dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. juuli 2020
Viit
1.15-5/2020/4351-1
Registreeritud
2. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo TGS Baltic AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
1. august 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎TGS-Baltic.selgitustaotlus.02-07-2020.asice121 KB
  • 📎TGS-Baltic.selgitustaotlus.02-07-2020.pdf121 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Tallinn, 02.07.2020 Selgitustaotlus I Sissejuhatus 1. Käesolevaga esitab advokaadibüroo TGS Baltic (edaspidi taotleja) selgitustaotluse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et saada hinnang kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel on automaatselt detailplaneeringu olemuslik muutmine või kas see nõuab detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega. 2. Antud küsimus on tõusetunud seoses mitme suurema kinnisvara arendusprojektiga kus detailplaneeringu alas on mitmeid korterelamuid ning kus lõplik hoonete paigutus, arhitektuurne lahendus ning sellest tulenevalt ka elamuühikute jaotus kortermajade vahel selgub tavapäraselt projekteerimise käigus. 3. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen on selles küsimuses selgitanud, et korterite arv ei ole kinnistu ehitusõiguse osa ega PlanS § 126 kohaselt detailplaneeringu ülesanne. A. Rikkinen märkis, et korterite arvu kohustuslik või soovituslik iseloom peab selguma planeeringu vormistusest. Juhul, kui korterite arv on määratletud detailplaneeringu kehtestamise otsuses või avalike vastuväidete vastuses, tuleb korterite arvu käsitleda siduva osana detailplaneeringust. 4. Ka taotleja leiab, et A. Rikkinen’i käsitlus on õige, elamuühikute erinevate korterelamute vahel ümbertõstmise võimalus on diskretsiooniotsus, mis sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Automaatset keeldu või automaatset käsitlust detailplaneeringu olemusliku vastuolu esinemise kohta ei saa olla. Siiski, nagu viidatud, on erinevate kohalike omavalitsusüksuste praktika erinev, mistõttu soovib taotleja ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta. II Taotleja käsitlus ▪ Korterite arvu mittesiduvus 5. Detailplaneeringus sätestatakse olemuslikult nii siduvaid, kui ka mittesiduvaid asjaolusid. Korterite arvu määramine ei kuulu PlanS § 16 lg 1 kohaselt kohustuslike detailplaneeringu ülesannete hulka – kuid praktikas tuleb sellega siiski arvestada, et oleks võimalik arvestada detailplaneeringu alast tingitud koormustega parkimisele, sotsiaalsele infrastruktuurile jne. 6. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt asjas 3-12-382/36 p 18 ja 20 asunud seisukohale, et detailplaneeringus tuleb eristada siduvat ja mittesiduvat osa ning selgitanud seejuures, et planeeringu siduvasse osasse ehk resolutiivosasse kuuluvad küsimused, mis on kas selgelt määratletud planeeringu resolutiivosana või mis kuuluvad planeeringu resolutiivossa planeerimisseaduse kohaselt. EESTI EESTI LÄTI LEEDU Ahtri 6a Kaluri 2 Elizabetes 63-11 Konstitucijos Ave. 21A 10151 Tallinn 51004 Tartu LV-1050 Riia LT-08130 Vilnius Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Telefon +371 6788 9999 Telefon +370 5251 4444 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Ringkonnakohtu seisukohaga haakub A. Rikkinen’i selgitus, et siduvus võib tulla kehtestamise otsusest või detailplaneeringu menetluse raames vastuväidete lahendamisel esitatud vastusest. Kui aga elamuühikute arvu ei ole hoonete või kruntide kaupa spetsiifiliselt siduvaks tehtud, on olemuslikult tegemist detailplaneeringu seletuskirjas sisalduva visiooniga, mis on mittesiduv ning mida tuleb arvestada teatava raamistiku andja ja suunanäitajana. ▪ Detailplaneeringu olemuslikust muutmisest 7. Kui elamuühikute määramine on detailplaneeringus toimunud mittesiduvalt (st pole kehtestamise resolutsioonis või pole siduvaks muutunud läbi vastuväidete lahendamise), tõusetub täiendavalt küsimus kas elamuühikute ümbertõstmine võib muuta detailplaneeringu olemust ja olla seeläbi lubamatu. 8. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks muudatus, mille tulemusena planeeringu terviklahenduse elluviimine ei ole põhimõtteliselt enam võimalik. Planeeringu terviklikkus seejuures väljendub asjakohastes maakasutus- ja ehitustingimustes, millega luuakse tasakaalustatud ja elluviidav kujutluspilt planeeringualast ning planeeringulahenduse osad on allutatud ruumilise terviklahenduse moodustamisele, selle toimimise tagamisele. 9. Taotleja leiab, et detailplaneeringuga olemuslikku muutmist elamuühikute ümbertõstmisel ei saa lõpuni küll välistada, kuid seda vaid äärmuslikematel juhtudel - nt kui ebaproportsionaalselt suures mahus suurendatakse elamuühikute arvu või tõstetakse elamuühikud ümber. 10. Kui aga nt 5 või rohkema korterelamuga alal tõstetakse erinvate kavandatud korterelamute vahel ringi nt 10%-15% elamuühikutest ja kogu ala elamuühikute arv ei muutu, siis ei saa rääkida ka detailplaneeringu olemuslikust muutmisest: - kuna elamuühikute arv alal tervikuna ei muutu, ei oma elamuühikute ümbertõstmine mõju parkimisele, haljastuskoormusele ja sotsiaalsele infrastruktuurile; - korterelamute projekteerimisel tuleb seejuures nagunii püsida detailplaneeringuga antud ehitusõiguse piires (PlnS § 126 lg 4 mõttes), mistõttu ei muutu midagi ka planeerimismenetluses käsitletud ja avalikustatud väliselt nähtavate ja seeläbi potentsiaalselt laiemat mõju omavate korterelamu näitajate suhtes. ▪ Projekteerimistingimustega detailplaneeringu muutmine 11. Taotleja hinnangul on küsimuse ammendavaks käsitlemiseks vaja hinnata, kas elamuühikute ümbertõstmine võib vajada detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega. Taotleja hinnangul sätestab EhS § 27 lg 4 sätestab kinnise loetelu asjaoludest, mille esinemisel on vajalik lisaks detailplaneeringule taotleda projekteerimistingimusi. Elamuühikute arvu muutumist hoonete lõikes pole selles loetelus käsitletud. Seetõttu ei ole taotleja hinnangul elamuühikute arvu muutmine detailplaneeringu ala piires erinevate hoonete vahel muudatus, mis vajak projekteerimistingimuste sätestamist. 12. Siinjuures on asjakohane pöörata ka tähelepanu EhS § 27 lõikele 3. Nimelt keelab nimetatud säte projekteerimistingimuste sätestamise, kui sellega muudetakse olemuslikult detailplaneeringut. See tähendab, et EhS § 27 lõikes 4 sätestatud muudatused on ehitusseadustiku mõttes muudatused, mis ei ole käsitletavad detailplaneeringu olemusliku muudatusena. Kui aga võrrelda korterite arvu muudatust EhS § 27 lõikes 4 sätestatud projekteerimistingimuste sätestamise aluseks olevate muudatustega, on selge, et tegemist on veelgi väiksema riivega muudatusega, mistõttu ei ole käesoleval juhul tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega juba ka ehitusseadustiku loogikast lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt palub taotleja käesolevaga vastust järgmistele küsimustele: 1. kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel on automaatselt detailplaneeringu olemuslik muutmine? tgsbaltic.com 2/3 2. kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel nõuab detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega? Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Martin Tamme vandeadvokaat tgsbaltic.com 3/3 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Tallinn, 02.07.2020 Selgitustaotlus I Sissejuhatus 1. Käesolevaga esitab advokaadibüroo TGS Baltic (edaspidi taotleja) selgitustaotluse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et saada hinnang kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel on automaatselt detailplaneeringu olemuslik muutmine või kas see nõuab detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega. 2. Antud küsimus on tõusetunud seoses mitme suurema kinnisvara arendusprojektiga kus detailplaneeringu alas on mitmeid korterelamuid ning kus lõplik hoonete paigutus, arhitektuurne lahendus ning sellest tulenevalt ka elamuühikute jaotus kortermajade vahel selgub tavapäraselt projekteerimise käigus. 3. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen on selles küsimuses selgitanud, et korterite arv ei ole kinnistu ehitusõiguse osa ega PlanS § 126 kohaselt detailplaneeringu ülesanne. A. Rikkinen märkis, et korterite arvu kohustuslik või soovituslik iseloom peab selguma planeeringu vormistusest. Juhul, kui korterite arv on määratletud detailplaneeringu kehtestamise otsuses või avalike vastuväidete vastuses, tuleb korterite arvu käsitleda siduva osana detailplaneeringust. 4. Ka taotleja leiab, et A. Rikkinen’i käsitlus on õige, elamuühikute erinevate korterelamute vahel ümbertõstmise võimalus on diskretsiooniotsus, mis sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Automaatset keeldu või automaatset käsitlust detailplaneeringu olemusliku vastuolu esinemise kohta ei saa olla. Siiski, nagu viidatud, on erinevate kohalike omavalitsusüksuste praktika erinev, mistõttu soovib taotleja ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta. II Taotleja käsitlus ▪ Korterite arvu mittesiduvus 5. Detailplaneeringus sätestatakse olemuslikult nii siduvaid, kui ka mittesiduvaid asjaolusid. Korterite arvu määramine ei kuulu PlanS § 16 lg 1 kohaselt kohustuslike detailplaneeringu ülesannete hulka – kuid praktikas tuleb sellega siiski arvestada, et oleks võimalik arvestada detailplaneeringu alast tingitud koormustega parkimisele, sotsiaalsele infrastruktuurile jne. 6. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt asjas 3-12-382/36 p 18 ja 20 asunud seisukohale, et detailplaneeringus tuleb eristada siduvat ja mittesiduvat osa ning selgitanud seejuures, et planeeringu siduvasse osasse ehk resolutiivosasse kuuluvad küsimused, mis on kas selgelt määratletud planeeringu resolutiivosana või mis kuuluvad planeeringu resolutiivossa planeerimisseaduse kohaselt. EESTI EESTI LÄTI LEEDU Ahtri 6a Kaluri 2 Elizabetes 63-11 Konstitucijos Ave. 21A 10151 Tallinn 51004 Tartu LV-1050 Riia LT-08130 Vilnius Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Telefon +371 6788 9999 Telefon +370 5251 4444 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Ringkonnakohtu seisukohaga haakub A. Rikkinen’i selgitus, et siduvus võib tulla kehtestamise otsusest või detailplaneeringu menetluse raames vastuväidete lahendamisel esitatud vastusest. Kui aga elamuühikute arvu ei ole hoonete või kruntide kaupa spetsiifiliselt siduvaks tehtud, on olemuslikult tegemist detailplaneeringu seletuskirjas sisalduva visiooniga, mis on mittesiduv ning mida tuleb arvestada teatava raamistiku andja ja suunanäitajana. ▪ Detailplaneeringu olemuslikust muutmisest 7. Kui elamuühikute määramine on detailplaneeringus toimunud mittesiduvalt (st pole kehtestamise resolutsioonis või pole siduvaks muutunud läbi vastuväidete lahendamise), tõusetub täiendavalt küsimus kas elamuühikute ümbertõstmine võib muuta detailplaneeringu olemust ja olla seeläbi lubamatu. 8. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks muudatus, mille tulemusena planeeringu terviklahenduse elluviimine ei ole põhimõtteliselt enam võimalik. Planeeringu terviklikkus seejuures väljendub asjakohastes maakasutus- ja ehitustingimustes, millega luuakse tasakaalustatud ja elluviidav kujutluspilt planeeringualast ning planeeringulahenduse osad on allutatud ruumilise terviklahenduse moodustamisele, selle toimimise tagamisele. 9. Taotleja leiab, et detailplaneeringuga olemuslikku muutmist elamuühikute ümbertõstmisel ei saa lõpuni küll välistada, kuid seda vaid äärmuslikematel juhtudel - nt kui ebaproportsionaalselt suures mahus suurendatakse elamuühikute arvu või tõstetakse elamuühikud ümber. 10. Kui aga nt 5 või rohkema korterelamuga alal tõstetakse erinvate kavandatud korterelamute vahel ringi nt 10%-15% elamuühikutest ja kogu ala elamuühikute arv ei muutu, siis ei saa rääkida ka detailplaneeringu olemuslikust muutmisest: - kuna elamuühikute arv alal tervikuna ei muutu, ei oma elamuühikute ümbertõstmine mõju parkimisele, haljastuskoormusele ja sotsiaalsele infrastruktuurile; - korterelamute projekteerimisel tuleb seejuures nagunii püsida detailplaneeringuga antud ehitusõiguse piires (PlnS § 126 lg 4 mõttes), mistõttu ei muutu midagi ka planeerimismenetluses käsitletud ja avalikustatud väliselt nähtavate ja seeläbi potentsiaalselt laiemat mõju omavate korterelamu näitajate suhtes. ▪ Projekteerimistingimustega detailplaneeringu muutmine 11. Taotleja hinnangul on küsimuse ammendavaks käsitlemiseks vaja hinnata, kas elamuühikute ümbertõstmine võib vajada detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega. Taotleja hinnangul sätestab EhS § 27 lg 4 sätestab kinnise loetelu asjaoludest, mille esinemisel on vajalik lisaks detailplaneeringule taotleda projekteerimistingimusi. Elamuühikute arvu muutumist hoonete lõikes pole selles loetelus käsitletud. Seetõttu ei ole taotleja hinnangul elamuühikute arvu muutmine detailplaneeringu ala piires erinevate hoonete vahel muudatus, mis vajak projekteerimistingimuste sätestamist. 12. Siinjuures on asjakohane pöörata ka tähelepanu EhS § 27 lõikele 3. Nimelt keelab nimetatud säte projekteerimistingimuste sätestamise, kui sellega muudetakse olemuslikult detailplaneeringut. See tähendab, et EhS § 27 lõikes 4 sätestatud muudatused on ehitusseadustiku mõttes muudatused, mis ei ole käsitletavad detailplaneeringu olemusliku muudatusena. Kui aga võrrelda korterite arvu muudatust EhS § 27 lõikes 4 sätestatud projekteerimistingimuste sätestamise aluseks olevate muudatustega, on selge, et tegemist on veelgi väiksema riivega muudatusega, mistõttu ei ole käesoleval juhul tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega juba ka ehitusseadustiku loogikast lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt palub taotleja käesolevaga vastust järgmistele küsimustele: 1. kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel on automaatselt detailplaneeringu olemuslik muutmine? tgsbaltic.com 2/3 2. kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel nõuab detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega? Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Martin Tamme vandeadvokaat tgsbaltic.com 3/3 Saatja: Martin Tamme <[email protected]> Saadetud: 02.07.2020 09:53 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: selgitustaotlus Tere! Edastan selgitustaotluse seoses detailplaneeringu olemusliku muutmise temaatikaga. Lugupidamisega, Martin TammePartner Ahtri 6a, 10151 Tallinn, EestiMobiil +372 503 5380, telefon +372 626 4300 Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 140 advokaadi. Büroo on strateegilises koostöös Valgevene advokaadibürooga Vlasova Mikhel & Partners.Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel