biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur, organiseerib biogaasi tootjatega lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist. Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Hüvitised töötajatele Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatu- misega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud). Need hüvitised kajasta- takse kasumiaruandes sellel aastal, mil Eleringi töötajad osutasid nendega seotud teenuseid. Bilansipäevaks tasumata summad kajastatakse kohustusena. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab Elering prognoositava hüvitiste summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. 61 Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruandeaasta kasu- mit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastu- võtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majan- dusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltu- mata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasi- lükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksu- kohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulu- maksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 15. Maksumäärad Aastal 2019 kehtisid järgmised maksumäärad: Maks Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt Maamaks 1,0-2,5% maa maksustatavalt väärtuselt aastas Aktsiisimaks elektrilt 4,47 eurot/MWh elektrienergia kohta Aktsiisimaks gaasilt 63,31 eurot/tuhat m3 Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt mitteseotud kuludelt 62 Lisa 3 ARVESTUSPÕHIMÕTETE KASUTAMISEL RAKENDATUD OLULISED RAAMATUPIDAMISLIKUD HINNANGUD JA EELDUSED Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajas- tatud summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistli- kuks antud olukorras. Lisaks hinnangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Eeldused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaa- ruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel majandusaastal, hõlmavad: Materiaalse põhivara kasulikud eluead Materiaalsete põhivara (lisa 10) objektide hinnangulised kasulikud eluead põhinevad juht- konna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade hinnang põhi- neb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füüsilist seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 35 249 tuhat eurot (2018: 33 497 tuhat eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/ väheneks amortisatsioonikulu aastas 3 525 tuhande euro (2018: 3 350 tuhat eurot) võrra. Ülekoormustulu kajastamine Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub ülekoormustulu kajastamine sellest, kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks. Ala- tes 1. juulist 2014 kasutatakse saadud ülekoormustulu uute ühendusvõimsuse ehitamiseks. 2019. aastal tekkinud ülekoormustulu summas 12 708 tuhat eurot (2018. a 7 411 tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tuluna (lisa 14). Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise finantseerimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks. 63 Lisa 4 UUED ARVESTUSPÕHIMÕTTED Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Eleringile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2019: IFRS 16 „Rendilepingud“ (rakendub 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Uus standard sätestab rendilepingute arvele võtmise, mõõtmise, esituse ja avalikustamise põhimõtted. Kõikide rendi- lepingute tulemusena saab rendilevõtja õiguse kasutada vara alates rendilepingu algusest ning – juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi – ka finantseeringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS 16 rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel kehtestab ühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks. Rendilevõtjad peavad (a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega; ning (b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditava- delt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Elering on vaadanud üle kõik kehtivad Eleringi rendilepingud IFRS 16 uute arvestuspõhimõtete valguses. Ülemineku kuupäeva seisuga on Eleringil rentnikuna mittekatkestavate kasutusren- dilepingute järelejäänud maht 85 tuhat eurot, nendest väheväärtuslike rendilepingute maht on 26 tuhat eurot. Rendilepingud, mille tähtaeg on lühem kui 12 kuud, on Elering otsustanud kajastada endiselt kuluna koondkasumiaruandes. Elering on rakendanud alates 2019. aasta algusest lihtsustatud üleminekureegleid ilma võrd- lusandmeid ümber arvestamata. 01. jaanuaril 2019 seni kasutusrendina kajastatud rendilepin- gute kohustused kajastati nende järelejäänud rendimaksete diskonteeritud väärtuses, kasuta- des lepingutes kehtivat intressimäära või selle puudumisel alternatiivset laenuintressimäära. Elering kajastas täiendavaid kasutusõiguse varasid ja rendikohustusi summas 59 tuhat eurot. Eleringi hinnangul väheneb ettevõtte 2019.a puhaskasum uute arvestuspõhimõtete mõjul 0,4 tuhande euro võrra. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendus¬tel, mis hakkasid esmakordselt keh- tima 1. jaanuaril 2019 alanud aruandeaastal, ei olnud olulist mõju Eleringile. Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldata- vasti olulist mõju Eleringile. 64 Lisa 5 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Mana- gement Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee (COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-, finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk, valuutarisk, intressimäära risk), krediidi- riski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas. Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9 mõõtmiskategooriatele: Finantsvarad tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 42 347 62 716 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 35 624 31 758 Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse (lisa 2) 1 900 1 946 Finantsvarad kokku 79 871 96 420 Finantskohustused tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 41 602 26 152 Võlakohustused (lisa 12) 343 328 353 718 Finantskohustused kokku 384 930 379 870 Krediidirisk Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada finantskahju teisele poolele oma kohustuse täitmatajätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb Eleringi müügitegevusest krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest, mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Eleringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid luba- tud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse: kriteeriumitele vastavate krediidiasutuste üleöö deposiidid ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest print- siipidest: likviidsuse tagamine, kapitali säilitamine, intressi tulu teenimine. Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 42 347 62 716 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 35 624 31 758 Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 77 971 94 474 65 Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või tehingu- partnerite rühmadele aktsepteeritavad riski piirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks. Elering on kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriumid sätestavad maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali adekvaatsusest ning omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna poolt. Selliseid riske jälgi- takse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas. Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Eleringi finantsjuhile. On kehtestatud tingimused, mille korral antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale. Infor- matsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 8. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnus- test ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsem- ber 2019 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2019 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku infor- matsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Elering on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevant- semad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlus 31. detsembri 2019 ja 1. jaanuari 2019 seisuga oli ebaoluline. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikah- jumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2019 ja 31. detsembri 2019 seisuga. Krediidiriski kontsentratsioon Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja avalikustab krediidiriski kontsentrat- siooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastaspoolega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2019 oli Eleringil üks vastaspool, (31.12.2018: üks vastaspool), mille puhul nõuete saldode kogusumma oli 18 016 tuhat eurot (31.12.2018: 18 114 tuhat eurot) ehk 64% ostjate laekumata arvetest (31.12.2018: 66%). Nii 2019 kui ka 2018 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile kuuluva grupi tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks. Raha on paigutatud nelja panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 7. Tururisk Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate avatud positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga täielikult kah- jumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust. Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik ülejäänud tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites võivad olla oma- vahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused. Elektri hinnarisk Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt. Võrgutasude arvutamisel kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus börsihind erineb tariifide arvutami- sel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 66 Gaasi hinnarisk Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide arvu- tamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk või- maliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule- vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusva- luutaks on euro, ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutapositsioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega: seisuga 31.12.2019 kui ka 31.12.2018 ei olnud Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades. Intressimäära risk Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude intres- simäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressiku- lud. Samas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on seadnud minimaalseks fikseeritud intressiga võlakohustuste piirmääraks 50% kõigist võlakohustus- test. Elering on teataval määral kaitstud intressimäärade muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu kesk- mist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressikandvaid finantsinstrumente õiglases väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega kohustuste bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu. Seisuga 31.detsember 2019 moodustasid 65% (31.12.2018: 63%) Eleringi võlakohustustest korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja 35% (31.12.2018: 37%) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud. Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 12. Pangalaenude ujuv intress põhineb 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse kaks korda aastas. Seisuga 31.12.2019 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 118 920 eurot (31.12.2018: 129 459 tuhat eurot). Kui seisuga 31.12.2019 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressi- määra riskile, intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2018: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 595 tuhande euro (2018: 647 tuhande euro) võrra väiksem. Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleöödeposiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile. Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente. 67 Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil on igapäevane vaja- dus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finantseerimisbaas, mis koos- neb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi. Järgnevas tabelis esitatakse kohustused seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018 nende lepinguliste tähtaegade järgi. Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioodide laenude rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid laenuintressimäärasid. Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2019 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kohustused* Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 39 682 605 0 0 40 287 Võlakohustused (lisa 12)* 0 12 721 275 589 66 653 354 963 Tulevased maksed kokku 39 682 13 326 275 589 66 653 395 250 * Koos intressidega Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2018 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kohustused* Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 22 882 1 932 0 0 24 814 Võlakohustused (lisa 12) 0 12 812 275 867 77 546 366 225 Tulevased maksed kokku 22 882 14 744 275 867 77 546 391 039 * Koos intressidega Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2019 oli Eleringil raha ja raha ekvi- valente mahus 42 347 tuhat eurot (31.12.2018 seisuga 62 716 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2019 ei olnud Eleringil lühiajalisi deposiite (31.12.2018 seisuga ei olnud lühiajalisi deposiite). Lisainformatsioon on toodud lisas 7. Kapitali juhtimine Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur, vähen- damaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene. Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapitali ja varade suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva seisuga. Eleringi eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 35 - 45%. Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas tabelis: 68 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Omakapital 388 267 384 826 Varad kokku 1 024 356 948 374 Omakapitali ja varade suhe 38% 41% Finantsinstrumentide õiglane väärtus Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne noteeritud turuhind. Alljärgnevalt on toodud õiglase väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest sisenditest järgmiselt: Tase 1. Identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel. Tase 2. Muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad. Tase 3. Vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid. Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasutades kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamis- metodoloogiaid. Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad Ostjate vastu nõuete ja muude finantsnõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Võlakirjade hinnanguline õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades börsil noteeritud võlakirjade turuhinda (tase 1). Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eelda- tavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud sarnase krediidiriski (0,36%) ja järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide turuintressimääradega. Võlakohustuseks seisuga 31.12.2019 olid võlakirjad, mille turuväärtus oli 227 626 tuhat eurot (nominaal 225 000 tuhat eurot) ja pangalaenud, mille turuväärtus oli 115 032 tuhat eurot (laenujääk nominaalis 119 013 tuhat eurot). Võlakohustuseks seisuga 31.12.2018 olid võlakirjad, mille turuväärtus oli 227 446 tuhat eurot (nominaal 225 000 tuhat eurot) ja pangalaenud, mille turuväärtus oli 126 601 tuhat eurot (laenujääk nominaalis 129 571 tuhat eurot). 69 Lisa 6 SEGMENDIARUANDLUS Eleringi juhatus on kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja. Elering on määranud põhitooted ja tee- nused, mis toodavad tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud ja kulud ning varad toodetele. Juhatus kasutab juhtimisotsuste tegemiseks ning Eleringi majandustulemuste hindamiseks tootepõhist segmendiarvestust. Eleringis on eristatud kolm toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud segmendid”: 1. reguleeritud elektrivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud tariifidega elektri võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 2. reguleeritud gaasivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud tariifidega gaasi võrguteenuse osutamises; 3. bilansiteenus (kuigi arvestust peetakse eraldi elektri- ja gaasibilansi teenuste vahel, on need kaks koondatud ühte avalikustatavasse segmenti, kuna neil on ühised äriprotsessid ning sarnased omadused, kliendid ja sarnane regulatiivne keskkond); 4. muud segmendid. Muud segmendid sisaldavad mitmeid väiksemaid tooteid ja teenuseid (nt liitumistasud, välisabi, ülekoormuse- tulu, renditulu jm), mille osakaal üksikult nii Eleringi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline ja mida ei võeta Konkurentsiameti poolt võrguteenuse tariifide ja bilansiteenuse hinnametoodika kujundamisse arvesse. Ükski nendest toodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi informatsiooni avalikustamine. Juhatusele esitatakse segmendiaruanded samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning vormis, mida on kasu- tatud käesolevas raamatupidamise aastaaruandes. Tulumaksukulu on kajastatud ainult reguleeritud elektrivõr- guteenuste segmendis. Juhatus hindab segmentide majandustegevust peamiselt müügitulu, EBITDA (puhaskasum, millele on liidetud tulumaks, netofinantskulu ja põhivara kulum) ning puhaskasumi alusel. Elering on registreeritud Eesti Vabariigis ja selle põhivara asub samuti Eestis. Eleringil oli aruandeperioodil üks klient, kellega tehingutelt teenitav tulu on rohkem kui 10% Eleringi tulust. Suurima kliendi tulu on seotud elektri ülekande segmendiga ja moodustab aruandeperioodil 76 476 tuhat eurot (2018: 78 840 tuhat eurot). Müügitulu klientide asukoha põhiselt on ära toodud allpool. 70 Segmendiaruanne, 2019 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Tehingud Kokku elektri gaasi segmentide võrguteenus võrguteenus vahel Müügitulu kolmandatelt 89 910 12 323 33 746 6 136 0 142 115 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -17 51 -34 0 0 0 Müügitulu kokku 89 893 12 374 33 712 6 136 0 142 115 Muud äritulud 0 0 0 13 105 0 13 105 Tulud kokku 89 893 12 374 33 712 19 241 0 155 220 Kaubad, toore, materjal ja -26 027 -2 228 -32 559 -886 0 -61 700 teenused Mitmesugused tegevuskulud -9 447 -3 387 -955 -1 041 0 -14 830 ja tööjõukulud EBITDA 54 419 6 759 198 17 314 0 78 690 Kulum ja amortisatsioon -29 306 -4 263 -86 -3 258 0 -36 913 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) -1 832 -48 -10 -231 0 -2 121 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -6 769 0 0 0 0 -6 769 Aruandeaasta kasum 16 512 2 448 102 13 825 0 32 887 Vara kokku 607 872 107 422 5 159 303 903 0 1 024 356 Kohustused kokku 299 841 48 636 3 966 283 647 0 636 089 Lisandumised materiaalsesse 16 578 24 550 0 82 528 0 123 656 põhivarasse (lisa 10) Lisandumised immateriaal- 2 218 987 227 2 703 0 6 135 sesse põhivarasse (lisa 11) Segmendiaruanne, 2018 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Tehingud Kokku elektri gaasi segmentide võrguteenus võrguteenus vahel Müügitulu kolmandatelt 91 012 10 173 35 393 6 389 0 142 967 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -14 67 -53 0 0 0 Müügitulu kokku 90 998 10 240 35 340 6 389 0 142 967 Muud äritulud 0 0 0 1 879 0 1 879 Tulud kokku 90 998 10 240 35 340 8 268 0 144 846 Kaubad, toore, materjal ja -27 729 -2 133 -34 174 -1 146 0 -65 182 teenused Mitmesugused tegevuskulud -8 673 -3 590 -798 -933 0 -13 994 ja tööjõukulud 71 EBITDA 54 596 4 517 368 6 189 0 65 670 Kulum ja amortisatsioon -27 941 -3 822 -46 -2 910 0 -34 719 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) -6 827 -272 -8 -208 0 -7 315 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -5 000 0 0 0 0 -5 000 Aruandeaasta kasum 14 828 423 314 3 071 0 18 636 Vara kokku 621 136 81 692 4 899 240 647 0 948 374 Kohustused kokku 300 216 25 355 3 808 234 169 0 563 548 Lisandumised materiaalsesse 10 343 26 544 30 81 676 0 118 593 põhivarasse (lisa 10) Lisandumised immateriaal- 2 898 904 235 2 379 0 6 416 sesse põhivarasse (lisa 11) Müügitulu klientide asukoha järgi, 2019 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrguteenus gaasi võrgutenus Eesti 84 049 11 756 15 950 3 465 115 220 Norra 0 0 0 0 0 Läti 0 0 3 709 0 3 709 Soome 405 0 4 060 2 656 7 121 Leedu 0 8 10 027 12 10 047 Venemaa 0 559 0 0 559 Muud 5 456 0 0 3 5 459 Müügitulu kokku 89 910 12 323 33 746 6 136 142 115 Müügitulu klientide asukoha järgi, 2018 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrguteenus gaasi võrgutenus Eesti 86 265 9 590 18 860 3 417 118 132 Norra 3 0 0 0 3 Läti 25 0 3 812 0 3 837 Soome 454 0 2 209 2 969 5 632 Leedu 0 0 10 512 3 10 515 Venemaa 0 583 0 0 583 Muud 4 265 0 0 0 4 265 Müügitulu kokku 91 012 10 173 35 393 6 389 142 967 72 Lisa 7 HOIUSED JA DEPOSIIDID PANKADES tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Raha ja raha ekvivalendid 42 347 62 716 Hoiused ja deposiidid pankades: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Hoiused ja deposiidid pankades: mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa2* 24 120 42 015 mis omavad Moody 'se krediitreitingut A3 18 227 20 701 Kokku hoiused ja deposiidid pankades 42 347 62 716 * Kaks krediidireitinguta panka, milles Elering raha hoidis, on Moody’se krediidireitinguga Aa2 (2018.aastal Aa2) rahvusvaheliste pankade Eestis registreeritud tütarfirmad. 73 Lisa 8 NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 28 295 27 521 ‚ sh nõuded FTR tehingute eest 18 400 Muud nõuded 7 329 4 237 ‚ sh saamata kompensatsioon* 5 700 0 ‚ sh kogutud ettemaksud elektrienergia tootjatele(lisa 2,13) 1 354 2 992 ‚ sh potentsiaalsed nõuded ITC maksjate vastu 175 1 244 ‚ sh tagatistasud 99 0 ‚ sh intressinõuded 1 1 Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ 35 624 31 758 Maksunõuded 3 248 3 395 ‚ sh tagastatav käibemaks 2 645 2 118 Ettemaksud 153 120 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 39 025 35 273 * Vastavalt Eesti ja Soome regulaatorite vahel sõlmitud kokkuleppe „Cross-Border Cost Allocation Agreement between the Estonian Competition Authority and Energy Authority of Finland“ hüvitab Baltic Connector Oy Eleringile 5,7 miljonit eurot, mis ületab gaasitaristu rajamiseks Euroopa abirahastusest finantseeritavat osa. Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud ‚ Jaotusvõrguettevõtjad 21 124 21 284 ‚ Muud kliendid 7 125 6 051 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 28 249 27 335 Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva 46 186 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole 46 186 ebatõenäoliselt laekuvad Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 46 186 Nõuded ostjate vastu kokku 28 295 27 521 Nii aruandeaastal kui ka 2018. aastal ei teinud Elering nõuete allahindlusi. Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 23. 74 Lisa 9 VARUD tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Diislikütus 2 503 2 551 Mahuvarugaas 477 284 Bilansigaas 0 369 Muu materjal ladudes 707 732 Varud kokku 3 687 3 936 Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks mahu- varugaasi varu, gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi varu ja muid gaasi seadmete ja gaasi torustiku remon- diks kasutatavaid materjale. 75 Lisa 10 MATERIAALNE PÕHIVARA tuhandetes eurodes Maa Ehitised Rajatised Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku seadmed ehitus Materiaalne põhivara 1.01.2018 Soetusmaksumus 1.01.2018 6 137 48 575 505 418 506 998 202 0 1 067 330 Akumuleeritud kulum 0 -8 675 -166 335 -162 659 -115 0 -337 784 Jääkmaksumus 1.01.2018 6 137 39 900 339 083 344 339 87 0 729 546 Lõpetamata ehitus 0 0 0 0 0 16 957 16 957 Materiaalne põhivara kokku 01.01.2018 6 137 39 900 339 083 344 339 87 16 957 746 503 Liikumised 1.01.2018-31.12.2018 Lisandumised 23 0 0 0 0 82 628 82 651 Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest 0 1 002 5 783 9 227 313 -16 325 0 Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21) 0 0 0 0 0 222 222 Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -22 -5 -18 0 0 -21 -66 Ettemaksed 0 0 20 729 14 991 0 0 35 720 Arvestatud kulum 0 -1 346 -13 352 -18 699 -100 0 -33 497 Liikumised kokku 1.01.2018-31.12.2018 1 -349 13 142 5 519 213 66 504 85 030 Materiaalne põhivara 31.01.2018 Soetusmaksumus 31.12.2018 6 138 49 520 510 041 512 341 515 0 1 078 555 Akumuleeritud kulum 0 -9 969 -178 545 -177 474 -215 0 -366 203 Jääkmaksumus 31.12.2018 6 138 39 551 331 496 334 867 300 0 712 352 Lõpetamata ehitus 0 0 0 0 0 83 461 83 461 Ettemaksed 0 0 20 729 14 991 0 0 35 720 Materiaalne põhivara kokku 31.12.2018 6 138 39 551 352 225 349 858 300 83 461 831 533 Liikumised 1.01.2019-31.12.2019 Lisandumised 4 0 0 0 0 153 929 153 933 Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest 0 2 591 96 977 31 669 18 -131 255 0 Vara kasutusõiguse arvele võtmine (lisa 12) 0 0 0 61 0 0 61 Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21) 0 0 0 0 0 218 218 Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -16 0 0 -30 0 0 -46 Ettemaksed 4 0 -19 905 -10 594 0 0 -30 495 Arvestatud kulum 0 -1 412 -14 267 -19 464 -106 0 -35 249 Liikumised kokku 1.01.2019-31.12.2019 -8 1 179 62 805 1 642 -88 22 892 88 422 Materiaalne põhivara 31.12.2019 Soetusmaksumus 31.12.2019 6 126 51 888 604 622 538 425 488 0 1 201 549 ‚ s.h vara kasutusõigus 0 0 0 61 0 0 61 Akumuleeritud kulum 0 -11 158 -190 416 -191 322 -276 0 -393 172 ‚ s.h kasutusel olev vara 0 0 0 -29 0 0 -29 Jääkmaksumus 31.12.2019 6 126 40 730 414 206 347 103 212 0 808 377 ‚ s.h vara kasutusõigus 0 0 0 32 0 0 32 Lõpetamata ehitus 0 0 0 0 0 106 354 106 354 Ettemaksed 4 0 824 4 397 0 0 5 225 Materiaalne põhivara kokku 31.12.2019 6 130 40 730 415 030 351 500 212 106 354 919 956 76 Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt alajaamade, elektrienergia ülekan- deliinide ja gaasitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade mak- sumus masinate ja seadmete, ehitiste ja rajatiste soetusmaksumuse hulka. Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas 218 tuhat eurot (2018: 222 tuhat eurot). Kapitalisee- rimismäär oli 0,69% (2018: 1,6%). Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 22. 77 Lisa 11 IMMATERIAALNE PÕHIVARA tuhandetes eurodes Omandatud Maa Kokku tarkvara, litsentsid kasutusõigus Immateriaalne põhivara 1.01.2018 Soetusmaksumus 1.01.2018 6 574 2 027 8 601 Akumuleeritud amortisatsioon -3 905 -155 -4 060 Jääkmaksumus 1.01.2018 2 669 1 872 4 541 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 3 214 0 3 214 Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2018 5 883 1 872 7 755 Liikumised 1.01.2018-31.12.2018: Lisandumised 4 207 2 209 6 416 Amortisatsioonikulu -1 169 -32 -1 201 Liikumised kokku 1.01.2018-31.12.2018 3 038 2 177 5 215 Immateriaalne põhivara 31.12.2018 Soetusmaksumus 31.12.2018 11 778 4 236 16 014 Akumuleeritud amortisatsioon -5 064 -187 -5 251 Jääkmaksumus 31.12.2018 6 714 4 049 10 763 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 2 207 0 2 207 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2018 8 921 4 049 12 970 Liikumised 1.01.2019-31.12.2019 Lisandumised 3 794 2 341 6 135 Amortisatsioonikulu -1 610 -54 - 1 664 Liikumised kokku 1.01.2019-31.12.2019 2 184 2 287 4 471 Immateriaalne põhivara 31.12.2019 Soetusmaksumus 31.12.2019 11 822 6 580 18 402 Akumuleeritud amortisatsioon -5 862 -244 -6 106 Jääkmaksumus 31.12.2019 5 960 6 336 12 296 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 5 145 0 5 145 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2019 11 105 6 336 17 441 78 Lisa 12 VÕLAKOHUSTUSED tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lühiajalised võlakohustused Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 10 558 10 558 Rendikohustused 19 0 Lühiajalised võlakohustused kokku 10 577 10 558 Pikaajalised võlakohustused Pikaajaline pangalaen 108 362 118 901 Emiteeritud võlakirjad 224 376 224 259 Rendikohustused 13 0 Pikaajalised võlakohustused kokku 332 751 343 160 Ettevõtte võlakohustuste alusvaluutad on järgmised: Võlakohustused eurodes 343 328 353 718 Võlakohustused kokku (Lisa 5) 343 328 353 718 Võlakohustuste liikumine tuhandetes eurodes Pikaajalise Emiteeritud Pikaajaline Emiteeritud Rendi- Rendi- Kokku pangalaenu võlakirjade pangalaen võlakirjad kohustuste kohustuste lühiajaline lühiajaline lühiajaline pikaajaline osa osa osa osa Saldo seisuga 01.01.2018 8 138 224 686 129 439 0 0 0 362 263 Võlakohustuste tagasimakse -8 138 -225 000 0 0 0 0 -233 138 Emiteeritud võlakirjad 0 0 0 224 159 0 0 224 159 Ümberklassifitseerimine 10 558 314 -10 558 -314 0 0 0 Mitterahalised liikumised 0 0 20 414 0 0 434 Saldo seisuga 31.12.2018 10 558 0 118 901 224 259 0 0 353 718 Kapitalirendina kajastatud 0 0 0 0 28 32 60 rendikohustused Võlakohustuste tagasimakse -10 558 0 0 0 -28 0 -10 586 Emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 0 0 0 Ümberklassifitseerimine 10 558 0 -10 558 0 19 -19 0 Mitterahalised liikumised 0 0 19 117 0 0 136 Saldo seisuga 31.12.2019 10 558 0 108 362 224 376 19 13 343 328 Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2019. aastal 0,69% (2018: 2,0%). 79 Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid: ƒ Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 92 631 tuhat eurot. Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress on ujuv, mis koosneb 6 kuu Euriborist, millele on lisatud marginaal. Aruandval aastal tagasimaksete summad moodustasid 7 209 tuhat eurot (2018. aastal 4 790 tuhat eurot). ƒ Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 26 382 tuhat eurot tagasimaksmise tähtaegadega aastatel 2025 ja 2032. Intress on ujuv, mis koosneb 6 kuu Euriborist, millele on lisatud marginaal. Aruandval aastal tagasimaksete summad moodustasid 3 349 tuhat eurot (2018. aastal 3 348 tuhat eurot). ƒ Eurovõlakirjad Elering emiteeris aastal 2011 Eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot tähtajaga 2018 ning noteeris need Londoni börsil. Võlakirjade kupong oli fikseeritud 4,625% ning intressimaksed toimusid üks kord aastas. Nimetatud võlakirjad lunastati 12.07.2018. 03.05.2018 emiteeris Elering uued Eurovõlakirjad nominaalväärtuses 225 miljonit eurot, millega refinantseeriti eelmised Eurovõlakirjad. Uute võlakirjade kupong on 0,875%, lunastamistähtaeg on 03.05.2023 ja intressimaksed toimuvad üks kord aastas. Laenud Eurovõlakirjade refinantseerimise riski vähendamiseks Eleringi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele (omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud. 80 Lisa 13 VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Võlad tarnijatele 19 924 15 145 Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 19 758 7 737 Saadud ettemaks biogaasi tootjatele 283 1 531 Muud võlad 322 401 Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol 40 287 24 814 „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ ilma kogunenud intressideta Korrigeeritud soetusmaksumuses võlakohustuste kogunenud intressid 1 315 1 338 (lisa 12) Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol „Võlad 41 602 26 152 tarnijatele ja muud võlad“ Maksuvõlad: Sotsiaalkindlustusmaks 482 362 Üksikisiku tulumaks 286 239 Töötuskindlustusmaks 32 24 Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 23 17 Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 1 574 4 Aktsiisimaks 525 200 Saastemaks 0 1 Maksuvõlad kokku 2 922 847 Viitvõlad - töötajate hüvitised: Palk 478 429 Preemia 761 750 Puhkusetasu 233 171 Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 336 311 Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 1 808 1 661 Muud võlad 338 345 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 46 670 29 005 Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 23. 81 Lisa 14 TULEVASTE PERIOODIDE TULUD Liitumis- ja muud teenustasud tuhandetes eurodes 2019 2018 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt 32 425 30 286 perioodi algul Saadud liitumis- ja muud teenustasud 4 265 3 633 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -1 670 -1 494 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt 35 020 32 425 perioodi lõpul Sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2019 2018 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 73 275 66 936 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 51 657 7 532 Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 209 237 Kasutatud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (lisa 17) -209 -237 Sihtfinantseerimise amortiseerimine (lisa 17) -1 359 -1 193 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 123 573 73 275 Ülekoormustulu tuhandetes eurodes 2019 2018 Ülekoormustulu perioodi algul 75 125 67 969 Saadud perioodi jooksul 12 708 7 411 Arvestatud tuludesse (lisa 17) -335 -255 Ülekoormustulu perioodi lõpul 87 498 75 125 Tulevaste perioodide tulud kokku 246 091 180 825 82 Lisa 15 OMAKAPITAL Eleringi aktsiakapital koosneb 229 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2018: 229 890 aktsiat nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud. Aruandval aastal ei ole ainusosanik teinud otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta. 2018. aastal suurendati ainuosaniku otsusega aktsiakapitali 40,0 miljoni euro võrra ning tasuti selle eest rahas. Sissemakse registreeriti 06.04.2018 2019. aastal maksti dividende summas 29,4 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 128 eurot (aastal 2018 20,0 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 87 eurot). Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 6,8 miljonit eurot (2018. aas- tal 5,0 miljonit eurot), millest 5,2 miljonit eurot maksti 2019.aastal ja 1,6 miljonit eurot on kajastatud finantsseisundiaruandes kohustusena. Seisuga 31.12.2019 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 14 686 tuhat eurot (31.12.2018: 13 754 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2019 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 1 644 tuhat eurot (31.12.2018: 932 tuhat eurot). 2019. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 932 tuhat eurot (2018. aastal 856 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2019 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 143 737 tuhat eurot (31.12.2018: 141 182 tuhat eurot). Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamakse- tele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividen- dimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamak- seni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta (2018.a maksumäär :20/80). Seisuga 31.12.2019 on võimalik jaotada 108 006 tuhat eurot netodividendidena (31.12.2018: 107 436 tuhat eurot) ja vastav tulumaks oleks 34 087 tuhat eurot (31.12.2018: 32 814 tuhat eurot), võttes arvesse kohustust kanda osa jaotamata kasumist kohustus- likku reservkapitali. Soodsama määraga arvutatav tulumaksu summa on 2 681 tuhat eurot. 83 Lisa 16 MÜÜGITULU Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes tuhandetes eurodes 2019 2018 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük Bilansienergia 24 134 25 608 Bilansigaas 4 863 5 086 Reguleerimisteenused 4 715 4 646 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 33 712 35 340 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük Elektrivõrgu teenuste müük 84 031 86 251 Gaasivõrgu teenuste müük 12 374 10 240 Müügitulu liitumistasudest (lisa 14) 1 670 1 494 Muud elektrivõrguteenused 5 862 4 747 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 103 937 102 732 Muude kaupade ja teenuste müük Ülekandeseadmete rent (lisa 22) 917 916 Muude teenuste müük 3 469 3 943 Muude kaupade müük 80 36 Muude kaupade ja teenuste müük kokku 4 466 4 895 Müügitulu kokku 142 115 142 967 84 Lisa 17 MUUD ÄRITULUD tuhandetes eurodes 2019 2018 Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 10 584 67 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 14) 1 359 1 193 Ülekoormustulu amortisatsioon (lisa 14) 335 255 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (lisa 14) 209 237 Dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 94 68 Kasum materiaalse põhivara müügist 78 59 Muud äritulud 446 0 Muud äritulud kokku 13 105 1 879 * 2019. aasta jaanuaris sai Elering tulu leppetrahvist summas 10 440 tuhat eurot seoses koostööpartneripoolse lepingu rikkumisega. Leppetrahv määrati ICC rahvusvahelise vahekohtus. 85 Lisa 18 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED tuhandetes eurodes 2019 2018 Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks Ostetud bilansienergia 24 221 24 209 Ostetud bilansigaas 4 378 4 421 Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 3 906 4 986 Avarii elektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 10 498 Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 32 515 34 114 Süsteemiteenused Avariielektrijaama püsikulud 844 848 Reaktiivenergia 368 397 Süsteemiteenuste kulud kokku 1 212 1 245 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod Elektrivõrgu kaod 16 943 18 715 Gaasivõrgu kaod 343 266 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 17 286 18 981 Hooldus- ja remonditööd Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 6 985 7 374 Tootmishoonetele ja -territooriumitele 1 024 868 Muud kulud 510 309 Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 464 230 Hooldus- ja remonditööd kokku 8 983 8 781 Muud kulud Muud kulud 1 339 1 695 Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 365 366 Muud kulud kokku 1 704 2 061 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 61 700 65 182 86 Lisa 19 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD tuhandetes eurodes 2019 2018 Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 1 314 1 255 Telekommunikatsioonikulud 1 005 1 010 Koolitus- ja muud tegevuskulud 976 836 Infotehnoloogia kulud 901 722 Bürookulud 400 420 Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 288 255 Transpordi- ja töövahendite kulud 119 163 Teadus-ja arendustegevuse kulud (R&D) 86 499 Muud tegevuskulud 182 143 Mitmesugused tegevuskulud kokku 5 271 5 303 Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega seotud kulu summas 275 tuhat eurot. 87 Lisa 20 TÖÖJÕUKULUD tuhandetes eurodes 2019 2018 Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 6 932 6 293 Töölepingu lõpetamise hüvitised 7 12 Muud tasud 195 184 Töövõtjatele arvestatud kokku 7 134 6 489 Sotsiaalmaks 2 372 2 155 Töötuskindlustusmaks 53 47 Tööjõukulud kokku 9 559 8 691 ‚ sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 430 420 Sotsiaalmaks 153 150 Erisoodustused 28 28 Erisoodustuste tulumaks 7 7 Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 618 605 Töötajate keskmine arv 246 221 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötavad isikud 239 216 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 7 5 Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 8 8 Töötajate keskmine töötasu kuus 2 682 2 351 Kolmele juhatuse liikmele makstakse teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, mis võrdub kolme kuu teenistustasuga. 88 Lisa 21 FINANTSTULUD JA -KULUD tuhandetes eurodes 2019 2018 Finantstulud Intressitulu 62 67 Kokku finantstulud 62 67 Finantskulud Intressikulu -2 395 -7 600 Kahjum valuuta kursi muutustest -3 -2 Muud finantskulud -3 -2 Kokku finantskulud -2 401 -7 604 Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 10) 218 222 Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -2 183 -7 382 Neto finantstulud (-kulud) -2 121 -7 315 89 Lisa 22 KASUTUSRENT Elering kui rendileandja Kasutusrendi tulud tuhandetes eurodes 2019 2018 Ehitised 84 86 Rajatised 917 916 Muu vara rent 2 0 Kasutusrendi tulu kokku 1 003 1 002 Rajatised Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiudoptilise kaabli vabu kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille kohaselt ei tohi Elering anda oma ülekan- deseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.03.2025. Iga-aastane rendimaksete suurus sõltub aasta jooksul väljarenditud kiudude hulgast. Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Soetusmaksumus 5 718 6 335 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -4 850 -4 900 Jääkmaksumus 868 1 435 Arvestatud kulum tuhandetes eurodes 2 019 2 018 Arvestatud kulum 156 159 Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 sh kuni 1 aasta 916 916 1-5 aastat 3 664 3 664 üle 5 aasta 229 1 145 Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 4 809 5 725 90 Lisa 23 SALDOD JA TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on võime kont- rollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja tegevusalaste otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte üksnes juriidilisele vormile. Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks: I Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted; II Eleringi juhatus ja nõukogu; III Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded ostjate vastu Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 19 982 20 437 Nõuded ostjate vastu kokku 19 982 20 437 ‚ sh võrguettevõtjad 18 059 18 153 Võlad tarnijatele ja muud võlad Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 6 553 3 689 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 6 553 3 689 Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest: tuhandetes eurodes Seotud osapool 2019 2018 Tulu kaupade müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 8 431 8 522 Tulu teenuste müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 79 131 83 886 Tulu kaupade ja teenuste müügist kokku 87 562 92 408 Kaupade ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 5 046 3 600 Teenuste ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 4 729 4 985 Kaupade ja teenuste ost 9 775 8 585 Investeeringud põhivarasse Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 1 115 3 120 91 ƒ Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist. ƒ Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri ja gaasivõrguteenuste müügist. ƒ Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust. ƒ Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimise teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid. Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende lähedased omavad olulist mõjuvõimu, aruandval aastal ei olnud. Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 20. Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2019. aastal nii nagu ka 2018. aastal moodustatud allahindluseid. 92 Lisa 24 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust. Seisuga 31.12.2019 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed siduvad tulevikukohustused kapitalikulutusteks summas 85 700 tuhat eurot (31.12.2018: 167 200 tuhat eurot). Maksualased kohustused Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esita- mise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ja trahvid. Eleringi juht- konna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma. 93 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 28. veebruaril 2020 esitatud täiendava aruandega. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 94 Meie poolt 2019. aasta jooksul Ettevõttele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud tegevusaruandes lk 33. Ülevaade meie auditist Kokkuvõte Auditi olulisus on 1 967 tuhat eurot, mis on määratud kui 2,5% kasumist Olulisus enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA). • Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara objektide kapitaliseerimise ja Peamised auditi teemad nende kasulike eluigade määramise kohta • Ülekoormustulude raamatupidamislik kajastamine Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile. Olulisus Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna. Auditi olulisus 1 967 tuhat eurot Kuidas me selle määrasime 2,5% kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA), mis on avalikustatud aastaaruande lisas 6. Rakendatud olulisuse Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu kriteeriumi põhjendus kirjeldatud aastaaruande lisas 6, on see üheks olulisemaks mõõdikuks Ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel Ettevõtte juhtkonna poolt. 2 95 Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust. Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga Peamine auditi teema oma auditis Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted objektide kapitaliseerimise ja nende kasulike materiaalse põhivara investeeringute eluigade määramise kohta (täiendav info kapitaliseerimise kohta on kooskõlas IFRSiga. aastaaruande lisas 2 „Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest“, lisas 3 „Arvestuspõhimõtete Võttes aluseks aasta jooksul materiaalse põhivara kasutamisel rakendatud olulised soetusmaksumusse kapitaliseeritud kulutuste raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused“ ja nimekirja, testisime valimi alusel nende kulutuste lisas 10 „Materiaalne põhivara“). vara või kuluna kajastamise korrektsust, viies need kokku vastavate lepingute ja arvetega. 2019. aastal kajastas Ettevõte materiaalse põhivara soetusi summas 123,7 miljonit eurot, mis on Analüüsisime, kas juhtkonna poolt määratud peamiselt seotud elektri ja maagaasi ülekandevõrgu materiaalse põhivara objektide kasulikud eluead on ehitamisega. kooskõlas Ettevõtte ajaloolise kogemuse ja turu praktikaga. Kulutused kapitaliseeritakse, kui nende tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid Kontrollisime Ettevõtte ehitatud materiaalse põhivara varasid, ja kajastatakse kuludes, kui need on objektide õigeaegset amortiseerimise alustamist, seotud varade remontimise või hooldamisega. võrreldes objektide lõpetamata ehitusest materiaalse Kulutuste kajastamine vara või kuluna on põhivara gruppi ümberklassifitseerimise kuupäevasid hinnanguline. tööde üleandmise- ja vastuvõtmisaktide kuupäevadega. Materiaalse põhivara objektide kasulikud eluead Me ei tuvastanud oma töö tulemusena olulisi tuginevad juhtkonna hinnangutel vara või vara oluliste komponentide äritegevuses kasutamise puudujääke. perioodi kohta. Hinnangud põhinevad ajaloolisel kogemusel ja turu praktikal ning võtavad arvesse varade füüsilist seisundit. Kuigi materiaalse põhivara kapitaliseerimine ei ole meie auditi jaoks kõrge riskiga valdkond, nõuab selle auditeerimine tehingute suure mahu tõttu märkimisväärse osa auditi ajast ja ressurssidest, mistõttu on see auditi üheks peamiseks teemaks. Ülekoormustulude raamatupidamislik Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted kajastamine (täiendav info aastaaruande lisas 2 ülekoormustulude kajastamise kohta on kooskõlas „Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest“, lisas 3 IFRSiga. „Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud Analüüsisime juhtkonna poolt teostatud hinnanguid, olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused“ ja lisas 14 „Tulevaste perioodide tulud“). kas ja millal on Ettevõttel kavatsus ülekoormustasusid kasutada uute ülekandevõimsuste ehitamiseks. Viisime saadud info 3 96 2019. aastal sai Ettevõte ülekoormustasusid kokku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollides summas 12,7 miljonit eurot ning bilansis seisuga kirja pandud otsustega tulevikus tehtavate 31. detsember 2019 tulevaste perioodide tuluna investeeringute kohta ning investeeringute kajastatud ülekoormustasude saldo oli kokku 87,5 eelarvega. miljonit eurot. Testisime bilansis tulevaste perioodide tuludes Saadud ülekoormustasude kajastamine sõltub kajastatud ülekoormustulusid tasu saamist kolmanda nende kasutuseesmärgist. Ülekoormustasud, mida osapoole kinnituskirja abil. kasutatakse uute ülekandevõimsuste ehitamiseks, kajastatakse sarnaselt sihtfinantseerimisele kuni Lisaks hindasime ülekoormustulude kajastamise ehituse valmimiseni bilansis kohustuste all tulevaste kohta avalikustatud info piisavust raamatupidamise perioodide tuluna. Ülekoormustasud, mida aastaaruandes. kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse Me ei tuvastanud oma töö tulemusena olulisi ülekoormuse tekkimise perioodil tuluna. puudujääke. Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab hinnangute tegemist. Nende olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks. Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Ettevõtte struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Ettevõte tegutseb. Ettevõtte auditi meeskond on teostanud Ettevõttele täismahus auditi. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. 4 97 Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; 5 98 • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel vastavate kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu. Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood Meid määrati esmakordselt Ettevõtte kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäri otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Ettevõttele kui avaliku huvi üksusele on kokku 8 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Ettevõtte audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2030 lõppeva majandusaastani. AS PricewaterhouseCoopers Lauri Past Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567 28. veebruar 2020 6 99 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 oli 143 737 tuhat eurot. Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt: Maksta aktsionärile dividendidena 20 600 tuhat eurot Kohustuslikku reservkapitali 1 644 tuhat eurot Jaotamata kasumisse 121 493 tuhat eurot 100 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2019. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDELE Elering AS 2019.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 28.02.2020 Taavi Veskimägi Juhatuse esimees Riina Käi Juhatuse liige Kalle Kilk Juhatuse liige 101 ELERINGI MÜÜGITULU VASTAVALT EMTAK 2008-LE Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala 2019 2018 35121 Ülekande teenus- edastamine põhivõrgu kaudu 94 218 95 459 35221 Maagasi ülekanne 11 697 9 658 35141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 28 849 30 253 35231 Bilansigaasi müük 4 863 5 188 77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 917 916 49501 Torutransport 678 583 47770 Muude kasutatud kaupade jaemüük 80 36 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 84 86 46699 Muu müük 729 788 * EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 102 Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti telefon: 715 1222 e-post: [email protected] www.elering.ee 104 Elering AS (registrikood: 11022625) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Elering AS asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 01.07.2020.a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 229 890 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud Elering AS 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, §335, § 336 lõikest 3 ning Vabariigi Valitsuse 18.06.2020.a. korraldusest nr 217 AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada Elering AS korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud). 3. Kinnitada Elering AS 31.12.2019. a seisuga jaotamata kasumi 143 737 tuhat eurot jaotamine alljärgnevalt: - 1 644 tuhat eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali - 25 600 tuhat eurot dividendidena riigieelarvesse - 116 493 tuhat eurot jaotamata kasumisse 4. Maksta aktsionärile välja dividendidena 25 600 000 eurot. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel