MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
ärinimi: Aktsiaselts Eesti Loots
registrikood: 10717897
tänava/talu nimi, Sadama tee 9
maja ja korteri number:
küla: Rohuneeme küla
vald: Viimsi vald
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 74012
telefon: +372 6053800
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.loots.ee
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 10
Bilanss 10
Kasumiaruanne 11
Rahavoogude aruanne 12
Omakapitali muutuste aruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 17
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Varud 17
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 18
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 19
Lisa 8 Kasutusrent 19
Lisa 9 Laenukohustised 20
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 11 Aktsiakapital 21
Lisa 12 Müügitulu 22
Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 22
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 23
Lisa 15 Tööjõukulud 23
Lisa 16 Muud ärikulud 23
Lisa 17 Intressikulud 24
Lisa 18 Intressitulud 24
Lisa 19 Seotud osapooled 24
Aruande allkirjad 25
Vandeaudiitori aruanne 26
2
TEGEVUSARUANNE
AS Eesti Loots on 2000. aastal asutatud äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning
mille aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aktsiaseltsi
tegevuse eesmärgiks on ohutu meresõidu tagamine lootsitavatele laevadele.
AS-i Eesti Loots põhitegevuseks on lootsiteenuse osutamine Eesti sadamaid külastavatele
laevadele. See ülesanne on äriühingule pandud meresõiduohutuse seadusega. Muud AS-i
Eesti Loots põhikirjalised tegevusalad on lootsimispiirkondades laevade teenindamine,
lootsimisalane konsultatsioon ja koolitus, lootsilaevade rentimine ja sadamateenuste
osutamine.
AS-i Eesti Loots asutamise alus tuleneb meresõiduohutuse seadusest, mille kohaselt osutab
lootsiteenust kohustusliku lootsimise piirkondades riigi poolt moodustatud äriühing.
Sadama akvatooriumil lootsiteenuse osutamise õigus on ka sadama valdajal.
AS Eesti Loots pakub lootsiteenust kõigis kohustusliku lootsimise piirkondades, mis on (6
kohustusliku lootsimise piirkonda): Tallinn, Paldiski, Kunda-Loksa, Väinameri, Pärnu ja
Sillamäe. Tallinna piirkonnas saab eristada Muuga sadamat ja Tallinna lahe sadamaid
(olulisemad Vanasadam, Paljassaare, Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse ja Miiduranna).
Paldiski jaotub Põhjasadamaks ja Lõunasadamaks. Väinameres on alajaotus Saaremaa ja
Hiiumaa (kokku 9 sadamat, millele lisaks Virtsu sadam ja Väinamere transiit). Kunda
piirkond hõlmab ka Loksa sadamat.
Aktsiaseltsi tulud moodustuvad laevade lootsimise eest saadavatest lootsitasudest,
lootsilaevade rendist ja muudest tuludest. Tasu lootsimise eest kujuneb kombineerituna
lootsimise pikkusest ning lootsitava laeva suurusest (kogumahtuvusest).
Lootsimiste arv
2019. aastal teostas AS Eesti Loots 10 780 lootsimist, mis on 7% rohkem kui 2018. aastal.
Kümnel kuul ületas lootsimiste arv 2018. aasta vastavad kuud. Lootsimiste arvu kõikumine
läbi aasta kuude lõikes võrreldes 2018. aastaga oli -10,5% (oktoobris) kuni +25,0% (juulis).
Muutused ja lootsimiste arvud on kajastatud järgneval graafikul ja tabelis.
Piirkonniti jagunes lootsimiste arv 2019 aastal võrreldes 2018 aastaga järgmiselt :
2019 2018
Tallinn 4778 4153
sh Muuga 2613 2154
Kopli (Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse) 1023 880
Vanasadam 749 709
Paljassaare, Patareisadam, Miiduranna, Lahesuu, Miinisadam,
Noblessneri sadam ja sadama välised 393 410
Paldiski 1639 1668
Kunda, Loksa 717 848
Väinameri 882 993
Pärnu 1095 1124
Sillamäe 1669 1284
Kokku 10780 10070
Tabelis toodud andmetest nähtub, et lootsimiste arvud on vähenenud Kunda-Loksa
piirkonnas (15,4%), Väinamere piirkonnas (11,2%) ning Pärnu ja Paldiski sadamates
(vastavalt 2,6% ja 1,7%). Suurim lootsimiste arvu tõus toimus Sillamäe sadamas (30,0%),
millele järgnesid Muuga sadam (21,3%) ja Tallinna lahe sadamad (8,3%).
2019. aasta lootsimised jagunesid piirkondade lõikes järgnevalt:
Allpool olevast graafikust on näha lootsimised kuude lõikes kahel viimasel aastal: 2018 ja
2019. Kuigi aastad kulgevad suhteliselt sarnase trendiga, siis on näha, kuidas 2019. aasta
mahtude graafik ületab kümnel kuul 2018 aasta vastavate kuude näitajaid, jäädes võrdluses
alla vaid juunis ja oktoobris. Märgatav mahtude kasv toimus juulis 2019
Tulud
AS Eesti Loots on 2019. aastal saanud tulusid kokku ligikaudu 10,44 miljonit eurot, millest
tulud lootsimisest moodustavad 98,92%. Ülejäänud tulud laekuvad põhiliselt lootsilaevade
rentimisest ja muudest tuludest (näit: vara rent, lootsimisalane koolitus jne.). 2019. aastal
teenisime tulusid lootsimistest 7,6% rohkem võrreldes 2018. aastaga, summaliselt
ligikaudu 729 tuhat eurot.
Kuni 2014. aastani oli läbi aastate oluliselt suurim piirkondlik tuluteenija Muuga. 2017.
aasta tõi muutuse, mis jätkus ka 2019 aastal, kus rahaline sissetulek on suurim Tallinna
lahe sadamates. Tallinn ja Muuga koos annavad 56,6% Lootsi rahalistest tuludest, mis
moodustab 5.43 miljonit eurot. Sillamäe osakaaluks jäi 1,71 miljonit eurot, Paldiski 1,35
miljonit eurot, ning Kunda-Loksa, Pärnu ja Väinamere piirkonnad, iga neist eraldi 524 -
725 tuhande eurose käibega.
Kulud
AS-i Eesti Loots 2019. aasta märksõnadeks olid jätkuvalt kulude optimeerimine ja kokkuhoid.
Tegevuskuludeks oli planeeritud 8,53 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes olid kulutused 8,45
miljonit eurot, mis teeb kokkuhoidu 1% ehk rahaliselt ligikaudu 92 tuhat eurot.
Valdava osa kuludest moodustavad tööjõukulud. Nende kujunemine on kokku lepitud
kollektiivlepingus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja AS-i Eesti Loots vahel.
Töötasu ja maksukulu oleme suutnud planeerida ja kontrolli all hoida. Võrreldes eelarvega oli
ülekulu töötasult ja maksudelt 0,22% ehk rahaliselt ligikaudu 11 tuhat eurot. Kulutused
meditsiinile tekitasid mõningase ülekulu, mis oli seotud nõudest töötajaid täiendavalt
vaktsineerida.
Kõigi majandamiskulude alaliikide osas on tegu väiksemate või täpselt planeeritud
kulutustega. Kokku on majandamiskulud eelarvega võrreldes väiksemad 7% ehk rahaliselt
ligikaudu 53 tuhat eurot.
Laevakulud jäid eelarvega võrreldes 4% väiksemaks ehk rahaliselt ligikaudu 49 tuhat eurot.
Põhiosa sellest moodustab kulu laevakütusele, mida kulus seoses suveperioodi tööde mahu
kasvuga rohkem ja mille hind kasvas meie prognoosist kiiremini. Vähesel määral on tegu ka
erakorraliste ja ettenägematute laevaseadmete remontidega.
Amortisatsioon kujunes täpselt planeeritud summas.
Finantskulud kujunesid planeeritust 5% väiksemateks.
Aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 1 732 tuhat eurot, mis on 651 tuhat eurot planeeritust
rohkem.
Olulised sündmused aruandeaastal
AS-i Eesti Loots lootsilaevastiku baassadamaks on Rohuneeme sadam. 2019. aastal on
mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna nii sadam, kui ka kaks merekanalit, mis
võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna lahele. Samuti teosati
kaide veealuste osade ja betoonpindade remont kogusummas 53 tuhat eurot. Kanalite heas
seisukorras hoidmine on jätkuvalt problemaatiline, kuna Eestis puudub või ei ole küllaldaselt
madalates veekogudes süvendamise ja pinnase äraveoga seotud tehnikat.
2019. aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja. Nimetatud majandusaastal
opereeris AS Eesti Loots 01.01.2014.a. kehtima hakanud hinnakirja alusel.
2019. aastal täiendavaid laenulepinguid ei sõlmitud.
Tulususe näitajad
Finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on järgmised:
2019 2018
omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 15,8 10,4
aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 10,9 6,9
puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 16,6 10,4
ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 19,1 13,5
omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 14,0 8,4
likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 4,4 2,2
Muu avaldamisele kuuluv teave
Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 117, aruandeaasta lõpul 118.
Töötajate töötasu üldsumma aruandeaastal oli 3 888 352 eurot. Juhatusele ja nõukogule on
aruandeaastal makstud tasudena vastavalt 69 833 ja 30 000 eurot.
Tehinguid seotud osapooltega on kajastatud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 19.
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 2019
Tulenevalt riigivara seaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Loots põhikirja punktist
7.2.2 on AS-il Eesti Loots kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea
Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise
aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
Üldreeglina AS Eesti Loots järgib HÜT põhimõtteid mõningate eranditega, mida on
kirjeldatud ja nimetatud mittejärgimise põhjus.
Üldkoosolek
Tulenevalt sellest, et 2019. majandusaasta jooksul oli AS-i Eesti Loots ainuaktsionäriks Eesti
Vabariik siis ei ole vajadust järgida HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne
kohtlemine.
03.05.2019 kinnitas korraline üldkoosolek AS-i Eesti Loots 2018. aasta majandusaasta
aruande, tegi otsuse maksta aktsionärile jaotamata kasumi arvel välja dividendidena 1 000 000
eurot.
AS-i Eesti Loots 2019-2021 majandusaasta audiitoriks kinnitati KM Audit OÜ.
Nõukogu
AS-i Eesti Loots nõukogu koosneb 4 liikmest. Nõukogu liikmed valitakse kooskõlas
riigivaraseaduse, § 81 sätestatule.
2019.a detsembrikuu seisuga oli AS Eesti Loots nõukogu koosseis järgmine: esimees Margus
Kaasik ja liikmed: Maivi Ots, Taivo Linnamägi, Teet Palmse.
Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi
tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2019. aastal toimus 5 koosolekut.
Nõukogu olulisemad otsused:
1. Kiita heaks AS-i Eesti Loots 2018. majandusaasta tulemused.
2. Esitada üldkoosolekule ettepanek maksta dividendideks 1 000 000 eurot.
3. Maksta juhatuse liikmele tulemustasu vastavalt AS-i Eesti Loots tulemustasu maksmise
korrale ja tulemustasu arvestamise alustele 2 kuu töötasu ulatuses proportsionaalselt tööloldud
ajaga.
4. Juhatuse liikmel koostada lootsilaevade tehnilise seisukorra kokkuvõte ja 10 aasta
investeeringute plaan.
5. Juhatuse liikmel välja töötada ostu ettevalmistava isiku ja komisjoni liikmete huvide
konflikti puudumise kinnitamise kord.
6. Kinnitada AS-i Eesti Loots 2020. aasta eelarve.
7. Kiita heaks Investeeringute plaan 2020.
Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad tulenevalt riigivaraseaduse §
80 lõikest 1 ja § 81-st ning kooskõlas äriseadustiku § 305 lõikega 1, § 319 lõigetega 1 ja 4,
AS-i Eesti Loots põhikirjaga ning arvestades nimetamiskomitee 07.07.2017 kirjaga nr 12.5-
8/31 saadetud ettepanekut.
Juhatus
AS-i Eesti Loots juhatus on üheliikmeline.
AS-i Eesti Loots juhatuse liige esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust
iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatuse liige tegutseb majanduslikult
kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud
eesmärkidele.
Juhatuse liige tagab kehtivate õigusaktide täitmise ning korraldab kontrolli ja aruandlust.
Juhatuse liige Peeter Sepp ei kuulu teiste äriühingute juhatustesse.
Teabe avaldamine
AS Eesti Loots avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse
koosseisu kohta.
Veebilehel on avaldatud Lootsitasu määrad ja maksmise kord, AS-i Eesti Loots hankekord ja
hankeplaan.
Lisaks sellele avaldatakse veebilehel äriühingu põhikiri, andmed audiitori kohta ja
majandusaasta vahearuanded ja aastaaruanne.
Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud
andmeid, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse
standardiga, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning mida
täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuded.
Juhatuse koostatud 2019. majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor.
Ainuaktsionäri otsusega on 2019. aasta majandusaasta audiitoriks valitud KM Audit OÜ
vandeaudiitor Koidu Metsamaa.
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 3 578 426 2 606 638 2
Nõuded ja ettemaksed 600 614 556 208 3
Varud 89 171 95 571 4
Kokku käibevarad 4 268 211 3 258 417
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 13 897 106 15 174 921 6
Immateriaalsed põhivarad 9 406 25 287 7
Kokku põhivarad 13 906 512 15 200 208
Kokku varad 18 174 723 18 458 625
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 513 932 783 136 9
Võlad ja ettemaksed 441 567 653 934 10
Kokku lühiajalised kohustised 955 499 1 437 070
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 4 502 339 5 036 867 9
Kokku pikaajalised kohustised 4 502 339 5 036 867
Kokku kohustised 5 457 838 6 473 937
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 1 803 600 1 803 600 11
Kohustuslik reservkapital 180 360 180 360
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 000 728 8 996 232
Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 732 197 1 004 496
Kokku omakapital 12 716 885 11 984 688
Kokku kohustised ja omakapital 18 174 723 18 458 625
10
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Müügitulu 10 440 965 9 642 785 12
Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 628 201 -1 636 482 13
Mitmesugused tegevuskulud -275 674 -305 662 14
Tööjõukulud -5 252 334 -5 109 909 15
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 293 696 -1 287 922 6,7
Muud ärikulud -802 -4 699 16
Kokku ärikasum (-kahjum) 1 990 258 1 298 111
Intressitulud 267 256 18
Intressikulud -37 398 -43 871 17
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 953 127 1 254 496
Tulumaks -220 930 -250 000 11
Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 732 197 1 004 496
11
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 1 990 258 1 298 111
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 293 696 1 287 922 6,7
Kokku korrigeerimised 1 293 696 1 287 922
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -44 405 36 895 3
Varude muutus 6 400 5 228 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -212 107 180 347
Kokku rahavood äritegevusest 3 033 842 2 808 503
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 -135 355 6,7
soetamisel
Laekunud intressid 267 256
Kokku rahavood investeerimistegevusest 267 -135 099
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -803 732 -824 326 9
Makstud intressid -37 659 -44 013
Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 11
Makstud ettevõtte tulumaks -220 930 -250 000 11
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 062 321 -2 118 339
Kokku rahavood 971 788 555 065
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 606 638 2 051 573
Raha ja raha ekvivalentide muutus 971 788 555 065
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 578 426 2 606 638 2
12
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2017 1 803 600 180 360 9 996 232 11 980 192
Aruandeaasta kasum
0 0 1 004 496 1 004 496
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 -1 000 000 -1 000 000
dividendid
31.12.2018 1 803 600 180 360 10 000 728 11 984 688
Aruandeaasta kasum
0 0 1 732 197 1 732 197
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 -1 000 000 -1 000 000
dividendid
31.12.2019 1 803 600 180 360 10 732 925 12 716 885
Täpsem informatsioon on esitatud lisas 11.
13
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum,
mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud
valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend).
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja
rahaturufondi osakuid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Äritegevuse rahavoogude leidmisel
on korrigeeritud ärikasumit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud varade ning kohustuste saldode
muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete
laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis
on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja varude soetamisega otseselt
seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni
kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse
kantud väheväärtuslike inventari maksumusega 640 kuni 5 000 eurot üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis
tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse
põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel).
Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on
need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule
elueale.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem
tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse nii materiaalse kui immateriaalse põhivara
puhul protsentides soetusmaksumusest lineaarselt.
14
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate
asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav
väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem.
Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi
kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal
tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha
genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse
vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse
tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised ja rajatised 20-33
Masinad ja seadmed 5-10
Bürooseadmed 5
Arvutid ja tarvikud 3-4
Veesõidualused 20
Muu materiaalne põhivara 5-10
Immateriaalne põhivara 4
Maad ei amortiseerita.
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale.
Kasutusrendimaksed väljarenditud varadelt kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades
sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ettevõttel pole
tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse
lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või
faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis
15
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis
realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud
väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik
piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
Tulu lootsi- ja muude teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
Kulud
Kulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulusid alla 2 000 euro ei periodiseerita.
Maksustamine
Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega
kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina
väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna
samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja
makstakse.
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada
dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80
maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel oli 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Seotud osapooled
AS-i Eesti Loots seotud osapoolteks on loetud:
- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2015 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või AS-i Eesti Loots sisedokumentide üldistele nõuetele
või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§49´).
Aruandekuupäevajärgsed sündmused.
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on
korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab
aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes.
Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud
asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui
nad on olulised.
16
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Arvelduskontod pankades 3 578 426 2 606 638
Kokku raha 3 578 426 2 606 638
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 537 776 537 776 0 0
Ostjatelt
537 776 537 776 0 0
laekumata arved
Maksude ettemaksed
62 838 62 838 0 0 5
ja tagasinõuded
Kokku nõuded ja
600 614 600 614
ettemaksed
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 500 761 500 761 0 0
Ostjatelt
500 761 500 761 0 0
laekumata arved
Maksude ettemaksed
55 447 55 447 0 0
ja tagasinõuded
Kokku nõuded ja
556 208 556 208 0 0
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 89 171 95 571
Laevakütus 68 956 66 355
Eririietus 20 215 29 216
Kokku varud 89 171 95 571
17
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 2 452 0 3 387
Käibemaks 33 400 0 26 544 0
Üksikisiku tulumaks 0 61 910 0 57 112
Sotsiaalmaks 0 109 348 0 102 932
Kohustuslik kogumispension 0 3 930 0 3 438
Töötuskindlustusmaksed 0 6 418 0 5 934
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 0 0 250 000
Ettemaksukonto jääk 29 438 28 903
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 62 838 184 058 55 447 422 803
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
põhivarad ettemaksed
31.12.2017
Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 469 449 95 637 112 385 26 448 155
Akumuleeritud kulum 0 -1 262 169 -8 767 195 -92 129 0 -10 121 493
Jääkmaksumus 373 369 1 135 146 14 702 254 3 508 112 385 16 326 662
Ostud ja parendused 0 0 112 385 8 070 0 120 455
Amortisatsioonikulu 0 -99 472 -1 169 651 -3 073 0 -1 272 196
Ümberliigitamised 0 0 112 385 0 -112 385 0
31.12.2018
Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 0 26 568 610
Akumuleeritud kulum 0 -1 361 641 -9 936 846 -95 202 0 -11 393 689
Jääkmaksumus 373 369 1 035 674 13 757 373 8 505 0 15 174 921
Amortisatsioonikulu 0 -99 472 -1 175 270 -3 073 0 -1 277 815
31.12.2019
Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 0 26 568 610
Akumuleeritud kulum 0 -1 461 113 -11 112 116 -98 275 0 -12 671 504
Jääkmaksumus 373 369 936 202 12 582 103 5 432 0 13 897 106
18
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2017
Soetusmaksumus 62 020 62 020
Akumuleeritud kulum -35 907 -35 907
Jääkmaksumus 26 113 26 113
Ostud ja parendused 14 900 14 900
Amortisatsioonikulu -15 726 -15 726
31.12.2018
Soetusmaksumus 55 542 55 542
Akumuleeritud kulum -30 255 -30 255
Jääkmaksumus 25 287 25 287
Amortisatsioonikulu -15 881 -15 881
31.12.2019
Soetusmaksumus 55 542 55 542
Akumuleeritud kulum -46 136 -46 136
Jääkmaksumus 9 406 9 406
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2019 2018
Kasutusrenditulu 1 583 1 590
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018
12 kuu jooksul 1 590 1 590
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018
Kasutusrendikulu 59 390 60 478
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018
19
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
12 kuu jooksul 58 105 56 112
1-5 aasta jooksul 32 299 21 890
Lisa 9 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Lühiajalised laenud
Luminor Bank Euribor +
261 901 261 901 EUR 20.10.2021
0,80%
OP Corporate Bank Euribor +
252 031 252 031 EUR 21.04.2021
0,79%
Lühiajalised laenud
513 932 513 932
kokku
Pikaajalised laenud
Luminor Bank Euribor +
2 408 550 0 2 408 550 0 EUR 20.10.2021
0,80%
OP Corporate Bank Euribor +
2 093 789 0 2 093 789 0 EUR 21.04.2021
0,79%
Pikaajalised laenud
4 502 339 0 4 502 339 0
kokku
Laenukohustised kokku 5 016 271 513 932 4 502 339 0
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Lühiajalised laenud
SEB III Euribor +
295 248 295 248 EUR 26.11.2019
1,27%
Luminor Euribor +
259 845 259 845 EUR 20.10.2021
0,80%
OP Corporate Bank Euribor +
228 043 228 043 EUR 21.04.2021
0,79%
Lühiajalised laenud
783 136 783 136
kokku
Pikaajalised laenud
Luminor Euribor +
2 670 451 0 2 670 451 0 EUR 20.10.2021
0,80%
OP Corporate Bank Euribor +
2 366 416 0 2 366 416 0 EUR 21.04.2021
0,79%
Pikaajalised laenud
5 036 867 0 5 036 867 0
kokku
Laenukohustised kokku 5 820 003 783 136 5 036 867 0
Laenude lepingute limiitide kogumaht seisuga 31.12.2019 on OP Corporate Bank PLC Eesti filiaalilt 3 698 000 eurot (31.12.2018: 3 698
000 eurot) ja Luminorilt 4 000 000 eurot (31.12.2018: 4 000 000). Seisuga 31.12.2019 on Luminorilt kasutamata laenulimiit 200 000
eurot (31.12.2018: 200 000 eurot).
20
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulenevalt sellest, et Eest Vabariik on AS-i Eesti Loots ainuaktsoinär, kõikide eespool nimetatud laenude puhul tagatisi ei nõuta.
Pangalaenude laenulepingud sisaldavad muu hulgas teatud tingimusi (loan covenants) ettevõtte suhtarvude osas, millele
ettevõtte finantsnäitajad peavad vastama - vastasel korral on pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda. Seisuga 31.12.2019 vastas ettevõte
kõikidele laenulepingute tingimustele.
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 119 155 119 155 0 0
Võlad töövõtjatele 137 413 137 413 0 0
Maksuvõlad 184 058 184 058 0 0 5
Muud võlad 941 941 0 0
Intressivõlad 941 941 0 0
Kokku võlad ja
441 567 441 567 0 0
ettemaksed
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 104 120 104 120 0 0
Võlad töövõtjatele 125 810 125 810 0 0
Maksuvõlad 422 803 422 803 0 0 5
Muud võlad 1 201 1 201 0 0
Intressivõlad 1 201 1 201 0 0
Kokku võlad ja
653 934 653 934 0 0
ettemaksed
Lisa 11 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Aktsiakapital 1 803 600 1 803 600
Aktsiate arv (tk) 18 036 18 036
Aktsiate nimiväärtus 100 100
Kõik AS Eesti Loots aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäride õiguste teostajaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. AS Eesti Loots
põhikirjas fikseeritud miimimumaktsiakapital on 1 803 600 eurot ja maksimumkapital on 7 214 400 eurot.
Aruandeaastal kuulutati välja ja maksti omanikule dividende 1 000 000 eurot (2018: 1 000 000 eurot), millelt tekkis tulumaksukulu 220 930 eurot
(2018: 250 000 eurot).
Ettevõtte vaba omakapital seisuga 31.12.2019 moodustas 10 732 925 eurot (2018: 10 000 728 eurot). Aruandekuupäeva seisuga on omanikele
võimalik dividendidena välja maksta 8 632 852 eurot (2018: 8 000 582 eurot) ning dividendide väljamaksmisel kaasneks dividendide
tulumaks väljamakstavalt summalt, seega 2 100 073 eurot (2018: 2 000 146 eurot).
21
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Müügitulu
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 10 440 965 9 642 785
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 10 440 965 9 642 785
Kokku müügitulu 10 440 965 9 642 785
Müügitulu tegevusalade lõikes
Laevade lootsimine 10 329 368 9 600 348
Lootsilaevade rent 71 571 20 529
Ruumide rent 1 583 1 590 8
Muud 38 443 20 318
Kokku müügitulu 10 440 965 9 642 785
Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2019 2018
Tooraine ja materjal -24 852 -27 338
Energia -646 070 -692 794
Kütus -646 070 -692 794
Transpordikulud -400 569 -406 944
Laevade ja sõidukite remont ja hooldus -305 094 -291 375
Laevade kindlustus -52 848 -92 153
Muud laevakulud -198 768 -125 878
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -1 628 201 -1 636 482
22
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Üür ja rent -59 390 -60 478 8
Energia -40 117 -40 901
Elektrienergia -20 109 -19 418
Soojusenergia -20 008 -21 483
Mitmesugused bürookulud -14 296 -16 338
Lähetuskulud -1 169 -406
Koolituskulud -10 035 -8 042
Riiklikud ja kohalikud maksud -2 366 -2 366
Inventar ja inventari hooldus -13 471 -9 344
IT kulud -37 292 -57 578
Ruumide korrashoiukulud -32 355 -28 868
Sõidukite ülalpidamiskulud -14 107 -16 686
Sidekulud -10 274 -10 541
Esindus- ja õigusabi kulud -21 516 -25 195
Muud -19 286 -28 919
Kokku mitmesugused tegevuskulud -275 674 -305 662
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu -3 888 352 -3 784 842
Sotsiaalmaksud -1 312 386 -1 276 988
Erisoodustused -51 596 -48 079
Kokku tööjõukulud -5 252 334 -5 109 909
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 117 117
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 116 116
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1
Lisa 16 Muud ärikulud
(eurodes)
2019 2018
Muud ärikulud -802 -4 699
Kokku muud ärikulud -802 -4 699
23
Aktsiaselts Eesti Loots 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Intressikulud
(eurodes)
2019 2018
Intressikulu laenudelt -37 398 -43 871
Kokku intressikulud -37 398 -43 871
Lisa 18 Intressitulud
(eurodes)
2019 2018
Intressitulu hoiustelt 267 256
Kokku intressitulud 267 256
Lisa 19 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 99 833 143 033
Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustus kahe kuupalga
keskmise tasu ulatuses.
Nõukogu liikmetele on aruandeperioodil arvestatud tasusid 30 000 eurot (2018: 30 000 eurot) ja juhatuse liikmele 69 833 (2018: 113 033 eurot).
24
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Aktsiaselts Eesti Loots aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud Aktsiaselts Eesti Loots (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet
ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Koidu Metsamaa
Vandeaudiitori number 435
KM Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 279
Möldre tee 9, Tallinn, Harju maakond, 10915
02.03.2020
AS Eesti Loots nõukogu aruanne Kuupäev digiallkirjas Käesolev aruanne on koostatud äriseadustiku § 333 alusel. Hinnang juhatuse poolt koostatud 201 9 . a asta majandusaasta aruandele: 201 9 . a asta majandusaasta aruanne (edaspidi: aruanne) on koostatud järgides raamatupidamise seadust ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Aruanne on auditeeritud KM Audit OÜ poolt ning selle kohta on esitatud märkusteta sõltumatu vandeaudiitori aruanne. Aruande kohaselt on aktsiaseltsi 31.12.201 9 varade mahuks 18 174 723 eurot. Majandusaasta puhaskasum moodustab 1 732 197 eurot. Nõukogu kiitis juhatuse poolt koostatud aruande heaks ning esitas selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Aktsiaseltsi tegevuse korraldamine ja juhtimine 201 9 . a astal tegeles aktsiaseltsi igapäevase juhtimisega juhatuse liige Peeter Sepp. 201 9 . a astal toimus 5 nõukogu koosolekut. Nõukogu on juhtinud aktsiaseltsi tegevust 201 9 . a asta eelarve (bilansi ja kasumiaruande projektsioon ning investeeringute kava) abil. Eelarve kinnitati 05 .1 2 .201 8 . a astal . Nõukogu võttis teadmiseks AS Eesti Loots poolt koostatud kolme etappi jaotatud laevastiku arengukava aastateks 2020-2030 , mille tarvis on arvestatud asjaoludega, et oleks tagatud kvaliteetne laevastik ning finants-majanduslikus kontekstis oleks kontroll tulude-kulude, rahavoogude ja muude oluliste näitajate üle ning arvestatud omanikupoolsete ootustega äriühingu tegevuse planeerimisel. Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli ilma juhatuse liikmeteta 11 6 , 62 ja aruandeaasta lõpul 117. 2019. aastal täiendavaid laenulepinguid ei sõlmitud. 201 9 . aasta finants-majanduslikku olukorda iseloomustavates suhtarvudes leidsid aset muutus ed nii laevakülastuste arv us (+7%) kui ka sellest teenitud tulus (+8%) võrreldes 201 8 aastaga . L ootsiteenuse hinnakiri on olnud muutumatu alates 2014 aastast. Samuti hoiavad varasemad juhtimisotsused aktivad jätkuvalt efektiivselt töös ning vastavad omanikupoolsetele ootustele. Alljärgnevalt on ära toodud olulised tulususe näitajad võrdluses eelmise perioodiga: 201 9 201 8 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 1 5 , 8 10 , 4 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 10 , 9 6 , 9 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 1 6 , 6 10, 4 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 1 9 , 1 13, 5 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 14 , 0 8, 4 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 4 , 4 2, 2 Nõukogu koosseisus 201 9 . aastal muutusi ei toimunud. Nõukogu liikmetena jätkavad - Margus Kaasik (nõukogu esimee s ) , Maivi Ots, Taivo Linnamägi, Teet Palmse. Nõukogu on kiitnud aktsiaseltsi juhatuse tegevuse 201 8 . a astal heaks ning maksnud 201 9 . a astal juhatuse liikmele t ulemustasu vastavalt AS-i Eesti Loots tulemustasu maksmise korrale ja tulemustasu arvestamise alustele 2 kuu töötasu ulatuses propotsionaalselt tööloldud ajaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Kaasik AS Eesti Loots nõukogu esimees
Aktsiaselts Eesti Loots
(registrikood: 10717897)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Eesti Loots asukohaga Sadama tee 9, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond,
Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 01.07.2020.a.
AKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 18 036
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud AS Eesti Loots 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega,
aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1
punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, §335, § 336 lõikest 3 ning Vabariigi Valitsuse
18.06.2020.a. korraldusest nr 217:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada 2019.a. majandusaasta aruanne (lisatud);
2. Kinnitada Aktsiaseltsi Eesti Loots 2019. a kasumi jaotamine alljärgnevalt:
puhaskasum 1 732 197 eurot, koos eelmiste perioodide jaotamata
kasumiga 9 000 728 eurot, millest:
1 500 000 eurot dividendidena riigieelarvesse;
jaotamata kasumisse 232 197 eurot;
jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 9 232 197 eurot.
3. Maksta aktsionärile dividendidena 1 500 000 eurot.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja
ülesannetes
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
AS Eesti Loots kasumi jaotamise ettepanek
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9 000 728 eurot
2019. aasta puhaskasum 1 732 197 eurot
Kokku jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 10 732 925 eurot
AS Eesti Loots juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kasumi jaotamiseks
järgmiselt:
1. dividendideks 1 350 000 eurot
2. jaotamata kasumisse 382 197 eurot
Kokku 1 732 197 eurot
Peeter Sepp
Juhatuse liige