Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. juuli 2020
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
02.07.2020 nr 1.1-6/20-008
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vaides
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 13.03.2020
finantskorrektsiooniotsusele nr 1.1-5.1/20/233
1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus
1.1. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 51 alusel vaatas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM või vaideorgan) läbi Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalameti (registrikood 75014913, edaspidi Keskkonna- ja
Kommunaalamet või vaide esitaja või toetuse saaja) 30.03.2020 esitatud vaide.
1.2. Vaide esitaja taotleb:
1.2.1. tunnistada kehtetuks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi ka EAS või
rakendusüksus) kui rakendusüksuse 13.03.2020 finantskorrektsiooni otsus nr 1.1-
5.1/20/233 (edaspidi ka FKO);
1.2.2. peatada FKO täitmine vaide esemeks olevas nõudes vaidemenetlusjärgse kohtumenetluse
lõppemiseni või alternatiivselt vaide esemeks olevas nõudes vaidemenetluse järel
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.
2. Vaide menetlemise aluseks olevad dokumendid ja asjaolud
2.1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 18.05.2018 EAS-le projekti „Päikeseelektrit
tootvate teekatendite arendamine ja kasutuselevõtt“ (taotluse registreerimisnumber EU52398)
(edaspidi projekt) ettevõtlusministri 28.03.2016 määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate hangete
toetamise tingimused“ (edaspidi meetme määrus) kohase toetuse saamiseks.
2.2. EAS tunnistas 04.07.2018 otsusega nr 1.1-5.1/18/771 (edaspidi otsus) vaide esitaja toetuse
saamiseks vastavaks ning eraldas Keskkonna- ja Kommunaalametile toetuse 387 600,00 euro
ulatuses. Projekti abikõlblikkuse periood algas taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise
kuupäevast ja lõppes 30.09.2020.
2.3. Projekti eesmärgiks oli luua kohaliku omavalitsuse üksustel päikeseelektrit kasutavate ja
tootvate tee infrastruktuurilahenduste tellimise võimekus ning arendada vastavat nõudlust.
2.4. Projekti elluviimiseks avaldas 13.10.2014 vaide esitaja riigihangete registris rahvusvahelise
avatud hankemenetlusega riigihanke „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel tee-ehitusobjektidel
2
ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse
osutamine“ (viitenumber 156076) hanketeate (edaspidi HT).
2.5. Riigihanke (viitenumber 156076) raames sõlmis 07.12.2015 Tallinna Kommunaalamet (alates
01.06.2019 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) käsunduslepingu nr 2.15TE/TKA152
pakkujaga TPJ Inseneribüroo OÜ. Toetuse saajale on selle lepingu alusel projekti raames välja
makstud toetust kokku summas 79 180,26 eurot väljamaksetaotluste nr VM047272 ja VM047356
alusel.
2.6. EAS esitas 18.11.2019 toetuse saajale teatise mittevastavuse menetluse algatamise kohta, kuna
Rahandusministeerium (edaspidi RM) viis 22.02.2018–23.08.2018 projektile „Paldiski mnt
kergliiklustee lõigus Järvekalda tee kuni Tähetorni tänav“ (nr 2014-2020.9.01.17-0035) läbi auditi
nr ERF-280/2018 (edaspidi audit), mille käigus kontrollis muuhulgas ka hangete läbiviimise
õiguspärasust. Auditi aruande punkti 4.1 kohaselt viis toetuse saaja 2014. a oktoobris läbi
rahvusvahelise avatud hankemenetlusega riigihanke „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel
tee-ehitusobjektidel ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja
omanikujärelevalve teenuse osutamine” (viitenumber 156076). HT punkti III.2.3 „Tehniline ja
kutsealane pädevus“ alapunktides 5, 6 ja 8 oli toetuse saaja pakkuja vastutavatele isikutele
muuhulgas sätestanud järgmised kvalifitseerimistingimused:
2.6.1. pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja
vähemalt B-kategooria pädevust. Pakkujal tuleb esitada elektritööde omanikujärelevalve vastutava
isiku pädevustunnistus;
2.6.2. pakkuja teehoiutööde ja sildade omanikujärelevalve vastutav isik peab omama kehtivat
teehoiutööde tegevusluba. Pakkujal tuleb esitada koopia teehoiutööde tegevusloast.
2.7. Auditi läbiviimise käigus leidis RM, et tingimus, mille kohaselt peab välismaine pakkuja
olema läbinud erialase hariduse tunnustamise protsessi ning esitama elektritööde
omanikujärelevalve vastutava isiku pädevustunnistuse juba pakkumuse esitamise ajaks, piirab
põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Toetuse saaja on pakkuja
vastutavalt isikult nõudnud ka tegevusluba, kuid ei ole andnud võimalust potentsiaalsele
välispakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohast analoogset tõendit. Samuti ei ole
nõuete loetlemisel kasutatud sõna „samaväärne“ vms, mis võimaldaks pakkujal tõlgendada
tingimust vähem piiraval moel.
2.8. Audiitorite hinnangul esinesid tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse
01.09.2014. a määruse nr 143 (edaspidi tagasimaksete määrus) § 22 lõikes 11 punktis 6 toodud
asjaolud, mille tõttu hankelepingutele eraldatavat toetust vähendati 10 protsenti, kuna riigihankes
seatud kvalifitseerimise tingimused ei olnud vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega.
Audiitorid leidsid, et 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine on põhjendatud,
kuna hange viidi läbi e-hankena riigihangete registris ning avalikustamine oli toimunud määral,
mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil
tegutseval ettevõtjal – hanketeade oli avaldatud riigihangete registris ja riigihangete portaalis TED
(Tenders Electronic Daily). Hankes osales 5 pakkujat.
2.9. Toetuse saaja esitas 25.11.2019 vastuse, milles märkis, et on korduvalt väljendanud oma
seisukohta ning on jätkuvalt arvamusel, et riigihanke (viitenumber 156076) hankemenetlus oli läbi
viidud korrektselt ning et hankija sätestatud tingimused ei ole olnud piiravad, vaid kõiki
potentsiaalseid pakkujaid on koheldud võrdselt, nõuded on kehtestatud vastavalt siseriiklikele
õigusaktidele ja on seega põhjendatud ega ole ebaproportsionaalsed. Tagatud on olnud piisav
konkurents. Seega on hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-st tulenevad nõuded on
täidetud.
3
2.10. EAS esitas 15.01.2020 toetuse saajale teatise mittevastavuse menetluse algatamise kohta,
kuna 17.05.2019–09.01.2020 viis RM toetuse saaja rakendatavale projektile nr 2014-
2020.10.01.16-0034 (rakendusüksus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) (edaspidi TTJA)
läbi auditi nr CF-160/2019, mille käigus kontrollis samuti hanke nr 156076 läbiviimise
õiguspärasust. Auditi käigus RM tuvastas lisaks eelpool otsuses märgitule aruande punkti 4.1
kohaselt, et hanketeate punkti III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ alapunktides 7, 8 ja 9
pakkuja vastutavatele isikutele seatud järgmised kvalifitseerimistingimused on samuti piiravad,
mittevastavad ja ebaproportsionaalsed:
2.10.1. pakkuja kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama ehituse
kõrgharidust ja olema registreeritud majandustegevuse registris (edaspidi MTR) üldehituse
omanikujärelevalve tegevusalal;
2.10.2. pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja
vähemalt B kategooria pädevust, olema registreeritud MTR-s elektrisüsteemide
omanikujärelevalve tegevusalal;
2.10.3. pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja olema
sooritanud aedniku III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami. Pakkujal tuli
esitada vastutava isiku kutseeksami tunnistuse koopia.
2.11. Eelnimetatud kvalifitseerimistingimuste puhul leidis RM auditi käigus, et toetuse saaja ei ole
andnud võimalust esitada samaväärne või sarnane registreering, tunnistus või luba. Samuti ei ole
potentsiaalsele välispakkujale antud võimalust esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid
analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välispakkujate võimekust hankelepingut täita.
Auditi hinnangul piiravad antud tingimused põhjendamatult konkurentsi ja tekitavad ebavõrdset
kohtlemist võimalike välispakkujate suhtes.
2.12. EAS kaaludes kõiki audiitorite poolt välja toodud märkusi ja küsides täiendavalt toetuse
saajalt asjakohaseid selgitusi, nõustus EAS auditi aruandes tooduga. EAS asus seisukohale, et
riigihankes (viitenumber 156076) käsitletud kvalifitseerimistingimused olid piiravad ja
mittevastavad, mistõttu ei olnud toetuse saaja järginud RHS v.r § 3 p 3 ja § 39 lg-t 1. Sellest
lähtuvalt oli toetuse saaja rikkunud talle STS2014_2020 § 26 lg-s 1 pandud kohustust, järgida
projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-s sätestatud nõudeid.
2.13. Arvestades kõiki asjaolusid, eriti riigihankes esitatud pakkumuste rohkust ja
konkurentsikahjustamisest tuleneva võimaliku kahju suurust oli EAS-i hinnangul proportsionaalne
vähendada hankelepingule eraldatavat toetust 10%. EAS-i hinnangul ei olnud põhjendatud
tagasinõude määra vähendamine alla 10%, kuna hankija oli rikkunud RHS §-s 3 sätestatud
üldpõhimõtteid, eriti võrdse kohtlemise põhimõtet ja arvestades, et toetuse saaja oli seadnud
käesolevas hankes mitu piiravat ja mittevastavat tingimust, puudub teadmine, milline oleks olnud
pakkujate ring ja pakkumuste maksumused, kui toetuse saaja oleks pakkuja vastutavatele isikutele
seadnud RHS-i kohased kvalifitseerimistingimused, suurendades seeläbi võimalust saada turult
parim pakkumus.
2.14. EAS rakendusüksusena tegi 13.03.2020 finantskorrektsiooni kohta FKO.
2.15. FKO-s heitis EAS vaide esitajale ette seda, et viies läbi riigihanke ei järginud riigihangete
seaduse (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punktist 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt
peaks kõiki pakkujaid kohtlema võrdselt, andes kõikidele pakkujatele võimaluse osaleda
riigihankel samadel alustel. Samuti ei ole järgitud RHS v.r § 39 lg 1 tulenevat nõuet, mis sätestab
selle, et kõik hankelepingu täimise võime tõendamiseks seotud kvalifitseerimise tingimused
peavad olema vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemega. Lisaks ei ole toetuse saaja
4
järginud RHS v.r § 41 lõikest 3 tulenevat kohustust erinõuete puhul märkida välispakkuja
asukohariigi asjakohase tõendi esitamise võimalikkust.
2.16. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 22 lõike 11 punkti
5 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 %, kui riigihangete korraldamisel
on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks
hanketeates või hankedokumentides on nimetatud kriteerium, mis on vastuolus RHS-iga.
Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel
sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. EAS
kaalus riigihankes esinenud rikkumiste raskust ja leidis, et asjakohane on rakendada 10 % suurust
finantskorrektsiooni määra.
2.17. Seoses asjaoluga, et toetuse saaja sõlmis 07.12.2015 hankelepingu nr 2.1-5TE/TKA152
pakkujaga TPJ Inseneribüroo OÜ-ga (endise ärinimega Teede Projektijuhtimise AS), esitas toetuse
saaja EAS-ile väljamaksetaotluse nr VM047419. TPJ Inseneribüroo OÜ arve nr 7213 oli summas
1392,00 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud kulud olid seotud riigihankega „Tallinna
Kommunaalameti tellitavatel tee-ehitusobjektidel ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi,
hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse osutamine“ viitenumbriga 156076.
2.18. EAS luges väljamaksetaotluses kajastatud kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 139,20
(1392,00 *10%) eurot, millest toetus on 69,60 eurot ja omafinantseering on 69,60 eurot ning
vähendas mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.
3. Vaide esitaja ja vaideorgani seisukohad
3.1. Vaide esitaja esitas 13.04.2020 FKO peale MKM-le vaide. Vaides ei tunnista vaide esitaja
RHS rikkumist. Selgitusena on vaides välja toodud, et FKO on materiaalselt õigusvastane, sest
toetuse saaja ei ole hanke läbiviimise ajal kehtinud õigust rikkunud, mistõttu puudub õiguslik alus
FKO tegemiseks põhjendusega, et toetuse saaja on saanud toetuse mitteabikõlbliku kulu
hüvitamiseks. Vaide esitaja leiab, et hankes on sätestatud pakkujatele nõuded, mis tulenesid hanke
läbiviimise ajal kehtinud siseriiklikest õigusaktidest (eelkõige RHS v.r § 41 lõikest 3) ja seega ei
ole hankija kohelnud välisriigi pakkujaid ebavõrdselt võrreldes siseriiklike pakkujatega.
3.2. Kvalifitseerimistingimus „Pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab omama
erialast haridust ja vähemalt B –kategooria pädevust; olema registreeritud MTR-s
elektrisüsteemide omanikujärelevalve tegevusalal. Pakkujal tuleb esitada elektritööde
omanikujärelevalve vastutava isiku pädevustunnistus“.
3.2.1. Vaide esitaja hinnangul ei ole tegemist RHS v.r § 3 punkti 3 rikkumisega kuna hanketeates
ega hankedokumentides ei ole välja toodud, et hankija aktsepteerib vaid siseriiklikke tõendeid või
oleks viidanud just siseriiklikule kutsetunnistusele.
3.2.2. Vaideorgani seisukohalt on hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimus, et välispakkuja
peab olema läbinud siseriikliku erialase hariduse tunnustamise protsessi ning peab esitama
elektritööde omanikujärelevalve vastutava isiku B kategooria pädevustunnistuse juba pakkumuse
esitamise ajaks, piirab põhjendamatult konkurentsi ning tekitab ebavõrdset kohtlemist.
Eelnimetatud kvalifitseerimistingimuse puhul ei andnud hankija potentsiaalsetele pakkujatele
võimalust esitada samaväärne või sarnane tunnistus või oma asukohariigi õigusaktide kohaseid
analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välispakkujate võimekust hankelepingut täita.
5
3.2.3. MTR registreeringu nõude osas asub vaideorgan seisukohale, et vastutavatelt spetsialistidelt
MTR registreeringu nõudmine on pakkujate võimekuse kontrollimiseks sobimatu ja seetõttu
vastuolus RHS § 39 lõikega 1.
3.2.4. Vaideorgan toetus oma seisukoha kujundamisel riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi
VAKO) 13.01.2011 otsusele nr 266-10/121515, millises on leitud: „Samuti on hankijal RHS § 41
lg 3 kohaselt kohustus kontrollida, et pakkujatel oleksid kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud
õigusaktidega kehtestatud erinõuete täitmist tõendavad tegevusload ja registreeringud. Hankijal ei
ole aga õigust hankemenetluses osalemise eeldusena nõuda pakkujatelt avalik-õiguslike
toimingute tegemist, mis ei ole õigusaktidest tulenevalt hankelepingu alusel teostatavate tegevuste
jaoks nõutavad ega muul põhjusel vältimatult hankelepingu täitmiseks vajalikud. Vastutavate
spetsialistide majandustegevuse registrisse kandmise eesmärk on tõendada ettevõtja võimekust
registreeritud tegevusalal tegutseda. Majandustegevuse registri kannet saab küll sisuliselt käsitada
muu hulgas tõendina sinna kantud vastutava spetsialisti pädevuse kohta, kuid selle puudumine ei
saa mingil moel olla tõendiks teise spetsialisti samaväärse pädevuse puudumise kohta või
õigussuhte puudumise kohta pakkujaga. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peab
hankija kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni sisuliselt ega saa üksnes ettevõtja vormiliste ja
töökorralduslike valikute alusel jätta teda kvalifitseerimata.“ Sellest lähtuvalt leidis VAKO, et
nõue vastatava spetsialisti majandustegevuse registris registreerituse kohta pakkujate võimekuse
kontrollimiseks on sobimatu ja seetõttu on see vastuolus RHS v.r § 39 lg-ga 1.
3.3. Kvalifitseerimistingimus „Pakkuja teehoiutööde ja sildade omanikujärelevalve vastutav isik
peab omama kehtivat teehoiutööde tegevusluba. Pakkujal tuleb esitada koopia teehoiutööde
tegevusloast“.
3.3.1. Vaide esitaja märgib, et hankija ei saanud kehtestada nõuet, et välisriigi pakkuja esitaks
analoogse tegevusloa või lisada nimetatud tegevusloa lõppu „samaväärne“. Hankija pidi lähtuma
siseriiklikest õigusaktidest, muuhulgas tol hetkel kehtinud RHS § 41 lõikest 3 ja teeseaduse § 25
1 lõike 1 punktist 7.
3.3.2. Vaideorgan ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et ta ei oleks saanud kehtestada
teehoiutööde tegevusloa nõuet selliselt, et välisriigi pakkuja esitaks enda asukohariigis väljastatud
analoogse tegevusloa või tõendi, millega ta tõendab, et omab õigust teostada vastavaid teehoiutöid.
Vaideorgani hinnangul oleks vaide esitaja pidanud kvalifitseerimise tingimustes võimaldama
pakkuja asukohariigi või muu pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi esitamist ja alles
hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest tuleneva nõude täitmist.
3.4. Kvalifitseerimistingimus „Pakkuja kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutav isik peab
omama ehituse kõrgharidust ja olema registreeritud MTR-s üldehituse omanikujärelevalve
tegevusalal“.
3.4.1. Vaide esitaja väidab, et hanketeate punktis 18 on ka märgitud, et pakkuja peab omama MTR-
s erinevaid tegevuslubade registreeringuid. Hankija on lisanud, et kontrollib Eestis asuva pakkuja
registreeringut andmekogus olevate allikate andmete põhjal, kuid välisriigis registreeritud pakkuja
peab esitama registreeringu nõude täitmise kohta „asjakohase tõendi“. Seega oli pakkujal endal
sobivuse kohta juba tingimustest tulenevalt võimalik esitada välisriigi tõendeid ning hankijal oli
võimalus nende tõendite vastavust hinnata.
3.4.2. MTR registreeringu nõude osas on MKM juba eelnevalt märkinud, et vastutavatelt
spetsialistidelt MTR registreeringu nõudmine on pakkujate võimekuse kontrollimiseks sobimatu
ja seetõttu vastuolus RHS § 39 lg-ga 1.
6
3.4.3. Vaideorgan selgitab, et tehnilise ja kutsealase suutlikkuse punkte 5-6 ja 18 tuleb vaadata
teineteisest eraldiseisvalt. Punktides 56 on toetuse saaja seadnud kvalifikatsiooninõuded pakkuja
vastutavale isikule, kuid punktis 18 on seatud ettevõttele ehk pakkujale.
3.5. Pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja olema
sooritanud aedniku III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami“.
3.5.1. Vaide esitaja väidab, et haljastuse omanikujärelevalve vastutava isiku kutsepädevuse osas
tuleb rõhutada, et vana süsteemi alusel välja antud kutsete kehtivusaeg oli 10 aastat ja hanke
korraldamise ajal ei olnud uue kutsesüsteemi alusel veel kutseid väljastatud. Esimesed kutsed
väljastati alles 2016. aastal ehk pärast hanke korraldamist. Hankemenetluse käigus selgitas hankija
potentsiaalsetele pakkujatele, et ta arvestab kvalifitseerimisel nii vanu kui ka uusi kutseid ehk
mõlemaid omistatud kutseid (aednik III kutsetase või meisteraednik tase 5, arborist III kutsetase
või meisterarborist tase 5, maastikuehitaja III kutsetase või vanemmaastikuehitaja tase 5).
3.5.2. Vaideorgani hinnangul on kutsetunnistuste tähistega I–V küsimine
kvalifitseerimistingimusena piirav välispakkujate suhtes. Seda põhjusel, et täpselt sama nime ja
sisuga (kutse)tunnistusi teistes Euroopa riikides ei väljastatud ega väljastata. Arvestades eeltoodut
ja asjaolu, et hankija ei ole hanketeates nõudele lisanud märget „või samaväärne“ vms, on sellise
nõude seadmine välispakkuja suhtes piirav, kuna tegemist on Eesti siseste kutsestandarditega ja
nende alusel väljastatavate kutsetunnistustega, mis nimelisi välisriikides ei väljastata.
3.5.3. Samuti on kvalifitseerimistingimus mittevastav kuna nõuab kutsestandardeid, mis on
aegunud. Kuigi hankija selgitas teabevahetuses, et aktsepteerib nii uusi kui ka vanu kutsestandardi
alusel väljastatud kutseid, ei pruukinud antud selgitus olla kõigile huvitatud isikutele üheselt leitav.
RHS põhimõtetega on vastuolus, et läbi teabevahetuse toimub selgitamine. Hankija oleks pidanud
hanketeadet muutma.
Samale seisukohale asus Tallinna Halduskohtus oma 22.06.2018 otsuses nr 3-18-939, kui nõustus
VAKO 30.04.2018 otsusega nr 52-18/189554. RHS § 56 lg 2 kohaselt esitab hankija selgitused
hanketeate või hankedokumentide kohta, pakkumuse esitamise ettepaneku kohta või muu
täiendava teabe, mille avaldamist hankija peab võimalikuks, üheaegselt selgitusi või täiendavat
teavet küsinud isikule, kõigile pakkujatele ja hankedokumendid või pakkumuse esitamise
ettepaneku saanud taotlejatele või hankedokumendid saanud huvitatud isikutele, kellel on vastaval
hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, ning avalikustab need koos
hankedokumentidega. Hankija esitab nimetatud teabe kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse
saamisest arvates. RHS § 56 lg 2 paneb seega hankijale kohustuse esitada huvitatud isikutele
selgitused või muu täiendav teave, küll aga ei tähenda see, et hankija võiks selgituste kaudu asuda
hankedokumente muutma. Vastupidi, lähtuvalt RHS § 36 lg-test 1, 2, 3 ja 4 on hankija kohustatud
muutma hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva ning
teavitama hankedokumentides tehtud muudatustest ja edastama muudetud hankedokumendid
üheaegselt kohe kõigile pakkujatele ja huvitatud isikutele.
Kuigi hankija ei pruugi hankedokumente koostama asudes olla täpselt teadlik kõiki riigihanke
objekti puudutavatest asjaoludest, siis ei tähenda see, et juhul kui hankedokumentides kirjeldatud
asjaolud on muutnud või informatsioon täienenud, siis ei peaks hankija hankedokumentides
vajalikku informatsiooniga kaasajastama. Vastupidi, selleks et täita RHS § 3 p-is 1 nimetatud
üldpõhimõtet peaks hankija hoolitsema selle eest, et hankedokumendid kirjeldaksid juba
hanketeate avaldamise ajal riigihanke objekti võimalikult täpselt.
7
Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse
ja kontrollitavuse ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja neid mitte diskrimineerima (RKHKo
12.10.2011, 3-3-1-31-11, p 15; 16.11.2011, 3-3-1-65-11, p 26). Hankemenetluse läbipaistvuse,
kontrollitavuse ning riigihankel osalevate isikute võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peavad
hanketingimused olema seega sätestatud selliselt, et kõigile hankemenetluses osalemisest
huvitatud isikutele oleks hankemenetluses osalemine ligipääsetav ning neil oleksid võrdsed
võimalused hankes osalemiseks ja hankija vajadustele vastava pakkumuse tegemiseks.
3.6. MKM asub seisukohale, et nõuete osas, mis puudutasid kindlat kutset, MTR
registreeringut või tegevusluba, on välispakkuja jaoks piiravad.
3.6.1. Sisuliste kvalifitseerimistingimuste sõnastamisel on hankijatele jäetud avar kaalutlusruum,
mille teostamisel tuleb järgida RHS v.r § 39 lg 1 lauses 2 sätestatut (vastavus ja proportsionaalsus)
ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Oluline on, et hanketeates oleks sõnaselgelt ette
nähtud, millise konkreetse dokumendiga soovib hankija kontrollida pakkuja puhul sisulise
kvalifitseerimistingimuse täitmist. Hankija on hanketeates sätestanud sõnaselgelt selleks kutse ja
tegevusloa, mille peab olema väljastanud Eestis asuv asutus ning Eesti MTR registreeringu. Teist
võimalust ei ole hanketeates välja toodud. Kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontrollimiseks
nõutud dokumendid ja registreering sisustavad hankija esitatud tingimust, mistõttu ei saa neid
lahus vaadelda.
3.6.2. Vaidlusaluste tingimuste tõttu olid eelisseisundis pakkujad, kellel oli Eesti õigusaktidele
vastav nõue täidetud juba varem, st enne vaidlusaluse hanke avaldamist. Kuivõrd välismaiste
pakkujate puhul on vaidlusaluse nõude varasem täitmine pigem ebatõenäoline ning nad peavad
enne nõude täitmist tegema endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva
(nt mis tingimustel, kellele ja mis vormis saab kutsetaotlust esitada), võib nende puhul eeldada, et
nad on ebavõrdsemas seisus võrreldes Eesti päritolu pakkujatega, kellelt saab eeldada suuremat
teadlikkust nõude täitmise osas või oma tavapärase majandustegevusega seonduvalt ka nõude
varasemat täitmist. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega
vastuolus hankes osalemist võimaldavate tingimuste kehtestamine, millest õigesti aru saamiseks
on vaja tunda hankija asukohariigi praktikat (vt nt C-171/15, p 42, või C-27/15, punktid 45-46 ja
51). Ei ole usutav, et kõik antud valdkonnas tegutsemiseks vajalikud nõuded, sh ka nõude täitmise
protsess tervikuna on üleeuroopaliselt ühetaolised väitmaks, et vaidlusaluste tingimuste seadmine
pakkumuse esitamiseks mingisugust mõju pakkujatele ei avaldanud. Isegi kui asuda seisukohale,
et nõuded antud valdkonnas tegutsemiseks on ühetaolised ning liikmesriigiti ei esine erinevusi ka
nõude täitmise protsessis, on arusaamatu, miks ei piisanud hankemenetluse läbiviimise etapis
pakkuja võimekuse kindlakstegemiseks ka sellest, kui pakkujal on oma asukohariigi vajalikud
nõuded täidetud.
3.6.3. Kvalifitseerimise tingimus ei ole vastav ja proportsionaalne hankelepingu esemega, kuivõrd
pakkuja võimet hankelepingut täita oleks saanud tõendada ka kergema tingimuse abil
(aktsepteerides teisi samaväärseid teiste riikide kutseid, tegevuslubasid ja MTR registreeringut).
Euroopa Kohus on otsuses Succhi di Frutta1 läbipaistvuse põhimõtte olemust selgitades märkinud,
et kõik hankemenetluse tingimused peavad olema hanketeates või tehnilises kirjelduses sõnastatud
selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Sellest tulenevalt ei piisa sellest kui riigihanke
alusdokumentatsiooni olulist aspekti täpsustatakse selgitusega.
3.6.4. Rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete, mille hanketeade tuleb esitada ka Euroopa
Liidu Teatajas avaldamiseks, selgeks eesmärgiks on, et ka välispakkujad saaksid soovi korral
riigihankes pakkumuse esitada. Olukord, kus välismaised pakkujad saaksid riigihankel osaleda,
1
Euroopa Kohtu lahend C-496/89: Komisjon vs CAS. Succhi di Frutta.
8
eeldab, et hanketingimused oleksid seatud selliselt, et välispakkujad saaksid hankes pakkumusi
esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alusetel ilma ebamõistlikke pingutusi
tegemata.
3.6.5. Ebamõistlikuks võib pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt juba pakkumuse
esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud alles teenuse osutamisele, mistõttu oleks
asjakohane neid nõuda alles edukaks tunnistatud pakkujalt. Pakkuja kohustust vastata Eesti
õigusaktist tulenevatele nõuetele juba pakkumuse esitamise ajal on ka oma sisult vastuolus võrdse
kohtlemise ning mittediskrimineerimise printsiibiga. Diskrimineerimise keeld kohustab hankijat
kohtlema teiste liikmesriikide pakkujaid oma riigi ettevõtjatega võrdselt ning keelab kohalike
pakkujate eelistamise riigihankes. Euroopa Kohtu selgitusel on Euroopa Liidu hankeregulatsiooni
peamiseks eesmärgiks kõrvaldada kaupade ja teenuste vaba liikumise mistahes takistused
siseturul, mistõttu peab hankereeglistik kaitsma liikmesriigi ettevõtjate huve pakkuda oma kaupu
ja teenuseid teise liikmesriigi hankijale ning välistama riigihankemenetluses hankija poolt
kohalike pakkujate või taotlejate eelistamise mistahes muudel kui majanduslikel kaalutlustel2.
3.6.6. Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevate põhimõtetega nagu võrdse kohtlemise ja
diskrimineerimise keeluga on vastuolus ka selline hanketingimus, mis nõuab pakkujatelt Eesti
õigusaktides kehtestatud erinõuetele vastamist juba pakkumuse esitamise hetkel. Eesti
õigusaktidest tulenevale erinõudele vastamist nõudev tingimus seab Eestis tegutsevad ettevõtjad
eelisseisundisse võrreldes teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjatega, kellel tuleb Eesti
õigusaktidega nõutud tegevusload, kutsed ja registreeringud riigihankes osalemiseks endale
hankida või Eesti organisatsiooni liikmeks saada. Tegevuslubade, kutsete ja registreeringute
hankimine või organisatsiooni astumine tähendab välisriigi ettevõtja jaoks üldjuhul aja- ja
ressursikulu ning eeldab erinevate haldustehniliste toimingute tegemist, mistõttu takistavad juba
pakkumuse esitamisel Eesti tegevusloa, kutse ja registreeringu olemasolu või organisatsiooni
kuulumist nõudvad tingimused välisriigi ettevõtjate võimalusi ja huvi Eestis korraldatavas
riigihankes osaleda.
3.6.7. Ka Euroopa Komisjon on oma suunistes, mis käsitleb Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondidest rahastavates projektides kõige sagedamini esinevate vigade vältimist3
toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimistingimuse näitena (mis on varem tinginud
hankija suhtes finantskorrektsioonide tegemise) eraldi esile olukorra, kus hankija on nõudnud
ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu
juba pakkumuste esitamise hetkel, sest välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla
sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raske.
3.6.8. Hange oli riigihangete registris ja riigihangete portaalis TED nähtav 70 päeva. Seda aega
võib pidada piisavaks juhul, kui potentsiaalne välispakkuja sai hankedokumentidega tutvuda
koheselt pärast hanketeate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kui potentsiaalne välispakkuja
tutvus hankedokumentidega näiteks 30.-ndal või 50.-ndal päeval pärast hanketeate avaldamist, siis
oleks ajaliselt olnud raskendatud siseriikliku registreeringu õigeaegne vormistamine.
3.7. MKM on seisukohal, et kvalifitseerimistingimustes esitatud nõudeid tuleb vaadata
eraldiseisvate nõuetena.
3.7.1. Toetuse saaja on kvalifitseerimistingimusena seadnud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse
2
EKo C-380/98, The Queen vs. H.M. Treasury, ex parte The University of Cambridge, p 16–17.
3
Spetsialistidele mõeldud riigihankemenetluste suunised kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul 2018, lk 70. Arvutivõrgus:
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/guides/public_procurement/2018/guidance_public_procureme
nt_2018_et.pdf.
9
punktis 18 nõude „[…] Hankija kontrollib Eestis asuva pakkuja registreeritust andmekogus
olevate avalike andmete põhjal (tõendit ei pea esitama). Välisriigis registreeritud pakkuja peab
esitama registreeringu nõude täitmise kohta asjakohase tõendi (RHS v.r § 41 lg 3)“. Selles punktis
seatud nõue puudutab MTR registreeringut ehk nõue on esitatud pakkujale. Tehnilise ja kutsealase
suutlikkuse punktides 5–6 esitatud nõuded käivad kindla spetsialist kohta ehk isikul, mitte
ettevõttel peab olemas olema vastav pädevus.
3.7.2. Riigihanke pakkumuste esitamise süsteem on üles ehitatud nii, et pakkuja esindaja peab
esitama kõik riigihankes nõutud dokumendid, siinkohal ei ole küsimust selles, et kas spetsialistid
oleksid saanud ise eraldisseisvalt nõutud dokumendid esitada. Spetsialistidele nõuete seadmist
reguleerib RHS § 41 lõike 1 punkt 5, mille alusel võib hankija küsida vastutavate isikute kogemust,
haridust ja kutsekvalifikatsiooni. RHS v.r § 41 lõike 3 alusel võib hankija küsida pakkujalt
tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi esitamist.
Tegemist on kahe erineva nõudega, mida ei saa vaadata koos ning asuda seisukohale, et tehnilise
ja kutsealase suutlikkuse punkt 18 rakendub ka punktidele 5–9.
3.8. Rakendusüksus ei vastuta hankija eest riigihangete läbiviimise seaduspärasuse eest.
3.8.1. Toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama STS2014_2020 §-s 26 sätestatud
kohustuste täitmise. Vastavalt STS2014_2020 § 26 lõikele 1 kohustub toetuse saaja järgima RHS-
i, kui ta on hankija RHS-i mõistes. Rakendusüksuse kohustuseks on teostada hankemenetluse
kontrolli, kuid lõplik vastutus hangete õiguspärasuse eest lasub toetuse saajal. Rakendusüksuse
roll on siiski vaid nõustada toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sh hankedokumentatsiooni
vormistamisel, hankemenetluse läbiviimisel ja hankelepingu realiseerimisel.
3.8.2. Seega saab rakendusüksus hankija poolt esitatud informatsiooni põhjal anda riigihanke
alusdokumentatsiooni, hankemenetluse ja lepingu täitmise osas seisukohti ning teha märkuseid,
mis ei ole hankijale kohustusliku iseloomuga. Rakendusüksus ei saa asuda hankija asemel hanget
korraldama ja/või hankelepingut täitma ega võtta endale hankija vastutust järgida RHS-i, kuna
vastutus hanke korraldamise ja läbiviimise eest lasub vaid hankijal. Seega sai EAS-i roll hanke
läbiviimisel olla vaid abistav.
3.9. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 83 lõikest 1 kontrollib vaideorgan vaiet
läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 järgi on haldusakt
õiguspärane siis, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel
ning on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
3.10. MKM vaideorganina kontrollib, kas EAS on meetme määrust ja teisi asjassepuutuvaid
õigusakte õiguspäraselt rakendanud ning arvestanud kõiki vaide esitaja poolt EAS-le esitatud
dokumente ja selgitusi. Vaide menetlemisel on vaideorgan palunud EAS-l esitada kõik asjas
tähtsust omavad dokumendid ja saanud EAS töötajatelt täiendavaid selgitusi toetuse osalise
tagasinõudmise protsessi läbiviimise kohta.
3.11. Olles tutvunud asjassepuutuvate materjalidega, asub vaideorgan seisukohale, et vaides
esitatud seisukohad FKO osas ei ole põhjendatud.
4. Vaideotsus
4.1. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätta vaie rahuldamata.
4.2. Peatada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 13.03.2020 finantskorrektsiooni otsuse nr 1.1-
10
5.1/20/233 täitmine vaidemenetluse ajaks HMS § 81 alusel.
5. Vaidlustamine
Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu
mnt 7, Tallinn 15082) halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul
vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister