Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Tallinn, 02.07.2020
Selgitustaotlus
I Sissejuhatus
1. Käesolevaga esitab advokaadibüroo TGS Baltic (edaspidi taotleja) selgitustaotluse majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile, et saada hinnang kas elamuühikute arvu ümbertõstmine
detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel on automaatselt detailplaneeringu olemuslik
muutmine või kas see nõuab detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega.
2. Antud küsimus on tõusetunud seoses mitme suurema kinnisvara arendusprojektiga kus
detailplaneeringu alas on mitmeid korterelamuid ning kus lõplik hoonete paigutus, arhitektuurne
lahendus ning sellest tulenevalt ka elamuühikute jaotus kortermajade vahel selgub tavapäraselt
projekteerimise käigus.
3. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen on selles
küsimuses selgitanud, et korterite arv ei ole kinnistu ehitusõiguse osa ega PlanS § 126 kohaselt
detailplaneeringu ülesanne. A. Rikkinen märkis, et korterite arvu kohustuslik või soovituslik iseloom
peab selguma planeeringu vormistusest. Juhul, kui korterite arv on määratletud detailplaneeringu
kehtestamise otsuses või avalike vastuväidete vastuses, tuleb korterite arvu käsitleda siduva osana
detailplaneeringust.
4. Ka taotleja leiab, et A. Rikkinen’i käsitlus on õige, elamuühikute erinevate korterelamute vahel
ümbertõstmise võimalus on diskretsiooniotsus, mis sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
Automaatset keeldu või automaatset käsitlust detailplaneeringu olemusliku vastuolu esinemise kohta
ei saa olla. Siiski, nagu viidatud, on erinevate kohalike omavalitsusüksuste praktika erinev, mistõttu
soovib taotleja ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta.
II Taotleja käsitlus
▪ Korterite arvu mittesiduvus
5. Detailplaneeringus sätestatakse olemuslikult nii siduvaid, kui ka mittesiduvaid asjaolusid. Korterite
arvu määramine ei kuulu PlanS § 16 lg 1 kohaselt kohustuslike detailplaneeringu ülesannete hulka –
kuid praktikas tuleb sellega siiski arvestada, et oleks võimalik arvestada detailplaneeringu alast tingitud
koormustega parkimisele, sotsiaalsele infrastruktuurile jne.
6. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt asjas 3-12-382/36 p 18 ja 20 asunud seisukohale, et
detailplaneeringus tuleb eristada siduvat ja mittesiduvat osa ning selgitanud seejuures, et planeeringu
siduvasse osasse ehk resolutiivosasse kuuluvad küsimused, mis on kas selgelt määratletud
planeeringu resolutiivosana või mis kuuluvad planeeringu resolutiivossa planeerimisseaduse kohaselt.
EESTI EESTI LÄTI LEEDU
Ahtri 6a Kaluri 2 Elizabetes 63-11 Konstitucijos Ave. 21A
10151 Tallinn 51004 Tartu LV-1050 Riia LT-08130 Vilnius
Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Telefon +371 6788 9999 Telefon +370 5251 4444
[email protected] [email protected] [email protected] [email protected]
Ringkonnakohtu seisukohaga haakub A. Rikkinen’i selgitus, et siduvus võib tulla kehtestamise
otsusest või detailplaneeringu menetluse raames vastuväidete lahendamisel esitatud vastusest. Kui
aga elamuühikute arvu ei ole hoonete või kruntide kaupa spetsiifiliselt siduvaks tehtud, on olemuslikult
tegemist detailplaneeringu seletuskirjas sisalduva visiooniga, mis on mittesiduv ning mida tuleb
arvestada teatava raamistiku andja ja suunanäitajana.
▪ Detailplaneeringu olemuslikust muutmisest
7. Kui elamuühikute määramine on detailplaneeringus toimunud mittesiduvalt (st pole kehtestamise
resolutsioonis või pole siduvaks muutunud läbi vastuväidete lahendamise), tõusetub täiendavalt
küsimus kas elamuühikute ümbertõstmine võib muuta detailplaneeringu olemust ja olla seeläbi
lubamatu.
8. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks
muudatus, mille tulemusena planeeringu terviklahenduse elluviimine ei ole põhimõtteliselt enam
võimalik. Planeeringu terviklikkus seejuures väljendub asjakohastes maakasutus- ja
ehitustingimustes, millega luuakse tasakaalustatud ja elluviidav kujutluspilt planeeringualast ning
planeeringulahenduse osad on allutatud ruumilise terviklahenduse moodustamisele, selle toimimise
tagamisele.
9. Taotleja leiab, et detailplaneeringuga olemuslikku muutmist elamuühikute ümbertõstmisel ei saa
lõpuni küll välistada, kuid seda vaid äärmuslikematel juhtudel - nt kui ebaproportsionaalselt suures
mahus suurendatakse elamuühikute arvu või tõstetakse elamuühikud ümber.
10. Kui aga nt 5 või rohkema korterelamuga alal tõstetakse erinvate kavandatud korterelamute vahel ringi
nt 10%-15% elamuühikutest ja kogu ala elamuühikute arv ei muutu, siis ei saa rääkida ka
detailplaneeringu olemuslikust muutmisest:
- kuna elamuühikute arv alal tervikuna ei muutu, ei oma elamuühikute ümbertõstmine mõju
parkimisele, haljastuskoormusele ja sotsiaalsele infrastruktuurile;
- korterelamute projekteerimisel tuleb seejuures nagunii püsida detailplaneeringuga antud
ehitusõiguse piires (PlnS § 126 lg 4 mõttes), mistõttu ei muutu midagi ka planeerimismenetluses
käsitletud ja avalikustatud väliselt nähtavate ja seeläbi potentsiaalselt laiemat mõju omavate
korterelamu näitajate suhtes.
▪ Projekteerimistingimustega detailplaneeringu muutmine
11. Taotleja hinnangul on küsimuse ammendavaks käsitlemiseks vaja hinnata, kas elamuühikute
ümbertõstmine võib vajada detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega. Taotleja
hinnangul sätestab EhS § 27 lg 4 sätestab kinnise loetelu asjaoludest, mille esinemisel on vajalik lisaks
detailplaneeringule taotleda projekteerimistingimusi. Elamuühikute arvu muutumist hoonete lõikes
pole selles loetelus käsitletud. Seetõttu ei ole taotleja hinnangul elamuühikute arvu muutmine
detailplaneeringu ala piires erinevate hoonete vahel muudatus, mis vajak projekteerimistingimuste
sätestamist.
12. Siinjuures on asjakohane pöörata ka tähelepanu EhS § 27 lõikele 3. Nimelt keelab nimetatud säte
projekteerimistingimuste sätestamise, kui sellega muudetakse olemuslikult detailplaneeringut. See
tähendab, et EhS § 27 lõikes 4 sätestatud muudatused on ehitusseadustiku mõttes muudatused, mis
ei ole käsitletavad detailplaneeringu olemusliku muudatusena. Kui aga võrrelda korterite arvu
muudatust EhS § 27 lõikes 4 sätestatud projekteerimistingimuste sätestamise aluseks olevate
muudatustega, on selge, et tegemist on veelgi väiksema riivega muudatusega, mistõttu ei ole
käesoleval juhul tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega juba ka ehitusseadustiku loogikast
lähtuvalt.
Eeltoodust tulenevalt palub taotleja käesolevaga vastust järgmistele küsimustele:
1. kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel on
automaatselt detailplaneeringu olemuslik muutmine?
tgsbaltic.com 2/3
2. kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel
nõuab detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega?
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Martin Tamme
vandeadvokaat
tgsbaltic.com 3/3
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Tallinn, 02.07.2020
Selgitustaotlus
I Sissejuhatus
1. Käesolevaga esitab advokaadibüroo TGS Baltic (edaspidi taotleja) selgitustaotluse majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile, et saada hinnang kas elamuühikute arvu ümbertõstmine
detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel on automaatselt detailplaneeringu olemuslik
muutmine või kas see nõuab detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega.
2. Antud küsimus on tõusetunud seoses mitme suurema kinnisvara arendusprojektiga kus
detailplaneeringu alas on mitmeid korterelamuid ning kus lõplik hoonete paigutus, arhitektuurne
lahendus ning sellest tulenevalt ka elamuühikute jaotus kortermajade vahel selgub tavapäraselt
projekteerimise käigus.
3. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen on selles
küsimuses selgitanud, et korterite arv ei ole kinnistu ehitusõiguse osa ega PlanS § 126 kohaselt
detailplaneeringu ülesanne. A. Rikkinen märkis, et korterite arvu kohustuslik või soovituslik iseloom
peab selguma planeeringu vormistusest. Juhul, kui korterite arv on määratletud detailplaneeringu
kehtestamise otsuses või avalike vastuväidete vastuses, tuleb korterite arvu käsitleda siduva osana
detailplaneeringust.
4. Ka taotleja leiab, et A. Rikkinen’i käsitlus on õige, elamuühikute erinevate korterelamute vahel
ümbertõstmise võimalus on diskretsiooniotsus, mis sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
Automaatset keeldu või automaatset käsitlust detailplaneeringu olemusliku vastuolu esinemise kohta
ei saa olla. Siiski, nagu viidatud, on erinevate kohalike omavalitsusüksuste praktika erinev, mistõttu
soovib taotleja ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta.
II Taotleja käsitlus
▪ Korterite arvu mittesiduvus
5. Detailplaneeringus sätestatakse olemuslikult nii siduvaid, kui ka mittesiduvaid asjaolusid. Korterite
arvu määramine ei kuulu PlanS § 16 lg 1 kohaselt kohustuslike detailplaneeringu ülesannete hulka –
kuid praktikas tuleb sellega siiski arvestada, et oleks võimalik arvestada detailplaneeringu alast tingitud
koormustega parkimisele, sotsiaalsele infrastruktuurile jne.
6. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt asjas 3-12-382/36 p 18 ja 20 asunud seisukohale, et
detailplaneeringus tuleb eristada siduvat ja mittesiduvat osa ning selgitanud seejuures, et planeeringu
siduvasse osasse ehk resolutiivosasse kuuluvad küsimused, mis on kas selgelt määratletud
planeeringu resolutiivosana või mis kuuluvad planeeringu resolutiivossa planeerimisseaduse kohaselt.
EESTI EESTI LÄTI LEEDU
Ahtri 6a Kaluri 2 Elizabetes 63-11 Konstitucijos Ave. 21A
10151 Tallinn 51004 Tartu LV-1050 Riia LT-08130 Vilnius
Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Telefon +371 6788 9999 Telefon +370 5251 4444
[email protected] [email protected] [email protected] [email protected]
Ringkonnakohtu seisukohaga haakub A. Rikkinen’i selgitus, et siduvus võib tulla kehtestamise
otsusest või detailplaneeringu menetluse raames vastuväidete lahendamisel esitatud vastusest. Kui
aga elamuühikute arvu ei ole hoonete või kruntide kaupa spetsiifiliselt siduvaks tehtud, on olemuslikult
tegemist detailplaneeringu seletuskirjas sisalduva visiooniga, mis on mittesiduv ning mida tuleb
arvestada teatava raamistiku andja ja suunanäitajana.
▪ Detailplaneeringu olemuslikust muutmisest
7. Kui elamuühikute määramine on detailplaneeringus toimunud mittesiduvalt (st pole kehtestamise
resolutsioonis või pole siduvaks muutunud läbi vastuväidete lahendamise), tõusetub täiendavalt
küsimus kas elamuühikute ümbertõstmine võib muuta detailplaneeringu olemust ja olla seeläbi
lubamatu.
8. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks
muudatus, mille tulemusena planeeringu terviklahenduse elluviimine ei ole põhimõtteliselt enam
võimalik. Planeeringu terviklikkus seejuures väljendub asjakohastes maakasutus- ja
ehitustingimustes, millega luuakse tasakaalustatud ja elluviidav kujutluspilt planeeringualast ning
planeeringulahenduse osad on allutatud ruumilise terviklahenduse moodustamisele, selle toimimise
tagamisele.
9. Taotleja leiab, et detailplaneeringuga olemuslikku muutmist elamuühikute ümbertõstmisel ei saa
lõpuni küll välistada, kuid seda vaid äärmuslikematel juhtudel - nt kui ebaproportsionaalselt suures
mahus suurendatakse elamuühikute arvu või tõstetakse elamuühikud ümber.
10. Kui aga nt 5 või rohkema korterelamuga alal tõstetakse erinvate kavandatud korterelamute vahel ringi
nt 10%-15% elamuühikutest ja kogu ala elamuühikute arv ei muutu, siis ei saa rääkida ka
detailplaneeringu olemuslikust muutmisest:
- kuna elamuühikute arv alal tervikuna ei muutu, ei oma elamuühikute ümbertõstmine mõju
parkimisele, haljastuskoormusele ja sotsiaalsele infrastruktuurile;
- korterelamute projekteerimisel tuleb seejuures nagunii püsida detailplaneeringuga antud
ehitusõiguse piires (PlnS § 126 lg 4 mõttes), mistõttu ei muutu midagi ka planeerimismenetluses
käsitletud ja avalikustatud väliselt nähtavate ja seeläbi potentsiaalselt laiemat mõju omavate
korterelamu näitajate suhtes.
▪ Projekteerimistingimustega detailplaneeringu muutmine
11. Taotleja hinnangul on küsimuse ammendavaks käsitlemiseks vaja hinnata, kas elamuühikute
ümbertõstmine võib vajada detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega. Taotleja
hinnangul sätestab EhS § 27 lg 4 sätestab kinnise loetelu asjaoludest, mille esinemisel on vajalik lisaks
detailplaneeringule taotleda projekteerimistingimusi. Elamuühikute arvu muutumist hoonete lõikes
pole selles loetelus käsitletud. Seetõttu ei ole taotleja hinnangul elamuühikute arvu muutmine
detailplaneeringu ala piires erinevate hoonete vahel muudatus, mis vajak projekteerimistingimuste
sätestamist.
12. Siinjuures on asjakohane pöörata ka tähelepanu EhS § 27 lõikele 3. Nimelt keelab nimetatud säte
projekteerimistingimuste sätestamise, kui sellega muudetakse olemuslikult detailplaneeringut. See
tähendab, et EhS § 27 lõikes 4 sätestatud muudatused on ehitusseadustiku mõttes muudatused, mis
ei ole käsitletavad detailplaneeringu olemusliku muudatusena. Kui aga võrrelda korterite arvu
muudatust EhS § 27 lõikes 4 sätestatud projekteerimistingimuste sätestamise aluseks olevate
muudatustega, on selge, et tegemist on veelgi väiksema riivega muudatusega, mistõttu ei ole
käesoleval juhul tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega juba ka ehitusseadustiku loogikast
lähtuvalt.
Eeltoodust tulenevalt palub taotleja käesolevaga vastust järgmistele küsimustele:
1. kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel on
automaatselt detailplaneeringu olemuslik muutmine?
tgsbaltic.com 2/3
2. kas elamuühikute arvu ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel
nõuab detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega?
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Martin Tamme
vandeadvokaat
tgsbaltic.com 3/3
Saatja: Martin Tamme <
[email protected]>
Saadetud: 02.07.2020 09:53
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: selgitustaotlus
Tere!
Edastan selgitustaotluse seoses detailplaneeringu olemusliku muutmise
temaatikaga.
Lugupidamisega,
Martin TammePartner
Ahtri 6a, 10151 Tallinn, EestiMobiil +372 503 5380, telefon +372 626
4300 Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele
spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu
kontoris töötab üle 140 advokaadi. Büroo on strateegilises koostöös
Valgevene advokaadibürooga Vlasova Mikhel &
Partners.Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on
mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on
privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale
seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks
või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas
oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt
keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil
viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma
süsteemist. Täname.