dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Operail korralise üldkoosoleku otsus 01.07.20

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. juuli 2020
Viit
1.1-5/20-036
Registreeritud
3. juuli 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-036 03.07.2020 Käskkiri.bdoc849 KB

Sisu (failidest)

AS Operail Konsolideeritud majandusaasta aruanne 31.12.2019 lõppenud majandusaasta kohta AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Kontaktandmed: Juriidiline aadress: Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Vabariik Äriregistri kood: 11575850 Majandusaasta algus: 01.01.2019 Majandusaasta lõpp: 31.12.2019 Telefon: +372 615 7600 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.operail.com Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Tegevusala: raudteetranspordi korraldamine 1 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Sisukord TEGEVUSARUANNE................................................................................................................................................... 3 HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE ................................................................................................................. 9 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................................................... 13 KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE ................................................................................................................... 13 KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE ....................................................................................................................... 14 KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ......................................................................................................... 15 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ...................................................................................................................... 16 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ................................................................................................ 17 LISA 1 RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSPÕHIMÕTTED .............................................................................................................. 17 LISA 2 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE .................................................................................................................................... 30 LISA 3 MATERIAALNE, IMMATERIAALNE PÕHIVARA JA KASUTUSÕIGUSE VARAD ........................................................................... 36 LISA 4 VARUD ............................................................................................................................................................... 37 LISA 5 NÕUDED ............................................................................................................................................................. 38 LISA 6 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID .................................................................................................................................. 38 LISA 7 OMAKAPITAL ....................................................................................................................................................... 38 LISA 8 VÕLAKOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 39 LISA 9 ERALDISED........................................................................................................................................................... 40 LISA 10 VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED .......................................................................................... 41 LISA 11 TULU KLIENDILEPINGUTEST JA MUUD ÄRITULUD ........................................................................................................ 41 LISA 12 ÄRIKULUD ......................................................................................................................................................... 42 LISA 13 TÖÖJÕUKULUD ................................................................................................................................................... 43 LISA 14 FINANTSTULUD JA -KULUD .................................................................................................................................... 43 LISA 15 TULUMAKS ........................................................................................................................................................ 44 LISA 16 RENDILEPINGUD ................................................................................................................................................. 44 LISA 17 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED ............................................................................................................................... 46 LISA 18 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA ......................................................................................................................... 47 LISA 19 LISAINFORMATSIOON EMAETTEVÕTJA KOHTA ........................................................................................................... 48 LISA 20 TÜTARETTEVÕTTED ............................................................................................................................................. 52 LISA 21 TEGEVUSE JÄTKUVUS ........................................................................................................................................... 52 LISA 22 SÜNDMUSED PÄRAST BILANSIPÄEVA ....................................................................................................................... 52 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ............................................................................................................................ 53 JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD .............................................................................................................................. 54 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ............................................................................................................. 55 2 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Tegevusaruanne Kontserni üldtutvustus Aktsiaseltsi Operail (edaspidi Kontsern) põhitegevusaladeks on raudteeveod, veeremi rent ja remont. AS Operail on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing ning kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Mahu- ja ohtlike kaupade raudteevedajana saab kontserni käsitleda kõrgendatud ohuallikana keskkonnale. Kontsern jälgib kõiki seatud eeskirju ja reegleid ning teeb ennetavaid tegevusi, et minimaliseerida keskkonnale kaasnevaid riske. Kontsernil on seisuga 31.12.2019 üle 80 liini- ja manööverveduri. Kontserni vaguniparki kuulub üle 3500 kaubavaguni. Kontsern omab vaguneid, et teenindada klientide kaubavedusid nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt. Olulisel kohal on vagunite rendile andmisest ja kasutustasudest saadavad tulud. Kontserni koosseisu kuulub veeremi remondi ja hooldusega tegelev äriüksus ning mitmed veeremi tehnohooldepunktid üle Eesti. Lõpetasime 2019. aastal vagunite remonditeenused, et keskenduda vedurite moderniseerimisele ja remonditeenustele. 2019. aasta lõpu seisuga kuulub AS Operaili konsolideerimisgruppi lisaks emaettevõttele ka AS Operail Leasing ning tütarettevõtted Soomes Operail Finland Oy ning Operail Leasing Finland Oy. Kontsern asutas 2019. aastal tütarettevõtte Operail Finland Oy, et alustada kaubavedu Soome raudteel. Operail Finland Oy on sõlminud lepingu 9 liiniveduri ostuks Soomes. AS Operail Leasing ja Operail Leasing Finland Oy põhitegevusalaks on vagunite rent, Operail Finland Oy põhitegevusalaks on raudteeveod Soomes. Kaubavedu Eesti raudteel Eesti avalikul raudteel tervikuna kujunes 2019. aasta veomahuks 13,2 miljonit tonni (2018: -2%). Olulisemad kaubagrupid olid väetised 6,1 miljonit tonni (2018: +13%), nafta ja naftatooted 2,8 miljonit tonni (2018: +1%), keemiakaubad 1,4 miljonit tonni (2018: +30%) ning kivisüsi ja koks 0,8 miljonit tonni (2018: -48%). Operaili veomahtudes ei esinenud aruandeperioodi jooksul märkimisväärset kõikumist. Eesti raudteel veetud kaupade jaotus 2018/19 2019 6% Väetised 10% 11% 8% Nafta ja 40% naftatooted 46% Muud kaubad 17% 2018 21% Keemiakaubad 20% Kivisüsi ja koks 21% 3 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Veomahud teistes Baltikumi riikides Läti raudtee veomahuks kujunes 2019. aastal 41,5 miljonit tonni (2018: -16%). Olulisemad kaubagrupid olid kivisüsi 17,6 miljonit tonni (2018: -23%), mineraalsed vedelad kütused 9,4 miljonit tonni (2018: -16%), väetised 2,8 miljonit tonni (2018: -7%). Leedu raudtee veomahuks kujunes 2019. aastal 55,2 miljonit tonni (2018: -3%). Olulisemad kaubagrupid olid väetised 16,2 miljonit tonni (2018: -1%), mineraalsed vedelad kütused 13,2 miljonit tonni (2018: -8%), ehituskaubad 7,4 miljonit tonni (2018: +17%). Võrdluseks teiste Baltikumi riikidega on alloleval graafikul välja toodud Läänemere kõige suurema sadama Ust-Luga veomaht. Ust-Luga veomahuks kujunes 2019. aastal 103,9 miljonit tonni (2018: +5%). Veomahud Baltimaade ja Ust-Luga sadamas 100 80 Miljonid tonnid 60 40 20 0 2015 2016 2017 2018 2019 Ust-Luga sadam 87.9 93.4 103.3 98.7 103.9 Läti Raudtee 55.6 47.8 43.8 49.3 41.5 Leedu Raudtee 48.1 47.7 52.7 56.8 55.2 Eesti Raudtee 15.4 12.5 12.4 13.5 13.2 Kontserni kaubaveomaht AS Operaili kaubaveo mahuks kujunes 2019. aastal 13,2 miljonit tonni (2018: -1%). AS-i Eesti Raudtee taristul veetud kogumahust kujunes Operaili osaks 100%. 4 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Operail veomaht (mln t) ja osakaal 16 100% 14 13.4 13.2 11.6 80% 12 10.7 10.4 10 60% 8 6 40% 4 20% 2 0 0% 2015 2016 2017 2018 2019 Operail veomaht Osakaal EVR-i taristul Suurimaks veomahuks kujunes sarnaselt varasema aastaga väetiste kaubagrupp 6,1 miljoni tonniga (2018: +13%). Väetiste puhul on tegemist Venemaa ekspordiga, mida käideldakse nii vedel- kui puistekaubana Sillamäe ja Muuga sadamate kaudu. Veomahult järgmise olulise kaubana veeti mineraalseid kütuseid, mille veomahuks kujunes 3,5 miljonit tonni (2018: -14%). Kaubamahult kolmandal positsioonil on keemiakaubad, mida vedasime võrreldes 2018. aastaga rohkem, veomahuks kujunes 1,4 miljonit tonni (2018: +30%). Operail veetud kaupade jaotus 2018/2019 2019 2% 6% 2% Väetised 11% 6% 8% Põlevkivi 40% 46% Mineraalsed 2018 kütused Keemiakaubad 31% 27% Muud kaubad 13% 8% 5 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Konteinerkaupade veomaht tõusis 2019. aastal 76 756 TEU-ni (2018: +46%). Võrdluses teiste Baltikumi riikidega, kasvas Läti raudteel konteinerite veomaht 2019. aastal 66 733 TEU-ni (2018: +4%) ning Leedu raudteel kasvas konteinerkaupade veomaht 144 862 TEU-ni (2018: +146%). Riigiti teostati kõige rohkem vedusid Venemaaga seotud suunal: kokku 8,1 miljonit tonni (+13%). Veomaht Valgevenega 1,6 miljonit tonni (-22%), Leeduga 846 tuhat tonni (+10%), Lätiga 222 tuhat tonni (-32%), Ukrainaga 144 tuhat tonni (+35%), Kasahstaniga 103 tuhat tonni (+34%), Usbekistaniga 20 tuhat tonni (- 42%). Kogu veomahust oli transiidi osakaal 71% (9,4 miljonit tonni), kasvades aastaga +4%. Kontserni veomahu positiivse mõjutajana saab esile tuua transiitväetiste rekordilise veomahu. Vagunite renditurg Vagunite renditurul toimus 2019. aastal nõudluse stabiliseerumine, vagunite rendihinnad püsisid võrreldes eelmise aastaga sarnasel tasemel. Suurima turuosalise Venemaa vaguniparki kuulus 2019.a. lõpus 1,13 miljonit vagunit (70% turumahust), võrreldes 2018. aastaga kasvas vagunipark 5%. Veosekäive ulatus 2019. aastal 3 304 miljardi tonn-km, veosekäive on võrreldes 2018. aastaga samal tasemel. Kontsernil oli majandusaasta lõpus rendile antud 1 178 AS Operailile kuuluvat vagunit (2018: +1%), 956 AS Operail Leasingule kuuluvat vagunit (2018: +8%) ja 70 Operail Leasing Finland Oy-le kuuluvat vagunit (2018: +100%), kokku oli välja renditud 2 204 vagunit (2018: +8%). 2019. aastal vähenes Operaili ühispargi vagunite arv, millest tulenevalt kahanes tulu -16% võrra 1 998 tuhandele eurole. Lisaks teenindavad Kontserni vagunid kohalikku vedu. Remont Kontsern remontis plaanilise remondi käigus Tapa Depoodes 2019. aastal 188 kaubavagunit, nendest 141 kaubavagunit kuulusid Operailile ja 47 kaubavagunit kuulusid teistele ettevõtetele. Majanduslikel kaalutlustel lõpetasime 2019. aasta esimeses pooles vagunite plaanilise remondi teenused ning suunasime vabanenud ressursi ümber vedurite moderniseerimise ja ehitamise projekti. Lisaks plaanime suurendada vedurite tõste- ja kapitaalremonte, mis pikendavad olemasolevate vedurite kasutusiga. Majandustulemused Tulud ja kulud Kontserni 2019. majandusaasta äritulud olid kokku 75 407 tuhat eurot (2018: +3%). Kaubaveotulud vähenesid -6% võrra 44 374 tuhande euroni. Vagunitega seotud tulud suurenesid ning ulatusid 14 913 tuhande euroni, suurenedes 2018. aastaga võrreldes 3 320 tuhande euro võrra (2018: +29%). Sealhulgas tõusid vagunite renditulud 12 915 tuhandele eurole (2018: +40%), inventaripargi kasutustasud vähenesid 1 998 tuhandele eurole (2018: -16%). Muud äritulud kasvasid 3 950 tuhandele eurole (2018: +186%), millest suurema osa moodustas põhivara (amortiseerunud vagunid) ja varude müük (vanametall ja rattakettad). Kontserni ärikulud kasvasid 64 776 tuhande euroni (2018: +2%). Ärikulude suurenemine oli tingitud inventaripargi vagunite kasutustasude, tööjõukulude ning müüdud kauba omahinna kulude suurenemisest. 6 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Äritulud ja -kulud 80 000 72 721 75 407 70 000 63 217 64 776 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0 2018 2019 Äritulud Ärikulud Kulutused infrastruktuuri kasutustasudele vähenesid -14% võrra, mis oli tingitud madalamast kaubaveomahust ning mõne kaubaveosegmendi madalamast infrastruktuuri kasutustasust (ntkm 2018: - 10%). Kasutustasu maksti 20 502 tuhat eurot. Kütusekulud olid 8 985 tuhat eurot (2018: -5%). Kütusekulude langus oli tingitud madalamast kaubaveomahust. Kulum tõusis 6 402 tuhandele eurole (2018: +5%) tulenevalt põhivara kasvust. Tööjõukulud ulatusid majandusaastal 15 844 tuhande euroni (2018: +12%). Kontserni töötajate arv oli 2019. aasta lõpus 678 (2018: 692). Töötajate arvu vähenemine oli tingitud remonditööde äriüksuse tegevuste ümberkorraldamisest. Töötajate keskmine brutopalk tõusis 2019. aastal ja ulatus 1 425 euroni kuus (2018: 1 317 eurot). Kasumlikkus Kontserni majandusaasta kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA) kujunes 17 033 tuhat eurot (2018: +8%). Kontserni ärikasum ulatus 10 631 tuhande euroni (2018: +12%). Kontserni intressikulud kasvasid tulenevalt laenumahu suurenemisest 75% võrra 940 tuhande euroni. Tulumaksukulu oli 375 tuhat eurot (2018: 0 eurot) ja dividende maksti 2019. aastal 1 500 tuhat eurot. Majandusaasta puhaskasumiks kujunes 9 628 tuhat eurot (2018: 9 224 tuhat eurot). EBITDA ja puhaskasum 18 000 17 033 15 720 13 000 9 224 9 628 8 000 3 000 -2 000 2018 2019 EBITDA Puhaskasum 7 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Investeeringud 2019. aastal investeeris Kontsern 11 988 tuhat eurot (2018: 1 790 tuhat eurot) ja soetas kasutusõigusega vara 27 149 tuhat euro eest ning teostas põhivarade eest ettemakse 21 596 tuhat eurot. Peamised investeeringud olid Soome vedurite eest tehtud ettemaksed, vagunite soetamine, C30M moderniseerimine ning veeremi kapitaalremont. Bilansipäeval oli Kontsernil likviidseid vahendeid 4 574 tuhat eurot. Investeeringute ja võlakoormuse kasv on suurendanud netovõla/EBITDA ja netovõla/omakapitali suhtarvusid. Kontserni netovõlg oli 2019. aasta lõpu seisuga 72 793 tuhat eurot (2018: 24 338 tuhat eurot) ning netovõla EBITDA suhe 4,3 (2018: 1,6). Netovõla ja omakapitali suhe muutus aruandeperioodil 47%-lt 121%-le. Kontsern on eelkõige avatud Šveitsi frangi, USA dollari ja Venemaa rubla valuutakursi muutustele. Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse enamus lepingutest eurodes ja võimalikel juhtudel tasakaalustatakse välisvaluuta laekumised ja väljamaksed. Muudel juhtudel kasutatakse tuletisinstrumente (lisainfo punktis 2.2). Dividendid Kontsern maksis 2019. majandusaastal dividende 1 500 tuhat eurot (2018: 0 eurot). Dividendide väljamaksmise otsustab Kontserni üldkoosolek majandus- ja kommunikatsiooniministri isikus. 2020. aasta väljavaade Kaubavedu Kontsern prognoosib 2020. aasta kaubaveomahuks 13,8 miljonit tonni (võrreldes 2019. aasta tulemusega +5%). Kaubaveomahu kasvu prognoosi mõjutab enim kaubavedude alustamine Soome turul ning multimodaalsete sisevedude kasv (graniitkillustik, puidutooted, vili). Transiitvedude mahu osas prognoosime 2020. aastal madalamat taset võrreldes eelneva aastaga, kuid väetise kaubagrupis prognoosime mõõdukat kasvu. Konteinervedude osas prognoosime samuti veomahtude paranemist. Vagunite renditurg Vagunite renditurul on pakkumine suurenenud ja turuhinnad stabiliseerunud. Võrreldes varasemate aastatega plaanib kontsern vagunipargi investeeringuid vähendada. Vagunite renditulude osas prognoosib Kontsern 2020. aastaks kasvu, kuid ühispargi vagunite väljasaatmine ja tulud on 2020. aastal madalamal tasemel kui eelneval aastal. Remont Kontsern ei planeeri jätkata kaubavagunite remonditeenuseid 2020. aastal, keskendume vedurite moderniseerimisele ja remonditeenustele. 8 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Üldkoosolek 2019. majandusaasa jooksul oli AS-i Operail ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, seega pole vajadust käsitleda käesolevas aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine – järgimist. 15.05.2019 tegi AS-i Operail ainuaktsionär Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas, korralise üldkoosoleku otsuse, millega kinnitas AS Operail 2019. aasta majandusaasta aruande ja otsustas kasumi jaotamise. AS Operail 2018. aasta puhaskasum 9 224 000 eurot jagunes järgmiselt: dividendideks 1 500 000 eurot; eelmiste perioodide jaotamata kasumiks kanti 7 724 000 eurot. Sama otsusega määras ainuaktsionär AS-i Operail 2019-2021 majandusaasta aruannete audiitoriks vandeaudiitorid Tiit Raimla (tegevusloa nr 287) ja Janno Hermanson (tegevusloa nr 570) audiitor- ja konsultatsioonibüroost PricewaterhouseCoopers AS. Lisaks andis ainuaktsionär juhatusele nõusoleku omandada Soome äriühingus WagonPro Holding Oy1 (milles 1 osa kuulub AS-ile Operail) 9999 osa nimiväärtusega 0,25 eurot/osa tütarettevõtjalt AS Operail Leasing ning asutada Soomes uus äriühing, osakapitali suuruse ja muude tingimustega vastavalt Soome õigusaktide nõutele. Asutatava ühingu eesmärgiks on asuda täitma juhatuse poolt välja töötatud äriplaanis ettenähtud tegevusi tulu saamiseks. 21.11.2019 tegi ainuaktsionär otsuse nr 1.1-5/19-030, millega kutsus AS-i Operail nõukogust tagasi Ahti Kuninga ning valis AS-i Operail nõukogu liikmeks tema kirjalikul nõusolekul Indrek Gailani volituste kehtivusega 3 aastat. Nõukogu AS-i Operail nõukogu koosnes kuni 20.01.2020 4 liikmest (20.01.2020 kutsuti tagasi Peeter Kadarik tema enda soovil). Riigivaraseaduse § 81 lg 2 ja AS-i Operail põhikirja p 5.5.3. kohaselt nimetab majandus- ja kommunikatsiooniminister pooled nõukogu liikmed (2 liiget) ise ja pooled (2 liiget) rahandusministri ettepanekul. Nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd, valib nõukogu üldkoosoleku poolt valitud nõukogu liikmete hulgast (põhikirja p 5.5.11). 2019. aastal osalesid AS-i Operail nõukogu koosseisus järgmised isikud: 1) Kuldar Leis alates 10.11.2017, nõukogu esimehena alates 22.11.2017 2) Madis Ermo alates 22.05.2017; 3) Peeter Kadarik alates 22.05.2017; 4) Ahti Kuningas alates 22.05.2017 kuni 21.11.2019; 5) Indrek Gailan alates 21.11.2019. 2019.a juhtis nõukogu tööd Kuldar Leis. 1 Majandusaasta aruande kinnitamise hetkeks on nimi muudetud, uus ärinimi on Operail Leasing Finland Oy 9 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Tulenevalt riigivaraseaduse § 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. AS-i Operail nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb kontserni tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning kontserni ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2019. aastal toimus 12 nõukogu koosolekut ja võeti vastu 17 otsust koosolekut kokku kutsumata. Kokku tegi nõukogu 2019. aastal 72 otsust. Juhatus informeerib nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest, mis ei ületa 250 000 eurot ning küsib nõukogult nõusolekut tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületab 250 000 eurot. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 7 tööpäeva enne koosoleku toimumist või nõukogu liikmetega kokku lepitud ajal, mis annab nõukogu liikmele piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses kontserni ja Eesti Vabariigi huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Nõukogu on moodustanud alates 20.02.2013 auditikomitee. Nõukogu poolt moodustatud 3-liikmelise auditikomitee ülesandeks on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalve teostamisega seotud küsimuste, s.h jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. Auditikomitee liikmeteks olid 2019. aastal Erik Štarkov (esimees), Kuldar Leis ja Ahti Kuningas. Pärast Ahti Kuninga tagasikutsumist Indrek Gailan. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete ja nõukogu esimehe tasu vastavalt nimetamiskomitee ettepanekule. Tasustamiskorra kohaselt makstakse täiendavat tasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele nende komitee koosolekul osalemisel eest. Auditikomitee esimehe tasu on kõrgem komitee liikmete tasust. Juhatus AS-i Operail juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus võib vastu võtta kõiki Aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seadusest või põhikirjast tulenevalt üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. AS Operail juhatus koosnes aruandeaastal kahest liikmest, kelle õigused, kohustused ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. 10 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA 02.12.2016 kinnitas juhatus otsusega nr 1-2.3/63 juhatuse vastutusvaldkonnad järgmiselt: 1) Juhatuse esimees – Raul Toomsalu - kontserni, kaubaveo- ja vagunite äriüksuse, personali- ja turunduse osakonna üldjuhtimine ja avalik suhtlus ning remondi äriüksuse, ohutuse-, kvaliteedi- ja tehnoloogiaosakonna töö üldjuhtimine; 2) Juhatuse liige – Paul Priit Lukka – juhatuse esimehe asendamine, kontserni finantsjuhtimine, IT- ja haldusosakonna üldjuhtimine. AS Operail kinnitab, et täitis HÜT punkti 2.2.2. Tütarettevõtjad AS Operail Leasing Juhatuse liikmed ja nõukogu esimees Kuldar Leis on aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva AS-i Operail Leasing nõukogu liikmed. Raul Toomsalu on AS Operail Leasing nõukogu esimees. AS Operail Leasing juhatuse liikmed olid aruandeaastal Priit Meos ja Tuuli Mizer. Aktsiaseltsil on 25 000 aktsiat, nimiväärtusega 1 euro, mis kõik kuuluvad AS-ile Operail Operail Leasing Finland Oy Aruandeaastal alustas aktiivse majandustegevusega 10.05.2017 asutatud Soome tütarettevõtja Operail Leasing Finland Oy, kes sõlmis lepingud hakkepuidu poolvagunite ostuks, liisingu raamlepingu ja selle lisad ning 2 vagunite rendilepingut Soome klientidega. Kokku omandati (liisinguandja kaudu) 70 hakkepuidu poolvagunit, mis anti rendile kahele kliendile. Tütarettevõtjal on vastavalt Soome õigusele juhatus, mis koosneb liikmest (varsinainen jäsen) Priit Meos ja asendusliikmest (varajäsen) Tuuli Mizer. Osaühingul on 10 000 osa nimiväärtusega 0,25 eurot, mis kõik kuuluvad AS-ile Operail Operail Finland Oy Aruandeaastal asutati uus tütarettevõtja Soomes ärinimega Operail Finland Oy, mille juhatuse liikmeteks on Paul Priit Lukka (esimees), Raul Toomsalu ning Ilkka Aimo Jalmari Seppänen. Viimati nimetatu on ka tegevjuht (toimitusjohtaja). Tütarettevõtja teostab aktsiaseltsi juhatuse poolt välja töötatud ning nõukogu poolt kinnitatud äriplaani ning investeerib vastavalt. Tegevus teenuste osutamisel on planeeritud algama 2020. aasta teisel poolaastal. Osaühingul on 10 000 osa nimiväärtusega 0,25 eurot, mis kõik kuuluvad AS-ile Operail. Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasud ja hüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mis on nõukogu poolt läbi arutatud ja kinnitatud. Lahkumishüvist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema ametiaja lõppu ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvist, kui ta kutsutakse juhatusest tagasi mõjuval põhjusel, nt kui ta on rikkunud seadust, põhikirja või juhatuse liikme lepingut või pole täitnud oma kohustusi. Juhatuse liikmele täiendava tasu määramisel lähtus nõukogu äriühingu finantsnäitajatest, arvestades juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust aktsionäri püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei võinud ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. 11 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Nõukogu 21.02.2019 otsusega nr 1-2-2/16 maksti juhatuse liikmetele täiendavat tasu: Raul Toomsalule ja Paul Priit Lukkale 4 kuu keskmise tasu (2019. majandusaasta andmetel) ulatuses. Tulenevalt AS Operail põhikirja punktist 5.5.6. otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. 2019. aastal tehinguid juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isiku ja äriühingu vahel ei toimunud, välja arvatud kontserni sisetehingud. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval, mis rikuks HÜT-i punkti 2.3.3. Äriühingu juhatuse liikmed ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Selle tagamiseks kinnitas aktsiaseltsi juhatus 09.07.2018 otsusega nr 1-2.3/43 juhised korruptsiooni ennetamiseks ning majanduslike huvide deklareerimise korra (uuendatud redaktsioonis). Teabe avaldamine AS Operail avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri ja nõukogu koosseisu kohta ning juhatuse koosseisu. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja andmed audiitori kohta. Finantsaruandlus AS Operail koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. 12 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Põhivara Ettemaksed põhivarade eest 21 596 0 Materiaalne põhivara 3 30 443 73 312 Kasutusõiguse varad 3,16 76 294 0 Immateriaalne põhivara 3 176 28 Põhivara kokku 128 508 73 340 Käibevara Varud 4 4 019 4 716 Nõuded ostjate vastu 5 4 907 4 030 Muud nõuded 5 3 177 1 645 Raha ja raha ekvivalendid 6 4 574 15 936 Käibevara kokku 16 677 26 326 VARAD KOKKU 145 185 99 666 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED Omakapital Aktsiakapital 7 2 556 2 556 Ülekurss 17 256 17 256 Kohustuslik reservkapital 7 256 256 Muud reservid 1 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 685 22 960 Aruandeaasta kasum 9 628 9 224 Omakapital kokku 60 382 52 253 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 8 64 859 35 545 Eraldised 9 688 597 Pikaajalised kohustused kokku 65 548 36 141 Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele ja muud lühiajalised kohustused 10 6 726 6 503 Võlakohustused 8 12 488 4 729 Eraldised 9 42 40 Lühiajalised kohustused kokku 19 256 11 272 KOHUSTUSED KOKKU 84 803 47 414 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU 145 185 99 666 Aastaaruande lisad lehekülgedel 17-52 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 13 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Konsolideeritud koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 ÄRITULUD Tulu kliendilepingutest 11 71 457 71 342 Muud äritulud 11 3 950 1 379 Äritulud kokku 75 407 72 721 ÄRIKULUD Kaubad, materjal ja teenused 12 37 831 38 514 Mitmesugused tegevuskulud 12 4 413 4 350 Tööjõukulud 13 15 844 14 172 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 6 402 6 085 Muud ärikulud 286 96 Ärikulud kokku 64 776 63 217 ÄRIKASUM/-KAHJUM 10 631 9 504 Finantstulud ja -kulud 14 -628 -280 KASUM/-KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 10 003 9 224 Dividendi tulumaks 375 0 ARUANDEAASTA KASUM/-KAHJUM 9 628 9 224 ARUANDEAASTA KOONDKASUM/-KAHJUM KOKKU 9 628 9 224 Aastaaruande lisad lehekülgedel 17-52 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 14 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Aktsia- reserv- Muud Jaotamata tuhandetes eurodes Lisa kapital Ülekurss kapital reservid kasum Kokku Saldo seisuga 31.12.2017 7 2 556 17 256 256 22 960 43 028 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 9 224 9 224 Saldo seisuga 31.12.2018 7 2 556 17 256 256 32 185 52 253 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 9 628 9 628 Muud reservid 0 0 0 1 0 1 Makstud dividendid 0 0 0 0 -1 500 -1 500 Saldo seisuga 31.12.2019 7 2 556 17 256 256 1 40 313 60 382 Täiendav informatsioon omakapitali kohta on avalikustatud lisas 7. Aastaaruande lisad lehekülgedel 17-52 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 15 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 Rahavood äritegevusest Puhaskasum 9 628 9 224 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 6 402 6 085 Finantstulu/-kulu 14 628 411 Makstud dividendi tulumaks 15 375 0 Kasum (kahjum) põhivara müügist 11 -1 150 -1 229 Reservide korrigeerimine 198 -5 Muud korrigeerimised -631 0 Kokku korrigeerimised 5 822 5 262 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 410 4 452 Varude muutus 4 701 252 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 10 203 -3 574 Laekunud intressid 151 29 Kokku rahavood äritegevusest 14 095 15 645 Rahavood investeerimistegevusest Ettemaksed põhivara eest -21 565 0 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -23 610 -26 739 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 1 181 1 192 Kokku rahavood investeerimistegevusest -43 994 -25 547 Rahavood finantseerimistegevusest Müük-tagatisrendist saadud raha 8 0 14 716 Saadud laenud 8 17 109 0 Saadud arvelduskrediit 8 7 389 0 Kapitalirendi põhiosamaksed 16 -3 312 -2 019 Makstud dividendid -1 500 0 Makstud dividendi tulumaks -375 0 Makstud intressid -898 -547 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 18 414 12 151 Kokku rahavood -11 484 2 249 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2,6 15 936 13 589 Raha ja raha ekvivalentide muutus -11 485 2 249 Valuutakursside muutuste mõju 123 98 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2,6 4 574 15 936 Aastaaruande lisad lehekülgedel 17-52 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 16 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Üldine informatsioon AS Operail on 14.01.2009. aastal asutatud äriühing registreeritud aadressiga Metalli 3, Tallinn. Kontserni põhitegevusalad on raudteetranspordi korraldamine ning raudteeveeremi rent, remont ja hooldus. Alates 2017. aasta juunist kuulub kontserni AS Operail tütarettevõte Eestis AS Operail Leasing ning Soomes tütarettevõtted Operail Leasing Finland Oy ja alates 2019. aasta juulist Operail Finland Oy. Juhatus allkirjastas 31.12.2019 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande 23.03.2020. Vastavalt äriseadustikule kinnitatakse juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heakskiidetud majandusaasta aruanne aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolekul on õigus teha aastaaruandes muudatusi. Lisa 1 Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Kontserni 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (edaspidi „IFRS EL“). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil, välja arvatud tuletisinstrumendid, kinnisvarainvesteeringud ja teatud muud finantsinvesteeringud, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, ümardatuna tuhandeteni, mis on Kontserni arvestusvaluuta ja esitlusvaluuta. A) Muudatused arvestuspõhimõtetes ja avalikustatavas teabes Arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõigil aruandes esitatud perioodidel, välja arvatud järgnevad uued ja/või muudetud IFRS-id, mida on rakendatud alates 1. jaanuarist 2019: IFRS 16 „Rendiarvestus“ Kontsern rakendas standardit IFRS 16 “Rendilepingud” tagasiulatuvalt 1. jaanuari 2019 seisuga, aga ei ole korrigeerinud võrdlusandmeid 2018. aasta kohta, nagu on lubatud standardi teatud üleminekureeglite kohaselt. Seega on 2018. aasta võrdlusandmed esitatud varasemalt kehtinud standardi IAS 17 ja sellega seotud tõlgenduste kohaselt. Käesoleva standardi esmasest rakendamisest tulenev kumulatiivne mõju on kajastatud esmase rakendamise kuupäeval jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena. Kontsern on esmasel rakendamisel kajastanud kasutamisõiguse esemeks oleva vara nende rentide puhul, mis varem olid standardi IAS 17 kohaselt liigitatud kasutusrendiks. Kontsern mõõtis rendikohustist järelejäänud rendimaksete nüüdisväärtuses, mida diskonteeris rentniku alternatiivse laenuintressimääraga esmase rakendamise kuupäeva, 1. jaanuari 2019 seisuga. Esmasel rakendamisel kasutas kontsern järgmisi rentniku alternatiivse laenuintressimäära kaalutud keskmisi väärtusi: 1,346% sõidukite rendilepingute puhul ja 1,85% kontoripindade rendilepingute puhul. 17 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg Praktilise abinõuna on Kontsern esmase rakendamise kuupäeva seisuga otsustanud mitte ümber hinnata, kas lepingu puhul on tegemist rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Selle asemel on Kontsern tuginenud oma varasematele hinnangutele nende lepingute osas, mis on sõlmitud enne ülemineku kuupäeva, rakendades standardi IAS 17 “Rendid” ja tõlgenduse IFRIC 4 “Kindlakstegemine, kas kokkulepe hõlmab renti” nõudeid. IFRS 16 esmasel rakendamisel on Kontsern kasutanud järgmisi standardi poolt lubatud lihtsustusi varem kasutusrendiks liigitatud rentide osas: ● ühtse diskontomäära kasutamine sarnaste omadustega rendilepingute suhtes; ● väärtuse languse analüüsi tegemise asemel võib rentnik vahetult enne esmase rakendamise kuupäeva tugineda standardi IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” kohaselt esitatud hinnangule rendilepingute kahjulikkuse kohta. Kui rentnik otsustab kasutada seda praktilist abinõud, peab rentnik korrigeerima kasutusõiguse esemeks oleva vara väärtust esmase rakendamise kuupäeval kahjulike rendilepingute eraldise summa võrra, mida on finantsseisundi aruandes kajastatud vahetult enne esmase rakendamise kuupäeva; ● IFRS 16 nõuete mitte rakendamine rentide suhtes, mille rendiperiood lõpeb 12 kuu jooksul alates esmase rakendamise kuupäevast; ● esmase rakendamise kuupäeval kasutusõiguse esemeks oleva vara väärtust hinnates on jäetud arvestamata esmased otsekulutused; ● tagantjärele tarkuse kasutamine, tehes seda näiteks rendiperioodi kindlaksmääramiseks juhul, kui leping sisaldab rendi pikendamise või tühistamise õigust. Selliste rentide suhtes, mis liigitati IAS 17 kohaselt kapitalirendiks, on kasutamisõiguse esemeks oleva vara bilansiline väärtus ja rendikohustis esmase rakendamise kuupäeva seisuga sama, mis standardi IAS 17 kohaselt mõõdetud rendivara bilansiline väärtus ja rendikohustis vahetult enne nimetatud kuupäeva. Selliste rentide puhul kajastab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustist käesoleva standardi kohaselt alates esmase rakendamise kuupäevast. Rendikohustised, mis on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes esmasel rakendamisel, on esitatud allpool: tuhandetes eurodes EUR Järgmiste perioodide kasutusrendimaksete miinimumsummad mittekatkestavatest 1 046 rendilepingutest seisuga 31. detsember 2018 (Lisa 16) Diskonteeritud kasutades rentniku alternatiivset intressimäära esmase rakendamise 729 kuupäeva 1,346%-1,85% Lisatud: kapitalirendi kohustised, mis on kajastatud seisuga 31. detsember 2018 (Lisa 8) 40 274 Finantsseisundi aruandes kajastatud rendikohustise kogusumma esmase rakendamise 41 003 kuupäeval 1. jaanuaril 2019 Vara kasutusõiguse mõõtmine esmasel rakendamisel Kontsern on esmase rakendamise kuupäeva seisuga kasutamisõiguse esemeks olevat vara väärtust hinnanud rendikohustisega võrdses summas, mida on korrigeeritud selle rendiga seotud ette makstud või akumuleerunud rendimaksetega summas 729 tuhat eurot, mida kajastati finantsseisundi aruandes 31. detsember 2018 seisuga. tuhandetes eurodes EUR Vara kasutusõigus – suurenemine (Lisa 3) 729 Rendikohustis - suurenemine 729 Netomõju jaotamata kasumile (-kahjumile) 1. jaanuar 2019 seisuga 0 Eelnevast tulenevalt suurenesid 1. jaanuaril 2019 Kontserni kohustiste ja varade maht 729 tuhande euro võrra. 18 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg IFRS 9 muudatus: negatiivse hüvitisega ettemaksed Muudatusega lubatakse kajastada finantsvara, mille lepingutingimused lubavad või nõuavad, et lepingupool maksaks või saaks lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral mõistlikus suuruses hüvitist (st vara omaniku seisukohalt vaadatuna tekiks nii „negatiivne hüvitis“), korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu. Juhtkonna hinnangul ei mõjuta muudatus oluliselt kontserni finantsaruandeid. Juhtkond on hinnanud standardi mõju ning jõudnud järedusele, et standari jõustumine ei mõjuta kontserni finantsaruandeid. B) Vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud ega ennetähtaegselt rakendatud standardid IFRS-ide kontseptuaalne raamistik 2018. aasta 29. märtsil andis IASB välja finantsaruandluse muudetud kontseptuaalse raamistiku, millega pannakse paika finantsaruandluse ja standardite kehtestamise üldised põhimõtted ning antakse juhiseid aruannete koostajatele ühetaoliste arvestusmeetodite väljatöötamiseks ning nõuandeid ka teistele standardite mõistmiseks ja tõlgendamiseks. Kontseptuaalse raamistikuga koos andis IASB välja ka eraldi lisadokumendi „IFRS-ides esinevate kontseptuaalse raamistiku viidete parandused“, milles on toodud ära muudatused asjakohastes standardites, et uuendada neis esinevaid viiteid finantsaruandluse muudetud kontseptuaalsele raamistikule. Selle eesmärk on olla muudetud kontseptuaalsele raamistikule üleminekul abiks ettevõtetele, kes kasutavad kontseptuaalset raamistikku arvestuspõhimõtete väljatöötamiseks olukordades, kus ükski IFRS konkreetse tehingu kajastamist ei reguleeri. Aruannete koostajate puhul, kes kasutavad kontseptuaalset raamistikku arvestuspõhimõtete väljatöötamiseks, kohaldatakse uut raamistikku 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandlusperioodidele. Kontserni juhtkonna hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. IFRS 3 „Äriühendused“ muudatused IASB andis välja IFRS 3 muudatused, millega täpsustatakse ’äritegevuse’ definitsiooni, et lahendada probleeme, mis on tekkinud majandusüksustel olukordades, kus neil on vaja teha kindlaks, kas omandatud on äritegevus või vararühm. Muudatusi kohaldatakse äriühendustele ja varadele, mille omandamise kuupäev on 1. jaanuaril 2020 või hiljem algaval aruandlusperioodil, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IAS 8 „Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead“ muudatused: mõiste ’oluline’ definitsioon Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandlusperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatustega täpsustatakse mõiste ’oluline’ definitsiooni ning selle kasutamist. Uue definitsiooni kohaselt loetakse informatsioon oluliseks, kui võib põhjendatult eeldada, et selle väljajätmine, väärkajastamine või varjamine võiks mõjutada otsuseid, mida üldotstarbeliste finantsaruannete esmased kasutajad konkreetse aruandva majandusüksuse finantsaruannetes sisalduva finantsteabe alusel teevad. Samuti on täiendatud definitsiooniga kaasnevaid selgitusi. Muudatustega tagatakse ka see, et mõistet kasutatakse kõigis IFRS-ides samas tähenduses. Kontserni juhtkonna hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. 19 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg IASB on välja andnud muudatuste kogumiku „Iga-aastased IFRS-ide parandused ajavahemikuks 2015– 2017“. Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandlusperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Kõnealuseid muudatusi pole EL veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud standardi mõju ning jõudnud järedusele, et standari jõustumine ei mõjuta oluliselt kontserni finantsaruandeid. 1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega kooskõlas oleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine nõuab juhtkonnapoolset eelduste kujundamist, hinnangute andmist ja otsuste tegemist, mis mõjutavad rakendatavaid arvestuspõhimõtteid, kajastatud varasid ja kohustusi ning tulusid ja kulusid. Hinnangud ja nendega seotud eeldused tuginevad ajaloolisele kogemusele ning mitmetele muudele faktidele, mis arvatavasti on asjakohased ning lähtuvad asjaoludest, mis kujundavad põhimõtted varade ja kohustuste väärtuste hindamiseks, mis ei tulene otseselt muudest allikatest. Tegelikud tulemused võivad olla hinnangutest erinevad. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle perioodiliselt. Raamatupidamislike hinnangute ülevaatamisest tulenev mõju kajastatakse hinnangute muutmise perioodil, kui see mõjutab üksnes antud perioodi, või nii antud kui tulevastel perioodidel (kui muutus mõjutab nii jooksvat kui ka tulevasi perioode). Järgnevalt on kirjeldatud olulisemaid juhtkonnapoolseid hinnanguid, mis võivad avaldada mõju finantsaruannetele: a) Põhivara kasuliku eluea määramine Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikku eluiga. Selle hindamisel on lähtutud ajaloolisest kogemusest ning võetud arvesse varade kasutamise intensiivsust ja tulevikuväljavaateid. Kontserni peamiste põhivarade (vedurid, vedurimootorid, vagunid ja veeremi rattapaarid) komponentide eluiga on vahemikus 7 kuni 48 aastat. Hinnangute tulemused on kajastatud Lisas 3. b) Põhiavara kaetava väärtuse määramine Kontsern on väärtuse languse indikatsioonide esinemisel viinud läbi põhivara kaetava väärtuse teste ning vajadusel põhivara alla hinnanud. Põhivara kaetava väärtuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid rahavoogude kohta (rahavood varade kasutamisest või müügist, varade hoolduseks ja kasutamiseks vajalikud rahavood). Juhatuse hinnangul ei olnud aruandeperioodil indikatsioone vara väärtuse languse kohta ning sellel põhjusel puudub vajadus varade väärtuse testi koostamiseks ning põhivarade allahindluseks. c) Nõuete ebatõenäoliseks hindamine Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtuvalt. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. 20 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg 1.3 Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Arveldustes kasutatakse ka teisi valuutasid – peamiselt Vene rubla, USA dollarit ning Šveitsi franki. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. 31.12.2019 seisuga välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümberhinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasum ja kahjum on kajastatud koond- kasumiaruandes vastava perioodi tuluna ja kuluna. 1.4 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsiteltakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osutamiseks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida kasutatakse üle 1 aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest põhivara kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekutest. Soetusmaksumusest on lahutatud kulum ja allahindluse summad. Materiaalne põhivara on jaotatud järgmistesse gruppidesse: • maa, ehitised ja rajatised - maa, hooned, rajatised, raudtee; • masinad ja seadmed - veerem, autod, arvutustehnika, seadmed; • muu inventar ja sisseseade - tööriistad, kontoritehnika, mööbel; • lõpetamata ehitus. Põhivara objekti olulised erineva elueaga komponendid võetakse arvele eraldi objektidena. Lõpetamata ehitusena käsitatakse Kontserni raamatupidamises kajastatud materiaalse põhivara objektide täiendamiseks ja uute rajamiseks tehtavaid kulutusi kuni objektide vastuvõtmiseni. Põhivara parendustega seotud kulutused, mida on võimalik usaldusväärselt mõõta ja mis osalevad tulude tekkimisel järgnevatel perioodidel, kuuluvad kapitaliseerimisele. Parendustega seotud kulutuste võrra suurendatakse vara soetusmaksumust või kajastatakse parendus eraldi varaobjektina. Vajadusel muudetakse vara kasulikku tööiga. Kui materiaalse põhivara objekti valmistamist finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse sellega seotud laenukulutused valmistatava objekti soetusmaksumusse. Põhivarade kasulik eluiga Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni arvestatakse lähtuvalt põhivara kasulikust elueast. Põhivaraobjektide kasulikud eluead on järgmised: Põhivara grupid Aastad Ehitised ja rajatised Hooned 15-50 Raudtee 10-50 Rajatised 5-40 Masinad ja seadmed Masinad ja seadmed 3-40 Autod 4-12 Muu inventar ja sisseseade Kontori- ja arvutustehnika, inventar ja tööriistad 3-20 21 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg Maad ei amortiseerita. Põhivara parendusi amortiseeritakse samas tempos, milles sama klassi põhivaragi. Põhivara amortisatsioonimeetodid, kasulikud eluead ja lõppväärtused vaadatakse üle igal aastal. Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara aastainventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. 1.5 Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb kõigist ostuga seotud kuludest ja muudest otsestest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses asukohas ja olukorras. Varude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtuseks loetakse müügihinda, millest on lahutatud müügiga seotud kulutused. 1.6 Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit) ning kuni 3-kuulisi deposiite. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Raha ja raha ekvivalendid on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. 1.7 Finantsinstrumendid Finantsvarad Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande); • need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, mille puudub oluline rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega. 22 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub sisemise intressimäära meetodil. Pikaajaliste kohustustena on bilansis kajastatud kohustused, mille maksetähtaeg on hilisem kui üks aasta peale bilansikuupäeva. Ülejäänud kohustused on kajastatud lühiajalistena. Tarnijatele tasumata arved on kajastatud soetusmaksumuses. Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. 1.8 Vara väärtuse langus Finantsvarad Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja raha ekvivalentidest. Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: • erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, • raha ajaväärtust ja • aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. 23 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg Kontsern mõõdab väärtuse langust järgmiselt: • nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; • sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega; • kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Mittefinantsvarade väärtuse langus Vara puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Varade väärtuse langust võidakse hinnata kas üksiku vara või varade grupi (raha teeniva üksuse) kohta. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ja võrreldakse seda finantsseisundi aruandes kajastatud maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara maksumus ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille osas on võimalik rahavoogusid eristada. Varade väärtuse langus kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Varasemalt kaetavale väärtusele hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandepäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kaetavale väärtusele allahindamise tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes vara väärtuse languse kulu vähendamisena. Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väärtuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava väärtuse leidmisel. Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväärtus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsiooni, kui vara allahindlust tehtud ei oleks. 1.9 Tulude kajastamine Tulu kliendilepingutest kajastatakse vastavalt IFRS 15 standardile, mida rakendatakse kliendilepingutest teenitavale tulule sõltumata tegevusalast ja tulutehingu liigist. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Raudteeveeremi ja muude varade renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt. Teenuste müügist saadud tulu kajastatakse peale teenuse osutamist. Kauba saabumisel kajastatakse tulu veose üleandmise päeval sihtjaamas. Kauba saatmisel kajastatakse tulu veoks vastuvõtmise päeval lähtejaamas. Ettemaksena laekunud lepingutasud kantakse tulusse periodiseeritult aruandeaasta jooksul. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, välja arvatud juhul, kui selle laekumine on ebatõenäoline. 24 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg 1.10 Lühiajalised töötajate hüvitised Töötajatega seotud lühiajalised kohustused (töötasu, puhkusetasu) kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt. Töötasu ja puhkusetasu maksmise kohustuse tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud, kollektiivlepingud ning töösuhteid reguleerivad õigusaktid, millest tuleneb Kontsernile kohustus teha väljamakseid. Töösuhte lõpetamise hüvitised on töötajale makstavad hüvitised, mida makstakse, kui Kontsern ütleb töölepingu erakorraliselt üles. Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast bilansipäeva, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni. Kontsern kajastab kasumiosalusega ja preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid, kui tal on kohustus teha selliseid makseid ja kui kohustust on võimalik usaldusväärselt hinnata. 1.11 Tulumaks Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte teenitud kasumit, vaid makstud dividende ja muid kasumi jaotamise iseloomuga väljamakseid. Tulenevalt kogu maksustamise kontseptsioonist ei ole mõistel varade ja kohustuste maksubaas majanduslikku sisu ning edasilükkunud maksukohustust ega – vara ei saa IAS 12 Tulumaks tähenduses tekkida. Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust Kontserni vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda kogu vaba omakapitali väljamaksmisega dividendidena, on toodud ära lisas 15. Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamisel kasumiaruandes kuluna. Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse minev aasta. Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt. 1.12 Rendiarvestus Arvestuspõhimõtted - Kontsern kui rentnik alates 1. jaanuarist 2019 Kontsern kui rendileandja Kasutusrendile antud varad kajastatakse bilansis materiaalse põhivarana. Rendileantud põhivara amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus rendilevõtjale antud soodustused) näidatakse koondkasumiaruandes aruandeperioodi tuluna. Kontsernil puuduvad rendile antud varad, mis on sõlmitud kapitalirendidi tingimustel. 25 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg Kontsern kui rentnik Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral. Esmane mõõtmine Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga. Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab: ● rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; ● kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid; ● kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi; ● rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel „ Kasutusõiguse varad“. Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern: ● kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest; ● selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on korrigeeritud kontserni krediidiriskiga; ● korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised 26 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud: a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid; b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt Euribor) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed; c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel; d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. Rendileping võib sisaldada rendikomponenti ning ühte või mitut täiendavat rendiga mitteseotud komponenti. Praktilise abinõuna on Kontsern otsustanud mitte eraldada rendiga mitteseotud komponente rendikomponentidest ning arvestada selle asemel kõiki rendikomponente ja kaasnevaid rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina vastavalt alusvara liigile. Edasine mõõtmine Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt: a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile; b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele. Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus. Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes. 27 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. Arvestuspõhimõtted kuni 31. detsember 2018 Rentide suhtes, mis liigitati IAS 17 kohaselt kapitalirendiks, on kasutamisõiguse esemeks oleva vara bilansiline väärtus ja rendikohustis esmase rakendamise kuupäeva seisuga sama, mis standardi IAS 17 kohaselt mõõdetud rendivara bilansiline väärtus ja rendikohustis vahetult enne nimetatud kuupäeva. Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi tingimustel renditud vara võetakse bilansis arvele õiglases väärtuses või minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtuses, sõltuvalt sellest, mis on madalam. Rendimaksed jaotatakse kohustuste ja finantskulude vahel nii, et intressikulu määr oleks netoinvesteeringu jäägist lähtuvalt konstantne. Vastav rendikohustus (ilma intressideta) näidatakse bilansis muu lühi- või pikaajalise kohustusena. Intressi osa rendimaksest näidatakse koondkasumiaruandes tekkepõhiselt finantskuluna. Kontsern on esmasel rakendamisel kajastanud kasutamisõiguse esemeks oleva vara nende rentide puhul, mis varem olid standardi IAS 17 kohaselt liigitatud kasutusrendiks. Rendilepingud, mille kohaselt peamised omandiga seotud riskid ja hüved jäävad rendileandjale, kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed (miinus rendileandjalt saadud soodustused) kajastatakse koondkasumiaruandes aruandeperioodi kuluna. Kontserni kõiki sõlmitud rendilepinguid on võimalik üles öelda ilma täiendavate oluliste kulutusteta. 28 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg 1.13 Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud kohustusi, millel on seadusest või lepingust tulenev alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse bilansis selle diskonteeritud väärtuses. Hüvitised, mida makstakse töötajatega töösuhte kollektiivsel lõpetamisel, kajastatakse alles pärast seda, kui asjaomaste töötajate esindajatega on saavutatud kokkulepe koondamise konkreetsete tingimuste ja koondatavate töötajate arvu osas ja kui töötajaid on konkreetsetest tingimustest isiklikult teavitatud. Kontserni pideva tegevusega seotud kuludele ei tehta eelnevaid eraldisi. Kontsernil lasub kohustus tasuda kontserni süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõime kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eeldatav periood ja hüvitise suurus (Lisa 9). Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on koondkasumiaruandes kajastatud kuluna ning bilansis arvele võetud lühiajalise kohustusena. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aruande lisades (Lisa 17) tingimuslike kohustustena ning neid ei kajastata Kontsernis. Lisades ei avalikustata selliseid tingimuslikke kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline. 1.14 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused Varade ja kohustuste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil ning mis seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. 1.15 Õiglase väärtuse määramine Tuletisinstrumendid Õiglase väärtuse määramisel on aluseks tuletisinstrumendi noteeringud bilansipäeval. Positiivse turuväärtusega tuletisinstrumendid kajastatakse nõudena ja negatiivse turuväärtusega tuletisinstrumendid kohustusena. 29 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 1 järg 1.16 Rahavoogude aruande koostamise põhimõtted Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud puhaskasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Rahavoogude aruandesse on konsolideeritud tütarettevõtete rahavood. 1.17 Konsolideerimispõhimõtted, tütarettevõtete kajastamine Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Kõik tütarettevõtted on Kontserni aastaaruandes konsolideeritud. Konsolideeritud finantsaruandes on rida- realt konsolideeritud tütarettevõtete finantsnäitajad. Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud. Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on kooskõlas Kontserni arvestuspõhimõtetega. Lisa 2 Finantsriskide juhtimine 2.1 Finantsriskide tegurid Oma igapäevases tegevuses puutub Kontsern kokku erinevate finantsriskidega, mille juhtimine on osa Kontsern äritegevusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, hinnarisk ja intressirisk), krediidirisk, likviidsusrisk, tegevusrisk ja kapitalirisk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm koondab tähelepanu finantsturgude ettearvamatusele ja püüab leevendada selle võimalikke negatiivseid mõjusid Kontserni finantstulemustele. Üldvastutus Kontserni riskide juhtimise raamistiku kujundamisel ja järelvalvel on juhatusel. 2.2 Tururiskid Intressimäära risk Kontserni intressimäära risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest. Intressimäära risk on võimalus, et intressimäärade muutuse tõttu kõiguvad finantsinstrumentide õiglased väärtused või rahavood. Kontserni intressimäära risk tuleneb peamiselt ujuva intressimääraga lühiajalistest ja pikaajalistest kohustustest. Kontserni intressimäärade risk on eelkõige sõltuvuses Euribori (Euro Interbank Offered Rate) võimalikust muutusest. Intressimäära riski hindamisel kasutatakse tundlikkuse analüüsi. 30 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 2 järg Bilansipäeval oli Kontserni intressikandvate finantskohustuste intressimäärade struktuur järgmine. tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Muutuva intressimääraga finantskohustused (Lisa 8) 77 339 40 274 Kokku 77 339 40 274 Kui bilansipäeval oleks muutuva intressimääraga finantskohustuste intressimäärades toimunud 100 baaspunkti suurune muutus, oleks kasum (või kahjum) ja omakapital kasvanud (või kahanenud) alljärgnevalt (eeldusel, et ülejäänud muutujad on konstantsed ning Kontsernil puuduvad riskimaandamisinstrumendid). Samadel alustel tehti arvutused ka 2018. aasta kohta. tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 100 baaspunkti suurune tõus -773 -403 100 baaspunkti suurune langus 773 403 Intressimäära riskihalduse eesmärgiks on vähendada intressikulusid, kuid samas hoida tulevaste intressimaksete volatiilsust vastuvõetavates piirides. Valuutakursirisk Valuutarisk tuleneb riskist, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse enamus lepingutest eurodes ja võimalikel juhtudel tasakaalustatakse välisvaluuta laekumised ja väljamaksed. Kontsern on eelkõige avatud Šveitsi frangi, USA dollari ja Venemaa rubla valuutakursi muutustele. Seoses põhivara soetusega kasutas kontsern aruandeaastal valuutariski (rubla/euro) maandamiseks riskimaandamisinstrumenti (hedge accounting). Järgnevas tabelis on esitatud Kontserni avatud valuutapositsioonid bilansipäeval: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 CHF USD RUB CHF USD RUB Nõuded 2 1 412 134 1 170 Kohustused -169 -11 -408 0 -3 -358 Netopositsioonid -168 -10 4 134 -2 -189 2.3 Krediidirisk Krediidirisk on finantskahju, mis tekib juhul, kui tehingupartner ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriski peamiseks allikaks on raha ja raha ekvivalendid, muud nõuded, nõuded klientide vastu, positiivse väärtusega tuletisinstrumendid. 31 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 2 järg Maksimaalne krediidiriskile avatud summa oli bilansipäeval järgmine: tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018 Raha ja raha ekvivalendid 6 4 574 15 936 Nõuded* 5 4 907 4 030 Kokku 9 481 19 966 *ei sisalda maksude ettemakseid, tulevaste perioodide kulusid. Seisuga 31.12.2019 oli Kontserni krediidirisk 9,48 miljonit eurot (31.12.2018: 19,97 miljonit eurot). Klientidega seotud nõuete maksimaalne avatus krediidiriskile oli bilansipäeval maksetähtaegade lõikes järgmine: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 saabumata 3 676 3 239 ületanud 1 - 30 päeva 669 578 ületanud 31 - 180 päeva 51 142 ületanud 181 - 365 päeva 98 68 ületanud rohkem kui 1 aasta 413 3 Kokku (Lisa 5) 4 907 4 030 Klientidega seotud krediidiriskide vähendamiseks järgitakse kontsernis põhimõtteid, mis tagavad teenuste ja toodete müügi neile klientidele, kelle usaldusväärsus on varasema käitumisega tõestatud. Klientide puhul, kellega ei ole sõlmitud lepingut või kelle maksevõimes on põhjust kahelda, kasutatakse avansiliste ettemaksete nõuet. Lisaks kasutatakse renditeenuste osas krediidiriski maandamiseks tagatisraha. Enne suuremahuliste lepingute sõlmimist viiakse läbi kliendi taustauuring. Ülejäänud meetodid klientidega seotud krediidiriski juhtimises seisnevad igapäevases klientide maksekäitumise jälgimises ja vajalike meetmete operatiivses rakendamises. Seisuga 31.12.2019 moodustab ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud klientide tasumata arvete jääk 0 eurot (2018: 0 eurot) (täiendav info Lisas 5). Kontserni lühiajalised finantsvarad on paigutatud Eesti tegutsevate pankade arvelduskontodele ja deposiitidesse. Kontsern võib paigutada finantsvarasid ka lühiajalistesse kommertsväärtpaberitesse, mille minimaalne krediidireiting on Baa1. Täpsem info raha ja raha ekvivalentide kohta on esitatud Lisas 6. Lühiajaliste finantsvarade krediidikvaliteet reitingute lõikes* tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Aa2 786 12 768 Aa3 428 2 A2 0 5 Baa1 3 361 3 161 Reitinguta 4 907 4 030 Kokku 9 481 19 966 * Moody's pikaajalise finantsstabiilsuse reiting 32 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 2 järg 2.4 Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, kui Kontsern ei ole võimeline oma finantskohustusi õigeaegselt täitma rahavoo puudujäägi tõttu. Kontserni põhimõtteks likviidsuse juhtimisel on see, et alati oleks tagatud piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste tähtaegseks täitmiseks ning Kontserni strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks. Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud diskonteerimata finantskohustuste (v.a. tuletisinstrumendid) analüüs maksetähtaegade lõikes, sealhulgas hinnangulised tuleviku intressimaksed (intressikulud on prognoositud seisuga 31.12.2019 kehtinud intressimäärade alusel) seisuga 31.12.2019: tuhandetes eurodes 31.12.2019 Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-5 Üle 5 Lisa maksumus rahavood aasta aastat aasta Võlakohustused 8 15 593 15 613 7 409 8 204 0 Rendikohustused 8 61 755 66 403 6 335 52 474 7 593 Võlad tarnijatele 10 3 262 3 262 3 262 0 0 Muud võlad* 10 948 948 948 0 0 Kokku 81 557 86 225 17 953 60 678 7 593 tuhandetes eurodes 31.12.2018 Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-5 Üle 5 Lisa maksumus rahavood aasta aastat aasta Rendikohustused 8 40 274 43 256 5 459 29 765 8 032 Võlad tarnijatele 10 2 689 2 689 2 689 0 0 Muud võlad* 10 2 939 2 918 2 918 0 0 Kokku 45 902 48 863 11 066 29 765 8 032 * ei sisalda maksuvõlgasid ega võlgu töövõtjatele 33 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 2 järg 2.5 Kapitali juhtimine Kontsern on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise kohta teeb Eesti Vabariik (majandus- ja kommunikatsiooniministri isikus). Igal majandusaastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega Kontserni poolt riigieelarvesse makstav dividendisumma. Kontserni põhimõtteks kapitali juhtimisel on Kontserni jätkusuutlik areng, usaldusväärsuse säilitamine võlausaldajate ja turu silmis ning optimaalne kapitalistruktuur. Omaniku ootustest on määratud järgnev: perioodil 2020-2024. a on äriühingu optimaalne omakapitali osakaal vahemikus 40%-45%. Kontserni omakapitali suhe: tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018 Raha ja raha ekvivalendid (miinus) 6 4 574 15 936 Võlakohustused 8 77 347 40 274 Netovõlg* 72 773 24 338 Omakapital 60 382 52 253 Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 17 033 15 589 Varad kokku 145 185 99 666 Netovõlg/ärikasum enne kulumit 4,3 1,6 Omakapital/Varad 42% 52% *Võlakohustused-raha ja raha ekvivalendid Kontserni omakapital on piisav võimaldamaks juhtkonnal ellu viia vajadusel täiendavaid investeeringuid ja laenuvahendite kaasamist. 2.6 Tegevusrisk Kontserni vara ja vastutus on kindlustatud ootamatute kahjude vastu, kindlustusjuhtumist tingitud äritegevuse katkemise ja lisakulude vastu, samuti kolmandate isikute nõuete vastu Kontserni suhtes. Kindlustuskaitse alla kuuluvad veel näiteks: keskkonnakahjustused, kuritegevuse riskid, juhtkonna vastutusest tulenevad kahjud (juhatus, nõukogu ja juhtivtöötajad) ning veeremi ja mootorsõidukite kindlustus mistahes õnnetuse, varguse ja vandalismi vastu. 2.7 Õiglane väärtus Kontserni hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustuste õiglased väärtused oluliselt seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018. Kontserni aastaaruandes kajastatavatest maksumustest, finantseerimistingimused on sõlmitud lähiminevikus ning vahepeal ei ole turutingimused oluliselt muutunud. Kuna valdav osa Kontserni pikaajalistest laenukohustistest on ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades ning juhtkonna hinnangul pole laenumarginaal oluliselt muutunud, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansilisest väärtusest. 34 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 2 järg Raha ja raha ekvivalentide, laekumata arvete, muude pikaajaliste nõuete, lühiajaliste võlakohustuste ja tarnijatele tasumata arvete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest kuna nende realiseerumine toimub 12 kuu jooksul või nende kajastamine toimus bilansipäevale lähedasel ajavahemikul. Õiglase väärtuse sisendite tasemete selgitused vastavalt IFRS13-le: • Tase 1: (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsete varade või kohustiste aktiivsetel turgudel; • Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest); • Tase 3: vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid). Kõik finantsvarad ja -kohustised on õiglase väärtuse hierarhias tasemel 3. Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase väärtuse aluseks on noteeritud turuhinnad aruandeperioodi lõpu seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad on lihtsalt ja regulaarselt kättesaadavad börsilt, vahendajalt, maaklerilt, tööstusharu grupilt, hindamisteenistuselt või regulatiivselt organilt ja need kujutavad tegelike ja regulaarselt aset leidvate turutingimustel toimuvate tehingute hindu. Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Instrument liigitatakse tasemele 2, kui kõik olulised sisendandmed, mis on vajalikud õiglase väärtuse määramiseks, on jälgitavad. Kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse instrument tasemele 3. 35 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 3 Materiaalne, immateriaalne põhivara ja kasutusõiguse varad Ehitised Masinad Muu Lõpetamata Immate- Kokku ja ja inventar ja ehitus riaalne rajatised seadmed sisseseade põhivara tuhandetes eurodes 31.12.2017 Soetusmaksumus 8 882 118 647 638 84 48 128 298 Akumuleeritud kulum -3 017 -72 984 -590 0 -14 -76 605 Jääkmaksumus 5 865 45 663 48 84 35 51 693 2018. aastal toimunud muutused Soetamine 121 1 074 46 26 519 9 27 769 Ümberklassifitseerimine 22 24 430 160 -24 612 0 0 Müük ja mahakandmine -180 -2 769 -98 0 0 -3 047 Kulum Aruandeaasta kulum -298 -5 743 -28 0 -16 -6 085 Müüdud/mahakantud põhivara kulum 179 2 733 97 0 0 3 009 Ümberklassifitseerimine müügiootele Perioodi liikumine -156 19 725 177 1 907 -7 21 646 31.12.2018 Soetusmaksumus 8 845 141 382 746 1 990 58 153 020 Akumuleeritud kulum -3 136 -75 994 -521 0 -30 -79 681 Jääkmaksumus 5 709 65 388 225 1 990 28 73 340 IFRS 16 esmakordne rakendamine - soetusmaksumus -51 -60 877 0 0 0 -60 928 IFRS 16 esmakordne rakendamine - akumuleeritud kulum 22 8 990 0 0 0 9 012 Korrigeeritud jääkmaksumus 01.01.2019 5 680 13 500 225 1 990 28 21 423 2019. aastal toimunud muutused Soetamine 0 3 849 145 7 826 167 11 988 Ümberklassifitseerimine 175 4 422 0 -4 598 0 0 Müük ja mahakandmine -17 -2 655 -100 0 0 -2 773 Kulum Aruandeaasta kulum -278 -2 396 -67 0 -19 -2 760 Müüdud/mahakantud põhivara kulum 16 2 626 100 0 0 2 742 Perioodi liikumine -103 5 845 78 3 229 149 9 197 31.12.2019 Soetusmaksumus 8 952 86 120 791 5 219 225 101 307 Akumuleeritud kulum -3 375 -66 775 -488 0 -49 -70 687 Jääkmaksumus 5 577 19 345 303 5 219 176 30 620 Põhivara parendusi kapitaliseeriti 2019. aastal 7 728 tuhat eurot (2018: 1 790 tuhat eurot), millest 126 tuhat eurot (2018: 22 tuhat eurot) lisandus gruppi Ehitised, 7 585 tuhat eurot (2018: 1 608 tuhat eurot) gruppi Masinad ja seadmed ja 17 tuhat eurot (2018: 160 tuhat eurot) gruppi Muu inventar ja sisseseade. Kontsernil oli seisuga 31.12.2019 kasutuses täielikult amortiseerunud põhivarasid soetusmaksumuses 48 353 tuhat eurot (2018: 49 387 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2019 nagu ka 31.12.2018 Kontserni varasid panditud ei ole. 36 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 3 järg Kasutusõiguse varad Masinad ja tuhandetes eurodes Ehitised seadmed Kokku Soetusmaksumus seisuga 31.12.2018 0 0 0 Materiaalsest põhivarast ümberklassifitseerimine 01.01.2019 51 60 877 60 928 IFRS 16 rakendamine 01.01.2019 621 108 729 Sissetulek 2019 0 27 149 27 149 seisuga 31.12.2019 672 88 134 88 806 Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2018 0 0 0 Materiaalsest põhivarast ümberklassifitseerimine 01.01.2019 -22 -8 990 -9 012 IFRS 16 rakendamine 01.01.2019 0 0 0 Aruandeaasta kulum -143 -3 357 -3 500 seisuga 31.12.2019 -165 -12 347 -12 512 Jääkmaksumus seisuga 01.01.2019 650 51 995 52 645 seisuga 31.12.2019 507 75 787 76 294 Materiaalse põhivara väärtuse testid Igal bilansipäeval hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Viiteid vara kaetava väärtuse võimalikule langusele ei tuvastatud. Juhtkond hindas alla põhivarasid 323 tuhande euro väärtuses (2018: 216 tuhat eurot), mille kasutusaste on püsivalt muutunud praktiliselt olematuks. Lisa 4 Varud tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Veeremi varuosad 3 251 3 970 Kütus ja määrdeained 599 619 Muud varud 169 127 Varud kokku 4 019 4 716 Aruandeaastal kanti varusid maha 39 tuhat eurot (2018: 54 tuhat eurot) ja hinnati alla 143 tuhat eurot (2018: 141 tuhat eurot). 37 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 5 Nõuded tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018 Ostjatelt laekumata arved 2 4 907 4 030 Nõuded ostjate vastu kokku 2 4 907 4 030 Maksude ettemaksed 704 489 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 473 1 155 Muud nõuded kokku 3 177 1 645 Nõuded kokku 8 084 5 674 Lisa 6 Raha ja raha ekvivalendid tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018 Pangakontod 4 574 7 244 Deposiidid 0 8 692 Kokku 2 4 574 15 936 Lähtuvalt sõlmitud lepingutest on Kontsernil piirangud sularahajääkidele 500 tuhande euro ulatuses. Lisa 7 Omakapital 7.1 Aktsiakapital tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Aktsiakapital 2 556 2 556 Aktsiate arv (tk) 2 556 466 2 556 466 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 1 1 Dividendid (eurodes) 1 500 000 0 Dividendid aktsia kohta (euro/tk) 0,59 0,00 Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda Kontserni aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrdselt ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideerimis- jaotisele Kontserni võimaliku likvideerimise korral. Kontserni põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 5 112 932 ja maksimaalne aktsiakapital 5 112 tuhat eurot. 38 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 7 järg 7.2 Kohustuslik reservkapital Kohustuslikku reservkapitali suurendatakse igal aastal 5% võrra antud aasta kasumist, kuni reserv jõuab 10%-ni registreeritud aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Kohustuslikku reservkapitali ei saa dividendidena välja maksta, seda saab kasutada aktsiakapitali suurendamiseks ja kahjumite katmiseks. Seisuga 31.12.2019 on kohustuslik reservkapital 256 tuhat eurot ning saavutanud seaduses ettenähtud suuruse. Aruandeaastal ei suurendatud reservkapitali (2018: 0 eurot). Lisa 8 Võlakohustused Võlakohustused seisuga 31.12.2019 Sh. Sh. Sh. Saldo tähtajaga tähtaja tähtajaga Makse- Alus- tuhandetes eurodes 31.12.2019 üle 5a ga 1- 5a kuni 1a tähtaeg valuuta Intressimäär Rendikohustused 61 755 7 468 49 188 5 099 2020-2029 EUR 2,237% Pikajalised laenud krediidiasutustelt 8 204 0 8 204 0 2021-2024 EUR 2,850% 3 kuu Euribor Arvelduskrediit 7 389 0 0 7 389 2020 EUR +1,1% Kokku 77 347 7 468 57 391 12 488 võlakohustused Sh. Sh. Sh. Saldo tähtajaga tähtaja tähtajaga Makse- Alus- tuhandetes eurodes 31.12.2018 üle 5a ga 1- 5a kuni 1a tähtaeg valuuta Intressimäär Kapitalirendikohu stused 40 274 7 823 27 722 4 729 2018-2028 EUR 1,300% Kokku 40 274 7 823 27 722 4 729 võlakohustused 2019. aastal kajastati koondkasumiaruandes kapitalirendi intressikulu 872 tuhat eurot (2018: 539 tuhat eurot, lisa 14, 16) ja muude laenukohustuste intressikulu 62 tuhat eurot (2018: 0 tuhat eurot). 39 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 8 järg Raha ja raha Arvelduskrediit Kokku tuhandetes eurodes ekvivalendid Võlakohustused Rendikohustused Netovõlg 31.12.2017 13 589 0 0 -27 619 -14 030 Rahavood 2 249 0 0 -2 019 Saadud laenud 0 0 0 -14 674 Valuutakursside muutuste mõju 98 0 0 0 Netovõlg 31.12.2018 15 936 0 0 -40 274 -24 338 Rahavood -11 484 0 0 -3 312 IFRS16 rakendamine 0 0 0 -729 Lisandumised 0 -7 389 -8 204 -24 079 Valuutakursside muutuste mõju 123 0 0 0 Netovõlg 31.12.2019 4 574 -7 389 -8 204 -61 770 -72 788 Lisa 9 Eraldised Töövõime- kaotuse tuhandetes eurodes kahjuhüvitis 31.12.2018 636 Moodustamine 140 Kasutamine -43 Tühistamine -3 31.12.2019 730 Lühiajaline eraldis 42 Pikaajaline eraldis 688 Eraldis kokku 730 Kontsernis on moodustatud tööga seotud vigastuste hüvitamise eraldis töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või tervisekahjustuse hüvitise maksmiseks (lisa 1). Eraldise suuruse määramisel on lähtutud keskmisest väljamakse perioodist, mis üldjuhul ulatub töötaja eluea lõpuni ja hüvitise suurusest. Väljamakse perioodi määramisel võeti aluseks Statistikaameti andmed prognoositava keskmise eluea kohta vastavalt vanusele. Kontsern korrigeeris töövõimekaotuse kahjuhüvitise eraldise arvestuspõhimõtteid ja muutis diskontomäära 1,03%’lt 0,4%’le, mis on vastavuses pikaajaliste intressitasemetega. 40 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 10 Võlad tarnijatele ja muud lühiajalised kohustused tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018 Tarnijatele tasumata arved 2 3 262 2 689 Kokku 2 3 262 2 689 Maksuvõlad 628 555 Viitvõlad: -võlad töövõtjatele 1 540 1 286 -sotsiaalmaksu viitvõlad 347 312 -muud viitvõlad 948 1 661 Kokku 3 464 3 813 Kõik kokku 6 726 6 503 Tarnijatele tasumata arvete summa 3 262 tuhat eurot (31.12.2018: 2 689 tuhat eurot) sisaldab võlgnevust tarnijatele põhivara eest 180 tuhat eurot (31.12.2018: 381 tuhat eurot). Muud viitvõlad summas 928 tuhat eurot (31.12.2018: 1 683 tuhat eurot) sisaldab klientide tagatisrahasid summas 919 tuhat eurot (31.12.2018: 1 053 tuhat eurot). Lisa 11 Tulu kliendilepingutest ja muud äritulud Tulu kliendilepingutest geograafiliste piirkondade lõikes tuhandetes eurodes 2019 2018 Müük Euroopa Liidu riikidele kokku 69 360 69 746 Eesti 61 437 64 532 Läti 802 181 Leedu 2 697 734 Soome 3 893 3 004 Austria 386 1 222 Muud riigid 145 73 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike kokku 2 097 1 596 Venemaa 85 102 Ukraina 1 974 1 492 Muud riigid 38 2 Tulu kliendilepingutest kokku 71 457 71 342 Geograafiline asukoht näitab kliendi asukohta. 41 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 11 järg Tulu kliendilepingutest tegevusalade lõikes tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 Transporditeenused 46 878 48 095 Transpordi abitegevused 8 467 8 504 Rendi ja üürimisteenused 16 15 008 11 698 Veeremi hooldus ja remont 327 1 815 Muud 776 1 231 Tulu kliendilepingutest kokku 71 457 71 342 Muud äritulud tuhandetes eurodes 2019 2018 Kasum materiaalse põhivara müügist 1 150 1 229 Trahvid, viivised ja hüvitised 515 150 Muud 2 286 0 Muud äritulud kokku 3 950 1 379 Lisa 12 Ärikulud tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 Tooraine ja materjal 2 825 1 596 Kütus ja energia 9 218 9 726 Kaubavagunite ja konteinerite kasutamine 2 658 2 042 Infrastruktuuri kasutamine 20 502 23 790 Raudteeveoga seotud teenused 1 615 842 Muud 1 013 517 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 37 831 38 514 tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 Üür ja rent 16 533 605 Energia 123 132 Mitmesugused bürookulud 523 429 Transpordikulud 1 065 1 077 Töötajatega seotud kulud 694 493 Muud* 1 475 1 613 Mitmesugused tegevuskulud kokku 4 413 4 350 42 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 13 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2019 2018 Põhipalk ja lisatasud 12 272 10 939 Sotsiaalmaksud 4 070 3 681 Tööjõukulude kapitaliseerimine -498 -448 Tööjõukulud kokku 15 844 14 172 Töötajate arv Töötajate arv perioodi algul 699 646 Töötajate arv perioodi lõpul 685 699 Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 688 676 Kontroll- ja juhtorganiliikme lepingu alusel töötavad isikud 7 7 Töölepingu alusel töötavad isikud 681 669 Kokku 688 676 Lisa 14 Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 Intressitulud 190 29 Intressikulud rendimaksetelt IFRS 16 järgi 8,16 -872 -538 Muud intressikulud -68 0 Intressikulud kokku -940 -538 Kasum/Kahjum valuutakursi muutustest 123 229 Muud finantstulud ja -kulud -1 0 Muud finantstulud ja -kulud kokku -1 0 Finantstulud ja -kulud kokku -628 -280 43 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 15 Tulumaks Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu mitte teenitud, vaid jaotatud kasumilt. Nimetatud seaduse § 50 alusel maksustatakse alates 1.01.2003 äriühingu poolt väljamakstud dividendid tulumaksuga olenemata dividendide saajast. Maksumäär alates 1.01.2015 on 20/80 väljamakstud dividendide summalt. 2019. a seadusemuudatusega kehtestatakse regulaarselt makstavatele dividendidele soodsam maksumäär, milleks on 14% (14/86 netosummast, st ~16,279%). Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse minev aasta. Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust Kontserni vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 on 40 313 tuhat eurot (2018: 32 185 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena 2020. aastal, on 8 033 tuhat eurot (2018: 6 437 tuhat eurot). Netodividendidena saab Kontsern välja maksta 32 280 tuhat eurot (2018: 25 748 tuhat eurot). Kontserni juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt makstakse 2020. aastal välja dividende 9 500 tuhat eurot (2019: 1 500 tuhat eurot), millega kaasneb potentsiaalne tulumaksu kohustus 2 331 tuhat eurot (2018: 375 tuhat eurot). Lisa 16 Rendilepingud Kasutusrent – Kontsern kui rentnik Kontsern rendib mitmesuguseid kontoriruume, tsehhe, vedureid, seisuteid ja muid rajatisi rendilepingutega, mille tingimused ja pikendamisklauslid on erinevad ning igal aastal arutatakse tingimused uuesti läbi. Kontserni juhtkond on tunnistanud need rendilepingud, välja arvatud peakontori rendilepingu ja sõidukite kasutusrendilepingud madala maksumusega rendilepinguteks. Alates 01.01.2019 on kontsern kajastanud kasutusrendilepingud kasutusõiguse varadena lisas 3 vastavalt IFRS 16- le ning nende lepingutega seotud kohustused lisas 8. Kasutusrendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest tulevastel perioodidel: tuhandetes eurodes 2019 2018 1. aastal 0 437 2. - 5. aastal 0 556 üle 5 aasta 0 53 Kokku 0 1 046 44 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 16 järg Kasutusrendiga soetatud põhivara tuhandetes eurodes 31.12.2019 01.01.2019* Kasutusõigusega varad Ehitised 507 650 Transpordivahendid 75 893 51 995 Kokku 76 400 52 645 Rendikohustused Lühiajalised 5 099 4 889 Pikaajalised 56 656 36 114 Kokku 61 755 41 003 * Eelmisel aastal kajastas kontsern rendivara ja rendikohustustusi, mis klassifitseeriti kasutus- ja kapitalirentideks IAS 17 kohaselt. Kapitalirendiga soetatud varad kajastati kasutusõiguse varana ja kohustused kontserni laenude osana. Informatsioon kapitalirendi kohustuste, intressimäärade ja perioodi intressikulu kohta on esitatud Lisas 8, kasutusõiguse varade kohta lisa 3. Grupi konsolideeritud koondkasumiaruandes on kajastatud järgmised summad seoses rendilepingutega: tuhandetes eurodes Lisa 2019 (IFRS 16) Intressikulu (kajastatud finantskulude all) 8, 14 872 Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all) 12 1 070 Ehitiste amortisatsioonikulu 3 140 Transpordivahendite amortisatsioonikulu 3 3 360 2019. aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku -4 210 2018. aastal kajastati kasutusrendikulusid vastavalt IAS 17 kasumiaruandes tegevuskulude koosseisus rendikulude real summas 605 tuhat eurot (lisa 12). Kasutusrent – Kontsern kui rendileandja Kontsern sai 2019. aastal tulu kasutusrendile antud varade rendist (veerem, ruumid, laoplatsid) 15 008 tuhat eurot (2018: 11 698 tuhat eurot, lisa 11). Kasutusrenditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest tulevastel perioodidel: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 1. aastal 13 730 11 065 2. - 5. aastal 15 470 9 406 üle 5 aasta 4 716 0 Kokku 33 916 20 471 45 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 16 järg Kontsernil on hulgaliselt kasutusrendi lepinguid, mida pikendatakse igal aastal, ja seega ei ületa lepingujärgsete kohustuste pikkus ühte aastat. Rendileantud varade hulgas on veerem, mille keskmine järelejäänud kasutusiga on 30 aastat. tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Rendile antud varad Soetusmaksumus 77 876 51 315 Akumuleeritud kulum -8 815 -8 856 Jääkväärtus 69 061 42 460 Lisa 17 Tingimuslikud kohustused Lepingutest tulenevad kohustused: Ettevõttel on seisuga 31.detsember 2019 aastateks 2020 kuni 2029 sõlmitud lepinguid, millest lepinguperioodi lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 69 979 tuhat eurot (31.12.2018: 40 274 tuhat eurot). Antud tagatised: Emaettevõte tagab tütarettevõtete kohustusi järgmiselt: AS Operail Leasing lepingulisi kohustusi summas 509 tuhat eurot; Operail Leasing Finland Oy lepingulisi kohustusi summas 18 180 tuhat eurot; Operail Finland Oy lepingulisi kohustusi summas 30 555 tuhat eurot Võimalikud kohtuvaidlustest tulenevad kohustised: Aktsiaselts Eesti Raudtee on esitanud nõude 6 151 991 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras (hagi esitamise seisuga, so 12.11.2018, on viivisenõue 244 057,05 eurot). Harju Maakohus tegi 20.11.2018 määruse, millega võttis hagi menetlusse. AS Operail esitas 11.12.2018 vastuse hagile ega tunnistanud nõuet paludes hagi täies ulatuses rahuldamata jätta. Kohtumenetlus on eelmenetluse staadiumis, kohus ei ole määranud istungiaega. Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised: Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Kontserni maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil 01.01.2019-31.12.2019. Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni ettevõtetele olulise täiendava summa. 46 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 18 Tehingud seotud osapooltega Kontserni tehinguteks seotud osapooltega on tehingud aktsionäriga, nõukogu ja juhatuse liikmetega ning töötajate ja nende lähikondsetega, samuti ettevõtted, mille üle omavad eelpoolmainitud isikud kontrolli või olulist mõju. AS Operail aktsionär on Eesti Vabariik. Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused Eesti Vabariigi Valitsusega seotud äriühingud 1 825 590 2 776 1 071 Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud äriühingud 0 0 0 9 Kokku 1 825 590 2 776 1 080 tuhandetes eurodes 2019 2018 Müügid Ostud Müügid Ostud Eesti Vabariigi Valitsusega seotud äriühingud 4 577 25 795 5 983 26 235 Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud äriühingud 0 6 0 57 Kokku 4 577 25 801 5 983 26 292 Seotud osapooltega tehtud ostu- ja müügitehingud aastatel 2018 ja 2019 sisaldavad teenuste oste ja müüki. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused tuhandetes eurodes 2019 2018 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud 508 482 Kokku 508 482 Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema ametiaja lõppu ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. 47 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 19 Lisainformatsioon emaettevõtja kohta Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud eraldiseisvad põhiaruanded, mille avalikustamine on nõutud Raamatupidamisseaduse § 30, lg.2. Emaettevõtja aruannetes on lähtutud konsolideeritud aruande põhimõtetest. Emaettevõtja aruannetes on investeeringud tütarettevõtjatesse kajastatud soetusmaksumuses. Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 25 700 40 036 Kasutusõiguse varad 31 002 0 Immateriaalne põhivara 176 28 Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 030 1 025 Pikaajalised väljaantud laenud 26 773 13 000 Põhivara kokku 84 681 54 088 Käibevara Varud 4 019 4 716 Nõuded ostjate vastu 6 252 5 552 Muud nõuded 3 046 1 614 Raha ja raha ekvivalendid 1 256 11 978 Käibevara kokku 14 573 23 860 VARAD KOKKU 99 254 77 948 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED Omakapital Aktsiakapital 2 556 2 556 Ülekurss 17 256 17 256 Kohustuslik reservkapital 256 256 Muud reservid 1 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 29 935 23 265 Aruandeaasta kasum 7 176 8 170 Omakapital kokku 57 180 51 503 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 25 172 16 562 Eraldised 688 596 Pikaajalised kohustused kokku 25 860 17 159 Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele ja muud lühiajalised kohustused 5 610 5 670 Võlakohustused 10 562 3 576 Eraldised 42 40 Lühiajalised kohustused kokku 16 214 9 286 KOHUSTUSED KOKKU 42 074 26 445 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU 99 254 77 948 48 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 19 järg Kasumiaruanne tuhandetes eurodes 2019 2018 ÄRITULUD Tulu kliendilepingutest 64 593 67 496 Muud äritulud 3 517 1 379 Äritulud kokku 68 110 68 875 ÄRIKULUD Kaubad, materjal ja teenused 37 829 38 645 Mitmesugused tegevuskulud 4 241 4 136 Tööjõukulud 15 764 14 156 Põhivara kulum ja väärtuse langus 4 341 4 869 Muud ärikulud 132 96 Ärikulud kokku 62 306 61 902 ÄRIKASUM 5 804 6 973 Finantstulud ja -kulud 1 747 1 197 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 7 551 8 170 Dividendi tulumaks 375 0 ARUANDEAASTA KASUM 7 176 8 170 ARUANDEAASTA KOONDKASUM 7 176 8 170 49 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 19 järg Omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Aktsia- reserv- Muud Jaotamata tuhandetes eurodes Lisa kapital Ülekurss kapital reservid kasum Kokku Saldo seisuga 31.12.2017 7 2 556 17 256 256 0 23 264 43 333 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 8 170 8 170 Saldo seisuga 31.12.2018 7 2 556 17 256 256 0 31 435 51 503 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 7 176 7 176 Muud reservid 0 0 0 1 0 1 Makstud dividendid 0 0 0 0 -1 500 -1 500 Saldo seisuga 31.12.2019 7 2 556 17 256 256 1 37 111 57 180 Emaettevõtte korrigeeritud konsolideerimata omakapital on seisuga 31. detsember järgmine: tuhandetes eurodes 2019 2018 Emaettevõtte konsolideerimata 57 180 51 503 omakapital Tütarettevõtete bilansiline väärtus emaettevõtte konsolideerimata bilansis -1 030 -1 025 Tütarettevõtete väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil (pluss) 4 232 1 775 60 382 52 253 50 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 19 järg Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes 2019 2018 Rahavood äritegevusest Puhaskasum 7 176 8 170 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 4 341 4 869 Finantstulu/-kulu -1 747 -1 197 Makstud dividendi tulumaks 375 0 Kasum (kahjum) põhivara müügist -1 150 -1 229 Reservide korrigeerimine 198 -5 Muud korrigeerimised -631 0 Kokku korrigeerimised -1 386 2 438 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 485 -522 Varude muutus 701 252 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -62 -2 301 Laekunud intressid 2 607 3 Kokku rahavood äritegevusest 9 323 8 040 Rahavood investeerimistegevusest Ettemaksed põhivara eest -41 0 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -19 529 -4 464 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 1 181 1 193 Antud laenud -13 918 -6 500 Antud laenude tagasimaksed 0 5 500 Finantsinvesteeringu laekumine 0 134 Kokku rahavood investeerimistegevusest -32 307 -4 137 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 8 906 0 Saadud arvelduskrediit 7 389 0 Kapitalirendi põhiosamaksed -1 818 -1 240 Makstud dividendid -1 500 0 Makstud dividendi tulumaks -375 0 Makstud intressid -323 -166 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 12 279 -1 406 Kokku rahavood -10 706 2 497 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 11 978 9 478 Raha ja raha ekvivalentide muutus -10 706 2 497 Valuutakursside muutuste mõju -16 3 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 256 11 978 51 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Lisa 20 Tütarettevõtted Osalus Osalus Tütarettevõte Asukohamaa Tegevusala 31.12.2019 31.12.2018 Operail Leasing AS* Eesti Raudteeveeremi rent 100% 100% Operail Leasing Finland Oy** Soome Raudteeveeremi rent 100% 100% Operail Finland Oy Soome Raudteetranspordi korraldamine 100% 100% * Endine ärinimi WagonPro AS kuni 07.03.2019 ** Endine ärinimi WagonPro Holding Oy kuni 22.10.2019 Lisa 21 Tegevuse jätkuvus 2019 2018 Käibevara 16 677 26 326 sh Raha ja pangakontod 4 574 15 936 Lühiajalised kohustused 19 256 11 272 sh arvelduskrediit 7 389 0 Käibekapital -2 579 15 054 Kontserni käibekapital on seisuga 31.12.2019 negatiivne summas -2 579 tuhat eurot. Kontserni negatiivne käibekapital tuleneb peamiselt investeeringute ettemaksude finantseerimisest läbi arvelduskrediidi 2019. aasta lõpus (arvelduskrediit 31.12.2019 on 7 389 tuhat eurot). Käesoleval, 2020. aastal muutub kohustuste struktuur. Reinvesteeringute finantseerimiseks kasutatud lühiajalised kohustused (arvelduskrediit) asendatakse pikaajaliste kohustustega (pikaajalised võlakohustused). Ettevõtte juhtkonna hinnangul on negatiivne käibekapital ajutine. Lisa 22 Sündmused pärast bilansipäeva 2020. aasta alguses kinnitati uue koronaviiruse (Covid-19) olemasolu ja praeguseks on see levinud üle kogu maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades probleeme ettevõtetele ja majandustegevusele. Ettevõte käsitleb seda haiguspuhangut bilansipäevajärgseks mitte korrigeerivaks sündmuseks. Kuna olukord on ebakindel ja kiiresti arenev, ei pea me otstarbekaks kvantitatiivse hinnangu andmist haiguspuhangu võimaliku mõju kohta ettevõttele. 52 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Kasumi jaotamise ettepanek AS Operail juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jagada 2019. aasta puhaskasum 9 628 tuhat eurot alljärgnevalt: Dividendideks 9 500 tuhat eurot Eelmiste perioodide jaotamata kasum 128 tuhat eurot Jaotamata kasum pärast 2019. aasta puhaskasumi jaotamist on 30 813 tuhat eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Toomsalu Paul Priit Lukka juhatuse esimees juhatuse liige 23.03.2020 53 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Juhatuse liikmete allkirjad AS Operaili 31.12.2019 lõppenud konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Toomsalu Paul Priit Lukka juhatuse esimees juhatuse liige 23.03.2020 54 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 55 AS OPERAIL KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 31.12.2019 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA Sõltumatu vandeaudiitori aruanne järg 56 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS-i Operail aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Operail ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Meie poolt auditeeritud Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja hea ühingujuhtimise tava aruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. • Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 23. märts 2020 Tallinn, Eesti Nõukogu: Kuldar Leis Madis Ermo Indrek Gailan Juhatus: Raul Toomsalu Paul Priit Lukka AS OPERAIL NÕUKOGU OTSUS Tallinnas, [kuupäev digitaalallkirjal] Nr. 1-2.2 / 19 Nõukogu aruande kinnitamine Nõukogu otsustas: Kinnitada AS Operail nõukogu aruanne 201 9 . majandusaasta kohta (lisatud). Lähtuvalt äriseadustiku § 323 lg 6 on nõukogu otsus võetud vastu ühehäälselt digitaalallkirja andmise päeval ning sellega on nõustunud kõik nõukogu liikmed. Kuldar Leis Indrek Gailan Nõukogu esimees nõukogu liige Madis Ermo Nõukogu liige Kinnitatud AS Operail nõukogu 20 .0 4 . 20 20 otsusega nr 1-2.2/ 19 AS OPEARIL NÕUKOGU ARUANNE 201 9 . MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Käesolev aruanne on koostatud lähtu valt Äriseadustiku § -st 333 ja Riigivara seaduse § 98 lg-s 1 sätestatud nõuetest . AS Operail kui riigi äriühingu nõukogu pidas aktsiaseltsi tegevuse planeerimiseks, finantseerimiseks, juhtimise korraldamiseks ja juhatuse tegevuse ü le järelevalve teostamiseks 201 9 . aastal 1 2 nõu k ogu koosolekut ja võ ttis vastu 17 otsus t koosolekut kokku kutsumata. Tegevuse planeerimine ja finantseerimine Allpool nimekiri olulisematest nõukogu otsustest äriühingu tegevuse planeerimise ja finantseerimise kohta. 22.01.2019 kiitis nõukogu heaks kontserni 2019. aasta eelarve ja 21.02.2019 kiitis nõukogu heaks 2019 . aasta investeeringud. 2 0 .03.201 9 kiitis nõukogu heaks 201 8 . majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ja 2 9 .0 4 .201 9 kiitis heaks nõukogu aruande 201 8 . majandusaasta aruande kohta . 16.04.2019 otsustas nõukogu korraldada Remondi ä riüksuse t öö ümber seoses vedurite moderniseerimise ja remontide mahu tõusuga ning peatada vagunite remonditeenuse osutamine, välja arvatud vagunite rattapaaride läbivaatus /defekteerimine ja formeerimine (st rattatsehhi t öö ) ning vagunite agregaatide remonditeenus ettevõtte enda tehnohoolde punktidele. 29.0 4 .2019 nõustus nõukogu juhatuse ettepanekuga investeeringu tegemiseks kaubaveoteenuse osutamise alustamiseks Soomes järgmiselt : Kinnitada ä riplaan ; Anda juhatusele volitus teha vajalikud investeeringud eeldatava maksumusega 46 MEUR, sh äriplaanis toodud vedurite omandamine ja tegevuse käivitamisega seonduvad kulud; Teha ainuaktsionärile ettepanek anda nõusolek uue äriühingu (Operail Finland) asutamiseks. Nõukogu andis 2019. majandusaastal nõusolekuid põhivara võõrandamiseks ja müümiseks vanarauana, samuti ka nõusolekuid võõrandada läbi avaliku oksjoni sõiduautosid. Juhtimise korraldamine Kogu 201 9 . aastal toimunud nõukogu koosolekute vältel päris nõukogu juhatuselt aru ning andis erinevaid suuniseid, ülesandeid ja ettepanekuid äriühingu finantsseisundi parandamiseks. Järelevalve teostamine Järelevalve teostamiseks kuulas nõukogu oma koosolekutel ära juhatuse aruanded ettevõtte majandustulemustest, turusituatsioonist, juhatuse tegevusest nõukogu otsuste täitmisel ja järgimisel ning inform a tsiooni olulistest tehingutest. 21.02.20 19 kinnitas nõukogu AS Operail auditikomitee 2018. aasta tegevusaruande ja 20.03.2019 kinnitas nõukogu 201 9 .aasta I poolaasta siseauditiplaani ning 19.06.2019 kinnitas nõukogu 2019.aasta I I poolaasta siseauditiplaani. 13.05.19 kinnitas nõukogu AS-i Operail 2019.-2021. majandusaasta aruannete audiitoriks vandeaudiitor Janno Hermanson (tegevusloa nr 570) audiitor- ja ko nsultatsioonibüroost Pricew aterhouseCoopers AS ja volitada juhatust sõlmima lepingut maksumusega 24 890 eurot (KM-ta) 2019. aastal ning 2020.-2021. aastateks tasu muutusega eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Lepingu kogumaksumus on ca 75 000 eurot. 25.11.2019 valiti auditikomitee liikmeks Ahti Kuninga asemel Indrek Gailan. 2019. aastal osalesid AS-i Operail nõukogu koosseisus järgmised isikud: Kuldar Leis alates 10.11.2017, nõukogu esimehena alates 22.11.2017 Madis Ermo alates 22.05.2017; Peeter Kadarik alates 22.05.2017 ; Ahti Kuningas alates 22.05.2017 kuni 21.11.2019; Indrek Gailan alates 21.11.2019. Nõukogu juhtis aruandeaastal nõukogu esimees Kuldar Leis . Nõusoleku andmine tehingute tegemiseks Nõukogu andis nõusoleku i d igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, milleks seaduse, põhikirja või nõukogu otsuse kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek . Kõikide nimetatud nõusolekute kohta on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kui rahandusministeeriumile edastatud materjalid (nõukogu koosolekute päevakorrad ja otsused). J uhatuse ja nõukogu liikme tele ning auditikomitee esimehele makstud tasud (bruto , eurodes ) 201 9 . aastal olid järgmised : Juhatuse liikmed 201 9 .a. tasud Paul Priit Lukka 140 330.00 Raul Toomsalu 142 833.33 283 163.33 Nõukogu liikmed ja Auditikomitee esimees Ahti Kuningas 8 120.76 Kuldar Leis 18 709.44 Peeter Kadarik 8 250.00 Madis Ermo 9 000.00 Indrek Gailan 1 588.68 Erik Starkov 6000.00 Juhatuse liikme te tasud kokku: 283 163 , 33 eurot; Nõukogu liikme te tasud kokku: 50 668,88 eurot; S.h. Auditikomitees osalemise tasu kokku: 1418,88 eurot ; S.h. Auditikomitee esimehe tasu kokku: 6 000,00 eurot. Nõukogu h innang juhatuse tööle: väga hea . Kuldar Leis Indrek Gailan Madis Ermo Nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige AKTSIASELTS OPERAIL (registrikood: 11575850) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Operail asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Metalli tn 3, 10615 Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 01.07.2020.a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 2 556 466 (kaks miljonit viissada viiskümmend kuus tuhat nelisada kuuskümmend kuus) Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud AS Operail 2019. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, §335, § 336 lõikest 3 ning Vabariigi Valitsuse 18.06.2020.a. korraldusest nr 217: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS: 1. Kinnitada AS Operail 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud); 2. Kinnitada AS Operail 2019. aasta puhaskasum 9 628 tuhat eurot ning jaotada see järgmiselt:  Maksta dividendideks 9 500 000 eurot;  Kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 128 tuhat eurot.  Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist on 30 813 tuhat eurot 3. Maksta aktsionärile välja dividendidena 9 500 000 eurot. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019.a. majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel