Välisministeerium Teie 05.06.2020 nr VÄM/20-0713/-1K
[email protected]
Islandi väljak 1 Meie 07.07.2020 nr 2-9/20-0042/3818
15049, Tallinn
Vabariigi Valitsuse määruse „Välisteenistuse
seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja
abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja
abikaastasu arvutamise, maksmise ning
kulude katmise alused ja kord“ eelnõu ning
välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“
eelnõu kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõud märkustega tingimusel, et
teenistujate netosissetulekud ei vähene ja on tagatud muudatustest tingitud lisakulude katmine
riigieelarvest. Kuna määrused on omavahel sisuliselt tihedalt põimunud, koondame märkused ühte
vastuskirja.
Märkus välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu § 1 lg 1 ja lg 3 kohta. Eelnõus
kavandatavad linnade koefitsiendid ei taga, et teenistujate sissetulekud jäävad samale tasemele.
Hetkel ei ole võimalik näha koefitsientide täpset tuletuskäiku, kuid Brüsseli koefitsient (1,81)
tundub olema liiga madal – eriti võrdluses linnadega nagu Budapest (2,11) ja Varssav (1,81 ehk
täpselt samal tasemel). Sama probleem on märgata ka laste ja abikaasade puhul kasutatavate
koefitsientide puhul. MKM-i Brüsseli esindajate puhul aitaks linnakoefitsiendi tõstmine
vähendada ka kääre netosissetulekutes.
Märkus välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu lisa 3 kohta. Põhjendatud ei ole laste
vanuseline diferentseerimine sel määral ja vanemate laste eest madalama koefitsiendi määramine.
Vanuselt vanemate lastega perede puhul on kaotus netopalgas veelgi suurem. Kui arvestada
Brüsselis oleva 5-12 aasta abikaasaga pere lapse koefitsiendiks 0,74, siis vanuses 13+ peaks see
koefitsient olema kindlasti suurem ja mitte väiksem (0,69). Kulude loetelu on sama, kuid kulud –
kasvõi näiteks kohustuslikele klassiväljasõitudele võivad olla mitmesaja euro võrra aastas
suuremad.
Märkus välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu lisa 5 kohta. Kuigi põhipalga ja
abikaasatasu puhul kasutatav koefitsient (1,3) on võrreldes teiste linnadega loogilisemas seoses
(eelpool Budapest, Varssavi võrdluseks on 1,00), siis abikaasatasu lähtesumma (1200) ja selle
vähendamine (60%) näeb ette abikaasatasu ja sellega seotud sotsiaalsete tagatiste märkimisväärse
vähenemise (Brüsseli puhul ca 180 eurot kuus neto). Samuti paneb see erialadiplomaatide
leidmiseks korraldatud konkurssidel abikaasadega pered senisega võrreldes halvemasse seisu ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
vähendab peredega teenistujate motivatsiooni lähetusse asuda. Vahet ei kompenseeri MKM-is ka
teenistuja palga suurenemine.
Märkus VV määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu
lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja
kord“ eelnõu §16 kohta. Juhime tähelepanu, et teenistuja ja tema laste eest välislähetustasu
suurendamine ei kata abikaasa välisteenistustasu kaotamisest tulenevat puudujääki
netosissetulekus. Täpsemalt ei kata Brüsselisse lähetatud teenistujale määratud uus kohaloleku
välislähetustasu (1538,50€) antud kulu, kuna sisaldab kindlaid komponente (teenistuja ja ühe
perekonna liikme korteri üüri; korteri üürimise kõrvalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter,
prügivedu, hoone halduskulud); üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu
kulud, üks kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud). Samuti ei kata nimetatud kulu
ka laste kohaloleku välislähetustasu, mis sisaldab samuti kindlaid komponente (sh mõlema lapse
puhul möbleeritud korteri üüri – ühe täiendava magamistoa arvestuses; korteri üürimise
kõrvalkulusid (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu, hoone halduskulud) ühe täiendava
magamistoa arvestuses; üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud;
üks kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud ja koolitranspordi osalist hüvitamist)
kuna lapsed on sellises vanuses, kus abikaasa või abikaasata koefitsiendi määr enam ei loe. Lisaks,
kui üksik lähetaja peab katma sama kohaloleku välislähetustasu (Brüssel – 1538,50€) eest vaid
oma puhkusele sõidud ja kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi sõidukulud siis abikaasaga
teenistuja peab sellest välislähetustasust katma kahe inimese (teenistuja ja abikaasa) puhkusele
sõidud kord aastas ning lisaks kahe inimese kaks sõitu kord kolme aasta jooksul Eestisse ja tagasi).
Märkus välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu lisa 1 ja 3 kohta. Ebaselgeks jääb
lähetusse minekul ja tagasitulekul erinevad kolimiskulude koefitsientide kasutamine. Pigem kipub
olema nii, et tagasiminekul on inimestel lähetuses olnud asju kogunenud rohkem ja põhjendatud
oleks hoopis suuremate piirmäärade kasutamine (ja vastavalt ka suuremate kulude hüvitamine)
tagasikolimisel.
Märkus VV määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu
lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja
kord“ eelnõu §11 kohta. Üüritagatise maksmiseks annab ministeerium küll vahendid, kuid selle
tagastamisel ei arvestata enam loomulikust kulumisest tulenevaid üüritagatisest maha arvatavaid
nõudeid. Need võivad ulatuda mitme tuhande euroni ja sõltuvad sageli akti koostaja isikust, mitte
niivõrd objektiivsetest asjaoludest. Normaalne kulumine võiks olla taotluse puhul
lähetajaministeeriumi poolt hüvitatav.
Märkus VV määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu
lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja
kord“ eelnõu §22 kohta. Jääb ebaselgeks, kuidas rakendada üleminekusätteid „Enne käesoleva
määruse jõustumist sõlmitud lapsehoiu- ja üürilepingud, milles kokkulepitud tasu on suurem kui
käesoleva määrusega kehtestatud välislähetustasu aluseks olevad lapsehoiu või majutuskulude
piirmäärad, jäävad kehtima hiljemalt kuni teenistuja lähetusaja lõpuni. Välisministeerium või
lähetajaministeerium hüvitab teenistuja taotluse alusel määrasid ületava kulu. “ Ei ole võimalik
otseselt jälgida, millises kulukomponendis (töötasud, välislähetustasud) täpselt üürilepingust
tulenevad kulud uue korra kohaselt sisalduvad ja kuidas nad tuletatud on. Seega ei ole ka võimalik
hinnata kas ja kui palju on teenistujal õigust kulude kompenseerimist taotleda.
Märkus määruse eelnõu seletuskirja p 6 kohta. On välja toodud, et hinnanguline eelarveline
lisavajadus teiste lähetajaministeeriumide arvestuses kokku on 600 000 eurot. Eeldame, et kulude
kasvuks on ka riigieelarves lisavahendid ette nähtud - nii tööjõu maksukulude kasvuks kui ka
selleks, et meil tuleb teatud kulusid korrigeerida säilitamaks netosissetulekute tase. VäTSi ja
sellega seotud määruse jõustumisel saab MKM teha lõplikud arvestused ning taotleda lisaks
2 (3)
täiendavaid eelarvelisi vahendeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas Raul Siem
majandus- ja taristuminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Kristiina Käärik
625 6323
[email protected]
3 (3)