MÄÄRUS
07.07.2020 nr 42
Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a
määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja
täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad,
nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale
ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi
teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse
vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse autoveoseaduse § 36 lõike 7 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruses nr 29 „Autojuhi ameti- ja
täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale
ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punkte 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „läbinud“ sõnadega „või ühes
juhtimisõiguse kategoorias pädevust omava“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Lõikes 1 nimetatud ametikoolituse õppemahust kuni 30 protsenti võib läbida
elektrooniliselt.“;
3) paragrahvi 1 lõikest 9 jäetakse välja sõnadega „ja elektroonilist“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Lõikes 1 nimetatud täienduskoolituse õppemahust 12 tundi võib läbida elektrooniliselt.“;
5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Isik võib täienduskoolituse asendada § 1 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud koolitusega.“;
6) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõna „koolituspäeval“ sõnaga „õppepäeval“;
7) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „keskendudes eelkõige liiklusohutusele ja säästlikule
sõidule. Teooriatunnid tuleb läbi viia auditoorselt“ sõnadega „arvestades õpilase vajadusi ning
keskendudes eelkõige töö- ja liiklusohutusele, töötervishoiule ning keskkonnamõjude
vähendamisele“;
8) paragrahvi 4 lõike 12 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) õpilase ja lektori allkiri iga koolitusel toimunud päeva ja õppeaine kohta, välja arvatud
elektrooniliselt läbiviidud õppetundide kohta, ja õpilase allkiri õppeaine kohta, mille osas koolitaja
arvestab eelnevalt läbitud koolitust.“;
9) paragrahvi 4 lõiget 16 täiendatakse pärast sõna „isik“ sõnaga „hiljemalt“;
10) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Elektroonilise õppekeskkonna korraldus
(1) Elektrooniline õpe viiakse läbi koolitaja elektroonilises õppekeskkonnas (edaspidi
õppekeskkond).
(2) Koolitaja peab tagama õppekeskkonna toimivuse.
(3) Õppekeskkond peab olema reaalajas jälgitav nii koolitajale kui ka õpilasele. Õppekeskkond
peab koolituse ja õpilase andmeid säilitama turvaliselt.
(4) Õppekeskkond peab sisaldama ülesandeid, võimaldama õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust ning
koolitaja poolt tagasiside saamist õppematerjali omandamise kohta.
(5) Õppematerjal ja selle esitamise järjestus peab vastama õppekavale. Õppekeskkond peab
tagama õppeteemade läbimise õppekavas toodud järjekorras ja võimaluse tagasi pöörduda juba
läbitud õppeteemade juurde.
(6) Õppekeskkond peab andma detailse ülevaate iga õpilase õppetöös osalemise kohta ja
võimaldama hinnata õppeteemade omandamist.
(7) Õppekeskkond peab võimaldama elektroonilise õppelogi avaldamise õpilase koolituse vältel
ja viie aasta jooksul pärast koolituse lõppemist. Õppelogi peab sisaldama § 4 lõike 12 punktides
1–4 ja 6 sätestatud andmeid.“;
11) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tunda ära võimalikke ohtlikke olukordi ning oskama käituda nendes olukordades.“;
12) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõnad „liiklusohutusele ja säästlikule sõidule“ sõnadega
„töö- ja liiklusohutusele, töötervishoiule ning keskkonnamõjude vähendamisele“;
13) paragrahvi 11 lõike 5 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Koolitaja avaldab oma veebilehel tunniplaani koos õppekavaga, mis sisaldab järgmist teavet
ning hoiab seda ajakohasena:
1) kursusel osalemise tingimused ja osalejate arv;
2) koolituse toimumise koht;
3) õppeainete nimetused, läbiviimise kuupäevad ja õppetundide kellaajad;
4) õppetundide eristused;
5) sõiduõppel kasutatava sõiduki mark, kaubanduslik nimetus ja esmase registreerimise kuupäev,
kui seda veebilehel eraldi kajastatud ei ole.“;
15) paragrahvi 11 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) elektroonilised õppetunnid.“;
16) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
2
„(4) Maanteeamet võib kasutada enne lisa 1 2020. a juulis vastuvõetud redaktsiooni jõustumist
trükitud pädevustunnistuse vorme pädevustunnistuste andmiseks.“;
17) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate
teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr
3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.09.2003, lk 4–17), muudetud nõukogu direktiividega
2004/66/EÜ (ELT L 168, 01.05.2004, lk 35–67), 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344–
351) ja 2013/22/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 356–361), Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2018/645 (ELT L 112, 2.5.2018, lk 29-41) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrustega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54) ja (EL) 2019/1243 (ELT L 198,
25.7.2019, lk 241–344).“;
18) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2021. aasta 1. märtsil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Pädevustunnistuse vorm
3
22.01.2020
Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja
täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise
õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning
pädevustunnistuse vorm“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/645/EL, millega
muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate
maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta
(ELT L 112, 2.5.2018, lk 29-41) Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiivi 2018/645/EL
muudatused käesoleva eelnõu kontekstis on võimaldada elektroonilise õppe läbiviimine ning
rõhutada koolitustel liiklusohutust ja keskkonna mõjude vähendamist. Lisaks tehakse eelnõuga
mõningased muudatused õppekava ja tunniplaani nõuetes ning võimaldatakse õpilasel
täienduskoolitust asendada algkoolitusega.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede-
ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Kaarel Tang (ametist lahkunud).
Eelnõu ja seletuskirja koostamisest võttis osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Pille Ossul ( tel: 6397692, e-post:
[email protected]) Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Andrus Raamat (tel: 636
1114, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Ave Leht (tel: 5191
9600, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403,
e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruse nr 29 „Autojuhi
ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise
õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning
pädevustunnistuse vorm“ redaktsiooni (RT I, 22.05.2020, 13).
Määruse eelnõu on seotud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse
õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava
koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“.
Paragrahvi 1 lõike 1 punktide 3 ja 4 muutmine. Tegu on selgitava muudatusega. Hetkel
kehtivat määrust lugedes võib jääda mulje, et § 1 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodud koolitusele
pääseb vaid juhul, kui on läbitud sama lõike punktides 1 või 2 toodud koolitus. Tegelikkuses
saab punktides 3 ja 4 toodud koolitusele ka siis, kui on isikul varasemalt üks pädevus olemas.
Näiteks enne hetkel kehtivat määrust said mitmed juhid endale pädevuse vaid täienduskoolituse
läbimisega. Lisaks võivad osa isikutest saada veel tänagi endale pädevuse ainult
täienduskoolituse läbimisega tulenevalt autoveoseaduse § 74 lõikes 3 toodud erandist. Seetõttu
on käesoleva sätte eesmärgiks täpsustada, et isikud, kellel on juba üks pädevus olemas, saavad
teise pädevuse omandada punktides 3 või 4 toodud koolitusega. Punktides 3 ja 4 olevate
koolituste vahe seisneb isiku vanuses. Punktis 3 toodud koolitus on mõeldud isikutele, kes ei
täida juhtimisõiguse saamise vanuse alammäära. Punktis 4 esitatud koolitus on mõeldud
isikutele, kelle vanus vastab asjaomase mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise vanuse
alammäärale.
Paragrahvi 1 täiendamine lõikega 61. Käesoleva lõike lisamisega võimaldatakse koolitajatel
korraldada koolitust 30% ulatuses õppemahust elektrooniliselt. Direktiivi (EL) 2018/645
kohaselt on liikmesriigil lubatud osa ametikoolitusest läbi viia elektroonselt. Kui
täienduskoolituse puhul näeb direktiiv selgelt ette, et elektroonilise koolituse maht võib 35-st
tunnist olla 12 tundi, siis ametikoolituse puhul pole see kindlalt piiritletud. Seetõttu on eelnõu
koostajad võtnud sarnase tundide suhte täienduskoolituse tundidega ja on määranud selleks
kuni 30%. Siin on arvesse võetud, et ametikoolituse mahust võib tänase korra järgi 40%
moodustada õppepraktika ettevõttes. See tähendab, et tulevikus võib õpilane kokku juba 70%
ulatuses õppemahust koolitaja juurest eemal viibida. Samas peab arvestama, et ametikoolitusel
on mitmeid spetsiifilisi elemente, mida elektroonilisel teel pole võimalik omandada. Seetõttu
peab aega jääma ka nö kontaktõppe jaoks, kuhu kuuluvad praktilised ja sõiduõppe tunnid.
Paragrahvi 1 lõike 9 muutmine. Antud lõikest kustutatakse osa, mis keelas elektroonilist õpet
arvestada koolituse mahu hulka. Muudatus on seotud elektroonilise õppe võimaldamisega
ameti- ja täienduskoolituse puhul. Elektroonilist õpet võib arvestada lubatud mahus koolituse
mahu hulka, kuid õpilase iseseisev töö, mis ei ole elektrooniline õpe, ei või koolituse hulka
arvestada.
Paragrahvi 2 täiendamine lõigetega 3 ja 4. Lõikega 3 lubatakse täienduskoolituse 35-
tunnisest õppemahust 12 tundi läbida elektrooniliselt. Antud 12 tunnine piirang tuleneb
direktiivist (EL) 2018/645.
Lõikes 4 lubatakse soovi korral täienduskoolitust asendada 280-tunnise ametikoolitusega või
140-tunnise kiirendatud ametikoolitusega. Antud nõude eesmärgiks on anda võimalus isikutele
pikendada tunnistuse kehtivust soovi korral ka algkoolitusega. Näiteks kui isik on 10 aastat
tagasi läbinud algkoolituse, kuid pole autojuhi tööd vahepeal teinud, siis oleks tal võimalus
saada uuesti kehtiv tunnistus ka läbi algkoolituse. Täna kehtiva korra järgi võib selline isik küll
enda soovil algkoolituse läbida, kuid kehtiva tunnistuse saamiseks tuleb tal läbida lisaks ka
täienduskoolitus. Näiteks on sarnane võimalus toodud ka ohtlikku veost vedava autojuhi
koolituse puhul, kus isik võib täienduskoolituse asendada põhikoolitusega. Täiendava
märkusena tuleb lisada, et autoveoseaduse § 37 lõige 5 kehtib ka täienduskoolituse asendamisel
algkoolitusega. See tähendab, et kui isikul on varasemalt omandatud nii bussijuhi, kui ka
veoautojuhi pädevus, siis eduka algkoolituse läbimisel täienduskoolituse asemel loetakse
pädevus omandatuks mõlemas kategoorias.
Paragrahv 4 lõike 2 muutmine. Antud muudatusega asendatakse sõna „koolituspäeval“
sõnaga „õppepäeval“. Selle muudatusega ühtlustatakse sõnastus sama paragrahvi lõikega 3.
Muudatuse eesmärk on parandada teksti loetavust, kuna koolitajates on tekitanud küsimusi, kas
tegu on erinevate mõistetega või mitte. Sisulist muudatust antud punktis ei ole.
Paragrahvi 4 lõike 4 muutmine. Antud muudatusega täiendatakse täienduskoolituse
õppetundide ülesehituse kirjeldust. Täiendavalt on lisatud, et tuleb arvestada koolitamisel
õpilase vajadustega ning keskenduda tuleb eelkõige peale liiklusohutuse ja säästliku sõidu
lisaks tööohutusele ja töötervishoiule. Tegu on direktiivist tuleneva uue nõudega
täienduskoolituse korraldamise kohta.
Hetkel kehtivas määruses kohustab antud lõike kolmas lause teooriatunde läbi viima
auditoorselt. Seoses elektroonilise õppe võimaldamisega käesolev lause kustutatakse.
Paragrahvi 4 lõike 12 punkti 7 muutmine. Kuna käesoleva eelnõuga võimaldatakse
koolitajatel osa koolitusest läbi viia elektroonselt, siis antud juhul ei ole võimalik nõuda allkirja
lektorilt ja õpilaselt toimunud õppeainete kohta. Seetõttu muudetakse punkti selliselt, et
elektroonilise õppe puhul antud allkirjasid ei nõuta. Elektroonilise õppekeskkonna puhul on
nõutud, et õppekeskkond peab andma ülevaate õpilase õppetöös osalemisest ja ka võimaldama
detailset ülevaadet elektroonilise õppeprotsessi toimumisest iga õpilase kohta.
Paragrahv 4 lõike 16 täiendamine. Lõike sõnastust parandatakse selliselt, et õppetöö päeviku
peab digitaalselt allkirjastama koolituse korraldamise eest vastutav isik hiljemalt kolm tööpäeva
pärast õppekursuse eksami toimumist. Varasem sõnastus jättis mulje, nagu tuleks õppetöö
päevik allkirjastada täpselt kolme tööpäeva pärast peale õppekursuse eksami toimumist.
Määruse täiendamine §-ga 41. Uus paragrahv kehtestab nõuded elektroonilise õppe puhul
kasutatavale elektroonilisele õppekeskkonnale. Tegu on sisuliselt samade õppekeskkonna
nõuetega, mis on kasutusel mootorsõiduki juhi koolitamisel majandus- ja
kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruses nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi
koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“. Õppekavade koostamisel peab
koolitaja näitama, milliseid aineid ja millises mahus ta elektrooniliselt läbi viib. Seeläbi on see
ka Maanteeametile järelevalve läbiviimisel tuvastatav.
Paragrahvi 10 lõike 4 täiendamine punktiga 6. Lõikes 4 oleva loetelu täiendamine ohtlike
olukordadega on seotud direktiivist (EL) 2018/645 tulenevate täiendustega.
Paragrahvi 11 lõike 4 muutmine. Antud muudatusega täiendatakse, et õppekava koostamisel
tuleb keskenduda eelkõige peale liiklusohutuse ja säästliku sõidu ka tööohutusele ja
töötervishoiule. Tegu on direktiivist tuleneva uue nõudega täienduskoolituse korraldamise
kohta.
Paragrahvi 11 lõike 5 punktide 4 ja 5 kehtetuks tunnistamine. Käesoleva muudatusega
kustutatakse õppekavas sisalduvatest nõuetest sõiduõppel kasutatava sõiduki margi ja mudeli
ning tunniplaani nõue. Sõiduki kirjeldus peab edaspidi kajastuma tunniplaanis. Tunniplaan ise
jääb edaspidi eraldiseisvaks nõudeks koolitaja kodulehel ja seda õppekavaga koos ei esitata.
Mõlemad kustutatavad nõuded on koolitajatel pidevas muutuses. Näiteks koolituse toimumise
koht, lektorite vahetus, erinevad sõidukid jne. Eelnevast tulenevalt pidevad koolitaja õppekava
muudatused ei ole mõistlikud.
Paragrahvi 11 lõike 6 muutmine. Lõikest kustutatakse viide õppekavas olnud tunniplaanile.
Edaspidi on tunniplaan eraldiseisev asi koolitaja kodulehel ja see ei kuulu enam õppekava
koosseisu.
Õppekava koosseisust liigub ka sõiduki kirjeldus tunniplaani tulenevalt eelmises
muudatuspunktis olevast selgitusest. Samuti on mõnevõrra sõiduki kirjeldust täpsustatud. Täna
kehtivas määruses on nõutud sõiduki mark ja mudel. Käesoleva nõude algseks eesmärgiks on,
et õpilasel oleks võimalik eelnevalt tutvuda infoga sõidutundides kasutatava sõiduki kohta.
Täna kehtiva nõude puhul ei ole võimalik aru saada, kui vana on õppesõiduks kasutatav sõiduk.
Näiteks võib olla, et mõningat sõiduki mudelit on toodetud juba 30 aastat ja seetõttu ei ole selge,
kui kaasaegne on kasutatav sõiduk. Tulenevalt sellest on nõuet täiendatud esmase
registreerimise kuupäevaga. Lisaks on täna kehtiva nõude puhul probleemiks see, et nö
rahvakeeles kasutatav sõna „mudel“ ei ole kajastatud teistes õigusaktides. Seetõttu on käesoleva
eelnõuga asendatud sõna „mudel“ sõnaga „kaubanduslik nimetus“. Liiklusseaduse alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise
põhimäärus“ § 3 punktide 3 ja 11 alusel on näha, et koos teiste andmetega kantakse
liiklusregistrisse mark, kaubanduslik nimetus ja esmase registreerimise kuupäev. Lisaks on
sõiduki kirjelduse juures öeldud, et seda ei pea tunniplaanis kajastama, kui see on juba eraldi
veebilehel välja toodud. Tihtipeale avaldavad koolitajad sõiduõppel kasutatavate sõidukite
kirjelduse eraldi enda veebilehel. Sellepärast ei ole mõistlik nõuda koolitajatelt antud info uuesti
avaldamist tunniplaanis.
Lisaks peab edaspidi tunniplaan sisaldama ka õppetundide eristusi, mis on toodud sama
paragrahvi lõikes 7. Antud nõue on peamiselt vajalik selleks, et eristada kontaktõppe ja
elektroonilisi õppetunde.
Paragrahvi 11 lõike 7 täiendamine punktiga 4. Lisatava punktiga tuleb koolitajale kohustus
eristada õppekava koostamisel ka elektrooniliselt läbiviidavaid õppetunde. Antud nõue on
vajalik selleks, et oleks võimalik näha, milliseid tunde ja millises mahus viiakse läbi
elektroonselt. Õppekava koostamisel, mis sisaldab ka elektroonilist õpet, peab arvestama, et
õpilasele peab jääma piisav aeg elektrooniliste õppetundide läbimiseks. Siinkohal tuleb
rõhutada, et õppepäeva pikkustele sätestatud nõuded kehtivad ka elektroonilise õppe puhul.
Paragrahvi 12 täiendamine lõikega 4. Tulenevalt Maanteeameti ja pädevustunnistuse
tootjaga sõlmitud lepingust on tootja juba teatud koguse tunnistuse põhjasid ette valmistanud.
See aga tähendab, et tõenäoliselt ei ole need käesoleva määruse jõustumise hetkeks kõik ära
kasutatud. Antud üleminekusättega antakse Maanteeametile võimalus väljastada
pädevustunnistusi kuni varasemalt valmis trükitud vormide ärakasutamiseni. Uue
pädevustunnistuse vormi näol on tegemist taustal oleva paari sõna muudatusega, mis ei ole
sisuline muudatus. Täpsemalt on muudatuse sisu kirjeldatud määruse lisa 1 asendamise
selgitustes.
Määruse normitehnilise viite muutmine. Antud punktiga muudetakse normitehnilist viidet
direktiivile 2003/59/EÜ. Muudetavat viidet täiendatakse EL-i õigusaktide loeteluga, millega on
muudetud direktiivi 2003/59/EÜ.
Määruse lisa 1 asendamine. Hetkel kehtiva määruse § 8 ütleb, et pädevustunnistus peab
vastama direktiivi 2003/59/EÜ II lisas sätestatud nõuetele. Direktiiviga (EL) 2018/645
muudetakse II lisa selliselt, et läbivalt kasutatakse sõnade „ühenduse kood“ asemel sõnu „liidu
kood“. Seetõttu on pädevustunnistuse esiküljel vaja asendada tekstiosa „EUROOPA
ÜHENDUSE VORM“ tekstiosaga „EUROOPA LIIDU VORM“ ja kuna tagaküljel peale
pealkirja Eestis mingeid muid erinevusi direktiiviga ei ole, siis on mõistlik mittevajalik teave
vormilt eemaldada.
Eelnõu § 2 Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2021. aasta 1. märtsil üleminekuaeg puudutab mainitud
täienduskoolituse asendamist algkoolitusega. Antud muudatuse rakendamiseks on vajalik
Maanteeametil teha teatud arendused enda süsteemides. Maanteeameti hinnangul jõuaksid nad
vastavad muudatused teha hiljemalt 2021 aasta 1. märtsiks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/645/EL, millega
muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate
maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta
(ELT L 112, 2.5.2018, lk 29–41) ning on koostatud direktiivi ülevõtmiseks. Direktiivi ja Eesti
õigusakti vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule
ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määrus omab positiivset mõju liiklusohutusele, elu- ja keskkonnamõjude vähendamisele ning
autojuhi elu- ja töökorraldusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/645/EL
kohaselt tuleb just nendele teemadele koolitustel rohkem rõhku pöörata. Lisaks võimaldatakse
käesoleva eelnõuga elektroonilise õppe läbiviimine, mis peaks muutma koolituse korraldamist
efektiivsemaks ja loodetavasti seeläbi vähendama ka koolituse maksumust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Seoses võimalusega asendada täienduskoolitus algkoolitusega, peab Maanteeamet tegema 1.
märtsiks 2021 vastavad arendused enda süsteemides. Antud arenduste kulud kaetakse
Maanteeameti vahenditest. Eelnõu ei oma mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
tulubaasile.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 5, mis jõustub 2021. aasta 1 märtsil, kuna
muudatuse rakendamiseks on vajalik Maanteeametil teha teatud arendused enda süsteemides.
Maanteeameti hinnangul jõuaksid nad vastavad muudatused teha hiljemalt 2021 aasta 1.
märtsiks.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu kooskõlastati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Siseministeeriumiga
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Autoettevõtete
Liidule, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Transpordi Ametiühingule,
Eesti Autokoolide Liidule ja Liikluskoolitajate Liidule.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Haridus- ja Teadusministeerium
kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Autoettevõtete Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsioon, Transpordi Ametiühing, Eesti Autokoolide Liit ja Liikluskoolitajate Liit eelnõu
kohta ettepanekuid ei esitanud.
Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määrus nr 29
„Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad,
nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja
õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja
oskustele ning pädevustunnistuse vorm“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
Pädevustunnistuse vorm
Esikülg
1
Tagakülg
2
Määruse „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi
koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja
oskustele ning pädevustunnistuse vorm“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2018/645/EL, millega muudetakse direktiivi
2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja
jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta.
EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
õigusakti õigusakti sisuliseks
norm ülevõtmise rakendamiseks
kohustus kehtestatav siseriiklik
õigusakt
Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 36 Tegu on direktiivis 2003/59 olnud
punkt 1 lõiked 1 ja 2 kehtetu viite muudatusega. Ei vaja
Eestis kehtiva õiguse muutmist.
Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 36
punkt 2 lõiked 3 ja 4
Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 36
punkt 3 lõike 7 alusel
kehtestatud
rakendusakti § 2 ja § 4
lõige 4.
Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 37 Tegu on direktiivis 2003/59 olnud
punkt 4 lõiked 1 ja 2 kehtetu viite muudatusega. Ei vaja
Eestis kehtiva õiguse muutmist.
Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 18 .
punkt 5 lõige 2, § 36 lõige 6 ja
§ 38
Artikkel 1 Jah Autoveoseaduse § 36 Antud nõue on tagatud liiklusregistri
punkt 6 lõige 6 pidamisega. Ülejäänud artikli osas
on tegu süsteemi tööle saamisega,
mis ei vaja õigusaktis käsitlemist.
Artikkel 2 Ei Tegu juhilubade direktiivi 2006/126
punkt 1 sõnastuse selgemaks muutmisega. Ei
vaja Eestis kehtiva õiguse muutmist.
Artikkel 2 Valikuline Tegu on erandiga, kus lubatakse B-
punkt 2 kategooria juhtimisõigust omaval
juhil sõita kuni 4250 kg kaaluva
sõidukiga, mis töötab
alternatiivkütusel. Antud erandi
kasutamiseks tuleb kõigepealt
komisjoniga konsulteerida. Eesti ei
kavatse seda erandit kasutada.
1
Artikkel 2 Jah Antud nõue on tagatud liiklusregistri
punkt 3 pidamisega. Ülejäänud artikli osas
süsteem juba töötab.
Artikkel 3 Ei Direktiivi säte reguleerib direktiivi
lõige 1 jõustumist ja ei vaja siseriiklikusse
õigusesse ülevõtmist.
Artikkel 3 Ei Direktiivi säte reguleerib direktiivi
lõige 2 jõustumist ja ei vaja siseriiklikusse
õigusesse ülevõtmist.
Artikkel 4 Ei Direktiivi säte reguleerib direktiivi
jõustumist ja ei vaja siseriiklikusse
õigusesse ülevõtmist.
Artikkel 5 Ei Tegemist on üldise sättega, et
direktiiv on suunatud
liikmesriikidele ja ei vaja
siseriiklikusse õigusesse ülevõtmist.
Lisa 1 Jah Autoveoseaduse § 36
lõike 7 alusel
kehtestatud
rakendusakti § 1 lõige
61, § 2 lõige 3 ning §-d
10 ja 11.
Lisa 2 Jah Autoveoseaduse § 36
lõike 7 alusel
kehtestatud
rakendusakti lisa 1.
Lisa 3 EI Tegu on direktiivis oleva
informatiivse tabeliga ja ei vaja Eesti
õigusesse ülevõtmist.
2