dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. juuli 2020
Viit
2-1/17-0452/4485
Registreeritud
8. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Puitmajaliit, Sihtasutus KredEx
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/17-0452
Vastutaja
Raiko Puustusmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎2-117-04524485 08.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc1069 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 08.07.2020 nr 2-1/17-0452/4485 Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Korteriühistute Liit Eesti Puitmajaliit Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS. Palume teie kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul eelnõu EIS-s avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Sihtasutus KredEx Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Raiko Puustusmaa 631 3609 [email protected] 2 (2) EELNÕU 16.06.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………… 2020 nr …… Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja §1821 lg 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala Määrus kehtestatakse riigi eelarvestrateegias 2020–2023 määratud meetme „Energiasäästumeetmed korterelamutes“ eesmärkide elluviimiseks. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgid on: 1) korterelamute rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamine; 2) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 3) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. § 3. Meetme elluviija Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus korterelamus; 2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav tähis, mis annab infot hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta; 3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus; 4) korterelamu – taotleja liikmete kaasomandis olev tüüpprojekti alusel ehitatud kuni 5-korruseline elamu, milles on kolm või enam korteriomandit; 5) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks; 6) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 7) projekt – toetuse ja omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 8) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 9) rekonstrueerimistööd – § 6 lõike 1 punktides 1–12 nimetatud tööd; 10) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen; 11) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele; 12) tüüpprojekt – elamu tüüpprojekti seeria 1-317, 1-464, 111-121 või 111-133. § 5. Riigiabi (1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) sätestatud tingimusi. (2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: 1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine või lisamine, klaasi paigaldamine või rõdude asendamine ja sellega kaasnevad tööd; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine, soojustamine ning sellega kaasnevad tööd; 4) avatäidete vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd; 5) keldri rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 6) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd; 7) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 8) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, sh ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine, ning sellega kaasnevad tööd; 9) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine; 10) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 11) akende, tuletõkke- ja välisuste vahetusest ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine; 12) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamine ning lifti ehitamine ja sellega kaasnevad tööd; 13) punktides 1–12 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ja selle aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine; 14) omanikujärelevalve teostamine; 15) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 8 lõikele 3. (2) Fassaadi ja katuse soojustamine on toetatavaks tegevuseks, kui selleks kasutatakse tehases eelnevalt valmistatud välisseina ja katuse elemente ning hoone juures toimuvad ainult elementide paigaldamisega seotud tööd. § 7. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Omanikujärelevalve kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. 2 (3) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga ja tehniline konsultant on kantud § 8 lõikes 6 sätestatud nimekirja § 17 lõikes 2 sätestatud taotluste vastuvõtmisest teavitamise päevaks. (4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. § 8. Tehniline konsultant (1) Taotlejal on õigus sõlmida leping tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust. (2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda lõikes 6 sätestatud nimekirja kantud füüsiline isik, kes on sooritanud nõutaval tasemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse eksami ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) kellel on vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena; 2) kellel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid“ diplom või akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis; 3) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase; 4) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase, välja arvatud energiakasutuse modelleerija osakutse; 5) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase; 6) kellel on kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase; 7) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara halduri kutse 4. või 5. tase; 8) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase. (3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimise ja ehituse korraldamine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 2 nimetatud pädev isik. (4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna. (5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganitesse või tegutseda korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega olla korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus. (6) KredEx avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest. (7) KredExil on õigus tehniline konsultant lõikes 6 nimetatud nimekirjast eemaldada, kui selgub et isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõigetes 3 ja 4 sätestatule või esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas. § 9. Mitteabikõlblikud kulud Mitteabikõlblik on: 1) hoone laiendamise, pööningukorruse või maa-aluse korruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine; 2) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning õigusabikulu. § 10. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Enne KredExile taotluse esitamise kuupäeva taotleja teostatud tegevuste ja võetud kohustuste 3 kulud ei ole abikõlblikud. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates kuni 24 kuud. (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul maksimaalselt 18 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2024. a. § 11. Toetuse osakaal Toetuse osakaal on 50 protsenti abikõlblikest kuludest projekti kohta. § 12. Toetusega saavutatav tulemus (1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise: 1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a)); 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi; 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad; 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,18 W/(m²*K); 5) tagama, et kõik aknad on kolmekordse klaaspaketiga, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K); 6) välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus peab olema ≤0,05 W/(m*K); 7) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K); 8) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid; 9) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav; 10) tagama korterite pideva ventilatsiooni; 11) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A); 12) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s ja pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s; 13) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhke temperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi; 14) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 12 sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega. (3) Lõikes 2 sätestatud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest korterelamu kohta. (4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) a – aasta; 2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides; 3) h – tund; 4) K – kelvin; 4 5) kWh – kilovatt-tund; 6) l – liiter; 7) W – vatt; 8) m – meeter; 9) m2 – ruutmeeter; 10) s – sekund. § 13. Rekonstrueerimise erisused (1) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel tuleb saavutada § 11 sätestatud maksimaalse osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)). Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga. (2) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud. § 14. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine Kui keskküttesüsteem on enne taotluse esitamist rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu. § 15. Toetuse piirsumma (1) Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot korterelamu kohta. (2) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. § 16. Ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja (1) Ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja valib toetuse saajale KredEx avaliku konkursi korras. (2) Lõikes 1 nimetatud korras valitud ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja teeb KredEx toetuse saajale teatavaks taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 17. Toetuse taotlemine (1) Taotlusi võetakse vastu voorupõhiselt. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast, rahastamise eelarvest ja selle jagunemisest tüüpprojektide vahel teavitab KredEx üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Taotlusvoor on avatud vähemalt 60 kalendripäeva. (4) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab KredEx taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus. (5) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse KredExi kodulehel kirjeldatud viisil. 5 § 18. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda korteriühistu. (2) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peab olema vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis. (3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik. (4) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot. § 19. Taotleja ja toetuse saaja kohustused (1) Taotleja on kohustatud: 1) kinnitama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 3) esitama KredExi nõudmisel lisateavet KredExi määratud tähtaja jooksul; 4) tagama, et tal on korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta; 5) tagama, et tal on renoveerimislaenu võtmise vajadusel korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering; 6) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema kohta või kavandatava tegevuse asukohas; 7) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) sõlmima taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras teatavaks tehtud ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostajaga asjakohased lepingud 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates ja esitama need KredExile, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamise otsusest tuleneb teistsugune tähtaeg; 2) esitama KredExile renoveerimislaenu saamise positiivse otsuse või tõendama, et ta omab omafinantseeringu tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid, 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 3) saama ehitusprojektile KredExi kooskõlastuse enne rekonstrueerimistöödega alustamist; 4) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele; 5) sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva; 6) võtma omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 26 sätestatule. § 20. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja KredExi kinnitatud vormil koos nõutud dokumentidega; 2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet; 3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 4) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele; 5) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa § 11 sätestatud toetuse osakaalu ega § 15 lõikes 1 sätestatud piirsummat. (2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress; 6 2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) taotletav toetuse osakaal; 5) teave taotluses nimetatud projekti kuludele teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta; 6) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 7) hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a; 8) korteriomanike üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 9) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne KredExile taotluse esitamist; 10) taotleja kinnitus, et ta on teadlik, et toetus võidakse tagasi nõuda, kui esinevad määruse § 32 lõikes 1 nimetatud toetuse tagasi nõudmise alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 21. Taotluse menetlemine (1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine; 4) taotluse muudatusettepanekute tegemine; 5) hinnangu andmine riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglitega kokkusobivuse kohta; 6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 7) taotluse hindamine; 8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine. (2) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (3) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10- tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust. (6) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju meetme tegevuste tulemustesse. Ettepanekuga nõustumisel esitab 7 taotleja muudetud taotluse ning KredEx menetleb edasi taotlust muudetud kujul. (7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse KredExis registreerimisest. § 22. Taotluse hindamine (1) KredEx hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste kriteeriumide järgi: 1) korterelamu energiakasutus; 2) korterelamu suletud netopinna suurus. (2) Sama tüüpprojekti kohta esitatud taotlused reastab KredEx mõõdetud energiakasutuse andmete alusel pingeritta suuremast energiakasutusest väiksemani. Sama energiakasutuse korral saab pingereas kõrgema koha taotlus, millega taotletakse toetust suurema suletud netopinnaga korterelamu rekonstrueerimiseks. (3) Kui sama tüüpprojekti kohta esitatud taotluste rahuldamise otsuste maht on väiksem kui vastavale tüüpprojektile eraldatud toetuste rahastamise eelarve, jagatakse vastavale tüüpprojektile eraldatud toetuste rahastamise kasutamata eelarve jääk teiste tüüpprojekti taotluste vahel selliselt, et reastatakse kõik § 24 lõike 1 punkt 4 või 5 alusel rahuldamata jäänud taotlused ühte pingeritta lõikes 2 sätestatud korras, võttes aluseks lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumid. § 23. Taotluse rahuldamine (1) Taotlused rahuldatakse § 22 lõike 2 kohaselt moodustatud pingerea alusel pingerea esimesest taotlusest alustades kuni taotluseni, mille rahuldamiseks jätkub vastavas taotlusvoorus vastavale tüüpprojektile eraldatud eelarvelisi vahendeid. Juhul, kui vastavale tüüpprojektile eraldatud eelarvelised vahendid ei ammendu kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamise järel, eraldab KredEx vastavale tüüpprojektile eraldatud taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarves ülejäävad vahendid § 22 lõike 3 alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse eraldaja; 2) toetuse saaja; 3) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 4) toetuse osakaal, summa ja toetuse maksmise eeldatav ajakava; 5) projekti kogumaksumus; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) asjakohasel juhul teave, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr 360/2012 mõistes või riigiabi komisjoni 2011. aasta otsuse mõistes; 8) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg; 9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number. (3) Taotluse rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte 10 tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates. § 24. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele; 2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 4) taotleja ei ole nõus § 21 lõike 6 kohase ettepanekuga muuta taotlust. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. 8 (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 23 lõikes 3 sätestatud korras. § 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi pikemaks kui § 23 lõike 2 punktis 6 märgitud abikõlblikkuse periood; 2) soovitakse muuta toetatavat tegevust või lisada täiendavat toetatavat tegevust; 3) soovitakse muuta toetuse summat; 4) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel, mis juhul on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud ja mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni. (5) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja KredExit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 päeva jooksul vastava asjaolu teadasaamisest arvates. (6) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse eesmärkidele. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (9) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega seotud õigusaktides sätestatud tingimusi; 2) taotleja on saanud renoveerimislaenu osas negatiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks summas, mida toetatavate tegevuste elluviimiseks antav toetus ei kata ning toetuse saajal ei ole võimalik tagada vajalikus mahus omafinantseeringut muul viisil; 3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaja jooksul toetatavaid tegevusi ellu viinud; 4) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse; 5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 6) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 7) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. § 26. Omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse hanked (1) Omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetakse vähemalt kolm omavahel sõltumatut pakkumust. Omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumused võivad olla võetud ühise pakkumusena kui mõlema teenuse maksumus on pakkumuses eraldi välja toodud. (2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks. 9 (3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro. (4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad. (5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud. (6) Esitatud pakkumuste seast tuleb teenuse osutaja valida parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. (7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja seda tuleb säilitada § 31 punktis 5 sätestatud tähtajani. (8) Omanikujärelevalve teenuse tellimisel peab toetuse saaja seadma omanikujärelevalve tegijale järgnevad ülesanded: 1) kontrollida tehases paikvaatlusena § 6 lõikes 2 nimetatud elementide dokumentatsiooni nõuetekohasust ja esitatud dokumentide alusel elementide nõuetekohasust ning ehitusprojektile vastavust; 2) kaasata KredExit volitatud osapoolena järelevalve teostamisel. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 27. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluste menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole, kui lõikest 8 või 13 ei tulene teisiti. (3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kolmes osas. Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 30 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) kolmas maksetaotlus, mis vastab kuni 15 protsendile rekonstrueerimistööde kogumahust, kui vastu on võetud kogu rekonstrueerimistööde maht. (4) Esimesele maksetaotlusele lisatakse: 1) korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt; 2) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (5) Teisele maksetaotlusele lisatakse: 1) välisseina ja katuse elementidega seotud dokumentatsioon; 2) fotod välisseina ja katuse elementidest; 3) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (6) Kolmandale maksetaotlusele lisatakse: 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides; 2) küttesüsteemi olemasolul tasakaalustamise protokoll, mis tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud; 3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit; 4) omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 10 5) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 6) fotod välisseina ja katuse elementidest; 7) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (7) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt. (8) KredEx võib teha toetuse saajale makse ka ainult lõike 7 punktides 1 ja 3 nimetatud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal kohustus esitada KredExile lõike 7 punktis 2 nimetatud maksmist tõendav dokument 10 kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. (9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule abikõlblikust kulust ning kuni otsuses märgitud toetuse summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb väiksemaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule. (10) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude abikõlblikkust, toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. (12) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või teavet, annab KredEx toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib KredEx väljamakse aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult. § 28. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) KredEx võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult ja anda tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või maksetaotluse selgitamiseks, kui: 1) esitatud väljamaksetaotlus, selle lisad või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud; 4) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 5) menetluses oleva maksetaotluse või sama projekti ükskõik millise varasema maksetaotluse kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 6) esineb põhjendatud kahtlus §-s 26 sätestatud nõuete täitmise osas. (2) KredEx võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud. § 29. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab KredExile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule KredExi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) andmed toetuse maksete kohta; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 11 (3) Toetuse saaja on kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise KredExi sätestatud viisil hiljemalt ühe kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. 6. peatükk Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid § 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja õigused on: 1) saada KredExilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 2) esitada oma seisukohad vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule. (2) Toetuse saaja kohustused on: 1) tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine; 2) tagada omanikujärelevalve elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isiku olemasolu; 3) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat informatsiooni; 4) viivitamata kirjalikult informeerida KredExit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) tõendada kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist; 6) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 7) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve); 8) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti objektile ning anda audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid 3 tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates; 9) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 10) tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt; 11) võimaldada KredExile või KredExi määratud isikule juurdepääsu projekti objektile ja projektiga seonduvale teabele; 12) lubada KredExil teostada mõõdistusi ning andma nõusoleku kogutud teabe analüüsiks ja avalikustamiseks; 13) seadma omanikujärelevalve tegijale ülesande kaasata § 26 lõige 8 alusel KredExit volitatud osapoolena järelevalve teostamisel. § 31. KredExi õigused ja kohustused KredExi õigused ja kohustused on: 1) tagada tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 2) kontrollida ehitusprojekti vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele; 3) anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes; 4) teha projekti elluviimise üle järelevalvet; 5) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 7 aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 6) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid 10 aastat alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi. § 32. Toetuse tagasi nõudmine (1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-e 1821. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse eraldaja; 2) toetuse saaja nimi; 3) tagasinõudmise alus ja põhjendus; 4) tagasinõutav toetuse summa; 5) tagasinõutava summa tagastamise tähtaeg; 12 6) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi; 7) otsuse vaidlustamise võimalused; 8) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 9) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (4) Toetuse saaja võib taotleda KredExilt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks viie tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates KredExile vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. (5) KredEx teeb toetuse tagasimaksmise ajatamise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni kuueks kuuks tingimusel, et toetuse tagasimaksmine lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2024. a. KredEx koostab toetuse tagasimaksmise ajatamiskava nimetades seal igakuiselt tasumisele kuuluvad osamaksed ning esitab selle toetuse saajale. (7) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud tagastamise otsuses märgitud tagasinõutavat toetuse summat otsuses toodud tähtajaks või tagasimaksmise ajatamise korral tasunud osamakset ajatamiskavas toodud tähtajaks, kohaldatakse viivist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikele 4. (8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib KredEx tunnistada ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 13 16.06.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lg 5 alusel. Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise läbiviimise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste kasutuselevõttu, korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist. Ühtlasi viiakse ellu riigi eelarvestrateegias 2020–2023 määratud meetme „Energiasäästumeetmed korterelamutes“ eesmärke. Neid eesmärke rahastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste vahenditest ja riigieelarvest ühiselt. Määruse eesmärk on toetada tüüpelamutega korteriühistute rekonstrueerimise projekte, mis panustab oluliselt hoonete energiatõhususe1 ja energiatõhususe2 olemasolevaid direktiive muutva direktiivi3 seatud eesmärki vähendada aastaks 2050 hoonefondi CO2-heidet. Tüüpelamute rekonstrueerimine, kasutades uusi tehnilisi lahendusi ja masstootmist, kiirendab kogu ehitusprotsessi ja võimaldab tõsta korterelamute rekonstrueerimise mahtu. Tüüplahenduste kasutamine annab võimaluse olulise osa töödest teostada tehaselist eeltootmist kasutades, sest välisseina ja katuse lisasoojustus koos ventilatsiooni ja akendega valmistatakse elementidena, mis hiljem hoonele paigaldatakse. See vähendab lisaks rekonstrueerimise ajakulule ka mõju keskkonnale, sest materjalikulu on võimalik täpsemalt ette planeerida võrreldes tavapärase rekonstrueerimisega. Ühtlasi tõstab tehaseline eeltootmine ettevõtete innovatsioonivõimekust, sest võimaldab rekonstrueerimise protsesse kaasajastada ja automatiseerida. Valmistatavad paneelid on kõrge ekspordiväärtusega kuna sarnaseid tüüplahendusega elamuid on ehitatud enne 1993. aastat paljudes Euroopa riikides. Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamuvaldkond. Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimisega seonduvaid kulusid toetab riik 50% ulatuses. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ekspert Raiko Puustusmaa (tel: 631 3609, e-post: [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post: [email protected]), eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ja riskiosakonna jurist Ingrid Ajangu. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2010/31. Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32010L0031 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2012/27. Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32012L0027 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/844. Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L0844&from=EN 1 Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 6 peatükist ja 32 paragrahvist. Paragrahv 1 kehtestab määruse kohaldamisala. Ellu viiakse riigi eelarvestrateegias 2020–2023 määratud meetme „Energiasäästumeetmed korterelamutes“ eesmärke, milleks on energiatõhususe parendamine, energiasääst ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk. Riigi toetus suurendab korteriomanike võimekust investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust, ohutust ja tervislikku sisekliimat. Rekonstrueerimata korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus ca 50%. Kuna väheneb hoonete soojusenergia tootmine, suureneb energiasõltumatus ja saavutatakse kulude kokkuhoid. Korterelamute rekonstrueerimise määrus toetab uute tehniliste lahenduste kasutuselevõttu rekonstrueerimistöödes, et tõsta ettevõtete tootlikkust ja suurendada rekonstrueerimise mahtu ja kiirust. Määruse raames ettevõtete poolt uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtt, mis hõlmab tehaselist eeltootmist ja protsesside automatiseerimist, võimaldab täita Euroopa Liidu ja Eesti kliimapoliitika eesmärke kooskõlas kokkulepitud tähtaegadega. Ühtlasi toetab tehaselise rekonstrueerimislahenduse kasutamine ettevõtte ekspordivõimekuse kasvu ja tugevdab tema positsiooni rekonstrueerimise valdkonnas. Paragrahviga 3 määratakse meetme elluviija – sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). KredExil on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus. KredExiga sõlmitakse haldusleping atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 7 alusel. Paragrahvis 4 on defineeritud olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. Muuhulgas on defineeritud „korterelamu“ mõiste, mille all peetakse silmas tüüpprojekti alusel ehitatud elamut, mis kuulub korteriühistu liikmete kaasomandisse ja milles ei ole üle 5 korruse. Korterelamus on vähemalt kolm korterit, kuhu üldjuhul pääseb sisse maja ühiskasutatavast koridorist või trepikojast. Määruse eesmärk on rakendada renoveerimislahendusi esialgu väiksema mahuga madalamate korterelamute puhul ja vastava kogemuse saamisel on võimalik edaspidiselt toetada mahukamaid projekte kõrgemate korterelamute elementidega rekonstrueerimiseks. „Tüüpprojekti“ mõiste hõlmab Tallinna Elamuehituskombinaadi raudbetoonpaneelidest elamute tüüpprojekte 1-464 (Mustamäe korterelamu) ja 111-121 (Õismäe ja Lasnamäe korterelamu), Tartu Elamuehituskombinaadi gaas- ja ribibetoonpaneelidest elamu tüüpprojekti 111-133 (Annelinna korterelamu) ning tellistest või suurplokkidest elamu 2 tüüpprojekti 1-317 („Hruštšovka“). Tüüpprojekti seeria joonised asuvad Eesti Riigiarhiivis, mille alusel kontrollitakse, et taotluses esitatud hoone vastab „tüüpprojektile“. Kuna meetme maht ei ole suur, on eesmärgiks elementidepõhist renoveerimislahendust esmalt rakendada Eestis enamlevinud 5-korruseliste elamute tüüpprojektide rekonstrueerimisel. Tüüpprojektide piiritlemine võimaldab testida elementide masstoodetavust ning tõsta ettevõtete tehaselist võimekust ja kogemust elementide tootmisel. Elamute tehaselise rekonstrueerimise keskmine maksumus, mis on ehitatud tüüpprojekti järgi, on ca 300–350 eurot m2 kohta. Keskmine maksumus koos 50% toetusega tähendab 50- ruutmeetrise korteri (valdavalt 2-toaline korter) puhul ca 9000 eurot. See summa tasutakse üldjuhul laenumaksetena pikema ajavahemiku jooksul. Tehaselise rekonstrueerimise keskmine maksumus eelduslikult langeb paneelide tootmismahtude suurenemisel. Paragrahviga 5 kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Toetuse lugemisel abiks või mitte-abiks lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et toetust saaks lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb majandustegevusega või moonutab või võib võimaliku abi saamine moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel. Korterelamute rekonstrueerimise meetme raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. KOV-i puhul võib tegemist olla riigiabiga (näiteks sotsiaalmaja haldamine KOV-i poolt loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel hinnata kas sotsiaalmaja pidamine mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel). Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes tehtud otsuse alusel, st üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võib anda abi kuni 15 miljonit eurot aastas. Abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel on oluline, et taotleja esitab koos taotlusega õigusakti, millest tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus. Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär (vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära. 3 Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi summast ja abi liigist. Vähese tähtsusega abi ei ole meetme raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Kinnituse saamiseks meetme senise praktika kohasuse osas on KredEx koostamas vastavat riigiabi teatist. Seniks näeme võimaliku lahendusena märkida taotluse rahuldamise otsuses ka info vähese tähtsusega abi kohta ja teavitada, et KredEx võib tagantjärgi abi anda (tuues välja ka summa) ning paluda sellega arvestada. Paragrahviga 6 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve teostamine. Toetatav on muuhulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Samuti on toetatud lifti paigaldamine. Energiakulude vähendamisele aitab kaasa hoone elektrisüsteemi kaasajastamine. Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas ehitusseadustikuga (edaspidi EhS) ning mis oluliselt panustavad elamu energiakulude kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Kui nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik ka laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 12 kohane lifti ehitamine nt juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile. Lõike 2 kohaselt, arvestades määruse väljatöötamise eesmärki, tuleb välisseinte ja katuse soojustamisel kasutada tehases eeltootmise tehnoloogiat, kus välisseina ja katuse elemendid on tehases eelnevalt valmis tehtud ning kohapeal toimuvad ainult elementide paigaldamisega seotud tööd. Näiteks kasutati tehases eeltootmise tehnoloogiat Tallinnas, Akadeemia tee 5a ühiselamu rekonstrueerimisel Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 uurimisprojekti „Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope elements for MOdular REtrofitting and smart CONNECTions“4 raames. Paragrahviga 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõtte. 4 Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope elements for MOdular REtrofitting and CONNECTions Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://www.more-connect.eu/wp- content/uploads/2019/07/MORE-CONNECT_WP5_D5.9-Analyses-of-the-total-renovation-processes.pdf 4 Lõikes 2 kehtestatakse EhS-i kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks lugemiseks. EhS-i § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama. Lõike 3 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu isikuga, kes vastab eelnõu § 8 lõikes 2 kehtestatud tingimustele ja on tehniliste konsultantide nimekirjas taotluste vastuvõtmisest teavitamise hetke seisuga. Taotleja peab arvestama, et tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel tuleb kontrollida tehnilise konsultandi nimekirjas olekut. Ka KredEx teavitab tehnilise konsultandi nimekirjast eemaldamisel talle teadaolevaid nimetatud isikuga seotud ühistuid. Juhul, kui tehniline konsultant ei ole enam nimekirjas, peab toetuse saaja tagama § 8 lõikes 1 toodud kohustuse täitmiseks vajaliku õigussuhte nimekirja kantud tehnilise konsultandiga. Lõike 4 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, näiteks peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Paragrahviga 8 kehtestatakse nõuded tehnilise konsultandi teenuse tellimiseks. Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole nõutav. Lõike 1 kohaselt võib taotleja kaasata rekonstrueerimise läbiviimise juurde tehnilise konsultandi. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Lepingu võib sõlmida nii füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Lepingu kehtivuse tähtaega fikseeritud ei ole. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Lõikes 3 kehtestatakse tehnilise konsultandi võimalikud ülesanded. Eesmärgiks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine. Lõigetes 4 ja 5 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal KredEx. Tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb näiteks korteriühistu juht. Eeldatavalt on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb korteriomanike huvides. Lõike 6 kohaselt valib taotleja tehnilise konsultandi KredExi kodulehel avaldatud määruse nõuetele vastavate tehniliste konsultantide nimekirjast. Lõike 7 kohaselt on KredExil õigus tehniline konsultant nimekirjast eemaldada, kui selgub, et ta ei vasta kehtestatud pädevusnõuetele või kui tema tehtav töö ei ole kvaliteetne. Paragrahviga 9 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud. 5 Mitteabikõlblik on lisakorruse ehitamise või pööningu- või soklikorruse väljaehitamise kulu. Hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt ja neid tegevusi ei saa ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil. Üldjuhul on korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Mitteabikõlblikud on ka kohustused, mis tulenevad karistustest või õigusabikuludest. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud periood, mille kestus on kuni 24 kuud. Rekonstrueerimine peab toimuma kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsusest. Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe korra projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tingimusel, et projekt lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2024 a, mis tuleneb rahastusallikast tehtavate investeeringute abikõlblikkuse perioodiga. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks (omanikujärelevalve ja tehniline konsultant) ainult juhul, kui lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Elemendipõhise rekonstrueerimise läbiviimise põhimõttest tulenevalt on KredExi pädevuses valida toetavate tegevuste elluviimiseks ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja. Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse osakaal. Lõike 1 kohaselt on korterelamu rekonstrueerimise teostamise korral toetuse osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise olemusest tulenevalt on toetuse osakaal üldjuhul kõrgem kui tavapärase rekonstrueerimistoetuse korral. Paragrahviga 12 kehtestatakse toetusega saavutatav tulemus. Lõigetes 1, 2 ja 3 kehtestatakse tehnilised tingimused. Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus tehtud arvutused5 kui ka korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused6 näitasid, et korterelamute puhul on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise tase energiamärgise klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud väärtused, siis toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 50%. Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga 5 Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring. Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013. Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://energiatalgud.ee/img_auth.php/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3%A4stupotentsiaal i_uuring.pdf 6 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. Kättesaadav seisuga 14.06.2020 http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026 6 gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside toru välisõhku. Korterites asuvaid ahje, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada. Välispiiretele on sätestatud soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist. Sätestatakse nõuded akendele, mis peavad olema kaasaegsed, energiatõhusad ja kolmekordse klaaspaketiga ning mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on toodud tooteinfol ja ehitusprojektis. Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis on korraldatud selliselt, et sissepuhke (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muuhulgas väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri. Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk. Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse näiteks olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui näiteks köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest. Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga, ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis. 7 Ventilatsioonisüsteemi osas on nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega näiteks hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „Teenindab kõiki korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus paiknevad väljatõmbed. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure elektrikasutuse. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga. Paragrahviga 13 kehtestatakse rekonstrueerimise erisused. Lõike 1 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte on aastaringselt tagatud. Lõike 2 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga. Erisus on kehtestatud vältimaks korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh7. Elektri CO2 eriheite tegur on 0,83 tCO2/MWh8. Korterelamute, mille rekonstrueerimisel kasutatakse ventilatsiooni 7 Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Energiakandjate kaalumistegurid. 2017 8 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. SEI Tallinn. 2019. https://www.sei.org/publications/eesti- kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ 8 soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumpa, elektritarve suureneb oluliselt kuna korterelamu senisele elektritarbimisele lisandub soojuspumba elektritarve. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heite vähenemine piisav, et kompenseerida elektritarbe suurenemisest põhjustatud CO2 heite suurenemist. Tõhus on kaugküttevõrk, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Tõhusa kaugküttevõrgu definitsioon tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktist 41. Paragrahvis 14 kehtestatakse erisus keskküttesüsteemi rekonstrueerimisel § 12 lõike 1 punktis 2 seatud nõutele. Kui enne taotluse esitamist on hoones teostatud keskküttesüsteemi rekonstrueerimine ja paigaldatud korteripõhised reguleeritavad termoventiilid, ei nõuta termostaatventiilide välja vahetamist temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu. Paragrahviga 15 kehtestatakse toetuse piirsuma. Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 1 000 000 eurot korterelamu kohta. See sisaldab rekonstrueerimistööde teostamise, ehitusprojekti koostamise, omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse kulu. Toetuse alammäära ei kehtestata. Lõike 2 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi, KredExi poolt antavale renoveerimislaenule piirang ei kehti. KredEx annab renoveerimislaenu korteriühistu omafinantseeringu katmiseks juhul kui pank on laenu andmisest keeldunud või panga pakutud tingimused on korteriühistule ebamõistlikult kulukad. Paragrahviga 16 reguleeritakse projekteerija ja rekonstrueerimistööde teostaja valimist. Selleks, et tagada korterelamu rekonstrueerimine määruses seatud tingimustel, valib toetuse saajale ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja KredEx avaliku konkursiga. Avaliku konkurssi tingimustega tagatakse teenusepakkujate võimekus täita rekonstrueerimistööde mahtu kooskõlas määruse tingimustega. Teenusepakkujate valikust teavitab KredEx toetuse saajat pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist. Avaliku konkursi viib KredEx läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning KredExi vahel sõlmitud halduslepingust tulenevalt. Avalikul konkursil osalemine ei ole piiratud. Avalik konkurss on lävendipõhine ja lävendi eesmärgiks on tagada teenusepakkuja võimekus rekonstrueerimistööde teostamiseks. Lävendis arvestatakse varasemat referentsi elementide tootmise võimekuse kohta, eelneva 3 aasta käivet, tehnilist ja kutsealast pädevust ning elemente tootev tehas peab omama ETAG 007 (European Technical Assessment Guidline) sertifikaati. Lävendi ületanud ettevõtted osalevad minikonkursil, kus hinna alusel leitakse elamu tüüpprojekti jaoks üks ettevõte, mis rekonstrueerib edaspidi ühte tüüpi korterelamuid. See tähendab, et ettevõte A rekonstrueerib tüüpprojekte 1-464 (Mustamäe korterelamu), ettevõte B rekonstrueerib tüüpprojekte 111-121 (Õismäe ja Lasnamäe korterelamu), ettevõte C tüüpprojekti 111-133 ja ettevõte D tüüpprojekti 1-317 („Hruštšovka“). KredEx, minikonkursi tulemuste alusel, teeb valitud ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja toetuse saajale teatavaks taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras. 9 Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõigete 1 ja 3 kohaselt toimub taotlemine voorupõhiselt. Voor on igakordselt avatud vähemalt 60 kalendripäeva. Lõigete 2 ja 4 kohaselt on KredExil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest, sh tüüpprojektidest, mille osas taotlusvoorus taotlusi vastu võetakse ja eelarve jaotumisest nimetatud hoonetüüpide vahel. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab konkreetse tüüpprojekti kohta kehtestatud rahastamise eelarve, informeerib KredEx oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest konkreetse tüüpprojekti kohta. Kui kõikide tüüpprojektide kohta rahastamise eelarve maht täitub, taotluste vastuvõtmine lõpetatakse. Lõike 5 kohaselt kinnitab eelarve vastavaks aastaks KredEx kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning poolte vahel sõlmitakse haldusleping. Lõige 6 kehtestab, et taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik, näiteks korteriühistu esimees. Taotlusvorm on kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel kirjeldatud viisil. Paragrahviga 18 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu. Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute omandis ja kuuluma vähemalt viiele erinevale füüsilisele isikule. Kui korterelamus on alla viie korteriomandi, siis peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik. Nõuded tulenevad sellest, et toetatakse füüsiliste isikute elamu rekonstrueerimist ja ärieesmärkidele suunatud projekte ei toetata. Tüüpprojektid, mille rekonstrueerimist toetatakse, on valdavalt 2- 3 trepikojaga ja korteriomandite arv on suurem kui korterelamu definitsioonis on välja toodud miinimum. Paragrahviga 19 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused. Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus, piisav omafinantseering. Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab korteriühistust taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus plaanitavate tööde teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka sellekohane üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus. Lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb toetuse saajal toetuse saamiseks projekteerijana ja ehitajana aktsepteerida KredExi etteantud valikut. Määruse eesmärk on soodustada uute tehniliste lahenduste kasutuselevõttu hoonete rekonstrueerimisel ja elemendipõhise rekonstrueerimise tingimusi arvestades ei ole korterühistute poolt üksikute hangete läbiviimine võimalik. Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja esitama positiivse laenuotsuse omafinantseeringuosa katmiseks või omama selleks piisavalt omavahendeid. Vastasel juhul tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja toetust ei eraldata (§ 24 lõige 1 punkt 1). 10 Lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb enne rekonstrueerimistöödega alustamist saada KredExilt kinnitus ehitusprojekti vastavusele toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele. Lõike 2 punkti 7 kohaselt tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning KredExil on õigus paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate lepingute kehtivust. Paragrahviga 20 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Lõike 2 punkti 7 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale. Kui hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis on koostatud enne 3. mai 2013. a jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“, tuleb energiamärgis koostada vastavalt kehtivale majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1“. Enne 3. mai 2013. a koostatud energiamärgist ei saa arvestada, sest arvutamise metoodikaid on pärast seda muudetud. Meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks on oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu. Lõike 2 punkti 8 kohaselt tuleb korteriühistust taotlejal esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga. Paragrahviga 21 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on KredEx, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 22–24) kehtestatav menetlemise kord tuleneb haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast. Paragrahviga 22 kehtestatakse projektide hindamise kord. Taotlejate pingeread tekivad korterelamute tüüpprojektide põhiselt. Iga tüüpprojekti kohta moodustatakse taotlejate pingeread hoone energiakasutuse alusel ja energiakasutus määratakse mõõdetud energiakasutuse andmete alusel. Mida suurem on energiakasutus, seda kõrgem on taotleja koht pingereas. Võrdse energiakasutuse korral annab kõrgema koha pingereas hoone suurem suletud netopind. Juhul, kui mõne tüüpprojekti osas esitatakse taotlusi väiksemas mahus kui selle tüüprojekti eelarve seda võimaldab, jaguneb eelarve jääk teiste tüüpprojekti seeriate taotluste vahel. Kõikidest taotlustest, mis jäid tüüpprojekti eelarvemahust välja, moodustatakse ühine pingerida hoone energiakasutuse alusel alates suurimast. Kui energiakasutus on võrdne, annab kõrgema koha pingereas suletud netopinna suurus. Paragrahvidega 23 ja 24 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlejal ei ole kohustust enne taotluse esitamist ellu 11 viia rekonstrueerimisega seotud ettevalmistusi nagu näiteks ehitusprojekti või selle eelprojekti koostamine. Paragrahviga 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Lõike 3 kohaselt ei suurendata taotluse muutmisel taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat. Säte toetab läbipaistavat rekonstrueerimise läbiviimist ning pettuste riski minimeerimist. Riikliku toetuse andmisel on oluline, et toetatavate tegevuste läbiviimisel püsitakse kokkulepitud eelarve raamides. Lõige 5 kohaselt piisab teavitusest kui esineb asjaolusid, mida ei ole loetletud lõikes 2. Lõige 8 võimaldab taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt kui see on põhjendatud ja aitab saavutada projektiga parema tulemuse. Taotluse rahuldamise otsust võidakse muuta kui soovitakse täiendada või muuta toetatavaid tegevusi. See võib olla olukorras, kus esialgu osasid töid ei kavandatud või täiendavad tööd on osutunud vajalikuks projekti käigus, mida ei osatud eelnevalt arvestada. Samuti juhud, kus projekti ajakava muutumise tõttu on mõistlik korrigeerida projekti abikõlblikkuse perioodi. Ajakava võib pikeneda menetlustoimingute või ehituslike takistuste tõttu, mida ei saa ette arvestada. Oodatust pikem ajakulu enne ehitustöid võib lühendada hoone rekonstrueerimistöödeks jäänud aega, mistõttu võib ehituskvaliteet kannatada. Näiteks ilmastikuoludega ei ole võimalik arvestada, kus liigne õhuniiskus võib mõjutada ehitusmaterjali kvaliteeti. Paragrahviga 26 kehtestatakse nõuded omanikujärelevalve teenuse ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisele ning hinnapakkumiste võtmisele. Hinnapakkumiste võtmisel tuleb tagada läbipaistvus, kontrollitavus ja võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Asjakohane teabevahetus, sealhulgas hinnapakkumiste küsimise ja saamise e-kirjad, peavad andma selge ülevaate protsessi korraldamisest. KredExil peab olema võimalik tuvastada, kes on pakkumuse tegija, millal on pakkumine tehtud ja kas pakkumus on sellisel kujul tehtud. Kuna Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta vastab omanikujärelevalve nõuetele ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud nõuetele, siis on lubatud hinnapakkumise võtmine mõlemale teenusele ühiselt. Mõlemale teenusele ühise hinnapakkumise võtmise korral tuleb mõlema teenuse maksumus pakkumuses eraldi välja tuua. Lõige 8 seab ülesandeks omanikujärelevalve tegijale kontrollida valmistatavaid elemente tehases kohapeal, mida rekonstrueerimistööde teostaja hoone rekonstrueerimisel kasutab. See võimaldab kontrollida elementide valmistamise kvaliteeti ja nõuetekohasust enne nende paigaldamist hoonele. Seejuures on omanikujärelevalve teenuse osutajale seatud ülesandeks kaasata KredExit paikvaatluse läbiviimisel ehk KredEx osaleb volitatud osapoolena tehases tehtaval paikvaatlusel, et kontrollida toetuse nõuetekohast ja eesmärgipärast kasutust enne toetuse väljamaksete tegemist. Paragrahviga 27 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 3 kohaselt võib toetuse väljamakseid taotleda kolmes osas. Esimest väljamakset võib taotleda kui vastu on võetud 5% rekonstrueerimistööde kogumahust ja see tehakse ehitusprojekti ja kulusid tõendavate arvete alusel. Esimene väljamakse sisaldab 12 projekteerimise, ehitise auditi ja ehitise uuringuga seotud töid. Teist väljamakset saab taotleda kui vastu on võetud vähemalt 30% rekonstrueerimistööde kogumahust ja valminud on tehases esimene partii seina- ja katuseelemente. Väljamakse aluseks on välisseina ja katuse elementide tõendusmaterjalid ja arved. Kolmas makse tehakse kui vastu on võetud 100% rekonstrueerimistööde kogumahust ja selle väljamakse osakaal jääb väiksem kui 15% tööde kogumahust. Väljamakse tehakse kui kõik tööd on tehtud ja ehitusega seotud dokumentatsioon on korteriühistule üle antud. Toetuse puhul on tegemist väga suurte väljaminekutega, mille kogu ulatuses maksmine omavahenditest võib olla korteriühistust taotlejale üle jõu käiv. Osaliste maksete võimalus tagab ühtlasi tööde tegijatele kiirema tasusaamise võimaluse, sest ettevõtte teeb enamus töödest enne objektile ehitamist – elementide tootmine, mõõdistamine, projekti koostamine ja tehniliste lahenduste valimine. Osaliste maksete tegemine tagab elemendipõhise rekonstrueerimisega ettevõtetele ühtlasema rahavoo. Lõike 6 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele ja aktidele lisada maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599:2012 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu. Samuti tuleb lisada maksetaotlusele fotod rekonstrueeritud korterelamust, jäädvustades sellele paigaldatud välisseina ja katuse elemendid, ja tehnosüsteemidest, mis rekonstrueerimise käigus vahetati. Paragrahviga 28 kehtestatakse toetuse maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Paragrahviga 29 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama selle KredExile hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest. Kui ehitustööd lõpetatakse näiteks 2022. aasta novembris, siis tuleb energiamärgis koostada 2023. aasta baasil ja esitada KredExile hiljemalt jaanuari lõpuks 2024. aastal. Paragrahviga 30 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega kinnitatud nõuetest. Projektiga seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude eristatus on tõendatav raamatupidamise programmi väljavõttega. Raamatupidamise programmis eristatakse toetus muust ühistu finantstegevusest ehk määratakse sellele eraldi kandenimi või tähis. Maksetaotlus esitamisel kantakse arvele ka kande info ning abikõlbliku summa jagunemine. 13 Lõike 2 punkt 2 sätestab taotleja kohustuse tagada omanikujärelevalve teostaja vastavus EhS nõuetele, samuti muude EhS kohaste ehitamisele esitatavate asjakohaste nõuete täitmine, sh vastavate teatiste esitamine. Paragrahviga 31 kehtestatakse KredExi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja järelevalve tegija ülesanded. Paragrahviga 32 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Suurem osa Eesti korterelamufondist on ehitatud enne 1990. aastaid ning vajab oma seisukorra ja vanuse tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele, mis pikendab elamufondi kasutusiga , parandab hoone sisekliimat ja toob energiasäästu. Oluline on, et rekonstrueerimine on terviklik, efektiine ja koduomanike jaoks kiire protsess, mis häirib võimalikult vähe igapäevaelu. Kiire ja terviklik rekonstrueerimine on võimalik saavutada tehases eeltoodetud valmis paneelidega, mis sisaldavad juba eelpaigaldatud aknaid ja ventilatsioonisüsteemi. Eestis on palju enne 1993. aastat elamuehituskombinaatides tüüpprojektide alusel ehitatud korterelamuid. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadi raudbetoonpaneelidest korterelamute tüüpprojektid 1-464 (Mustamäe korterelamu) ja 111-121 (Õismäe ja Lasnamäe korterelamu) või Tartu Elamuehituskombinaadi tüüpprojekt 111-133 (Annelinna korterelamu). Lisaks on laialt levinud tellistest või suurplokkidest korterelamu tüüpprojekt 1-317 („Hruštšovka“). Tehases tüüpprojektide alusel ehitatud korterelamuid saab ka nende tüüplahenduste alusel tehases eeltoodetud elementidega rekonstrueerida. Tehases tootmise kasutamine võimaldab rekonstrueerimise protsessi kiirendada ja automatiseerida ning tagada tööde parem kvaliteet. Samuti on selliselt korraldatud rekonstrueerimine ehitusmaterjali säästev võrreldes traditsioonilise rekonstrueerimisega objektil, sest materjalikulu on paremini kontrollitav ja planeeritav. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on olemasoleva hoonefondi terviklik rekonstrueerimine energiatõhususe C-klassi tasemele aastaks 2050. Rekonstrueerimise toetamine on oluline vähendamaks eluasemefondi ülalpidamise kulusid ning energiatõhususe kasv vähendab kodumajapidamiste energiatarbimist ning sellest tulenevat negatiivne keskkonnamõju. Toetuse andmise tegevustel otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringus on välja toodud, et Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal on 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Soojusenergia tehniline säästupotentsiaal väga suur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal, mis on ca 10 TWh/a, moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. 14 Elamute tervikliku rekonstrueerimine on suurima kokkuhoiu potentsiaaliga valdkond energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei saavuta kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta, mis pöörab hoonefondi energiakasutuse langustrendi. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50%, mis omakorda vähendab imporditavate fossiilkütuste mahtu, CO2 emissiooni ja eluasemefondi ülalpidamiskulusid ning parandab seeläbi elukeskkonna kvaliteeti. Korterelamute rekonstrueerimise meetmel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Meetme määruse väljatöötamisel on kaasatud huvigruppe, võetud arvesse eelmise perioodi parimaid ning halvimaid praktikaid, uute tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud olemasolevatele uuringutele. Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ja ei soodusta korterelamu ühte elanikugruppi teistele. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse elamu ligipääsetavust, mis loob soodsamad tingimused inimestele, kellel on erivajadus. Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne mõju tuleneb asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektrooniliselt ja toetab paberivaba asjaajamist riigiga suheldes. Riiklikku toetust ei saa käsitleda ainult eelarvelise kuluna, sest keskmine rekonstrueerimisega kaasnev maksutulu on 32%. Ühtlasi on see riigi poolt vaadatuna parim võimalik pikaajaline investeering, sest kujundatakse järgnevatele põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Rekonstrueerimine võimaldab parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda, suurendades kaudselt töö- ja elukohavalikuid ning seeläbi toetades riigi regionaalselt tasakaalustatud arengut. Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega riigile. Meetme eelarve sõltub kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste tulemusel selleks sihtotstarbeks suunatavast mahust. 2020. aasta eraldatakse meetme rahastamiseks 4,465 mln eurot. Lisandub kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise eelnevate aastate tulu, mis teeb kogueelarveks ca 11,7 mln eurot. Meetme eelarvest saab toetada hinnanguliselt kuni 20 korterelamu rekonstrueerimist ehk iga elamu tüüpprojekti (1-464, 111-121, 111-133, 1-317) raames kuni 5 korterelamut. Meede on osaliselt isetasuv ehk toetusteks eraldatavatest vahenditest laekub riigieelarvesse maksutulu järgmisel või ülejärgmisel eelarveaastal peale toetusmeetmes positiivse otsuse 15 tegemist. Kuna toetuse väljamaksed toimuvad pärast tööde teostamist, siis sisuliselt kattuvad need samaaegselt laekuvate maksutuludega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse EIS-i vahendusel Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Ehitusettevõtete Liidule ja Eesti Puitmajaliidule arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks. 16
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel