dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaasatasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuli 2020
Viit
2-9/20-0042/3818
Registreeritud
7. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-9 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV määruste eelnõud
Toimik
2-9/20-0042
Vastutaja
Kristiina Käärik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎2-920-00423818 07.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc242 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium Teie 05.06.2020 nr VÄM/20-0713/-1K [email protected] Islandi väljak 1 Meie 07.07.2020 nr 2-9/20-0042/3818 15049, Tallinn Vabariigi Valitsuse määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ eelnõu ning välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõud märkustega tingimusel, et teenistujate netosissetulekud ei vähene ja on tagatud muudatustest tingitud lisakulude katmine riigieelarvest. Kuna määrused on omavahel sisuliselt tihedalt põimunud, koondame märkused ühte vastuskirja. Märkus välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu § 1 lg 1 ja lg 3 kohta. Eelnõus kavandatavad linnade koefitsiendid ei taga, et teenistujate sissetulekud jäävad samale tasemele. Hetkel ei ole võimalik näha koefitsientide täpset tuletuskäiku, kuid Brüsseli koefitsient (1,81) tundub olema liiga madal – eriti võrdluses linnadega nagu Budapest (2,11) ja Varssav (1,81 ehk täpselt samal tasemel). Sama probleem on märgata ka laste ja abikaasade puhul kasutatavate koefitsientide puhul. MKM-i Brüsseli esindajate puhul aitaks linnakoefitsiendi tõstmine vähendada ka kääre netosissetulekutes. Märkus välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu lisa 3 kohta. Põhjendatud ei ole laste vanuseline diferentseerimine sel määral ja vanemate laste eest madalama koefitsiendi määramine. Vanuselt vanemate lastega perede puhul on kaotus netopalgas veelgi suurem. Kui arvestada Brüsselis oleva 5-12 aasta abikaasaga pere lapse koefitsiendiks 0,74, siis vanuses 13+ peaks see koefitsient olema kindlasti suurem ja mitte väiksem (0,69). Kulude loetelu on sama, kuid kulud – kasvõi näiteks kohustuslikele klassiväljasõitudele võivad olla mitmesaja euro võrra aastas suuremad. Märkus välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu lisa 5 kohta. Kuigi põhipalga ja abikaasatasu puhul kasutatav koefitsient (1,3) on võrreldes teiste linnadega loogilisemas seoses (eelpool Budapest, Varssavi võrdluseks on 1,00), siis abikaasatasu lähtesumma (1200) ja selle vähendamine (60%) näeb ette abikaasatasu ja sellega seotud sotsiaalsete tagatiste märkimisväärse vähenemise (Brüsseli puhul ca 180 eurot kuus neto). Samuti paneb see erialadiplomaatide leidmiseks korraldatud konkurssidel abikaasadega pered senisega võrreldes halvemasse seisu ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 vähendab peredega teenistujate motivatsiooni lähetusse asuda. Vahet ei kompenseeri MKM-is ka teenistuja palga suurenemine. Märkus VV määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ eelnõu §16 kohta. Juhime tähelepanu, et teenistuja ja tema laste eest välislähetustasu suurendamine ei kata abikaasa välisteenistustasu kaotamisest tulenevat puudujääki netosissetulekus. Täpsemalt ei kata Brüsselisse lähetatud teenistujale määratud uus kohaloleku välislähetustasu (1538,50€) antud kulu, kuna sisaldab kindlaid komponente (teenistuja ja ühe perekonna liikme korteri üüri; korteri üürimise kõrvalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu, hoone halduskulud); üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud, üks kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud). Samuti ei kata nimetatud kulu ka laste kohaloleku välislähetustasu, mis sisaldab samuti kindlaid komponente (sh mõlema lapse puhul möbleeritud korteri üüri – ühe täiendava magamistoa arvestuses; korteri üürimise kõrvalkulusid (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu, hoone halduskulud) ühe täiendava magamistoa arvestuses; üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud; üks kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud ja koolitranspordi osalist hüvitamist) kuna lapsed on sellises vanuses, kus abikaasa või abikaasata koefitsiendi määr enam ei loe. Lisaks, kui üksik lähetaja peab katma sama kohaloleku välislähetustasu (Brüssel – 1538,50€) eest vaid oma puhkusele sõidud ja kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidukulud siis abikaasaga teenistuja peab sellest välislähetustasust katma kahe inimese (teenistuja ja abikaasa) puhkusele sõidud kord aastas ning lisaks kahe inimese kaks sõitu kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi). Märkus välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu lisa 1 ja 3 kohta. Ebaselgeks jääb lähetusse minekul ja tagasitulekul erinevad kolimiskulude koefitsientide kasutamine. Pigem kipub olema nii, et tagasiminekul on inimestel lähetuses olnud asju kogunenud rohkem ja põhjendatud oleks hoopis suuremate piirmäärade kasutamine (ja vastavalt ka suuremate kulude hüvitamine) tagasikolimisel. Märkus VV määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ eelnõu §11 kohta. Üüritagatise maksmiseks annab ministeerium küll vahendid, kuid selle tagastamisel ei arvestata enam loomulikust kulumisest tulenevaid üüritagatisest maha arvatavaid nõudeid. Need võivad ulatuda mitme tuhande euroni ja sõltuvad sageli akti koostaja isikust, mitte niivõrd objektiivsetest asjaoludest. Normaalne kulumine võiks olla taotluse puhul lähetajaministeeriumi poolt hüvitatav. Märkus VV määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ eelnõu §22 kohta. Jääb ebaselgeks, kuidas rakendada üleminekusätteid „Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lapsehoiu- ja üürilepingud, milles kokkulepitud tasu on suurem kui käesoleva määrusega kehtestatud välislähetustasu aluseks olevad lapsehoiu või majutuskulude piirmäärad, jäävad kehtima hiljemalt kuni teenistuja lähetusaja lõpuni. Välisministeerium või lähetajaministeerium hüvitab teenistuja taotluse alusel määrasid ületava kulu. “ Ei ole võimalik otseselt jälgida, millises kulukomponendis (töötasud, välislähetustasud) täpselt üürilepingust tulenevad kulud uue korra kohaselt sisalduvad ja kuidas nad tuletatud on. Seega ei ole ka võimalik hinnata kas ja kui palju on teenistujal õigust kulude kompenseerimist taotleda. Märkus määruse eelnõu seletuskirja p 6 kohta. On välja toodud, et hinnanguline eelarveline lisavajadus teiste lähetajaministeeriumide arvestuses kokku on 600 000 eurot. Eeldame, et kulude kasvuks on ka riigieelarves lisavahendid ette nähtud - nii tööjõu maksukulude kasvuks kui ka selleks, et meil tuleb teatud kulusid korrigeerida säilitamaks netosissetulekute tase. VäTSi ja sellega seotud määruse jõustumisel saab MKM teha lõplikud arvestused ning taotleda lisaks 2 (3) täiendavaid eelarvelisi vahendeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Raul Siem majandus- ja taristuminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kristiina Käärik 625 6323 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel