dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuli 2020
Viit
1.1-16/20-0004/4457-1
Registreeritud
7. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0004
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎Puidu tseesiumisisalduse piirmäära kehtestamisest Läti Vabariigis.asice204 KB

Sisu (failidest)

Mihkel Jugaste AS Graanul Invest Teie 03.07.2020 [email protected] Meie 07.07.2020 nr 11-1/20/2996-2 Puidu tseesiumisisalduse piirmäära kehtestamisest Läti Vabariigis Austatud härra Jugaste Pöördusite Keskkonnaministeeriumi poole seoses Läti õigusaktiga, millega on kavas kehtestada kolmandatest riikidest põletuse eesmärgil toodavale puidule Cs-137 sisalduse ülemiseks piirnormiks 10 Bq/kg. Järgnevalt esitame Keskkonnaministeeriumi seisukohad ja vastused Teie poolt esitatud küsimustele. 1) Millisele Euroopa regulatsioonile tugineb Eesti Vabariik puiduimpordi radioaktiivsuse ohutuse vallas? Eesti Vabariigis reguleerivad kiirgusohutusega seonduvat kiirgusseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/KiS ) ja selle alamaktid. Kiirgusseadus tugineb Euroopa Nõukogu direktiivile 2013/59/Euratom (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri= CELEX:32013L0059&from=EN), millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiiv sätestab väljaarvamistasemed (väljendatud kas koguaktiivsusena (Bq) või aktiivsuskontsentratsioonina (kBq/kg, Bq/g)) radioaktiivsete isotoopide sisalduse kohta materjalides, millest madalamate väärtuste korral antud allikas või materjal on piisavalt ohutu, et see kiirgusohutust tagavate reeglite rakendusalast välja arvata. Piisava ohutuse kriteeriumiks inimtekkeliste isotoopide puhul, mille hulka kuulub ka Cs-137, on tingimus, et antud materjali käitlemisega ei tohi elanikule kaasneda aastane efektiivdoos suurem kui suurusjärgus 10 mikrosiivertit aastas. Väljaarvamistasemed on tuletatud nn konservatiivsetel eeldustel ehk nn halvima olukorra meetodil. Eestil puuduvad eraldi regulatsioonid ühe või teise kaubagrupi impordile/ekspordile, mis kehtestaks väljaarvamistasemetest rangemad piirangud (välja arvatud toidukaubad). 2) Millist leevendusmeedet kasutatakse EU ja kolmandate riikide piiril? EL välispiiridel on kasutusel kiirgusväravad, mis on häälestatud reageerima looduslikust foonist kõrgemale kiirgustasemele. Kontrolli eesmärk on jälgida, et legaalsete kiirgusallikate transport vastaks selleks kehtestatud reeglitele ning avastada ka radioaktiivsete materjalide transpordi juhtumeid (nt radioaktiivselt saastunud esemete transport teadmatusest või salakauba vedu). Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Teatud kaubagruppide puhul (nt fosfor- ja kaaliumväetised, kivil/savil/tuhal põhinevad ehitusmaterjalid, keraamilised tooted jms) võib ette tulla, et sõltuvalt materjali kogusest ja looduslikust foonist reageerivad kiirgusväravad. Sedalaadi veostel on kaasas laboratoorse analüüsi tunnistus, mille põhjal tollitöötaja veendub, et radionukliidide sisaldused jäävad alla väljaarvamistasemete. 3) Kas oleksite valmis oma Läti kolleegidele sel teemal kirjutama, et regulatsioonis võetakse arvesse ka naabrite sisend? Eesti ja Läti kauplevad puidutoodetega väga aktiivselt. Või kas oskate öelda, et milline valitsuse osapool võiks infopäringu teha? Euroopa Liidu liikmesriigid on oma õigusloomes suveräänsed. Euroopa Nõukogu direktiivid kehtestavad liikmesriikidele miinimumjuhised. Igal liikmesriigil on õigus kehtestada rangemaid reegleid, kui liikmesriik seda vajalikuks peab. Erandina on võimalik kehtestada ka leebemaid reegleid, esitades selleks Euroopa Nõukogule vastavad põhjendused ja Nõukogu neid aktsepteerib. Hea tava kohaselt ei sekku ühe liikmesriigi võimu- või valitsusorganid teise riigi õigusloomesse, kui teine riik ei ole ise pöördunud nende poole arvamuse või hinnangu saamiseks. 4) Kas peate seatud piirnormi suurusjärku põhjendatuks? Eestis ei ole puidu Cs-137 sisaldust uuritud. Analüüsitud on biokütuse põletamisest allesjäänud tuha aktiivsuskontsentratsioone ning väljaarvamistasemetest kõrgemaid väärtuseid ei ole tuvastatud. Nagu ka eelpool mainitud, ei ole Eestis eraldi regulatsioone biokütuse puhul kehtestatud ning see ei ole ka hetkel kavas. Piirnormide kehtestamisel lähtuvad erinevad riigid enda praktikast ning teostatud uuringutest. Põhimõte on, et küttematerjali põletamisel elaniku saadav efektiivdoos ei tohiks ületada 10 mikrosiivertit aastas ning kuna Cs-137 kontsentreerub tuhas, tuleb arvestada, et ka tekkiv tuhk ei ületaks väljaarvamistasemeid. Sarnane regulatsioon on olemas Leedus (https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.444544/asr), kuid seal on piiriks kehtestatud 30 Bq/kg. Leedu Erametsaomanike Liit on välja andnud ka teabelehe „Radioaktiivne puit? (Radioaktyvi mediena?)“, kus on lahti kirjutatud kõnealuse regulatsiooni taust Leedus (https://www.pmsa.lt/radioaktyvi-mediena/). Lisaks leiate Soome kiirgus- ja tuumaohutusameti (STUK) kodulehelt infot puidu radioaktiivsuse ja tehtud uuringute kohta: 1. https://www.stuk.fi/aiheet/sateily-ymparistossa/metsaympariston-radioaktiivisuus 2. https://www.stuk.fi/documents/12547/103512/puutavaran-radioaktiivisuus-suomessa-6- 2015.pdf/36fffe02-2780-4750-b227-895a1c7def62. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet Marily Jaska, 626 2982 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel