Teie 04.06.2020
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
[email protected] Meie 02.07.2020 nr 1.15-5/2020/3766-2
Vastus pöördumisele
Austatud Ain Laidoja
Täname pöördumise eest!
Eestis vesiniku kasutusvõimaluste (sh transpordisektoris) välja selgitamiseks viime koostöös
Riigikantselei ja Keskkonnaministeeriumiga läbi uuringu, mille läbiviija hange toimub sel sügisel.
Uuring annab tervikliku ülevaate Eestis vesiniku tootmise ja kasutuse võimalustest, kaardistab ära
võimalused, kitsaskohad ja ohud ning nn strateegilised läbilöögisuunad tulevikuks.
Näeme, et vesinik energiakandjana omab võimalikku potentsiaali 2030+ kliimapoliitika
eesmärkide täitmisel ning seetõttu mõistame, et eelnevate tegevustega tuleks alustada juba
käesoleva kümnendi alguses. Tellitav uuring loob Eestis vesiniku tootmise ja kasutusele võtmisest
tervikkäsitluse, hinnates vesiniku tootmise ja kasutamise potentsiaali Eestis, kaardistades ära
võimalused, kitsaskohad ja ohud ning niinimetatud strateegilised läbilöögisuunad tulevikuks sh
tuues välja ja hinnates potentsiaalseid ärimudeleid. Eesmärgi täitmisel lähtutakse Eesti ning EL
tasandil kokku lepitud eesmärkidest ja tehnilistest ning majanduslikust mõtekusest. Analüüsitakse
ka riigipoolse toetuse vajalikkust ning võimalikke toetusmeetmeid (sh maht, ulatus,
regulatsioonid) ning vesiniku kasutuselevõtu sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Samuti annab uuring
aimduse, kuidas tulevikus on võimalik kasutada vesinikku transpordisektoris, sh raudteel.
Lisaks uuringule soovime lähitulevikus pilootprojekti raames läbi testida Eesti oludes vesiniku
tervikahela alustades tootmisest ja lõpetades lõpptarbimisega. Selleks töötame selle aasta jooksul
välja pilootprojekti meetme, milles hangime turuosaliselt ideekonkursi korras projektikirjeldusi,
kus on tehniliselt kirjeldatud vesiniku tervikahel, mis sobitub Eesti konteksti. Parim pilootprojekt
valitakse välja vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Piloot peaks valmis saama hiljemalt 2024. aastal, millega projekti edukuse korral katsetame Eesti
oludes vesiniku tervikahelat, alustades tootmisest ja lõpetades lõpptarbimisega.
Samas ei pruugi kõnealune pilootprojekt toimuda raudteel: see valitakse välja objektiivsete
kriteeriumide alusel, mille jaoks olulise osa infost saame uuringust. Kas piloot saab olema
vesinikrong, -praam, -buss või midagi muud, ei ole hetkel paigas, see sõltub selle teostatavusest,
perspektiivikusest jm näitajatest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Valitsusel puuduvad vesinikrongi kasutamise kohta ametlikud otsused, kuid põhimõtteline raudtee
rohelisematele kütustele viimise suund on arutelude käigus võetud. Tallinn-Viljandi raudteeliin
sobiks kõige tõenäolisemalt pilootlõiguks, kus vesinikku raudteel katsetada. See lõik on täiesti
elektrifitseerimata ning tegemist on sisuliselt tupikraudteega, kus liiguvad regionaalsed reisirongid
(sealjuures on enamik teste maailmas toimunud ka just reisirongidega).
Vesiniku kasutamine transpordisektoris on ka mujal maailmas veel testimisel ning ükski riik pole
otsustanud seda suuremahuliselt kasutusele võtta. Vesinik on eelkõige alternatiiv
energiasalvestamisele. Sealjuures on aga palju vastamata küsimusi seoses selle ohutusega (eriti
tiheasustusalades asuvate käitlemispunktide), kuna see on kokkupuutel õhuga oluliselt
süttimisohtlikum kui maagaas või bensiin.
Raudteesse tehtavate investeeringute mõju on pikaajaline. Enne uue tehnoloogia laiemale
kasutusele võtmist, peame olema veendunud nende töökindluses, ohutuses ja tuludes-kuludes.
Kuigi vesinikutehnoloogia areneb, jätkub Euroopas siiski pidevalt raudteede täiendav
elektrifitseerimine (näiteks projektid: Soomes Ylivieska- Iisalmi; Taanis Roskilde- Holbæki;
Norras Trondheim- Stjørdal; Leedus Vilnius- Klaipeda). Transpordi liikuvuse ja arengukava 2021-
2035 aruteludel on vesinikku ka vaadeldud kui ühte võimalikku tuleviku energiaallikat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Johann Peetre
625 6386
[email protected]
2 (2)