MÄÄRUS
07.07.2020 nr 41
Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a
määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad
nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel.
Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad
nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „õhuhulga ja selle ringluse“ sõnaga „õhuvahetuse“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
18.06.2020
Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad
nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrusega tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85
„Eluruumile esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 85) säte, mis eeldab, et kui standardit on
jälgitud, siis on § 1 nõuded täidetud. On tulnud välja, et osa pädevatest asutustest nõuavad, et
ehitusprojekt vastaks lisaks õigusaktile üksnes standarditele, mis aga ei ole sätte eesmärk ega
ehitusseadustiku ainsaks võimaluseks. Kehtetuks tunnistatav lõige tekitab praktikas segadust
ning kitsendab ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-st 7 tulenevat hea tava põhimõtet, mis on
oluliselt laiem kui vaid Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standard.
Lisaks tehakse täpsustus sisekliima nõuetes, milles rõhutatakse õhuvahetuse vajalikkust.
Kehtivas eelnõus sisalduv eesmärk tagada õhuhulk ja selle ringlus ei ole praktikaga piisavalt
kooskõlas, sest ei kirjelda piisavalt värske õhu sissevoolu ja saastunud õhu väljavoolu.
Määruse koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-
ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (tel: 625 6399, e-post:
[email protected], lapsehoolduspuhkusel) ja sama osakonna peaspetsialist Ülle Reidi (5256
457,
[email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-
post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest punktist.
Eelnõu punkti 1 kohaselt tunnistatakse määruse nr 85 § 1 lõige 4 kehtetuks. Paragrahvi 1 lõike
4 kohaselt eeldatakse, et paragrahvis sätestatud nõuded eluruumile on täidetud, kui eluruum
vastab Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni vastavale kehtivale
standardile.
EhS §-s 7 sätestatakse, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava
kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus seadustikuga reguleeritud tegevuses. EhS-i
seletuskirja kohaselt on hea tava üldtunnustatud käitumisreeglite kogum. Need käitumisreeglid
võivad, aga ei pruugi olla õigusnormidest tulenevad. Hea tava on ajas pidevas muutumises ning
vastab mingil hetkel kehtivatele üldistele arusaamadele. Kui üritada head tava täpsemalt
määratleda, siis kõige üldistatumalt tähendab hea ehitustava selles valdkonnas üldiselt
aktsepteeritud teadmiste ja oskuste mõistlikku ja hoolikat rakendamist. Ka oleks võimalik head
ehitustava määratleda saavutatava eesmärgi kirjelduse kaudu. Hea ehitustava kohaselt
valminud ehitis või selle osa on tavapäraseks kasutamiseks ohutu ja vastab nõuetele ning sobib
kasutamiseks ja ümbritseva keskkonnaga.
Riigikohus (RKKK 17.03.2010, 3-1-1-7-10) on hea ehitustava kohta märkinud: „Sellises
tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu
mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud EhS
ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud
eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega. […] Head ehitustava on võimalik sisustada ka
1
selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene standarditest, vaid näiteks teaduskirjanduses avaldatud
seisukohtadest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadustest. Nii on
isikul võimalik hea ehitustava rikkumise etteheitele vastu väita, et ta ei järginud küll standardis
sätestatud nõudeid, vaid lähtus muudest talle teadaolevatest ehitusnõuetest. Sellisel juhul on
kohtul võimalik omakorda hinnata, kas isik on järginud head ehitustava või mitte.“
Tulenevalt eeltoodust on näha, et hea tava põhimõte sisaldab rohkem allikaid kui määruse nr
85 § 1 lõikes 4 toodud loetelus. Praktikas on tekkinud olukord, kus nõutakse standardite ja
määruse nõuete täitmist, seega kitsendab lõikes toodud loetelu EhS-i § 7 toodud hea tava
mõistet. Hea tava ajas muutuvast iseloomust tulenevalt ei ole mõistlik lõiget täiendada.
Standardile vastava ehitusprojekti koostamise eeliseks on niinimetatud vastavuse eeldus ehk
standardi jälgimisel ei pea isik hakkama tõendama valitud lahenduse sobivust, piisavust ega
õigsust. Juhul, kui standardi nõudeid ei ole täidetud, siis ka vastavuse eeldus ei kehti ning tuleb
tõendada, et ehitisele esitatavad nõuded on siiski täidetud. Küll aga võivad olla eeldused
täidetud jälgides teisi hea tava põhimõtet sisustavaid allikaid nagu näiteks
kutseorganisatsioonide juhiseid. Täna kehtivas määruses nr 85 kitsalt sisustatud hea tava on
mugav nii avalikule sektorile kui ka erasektorile, sest standardeid on vähe.
Hea tava sisaldab endas palju enamat kui vaid standardid ja seega võib selline laiem ring tuua
alguses endaga kaasa segaduse või vaidluseid, et millele tuginedes saab öelda, et nõuded on
täidetud. Praktikas samas annab selline lähenemine mõlemale osapoolele rohkem võimalusi
valikute tegemiseks ja põhjendamiseks. Isegi kui on jälgitud standardis toodud nõudeid ei
pruugi olla standardile vastav lahendus subjektiivseid kriteeriume täitev. Subjektiivse
kriteeriumi puhul peabki pädev asutus kaaluma, kas standardile ehk objektiivsele kriteeriumile
vastav lahendus kaalub üles subjektiivsed õigused, näiteks kas insolatsiooni vähenemine kaalub
üle naaberkinnistu omaniku õiguse ehitada elamu, mille tõttu väheneb insolatsioon.
Eelnõu punktides 2 kohaselt asendatakse paragrahv 4 lõikes 1 sõnad „õhuhulga ja selle
ringluse“ sõnaga „õhuvahetuse“. Tegemist on terminoloogia ühtlustamisega. Mõistet õhuhulk
kasutatakse ventilatsioonisüsteemide kontekstis (nt majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a
määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ § 17). Erinevatele ruumidele
kehtestatud nõuetes sätestatakse reeglid õhuvahetusele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse muutmisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatusega ei kao võimalus tugineda standarditele. Kehtima jääb endiselt
ehitusseadustiku §-s 7 sätestatud hea tava põhimõte. Määruse eesmärk on muuta kehtetuks
määruse säte, mis liigselt piirab ehitusseadustikus sätestatud hea tava mõiste kasutamist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamisega
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile kulutusi ega
täiendavaid tegevusi või tulusid.
2
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kultuuriministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks järgnevatele: Eesti
Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL),
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS),
Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS), Eesti Vee-ettevõtete Liit
(EVEL), Eesti Veeühing, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut, Tallinna Tehnikakõrgkooli
ehitusteaduskond, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), Eesti Omanike Keskliit (EOKL),
Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (EKKL).
Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium
kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega.
Esitatud märkused on kajastatud eelnõu seletuskirja lisas.
3
Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad
nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa
Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate tagasiside ja otsused arvestamise kohta
Esitaja Ettepanek Otsus
Eesti Linnade ja Teeme ettepaneku Mitte arvestatud. Ukse nõue
Valdade Liit täpsustada määruse § 3 kohaldub tubadele, mis on eraldi
lõige 1 sõnastust, mille ruumis. Läbipääs eraldi ruumide
kohaselt eluruumil peab vahel peab olema tagatud ja
olema teistest eluruumidest ligipääsetava lahenduse selleks
eraldi sissepääs ukse kaudu tagavad uksed. Paindlikum
ja eluruumi igal eraldi planeering, milles näiteks köök ja
ruumis asuval elu-, töö- ja eluruum asuvad koos, on selle
magamistoal ning köögil regulatsiooni alusel võimalik.
peab olema vähemalt üks Oleme põhimõtteliselt nõus, et
uks. määruse sõnastus ei pruugi vastata
Leiame, et määruse kaasaegsetele nõuetele. Nimetatud
sõnastus ei vasta enam asjaolule on tähelepanu juhtinud
kaasaja eluruumide 08.05.2020 ajalehes „Sirp“ arhitekt
planeerimise loogikale, Margit Mutso artiklis „COVID-19
ergonoomikale, õppetunnid eluruumide
sisustamisele, kavandamiseks“. Margit Mutso
valgustuslahendustele, seisukohtadele oponeeris
sanitaartehnilistele 12.06.2020 ajalehes „Sirp“ arhitekt
lahendustele või Laura Linsi artiklis „Kelle huvides
tehnoloogilistele seostele on seatud eluruumidele nõuded“.
projekteerimisel. Näiteks Seega puudub ka arhitektide
ukse nõue elutoa ja köögi kogukonnas üksmeel, millised
või teiste ruumide vahel on peaksid olema kaasaegsed nõuded
liialt piirav eluruumide eluruumidele ja kas sellised nõuded
planeerimisel. eluruumidele on üldse vajalikud.
Oleme nõus Laura Linsi artiklis
avaldatud seisukohaga: „Nõuete
kindlakstegemiseks on ikka ja
ainult üks viis: teemasid
süsteemselt uurida nii üürnike kui
ka ostjate, arendajate kui ka
ehitajate vaatepunktist ning kokku
panna tõendusmaterjalide kogum,
mis informeerib sellest, milliseid
nõudeid on üldse asjakohane
õigusaktidena kehtestada, ning
milline peaks olema esitatavate
nõuete sisu.“. Seega pooldame
pigem avada diskussiooni, kas ja
kui, siis millised peaksid olema
nõuded eluruumidele. Määruse
kiirkorras muutmist ilma
laiapõhjalise diskussioonita ei saa
pidada õigeks.
Samuti palume täpsustada Mitte arvestatud. Vt eelmine
määruse § 3 lõige 3 selgitus.
(„Eluruumi igal elu-, töö-
ja magamistoal ning köögil
peab olema vähemalt üks
lahtikäiv aken, mis annab
võimaluse ruumi
tuulutamiseks ning tagab
ruumis piisava loomuliku
valguse“) sõnastust või
sõnastuse mõtet.
Palume täpsustada, kas
selline nõue on rakendatav
täiel määral kõikides
eluhoonetes, sealhulgas
kõrghoonetes? Kas
nimetatud nõue on
kooskõlas kehtivate
ehitisele esitatavate
tuleohutus- ja
evakuatsiooninõuetega
kõrghoonetele?
Jarek Kurnitski Sõnastada määruse § 4 Arvestatud, eelnõu täiendatud
TalTech lõige 1 järgmiselt: „(1)
Eluruumis peab olema
loomulik või mehaaniline
ventilatsioon, mis tagab
inimese elutegevuseks
vajaliku õhuvahetuse.“
Määruse § 4 lõikes 5 Mitte arvestatud. Hetkel
sätestada siseõhu sätestavad Vabariigi Valitsuse ja
optimaalse suhtelise sotsiaalministri poolt kehtestatud
niiskuse vahemikuks 20- erinevad tervisekaitsenõuded
60 protsenti (senise 40-60 optimaalse suhtelise niiskuse
protsenti asemel. vahemikuks 40 – 60 protsenti, selle
vahemiku muutmine eeldaks ka
teiste määruste muutmist
kompleksselt. Muudatuse
kehtestamine eeldaks kindlasti ka
kokkulepet
Sotsiaalministeeriumiga. Sellises
mahus kompleksset muudatust ei
ole käesoleva määruse raames
mõistlik teha. Ettepaneku juurde
saab tagasi tulla ühtsete sisekliima
nõuete välja töötamise käigus
Heli Kirikal Juhtis tähelepanu, et Arvestatud. Sätted eelnõust välja
rakendussätete taoline jäetud. Eelnõus kavandati muuta
sõnastus võib viia määruse nr 85 rakendussätteid
olukorrani, kus selliselt, et enne 7. veebruari 1999.
olemasolevaid eluruume ei aastat püstitatud hoones asuvate
püütagi kooskõlla viia eluruumide ümberehitamisel ei pea
eluruumide nõuetega ning eluruume kooskõlla viima sätetega,
eluruumidena võetakse mis seavad reeglid eluruumi
renoveerimise käigus mõõtudele. Samuti tunnistatakse
kasutusele ruumid, mis kehtetuks säte, mille järgi enne
tegelikult oma suuruse 1940. aastat ehitatud hoones asuv
tõttu selleks ei sobi. eluruum võib pärast olulist
rekonstrueerimist erineda
käesoleva määruse §-des 2 ja 3
sätestatud nõuetest kuni
10 protsendi võrra, kuna enne 1940
aastat ehitatud eluruum on
hõlmatud enne 1999. a. ehitatud
eluruumide regulatsiooniga.
Võttes arvesse diskussiooni selle
üle, kas ja milliseid nõudeid saab
eluruumide kohta esitada,
otsustasime rakendussätete
muudatused eelnõust välja jätta
ning tulla vajadusel teema juurde
tagasi alles pärast laiapõhjalist
diskussiooni.