dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Loots korralise üldkoosoleku otsus 01.07.20

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. juuli 2020
Viit
1.1-5/20-037
Registreeritud
3. juuli 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-037 03.07.2020 Käskkiri.bdoc903 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Aktsiaselts Eesti Loots registrikood: 10717897 tänava/talu nimi, Sadama tee 9 maja ja korteri number: küla: Rohuneeme küla vald: Viimsi vald maakond: Harju maakond postisihtnumber: 74012 telefon: +372 6053800 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.loots.ee Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Kasumiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Omakapitali muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Varud 17 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 19 Lisa 8 Kasutusrent 19 Lisa 9 Laenukohustised 20 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 11 Aktsiakapital 21 Lisa 12 Müügitulu 22 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 22 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 23 Lisa 15 Tööjõukulud 23 Lisa 16 Muud ärikulud 23 Lisa 17 Intressikulud 24 Lisa 18 Intressitulud 24 Lisa 19 Seotud osapooled 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE AS Eesti Loots on 2000. aastal asutatud äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning mille aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aktsiaseltsi tegevuse eesmärgiks on ohutu meresõidu tagamine lootsitavatele laevadele. AS-i Eesti Loots põhitegevuseks on lootsiteenuse osutamine Eesti sadamaid külastavatele laevadele. See ülesanne on äriühingule pandud meresõiduohutuse seadusega. Muud AS-i Eesti Loots põhikirjalised tegevusalad on lootsimispiirkondades laevade teenindamine, lootsimisalane konsultatsioon ja koolitus, lootsilaevade rentimine ja sadamateenuste osutamine. AS-i Eesti Loots asutamise alus tuleneb meresõiduohutuse seadusest, mille kohaselt osutab lootsiteenust kohustusliku lootsimise piirkondades riigi poolt moodustatud äriühing. Sadama akvatooriumil lootsiteenuse osutamise õigus on ka sadama valdajal. AS Eesti Loots pakub lootsiteenust kõigis kohustusliku lootsimise piirkondades, mis on (6 kohustusliku lootsimise piirkonda): Tallinn, Paldiski, Kunda-Loksa, Väinameri, Pärnu ja Sillamäe. Tallinna piirkonnas saab eristada Muuga sadamat ja Tallinna lahe sadamaid (olulisemad Vanasadam, Paljassaare, Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse ja Miiduranna). Paldiski jaotub Põhjasadamaks ja Lõunasadamaks. Väinameres on alajaotus Saaremaa ja Hiiumaa (kokku 9 sadamat, millele lisaks Virtsu sadam ja Väinamere transiit). Kunda piirkond hõlmab ka Loksa sadamat. Aktsiaseltsi tulud moodustuvad laevade lootsimise eest saadavatest lootsitasudest, lootsilaevade rendist ja muudest tuludest. Tasu lootsimise eest kujuneb kombineerituna lootsimise pikkusest ning lootsitava laeva suurusest (kogumahtuvusest). Lootsimiste arv 2019. aastal teostas AS Eesti Loots 10 780 lootsimist, mis on 7% rohkem kui 2018. aastal. Kümnel kuul ületas lootsimiste arv 2018. aasta vastavad kuud. Lootsimiste arvu kõikumine läbi aasta kuude lõikes võrreldes 2018. aastaga oli -10,5% (oktoobris) kuni +25,0% (juulis). Muutused ja lootsimiste arvud on kajastatud järgneval graafikul ja tabelis. Piirkonniti jagunes lootsimiste arv 2019 aastal võrreldes 2018 aastaga järgmiselt : 2019 2018 Tallinn 4778 4153 sh Muuga 2613 2154 Kopli (Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse) 1023 880 Vanasadam 749 709 Paljassaare, Patareisadam, Miiduranna, Lahesuu, Miinisadam, Noblessneri sadam ja sadama välised 393 410 Paldiski 1639 1668 Kunda, Loksa 717 848 Väinameri 882 993 Pärnu 1095 1124 Sillamäe 1669 1284 Kokku 10780 10070 Tabelis toodud andmetest nähtub, et lootsimiste arvud on vähenenud Kunda-Loksa piirkonnas (15,4%), Väinamere piirkonnas (11,2%) ning Pärnu ja Paldiski sadamates (vastavalt 2,6% ja 1,7%). Suurim lootsimiste arvu tõus toimus Sillamäe sadamas (30,0%), millele järgnesid Muuga sadam (21,3%) ja Tallinna lahe sadamad (8,3%). 2019. aasta lootsimised jagunesid piirkondade lõikes järgnevalt: Allpool olevast graafikust on näha lootsimised kuude lõikes kahel viimasel aastal: 2018 ja 2019. Kuigi aastad kulgevad suhteliselt sarnase trendiga, siis on näha, kuidas 2019. aasta mahtude graafik ületab kümnel kuul 2018 aasta vastavate kuude näitajaid, jäädes võrdluses alla vaid juunis ja oktoobris. Märgatav mahtude kasv toimus juulis 2019 Tulud AS Eesti Loots on 2019. aastal saanud tulusid kokku ligikaudu 10,44 miljonit eurot, millest tulud lootsimisest moodustavad 98,92%. Ülejäänud tulud laekuvad põhiliselt lootsilaevade rentimisest ja muudest tuludest (näit: vara rent, lootsimisalane koolitus jne.). 2019. aastal teenisime tulusid lootsimistest 7,6% rohkem võrreldes 2018. aastaga, summaliselt ligikaudu 729 tuhat eurot. Kuni 2014. aastani oli läbi aastate oluliselt suurim piirkondlik tuluteenija Muuga. 2017. aasta tõi muutuse, mis jätkus ka 2019 aastal, kus rahaline sissetulek on suurim Tallinna lahe sadamates. Tallinn ja Muuga koos annavad 56,6% Lootsi rahalistest tuludest, mis moodustab 5.43 miljonit eurot. Sillamäe osakaaluks jäi 1,71 miljonit eurot, Paldiski 1,35 miljonit eurot, ning Kunda-Loksa, Pärnu ja Väinamere piirkonnad, iga neist eraldi 524 - 725 tuhande eurose käibega. Kulud AS-i Eesti Loots 2019. aasta märksõnadeks olid jätkuvalt kulude optimeerimine ja kokkuhoid. Tegevuskuludeks oli planeeritud 8,53 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes olid kulutused 8,45 miljonit eurot, mis teeb kokkuhoidu 1% ehk rahaliselt ligikaudu 92 tuhat eurot. Valdava osa kuludest moodustavad tööjõukulud. Nende kujunemine on kokku lepitud kollektiivlepingus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja AS-i Eesti Loots vahel. Töötasu ja maksukulu oleme suutnud planeerida ja kontrolli all hoida. Võrreldes eelarvega oli ülekulu töötasult ja maksudelt 0,22% ehk rahaliselt ligikaudu 11 tuhat eurot. Kulutused meditsiinile tekitasid mõningase ülekulu, mis oli seotud nõudest töötajaid täiendavalt vaktsineerida. Kõigi majandamiskulude alaliikide osas on tegu väiksemate või täpselt planeeritud kulutustega. Kokku on majandamiskulud eelarvega võrreldes väiksemad 7% ehk rahaliselt ligikaudu 53 tuhat eurot. Laevakulud jäid eelarvega võrreldes 4% väiksemaks ehk rahaliselt ligikaudu 49 tuhat eurot. Põhiosa sellest moodustab kulu laevakütusele, mida kulus seoses suveperioodi tööde mahu kasvuga rohkem ja mille hind kasvas meie prognoosist kiiremini. Vähesel määral on tegu ka erakorraliste ja ettenägematute laevaseadmete remontidega. Amortisatsioon kujunes täpselt planeeritud summas. Finantskulud kujunesid planeeritust 5% väiksemateks. Aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 1 732 tuhat eurot, mis on 651 tuhat eurot planeeritust rohkem. Olulised sündmused aruandeaastal AS-i Eesti Loots lootsilaevastiku baassadamaks on Rohuneeme sadam. 2019. aastal on mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna nii sadam, kui ka kaks merekanalit, mis võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna lahele. Samuti teosati kaide veealuste osade ja betoonpindade remont kogusummas 53 tuhat eurot. Kanalite heas seisukorras hoidmine on jätkuvalt problemaatiline, kuna Eestis puudub või ei ole küllaldaselt madalates veekogudes süvendamise ja pinnase äraveoga seotud tehnikat. 2019. aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja. Nimetatud majandusaastal opereeris AS Eesti Loots 01.01.2014.a. kehtima hakanud hinnakirja alusel. 2019. aastal täiendavaid laenulepinguid ei sõlmitud. Tulususe näitajad Finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on järgmised: 2019 2018 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 15,8 10,4 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 10,9 6,9 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 16,6 10,4 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 19,1 13,5 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 14,0 8,4 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 4,4 2,2 Muu avaldamisele kuuluv teave Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 117, aruandeaasta lõpul 118. Töötajate töötasu üldsumma aruandeaastal oli 3 888 352 eurot. Juhatusele ja nõukogule on aruandeaastal makstud tasudena vastavalt 69 833 ja 30 000 eurot. Tehinguid seotud osapooltega on kajastatud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 19. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 2019 Tulenevalt riigivara seaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Loots põhikirja punktist 7.2.2 on AS-il Eesti Loots kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina AS Eesti Loots järgib HÜT põhimõtteid mõningate eranditega, mida on kirjeldatud ja nimetatud mittejärgimise põhjus. Üldkoosolek Tulenevalt sellest, et 2019. majandusaasta jooksul oli AS-i Eesti Loots ainuaktsionäriks Eesti Vabariik siis ei ole vajadust järgida HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. 03.05.2019 kinnitas korraline üldkoosolek AS-i Eesti Loots 2018. aasta majandusaasta aruande, tegi otsuse maksta aktsionärile jaotamata kasumi arvel välja dividendidena 1 000 000 eurot. AS-i Eesti Loots 2019-2021 majandusaasta audiitoriks kinnitati KM Audit OÜ. Nõukogu AS-i Eesti Loots nõukogu koosneb 4 liikmest. Nõukogu liikmed valitakse kooskõlas riigivaraseaduse, § 81 sätestatule. 2019.a detsembrikuu seisuga oli AS Eesti Loots nõukogu koosseis järgmine: esimees Margus Kaasik ja liikmed: Maivi Ots, Taivo Linnamägi, Teet Palmse. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2019. aastal toimus 5 koosolekut. Nõukogu olulisemad otsused: 1. Kiita heaks AS-i Eesti Loots 2018. majandusaasta tulemused. 2. Esitada üldkoosolekule ettepanek maksta dividendideks 1 000 000 eurot. 3. Maksta juhatuse liikmele tulemustasu vastavalt AS-i Eesti Loots tulemustasu maksmise korrale ja tulemustasu arvestamise alustele 2 kuu töötasu ulatuses proportsionaalselt tööloldud ajaga. 4. Juhatuse liikmel koostada lootsilaevade tehnilise seisukorra kokkuvõte ja 10 aasta investeeringute plaan. 5. Juhatuse liikmel välja töötada ostu ettevalmistava isiku ja komisjoni liikmete huvide konflikti puudumise kinnitamise kord. 6. Kinnitada AS-i Eesti Loots 2020. aasta eelarve. 7. Kiita heaks Investeeringute plaan 2020. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad tulenevalt riigivaraseaduse § 80 lõikest 1 ja § 81-st ning kooskõlas äriseadustiku § 305 lõikega 1, § 319 lõigetega 1 ja 4, AS-i Eesti Loots põhikirjaga ning arvestades nimetamiskomitee 07.07.2017 kirjaga nr 12.5- 8/31 saadetud ettepanekut. Juhatus AS-i Eesti Loots juhatus on üheliikmeline. AS-i Eesti Loots juhatuse liige esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatuse liige tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatuse liige tagab kehtivate õigusaktide täitmise ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Juhatuse liige Peeter Sepp ei kuulu teiste äriühingute juhatustesse. Teabe avaldamine AS Eesti Loots avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta. Veebilehel on avaldatud Lootsitasu määrad ja maksmise kord, AS-i Eesti Loots hankekord ja hankeplaan. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel äriühingu põhikiri, andmed audiitori kohta ja majandusaasta vahearuanded ja aastaaruanne. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Juhatuse koostatud 2019. majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Ainuaktsionäri otsusega on 2019. aasta majandusaasta audiitoriks valitud KM Audit OÜ vandeaudiitor Koidu Metsamaa. Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 3 578 426 2 606 638 2 Nõuded ja ettemaksed 600 614 556 208 3 Varud 89 171 95 571 4 Kokku käibevarad 4 268 211 3 258 417 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 13 897 106 15 174 921 6 Immateriaalsed põhivarad 9 406 25 287 7 Kokku põhivarad 13 906 512 15 200 208 Kokku varad 18 174 723 18 458 625 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 513 932 783 136 9 Võlad ja ettemaksed 441 567 653 934 10 Kokku lühiajalised kohustised 955 499 1 437 070 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 4 502 339 5 036 867 9 Kokku pikaajalised kohustised 4 502 339 5 036 867 Kokku kohustised 5 457 838 6 473 937 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 803 600 1 803 600 11 Kohustuslik reservkapital 180 360 180 360 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 000 728 8 996 232 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 732 197 1 004 496 Kokku omakapital 12 716 885 11 984 688 Kokku kohustised ja omakapital 18 174 723 18 458 625 10 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Müügitulu 10 440 965 9 642 785 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 628 201 -1 636 482 13 Mitmesugused tegevuskulud -275 674 -305 662 14 Tööjõukulud -5 252 334 -5 109 909 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 293 696 -1 287 922 6,7 Muud ärikulud -802 -4 699 16 Kokku ärikasum (-kahjum) 1 990 258 1 298 111 Intressitulud 267 256 18 Intressikulud -37 398 -43 871 17 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 953 127 1 254 496 Tulumaks -220 930 -250 000 11 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 732 197 1 004 496 11 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 1 990 258 1 298 111 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 293 696 1 287 922 6,7 Kokku korrigeerimised 1 293 696 1 287 922 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -44 405 36 895 3 Varude muutus 6 400 5 228 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -212 107 180 347 Kokku rahavood äritegevusest 3 033 842 2 808 503 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 -135 355 6,7 soetamisel Laekunud intressid 267 256 Kokku rahavood investeerimistegevusest 267 -135 099 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -803 732 -824 326 9 Makstud intressid -37 659 -44 013 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 11 Makstud ettevõtte tulumaks -220 930 -250 000 11 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 062 321 -2 118 339 Kokku rahavood 971 788 555 065 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 606 638 2 051 573 Raha ja raha ekvivalentide muutus 971 788 555 065 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 578 426 2 606 638 2 12 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2017 1 803 600 180 360 9 996 232 11 980 192 Aruandeaasta kasum 0 0 1 004 496 1 004 496 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -1 000 000 -1 000 000 dividendid 31.12.2018 1 803 600 180 360 10 000 728 11 984 688 Aruandeaasta kasum 0 0 1 732 197 1 732 197 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -1 000 000 -1 000 000 dividendid 31.12.2019 1 803 600 180 360 10 732 925 12 716 885 Täpsem informatsioon on esitatud lisas 11. 13 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend). Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud varade ning kohustuste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventari maksumusega 640 kuni 5 000 eurot üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse nii materiaalse kui immateriaalse põhivara puhul protsentides soetusmaksumusest lineaarselt. 14 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 20-33 Masinad ja seadmed 5-10 Bürooseadmed 5 Arvutid ja tarvikud 3-4 Veesõidualused 20 Muu materiaalne põhivara 5-10 Immateriaalne põhivara 4 Maad ei amortiseerita. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed väljarenditud varadelt kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis 15 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu lootsi- ja muude teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulusid alla 2 000 euro ei periodiseerita. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel oli 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Seotud osapooled AS-i Eesti Loots seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2015 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või AS-i Eesti Loots sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§49´). Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. 16 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Arvelduskontod pankades 3 578 426 2 606 638 Kokku raha 3 578 426 2 606 638 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 537 776 537 776 0 0 Ostjatelt 537 776 537 776 0 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 62 838 62 838 0 0 5 ja tagasinõuded Kokku nõuded ja 600 614 600 614 ettemaksed 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 500 761 500 761 0 0 Ostjatelt 500 761 500 761 0 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 55 447 55 447 0 0 ja tagasinõuded Kokku nõuded ja 556 208 556 208 0 0 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 89 171 95 571 Laevakütus 68 956 66 355 Eririietus 20 215 29 216 Kokku varud 89 171 95 571 17 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 2 452 0 3 387 Käibemaks 33 400 0 26 544 0 Üksikisiku tulumaks 0 61 910 0 57 112 Sotsiaalmaks 0 109 348 0 102 932 Kohustuslik kogumispension 0 3 930 0 3 438 Töötuskindlustusmaksed 0 6 418 0 5 934 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 0 0 250 000 Ettemaksukonto jääk 29 438 28 903 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 62 838 184 058 55 447 422 803 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2017 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 469 449 95 637 112 385 26 448 155 Akumuleeritud kulum 0 -1 262 169 -8 767 195 -92 129 0 -10 121 493 Jääkmaksumus 373 369 1 135 146 14 702 254 3 508 112 385 16 326 662 Ostud ja parendused 0 0 112 385 8 070 0 120 455 Amortisatsioonikulu 0 -99 472 -1 169 651 -3 073 0 -1 272 196 Ümberliigitamised 0 0 112 385 0 -112 385 0 31.12.2018 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 0 26 568 610 Akumuleeritud kulum 0 -1 361 641 -9 936 846 -95 202 0 -11 393 689 Jääkmaksumus 373 369 1 035 674 13 757 373 8 505 0 15 174 921 Amortisatsioonikulu 0 -99 472 -1 175 270 -3 073 0 -1 277 815 31.12.2019 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 0 26 568 610 Akumuleeritud kulum 0 -1 461 113 -11 112 116 -98 275 0 -12 671 504 Jääkmaksumus 373 369 936 202 12 582 103 5 432 0 13 897 106 18 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2017 Soetusmaksumus 62 020 62 020 Akumuleeritud kulum -35 907 -35 907 Jääkmaksumus 26 113 26 113 Ostud ja parendused 14 900 14 900 Amortisatsioonikulu -15 726 -15 726 31.12.2018 Soetusmaksumus 55 542 55 542 Akumuleeritud kulum -30 255 -30 255 Jääkmaksumus 25 287 25 287 Amortisatsioonikulu -15 881 -15 881 31.12.2019 Soetusmaksumus 55 542 55 542 Akumuleeritud kulum -46 136 -46 136 Jääkmaksumus 9 406 9 406 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2019 2018 Kasutusrenditulu 1 583 1 590 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 1 590 1 590 Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 59 390 60 478 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 19 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne 12 kuu jooksul 58 105 56 112 1-5 aasta jooksul 32 299 21 890 Lisa 9 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud Luminor Bank Euribor + 261 901 261 901 EUR 20.10.2021 0,80% OP Corporate Bank Euribor + 252 031 252 031 EUR 21.04.2021 0,79% Lühiajalised laenud 513 932 513 932 kokku Pikaajalised laenud Luminor Bank Euribor + 2 408 550 0 2 408 550 0 EUR 20.10.2021 0,80% OP Corporate Bank Euribor + 2 093 789 0 2 093 789 0 EUR 21.04.2021 0,79% Pikaajalised laenud 4 502 339 0 4 502 339 0 kokku Laenukohustised kokku 5 016 271 513 932 4 502 339 0 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud SEB III Euribor + 295 248 295 248 EUR 26.11.2019 1,27% Luminor Euribor + 259 845 259 845 EUR 20.10.2021 0,80% OP Corporate Bank Euribor + 228 043 228 043 EUR 21.04.2021 0,79% Lühiajalised laenud 783 136 783 136 kokku Pikaajalised laenud Luminor Euribor + 2 670 451 0 2 670 451 0 EUR 20.10.2021 0,80% OP Corporate Bank Euribor + 2 366 416 0 2 366 416 0 EUR 21.04.2021 0,79% Pikaajalised laenud 5 036 867 0 5 036 867 0 kokku Laenukohustised kokku 5 820 003 783 136 5 036 867 0 Laenude lepingute limiitide kogumaht seisuga 31.12.2019 on OP Corporate Bank PLC Eesti filiaalilt 3 698 000 eurot (31.12.2018: 3 698 000 eurot) ja Luminorilt 4 000 000 eurot (31.12.2018: 4 000 000). Seisuga 31.12.2019 on Luminorilt kasutamata laenulimiit 200 000 eurot (31.12.2018: 200 000 eurot). 20 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Tulenevalt sellest, et Eest Vabariik on AS-i Eesti Loots ainuaktsoinär, kõikide eespool nimetatud laenude puhul tagatisi ei nõuta. Pangalaenude laenulepingud sisaldavad muu hulgas teatud tingimusi (loan covenants) ettevõtte suhtarvude osas, millele ettevõtte finantsnäitajad peavad vastama - vastasel korral on pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda. Seisuga 31.12.2019 vastas ettevõte kõikidele laenulepingute tingimustele. Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 119 155 119 155 0 0 Võlad töövõtjatele 137 413 137 413 0 0 Maksuvõlad 184 058 184 058 0 0 5 Muud võlad 941 941 0 0 Intressivõlad 941 941 0 0 Kokku võlad ja 441 567 441 567 0 0 ettemaksed 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 104 120 104 120 0 0 Võlad töövõtjatele 125 810 125 810 0 0 Maksuvõlad 422 803 422 803 0 0 5 Muud võlad 1 201 1 201 0 0 Intressivõlad 1 201 1 201 0 0 Kokku võlad ja 653 934 653 934 0 0 ettemaksed Lisa 11 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Aktsiakapital 1 803 600 1 803 600 Aktsiate arv (tk) 18 036 18 036 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Kõik AS Eesti Loots aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäride õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. AS Eesti Loots põhikirjas fikseeritud miimimumaktsiakapital on 1 803 600 eurot ja maksimumkapital on 7 214 400 eurot. Aruandeaastal kuulutati välja ja maksti omanikule dividende 1 000 000 eurot (2018: 1 000 000 eurot), millelt tekkis tulumaksukulu 220 930 eurot (2018: 250 000 eurot). Ettevõtte vaba omakapital seisuga 31.12.2019 moodustas 10 732 925 eurot (2018: 10 000 728 eurot). Aruandekuupäeva seisuga on omanikele võimalik dividendidena välja maksta 8 632 852 eurot (2018: 8 000 582 eurot) ning dividendide väljamaksmisel kaasneks dividendide tulumaks väljamakstavalt summalt, seega 2 100 073 eurot (2018: 2 000 146 eurot). 21 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Müügitulu (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 10 440 965 9 642 785 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 10 440 965 9 642 785 Kokku müügitulu 10 440 965 9 642 785 Müügitulu tegevusalade lõikes Laevade lootsimine 10 329 368 9 600 348 Lootsilaevade rent 71 571 20 529 Ruumide rent 1 583 1 590 8 Muud 38 443 20 318 Kokku müügitulu 10 440 965 9 642 785 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2019 2018 Tooraine ja materjal -24 852 -27 338 Energia -646 070 -692 794 Kütus -646 070 -692 794 Transpordikulud -400 569 -406 944 Laevade ja sõidukite remont ja hooldus -305 094 -291 375 Laevade kindlustus -52 848 -92 153 Muud laevakulud -198 768 -125 878 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -1 628 201 -1 636 482 22 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Üür ja rent -59 390 -60 478 8 Energia -40 117 -40 901 Elektrienergia -20 109 -19 418 Soojusenergia -20 008 -21 483 Mitmesugused bürookulud -14 296 -16 338 Lähetuskulud -1 169 -406 Koolituskulud -10 035 -8 042 Riiklikud ja kohalikud maksud -2 366 -2 366 Inventar ja inventari hooldus -13 471 -9 344 IT kulud -37 292 -57 578 Ruumide korrashoiukulud -32 355 -28 868 Sõidukite ülalpidamiskulud -14 107 -16 686 Sidekulud -10 274 -10 541 Esindus- ja õigusabi kulud -21 516 -25 195 Muud -19 286 -28 919 Kokku mitmesugused tegevuskulud -275 674 -305 662 Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -3 888 352 -3 784 842 Sotsiaalmaksud -1 312 386 -1 276 988 Erisoodustused -51 596 -48 079 Kokku tööjõukulud -5 252 334 -5 109 909 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 117 117 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 116 116 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 Lisa 16 Muud ärikulud (eurodes) 2019 2018 Muud ärikulud -802 -4 699 Kokku muud ärikulud -802 -4 699 23 Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Intressikulud (eurodes) 2019 2018 Intressikulu laenudelt -37 398 -43 871 Kokku intressikulud -37 398 -43 871 Lisa 18 Intressitulud (eurodes) 2019 2018 Intressitulu hoiustelt 267 256 Kokku intressitulud 267 256 Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 99 833 143 033 Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustus kahe kuupalga keskmise tasu ulatuses. Nõukogu liikmetele on aruandeperioodil arvestatud tasusid 30 000 eurot (2018: 30 000 eurot) ja juhatuse liikmele 69 833 (2018: 113 033 eurot). 24 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts Eesti Loots aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts Eesti Loots (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Koidu Metsamaa Vandeaudiitori number 435 KM Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 279 Möldre tee 9, Tallinn, Harju maakond, 10915 02.03.2020 AS Eesti Loots nõukogu aruanne Kuupäev digiallkirjas Käesolev aruanne on koostatud äriseadustiku § 333 alusel. Hinnang juhatuse poolt koostatud 201 9 . a asta majandusaasta aruandele: 201 9 . a asta majandusaasta aruanne (edaspidi: aruanne) on koostatud järgides raamatupidamise seadust ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Aruanne on auditeeritud KM Audit OÜ poolt ning selle kohta on esitatud märkusteta sõltumatu vandeaudiitori aruanne. Aruande kohaselt on aktsiaseltsi 31.12.201 9 varade mahuks 18 174 723 eurot. Majandusaasta puhaskasum moodustab 1 732 197 eurot. Nõukogu kiitis juhatuse poolt koostatud aruande heaks ning esitas selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Aktsiaseltsi tegevuse korraldamine ja juhtimine 201 9 . a astal tegeles aktsiaseltsi igapäevase juhtimisega juhatuse liige Peeter Sepp. 201 9 . a astal toimus 5 nõukogu koosolekut. Nõukogu on juhtinud aktsiaseltsi tegevust 201 9 . a asta eelarve (bilansi ja kasumiaruande projektsioon ning investeeringute kava) abil. Eelarve kinnitati 05 .1 2 .201 8 . a astal . Nõukogu võttis teadmiseks AS Eesti Loots poolt koostatud kolme etappi jaotatud laevastiku arengukava aastateks 2020-2030 , mille tarvis on arvestatud asjaoludega, et oleks tagatud kvaliteetne laevastik ning finants-majanduslikus kontekstis oleks kontroll tulude-kulude, rahavoogude ja muude oluliste näitajate üle ning arvestatud omanikupoolsete ootustega äriühingu tegevuse planeerimisel. Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli ilma juhatuse liikmeteta 11 6 , 62 ja aruandeaasta lõpul 117. 2019. aastal täiendavaid laenulepinguid ei sõlmitud. 201 9 . aasta finants-majanduslikku olukorda iseloomustavates suhtarvudes leidsid aset muutus ed nii laevakülastuste arv us (+7%) kui ka sellest teenitud tulus (+8%) võrreldes 201 8 aastaga . L ootsiteenuse hinnakiri on olnud muutumatu alates 2014 aastast. Samuti hoiavad varasemad juhtimisotsused aktivad jätkuvalt efektiivselt töös ning vastavad omanikupoolsetele ootustele. Alljärgnevalt on ära toodud olulised tulususe näitajad võrdluses eelmise perioodiga: 201 9 201 8 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 1 5 , 8 10 , 4 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 10 , 9 6 , 9 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 1 6 , 6 10, 4 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 1 9 , 1 13, 5 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 14 , 0 8, 4 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 4 , 4 2, 2 Nõukogu koosseisus 201 9 . aastal muutusi ei toimunud. Nõukogu liikmetena jätkavad - Margus Kaasik (nõukogu esimee s ) , Maivi Ots, Taivo Linnamägi, Teet Palmse. Nõukogu on kiitnud aktsiaseltsi juhatuse tegevuse 201 8 . a astal heaks ning maksnud 201 9 . a astal juhatuse liikmele t ulemustasu vastavalt AS-i Eesti Loots tulemustasu maksmise korrale ja tulemustasu arvestamise alustele 2 kuu töötasu ulatuses propotsionaalselt tööloldud ajaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Kaasik AS Eesti Loots nõukogu esimees Aktsiaselts Eesti Loots (registrikood: 10717897) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Eesti Loots asukohaga Sadama tee 9, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 01.07.2020.a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 18 036 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud AS Eesti Loots 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, §335, § 336 lõikest 3 ning Vabariigi Valitsuse 18.06.2020.a. korraldusest nr 217: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada 2019.a. majandusaasta aruanne (lisatud); 2. Kinnitada Aktsiaseltsi Eesti Loots 2019. a kasumi jaotamine alljärgnevalt:  puhaskasum 1 732 197 eurot, koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga 9 000 728 eurot, millest:  1 500 000 eurot dividendidena riigieelarvesse;  jaotamata kasumisse 232 197 eurot;  jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 9 232 197 eurot. 3. Maksta aktsionärile dividendidena 1 500 000 eurot. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas AS Eesti Loots kasumi jaotamise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9 000 728 eurot 2019. aasta puhaskasum 1 732 197 eurot Kokku jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 10 732 925 eurot AS Eesti Loots juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kasumi jaotamiseks järgmiselt: 1. dividendideks 1 350 000 eurot 2. jaotamata kasumisse 382 197 eurot Kokku 1 732 197 eurot Peeter Sepp Juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel