KÄSKKIRI
03.07.2020 nr 54
Riigihanke „Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve
infosüsteemi arendus“ korraldamine, komisjonide
ja vastutava isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 77 lõike 4 ja §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga
(registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi arendus“ (riigihanke
objekti kood 72260000-9 objekti nimetus „Tarkvara arendusteenused“) avatud
hankemenetluse teel.
2. Moodustan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke läbiviimiseks komisjoni järgmises
koosseisus:
Komisjoni esimees Kristjan Kaiklem – infotehnoloogiaosakonna juhataja;
Komisjoni liikmed:
Teele Tohver – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tugiteenuste osakonna juhataja
(tema nõusolekul);
Verner Eiber – infosüsteemide arendustalituse juhataja.
3. Moodustan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke hindamiskomisjoni järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees Kristjan Kaiklem – infotehnoloogiaosakonna juhataja;
Komisjoni liikmed:
Verner Eiber – infosüsteemide arendustalituse juhataja;
Evelin Oimandi - infosüsteemide arendustalituse peaspetsialist;
Reino Bürkland – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna ekspert
(tema nõusolekul).
4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiberi.
5. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
6. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile
riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
Ando Leppiman
kantsler
Hanke alusdokumendi lisa 1
Riigihanke „Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi arendus” arendustööde
esimese etapi tehniline kirjeldus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve
infosüsteem (JVIS) ja Raudteeliiklusregister (RLR) kasutavad ühist infotehnoloogilist
platvormi. Ühine on tarkvara ja andmebaaside ülesehitus. Samuti kasutatakse ühist peakasutaja
liidest, GIS liidest ja e-teenuste moodulit (osades dokumentides mainitud ka kui TTJA e-
teenus). JVIS tarkvara on kirjutatud PHP-s (PHP 7.2), andmebaasimootorina kasutatakse
PostgreSQLi (PostrgeSQL 9.5), veebiserver Apache (ver. 2.4) ja platvorm Linux/FreeBSD.
Tarkvara omapära on, et enamus kasutatavad sisestusvormid on dünaamilised, st muudetavad
peakasutaja liidese kaudu.
Hankega seonduv tehniline dokumentatsioon on aadressil
https://pilv.mkm.ee/s/ayDzYP17bbNuwsS
1. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi (JVIS)
Infosüsteemi pidamise eesmärk on riikliku järelevalve hõlbustamine ja andmete kogumine ning
kättesaadavaks tegemine seadusest tulenevate nõuete järgimise soodustamiseks.
2. Raudteeliiklusregister
Raudteeliiklusregistri põhiülesandeks on arvestuse pidamine raudteede ja raudteeveeremi ning
vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide kohta.
RLRi koosseisu kuuluvad:
2.1. avalikud raudteed ning kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses
avalike raudteede võrgustikega;
2.2. raudteeliikluses kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti
eriotstarbeline raudteeveerem;
2.3. vedurijuhiload, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide kutsetunnistused.
3. TTJA tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi automatiseeritud lahendus
andmete arhiveerimiseks ja hävitamiseks
3.1. Sissejuhatus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve
infosüsteemis (JVIS) on vaja luua asutuses teabe töötlemise käigus loodavate/käideldavate
andmete automaatse arhiveerimise ja hävitamise lahendus.
1
TTJA kasutab peamise infosüsteemina JVISt, milles käideldava teabega seotud andmete
arhiveerimise/hävitamise osa ei ole hetkel lahendatud. JVIS andmete hävitamise tähtaja
saabumisel peab olema automaatne lahendus säilitamisväärtusega andmete arhiveerimiseks ja
automaatseks Rahvusarhiivi saatmiseks ning aegunud andmete hävitamiseks.
Arenduse eesmärk on luua lahendus JVISes olevate andmete automaatseks käitlemiseks:
Arhiiviväärtusega andmete säilitustähtaja saabumisel andmed arhiveeritakse
JVISes ja edastatakse automaatselt arhiveerimiseks Rahvusarhiivi. Andmed
edastatakse Rahvusarhiivi „Universaalsesse arhiveerimismoodulisse (UAM)“
http://www.ra.ee/arhiivihaldus/digitaalarhiivindus/universaalne-arhiveerimismoodul/
Arhiiviväärtuseta andmete säilitustähtaja saabumisel hävitatakse need JVISes
automaatselt.
3.2. JVIS põhimääruse § 9. Andmete säilitamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/124032020010
(1) Andmekogus töödeldavate andmete säilitamisel lähtutakse järgmistest tähtaegadest:
1) andmed seadme kohta säilitatakse kuni seadme kasutusea lõpuni;
2) auditi ja kontrolli kohta säilitatakse andmed 20 aastat viimase auditi või kontrolli
tegemise kuupäevast arvates, kuid mitte kauem kui seadme kasutusea lõpuni;
3) andmed tunnistuste kohta säilitatakse 10 aastat tunnistuse kehtivusaja lõpust arvates;
4) kui tunnistusel ei ole kehtivusaega, siis säilitatakse andmed tunnistuse omaja eluea
jooksul;
5) andmed loa kohta säilitatakse 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates;
6) kui loal ei ole kehtivusaega, siis säilitatakse andmed loa omaniku eluea või juriidilisest
isikust loa omaniku lõppemiseni;
7) andmed sündmuste kohta säilitatakse 10 aastat sündmuse toimumise algusest arvates;
8) andmed väärteomenetluste kohta säilitatakse 10 aastat otsuse tegemisest;
9) andmed toote ohutuse alase teate kohta säilitatakse 10 aastat andmete esitamisest;
10) andmed pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning
tagatiste kohta säilitatakse 10 aastat andmete esitamisest;
11) andmed ohtlikke kemikaale käitlevate käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni
kohta säilitatakse viis aastat käitise tegevuse lõpetamisest arvates;
12) andmed suurettevõtja energiaauditite kohta säilitatakse 10 aastat andmete esitamisest;
13) andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas vastutava
töötleja asjaajamises kehtestatud dokumentide liigitusskeemis sarjadele ette nähtud
säilitustähtaegadega;
14) andmekogu andmete sisestamiste, muutmiste, kustutamise ja vaatamise logi
säilitatakse kolm aastat vastava logimise päevast arvates.
(2) Andmed hävitatakse lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel. Andmekogu vastutav töötleja
võib statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete anonüümseks
muutmist tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil.
2
3.3. JVIS põhimääruse § 9 infost lähtuvalt:
1) Andmeid seadme kohta säilitatakse kuni seadme kasutusea lõpuni:
1. andmed seadmete kohta (paigaldised) kustutakse korra aastas kui paigaldis on olnud
arhiveeritud staatusega rohkem kui 1 aasta;
2. juhul kui seadmeid enam ei eksisteeri, siis seadme andmed kustutatakse koos auditi
andmetega;
3. seadet ei kustutata kui see on seotud menetluse dokumendiga mis on hävitamata;
4. seadet ei kustutata kui see on seotud sündmusega.
2) Auditi ja kontrolli kohta säilitatakse andmed 20 aastat viimase auditi või kontrolli
tegemise kuupäevast arvates, kuid mitte kauem kui seadme kasutusea lõpuni.
3) Andmed tunnistuste kohta säilitatakse 10 aastat tunnistuse kehtivusaja lõpust arvates
(luba füüsilisele isikule):
1. tunnistuse hävitamisel tuleb eemaldada seosed dokumendihaldusega;
2. tunnistuste hävitamisel tuleb eemaldada seosed pikendatava loaga.
4) Kui tunnistusel ei ole kehtivusaega, siis säilitatakse andmed tunnistuse omaja eluea
jooksul (luba füüsilisele isikule):
1. tunnistus hävitatakse kui sellega seotud isiku staatus on arhveeritud;
2. tunnistuse hävitamisel tuleb eemaldada seosed dokumendihaldusega;
3. tunnistuste hävitamisel tuleb eemaldada seosed pikendatava loaga.
5) Andmed loa kohta säilitatakse 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates (luba
juriidilisele isikule):
1. loa hävitamisel tuleb eemaldada seosed dokumendihaldusega;
2. loa hävitamisel tuleb eemaldada seosed pikendatava loaga.
6) Kui loal ei ole kehtivusaega, siis säilitatakse andmed loa omaniku eluea või juriidilisest
isikust loa omaniku lõppemiseni:
1. loa kirje hävitatakse kui sellega seotud isiku staatus on arhveeritud;
2. loa kirje hävitamisel tuleb eemaldada seosed dokumendihalduseg;
3. loa kirje hävitamisel tuleb eemaldada seosed pikendatava loaga.
7) Andmed sündmuste kohta säilitatakse 10 aastat sündmuse toimumise algusest arvates:
1. sündmuse kustutamisel eemaldatakse seosed objektidega ja isikutega;
2. sündmust ei kustutata kuni on olemas seos dokumendihaldusega (menetlusega).
8) Andmed väärteomenetluste kohta säilitatakse 10 aastat otsuse tegemisest:
3
1. väärteomenetlusi saab kustutada ainult käsitsi, peale perioodilist ülevaatamist;
2. menetluse objektide ja isikute seosed tuleb eemaldada.
9) Andmed toote ohutuse alase teate kohta säilitatakse 10 aastat andmete esitamisest.
10) Andmed pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning
tagatiste kohta säilitatakse 10 aastat andmete esitamisest:
1. aruande kustutamisel tuleb eemaldada seosed menetlusega ja isikutega.
11) Andmed ohtlikke kemikaale käitlevate käitiste ja nende kohustusliku
dokumentatsiooni kohta säilitatakse viis aastat käitise tegevuse lõpetamisest arvates:
1. Andmed käitise ja selle dokumentatsiooni kohta kustutakse korra aastas kui käitis on
olnud arhiveeritud staatusega rohkem kui 5 aastat;
2. kustutamisel eemaldada seosed dokumendihaldusega ja isikutega.
12) Andmed suurettevõtja energiaauditite kohta säilitatakse 10 aastat andmete
esitamisest:
1. kustutamisel eemaldada seosed isikutega.
13) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas vastutava
töötleja asjaajamises kehtestatud dokumentide liigitusskeemis sarjadele ette nähtud
säilitustähtaegadega.
14) Andmekogu andmete sisestamiste, muutmiste, kustutamise ja vaatamise logi
säilitatakse kolm aastat vastava logimise päevast arvates:
1. kustutamisele minevad logikirjed kogutakse kokku kord kvartalis ja kustutatakse
süsteemist automaatselt.
3.4. Dokumendid
Hävitamine (kuni 10 aastat kaasa arvatud):
1. JVISes asja lukustamine – alates lukustamisest hakatakse lugema aegumise kuupäeva.
2. Peale kuupäeva saabumist dokumendid koondatakse üks kord kvartalis säilitamise
tähtaja lõppemise järgi.
3. Asja seest tuleb tuvastada kõige pikema säilitustähtajaga dokument ja kui selle tähtaeg
on kuni 10 aastat (kaasa arvatud), siis hävitatakse kogu asi koos kõigi dokumentidega.
Juhul kui asi sisaldab üle 10 a säiitustähtajaga dokumente, siis hävitatakse ainult alla
10 aasta (kaasa arvatud) dokumendid ja ülejäänud dokumendid koos asjaga jäävad
alles.
4. Saadud dokumendi komplektile genereerib süsteem „hävitamise akti“, mis salvestub
DHSis sarja 1-22 alla.
4
5. Dokumendihalduses peab olema mitmiktegevus dokumentide hävitamiseks (eraldi
õigusega piiratud). Erandiks on kõik dokumendid mille säilitustähtajaks on kirjeldus
(JVISes tekst).
6. Dokumentide hävitamisel kaotatakse teiste dokumentidega loodud seosed.
7. Dokumentide hävitamisel hävitatakse (kustutatakse) ka dokumendiga seotud
tegevused.
8. Dokumentide hävitamisel tuleb isikute moodulis kustutada ka isik, kui tal ei ole rohkem
seoseid.
9. Dokumendi hävitamisel tuleb hävitada ka dokumendiga seotud edastamise info (ilma
reg. numbrita e-kiri).
10. Menetluse dokumentide (akt, ettekirjutus, protokoll, hoiatus) hävitamisel eemaldatakse
seosed menetluse objektidega (paigaldised, tegevused, tooted jne).
11. Dokumentide hävitamisel tuleb eemaldada seosed lubadega (lubade moodul).
12. Kui asja sisse ei jää ühtegi dokumenti, siis tuleb hävitada/kustutada menetlus ja
eemaldada menetluse juurest seotud objektid, seotud isikud, seotud tähtajad, seotud
TVK istungid ja muud seosed (märkused jm).
Rahvusarhiivi üleandmine (säilitamistähtaeg üle 10. aasta või arhiiviväärtuslik või tähtajatu):
1. JVISes asja lukustamine – alates lukustamisest hakkab jooksma 10 aastat või enam,
mille saabumise järel antakse üle Rahvusarhiivi.
2. Asja seest tuleb tuvastada kõige pikema säilitamise tähtajaga dokument või info ja
arhiveerimine peab toimuma selle järgi. Asjad koondatakse kvartalite kaupa. Peale
kuupäeva saabumist dokumendid koondatakse säilitamise tähtaja lõppemise järgi.
3. Saadud dokumendi komplektile genereerib süsteem akti, mis salvestub DHSis sarja 1-
22 alla. Genereeritud akti allkirjastamiseks saadetakse vastavale ametnikule ühekordne
link, mis on aktiivne x päeva.
4. Süsteemist saadetakse komplekt arhiveerimiseks Rahvusarhiivi moodulisse (UAM).
5. Dokumendihalduses peab olema mitmiktegevus asjade arhiivi saatmiseks (eraldi
õigusega piiratud).
6. Rahvusarhiivi dokumendikomplektina üle antud andmed tuleb JVISes hävitada.
3.5. Isikute kustutamine
Isikud vaadatakse üle kord kvartali jooksul ning isikud, kellele ei ole
seoseid, kustutatakse (v.a. isikud, kes on lisatud ülevaatamise päeval).
3.6. Teavitused
Dokumentide/asjade hävitamise kohta saadetakse teavitus vastavale ametnikule kord
kvartalis (1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli, 1. oktoober).
5
3.7. Arhiiviväärtusega sarjad JVISes
Sarja
Sarja nimetus
tähis
1-7 Põhitegevusega seotud haldusaktid
1-28 Nõukogude, komisjonide ja töögruppide dokumendid
6-1 Raudtee valdkonna standardimisega seotud kirjavahetus
6-3 Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimega seotud dokumendid
7-1 Riikliku raudteeliiklusregistriga seotud kirjavahetus
7-2 Raudteede registreerimise dokumendid
7-3 Raudteeveeremi registreerimise dokumendid
7-4 Vedurijuhilubade registreerimise dokumendid
7-5 Eksamineerijate tunnustamise ja sertifikaadieksami dokumendid
7-6 Ohutustunnistustega seotud dokumendid
Raudteeveeremi tehnohoolde, remondi ja ehitustegevuse loa väljastamisega seotud
7-7
dokumendid
Lõhkematerjalitehase ja -lao ning pürotehnilise toote tehase ja lao käitamislubade
10-4
väljastamise dokumendid
11-2 Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuseohuga A, B kategooria ettevõtete dokumendid
16-3 Avalikku veekogusse ehitamisega seotud dokumendid
16-6 Planeeringute kooskõlastamisega seotud dokumendid
16-12 Ehitistega seotud dokumendid
18-2 Meediateenuste turujärelevalve dokumendid
6
Hanke alusdokumendi lisa 2
Maksumuse esitamise vorm
Rea Teenus Maksumus ilma Maksumus koos
nr. km-ta € km-ga €
Ühe arenduse töötunni maksumus
1
18400 arenduse töötunni maksumus
2
(rida 1 x 18400)
Ühe tugiteenuse töötunni maksumus
3
1600 tugiteenuse töötunni maksumus
4
(rida 3 x 1600)
Pakkumuse kogumaksumus
5
(rida 2 + rida 4)
Rea Teenus Töötundide Maksumus ilma Maksumus koos
nr. hulk km-ta € km-ga €
Arenduste esimese etapp -
Automatiseeritud lahendus
6 andmete arhiveerimiseks ja
hävitamiseks
(Tehniline kirjeldus Lisas 1)
Arenduste esimese etapi maksumus (rida 6) sisaldub 18400 töötunni maksumuses (rida 2).
Hanke alusdokumendi
Lisa 3
RAAMLEPINGU PROJEKT
Tallinnas,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi nimetatud Tellija),
ja
xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx
(edaspidi nimetatud Täitja)
Tellijat ja Täitjat nimetatakse ühiselt edaspidi ka Poolteks ja eraldi Pooleks sõlmisid
käesoleva raamlepingu alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Raamlepingu (edaspidi Leping) eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi,
kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks oleva tehnilise järelevalve infosüsteemi
arendus- ja tugiteenuse teostamisel Täitja poolt.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest ning
Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve
infosüsteemi arendus“, viitenumber xxx, tulemusena ning vastavuses hankedokumentides
sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping
esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise
Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist ning mis
on kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) nõuetega.
1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
1.8.1. Lisa 1 – Hankedokumendid koos lisadega.
1.8.2. Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus.
2. Lepingu objekt, tähtaeg ja maht
2.1. Lepingu objektiks on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi arendus- ja
tugiteenus (edaspidi Töö) vastavalt hankedokumentides sätestatud tingimustele ning Täitja
edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.2. Lepingu ajaline kehtivus on neli aastat (48 kuud) alates lepingu allkirjastamisest ja
kogumaht on kuni 20000 töötundi. Arendusteenuse maht on kuni 18400 töötundi ja
tugiteenuse maht on kuni 1600 töötundi.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast, kvaliteetset ja tähtaegset
Töö teostamist ning selle üleandmist punkti 6 kohaselt;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes
lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest,
konfidentsiaalsuskohustusest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab
mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma Täitjale Töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama Täitjale Töö
teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui see on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab Tellija pakkumuse esitamise ettepanekus kirjeldatud Töö tehnilisele kirjeldusele
(edaspidi tehniline kirjeldus).
3.2.3. Töö tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult
koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja ära näitamisega;
3.2.4. maksma Täitjale tasu punktis 7 sätestatu kohaselt.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitjal on õigus:
4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni õigeaegset esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid;
4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 7 ettenähtud
tasu.
4.2. Täitja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja kvaliteetselt vastavuses Lepingu tingimustele ning
Tellija esitatud tehnilisele kirjeldusele hankelepingus sätestatud tähtaegadeks;
4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel;
4.2.4. Töö lepingutingimustele ja tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse korral kõrvaldama
Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue, lepingutingimustele vastava Töö Tellija
näidatud mõistliku tähtaja jooksul;
4.2.5. loovutama Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmist Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele.
4.2.6. Täitja annab koos Lepingu objektiga Tellijale üle kõik varalised õigused Lepingu
objektile ja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul kui kolmandad isikud
esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik
sellistest nõudmistest tulenevad otsesed ja tõendatud kahjud ja kulud. Täitja annab Tellijale
õiguse tarkvara modifitseerida/liita teiste Tellija poolt kasutatavate programmidega Tellija
(modifitseerija/liitja) oma vastutusel ja Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale selline õigus
anda ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid
nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad otsesed ja tõendatud
kahjud ja kulud.
4.2.7. Arendustööde Tellijale üleandmisel kannab Täitja tarkvara lähtekoodi Tellija
koodihoidlasse.
5. Lepingu täitmine
5.1. Lepingu täitmine toimub Tellija sõlmitavate hankelepingute alusel. Hankelepingute
sõlmimisel lähtub Tellija raamlepingust tulenevatest tingimustest. Konkreetses
hankelepingus fikseerib Tellija soovitavate Tööde loetelu ja sisu, olulised lähte- ja
vahepunktid Tööde teostamisel, Tööde teostamise tähtaja ning Tööde maksumuse.
5.2. Arendustööde hankelepingu sõlmimiseks esitab Tellija Täitjale arendustööde tehnilise
kirjelduse, mille alusel esitab Täitja 7 päeva jooksul pakkumuse. Pakkumuses peab olema
välja toodud tehnilises kirjelduses esitatud iga töö kohta eraldi arendustööde maht
töötundides, valmimistähtaeg ja maksumus. Tellija võib paluda Täitjal vajaduse korral
pakkumust täiendada.
5.3. Arendustööde esimese etapi hankelepingu sõlmimiseks ei esita Täitja punktis 5.2
nimetatud pakkumust. Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumuse esitajaga
riigihankel esitatud pakkumuse alusel.
5.4. Täitja peab hankelepingu täitmisel välja selgitama ning arvestama Tellija ootusi.
Vastuolude tekkimisel peab Täitja sellest koheselt teavitama Tellija kontaktisikut ning
edaspidises töös lähtuma Tellija vastavatest juhtnööridest. Vastutus vääriti mõistmise eest
lasub Täitjal.
5.5. Tellijal on õigus punktis 5.2 nimetatud pakkumuse kohta esitada märkuseid ja
parandusi, mille järgimine on Täitjale kohustuslik. Kui märkused ja/või parandused
puudutavad Töö mahte või tähtaega, siis esitab Täitja täpsustatud pakkumuse, mis on
aluseks Tellija esitatavale konkreetsele hankelepingule. Märkuste puudumisel esitab Tellija
hankelepingu projekti, mille allkirjastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kantsler.
5.6. Täitja peab hankelepingus sätestatud mahus ja sisuga Töö realiseerimisega alustama 7
(seitsme) tööpäeva jooksul alates hankelepingu allkirjastamisest Tellija poolt.
5.7. Hankelepingut on Pooltel õigus muuta kirjaliku kokkuleppega. Hankelepingu
muutmine toimub raamlepingus sätestatud tingimuste raames. Kui raamlepingu alusel
sõlmitud hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu
tingimused olema Tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.
5.8. Tellija võib nõuda Tööde teostamise kohta vaheraportit, mille Täitja esitab 2 (kahe)
tööpäeva jooksul.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Täitja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt
vormistatuna veebikeskkonna https://confluence.mkm.ee/display/JVIS/Dokumentatsioon
vahendusel, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Dokumentatsioon säilitatakse
Tellija keskkonnas ning selle säilimise eest vastutab Tellija.
6.2. Üleantava Töö dokumentatsioon koosneb alljärgnevatest osadest:
6.2.1. tarkvara lähtekood koos kommenteeritud kirjeldustega;
6.2.2. täiendatud kasutusjuhend;
6.2.3. täiendatud arhitektuuri joonis;
6.2.4. täiendatud paigaldusjuhend;
6.2.5. Lepingu objektiga seonduvad muud materjalid.
6.3. Täitja peab andma Lepingu alusel teostatavad tööd üle vastavalt kokkulepitud
kirjeldustele, nõuetele ja tähtajaks.
6.4. Hankelepingute alusel arendustööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostatakse
eraldi. Üleandmise akti allkirjastamisega võtab Tellija Täitjalt esitatud Töö ülevaatamiseks
ning pärast akti allkirjastamist esitab Tellija 5 (viie) tööpäeva jooksul kirjalikult Täitjale
info testimiseperioodi kestvuse kohta. Vastuvõtmise akti allkirjastab Tellija peale
testimisperioodi lõppemist, kui tal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone või kui
pretensioonide alusel on Täitja teinud Töös parandused. Testimise käigus tekkinud
pretensioonide korral esitab Tellija need Täitjale kirjalikult, Täitja peab Töös tegema
vastavad parandused omal kulul Tellija määratud tähtaja jooksul.
6.5. Tellija ei allkirjasta arendustööde vastuvõtmise akti, kui Täitjal on parandamata
eelnevate hankelepingute käigus üle antud Tööde garantiilised vead, mis on suunatud Täitja
esindajale vigade halduse keskkonnas JIRA (http://jira.mkm.ee) ja nende tööde
parandamise tähtaeg on ületatud.
6.6. Täitja annab tugiteenuse tööd Tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga kord
kvartalis järgneva kuu esimese 7 päeva jooksul. Tellija allkirjastab tugiteenuse üleandmise-
vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul peale akti Tellijale edastamist juhul, kui tal ei ole
osutatud tugiteenuse töö suhtes pretensioone. Pretensioonide korral esitab Tellija need
Täitjale kirjalikult, Täitja peab tugiteenuse osutamisel tegema vastavad parandused omal
kulul Tellija määratud tähtaja jooksul.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Lepingu kogumaksumus ei ületa xxx eurot (ilma käibemaksuta).
7.2. Arendustööde töötunni hind on xxx eurot ilma käibemaksuta. Arendustööde
eest tasumine toimub vastavalt Lepingu alusel sõlmitavatele hankelepingutele ning
vastavalt esitatud pakkumusele kooskõlas lepingu punktides 5.2-5.6 toodud tingimustega.
Arve tuleb esitada pärast arendustöö vastuvõtmist, mis toimub punktis 6.4 nimetatud korra
kohaselt.
7.3. Tugiteenuse töötunni hind on xxx eurot ilma käibemaksuta. Tugiteenuse eest
tasumine toimub kord kvartalis vastavalt Lepingu alusel sõlmitavale hankelepingule ja
vastavalt riigihankele esitatud edukaks tunnistatud pakkumusele.
7.4. Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve
standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse
Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija
kontaktisik.
7.5. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 30 päeva jooksul alates
Täitja esitatud arve kättesaamisest
7.6. Kui Tellija on Lepingu lõppedes esitanud tellimusi Lepingu punktis 7.1
nimetatud summast väiksemas mahus, ei kuulu üle jääv summa Lepingu raames
väljamaksmisele.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahju teisele Poolele hüvitama.
8.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks hankelepingus
tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% vastava hankelepingu
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
8.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi kui tähtaja ületamine, on
Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise
kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal
õigus nõuda leppetrahvi 30% hankelepingu maksumusest ning kui rikkumine kestab
rohkem kui 30 päeva, võib Tellija lisaks leppetrahvi nõudele Lepingu üles öelda punkti
13.3 kohaselt.
8.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema vastuvõetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
8.5. Juhul, kui Täitja teostatud Tööde üleandmisel ilmneb rohkem, kui ühel korral,
kokkulepitud tähtaja pikendamist või Tööde edasilükkamist Täitjast tulenevatel asjaoludel,
on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist kuni 3 200 eurot iga rikkumise toimumise eest,
sõltuvalt rikkumise olulisusest, aga mitte rohkem kui 30 000 eurot lepinguperioodi jooksul.
8.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Tellijal
on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Täitjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
8.8 Poolte rahaline koguvastutus iga hankelepingu puhul on piiratud konkreetse
hankelepingu maksumusega.
9. Konfidentsiaalsus
9.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama
nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama
juurdepääsu nimetatud teabele.
9.2. Täitja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke
või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid
õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi
Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
9.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste
tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses
avalike huvide, heade tavade ja hea usu põhimõttega.
9.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist.
9.5. Iga punktides 9.1 ja 9.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on
Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või
kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise
toimumise eest.
9.6. Seoses Lepingu objektiks oleva arendusteenuse teostamisel võib Täitja saada
ligipääsu Tellija põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 27. aprill 2016. a määruse nr 2016/679 (edaspidi „Üldmäärus“) tähenduses
isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja
Täitja.
9.7. Täitja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja
teenuse osutamiseks vajalikus ulatuses. Täitja kasutab teenuse osutamise käigus saadud
isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel
kustutab Täitja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute
koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.
9.8. Tellija vastutab, et teenuse raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival õiguslikul
alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on isikuandmete
töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada isikuandmeid
Täitjale teenuse osutamise raames.
9.9. Täitja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma
töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on järgivad
isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või
neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav
konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist.
9.10. Täitjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada
isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku
loata.
9.11. Täitja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks.
9.12. Täitja aitab Tellijal täita Tellijal vastata andmesubjekti taotlustele ning teha vajalikke
toiminguid (andmete parandamine ja/või kustutamine). Täitja aitab Tellijal täita
õigusaktidest tulenevate isikuandmete turvalisusega seotud vastutava töötleja kohustuste
täitmist.
9.13. Täitja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames
isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud
auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele.
9.14. Teenuse osutamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral
teavitab Täitja põhjendamatu viivituseta sellest Tellijat.
9.15. Kui Täitja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab Täitja
sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega seotud
rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Täitjalt Tellijale esitatav
teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste
andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust,
isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid
isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Täitja aitab Tellijat vajaliku
informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks.
9.16. Tellija esitab Täitja nõudmisel Täitja kui isikuadmete volitatud töötleja kohustuste
täitmiseks Üldmääruse kohase teabe ja dokumentatsiooni, sh töötlemise laadi,
isikuandmete liikide ja andmesubjektide kategooriate kohta.
9.17. Tellija andmekaitse eest vastutav isik - Janno Jaas, e-mail:
[email protected], telefon: +372 6397601.
9.19. Täitja tugiteenuse ja andmekaitse eest vastutav isik -xxx.
10. Garantii
10.1. Täitja garanteerib Töö vastavuse Lepingus sätestatud tingimustele 24 (kahekümne
nelja) kuu jooksul pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt (edaspidi Garantiiperiood). Kui
töid võetakse hankelepingu raames vastu etappide kaupa, siis algab garantiiperiood viimase
hankelepingus kokkulepitud etapi vastuvõtmise hetkest ning garantii kehtib kõikidele
hankelepingu raames teostatud töödele tervikuna.
10.2. Garantii kehtib ainult Tööle ning ei laiene koos Tööga kasutatavatele toodetele ja
Tööst Tellija või kolmanda isiku poolt tehtud töötlustele.
10.3. Tellija informeerib Täitjat Garantiiperioodil avastatud veast ning kirjeldab seda
piisava põhjalikkusega. Vigadest informeerimine toimub JIRA lisatud veateate pileti
kaudu. Garantiiperioodil parandab Täitja vead omal kulul, välja arvatud juhul, kui vigade
tekkimine on põhjustatud Tellija süülisest tegevusest, millisel juhul tasub parandustöödega
ja vea esinemisega kaasnenud Tellija nõustamisega seotud kulud Tellija.
10.4. Vigade parandamise kohustus tekib alates nendest vigadest teadasaamisest. Veast
teadasaamiseks loetakse kellaaega, millal suunati JIRA pilet Täitja esindajale.
10.5. Täitjal on kohustus hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates veast teadasaamisest, lisada
JIRA piletisse vea parandamise tähtaeg või põhjendus, miks viga pole garantiiline. Vea
parandamise tähtajal on Täitjal kohustus anda Tellijale üle veaparanduse tarnepakett.
11. Vääramatu jõud
11.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu
jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei
saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks,
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
11.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi
võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
11.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu
asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai
teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele
kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste
kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
12. Teabe vahetamine
12.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada
või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
12.2. Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
12.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
12.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri;
12.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
12.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud 3 päeva).
12.3. Punktis 12.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte poolt Lepingu
lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu
rikkumisest. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
12.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele 5 (viie)
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
13. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
13.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset
allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
13.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas RHS-ga.
13.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine
Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata
üles öelda koheselt pärast seda kui teine lepingupool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning
ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 30 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise
lõpetamise nõude esitamisest.
14. Vaidluste lahendamine
14.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest
tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
14.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
14.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
14.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
15. Muud sätted
15.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale
isikule ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
15.2. Leping on a allkirjastatud digitaalselt.
16. Poolte volitatud esindajad
16.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja
vastuvõtmisel on Verner Eiber, telefon +372 625 6496, faks +372 631 3660, e-post
[email protected].
16.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel,
hinnapakkumuste esitamisel ja üleandmisaktide esitamisel on xxx, telefon xxx, e-post xxx.
16.3. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele
Poolele koheselt kirjalikult.
Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooni- xxx
ministeerium
kantsler juhatuse liige
Hanke alusdokumendi
Lisa 4
Arendustööde hankelepingu projekt
Hankeleping nr xxx
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx (edaspidi
Täitja),
mida edaspidi nimetatakse eraldi ka Pooleks,
sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Tarbijakaitse ja tehnilise
järelevalve infosüsteemi arendus”, viitenumber xxx tulemusena sõlmitud raamlepingu
nr xxx (edaspidi Raamleping) alusel.
1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, Raamlepingust ning
Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule
allakirjutamist.
1.3. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus,
1.3.2. Lisa 2 – Pakkumus.
2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on xxx (edaspidi Töö) Lepingu Lisas 1 esitatud tingimustel.
2.2. Täitja kohustub Töö üle andma hiljemalt xxx.
3. Tasu suurus
Lepingu kogumaksumus, arvestades pakkumuses esitatud töö mahtu (… töötundi) ja
Raamlepingus nimetatud ühe töötunni hinda (.. eurot), on ….eurot käibemaksuta ning
käibemaksuga xxx eurot.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja vastuvõtmisel on
Verner Eiber, telefon +3726256496, e-post
[email protected].
4.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx telefon
xxx, e-post xxx.
5. Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman xxx
kantsler juhatuse liige
2
Hanke alusdokumendi
Lisa 5
TUGITEENUSE LEPINGU PROJEKT
Tallinnas,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukohaga Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122 (edaspidi: Tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando
Leppiman
ja
XXX, registrikood xxx, asukohaga xxx, keda esindab juhatuse liige xxx, keda edaspidi
nimetatakse ka Poolteks, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted ja lepingu objekt
1.1.Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke “Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve
infosüsteemi arendus“ (viitenumber xxx) tulemusena ning xxx sõlmitud raamlepingu nr xxx
(edaspidi Raamleping) alusel.
1.2.Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu
objektiks oleva tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi (edaspidi: Tarkvara)
tugiteenuse osutamisel Täitja poolt.
1.3.Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
1.3.1. Lisa 1 – Pakkumus
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1. Täitja:
2.1.1. on pidevalt valmis kindlustama Tellijat tugiteenusega, mis võimaldab Tellijal
kasutada Tarkvara vastavalt oma vajadustele ning oskustele Tarkvara võimaluste piires.
Täitja kulutab Tellija Tarkvara tugiteenusele käesoleva Lepingu raames maksimaalselt
400 tundi aastas, kuid mitte rohkem kui 100 tundi kvartalis;
2.1.2. annab Tellijale soovitusi Tarkvara paremaks kasutamiseks ja probleemide
lahendamiseks, teatab täiendavatest võimalustest ja avastatud vigadest ning parandab
need;
2.1.3. osutab tugiteenust kvaliteetselt ja reageerib Tellija probleemile tööpäeval kell 9:00
kuni 17:00 kahe tunni jooksul alates teatamisest;
2.1.4. hoiab kasutajate jaoks testimise eesmärgil töös ja haldab süsteemi demoversiooni,
mis võimaldab olulisi muudatusi testida enne selle avalikustamist;
2.1.5. jälgib süsteemi andmevahetuse toimimist läbi X-tee keskkonna.
2.2.Tellija:
2.2.1. kohustub kindlustama vajadusel Täitjat tugiteenuse osutamiseks vajalike
tingimustega ja juurdepääsuga Tarkvarale ning tugiteenuse osutamiseks vajalikule
informatsioonile;
2.2.2. informeerib oma kontaktisiku kaudu viivitamatult Täitja kontaktisikut esinevatest
Tarkvara probleemidest läbi Tellija pakutava töövoo halduse keskkonna JIRA, mis asub
aadressil jira.mkm.ee;
2.2.3. kindlustab, et Tarkvara tugiteenust osutab ainult Täitja;
2.2.4. kohustub kasutama Tarkvara vastavalt kasutusjuhendile;
2
2.2.5. võimaldab Täitjale ligipääsu tugiteenuse osutamiseks vajalikele infosüsteemidele;
2.2.6. teatab tugiteenuse parandamise või täiendamise vajadusest Täitjale läbi Tellija
pakutava töövoo halduse keskkonna JIRA, mis asub aadressil jira.mkm.ee.
3. Tugiteenuse osutamise aeg ja vastuvõtmine, tasu suurus ja maksetingimused
3.1. Tugiteenuse osutamise periood on kuni Raamlepingu lõpuni.
3.2. Ühe töötunni maksumus on xxx eurot, millele lisandub käibemaks.
3.3. Täitja esitab Tellijale teostatud tööde akti. Akti allkirjastamist Poolte poolt loetakse Tööde
heakskiitmiseks ja vastuvõtmiseks. Tellija tasub Täitjale peale igakordset tugiteenuse
vastuvõtmist.
3.4. Kui lepinguperioodi jooksul on kulunud vähem kui 1600 töötundi, siis ülejäänud töötundide
osa ei kuulu väljamaksmisele.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja tugiteenuse
vastuvõtmisel on infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialist
xxx (telefon xxx, e-post xxx).
4.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx (telefon xxx,
e-post xxx).
Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman xxx
kantsler juhatuse liige
Hanke alusdokumendi lisa 6
Kasutajaõiguste ja tarkvara lähtekoodile juurdepääsu taotlus ning
konfidentsiaalsuskohustus
Käesolevaga soovib riigihankel „Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi arendus“
taotleja nimetus, äriregistri kood, keda esindab juhatuse liige eesnimi, perekonnanimi juurdepääsu
tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi lähtekoodile (edaspidi lähtekood).
Kasutajaõigused ja juurdepääs lähtekoodile palun omistada järgevatele isikutele.
Nimi ja eesnimi Isikukood e-maili aadress
Taotluse esitaja kohustub:
1. hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset
teavet, mis on talle teatavaks saanud pakkumuse ettevalmistamisel või juhuslikult,
sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele
isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.
2. kasutama lähtekoodi ainult käesoleva riigihanke pakkumuse koostamisel.
Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast hankemenetluse lõppemist.
Taotleja allkirjaõiguslik isik
___________________
/allkirjastatud digitaalselt/
Hanke alusdokumendi lisa 7
Proovitöö „Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemis andmete
automaatne arhiveerimine ja hävitamine“ kirjeldus
1. Tutvustus
1.1. Proovitöö eesmärgiks on luua tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemis (JVIS)
andmete automaatse arhiveerimise ja hävitamise protsessi tehniline joonis ning kirjeldus.
1.2. JVIS komponentide joonis ja JVIS dokumentide nimekiri on kättesaadav lingil
https://pilv.mkm.ee/s/ayDzYP17bbNuwsS
1.3. Arhiiviväärtusega andmete säilitustähtaja saabumisel andmed arhiveeritakse JVISes ja
edastatakse automaatselt arhiveerimiseks Rahvusarhiivi. Andmed edastatakse Rahvusarhiivi
„Universaalsesse arhiveerimismoodulisse (UAM)“
http://www.ra.ee/arhiivihaldus/digitaalarhiivindus/universaalne-arhiveerimismoodul/
1.4. Arhiiviväärtusega sarjad JVISes:
Sarja
Sarja nimetus
tähis
1-7 Põhitegevusega seotud haldusaktid
1-28 Nõukogude, komisjonide ja töögruppide dokumendid
6-1 Raudtee valdkonna standardimisega seotud kirjavahetus
6-3 Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimega seotud dokumendid
7-1 Riikliku raudteeliiklusregistriga seotud kirjavahetus
7-2 Raudteede registreerimise dokumendid
7-3 Raudteeveeremi registreerimise dokumendid
7-4 Vedurijuhilubade registreerimise dokumendid
7-5 Eksamineerijate tunnustamise ja sertifikaadieksami dokumendid
7-6 Ohutustunnistustega seotud dokumendid
Raudteeveeremi tehnohoolde, remondi ja ehitustegevuse loa väljastamisega seotud
7-7
dokumendid
Lõhkematerjalitehase ja -lao ning pürotehnilise toote tehase ja lao käitamislubade
10-4
väljastamise dokumendid
11-2 Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuseohuga A, B kategooria ettevõtete dokumendid
16-3 Avalikku veekogusse ehitamisega seotud dokumendid
16-6 Planeeringute kooskõlastamisega seotud dokumendid
16-12 Ehitistega seotud dokumendid
18-2 Meediateenuste turujärelevalve dokumendid
1.5. Arhiiviväärtuseta andmete säilitustähtaja saabumisel hävitatakse need JVISes
automaatselt.
2. Pakkuja poolt esitatav lahendus
Proovitöö raames esitab pakkuja:
● JVIS-s dokumentide hävitamise/arhiveerimise tervikprotsessi protsessijoonise;
● JVIS-s dokumentide hävitamise/arhiveerimise tervikprotsessi kirjelduse (seotud
komponendid, süsteemid, osapooled);
● JVIS-s dokumentide hävitamise/arhiveerimise tervikprotsessi andmeloogilise mudeli.
3. Nõuded proovitööle
3.1. Tervikprotsessi kirjeldus ja protsessijoonis peavad vastama JVIS põhimääruse § 9-le
(Andmete säilitamine) https://www.riigiteataja.ee/akt/124032020010
3.2. Kirjeldatud peavad olema kõik JVISes olevad dokumendid.
3.3. Näidatud peavad olema kõik seosed erinevate süsteemidega.
4. Proovitöö ettevalmistamine ja esitamine
4.1. Proovitöö ettevalmistamiseks on vaja pakkujal eelnevalt tutvuda järgneva
dokumentatsiooniga:
4.1.1. JVIS dokumentide nimekiri;
4.1.2. JVIS komponentide joonis;
4.1.3. JVIS põhimäärus;
4.1.3. Rahvusarhiivi „Universaalne arhiveerimismoodul (UAM)“.
4.2. Proovitöö pakett esitatakse pakkumuse koosseisus.
Hanke alusdokumendi lisa 8
Proovitöö hindamine
Proovitöö vastavuse hindamisel on võimalik saada maksimaalselt 30 väärtuspunkti.
Väärtuspunktide andmisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest:
1. JVIS hävitamise/arhiveerimise tervikprotsessi näidislahenduse protsessijoonis (kas
proovitöö vastab proovitöö kirjelduses seatud nõuetele) kuni 10 väärtuspunkti. Proovitöö
vastavuse hindamisel saab maksimaalsed 10 väärtuspunkti proovitöö, mis täielikult vastab
proovitöö kirjelduse nõuetele. Väärtuspunkte saab anda vahemikus 0 kuni 10 väärtuspunkti,
ühepunktilise intervalliga.
2. JVIS hävitamise/arhiveerimise tervikprotsessi näidislahenduse kirjeldus (kas on
olemas kõik seotud komponendid, süsteemid, osapooled) kuni 10 väärtuspunkti. Hinnatakse
kuivõrd on proovitöös tervikprotsessi kirjeldus esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult,
struktureeritult, hästi sõnastatult ning põhjendatult. 10 väärtuspunkti saab proovitöö, mis vastab
täielikult eeltoodud nõuetele. Väärtuspunkte saab anda vahemikus 0 kuni 10 väärtuspunkti,
ühepunktilise intervalliga.
3. JVIS hävitamise/arhiveerimise protsessi andmeloogiline mudel (kas on olemas kõik
mudelile vajalikud osad) kuni 10 väärtuspunkti. Hinnatakse kuivõrd JVIS
hävitamise/arhiveerimise protsessi andmeloogiline mudel vastab tarbijakaitse ja tehnilise
järelevalve infosüsteemi vajadustele. Kui JVIS hävitamise/arhiveerimise protsessi
andmeloogiline mudel vastab täielikult tehnilise järelevalve infosüsteemi vajadustele,
omistatakse proovitööle 10 väärtuspunkti. Väärtuspunkte saab anda vahemikus 0 kuni 10
väärtuspunkti, ühepunktilise intervalliga .
Käskkirja Lisa 1
Riigihanke „Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi arendus“
alusdokument
Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja
kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel
esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95
lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil
vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele.
2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded
2.1. Majanduslik ja finantsseis
Pakkuja netokäive peab hankelepingu esemele vastavas osas riigihanke
algamise ajaks lõppenud majandusaastatel 2018 ja 2019, mille kohta on
kinnitatud majandusaasta aruanded, olema vähemalt 100 000 eurot iga
majandusaasta kohta. Pakkujal tuleb esitada vastav kinnitus hankepassis.
Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete
põhjal juhul, kui pakkuja 2018 ja 2019. aasta majandusaasta aruanded on
avaldatud äriregistris.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
HANKE ALUSDOKUMENT
Avatud hankemenetlus
„Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi arendus“
Riigihanke objekt : Tarkvara arendusteenused
Objekti kood: 72262000-9
Tallinn 2020
1
Hankedokumendi sisukord
1. Hanke üldandmed .............................................................................................................. 3
2. Riigihanke objekt ............................................................................................................... 3
3. Pakkumuse esitamine ......................................................................................................... 4
4. Teavitamine ja selgitused ................................................................................................... 5
5. Pakkumuste avamine ......................................................................................................... 5
6. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine ....................................................................... 5
7. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine .............................................................. 5
8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ................................................................................... 6
9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend ......................................................................... 6
10. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid......................................... 6
11. Hanketingimused pakkuja töötajate kohta ....................................................................... 7
12. Pakkumuste edukaks tunnistamine .................................................................................. 7
13. Hankedokumendi lisad..................................................................................................... 8
2
1. Hanke üldandmed
1.1. Hankija
Käesoleva riigihanke lepingu objektiks olevate teenuste hankijaks on: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur – Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158,
e-mail:
[email protected], tel. 625 6342 (edaspidi Hankija).
1.2. Hankemenetluse liik
Hankemenetlus viiakse läbi avatud hankemenetlusena.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus.
1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik.
Vastutavaks ametiisikuks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
infotehnoloogiaosakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiber, tel. 625
6496, e-post:
[email protected].
2. Riigihanke objekt
2.1. Riigihanke objektiks on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi (edaspidi
JVIS) arendus- ja tugiteenuse tellimine ning sellel eesmärgil raamlepingu sõlmimine.
2.2. Raamlepingu sõlmimine
2.2.1. raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga;
2.2.2. raamlepingu täitmise tähtaeg on neli aastat (48 kuud) lepingu sõlmimisest ja eeldatav
maht kuni 20000 töötundi. Arendusteenuse maht on kuni 18400 töötundi ja tugiteenuse maht
on kuni 1600 töötundi;
2.2.3. raamlepingu alusel sõlmitakse arendustööde teostamiseks konkreetsed hankelepingud
lähtudes raamlepingust tulenevatest tingimustest.
2.3. Arendustööde hankelepingute sõlmimiseks esitab Hankija pakkujale hinnapäringu ja
arendustööde tehnilise kirjelduse, mille alusel esitab pakkuja 7 päeva jooksul
pakkumuse. Pakkumuses peab olema välja toodud tehnilises kirjelduses esitatud iga
töö kohta eraldi arendustööde maht töötundides, valmimistähtaeg ja maksumus.
Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral pakkumust täiendada.
2.4. Arendustööde esimese etapi tööde hankelepingu sõlmimine
Arendustööde esimese etapi (Automatiseeritud lahendus andmete arhiveerimiseks ja
hävitamiseks) hankeleping sõlmitakse hankedokumentide Lisas 1 nimetatud tehnilise
kirjelduse ja raamlepingu sõlmimiseks pakkumusega koos esitatud maksumuse vormil
(Lisa 2) esitatud esimese etapi arendustööde maksumuste alusel.
2.5. JVIS tarkvara kasutajaõiguste ja lähtekoodi taotlemine
Kui taotleja soovib tutvuda JVIS lähtekoodiga, siis tuleb tal esitada Hankijale vastav taotlus
(Lisa 6) riigihangete registri kaudu.
3
2.7. Proovitöö esitamine
Koos pakkumusega tuleb esitada proovitöö tulem. Kui proovitööd ei esitata või proovitöö ei
vasta Lisas 7 esitatud tingimustele, siis pakkumust vastavaks ei tunnistata ja Hankija lükkab
pakkumuse tagasi.
3. Pakkumuse esitamine
3.1. Käesolevaga teeb Hankija pakkujate ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanketeates
ja hankedokumentides sisalduvatele tingimustele.
3.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanketeatele ja hanke alusdokumentidele tähendab
pakkujale nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks
hanketeates ja hankedokumentides.
3.3. Pakkumus peab vastama hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ja
tuleb esitada kogu hankedokumentides nõutud mahus.
3.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse
JVIS arendus- ja tugiteenuse osutamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema esitatud
pakkumusega.
3.6. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud.
3.7. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks
3.7.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.
Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde tõlgitud,
kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on reklaamialased trükised,
mis ei pea olema eesti keelde tõlgitud.
3.7.2. Pakkumusel peab olema sisukord ning kõik pakkumuse lehed peavad olema
nummerdatud. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud pakkuja seadusjärgse või
volitatud esindaja poolt.
3.7.3. Pakkumus tuleb esitada elektroonselt riigihangete keskkonda
(https://riigihanked.riik.ee, edaspidi RHR).
3.8. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades
Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i.
3.9. Kui Pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu
eelnevalt tema poolt esitatud pakkumused seetõttu kehtetuks ilma punkti 3.8 kohase teateta.
3.10. Pakkumuste esitamise tähtpäev avaldatakse riigihangete registri üldandmete lehel.
4
4. Teavitamine ja selgitused
4.1. Hanketeate ja hankedokumendi sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel
läbi RHR-i „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles.
4.2. Hankija vastab hankedokumendi punktis 4.1 nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva
jooksul vastava taotluse saamisest arvates, lisades vastused RHR-i „Teabevahetus“
töölehele.
4.3. Hankija võib teha käesolevas hankedokumendis muudatusi vastavalt RHS-le, teave
nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele ja
pakkujatele, kes on registreerunud hankedokumentide väljavõtmisel.
4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale
üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni
hankelepingu sõlmimiseni.
4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 90 päeva. Pakkumuse jõusoleku
tähtaeg algab pakkumuste esitamise viimasest tähtpäevast.
4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu
viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
5. Pakkumuste avamine
Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas.
6. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine
6.1. Hankija kõrvaldab pakkuja hankemenetlusest igal ajal, kui tal esineb RHS § 95 lõikes 1
nimetatud asjaolu.
6.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja kui tal esineb RHS § 95 lõikes 4
nimetatud asjaolu.
6.3. Hankijal on õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja
kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja majanduslik ja finantsseisund ei vasta hanketeates
esitatud kvalifitseerimise tingimustele, on Hankijal õigus teha uus otsus pakkuja
kvalifitseerimise kohta ning jätta tingimustele mittevastav pakkuja kvalifitseerimata.
7. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine
7.1. Pakkuja esitab pakkumuses:
7.1.1. kinnituse kõigi hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta;
7.1.2. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (Lisa 2);
7.1.3. kinnituse, et Pakkuja suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide
kaasamise kogu raamlepingu perioodi vältel;
7.1.4. proovitöö tulemi vastavalt Lisas 7 toodud kirjeldusele ja nõuetele.
5
7.2. Pakkumuste vastavuse kontrollimine:
7.2.1. Hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja avatud pakkumuste vastavust
hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele;
7.2.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides
esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine
sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest;
7.2.3. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, kus ei ole esitatud Lisas 7 kirjeldatud proovitööd.
7.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine
8.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,
8.1.1. kui hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
hankedokumentides sätestatud tingimustel;
8.1.2. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hanke eeldatavat
maksumust.
8.2. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend
9.1. Pakkumuse maksumus esitatakse hankedokumentide Lisas 2 esitatud vormil.
9.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes.
9.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, käibemaksuta ja ka
koos käibemaksuga.
9.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Teenuse kasutamisega seoses ei tohi pakkuja
Hankijalt nõuda muid tasusid täiendavalt Lisas 2 toodud vormil esitatavatele.
9.5. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta.
10. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid
10.1. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisel kasutatakse majanduslikult
kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit
Point System).
10.2. Hindamiskriteeriumid:
10.2.1. Pakkumuse kogumaksumus – 40 väärtuspunkti.
Pakkumuse kogumaksumuse (Lisa 2, rida 5) väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed
väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 40-st võimalikust punktist sama
6
suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest
kallim. Väärtuspunktid arvutatakse:
“väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “pakkumuse maksumus” ×40
10.2.2. Arendustööde esimese etapi maksumus – 30 väärtuspunkti.
Arendustööde esimese etapi maksumuse (Lisa 2, rida 6) väärtuspunktide määramisel saab
maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teine pakkumus saab 30-st
võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra see pakkumus on
odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse:
“väärtuspunktid” = “odavam arendustöö maksumus” / “arendustöö maksumus” ×30
10.2.3. Hinnang esitatud proovitööle – 30 väärtuspunkti.
Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud proovitöö vastavust Lisa 8 tingimustega.
10.3. Võrdsete väärtuspunkide puhul eelistatakse pakkujat, kes on esitanud madalama
esimese etapi maksumusega pakkumuse (punkt 10.2.2). Kui ka see osutub võrdseks,
valitakse edukas pakkuja liisu heitmise teel.
11. Hanketingimused pakkuja töötajate kohta
11.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava
kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt:
11.1.1. vähemalt üks 5-aastase projektijuhtimise kogemusega projektijuht;
11.1.2 vähemalt kaks arendajat kellel on vähemalt 3-aastane töökogemust html, css, ja
javascript koodi kirjutamisel;
11.1.3. vähemalt üks infosüsteemide arhitekt 3-aastase töökogemusega;
11.1.4. vähemalt üks 3-aastase tarkvara analüüsi kogemusega analüütik, kes on teostanud
analüüsi riiklikule registrile ja süsteemile, milles on kasutusel X-tee teenused ning ID kaardi
teenustel põhinevat autentimist;
11.1.5. vähemalt üks 3-aastase töökogemusega andmebaaside arendaja, kellel on kogemus
veebipõhise tarkvara ja PostgreSQL andmebaasi haldamise süsteem arendamisel.
11.2. Üks spetsialist ei tohi samaaegselt täita mitut punktis 11.1 määratud ülesannet.
11.3. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate
spetsialistide kaasamise kogu raamlepingu perioodi vältel. Pakkujal on õigus vahetada
punktis 11.1 nõutud meeskonnaliikmetena esitatud isikuid ainult Hankija eelneval
nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse
kompetentsiga.
11.4. Hankijal on õigus kontrollida punkti 11.1 tingimuste täitmist kogu raamlepingu
perioodi vältel.
12. Pakkumuste edukaks tunnistamine
12.1. Raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga paremusjärjestuse alusel, mille kriteeriumiks on
kogutud väärtuspunktid.
7
12.2. Hankija kontrollib pärast pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja enne
raamlepingu sõlmimist edukaks tunnistatud pakkumuse esitaja maksuvõla puudumist ja
andmeid maksuvõla tasumise ajatamise kohta andmekogus olevate avalike andmete põhjal
või nõuab pakkuja elu- või asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või pakkuja
asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist maksuvõla puudumise kohta.
Kui ilmneb, et eduka pakkumuse esitanud pakkujal on nimetatud päeval maksuvõlg, ei sõlmi
Hankija selle isikuga raamlepingut ja kõrvaldab ta hankemenetlusest.
13. Hankedokumendi lisad
Lisa 1 – Arendustööde esimese etapi tehniline kirjeldus
Lisa 2 – Maksumuse esitamise vorm
Lisa 3 – Raamlepingu projekt
Lisa 4 – Arendustööde hankelepingu projekt
Lisa 5 – Tugiteenuse lepingu projekt
Lisa 6 – Kasutajaõiguste ja tarkvara lähtekoodile juurdepääsu taotlus ning
konfidentsiaalsuskohustus
Lisa 7 – Proovitöö kirjeldus
Lisa 8 – Proovitöö hindamine
8
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium HANKE ALUSDOKUMENT Avatud hankemenetlus „ Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi arendus “ Riigihank e objekt : Tarkvara arendus teenused O bjekti kood : 72262000-9 Tallinn 20 20 Hankedokumendi sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Hanke üldandmed PAGEREF _Toc7702476 \h 3 2. Riigihanke objekt PAGEREF _Toc7702477 \h 3 3. Pakkumuse esitamine PAGEREF _Toc7702478 \h 4 4. Teavitamine ja selgitused PAGEREF _Toc7702479 \h 5 5. Pakkumuste avamine PAGEREF _Toc7702480 \h 5 6. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine PAGEREF _Toc7702481 \h 5 7. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine PAGEREF _Toc7702482 \h 5 8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine PAGEREF _Toc7702483 \h 6 9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend PAGEREF _Toc7702484 \h 6 10. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid PAGEREF _Toc7702485 \h 6 11. Hanketingimused pakkuja töötajate kohta PAGEREF _Toc7702486 \h 7 12. Pakkumuste edukaks tunnistamine PAGEREF _Toc7702487 \h 7 13. Hankedokumendi lisad PAGEREF _Toc7702488 \h 8 Hanke üld andmed Hankija Käesoleva riigihanke lepingu objektiks olevate teenuste hankijaks on: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur – Ameerika 1, 10122, reg istrikood 70003158, e-mail:
[email protected] , tel. 625 6342 (edaspidi Hankija). Hankemenetluse liik Hankemenetlus viiakse läbi avatud hankemenetlusena. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus . Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik . Vastutavaks ametiisikuks on M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infotehnoloogiaosakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiber, tel. 625 6496, e-post:
[email protected] . Riigihanke objekt 2.1 . Riigihanke objektiks on t arbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS ) arendus - ja tugiteenuse tellimine ning sellel eesmärgil raamlepingu sõlmimine . 2.2. Raam leping u sõlmimine 2.2.1 . r aamleping sõlmitakse ühe pakkujaga ; 2.2.2. r aamlepingu täitmise tähtaeg on neli aastat (48 kuud) lepingu sõlmimis es t ja eeldatav maht kuni 2 0000 töötundi . Arendusteenuse maht on kuni 18400 töötundi ja tugiteenuse maht on kuni 1600 töötundi ; 2.2.3. r aamlepingu alusel sõlmitakse arendustööde teostamiseks konkreetsed hankelepingud lähtudes raamlepingust tulenevatest tingimustest . 2.3. Arendustööde hankelepingute sõlmimiseks esitab Hankija p akkuja le hinnapäringu ja arendustööde tehnilise kirjelduse, mille alusel esita b p akkuja 7 päeva jooksul pakkumuse. Pakkumuses peab olema välja toodud tehnilises kirjelduses esitatud iga töö kohta eraldi arendustööde maht töötundides , valmimistähtaeg ja maksumus . Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral pakkumust täiendada. 2 .4. Arendustööde esimese etapi tööde hankelepingu sõlmimi ne Arendustööde esimese etapi (A utomatiseeritud lahendus andmete arhiveerimiseks ja hävitamiseks ) hankeleping sõlmitakse hankedokumentide Lisas 1 nimetatud tehnilis e kirjeldus e ja raamlepingu sõlmimiseks pakkumusega koos esitatud maksumuse vormil ( Lisa 2) esitatud esimese etapi arendustööde maksumus t e alusel . 2.5 . JVIS tarkvara kasutajaõiguste ja lähtekoodi taotlemine Kui taotleja soovib tutvuda JVIS lähtekoodi ga , siis tuleb tal esitada H ankijale vastav taotlus (Lisa 6 ) r iigihangete registri kaudu. 2.7 . Proovitöö esitamine Koos pakkumusega tuleb esitada proov i töö tulem. Kui proovitööd ei esitata või proovitöö ei vasta Lisa s 7 esita t ud tingimustele, siis pakkumust vastavaks ei tunnistata ja H ankija lükkab pakkumuse tagasi. 2.8. Riigihange ei ole osadeks jaotatud. Arendustööde käigus loodav tarkvara ei ole niivõrd modulaarse ülesehitusega, et tarkvara loomise protsessi osadeks jaotamine oleks efektiivne. Osaks jaotatuna tuleb luua täiendavad mehhanismid, mis tagaksid tarkvara tervikliku ülesehituse ja probleemideta funktsionaalsuse. Tarkvara testimisel tekkinud probleemide lahendamisele kulub osadeks jaotatud riigihanke puhul rohkem aega ning hoolduse ja garantiitööde teostamine on oluliselt keerulisem. Seetõttu võib tekkida oht, et projekt ei valmi õigeaegselt ja ei mahu kavandatud eelarve raamidesse. Pakkumuse esitamine 3.1. Käesolevaga teeb H ankija p akkujate ettepaneku esitada p akkumus vast avalt h anketeates ja h ankedokumentides sisalduvatele tingimustele . 3.2. Pakkumuse esitamine vastuseks h anketeatele ja h anke alus dokumentidele tähendab p akkujale nõ ustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks h anketeates ja h ankedokumentides. 3.3. Pakkumus peab vastama h anketeates ja h ankedokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu h ankedokumentides nõutud mahus. 3.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.5. Edukaks tunnistatud p akkumuse esitanud p akkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse JVIS arendus - ja tugiteenuse osutamiseks kooskõlas h anke tingimust ega ning tema esitatud p akkumusega. 3.6. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud. 3.7. J uhend p akkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks 3.7.1. Pakkumus ja kõik p akkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile . Erandiks on reklaamialased trükised, mis ei pea olema eesti keel d e tõlgitud . 3.7.2. Pakkumusel peab olema sisukord ning kõik pakkumuse lehed peavad olema nummerdatud. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 3.7.3. Pakkumu s tuleb esitada elektroonselt riigihangete keskkonda ( https://riigihanked.riik.ee , edaspidi RHR) . 3.8. Pakkuja võib p akkumuse tagasi võtta enne p akkumuste esitamise tähtpäeva, esitades H ankijale p akkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i . 3.9. Kui Pakkuja esitab p akkumuste esitamise tähtaja jooksul uue p akkumuse, ei muutu eelnevalt tema poolt esitatud p akkumused seetõttu kehtetuks ilma p unkti 3.8 kohase teateta . 3.10. Pakkumuste esitamise tähtpäev avaldatakse riigihangete registri üldandmete lehel. Teavitamine ja selgitused 4. 1 . Hanketeate ja h ankedokumendi sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi RHR-i „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 4. 2 . Hankija vastab h ankedokumendi punktis 4.1 nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, lisades vastused RHR-i „Teabevahetus“ töölehele. 4. 3 . Hankija võib teha käesolevas h ankedokumendis muudatusi vastavalt RHS - le , teave nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile h ankemenetlusest huvitatud isikutele ja p akkujatele, kes on registreerunud h ankedokumentide väljavõtmisel. 4.4. Pakkuja võtab enda kanda p akkumuse ja p akkumuse tagasivõtmise teate H ankijale üleandmise kogu riski , kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.5. Pakkuja kannab kõik p akkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.6. Pakkuja peab hoidma oma p akkumuse jõus vähemalt 90 päeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab p akkumuste esitamise viimasest tähtpäevast . 4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse p akkujaid RHR -i kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. Pakkumuste avamine Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR -i töökeskkonnas. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 6.1. Hankija kõrvaldab pakkuja hankemenetlusest igal ajal, kui tal esine b RHS § 95 lõikes 1 nimetatud asjaolu. 6.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja kui tal esine b RHS § 95 lõikes 4 nimetatud asjaolu. 6. 3 . Hankijal on õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja majanduslik ja finantsseisund ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, on H ankijal õigus teha uus otsus pakkuja kvalifitseerimise kohta ning jätta tingimustele mittevastav pakkuja kvalifitseerimata. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine 7.1. Pakkuja esitab p akkumuses : 7.1. 1 . kinnituse kõigi h ankedokumentides esita tud tingimuste ülevõtmise kohta; 7.1. 2 . pakkumuse maksumuse vastavalt maksu muse esitamise vormile (Lisa 2 ); 7.1. 3 . kinnituse, et P akkuja suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu raamlepingu perioodi vältel ; 7.1. 4 . proovitöö tulemi vastavalt Lisa s 7 toodud kirjeldusele ja nõuetele. 7.2. Pakkumuste vastavuse kontrollimine : 7.2.1. H ankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele; 7.2.2. H ankija lükkab p akkumuse tagasi, kui see ei vasta h anketeates või h ankedokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada p akkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrval ekaldeid nimetatud tingimustest; 7.2.3. H ankija lükkab tagasi p akkumuse, kus ei ole esitatud Lisas 7 kirjeldatud proovitööd . 7.3 . Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine 8.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi p akkumuste tagasilükkamise kohta, 8.1.1. kui h ankemenetluse toimumise ajal on H ankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad H ankijale ebaotstarbekaks h ankemenetluse lõpule viimise h ankedokumentides sätestatud tingimustel ; 8.1.2. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hanke eeldatavat maksumust . 8.2. Hankija ei kanna vastutust p akkujate ees, kui kõigi p akkum u ste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 9.1. Pakkumuse maksumus esitatakse h ankedokumentide Lisas 2 esitatud vormil. 9.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes . 9.3. T ööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega , käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga . 9.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Teenuse kasutamisega seoses ei tohi p akkuja H ankijalt nõuda muid tasusid täiendavalt Lisas 2 toodud vormil esitatavatele. 9.5. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid 10.1. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). 10.2. Hindamiskriteeriumid: 10.2.1. Pakkumuse kogumaksumus – 4 0 väärtuspunkti. Pakkumuse kogumaksumuse (Lisa 2 , rida 5 ) väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 4 0 -st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “pakkumuse maksumus” × 4 0 10.2.2. Arendustööde esimese etapi maksumus – 3 0 väärtuspunkti. Arendustöö de esimese etapi maksumuse (Lisa 2 , rida 6 ) väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teine pakkumus saab 3 0 -st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra see pakkumus on odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “odavam arendustöö maksumus” / “arendustöö maksumus” × 3 0 10.2. 3 . Hinnang esitatud proovitöö le – 3 0 väärtuspunkti . Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud proovitöö vastavust Lisa 8 tingimustega. 10.3. Võrdsete väärtuspunkide puhul eelistatakse p akkujat, kes on esitanud madalama esimese etapi maksumusega pakkumuse (punkt 10.2. 2 ) . Kui ka see osutub võrdseks, valitakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. 10.4 Riigihanke hindamiskriteeriumiks olev pakkumuse kogumaksumus arvestab olelusringi kulusid osaliselt. Arvestatakse detailanalüüsi, tarkvaralahenduse koos kõigi vajalike komponentide ja teenuse loomise kulusid, testimise, peakasutajate koolituse ning tugiteenuse osutamise kulusid. Kuna loodava tarkvara eeldatav eluiga on oluliselt pikem kui sõlmitava raamlepingu periood, siis ei ole Hankijal mõistlik pakkumuses nõuda nende kulude välja toomist, mis jäävad väljapoole lepinguga kaetud perioodi. Olelusringi kulusid võetakse arvesse pakkumuse kogumaksumuses ja arendustööde esimese etapi maksumuses. Hanketingimused pakkuja töötajate kohta 1 1 .1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt: 1 1 .1.1. vähemalt üks 5-aastase projektijuhtimise kogemusega projektijuht ; 11.1.2 vähemalt kaks arendajat kellel on vähemalt 3-aastane töökogemust html , css , ja javascript koodi kirjutamisel; 1 1 .1. 3 . vähemalt üks infosüsteemide arhitekt 3-aastase töökogemusega; 1 1 .1. 4 . vähemalt üks 3-aastase tarkvara analüüsi kogemusega analüütik, kes on teostanud analüüsi riiklikule registrile ja süsteemile, milles on kasutusel X-tee teenused ning ID kaardi teenustel põhinevat autentimist; 1 1 .1. 5 . vähemalt üks 3 -aastase töökogemusega andmebaaside arendaja, kellel on kogemus veebipõhise tarkvara ja PostgreSQL andmebaasi haldamise süsteem arendamisel . 1 1 .2. Üks spetsialist ei tohi samaaegselt täita mitut punktis 1 1 .1 määratud ülesannet. 1 1 .3. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu raamlepingu perioodi vältel. Pakkujal on õigus vahetada punktis 11.1 nõutud meeskonnaliikmetena esitatud isikuid ainult Hankija eelneval nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga. 1 1 .4 . Hankijal on õigus kontrollida punkti 1 1 .1 tingimuste täitmist kogu raamlepingu perioodi vältel. Pakku muste edukaks tunnistamine 1 2 .1. Raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga paremusjärjestuse alusel, mille kriteeriumiks on kogutud väärtuspunktid. 1 2 .2. Hankija kontrollib pärast pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja enne raamlepingu sõlmimist edukaks tunnistatud pakkumuse esitaja maksuvõla puudumist ja andmeid maksuvõla tasumise ajatamise kohta andmekogus olevate avalike andmete põhjal või nõuab pakkuja elu- või asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist maksuvõla puudumise kohta. Kui ilmneb, et eduka pakkumuse esitanud pakkujal on nimetatud päeval maksuvõlg, ei sõlmi H ankija selle isikuga raamlepingut ja kõrvaldab ta hankemenetlusest. Hankedokumendi lisad Lisa 1 – Arendustööde esimese etapi tehniline kirjeldus Lisa 2 – Maksumuse esitamise vorm Lisa 3 – Raamlepingu projekt Lisa 4 – Arendus t ööde hanke lepingu projekt Lisa 5 – Tugiteenuse lepingu projekt Lisa 6 – Kasutajaõiguste ja tarkvara lähtekoodile juurdepääsu taotlus ning konfidentsiaalsuskohustus Lisa 7 – Proovitöö kirjeldus Lisa 8 – Proovitöö hindamine
Riigihange „Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi arendus“
Selgitus Riigihanke osadeks jaotamise ja olelusringi kulude arvestamise kohta.
1. Riigihanke osadeks jaotamine
Riigihange ei ole osadeks jaotatud. Arendustööde käigus loodav tarkvara ei ole niivõrd
modulaarse ülesehitusega, et tarkvara loomise protsessi osadeks jaotamine oleks efektiivne.
Osaks jaotatuna tuleb luua täiendavad mehhanismid, mis tagaksid tarkvara tervikliku
ülesehituse ja probleemideta funktsionaalsuse. Tarkvara testimisel tekkinud probleemide
lahendamisele kulub osadeks jaotatud riigihanke puhul rohkem aega ning hoolduse ja
garantiitööde teostamine on oluliselt keerulisem. Seetõttu võib tekkida oht, et projekt ei valmi
õigeaegselt ja ei mahu kavandatud eelarve raamidesse.
2. Olelusringi kulud.
Riigihanke hindamiskriteeriumiks olev pakkumuse kogumaksumus arvestab olelusringi
kulusid osaliselt. Arvestatakse detailanalüüsi, tarkvaralahenduse koos kõigi vajalike
komponentide ja teenuse loomise kulusid, testimise, peakasutajate koolituse ning tugiteenuse
osutamise kulusid. Kuna loodava tarkvara eeldatav eluiga on oluliselt pikem kui sõlmitava
raamlepingu periood, siis ei ole Hankijal mõistlik pakkumuses nõuda nende kulude välja
toomist, mis jäävad väljapoole lepinguga kaetud perioodi. Olelusringi kulusid võetakse arvesse
pakkumuse kogumaksumuses ja arendustööde esimese etapi maksumuses.