Mihkel Jugaste
AS Graanul Invest Teie 03.07.2020
[email protected]
Meie 07.07.2020 nr 11-1/20/2996-2
Puidu tseesiumisisalduse piirmäära kehtestamisest
Läti Vabariigis
Austatud härra Jugaste
Pöördusite Keskkonnaministeeriumi poole seoses Läti õigusaktiga, millega on kavas kehtestada
kolmandatest riikidest põletuse eesmärgil toodavale puidule Cs-137 sisalduse ülemiseks
piirnormiks 10 Bq/kg. Järgnevalt esitame Keskkonnaministeeriumi seisukohad ja vastused Teie
poolt esitatud küsimustele.
1) Millisele Euroopa regulatsioonile tugineb Eesti Vabariik puiduimpordi radioaktiivsuse ohutuse
vallas?
Eesti Vabariigis reguleerivad kiirgusohutusega seonduvat kiirgusseadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/KiS ) ja selle alamaktid. Kiirgusseadus tugineb Euroopa Nõukogu
direktiivile 2013/59/Euratom (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=
CELEX:32013L0059&from=EN), millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks
ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiiv sätestab väljaarvamistasemed
(väljendatud kas koguaktiivsusena (Bq) või aktiivsuskontsentratsioonina (kBq/kg, Bq/g))
radioaktiivsete isotoopide sisalduse kohta materjalides, millest madalamate väärtuste korral antud
allikas või materjal on piisavalt ohutu, et see kiirgusohutust tagavate reeglite rakendusalast välja
arvata. Piisava ohutuse kriteeriumiks inimtekkeliste isotoopide puhul, mille hulka kuulub ka
Cs-137, on tingimus, et antud materjali käitlemisega ei tohi elanikule kaasneda aastane
efektiivdoos suurem kui suurusjärgus 10 mikrosiivertit aastas. Väljaarvamistasemed on tuletatud
nn konservatiivsetel eeldustel ehk nn halvima olukorra meetodil.
Eestil puuduvad eraldi regulatsioonid ühe või teise kaubagrupi impordile/ekspordile, mis
kehtestaks väljaarvamistasemetest rangemad piirangud (välja arvatud toidukaubad).
2) Millist leevendusmeedet kasutatakse EU ja kolmandate riikide piiril?
EL välispiiridel on kasutusel kiirgusväravad, mis on häälestatud reageerima looduslikust foonist
kõrgemale kiirgustasemele. Kontrolli eesmärk on jälgida, et legaalsete kiirgusallikate transport
vastaks selleks kehtestatud reeglitele ning avastada ka radioaktiivsete materjalide transpordi
juhtumeid (nt radioaktiivselt saastunud esemete transport teadmatusest või salakauba vedu).
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Teatud kaubagruppide puhul (nt fosfor- ja kaaliumväetised, kivil/savil/tuhal põhinevad
ehitusmaterjalid, keraamilised tooted jms) võib ette tulla, et sõltuvalt materjali kogusest ja
looduslikust foonist reageerivad kiirgusväravad. Sedalaadi veostel on kaasas laboratoorse analüüsi
tunnistus, mille põhjal tollitöötaja veendub, et radionukliidide sisaldused jäävad alla
väljaarvamistasemete.
3) Kas oleksite valmis oma Läti kolleegidele sel teemal kirjutama, et regulatsioonis võetakse
arvesse ka naabrite sisend? Eesti ja Läti kauplevad puidutoodetega väga aktiivselt. Või kas oskate
öelda, et milline valitsuse osapool võiks infopäringu teha?
Euroopa Liidu liikmesriigid on oma õigusloomes suveräänsed. Euroopa Nõukogu direktiivid
kehtestavad liikmesriikidele miinimumjuhised. Igal liikmesriigil on õigus kehtestada rangemaid
reegleid, kui liikmesriik seda vajalikuks peab. Erandina on võimalik kehtestada ka leebemaid
reegleid, esitades selleks Euroopa Nõukogule vastavad põhjendused ja Nõukogu neid aktsepteerib.
Hea tava kohaselt ei sekku ühe liikmesriigi võimu- või valitsusorganid teise riigi õigusloomesse,
kui teine riik ei ole ise pöördunud nende poole arvamuse või hinnangu saamiseks.
4) Kas peate seatud piirnormi suurusjärku põhjendatuks?
Eestis ei ole puidu Cs-137 sisaldust uuritud. Analüüsitud on biokütuse põletamisest allesjäänud
tuha aktiivsuskontsentratsioone ning väljaarvamistasemetest kõrgemaid väärtuseid ei ole
tuvastatud. Nagu ka eelpool mainitud, ei ole Eestis eraldi regulatsioone biokütuse puhul
kehtestatud ning see ei ole ka hetkel kavas. Piirnormide kehtestamisel lähtuvad erinevad riigid
enda praktikast ning teostatud uuringutest. Põhimõte on, et küttematerjali põletamisel elaniku
saadav efektiivdoos ei tohiks ületada 10 mikrosiivertit aastas ning kuna Cs-137 kontsentreerub
tuhas, tuleb arvestada, et ka tekkiv tuhk ei ületaks väljaarvamistasemeid. Sarnane regulatsioon on
olemas Leedus (https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.444544/asr), kuid seal on
piiriks kehtestatud 30 Bq/kg. Leedu Erametsaomanike Liit on välja andnud ka teabelehe
„Radioaktiivne puit? (Radioaktyvi mediena?)“, kus on lahti kirjutatud kõnealuse regulatsiooni
taust Leedus (https://www.pmsa.lt/radioaktyvi-mediena/). Lisaks leiate Soome kiirgus- ja
tuumaohutusameti (STUK) kodulehelt infot puidu radioaktiivsuse ja tehtud uuringute kohta:
1. https://www.stuk.fi/aiheet/sateily-ymparistossa/metsaympariston-radioaktiivisuus
2. https://www.stuk.fi/documents/12547/103512/puutavaran-radioaktiivisuus-suomessa-6-
2015.pdf/36fffe02-2780-4750-b227-895a1c7def62.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv
Asekantsler
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet
Marily Jaska, 626 2982
[email protected]