dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuli 2020
Viit
42
Registreeritud
7. juuli 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Pille Ossul

Failid

  • 📎42 07.07.2020 Ministri määrus.bdoc936 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 07.07.2020 nr 42 Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse autoveoseaduse § 36 lõike 7 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruses nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkte 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „läbinud“ sõnadega „või ühes juhtimisõiguse kategoorias pädevust omava“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Lõikes 1 nimetatud ametikoolituse õppemahust kuni 30 protsenti võib läbida elektrooniliselt.“; 3) paragrahvi 1 lõikest 9 jäetakse välja sõnadega „ja elektroonilist“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lõikes 1 nimetatud täienduskoolituse õppemahust 12 tundi võib läbida elektrooniliselt.“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Isik võib täienduskoolituse asendada § 1 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud koolitusega.“; 6) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõna „koolituspäeval“ sõnaga „õppepäeval“; 7) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „keskendudes eelkõige liiklusohutusele ja säästlikule sõidule. Teooriatunnid tuleb läbi viia auditoorselt“ sõnadega „arvestades õpilase vajadusi ning keskendudes eelkõige töö- ja liiklusohutusele, töötervishoiule ning keskkonnamõjude vähendamisele“; 8) paragrahvi 4 lõike 12 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) õpilase ja lektori allkiri iga koolitusel toimunud päeva ja õppeaine kohta, välja arvatud elektrooniliselt läbiviidud õppetundide kohta, ja õpilase allkiri õppeaine kohta, mille osas koolitaja arvestab eelnevalt läbitud koolitust.“; 9) paragrahvi 4 lõiget 16 täiendatakse pärast sõna „isik“ sõnaga „hiljemalt“; 10) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Elektroonilise õppekeskkonna korraldus (1) Elektrooniline õpe viiakse läbi koolitaja elektroonilises õppekeskkonnas (edaspidi õppekeskkond). (2) Koolitaja peab tagama õppekeskkonna toimivuse. (3) Õppekeskkond peab olema reaalajas jälgitav nii koolitajale kui ka õpilasele. Õppekeskkond peab koolituse ja õpilase andmeid säilitama turvaliselt. (4) Õppekeskkond peab sisaldama ülesandeid, võimaldama õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust ning koolitaja poolt tagasiside saamist õppematerjali omandamise kohta. (5) Õppematerjal ja selle esitamise järjestus peab vastama õppekavale. Õppekeskkond peab tagama õppeteemade läbimise õppekavas toodud järjekorras ja võimaluse tagasi pöörduda juba läbitud õppeteemade juurde. (6) Õppekeskkond peab andma detailse ülevaate iga õpilase õppetöös osalemise kohta ja võimaldama hinnata õppeteemade omandamist. (7) Õppekeskkond peab võimaldama elektroonilise õppelogi avaldamise õpilase koolituse vältel ja viie aasta jooksul pärast koolituse lõppemist. Õppelogi peab sisaldama § 4 lõike 12 punktides 1–4 ja 6 sätestatud andmeid.“; 11) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tunda ära võimalikke ohtlikke olukordi ning oskama käituda nendes olukordades.“; 12) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõnad „liiklusohutusele ja säästlikule sõidule“ sõnadega „töö- ja liiklusohutusele, töötervishoiule ning keskkonnamõjude vähendamisele“; 13) paragrahvi 11 lõike 5 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Koolitaja avaldab oma veebilehel tunniplaani koos õppekavaga, mis sisaldab järgmist teavet ning hoiab seda ajakohasena: 1) kursusel osalemise tingimused ja osalejate arv; 2) koolituse toimumise koht; 3) õppeainete nimetused, läbiviimise kuupäevad ja õppetundide kellaajad; 4) õppetundide eristused; 5) sõiduõppel kasutatava sõiduki mark, kaubanduslik nimetus ja esmase registreerimise kuupäev, kui seda veebilehel eraldi kajastatud ei ole.“; 15) paragrahvi 11 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) elektroonilised õppetunnid.“; 16) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 2 „(4) Maanteeamet võib kasutada enne lisa 1 2020. a juulis vastuvõetud redaktsiooni jõustumist trükitud pädevustunnistuse vorme pädevustunnistuste andmiseks.“; 17) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.09.2003, lk 4–17), muudetud nõukogu direktiividega 2004/66/EÜ (ELT L 168, 01.05.2004, lk 35–67), 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344– 351) ja 2013/22/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 356–361), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/645 (ELT L 112, 2.5.2018, lk 29-41) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54) ja (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 241–344).“; 18) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2021. aasta 1. märtsil. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Pädevustunnistuse vorm 3 22.01.2020 Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/645/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 112, 2.5.2018, lk 29-41) Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiivi 2018/645/EL muudatused käesoleva eelnõu kontekstis on võimaldada elektroonilise õppe läbiviimine ning rõhutada koolitustel liiklusohutust ja keskkonna mõjude vähendamist. Lisaks tehakse eelnõuga mõningased muudatused õppekava ja tunniplaani nõuetes ning võimaldatakse õpilasel täienduskoolitust asendada algkoolitusega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Kaarel Tang (ametist lahkunud). Eelnõu ja seletuskirja koostamisest võttis osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Pille Ossul ( tel: 6397692, e-post: [email protected]) Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Andrus Raamat (tel: 636 1114, e-post: [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Ave Leht (tel: 5191 9600, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ redaktsiooni (RT I, 22.05.2020, 13). Määruse eelnõu on seotud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“. Paragrahvi 1 lõike 1 punktide 3 ja 4 muutmine. Tegu on selgitava muudatusega. Hetkel kehtivat määrust lugedes võib jääda mulje, et § 1 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodud koolitusele pääseb vaid juhul, kui on läbitud sama lõike punktides 1 või 2 toodud koolitus. Tegelikkuses saab punktides 3 ja 4 toodud koolitusele ka siis, kui on isikul varasemalt üks pädevus olemas. Näiteks enne hetkel kehtivat määrust said mitmed juhid endale pädevuse vaid täienduskoolituse läbimisega. Lisaks võivad osa isikutest saada veel tänagi endale pädevuse ainult täienduskoolituse läbimisega tulenevalt autoveoseaduse § 74 lõikes 3 toodud erandist. Seetõttu on käesoleva sätte eesmärgiks täpsustada, et isikud, kellel on juba üks pädevus olemas, saavad teise pädevuse omandada punktides 3 või 4 toodud koolitusega. Punktides 3 ja 4 olevate koolituste vahe seisneb isiku vanuses. Punktis 3 toodud koolitus on mõeldud isikutele, kes ei täida juhtimisõiguse saamise vanuse alammäära. Punktis 4 esitatud koolitus on mõeldud isikutele, kelle vanus vastab asjaomase mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise vanuse alammäärale. Paragrahvi 1 täiendamine lõikega 61. Käesoleva lõike lisamisega võimaldatakse koolitajatel korraldada koolitust 30% ulatuses õppemahust elektrooniliselt. Direktiivi (EL) 2018/645 kohaselt on liikmesriigil lubatud osa ametikoolitusest läbi viia elektroonselt. Kui täienduskoolituse puhul näeb direktiiv selgelt ette, et elektroonilise koolituse maht võib 35-st tunnist olla 12 tundi, siis ametikoolituse puhul pole see kindlalt piiritletud. Seetõttu on eelnõu koostajad võtnud sarnase tundide suhte täienduskoolituse tundidega ja on määranud selleks kuni 30%. Siin on arvesse võetud, et ametikoolituse mahust võib tänase korra järgi 40% moodustada õppepraktika ettevõttes. See tähendab, et tulevikus võib õpilane kokku juba 70% ulatuses õppemahust koolitaja juurest eemal viibida. Samas peab arvestama, et ametikoolitusel on mitmeid spetsiifilisi elemente, mida elektroonilisel teel pole võimalik omandada. Seetõttu peab aega jääma ka nö kontaktõppe jaoks, kuhu kuuluvad praktilised ja sõiduõppe tunnid. Paragrahvi 1 lõike 9 muutmine. Antud lõikest kustutatakse osa, mis keelas elektroonilist õpet arvestada koolituse mahu hulka. Muudatus on seotud elektroonilise õppe võimaldamisega ameti- ja täienduskoolituse puhul. Elektroonilist õpet võib arvestada lubatud mahus koolituse mahu hulka, kuid õpilase iseseisev töö, mis ei ole elektrooniline õpe, ei või koolituse hulka arvestada. Paragrahvi 2 täiendamine lõigetega 3 ja 4. Lõikega 3 lubatakse täienduskoolituse 35- tunnisest õppemahust 12 tundi läbida elektrooniliselt. Antud 12 tunnine piirang tuleneb direktiivist (EL) 2018/645. Lõikes 4 lubatakse soovi korral täienduskoolitust asendada 280-tunnise ametikoolitusega või 140-tunnise kiirendatud ametikoolitusega. Antud nõude eesmärgiks on anda võimalus isikutele pikendada tunnistuse kehtivust soovi korral ka algkoolitusega. Näiteks kui isik on 10 aastat tagasi läbinud algkoolituse, kuid pole autojuhi tööd vahepeal teinud, siis oleks tal võimalus saada uuesti kehtiv tunnistus ka läbi algkoolituse. Täna kehtiva korra järgi võib selline isik küll enda soovil algkoolituse läbida, kuid kehtiva tunnistuse saamiseks tuleb tal läbida lisaks ka täienduskoolitus. Näiteks on sarnane võimalus toodud ka ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse puhul, kus isik võib täienduskoolituse asendada põhikoolitusega. Täiendava märkusena tuleb lisada, et autoveoseaduse § 37 lõige 5 kehtib ka täienduskoolituse asendamisel algkoolitusega. See tähendab, et kui isikul on varasemalt omandatud nii bussijuhi, kui ka veoautojuhi pädevus, siis eduka algkoolituse läbimisel täienduskoolituse asemel loetakse pädevus omandatuks mõlemas kategoorias. Paragrahv 4 lõike 2 muutmine. Antud muudatusega asendatakse sõna „koolituspäeval“ sõnaga „õppepäeval“. Selle muudatusega ühtlustatakse sõnastus sama paragrahvi lõikega 3. Muudatuse eesmärk on parandada teksti loetavust, kuna koolitajates on tekitanud küsimusi, kas tegu on erinevate mõistetega või mitte. Sisulist muudatust antud punktis ei ole. Paragrahvi 4 lõike 4 muutmine. Antud muudatusega täiendatakse täienduskoolituse õppetundide ülesehituse kirjeldust. Täiendavalt on lisatud, et tuleb arvestada koolitamisel õpilase vajadustega ning keskenduda tuleb eelkõige peale liiklusohutuse ja säästliku sõidu lisaks tööohutusele ja töötervishoiule. Tegu on direktiivist tuleneva uue nõudega täienduskoolituse korraldamise kohta. Hetkel kehtivas määruses kohustab antud lõike kolmas lause teooriatunde läbi viima auditoorselt. Seoses elektroonilise õppe võimaldamisega käesolev lause kustutatakse. Paragrahvi 4 lõike 12 punkti 7 muutmine. Kuna käesoleva eelnõuga võimaldatakse koolitajatel osa koolitusest läbi viia elektroonselt, siis antud juhul ei ole võimalik nõuda allkirja lektorilt ja õpilaselt toimunud õppeainete kohta. Seetõttu muudetakse punkti selliselt, et elektroonilise õppe puhul antud allkirjasid ei nõuta. Elektroonilise õppekeskkonna puhul on nõutud, et õppekeskkond peab andma ülevaate õpilase õppetöös osalemisest ja ka võimaldama detailset ülevaadet elektroonilise õppeprotsessi toimumisest iga õpilase kohta. Paragrahv 4 lõike 16 täiendamine. Lõike sõnastust parandatakse selliselt, et õppetöö päeviku peab digitaalselt allkirjastama koolituse korraldamise eest vastutav isik hiljemalt kolm tööpäeva pärast õppekursuse eksami toimumist. Varasem sõnastus jättis mulje, nagu tuleks õppetöö päevik allkirjastada täpselt kolme tööpäeva pärast peale õppekursuse eksami toimumist. Määruse täiendamine §-ga 41. Uus paragrahv kehtestab nõuded elektroonilise õppe puhul kasutatavale elektroonilisele õppekeskkonnale. Tegu on sisuliselt samade õppekeskkonna nõuetega, mis on kasutusel mootorsõiduki juhi koolitamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruses nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“. Õppekavade koostamisel peab koolitaja näitama, milliseid aineid ja millises mahus ta elektrooniliselt läbi viib. Seeläbi on see ka Maanteeametile järelevalve läbiviimisel tuvastatav. Paragrahvi 10 lõike 4 täiendamine punktiga 6. Lõikes 4 oleva loetelu täiendamine ohtlike olukordadega on seotud direktiivist (EL) 2018/645 tulenevate täiendustega. Paragrahvi 11 lõike 4 muutmine. Antud muudatusega täiendatakse, et õppekava koostamisel tuleb keskenduda eelkõige peale liiklusohutuse ja säästliku sõidu ka tööohutusele ja töötervishoiule. Tegu on direktiivist tuleneva uue nõudega täienduskoolituse korraldamise kohta. Paragrahvi 11 lõike 5 punktide 4 ja 5 kehtetuks tunnistamine. Käesoleva muudatusega kustutatakse õppekavas sisalduvatest nõuetest sõiduõppel kasutatava sõiduki margi ja mudeli ning tunniplaani nõue. Sõiduki kirjeldus peab edaspidi kajastuma tunniplaanis. Tunniplaan ise jääb edaspidi eraldiseisvaks nõudeks koolitaja kodulehel ja seda õppekavaga koos ei esitata. Mõlemad kustutatavad nõuded on koolitajatel pidevas muutuses. Näiteks koolituse toimumise koht, lektorite vahetus, erinevad sõidukid jne. Eelnevast tulenevalt pidevad koolitaja õppekava muudatused ei ole mõistlikud. Paragrahvi 11 lõike 6 muutmine. Lõikest kustutatakse viide õppekavas olnud tunniplaanile. Edaspidi on tunniplaan eraldiseisev asi koolitaja kodulehel ja see ei kuulu enam õppekava koosseisu. Õppekava koosseisust liigub ka sõiduki kirjeldus tunniplaani tulenevalt eelmises muudatuspunktis olevast selgitusest. Samuti on mõnevõrra sõiduki kirjeldust täpsustatud. Täna kehtivas määruses on nõutud sõiduki mark ja mudel. Käesoleva nõude algseks eesmärgiks on, et õpilasel oleks võimalik eelnevalt tutvuda infoga sõidutundides kasutatava sõiduki kohta. Täna kehtiva nõude puhul ei ole võimalik aru saada, kui vana on õppesõiduks kasutatav sõiduk. Näiteks võib olla, et mõningat sõiduki mudelit on toodetud juba 30 aastat ja seetõttu ei ole selge, kui kaasaegne on kasutatav sõiduk. Tulenevalt sellest on nõuet täiendatud esmase registreerimise kuupäevaga. Lisaks on täna kehtiva nõude puhul probleemiks see, et nö rahvakeeles kasutatav sõna „mudel“ ei ole kajastatud teistes õigusaktides. Seetõttu on käesoleva eelnõuga asendatud sõna „mudel“ sõnaga „kaubanduslik nimetus“. Liiklusseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 3 punktide 3 ja 11 alusel on näha, et koos teiste andmetega kantakse liiklusregistrisse mark, kaubanduslik nimetus ja esmase registreerimise kuupäev. Lisaks on sõiduki kirjelduse juures öeldud, et seda ei pea tunniplaanis kajastama, kui see on juba eraldi veebilehel välja toodud. Tihtipeale avaldavad koolitajad sõiduõppel kasutatavate sõidukite kirjelduse eraldi enda veebilehel. Sellepärast ei ole mõistlik nõuda koolitajatelt antud info uuesti avaldamist tunniplaanis. Lisaks peab edaspidi tunniplaan sisaldama ka õppetundide eristusi, mis on toodud sama paragrahvi lõikes 7. Antud nõue on peamiselt vajalik selleks, et eristada kontaktõppe ja elektroonilisi õppetunde. Paragrahvi 11 lõike 7 täiendamine punktiga 4. Lisatava punktiga tuleb koolitajale kohustus eristada õppekava koostamisel ka elektrooniliselt läbiviidavaid õppetunde. Antud nõue on vajalik selleks, et oleks võimalik näha, milliseid tunde ja millises mahus viiakse läbi elektroonselt. Õppekava koostamisel, mis sisaldab ka elektroonilist õpet, peab arvestama, et õpilasele peab jääma piisav aeg elektrooniliste õppetundide läbimiseks. Siinkohal tuleb rõhutada, et õppepäeva pikkustele sätestatud nõuded kehtivad ka elektroonilise õppe puhul. Paragrahvi 12 täiendamine lõikega 4. Tulenevalt Maanteeameti ja pädevustunnistuse tootjaga sõlmitud lepingust on tootja juba teatud koguse tunnistuse põhjasid ette valmistanud. See aga tähendab, et tõenäoliselt ei ole need käesoleva määruse jõustumise hetkeks kõik ära kasutatud. Antud üleminekusättega antakse Maanteeametile võimalus väljastada pädevustunnistusi kuni varasemalt valmis trükitud vormide ärakasutamiseni. Uue pädevustunnistuse vormi näol on tegemist taustal oleva paari sõna muudatusega, mis ei ole sisuline muudatus. Täpsemalt on muudatuse sisu kirjeldatud määruse lisa 1 asendamise selgitustes. Määruse normitehnilise viite muutmine. Antud punktiga muudetakse normitehnilist viidet direktiivile 2003/59/EÜ. Muudetavat viidet täiendatakse EL-i õigusaktide loeteluga, millega on muudetud direktiivi 2003/59/EÜ. Määruse lisa 1 asendamine. Hetkel kehtiva määruse § 8 ütleb, et pädevustunnistus peab vastama direktiivi 2003/59/EÜ II lisas sätestatud nõuetele. Direktiiviga (EL) 2018/645 muudetakse II lisa selliselt, et läbivalt kasutatakse sõnade „ühenduse kood“ asemel sõnu „liidu kood“. Seetõttu on pädevustunnistuse esiküljel vaja asendada tekstiosa „EUROOPA ÜHENDUSE VORM“ tekstiosaga „EUROOPA LIIDU VORM“ ja kuna tagaküljel peale pealkirja Eestis mingeid muid erinevusi direktiiviga ei ole, siis on mõistlik mittevajalik teave vormilt eemaldada. Eelnõu § 2 Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2021. aasta 1. märtsil üleminekuaeg puudutab mainitud täienduskoolituse asendamist algkoolitusega. Antud muudatuse rakendamiseks on vajalik Maanteeametil teha teatud arendused enda süsteemides. Maanteeameti hinnangul jõuaksid nad vastavad muudatused teha hiljemalt 2021 aasta 1. märtsiks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/645/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 112, 2.5.2018, lk 29–41) ning on koostatud direktiivi ülevõtmiseks. Direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määrus omab positiivset mõju liiklusohutusele, elu- ja keskkonnamõjude vähendamisele ning autojuhi elu- ja töökorraldusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/645/EL kohaselt tuleb just nendele teemadele koolitustel rohkem rõhku pöörata. Lisaks võimaldatakse käesoleva eelnõuga elektroonilise õppe läbiviimine, mis peaks muutma koolituse korraldamist efektiivsemaks ja loodetavasti seeläbi vähendama ka koolituse maksumust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seoses võimalusega asendada täienduskoolitus algkoolitusega, peab Maanteeamet tegema 1. märtsiks 2021 vastavad arendused enda süsteemides. Antud arenduste kulud kaetakse Maanteeameti vahenditest. Eelnõu ei oma mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tulubaasile. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 5, mis jõustub 2021. aasta 1 märtsil, kuna muudatuse rakendamiseks on vajalik Maanteeametil teha teatud arendused enda süsteemides. Maanteeameti hinnangul jõuaksid nad vastavad muudatused teha hiljemalt 2021 aasta 1. märtsiks. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Autoettevõtete Liidule, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Transpordi Ametiühingule, Eesti Autokoolide Liidule ja Liikluskoolitajate Liidule. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Autoettevõtete Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Transpordi Ametiühing, Eesti Autokoolide Liit ja Liikluskoolitajate Liit eelnõu kohta ettepanekuid ei esitanud. Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määrus nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Pädevustunnistuse vorm Esikülg 1 Tagakülg 2 Määruse „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ eelnõu seletuskiri Lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2018/645/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta. EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti õigusakti sisuliseks norm ülevõtmise rakendamiseks kohustus kehtestatav siseriiklik õigusakt Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 36 Tegu on direktiivis 2003/59 olnud punkt 1 lõiked 1 ja 2 kehtetu viite muudatusega. Ei vaja Eestis kehtiva õiguse muutmist. Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 36 punkt 2 lõiked 3 ja 4 Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 36 punkt 3 lõike 7 alusel kehtestatud rakendusakti § 2 ja § 4 lõige 4. Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 37 Tegu on direktiivis 2003/59 olnud punkt 4 lõiked 1 ja 2 kehtetu viite muudatusega. Ei vaja Eestis kehtiva õiguse muutmist. Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 18 . punkt 5 lõige 2, § 36 lõige 6 ja § 38 Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 36 Antud nõue on tagatud liiklusregistri punkt 6 lõige 6 pidamisega. Ülejäänud artikli osas on tegu süsteemi tööle saamisega, mis ei vaja õigusaktis käsitlemist. Artikkel 2 Ei Tegu juhilubade direktiivi 2006/126 punkt 1 sõnastuse selgemaks muutmisega. Ei vaja Eestis kehtiva õiguse muutmist. Artikkel 2 Valikuline Tegu on erandiga, kus lubatakse B- punkt 2 kategooria juhtimisõigust omaval juhil sõita kuni 4250 kg kaaluva sõidukiga, mis töötab alternatiivkütusel. Antud erandi kasutamiseks tuleb kõigepealt komisjoniga konsulteerida. Eesti ei kavatse seda erandit kasutada. 1 Artikkel 2 Jah Antud nõue on tagatud liiklusregistri punkt 3 pidamisega. Ülejäänud artikli osas süsteem juba töötab. Artikkel 3 Ei Direktiivi säte reguleerib direktiivi lõige 1 jõustumist ja ei vaja siseriiklikusse õigusesse ülevõtmist. Artikkel 3 Ei Direktiivi säte reguleerib direktiivi lõige 2 jõustumist ja ei vaja siseriiklikusse õigusesse ülevõtmist. Artikkel 4 Ei Direktiivi säte reguleerib direktiivi jõustumist ja ei vaja siseriiklikusse õigusesse ülevõtmist. Artikkel 5 Ei Tegemist on üldise sättega, et direktiiv on suunatud liikmesriikidele ja ei vaja siseriiklikusse õigusesse ülevõtmist. Lisa 1 Jah Autoveoseaduse § 36 lõike 7 alusel kehtestatud rakendusakti § 1 lõige 61, § 2 lõige 3 ning §-d 10 ja 11. Lisa 2 Jah Autoveoseaduse § 36 lõike 7 alusel kehtestatud rakendusakti lisa 1. Lisa 3 EI Tegu on direktiivis oleva informatiivse tabeliga ja ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel