AS Operail
Konsolideeritud majandusaasta aruanne
31.12.2019 lõppenud
majandusaasta kohta
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Kontaktandmed:
Juriidiline aadress: Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Vabariik
Äriregistri kood: 11575850
Majandusaasta algus: 01.01.2019
Majandusaasta lõpp: 31.12.2019
Telefon: +372 615 7600
E-post:
[email protected]
Kodulehekülg: www.operail.com
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusala: raudteetranspordi korraldamine
1
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Sisukord
TEGEVUSARUANNE................................................................................................................................................... 3
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE ................................................................................................................. 9
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................................................... 13
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE ................................................................................................................... 13
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE ....................................................................................................................... 14
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ......................................................................................................... 15
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ...................................................................................................................... 16
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ................................................................................................ 17
LISA 1 RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSPÕHIMÕTTED .............................................................................................................. 17
LISA 2 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE .................................................................................................................................... 30
LISA 3 MATERIAALNE, IMMATERIAALNE PÕHIVARA JA KASUTUSÕIGUSE VARAD ........................................................................... 36
LISA 4 VARUD ............................................................................................................................................................... 37
LISA 5 NÕUDED ............................................................................................................................................................. 38
LISA 6 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID .................................................................................................................................. 38
LISA 7 OMAKAPITAL ....................................................................................................................................................... 38
LISA 8 VÕLAKOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 39
LISA 9 ERALDISED........................................................................................................................................................... 40
LISA 10 VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED .......................................................................................... 41
LISA 11 TULU KLIENDILEPINGUTEST JA MUUD ÄRITULUD ........................................................................................................ 41
LISA 12 ÄRIKULUD ......................................................................................................................................................... 42
LISA 13 TÖÖJÕUKULUD ................................................................................................................................................... 43
LISA 14 FINANTSTULUD JA -KULUD .................................................................................................................................... 43
LISA 15 TULUMAKS ........................................................................................................................................................ 44
LISA 16 RENDILEPINGUD ................................................................................................................................................. 44
LISA 17 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED ............................................................................................................................... 46
LISA 18 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA ......................................................................................................................... 47
LISA 19 LISAINFORMATSIOON EMAETTEVÕTJA KOHTA ........................................................................................................... 48
LISA 20 TÜTARETTEVÕTTED ............................................................................................................................................. 52
LISA 21 TEGEVUSE JÄTKUVUS ........................................................................................................................................... 52
LISA 22 SÜNDMUSED PÄRAST BILANSIPÄEVA ....................................................................................................................... 52
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ............................................................................................................................ 53
JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD .............................................................................................................................. 54
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ............................................................................................................. 55
2
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Tegevusaruanne
Kontserni üldtutvustus
Aktsiaseltsi Operail (edaspidi Kontsern) põhitegevusaladeks on raudteeveod, veeremi rent ja remont.
AS Operail on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing ning kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
haldusalasse.
Mahu- ja ohtlike kaupade raudteevedajana saab kontserni käsitleda kõrgendatud ohuallikana keskkonnale.
Kontsern jälgib kõiki seatud eeskirju ja reegleid ning teeb ennetavaid tegevusi, et minimaliseerida
keskkonnale kaasnevaid riske.
Kontsernil on seisuga 31.12.2019 üle 80 liini- ja manööverveduri. Kontserni vaguniparki kuulub üle 3500
kaubavaguni. Kontsern omab vaguneid, et teenindada klientide kaubavedusid nii Eesti-siseselt kui
rahvusvaheliselt. Olulisel kohal on vagunite rendile andmisest ja kasutustasudest saadavad tulud. Kontserni
koosseisu kuulub veeremi remondi ja hooldusega tegelev äriüksus ning mitmed veeremi
tehnohooldepunktid üle Eesti. Lõpetasime 2019. aastal vagunite remonditeenused, et keskenduda vedurite
moderniseerimisele ja remonditeenustele.
2019. aasta lõpu seisuga kuulub AS Operaili konsolideerimisgruppi lisaks emaettevõttele ka AS Operail
Leasing ning tütarettevõtted Soomes Operail Finland Oy ning Operail Leasing Finland Oy. Kontsern asutas
2019. aastal tütarettevõtte Operail Finland Oy, et alustada kaubavedu Soome raudteel. Operail Finland Oy
on sõlminud lepingu 9 liiniveduri ostuks Soomes. AS Operail Leasing ja Operail Leasing Finland Oy
põhitegevusalaks on vagunite rent, Operail Finland Oy põhitegevusalaks on raudteeveod Soomes.
Kaubavedu Eesti raudteel
Eesti avalikul raudteel tervikuna kujunes 2019. aasta veomahuks 13,2 miljonit tonni (2018: -2%).
Olulisemad kaubagrupid olid väetised 6,1 miljonit tonni (2018: +13%), nafta ja naftatooted 2,8 miljonit tonni
(2018: +1%), keemiakaubad 1,4 miljonit tonni (2018: +30%) ning kivisüsi ja koks 0,8 miljonit tonni (2018:
-48%). Operaili veomahtudes ei esinenud aruandeperioodi jooksul märkimisväärset kõikumist.
Eesti raudteel veetud kaupade jaotus 2018/19
2019
6%
Väetised
10%
11%
8% Nafta ja
40% naftatooted
46% Muud kaubad
17%
2018
21%
Keemiakaubad
20% Kivisüsi ja koks
21%
3
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Veomahud teistes Baltikumi riikides
Läti raudtee veomahuks kujunes 2019. aastal 41,5 miljonit tonni (2018: -16%). Olulisemad kaubagrupid olid
kivisüsi 17,6 miljonit tonni (2018: -23%), mineraalsed vedelad kütused 9,4 miljonit tonni (2018: -16%),
väetised 2,8 miljonit tonni (2018: -7%).
Leedu raudtee veomahuks kujunes 2019. aastal 55,2 miljonit tonni (2018: -3%). Olulisemad kaubagrupid
olid väetised 16,2 miljonit tonni (2018: -1%), mineraalsed vedelad kütused 13,2 miljonit tonni (2018: -8%),
ehituskaubad 7,4 miljonit tonni (2018: +17%).
Võrdluseks teiste Baltikumi riikidega on alloleval graafikul välja toodud Läänemere kõige suurema sadama
Ust-Luga veomaht. Ust-Luga veomahuks kujunes 2019. aastal 103,9 miljonit tonni (2018: +5%).
Veomahud Baltimaade ja Ust-Luga sadamas
100
80
Miljonid tonnid
60
40
20
0
2015 2016 2017 2018 2019
Ust-Luga sadam 87.9 93.4 103.3 98.7 103.9
Läti Raudtee 55.6 47.8 43.8 49.3 41.5
Leedu Raudtee 48.1 47.7 52.7 56.8 55.2
Eesti Raudtee 15.4 12.5 12.4 13.5 13.2
Kontserni kaubaveomaht
AS Operaili kaubaveo mahuks kujunes 2019. aastal 13,2 miljonit tonni (2018: -1%). AS-i Eesti Raudtee
taristul veetud kogumahust kujunes Operaili osaks 100%.
4
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Operail veomaht (mln t) ja osakaal
16 100%
14 13.4 13.2
11.6 80%
12 10.7 10.4
10 60%
8
6 40%
4
20%
2
0 0%
2015 2016 2017 2018 2019
Operail veomaht Osakaal EVR-i taristul
Suurimaks veomahuks kujunes sarnaselt varasema aastaga väetiste kaubagrupp 6,1 miljoni tonniga (2018:
+13%). Väetiste puhul on tegemist Venemaa ekspordiga, mida käideldakse nii vedel- kui puistekaubana
Sillamäe ja Muuga sadamate kaudu. Veomahult järgmise olulise kaubana veeti mineraalseid kütuseid, mille
veomahuks kujunes 3,5 miljonit tonni (2018: -14%). Kaubamahult kolmandal positsioonil on keemiakaubad,
mida vedasime võrreldes 2018. aastaga rohkem, veomahuks kujunes 1,4 miljonit tonni (2018: +30%).
Operail veetud kaupade jaotus 2018/2019
2019
2%
6%
2% Väetised
11% 6%
8% Põlevkivi
40%
46% Mineraalsed
2018 kütused
Keemiakaubad
31%
27% Muud kaubad
13%
8%
5
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Konteinerkaupade veomaht tõusis 2019. aastal 76 756 TEU-ni (2018: +46%). Võrdluses teiste Baltikumi
riikidega, kasvas Läti raudteel konteinerite veomaht 2019. aastal 66 733 TEU-ni (2018: +4%) ning Leedu
raudteel kasvas konteinerkaupade veomaht 144 862 TEU-ni (2018: +146%).
Riigiti teostati kõige rohkem vedusid Venemaaga seotud suunal: kokku 8,1 miljonit tonni (+13%). Veomaht
Valgevenega 1,6 miljonit tonni (-22%), Leeduga 846 tuhat tonni (+10%), Lätiga 222 tuhat tonni (-32%),
Ukrainaga 144 tuhat tonni (+35%), Kasahstaniga 103 tuhat tonni (+34%), Usbekistaniga 20 tuhat tonni (-
42%). Kogu veomahust oli transiidi osakaal 71% (9,4 miljonit tonni), kasvades aastaga +4%.
Kontserni veomahu positiivse mõjutajana saab esile tuua transiitväetiste rekordilise veomahu.
Vagunite renditurg
Vagunite renditurul toimus 2019. aastal nõudluse stabiliseerumine, vagunite rendihinnad püsisid võrreldes
eelmise aastaga sarnasel tasemel. Suurima turuosalise Venemaa vaguniparki kuulus 2019.a. lõpus 1,13
miljonit vagunit (70% turumahust), võrreldes 2018. aastaga kasvas vagunipark 5%. Veosekäive ulatus 2019.
aastal 3 304 miljardi tonn-km, veosekäive on võrreldes 2018. aastaga samal tasemel.
Kontsernil oli majandusaasta lõpus rendile antud 1 178 AS Operailile kuuluvat vagunit (2018: +1%), 956 AS
Operail Leasingule kuuluvat vagunit (2018: +8%) ja 70 Operail Leasing Finland Oy-le kuuluvat vagunit (2018:
+100%), kokku oli välja renditud 2 204 vagunit (2018: +8%).
2019. aastal vähenes Operaili ühispargi vagunite arv, millest tulenevalt kahanes tulu -16% võrra 1 998
tuhandele eurole. Lisaks teenindavad Kontserni vagunid kohalikku vedu.
Remont
Kontsern remontis plaanilise remondi käigus Tapa Depoodes 2019. aastal 188 kaubavagunit, nendest 141
kaubavagunit kuulusid Operailile ja 47 kaubavagunit kuulusid teistele ettevõtetele. Majanduslikel
kaalutlustel lõpetasime 2019. aasta esimeses pooles vagunite plaanilise remondi teenused ning suunasime
vabanenud ressursi ümber vedurite moderniseerimise ja ehitamise projekti. Lisaks plaanime suurendada
vedurite tõste- ja kapitaalremonte, mis pikendavad olemasolevate vedurite kasutusiga.
Majandustulemused
Tulud ja kulud
Kontserni 2019. majandusaasta äritulud olid kokku 75 407 tuhat eurot (2018: +3%). Kaubaveotulud
vähenesid -6% võrra 44 374 tuhande euroni. Vagunitega seotud tulud suurenesid ning ulatusid 14 913
tuhande euroni, suurenedes 2018. aastaga võrreldes 3 320 tuhande euro võrra (2018: +29%). Sealhulgas
tõusid vagunite renditulud 12 915 tuhandele eurole (2018: +40%), inventaripargi kasutustasud vähenesid
1 998 tuhandele eurole (2018: -16%). Muud äritulud kasvasid 3 950 tuhandele eurole (2018: +186%), millest
suurema osa moodustas põhivara (amortiseerunud vagunid) ja varude müük (vanametall ja rattakettad).
Kontserni ärikulud kasvasid 64 776 tuhande euroni (2018: +2%). Ärikulude suurenemine oli tingitud
inventaripargi vagunite kasutustasude, tööjõukulude ning müüdud kauba omahinna kulude suurenemisest.
6
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Äritulud ja -kulud
80 000 72 721 75 407
70 000 63 217 64 776
60 000
50 000
40 000
30 000
20 000
10 000
0
2018 2019
Äritulud Ärikulud
Kulutused infrastruktuuri kasutustasudele vähenesid -14% võrra, mis oli tingitud madalamast
kaubaveomahust ning mõne kaubaveosegmendi madalamast infrastruktuuri kasutustasust (ntkm 2018: -
10%). Kasutustasu maksti 20 502 tuhat eurot. Kütusekulud olid 8 985 tuhat eurot (2018: -5%). Kütusekulude
langus oli tingitud madalamast kaubaveomahust. Kulum tõusis 6 402 tuhandele eurole (2018: +5%)
tulenevalt põhivara kasvust.
Tööjõukulud ulatusid majandusaastal 15 844 tuhande euroni (2018: +12%). Kontserni töötajate arv oli 2019.
aasta lõpus 678 (2018: 692). Töötajate arvu vähenemine oli tingitud remonditööde äriüksuse tegevuste
ümberkorraldamisest. Töötajate keskmine brutopalk tõusis 2019. aastal ja ulatus 1 425 euroni kuus (2018:
1 317 eurot).
Kasumlikkus
Kontserni majandusaasta kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA) kujunes 17 033 tuhat eurot (2018: +8%).
Kontserni ärikasum ulatus 10 631 tuhande euroni (2018: +12%).
Kontserni intressikulud kasvasid tulenevalt laenumahu suurenemisest 75% võrra 940 tuhande euroni.
Tulumaksukulu oli 375 tuhat eurot (2018: 0 eurot) ja dividende maksti 2019. aastal 1 500 tuhat eurot.
Majandusaasta puhaskasumiks kujunes 9 628 tuhat eurot (2018: 9 224 tuhat eurot).
EBITDA ja puhaskasum
18 000 17 033
15 720
13 000
9 224 9 628
8 000
3 000
-2 000 2018 2019
EBITDA Puhaskasum
7
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Investeeringud
2019. aastal investeeris Kontsern 11 988 tuhat eurot (2018: 1 790 tuhat eurot) ja soetas kasutusõigusega
vara 27 149 tuhat euro eest ning teostas põhivarade eest ettemakse 21 596 tuhat eurot. Peamised
investeeringud olid Soome vedurite eest tehtud ettemaksed, vagunite soetamine, C30M moderniseerimine
ning veeremi kapitaalremont.
Bilansipäeval oli Kontsernil likviidseid vahendeid 4 574 tuhat eurot. Investeeringute ja võlakoormuse kasv
on suurendanud netovõla/EBITDA ja netovõla/omakapitali suhtarvusid. Kontserni netovõlg oli 2019. aasta
lõpu seisuga 72 793 tuhat eurot (2018: 24 338 tuhat eurot) ning netovõla EBITDA suhe 4,3 (2018: 1,6).
Netovõla ja omakapitali suhe muutus aruandeperioodil 47%-lt 121%-le.
Kontsern on eelkõige avatud Šveitsi frangi, USA dollari ja Venemaa rubla valuutakursi muutustele.
Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse enamus lepingutest eurodes ja võimalikel juhtudel
tasakaalustatakse välisvaluuta laekumised ja väljamaksed. Muudel juhtudel kasutatakse tuletisinstrumente
(lisainfo punktis 2.2).
Dividendid
Kontsern maksis 2019. majandusaastal dividende 1 500 tuhat eurot (2018: 0 eurot). Dividendide
väljamaksmise otsustab Kontserni üldkoosolek majandus- ja kommunikatsiooniministri isikus.
2020. aasta väljavaade
Kaubavedu
Kontsern prognoosib 2020. aasta kaubaveomahuks 13,8 miljonit tonni (võrreldes 2019. aasta tulemusega
+5%). Kaubaveomahu kasvu prognoosi mõjutab enim kaubavedude alustamine Soome turul ning
multimodaalsete sisevedude kasv (graniitkillustik, puidutooted, vili). Transiitvedude mahu osas
prognoosime 2020. aastal madalamat taset võrreldes eelneva aastaga, kuid väetise kaubagrupis
prognoosime mõõdukat kasvu. Konteinervedude osas prognoosime samuti veomahtude paranemist.
Vagunite renditurg
Vagunite renditurul on pakkumine suurenenud ja turuhinnad stabiliseerunud. Võrreldes varasemate
aastatega plaanib kontsern vagunipargi investeeringuid vähendada. Vagunite renditulude osas prognoosib
Kontsern 2020. aastaks kasvu, kuid ühispargi vagunite väljasaatmine ja tulud on 2020. aastal madalamal
tasemel kui eelneval aastal.
Remont
Kontsern ei planeeri jätkata kaubavagunite remonditeenuseid 2020. aastal, keskendume vedurite
moderniseerimisele ja remonditeenustele.
8
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
Üldkoosolek
2019. majandusaasa jooksul oli AS-i Operail ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, seega pole vajadust käsitleda
käesolevas aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine – järgimist.
15.05.2019 tegi AS-i Operail ainuaktsionär Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva
ministrina majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas, korralise üldkoosoleku otsuse, millega
kinnitas AS Operail 2019. aasta majandusaasta aruande ja otsustas kasumi jaotamise. AS Operail 2018.
aasta puhaskasum 9 224 000 eurot jagunes järgmiselt: dividendideks 1 500 000 eurot; eelmiste perioodide
jaotamata kasumiks kanti 7 724 000 eurot.
Sama otsusega määras ainuaktsionär AS-i Operail 2019-2021 majandusaasta aruannete audiitoriks
vandeaudiitorid Tiit Raimla (tegevusloa nr 287) ja Janno Hermanson (tegevusloa nr 570) audiitor- ja
konsultatsioonibüroost PricewaterhouseCoopers AS.
Lisaks andis ainuaktsionär juhatusele nõusoleku omandada Soome äriühingus WagonPro Holding Oy1
(milles 1 osa kuulub AS-ile Operail) 9999 osa nimiväärtusega 0,25 eurot/osa tütarettevõtjalt AS Operail
Leasing ning asutada Soomes uus äriühing, osakapitali suuruse ja muude tingimustega vastavalt Soome
õigusaktide nõutele. Asutatava ühingu eesmärgiks on asuda täitma juhatuse poolt välja töötatud äriplaanis
ettenähtud tegevusi tulu saamiseks.
21.11.2019 tegi ainuaktsionär otsuse nr 1.1-5/19-030, millega kutsus AS-i Operail nõukogust tagasi Ahti
Kuninga ning valis AS-i Operail nõukogu liikmeks tema kirjalikul nõusolekul Indrek Gailani volituste
kehtivusega 3 aastat.
Nõukogu
AS-i Operail nõukogu koosnes kuni 20.01.2020 4 liikmest (20.01.2020 kutsuti tagasi Peeter Kadarik tema
enda soovil). Riigivaraseaduse § 81 lg 2 ja AS-i Operail põhikirja p 5.5.3. kohaselt nimetab majandus- ja
kommunikatsiooniminister pooled nõukogu liikmed (2 liiget) ise ja pooled (2 liiget) rahandusministri
ettepanekul. Nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd, valib nõukogu üldkoosoleku poolt valitud
nõukogu liikmete hulgast (põhikirja p 5.5.11).
2019. aastal osalesid AS-i Operail nõukogu koosseisus järgmised isikud:
1) Kuldar Leis alates 10.11.2017, nõukogu esimehena alates 22.11.2017
2) Madis Ermo alates 22.05.2017;
3) Peeter Kadarik alates 22.05.2017;
4) Ahti Kuningas alates 22.05.2017 kuni 21.11.2019;
5) Indrek Gailan alates 21.11.2019.
2019.a juhtis nõukogu tööd Kuldar Leis.
1
Majandusaasta aruande kinnitamise hetkeks on nimi muudetud, uus ärinimi on Operail Leasing Finland Oy
9
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Tulenevalt riigivaraseaduse § 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete
täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning
võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt,
lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse.
Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. AS-i Operail nõukogu teostab järelevalvet juhatuse
tegevuse üle, osaleb kontserni tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevase
majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning kontserni ja
aktsionäri huvides.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2019. aastal toimus 12 nõukogu koosolekut ja võeti vastu 17
otsust koosolekut kokku kutsumata. Kokku tegi nõukogu 2019. aastal 72 otsust. Juhatus informeerib
nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest, mis ei ületa 250 000 eurot ning küsib nõukogult
nõusolekut tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületab 250 000 eurot.
Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 7 tööpäeva enne koosoleku
toimumist või nõukogu liikmetega kokku lepitud ajal, mis annab nõukogu liikmele piisavalt aega oma
seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes.
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi
pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses kontserni ja Eesti Vabariigi huvidest. Nõukogu
liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal.
Nõukogu on moodustanud alates 20.02.2013 auditikomitee. Nõukogu poolt moodustatud 3-liikmelise
auditikomitee ülesandeks on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalve teostamisega seotud
küsimuste, s.h jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli
tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja
tegevuse vastavust nõuetele.
Auditikomitee liikmeteks olid 2019. aastal Erik Štarkov (esimees), Kuldar Leis ja Ahti Kuningas. Pärast Ahti
Kuninga tagasikutsumist Indrek Gailan.
Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete ja nõukogu esimehe tasu vastavalt nimetamiskomitee
ettepanekule. Tasustamiskorra kohaselt makstakse täiendavat tasu auditikomitee liikmeteks olevatele
nõukogu liikmetele nende komitee koosolekul osalemisel eest. Auditikomitee esimehe tasu on kõrgem
komitee liikmete tasust.
Juhatus
AS-i Operail juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas
seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus võib vastu võtta kõiki Aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja
teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seadusest või põhikirjast tulenevalt üldkoosoleku või nõukogu
pädevuses.
AS Operail juhatus koosnes aruandeaastal kahest liikmest, kelle õigused, kohustused ja vastutus on
kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes.
10
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
02.12.2016 kinnitas juhatus otsusega nr 1-2.3/63 juhatuse vastutusvaldkonnad järgmiselt:
1) Juhatuse esimees – Raul Toomsalu - kontserni, kaubaveo- ja vagunite äriüksuse, personali- ja
turunduse osakonna üldjuhtimine ja avalik suhtlus ning remondi äriüksuse, ohutuse-, kvaliteedi- ja
tehnoloogiaosakonna töö üldjuhtimine;
2) Juhatuse liige – Paul Priit Lukka – juhatuse esimehe asendamine, kontserni finantsjuhtimine, IT- ja
haldusosakonna üldjuhtimine.
AS Operail kinnitab, et täitis HÜT punkti 2.2.2.
Tütarettevõtjad
AS Operail Leasing
Juhatuse liikmed ja nõukogu esimees Kuldar Leis on aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva AS-i Operail
Leasing nõukogu liikmed. Raul Toomsalu on AS Operail Leasing nõukogu esimees. AS Operail Leasing
juhatuse liikmed olid aruandeaastal Priit Meos ja Tuuli Mizer.
Aktsiaseltsil on 25 000 aktsiat, nimiväärtusega 1 euro, mis kõik kuuluvad AS-ile Operail
Operail Leasing Finland Oy
Aruandeaastal alustas aktiivse majandustegevusega 10.05.2017 asutatud Soome tütarettevõtja Operail
Leasing Finland Oy, kes sõlmis lepingud hakkepuidu poolvagunite ostuks, liisingu raamlepingu ja selle lisad
ning 2 vagunite rendilepingut Soome klientidega. Kokku omandati (liisinguandja kaudu) 70 hakkepuidu
poolvagunit, mis anti rendile kahele kliendile. Tütarettevõtjal on vastavalt Soome õigusele juhatus, mis
koosneb liikmest (varsinainen jäsen) Priit Meos ja asendusliikmest (varajäsen) Tuuli Mizer.
Osaühingul on 10 000 osa nimiväärtusega 0,25 eurot, mis kõik kuuluvad AS-ile Operail
Operail Finland Oy
Aruandeaastal asutati uus tütarettevõtja Soomes ärinimega Operail Finland Oy, mille juhatuse liikmeteks
on Paul Priit Lukka (esimees), Raul Toomsalu ning Ilkka Aimo Jalmari Seppänen. Viimati nimetatu on ka
tegevjuht (toimitusjohtaja). Tütarettevõtja teostab aktsiaseltsi juhatuse poolt välja töötatud ning nõukogu
poolt kinnitatud äriplaani ning investeerib vastavalt. Tegevus teenuste osutamisel on planeeritud algama
2020. aasta teisel poolaastal.
Osaühingul on 10 000 osa nimiväärtusega 0,25 eurot, mis kõik kuuluvad AS-ile Operail.
Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasud ja hüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mis on
nõukogu poolt läbi arutatud ja kinnitatud. Lahkumishüvist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta
kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema ametiaja lõppu ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse
liikme kolme kuu tasu. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvist, kui ta kutsutakse juhatusest tagasi
mõjuval põhjusel, nt kui ta on rikkunud seadust, põhikirja või juhatuse liikme lepingut või pole täitnud oma
kohustusi.
Juhatuse liikmele täiendava tasu määramisel lähtus nõukogu äriühingu finantsnäitajatest, arvestades
juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust aktsionäri püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide
saavutamisel. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei võinud ületada juhatuse
liikmele makstud nelja kuu tasu.
11
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Nõukogu 21.02.2019 otsusega nr 1-2-2/16 maksti juhatuse liikmetele täiendavat tasu: Raul Toomsalule ja
Paul Priit Lukkale 4 kuu keskmise tasu (2019. majandusaasta andmetel) ulatuses. Tulenevalt AS Operail
põhikirja punktist 5.5.6. otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute
tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse
pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. 2019. aastal tehinguid juhatuse liikme või tema lähedase
või temaga seotud isiku ja äriühingu vahel ei toimunud, välja arvatud kontserni sisetehingud.
Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude tööülesannetega
juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval, mis rikuks HÜT-i punkti 2.3.3.
Äriühingu juhatuse liikmed ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses
oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid
soodustusi äriühingu nimel. Selle tagamiseks kinnitas aktsiaseltsi juhatus 09.07.2018 otsusega nr 1-2.3/43
juhised korruptsiooni ennetamiseks ning majanduslike huvide deklareerimise korra (uuendatud
redaktsioonis).
Teabe avaldamine
AS Operail avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri ja nõukogu koosseisu kohta ning juhatuse
koosseisu. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja andmed
audiitori kohta.
Finantsaruandlus
AS Operail koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele.
12
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018
VARAD
Põhivara
Ettemaksed põhivarade eest 21 596 0
Materiaalne põhivara 3 30 443 73 312
Kasutusõiguse varad 3,16 76 294 0
Immateriaalne põhivara 3 176 28
Põhivara kokku 128 508 73 340
Käibevara
Varud 4 4 019 4 716
Nõuded ostjate vastu 5 4 907 4 030
Muud nõuded 5 3 177 1 645
Raha ja raha ekvivalendid 6 4 574 15 936
Käibevara kokku 16 677 26 326
VARAD KOKKU 145 185 99 666
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED
Omakapital
Aktsiakapital 7 2 556 2 556
Ülekurss 17 256 17 256
Kohustuslik reservkapital 7 256 256
Muud reservid 1 0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 685 22 960
Aruandeaasta kasum 9 628 9 224
Omakapital kokku 60 382 52 253
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused 8 64 859 35 545
Eraldised 9 688 597
Pikaajalised kohustused kokku 65 548 36 141
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele ja muud lühiajalised kohustused 10 6 726 6 503
Võlakohustused 8 12 488 4 729
Eraldised 9 42 40
Lühiajalised kohustused kokku 19 256 11 272
KOHUSTUSED KOKKU 84 803 47 414
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU 145 185 99 666
Aastaaruande lisad lehekülgedel 17-52 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
13
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
ÄRITULUD
Tulu kliendilepingutest 11 71 457 71 342
Muud äritulud 11 3 950 1 379
Äritulud kokku 75 407 72 721
ÄRIKULUD
Kaubad, materjal ja teenused 12 37 831 38 514
Mitmesugused tegevuskulud 12 4 413 4 350
Tööjõukulud 13 15 844 14 172
Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 6 402 6 085
Muud ärikulud 286 96
Ärikulud kokku 64 776 63 217
ÄRIKASUM/-KAHJUM 10 631 9 504
Finantstulud ja -kulud 14 -628 -280
KASUM/-KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 10 003 9 224
Dividendi tulumaks 375 0
ARUANDEAASTA KASUM/-KAHJUM 9 628 9 224
ARUANDEAASTA KOONDKASUM/-KAHJUM KOKKU 9 628 9 224
Aastaaruande lisad lehekülgedel 17-52 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
14
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
Kohustuslik
Aktsia- reserv- Muud Jaotamata
tuhandetes eurodes Lisa kapital Ülekurss kapital reservid kasum Kokku
Saldo seisuga 31.12.2017 7 2 556 17 256 256 22 960 43 028
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 9 224 9 224
Saldo seisuga 31.12.2018 7 2 556 17 256 256 32 185 52 253
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 9 628 9 628
Muud reservid 0 0 0 1 0 1
Makstud dividendid 0 0 0 0 -1 500 -1 500
Saldo seisuga 31.12.2019 7 2 556 17 256 256 1 40 313 60 382
Täiendav informatsioon omakapitali kohta on avalikustatud lisas 7.
Aastaaruande lisad lehekülgedel 17-52 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
15
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
Rahavood äritegevusest
Puhaskasum 9 628 9 224
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 6 402 6 085
Finantstulu/-kulu 14 628 411
Makstud dividendi tulumaks 15 375 0
Kasum (kahjum) põhivara müügist 11 -1 150 -1 229
Reservide korrigeerimine 198 -5
Muud korrigeerimised -631 0
Kokku korrigeerimised 5 822 5 262
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 410 4 452
Varude muutus 4 701 252
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 10 203 -3 574
Laekunud intressid 151 29
Kokku rahavood äritegevusest 14 095 15 645
Rahavood investeerimistegevusest
Ettemaksed põhivara eest -21 565 0
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -23 610 -26 739
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 1 181 1 192
Kokku rahavood investeerimistegevusest -43 994 -25 547
Rahavood finantseerimistegevusest
Müük-tagatisrendist saadud raha 8 0 14 716
Saadud laenud 8 17 109 0
Saadud arvelduskrediit 8 7 389 0
Kapitalirendi põhiosamaksed 16 -3 312 -2 019
Makstud dividendid -1 500 0
Makstud dividendi tulumaks -375 0
Makstud intressid -898 -547
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 18 414 12 151
Kokku rahavood -11 484 2 249
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2,6 15 936 13 589
Raha ja raha ekvivalentide muutus -11 485 2 249
Valuutakursside muutuste mõju 123 98
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2,6 4 574 15 936
Aastaaruande lisad lehekülgedel 17-52 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
16
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad
Üldine informatsioon
AS Operail on 14.01.2009. aastal asutatud äriühing registreeritud aadressiga Metalli 3, Tallinn. Kontserni
põhitegevusalad on raudteetranspordi korraldamine ning raudteeveeremi rent, remont ja hooldus.
Alates 2017. aasta juunist kuulub kontserni AS Operail tütarettevõte Eestis AS Operail Leasing ning Soomes
tütarettevõtted Operail Leasing Finland Oy ja alates 2019. aasta juulist Operail Finland Oy.
Juhatus allkirjastas 31.12.2019 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande 23.03.2020.
Vastavalt äriseadustikule kinnitatakse juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heakskiidetud
majandusaasta aruanne aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolekul on õigus teha
aastaaruandes muudatusi.
Lisa 1 Raamatupidamise arvestuspõhimõtted
1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused
Kontserni 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu
need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (edaspidi „IFRS EL“).
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil, välja arvatud
tuletisinstrumendid, kinnisvarainvesteeringud ja teatud muud finantsinvesteeringud, mida kajastatakse
õiglases väärtuses.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, ümardatuna tuhandeteni, mis on
Kontserni arvestusvaluuta ja esitlusvaluuta.
A) Muudatused arvestuspõhimõtetes ja avalikustatavas teabes
Arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõigil aruandes esitatud perioodidel, välja arvatud
järgnevad uued ja/või muudetud IFRS-id, mida on rakendatud alates 1. jaanuarist 2019:
IFRS 16 „Rendiarvestus“
Kontsern rakendas standardit IFRS 16 “Rendilepingud” tagasiulatuvalt 1. jaanuari 2019 seisuga, aga ei ole
korrigeerinud võrdlusandmeid 2018. aasta kohta, nagu on lubatud standardi teatud üleminekureeglite
kohaselt. Seega on 2018. aasta võrdlusandmed esitatud varasemalt kehtinud standardi IAS 17 ja sellega
seotud tõlgenduste kohaselt. Käesoleva standardi esmasest rakendamisest tulenev kumulatiivne mõju on
kajastatud esmase rakendamise kuupäeval jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena.
Kontsern on esmasel rakendamisel kajastanud kasutamisõiguse esemeks oleva vara nende rentide puhul,
mis varem olid standardi IAS 17 kohaselt liigitatud kasutusrendiks. Kontsern mõõtis rendikohustist
järelejäänud rendimaksete nüüdisväärtuses, mida diskonteeris rentniku alternatiivse laenuintressimääraga
esmase rakendamise kuupäeva, 1. jaanuari 2019 seisuga. Esmasel rakendamisel kasutas kontsern järgmisi
rentniku alternatiivse laenuintressimäära kaalutud keskmisi väärtusi: 1,346% sõidukite rendilepingute
puhul ja 1,85% kontoripindade rendilepingute puhul.
17
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
Praktilise abinõuna on Kontsern esmase rakendamise kuupäeva seisuga otsustanud mitte ümber hinnata,
kas lepingu puhul on tegemist rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Selle asemel on Kontsern
tuginenud oma varasematele hinnangutele nende lepingute osas, mis on sõlmitud enne ülemineku
kuupäeva, rakendades standardi IAS 17 “Rendid” ja tõlgenduse IFRIC 4 “Kindlakstegemine, kas kokkulepe
hõlmab renti” nõudeid.
IFRS 16 esmasel rakendamisel on Kontsern kasutanud järgmisi standardi poolt lubatud lihtsustusi varem
kasutusrendiks liigitatud rentide osas:
● ühtse diskontomäära kasutamine sarnaste omadustega rendilepingute suhtes;
● väärtuse languse analüüsi tegemise asemel võib rentnik vahetult enne esmase rakendamise
kuupäeva tugineda standardi IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”
kohaselt esitatud hinnangule rendilepingute kahjulikkuse kohta. Kui rentnik otsustab kasutada seda
praktilist abinõud, peab rentnik korrigeerima kasutusõiguse esemeks oleva vara väärtust esmase
rakendamise kuupäeval kahjulike rendilepingute eraldise summa võrra, mida on finantsseisundi
aruandes kajastatud vahetult enne esmase rakendamise kuupäeva;
● IFRS 16 nõuete mitte rakendamine rentide suhtes, mille rendiperiood lõpeb 12 kuu jooksul alates
esmase rakendamise kuupäevast;
● esmase rakendamise kuupäeval kasutusõiguse esemeks oleva vara väärtust hinnates on jäetud
arvestamata esmased otsekulutused;
● tagantjärele tarkuse kasutamine, tehes seda näiteks rendiperioodi kindlaksmääramiseks juhul, kui
leping sisaldab rendi pikendamise või tühistamise õigust.
Selliste rentide suhtes, mis liigitati IAS 17 kohaselt kapitalirendiks, on kasutamisõiguse esemeks oleva vara
bilansiline väärtus ja rendikohustis esmase rakendamise kuupäeva seisuga sama, mis standardi IAS 17
kohaselt mõõdetud rendivara bilansiline väärtus ja rendikohustis vahetult enne nimetatud kuupäeva.
Selliste rentide puhul kajastab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustist käesoleva
standardi kohaselt alates esmase rakendamise kuupäevast.
Rendikohustised, mis on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes esmasel rakendamisel, on
esitatud allpool:
tuhandetes eurodes EUR
Järgmiste perioodide kasutusrendimaksete miinimumsummad mittekatkestavatest
1 046
rendilepingutest seisuga 31. detsember 2018 (Lisa 16)
Diskonteeritud kasutades rentniku alternatiivset intressimäära esmase rakendamise
729
kuupäeva 1,346%-1,85%
Lisatud: kapitalirendi kohustised, mis on kajastatud seisuga 31. detsember 2018 (Lisa 8) 40 274
Finantsseisundi aruandes kajastatud rendikohustise kogusumma esmase rakendamise
41 003
kuupäeval 1. jaanuaril 2019
Vara kasutusõiguse mõõtmine esmasel rakendamisel
Kontsern on esmase rakendamise kuupäeva seisuga kasutamisõiguse esemeks olevat vara väärtust
hinnanud rendikohustisega võrdses summas, mida on korrigeeritud selle rendiga seotud ette makstud või
akumuleerunud rendimaksetega summas 729 tuhat eurot, mida kajastati finantsseisundi aruandes 31.
detsember 2018 seisuga.
tuhandetes eurodes EUR
Vara kasutusõigus – suurenemine (Lisa 3) 729
Rendikohustis - suurenemine 729
Netomõju jaotamata kasumile (-kahjumile) 1. jaanuar 2019 seisuga 0
Eelnevast tulenevalt suurenesid 1. jaanuaril 2019 Kontserni kohustiste ja varade maht 729 tuhande euro
võrra.
18
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
IFRS 9 muudatus: negatiivse hüvitisega ettemaksed
Muudatusega lubatakse kajastada finantsvara, mille lepingutingimused lubavad või nõuavad, et
lepingupool maksaks või saaks lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral mõistlikus suuruses hüvitist (st
vara omaniku seisukohalt vaadatuna tekiks nii „negatiivne hüvitis“), korrigeeritud soetusmaksumuses või
õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu. Juhtkonna hinnangul ei mõjuta muudatus oluliselt kontserni
finantsaruandeid. Juhtkond on hinnanud standardi mõju ning jõudnud järedusele, et standari jõustumine
ei mõjuta kontserni finantsaruandeid.
B) Vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud ega ennetähtaegselt rakendatud standardid
IFRS-ide kontseptuaalne raamistik
2018. aasta 29. märtsil andis IASB välja finantsaruandluse muudetud kontseptuaalse raamistiku, millega
pannakse paika finantsaruandluse ja standardite kehtestamise üldised põhimõtted ning antakse juhiseid
aruannete koostajatele ühetaoliste arvestusmeetodite väljatöötamiseks ning nõuandeid ka teistele
standardite mõistmiseks ja tõlgendamiseks. Kontseptuaalse raamistikuga koos andis IASB välja ka eraldi
lisadokumendi „IFRS-ides esinevate kontseptuaalse raamistiku viidete parandused“, milles on toodud ära
muudatused asjakohastes standardites, et uuendada neis esinevaid viiteid finantsaruandluse muudetud
kontseptuaalsele raamistikule. Selle eesmärk on olla muudetud kontseptuaalsele raamistikule üleminekul
abiks ettevõtetele, kes kasutavad kontseptuaalset raamistikku arvestuspõhimõtete väljatöötamiseks
olukordades, kus ükski IFRS konkreetse tehingu kajastamist ei reguleeri. Aruannete koostajate puhul, kes
kasutavad kontseptuaalset raamistikku arvestuspõhimõtete väljatöötamiseks, kohaldatakse uut
raamistikku 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandlusperioodidele. Kontserni juhtkonna hinnangul
oluline mõju finantsaruandele puudub.
IFRS 3 „Äriühendused“ muudatused
IASB andis välja IFRS 3 muudatused, millega täpsustatakse ’äritegevuse’ definitsiooni, et lahendada
probleeme, mis on tekkinud majandusüksustel olukordades, kus neil on vaja teha kindlaks, kas omandatud
on äritegevus või vararühm. Muudatusi kohaldatakse äriühendustele ja varadele, mille omandamise
kuupäev on 1. jaanuaril 2020 või hiljem algaval aruandlusperioodil, samuti on lubatud ennetähtaegne
rakendamine. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud.
Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IAS 8 „Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead“
muudatused: mõiste ’oluline’ definitsioon
Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandlusperioodidele, samuti on lubatud
ennetähtaegne rakendamine. Muudatustega täpsustatakse mõiste ’oluline’ definitsiooni ning selle
kasutamist. Uue definitsiooni kohaselt loetakse informatsioon oluliseks, kui võib põhjendatult eeldada, et
selle väljajätmine, väärkajastamine või varjamine võiks mõjutada otsuseid, mida üldotstarbeliste
finantsaruannete esmased kasutajad konkreetse aruandva majandusüksuse finantsaruannetes sisalduva
finantsteabe alusel teevad. Samuti on täiendatud definitsiooniga kaasnevaid selgitusi. Muudatustega
tagatakse ka see, et mõistet kasutatakse kõigis IFRS-ides samas tähenduses.
Kontserni juhtkonna hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
19
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
IASB on välja andnud muudatuste kogumiku „Iga-aastased IFRS-ide parandused ajavahemikuks 2015–
2017“. Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandlusperioodidele, samuti on
lubatud ennetähtaegne rakendamine. Kõnealuseid muudatusi pole EL veel heaks kiitnud. Juhtkond on
hinnanud standardi mõju ning jõudnud järedusele, et standari jõustumine ei mõjuta oluliselt kontserni
finantsaruandeid.
1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud
Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega kooskõlas oleva konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande koostamine nõuab juhtkonnapoolset eelduste kujundamist, hinnangute andmist ja otsuste
tegemist, mis mõjutavad rakendatavaid arvestuspõhimõtteid, kajastatud varasid ja kohustusi ning tulusid
ja kulusid. Hinnangud ja nendega seotud eeldused tuginevad ajaloolisele kogemusele ning mitmetele
muudele faktidele, mis arvatavasti on asjakohased ning lähtuvad asjaoludest, mis kujundavad põhimõtted
varade ja kohustuste väärtuste hindamiseks, mis ei tulene otseselt muudest allikatest. Tegelikud tulemused
võivad olla hinnangutest erinevad.
Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle perioodiliselt. Raamatupidamislike hinnangute
ülevaatamisest tulenev mõju kajastatakse hinnangute muutmise perioodil, kui see mõjutab üksnes antud
perioodi, või nii antud kui tulevastel perioodidel (kui muutus mõjutab nii jooksvat kui ka tulevasi perioode).
Järgnevalt on kirjeldatud olulisemaid juhtkonnapoolseid hinnanguid, mis võivad avaldada mõju
finantsaruannetele:
a) Põhivara kasuliku eluea määramine
Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikku eluiga. Selle hindamisel on lähtutud ajaloolisest
kogemusest ning võetud arvesse varade kasutamise intensiivsust ja tulevikuväljavaateid. Kontserni
peamiste põhivarade (vedurid, vedurimootorid, vagunid ja veeremi rattapaarid) komponentide eluiga on
vahemikus 7 kuni 48 aastat. Hinnangute tulemused on kajastatud Lisas 3.
b) Põhiavara kaetava väärtuse määramine
Kontsern on väärtuse languse indikatsioonide esinemisel viinud läbi põhivara kaetava väärtuse teste ning
vajadusel põhivara alla hinnanud. Põhivara kaetava väärtuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid
rahavoogude kohta (rahavood varade kasutamisest või müügist, varade hoolduseks ja kasutamiseks
vajalikud rahavood). Juhatuse hinnangul ei olnud aruandeperioodil indikatsioone vara väärtuse languse
kohta ning sellel põhjusel puudub vajadus varade väärtuse testi koostamiseks ning põhivarade
allahindluseks.
c) Nõuete ebatõenäoliseks hindamine
Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtuvalt. Seejuures
hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime
kohta.
20
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
1.3 Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Arveldustes kasutatakse ka teisi valuutasid – peamiselt Vene rubla, USA dollarit ning Šveitsi franki.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult
kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. 31.12.2019 seisuga välisvaluutas fikseeritud monetaarsed
varad ja kohustused on ümberhinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasum ja kahjum on kajastatud koond-
kasumiaruandes vastava perioodi tuluna ja kuluna.
1.4 Materiaalne põhivara
Materiaalse põhivarana käsiteltakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osutamiseks, rendile
andmiseks või halduseesmärkidel ja mida kasutatakse üle 1 aasta.
Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest
maksudest ja muudest põhivara kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekutest. Soetusmaksumusest on
lahutatud kulum ja allahindluse summad.
Materiaalne põhivara on jaotatud järgmistesse gruppidesse:
• maa, ehitised ja rajatised - maa, hooned, rajatised, raudtee;
• masinad ja seadmed - veerem, autod, arvutustehnika, seadmed;
• muu inventar ja sisseseade - tööriistad, kontoritehnika, mööbel;
• lõpetamata ehitus.
Põhivara objekti olulised erineva elueaga komponendid võetakse arvele eraldi objektidena. Lõpetamata
ehitusena käsitatakse Kontserni raamatupidamises kajastatud materiaalse põhivara objektide
täiendamiseks ja uute rajamiseks tehtavaid kulutusi kuni objektide vastuvõtmiseni.
Põhivara parendustega seotud kulutused, mida on võimalik usaldusväärselt mõõta ja mis osalevad tulude
tekkimisel järgnevatel perioodidel, kuuluvad kapitaliseerimisele. Parendustega seotud kulutuste võrra
suurendatakse vara soetusmaksumust või kajastatakse parendus eraldi varaobjektina. Vajadusel
muudetakse vara kasulikku tööiga. Kui materiaalse põhivara objekti valmistamist finantseeritakse laenu või
mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse sellega seotud laenukulutused valmistatava objekti
soetusmaksumusse.
Põhivarade kasulik eluiga
Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni arvestatakse lähtuvalt põhivara kasulikust
elueast. Põhivaraobjektide kasulikud eluead on järgmised:
Põhivara grupid Aastad
Ehitised ja rajatised
Hooned 15-50
Raudtee 10-50
Rajatised 5-40
Masinad ja seadmed
Masinad ja seadmed 3-40
Autod 4-12
Muu inventar ja sisseseade
Kontori- ja arvutustehnika, inventar ja tööriistad 3-20
21
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
Maad ei amortiseerita. Põhivara parendusi amortiseeritakse samas tempos, milles sama klassi põhivaragi.
Põhivara amortisatsioonimeetodid, kasulikud eluead ja lõppväärtused vaadatakse üle igal aastal.
Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara
aastainventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara
hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga,
mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.
1.5 Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb kõigist ostuga seotud kuludest ja muudest
otsestest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses asukohas ja olukorras. Varude arvestamisel
kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis
on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtuseks loetakse
müügihinda, millest on lahutatud müügiga seotud kulutused.
1.6 Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat
sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit) ning kuni 3-kuulisi deposiite. Arvelduskrediiti
kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Raha ja raha ekvivalendid on kajastatud
korrigeeritud soetusmaksumuses.
1.7 Finantsinstrumendid
Finantsvarad
Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega
läbi kasumiaruande);
• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Klassifitseerimine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest
tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk
kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad
või antakse üle ja Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, mille puudub oluline
rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses,
ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande,
lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega.
22
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning
finantsvara lepingulistest rahavoogudest.
Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja
tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades
efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest
tekkinud kahjum.
Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes.
Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes.
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele
õiglases väärtuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohustused korrigeeritud
soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas
summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub sisemise
intressimäära meetodil.
Pikaajaliste kohustustena on bilansis kajastatud kohustused, mille maksetähtaeg on hilisem kui üks aasta
peale bilansikuupäeva. Ülejäänud kohustused on kajastatud lühiajalistena. Tarnijatele tasumata arved on
kajastatud soetusmaksumuses.
Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad,
mis tasutakse järgmisel perioodil.
1.8 Vara väärtuse langus
Finantsvarad
Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses
finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest
ostjate vastu, sularahast ja raha ekvivalentidest. Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud
hinnangulised krediidikahjumid.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse:
• erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke
erinevaid tulemusi,
• raha ajaväärtust ja
• aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja
põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste
majandustingimuste prognooside kohta.
23
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
Kontsern mõõdab väärtuse langust järgmiselt:
• nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
• sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond
peab madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu
krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
• kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui
krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast
kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse
krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
Vara puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Varade väärtuse
langust võidakse hinnata kas üksiku vara või varade grupi (raha teeniva üksuse) kohta. Selliste asjaolude
esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ja võrreldakse seda finantsseisundi aruandes kajastatud
maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara maksumus
ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud
müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem.
Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või
väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille osas on võimalik rahavoogusid eristada. Varade väärtuse
langus kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Varasemalt kaetavale väärtusele hinnatud varade puhul
hinnatakse igal järgmisel aruandepäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal
tõusnud. Kaetavale väärtusele allahindamise tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes vara
väärtuse languse kulu vähendamisena.
Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara
väärtuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava
väärtuse leidmisel.
Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara
jääkväärtus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsiooni, kui
vara allahindlust tehtud ei oleks.
1.9 Tulude kajastamine
Tulu kliendilepingutest kajastatakse vastavalt IFRS 15 standardile, mida rakendatakse kliendilepingutest
teenitavale tulule sõltumata tegevusalast ja tulutehingu liigist. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas.
Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile
üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern
kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Raudteeveeremi ja muude varade renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt.
Teenuste müügist saadud tulu kajastatakse peale teenuse osutamist. Kauba saabumisel kajastatakse tulu
veose üleandmise päeval sihtjaamas. Kauba saatmisel kajastatakse tulu veoks vastuvõtmise päeval
lähtejaamas. Ettemaksena laekunud lepingutasud kantakse tulusse periodiseeritult aruandeaasta jooksul.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, välja arvatud juhul, kui selle laekumine on ebatõenäoline.
24
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
1.10 Lühiajalised töötajate hüvitised
Töötajatega seotud lühiajalised kohustused (töötasu, puhkusetasu) kajastatakse diskonteerimata väärtuses
ning tekkepõhiselt. Töötasu ja puhkusetasu maksmise kohustuse tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud
lepingud, kollektiivlepingud ning töösuhteid reguleerivad õigusaktid, millest tuleneb Kontsernile kohustus
teha väljamakseid.
Töösuhte lõpetamise hüvitised on töötajale makstavad hüvitised, mida makstakse, kui Kontsern ütleb
töölepingu erakorraliselt üles. Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast bilansipäeva, on
hüvitist diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni.
Kontsern kajastab kasumiosalusega ja preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid, kui tal on
kohustus teha selliseid makseid ja kui kohustust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
1.11 Tulumaks
Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte teenitud kasumit, vaid makstud dividende ja muid
kasumi jaotamise iseloomuga väljamakseid.
Tulenevalt kogu maksustamise kontseptsioonist ei ole mõistel varade ja kohustuste maksubaas
majanduslikku sisu ning edasilükkunud maksukohustust ega – vara ei saa IAS 12 Tulumaks tähenduses
tekkida.
Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust Kontserni vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks
vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis
võiks kaasneda kogu vaba omakapitali väljamaksmisega dividendidena, on toodud ära lisas 15.
Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamisel kasumiaruandes kuluna.
Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud
kuludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda saab
kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi
väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise
dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse minev aasta.
Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud
kuludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt.
1.12 Rendiarvestus
Arvestuspõhimõtted - Kontsern kui rentnik alates 1. jaanuarist 2019
Kontsern kui rendileandja
Kasutusrendile antud varad kajastatakse bilansis materiaalse põhivarana. Rendileantud põhivara
amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus rendilevõtjale
antud soodustused) näidatakse koondkasumiaruandes aruandeperioodi tuluna. Kontsernil puuduvad rendile
antud varad, mis on sõlmitud kapitalirendidi tingimustel.
25
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
Kontsern kui rentnik
Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet.
Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida
kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.
Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku
pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu
võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta.
Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise
õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku
kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi
määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse
rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi
muutumise korral.
Esmane mõõtmine
Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.
Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse
rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:
● rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
● kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud
rendistiimulid;
● kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
● rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle
asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.
Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel „ Kasutusõiguse
varad“.
Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete
nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on
võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik
rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases
majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada
kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.
Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern:
● kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on
korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise
hetkest;
● selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on
korrigeeritud kontserni krediidiriskiga;
● korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik,
alusvaluuta ja tagatised
26
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi
alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks
tasutud:
a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse
rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või
määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt Euribor) seotud
maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees
muutuvad rendimaksed;
c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja
e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel
eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.
Rendileping võib sisaldada rendikomponenti ning ühte või mitut täiendavat rendiga mitteseotud
komponenti. Praktilise abinõuna on Kontsern otsustanud mitte eraldada rendiga mitteseotud komponente
rendikomponentidest ning arvestada selle asemel kõiki rendikomponente ja kaasnevaid rendiga
mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina vastavalt alusvara liigile.
Edasine mõõtmine
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse
mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat
vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad
akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele.
Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui
kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib
ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest
kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara
kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt
sellest, kumb saabub varem.
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või
vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal
osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik
kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus
selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.
Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise
ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse
esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine,
kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.
27
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud
diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi
põhjal; või
b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid
ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks
järgmistest olukordadest:
a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb
kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate
summade muutusele.
b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või
määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade
analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes
juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud
rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab
rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate
intressimäärade muutusest.
Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi
ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis
vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu
asjaoludele.
Arvestuspõhimõtted kuni 31. detsember 2018
Rentide suhtes, mis liigitati IAS 17 kohaselt kapitalirendiks, on kasutamisõiguse esemeks oleva vara
bilansiline väärtus ja rendikohustis esmase rakendamise kuupäeva seisuga sama, mis standardi IAS 17
kohaselt mõõdetud rendivara bilansiline väärtus ja rendikohustis vahetult enne nimetatud kuupäeva.
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved
kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi tingimustel renditud vara võetakse bilansis arvele õiglases väärtuses
või minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtuses, sõltuvalt sellest, mis on madalam.
Rendimaksed jaotatakse kohustuste ja finantskulude vahel nii, et intressikulu määr oleks netoinvesteeringu
jäägist lähtuvalt konstantne. Vastav rendikohustus (ilma intressideta) näidatakse bilansis muu lühi- või
pikaajalise kohustusena. Intressi osa rendimaksest näidatakse koondkasumiaruandes tekkepõhiselt
finantskuluna.
Kontsern on esmasel rakendamisel kajastanud kasutamisõiguse esemeks oleva vara nende rentide puhul,
mis varem olid standardi IAS 17 kohaselt liigitatud kasutusrendiks.
Rendilepingud, mille kohaselt peamised omandiga seotud riskid ja hüved jäävad rendileandjale,
kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed (miinus rendileandjalt saadud soodustused)
kajastatakse koondkasumiaruandes aruandeperioodi kuluna. Kontserni kõiki sõlmitud rendilepinguid on
võimalik üles öelda ilma täiendavate oluliste kulutusteta.
28
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
1.13 Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Eraldistena kajastatakse bilansis aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud kohustusi, millel on
seadusest või lepingust tulenev alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust saab
usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud.
Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide
hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse bilansis selle diskonteeritud väärtuses.
Hüvitised, mida makstakse töötajatega töösuhte kollektiivsel lõpetamisel, kajastatakse alles pärast seda,
kui asjaomaste töötajate esindajatega on saavutatud kokkulepe koondamise konkreetsete tingimuste ja
koondatavate töötajate arvu osas ja kui töötajaid on konkreetsetest tingimustest isiklikult teavitatud.
Kontserni pideva tegevusega seotud kuludele ei tehta eelnevaid eraldisi.
Kontsernil lasub kohustus tasuda kontserni süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõime
kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eeldatav
periood ja hüvitise suurus (Lisa 9).
Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib
nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on koondkasumiaruandes kajastatud kuluna ning
bilansis arvele võetud lühiajalise kohustusena.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui
mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega
hinnata, on avalikustatud aruande lisades (Lisa 17) tingimuslike kohustustena ning neid ei kajastata
Kontsernis. Lisades ei avalikustata selliseid tingimuslikke kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt
ebatõenäoline.
1.14 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused
Varade ja kohustuste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise
aastaaruande koostamisperioodil ning mis seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud
tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis
oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande
lisades.
1.15 Õiglase väärtuse määramine
Tuletisinstrumendid
Õiglase väärtuse määramisel on aluseks tuletisinstrumendi noteeringud bilansipäeval. Positiivse
turuväärtusega tuletisinstrumendid kajastatakse nõudena ja negatiivse turuväärtusega tuletisinstrumendid
kohustusena.
29
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 1 järg
1.16 Rahavoogude aruande koostamise põhimõtted
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on
korrigeeritud puhaskasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud
käibevarade ning lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest
tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Rahavoogude aruandesse on konsolideeritud
tütarettevõtete rahavood.
1.17 Konsolideerimispõhimõtted, tütarettevõtete kajastamine
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib
majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale
kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Kõik
tütarettevõtted on Kontserni aastaaruandes konsolideeritud. Konsolideeritud finantsaruandes on rida-
realt konsolideeritud tütarettevõtete finantsnäitajad. Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste
tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on
konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud. Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on
kooskõlas Kontserni arvestuspõhimõtetega.
Lisa 2 Finantsriskide juhtimine
2.1 Finantsriskide tegurid
Oma igapäevases tegevuses puutub Kontsern kokku erinevate finantsriskidega, mille juhtimine on osa
Kontsern äritegevusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, hinnarisk ja intressirisk),
krediidirisk, likviidsusrisk, tegevusrisk ja kapitalirisk.
Kontserni üldine riskijuhtimise programm koondab tähelepanu finantsturgude ettearvamatusele ja püüab
leevendada selle võimalikke negatiivseid mõjusid Kontserni finantstulemustele. Üldvastutus Kontserni
riskide juhtimise raamistiku kujundamisel ja järelvalvel on juhatusel.
2.2 Tururiskid
Intressimäära risk
Kontserni intressimäära risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest.
Intressimäära risk on võimalus, et intressimäärade muutuse tõttu kõiguvad finantsinstrumentide õiglased
väärtused või rahavood. Kontserni intressimäära risk tuleneb peamiselt ujuva intressimääraga lühiajalistest
ja pikaajalistest kohustustest. Kontserni intressimäärade risk on eelkõige sõltuvuses Euribori (Euro
Interbank Offered Rate) võimalikust muutusest. Intressimäära riski hindamisel kasutatakse tundlikkuse
analüüsi.
30
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 2 järg
Bilansipäeval oli Kontserni intressikandvate finantskohustuste intressimäärade struktuur järgmine.
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Muutuva intressimääraga finantskohustused (Lisa 8) 77 339 40 274
Kokku 77 339 40 274
Kui bilansipäeval oleks muutuva intressimääraga finantskohustuste intressimäärades toimunud 100
baaspunkti suurune muutus, oleks kasum (või kahjum) ja omakapital kasvanud (või kahanenud)
alljärgnevalt (eeldusel, et ülejäänud muutujad on konstantsed ning Kontsernil puuduvad
riskimaandamisinstrumendid). Samadel alustel tehti arvutused ka 2018. aasta kohta.
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
100 baaspunkti suurune tõus -773 -403
100 baaspunkti suurune langus 773 403
Intressimäära riskihalduse eesmärgiks on vähendada intressikulusid, kuid samas hoida tulevaste
intressimaksete volatiilsust vastuvõetavates piirides.
Valuutakursirisk
Valuutarisk tuleneb riskist, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus
vahetuskursi muutuste tõttu. Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse enamus lepingutest eurodes ja
võimalikel juhtudel tasakaalustatakse välisvaluuta laekumised ja väljamaksed.
Kontsern on eelkõige avatud Šveitsi frangi, USA dollari ja Venemaa rubla valuutakursi muutustele.
Seoses põhivara soetusega kasutas kontsern aruandeaastal valuutariski (rubla/euro) maandamiseks
riskimaandamisinstrumenti (hedge accounting).
Järgnevas tabelis on esitatud Kontserni avatud valuutapositsioonid bilansipäeval:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
CHF USD RUB CHF USD RUB
Nõuded 2 1 412 134 1 170
Kohustused -169 -11 -408 0 -3 -358
Netopositsioonid -168 -10 4 134 -2 -189
2.3 Krediidirisk
Krediidirisk on finantskahju, mis tekib juhul, kui tehingupartner ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi.
Krediidiriski peamiseks allikaks on raha ja raha ekvivalendid, muud nõuded, nõuded klientide vastu,
positiivse väärtusega tuletisinstrumendid.
31
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 2 järg
Maksimaalne krediidiriskile avatud summa oli bilansipäeval järgmine:
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018
Raha ja raha ekvivalendid 6 4 574 15 936
Nõuded* 5 4 907 4 030
Kokku 9 481 19 966
*ei sisalda maksude ettemakseid, tulevaste perioodide kulusid.
Seisuga 31.12.2019 oli Kontserni krediidirisk 9,48 miljonit eurot (31.12.2018: 19,97 miljonit eurot).
Klientidega seotud nõuete maksimaalne avatus krediidiriskile oli bilansipäeval maksetähtaegade
lõikes järgmine:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
saabumata 3 676 3 239
ületanud 1 - 30 päeva 669 578
ületanud 31 - 180 päeva 51 142
ületanud 181 - 365 päeva 98 68
ületanud rohkem kui 1 aasta 413 3
Kokku (Lisa 5) 4 907 4 030
Klientidega seotud krediidiriskide vähendamiseks järgitakse kontsernis põhimõtteid, mis tagavad teenuste
ja toodete müügi neile klientidele, kelle usaldusväärsus on varasema käitumisega tõestatud. Klientide
puhul, kellega ei ole sõlmitud lepingut või kelle maksevõimes on põhjust kahelda, kasutatakse avansiliste
ettemaksete nõuet. Lisaks kasutatakse renditeenuste osas krediidiriski maandamiseks tagatisraha.
Enne suuremahuliste lepingute sõlmimist viiakse läbi kliendi taustauuring. Ülejäänud meetodid klientidega
seotud krediidiriski juhtimises seisnevad igapäevases klientide maksekäitumise jälgimises ja vajalike
meetmete operatiivses rakendamises.
Seisuga 31.12.2019 moodustab ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud klientide tasumata arvete jääk 0 eurot
(2018: 0 eurot) (täiendav info Lisas 5).
Kontserni lühiajalised finantsvarad on paigutatud Eesti tegutsevate pankade arvelduskontodele ja
deposiitidesse. Kontsern võib paigutada finantsvarasid ka lühiajalistesse kommertsväärtpaberitesse, mille
minimaalne krediidireiting on Baa1. Täpsem info raha ja raha ekvivalentide kohta on esitatud Lisas 6.
Lühiajaliste finantsvarade krediidikvaliteet reitingute lõikes*
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Aa2 786 12 768
Aa3 428 2
A2 0 5
Baa1 3 361 3 161
Reitinguta 4 907 4 030
Kokku 9 481 19 966
* Moody's pikaajalise finantsstabiilsuse reiting
32
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 2 järg
2.4 Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, kui Kontsern ei ole võimeline oma finantskohustusi õigeaegselt täitma rahavoo
puudujäägi tõttu. Kontserni põhimõtteks likviidsuse juhtimisel on see, et alati oleks tagatud piisavate
likviidsete vahendite olemasolu kohustuste tähtaegseks täitmiseks ning Kontserni strateegiliste eesmärkide
finantseerimiseks.
Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud diskonteerimata finantskohustuste (v.a. tuletisinstrumendid)
analüüs maksetähtaegade lõikes, sealhulgas hinnangulised tuleviku intressimaksed (intressikulud on
prognoositud seisuga 31.12.2019 kehtinud intressimäärade alusel) seisuga 31.12.2019:
tuhandetes eurodes 31.12.2019
Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-5 Üle 5
Lisa maksumus rahavood aasta aastat aasta
Võlakohustused 8 15 593 15 613 7 409 8 204 0
Rendikohustused 8 61 755 66 403 6 335 52 474 7 593
Võlad tarnijatele 10 3 262 3 262 3 262 0 0
Muud võlad* 10 948 948 948 0 0
Kokku 81 557 86 225 17 953 60 678 7 593
tuhandetes eurodes 31.12.2018
Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-5 Üle 5
Lisa maksumus rahavood aasta aastat aasta
Rendikohustused 8 40 274 43 256 5 459 29 765 8 032
Võlad tarnijatele 10 2 689 2 689 2 689 0 0
Muud võlad* 10 2 939 2 918 2 918 0 0
Kokku 45 902 48 863 11 066 29 765 8 032
* ei sisalda maksuvõlgasid ega võlgu töövõtjatele
33
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 2 järg
2.5 Kapitali juhtimine
Kontsern on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali
suurendamise või vähendamise kohta teeb Eesti Vabariik (majandus- ja kommunikatsiooniministri isikus).
Igal majandusaastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega Kontserni poolt riigieelarvesse
makstav dividendisumma.
Kontserni põhimõtteks kapitali juhtimisel on Kontserni jätkusuutlik areng, usaldusväärsuse säilitamine
võlausaldajate ja turu silmis ning optimaalne kapitalistruktuur. Omaniku ootustest on määratud järgnev:
perioodil 2020-2024. a on äriühingu optimaalne omakapitali osakaal vahemikus 40%-45%.
Kontserni omakapitali suhe:
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018
Raha ja raha ekvivalendid (miinus) 6 4 574 15 936
Võlakohustused 8 77 347 40 274
Netovõlg* 72 773 24 338
Omakapital 60 382 52 253
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 17 033 15 589
Varad kokku 145 185 99 666
Netovõlg/ärikasum enne kulumit 4,3 1,6
Omakapital/Varad 42% 52%
*Võlakohustused-raha ja raha ekvivalendid
Kontserni omakapital on piisav võimaldamaks juhtkonnal ellu viia vajadusel täiendavaid investeeringuid ja
laenuvahendite kaasamist.
2.6 Tegevusrisk
Kontserni vara ja vastutus on kindlustatud ootamatute kahjude vastu, kindlustusjuhtumist tingitud
äritegevuse katkemise ja lisakulude vastu, samuti kolmandate isikute nõuete vastu Kontserni suhtes.
Kindlustuskaitse alla kuuluvad veel näiteks: keskkonnakahjustused, kuritegevuse riskid, juhtkonna
vastutusest tulenevad kahjud (juhatus, nõukogu ja juhtivtöötajad) ning veeremi ja mootorsõidukite
kindlustus mistahes õnnetuse, varguse ja vandalismi vastu.
2.7 Õiglane väärtus
Kontserni hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustuste
õiglased väärtused oluliselt seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018. Kontserni aastaaruandes kajastatavatest
maksumustest, finantseerimistingimused on sõlmitud lähiminevikus ning vahepeal ei ole turutingimused
oluliselt muutunud. Kuna valdav osa Kontserni pikaajalistest laenukohustistest on ujuva intressimääraga,
mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades ning juhtkonna hinnangul pole laenumarginaal
oluliselt muutunud, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansilisest väärtusest.
34
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 2 järg
Raha ja raha ekvivalentide, laekumata arvete, muude pikaajaliste nõuete, lühiajaliste võlakohustuste ja
tarnijatele tasumata arvete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende finantsseisundi aruandes kajastatud
väärtusest kuna nende realiseerumine toimub 12 kuu jooksul või nende kajastamine toimus bilansipäevale
lähedasel ajavahemikul.
Õiglase väärtuse sisendite tasemete selgitused vastavalt IFRS13-le:
• Tase 1: (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsete varade või kohustiste aktiivsetel turgudel;
• Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas
jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest);
• Tase 3: vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad
sisendid).
Kõik finantsvarad ja -kohustised on õiglase väärtuse hierarhias tasemel 3.
Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase väärtuse aluseks on noteeritud turuhinnad
aruandeperioodi lõpu seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad on lihtsalt ja regulaarselt
kättesaadavad börsilt, vahendajalt, maaklerilt, tööstusharu grupilt, hindamisteenistuselt või regulatiivselt
organilt ja need kujutavad tegelike ja regulaarselt aset leidvate turutingimustel toimuvate tehingute hindu.
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil.
Instrument liigitatakse tasemele 2, kui kõik olulised sisendandmed, mis on vajalikud õiglase väärtuse
määramiseks, on jälgitavad. Kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse
instrument tasemele 3.
35
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 3 Materiaalne, immateriaalne põhivara ja kasutusõiguse varad
Ehitised Masinad Muu Lõpetamata Immate- Kokku
ja ja inventar ja ehitus riaalne
rajatised seadmed sisseseade põhivara
tuhandetes eurodes
31.12.2017
Soetusmaksumus 8 882 118 647 638 84 48 128 298
Akumuleeritud kulum -3 017 -72 984 -590 0 -14 -76 605
Jääkmaksumus 5 865 45 663 48 84 35 51 693
2018. aastal toimunud muutused
Soetamine 121 1 074 46 26 519 9 27 769
Ümberklassifitseerimine 22 24 430 160 -24 612 0 0
Müük ja mahakandmine -180 -2 769 -98 0 0 -3 047
Kulum
Aruandeaasta kulum -298 -5 743 -28 0 -16 -6 085
Müüdud/mahakantud põhivara
kulum 179 2 733 97 0 0 3 009
Ümberklassifitseerimine
müügiootele
Perioodi liikumine -156 19 725 177 1 907 -7 21 646
31.12.2018
Soetusmaksumus 8 845 141 382 746 1 990 58 153 020
Akumuleeritud kulum -3 136 -75 994 -521 0 -30 -79 681
Jääkmaksumus 5 709 65 388 225 1 990 28 73 340
IFRS 16 esmakordne rakendamine
- soetusmaksumus -51 -60 877 0 0 0 -60 928
IFRS 16 esmakordne rakendamine
-
akumuleeritud kulum 22 8 990 0 0 0 9 012
Korrigeeritud jääkmaksumus
01.01.2019 5 680 13 500 225 1 990 28 21 423
2019. aastal toimunud muutused
Soetamine 0 3 849 145 7 826 167 11 988
Ümberklassifitseerimine 175 4 422 0 -4 598 0 0
Müük ja mahakandmine -17 -2 655 -100 0 0 -2 773
Kulum
Aruandeaasta kulum -278 -2 396 -67 0 -19 -2 760
Müüdud/mahakantud põhivara
kulum 16 2 626 100 0 0 2 742
Perioodi liikumine -103 5 845 78 3 229 149 9 197
31.12.2019
Soetusmaksumus 8 952 86 120 791 5 219 225 101 307
Akumuleeritud kulum -3 375 -66 775 -488 0 -49 -70 687
Jääkmaksumus 5 577 19 345 303 5 219 176 30 620
Põhivara parendusi kapitaliseeriti 2019. aastal 7 728 tuhat eurot (2018: 1 790 tuhat eurot), millest
126 tuhat eurot (2018: 22 tuhat eurot) lisandus gruppi Ehitised, 7 585 tuhat eurot (2018: 1 608 tuhat eurot)
gruppi Masinad ja seadmed ja 17 tuhat eurot (2018: 160 tuhat eurot) gruppi Muu inventar ja sisseseade.
Kontsernil oli seisuga 31.12.2019 kasutuses täielikult amortiseerunud põhivarasid soetusmaksumuses
48 353 tuhat eurot (2018: 49 387 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2019 nagu ka 31.12.2018 Kontserni varasid
panditud ei ole.
36
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 3 järg
Kasutusõiguse varad
Masinad ja
tuhandetes eurodes Ehitised seadmed Kokku
Soetusmaksumus
seisuga 31.12.2018 0 0 0
Materiaalsest põhivarast
ümberklassifitseerimine 01.01.2019 51 60 877 60 928
IFRS 16 rakendamine 01.01.2019 621 108 729
Sissetulek 2019 0 27 149 27 149
seisuga 31.12.2019 672 88 134 88 806
Akumuleeritud kulum
seisuga 31.12.2018 0 0 0
Materiaalsest põhivarast
ümberklassifitseerimine 01.01.2019 -22 -8 990 -9 012
IFRS 16 rakendamine 01.01.2019 0 0 0
Aruandeaasta kulum -143 -3 357 -3 500
seisuga 31.12.2019 -165 -12 347 -12 512
Jääkmaksumus
seisuga 01.01.2019 650 51 995 52 645
seisuga 31.12.2019 507 75 787 76 294
Materiaalse põhivara väärtuse testid
Igal bilansipäeval hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud
sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Viiteid vara
kaetava väärtuse võimalikule langusele ei tuvastatud.
Juhtkond hindas alla põhivarasid 323 tuhande euro väärtuses (2018: 216 tuhat eurot), mille kasutusaste on
püsivalt muutunud praktiliselt olematuks.
Lisa 4 Varud
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Veeremi varuosad 3 251 3 970
Kütus ja määrdeained 599 619
Muud varud 169 127
Varud kokku 4 019 4 716
Aruandeaastal kanti varusid maha 39 tuhat eurot (2018: 54 tuhat eurot) ja hinnati alla 143 tuhat eurot
(2018: 141 tuhat eurot).
37
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 5 Nõuded
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018
Ostjatelt laekumata arved 2 4 907 4 030
Nõuded ostjate vastu kokku 2 4 907 4 030
Maksude ettemaksed 704 489
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 473 1 155
Muud nõuded kokku 3 177 1 645
Nõuded kokku 8 084 5 674
Lisa 6 Raha ja raha ekvivalendid
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018
Pangakontod 4 574 7 244
Deposiidid 0 8 692
Kokku 2 4 574 15 936
Lähtuvalt sõlmitud lepingutest on Kontsernil piirangud sularahajääkidele 500 tuhande euro ulatuses.
Lisa 7 Omakapital
7.1 Aktsiakapital
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Aktsiakapital 2 556 2 556
Aktsiate arv (tk) 2 556 466 2 556 466
Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 1 1
Dividendid (eurodes) 1 500 000 0
Dividendid aktsia kohta (euro/tk) 0,59 0,00
Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda Kontserni aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrdselt
ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideerimis-
jaotisele Kontserni võimaliku likvideerimise korral.
Kontserni põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 5 112 932 ja maksimaalne
aktsiakapital 5 112 tuhat eurot.
38
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 7 järg
7.2 Kohustuslik reservkapital
Kohustuslikku reservkapitali suurendatakse igal aastal 5% võrra antud aasta kasumist, kuni reserv jõuab
10%-ni registreeritud aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab
Üldkoosolek. Kohustuslikku reservkapitali ei saa dividendidena välja maksta, seda saab kasutada
aktsiakapitali suurendamiseks ja kahjumite katmiseks. Seisuga 31.12.2019 on kohustuslik reservkapital 256
tuhat eurot ning saavutanud seaduses ettenähtud suuruse.
Aruandeaastal ei suurendatud reservkapitali (2018: 0 eurot).
Lisa 8 Võlakohustused
Võlakohustused seisuga 31.12.2019
Sh. Sh. Sh.
Saldo tähtajaga tähtaja tähtajaga Makse- Alus-
tuhandetes eurodes 31.12.2019 üle 5a ga 1- 5a kuni 1a tähtaeg valuuta Intressimäär
Rendikohustused 61 755 7 468 49 188 5 099 2020-2029 EUR 2,237%
Pikajalised laenud
krediidiasutustelt 8 204 0 8 204 0 2021-2024 EUR 2,850%
3 kuu Euribor
Arvelduskrediit 7 389 0 0 7 389 2020 EUR +1,1%
Kokku
77 347 7 468 57 391 12 488
võlakohustused
Sh. Sh. Sh.
Saldo tähtajaga tähtaja tähtajaga Makse- Alus-
tuhandetes eurodes 31.12.2018 üle 5a ga 1- 5a kuni 1a tähtaeg valuuta Intressimäär
Kapitalirendikohu
stused 40 274 7 823 27 722 4 729 2018-2028 EUR 1,300%
Kokku
40 274 7 823 27 722 4 729
võlakohustused
2019. aastal kajastati koondkasumiaruandes kapitalirendi intressikulu 872 tuhat eurot
(2018: 539 tuhat eurot, lisa 14, 16) ja muude laenukohustuste intressikulu 62 tuhat eurot (2018: 0 tuhat
eurot).
39
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 8 järg
Raha ja raha Arvelduskrediit
Kokku
tuhandetes eurodes ekvivalendid Võlakohustused Rendikohustused
Netovõlg 31.12.2017 13 589 0 0 -27 619 -14 030
Rahavood 2 249 0 0 -2 019
Saadud laenud 0 0 0 -14 674
Valuutakursside muutuste
mõju 98 0 0 0
Netovõlg 31.12.2018 15 936 0 0 -40 274 -24 338
Rahavood -11 484 0 0 -3 312
IFRS16 rakendamine 0 0 0 -729
Lisandumised 0 -7 389 -8 204 -24 079
Valuutakursside muutuste
mõju 123 0 0 0
Netovõlg 31.12.2019 4 574 -7 389 -8 204 -61 770 -72 788
Lisa 9 Eraldised
Töövõime-
kaotuse
tuhandetes eurodes kahjuhüvitis
31.12.2018 636
Moodustamine 140
Kasutamine -43
Tühistamine -3
31.12.2019 730
Lühiajaline eraldis 42
Pikaajaline eraldis 688
Eraldis kokku 730
Kontsernis on moodustatud tööga seotud vigastuste hüvitamise eraldis töötajatele tööülesannete täitmisel
saadud vigastuse või tervisekahjustuse hüvitise maksmiseks (lisa 1).
Eraldise suuruse määramisel on lähtutud keskmisest väljamakse perioodist, mis üldjuhul ulatub töötaja
eluea lõpuni ja hüvitise suurusest.
Väljamakse perioodi määramisel võeti aluseks Statistikaameti andmed prognoositava keskmise eluea kohta
vastavalt vanusele. Kontsern korrigeeris töövõimekaotuse kahjuhüvitise eraldise arvestuspõhimõtteid ja
muutis diskontomäära 1,03%’lt 0,4%’le, mis on vastavuses pikaajaliste intressitasemetega.
40
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 10 Võlad tarnijatele ja muud lühiajalised kohustused
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018
Tarnijatele tasumata arved 2 3 262 2 689
Kokku 2 3 262 2 689
Maksuvõlad 628 555
Viitvõlad:
-võlad töövõtjatele 1 540 1 286
-sotsiaalmaksu viitvõlad 347 312
-muud viitvõlad 948 1 661
Kokku 3 464 3 813
Kõik kokku 6 726 6 503
Tarnijatele tasumata arvete summa 3 262 tuhat eurot (31.12.2018: 2 689 tuhat eurot) sisaldab võlgnevust
tarnijatele põhivara eest 180 tuhat eurot (31.12.2018: 381 tuhat eurot).
Muud viitvõlad summas 928 tuhat eurot (31.12.2018: 1 683 tuhat eurot) sisaldab klientide tagatisrahasid
summas 919 tuhat eurot (31.12.2018: 1 053 tuhat eurot).
Lisa 11 Tulu kliendilepingutest ja muud äritulud
Tulu kliendilepingutest geograafiliste piirkondade lõikes
tuhandetes eurodes 2019 2018
Müük Euroopa Liidu riikidele kokku 69 360 69 746
Eesti 61 437 64 532
Läti 802 181
Leedu 2 697 734
Soome 3 893 3 004
Austria 386 1 222
Muud riigid 145 73
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike kokku 2 097 1 596
Venemaa 85 102
Ukraina 1 974 1 492
Muud riigid 38 2
Tulu kliendilepingutest kokku 71 457 71 342
Geograafiline asukoht näitab kliendi asukohta.
41
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 11 järg
Tulu kliendilepingutest tegevusalade lõikes
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
Transporditeenused 46 878 48 095
Transpordi abitegevused 8 467 8 504
Rendi ja üürimisteenused 16 15 008 11 698
Veeremi hooldus ja remont 327 1 815
Muud 776 1 231
Tulu kliendilepingutest kokku 71 457 71 342
Muud äritulud
tuhandetes eurodes 2019 2018
Kasum materiaalse põhivara müügist 1 150 1 229
Trahvid, viivised ja hüvitised 515 150
Muud 2 286 0
Muud äritulud kokku 3 950 1 379
Lisa 12 Ärikulud
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
Tooraine ja materjal 2 825 1 596
Kütus ja energia 9 218 9 726
Kaubavagunite ja konteinerite kasutamine 2 658 2 042
Infrastruktuuri kasutamine 20 502 23 790
Raudteeveoga seotud teenused 1 615 842
Muud 1 013 517
Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 37 831 38 514
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
Üür ja rent 16 533 605
Energia 123 132
Mitmesugused bürookulud 523 429
Transpordikulud 1 065 1 077
Töötajatega seotud kulud 694 493
Muud* 1 475 1 613
Mitmesugused tegevuskulud kokku 4 413 4 350
42
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 13 Tööjõukulud
tuhandetes eurodes 2019 2018
Põhipalk ja lisatasud 12 272 10 939
Sotsiaalmaksud 4 070 3 681
Tööjõukulude kapitaliseerimine -498 -448
Tööjõukulud kokku 15 844 14 172
Töötajate arv
Töötajate arv perioodi algul 699 646
Töötajate arv perioodi lõpul 685 699
Keskmine töötajate arv taandatud
täistööajale 688 676
Kontroll- ja juhtorganiliikme lepingu alusel
töötavad isikud 7 7
Töölepingu alusel töötavad isikud 681 669
Kokku 688 676
Lisa 14 Finantstulud ja -kulud
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
Intressitulud 190 29
Intressikulud rendimaksetelt IFRS 16 järgi 8,16 -872 -538
Muud intressikulud -68 0
Intressikulud kokku -940 -538
Kasum/Kahjum valuutakursi muutustest 123 229
Muud finantstulud ja -kulud -1 0
Muud finantstulud ja -kulud kokku -1 0
Finantstulud ja -kulud kokku -628 -280
43
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 15 Tulumaks
Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu mitte teenitud, vaid
jaotatud kasumilt. Nimetatud seaduse § 50 alusel maksustatakse alates 1.01.2003 äriühingu poolt
väljamakstud dividendid tulumaksuga olenemata dividendide saajast. Maksumäär alates 1.01.2015 on
20/80 väljamakstud dividendide summalt.
2019. a seadusemuudatusega kehtestatakse regulaarselt makstavatele dividendidele soodsam maksumäär,
milleks on 14% (14/86 netosummast, st ~16,279%).
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda saab
kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi
väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise
dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse minev aasta.
Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust Kontserni vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks
vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse
dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna.
Kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 on 40 313 tuhat eurot (2018: 32 185 tuhat eurot).
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel
dividendidena 2020. aastal, on 8 033 tuhat eurot (2018: 6 437 tuhat eurot). Netodividendidena saab
Kontsern välja maksta 32 280 tuhat eurot (2018: 25 748 tuhat eurot).
Kontserni juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt makstakse 2020. aastal välja dividende 9 500
tuhat eurot (2019: 1 500 tuhat eurot), millega kaasneb potentsiaalne tulumaksu kohustus 2 331
tuhat eurot (2018: 375 tuhat eurot).
Lisa 16 Rendilepingud
Kasutusrent – Kontsern kui rentnik
Kontsern rendib mitmesuguseid kontoriruume, tsehhe, vedureid, seisuteid ja muid rajatisi
rendilepingutega, mille tingimused ja pikendamisklauslid on erinevad ning igal aastal arutatakse tingimused
uuesti läbi. Kontserni juhtkond on tunnistanud need rendilepingud, välja arvatud peakontori rendilepingu
ja sõidukite kasutusrendilepingud madala maksumusega rendilepinguteks.
Alates 01.01.2019 on kontsern kajastanud kasutusrendilepingud kasutusõiguse varadena lisas 3 vastavalt
IFRS 16- le ning nende lepingutega seotud kohustused lisas 8.
Kasutusrendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest tulevastel perioodidel:
tuhandetes eurodes 2019 2018
1. aastal 0 437
2. - 5. aastal 0 556
üle 5 aasta 0 53
Kokku 0 1 046
44
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 16 järg
Kasutusrendiga soetatud põhivara
tuhandetes eurodes 31.12.2019 01.01.2019*
Kasutusõigusega varad
Ehitised 507 650
Transpordivahendid 75 893 51 995
Kokku 76 400 52 645
Rendikohustused
Lühiajalised 5 099 4 889
Pikaajalised 56 656 36 114
Kokku 61 755 41 003
* Eelmisel aastal kajastas kontsern rendivara ja rendikohustustusi, mis klassifitseeriti kasutus- ja
kapitalirentideks IAS 17 kohaselt. Kapitalirendiga soetatud varad kajastati kasutusõiguse varana ja
kohustused kontserni laenude osana.
Informatsioon kapitalirendi kohustuste, intressimäärade ja perioodi intressikulu kohta on esitatud Lisas 8,
kasutusõiguse varade kohta lisa 3.
Grupi konsolideeritud koondkasumiaruandes on kajastatud järgmised summad seoses rendilepingutega:
tuhandetes eurodes Lisa 2019 (IFRS 16)
Intressikulu (kajastatud finantskulude all) 8, 14 872
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud
tegevuskulude all) 12 1 070
Ehitiste amortisatsioonikulu 3 140
Transpordivahendite amortisatsioonikulu 3 3 360
2019. aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku -4 210
2018. aastal kajastati kasutusrendikulusid vastavalt IAS 17 kasumiaruandes tegevuskulude koosseisus
rendikulude real summas 605 tuhat eurot (lisa 12).
Kasutusrent – Kontsern kui rendileandja
Kontsern sai 2019. aastal tulu kasutusrendile antud varade rendist (veerem, ruumid, laoplatsid)
15 008 tuhat eurot (2018: 11 698 tuhat eurot, lisa 11).
Kasutusrenditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest tulevastel perioodidel:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
1. aastal 13 730 11 065
2. - 5. aastal 15 470 9 406
üle 5 aasta 4 716 0
Kokku 33 916 20 471
45
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 16 järg
Kontsernil on hulgaliselt kasutusrendi lepinguid, mida pikendatakse igal aastal, ja seega ei ületa
lepingujärgsete kohustuste pikkus ühte aastat. Rendileantud varade hulgas on veerem, mille keskmine
järelejäänud kasutusiga on 30 aastat.
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Rendile antud varad
Soetusmaksumus 77 876 51 315
Akumuleeritud kulum -8 815 -8 856
Jääkväärtus 69 061 42 460
Lisa 17 Tingimuslikud kohustused
Lepingutest tulenevad kohustused:
Ettevõttel on seisuga 31.detsember 2019 aastateks 2020 kuni 2029 sõlmitud lepinguid, millest
lepinguperioodi lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 69 979 tuhat eurot (31.12.2018: 40 274 tuhat
eurot).
Antud tagatised:
Emaettevõte tagab tütarettevõtete kohustusi järgmiselt:
AS Operail Leasing lepingulisi kohustusi summas 509 tuhat eurot;
Operail Leasing Finland Oy lepingulisi kohustusi summas 18 180 tuhat eurot;
Operail Finland Oy lepingulisi kohustusi summas 30 555 tuhat eurot
Võimalikud kohtuvaidlustest tulenevad kohustised:
Aktsiaselts Eesti Raudtee on esitanud nõude 6 151 991 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras
(hagi esitamise seisuga, so 12.11.2018, on viivisenõue 244 057,05 eurot). Harju Maakohus tegi 20.11.2018
määruse, millega võttis hagi menetlusse. AS Operail esitas 11.12.2018 vastuse hagile ega tunnistanud
nõuet paludes hagi täies ulatuses rahuldamata jätta.
Kohtumenetlus on eelmenetluse staadiumis, kohus ei ole määranud istungiaega.
Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised:
Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Kontserni maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil
01.01.2019-31.12.2019. Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma,
intressid ning trahvi. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks
maksuhaldur määrata kontserni ettevõtetele olulise täiendava summa.
46
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 18 Tehingud seotud osapooltega
Kontserni tehinguteks seotud osapooltega on tehingud aktsionäriga, nõukogu ja juhatuse liikmetega ning
töötajate ja nende lähikondsetega, samuti ettevõtted, mille üle omavad eelpoolmainitud isikud kontrolli või
olulist mõju. AS Operail aktsionär on Eesti Vabariik.
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused
Eesti Vabariigi Valitsusega seotud
äriühingud 1 825 590 2 776 1 071
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga
seotud äriühingud 0 0 0 9
Kokku 1 825 590 2 776 1 080
tuhandetes eurodes 2019 2018
Müügid Ostud Müügid Ostud
Eesti Vabariigi Valitsusega seotud
äriühingud 4 577 25 795 5 983 26 235
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga
seotud äriühingud 0 6 0 57
Kokku 4 577 25 801 5 983 26 292
Seotud osapooltega tehtud ostu- ja müügitehingud aastatel 2018 ja 2019 sisaldavad teenuste oste ja müüki.
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused
tuhandetes eurodes 2019 2018
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud 508 482
Kokku 508 482
Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema
ametiaja lõppu ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu.
47
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 19 Lisainformatsioon emaettevõtja kohta
Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud eraldiseisvad põhiaruanded, mille
avalikustamine on nõutud Raamatupidamisseaduse § 30, lg.2. Emaettevõtja aruannetes on lähtutud
konsolideeritud aruande põhimõtetest. Emaettevõtja aruannetes on investeeringud tütarettevõtjatesse
kajastatud soetusmaksumuses.
Finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara 25 700 40 036
Kasutusõiguse varad 31 002 0
Immateriaalne põhivara 176 28
Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 030 1 025
Pikaajalised väljaantud laenud 26 773 13 000
Põhivara kokku 84 681 54 088
Käibevara
Varud 4 019 4 716
Nõuded ostjate vastu 6 252 5 552
Muud nõuded 3 046 1 614
Raha ja raha ekvivalendid 1 256 11 978
Käibevara kokku 14 573 23 860
VARAD KOKKU 99 254 77 948
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED
Omakapital
Aktsiakapital 2 556 2 556
Ülekurss 17 256 17 256
Kohustuslik reservkapital 256 256
Muud reservid 1 0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 29 935 23 265
Aruandeaasta kasum 7 176 8 170
Omakapital kokku 57 180 51 503
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused 25 172 16 562
Eraldised 688 596
Pikaajalised kohustused kokku 25 860 17 159
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele ja muud lühiajalised kohustused 5 610 5 670
Võlakohustused 10 562 3 576
Eraldised 42 40
Lühiajalised kohustused kokku 16 214 9 286
KOHUSTUSED KOKKU 42 074 26 445
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU 99 254 77 948
48
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 19 järg
Kasumiaruanne
tuhandetes eurodes 2019 2018
ÄRITULUD
Tulu kliendilepingutest 64 593 67 496
Muud äritulud 3 517 1 379
Äritulud kokku 68 110 68 875
ÄRIKULUD
Kaubad, materjal ja teenused 37 829 38 645
Mitmesugused tegevuskulud 4 241 4 136
Tööjõukulud 15 764 14 156
Põhivara kulum ja väärtuse langus 4 341 4 869
Muud ärikulud 132 96
Ärikulud kokku 62 306 61 902
ÄRIKASUM 5 804 6 973
Finantstulud ja -kulud 1 747 1 197
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 7 551 8 170
Dividendi tulumaks 375 0
ARUANDEAASTA KASUM 7 176 8 170
ARUANDEAASTA KOONDKASUM 7 176 8 170
49
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 19 järg
Omakapitali muutuste aruanne
Kohustuslik
Aktsia- reserv- Muud Jaotamata
tuhandetes eurodes Lisa kapital Ülekurss kapital reservid kasum Kokku
Saldo seisuga 31.12.2017 7 2 556 17 256 256 0 23 264 43 333
Aruandeperioodi
koondkasum 0 0 0 0 8 170 8 170
Saldo seisuga 31.12.2018 7 2 556 17 256 256 0 31 435 51 503
Aruandeperioodi
koondkasum 0 0 0 0 7 176 7 176
Muud reservid 0 0 0 1 0 1
Makstud dividendid 0 0 0 0 -1 500 -1 500
Saldo seisuga 31.12.2019 7 2 556 17 256 256 1 37 111 57 180
Emaettevõtte korrigeeritud konsolideerimata omakapital on seisuga 31. detsember järgmine:
tuhandetes eurodes 2019 2018
Emaettevõtte konsolideerimata 57 180 51 503
omakapital
Tütarettevõtete bilansiline väärtus emaettevõtte konsolideerimata bilansis -1 030 -1 025
Tütarettevõtete väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil (pluss) 4 232 1 775
60 382 52 253
50
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 19 järg
Rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes 2019 2018
Rahavood äritegevusest
Puhaskasum 7 176 8 170
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus 4 341 4 869
Finantstulu/-kulu -1 747 -1 197
Makstud dividendi tulumaks 375 0
Kasum (kahjum) põhivara müügist -1 150 -1 229
Reservide korrigeerimine 198 -5
Muud korrigeerimised -631 0
Kokku korrigeerimised -1 386 2 438
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 485 -522
Varude muutus 701 252
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -62 -2 301
Laekunud intressid 2 607 3
Kokku rahavood äritegevusest 9 323 8 040
Rahavood investeerimistegevusest
Ettemaksed põhivara eest -41 0
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -19 529 -4 464
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 1 181 1 193
Antud laenud -13 918 -6 500
Antud laenude tagasimaksed 0 5 500
Finantsinvesteeringu laekumine 0 134
Kokku rahavood investeerimistegevusest -32 307 -4 137
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 8 906 0
Saadud arvelduskrediit 7 389 0
Kapitalirendi põhiosamaksed -1 818 -1 240
Makstud dividendid -1 500 0
Makstud dividendi tulumaks -375 0
Makstud intressid -323 -166
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 12 279 -1 406
Kokku rahavood -10 706 2 497
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 11 978 9 478
Raha ja raha ekvivalentide muutus -10 706 2 497
Valuutakursside muutuste mõju -16 3
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 256 11 978
51
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Lisa 20 Tütarettevõtted
Osalus Osalus
Tütarettevõte Asukohamaa Tegevusala 31.12.2019 31.12.2018
Operail Leasing AS* Eesti Raudteeveeremi rent 100% 100%
Operail Leasing Finland Oy** Soome Raudteeveeremi rent 100% 100%
Operail Finland Oy Soome Raudteetranspordi korraldamine 100% 100%
* Endine ärinimi WagonPro AS kuni 07.03.2019
** Endine ärinimi WagonPro Holding Oy kuni 22.10.2019
Lisa 21 Tegevuse jätkuvus
2019 2018
Käibevara 16 677 26 326
sh Raha ja pangakontod 4 574 15 936
Lühiajalised kohustused 19 256 11 272
sh arvelduskrediit 7 389 0
Käibekapital -2 579 15 054
Kontserni käibekapital on seisuga 31.12.2019 negatiivne summas -2 579 tuhat eurot.
Kontserni negatiivne käibekapital tuleneb peamiselt investeeringute ettemaksude finantseerimisest läbi
arvelduskrediidi 2019. aasta lõpus (arvelduskrediit 31.12.2019 on 7 389 tuhat eurot).
Käesoleval, 2020. aastal muutub kohustuste struktuur. Reinvesteeringute finantseerimiseks kasutatud
lühiajalised kohustused (arvelduskrediit) asendatakse pikaajaliste kohustustega (pikaajalised
võlakohustused). Ettevõtte juhtkonna hinnangul on negatiivne käibekapital ajutine.
Lisa 22 Sündmused pärast bilansipäeva
2020. aasta alguses kinnitati uue koronaviiruse (Covid-19) olemasolu ja praeguseks on see levinud üle kogu
maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades probleeme ettevõtetele ja majandustegevusele. Ettevõte
käsitleb seda haiguspuhangut bilansipäevajärgseks mitte korrigeerivaks sündmuseks. Kuna olukord on
ebakindel ja kiiresti arenev, ei pea me otstarbekaks kvantitatiivse hinnangu andmist haiguspuhangu
võimaliku mõju kohta ettevõttele.
52
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Kasumi jaotamise ettepanek
AS Operail juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jagada 2019. aasta puhaskasum
9 628 tuhat eurot alljärgnevalt:
Dividendideks 9 500 tuhat eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 128 tuhat eurot
Jaotamata kasum pärast 2019. aasta puhaskasumi jaotamist on 30 813 tuhat eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Raul Toomsalu Paul Priit Lukka
juhatuse esimees juhatuse liige
23.03.2020
53
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Juhatuse liikmete allkirjad
AS Operaili 31.12.2019 lõppenud konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest,
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise
ettepanekust.
Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise
ettepaneku.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Raul Toomsalu Paul Priit Lukka
juhatuse esimees juhatuse liige
23.03.2020
54
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
55
AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne järg
56
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS-i Operail aktsionärile
Arvamus
Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Operail ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel
kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Mida me auditeerisime
Meie poolt auditeeritud Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019;
• konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi
audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja hea ühingujuhtimise tava aruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise
aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle
info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise
sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse
printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab
meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja
neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume
piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada
varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe
kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset
kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad
siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja
sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me
vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
• Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi
puuduste kohta.
Janno Hermanson
Vandeaudiitor, litsents nr 570
AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusluba nr 6
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
23. märts 2020
Tallinn, Eesti
Nõukogu: Kuldar Leis Madis Ermo Indrek Gailan Juhatus: Raul Toomsalu Paul Priit Lukka AS OPERAIL NÕUKOGU OTSUS Tallinnas, [kuupäev digitaalallkirjal] Nr. 1-2.2 / 19 Nõukogu aruande kinnitamine Nõukogu otsustas: Kinnitada AS Operail nõukogu aruanne 201 9 . majandusaasta kohta (lisatud). Lähtuvalt äriseadustiku § 323 lg 6 on nõukogu otsus võetud vastu ühehäälselt digitaalallkirja andmise päeval ning sellega on nõustunud kõik nõukogu liikmed. Kuldar Leis Indrek Gailan Nõukogu esimees nõukogu liige Madis Ermo Nõukogu liige
Kinnitatud AS Operail nõukogu 20 .0 4 . 20 20 otsusega nr 1-2.2/ 19 AS OPEARIL NÕUKOGU ARUANNE 201 9 . MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Käesolev aruanne on koostatud lähtu valt Äriseadustiku § -st 333 ja Riigivara seaduse § 98 lg-s 1 sätestatud nõuetest . AS Operail kui riigi äriühingu nõukogu pidas aktsiaseltsi tegevuse planeerimiseks, finantseerimiseks, juhtimise korraldamiseks ja juhatuse tegevuse ü le järelevalve teostamiseks 201 9 . aastal 1 2 nõu k ogu koosolekut ja võ ttis vastu 17 otsus t koosolekut kokku kutsumata. Tegevuse planeerimine ja finantseerimine Allpool nimekiri olulisematest nõukogu otsustest äriühingu tegevuse planeerimise ja finantseerimise kohta. 22.01.2019 kiitis nõukogu heaks kontserni 2019. aasta eelarve ja 21.02.2019 kiitis nõukogu heaks 2019 . aasta investeeringud. 2 0 .03.201 9 kiitis nõukogu heaks 201 8 . majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ja 2 9 .0 4 .201 9 kiitis heaks nõukogu aruande 201 8 . majandusaasta aruande kohta . 16.04.2019 otsustas nõukogu korraldada Remondi ä riüksuse t öö ümber seoses vedurite moderniseerimise ja remontide mahu tõusuga ning peatada vagunite remonditeenuse osutamine, välja arvatud vagunite rattapaaride läbivaatus /defekteerimine ja formeerimine (st rattatsehhi t öö ) ning vagunite agregaatide remonditeenus ettevõtte enda tehnohoolde punktidele. 29.0 4 .2019 nõustus nõukogu juhatuse ettepanekuga investeeringu tegemiseks kaubaveoteenuse osutamise alustamiseks Soomes järgmiselt : Kinnitada ä riplaan ; Anda juhatusele volitus teha vajalikud investeeringud eeldatava maksumusega 46 MEUR, sh äriplaanis toodud vedurite omandamine ja tegevuse käivitamisega seonduvad kulud; Teha ainuaktsionärile ettepanek anda nõusolek uue äriühingu (Operail Finland) asutamiseks. Nõukogu andis 2019. majandusaastal nõusolekuid põhivara võõrandamiseks ja müümiseks vanarauana, samuti ka nõusolekuid võõrandada läbi avaliku oksjoni sõiduautosid. Juhtimise korraldamine Kogu 201 9 . aastal toimunud nõukogu koosolekute vältel päris nõukogu juhatuselt aru ning andis erinevaid suuniseid, ülesandeid ja ettepanekuid äriühingu finantsseisundi parandamiseks. Järelevalve teostamine Järelevalve teostamiseks kuulas nõukogu oma koosolekutel ära juhatuse aruanded ettevõtte majandustulemustest, turusituatsioonist, juhatuse tegevusest nõukogu otsuste täitmisel ja järgimisel ning inform a tsiooni olulistest tehingutest. 21.02.20 19 kinnitas nõukogu AS Operail auditikomitee 2018. aasta tegevusaruande ja 20.03.2019 kinnitas nõukogu 201 9 .aasta I poolaasta siseauditiplaani ning 19.06.2019 kinnitas nõukogu 2019.aasta I I poolaasta siseauditiplaani. 13.05.19 kinnitas nõukogu AS-i Operail 2019.-2021. majandusaasta aruannete audiitoriks vandeaudiitor Janno Hermanson (tegevusloa nr 570) audiitor- ja ko nsultatsioonibüroost Pricew aterhouseCoopers AS ja volitada juhatust sõlmima lepingut maksumusega 24 890 eurot (KM-ta) 2019. aastal ning 2020.-2021. aastateks tasu muutusega eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Lepingu kogumaksumus on ca 75 000 eurot. 25.11.2019 valiti auditikomitee liikmeks Ahti Kuninga asemel Indrek Gailan. 2019. aastal osalesid AS-i Operail nõukogu koosseisus järgmised isikud: Kuldar Leis alates 10.11.2017, nõukogu esimehena alates 22.11.2017 Madis Ermo alates 22.05.2017; Peeter Kadarik alates 22.05.2017 ; Ahti Kuningas alates 22.05.2017 kuni 21.11.2019; Indrek Gailan alates 21.11.2019. Nõukogu juhtis aruandeaastal nõukogu esimees Kuldar Leis . Nõusoleku andmine tehingute tegemiseks Nõukogu andis nõusoleku i d igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, milleks seaduse, põhikirja või nõukogu otsuse kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek . Kõikide nimetatud nõusolekute kohta on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kui rahandusministeeriumile edastatud materjalid (nõukogu koosolekute päevakorrad ja otsused). J uhatuse ja nõukogu liikme tele ning auditikomitee esimehele makstud tasud (bruto , eurodes ) 201 9 . aastal olid järgmised : Juhatuse liikmed 201 9 .a. tasud Paul Priit Lukka 140 330.00 Raul Toomsalu 142 833.33 283 163.33 Nõukogu liikmed ja Auditikomitee esimees Ahti Kuningas 8 120.76 Kuldar Leis 18 709.44 Peeter Kadarik 8 250.00 Madis Ermo 9 000.00 Indrek Gailan 1 588.68 Erik Starkov 6000.00 Juhatuse liikme te tasud kokku: 283 163 , 33 eurot; Nõukogu liikme te tasud kokku: 50 668,88 eurot; S.h. Auditikomitees osalemise tasu kokku: 1418,88 eurot ; S.h. Auditikomitee esimehe tasu kokku: 6 000,00 eurot. Nõukogu h innang juhatuse tööle: väga hea . Kuldar Leis Indrek Gailan Madis Ermo Nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige
AKTSIASELTS OPERAIL
(registrikood: 11575850)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Operail asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Metalli tn 3, 10615
Eesti Vabariik.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 01.07.2020.a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
kommunikatsiooniminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 2 556 466 (kaks miljonit viissada viiskümmend kuus tuhat nelisada
kuuskümmend kuus)
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2):
Tutvunud AS Operail 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega,
aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike
1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, §335, § 336 lõikest 3 ning Vabariigi Valitsuse
18.06.2020.a. korraldusest nr 217:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS:
1. Kinnitada AS Operail 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud);
2. Kinnitada AS Operail 2019. aasta puhaskasum 9 628 tuhat eurot ning jaotada see
järgmiselt:
Maksta dividendideks 9 500 000 eurot;
Kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 128 tuhat eurot.
Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist on 30 813 tuhat eurot
3. Maksta aktsionärile välja dividendidena 9 500 000 eurot.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas