dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuli 2020
Viit
41
Registreeritud
7. juuli 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Ülle Reidi

Failid

  • 📎41 07.07.2020 Ministri määrus.bdoc750 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 07.07.2020 nr 41 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „õhuhulga ja selle ringluse“ sõnaga „õhuvahetuse“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 18.06.2020 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 85) säte, mis eeldab, et kui standardit on jälgitud, siis on § 1 nõuded täidetud. On tulnud välja, et osa pädevatest asutustest nõuavad, et ehitusprojekt vastaks lisaks õigusaktile üksnes standarditele, mis aga ei ole sätte eesmärk ega ehitusseadustiku ainsaks võimaluseks. Kehtetuks tunnistatav lõige tekitab praktikas segadust ning kitsendab ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-st 7 tulenevat hea tava põhimõtet, mis on oluliselt laiem kui vaid Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standard. Lisaks tehakse täpsustus sisekliima nõuetes, milles rõhutatakse õhuvahetuse vajalikkust. Kehtivas eelnõus sisalduv eesmärk tagada õhuhulk ja selle ringlus ei ole praktikaga piisavalt kooskõlas, sest ei kirjelda piisavalt värske õhu sissevoolu ja saastunud õhu väljavoolu. Määruse koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (tel: 625 6399, e-post: [email protected], lapsehoolduspuhkusel) ja sama osakonna peaspetsialist Ülle Reidi (5256 457, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest punktist. Eelnõu punkti 1 kohaselt tunnistatakse määruse nr 85 § 1 lõige 4 kehtetuks. Paragrahvi 1 lõike 4 kohaselt eeldatakse, et paragrahvis sätestatud nõuded eluruumile on täidetud, kui eluruum vastab Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni vastavale kehtivale standardile. EhS §-s 7 sätestatakse, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus seadustikuga reguleeritud tegevuses. EhS-i seletuskirja kohaselt on hea tava üldtunnustatud käitumisreeglite kogum. Need käitumisreeglid võivad, aga ei pruugi olla õigusnormidest tulenevad. Hea tava on ajas pidevas muutumises ning vastab mingil hetkel kehtivatele üldistele arusaamadele. Kui üritada head tava täpsemalt määratleda, siis kõige üldistatumalt tähendab hea ehitustava selles valdkonnas üldiselt aktsepteeritud teadmiste ja oskuste mõistlikku ja hoolikat rakendamist. Ka oleks võimalik head ehitustava määratleda saavutatava eesmärgi kirjelduse kaudu. Hea ehitustava kohaselt valminud ehitis või selle osa on tavapäraseks kasutamiseks ohutu ja vastab nõuetele ning sobib kasutamiseks ja ümbritseva keskkonnaga. Riigikohus (RKKK 17.03.2010, 3-1-1-7-10) on hea ehitustava kohta märkinud: „Sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud EhS ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega. […] Head ehitustava on võimalik sisustada ka 1 selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene standarditest, vaid näiteks teaduskirjanduses avaldatud seisukohtadest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadustest. Nii on isikul võimalik hea ehitustava rikkumise etteheitele vastu väita, et ta ei järginud küll standardis sätestatud nõudeid, vaid lähtus muudest talle teadaolevatest ehitusnõuetest. Sellisel juhul on kohtul võimalik omakorda hinnata, kas isik on järginud head ehitustava või mitte.“ Tulenevalt eeltoodust on näha, et hea tava põhimõte sisaldab rohkem allikaid kui määruse nr 85 § 1 lõikes 4 toodud loetelus. Praktikas on tekkinud olukord, kus nõutakse standardite ja määruse nõuete täitmist, seega kitsendab lõikes toodud loetelu EhS-i § 7 toodud hea tava mõistet. Hea tava ajas muutuvast iseloomust tulenevalt ei ole mõistlik lõiget täiendada. Standardile vastava ehitusprojekti koostamise eeliseks on niinimetatud vastavuse eeldus ehk standardi jälgimisel ei pea isik hakkama tõendama valitud lahenduse sobivust, piisavust ega õigsust. Juhul, kui standardi nõudeid ei ole täidetud, siis ka vastavuse eeldus ei kehti ning tuleb tõendada, et ehitisele esitatavad nõuded on siiski täidetud. Küll aga võivad olla eeldused täidetud jälgides teisi hea tava põhimõtet sisustavaid allikaid nagu näiteks kutseorganisatsioonide juhiseid. Täna kehtivas määruses nr 85 kitsalt sisustatud hea tava on mugav nii avalikule sektorile kui ka erasektorile, sest standardeid on vähe. Hea tava sisaldab endas palju enamat kui vaid standardid ja seega võib selline laiem ring tuua alguses endaga kaasa segaduse või vaidluseid, et millele tuginedes saab öelda, et nõuded on täidetud. Praktikas samas annab selline lähenemine mõlemale osapoolele rohkem võimalusi valikute tegemiseks ja põhjendamiseks. Isegi kui on jälgitud standardis toodud nõudeid ei pruugi olla standardile vastav lahendus subjektiivseid kriteeriume täitev. Subjektiivse kriteeriumi puhul peabki pädev asutus kaaluma, kas standardile ehk objektiivsele kriteeriumile vastav lahendus kaalub üles subjektiivsed õigused, näiteks kas insolatsiooni vähenemine kaalub üle naaberkinnistu omaniku õiguse ehitada elamu, mille tõttu väheneb insolatsioon. Eelnõu punktides 2 kohaselt asendatakse paragrahv 4 lõikes 1 sõnad „õhuhulga ja selle ringluse“ sõnaga „õhuvahetuse“. Tegemist on terminoloogia ühtlustamisega. Mõistet õhuhulk kasutatakse ventilatsioonisüsteemide kontekstis (nt majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ § 17). Erinevatele ruumidele kehtestatud nõuetes sätestatakse reeglid õhuvahetusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muutmisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega ei kao võimalus tugineda standarditele. Kehtima jääb endiselt ehitusseadustiku §-s 7 sätestatud hea tava põhimõte. Määruse eesmärk on muuta kehtetuks määruse säte, mis liigselt piirab ehitusseadustikus sätestatud hea tava mõiste kasutamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamisega eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile kulutusi ega täiendavaid tegevusi või tulusid. 2 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks järgnevatele: Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS), Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL), Eesti Veeühing, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), Eesti Omanike Keskliit (EOKL), Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (EKKL). Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega. Esitatud märkused on kajastatud eelnõu seletuskirja lisas. 3 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate tagasiside ja otsused arvestamise kohta Esitaja Ettepanek Otsus Eesti Linnade ja Teeme ettepaneku Mitte arvestatud. Ukse nõue Valdade Liit täpsustada määruse § 3 kohaldub tubadele, mis on eraldi lõige 1 sõnastust, mille ruumis. Läbipääs eraldi ruumide kohaselt eluruumil peab vahel peab olema tagatud ja olema teistest eluruumidest ligipääsetava lahenduse selleks eraldi sissepääs ukse kaudu tagavad uksed. Paindlikum ja eluruumi igal eraldi planeering, milles näiteks köök ja ruumis asuval elu-, töö- ja eluruum asuvad koos, on selle magamistoal ning köögil regulatsiooni alusel võimalik. peab olema vähemalt üks Oleme põhimõtteliselt nõus, et uks. määruse sõnastus ei pruugi vastata Leiame, et määruse kaasaegsetele nõuetele. Nimetatud sõnastus ei vasta enam asjaolule on tähelepanu juhtinud kaasaja eluruumide 08.05.2020 ajalehes „Sirp“ arhitekt planeerimise loogikale, Margit Mutso artiklis „COVID-19 ergonoomikale, õppetunnid eluruumide sisustamisele, kavandamiseks“. Margit Mutso valgustuslahendustele, seisukohtadele oponeeris sanitaartehnilistele 12.06.2020 ajalehes „Sirp“ arhitekt lahendustele või Laura Linsi artiklis „Kelle huvides tehnoloogilistele seostele on seatud eluruumidele nõuded“. projekteerimisel. Näiteks Seega puudub ka arhitektide ukse nõue elutoa ja köögi kogukonnas üksmeel, millised või teiste ruumide vahel on peaksid olema kaasaegsed nõuded liialt piirav eluruumide eluruumidele ja kas sellised nõuded planeerimisel. eluruumidele on üldse vajalikud. Oleme nõus Laura Linsi artiklis avaldatud seisukohaga: „Nõuete kindlakstegemiseks on ikka ja ainult üks viis: teemasid süsteemselt uurida nii üürnike kui ka ostjate, arendajate kui ka ehitajate vaatepunktist ning kokku panna tõendusmaterjalide kogum, mis informeerib sellest, milliseid nõudeid on üldse asjakohane õigusaktidena kehtestada, ning milline peaks olema esitatavate nõuete sisu.“. Seega pooldame pigem avada diskussiooni, kas ja kui, siis millised peaksid olema nõuded eluruumidele. Määruse kiirkorras muutmist ilma laiapõhjalise diskussioonita ei saa pidada õigeks. Samuti palume täpsustada Mitte arvestatud. Vt eelmine määruse § 3 lõige 3 selgitus. („Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse“) sõnastust või sõnastuse mõtet. Palume täpsustada, kas selline nõue on rakendatav täiel määral kõikides eluhoonetes, sealhulgas kõrghoonetes? Kas nimetatud nõue on kooskõlas kehtivate ehitisele esitatavate tuleohutus- ja evakuatsiooninõuetega kõrghoonetele? Jarek Kurnitski Sõnastada määruse § 4 Arvestatud, eelnõu täiendatud TalTech lõige 1 järgmiselt: „(1) Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse.“ Määruse § 4 lõikes 5 Mitte arvestatud. Hetkel sätestada siseõhu sätestavad Vabariigi Valitsuse ja optimaalse suhtelise sotsiaalministri poolt kehtestatud niiskuse vahemikuks 20- erinevad tervisekaitsenõuded 60 protsenti (senise 40-60 optimaalse suhtelise niiskuse protsenti asemel. vahemikuks 40 – 60 protsenti, selle vahemiku muutmine eeldaks ka teiste määruste muutmist kompleksselt. Muudatuse kehtestamine eeldaks kindlasti ka kokkulepet Sotsiaalministeeriumiga. Sellises mahus kompleksset muudatust ei ole käesoleva määruse raames mõistlik teha. Ettepaneku juurde saab tagasi tulla ühtsete sisekliima nõuete välja töötamise käigus Heli Kirikal Juhtis tähelepanu, et Arvestatud. Sätted eelnõust välja rakendussätete taoline jäetud. Eelnõus kavandati muuta sõnastus võib viia määruse nr 85 rakendussätteid olukorrani, kus selliselt, et enne 7. veebruari 1999. olemasolevaid eluruume ei aastat püstitatud hoones asuvate püütagi kooskõlla viia eluruumide ümberehitamisel ei pea eluruumide nõuetega ning eluruume kooskõlla viima sätetega, eluruumidena võetakse mis seavad reeglid eluruumi renoveerimise käigus mõõtudele. Samuti tunnistatakse kasutusele ruumid, mis kehtetuks säte, mille järgi enne tegelikult oma suuruse 1940. aastat ehitatud hoones asuv tõttu selleks ei sobi. eluruum võib pärast olulist rekonstrueerimist erineda käesoleva määruse §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetest kuni 10 protsendi võrra, kuna enne 1940 aastat ehitatud eluruum on hõlmatud enne 1999. a. ehitatud eluruumide regulatsiooniga. Võttes arvesse diskussiooni selle üle, kas ja milliseid nõudeid saab eluruumide kohta esitada, otsustasime rakendussätete muudatused eelnõust välja jätta ning tulla vajadusel teema juurde tagasi alles pärast laiapõhjalist diskussiooni.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel