dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuli 2020
Viit
2-7/20-0019/4452
Registreeritud
7. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/20-0019
Vastutaja
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
28. juuli 2020

Failid

  • 📎1.1-104902-1 06.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc3060 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kilvar Kessler Finantsinspektsioon Meie 06.07.2020 nr 1.1-10/4902-1 [email protected] Pankade kapitali- ja juhtimisnõudeid täpsustava sSeaduseelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Austatud härra Kessler Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie seisukohta viieteistkümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister /*Lisa(d): Seaduseelnõu 20200605_EN Seletuskiri 20200605_SK Janika Aben [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 /*Lisaadressaadid: Eesti Pank Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikontroll Eesti Pangaliit FinanceEstonia Admiral Markets AS AS Cresco Väärtpaberid AS Kawe Kapital AS KIT Finance Europe AS Redgate Capital 2 EELNÕU 4. juuni 2020 Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas seaduses ette nähtud menetlustele kohaldatakse käesoleva seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89).“; 2) paragrahvi 31 tekst loetakse lõikeks 1; 3) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta“ sõnadega „mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012“; 4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete või järelevalve meetmete kohaldamisel konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel hõlmavad mõisted „krediidiasutus“, „lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“, „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“ ja „emaettevõtja“ ka: 1) finantsvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat, kellele on antud heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134; 2) krediidiasutust, keda kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui asjaomasele emaettevõtjale ei kohaldu kohustus saada heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134; 3) muud finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat või krediidiasutust, kelle on finantsjärelevalveasutus konsolideerimisgrupis määranud teatud tähtajaks vastutavaks käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete täitmise tagamise eest konsolideeritud alusel.“; 5) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 3–24 nimetatud üksuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 205 finantseerimisasutuse kohta sätestatut.“; 6) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) taotleja konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluste suuruste kohta, sealhulgas andmed konsolideerimisgruppi kuuluvate emaettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta.“; 1 7) seadust täiendatakse §-dega 134–137 järgmises sõnastuses: „§ 134. Finantsvaldusettevõtjana ja segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmine (1) Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Eestis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegutsemise heakskiitmist või käesoleva seaduse § 137 alusel erandi kohaldamist kui eelnimetatud ettevõtja üle teostab konsolideeritud järelevalvet Finantsinspektsioon. Muu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema heakskiitmist kooskõlas käesoleva paragrahviga, kui ta on kohustatud järgima käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõudeid allkonsolideeritud alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Finantsinspektsioonile ja, juhul kui Finantsinspektsioon ei ole asutus, kes teostab ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet, siis ka selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutusele, kus see ettevõtja on asutatud, kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid ja andmed: 1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgrupi juriidiline struktuur ja organisatsiooniline ülesehitus, nimetades selgelt oma tütarettevõtjad ja asjakohasel juhul emaettevõtjad ning iga konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse asukoha ja tegevuse liigi; 2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 10 nimetatud teave; 3) olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete andmed kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 30, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on krediidiasutus; 4) konsolideerimisgrupi organisatsiooni sisemine struktuur ja ülesannete jaotus; 5) muu teave, mida finantsjärelevalveasutus vajab käesoleva seaduse §-s 136 või 137 nimetatud otsuse tegemiseks. § 135. Heakskiitmise taotluse läbivaatamine (1) Kui finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmine toimub samaaegselt käesoleva seaduse §-des 30–31 osutatud hindamisega, koordineerib Finantsinspektsioon vajaduse korral oma tegevuse konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, kui see ei ole sama asutus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestad juhul peatab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 301 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks või kuni asjakohane menetlus on lõpule viidud. (3) Kui käesoleva seaduse § 134 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas taotleja vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega taotleja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist. (4) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon kohaldada käesoleva seaduse § 133 lõigetes 2–4 sätestatut. § 136. Heakskiitmise otsus 2 (1) Finantsinspektsioon võib teha finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmise otsuse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) konsolideerimisgrupisisene sisekord ja ülesannete jaotus on piisavad käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete täitmiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel; 2) konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, mille osaks finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on, ei takista ega piira muul viisil tõhusa järelevalve teostamist tütarettevõtjast krediidiasutuse või emaettevõtjast krediidiasutuse üle vastavalt nõuetele kas individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel; 3) finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete täitmisel: 1) kõigi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate tegevuse koordineeritust, muu hulgas vajaduse korral tütarettevõtjate vahelise nõuetekohast ülesannete jaotust; 2) konsolideerimisgrupisiseste huvide konfliktide vältimise või maandamise võimalusi; 3) emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjast segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgruppi hõlmavate meetmete elluviimist kogu konsolideerimisgrupis. (3) Finantsinspektsioon arvestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuete täitmisel: 1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asetust mitmetasandilises konsolideerimisgrupis; 2) aktsiate või osade omandi struktuuri; 3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusi ja kohustusi ning vastutust konsolideerimisgrupis. (4) Otsuse finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale heakskiidu andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon nelja kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast heakskiitmise taotluse saamist. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise korral võib Finantsinspektsioon vajaduse korral kohaldada käesoleva seaduse § 1045 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud meetmeid. § 137. Heakskiitmise nõude erisused (1) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 134 kohast heakskiitmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) finantsvaldusettevõtja peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates või segafinantsvaldusettevõtja peamine tegevus krediidiasutuste või finantseerimisasutuste suhtes on osaluse hoidmine tütarettevõtjates; 2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis kooskõlas kriisilahenduse strateegiaga, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus; 3) tütarettevõtjast krediidiasutus on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks; 3 4) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tegele konsolideerimisgrupi või selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavate juhtimisalaste, tegevusalaste ega finantsotsuste tegemisega; 5) ei esine takistusi konsolideeritud alusel tõhusa järelevalve teostamiseks konsolideerimisgrupi üle. (2) Kui Finantsinspektsioon on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tegevuse järelevalve käigus kindlaks teinud, et ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühte või mitut tingimust, peab finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja taotlema heakskiitmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 134. (3) Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kellele ei kohaldata vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tegutsemise heakskiitmise nõuet, kohaldatakse konsolideerimisgrupi konsolideerimisraamistiku nõudeid kooskõlas käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.“; 8) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 10 täiendatakse tekstiosaga „või krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, välja arvatud selle määruse artiklites 92a ja 92b, kehtestatud usaldatavusnõudeid;“; Alternatiivne muudatus I seoses § 35 muutmisega: „8) paragrahvi 191 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „piiriüleseid teenuseid“ tekstiosaga „, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti“; 9) seadust täiendatakse §-ga 207 järgmises sõnastuses: „§ 207. Kolmanda riigi konsolideerimisgrupi krediidiasutuse tegevuse alused (1) Kui Eestis asutatud krediidiasutus kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, seda juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis ning samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuulub liidus ka teine krediidiasutus, peab Euroopa Liidus asutama vahelülina tegutseva emaettevõtja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL krediidiasutusele kehtestatud nõuetele või on sama direktiivi artikli 21a kohaselt heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. (2) Finantsjärelevalveasutus võib lõikes 1 osutatud krediidiasutusel lubada omada kahte Euroopa Liidus vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, kui ta teeb kindlaks, et üheainsa Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamine: 1) oleks vastuolus tegevuste eraldatuse kohustusliku nõudega, kui selline nõue on kehtestatud selle kolmanda riigi õigusnormidega või järelevalvet teostava asutuse poolt, kus asub kolmanda riigi konsolideerimisgrupi peakontor, või 2) muudaks kriisilahenduskõlblikkuse vähem tõhusaks kui kahe Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja puhul, seda lähtuvalt hinnangust, mille on andnud Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja kriisilahendusasutus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtus on väiksem kui 40 miljardit eurot. (4) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana: 4 1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende individuaalsete bilansside alusel, kui bilansid ei ole konsolideeritud, ja 2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496) kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni iga filiaali vara koguväärtus.“; 10) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „(8) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile kord aastas järgmise teabe: 1) teave likviidse vara kohta, millele filiaalil on juurdepääs; 2) filiaali käsutuses olevad omavahendid; 3) filiaali hoiustajate jaoks kehtiv hoiuste tagamise kord; 4) riskijuhtimise kord; 5) juhtimise korraldus, kaasa arvatud filiaali tegevuses võtmekohtadel olevate isikute andmed; 6) filiaali hõlmavad finantsseisundi taastamise kavad. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud teave esitatakse kord aastas hiljemalt 1. maiks. (10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule võib Finantsinspektsioon nõuda täiendava teabe esitamist, mis on vajalik kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevuse jälgimiseks.“; 11) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Krediidiasutuse sissemakstud aktsiakapital või algkapital võib erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui krediidiasutus ei osuta käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud teenuseid. Selliste krediidiasutuste kohta peab Finantsinspektsioon eraldi nimekirja.“; Alternatiivne muudatus II: „(3) Krediidiasutuse sissemakstud aktsiakapital või algkapital võib olla erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust vähemalt üks miljon eurot, kui krediidiasutus ei osuta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis. Selliste krediidiasutuste kohta peab Finantsinspektsioon eraldi nimekirja.“; 12) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Krediidiasutuse võtmeisik on finants-, vastavus-, riskikontrolli või siseauditi juht, kes ei ole krediidiasutuse juht. Võtmeisikule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 3, 41, 6 ja 61.“; 13) paragrahvi 49 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 49 lõike 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Krediidiasutuse juht võib olla muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja, nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei too kaasa huvide konflikti olukorda. Süsteemselt olulise krediidiasutuse korral ei või juht olla enamal kui:“; 15) paragrahvi 49 lõike 13 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „nõukogu liikmele“ sõnaga „juhtidele“; 5 16) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 49 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõnad „siseauditi üksuse juhi“ sõnaga „võtmeisikute“; 19) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku tagasikutsumist, kui: 1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele või 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või 3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel või oma kohustuste täitmisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist või oma kohustuste täitmist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, muu hulgas juhul, kui Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuses on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine, selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega või muud krediidiasutuse tegevusega seotud riskid.“; 20) paragrahvi 50 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 571 pealkirjas, § 571 lõigetes 11 ja 12, §-des 572–574, § 59 lõikes 43, § 63 lõike 2 punktis 51 ja § 104 lõike 1 punktis 21 asendatakse sõnad „juhatuse liige“ sõnaga „juht“ vastavas käändes ja arvus; 22) paragrahvi 571 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutuse juhtide ja töötajate, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad: 1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise ning võrdse kohtlemise põhimõtetega;“; 23) paragrahvi 571 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Krediidiasutuse töötajaks käesoleva seaduse §-de 571–574 tähenduses on krediidiasutusega lepingulises suhtes olevad isikud, kelle: 1) ülesandeks on krediidiasutuse olulise äriüksuse või kontrolliüksuse juhtimine või“; 24) paragrahvi 571 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 571 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tasu aastane kogusumma on 500 000 eurot või sellest suurem ja see on võrdne krediidiasutuse juhi keskmise tasuga või sellest suurem ning tema ülesanded mõjutavad märkimisväärselt krediidiasutuse olulise äriüksuse riskiprofiili.“; 26) paragrahvi 571 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6 „(4) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhtidele makstavaid tasusid ning töölepinguna ka isikutega sõlmitud muid lepinguid töö tegemiseks krediidiasutuses.“; 27) paragrahvi 571 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kooskõlas käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetega peavad krediidiasutuse tasustamise põhimõtted ning nende dokumenteerimine ja säilitamine võimaldama Finantsinspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Käesoleva seaduse §-des 571 ja 572, § 573 lõikes 1 ning §-s 574 sätestatud tasustamisnõudeid ja töötasukomitee moodustamise kohustust (edaspidi käesolevas paragrahvis tasustamisnõuded) ei kohaldata konsolideeritud alusel: 1) lepinguriigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega; 2) kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega. (6) Käesoleva seaduse §-des 571 ja 572, § 573 lõikes 1 ning §-s 574 sätestatud tasustamisnõudeid kohaldatakse krediidiasutuse tütarettevõtjale individuaalsel alusel, kui: 1) tütarettevõtja on varahaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja ja 2) tütarettevõtja juht või töötaja täidab ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste riskiprofiilile või äritegevusele.“; 28) paragrahvi 572 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest krediidiasutuse õiguslikust vormist tulenevatest sellesarnastest õigustest, mis on seotud osaluse omandamisega või muude samaväärsete õigustega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest, mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks. Sellisele õiguste kogumile tuleb kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega. (5) Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa) väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate juhtide ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult nelja- kuni viieaastasele ajaperioodile. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, peab tulemustasu väljamaksmine olema jaotatud vähemalt viieaastasele ajaperioodile. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud väljamakse osa võib lisaks eeltoodule välja maksta ka tervikuna edasilükkamise ajaperioodi lõpus.“; 29) paragrahvi 572 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva seaduse § 573 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata: 1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 süsteemselt oluline krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul vähem kui 5 miljardit eurot; 7 2) isikule, kelle aastane tulemustasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle isiku aastasest kogutasust.“; 30) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses: „§ 582. Vastavuskontroll (1) Krediidiasutus peab ette nägema sõltumatu vastavuskontrolli, mis on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. (2) Krediidiasutus tagab vastavuskontrolliks piisavad vahendid, volitused, ressursi ja ligipääsu, et võimaldada kontrollijal sõltumatult oma ülesandeid täita. (3) Krediidiasutus kehtestab sise-eeskirjadega tegevuspõhimõtted ja reeglid õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks ja nende maandamiseks või vältimiseks. Tegevuspõhimõtete ja sise-eeskirjade kehtestamisel tuleb arvestada krediidiasutuse äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate teenuste laadi ja ulatust. (4) Vastavuskontrolli ülesanne on järelevalve teostamine käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade ning krediidiasutuse kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning nende hindamine. Nende ülesannete täitmiseks teeb kontrollija sõltumatult analüüse ja kontrolle. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannetele ja tegevustele nõustab vastavuskontrolli teostaja krediidiasutuse juhte ja töötajaid vastavusriskiga seotud teemade osas. Nõustamine hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ning sõltumatu arvamuse andmist uute toodete või olemasolevates toodetes, protsessides ja süsteemides oluliste muudatuste heakskiitmise protsessi raames. (6) Vastavuskontrolli teostaja esitab juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, tehtud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude tegevuste kohta. Ülevaade peab sisaldama informatsiooni ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatusest. (7) Vastavuskontrolli üksust võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ja see ei mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.“; 31) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks või revisjonikomisjoni esimeheks võib lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule olla isik, kellel on kõrgharidus ning sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused.“; 32) paragrahvi 631 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite tase, struktuur ja jaotus struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskide või potentsiaalsete riskide tasemest.“; 33) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiate ja protseduuridega peab krediidiasutusel olema piisav sisemine kapital, et katta kõik riskid, millele krediidiasutus on 8 avatud, ning tagada, et krediidiasutuse omavahenditest saab kompenseerida stressistsenaariumidest tuleneva võimaliku kahju, sealhulgas käesoleva seaduse § 96 lõikes 11 nimetatud järelevalvealase stressitestimise käigus hinnatud kahju.“; 34) paragrahvi 631 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 631 lõikes 5 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kolm“; 36) paragrahvi 71 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis-, sise- ja vastavuskontrollisüsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise korrad, protseduurid ja süsteemid peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ning sellekohaste andmete ja aruandluse õigsuse, sealhulgas asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. (4) Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, tagavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja, sealhulgas madala maksumääraga territooriumil asutatud tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et seaduse nõuete kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega.“; 37) paragrahvi 82 lõike 32 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „sealhulgas“ sõnadega „tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide ning“; 38) paragrahvi 822 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise tingimuse täitmiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue; 3) käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis ülemäärase finantsvõimenduse riske katvas ulatuses.“; 39) seadust täiendatakse §-ga 823 järgmises sõnastuses: „§ 823. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk (1) Finantsinspektsioon tagab, et krediidiasutused rakendavad sisesüsteeme või kasutavad standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu. (2) Finantsinspektsioon tagab, et krediidiasutused rakendavad süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii 9 omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu. (3) Kui lõikes 1 nimetatud riskide hindamiseks krediidiasutuse rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võib Finantsinspektsioon nõuda, et see krediidiasutus kasutaks lõikes 1 nimetatud standardmeetodit. (4) Kui Finantsinspektsioon leiab, et lihtsustatud standardmeetod ei võta piisavalt arvesse krediidiasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski, võib ta nõuda, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused peavad kasutama standardmeetodit.“; 40) paragrahvi 83 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 83 lõiget 21 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaaludele ja kriteeriumidele, mida nendele riskipositsioonidele rakendatakse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 124 sätestatud nõudeid; 7) makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 164 sätestatud nõudeid.“; 42) paragrahvi 84 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või revident“; 43) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsed ja vanemad.“; 44) paragrahvi 84 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) krediidiasutuse juhi või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja või äriühing, milles krediidiasutuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik omab olulist osalust; 2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juhid või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik;“; 45) paragrahvi 84 lõike 4 esimene ja teine lause loetakse teiseks ja kolmandaks lauseks ning lõiget täiendatakse uue esimese lausega järgmises sõnastuses: „Krediidiasutusega seotud isikule laenu andmise dokumentatsioon peab olema Finantsinspektsioonile tema taotluse korral kättesaadav.“; 46) paragrahvi 84 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Krediidiasutusega seotud isikutele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele. Kui krediidiasutus võimaldab oma töötajatele suunatud boonus- või optsiooniprogrammi raames laenude kasutamist, võib samadel tingimustel laenu anda ka krediidiasutusega seotud isikutele.“; 47) paragrahvi 8644 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kapitali säilitamise puhvri nõude täitmiseks hoitavad esimese taseme põhiomavahendid koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud puhvritega moodustavad liidetuna kombineeritud puhvri.“; 10 48) paragrahvi 8644 lõikes 3 asendatakse sõna „konsolideerimata“ sõnaga „individuaalsel“; 49) paragrahvi 8644 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Kui konsolideerimisgrupi suhtes on konsolideeritud alusel kohaldatav globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue, kohaldatakse neist kõrgeimat. (32) Kui krediidiasutuse suhtes on kohaldatav süsteemse riski puhvri nõue, on see kumuleeruv muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudega. (33) Kui § 8649 lõike 8, 9 või 10 kohaldamiseks arvutatud süsteemse riski puhvri määra ja sama krediidiasutuse suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra summa on suurem kui viis protsenti, võib Eesti Pank vastavaid puhvri määrasid kohaldada Euroopa Komisjoni loal.“; 50) paragrahvi 8644 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 104 lõike 2“ tekstiosaga „§ 1042 lõike 1“; 51) paragrahvi 8644 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Esimese taseme omavahendeid, mida säilitatakse kombineeritud puhvri koosseisu kuuluvate nõuete täitmiseks, ei või krediidiasutus kasutada: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud nõuete ega käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuete täitmiseks; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 92b ega finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud miinimumnõuete riskipõhiste komponentide täitmiseks. (52) Esimese taseme põhiomavahendeid, mida krediidiasutus säilitab mõne oma kombineeritud puhvri nõude elemendi täitmiseks, ei või krediidiasutus kasutada kombineeritud puhvri muu kohaldatava elemendi täitmiseks.“; 52) paragrahvi 8646 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutusepõhine vastutsükliline kapitalipuhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide asukohariikides kohaldatavate vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kaalutud keskmise korrutis. Vastutsükliline kapitalipuhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest. (2) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2,5 protsenti kogu riskipositsioonist, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0,25 protsendipunkti täpsusega. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestab Eesti Pank.“; 53) paragrahvi 8646 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Eesti Pank arvutab iga kvartali jaoks vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja, mida kasutatakse võrdlusalusena vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamiseks. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja eesmärk on kajastada Eesti krediiditsüklit ja laenumahu ülemäärase suurenemisega seotud riske, võttes arvesse Eesti majanduse eripärasid. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja põhineb laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte kõrvalekaldumisel pikaajalisest suundumusest, mille puhul Eesti Pank võtab muu hulgas arvesse: 1) laenumahu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust; 11 2) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) sätestatud korra kohaselt antud soovitusi.“; 54) paragrahvi 8646 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eesti Pank hindab kord kvartalis tsüklilise süsteemse riski intensiivsust ja vastutsüklilise kapitalipuhvri määra piisavust ning vajaduse korral kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra või kohandab seda, võttes sealjuures arvesse: 1) vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitajat, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 21; 2) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 sätestatud korra kohaselt antud soovitusi; 3) muid näitajaid ja asjaolusid, mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel.“; 55) paragrahvi 8646 lõigetes 4, 5 ja 9 asendatakse sõnad „pädev asutus“ sõnaga „makrojärelevalveasutus“ vastavas käändes; 56) paragrahvi 8646 lõigete 6 ja 7 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahvi 8646 lõike 7 teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Eesti Pank avaldab kord kvartalis oma veebilehel vähemalt järgmise teabe:“; 58) paragrahvi 8646 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2¹ arvutatud puhvri alusnäitaja;“; 59) paragrahvi 8646 lõike 7 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „6) uue kõrgema määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud, kui vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud, arvates uue määra avalikustamisest; 7) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood, mille jooksul ei kavandata puhvri määra suurendamist, koos selle perioodi määramise põhjendusega.“; 60) paragrahvi 8647 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla: 1) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või 2) krediidiasutus, mis ei ole Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.“; 61) paragrahvi 8647 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja määramisel võib rakendada täiendavat metoodikat, võttes aluseks: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tunnused; 2) konsolideerimisgrupi piiriülese tegevuse, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevuses osalevates lepinguriikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1–90), artikli 4 tähenduses. 12 (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud täiendava metoodikaga saadakse täiendav üldine punktisumma iga lõikes 1 osutatud hinnatud üksuse kohta ning selle põhjal võib Eesti Pank võtta käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 sätestatud meetme. “; 62) paragrahvi 8647 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut arvestades määrab Eesti Pank igale globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivse punktisumma ja vastava kategooria. Punktisumma määramisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga. (4) Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt määratud punktisumma alusel vähemalt viide kategooriasse, arvestades, et süsteemne olulisus suureneb esimesest viiendani.“; 63) paragrahvi 8647 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) esimesse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist; 2) iga järgmise kategooria puhul, välja arvatud viies kategooria ja iga lisatav kõrgem kategooria, liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale vähemalt 0,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.“; 64) paragrahvi 8647 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 65) paragrahvi 8647 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(6) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel. Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest. (7) Eesti Pank esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad. Teade peab sisaldama põhjendust käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt järelevalvealase otsuse tegemise või tegemata jätmise kohta.“; 66) paragrahvi 8647 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise ja neile antud kategooriate põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.“; 67) paragrahvi 8647 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvelise hinnangu alusel õigus: 1) määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud kategooriast kõrgemasse kategooriasse; 2) määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse kategooriasse; 3) võttes arvesse Euroopa Liidu ühtset kriisilahenduskorda, paigutada globaalne süsteemselt oluline ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 3 osutatud täiendava üldise punktisumma alusel kõrgemast kategooriast ümber madalamasse kategooriasse.“; 68) paragrahvi 8648 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla: 13 1) krediidiasutus; 2) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja; või 3) Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.“; 69) paragrahvi 8648 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „asjaomase lepinguriigi“ sõnaga „Eesti“; 70) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast muud süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.“; 71) paragrahvi 8648 lõige 3 muudetakse ja sõnatatakse järgmiselt: „(3) Eesti Pank võib nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel alusel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.“; 72) paragrahvi 8648 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Euroopa Komisjoni loal võib Eesti Pank nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist rohkem kui kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel alusel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel. (32) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.“; 73) paragrahvi 8648 lõikes 4 asendatakse sõna „kehtestamine“ sõnadega „nõude kohaldamine“; 74) paragrahvi 8648 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti Pank teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kehtestamisest või taaskehtestamisest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vähemalt üks kuu enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse avaldamist või vähemalt kolm kuud enne käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud otsuse avaldamist.“; 75) paragrahvi 8648 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „lepinguriigile“ sõnadega „Eesti Pangale“; 76) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 8649 ja käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamist, siis juhul, kui muu süsteemselt oluline krediidiasutus on sellise globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse tütarettevõtja, mis on krediidiasutus või konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit konsolideeritud alusel, ei tohi antud muu süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes individuaalselt või allkonsolideeritud alusel kohaldatav puhvri määr ületada järgmistest väärtustest väiksemat: 1) konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri kõrgema määra ja ühe protsendi summa; 14 2) kolm protsenti või määr, mida Euroopa Komisjon on lubanud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldada kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 31.“; 77) paragrahvi 8648 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „nõude“ sõnadega „või nõuded“; 78) paragrahv 8649 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Süsteemse riski puhvri nõuet võib kohaldada kõigi krediidiasutuste, krediidiasutuste rühma või üksiku krediidiasutuse kõigi riskipositsioonide või riskipositsioonide alamrühmade suhtes, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 4. Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada ja maandada makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske või süsteemseid riske, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja Eesti majandusele ning mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud omavahendite nõuete ning käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri nõuetega. Süsteemse riski puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest. (2) Eesti Pank kehtestab: 1) süsteemse riski puhvri määra; 2) süsteemse riski puhvri arvutamise korra; 3) teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamise korra. (3) Süsteemse riski puhvri kohaldamisel võib Eesti Pank nõuda, et krediidiasutused säilitaksid Eesti Panga kehtestatud korras arvutatud süsteemse riski puhvri individuaalselt, konsolideeritud alusel või allkonsolideeritud alusel, nagu see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotisega. (4) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste riskipositsioonide suhtes: 1) kõik Eestis asuvad riskipositsioonid; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid; 3) riskipositsioonid muudes lepinguriikides, mille puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 9 ja 11; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid, mis asuvad muudes lepinguriikides, ainult selleks, et võimaldada teise lepinguriigi kehtestatud puhvri nõude tunnustamist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 14; 5) riskipositsioonid kolmandates riikides; 6) kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlike riskipositsioonide alamrühmad. (5) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste Eestis asuvate valdkondlike riskipositsioonide suhtes: 1) kõik jaenõuded füüsiliste isikute vastu, mis on tagatud elamukinnisvaraga; 2) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga; 3) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud nõuded; 4) kõik nõuded füüsiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuded. (6) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada kõikidele käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonidele või riskipositsioonide alamrühmadele kõikides krediidiasutustes või nende allüksustes, mille suhtes Eesti Pangal on olemas süsteemse riski puhvri kohaldamise pädevus, ning see kehtestatakse 0,5 protsendipunktiliste astmetena või selle väärtuse kordajatena. 15 Krediidiasutuste eri allüksustele ja riskipositsioonide eri alamrühmadele võib kehtestada erinevaid nõudeid. (7) Eesti Pank järgib süsteemse riski puhvri nõude kehtestamisel järgmist: 1) süsteemse riski puhvri kehtestamine ei või takistada siseturu nõuetekohast toimimist, nii et see toob kaasa ebaproportsionaalselt negatiivse mõju teiste lepinguriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või Euroopa Liidu finantssüsteemile tervikuna; 2) süsteemse riski puhvrit ei või kasutada vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvriga hõlmatud riskide käsitlemiseks; 3) Eesti Pank hindab süsteemse riski puhvri nõude kohasust vähemalt kord kahe aasta jooksul. (8) Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamisest või taaskehtestamisest enne otsuse avaldamist. Kui krediidiasutus, mille suhtes kohaldatakse üht või mitut süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Eesti Pank samuti antud lepinguriigi asjaomaseid asutusi. Kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse riskipositsioonide suhtes kolmandates riikides, teavitab Eesti Pank samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Käesoleva lõike kohaselt esitatav teave peab sisaldama: 1) Eestis esineva süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski kirjeldust; 2) selgitust, miks süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide või süsteemsete riskide ulatusest tulenev oht Eesti finantssüsteemi stabiilsusele põhjendab süsteemse riski puhvri määra; 3) põhjendust, miks Eesti Pank peab süsteemse riski puhvrit riskide maandamise seisukohast tõenäoliselt tõhusaks ja proportsionaalseks; 4) kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut süsteemse riski puhvri rakendamise tõenäoliste positiivsete või negatiivsete mõjude kohta Euroopa siseturule; 5) süsteemse riski puhvri määra või määrasid, mida soovitakse kehtestada, ja viidet krediidiasutustele ning riskipositsioonidele, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kavatsetakse kohaldada; 6) kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, siis põhjendust, miks Eesti Panga arvates ei dubleeri süsteemse riski puhver muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri toimimist. (9) Kui lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks ei ole ühegi sellise riskipositsiooni puhul kolmest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, teatab Eesti Pank sellest käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vähemalt üks kuu enne otsuse avaldamist. Käesoleva lõike kohaldamisel ei arvestata teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist kolmeprotsendilise ülempiiri hulka. (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul kombineeritud süsteemse riski puhvri määr tasemel 3–5 protsenti, taotleb Eesti Pank lõike 8 kohaselt esitatud teavituses Euroopa Komisjoni arvamust. Kui Euroopa Komisjoni arvamus on negatiivne, järgib Eesti Pank nimetatud arvamust või põhjendab, miks ta seda ei tee. Kui krediidiasutus, mille suhtes on kohaldatav üks või mitu süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises 16 lepinguriigis, taotleb Eesti Pank lõike 7 kohaselt esitatud teavituses Euroopa Komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust. (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul viiest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, küsib Eesti Pank enne süsteemse riski puhvri rakendamist Euroopa Komisjonilt luba. (12) Eesti Pank teavitab ühe või mitme süsteemse riski puhvri määra kehtestamisest või taaskehtestamisest asjaomasel veebisaidil. Avaldatakse vähemalt järgmine teave: 1) süsteemse riski puhvri määr või määrad; 2) krediidiasutused, kellele süsteemse riski puhvrit kohaldatakse; 3) riskipositsioonid, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kohaldatakse; 4) süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus; 5) kuupäev, millest alates peavad krediidiasutused hakkama kehtestatud või taaskehtestatud süsteemse riski puhvrit kohaldama; 6) loetelu riikidest, milles asuvaid riskipositsioone tunnustatakse süsteemse riski puhvris. (13) Kui Eesti Pank otsustab kehtestada süsteemse riski puhvri nõude teistes lepinguriikides asuvate riskipositsioonide suhtes, kehtestatakse puhvri nõue võrdselt kõigi Euroopa Liidus asuvate riskipositsioonide suhtes, välja arvatud siis, kui puhvri nõue kehtestatakse selleks, et tunnustada teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri määra. (14) Kui Eesti Pank tunnustab teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet, võib see süsteemse riski puhvri nõue olla kumuleeruv Eestis kehtestatud süsteemse riski puhvri nõudega, tingimusel et need puhvrid käsitlevad erinevaid riske. Kui puhvrid käsitlevad samu riske, kohaldatakse ainult suuremat puhvrit. (15) Eesti Pangal on õigus jätta käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 nimetatud põhjendus avaldamata, kui avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust.“; 79) paragrahvi 8650 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „nõuet“ tekstiosaga „või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1a alusel finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“; 80) paragrahvi 8650 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „nõuet“ sõnadega „või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“; 81) paragrahvi 8650 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet;“; 82) paragrahvi 8650 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „nõuet“ tekstiosaga „või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“; 83) paragrahvi 8650 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kombineeritud puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki järgmisi nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013: 17 1) artikli 92 lõike 1 punktis a ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue; 2) artikli 92 lõike 1 punktis b ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue; 3) artikli 92 lõike 1 punktis c ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue. (32) Finantsvõimenduse määra puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid ei ole summas, mida on vaja, et samal ajal täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a ja lõike 1 punktis d nimetatud nõuet ja käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõuet, kui käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski.“; 84) paragrahvi 8650 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „nõuet“ sõnadega „või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“; 85) paragrahvi 8650 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „nõuet“ sõnadega „või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“; 86) paragrahvi 8650 täiendatakse lõigetega 51–55 järgmises sõnastuses: „(51) Finantsinspektsioonil on õigus pärast konsulteerimist vastavate järelevalveasutustega nõuda käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamist, kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda käsitatakse täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud nõuetele, kuid see ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele, käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ulatuses. (52) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud puhvri nõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 51 kirjeldatud viisil, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellest viivitamata. (53) Finantsinspektsioonil on õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatud õigust üheksa kuu möödumisel pärast käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud teavitust, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest: 1) nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult ettevõtja omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või sellega kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ettevõtja ei saa emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente; 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja kui ka mitme muu ettevõtja puhul; 4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks; 5) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust. (54) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud õiguse kohaldamisel järgmist: 18 1) nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele; 2) krediidiasutuse finantsseisundi areng ja tõenäosus, et krediidiasutus võib muutuda tulevikus maksejõuetuks; 3) tõenäosust, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud nõuetele; 4) kui krediidiasutus ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest; 5) kas omakapitali jaotamise piirangute kohaldamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii krediidiasutuse rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele. (55) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud hindamist kord kuus arvates käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud teavituse saamisest“; 87) paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui krediidiasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80) 2. peatükis sätestatud asjakohaseid omavahendite nõudeid, käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud asjakohast täiendavate omavahendite nõuet ja, kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei too käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise täitmata jätmine kaasa käesolevas paragrahvis sätestatud piirangute kehtestamist.“; 88) paragrahvi § 8651 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „nõuet“ sõnadega „või, kui see on kohaldatav, oma finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“; 89) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „konsolideerimata“ sõnadega „individuaalsel alusel“; 90) paragrahvi 91 lõikes 12 asendatakse sõna „viiendaks“ sõnaga „seitsmendaks“; 91) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalveliste aruannete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud aruannete esitamist sagedamini.“; 92) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses: „§ 911. Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja aruandlus (1) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile käesolevas paragrahvis sätestatud dokumendid ja andmed, kui: 1) tema suhtes on tehtud tegutsemise heakskiitmise otsus vastavalt käesoleva seaduse §-le 136 ja Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse § 97 lõikele 2; 19 2) vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 ei ole tema suhtes tegutsemise heakskiitmise nõuet kohaldatud, kuid Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse § 97 lõikele 2. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile ilma põhjendatud viivituseta kõik käesoleva seaduse § 134 lõike 2 alusel esitatud andmete muudatused. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile kord aastas 1. juuniks kirjaliku kinnituse, et: 1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis tulenevalt kriisilahenduse strateegiast, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus; 2) krediidiasutusest tütarettevõtja on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks; 3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tegele konsolideerimisgruppi või selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavate juhtimisalaste, tegevusalaste ja finantsotsuste tegemisega. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab finantsvaldusettevõtja Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab segafinantsvaldusettevõtja Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluste hoidmine tütarettevõtjates seoses krediidiasutuste või finantseerimisasutustega.“; 93) paragrahvi 92 lõike 31 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „aasta“ sõnaga „krediidiasutuse“; 94) paragrahvi 922 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Finantsinspektsioon kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 450 lõike 1 punktide g, h, i ja k kohaselt avalikustatud teavet ning teavet soolise palgalõhe kohta krediidiasutuses ning analüüsib tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses. Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.“; 95) paragrahvi 96 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „575/2013“ tekstiosaga „ nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013,“; 96) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiseks välja töötada metoodika koos riskipõhiste võrdlusaluste ja kvantitatiivsete indikaatoritega, mis põhineb krediidiasutuste jaotamisel sarnase riskiprofiili alusel. Sellise metoodika kasutamine ei tohi mõjutada käesoleva seaduse § 104 alusel meetmete kohaldamist.“; 97) paragrahvi 96 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „positsioonide“ sõnadega „või portfellide“; 20 98) paragrahvi 96 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis, rohkem kui 15 protsendipunkti võrra tema omavahenditest või kui krediidiasutuse netointressitulu väheneb märkimisväärselt intressimäärade muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis.“; 99) paragrahvi 96 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „süsteemset riski omavate ettevõtjate kohta ja“; 100) paragrahvi 96 lõike 12 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „aruannete esitamist“ tekstiosaga „kui nõutav teave ei ole dubleeriv;“; 101) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud dubleerivaks teabeks loetakse igasugust lisateavet, mida võidakse krediidiasutustelt nõuda, kui sama või sisuliselt sama teavet on finantsjärelevalveasutusele mõnel muul viisil juba esitatud või võidakse esitada. Finantsinspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 12 punkti 2 alusel lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud erinevas vormingus või erineva täpsusega ning kui sellisest erinevast vormingust või täpsusest hoolimata saab tuletada teabe, millel on samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus kui teabel, mille oleks saanud tuletada muul viisil aruannetest.“; 102) paragrahvi 97 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) Eesti krediidiasutus on Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastastavalt Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013; 2) Eesti krediidiasutus on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 29 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;“; 103) paragrahvi 97 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 või 29 ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga;“; 104) paragrahvi 97 lõike 2 punktid 3–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013; 4) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 31 või 33 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013; 21 5) Eesti krediidiasutuse ja lepinguriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja on üks ja sama Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja Eesti krediidiasutus on ainuke konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus või Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga; 6) konsolideerimine on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 3 või 6 alusel ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga.“; 105) paragrahvi 97 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 106) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 21, 5 ja 6 sätestatud tingimusi ei kohaldata, kui muu finantsjärelevalveasutus teostab mitme konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel ja nimetatud krediidiasutuste bilansimahtude summa ületab Eesti krediidiasutuse bilansimahtu.“; 107) paragrahvi 97 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui krediidiasutuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse 91. peatüki 1. jaos sätestatud tingimustele, teostatakse segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet käesoleva seaduse 91. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras, võttes eriti arvesse segafinantsvaldusettevõtja mõju finantskonglomeraadile.“; 108) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Konsolideeritud järelevalve teostamisel, kui see on kohaldatav, jälgib Finantsinspektsioon pidevalt, kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja täidab käesoleva seaduse §- s 136 või 137 sätestatud tingimusi.“; 109) paragrahvi 103 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) on avastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;“; 110) paragrahvi 104 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ettekirjutusega“ sõnadega „muu hulgas“; 111) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) nõuda käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid;“; 112) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) nõuda vandeaudiitori vahetamist, kui ta ei täida käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud informeerimiskohustust;“; 113) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses: „161) nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seonduvate, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist;“; 114) paragrahvi 104 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 115) paragrahvi 104 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „ja finantsturu süsteemset likviidsusriski“; 116) seadust täiendatakse §-dega 1042–1045 järgmises sõnastuses: 22 „§ 1042. Täiendavate omavahendite nõue (1) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda §-des 8644–8649 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid täiendavaid omavahendeid. (2) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet, kui: 1) krediidiasutus on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega; 2) krediidiasutus ei vasta käesoleva seaduse §-s 631 või 82 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 nimetatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad tagamaks, et nimetatud nõudeid saab mõistliku aja jooksul täita; 3) käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 2 nimetatud korrigeerimisi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata; 4) krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise regulaarsel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava omavahendite taseme; 5) krediidiasutus ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat taset, et täita kooskõlas käesoleva seaduse § 1043 lõikega 1 antud täiendavate omavahendite suunist; 6) ilmneb muu konkreetne olukord, mis Finantsinspektsiooni arvates põhjustab olulisi järelevalveprobleeme. (3) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 juhul, kui on vaja katta krediidiasutuste riskid, mis tulenevad krediidiasutuse tegevusest, sealhulgas riskid, mis kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse riskiprofiilile. (4) Täiendavate omavahendite nõude täitmisel katab piisavaks peetav kapital kõik riskid või riskide elemendid, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hindamise kohaselt tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tegemisel hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse riskiprofiili arvesse võttes riske, millele krediidiasutus on avatud. (6) Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski võib lugeda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel oluliseks vähemalt käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 3 nimetatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon jõuab hindamise käigus järeldusele, et krediidiasutus juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski asjakohaselt ega ole sellele ülemäära avatud. (7) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel arvesse vähemalt: 1) krediidiasutuse põhiseid riske või selliste riskide elemente, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud; 23 2) krediidiasutuse põhiseid riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuetele. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava omavahendite nõude täitmiseks ei või kasutada omavahendeid, mis on mõeldud järgmiste nõuete täitmiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded; 2) käesoleva seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue; 3) käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb muid riske kui käesoleva seaduse § 822 nimetatud ülemäärase finantsvõimenduse risk. (9) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda muid riske kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse risk, määrab Finantsinspektsioon nõutava täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja IV osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe. (10) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe. (11) Krediidiasutus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; 2) vähemalt kolm neljandikku käesoleva lõike punktis 1 nimetatud esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid. (12) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse konkreetset olukorda. (13) Finantsinspektsioon põhjendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust krediidiasutusele piisavas ulatuses kirjalikult, esitades vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud riskide, riskielementide ja seotud aspektide hindamise täieliku ülevaate. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul hõlmab põhjendus konkreetsete põhjuste nimetamist, miks täiendavate omavahendite suunise rakendamist ei peeta enam piisavaks. § 1043. Täiendavate omavahendite suunis (1) Lisaks käesoleva seaduse § 1042 lõikes 6 nimetatud riskide, mille suhtes krediidiasutus on avatud, hindamisele, hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse käesoleva seaduse § 631 kohaselt kehtestatud sisemise kapitali taset, võttes arvesse § 821 lõikes 9 nimetatud 24 likviidsusriski stressitestide ja § 96 lõikes 11 nimetatud järelevalveliste stressitestide tulemusi ning määrab kindlaks krediidiasutuse omavahendite taseme, mida ta peab piisavaks. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu krediidiasutuse täiendavate omavahendite vajadusele, andes täiendavate omavahendite suunise. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suunis käsitleb omavahendeid, mis ületavad vastavalt kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükiga, käesoleva seaduse § 1042 lõike 1 ja § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 1a nõutud omavahendite asjakohast summat, mida on vaja Finantsinspektsiooni vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 piisavaks peetava omavahendite üldise taseme saavutamiseks. (3) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutusele antud suunis võib hõlmata käesoleva seaduse § 1042 lõike 1 kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuetega käsitletavaid riske ainult niivõrd, kuivõrd see katab neid riske, mis ei ole nimetatud nõuetega juba hõlmatud. (4) Muude riskide, välja arvatud ülemäärase finantsvõimenduse riski katmiseks esitatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded; 2) Finantsinspektsiooni muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud, käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendav omavahendite nõue ja § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei saa kasutada selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet, ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks Finantsinspektsiooni kehtestatud nõuet, käesoleva seaduse §-s 1042 sätestatud nõuet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet. § 1044. Täiendavatest omavahenditest teavitamine Finantsinspektsiooni järelevalvet teostav üksus teavitab käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõudest ja § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunisest finantskriisi lahendamise üksust. § 1045. Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatavate meetmete erisused (1) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud tingimustele, võib Finantsinspektsioon käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamiseks ja järelevalve jätkuvuse taastamiseks ning järjepidevuse eesmärgil lisaks käesoleva seaduse §-des 104 ja 1041 sätestatud meetmetele kohaldada muid sobivaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas: 1) nõuda finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omatava tütarettevõtjast krediidiasutuse aktsiate või osadega seotud hääleõiguse kasutamise peatamist; 2) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutusest tütarettevõtjas omatava osaluse aktsionäridele või osanikele üleandmist; 25 3) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutuses või teises finantssektori ettevõtjas osalusest loobumist või sellises üksuses osaluse vähendamist; 4) keelata osaliselt või täielikult aktsionäridele või osanikele kasumist väljamaksete või intressimaksete tegemine; 5) nõuda tegevuskava õigusaktidega ette nähtud nõuete täitmise viivitamatuks taastamiseks; 6) tunnistada tegevuse heakskiitmise otsus kehtetuks. (2) Finantsinspektsioon võib nõuda, et konsolideerimisgrupi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus võtab ajutiselt vastutuse käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamise eest.“; 117) paragrahvi 1106 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Finantskonglomeraadi koordinaator ja käesoleva seaduse § 134 lõikes 1 nimetatud isik, kes teostab järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, sõlmivad järelevalvealaseks koostööks kirjaliku koostöökorra.“; 118) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Moratoorium on Eesti krediidiasutuse või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja raskuste põhjused ja iseloom, juhul kui eelnimetatud krediidiasutus on raskustes või see, kas krediidiasutus võib edaspidi sattuda raskustesse, eesmärgiga kaitsta hoiustajate ja muude võlausaldajate huve.“; 119) paragrahvi 112 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „majandustegevuse“ sõnaga „tegevuse“; 120) paragrahvi 113 lõikes 6, § 114 lõike 2 esimeses lauses ja § 115 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „makseraskus“ sõnaga „raskus“ vastavas käändes; 121) paragrahvi 114 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „arestimist“ sõnadega „välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku alusel toimuvad varade arestimised.“; 122) paragrahvi 118 lõikes 3 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kahe“; 123) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „51) muud tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mille lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta arvates nende emiteerimisest, mis ei sisalda tuletisinstrumentide tunnuseid ega ole ise tuletisinstrumendid ning mille emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis või prospektis on selgelt osutatud nõude madalamale rahuldamisjärgule;“; 124) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „allutatud laenud“ sõnadega „kapitaliinstrumendid ja allutatud kohustused“; 125) paragrahvi 131 lõike 11 tekst loetakse 2. lauseks ning lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi tähenduses on võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu.“; 126) paragrahvi 131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 26 „(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 sätestatud omavahenditest tulenevad nõuded rahuldatakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete rahuldamist. Kui nõuet kajastatakse omavahendi koosseisus vaid osaliselt, käsitatakse seda käesoleva lõike kohaldamisel kogusummas omavahenditest tuleneva nõudena.“; 127) seadust täiendatakse §-ga 14115 järgmises sõnastuses: „§ 14115. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise taotlemine kooskõlas käesoleva seaduse 2020. aasta 28. detsembril jõustuva redaktsiooniga Emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad või emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad, kes on asutatud enne 2019. aasta 27. juunit, on kohustatud Finantsinspektsioonile esitama taotluse heakskiitmise või heakskiitmise erisuse kohaldamise kohta kooskõlas käesoleva seaduse 2020. aasta 28. detsembril jõustuvas redaktsioonis sätestatud nõuetega 2021. aasta 28. juuniks.“; 128) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“; 129) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega ELT L 150, 7.6.2019, lk 253–295“. § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „finantsjärelevalve“ sõnadega „ja finantskriisi lahendamise“; 2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Inspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel, moodustades vastavad sõltumatud üksused.“; 3) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Inspektsioon on finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu.“; 4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 74 järgmises sõnastuses: „74) oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni strateegia alusel soodustada finantstehnoloogia arengut ning seirata sellega kaasnevaid riske;“; 5) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: 27 „51) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseaudiitori ja temaga töölepingu sõlmimise või selle lõpetamise; 52) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseauditi tegemise korra;“; 6) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 462 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Panganduskomiteed: 1) kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest ja tegevusloa muudatustest; 2) kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali kogu varade ja kohustuste suurusest korrapäraste aruannete alusel; 3) kolmanda riigi konsolideerimisgrupist, mille osaks on tegevusloa saanud Eesti filiaal .“; 8) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 46 järgmises sõnastuses: „(46) Inspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel selle kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse järelevalveasutusega, et tagada toimiv üleeuroopaliiduline järelevalve kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja Euroopa Liidu õigusaktidest kolmanda riigi konsolideerimisgrupile kohaldatavate nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa Liidu finantsstabiilsusele.“; 9) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(111) Kui Inspektsioon ei ole krediidiasutuste seaduse § 134 lõikes 1 nimetatud emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ega Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinatsettevõtja üle järelevalvet teostav asutus, sõlmib ta lepinguriigis järelevalvet teostava asutusega koostöökokkuleppe, mille alusel järelevalveasutused konsulteerivad finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta ühise otsuste tegemiseks kahe kuu jooksul vastavate hinnangute saamiseks või järelevalvemeetmete võtmiseks.“; 10) paragrahvi 473 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni krediidiasutuste seaduse §-des 631 ja 821, § 96 lõikes 5 ning §-s 1042 sätestatud nõuete rakendamise kohta, eesmärgiga määrata kindlaks vastava krediidiasutuse konsolideerimisgrupi adekvaatne täiendavate omavahendite ja likviidsusnõuete täitmise tase ning vajadus edastada vastavalt krediidiasutuse seaduse §-le 1043 vastavale krediidiasutuse konsolideerimisgrupile täiendavate omavahendite suunis. Seejuures arvestatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundit ning riskiprofiili konsolideeritud ja individuaalsete andmete alusel iga tütarettevõtja kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühisotsustusmenetluse tulemuse põhjal otsustatakse ka krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 4 ja § 1042 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste tegemise vajadus ning krediidiasutuste seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise vajadus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse suhtes.“; 11) paragrahvi 473 lõikes 3 asendatakse sõna „ülevaate“ sõnaga „aruande“; 12) paragrahvi 473 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 28 „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt peab Inspektsioon jõudma asjassepuutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni kapitali adekvaatsuse kohta nelja kuu jooksul, likviidsusnõuete täitmise kohta nelja kuu jooksul ja täiendavate omavahendite suunise esitamise vajaduse kohta nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku edastamisest või selle saamisest arvates. (5) Ühisotsuse tegemisel tuleb arvestada ka konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutustest tütarettevõtjate finantsseisundit ja riske. Kapitali adekvaatsuse ja likviidsusnõuete täitmise osas tuleb asjassepuutuvatel finantsjärelevalve asutustel ühisotsuse seisukohti igakülgselt põhjendada.“; 13) paragrahvi 473 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel otsustada krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 2 või 4 või § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemine ning krediidiasutuste seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise vajaduse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse suhtes. Inspektsioon peab võimaluse korral arvestama asjassepuutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone.“; 14) paragrahvi 473 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või käesoleva paragrahvi lõikes 7 või 8 nimetatud otsus tuleb ajakohastada vähemalt kord aastas või erandlike asjaolude korral, juhul kui seda nõuab põhjendatud taotluse alusel konsolideerimisgrupi krediidiasutusest tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 2 või 4 ja § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuste ning krediidiasutuste seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud otsuse ajakohastamisega seoses.“; 15) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/878/EL artikli 112 lõikes 1, artikli 114 lõikes 1 ning artikli 115 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise tõhustamise eesmärgil, siis moodustab ta kolleegiumi ka juhul, kui kõigi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad kolmandas riigis, kohaldades kolmandate riikide järelevalveasutuste suhtes käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ning vajaduse korral direktiivi 2014/65/EL artiklitest 76 ja 81 tulenevaid nõudeid.“; 16) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(4)1 Inspektsioon võib osaleda asjaomase kolleegiumi tegevuses, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on saanud heakskiidu krediidiasutuste seaduse § 134 alusel ja on asutatud Eestis.“; 17) paragrahvi 478 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui Inspektsioon teeb otsuse segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta või järelevalvemeetmete kohta, on vajalik otsuste või ühiste otsuste tegemiseks koordinaatori nõusolek.“; 18) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 29 „(1) Inspektsioonil on taotluse alusel õigus saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt, Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroolt ja teistelt täidesaatva riigivõimu asutustelt teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks. (2) Inspektsioonil on taotluse alusel kohustus anda Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile, Tagatisfondile ja Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroole teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, tingimusel et see ei ole seadusega keelatud. Samuti ei tohi selline koostöö kahjustada käimasolevat tõendite kogumist, uurimist või menetlust.“; 19) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) järelevalvetegevuses kasutatavad meetodid ja üldkriteeriumid vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee juhistele, sealhulgas kriteeriumid krediidiasutuse järelevalves proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks, ning kindlustustegevuse järelevalves kasutatavad meetodid ja üldkriteeriumid, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks;“; 20) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) muu teabe, mille avalikustamine Inspektsiooni veebilehel on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes.“; 21) paragrahvi 54 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Teavet säilitatakse tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitamise, kui see ei ole enam vajalik Inspektsiooni eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta möödumisel teabe saamisest.“; 22) seadust § 54 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses: „(44) Inspektsioonil on õigus avaldada teavet Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga finantssektori hindamisprogrammiga seotud ülesannete täitmiseks, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks ja finantsstabiilsuse nõukogule tema analüüsi- ja jälgimisülesannete täitmiseks, kui Inspektsioonile on esitatud sellesisuline taotlus. Inspektsioon võib edastada teavet koondandmetena või anonüümseks muudetult, muul kujul võib Inspektsioon avaldada vaid Inspektsiooni ruumides. Teabe avaldamise taotlus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) teabe küsimine on põhjendatud konkreetsete ülesannete täitmisega, mis tulenevad taotleva organisatsiooni põhikirjajärgsest pädevusest; 2) taotlus on teabe olemuse, ulatuse ja vormi ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne; 3) teave on vajalik põhjenduses viidatud konkreetse ülesande täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgsete ülesannete jaoks; 4) teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega; 5) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatuga samaväärseid teabe saladuses hoidmise kohustuse nõudeid. (45) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine Riigikontrollile on lubatud, kui Riigikontroll vajab teavet, et hinnata Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust Inspektsiooni järelevalve all olevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osas. (46) Teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt või Euroopa Keskpangalt saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.“; 30 23) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses: „§ 55¹. Juhatuse suunis Juhatus annab Inspektsiooni nimel suuniseid, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud seaduses või Euroopa Liidu määruses.“; 24) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Inspektsiooni vastutus finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel rikutud õiguste ja tekitatud kahju eest, samuti rikutud õiguste taastamise ja tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord sätestatakse seadusega. (2) Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusülesannete täitmisega mitteseotud kahju eest vastutab Inspektsioon eraõiguse sätete kohaselt. Inspektsiooni eelarves ettenähtud vahendite ebapiisavuse korral hüvitab kahju Eesti Pank. Inspektsioon tagastab Eesti Panga hüvitatud summad Eesti Pangale kahju hüvitamisele järgneva kahe eelarveaasta eelarve vahenditest.“; 25) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“; 26) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega ELT L 150, 7.6.2019, lk 253–295; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296–344).“. § 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses. (2) Kriisilahendussubjekt on Euroopa Liidus asutatud järgmine juriidiline isik: 1) keda Finantsinspektsioon käsitab kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 28 ettevõtjana, kelle suhtes on kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahendusmeede, või 2) krediidiasutus, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuste seaduse § 97 lõikest 2 tulenevalt, ning mille suhtes on käesoleva seaduse § 28 kohaselt koostatud kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meede. 31 (3) Kriisilahenduse konsolideerimisgrupp käesoleva seaduse tähenduses on kriisilahendussubjekt koos oma tütarettevõtjaga, mis ei ole: 1) ise kriisilahendussubjekt; 2) teise kriisilahendussubjekti tütarettevõtja; 3) kolmandas riigis asutatud ettevõtja, mis ei kuulu kriisilahenduse konsolideerimisgruppi vastavalt kriisilahenduse kavale, ega nende tütarettevõtja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupina ei käsitata keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutust ja keskasutust ennast ning nende vastavat tütarettevõtjat, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest või keskasutus on kriisilahendussubjekt. (5) Tütarettevõtja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 16 määratletud tütarettevõtja ning käesoleva seaduse §-des 13, 17–21, 30, 34, 35, 70– 77, 84 ja 85 sätestatud nõuete kohaldamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes hõlmab tütarettevõtja mõiste asjakohasel juhul keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusi, keskasutust ennast ja nende vastavaid tütarettevõtjaid, võttes arvesse, mil viisil sellised kriisilahenduse konsolideerimisgrupid täidavad käesoleva seaduse §-s 18 lõikes 22 sätestatud nõuet.“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Krediidiasutuse finantsseisundi taastamise kava peab olema praktiliselt teostatav ja tagama krediidiasutuse jätkusuutliku toimimise.“; 3) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „käesolevas seaduses sätestatud“; 4) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Miinimumnõue arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentides: 1) koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, ning 2) koguriskipositsiooni näitajast, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a.“; 5) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste hulka üksnes siis, kui need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72a, 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ja artiklis 72c sätestatud tingimustele. (22) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 21 käsitatakse käesoleva seaduse mõistes kõlblike kohustustena ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a või 92b nõuetele vastavaid kohustusi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 5a. peatükiga.“; 6) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 31–32 järgmises sõnastuses: „(31) Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, sealhulgas struktureeritud väärtpaberid, ning vastavad käesoleva paragrahvi lõike 21 tingimustele, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 32 1) võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105, või 2) võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuse kokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 sätestatut. (33) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab nimetatud lõike punktis 1 nimetatud põhisummale või punktis 2 nimetatud fikseeritud või suurenevale summale.“; 7) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses: „(41) Kõlblikud kohustused on käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud teisendatavad kohustused, mis vastavad käesoleva seaduse § 17 lõike 4 või § 19 lõike 8 punkti 1 tingimustele, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punktis b sätestatud teise taseme omavahendite instrumentide tingimustele. (42) Allutatud kõlblikud instrumendid on instrumendid, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artikli 72b lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel. (43) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjast krediidiasutus emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kohustused emiteeritakse kooskõlas käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktiga 1; 2) selliste kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 56 ja 58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; 3) selliste kohustuste summa ei ületa kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktiga 2 emiteeritud omavahendite summat; 4) selliste kohustuste summa ei ületa käesoleva seaduse § 19 lõigetega 2–6 nõutavat summat.“; 8) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Kui kriisilahenduskava näeb ette krediidiasutuse likvideerimise tavapärases maksejõuetusmenetluses, hindab Finantsinspektsioon, kas on asjakohane piirata miinimumnõuet summani, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 172 lõike 2 punktile 1. Finantsinspektsioon hindab piirangut eelkõige seoses võimaliku mõjuga finantsstabiilsusele ja ülekandumise riskile finantssüsteemis. 33 (72) Miinimumnõude puhul ei võeta arvesse kohustusi, mille puhul krediidiasutus ei lisa lepingulistesse sätetesse käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud tingimust või mille puhul ei ole nimetatud tingimused kohaldatavad.“; 9) paragrahvi 17 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude arvutamise alused.“; 10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Finantsinspektsioon esitab krediidiasutusele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise otsuse põhjendused koos asjakohaste hinnangutega. Kui on muutusi krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude tasemes, vaatab Finantsinspektsioon otsuse läbi põhjendamatu viivituseta.“; 11) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses: „(12) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral võib Finantsinspektsioon kohaldada muu hulgas järgmist: 1) õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad asjaolud kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 30 või 34; 2) krediidiasutuste seaduse §-s 8650 nimetatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piirangute kohta sätestatut; 3) teha ettekirjutuse krediidiasutuste seaduse § 104 alusel; 4) rakendada käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise meetmeid. (13) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral võib Finantsinspektsioon kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 39 või 391 hinnata, kas krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks. (14) Finantsinspektsioon konsulteerib Eesti Pangaga käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud õiguste kasutamisel.“; 12) seadust täiendatakse §-dega 171–174 järgmises sõnastuses: „§ 171. Kõlblike kohustuste erisused (1) Kriisilahendussubjekti suhtes, kes ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ega kriisilahendussubjekt, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 2, võib Finantsinspektsioon otsustada, et osa käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõudest täidetakse omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud kohustustega. Esimeses lauses nimetatud erisust saab kasutada kuni summani, mis on kas kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 21, 22 ja 31–33 nimetatud allutamata kohustustest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on krediidiasutuste seaduse §-s 131 nimetatud nõuete rahuldamise järjekorras sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja teisendamise õigust käesoleva seaduse §-de 71 ja 72 alusel ei kasutata; 2) on risk, et tulenevalt allahindamise ja teisendamise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja teisendamise õiguste kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 71 või 72, kannavad nimetatud kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärases maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral; 34 3) omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja tagamaks, et käesoleva lõike punktis 2 nimetatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid vastasel korral kandnud tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral. (2) Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab enam kui kümme protsenti selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-dele 71 ja 72, hindab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1, käesoleva seaduse § 174 lõike 11 ja § 174 lõike 6 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult. (4) Krediidiasutuse omavahendid, mida kasutatakse krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning § 174 lõigetes 6 ja 11 nimetatud nõuete täitmiseks. (5) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud õigust kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalselt süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1, 2 või 3 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustest. Esimeses lauses nimetatud õigust võib Finantsinspektsioon kasutada kuni 30 protsendi kriisilahendussubjektide puhul, kes on globaalselt süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1, 2 või 3 ning kelle puhul Finantsinspektsioon määrab käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud nõude. (6) Finantsinspektsioon kaalub miinimumnõude määramisel järgmisi asjaolusid: 1) eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad takistused ning et pärast käesoleva seaduse § 34 lõikes 42 nimetatud meetmete võtmist ei ole Finantsinspektsiooni nõutud aja jooksul võetud abimeetmeid või kindlakstehtud oluliselt pärssivat takistust ei saa kõrvaldada ühegi nimetatud meetme võtmisega ning käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju; 2) Finantsinspektsioon leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või 3) krediidiasutuste seaduse §-s 1042 nimetatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1, 2 või 3, kuulub 20 protsendi kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste hulka, kelle puhul Finantsinspektsioon teeb kindlaks miinimumnõude. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud protsendimäära kohaldamisel ümardab Finantsinspektsioon arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni. (8) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või § 174 lõikes 11 nimetatud otsuse üksnes pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist. 35 (9) Kõlblike kohustuste kohta otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse: 1) kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavust, selliste instrumentide nõudeid hinnastamisele (olemasolu korral) ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminevat aega; 2) selliste kõlblike kohustuste instrumentide, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele ning mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta alates kuupäevast, kui tehti otsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 või § 174 lõikes 11 nimetatud nõuete kvantitatiivseks kohandamiseks, summa; 3) nende instrumentide, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud (EL) määruse artikli 72b lõike 2 punkti d puhul, kättesaadavust ja summat; 4) kas selliste kohustuste summa, mis on käesoleva seaduse § 71 või 72 kohaselt välistatud allahindamise ja teisendamise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavapärases maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega; 5) kriisilahendussubjekti ärimudelit, rahastamismudeli riskiprofiili ning stabiilsuse ja majandusele kasu toomise suutlikkust; 6) võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 mõistes ei loeta välistatud summat oluliseks kui välistatud kohustuste summa ei ületa viit protsenti kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast. Kui välistatud kohustuste summa ületab esimeses lauses nimetatud piirmäära, hindab Finantsinspektsioon välistatud kohustuste olulisust. § 172. Miinimumnõude määratlemine (1) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus määrab pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks miinimumnõude, võttes arvesse järgmisi kriteeriume: 1) vajadus tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahendusmeetme ja -õiguse kohaldamisega kriisilahendussubjekti suhtes, rakendades vajaduse korral ja kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet; 2) vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjatel, kes on krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes ei ole kriisilahendussubjektid, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi, tagamaks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet või allahindamise ja teisendamise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ja oleks võimalik taastada asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud krediidiasutuse tegevusluba; 3) vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduskavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse käesoleva seaduse § 72 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud tegevusluba; 4) krediidiasutuse suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil; 36 5) krediidiasutuse maksejõuetuse korral negatiivse mõju ulatus finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele krediidiasutustele ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest teiste krediidiasutuste või ülejäänud finantssüsteemiga. (2) Kui kriisilahenduskavas on ette nähtud kriisilahendusmeetme rakendamine või vastavalt käesoleva seaduse § 56 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud asjakohasele stsenaariumile tuginedes, peab miinimumnõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks: 1) potentsiaalse kahjumi täielikuks katmiseks; 2) kriisilahendussubjekti ja selle tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja, kuid ei ole kriisilahendussubjekti korral, rekapitaliseerimiseks tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata vähemalt aasta jooksul tegevusi, mille jaoks neile tegevusluba on antud. (3) Kriisilahendussubjektide puhul saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõude summa arvutamisel vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 1 liites: 1) kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja krediidiasutuste seaduse § 1042 kohastele kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning 2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja krediidiasutuste seaduse § 1042 kohasele nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist. (4) Kriisilahendussubjektide puhul saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõude summa arvutamisel vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 2 liites: 1) kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning 2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud individuaalsel alusel nõude kehtestamisel Finantsinspektsioon: 1) kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahendusmeetmetest, ning 2) kohandab pärast oma finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud kehtiva nõude osas vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue. (6) Finantsinspektsiooni võib suurendada käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud nõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik, et tagada ettevõtja kriisilahendusjärgse piisava turuusalduse säilimine asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta. 37 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisel peab selle lõikes nimetatud summa võrduma pärast kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamist kohaldatava krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud krediidiasutuste seaduse § 8646 lõikes 1 nimetatud summa. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summat kohandatakse allapoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summat kohandatakse ülespoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed. (10) Kui Finantsinspektsioon eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid on võimalik mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt käesoleva seaduse § 72 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse miinimumnõue kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et: 1) katta käesoleva seaduse § 72 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste summa; 2) tagada, et käesoleva seaduse § 172 lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud. § 173. Miinimumnõude määramine isikutele, kes ei ole kriisilahendussubjektid (1) Krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, saadakse miinimumnõue arvutamisel vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 1, liites kokku: 1) kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatavatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõuetele, ja 2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ning krediidiasutuste seaduse §-s 1042 nimetatud nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust. (2) Krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, saadakse miinimumnõue arvutamisel vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 2, liites kokku: 1) kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele, ning; 2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud 38 finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist vastavalt käesoleva seaduse §le 56 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust. (3) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud individuaalsel alusel nõude kehtestamisel arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 ning § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud tingimusi. (4) Käesoleva seaduse §-s 172 ja käesolevas paragrahvis nimetatud rekapitaliseerimise summade määramisel Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus: 1) kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest, ning 2) kohandab pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata pärast käesoleva seaduse § 56 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist kindlaks asjaomase krediidiasutuse või kriisilahenduse konsolideerimisgrupile suhtes kohaldatava nõude. (5) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva seaduse § 56 kohaselt kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist suurendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuet summa võrra, mis on vajalik, et tagada ettevõtja võime säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus. Esimeses lauses nimetatud summa peab võrduma pärast käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusmeedet krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud krediidiasutuste seaduste § 8646 lõikes 1 nimetatud nõue. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summat kohandatakse allapoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et väiksem summa on piisav, et tagada kriisilahenduse konsolideerimisgrupi turuusaldus ning gruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste funktsioonide jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summat kohandatakse ülespoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, või gruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed. (8) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, ent ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidavad miinimumnõudeid individuaalsel alusel. (9) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt. 39 (10) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidab Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ent on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, miinimumnõudeid konsolideeritud alusel. (11) Käesoleva seaduse § 9 lõike 4 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgivad krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõike 22 kohast nõuet, miinimumnõuet individuaalsel alusel. (12) Miinimumnõue täidetakse ühe või mitme järgmisega: 1) kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti tarvis ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks, kes ostis kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt krediidiasutuselt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; 2) kohustustega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 kohaldamise korral; 3) kohustustega, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks; 4) kohustustega, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesolevale allahindamise ja teisendamise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; 5) kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus; 6) kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil; 7) instrumentidega, mille osas ei anta nende omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral; 8) instrumentidega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel; 9) esimese taseme põhiomavahenditega; 10) muude omavahenditega, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud või emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel, et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle. § 174. Miinimumnõude määramine globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti ja kolmandate riikide globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuva olulise tütarettevõtja jaoks 40 (1) Kui Finantsinspektsioon on globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kehtestab ta temale käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõude, mis koosneb järgmistest nõuetest: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõuded; 2) täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille Finantsinspektsioon on ettevõtjale määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. (2) Kui Finantsinspektsioon on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse Euroopa Liidus tegutseva olulise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kehtestab ta temale käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõude, mis koosneb järgmistest nõuetest: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõuded; 2) täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille Finantsinspektsioon on määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja kohustustega, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 19 ja 81 sätestatud tingimustele. (3) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud nõue ei ole piisav, et täita käesoleva seaduse miinimumnõudele sätestatud tingimusi. (4) Käesoleva seaduse § 18 lõike 41 kohaldamisel, kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv üksus on kriisilahendussubjekt, arvutab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete summa: 1) iga kriisilahendussubjekti osas eraldi; 2) Euroopa Liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt. (5) Finantsinspektsiooni otsuses kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue esitatakse antud otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elementide täielik hinnang, ning Finantsinspektsioon vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupi või kolmandate riikide globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluliste Euroopa Liidus asuvate tütarettevõtjate suhtes kohaldatava krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõude tasemes. (6) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 või 2 või § 174 lõike 1 punktis 1 sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagab Finantsinspektsioon, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 2 või sama paragrahvi lõiget 3, täidab käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõudest osa, mis võrdub kaheksa protsendiga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud kohustusi. (7) Finantsinspektsioon võib lubada, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõigetega 1–2 või lõikes 3, täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8 protsenti, kuid suurema osa kui summa, mis saadakse rahandusministri käesoleva seaduse § 17 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud valemi alusel. 41 (8) Finantsinspektsioon võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudest seda osa, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustustega kriisilahendussubjekti, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 2 kuni nõudeni, mis moodustab 27 protsenti tema koguriskipositsioonist. Finantsinspektsioon piirab nõuet, kui on seisukohal, et: 1) juurdepääsu kriisilahendusfondile ei peeta kriisilahendussubjekti kriisilahenduskavas kriisilahenduse võimaluseks või 2) käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõue võimaldab kriisilahendussubjektil täita käesoleva seaduse § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud nõudeid. (9) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamise käigus arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu. (10) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 ei kohaldata kriisilahendussubjekti suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 3. (11) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust võib Finantsinspektsioon otsustada, et käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõuet täidab kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 või 2 või 3 sätestatud nõudeid. Esimeses lauses nimetatud nõuet võib täita omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustustega arvestades kriisilahendussubjekti kohustust täita krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõuet ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 või 2 ning §-s 18 sätestatud nõudeid. Nimetatud omavahendite, instrumentide ja kohustuste summa ei tohi ületada järgmistest summadest suuremat: 1) kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste, sealhulgas omavahendite, kogusummast või 2) summa, mis saadakse kahekordse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud nõude, kahekordse krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 sätestatud nõude ja krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude liitmisel. (12) Käesoleva paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, on tuvastatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana.“; 13) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kriisilahendussubjekt täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõudeid kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel.“; 14) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kehtestab ta miinimumnõude kriisilahendussubjektile või kogu konsolideerimisgrupile, võttes seejuures arvesse käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatut ja asjaolu, kas vastavalt kriisilahenduskavale toimub kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kriisilahendus eraldiseisvalt.“; 15) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 17 lõike 3 alusel miinimumnõude täitmise kohustusest vabastatud hüpoteekkrediidiga tegelevat krediidiasutust ei arvestata konsolideerimisgrupi koosseisu 42 konsolideeritud konsolideerimisgrupi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramisel. (22) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul otsustab Finantsinspektsioon tulenevalt konsolideerimisgrupi solidaarsusmehhanismist ja eelistatud kriisilahendusstrateegiast, milline kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus täidab miinimumnõudeid, tagamaks, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuet. Finantsinspektsioon selgitab krediidiasutusele, kuidas konsolideerimisgrupi ettevõtjad peavad miinimumnõudeid kooskõlas kriisilahenduskavaga täitma.“; 16) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele sellise nõude summas, mida kohaldatakse: 1) konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes; 2) individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt.“; 17) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühisotsus peab olema kooskõlas käesoleva paragrahviga ja käesoleva seaduse §-ga 19, olema igakülgselt põhjendatud ja selle esitab Finantsinspektsioon kui ta on tema kriisilahendusasutus: 1) kriisilahendussubjektile; 2) kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutusele, kes ei ole kriisilahendussubjekt; 3) konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus tegutsevale emaettevõtjale, kes ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt. (32) Kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud käesoleva seaduse § 19 lõikele 8 vastavaid piisavaid instrumente, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühisotsuses ette näha, et käesoleva seaduse § 173 lõikes 1 nimetatud nõue täidetakse osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis vastavad käesoleva seaduse § 19 lõikele 8 nõuetele ning mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.“; 18) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses: „(41) Kui rohkem kui üks samasse globaalselt süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus on kriisilahendussubjekt, arutab Finantsinspektsioon kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e kohaldamist ja kohandamist ning nad lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga kokku asjakohaste nõuete kogusumma. (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud erisust võib kohaldada tingimusel, et: 1) seda kohaldatakse seoses koguriskipositsiooni arvutamise erinevustega asjaomaste lepinguriikide vahel, kohandades nõude suurust; 2) seda ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevaid erinevusi; 3) käesoleva seaduse § 174 lõike 4 punktis 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 nimetatud summade kogusumma üksikute kriisilahendussubjektide puhul ei tohi olla väiksem kui käesoleva seaduse § 174 lõike 4 punktis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 nimetatud summade kogusumma.“; 43 19) paragrahvi 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui Finantsinspektsioon ei jõua nelja kuu jooksul teiste lepinguriigi kriisilahendusasutustega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 18 nimetatud konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramisel, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse kriisilahendussubjekti miinimumnõude määramise kohta, arvestades asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kohta koostatud hinnanguid ja konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse, kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev, arvamusega.“; 20) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses: „(61) Kui Finantsinspektsioon ja teise lepinguriigi kriisilahendusasutus ei jõua nelja kuu jooksul ühisotsusele seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud nõude suuruses, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse suhtes individuaalsel alusel, teeb Finantsinspektsioon otsuse tütarettevõtjast krediidiasutuse kohta, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused: 1) kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt arvesse; 2) kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev, on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse võetud nõuetekohaselt. (62) Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud otsuse tegemise edasi kuni Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse selgumiseni. (63) Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruse ega sellise nõude suuruses, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalsel alusel, tehakse otsus juhul, kui Finantsinspektsioon on: 1) tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahendusasutus, sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalsel alusel, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 61; 2) konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.“; 21) paragrahvi 18 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Finantsinspektsioonil on õigus esitada kaebus konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse miinimumnõude määratlemise kohta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nelja kuu jooksul või pärast ühisotsusele jõudmist.“; 22) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 81–83 järgmises sõnastuses: „(81) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigust Euroopa Pangandusjärelevalvele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase ei ületa kaht protsenti käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud nõudest, mis on arvutatud koguriskipositsioonist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 173 lõikega 1. 44 (82) Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 62 nimetatud õiguse kohaldamist otsust teinud, kohaldab Finantsinspektsioon krediidiasutusest tütarettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel tehtud otsust. (83) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus koordineerib koostöös finantsjärelevalvet teostava üksusega krediidiasutuste miinimumnõuete täitmist ning teeb vastavalt käesolevale paragrahvile otsuseid samal ajal kriisilahenduskavade väljatöötamise ja ajakohastamisega.“; 23) paragrahvi 18 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või selle puudumisel Finantsinspektsiooni tehtud otsus tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.“; 24) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „181. Konsolideerimisgruppi kuuluva kriisilahendussubjekti erisus (1) Kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ja kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, täidab käesoleva seaduse § 172 lõikes 3 nimetatud nõude tasemel, mis on vähemalt võrdne 13,5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1, ja viie protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 2. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisilahendussubjekt täidab miinimumnõude tasemel 13,5 protsenti kui see arvutatakse käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktist 1 lähtuvalt, ja viis protsenti, kui see arvutatakse käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktist 2 lähtuvalt, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud kohustusi. (3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib Finantsinspektsiooni hinnangul mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse: 1) hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis; 2) kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust; 3) ulatust, mil kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõue. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse puudumine ei piira otsuse tegemist käesoleva seaduse § 171 lõigete 1 ja 2 kohaselt. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete miinimumtaset ei kohaldata kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil: 1) Finantsinspektsioon on rakendanud kohustuste teisendamise meedet; 45 2) kriisilahendussubjekt kasutab kriisilahenduses käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud erasektori meedet, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või teisendatud esimese taseme instrumentideks või 3) kriisilahendussubjekti suhtes on kohaldatud kohustuste allahindamise või teisendamise õigust, et rekapitaliseerida kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud miinimumnõudeid ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, on nimetatud lõigetes sätestatud tingimustele vastavaks.“; 25) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Finantsinspektsioon kehtestab miinimumnõude konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Miinimumnõude kehtestamisel võetakse arvesse: 1) käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili; 2) käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideerimisgrupi tasandil. (2) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, ent ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidab miinimumnõuet individuaalsel alusel. (3) Krediidiasutus, kes on vabastatud individuaalse miinimumnõude täitmisest, ei kuulu miinimumnõude täitmisele ka konsolideeritud alusel. (4) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt. (5) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidavad Euroopa Liidus tegutsevad emaettevõtjad, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ent on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad, miinimumnõudeid konsolideeritud alusel. (6) Käesoleva seaduse § 9 lõike 4 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgib krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõikes 22 nimetatud nõuet, § 173 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuet individuaalsel alusel. (7) Miinimumnõue, mida kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud krediidiasutuste suhtes, määratakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-le 18 ja § 81 lõikele 6, kui see on kohaldatav, ning vastavate sätestatud miinimumnõuete alusel. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude ühe või mitme järgmisega: 1) kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; 46 2) kohustused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud (EL) määruse artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 puhul; 3) kohustused, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks; 4) kohustused, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 allahindamise ja teisendamise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; 5) kohustused, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja; 6) kohustused, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil; 7) kohustused, mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral; 8) kohustused, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja krediidikvaliteedi alusel; 9) esimese taseme põhiomavahendid; 10) muud omavahendid, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel, et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle. (9) Finantsinspektsioon võib loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui: 1) nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; 2) kriisilahendussubjekt täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideeritud alusel; 3) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikele 1 toimunud kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede; 4) kriisilahendussubjekt tõendab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusele seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega; 5) kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat; 6) kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest. (10) Finantsinspektsioon võib loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui: 47 1) nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; 2) emaettevõtja täidab käesoleva seaduse miinimumnõude konsolideeritud alusel emaettevõtja asukoha järgses lepinguriigis; 3) puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud kasutusele kriisilahendusmeede või nendest alustest tulenevalt on kasutatud käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud õigust; 4) emaettevõtja tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on järelevalveasutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega; 5) emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat; 6) emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda. (11) Kui käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud, võib Finantsinspektsioon lubada tütarettevõtjal käesoleva seaduse miinimumnõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) garantii antakse summas, mis on vähemalt samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse; 2) garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, olenevalt sellest, kumb toimub varem; 3) garantii on tagatud asjaõigusseaduse § 3141 määratletud finantstagatiskokkuleppe kaudu vähemalt 50 protsendi ulatuses selle summast; 4) garantii tagatis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 nõuetele ja see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tagatud summa; 5) garantii tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muu garantii tagatisena; 6) tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1 nimetatud lõpptähtaja tingimustele; 7) puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 7 kohaldamisel esitab kriisilahendussubjekt Finantsinspektsiooni nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab muul viisil rahuldavalt, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.“; 26) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Finantsinspektsioon võib jätta osaliselt või täielikult kohaldamata miinimumnõude keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) krediidiasutus ja keskasutus on asutatud Eestis ja nende mõlema üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon; 48 2) krediidiasutus ja keskasutus kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; 3) keskasutus ja sellega püsivalt seotud krediidiasutus vastutavad siduvate kohustuste täitmise eest solidaarselt või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste siduvate kohustuste täitmise; 4) keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna nimetatud krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal; 5) kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele; 6) asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 2 nimetatud nõuet; 7) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel.“; 27) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1, § 28 lõike 5 punktis 6, § 52 lõike 3 punktis 4, § 71 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 71 lõikes 5, § 72 lõikes 4, § 73 lõigetes 1, 2 ja 21, § 74 lõigetes 2, 3 ja 5 ning § 78 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „kõlblikud“ sõnaga „teisendatavad“ vastavas käändes; 28) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud sõlmitavas lepingus kokku leppima, et võlausaldaja, kohustuse aluseks oleva lepingu teine pool või võlainstrumendi omandaja tunnistab, et:“; 29) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Finantsinspektsioon võib lubada jätta täitmata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded, kui miinimumnõue on võrdne krediidiasutuse kahjumi katmise summaga ning nimetatud lepingutingimusi ei võeta miinimumnõude täitmisel arvesse.“; 30) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21–25 järgmises sõnastuses: „(21) Kui krediidiasutuse hinnangul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kohustuse suhtes õiguslikult või muu asjaolu tõttu teostamatud, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellisele järeldusele jõudmisest, kaasa arvatud kohustuse klassi määramisest ja antud järelduse tegemise põhjendustest. (22) Kui Finantsinspektsioon on saanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud teate, peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuse lepingulistesse sätetesse lisamise kohustus automaatselt. (23) Kui Finantsinspektsioon, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkus, jõuab järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikega 1 nõutav tingimuse lisamine lepingulistesse sätetesse on õiguslikult või muul viisil teostatav, nõuab ta mõistliku aja jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud teavitamist sellise lepingulise tingimuse lisamist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt nõudeõiguste teisendamise lepingulise tunnustamisega seonduvate erandi tegemise tavade muutmist. (24) Finantsinspektsioon võib täpsustada nende kohustuste kategooriad, mille puhul krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja teeb kindlaks, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil teostamatu.“; 32) seadust täiendatakse §-dega 222 ja 223 järgmises sõnastuses: 49 „§ 222. Miinimumnõudega seotud aruannete esitamine (1) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile miinimumnõude täitmisega seotud Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 alusel kehtestatud aruandeid. (2) Finantsinspektsioon võib vajadusel nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid lühemate perioodide kohta, kui on Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel kehtestatud aktis sätestatud. (3) Krediidiasutus, kelle kriisilahenduskavas on ette nähtud likvideerimine tavapärase maksejõuetusmenetluse alusel, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid ei esita. § 223. Peatamise õiguse lepinguline tunnustamine kriisilahenduses (1) Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud igas sõlmitavas finantslepingus, mille suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, leppima kokku, et võlausaldaja või lepingu teine pool nõustub, et Finantsinspektsioon võib kasutada finantslepingu suhtes käesoleva seaduse § 43 lõikest 2 tulenevat õigust peatada kohustuse täitmine või piirata õigusi, ja tunnustama oma seotust artikli 68 nõuetega. (2) Finantsinspektsioon kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, võib nõuda, et krediidiasutuse emaettevõtja tagaks, et tema kolmanda riigi tütarettevõtja lisab finantslepingule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet võib Finantsinspektsioon kohaldada kolmanda riikide tütarettevõtja suhtes, kes on: 1) krediidiasutus; 2) investeerimisühing või oleks investeerimisühing, kui nende peakontor asuks mõnes lepinguriigis, või 3) finantseerimisasutus. (4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kõigi finantslepingute suhtes, millega: 1) võetakse uus kohustus või muudetakse oluliselt olemasolevat kohustust; 2) nähakse ette Eesti õiguse alusel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmise peatamine või ühel või mitmel alusel lepingu lõpetamine või tagatistest tulenevate õiguste teostamine vastavalt käesoleva seaduse §-s 401, 43 või 44 sätestatud alustele. (5) Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon sellele vaatamata kohaldada kohustuste peatamise õigust.“; 34) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui Finantsinspektsioon on sellise konsolideerimisgrupi, mis koosneb mitmest kriisilahenduse alamkonsolideerimisgrupist, kriisilahendusasutus esitab ta käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud kavandatavad kriisilahendusmeetmeid käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud ühisotsuses.“; 35) paragrahvi 28 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud Eestis, peab Finantsinspektsioon koostöös konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate finantsjärelevalve asutustega ja konsulteerides konsolideerimisgruppi kuuluvate süsteemselt oluliste filiaalide 50 finantsjärelevalve asutustega koostama konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja seda ka haldama.“; 36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas käsitletakse kõiki konsolideerimisgruppi kuuluvaid kriisilahendussubjekte ja kriisilahenduse alamkonsolideerimisgruppe.“; 37) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Finantsinspektsioon ajakohastab kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava pärast kriisilahendusmeetmete või -õiguste kohaldamist.“; 38) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldamise võimaluste kohta, et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine;“; 39) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud miinimumnõude täitmise tähtaegade määramisel arvestatakse krediidiasutuste seaduse §-s 1043 nimetatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks ette nähtud tähtajaga. (12) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste, sealhulgas kohustuste teisendamise rakendamise järel kohaldatakse miinimumnõude täitmisele asjakohast üleminekuperioodi, mis võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud miinimumnõude täitmise tähtaegade määramisel.“; 40) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud stsenaariumide rakendamiseks kriisilahendusmeetmed ja -õigused, sealhulgas ka kolmandates riikides asutatud isikute suhtes, kui käesoleva seaduse 9. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud ja kui seda on võimalik kohaldada kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kriisilahendussubjektide suhtes“; 41) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) tuuakse välja käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kriisilahendusmeetmete ja -õiguste mõju teistele konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele;“; 42) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) analüüsitakse, millisel määral oleks kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, sealhulgas meetmeid ja õigusi, mis võimaldaksid konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi eri üksuste või teatavate konsolideerimisgrupi üksuste eraldi tegevusalade müümist kolmandale isikule, võimalik koordineeritult rakendada Euroopa Liidus asuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste suhtes;“; 43) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) sätestatakse kõik täiendavad meetmed, sealhulgas need, mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ja alamkonsolideerimisgrupi lõikes;“; 44) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) määratakse kindlaks kriisilahendusmeetmed ja hinnatakse meetmete mõju iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekti ja muu konsolideerimisgrupi 51 ettevõtja jaoks, kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist;“; 45) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas määratakse iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp.“; 46) paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel võetakse arvesse asjakohased stsenaariumid, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib puudutada üksnes konkreetset krediidiasutust või konsolideerimisgruppi või maksejõuetusega võib kaasneda laiem finantsiline ebastabiilsus või see võib hõlmata kogu süsteemi.“; 47) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures konsolideerimisgrupi järelevalvekolleegiumiga ja teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik.“; 48) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana iga kriisilahendussubjektide ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kohta, kes on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.“; 49) paragrahvi 30 lõige 7 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt: „(7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone.“; 50) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 71–73 järgmises sõnastuses: „(71) Finantsinspektsioon toob oma otsuses välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta ning teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks. (72) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu ei takista ühisotsuse tegemist konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta nende kriisilahendusasutustega, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi. (73) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalvete seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon toob oma otsuses välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta ning teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks.“; 51) paragrahvi 30 lõige 8 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt: 52 „(8) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on asutatud Eestis ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ühisotsusele ei jõuta ning teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutused ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga nõus, teeb Finantsinspektsioon otsuse, mille kohaselt koostatakse eraldi tütarettevõtja või Finantsinspektsiooni pädevusse kuuluva kriisilahenduse alamkonsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja hallatakse seda. Finantsinspektsioon peab seejuures arvesse võtma teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone ning oma otsuses tooma välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse teistele kriisilahenduskolleegiumi liikmetele teatavaks.“; 52) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga.“; 53) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduskõlblikkust hinnata iga alamkonsolideerimisgrupi kohta eraldi.“; 54) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus hindab kriisilahenduskõlblikkust samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava.“; 55) paragrahvi 33 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Krediidiasutus, alamkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp loetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et: 1) krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav krediidiasutuste seaduse 11. peatükis ja pankrotiseaduses sätestatud korras või konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav teiste lepinguriikide tavapärases maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või 2) kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suhtes võimalik rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvuse ja väldivad nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi Eesti ja teiste lepinguriikide konsolideerimisgrupi kuuluvate ettevõtjate või filiaalide lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile, sealhulgas ka laiemat finantsilist ebastabiilsust või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral.“; 56) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse ka laiemat finantsilist ebastabiilsust kogu finantssüsteemi haaravate sündmuste korral lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et nimetatud funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada, või muul viisil nende täitmist tagada.“; 57) paragrahvi 33 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutus, alamkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. 53 (7) Alamkonsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut võetakse arvesse käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi otsustes.“; 58) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui krediidiasutuse käesoleva seaduse § 33 kohasel kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel tuvastatakse pärast Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist krediidiasutuse kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teavitab Finantsinspektsioon sellest kirjalikult krediidiasutusi ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutust, kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid.“; 59) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist esitab krediidiasutus Finantsinspektsioonile võimalikud meetmed oluliste takistuste eemaldamiseks kriisilahendusmenetluses ja nende rakendamise ajakava, millega tagatakse käesoleva seaduse §-s 18 või 19 ning krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmine. Kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu võib olla tingitud ühest järgmisest olukorrast: 1) krediidiasutus täidab krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 3 nimetatud nõudele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks miinimumnõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1, või 2) krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõudeid või käesoleva seaduse §-des 173 ja 174 nimetatud nõudeid. (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid. (23) Pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksusega hindab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus, kas käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.“; 60) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse hinnangul krediidiasutuse pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tuvastatud takistusi tulemuslikult, nõuab Finantsinspektsioon ettekirjutusega, et krediidiasutus rakendaks alternatiivseid meetmeid kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks.“; 61) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnangus arvesse kriisilahenduse takistustest tuleneva ohu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju krediidiasutuse majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua. (32) Krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kätte saamist plaani kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks. (33) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsust nõuda alternatiivsete meetmete võtmist, finantsjärelevalvet teostava üksuse ja, kui see on asjakohane, Eesti Pangaga, et hinnata alternatiivsete meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele.“; 54 62) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt nõuda krediidiasutuselt või konsolideerimisgrupi mõnelt üksuselt: 1) konkreetsetel juhtudel või regulaarselt lisateabe esitamist; 2) teatava vara võõrandamist; 3) mõne toimuva või kavandatud tegevuse piiramist või selle tegevuse lõpetamist; 4) maksimaalse individuaalse ja summaarse riskipositsiooni piiramist; 5) uute või olemasolevate tegevusalade arendamise piiramist või takistamist või uute või olemasolevate toodete võõrandamist; 6) otsese või kaudse kontrolli all oleva konsolideerimisgrupi mõne üksuse õiguslike või organisatsiooniliste struktuuride muutmist vähem keerukaks, et kriisilahendusmeetmete või - õiguste rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada; 7) emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja asutamist Eestis või mujal Euroopa Liidus; 8) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded; 9) muude meetmete rakendamist käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, sealhulgas eelkõige püüet uuesti läbi rääkida tema emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsiooni otsust antud kohustuse või instrumendi allahindamiseks või teisendamiseks täidetaks selle lepinguriigi õigusnormide kohaselt, mis hõlmavad antud kohustust või instrumenti; 10) võimalike konsolideerimisgrupisiseste rahastamislepingute läbi vaatamist või nende puudumisel nimetatud lepingute koostamist või konsolideerimisgrupisiseste või kolmandate isikutega teenuslepingute koostamist, mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist.“; 63) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses: „(41) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul, et segavaldusettevõtja asutaks krediidiasutuse kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse hõlbustamiseks või et vältida käesolevas seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisest tulenevat negatiivset mõju konsolideerimisgrupi muule kui finantsosale. (42) Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda krediidiasutuselt või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtjalt: 1) kava esitamist selle kohta, kuidas taastada omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme vastavus käesoleva seaduse §-dele 18 ja 19; 2) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse §-s 18 või 19 sätestatud nõuded; 3) võtta käesoleva seaduse §-s 18 või 19 nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks muid meetmeid, muu hulgas eelkõige püüda uuesti läbi rääkida tema emiteeritud kõlbliku kohustuse, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendi või teise taseme omavahendite instrumendi tingimused, eesmärgiga tagada, et kohustuse või instrumendi allahindamine või teisendamine viiakse läbi selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis laieneb antud kohustusele või instrumendile; 4) pädeva järelevalveasutusega kokkuleppel omavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide ning kõlblike kohustuste tähtajaprofiili muutmist; 5) juhul kui ta on segavaldusettevõtja tütarettevõtja, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste käesoleva seaduse neljandas peatükis nimetatud 55 kriisilahendusmeetmete kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid. (43) Kui Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas käesoleva seaduse § 22 lõikega 21 ei sisalda § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on vastavalt käesoleva seaduse §-le 71 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis vastavalt käesoleva seaduse §-le 72 välistatakse tõenäoliselt teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui kümme protsenti, siis hindab Finantsinspektsioon viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkusele. (44) Käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud mõju hindamisel arvestatakse ühtlasi kriisilahenduskõlblikkusele avalduva mõjuga, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise ja teisendamise õiguste kasutamisel võidakse rikkuda võlausaldajatele käesoleva seaduse §-ga 80 sätestatud kahju hüvitamise aluseid. (45) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigusi, kui ta jõuab käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud järeldusele, et kohustused ei sisalda käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust ning põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu.“; 64) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, koostab ta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 25 lõikele 1 koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja konsolideerimisgrupi finantsjärelevalve asutusega ning pärast teiste seotud finantsjärelevalve asutustega konsulteerimist aruande, milles analüüsitakse olulisi takistusi, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes.“; 65) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Aruandes analüüsitakse mõju krediidiasutuse konsolideerimisgrupi ärimudelile ja antakse soovitusi proportsionaalsete ning sihipäraste kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamiseks kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ja vajadusel alamkonsolideerimisgruppide suhtes, mida on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt otsustatud rakendada või mis on Finantsinspektsiooni arvates vajalikud või asjakohased tuvastatud takistuste kõrvaldamiseks. (22) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, siis olukorras, kus konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud käesoleva seaduse § 34 lõigetes 21–23 nimetatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, teavitab Finantsinspektsioon pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest krediidiasutuste kriisilahendusasutustega konsulteerimist antud pärssiva asjaolu hinnangust Euroopa Liidus tegutsevat emaettevõtjat.“; 66) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruande konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale emaettevõtjale ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutustele, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid. Konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate kriisilahendusasutused edastavad aruande nende vastutusalas olevatele vastavatele tütarettevõtjatele.“; 56 67) paragrahvi 39 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) järelevalve käigus saadud informatsiooni põhjal on Finantsinspektsiooni hinnangul tõenäoline, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks; 2) arvestades nii ajakriteeriumi kui ka muid olulisi asjaolusid, ei aita ükski muu meede või õigus, sealhulgas eraõiguslikud ja järelevalvemeetmed ega ka kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste alla hindamine või teisendamine, krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;“; 68) paragrahvi 39 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses finantsvaldusettevõtja kui vahendaja kaudu ja kriisilahenduskava järgi on finantsvaldusettevõtja kriisilahendussubjekt, peab Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama selle finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes. (8) Kui finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ega segavaldusettevõtja puhul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimusi täidetud, võib Finantsinspektsioon nende suhtes siiski rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, kui: 1) finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja on kriisilahendussubjekt; 2) üks või mitu segavaldusettevõtja tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused, kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele; 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna ning kriisilahendusmeetme rakendamine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks.“; 69) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses: „§ 391. Keskasutuste ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste kriisilahendusmenetluse algatamise erisused (1) Finantsinspektsioon võib kohaldada keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, kui nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele. (2) Krediidiasutus või konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kelle puhul Finantsinspektsioon leiab, et käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused on täidetud, kuid ei ole täidetud nimetatud paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud avaliku huvi tingimus, likvideeritakse tavapärase likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus.“; 70) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: „§ 401. Teatud kohustuste peatamise õigus (1) Finantsinspektsioonil on õigus peatada krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused (edaspidi peatamisõigus), kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 57 1) käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on tehtud kindlaks, et krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks; 2) kohe ei ole võimalik rakendada ühtegi käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud erasektori meedet, mis krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja maksejõuetuse ära hoiaks; 3) peatamisõiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et hoida ära krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja finantsolukorra edasine halvenemine; 4) peatamisõiguse kasutamine on vajalik avaliku huvi täitmise järeldusele jõudmiseks või sobivate kriisilahendusmeetmete valimiseks või ühe või mitme kriisilahendusmeetme tulemusliku kohaldamise tagamiseks. (2) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus kasutab peatamisõigust pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist. (3) Peatamisõigust ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud: 1) krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate ees; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1–59) artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus nimetatud (EL) määruse artikli 25 kohaselt tunnustab; 3) keskpankade ees. (4) Finantsinspektsioon määrab peatamisõiguse kasutamise perioodi vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiuste suhtes. (5) Peatamisõiguse kasutamise aeg on võimalikult lühike ja see ei ole pikem minimaalsest ajavahemikust, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärgil rakendada, ega tohi kesta kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud peatamise teate avaldamisest kuni selle teate avaldamise päevale järgneva tööpäeva südaööni krediidiasutuse või muu konsolideerimisgrupi ettevõtja lepinguriigi aja järgi. Peatamise aja möödumisel peatamisõigus lõpetatakse. (6) Peatamisõiguse kasutamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse selle mõju finantsturgudele, arvestades võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavapärases maksejõuetusmenetluses. Eelkõige võtab Finantsinspektsioon arvesse siseriiklikku riigisisest maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse avaliku huvi järelduse tulemusena. (7) Peatamisõiguse kohaldamisel peatuvad ka kõik vastaspoole antud lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused samaks ajavahemikuks. (8) Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita peatamisõiguse kohaldamise ajal, tuleb täita kohe pärast selle lõppu. (9) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata krediidiasutust või muud konsolideerimisgrupi ettevõtjat ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud asutusi, kui ta kasutab peatamisõigust pärast seda, kui § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kindlaks tehtud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist. 58 (10) Finantsinspektsioon avaldab peatamisõiguse kohaldamise otsuse ning peatamise tingimused ja ajavahemiku käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud viisil. (11) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud peatamisõiguse perioodi jooksul õigust: 1) seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse või muu ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid jõustada tagatisest tulenevaid õigusi arvestades § 43 lõikes 3 nimetatud erisusi, ning 2) peatada samaks ajavahemikuks asjaomase krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus arvestades käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1–5 ja §-s 44 sätestatud nõudeid. (12) Kui Finantsinspektsioon on tulenevalt käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktist 1 kindlaks teinud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks ning on pärast seda kasutanud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 11 kohast õigust peatada makse- või ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse suhtes võetud kriisilahendusmeede, ei kasuta Finantsinspektsioon selle krediidiasutuse suhtes käesoleva seaduse §-des 43 ja 44 kohaseid õigusi peatada teatavaid kohustusi või piirata tagatistest tulenevaid õigusi.“; 71) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 4 ning lõike 2 punktides 1 ja 3 asendatakse sõna „kõlblik“ sõnaga „teisendatav“ vastavas käändes; 72) paragrahvi 43 lõike 2 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Finantsinspektsioonil on õigus kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega peatada Eestis käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud teate avaldamisest arvates kuni teate avaldamisele järgneva tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingutest tulenevad:“; 73) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste peatumist ei käsitleta selle lepingu rikkumisena.“; 74) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemi või süsteemikorraldaja korrapärasest toimimisest;“; 75) paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või sama määruse artikli 25 kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt tunnustatud kesksetele vastaspooltele; 12) keskpankadele vara suhtes, mille krediidiasutus on keskpangale pantinud või tagatiseks andnud;“; 76) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Finantsinspektsioon määrab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiuste suhtes.“; 77) paragrahvi 44 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 59 „Kriisiennetusmeetme või -õiguse rakendamise, teatud kohustuste peatamise ega kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise fakti ei käsitata krediidiasutuse sõlmitud lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ tähenduses ega maksejõuetusmenetlusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ tähenduses.“; 78) paragrahvi 44 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus jätkab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist, ning tagatise andmist, ei ole kriisiennetusmeetme rakendamise, teatud kohustuste peatamise või kriisilahendusmenetluse algatamise otsus ega selle kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus aluseks, et:“; 79) paragrahvi 49 lõike 2 punktis 1 ja § 50 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „liikmesriikide“ sõnaga „lepinguriikide“; 80) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil edastada nimetatud informatsiooni Riigikontrollile, kui Riigikontroll vajab teavet, et hinnata Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust finantskriisi ennetamise või -lahendamise meetmete kohaldamisel. (22) Teise lepinguriigi pädevalt kriisilahendusasutuselt või Ühtselt Kriisilahendusnõukogult saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.“; 81) paragrahvi 52 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 1, 3 ning 7, § 53 lõikes 3, § 55 lõigetes 2, 3 ja 8, § 56 pealkirjas ning lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 4, lõigetes 11, 12, 2 ja 5, lõike 6 sissejuhatavas lauseosas, lõikes 7, § 57 pealkirjas ja lõikes 1, lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, lõike 3 punktis 2, lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja punktides 2 ja 3, lõigetes 61 ja 7, § 58 pealkirjas, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1 ning lõikes 6 asendatakse sõna „kapitaliinstrumendid“ sõnadega „kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused“ vastavas käändes; 82) paragrahvi 55 lõike 8 punktis 1 asendatakse sõna „kõikidest“ sõnaga „teisendatavatest“; 83) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „39 ja 40“ tekstiosaga „39–40“; 84) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „(13) Finantsinspektsioon võib kasutada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust kriisilahendusmeetmest sõltumatult üksnes seoses kõlblike kohustustega, mis vastavad käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 nimetatud tingimustele, välja arvatud kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikest 1 ning kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktiga 7. (14) Kui kriisilahendussubjekt on kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust koos sama õiguse kasutamisega kriisilahendussubjekti emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse üle kriisilahendussubjektile ja kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib vastava kriisilahendussubjekti.“; 85) paragrahvi 57 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 60 „2) täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni nende ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem; 3) käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud teise taseme omavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni nende ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem.“; 86) paragrahvi 57 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud kõlblike kohustuste põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem.“; 87) paragrahvi 57 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud kapitaliinstrumendi ja kõlblike kohustuste põhisumma allahindamisel on põhisumma vähendamine lõplik ja selle omanikul ei ole nõudeõigusi seoses allahinnatud instrumendi summaga, välja arvatud juhul, kui instrumentide omanikud ei saa hüvitist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 7 või tulenevalt varem tekkinud kohustustest või allahindamisega tekitatud kahju eest. Käesolev nõue ei kohaldu juba tekkinud kohustuste ning vastutuse kahjude eest suhtes, mis võib tekkida allahindamise õiguse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel.“; 88) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Finantsinspektsioon viib pärast kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist läbi käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud varalise seisundi hindamise kooskõlas käesoleva seaduse § 73 lõikega 3.“; 89) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui Finantsinspektsioon otsustab mitte kauem kui 24 tunni jooksul konsulteerides asjakohase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega teha kindlaks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest otsusest viivitamata nende lepinguriikide kriisilahendusasutusi ja konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust kui see on erinev varemalt nimetatutest või muid pädevaid ametiasutusi, kus asuvad konsolideerimisgrupi kuuluvad ettevõtjad, keda vastav otsus mõjutab. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, lepib ta nimetatud asjaoludes koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega kokku ühisotsusena. Kui ühisotsusele ei jõuta, siis nimetatud asjaolusid kindlaks ei tehta.“; 90) paragrahvi 70 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või investeerimisühing“; 91) paragrahvi 71 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kohustused, mille tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate ees või nendes osalejate ees, mis tulenevad niisuguses süsteemis osalemisest või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt Euroopa Liidus asutatud kesksete vastaspoolte või sama määruse artikli 25 kohaselt kolmandate riikide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tunnustatud kesksete osapoolte ees;“; 61 92) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) kohustused krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ees, kes ise ei ole kriisilahendussubjekt, olenemata kohustuste lõpptähtajast;“; 93) paragrahvi 71 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja investeerimisühingute“; 94) paragrahvi 72 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel välistada kohustuse puhul osaliselt või täielikult allahindamise või piirata kohustuse suhtes kohaldatava allahindamise ulatust. (4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel suurendada muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või teisendamise määra, arvestades, et ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas, kui ta oleks katnud krediidiasutuse lõpetamisel ja likvideerimisel tavapärases pankrotimenetluses.“; 95) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Finantsinspektsioon hindab põhjalikult, kas kohustused krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku, kes kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja ei ole ise kriisilahendussubjekt, suhtes, mis on välistatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, tuleks osaliselt või täielikult välistada kohustuste teisendamise kohaldamisalast, eesmärgiga tagada asjakohane kriisilahendusstrateegia rakendamine.“; 96) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) Krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõudeid käsitletakse kohustuste allahindamisel ja teisendamisel samas järgus. (10) Kui krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud nõuete hulgas on hoiuseid, mis ei kuulu krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud hoiuste hulka, siis neid hoiuseid käsitletakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel madalamas järgus kui muid nõudeid, mis kvalifitseeruvad krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud nõuetena. (11) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 21 nimetatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente, krediidiasutuste seaduse § 131 lõikes 1 nimetatud võlakirju, muud liiki võõrandatavaid võlainstrumente ega instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need instrumendid on tagamata kohustused.“; 97) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, peab ta moodustama kriisilahenduskolleegiumi, et tõhustada eelkõige käesoleva seaduse §-des 17–19, 28, 30, 33, 35, 84 ja 85 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada kriisilahendusalast tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide kriisilahendusasutustega.“; 98) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses: „§ 811. Euroopa kriisilahenduskolleegium (1) Kui kolmanda riigi krediidiasutusel või emaettevõtjal on Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või kahes või enamas lepinguriigis asutatud Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja või kaks või enam kahe või enama lepinguriigi poolt oluliseks peetavat Euroopa Liidu filiaali 62 ja üks eelnimetatud üksustest asub Eestis, moodustab Finantsinspektsioon koos teiste seotud lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus antud ettevõtjad on asutatud või kus antud olulised Euroopa Liidu filiaalid asuvad, ühtse Euroopa kriisilahenduskolleegiumi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa kriisilahenduskolleegium täidab käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud funktsioone ja ülesandeid seoses samas lõikes nimetatud ettevõtjatega kui need ülesanded on asjakohased. (3) Euroopa kriisilahenduskolleegiumi ülesandeks on muu hulgas miinimumnõuete määramine. Miinimumnõude määramisel võtavad Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on olemas. (4) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjad või Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjatest krediidiasutusest kriisilahendussubjektid ning Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisilahendusstrateegiaga nõus, järgivad Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjad või konsolideeritud alusel Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud miinimumnõuet, emiteerides § 19 lõikes 8 nimetatud instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjatele, mis on asutatud samas kolmandas riigis, või muudele ettevõtjatele § 19 lõike 8 punktides 1 ja 10 sätestatud tingimustel. (5) Finantsinspektsioon juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi, kui: 1) kõiki kolmanda riigi krediidiasutusi või kolmanda riigi emaettevõtja Euroopa Liidu tütarettevõtjaid omab Eestis asutatud emaettevõtja; 2) Eestis tegutseva kolmanda riigi emaettevõtja või tütarettevõtja bilansiliste varade koguväärtus on suurem teiste Euroopa Liidus tegutsevate üksuste bilansiliste varade koguväärtusest. (6) Finantsinspektsioon võib kõigi asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustega vastastikusel kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude täitmisest, kui muu töörühm või kolleegium täidab samu funktsioone ja samu ülesandeid. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 ei ole sätestatud teisiti, tegutseb Euroopa kriisilahenduskolleegium kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 81.“; 99) paragrahvi 84 lõikes 8 asendatakse sõna „kriislahendusplaanis“ sõnaga „kriisilahenduskavas“; 100) paragrahvi 96 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 101) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 222 sätestatud avalikustamise nõudeid kohaldatakse alates miinimumnõuete täitmise tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 1. jaanuarist. (5) Kriisilahendusmeetmete rakendamisel või käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud allahindamise või teisendamise õiguste kasutamisel hakatakse käesoleva seaduse §-s 222 nimetatud avalikustamise nõudeid kohaldama alates käesoleva seaduse §-s 18 või 19 nimetatud nõuete täitmise tähtpäevast. 63 (6) Käesoleva seaduse § 172 lõike 3 ja § 173 kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas järelevalveasutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning lepinguriikide õigusaktides, millega kasutatakse nimetatud määrusega järelevalveasutustele antud valikuvõimalusi.“; 102) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses: „§ 961. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rakendamine (1) Finantsinspektsioon määrab käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 15 ja 16 tähtaja seadmisel asjakohase üleminekuperioodi käesoleva seaduse 2020. aasta 28. detsembril jõustuva redaktsiooniga kehtestatud miinimumnõude täitmiseks, mille lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. jaanuar. Kriislahendussubjektidele kohaldatakse lõpptähtaega 1. jaanuar 2022. (2) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust omavahendite ja kõlblike kohustuste oodatavast miinimumnõude tasemest iga 12-kuulise perioodi kohta kogu määratud üleminekuperioodi jooksul, et hõlbustada selle kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime järkjärgulist kasvatamist lõpliku tasemeni. (3) Finantsinspektsioon võib lisaks miinimumnõude täitmise lõpptähtajale määrata vahesihttaseme, mis tuleks saavutada 2022. aasta 1. jaanuariks. (4) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi määramisel arvesse: 1) hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist krediidiasutuse rahastamismudelis; 2) krediidiasutuse juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele; 3) ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita käesoleva seaduse §-s 172 nimetatud nõuet.“; 103) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296–344).“. § 4. Riigikontrolli seaduse muutmine Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Eesti Pank“ sõnaga „Finantsinspektsioon“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Riigikontroll teostab kontrolli Finantsinspektsiooni üle vastavalt finantsinspektsiooni seaduses ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatule. Riigikontroll ja Finantsinspektsioon võivad sõlmida täiendava kokkuleppe, millega täpsustavad juhtimise tulemuslikkuse kontrolli kriteeriume.“; 3) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „pangasaladust“ sõnadega „konfidentsiaalset järelevalvelist või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutavat teavet ja“; 4) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: 64 „(22) Kontrolliaruanne võib sisaldada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkuse hindamisel saadud andmeid ainult kokkuvõtetena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi ja finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada ning ei avaldata ka spetsiifilist järelevalve strateegiat või muud mitte avalikku informatsiooni Finantsinspektsiooni kohta.“; 5) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „pangasaladust“ sõnadega „konfidentsiaalset järelevalvelist või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutavat teavet ja“. § 5. Tagatisfondi seaduse muutmine Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) esitama Fondile andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ning §-s 29 nimetatud hoiustajate, nende kõlblike hoiuste saldode ning sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta iga hoiustaja, hoiuse ja kohustuse kohta eraldi.“; 2) paragrahvi 40 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „hoiustaja taotluse alusel sularahas“. § 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 101 asendatakse sõnad „krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta“ sõnadega „mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012“; 2) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Võtmeisik on investeerimisühingu finants-, vastavus-, riskikontrolli või siseauditi juht, kes ei ole investeerimisühingu juht. Lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule kohaldatakse võtmeisikule käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2.“; 3) paragrahvi 791 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 877 järgmises sõnastuses: „§ 877. Allutatud kõlbliku kohustusega seotud lepingu sõlmimine jaekliendiga (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud (EL) artikli 72a lõike 1 punkti b ja artikli 72b lõigete 3– 5 puhul, vastavate kõlblike kohustuste instrumentide müüja müüb neid kohustusi kliendile, kes ei ole väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 mõistes kutseline investor (edaspidi selles paragrahvis jaeklient), üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) müüja on teinud käesoleva seaduse § 871 lõikes 1 nimetatud sobivuse ja asjakohasuse hindamise; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud hindamise tulemusel leiab müüja, et sellised kõlblikud kohustused on sellele jaekliendile sobivad; 3) müüja dokumenteerib väärtpaberi või teenuse sobivuse kliendile käesoleva seaduse § 891 lõikes 3 kirjeldatud viisil. (2) Kui lõikes 1 esitatud tingimused on täidetud ja asjaomase jaekliendi finantsinstrumentide portfelli väärtus ei ületa ostu ajal 500 000 eurot, tagab müüja kooskõlas jaekliendi käesoleva 65 paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe põhjal, et ostu ajal on täidetud mõlemad järgmised tingimused: 1) jaeklient ei investeeri käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustustesse kokku rohkem kui kümme protsenti oma finantsinstrumentide portfellist; 2) ühte või mitmesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusse investeeritav esialgne miinimumsumma on vähemalt 10 000 eurot. (3) Jaeklient esitab müüjale täpse teabe oma finantsinstrumentide portfelli kohta, sealhulgas teabe kõigi lõikes 1 nimetatud kohustustesse tehtud investeeringute kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaldamisel mõistetakse jaekliendi finantsinstrumentide portfelli all portfelli, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, välja arvatud tagatisena antud finantsinstrumendid. (5) Kui allutatud kõlbliku kohustusega seotud lepingu nominaalne väärtus on vähemalt 50 000 eurot, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid eeldusel, et täidetakse väärtpaberituru seaduses sätestatud kliendile teenuse osutamise nõudeid.“; 5) paragrahvi 1371 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hinnasammude kohaldamine ei takista sobitada turul suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 2724 järgmises sõnastuses: „§ 2724 Käesoleva seaduse § 877 kohaldamine (1) Käesoleva seaduse §-s 877 sätestatud nõudeid ei kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud enne 2020. aasta 28. detsembrit. (2) Kuni Eestis asutatud krediidiasutuste koguvara väärtus ei ületa 50 miljardit eurot, võib krediidiasutus kohaldada jaeklientidele allutatud instrumentide müümisel üksnes käesoleva seaduse § 877 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet.“; 7) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“; 8) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega ELT L 150, 7.6.2019, lk 253–295; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296–344); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse 66 direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64–114).“. § 7. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 28. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 128, § 2 punkt 25 ning § 6 punkt 7 jõustuvad 2021. aasta 26. juunil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Vabariigi Valitsus 2020 (allkirjastatud digitaalselt) 67 4.06.2020 Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamisteks eesmärkideks on:  finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades;  krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega. Eelnõu põhineb järgmistel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktidel: a) pankade kapitalinõuete direktiivi muudatused (nn CRD V)1; b) pankade kapitalinõuete määruse muudatused (nn CRR II)2; c) pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (BRRD II) 3; d) ühtse kriisilahenduskorra ja kriisilahendusfondi määrus (SRMR II)4. Eelnimetatud punktides a ja c nimetatud direktiivid tuleb liikmesriikidel oma õigusesse üle võtta hiljemalt 2020. aasta 28. detsembriks. Samaaegselt jõustuvad ka eelnimetatud määrused ja osaliselt tuleb teatud (eelkõige rakendusliku iseloomuga) CRR II määruse normid üle võtta samuti 2020. aasta 28. detsembriks 2020. Käesolev eelnõu ei ole seotud hetkel toimuva olukorraga (COVID-19 ja sellest tulenevaga). Euroopa Komisjon on samas avaldanud 2020. aasta 27. aprillil tõlgendava teatise, milles käsitletakse arvestus- ja usaldatavusraamistiku kohaldamist ELis pangalaenude andmise edendamiseks5 ning tegi ettepaneku eelnimetatud pankade kapitalinõuete määruse (CRR) muutmise kohta seoses COVID-19 1https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560252884786&uri=CELEX:32019L0878 - Direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560253186382&uri=CELEX:32019R0876 - Määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 3https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560253321439&uri=CELEX:32019L0879 - Direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1582887774408&uri=CELEX:32019R0877 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/877, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega 5 Ettevõtjate ja kodumajapidamiste toetamine COVID-19 puhangu ajal (COM(2020) 169, 28.4.2020) 1 pandeemiale reageerimiseks. Eelnimetatud ettepanekutega nähakse pankadele ette üsna ulatuslik nö tegutsemisruum, et tagada piisav reaalmajanduse rahastamine COVID-19 pandeemia tingimustes, tagades samal ajal usaldatavusnõuete järgimise. Ehk CRRi muudatuste eesmärk on leevendada COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku mõju inimestele, ettevõtjatele ja majandusele tervikuna. Krediidiasutused peaksid kasutama vabanenud kapitali seal, kus seda on kõige enam vaja, ning et seda toetaks liidu õigusraamistik, tagades samas, et krediidiasutused järgivad oma tegevuses usaldatavusnõudeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmis Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga ekspertidega koostöös. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunikud Janika Aben ([email protected]), Helen Korju-Kuul (611 3681, [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Kadri Siibak (lahkus ministeeriumist 31.05.2020. a.). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover (6113638, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu õigusaktides (direktiivides) sätestatud nõuded. Kuna hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, siis ei ole antud eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:  krediidiasutuste seadus, RT I, 08.01.2020, 6 (edaspidi KAS);  Finantsinspektsiooni seadus, RT I, 08.01.2020, 5 (edaspidi FIS);  finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 13.03.2019, 52 (edaspidi FELS);  Riigikontrolli seadus, RT I, 19.12.2019, 13 (edaspidi RKS);  Tagatisfondi seadus, RT I, 04.12.2019, 14 (edaspidi TFS);  väärtpaberituru seadus, RT I, 04.12.2019, 4 (edaspidi VpTS). II. Eelnõu peamised eesmärgid 2.1. Üldine taust Vastusena finantskriisile alustas Euroopa Liit (EL) finantsteenuste regulatsioonide täielikku uuendamist ning alates 2009. aastast on vastu võetud 40 erinevat finantssektorit puudutavat õigusakti. Nende uuendustega stabiliseeriti finantsturud, parandati pankade kapitaliseeritust, taastati usaldusväärsus ning muudeti ELi finantssüsteem tugevamaks ja vastupidavamaks. 2 Siiski leiti, et olulised riskid finantsstabiilsusele on vaatamata täiendatud regulatsioonile endiselt üleval ja pankadepoolne majanduse rahastamise jätkusuutlikkus mõnedes riikides on endiselt puudulik. Lisaks on vaja rohkem teha selleks, et vähendada põrumiseks liiga suurte ('too-big-to-fail') pankade kriisilahendamiseks maksumaksjate vahendite kasutamise võimalust tulevikus. Veelgi enam on oluline püüda vähendada ebaproportsionaalset regulatiivset ja finantsjärelevalvelist koormust just väikestele ja mittekeerulisi teenuseid ja riskipositsioone võtvatele pankadele. Seepärast avalikustas Euroopa Komisjoni 2016. a. 23. novembril vastavad eelnõud (ettepanekud), mis muudavad kehtivat pangandusregulatsiooni ja mis on suuresti käesoleva eelnõu aluseks. Vastavaid ettepanekuid nimetatakse koondnimetusena EL panganduspaketiks.6 Lõplikult kiideti see EL-s heaks 2019. aasta suvel. Järgmisel joonisel on üldistatud kujul illustreeritud EL panganduspaketi koostisosi. Komisjoni poolt 2016. a. novembris avaldatud panganduspakett Nõuete rahuldamise järjekorda puudutavad muudatused Nö pangandusriske adresseerivad muudatused (EL-s juba 2018. a. alguses vastuvõetud ja krediidiasutuste (võeti EL-s vastu 2019. a. juulis) seadusega kehtestatud) Muudatused pangandusdirektiivis (CRD V): - pangajuhtide tasustamine - pangagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtted - intressimääradega seotud riskide käsitlus - makropuhvrid - täiendavad järelevalvelised meetmed, järelevalvealane koostöö Muudatused kriisilahendusdirektiivis (BRRD II) ja kriisilahendusmääruses (SRMR II): - Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ja kahjumikatmise koguvõime nõuded - Lepinguliste kohustuste peatamisõiguste täpsustamine - Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise täpsustumine Muudatused pangandusmääruses (CRR II): - siduv finantsvõimenduse määr - siduva stabiilse netorahastamise kordaja - suurema riskitundlikkusega omavahendite nõuded (kapitalinõuded) pankadele, mis kauplevad väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega - kahjumikatmise koguvõime nõuded - EL pangandusnõuete muutmine proportsionaalsemaks ja väikeste ning ainult traditsioonilisi pangandusteenuseid pakkuvate pankade administratiivse koormuse vähendamine - riskide kontsentreerumise nõuete ajakohastamine 6 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/MEMO_16_3840 3 Joonis nr 1. EL panganduspakett Mitmed panganduspaketis sisalduvad muudatused põhinevad globaalsetele pangandusreeglitele ehk nõuetele (standarditele), mis on kinnitanud Baseli Pangandusjärelevalve Komitee7 (Basel Committee on Banking Supervision - BCBS4) ja Finantsstabiilsusnõukogu (Financial Stability Board - FSB5) poolt. Nagu eespool juba märgitud, siis on uutel globaalsetel reeglitel põhinevate nõuete peamiseks eesmärgiks parandada pankade valmisolekut finants- ja majanduskriisides toimetulekuks. Vastavate standardite eesmärk on tõhustada pankade sisemist riskijuhtimist ja suurendada pankade tegevuse läbipaistvust. Baseli standardid ei ole aga õigusaktid, vaid rahvusvaheliste nõuete kogum. Seetõttu ei kohaldu Baseli põhimõtted otse. Euroopa Liidus võetakse Baseli standardid aga üle kõigepealt EL tasandil regulatsioonina ning seejärel liikmesriikidel tuleb need oma õigusesse kohaldada, arvestades ka oma õigussüsteemi ja finantsturu eripärasid. Baseli raamistik on omakorda rohkem mõeldud ka globaalselt laia haardega ja rahvusvaheliselt tegutsevatele pankadele, samas kui Euroopa Liidu norme rakendatakse kõigile pankadele arvestades seejuures Euroopa finantsasutuste eripärasid ning mastaape. See tähendab, et rahvusvahelised panganduse toimimise standardid on EL õigusesse üle võetud, arvestades samal ajal EL siseturu ja ka teatud liikmesriikide sh Eesti eripärasid ja püüdes vältida soovimatuid negatiivseid mõjusid reaalmajanduse rahastamisele. Uued lähenemised regulatsioonides ehk loodavad meetmed ei peaks mitte üksnes tõstma finantsturgude usaldusväärsust, vaid on ka üheks osaks EL Pangandusliidu (Banking Union) lõpule viimisel. Pangandusliit on ELi tasandi pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse süsteem, mis toimib kogu ELis kehtivate eeskirjade alusel. Pangandusliidu kolm peamist alustala on ühtsed eeskirjad, ühtne järelevalvemehhanism ja ühtne kriisilahenduskord (vt joonis nr 2). Ühtne järelevalvemehhanism on ELi riikideülene pangandusjärelevalve organ, kus finantsasutuste järelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank tihedas koostöös riiklike järelevalveasutustega. Ühtne kriisilahenduskord on mitteelujõuliste finantsasutuste tõhusa ja tulemusliku kriisilahenduse süsteem. See koosneb kesksest kriisilahendusasutusest (Ühtne Kriisilahendusnõukogu) ja ühtsest kriisilahendusfondist. Fondi kasutatakse pankade maksejõuetuse korral ning rahastatakse täielikult Euroopa pangandussektorist. Joonis nr 2. Ülevaade EL-i Pangandusliidust 7 Baseli Pangandusjärelevalve Komitee on rahvusvaheline organisatsioon, mis koosneb G-10 riikide pangandusjärelevalvete esindajatest ning tegutseb Šveitsis Baselis. Baseli Pangajärelevalve Komitee on asutatud 1974. aastal ja tema eesmärgiks on aidata kaasa rahvusvaheliste standardite rakendamisele ja pangajärelevalve paremale toimimisele maailma eri riikides. 4 Pangandusliitu kuuluvad kõik euroala riigid ja need euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid, kes on otsustanud pangandusliidus osaleda. Euroalasse mittekuuluvad riigid saavad pangandusliiduga ühineda, seades sisse tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga. Pangandusliidu eesmärk on tagada, et nii euroala kui ka laiemalt ELi pangandussektor oleks turvaline ja usaldusväärne ning et mitteelujõuliste pankade kriisilahendus toimuks ilma maksumaksjate raha kasutamata ja nii, et sellel oleks reaalmajandusele minimaalne mõju. Kokkuvõttes ja üldistatult on EL panganduspaketiga kaasnevate muudatuste olulisemad elemendid järgmised:  pankade nõuete muutmine proportsionaalsemaks ning väikeste ja ainult „traditsioonilisi pangandusteenuseid“ pakkuvate pankade administratiivse koormuse vähendamine ilma nende stabiilsust ohtu seadmata (selleks on antud võimalus kohaldada teatud tegevusnõudeid proportsionaalsemalt ehk vähendatakse näiteks aruandluse, avalikustamise ja pangajuhtide tasustamisega seotud nõuete täitmisega seotud koormust väiksemate/vähem keerulisemate pankade ja investeerimisühingute jaoks);  väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE-dele) laenu andmise ning infrastruktuuri projektidesse investeerimise või laenu andmise hõlbustamine;  stabiilse netorahastamise kordaja (net stable funding ratio - NSFR) kohta raporteerimine, mis sunnib panku ja süsteemselt olulisi investeerimisühinguid rahastama oma pikaajalisi tegevusi (bilansiline ja bilansiväline vara) stabiilsete rahastamisallikatega (pikaajalised kohustused);  pankadele siduva finantsvõimenduse määra seadmine 3%-i ulatuses, mis peaks piirama liigselt kiire laenuportfelli kasvu piisava kapitali puudumisel;  kriisilahendusmenetluste muutmine paindlikumaks, sh panga passiva poolel olevate nende omavahendite ja kohustuste nõuete tingimuste täpsustamine, et tõsta kriisiolukorras pankade kahjumi katmise võimet vähendades samal ajal riski maksumaksjate vahendite kasutamisele. 2.1. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused Nagu aga eespool märgitud sisaldab käesolev eelnõu üksnes ühte osa EL panganduspaketist ehk eelkõige vastavatest direktiividest (CRD V ja BRRD II) tulenevaid sätteid. Nendest tulenevad muudatused on eelnõus järgmised. 2.1.2. EL õigusest tulenevad muudatused a) Finantsvaldusettevõtja ja konsolideerimine Euroopas on pangandusgruppide emaettevõtjateks finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad ning usaldatavusnõuete kohaldamine on sellisel juhul nõutav konsolideeritud finantsseisundi põhjal. Konsolideeritud alus tähendab olukorda, kus ema- ja tütarettevõtjate suhtes usaldatavusnormatiive arvestatakse kogumis nagu oleks tegemist ühe üksusega. Allkonsolideeritud alusel usaldatavusnormatiivide arvestamine tähendab, et normatiive arvestatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Eelnõuga nähakse ette spetsiaalne heakskiidumenetlus ja otsesed järelevalvevolitused teatavate finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes. 5 Uue nõudena luuakse nn Euroopa finantsvaldusettevõtja (intermediate EU parent undertaking) juhul, kui kolmandas riigis asuva finantsvaldusettevõtja poolt on EL territooriumile asutatud kaks või rohkem tütarettevõtet. Euroopa finantsvaldusettevõtja võiks olla valdusettevõtja, millele kohaldatakse kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) või EL asutus (EU institution). Antud nõue kohalduks ainult kolmanda riigi finantsgrupi suhtes, mis on EL välised globaalselt olulised ettevõtjad (G-SIIs) või mille EL territooriumil oleva vara väärtus on vähemalt 30 miljardit eurot (vara võetakse arvesse nii tütarettevõtjatena kui filiaalidena tegutsevad ettevõtjad ELs). Eestis ei tegutse hetkel selliseid kolmanda riigi finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaid või filiaale, seetõttu Eestile otseselt antud muudatus mõju ei avalda. Täienduste eesmärk on tagada, et neid valdusettevõtjaid saaks käsitada otseselt vastutavana konsolideeritud usaldatavusnõuete täitmise eest, ilma et nende suhtes tuleks kohaldada täiendavaid usaldatavusnõudeid individuaalsel alusel. Konkreetsete asjaolude korral võib finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmisest vabastada. Muudatused on peamiselt KAS §des 137, 207 ja 911. b) pankade juhtimise ja pangajuhtide tasustamise nõuded Üldjuhtimise regulatsiooni eesmärk EL õiguses on tagada, et pankades suurendatakse riskijuhtimise tulemuslikkust. Juhtimisnõuetele olulise tähelepanu pööramine pangandusregulatsioonis peaks aitama vältida seda, et üksikud pangad võtavad liigselt riske ning seega kokkuvõttes vältida liigse riski kogunemist finantssüsteemis. Selle raames on kehtiva pangandusdirektiiviga sätestatud nõudeid juhatuse ja nõukogu koosseisusule ja nende organite liikmete valimisele, ajalisele pühendumusele (mandaatide arvule) ja aruandekohustusele. Pangandusdirektiivi muudatustega (CRD V) on täiendatud juhtimisele seatud nõudeid rõhuasetusega tagada selgemalt sooline tasakaal juhtimisel ja selle eest tasustamisel. Kehtiva pangandusdirektiivi alusel on EBA analüüsinud juhtide koosseisu mitmekesisust ning leidnud, et nii juhatuse koosseisu mitmekesisus kui eelkõige sooline tasakaalustatus on andnud praktikas pangale paremaid majandustulemusi. Ehkki praktikas on suurenenud juhtide koosseisule seatud eesmärkide täitmine, on EL tasemel leitud, et eksisteerib puudujääke tasustamisel soolise palgalõhe vähendamisel. Sooline võrdõiguslikkus kui hüve on samas juba Eesti õiguses kaitstud eriseaduse soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel. Ehk eraldi ei ole vaja seetõttu krediidiasutuste seadust täiendada. Eelnõuga lisatakse krediidiasutuste seadusesse üksnes see, et tasustamise süsteemide kujundamisel tuleb tähtsustada võrdse kohtlemise printsiipi võrdväärselt ja koosmõjus riskide juhtimise põhimõtetega. Samuti lisatakse eelnõusse otse direktiivist tulenev säte, et Finantsinspektsioon kogub teavet soolise palgalõhe kohta krediidiasutuses ning analüüsib vastavalt tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses (ingl. k. benchmark remuneration trends and practices) ning edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Täiendavalt on pangandusdirektiivi muudatustega seatud eesmärgiks ajakohastada tasustamise nõudeid ja tagada mõõdukam nõuete kohaldamine juhul, kui krediidiasutus ei ole olulise suurusega, sisemiselt korralduselt keerukas, seega on võimalik eelnõu põhjal teha erandeid tulemustasu maksmise nõuetele isikute puhul, kelle aastatasud jäävad alla 50 000 euro, samuti ei pea nõudeid kohaldama väiksemates krediidiasutustes. Läbivalt on pangandusdirektiivis täpsustatud ka tasustamise nõuete subjekte, kelleks saab juhatuse liikmete asemel kogu juhtkond, ehk täiendavalt ka nõukogu liikmed. Eelnimetatud muudatused tehakse käesoleva eelnõuga KAS §-des 48–62. 6 c) nõuded sisemise kapitali adekvaatsuse tagamisele Iga panga ehk turuosalise riskiprofiil on unikaalne ning sellest tulenevalt ei suuda normipõhine kapitali adekvaatsuse raamistik hõlmata täielikult kõiki riske. Kõige asjakohasemalt suudab kõiki oma riske hinnata turuosaline ise. Seetõttu on kehtestatud juba kehtivas õiguses nõuded sisemise kapitali adekvaatsuse tagamisele. Ehk pangad peavad rakendama sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise protsessi8, mis käsitleks ka selliseid riske, mille katteks ei ole kehtestatud regulatiivset kapitalinõuet. Eestis on Finantsinspektsioon kehtestanud kapitalinõuete arvutamist või kapitaliga seotud normatiivide käsitlemist täpsustavad soovitusliku iseloomuga juhendid. Sisemine kapitali adekvaatsuse tagamise protsess on kapitalinõuete II samba (Pillar 2)9 põhikomponent. Panga sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise protsessi asjakohasust ja usaldusväärsust hindab Finantsinspektsioon oma finantsjärelevalvelise hinnangu protsessi10 raames, mis on kapitalinõuete II samba teine oluline komponent. Tulenevalt pangandusdirektiivi muudatustest täpsustatakse eelnõuga tingimusi täiendavate sisemise kapitali nõuete (Pillar 2 capital add-ons) täitmisel. d) pankade omavahendid ning omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue Pankadel peaks olema kõrvale pandud piisavalt kapitali, et katta ettetulevad kahju ja jääda kriisiolukorras maksevõimeliseks. Mida riskantsemad on panga võetud positsioonid, seda enam kapitali peaks olema kõrvale pandud. Kapital on samuti oma tingimustest ja iseloomult erineva tähendusega. Esimese taseme kapitali (aktsiakapital, reservid, jaotamata kasum jne) peetakse tegevuse jätkuvuse kapitaliks, mis võimaldab pangal jätkata tegevust ja püsida maksevõimelisena. Teise taseme kapitali (kapitaliinstrumendid , allutatud laenud jne) peetakse tegevuse katkemise kapitaliks, mis võimaldab pangal juhul, kui ta muutub maksejõuetuks, maksta tagasi hoiustajatele ja eelisvõlausaldajatele. Joonisel nr 3 on toodud lihtsustatult erinevad kapitaliga seotud nõuded. Joonis nr 3. Pankade erinevad kapitaliga seotud nõuded 8 Sisemine kapitali adekvaatsuse hindamise protsess on rahvusvaheliselt tuntud akronüümi ICAAP (i.k. internal capital adequacy assessment process) nime all. 9 Pillar 2 on kapitalinõuete regulatiivse raamistiku printsiibipõhine osa, mis sätestab nõuded sisemisele riskide ja kapitali adekvaatsuse hindamisele ning selle üle järelevalve teostamisele. 10 Järelevalvelise hinnangu protsess on rahvusvaheliselt tuntud akronüümi SREP (i.k. supervisory review and evaluation process) nime all. 7 Täiendavaid omavahendeid võib järelevalve KAS § 104 lõikest 1 tulenevalt ja teatud juhtudel kohustus 1042 lõikest 2 tulenevalt nõuda, kas esimesele tasemele või teisele tasemele vastavaid – olenevalt sellest, milliste riskide katmiseks on neid tarvis. Lisaks on järelevalvel võimalus KAS § 1043 tulenevalt soovitada veel kapitali hoida. Pankadel peaks olema piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada kriisilahendusest või jätkusuutmatusest oodatava kahjumi sujuv ja kiire katmine. Ja seda sellisel kujul, et selle negatiivne mõju pärast kriisilahenduskavas ette nähtud meetmete rakendamist oleks finantsstabiilsusele (ja lõppkokkuvõttes hoiustajatele) võimalikult väike. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt määratletakse krediidiasutuse m omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet protsendina krediidiasutuse kogukohustustest. Kriisilahendusdirektiivi (BRRD II) muudetud artikliga 45 viiakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude mõõtmisparameetrid kooskõlla kogu kahjumikatmisvõime standardis ette nähtud globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõudega (kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõue). See saavutatakse sellega, et krediidiasutused täidavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis väljendatakse protsendina asjaomase krediidiasutuse koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast ehk finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajast. Omavahendite ja kõlblike kohustuse miinimumnõude täitmiseks on mitmetel, eelkõige süsteemselt olulistel pankadel vaja emiteerida tingimustele vastavaid instrumente. Seetõttu on ette nähtud üleminekuaeg kuni 1. jaanuar 2024 (vt joonis nr 4). Konkreetse üleminekuaja määrab kriisilahendusasutus. Joonis nr 4. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude täitmise ajatelg Järelevalved ja kriisilahendusasutused peaksid jälgima kahjumikatmisvõime miinimumnõude ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist ning kõrvalekaldumiste või rikkumiste suhtes kohaldama meetmeid olukorra parendamiseks. Olenevalt konsolideerimisgrupile valitud kriisilahenduse strateegiast võib jagada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid kaheks: - väline miinimumnõue on kohaldatav kriisilahendussubjektidele (pankadele või nende emaettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse kriisilahendusmeetmeid, sealhulgas kohustuste teisendamise instrumenti välistele võlausaldajate suhtes), ja - sisemine miinimumnõue on kohaldatav tütarettevõtjatele, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid – see võimaldab tütarettevõtjate kahjumid viia emaettevõtja tasandile ja ei neid nö ei sunnitaks kriisilahendusse minema. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude muudatused on FELSi §des 17 kuni 19. 8 e) Lepinguliste kohustuste peatamise muutmine Kriisilahendusasutustel, Eestis Finantsinspektsioonil on võimalus pärast konsulteerimist järelevalveasutusega, mis Eestis on samuti Finantsinspektsioon, teatud tingimuste täitmisel peatada krediidiasutuse lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused. Muudatustega eelkõige täpsustatakse peatamise nõuete sõnastusi. Muudatusega kehtestatakse üldiste kriisilahendusõiguste hulgas õigus peatada maksed juhul, kui seda on vaja ühe või mitme kriisilahenduse vahendi tulemuslikuks kohaldamiseks või kriisilahenduse eesmärgil väärtuste hindamiseks. Muudatustega määratakse kindlaks peatamisõiguse kohaldamisala ja kestus. Peatamisõigust on Finantsinspektsioonil võimalus kasutada enne kriisilahendusmenetluse alustamist krediidiasutuse suhtes alates hetkest, kui on tehtud kindlaks, et pank on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks ning kui puudub erasektori meede, mis aitaks panga maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida, selleks et vältida panga finantsolukorra edasist halvenemist. Täpsustatud on sealhulgas juhtumit, mil makse või ülekandekohustust ei saa kohaldada, nt maksesüsteemide, keskpankade või kesksete osapoolte puhul. Muudatused on FELS §des 401, 43–44. f) Makroinstrumentide muudatused Eesti Panga kasutada olevad makrofinantsjärelevalve meetmed jagunevad kolmeks (vt tabel nr 1): 1. Nn moraalse mõjutamise (moral suasion) vahendid, millega Eesti Pank juhib turuosaliste tähelepanu finantssüsteemi haavatavustele ning mõjutab sellega kaudselt turuosaliste ootusi. Siia alla kuuluvad näiteks soovitused turuosalistele, aga ka Finantsstabiilsuse Ülevaates kajastatavad analüüsid ja riskihinnangud, avalikud esinemised ja pressiteated. Lisaks võib Eesti Pank esitada arvamusi ja soovitusi teiste institutsioonide pädevusse kuuluvate meetmete kohta. 2. Euroopa Liidu kapitalinõuete määruses ja direktiivis (CRR / CRD IV) sätestatud makrofinantsjärelevalve vahendid, mille rakendamise ja kooskõlastamise põhimõtted on Euroopa Liidus ühtlustatud. Nende hulka kuuluvad näiteks kapitalipuhvri nõuded, nagu süsteemse riski puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, süsteemselt olulise institutsiooni puhver, aga ka Euroopa Liidu määruse nr 575/2013 artiklis 458 toodud instrumendid. 3. Laenude väljastamise nõuded, mille kehtestamise õigusliku aluse määratleb krediidiasutuste seadus. Eesti Pangal on õigus kehtestada krediidiasutustele piirmäärad laenusumma ja tagatise suhtarvule, laenuvõtja laenumaksete ja tema sissetuleku suhtarvule, laenu maksimaalsele tähtajale ning krediidiasutuse laenude ja hoiuste suhtarvule. 9 Eesti Panga poolt Instrument kehtestatud CRR/CRD IV (kehtiv) CRR II / CRD V nõuded • Võimalik • Võimalik kehtestada ainult kehtestada ka positsioonide sektorite lõikes kogumahule • Alati liituv O-SII • Liituv O-SII puhvriga 0% puhvriga, kui • Max määr Süsteemse riski puhver [Eesti positsioonide kehtestatud süsteemse riski suhtes] kodumaistele puhvri ja O-SII positsioonidele puhvri summale • Max määr 3% 5% (Komisjoni (Komisjoni loal loal kõrgem) kõrgem) • 2% - Muu süsteemselt Swedbank, olulise krediidiasutuse SEB, Max määr 2% Max määr 3% (O-SII) puhver Luminor • 1% - LHV Komisjoni, EBA, ESRB ESRB teavitamine ainult Vastutsükliline puhver 0% teavitamine kord puhvri muutuse korral kvartalis 15% Nõude pikendamine Nõude pikendamine CRR Art 458 meetmed hüpoteeklaenude kuni 1 aasta võrra kuni 2 aasta võrra riskikaalu alampiir CRR Art 124 ja 164 Mikrofinantsjärelevalve Makro- ja N/A meetmed meede finantsjärelevalve meede • 85%/90% LTV piirmäär Eluasemelaenunõuded • 50% DSTI [liikmesriigi pädevus] [liikmesriigi pädevus] piirmäär • 30a max tähtaeg Tabel nr 1. Makrofinantsjärelevalve meetmed Muudatustega ühtlustatakse ametiasutuste koordineerimismehhanismi, et tagada selge vastutusvaldkondade jaotus, lihtsustada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikavahendite aktiveerimist ja laiendada makrotasandi usaldatavusnõuete töövahendeid, et tagada, et ametiasutustel oleks võimalik tegeleda süsteemsete riskidega õigel ajal ja tõhusalt. Eesti turgu puudutavatest makromuudatustest on olulisem õigus nõuda muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist 10 kuni kolme protsendi ulatuses koguriskipositsioonist soolo või konsolideeritud baasil. Praegu on vastava puhvrinõude ülempiir 2%. 2.1.3. Muud muudatused CRD-st tuleneb pankadele üle-euroopaline tegevusõigus, ehk krediidiasutused, kellele on antud tegevusluba vastavalt ühtsetele nõuetele, võivad osutada teenuseid ka teises lepinguriigis kas filiaali või piiriüleste teenustena. Üheks selliseks tegevusloa nõudeks on aktsiakapitali suurus, mis on 5 miljonit eurot. Erandina võimaldab CRD artikkel 12 (4) kehtestada väiksema kapitalinõude 1 miljon eurot, kui riik peab seda vajalikuks ja põhjendab seda ka Euroopa Komisjonile ja EBA-le. Selliseid krediidiasutusi nimetab direktiiv „particular category of credit institutions“ ja seega võib eelduslikult pidada nende tegevust mõnevõrra piiratumaks. Käesoleva eelnõuga (KAS § 191 ja § 35) on välja pakutud võimalus asutada ka Eestis selliseid eriliigilisi krediidiasutusi, et elavdada Eesti pangandusturgu. Direktiiv nimetab selliseid panku eraldi kategooriaasse kuuluvateks ning sellise kategooria loomise eelduseks on kapitalinõue suurusega vähemalt 1 miljon ning riigipoolne põhjendus vajaduse järele erandit kasutada. Eesti puhul võib seda vajadust näha hoiu-laenuühistute tegevuse kasvus, mis võivad vajada perspektiivi edasi arenguks. Kuna ühistuline tegevus on suunatud eelkõige raha hoiustamisele ja laenamisele ning seda siseriiklikult, on eelnõuga ka vastavate väiksema kapitalinõudega pankade puhul välja pakutud nende eristamiseks muudest pankadest kahe alternatiivina sellise krediidiasutuse tegevuse piirangud. Piiranguteks on kas panga tegevuse lubatavus üksnes Eestis, ehk sellisele pangale ei ole lubatud piiriülene teenuse osutamine EL-s, või panga finantsteenuste piiratus, mille kohaselt ei ole sellisele pangale lubatud osutada vara valitsemise ning investeerimisalase nõustamise teenust ja väärtpaberite hoidmise ning haldamise teenust. Teise CRD-st tuleneva täiendava muudatuste grupina on täpsustatud krediidiasutuse juhtidele ja nendega seotud isikutele kohalduvaid laenude andmise nõudeid (KAS § 84). CRD kohaselt kehtestatakse nõue juhtidele ja nendega seotud isikutele antavate laenude dokumenteerimiseks ning järelevalve asutusele kättesaadavaks tegemiseks. Kehtivas KAS-s on sellised nõuded, kuid oluliselt detailsemal kujul kehtestatud juba seaduse vastuvõtmisest alates, et luua alus sõltumatuks ja läbipaistvaks juhtimiskultuuriks. Tänases oluliselt täiendatud regulatsiooni valdkonnas ei ole enam nii detailsed juhtidele laenu andmise piirangud asjakohased, kuna ühelt poolt on riskide kontsentreerumine samasisuliseks mõõdikuks ning teisalt on täiendatud oluliselt juhtimise, huvide konflikti vältimise, tasustamise regulatsioone. Seega on juhtidele antavate laenude regulatsioon ühtlustatud CRD-s sätestatuga ning loobutud on täiendavatest sisulistest piirangutest. Kolmanda KAS puudutava CRD ja BRRD muudatustest tuleneva teemana saab välja tuua panga moratooriumi sätete üle vaatamise. Tulenevalt BRRD-ga EL õigusesse toodud kriisilahenduse regulatsioonist, mis on Eestis kehtestatud FELS-iga, on panga maksejõuetuse korral oluline roll vastaval regulatsioonil. Seega saab KAS-s sätestatud moratooriumi mõista eelkõige kui järelevalvelist moratooriumi, mis kohaldub muude panga tegevuses ilmnevate raskuste korral. Seega on FELS ja KAS sätete kooskõla tagamiseks muudetud KAS moratooriumi regulatsiooni (§ 111–114 muudatused) ning moratooriumi mõistest on välja jäetud viide „makseraskustele“, see on asendatud laiema viitega „raskustele“, mis võivad olla seotud muude tegevusnõuetega, näiteks rahapesu alaste nõuete täitmisega. Tagatisfondi seaduse muudatustega täpsustatakse hoiuste hüvitamise protsessiga seotud nõudeid. Lisatakse hüvitamisjuhtumil krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldurile või likvideerijale 11 kohustus esitada Tagatisfondile andmed lisaks hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta, ka andmed kohustuste kohta, mis on krediidiasutuse ees muutunud sissenõutavaks. Nende andmete kogumine on hüvitamisjuhtumil vajalik, sest sissenõutavaks muutunud kohustuste võrra saab hüvitatava hoiuse summat vähendada. Lisaks kaotatakse ära hoiustaja poolne kohustus teatada Tagatisfondile hüvitise saamiseks pangakonto. Edaspidi makstakse hüvitis välja pangakontole või nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu sularahas või ülekandega. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Muudatused krediidiasutuste seaduses Paragrahvi 1 muutmine. Sättesse lisatakse lõikesse 2 viide Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), tulenevaid ülesandeid. Täpsustus on vajalik Eesti ja EL õigusnormide koosmõjus tõlgendamisel täpsuse ja õigusselguse huvides. Eelnimetatud määrusele viitab ka FIS § 6 lõige 1 punkt 72, mis annab Finantsinspektsioonile (FI) pädevuse osaleda ühtses pangandusjärelevalve mehhanismis SSM. Otsekohalduv määrus (eelkõige selle artikkel 6) sätestab muu hulgas krediidiasutuste järelevalve seisukohalt olulisi termineid ja sisustab FI pädevust vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve teostamisel. Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 viidatakse ka CRD V põhjenduspunktis 6 seoses Euroopa Keskpanga pädevusega järelevalves valdusettevõtjate üle. Lisaks mõjutab määruses sätestatu käesolevas seaduses sätestatud Finantsinspektsiooni kohustuste täitmist. Määrusega koosmõjus tõlgendamise tulemusena täidab Finantsinspektsioon näiteks tegevusloa või olulise osaluse omandamise loa menetlustoiminguid ja suhtleb menetlusosalistega, kuid sellekohased tegevusloa või osaluse omandamise loa otsused teeb lõplikult Euroopa Keskpank. Seega tuleb näiteks käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 mõista menetluskäiku viisil, et Eestis äriregistrisse kantud äriühingule annab tegevusloa välja Euroopa Keskpank Finantsinspektsioon kaudu. Samuti § 14 lõike 1 kohaselt seega teeb otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta Euroopa Keskpank Finantsinspektsiooni kaudu kuue kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest. Paragrahvi 31 muutmine. CRD ja CRR muudatuste välja töötamise üheks laiemaks eesmärgiks oli halduskoormuse vähendamine ning nõuete proportsionaalsem kohaldamine. Sellega seoses seati eesmärgiks vaadata üle samuti kapitalinõuete skoopi kuuluvate investeerimisühingutele, mis on mahult väiksema tegevusulatusega, sobivamate nõuete kehtestamine. Pangandusregulatsiooni üle vaatamise käigus võeti seega eraldi vastu investeerimisühingute regulatsioon ning vastavad paindlikkust lisavad muudatused kehtestati direktiivi (edaspidi IFD)11 ja määrusega (edaspidi IFR)12. Eristamaks pangandus- ja investeerimisühingute regulatsiooni on IFD ja IFR-ga välja toodud, et alates viimaste aktide jõustumisest, ei kohaldu pangandusregulatsioon enam investeerimisühingutele 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L2034 12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019R2033 12 ning sellest tulenevalt on muudetud ka CRD ja CRR nimetust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt käsitatakse KAS-s termineid CRR tähenduses. Seoses IFR-st tuleneva CRR nimetuse muutusega, mis jõustub alates 26.06.2021, on muudetud lõikes 1 viidet CRR täisnimele ning tulenevalt IFR artikli 62 punktist on selleks „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012“. Kuna CRR muudatus jõustub alles juunis 2021, jõustub vastav eelnõu säte koosmõjus eelnõu rakendussättega ka vastaval EL määruse jõustumise kuupäeval. Lõikega 2 täiendatakse seadust viitega valdusettevõtjatele, keda on CRD V-st tulenevalt täpsemalt reguleeritud (heakskiidu instituudina) ja kes seega on hõlmatud samuti krediidiasutuse mõistesse, kui teemaks on nõuete kohaldamine konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Paragrahvi 5 muutmine. Lõikega 2 võetakse üle CRD artikli 2 (6), mille kohaselt on käsitatavad teatud CRD sätete tähenduses finantseerimisasutusena ka need üksused, millele on artikli 2 alusel pangandusregulatsiooni kohaldamine välistatud. Näiteks on selliseks üksuseks Eestis hoiu-laenuühistu, millele ei kohaldata pangandusnõudeid, kuid millel on õigus kaasata hoiuseid oma liikmetelt eriseaduse alusel. Sarnased välistatud üksused on artiklis 2 nimetatud ka teiste lepinguriikide puhul. Paragrahvi 131 lõike 1 täiendamine punktiga 18. Seaduses täiendatakse tegevusloa menetluse raames esitatavaid dokumente CRD V artikli 10 muudatuste põhjal ja selle kohaselt tuleb esitada ka taotleja konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta, sealhulgas andmed konsolideerimisgruppi kuuluvate emaettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta. Seaduse täiendamine §-dega 134–137. Paragrahvi 134 aluseks on CRD V artikkel 21a(2), samuti lõiked (3) ja (4). Eelnõuga täiendatakse krediidiasutuste seadust uute sätetega seoses sellega, et Euroopas on sageli pangandusgruppide emaettevõtjateks finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad. Finantsturu usaldusväärsuse tagamiseks on oluline, et sellisel juhul kohaldataks usaldatavusnõudeid konsolideeritud finantsseisundi põhjal. Eelnõuga nähakse ette, et Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Eestis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegutsemise heakskiitmist kui Finantsinsepktsioon teostab eelnimetatud ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet. Konsolideeritud alusel järelevalve teostamise põhimõtted on sätestatud KAS § 97. Eelnõuga võetakse kasutusele uudne termin „heakskiitmise menetlus“ (ingl.k. „approval“, millist käesoleva ajani finantsvaldkonna seadustes ei ole kasutatud. Heakskiitmine on sarnaselt tegevusloaga oma olemuselt haldusakt (Finantsinspektsiooni juhatuse otsus), mis tehakse Finantsinspektsioonile vastava taotluse esitanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kohta. Heakskiitmise ja tegevusloa andmise menetlusel on menetluslikult mitmeid ühiseid jooni; näiteks olulist osalust omavate aktsionäride hindamine. tegevusloa taotlemisel ja heakskiitmise metluses aktsiate või osade omandi struktuuri hindamine. Viimane kajastab täpsemalt finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omanike ringi, mis peab olema läbipaistev ja usaldusväärne. Heakskiitmise taotlemisel on ettevõtja kohustatud esitama dokumendid ja andmed, mis on vajalikud hinnangu andmiseks, kusjuures vaadeldavas sättes ei ole toodud ammendav loetelu. 13 Finantsinspektsioonil on õigus nõuda teavet, mis on vajalik §-s 136 või 137 sätestatud põhjendatud otsuse tegemiseks. Heakskiitmise andmine on kahe-etapiline: esimeses etapis tuleb hinnata, kas taotluse esitanud isiku suhtes tuleb rakendada heakskiitmist ja teises etapis tuleb hinnata, kuidas tuleb kohaldada konsolideerimise või allkonsolideerimise nõudeid vastavalt käesolevale seadusele ja CRR-le. Paragrahvi 135 aluseks on CRD V artikkel 21a (2) ning sellega sätestatakse menetluslikud nõuded heakskiitmise taotluse läbivaatamisele. Heakskiitmise ja tegevusloa andmisel on menetluslikult mitmeid ühiseid jooni. Seetõttu on Finantsinspektsiooni volitused heakskiidu taotlejale hinnangu andmisel samad, mis KAS § 133 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotluse läbivaatamisel. Sarnaselt tegevusloa andmise menetlusega võib Finantsinspektsioon teostada taotleja esitatud andmete kontrollimiseks kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Teabe esitamiseks määrab Finantsinspektsioon mõistliku tähtaja. Paragrahvi 136 aluseks on CRD V artikkel 21a(3) ja (10) ning sellega sätestatakse heakskiitmise tingimused, milliste täitmisel võib Finantsinspektsioon heakskiitmise otsuse teha. Heakskiitmise menetluses Finantsinspektsioon analüüsib konsolideerimisgrupi siseseid ülesannete jaotusi ja sisekordasid ning hindab, kas need on piisavad käesoleva seaduse ja CRR-ga kehtestatud nõuete täitmiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Samuti analüüsitakse ja hinnatakse konsolideerimisgrupi organisatsioonilist ülesehitust, sealhulgas kas esineb takistusi või piiranguid tõhusa järelevalve teostamiseks tütarettevõtjast krediidiasutuse või emaettevõtjast krediidiasutuse üle. Organisatsiooni sisemise struktuuri ja ülesannete jaotamise hindamine hõlmab sisemise juhtimise (internal governance) ja riskijuhtimise korralduse ning protsesside hindamist. Sarnaselt krediidiasutuse tegevusloa andmise menetlusega hinnatakse finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete sobivust, samuti viiakse läbi sobivuse hindamine (fit and proper) juhatuse ning asjakohasel juhul nõukogu liikmete suhtes. Hindamine hõlmab ka konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajaliku teabe analüüsi. Paragrahvi 137 aluseks on CRD V artikkel 21a(4) ja (7) ning sellega sätestatakse millistel tingimustel pangandusgrupi emaettevõtjateks oleva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes heakskiitmise nõuet ei kohaldata. Heakskiitmise nõuet ei kohaldata, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja oma tavapärase äritegevuse käigus ei tee juhtimisalaseid, tegevusalaseid või finantsotsuseid, mis mõjutavad konsolideerimisgruppi või konsolideerimisgrupi kuuluvat krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutus. Selle nõude järgimise hindamisel peaks Finantsinspektsioon võtma arvesse äriühinguõiguse asjakohaseid nõudeid, mida finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab järgima. Isegi juhul, kui ettevõtja suhtes ei kohalduks heakskiitmise nõue, tuleb Finantsinspektsioonil monitoorida ettevõtja tegevust. Paragrahvi 17 lõike 1 punkti 10 muutmine. Käesoleva paragrahviga kehtestatakse alused, mil Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistada. Vastavad alused on seotud CRD artiklis 18 sätestatud alustega. Kehtiva lõike 1 punktide 9 ja 10 kohaselt võib sellisteks alusteks olla mh asjaolu, et krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus 14 muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve /…/ või krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. CRD V-ga on muudetud artikli 18 sõnastust ning täiendatud direktiivi viitega ka CRR-st tulenevate usaldatavusnormatiivide täitmisele, millest on välja arvatud CRR artiklid 92a ja 92b (mis on lisatud CRR muudatusega ja mis käsitavad globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded ning kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded). Seega on lõike 1 punkti 10 sõnastust täiendatud viitega CRR-le, et täpsustada asjaolu, mille kohaselt artiklite 92a ja 92b mitte täitmine ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Paragrahvi 191 lõike 1 muutmine. CRD-st tuleneb pankadele üleliiduline tegevusõigus, ehk krediidiasutused, kellele on antud tegevusluba vastavalt ühtsetele nõuetele, võivad osutada teenuseid ka teises lepinguriigis kas filiaali või piiriüleste teenustena. Üheks selliseks tegevusloa nõudeks on aktsiakapitali suurus, mis on 5 miljonit eurot. Erandina võimaldab CRD artikkel 12 (4) kehtestada väiksema kapitalinõude 1 miljon eurot, kui riik peab seda vajalikuks ja põhjendab seda ka Euroopa Komisjonile ja EBA-le. Selliseid krediidiasutusi nimetab direktiiv „particular category of credit institutions“ ja seega võib eelduslikult pidada nende tegevust mõnevõrra piiratumaks. Käesoleva muudatusega on välja toodud, et üldine krediidiasutuse üle-euroopaline tegevusõigus laieneb tegevusloa saanud krediidiasutustele, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva eelnõuga muudetakse ka seaduse § 35 ning kehtestatakse võimalus asutada krediidiasutus 1miljonilise kapitaliga, mille puhul on piiratud krediidiasutuse õigus osutada teenuseid väljaspool Eestit. Paragrahvi 207 aluseks on CRD V artikkel 21b ja sellega sätestatakse nõuded nn euroopa finantsvaldusettevõtja (intermediate EU parent undertaking) kohta. CRD V uudse nõudena on kehtestatud reeglid juhuks, kui kolmandas riigis asuva finantsvaldusettevõtja poolt on asutatud EL territooriumil kaks või enam tütarettevõtjat. Kui kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus on asutatud Eestis, seda juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, ning samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuulub liidus ka teine krediidiasutus, peab asutama Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja. Eelnõuga antakse järelevalveasutustele kaalutlusõigus põhjendatud juhtudel nn vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamise kohustust mitte kohaldada. Järelevalvel on õigus erandit kohaldada, kui ühe emaettevõtja asutamise nõue oleks vastuolus kolmandas riigis kehtiva tegevuste eraldatuse kohustusliku nõudega. Eelpool toodut kohaldatakse vaid suure bilansimahuga konsolideerimisgruppide suhtes, s.o. juhul kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuvate varade koguväärtus on suurem kui 40 miljardit euro. Paragrahvi 21 täiendamine lõigetega 8–10. Muudatuste aluseks on CRD V-ga tehtud artikli 47 täiendused, mis käsitlevad kolmandate riikide pankade filiaalide poolt andmete esitamise kohustust. Lõikes 8 on esitatud ülevaade teabest, mis kuulub kolmanda riigi krediidiasutuste filiaali poolt esitamisele Finantsinspektsioonile. Nimetatud teave ei sisalda seaduse § 91 alusel regulaarse järelevalvelise aruandlusega kogutud teavet. Teabe koosseis tuleneb direktiivist ja selle kohaselt peaks järelevalvel olema info filiaali võimekusest täita oma kohustusi lepinguriigi klientide ees. Seetõttu tuleb esitada näiteks järgmine teave: a) kogu teave filiaali vara kohta, mis vastab selles liikmesriigis tegevusloa saanud filiaali tegevusele; b) teave filiaalile kättesaadava likviidse vara kohta, eriti sellise likviidse vara kättesaadavuse kohta, mis on liikmesriikide vääringutes; c) filiaali käsutuses olevad omavahendid; d) filiaali hoiustajate jaoks kehtiv hoiuste tagamise kord. Lõige 8 põhineb CRD artiklil 47(a), mis kasutab tekstis punkti 1 suhtes viidet varade kättesaadavusele: „teave 15 filiaalile kättesaadava likviidse vara kohta, eriti sellise likviidse vara kättesaadavuse kohta, mis on liikmesriikide vääringutes“. Sellise teabe sisuks on info andmine, millised varad on filiaalile kasutamiseks ligipääsetavad näiteks peakontori poolt, ehk availability – varad, mida filiaal saab oma tegevuses kasutada, millele tal on juurdepääs, kui ta klientide hoiuseid näiteks välja maksab. Lõikes 9 sätestatakse, et kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab lõikes 8 sätestatud teabe iga aasta 1.maiks. Seadus ei täpsusta millise seisuga või millise perioodi kohta teabe esitatakse, kuna eeldatakse, et esitatakse teabe esitamise kuupäeva seisuga viimane teadaolev ehk aktuaalne teave. Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalid esitavad paragrahvis nõutud teabe samal ajal, millal Eestis tegutsevad krediidiasutused avalikustavad majandusaasta aruanded ja muu seadusega nõutud teabe, mis annab Finantsinspektsioonile suuremad võimalused finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse hindamiseks. Lõikes 10 antakse Finantsinspektsioonile õigus nõuda täiendava teabe esitamist. Täiendava teabe esitamise vajadus peab olema seotud kolmanda riigi filiaali tegevuse jälgimisega. Paragrahvi 35 täiendamine lõikega 3. Pangandusdirektiivi (CRD) üldnormi kohaselt võib järelevalve anda loa panga tegevuse alustamiseks, kui krediidiasutusel on algkapital vähemalt 5 miljon EUR. Lisaks sellele on direktiivis riigile välja pakutud valikukoht kehtestada panga asutamisel algkapitalile madalam lävend – 1 miljon EUR. Riikide praktika 1 miljoni EUR panga võimaldamise korral on kantud erinevatest eesmärkidest: Leedu pakub seeläbi võimalust fintech valdkonna arenguks ja hoiu-laenuühistute reguleerimiseks, teisalt on madalamat kapitalinõuet kohaldatud ühistulise panganduse võimaldamiseks (Sloveenia). Madalama kapitalinõude rakendamisel võib olla väikepangandust elavdav ja seeläbi turul teenustega laiemat hõlmatust soodustav mõju. Vähendatud algkapitaliga panga puhul tuleb samas arvestada, et pangandustegevusele kohaldub siiski samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv raamistik, mille kohaselt peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate riskidega. Seega 1 MEUR algkapitaliga panga turule sisenemisel võib juba regulatsiooni tasandil olla kohane riskide piiramiseks kitsendada sellisele isikule lubatud teenuste loetelu (nt piirata investeerimisteenuste osutamist). Alternatiivina ei peaks olema põhjendatud selliste pankade tegutsemine välisriikide turgudel, mistõttu on eelnõuga pakutud välja piirata 1MEUR kapitaliga pankade tegevust välisriikides filiaali või piiriülese teenuse kaudu. Sellise panga tegevuspiirkonnaks oleks Eesti turg. Madalama kapitalinõudega seotud võimalikud tegevuspiirangud on eelnõus esitatud alternatiividena ja pakutud lahendusele oodatakse tagasisidet. Kuna CRD-st tulenevate ühtsete nõuete eesmärk on tagada piiriülese pangandusturu stabiilsus, siis erandina väiksemate nõuete alusel tegutsevatest pankadest tuleb direktiivi kohaselt teavitada nii Euroopa Komisjoni kui EBA. Paragrahvi 48 lõike 31 lisamine. Käesolev paragrahv sätestab üldnõuded krediidiasutuste juhtidele ning nendega seotud teavitamise kohustustele. KAS ei sisalda aga üldiselt täiendavaid regulatsioone seoses isikute valimisega või hindamisega, mis võiks kohalduda võtmeisikute valimise ja/või hindamise suhtes. Sellisteks võtmeisikuteks on juhtivaid või kontrolliülesandeid täitvad isikud, kes ei kuulu juhtorganisse ega ole seeläbi sobivusmenetluse subjektideks. Siiski on nende roll oluline krediidiasutuse tegevuse kavandamisel ja planeerimisel, samuti kohalduvad sellistele isikutele üldjuhul ka tasustamise nõuded. Seega on käesoleva muudatusega laiendatud isikute ringi, kelle 16 valimisel krediidiasutuse töökohale, kohaldub sobivusmenetlus. Teisalt on näiteid ka kehtivast seadusest, mis laiendavad sobivusmenetlust muule isikule kui krediidiasutuse juhile. Näiteks võib KAS § 60 lõike 1 kohaselt krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse KAS § 48 lõikes 6 (Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus) sätestatut. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Sellest nähtub, et siseauditi üksuse juhi puhul on krediidiasutusel, olenemata krediidiasutuse olulisusest, kohustus viia läbi sobivusmenetlus ning teavitada ka Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioon viib isiku suhtes läbi sobivusmenetluse. Laiemalt käsitab sobivusmenetluse läbiviimise praktikat Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve dokument: EBA/GL/2017/12 Suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta (edaspidi Sobivuse suunised). Finantsinspektsioon järgib oma menetluses nimetatud suuniseid. Sobivuse suuniste punkti 37 kohaselt peaksid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud tagama, et nende personal on suuteline täitma oma funktsioone adekvaatselt, ning CRD-asutused peaksid eriti tagama, et võtmeisikutel on piisavalt hea maine, nad tegutsevad ausalt ja usaldusväärselt ning neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ametikoha ülesannete täitmise ning CRD-asutused peaksid eelmainitud nõudeid hindama (i) tegevusloa taotlemise, (ii) uute võtmeisikute ametisse nimetamisel, sealhulgas siis, kui see on tingitud otsesest või kaudsest omandamisest või olulise osaluse suurenemisest krediidiasutuses või investeerimisühingus ning (iii) isiku ametiaja kestel vastavalt sobivuse suuniste punktile 38. Sobivuse suuniste punkti 39 kohaselt tuleks võtmeisikute maine, aususe, usaldusväärsuse, teadmiste, oskuste ja kogemuste hindamisel tugineda samadele kriteeriumidele, mida rakendatakse juhtorgani liikmete vastavate sobivusnõuete hindamisel. Teadmiste, oskuste ja kogemuste hindamisel tuleks arvesse võtta asjaomasel ametikohal täidetavat rolli ning ülesandeid. Suuniste kohaselt13 käsitatakse võtmeisikuna isikuid, kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse üldisele suunamisele, kuid kes ei kuulu juhtorganisse ega ole tegevjuhi ametikohal. Nende hulka kuuluvad sisekontrolli funktsioonide juhid ja finantsjuht, kui nad ei ole juhtorgani liikmed, ning muud CRD-asutuse riskipõhise lähenemisviisiga määratletud võtmeisikud. Muude võtmeisikute hulka võivad kuuluda oluliste äriliinide, Euroopa Majanduspiirkonda / Euroopa Vabakaubandusühendusse kuuluvate filiaalide, kolmandates riikides tegutsevate tütarettevõtjate ja muude sisekontrolli funktsioonide juhid Täpsustamaks seaduses isikute ringi, kellele tuleb kohaldada sobivusmenetlust, on käeoleva lõike lisamisega seadusesse sisse toodud võtmeisiku mõiste, mis hõlmab seega töötajaid, kellele kohaldub juhtiv roll, kuid kes ei kuulu juhtide nimekirja. Võtmeisikute ülesannete põhised nimetused tulenevad samuti sobivuse suunistest (vastavuskontrolli, riskikontroll jm). Juhtimise ja kontrolli funktsiooni täitmise kaudu on isikute mõjukust hinnatud ka tasustamise nõuete puhul, mis kohalduvad ka vastavaid rolle täitvatele isikutele. Seaduse täiendamisel on välja toodud, et võtmeisikute ametisse võtmisel ja nende tegevuse korraldamisel tuleb kohaldada neile juhtidele kohalduvaid sätted, ehk 13 https://eba.europa.eu/regulation-and-policy/internal-governance/joint-esma-and-eba-guidelines-on-the-assessment-of- the-suitability-of-members-of-the-management-body 17 sellistele töötajatele kohalduvad juhtidele seatud nõuded maine ja hoolsuse suhtes (lõiked 2 ja 3), samuti lasub krediidiasutusel kohustus juhtiva funktsiooniga isiku tööle võtmisel teda piisavalt juhendada, tema teadmisi täiendada (lõige 41), krediidiasutusel tuleb võtmeisiku ametisse nimetamiseks teavitada sellest eelnevalt Finantsinspektsiooni ja esitada sobivusmenetluse läbiviimiseks vajalikud dokumendi; samuti tuleb järelevalveasutusele teavitada, kui lepingulise suhe võtmeisikuga lõppeb (lõiked 6 ja 61). Paragrahvi 49 muutmine. KAS § 49 määratleb konkurentsipiirangud krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tegevusele. Vastavad põhimõtted on kehtinud läbivalt krediidiasutuste seaduste erinevates redaktsioonides ning neid on täpsustatud lähtuvalt CRD IV-st tulenevatest juhi tegevuspiirangutest. Kehtiva § 49 kohaselt ei tohi nõukogu liige olla muu krediidiasutuse juhiks või kontrollifunktsiooni täitjaks (välja arvatud konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud); nõukogu liige võib muude äriühingute puhul olla juhtival positsioonil teatud arvu ametikohadel. Juhatuse liikme puhul on tegevuspiirangud laiemad: ta ei või olla ühegi teise äriühingu juht (va gruppi kuuluvad ühingud) ega kontrollifunktsiooni täitja, samuti ei või ta olla töösuhtes kolmandate isikutega (va akadeemiline tegevus). EL pangandusregulatsiooni arengus on nähtud aja möödudes üha suuremat rolli juhtide sobivuse ja ka nende pühendumuse hindamisel – juhil tuleb muu hulgas välja tuua, et tal on piisavalt aega krediidiasutuse juhtimisülesannetega tegelemiseks (CRD IV artikkel 91 (2) All members of the management body shall commit sufficient time to perform their functions in the institution). Vastav nõue tuleneb ka KAS § 48 lõikest 22, mille kohaselt valitaval juhil peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu. Eeltoodust lähtuvalt on arvestades sobivushindamisel juhtidele seatavate kvalitatiivsete nõuete täienemist, ühtlustatud §-s 49 kehtestatud tegevuspiirangud EL raamnõuetega ning paragrahvist on kehtetuks tunnistatud eraldi lõiked nõukogu liikmete (lõige 1) ja osaliselt juhatuse (lõiked 2 ja 3) ameti- ja töökohtade piirangute kohta. Lõikest 11–14 tulenevad juhtide tegevuspiirangud, mis põhinevad CRD IV artikli 91 lõigetel (3)–(6) laienevad nii juhatuse kui nõukogu liikmetele. Selleks on vastavalt asendatud lõigetes 11 ja 13 lauseosa „nõukogu liige“ sõnaga „juhid“ vastavas käändes. Muudatuse tulemusena võib krediidiasutuse juhatuse liige olla näiteks korteriühistu juhatuses või muus sarnases juhtrollis, kui see on kooskõlas juhi sobivushindamisel olulist tähendust omavate asjaoludega, mille tuvastamisel ja millele hinnangu andmisel lähtutakse lisaks seadusest tulenevatele nõuetele ka ECB14 ja EBA15 vastavatest juhistest. CRD V muudatusena on täpsustatud artikli 91 nõudeid seoses mitmel ametikohal tegutsemisega. Direktiivist tulenevad kvantitatiivsed piirangud ametikohtadele (üldreeglina kuni neli nõukogu ametikohta või üks juhatuse liikme ametikoht ja kaks nõukogu ametikohta), mille puhul on erandiks konsolideerimisgrupi ametikohad. Muudatusega on KAS teksti lähendatud direktiivi nõuetele. CRD artikli 91(3) kohaselt tuleb üldreeglina hinnata juhile nõuete kohast juhi ametikohtade arvu lähtuvalt tema juhi töö keerukusest ja seega proportsionaalsusest. Kui tegemist on olulise ehk suure krediidiasutusega, on juhi ametikohadele seatud kvantitatiivsed piirangud (The number of 14 https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/pub/pdf/ssm.fap_guide_201705_rev_201805.en.pdf 15 https://eba.europa.eu/sites/default/documents/files/documents/10180/1972984/43592777-a543-4a42-8d39- 530dd4401832/Joint%20ESMA%20and%20EBA%20Guidelines%20on%20the%20assessment%20of%20suitability%2 0of%20members%20of%20the%20management%20body%20and%20key%20function%20holders%20(EBA-GL- 2017-12).pdf 18 directorships which may be held by a member of the management body at the same time shall take into account individual circumstances and the nature, scale and complexity of the institution's activities. Unless representing the Member State, members of the management body of an institution that is significant in terms of its size, internal organisation and the nature, the scope and the complexity of its activities shall, from 1 July 2014, not hold more than one of the following combinations of directorships at the same time: (a) one executive directorship with two non-executive directorships; (b) four non-executive directorships.). Tulemusena on ka käesoleva paragrahvi lõikes 11 tehtud sõnastuses täpsustus ning üldreegel juhi koormuse hindamiseks lähtuvalt proportsionaalsusest tuleneb lõike esimesest lausest ning teisest lausest tulenevad täpsemad piirangud olulistele krediidiasutustele. CRD V põhjal on täpsustavalt välja toodud, et sidusettevõtjate või -üksuste (affiliated companies or entities) juhiks olemine ei ole takistus juhi sõltumatuks tegutsemiseks. Seega välista sidusettevõtte juhiks olemine konkurentsi või huvide konflikti tähenduses tingimata krediidiasutuse ametikohale asumist, kuid konkreetsele isikule lubatud juhipositsioonide puhul tuleb hinnata lubatud ametkohtade arvu ning juhtimise ülesandeid. Sellekohane viide on tehtud § 49 lõike 11 sissejuhatavasse teksti sidusettevõtja (IFRS 14.2 tähenduses) lisamisega. Lõikest 2 tulenevad piirangu juhatuse liikmete täiendavatele tegevustele lisaks panga juhi ametikohale. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole lubatud paralleelselt juhi ülesannete täitmine, samuti vastutatavatel, esindavatel ametikohadel olek. Kuna eelnõuga muudetakse lõiget 11 direktiivist tuleneva paindlikkuse põhiselt, mis võimaldab muu näiteks patroonina juhi ülesannete täitmist, on seadusest kustutatud keeld muude juhi ülesannete täitmiseks ning juhi tegevuste kaarti hindab Finantsinspektsioon igakülgselt sobivusmenetluse raames. Küll aga on seaduses säilitatud keeld täita täiendavaid vastutavaid ametikohustusi nagu äriühingu prokurist või audiitor, revident (mis ei välista selliste ülesannete täitmist näiteks mittetulunduslikel alustel). Lisaks on kehtivas seaduses täpsustatud juhatuse liikme tegevuspiiranguid lõikes 3, mille kohaselt on keelatud täiendavad töölepingud, samuti lepingu liigist sõltumatu investeerimistegevus kolmandate isikute jaoks, kuid lubatud on akadeemiline töö. Kuna sobivusmenetluses hinnatakse juhi võimalust panustada juhatuse liikmena ka nn time commitmenti ehk oma aja/tegevuse panustamise tähenduses, saavad täiendavad lepingud hinnatud eelkõige seeläbi ja lõikest on kehtetuks tunnistatud esimene lause. Säilitatud on piirang, et juhatuse liige ei või tegeleda kolmanda isiku jaoks investeerimise, laenu- ja investeerimisprojektide koostamisega, mis toob ta tegevusse ja sõltumatusesse täiendavaid riske. Lõike 4 muudatus on seotud seadusesse „võtmeisiku“ mõiste toomisega. Kuna võtmeisik hõlmab ka siseauditi üksuse juhti, on käesolevas lõikes asendatud deklareerimiskohustuse subjektide määratluses viide siseauditi üksuse juhile võtmeisikuga. Tulemusena kohaldub deklareerimiskohustus täiendavalt ka näiteks vastavuskontrolli ja riskikontrolli juhile. Paragrahv 50 lõike 1 muutmine. Kehtiva KAS § 50 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda ettekirjutusega, et krediidiasutus kutsuks tagasi juhi, kes ei ole enam sobilik juhi positsiooni täitma. Juhtide sobivuse hindamise alusnõuded tulenevad §-dest 48 ja 49. EL tasandil on nõuded juhtidele kehtestatud CRD IV artikliga 91, mida on täiendatud CRD V artikli 91 muudatustega. Selle kohaselt lasub krediidiasutustel esmane vastutus selle tagamise eest, et juhtorgani liikmete maine oleks igal ajal piisavalt hea ning neil oleksid piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma kohustuste täitmiseks. Kui juhtorgani liige ei täida sobivusnõudeid, on järelevalve asutusel õigus selline liige 19 juhtorganist kõrvaldada. Eelkõige kontrollib järelevalve asutus, kas sobivusnõuded on endiselt täidetud, kui on piisavalt alust kahtlustada, et kõnealuses krediidiasutuses on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või vastav katse või on selleks olemas suurenenud risk. Sellekohane täpsustus on lisatud KAS § 50 lõike 1 punkti 3, mille puhul on juhi tagasikutsumise nõude aluseke olukord, kus juhi tegevus on näidanud, et panga või tema klientide huvid ei ole piisavalt kaitstud, üheks selliseks situatsiooniks on ka seega olukord, kus rahapesu vältimise nõuete alaste rikkumiste või nende ohu tõttu on seega kahjustada saanud panga või selle klientide huvid. Tulenevalt eelnõuga seaduse täiendamist võtmeisiku mõistega, on käesoleva lõike sissejuhatavas osas, samuti punktides 1 ja 3 tehtud vastavad täiendused ja viidatud võtmeisikule, tema ülesannete täitmisele. Paragrahv 50 lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Finantsinspektsioonil on olukorras, kus krediidiasutuse juht ei vasta enam talle kehtestatud sobivusnõuetele, õigus ettekirjutusega nõuda, et krediidiasutus kutsuks juhi tagasi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib lõike 3 kohaselt tagasikutsutud nõukogu liikme asemele uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, krediidiasutuse juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt. Lõikest 3 tulenev õigus kehtib nõukogu liikmete asendamise puhuks. Äriseadustiku kohaselt on analoogne asendusliikme valimise regulatsioon kehtestatud nii aktsiaseltsi juhatuse kui nõukogu liikmetele: mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhi asemele uue liikme määrata kohus (juhatuse,) nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel; kohtu poolt määratud juhi volitused kestavad kuni uue juhi määramiseni juhtorgani poolt (ÄS § 310 ja § 319 lõige 6). Kuna käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Finantsinspektsiooni õigus teha ettekirjutus juhi tagasikutsumiseks koosmõjus FIS § 55 lõikest 7 tulenevate juhi pädevuste piirangutega sisesuhtes peale sellise ettekirjutuse tegemist täidab direktiivist tulenevaid eesmärke juhi eemaldamiseks juhtorganist, ei ole vajalik pangandusregulatsioonis täiendavalt sätestada Finantsinspektsioonile eriõigusi seoses kohtu uute juhtide määramisega. Vastavad sisemised kohustused lasuvad krediidiasutusel. Panga muudel juhtorganitel säilib ÄS alusel võimalus pöörduda kohtusse uue juhi nimetamiseks, kui mõjuvad põhjused selleks aluse annavad. Paragrahvi 571 muutmine. Kehtiv § 571 lisati seadusesse CRD IV alusel, millega hõlmati Euroopas üldiselt kõik finantsasutused kohustusega kehtestada organisatsiooni siseselt nõuded tasustamisele ning arvestada seejuures finantsvaldkonnast tulenevaid eripärasid, ehk siduda tasustamine riskide juhtimisega ning pikaajalise vaatega tulemustele. Sellest tulenevalt on tasustamise põhimõtetele KAS-s esitatud nõuded valdavalt finantsvaldkonna spetsiifilised. Regulatsiooni arenedes on nähtud üha enam olulist rolli nii organisatsiooni juhtimise kui selle toimimise puhul soolisel tasakaalustatusel, milles on nähtud mõju ka ettevõtete strateegiatele, riskiisule laiemas plaanis. Seega on CRD V-ga toodud sisse rõhuasetus, et ehkki meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 157, peavad pangad kõnealust põhimõtet järjepidevalt kohaldama ja seepärast peaksid nad kasutama sooneutraalset tasustamispoliitikat (preambula p 9). CRD V artikli 3 (1) punkti 65 kohaselt on sooneutraalne tasustamispoliitika selline tasustamispoliitika, mille aluseks on mees- ja naistöötajatele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine. Vastav määratlus on Eesti õiguskorras leitav PS-s ja SoVS-s. Põhiseaduse § 12 keelab soolise diskrimineerimise, SoVS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on sooline võrdõiguslikkus naiste ja meeste 20 võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Täiendavalt on sama lõike punktis 2 välja toodud, et sooline võrdne kohtlemine on tagatud olukorras, kus puudub otsene või kaudne diskrimineerimine. SoVS § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks ka siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele. SoVS § 2 kohaselt hõlmab seadusest tulenev diskrimineerimise keeld kõiki elu valdkondi, lisaks § 3 lõike 2 kohaselt on seaduses töötajana käsitatud töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel töötavat isikut, ametnikku ja muud avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isikut. Kuna tasustamise põhimõtted hõlmavad ka juhte, on panga puhul võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisala laiem ning hõlmab kõiki isikuid, kes on tasustamise põhimõtete subjektideks. Seega on eeltoodule toetuvalt KAS § 571 lõike 1 punkti 1 täiendamisel lähtutud direktiivi artikli 3 lõike 1 punktist 65 ning artiklitest 74 (1) ja 92 (2)(aa), tuues välja nõude, et tasustamise põhimõtetega tuleb muu hulgas tagada ka sooline võrdne kohtlemine nii juhtidele kui panga töötajatele. Võrdse kohtlemise põhimõtteid mõistetakse SoVS tähenduses, mis hõlmab ka juhtide ja töötajate õigusena põhimõtet võrdse või värdväärse töö eest võrdväärne tasustamine. KAS § 571 lõike 1 kohaselt tuleb krediidiasutuses kehtestada tasustamise põhimõtted, mis määravad juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste andmise alused ja põhimõtted. Seadusest tulenev nõutav tasustamise põhimõtete subjektide ring põhineb CRD IV artiklil 92 (2), mille kohaselt on tasustamise reguleerimise eesmärk eelkõige tasakaalustada riskide võtmisest tulenevat hüvede saamist ning seega tuleb tasustamise põhimõtetega hõlmata eelkõige isikud, kes vastutavad krediidiasutuses riskide võtmise, sellega seotud juhtimise eest (for categories of staff including senior management, risk takers, staff engaged in control functions and any employee receiving total remuneration that takes them into the same remuneration bracket as senior management and risk takers, whose professional activities have a material impact on their risk profile). CRD V-ga on muudetud tasustamise põhimõtete subjektide ringi, laiendades seda avaramalt juhtimise ülesandeid täitvatele isikutele. Artikli 92 (2) muudatuse kohaselt on tasustamise põhimõtete kohaldamisalas üldnormina kõik isikute eri kategooriad (categories of staff), kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili. Täpsustavalt on artikli 92 (3) kohaselt nendeks isikuteks järgmised kategooriad: a) kõik juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmed; b) töötajad, kellel on juhtimisvastutus seoses krediidiasutuse kontrollifunktsioonidega või oluliste äriüksustega; c) töötajad, kes said eelmisel majandusaastal suurt töötasu, kui täidetud on järgmised tingimused: (i) töötaja töötasu on 500 000 eurot või rohkem ning see on võrdne krediidiasutuse juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete keskmise töötasuga või sellest suurem; ning (ii) töötaja töötab olulises äriüksuses ja tema kutsealane tegevus mõjutab märkimisväärselt asjaomase äriüksuse riskiprofiili. Muudatuse tulemusena on direktiiviga laiendatud tasustamise põhimõtete kohaldamisala kõigile juhtidele (management body and senior management), kelleks vastavalt KAS § 48 lõikele 1 on nõukogu ja juhatuse liikmed. Vastav muudatus kajastub lõigete 1, 11, 12 ja 4 sõnastuses (sealhulgas paragrahvi pealkirjas), kus on asendatud viide juhatuse liikmetele juhtidega. CRD IV kohaselt on 21 määratletud direktiivis viidatud management body mõistete tasandil (artikli 3 (1) punktid 7–9) erinevate kategooriatena, mida riik sisustab lähtuvalt juhtorgani funktsioonist ja äriühingu juhtimistasemetest. Krediidiasutus on KAS § 3 lg 1 kohaselt asutatud aktsiaseltsi vormis, seega on vastavateks juhtorganiteks juhatus ja nõukogu. Eelnimetatud muudatus isikute viite muutmiseks on tehtud seaduse tekstis tasustamisnõuetes läbivalt. Artiklis 92 (2) ja (3) välja toodud erinevad töötajate kategooriad kajastuvad üldnimetajana § 571 lõike 1 sissejuhatavas osas ning täpsemalt lõike 3 alapunktides. Punktis 1 on välja toodud isikud, kes juhivad krediidiasutuses erinevaid alamüksusi (artikli 92 (3) punkt b), kuid kuulumata seejuures nõukogu või juhatuse liikmena juhtorganisse. Punktis 2 on seaduse eelmise redaktsioonis nimetatud artiklis 92 (2) viidatud üldtunnusena määratletud isikud, kes omavad olulist mõju krediidiasutuse riskiprofiilile. Punkti varasem sõnastus viitas täpsemalt krediidiasutuse erinevatele alamüksustele, näitena riskijuht või vastavuskontrolli ülesannete täitja. Kuna KAS põhjal on omistatud riskide võtmise ja riskide kontrollimisega seotud ülesanded erinevatele allüksustele, nagu riskikontroll, vastavuskontroll, siseaudit, ning teisalt on direktiivi muudatusega hõlmatud kontrollifunktsioonide juhtimine juba lõike 3 punktiga 1, on muudatusega kõnealune kitsendav punkt kehtetuks tunnistatud. Seega seaduse tekstist on välja jäetud eraldi viited riskide võtmisega seotud ametikohtadele ning tasustamise põhimõtetes tuleb vastavad ametikohad määratleda lähtudes ülesannetest tulenevast olulisest mõjust krediidiasutuse riskiprofiilile, nagu seda viitab punkt 1 ja 3 ning nende rakendamist selgitav välja antav EBA juhend16. Punktis 3 on kajastatud artikli 92 (3) punktis c viidatud suure töötasuga isikuid, kes kuuluvad tasustamise põhimõtete kohaldamisalasse tulenevalt töötasu suurusest ja isiku pädevuse kaalukuseset krediidiasutuse riskide võtmisel. Seega kohalduvad tasustamise põhimõtted ka isikutele, kelle tasu aastane kogusumma on 500 000 eurot või suurem ja see on vähemalt samas suurusjärgus krediidiasutuse juhi keskmise tasuga ning isik töötab olulises äriüksuses, kus tema kutsealane tegevus, ametialane pädevus annab talle võimaluse märkimisväärselt mõjutada selle äriüksuse riskiprofiili. Üldise muudatusena on lõikes 3 asendatud viide töötajatele lepingulise suhte puhul neutraalsema viitega isikule, kuna näitena võib krediidiasutus kasutada teatud ülesannete täitmiseks kolmandaid isikuid, kelle kohustuseks on näiteks riskide juhtimine. Sel juhul ei tohiks asjaolu, et isik on kaasatud krediidiasutuse üksuse tegevusse näiteks käsunduslepingu alusel, olla takistuseks tema tasule tasustamise põhimõtete kohaldamiseks. Seega juhul, kui lõikes 3 viidatud funktsioone täidavad isikud, kes ei ole krediidiasutusega töösuhtes, vaid teevad kaastööd muu võlaõigusliku lepingu alusel, kohalduvad tasustamisega seotud põhimõtted ka nendele isikutele. Tulenevalt direktiivist määratletakse ümber ka alamüksuste juhtide hõlmamine tasustamise sätetega. Direktiiv viitab olulise äriüksuse juhiülesannet täitjatele ja kontrollifunktsioonide juhtidele. Oluline äriüksus on defineeritud juba kehtivalt: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0604. Kontrollifunktsioonile viitab ka kehtiv seadus ja need on vähemalt riskikontroll (§ 581), vastavuskontroll (eelnõust tulenev mõiste) ja siseaudit. Tulenevalt lõike 3 sõnastuse paindlikumaks muutmisest seoses tasule viitamisega on muudetud ka lõike 4 sõnastust, mille kohaselt hõlmab seaduses kasutatud „töötasu“ mõiste seega lisaks töötajatele makstavatele ka nii nõukogu ja juhatuse liikmetele makstavaid tasusid, kui ka muudele tööd 16 https://eba.europa.eu/eba-consults-revise-standards-identify-staff-material-impact-institution%E2%80%99s-risk- profile 22 tegevatele isikutele makstavaid tasusid, kes teevad tööd näiteks võlaõigusliku lepingu alusel. Artikli rakendamise seisukohalt on kehtiva direktiivi sõnastuse täpsustamiseks vastu võetud Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 604/201417, et määratleda töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili. Tulenevalt direktiivis tehtavatest muudatustest on konsulteerimisel vastava määruse muutmiseks eeldokumendina järelevalve juhend18. Paragrahvi lisatakse lõiked 5 ja 6, mis on seotud CRD IV artikli 109 täiendamisega. Selle muudatusega täpsustatakse tegevusnõuete kohaldamine äriühingutele ja üksustele pangandusgrupis. Artiklit 109 on täiendatud üldnormiga, mille kohaselt direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja tütarettevõtjad, kellel tuleb täita direktiivist tulenevaid juhtimisnõudeid ja kordasid ehk artiklitest 74–96 (sealhulgas sisejuhtimise ja riskide juhtimise, riskide käsitlemise, omavahendite nõuete arvutamise meetodite, juhtimise, aruandluse ja tasustamise nõudeid) konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, lisaks tuleb tagada, et nõudeid rakendatakse ka (sh offshore- finantskeskustes asutatud) tütarettevõtjates, kelle suhtes direktiivi tervikuna ei kohaldata. Erandina ei tule nõudeid kohaldada seoses tütarettevõtjatega, kes ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse, kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus suudab tõendada, et nõuete kohaldamine on ebaseaduslik selle kolmanda riigi seaduste kohaselt, kus tütarettevõtja on asutatud. Vastavad üldised seaduse kohaldamise põhimõtted ja järelevalve ulatuse määratlus tulenevad KAS §-dest 2 ning 97. Artiklist 109 tulenev usaldatavusnõuete, sealhulgas juhtimisnõuete (mille hulka kuuluvad ka tasustamisnõudeid) kohaldamise nõue konsolideeritud alusel on sätestatud KAS § 71 lõigetes 3 ja 4. Direktiivis on rõhutatud nõuete kohaldamist nii konsolideeritud kui allkonsolideeritud alusel ning välja toodud tasustamise seisukohalt teatud erandid. Lõikega 5 on tasustamise põhimõtete erandina seadusesse üle võetud direktiivist tulenev erinevus, mis on esitatud artikli 109 lõikes 4. Selle kohaselt ei kohaldata artiklites 92, 94 ja 95 sätestatud tasustamisnõudeid konsolideeritud alusel ühegi järgmise suhtes: (i) EL-s asutatud tütarettevõtjad, kui nende suhtes kohaldatakse konkreetseid tasustamisnõudeid kooskõlas liidu muude õigusaktidega; (ii) kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjad, kui nende suhtes kohaldataks konkreetseid tasustamisnõudeid kooskõlas liidu muude õigusaktidega, kui nad oleksid asutatud liidus. Vastavalt artikli 109 lõikele 5 tuleb tagada tasustamisnõuete kohaldamise nende tütarettevõtjate töötajate suhtes, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi individuaalselt, kui: (i) tütarettevõtja on kas varahaldusettevõtja või direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2, 3, 4, 6 ja 7 loetletud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja ning (ii) need töötajad on volitatud täitma ametialaseid ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste riskiprofiilile või äritegevusele (lõige 6). Lõikes 6 nimetatud varahaldusettevõtjat käsitatakse CRR 17 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 604/2014, 4. märts 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega kvalitatiivsete ja asjakohaste kvantitatiivsete kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0604 18 https://eba.europa.eu/taxonomy/term/449 EBA Consultation Paper. Draft Regulatory Technical Standards on the criteria to define managerial responsibility and control functions, material business unit and significant impact on their risk profile, and other categories of staff whose professional activities have an material impact on the institutions risk profile. https://eba.europa.eu/eba-consults-revise-standards-identify-staff-material-impact-institution%E2%80%99s-risk-profile 23 artikli 4 (1) punkti 19 alusel „direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja“. Lisaks võimaldab direktiivi sama artikli lõige 6 kohaldada tasustamisnõudeid konsolideeritud alusel suurema hulga tütarettevõtjate ja nende töötajate suhtes. Direktiiviga antud valikukohta, mis suurendab konsolideeritud alusel nõuete kohaldamist ei ole direktiivi ülevõtmisel kasutatud, kuna miinimumnõudena on eelistatud väiksemat halduskoormust krediidiasutustele, tütarettevõtjaid hõlmav konsolideerimisgrupp, mille tasemel jälgitakse ka nõuete täitmist, on piisav, et katta mõju omavate üksuste seisukohalt tasustamise eesmärkide täitmine. Paragrahvi 572 muutmine. Kehtiva sättega nähakse ette täpsemad reeglid muutuvale ehk tulemustasu maksmisele krediidiasutuses. Sätte aluseks on CRD IV artikkel 94. Paragrahvis asendatakse lõigetes 1–21 ja lõikes 8 sõnad „juhatuse liige“ sõnaga „juht“ vastavas käändes. Sellekohane muudatus on seotud § 571 pealkirja ja sisu muudatusega, millega laiendatakse tasustamise põhimõtete kohaldamisala. Samasisulise muudatusega on seotud ka lõigetes 3, 6 ja 7 sõnade „juhatuse liikme“ asendamine sõnadega „juhiga sõlmitud“. CRD V-ga on muudetud artikli 94 (1) punkti l, mille kohaselt olulise osa, ja igal juhul vähemalt 50 % tasu mis tahes muutuvkomponendist, peab moodustama tasakaalustatud kogum järgmistest komponentidest: (i) aktsiad või, olenevalt asjaomase krediidiasutuse õiguslikust vormist, samaväärsed osalused; või aktsiatega seotud instrumendid või, olenevalt asjaomase krediidiasutuse õiguslikust vormist, samaväärsed mitterahalised instrumendid; (ii) võimaluse korral muud instrumendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või artikli 63 tähenduses või muud instrumendid. Direktiivi muudatusega on esimeses punktis suurendatud paindlikkust ja välja jäetud tekstist viide, et mitterahalisi instrumente võiksid kasutada vaid börsil noteerimata krediidiasutused. Direktiivist tulenev põhimõte on üle võetud § 572 lõikega 4. Selle lõike täpsemaks sisustamiseks direktiivi põhiselt ja paindlikkuse suurendamiseks viidates, et tulemustasu maksmisel võib kasutada panga õiguslikust struktuurist lähtuvaid osalusega samaväärseid instrumente (sõltumata, kas panga aktsiad on noteeritud või mitte) on lõike 4 sõnastust täiendatud. CRD IV artikli 94(1) punktist m tuleneb põhimõte, mille kohaselt tulemustasu välja maksmine tuleb jaotada osadeks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt vähemalt 40 % töötasu muutuvkomponendi väljamaksest lükatakse edasi vähemalt kolm kuni viis aastat (sõltuvalt äriühingu laadist ja riskidest ning töötaja tegevusest). Väljamakse edasilükkamine kohaldub nii rahas kui instrumentides makstavale tasule ja kui töötasu muutuvkomponent on eriti suur, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast. Edasilükkamise pikkus kehtestatakse vastavalt majandustsüklile, äri olemusele, selle riskidele ning kõnealuse töötaja tegevusele. CRD V-ga on vastavaid nõudeid täiendatud, et viia tulemustasude väljamaksmine veel enam kooskõlla krediidiasutuse pikaajaliste huvidega. Selle kohaselt on minimaalseks edasilükkamise ajaks 4 (kuni 5) aastat ja olulise krediidiasutuse puhul igal juhul 5 aastat (edasilükatava osa proportsioonides muutusi ei tehta). Tulemustasu väljamaksete edasilükkamise põhimõtted on kehtestatud KAS § 572 lõikes 5. Kehtiva seaduse kohaselt on tulemustasu edasilükkamise perioodiks kolm kuni viis aastat, tulenevalt direktiivist on see periood muudetud minimaalselt neljale aastale. Lähtuvalt direktiivi artikli 92 muudatustest kohalduvad tulemustasu maksmised kõigile juhtidele, seega on lõikes asendatud viide juhatuse liiketele viitega 24 juhtidele. Direktiivis on välja toodud täiendavalt põhimõte, mille kohaselt juhul, kui krediidiasutus on oma tegevuselt oluline ehk kui see on proportsionaalne tema tegevuse ulatuse ja keerukusega (institutions that are significant in terms of their size, internal organisation and the nature, scope and complexity of their activities), on tulemustasu edasilükkamise perioodiks minimaalselt viis aasta. KAS-s on kasutatud läbivalt sellekohase määratluse vastena lauseosa: „kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega“ (näitena ka §-s 62 sätestatud komiteede loomise kohustus). Seega viitab lõikes 5 kasutatud määratlus proportsionaalsusele, et oluliste ehk keerulise ja ulatusliku tegevusega krediidiasutuste puhul on minimaalseks tulemustasu väljamakse edasilükkamise perioodiks viis aastat. Eelnõuga on täiendatud paragrahvi lõikega 10. Selle aluseks on CRD V-ga lisatud artikli 94 lõige 3, mis võimaldab tulemustasu nõudeid kohaldada paindlikumalt. Selle kohaselt ei kohaldada tulemustasu instrumentides välja maksmise ja väljamakse osadeks jaotamise, edasilükkamise põhimõtet järgmistel juhtudel: (i) krediidiasutusele, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 määratletud kui suur krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmisel ja individuaalsel alusel kooskõlas CRD-ga ja määrusega (EL) nr 575/2013 jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul vähem kui 5 miljardit eurot; (ii) töötajale, kelle aastane tulemustasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle töötaja aastasest kogutöötasust. Artikli 94 täiendustega on lõigetega 4 ja 5 antud võimalus vastavaid kriteeriume, mille alusel on võimalik tulemustasule täiendavate reeglite kohaldamisest loobuda, muuta. Lepinguriigile on antud valikukoht, mille kohaselt artikli 94 (4) alusel võib 5 miljardi euro suurust ülempiiri suurendada või vähendada, kui krediidiasutus ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 määratletud suur krediidiasutus ning et ülempiiri suurendamise korral: vastab krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 145 alapunktides c, d ja e sätestatud kriteeriumidele ning ülempiir ei ületa 15 miljardit eurot. Lisaks peab ülempiiri muudatus võtma arvesse krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, selle sisemist korraldust või asjakohasel juhul selle konsolideerimisgrupi tunnuseid, kuhu ta kuulub. Eesti krediidiasutustest loetakse CRR artikli 4 (1) punkti 146 tähenduses suureks ehk süsteemselt oluliseks nelja krediidiasutust: Swedbank AS, AS SEB Pank, AS LHV Pank, Luminor Bank AS. Kuna neile kohalduvad kõik süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuded, ei peaks olema vajalik teha erisusi tasustamise nõuete kohaldamises. Seega arvestades Eesti pangandusturgu, selle väiksemaid mahte, kui seda võib näha suuremate Euroopa riikide puhul, ei peaks olema vajalik ülempiiri tõstmine, vaid erisuste tegemisel tuleks lähtuda Eesti pangandusturule mõju omavate krediidiasutuste eristamisest (süsteemselt olulised krediidiasutused ja muud krediidiasutused). Artikli 94 lõikega 5 võimaldatakse teha lepinguriigil erisusi ka juhi või töötaja tulemustasu suurusest lähtuvale erandile. Selle kohaselt võib otsustada, et töötajate suhtes, kellel on õigus aastasele tulemustasule, mis on väiksem kui 50 000 eurot ja mille osakaal on samuti alla 1/3 tasust, ei kohaldata siiski tulemustasu maksmisele kehtestatud erandit siseriikliku turu tasustamistavadega seotud eripärade või asjaomaste töötajate tööülesannete ja tööprofiili tõttu. Kuna tasustamise põhimõtete üldine raamistiku on seaduses välja toodud ning suuremate krediidiasutuste puhul tuleks tasustamisel lähtuda ühtsetest põhimõtetest kogu grupis vältides ebavõrdset kohtlemist, siis ei ole vajalik seaduse tasandil direktiivis antud algsete piirmäärade alla poole toomine ning sellised valikukohad võivad jääda krediidiasutuse sisemise otsuse küsimuseks. Seega ei ole seaduses ette nähtud kitsendust ning isikute puhul, kelle tulemustasu jääb alla 50 000 euro ja selle osakaal tasust ei ole üle 1/3, ei ole 25 kohustust tulemustasu väljamaksete osadeks jaotamise, edasi lükkamise ning instrumentidena välja maksmise nõuete kohaldamiseks. Tulenevalt sisemisest juhtimisotsustest ning arusaamast, et tulemustasu on üheks riskide võtmist soodustavaks meetmeks, võivad krediidiasutused sisemise korraldusega või lähtuvalt grupis kehtivatest põhimõtetest, siiski kohaldada ühtseid põhimõtteid ka alla vastavat piirmäära jäävate tulemustasude korral. Paragrahvi 573 muutmine. Kehtiva sättega nähakse ette lisatingimused tulemustasu maksmisel, nagu pensionihüvitiste maksmine või muude tagatiste andmine. Paragrahvis asendatakse lõikes 1 sõnad „juhatuse liige“ sõnaga „juht“ vastavas käändes. Sellekohane muudatus on seotud § 571 pealkirja ja sisu muudatusega, millega laiendatakse tasustamise põhimõtete kohaldamisala. Samasisulise muudatusega on seotud ka lõikes 4 sõnade „juhatuse liikme leping“ asendamine sõnadega „juhi leping“. Paragrahvi 574 muutmine. Kehtiva sättega nähakse ette nõuded seoses töötasukomitee loomisega krediidiasutuses. Paragrahvis asendatakse lõike 1 punktis 1 sõnad „juhatuse liige“ sõnaga „juht“ vastavas käändes. Sellekohane muudatus on seotud § 571 pealkirja ja sisu muudatusega, millega laiendatakse tasustamise põhimõtete kohaldamisala. Seaduse täiendamine §-ga 582. KAS ei sätesta krediidiasutusele sõnaselgelt kohustust luua vastavuskontrolli funktsioon või määrata vastava funktsiooni eest vastutav isik, ehkki praktikas on seda tulenevalt koosmõjust teiste finantssektori seaduste normide (näit IFS, KTS, samuti väärtpaberivaldkonnas EL otsekohalduvates õigusaktides) ja KAS erinevate kohustuste põhiste viitenormide järgmisega organisatsiooni tasandil tehtud. Vastavuskontrolli funktsioon hõlmab juhtimissüsteemi õigusaktidele vastavuse hindamist, õiguskeskkonna muutuste võimalike mõjude hindamist ning juhatuse nõustamist selleks, et juhid ja töötajad tegutseksid õigusaktide ning sise- eeskirjade ja heade tavadega kooskõlas. Vastavuskontrolli funktsiooni toimimisel on oluline roll krediidiasutuse usaldusväärsuse ja maine kujunemisel oma aktsionäride, töötajate, klientide ja laiemalt kogu finantsturul. Vastavuskontrolli funktsiooni toimimise kohustus on välja toodud ka CRD artiklis 88, samuti arvukate rahvusvahelistes juhendmaterjalides ja soovitustes (näiteks Baseli Pangajärelevalve Komitee materjalides).. Vastavuskontrolli loomise kohustust on võimalik tõlgendada täiendavalt KAS § 48 lg 51, § 55 lg 2 p 11 ja lg 21 ning § 59 lõike 2 alusel. Iga krediidiasutus peab olema võimeline pädevale järelevalveasutusele tõendama, et vastavuskontrolli funktsioon toimib efektiivselt vastavalt konkreetse panga vastavusriskidele. Teisalt KAS ei sätesta vastavuskontrolli juhi suhtes nõudeid ning ei reguleeri isiku valimisega seotud teavitamise kohustust. Koondamaks muudest KAS sätetest tulenevad vastavuskontrolliga seotud kohustused ja seadmaks võrdväärset funktsiooni nõuet teiste finantssektori teenuse osutajatega, on käesolevas paragrahvis välja toodud vastavuskontrolli loomise kohustus (lõige 1 ja 7) ning sellega seotud tegevusnõuded. Sarnaselt teiste kohustuslike funktsioonidega on krediidiasutusel kohustus tagada vastavuskontrollile piisavad vahendid, volitused, ressursi ja ligipääsu võimaldamaks vastavuskontrollil sõltumatult enda ülesandeid täita (lõige 2). Vastavuskontrolli tegevusnõuded tulenevad lõigetest 3–5, ning nendeks on üldraamina hinnata krediidiasutuses kehtivate reeglite asjakohasust ning õigusaktidest tulenevate nõuete järgmist. Sellega seoses vastavuskontrolli esindaja kontrollib, kuidas on vastavaid reegleid ja põhimõtteid täidetud, viib selleks läbi vajalikke analüüse, nõustab reeglite täitmise tagamiseks töötajaid ja juhte ning annab regulaarselt juhtkonnale ülevaate nõuete täitmisest (lõige 6). Paragrahvi 60 lõike 1 esimese lause muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt võib krediidiasutuse 26 siseauditi üksuse juhiks ja revisjonikomisjoni esimeheks olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatut. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Käeoleva eelnõuga täiendatakse seadust võtmeisiku mõistega. Sellina üldine juhtivaid funktsioone hõlmav mõiste katab ka siseauditi üksuse juhi ametikohta ning seega laienevad auditeerimise eest vastutavatele isikutele võtmeisiku nõuded. Ehk see isik peab olema laitmatu mainega, tema ametisse nimetamiseks tuleb läbida sobivusmenetlus. Vältimaks seaduse tekstis kordusi, on lõike 1 sõnastusest välja jäetud viide laitmatule mainele ja § 48 lõikele 6, mis tulenevad § 48 lõikest 11 ja 2. Seega säilivad käesolevas lõikes siseauditi juhtide erinõuetena kõrghariduse ja valdkonna spetsiifika ehk siseauditi juhtimiseks vajalike teadmist ja kogemuste omamise nõue. Paragrahvi 631 muutmine. Kehtiva sättega kehtestatakse sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess, mis koosneb krediidiasutuse poolsest hindamise protsessist ning piisava sisemise kapitali tagamisest, seejärel Finantsinspektsiooni poolsest hinnangust. Kehtiva lõike 1 kohaselt peab krediidiasutusel olema piisav sisemine kapital kõikide oluliste riskide, sealhulgas oluliste tururiskide katteks, mille suhtes ei kohaldata omavahendite nõudeid. Sellekohane nõue tuleneb CRD IV artiklist 73, mille kohaselt krediidiasutused peavad kehtestama põhjalikud, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ja protsessid, et esmalt hinnata ja teiseks säilitada pidevalt sisemise kapitali kogusumma, liigid ja koosseis komponentide lõikes, mida nad peavad piisavaks, et katta neile avanevate või avaneda võivate riskide laadi ja taset. Need strateegiad ja protsessid tuleb korrapäraselt asutusesiseselt läbi vaadata, et tagada nende kõikehõlmavus ja proportsionaalsus asjaomase krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes. CRD V muudatusega on artikli 104b (1) lisamisega sisse toodud nõue, et kooskõlas artiklis 73 osutatud strateegiate ja protsessidega kehtestavad krediidiasutused oma sisemise kapitali omavahendite asjakohasel tasemel, mis on piisav, et katta kõik riskid, millele krediidiasutus on avatud, ning tagada, et krediidiasutuse omavahenditest saab kompenseerida stressistsenaariumitest tuleneva võimaliku kahju, sealhulgas artiklis 100 osutatud järelevalvealase stressitestimise käigus väljaselgitatud kahju. Lõike 1 sõnastuses kasutatakse viidet „adekvaatsele omavahendite tasemele“, mis on KAS-s kasutatud termin (nt § 201 lõige 5, § 631 lõige 3) ning viitab sobivatele, asjakohastele omavahenditele ja kapitaliinstrumentide valikule. Vastava täienduse alusel tuleb seoses sisemise kapitaliga esmalt välja selgitada/hinnata kapitali vajaduse suurus, kehtestada selle vajalik tase ja seda säilitada ning tagada, et nendest oleks võimalik katta tekkiv kahju. Sellest lähtuvalt on paragrahvi täiendatud lõikega 11, millest tuleneb, et sisemine kapital määratakse kindlaks vastavate strateegiate alusel (ehk uue sõnastusega on asendatud üldine nõue sisemise kapitali vajaduse kohta täpsemalt välja toodud elementidega hindamisest ja kapitali säilitamisest), ning teiseks on direktiivi muudatuse alusel välja toodud, et sisemise kapitali puhul tuleb tagada ka selle põhjal võimekus võimaliku kahju kompenseerimiseks. Paragrahvi kehtiva sõnastuse kohaselt on lõikes 3 kehtestatud nõue strateegiate ja protseduuride tegemiseks, mis sisult on aga eeldus, et krediidiasutus saaks selgitada välja strateegiast tulenevalt sisemise kapitali vajaduse. Seega on lõige 3 tunnistatud kehtetuks ning lõikest 3 tulenev nõue on kehtestatud lõike 1 tekstina, mis võimaldab seega sätte lõigete järjestust arvestades selgitada sisemise 27 kapitaliga kaasnevat protsessi tervikuna. Lõikes 11 viidatud stressistsenaariumid testitakse stressitestidega. Kui esmalt hindab oma sisemise kapital vajadusi krediidiasutus iseseisvalt, siis teises etapis edastatakse vastav teave järelevalvele, kes annab oma hinnangu. Tulenevalt CRD IV artiklist 100 on järelevalveasutusel kohustus viia läbi järelevalvealased stressitestid vajaduse korral, kuid vähemalt kord aastas. Lõike 5 kohaselt esitab krediidiasutus selleks Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitatakse ülevaade hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu, muudatuse kohaselt lühendatakse tähtaega kolmele kuule, et anda järelevalvele piisavalt ajakohane teave ja anda sisuliselt võimalus artikli 100 kohaselt andmeid hinnata enne aruannete avaldamist. Paragrahvi 71 lõigete 3 ja 4 muutmine. CRD artikli 109(2) ja (3) muudatusega täpsustatakse seoses valdsettevõtjate reguleerimisega ka kapitalinõuete kohaldamisala. Muudatusega täpsustatakse üldnõudeid krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sise- ja vastavuskontrollisüsteemidele, raamatupidamise korraldusele ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja vastavatele informatsiooni säilitamise kordade, protsesside ja süsteemide osas. Täiendustega täpsustatakse, et vastavad korrad, protsessid ja süsteemid peavad tagama andmete ja aruandluse õigsuse nii individuaalsel kui ka asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate juhtimis- ja sise- ja vastavuskontrollisüsteemidele, raamatupidamise korraldusele, informatsiooni säilitamise kordade, protsesside ja süsteemide kohta tuleb kohaldada järjepidevaid ja ühtseid nõudeid grupi üleselt isegi juhul, kui tütarettevõtja suhtes otseselt direktiiv 2013/36/EL ei kohalduks. Näiteks offshore- finantskeskustes asutatud tütarettevõtjate suhtes. Paragrahvi 82 lõike 32 punkti 5 muutmine. Muudatuse aluseks on CRD V artikli 85 (1), millega täiendatakse nõudeid sisemistele protseduurireeglitele ning nõutakse, et muude riskide hulgas tuleb arvestada ka tegevuse edasi andmisest tulenevaid riske. Seega on direktiivi põhjal täiendatud seadust viitega, et krediidiasutusel tuleb arvestada outsourcingust tulenevaid täiendavaid riske, neid hinnata ja juhtida ning kajastada vastavaid toiminguid oma kirjalikes protseduurireeglites. Paragrahvi 822 täiendamine lõikega 4. Täienduse aluseks on CRD V artikkel 104a(4) viimane alalõige. Direktiivi kohaselt: Pädevate asutuste poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski käsitlemiseks kehtestatud, direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks: a) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue; b) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a osutatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue; c) direktiivi artikli 104b lõikes 3 osutatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb ülemäärase finantsvõimenduse riske. Sellekohane piirang on seega lisatud seaduse sättesse, millest tulenevad muud üldnõuded seoses ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimisega. Seaduse täiendamine §-ga 823. Muudatuse aluseks on CRD V artikkel 84. Direktiivi 2013/36/EL sätted kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski kohta on seotud määruse (EL) nr 28 575/2013 asjakohaste sätetega. Täiendavalt on direktiiviga antud Komisjonile õigus ühtlustada arvutusmeetodeid, andes õiguse kujundada välja standardmeetod sellise riski hindamiseks. Seega saab turuosaliste jaoks olema oluline juhis sätte rakendamiseks ka vastav alamakt. Üldsätetena tuleb järelevalveasutusel tagada, et krediidiasutused rakendavad sisesüsteeme või kasutavad standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omavahendite (ingl.k equity, mille vastena on sobivam seaduses kasutada mõistet „omakapital“) majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse (ehk pangaportfelli) netointressitulu. Selleks tuleb krediidiasutusel rakendada süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omavahendite majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu. Kui riskide hindamiseks rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võib järelevalveasutus nõuda, et see krediidiasutus kasutaks standardmeetodit. Lisaks võib järelevalveasutus nõuda, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused peavad kasutama standardmeetodit, kui ta leiab, et lihtsustatud standardmeetod ei võta piisavalt arvesse kõnealuse krediidiasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski. Paragrahvi 83 muutmine. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks lõige 2 ja täiendatakse lõiget 21 punktidega 6 ja 7. Lõikest 2 tulenes volitus kehtestada ministri määrusega nõuded laenud andmisele, kuid kuna EL tasandil nii EBA kui SSM poolt on see valdkond piisavalt reguleeritud, siis ei ole vajadust täiendavate siseriiklike nõuete kehtestamiseks. Lõike 21 täiendamise aluseks on CRR artikkel 124, mille kohaselt riik määrab asutuse, kes vastutab kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaalude määratlemise eest; ning CRR artikkel 164, mille kohaselt tuleb määrata ka asutus, kes vastutab makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtuse määratlemise eest. Vastav pädevus on Eestis Eesti Pangal. Paragrahvi 84 muutmine. Kehtiv KAS § 84 sätestab nõuded ja piirangud laenude andmisele krediidiasutustega seotud isikutele. Seotud isikuteks on mh krediidiasutuse juht, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees, aga ka viimati nimetatute abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad. Samuti äriühingud, mille juhtorgani liikmeks on nimetatud isikud, või mida nad kontrollivad. Seotud isikute laenude andmine on seaduse kohaselt piiratud krediidiasutuse vaatest – ehk seotud isikute suhtes võetud krediidiasutuse riskipositsioonide suhe omavahenditesse ei tohi ületada viit protsenti (lõige 8), samuti ei tohi neile isikutele anda laenu soodsamatel tingimustel, kui samasugust maksevõimet omavatele muudele isikutele (lõige 6). CRD V artikliga 88 on täpsustatud Euroopa tasandil seotud isikutele laenu andmisega seotud nõudeid. Direktiiv määratleb isikute ringi, keda loetakse seotud isikuteks (juhtorgani liige ning tema abikaasa või registreeritud partner, lapsed ja vanemad; samuti äriüksus, milles juhtorgani liikmel või tema lähedasel pereliikmel on oluline osalus suuruses 10 % või rohkem kõnealuse ettevõtte kapitalist või hääleõigustest, või milles sellistel isikutel on oluline mõju või milles sellised isikud töötavad juhtival kohal või on juhtorgani liikmed). Direktiivist tuleneb kohustus, et andmed juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele antud laenude kohta on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavad. Sellest tulenevalt on käesoleva muudatusega täpsustatud seotud isiku mõistet ja viidud see vastavusse direktiivi vastava loeteluga. Ehk § 84 lõikes 2 on loetelust jäetud välja juhi õed ja vennad, viide faktilisele abikaasale on asendatud mõistega 29 registreeritud elukaaslane (KooS tähenduses). Lisaks on läbivalt kogu sättest direktiivi põhise isikute ringi sätestamiseks välja jäetud viide siseauditi üksuse juhile, revisjonikomisjoni esimehele ja revidendile (lõige 1), kuna vastasel juhul kontrollifunktsiooni täitjate hõlmamiseks võiks kaaluda pigem loetelu laiendamist ka riskikontrolli juhiga ja vastavuskontrolli juhiga, kuid sellekohased otsused laenude piirangutega seoses võiksid jääda panga siseregulatsiooniga hõlmatavaks küsimuseks. Lõikesse 3 on lisatud punkti 1 viide ka äriühingule, milles seotud isik omab olulist osalust. Seotud isikute ringi määratlemisel on miinimumtaseme puhul lähtutud direktiivi põhimõtetest, kuid arvestades krediidiasutusele laienevat üldist huvide konflikti vältimise korda, saab eneseregulatsiooni korras vastavaid seotud isikute kategooriad organisatsiooni siseselt laiendada ning jätkuvalt saab isikutega hõlmaga ka faktilise elukaaslase või muud seotud isikud. Lõikes 4 on täpsustatud seotud isikutele laenude andmisel üldist dokumenteerimiskohustust, mis peab olema vormis, et seda on võimalik vajadusel edastada Finantsinspektsioonile, ehk eraldi arvestuse pidamine peab võimaldama vajadusel ka vastava info edastamist. Kehtivad § 88 lõiked 5– 7 täpsustavad seotud isikule laenu andmise protsessi, millega täidetakse ka muu hulgas ka dokumenteerimise nõuet. Kehtivas lõikes 6 on viidatud lisaks seotud isikutele ka aktsionäridele, mis laenupiirangute tähenduses on kaetud juba käesoleva paragrahvi lõikega 3, seega on muudatuste raames täpsustatud lõikes 6 esitatud isikute ringi ja selleks on vaid seotud isikud (vastasel juhul võib tekkida soovimatu olukord, mil piirangute kohaldamist tuleb kaaluda ka investorite puhul, kes on reguleeritud turult krediidiasutuse aktsiaid omandanud). Lisaks on täpsustatud lõikes 6 piirangut, mis on seotud juhtidele ja töötajatele soodsatel tingimustel laenu andmisega. Kui seda tehakse boonus- või osalusoptsioonides osalemiseks, siis ei peaks olema krediidiasutuse juhid, siseauditi või revisjoni juhid ebavõrdselt koheldud võrreldes teiste töötajatega ning sellist laenu andmist ei peaks takistama. Sellesisulise ettepaneku on Rahandusministeeriumile esitanud Pangaliit oma 12.08.2019 kirjas. Kehtiv KAS § 84 lõige 8 jj piiravad seotud isikutele laenude andmise mahtu sätestades ranged piirangud seotud isikute ees võetavate riskipositsioonide suurusele. Selliste piirangute kehtestamine seaduse tasandil ei ole nõutav EL õiguse seisukohalt. Üksikutele osapooltele või omavahel seotud osapooltele kehtestatud riskipositsioonide piirmäär on CRR kohaselt 25% ning sellest väiksem piirmäär ei ole vajalik ka Baseli pangajärelevalve printsiipide kohaselt. Eeltoodule toetuvalt on eelistatud KAS regulatsiooni lähendamist EL üldregulatsiooniga ning sätte üle vaatamisel tunnistatud kehtetuks lõiked 8–10 ja loobutud erireeglitest riskipositsioonide suurusele juba Riigikogu menetluses olnud eelnõuga SE 130. Paragrahvi 8644 muutmine. Lõikega 2 on täpsustatud lõike 1 mõistmist, et tuua selgelt välja, millest moodustub kombineeritud puhver. Lõikes 3 ja sellega seoses käesoleva eelnõu tekstiga § 8648 lõikes 3 ja § 91 lõike 1 punktis 1 tehtava muudatusega asendatakse sõna „konsolideerimata“ sõnaga „individuaalsel“ ehk individuaalsel alusel, et ühtlustada seaduses mõistekasutus FELS-ga, samuti muude krediidiasutustele otsekohalduvate aktidega, et tagada ühene arusaam nõuete kohaldumisalast. Täpsustamise vajadus tõusis esile § 97 muutmisega, mille puhul on oluline säilitada selge seos Nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, mis kasutab samuti terminit „individuaalsel alusel“. Üldnõudeid on täiendatud lõigetega 31–33, mis sätestavad reeglid erinevate kapitalipuhvrite liitmiseks, kui neid kohaldatakse koos. Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse süsteemse riski puhvri nõuet, on see puhver edaspidi kumuleeruv muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudega. 30 Lõikes 4 asendatakse viide KAS § 104 lõikele 2 viitega uuele sättele § 1042 lõige 1, milles on sätestatud täiendavate omavahendite nõuded ja mis sisuliselt annab täpsustatult järgmiste lõigetega edasi kehtiva seaduse § 104 lõike 2 sisu. Lõiked 51 ja 52 sätestavad, et kombineeritud puhvri koosseisu kuuluvaid esimese taseme põhiomavahendeid ei või krediidiasutus kasutada muude riskipõhiste nõuete või kombineeritud puhvri muu elemendi täitmiseks. Paragrahvi 8646 muutmine. Lõikes 21 on täpsustatud vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja arvutamise aluseid ja lõikes 3 korda, mille kohaselt Eesti Pank vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestab või olemasolevat määra kohandab. Sellega seoses on paragrahvis täpsustatud ka viidet pädeva asutuse asemel „makrojärelevalveasutusele“, milleks on Eesti Pank. Seni kehtiva korra järgi tuleb vastutsükliline puhvrimäär kehtestada ja otsustest teavitada neli korda aastas. Seda ka juhul puhvrimäära on otsustatud mitte muuta. Muudatuste kohaselt tuleb nüüd puhvrimäär kehtestada ja sellest ESRB-d teavitada ainult juhul kui määr muutub. Kui määr ei muutu, tuleb analüüs avaldada veebilehel, kuid ESRB-d sellest igakordselt teavitada ei ole vaja. Paragrahvi 8647 muutmine. Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver Lõikes 1 täpsustatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse mõistet: see võib olla konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või siis krediidiasutus, kes on globaalselt oluline, kuid ei ole tütarettevõtja. Lõigetes 2 ja 21 on täiendatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtja määratlemiseks kasutatavaid kriteeriume. Uuendusena võib globaalselt oluliste krediidiasutuste määramisel siseturu põhimõttest lähtuvalt piiriüleste positsioonidena mitte käsitleda EL-i siseseid teises liikmesriigis asuvaid positsioone. Lõikes 5 on täpsustatud aluseid globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste jagamiseks kategooriatesse, millele vastavalt Eesti Pank võib määrata kohaldamisele kuuluva puhvirinõude suuruse. Välja jääb senise lõike 5 punktis 3 sätestatud piirang, mille kohaselt kõrgeimasse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on 3,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist. Lõikes 7 on lihtsustatud teabe esitamise korda globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste kohta. Erinevalt varasemast tuleb teavitused edastada vaid ESRB-le, kes edastab need muudele asjaomastele institutsioonidele. Lõike 8 punktiga 3 on lisatud võimalus paigutada krediidiasutus täiendava üldise punktisumma alusel kõrgemast kategooriast ümber madalamasse kategooriasse. Hetkel Eestis ühtegi globaalselt süsteemselt olulist ettevõtjat ei ole. 31 Paragrahvi 8648 muutmine. Muu süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver. Lõikes 1 on täpsustatud asutuste loetelu, keda võib muu süsteemselt olulise krediidiasutusena määratleda. Lõige 21 lähtub varasematest lõigetest 5 ja 6. Erinevalt varasemast ja analoogiliselt globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste kohta sätestatuga tuleb muu süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisest teavitada vaid ESRB-d. Lõike 3 kohaselt võib Eesti Pank nõuda muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kolme protsendi ulatuses koguriskipositsioonist soolo või konsolideeritud baasil. Praegu on vastava puhvrinõude ülempiir 2%. Seoses terminikasutusega on eelnõus ühtlustatud mõisteid „konsolideerimata“ ja „individuaalsel alusel“ kasutamist. Eelnõus on asendatud „konsolideerimata“ sõna mõistega „individuaalsel alusel“, mis on sisuliselt samad. Kõrvalmärkusena on samas tähenduses kastutatav ka mõiste "soolo". Valiku tegemisel terminite vahel on lähtutud KAS § 97 seosest Nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, mis kasutab terminit individuaalsel alusel. Sama terminit kasutab ka EP määrus FINREP soolo aruannete esitamise kohta https://www.riigiteataja.ee/akt/119062018006. Lõige 31 lubab nõuda ka puhvri hoidmist üle kolme protsendi, tingimusel et selleks on saadud Euroopa Komisjoni luba. Puhvri kehtestamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile või takistada siseturu toimimist. Lõige 5 sätestab, et kuni 3% ulatuses seatava muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude korral tuleb sellest teavitada ainult ESRB-d. Kõrgema puhvrimäära puhul on kehtestatud 3 kuu eelteavituse nõue. Lõikega 51 on muudetud tütarettevõtetest krediidiasutustele seada lubatavaid puhvrimäärasid. Edaspidi võib EL tütarettevõtjast krediidiasutusele kohaldada konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava määra ning 1% summa kuni 3%ni. Kõrgemat nõuet võib rakendada kui komisjon on lubanud grupile tervikuna kõrgemat nõuet rakenda. Sel juhul on maksimaalne rakendatav määr grupi üldine määr. Paragrahvi 8649 muutmine. Süsteemse riski puhver. Paragrahvi struktuuri on muudetud tervikuna. Lõige 1 määrab puhvrinõude täitmiseks kohustatud asutused ja puhvri seadmise eesmärgid. Puhvri rakendamise eesmärk ei nõua enam, et tegemist oleks tingimata pikaajaliste mittetsükliliste riskidega. Täpsustatud on nõue, et süsteemse riski puhvrit võib rakendada vaid riskidele, mis ei ole hõlmatud vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse- ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri nõuetega. Lõikesse 2 on viidud Eesti Pangale suunatud delegatsiooninormid süsteemse riski puhvri määra, süsteemse riski puhvri arvutamise korra ja teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamise korra kehtestamiseks. Lõikes 3 on loobutud nõudest, et süsteemse riski puhvri määr peab olema vähemalt 1%. Täpsustatud on, et puhvrit tuleb hoida vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud tasemel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotisega. 32 Süsteemse riski puhvri nõude kohaldamist on täpsustatud riskipositsioonide valdkondlike rühmade ja alamrühmade määratlemise teel, mis on toodud lõigetes 4 ja 5. Edaspidi on seega võimalik kehtestada süsteemse riski puhver sektorite ja sektorite alamgruppide lõikes. Seni tuli puhvrinõue kehtestada kõikidele positsioonidele. Kui aga järgnevalt viidatakse lõikes 4 nimetatud riskipositsioonidele, on viitega kaetud ka lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid (lõike 4 p 2 kaudu). Süsteemse riski puhver ei kohaldu kohe kõikidele punktidele vaid seda võib kohaldada ka ainult punktis 1 või ainult punktis 2 olevatele nõuetele. Aga seda võib ka kohaldada kõikidele punktis 3 nõuetele, kus ongi punkti 2 nõuded jälle väljas, või punkti 4 nõuetele, kust on maha arvatud punkti 1 nõuded. Lõikesse 6 on üle toodud varem lõikes 4 olnud täpsustus, et nõue kehtestatakse 0,5 protsendipunktiliste astmetena või selle väärtuse kordajatena. Lõike 7 punkt 2 täpsustab, et süsteemse riski puhvrit ei või kasutada vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvriga hõlmatud riskide käsitlemiseks. Punkti 3 on üle toodud varem lõikes 4 sisaldunud kohustus süsteemse riski puhvri ülevaatamiseks vähemalt kord kahe aasta jooksul. Lõike 8 kohaselt ei tule enam kavatsusest süsteemse riski puhvrit kehtestada teavitada komisjoni, EBA ja teiste liikmesriikide asjaomaseid asutusi, vaid ainult ESRB-d ja tütarettevõtjate puhul emaettevõtja asukohariigi asjaomaseid asutusi. Lõike 14 kohaselt võib vabatahtlikult rakendatav teise riigi poolt kehtestatud puhvrimäär olla kumuleeruv Eestis kehtestatud puhvrinõudega, kui see adresseerib riski, mida teiste nõuetega ei ole adresseeritud. Lõike 15 kohaselt täpsustatakse lõikes 12 kehtestatud süsteemse puhvri kohta teabe avaldamisel esitatava info ulatust. Vastavalt CRD artikli 133 lõikele 13, kui teabe avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust, jäetakse sama lõike punktis d nimetatud teave ehk süsteemse riski puhvri määra kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus avaldamata. Seega on põhjenduste avaldamise sobivus Eesti Panga hinnata. Paragrahvi 8650 muutmine. Kehtiv § 8650 sätestab omakapitali jaotamise piirangute alused. Kehtiva korra lausel oli selline õigus antud vaid kohaldamiseks krediidiasutuste suhtes, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet. Antud piirangud jäävad endiselt kehtima. Muudatused tulenevad eelkõige sellest, et lisaks kombineeritud puhvri nõude mittetäitmisel kohaldamisele tuleks kohaldada omakapitali jaotamise piiranguid ka finantsvõimenduse määra puhvri nõude mittetäitmisel. Lisaks tulenevalt pangandusdirektiivis uuest artiklist 141a täpsustatakse väljamaksete piirangute otstarbel täiendavate omavahendite nõuete, miinimumkapitalinõuete, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude, omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ning kombineeritud puhvri nõude suhet (nn hierarhia). Finantsvõimenduse määra puhvri nõue tuleneb CRRi artikli 92 lõikest 1a. Sellega seoses täiendatakse § 8650 lõikeid 1–3 ja 5. Lõike 2 punkt 2 muutmisega täpsustatakse pensionihüvitistega seotud sõnastust. Pangandusdirektiivis on nimetatud vabatahtlikke pensionihüvitisi, mistõttu kehtiv seaduse sõnastus võib olla piirav, kuna viitab vaid Eestis kehtivale kogumispensionide seadusele. Samas kui tänapäevases väga paindlikus töökeskkonnas võib töötaja ka piiriüleselt oma tööülesandeid täita. 33 Uus lõige 31 täpsustab tingimusi, mille puhul loetakse kombineeritud puhvri nõue loetakse mittetäidetuks. Sellega võetakse üle pangandusdirektiivi uus artikkel 141a. Kombineeritud puhvri nõue loetakse mittetäidetuks kui krediidiasutuse omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki nõudeid, mis on sätestatud CRRi artikli 92 lõike 1 punktis a, ega muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet; artikli 92 lõike 1 punktis b, ega muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet; artikli 92 lõike 1 punktis c, ega muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet. Täiendavate omavahendite nõude all mõeldakse KAS § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet. Uus lõige 32 täpsustab tingimusi, mille puhul loetakse finantsvõimenduse määra puhvri nõue mittetäidetuks. Selle lõikega võetakse üle pangandusdirektiivi uus artikkel 141b. Finantsvõimenduse määra puhvri nõue loetakse mittetäidetuks kui krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid ei ole summas, mida on vaja, et samal ajal täita CRRi artikli 92 lõikes 1a või artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud nõuet; täiendavate omavahendite nõuet, mis katab ka piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski. Uued lõiked 51–55. Uued lõiked 51–55 tulenevad BRRD uuest artiklist 16a. Kriisilahendusega seotud omavahendite ja kohustuste nõuet ehk nn miinimumnõuete täitmise tagamiseks ja kooskõlas uute kahjumikatmise koguvõime (total loss-absorbing capacity - TLAC) rahvusvaheliste standardite kohaldamine globaalselt süsteemselt oluliste institutsioonidele nõutakse, et juhul kui pangal ei ole miinimumnõude täitmiseks piisavalt kõlblikke kohustusi, täidetakse sellest tulenev puudujääk automaatselt esimese taseme omavahenditega kuni selle hetkeni arvestati kapitalipuhvri nõude täitmist. See võib omakorda viia kombineeritud puhvrinõude rikkumiseni. Kombineeritud puhvri rikkumised võivad olla tingitud ajutisest võimetusest väljastada miinimumnõudele vastavat uut kõlblikku võlga. Sellistes olukordades nähakse ette üheksakuulise ajapikenduse, enne kui regulatiivsete kapitaliinstrumentide omanikele ja töötajatele kehtestatakse omakapitali jaotamise piirangud. Lõige 51 annab Finantsinspektsioonile õigus pärast järelevalveasutustega konsulteerimist nõuda omakapitali jaotamise piirangute kohaldamist kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda käsitatakse täiendavalt CRRi artikli 92 nõuetele, aga see ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kriisilahendusega seotud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele. Piiranguid omavahendite jaotamisele saab kohaldada üksnes selliste väljamaksete suhtes, mille tulemusel vähenevad esimese taseme põhiomavahendid või kasum ja mille puhul väljamaksete peatamine või maksmata jätmine ei kujuta endast makseviivituse juhtu ega ole krediidiasutuse suhtes pankrotiavaldust põhistavaks nõudeks. Lõikes 52 kohustatakse krediidiasutust, kes ei täida puhvrinõudeid seadusega sätestatud viisil, teavitada sellest viivitamata Finantsinspektsiooni. Lõikega 53 antakse Finantsinspektsioonile õigus kasutada omavahendite jaotamise piirangute õigust alles pärast üheksa kuu möödumisel pärast seda kui krediidiasutus on teda teavitanud. Erisusena, kui Finantsinspektsioon leiab, et nõude täitmata jätmine on tingitud vähemalt kahest järgmisest olukorrast: finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis või nõude mittetäitmise tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult 34 ettevõtja omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või ettevõtjale kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ettevõtja ei saa emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente või turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja kui ka mitme muu ettevõtja puhul või finantsturgude mittetoimimine takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks, või omakapitali jaotamise piirangute kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust, siis ei ole tal kohustust piiranguid kohaldama asuda. Lõikega 54 sätestatakse Finantsinspektsioonile omavahendite jaotamise piirangute kohaldamise hindamisel arvestada nõude täitmata jätmise põhjuse, kestuse ja ulatusega ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele; krediidiasutuse finantsseisundi arengu ja tõenäosusega, et krediidiasutus võib muutuda tulevikus maksejõuetuks; tõenäosust, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse seaduse nõuetele; kui krediidiasutus ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest ning kas omakapitali jaotamise piirangute kohaldamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii krediidiasutuse rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele. Lõikega 55 kohustatakse Finantsinspektsiooni teostama eelpool mainitud hindamist kord kuus alates hetkest kui krediidiasutus neid teavitas nõuete mittetäitmisest. Uue lõikega 9 võetakse üle CRD artiklis 104a olev erisus, et kui krediidiasutus täidab asjakohaseid omavahendite nõudeid, täiendavate omavahendite nõuet ja, kui see on kohaldatav, kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, siis omavahendite suunise täitmata jätmine ei too krediidiasutusele kaasa omavahendite jaotamise piirangute kohaldumist. Paragrahvi 8651 lõike 1 muutmine. Muudatuse aluseks on CRD V artikkel 142(1), mille tõttu on sõnastusse toodud viide finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmisele, mis on samuti põhjuseks kapitali säilitamise plaani koostamiseks Paragrahvi 91 muutmine. Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete (edaspidi järelevalveline aruanne) periood on kuu, kvartal või poolaasta. Järelevalveline aruanne esitatakse seitsmendaks, kümnendaks või viieteistkümnendaks tööpäevaks pärast aruandeperioodi lõppu või ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 12 sätestatakse, et lühimaks järelevalveliste aruannete esitamise tähtajaks on seitsmes tööpäev pärast aruandeperioodi lõppu. Varasemalt oli lühimaks tähtajaks viies tööpäev. Selline muudatus sai võimalikuks tehniliste arenduste tõttu, mis võimaldavad viia läbi aruannete vastuvõtmine ja kontrollimine senisest tõhusamalt ja annavad krediidiasutustele rohkem aega aruannete kõrgema kvaliteedi tagamiseks. Paragrahvi on täiendatud lõikega 14, mille aluseks on CRD artikli 104(1) muudatused, täpsemalt punkt j. Direktiivi kohaselt on järelevalvel õigus kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus omavahendite, likviidsuse ja finantsvõimenduse kohta. Seega nõuda saab järelevalvelisi aruandeid täiendavalt, ehk andmete 35 koosseis tuleneb §-st 91 ja selles viidatud aktidest. Kuna direktiiv ei sea põhjendatust nõude eelduseks, siis ei ole ka Eesti seadusega seda kitsendatud ning lähtutud on direktiivi sõnastusest. Muudatustega täpsustatakse, et järelevalvel on õigus nõuda täiendavat järelevalvelist teavet ehk aruandeid, kuid igasugune täiendava teabe nõudmine peab olema proportsionaalne sellest järelevalve teostamiseks saadava kasuga. Kuna täiendavalt nõutud teave on täiendavaks koormuseks andmete esitajale, on oluline, et järelevalve ei nõuaks sellise teabe esitamist, mis on juba varem talle esitatud näiteks mõne teise aruande sees. Kui varasemalt oli järelevalvele sama või sarnane teave juba esitatud peab järelevalve hindama, kas varasemalt esitatud teabe alusel saab tuletada teabe, millel oleks samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus kui teabel, mis oleks saadud täiendava teabe nõude alusel. Praktikas on täiendavate aruannete nõudmine olulise tähendusega järelevalve teostamiseks. Seaduse täiendamine §-ga 911. Uue paragrahvi aluseks on CRD V artikkel 21a(5). Finantsinspektsioonil on laialdased õigused informatsiooni saamisel krediidiasutuste pideva/järjepideva järelevalve vajadustest lähtuvalt, et tagada igal ajahetkel krediidiasutuse ja tema tegevuse vastavus tegevusloa nõuetele. Sama põhimõte kohaldub ka konsolideeritud järelevalve tegemisel finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle. Finantsinspektsioonil on kohustus pidevalt jälgida muu hulgas ettevõtjate organisatsioonilist ülesehitust, erinevate üksuste paiknemist grupi struktuuris, ülesannete jaotust jm teavet, mis on vajalik § 134 sätestatud nõuete täitmise järelevalveks. Direktiivi artiklis 21a sätestatakse finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise protsessi ja tingimusi. Ühtlasi sätestatakse kõnealuses artiklis konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse kohtustus jälgida, et heakskiitmise või sellest vabastamise aluseks olevad tingimused oleksid pidevalt täidetud. Tingimuse jälgimiseks on finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohustatud esitama asjakohast teavet. Lõikes 1 täpsustatakse millised finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad on kohustatud esitama teavet Finantsinspektsioonile. Teavet on kohustatud esitama sellised finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad: 1) kes kuuluvad krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ja selle konsolideerimisgrupi üle teostab konsolideeritud järelevalvet Finantsinspektsioon (milliste konsolideerimisgruppide üle Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet teostab on täpsustatud seaduse paragrahvi 97 lõikes 2; 2) kelle suhtes on tehtud KAS § 136 sätestatud heakskiitmise otsus või kelle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 134 sätestatud heakskiitmise nõuet kooskõlas § 137. Teabe esitamise regulaarsus ja sagedus sõltub sellest, kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes on tehtud heakskiitmise otsus või ettevõtja suhtes ei kohaldata heakskiitmise nõuet. Aruandluse subjektiks on heakskiidu saanud valdusettevõtja ning siseriiklikult on kehtestatud teabe andmise aeg, milleks on majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg 1. mai. Esitatava aruande kinnitamisel võivad toimuda muudatused, mis võivad avaldada mõju konsolideeritud järelevalve teostamisele, seega on vajalik teabe ajakohane saamine. Andmetes võib toimuda muudatusi erineval viisil, kas andmetes toimuvad muudatused või muudatustega seoses muutuvad andmed (lõige 2) või subjekt avastab, et on esitanud veaga andmed ja tahab neid esitatud andmeid muuta. Sama nõue on 36 ka kehtestatud ka üldistatult §-s 108. Valdusettevõtjate puhul, mis ei vaja heakskiitmist, tuleb kord aastas anda järelevalvele kinnituse, et ei ole toimunud muudatusi, mis võiks takistada konsolideeritud järelevalve teostamist ja konsolideeritud usaldatavusnõuete täitmist. See on kooskõlas CRD V preambula punktiga 5. Paragrahvi 92 lõike 31 punktide 1 ja 2 muutmine. Seadus sätestab, millised aruanded peavad olema kättesaadavad krediidiasutuse veebilehel avalikkusele tutvumiseks. Lõike 31 punkte täiendatakse viitega „krediidiasutuse“ aruannetele, et täpsustada tõlgendusruumi. Näiteks, kui krediidiasutuse tegevusloa saab tegutsev äriühing, siis võib seda lõiget lugeda selliselt, et sellel äriühingul on kohustus avalikustada ka need majandusaasta aruanded ja vahearuanded (mille koostamise kohustust ühingule ei ole olnud), mis olid koostatud enne krediidiasutuse tegevusloa saamist. Paragrahvi 922 lõike 5 muutmine. KAS-st tulenevad pankade teabe avalikustamise nõuded tuginevad harmoniseeritud normidel, mis tagavad andmete võrreldavuse kogu EL-s. Kehtiv § 922 määratleb Finantsinspektsiooni kohustused seoses CRR artikli 450 alusel avalikustatud tasustamise alase teabega. Järelevalvele kehtestatud kohustus koguda tasustamise alast teavet üldisemalt (lõige 5) tuleneb CRD artikli 75 lõikest 1 ning täpsemalt on välja toodud kohustus analüüsida selliste isikute tasustamise kohta esitatud teavet, kelle aastatasu on üle 1 miljoni euro (lõige 4). Seoses artikli 75 lõike 1 muudatustega on täpsustatud järelevalve asutuse kohustusi seoses kogutavate andmete koosseisuga viidates CRR artikli 450 lõike 1 punktide g, h, i ja k kohaselt avalikustatud teabele ning teabele soolise palgalõhe kohta. Kuna krediidiasutuse tasustamisalase teabe aruandluse koosseis tuleneb otsekohalduvast määrusest, on lõike 5 muudatusega ühtlustatud esitatava aruandluse ja Finantsinspektsiooni vastava analüüsikohustuse koosseisu, et tagada selgem analüüsi raamistik. Paragrahvi 96 lõike 1 muutmine. Sättesse lisatakse viide Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), tulenevaid ülesandeid. Täpsustus on vajalik Eesti ja EL õigusnormide koosmõjus tõlgendamisel täpsuse ja õigusselguse huvides. Eelnimetatud määrusele viitab ka FIS § 6 lõige 1 punkt 72, mis annab FI-le pädevuse osaleda ühtses pangandusjärelevalve mehhanismis SSM. Otsekohalduv määrus (eelkõige selle artikkel 6) sätestab muu hulgas krediidiasutuste järelevalve seisukohalt olulisi termineid ja sisustab FI pädevust vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve teostamisel. Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 viidatakse ka CRD V põhjenduspunktis 6 seoses Euroopa Keskpanga pädevusega järelevalves valdusettevõtjate üle. CRD V artikli 97 muudatustega täpsustatakse järelevalve jälgimise ja hindamise protsessi. Esmalt on välja toodud, et hindamisel tuleb arvestada, et sisekorrad ja protseduurireeglid on proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse ulatusega (artikli 97 (4) muudatus). Vastav sedastus sisaldub juba kehtivas KAS § 63 lõikes 1. Lisaks on muudatusega selgemalt välja toodud järelevalvelisel hindamisel ja jälgimisel paindlikemate meetodite kasutamise võimalus. Vastavalt lisatud 97(4a)-le võivad pädevad asutused (Finantsinspektsioon, Euroopa Keskpank) töötada välja kohandatud metoodika läbivaatamise ja hindamise kohaldamiseks, et võtta arvesse sarnase riskiprofiiliga, näiteks sarnaste ärimudelite või sarnase riskipositsioonide geograafilise paiknemisega krediidiasutusi. Sellised kohandatud metoodikad võivad hõlmata riskipõhiseid võrdlusaluseid ja kvantitatiivseid näitajaid, võimaldavad võtta nõuetekohaselt arvesse konkreetseid riske, millega iga krediidiasutus võib kokku puutuda. Oluline on, et selliste metoodikate kasutamine ei mõjutaks kooskõlas artikliga 104 (ehk 37 KAS §-ga 104 ) võetavate meetmete krediidiasutuse põhist laadi. Sellekohased põhimõtted on kehtestatud § 96 lõikes 52, millega täpsustatakse seega lõikes 5 kehtestatud jälgimise ja hindamise protsessi. Direktiivist tulenevalt kui pädevad asutused kasutavad selliseid kohandatud metoodikaid, teatavad nad sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib järelevalvetavasid ja annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada, kuidas sarnaseid riskiprofiile hinnatakse, ning et tagada sarnastele krediidiasutustele kohandatud metoodikate sidus ja proportsionaalne kohaldamine kogu liidus. Lõige 6 punkti 2 muutmine on seotud artikli 97 muudatustega ning CRD IV artikli 98 (4) sõnastusega, mille kohaselt järelevalvelise hindamise eesmärgil kaaluvad järelevalveasutused, kas kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide või portfellide tarbeks korrigeeritud väärtused, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 105, võimaldavad krediidiasutusel normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata. Varasemalt oli direktiivist üle võetud vaid kohustus arvestada kauplemisportfellide positsioonidega, kuid nüüd tuleks arvestada ka kauplemiseks mõeldud portfellidega ehk kogumiga. Lõike 6 punkti 3 muutmine on tingitud CRD artikli 98(5) muudatustest, milles täpsustatakse intressimäärade järsu ja ootamatu muutuse mõju aspekte krediidiasutuse väärtusele ja tulule. Kokkuvõtlikult on krediidiasutustel sisemudeli kasutamisel vajalik teha potentsiaalse kahju hinnang, mis oleks realistlik negatiivsete turuliikumiste suhtes, mis on olulised krediidiasutuse konkreetsete osaluste pikaajalise riskiprofiili seisukohalt. Kasutatav šokistsenaarium peab andma konservatiivse hinnangu asjaomase pikaajalise turu- või majandustsükli jooksul tekkida võivate võimalike kahjude kohta. Kui kehtiva artikli 98(5) kohaselt tuli järelevalvel kohaldada meetmeid juhul, kui majanduslik väärtus langeb rohkem kui 20% omavahenditest tingituna intressimäärade muutusest 200 baaspunkti võrra või kui selline muutus oli määratletud EBA suunises. Siis muudatuse kohaselt on eraldi hindamise aluseks intressimäärade erinevad mõjusuunad: kui panga omavahendite majanduslik väärtus langeb enam kui 15% esimese taseme omavahenditest, või kui netointressitulu väheneb intressimäärade muutuse tõttu. Võrdluskriteeriumiteks on baaspunkti asemel järelevalvealased šokistsenaariumid. Direktiivist tulenevalt ei ole pädevatel asutustel kohustust järelevalvevolitusi teostada, kui nad läbivaatamise ja hindamise alusel leiavad, et krediidiasutus juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski piisavalt ega ole kõnealusele riskile ülemäära avatud. Mõiste „järelevalvevolitused“ tähendab artikli 104 lõikes 1 osutatud volitusi või volitusi täpsustada muid modelleerimise ja parameetrite eeldusi kui need, mille on kindlaks määranud Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt käesoleva artikli lõike 5a punktile b ning mida krediidiasutused peavad võtma arvesse oma omavahendite majandusliku väärtuse arvutamisel artikli 84 lõike 1 alusel. Järelevalvele tuleneb hindamise ja ka selle põhjal meetmete kasutusele võtmiseks proportsionaalsuse ja asjaolude arvesse võtmise kohustus kehtivast sama paragrahvi lõikest 51, seega ei peaks järelevalveasutus meetmeid kasutusele võtma, kui kauplemisportfellivälistest tegevustest tulenev intressirisk on piisavalt juhitud. Järelevalvevolitused tulenevalt KAS §-st 104 kehtivad universaalselt ning ses osas eelnõus täpsustust ei ole siia sättesse lisatud. Lõike 11 muutmine, millega seoses jäetakse lõikest välja sõnad „süsteemset riski omavate ettevõtjate kohta ja“, mis tuleneb CRD V-ga artikli 99(2) punkti b kustutamisest. CRD vastava punkti kohaselt 38 hõlmavad järelevalvealased kontrolliprogrammid mh krediidiasutusi, mis kujutavad endast süsteemset riski finantssüsteemile. Lõiked 12–13 põhinevad CRD V tulenevatel artikli 104 (1)j ja (2) muudatustel, mis võimaldavad nõuda järelevalveasutusel täiendavat teavet, kuid suunavad tegema seda halduskoormuse tõusu vältides. Direktiivi kohaselt on järelevalveasutusel õigus kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus omavahendite, likviidsuse ja finantsvõimenduse kohta. Täiendavate aruannete nõudmisel võivad järelevalveasutused kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded krediidiasutustele üksnes siis, kui asjaomane nõue on asjakohane ja proportsionaalne eesmärgiga, mille jaoks teavet küsitakse, ja kui nõutav teave ei ole dubleeriv. Teavet loetakse dubleerivaks, kui sama või sisuliselt sama teavet on asutusele mõnel muul viisil juba esitatud või mida võidakse pädevale asutusele esitada. Seega järelevalveasutus ei nõua krediidiasutuselt aruandluses lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varasemalt saanud erinevas vormingus või erineva täpsusega ning kui sellisest erinevast vormingust või täpsusest hoolimata saab asutus tuletada teabe, millel on samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus kui teabel, mille oleks saanud tuletada muul viisil aruandluses esitatud lisateabe põhjal. Paragrahvi 97 muutmine. Lõigete 1 ja 2 muudatuste aluseks on CRD V muudatused artiklis 111. Artiklis on täpsustatud konsolideeritud järelevalve teostamise aluseid. Finantsinspektsiooni vastutus konsolideeritud järelevalve teostamisel on muutunud seoses järelevalve eriülesannete andmisega Euroopa Keskpangale Nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (SSM määrus), alusel. Varasemalt oli konsolideeritud järelevalve asutuse määramine seotud tegevusloa väljastamisega, kus konsolideeritud järelevalve ülesanded olid üldjuhul sellel järelevalve asutusel, kes andis tegevusloa konsolideerimisgruppi kuuluvale krediidiasutusele. SSM määrusega anti Euroopa Keskpangale pädevus osalevas liikmesriigis asutatavate krediidiasutustele tegevuslubade väljastamise ja tühistamise osas. SSM määrusega loodud ühtne järelevalvemehhanism hõlmab Euroopa Keskpanka ja osalevate liikmesriikide riiklikke pädevaid asutusi. SSM määruses on Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste asjaomased järelevalvekohustused jaotatud SSM määruse kohaldamisalasse kuuluvate üksuste olulisuse alusel. Selline kohutuste jaotus andis uue aluse konsolideeritud järelevalve vastutuse jaotamiseks. Lõike 2 muudatused täpsustavad, et Finantsinspektsioon vastutab konsolideeritud järelevalve eest juhul, kui ta teostab SSM määruse alusel konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel ehk konsolideerimata alusel. Ühtlasi täpsustatakse konsolideeritud järelevalve eest vastutuse tingimusi, mis tulenevad konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutus(t)e varade mahu suurusest. Lõike 21 aluseks on CRD artikkel 111(5), mis määratleb kui järelevalveasutus teostab järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe krediidiasutuse üle, on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus see pädev asutus, kes teostab järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis ühe või mitme krediidiasutuse üle, kui nende järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kogubilansi summa on suurem kui nende krediidiasutuste oma, kelle üle teostab individuaalselt järelevalvet mis tahes muu pädev asutus. 39 Lõikes 3 täpsustatakse normi sõnastust õigusselguse huvides. Kehtiv sõnastus võib tekitada tõlgendusraskusi, sest sõnastusest võib jääda mulje, et iga segafinantsvaldusettevõtja üle tuleks teostada järelevalvet arvestades finantskonglomeraatidele sätestatud erisusi. Uues sõnastuses tuuakse viiteliselt välja, et kui segafinantsvaldusettevõtja on krediidiasutuse emaettevõtja ja ettevõtjate gruppi kuuluvad lisaks fondivalitsejale või investeerimisühingule ka kindlustusandja, edasikindlustusandja või eriotstarbeline varakogum kindlustustegevuse seaduse § 3 lõike 4 tähenduses ja kogu konsolideerimisgrupi bilansimahust kokku üle 40 protsendi moodustavad eelnimetatud ettevõtjad ning lisaks on täidetud muud KAS 91. peatüki 1. jaos sätestatud tingimused, siis tuleb järelevalve korraldamisel järgida finantskonglomeraatide kohta kehtestatud erisusi, millised tuginevad direktiivil 2002/87/EL. Lõige 31. Finantsinspektsioon peab pidevalt jälgima, kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja täidab tegevusele heakskiitmise tingimusi. Sarnane nõue on ka krediidiasutuste tegevusloa kohta – iga krediidiasutus peab igal oma tegevuse ajahetkel vastama tegevusloa saamise tingimustele. Paragrahvi 103 lõike 1 muutmine. Ettekirjutuse tegemise õiguses on täpsustatud viidet BRRD-le, millele viide on toodud eelnõus ette poole § 8647 lõike 21 punkti 2. tulenevalt BRRD ja CRD seostest on lõike 1 punktist 1 jäetud välja sõnad „järelevalve teostamisel“, kuna Finantsinspektsioon täidab ka kriisilahendusorgani ülesandeid ja punktis 1 nimetatud pädevused on seotud ka vastava raamistikuga. Paragrahvi 104 muutmine. Kehtivast sättest tulenevad alused Finantsinspektsioonile ettekirjutuse tegemiseks, mille aluseks on krediidiasutusepoolne rikkumine. Seadust on täiendatud ettekirjutuse tegemise õiguse puhul loetelu avava lauseosaga „muu hulgas“, mis toob selgelt välja, et esitatud loetelu ei ole lõplik, vaid sõltub järelevalve käigus ilmnevatest vajadustest arvestades seaduses sätestatud järelevalve volitusi. Paragrahvi lõiget 1 on täiendatud õigusega nõuda täiendavaid omavahendeid, milleks alus tuleneb käesoleva eelnõuga lisatud viitest lõike 1 punktis 51 ja §-st 1042. Lisaks on CRD V-ga täiendatud artiklit 63 (1) järelevalve asutuse õigusega nõuda audiitori asendamist olukorras, kus audiitor ei täida talle seadusest tulenevat teavituskohustust. Tulenevalt KAS § 95 ning ka CRD IV artiklist 63 on audiitoril kohustus teavitada järelevalve asutust olukorras, kus talle ilmnevad krediidiasutuse poolsed rikkumised või tekib kahtlus krediidiasutuse tegevuse jätkusuutlikkuses. Direktiivist tulenev õigus nõuda audiitori vahetamist on kehtestatud lõike 1 punktina 111. Erisusena punktist 11, mille alusel saab teha ettepaneku audiitori asendamiseks, on vastava Finantsinspektsiooni nõude aluseks asjaolu, et audiitor on toime pannud rikkumised, mistõttu audiitori mitte vahetamisel on proportsionaalne kasutada ka järelevalvele lubatud sunnimeetmeid. Lõike 1 täiendamine punktiga 161 (õigus nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seonduvate, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist) tuleneb CRD V täpsustatud nõuetest seoses riskide juhtimisega, mis tulenevad tegevuse edasiandmisest (oursourcing). Turuosalistel on kohustus kajastada vastavaid riske oma protseduurireeglites (§ 82) ja seega on vajadusel järelevalvel õigus nõuda tegevuse edasi andmisest tulenevate riskide vähendamist (artikkel 104 (1) punkt f). 40 Lõike 2 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva lõike 2 sisu on sätestatud seaduse uues §-s 1042, mille sisu on CRD V-ga täpsustatud uues artiklis 104a ja seega esitatakse see eraldi paragrahvis seotud nõuetena. See muudatus on vajalik, sest täiendavate omavahendite nõudmise tingimused on muudetud olulised täpsemaks ja piiritletumaks, mistõttu ei olnud mõttekas kõiki seaduse § 104 kõiki neid täiendavaid lõikeid lisada. Lõike 4 muutmine on seotud CRD artikli 105 punkti d kustutamisega, millega oli seotud kasutatud fraas „finantsturu süsteemne likviidsusrisk“. Seaduse täiendamine §-ga 1042. Uue §-ga 1042 võetakse üle pangandusdirektiivi uus artikkel 104a, mis näeb ette täiendavate omavahendite nõude. Lõige 1 on endine käesoleva seaduse § 104 lõige 2, see annab järelevalvele õiguse ettekirjutusega nõuda täiendavaid omavahendeid. CRD artikkel 104 räägib järelevalvele antavast võimalusest nõuda täiendavaid omavahendeid (shall have at least the power to require institutions to have additional own funds …), mida järelevalve oma diskretsiooni piires saab kasutada. CRD artikkel 104a, mis on üle võetud käesoleva paragrahvi järgmise lõikega, räägib aga teatud juhtudest, kus järelevalvel on kohustus nõuda täiendavaid omavahendeid (Competent authorities shall impose the additional own funds requirement referred to in point (a) of Article 104(1) where, …). Lõikega 2 täpsustatakse, millistel juhtudel on Finantsinspektsioon kohustatud täiendavaid omavahendeid nõudma. Täiendavaid omavahendeid tuleb nõuda, kui krediidiasutus on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud esimese taseme omavahenditega; kui ta ei vasta käesoleva seaduse § 631 või § 82 või CRRi artiklis 393 sätestatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad tagamaks, et nimetatud nõudeid saab mõistliku aja jooksul täita; kui kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide või portfellide tarbeks tehtud korrigeerimisi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata; kui krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise regulaarsel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava omavahendite taseme; kui krediidiasutus ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat taset, et täita täiendavate omavahendite suunist; kui on muu olukord, mis pädeva asutuse arvates põhjustab olulisi järelevalveprobleeme. Lõige 3 sätestab, et Finantsinspektsioon kohaldab täiendavaid omavahendite nõudeid ainult selleks, et katta krediidiasutuste riskid, mis tulenevad krediidiasutuse tegevusest, sealhulgas riskid, mis kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse riskiprofiilile. Lõige 4 sätestab, et täiendavate omavahendite nõude katab piisavaks peetav kapital kõik riskid või riskide elemendid, mis on tulenevalt hindamisest tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud esimese taseme omavahenditega. Ehk kui juba esimese taseme omavahendid katavad piisavalt mingit riski, siis ei tohiks järelevalve täiendavalt omavahendeid nõuda. Lõige 5 näeb ette, et ettekirjutuse tegemisel tuleb Finantsinspektsioonil hinnata krediidiasutuse riskiprofiili arvesse võttes riske, millele krediidiasutus on avatud. 41 Lõige 6 sätestab, mis juhtudel tuleb pangaportfelli ehk kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski lugeda krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel oluliseks. Kui Finantsinspektsioon jõuab hindamise käigus järeldusele, et krediidiasutus juhib pangaportfelli intressiriski asjakohaselt ja ei ole intressiriskile ülemäära avatud, siis ei saa seda ka oluliseks pidada. Lõikes 7 loetletakse aspektid, mida järelevalve peaks vähemalt arvesse võtma. Need on krediidiasutuse põhiseid riskid või selliste riskide elemendid, esimese taseme omavahendite nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud ning konkreetse krediidiasutuse põhiseid riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt krediidiasutuse poolt alahinnatakse. Loomulikult võib järelevalve oma hinnangu tegemisel arvestada ka teisi võimalikke riske, mida ka pole CRRis või direktiivis käsitletud. Lõige 8 piiritleb omavahendid, mida ei saa täiendava omavahendite nõude täitmiseks kasutada. Need on nõuded, mis on mõeldud CRRi artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete, kombineeritud puhvri nõude, täiendavate omavahendite suunise, kui kõnealune suunis käsitleb muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse risk täitmiseks. Lõige 9 piiritleb täiendavate omavahendite summa ehk kui Finantsinspektsioon nõuab täiendavaid omavahendeid, et käsitleda muid riske kui otsekohalduvalt juba hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse risk, siis määrab Finantsinspektsioon nõutava täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on piisavaks loetava kapitali ning CRRi III ja IV osas ja väärtpaberistamismääruse 2. peatükis sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe. Lõige 10 täpsustab, et kui järelevalve nõuab täiendavaid omavahendeid, et käsitleda piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, siis määrab Finantsinspektsioon nõutava täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on piisavaks loetava kapitali ning CRRi III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe. Lõige 11 määratleb, milliste omavahenditega tuleb krediidiasutusel täiendavate omavahendite nõue täita. Vähemalt 3/4 täiendavate omavahendite nõudest tuleb täita esimese taseme omavahenditega ja vähemalt 3/4 nendest esimese taseme omavahenditest peavad moodustama esimese taseme põhiomavahendid. Lõige 12 sätestab erandi ning annab Finantsinspektsioonile õiguse nõuda, et krediidiasutus täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik ja võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse konkreetset olukorda. Lõige 13 kohustab järelevalvet põhjendama täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust krediidiasutusele piisavas ulatuses kirjalikult, esitades vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud elementide hindamise täieliku ülevaate. Põhjenduses peaks olema ka toodud põhjused, miks täiendavate omavahendite suunise rakendamist ei peeta enam järelevalve poolt piisavaks. Seaduse täiendamine §-ga 1043. Uue paragrahviga 1043 võetakse üle pangandusdirektiivi uus artikkel 104b, mis sätestab järelevalvele pehme ettepaneku andmise instrumendi ehk täiendavate omavahendite suunise andmise õiguse. Täiendavate omavahendite suunisega saab järelevalve anda 42 teada oma eelistustest kapitali tasemele, mida krediidiasutus võiks hoida lisaks esimese ja teise taseme nõuetele ja kombineeritud puhvri nõudele, selleks et toime tulla tulevikus toimuda võivate negatiivsete arengutega või sündmustega. Vaadeldav paragrahv on seotud FIS-i täiendamisega. Kehtiv FIS ei anna FI juhatusele õigust anda suuniseid ja seetõttu on FIS-i täiendatud uue §-ga 551.(Vt. ka seletuskirja FIS § 551 kohta.) Lõige 1 annab lisaks täiendavate omavahendite seadmise õigusele järelevalvele võimaluse hinnata kapitali taseme piisavust võttes arvesse stressitestide tulemusi ehk annab oma hinnangu sellele, et kui mingid negatiivsed sündmused leiaksid aset, kas siis panga kapitalitase oleks piisav või mitte. Järelevalve saab oma hinnanguga määrata kindlaks omavahendite taseme, mida nad peavad piisavaks. Finantsinspektsioonil on kohustus juhtida oma otsusega tähelepanu krediidiasutuse täiendavate omavahendite vajadusele edastades täiendavate omavahendite suunise, millega selgitatakse oma eeldusi. Lõige 2 täpsustab, mida täiendavate omavahendite suunis käsitlema peaks. Ehk see on summa, mis on lisaks CRRi III, IV ja VII osades sätestatud nõuetele, täiendava omavahendite nõudele ja kombineeritud puhvri nõudele. Lõige 3 piiritleb järelevalve täiendavate omavahendite suunist ning määratleb, et suunis võib hõlmata täiendavate omavahendite nõuetega käsitletavaid riske ainult niivõrd, kuivõrd see katab neide riske, mis ei ole nimetatud nõuetega juba hõlmatud. Lõige 4 sätestab piirangu samade omavahendite kasutamisele teiste nõuete täitmiseks. Täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata CRRi artikli 92 sätestatud omavahendite nõuete, täiendavate omavahendite nõuete ega kombineeritud puhvri nõude täitmiseks. Lõige 5 täpsustab ülemäärase finantsvõimenduse riski nõude täitmiseks olevaid omavahendeid. Täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata selleks, et täita CRRi artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet, ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks pädevate asutuste poolt kehtestatud täiendavat omavahendite nõuet ja finantsvõimenduse määra puhvri nõuet. Seaduse täiendamine §-ga 1044. Uue §-ga 1044 sätestatakse nõuded täiendavatest omavahenditest teavitamisele. Järelevalvel on kohustus teavitada täiendavatest omavahendite seadmisest kriisilahendusasutust. Eestis Finantsinspektsiooni järelevalvet teostav üksus teavitab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksust. Kuid sama kohustus kehtib ka kesksetele asutustele nagu Euroopa Keskpank juhul kui teatud subjektide osas nad täidavad järelevalve ülesandeid. Seaduse täiendamine §-ga 1045, mille aluseks on CRD V artikkel 21a(6). Paragrahviga sätestatakse haldusmeetmed, mida Finantsinspektsioon võib nõuete rikkumise korral rakendada. Finantsinspektsioonil on laialdased õigused rakendada haldusmeetmeid finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes kui ettevõtja ei täida käesolevas seaduses või CRR-s sätestatud nõudeid. Finantsinspektsioon võib finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes rakendada samu haldusmeetmeid, s.h. sunniraha, mida kasutatakse krediidiasutuste mõjutamiseks. Eelnõuga lisatakse haldusmeetmed, mida rakendatakse just finantsvaldusettevõtja või 43 segafinantsvaldusettevõtja suhte, ehk need on täiendavad meetmed lisaks KAS §-dele 104 ja 1041 . Meetmed arvestavad konsolideerimisgrupi tegevuse spetsiifikat ja riske ning meetmed võivad olla taastava iseloomuga, näiteks konsolideeritud aruandluse ja konsolideeritud alusel järelevalve taastamisele. Muuhulgas on Finantsinspektsioonil õigus tunnistada kehtetuks nõusoleku andmine. Samuti võib Finantsinspektsioon nõuda, et konsolideerimisgrupis võtaks finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu mingiks kindlaks määratud tähtajaks vastutuse käesolevas seaduses ja CRR-s sätestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamisel. Paragrahvi 1106 lõike 41 lisamine. CRD V muudatusega soovitakse muu hulgas ühtlustada ametiasutuste koordineerimismehhanismi, et tagada selge vastutusvaldkondade jaotus, lihtsustada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikavahendite aktiveerimist ja laiendada makrotasandi usaldatavusnõuete töövahendeid, et tagada, et ametiasutustel oleks võimalik tegeleda süsteemsete riskidega õigel ajal ja tõhusalt. Sellest tulenevalt on artikli 125 (1) täpsustamisega välja toodud, et asutus, kes teostab konsolideeritud järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, muu kui kooskõlas direktiivi 2002/87/EÜ artikliga 10 kindlaks määratud koordinaator (finantskonglomeraadi koordinaator), teeb koostööd koordinaatoriga CRD ja CRR kohaldamisel konsolideeritud alusel. Tõhusa koostöö hõlbustamiseks ja sisseseadmiseks näevad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja koordinaator ette kirjaliku kooskõlastus- ja koostöökorra. Eeltoodu põhjal on eelnõuga täpsustatud, et finantskonglomeraadi koordinaator ja KAS § 11014 lõikes 1 nimetatud isik, kes teostab järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, sõlmivad järelevalve alaseks koostööks kirjaliku koostöökorra. Paragrahvi 111 lõike 1 muutmine. Moratoorium on väga vana õigusinstituut, mille all mõistetakse eriliste asjaolude tõttu kohustuste täitmise peatamist teatud ajaks. Kehtivas seaduses on moratooriumi puhul rõhutatud makseraskuste aspekti kui moratooriumi käivitamise alust. Maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks muutuva krediidiasutuse probleemide ennetamise, leevendamise või lahendamise meetmeid rakendatakse tulenevalt EL õigusest FELS-i alusel. BRRD II ei piira liikmesriigi õiguse sätteid, millega antakse järelevalveasutusele õigus peatada krediidiasutuste, makse- või ülekandekohustused enne, kui on kindlaks tehtud, et krediidiasutus on muutunud maksejõuetuks või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. Moratooriumit võib rakendada vastavalt liikmesriigi õigusaktides sätestatud ulatusele, kestusele ja tingimustele. Euroopa Liidu õigusest tulenevalt võidakse krediidiasutuse suhtes kohaldada tavalist likvideerimis- või maksejõuetusmenetlust. Kehtiva regulatsiooni grammatilisel tõlgendamisel võib tekkida konkurents erinevate normide vahel. Lisaks makseraskustele võib panga jätkusuutlikkust mõjutada ka muude raskuste ilmnemine, mil järelevalvel on vajalik rakendada meetmeid, et selgitada välja probleemide põhjused, nende sügavus ning otsustada edasiste meetmete kohaldamine. Selleks täpsustatakse seaduses moratooriumi mõistet ning koosmõjus EL õigusega määratletakse KAS-s sätestatud moratoorium kui raskustes oleva panga tegevuse osaline või täielik peatamine, et võlausaldajate kaitseks selgitada välja raskuste põhjused ja otsustada edasiste sammude rakendamine panga suhtes. Paragrahvi 112 lõike 1 punkti 4 muutmine. Kehtivas seaduse tekstis viidatakse moratooriumi kehtestamise õigusele olukorras, kus see on vajalik võlausaldajate kaitseks ja mille puhul esinevad asjaolud, mis mõjutavad panga majandustegevuse jätkuvust. Seoses moratooriumi mõiste muutmisega §-s 111, mille tulemusena on moratoorium järelevalveline meede, mitte kriisilahenduse instrument, 44 jäetakse § 112 lõike 1 punktist 4 välja viide panga majandusraskustele ning laiendatakse olukorda igasugustele raskustele, mis võivad mõjutada oluliselt panga tegevuse jätkuvust. Paragrahvi 113 lõikes 6, § 114 lõike 2 esimeses lauses ja § 115 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „makseraskus“ sõnaga „raskus“ vastavas käändes. Muudatuse aluseks on moratooriumi mõiste muutmine § 111 lõikes 1 mille korral jäetakse sellest välja viide makseraskustele ning moratoorium on laiemalt järelevalveline meede raskustes panga tegevuse peatamiseks ja probleemide põhjuste välja selgitamiseks, et tagada panga jätkusuutlikkus. Paragrahvi 114 lõiget 5 on täiendatud viitega, mille kohaselt erinevalt üldisest arestimise ja sundtäitmise keelust, mis kehtib moratooriumi ajal, on võimalik siiski teostada kriminaalmenetluse seadustiku alusel varade arestimist, kuna moratooriumi mõistet on laiendatud ning see võib olla kohaldatavaks meetmeks ka rahapesuga seotud menetluste korral, mil võib olla vajalik arestimise kohaldamine. Paragrahvi 118 lõike 3 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb krediidiasutuse sundlõpetamine otsustada kohtus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest. Avalduse esitamise aluseks on asjaolu, et krediidiasutuse tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ning avalduse esitab kohtule Finantsinspektsioon. TFS § 38 on sätestatud krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija kohustus kahe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast: 1) tagada igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; 2) esitada Tagatisfondile andmed hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta. Halduri kohustuste täitmise eelduseks on sundlõpetamise otsustamine. Seega viiakse KAS sätestatud menetlusaeg kooskõlla TFS muudatustega, mis jõustusid 10.01.2016. Paragrahvi 131 muutmine. Kehtiv § 131 sätestab nõuete rahuldamise järjekorra erisused pankadele. Lõike 1 punkti 51 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“ ja täiendatakse sõnaga „madalamale“. Sisuliselt ei tohiks selle tulemusel midagi muutuda. Esiteks tulekski kohaldada prospekti suhtes nõudeid vaid selle olemasolul, nagu see on praeguses sõnastuses olemas. Kuid õigusselguse huvides kirjutatakse nüüd täpselt välja, et dokumentatsioonis või prospektis. Teiseks antud lõike punktide järjekord peakski olema nõuete rahuldamise järjekord, kuid sõna „madalamale“ lisamisega võetakse direktiivi mõte selgemini üle ning seega suureneb ka õigusselgus. BRRD kohaselt hõlmab nõuete rahuldamise järjekorras kasutatav „võlainstrumendi“ mõiste muuhulgas ka laene. Seetõttu muudetakse sõnastuse täpsustamisega võlainstrumendiga seotud nõudeid ning seda saab emiteerida ka lepingulise dokumentatsiooni alusel, mille puhul ei ole koostatud väärtpaberite avalikule pakkumisele omast prospekti, ehk antud instrumenti saab pakkuda ka suunatud pakkumisena või võlainstrumendiks on ka laenu võtmine. Selgituseks antud nõuetele tuleb toonitada, et maksejõuetusõiguses paiknevad tavalised tagamata võlainstrumendid ja muud tavalised tagamata kohustused, mis ei ole võlainstrumendid, maksejõuetusmenetluse rahuldamisjärkudes kõrgemal eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide klassist. Eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentidest tulenevad nõuded rahuldatakse enne kui omavahenditena käsitatavatest instrumentidest ja mis tahes allutatud kohustustest tulenevad nõuded, mida ei käsitata omavahenditena. Maksejõuetuses nõuete rahuldamise järjekorra mõistes on 45 võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu. Lõike 1 punkti 6 täpsustatakse, millised nõuded seal peaksid olema käsitletud ehk kõik kapitaliinstrumendid ja allutatud kohustused. Lõike 11 muutmine. Kehtiva lõikega 11 määratletakse, milliseid muude tagamata nõuete hulka kuuluvaid võlainstrumente ei käsitata tuletisinstrumente sisaldavate võlainstrumentidena. Lõiget täiendatakse selgitusega, mida mõeldakse nõuete rahuldamise järjekorra paragrahvis võlainstrumentide all. Nõuete rahuldamise kontekstis on võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu. Lõike 2 muutmine tuleneb BRRD artikkel 48 lõikest 7 ja sätestab, et kui nõuet kajastatakse omavahendite koosseisus ka vaid osaliselt, siis nõuete rahuldamise juures tuleb käsitada seda kogusummas omavahenditest tuleneva nõudena. Paragrahv 14115. Emaettevõtjana tegutsevatel finantsvaldusettevõtjatel või emaettevõtjana tegutsevatel segafinantsvaldusettevõtjatel, kes on asutatud enne 2019. aasta 27. juunit, kohaldub käesoleva seaduse nõuete kohaldamiseks pikem ülemineku periood tulenevalt direktiivi artiklist 159a. Neil on võimalik esitada Finantsinspektsioonile taotlus heakskiitmiseks kooskõlas §-ga 134 või taotleda heakskiitmise erisuse kohaldamist vastavalt § 137 hiljemalt 2021. aasta 28. juuniks. Emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad või emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad, kes on asutatud pärast 27. juunit 2019. on kohustatud taotlema heakskiitmist või heakskiitmise erisuse kohaldamist 29. detsembriks 2020. FI-l on õigus kohaldada järelevalvelisi meetmeid ehk §-s 1045 sätestatut nende emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate suhtes, kes ei ole taotlust heakskiitmise või heakskiitmise erisuse kohaldamise kohta esitanud. Normitehnilises märkuses muudetakse CRD nime. Muudatus tuleneb IFD-ga vastu võetud CRD muudatustest, millega eristati krediidiasutuste ja investeerimisühingute regulatsioon ja jagati see kahe direktiivi ja määruse vahel, CRD ja CRR reguleerimisalast jäävad investeerimisühingud välja. Muudatus seostub KAS § 31 lõike 1 muudatusega, milles samuti on välja jäetud viide investeerimisühingutele. Mõlemad muudatused jõustuvad IFD ja IFR jõustumise päeval 26.06.2021. Lisaks täiendatakse normitehnilist märkust viitega käesoleva eelnõu aluseks olevale CRD V-le. 3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses Paragrahvi 1 muutmine. Tulenevalt Finantsinspektsiooni ülesannete täienemisest on tänaseks inspektsiooni ülesandeks ka kriisilahendusülesande täitmine. Seega on seaduse tervikliku tõlgendamise jaoks toodud ka §-s 1 välja, et seaduse eesmärk hõlmab nii finantsjärelevalve kui finantskriisi lahendamise põhimõtete määratlemist ja Finantsinspektsiooni sellekohase tegevuse raamistamist. Sätet on muudetud seega viisil, et tuleb selgelt välja, et FIS-ga määratakse kindlaks riikliku finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise eesmärk ning Finantsinspektsiooni õiguslik 46 seisund, tegevuse alused, sealhulgas rahvusvahelise koostöö korraldus, ning tema rahastamise alused ja kord. Paragrahvi 4 muutmine. Kehtiv § 4 määratleb Finantsinspektsiooni statuudi. Lõikes 2 on välja toodud, et Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel. Selles sättes on välja toodud kaks tasandit – esmalt FI tegutsemine riigi nimel ning teiseks FI jagunemine lähtuvalt kahe erineva ülesande täitmisest. Toomaks selgemalt välja, et täidetavate ülesannete jaoks on Finantsinspektsioonis moodustatud kaks erinevat üksust: finantsjärelevalve üksus ja finantskriisi lahendamise üksus. Seega täiendatakse eelnõud sellekohase lauseosaga viitele eraldi üksustele. Lõikes 3 on sätestatud, et järelevalve on finantsjärelevalve teostamisel sõltumatu. Kuid Finantsinspektsioon on Eestis ka kriisilahendusasutus. Käesolevaga sätestatakse sõltumatus ka kriisilahendusülesannete täitmisel. Paragrahvi 6 lõike 1 täiendamine punktiga 74. Finantssektorit iseloomustab kiire tehnoloogiline areng, mis vajab teatud osas selle täpsemat käsitlemist. Paragrahvi täienduse kohaselt on Finantsinspektsiooni ülesandeks muu hulgas oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni strateegia alusel soodustada finantstehnoloogia arengut, seirata sellega kaasnevaid riske. Muudatuse eesmärgiks on kohandada Finantsinspektsiooni tegevus laialdase rahvusvahelise finantsjärelevalve praktikaga, kus erikäsitlus on loodud finantstehnoloogia arendamiseks. Valdavalt väljendub selline praktika eraldi lähenemises või keskkonna loomises, kus järelevalve keskendunult käsitleb selliseid finantsturule sisenejaid või vastavusteenust pakkuvaid ettevõtjaid, kelle tegevuses, finantsteenuse osutamises või ka vastavuse saavutamisel esineb uudne tehnoloogiline asjaolu (ingl k „sandbox“ jmt lahendid). Erilähenemise põhjendab uute, seni tundmatute lahendite juurutamine finantsturul, mis vajavad finantsteenuse klientide kaitse eesmärgil võrreldes sissejuurdunud turu- ja järelevalve praktikatega täiendavat ja eraldi hindamist. Ettepanekuga loodaks sellisele tegevusele, seejuures erikäsitlusele ja -lähenemisele, asjakohane õiguslik alus. Eraldi fookuse toomine finantstehnoloogia arengu jälgimiseks ja soodustamine lähtub ideest, et Finantsinspektsioon kui finantssektori stabiilsuse tagamise eest vastutav institutsioon ei saa reageerida ega efektiivselt tegutseda turuarengutega hästi kursis olemata. See nõuab täiendava tähelepanu pööramist finantstehnoloogia ettevõtjatele ning oma pädevuse piires ühiskonnale kasulike ning mõistlikult juhitud riskidega lahenduste soodustamist. Viide Finantsinspektsiooni kehtivale strateegiale võimaldab paindlikult keskenduda ajas enim tähelepanu vajavatele suundumustele, täpsustada paindlikult tegevuse fookust jmt. Paragrahvi 7 lõike 2 täiendamine punktidega 51 ja 52 ning § 18 lõike 3 punkti 9 kehtetuks tunnistamine. Muudatuse kohaselt täiendatakse FI nõukogu pädevust järgmiste otsustuskohtadega: juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseaudiitori ja temaga töölepingu sõlmimise või selle lõpetamise kinnitamine ning juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseauditi tegemise korra kinnitamine. Kehtiva FIS § 18 lõike 3 punkti 9 kohaselt kinnitab FI juhatuse siseauditi tegemise korra. Täpsemat siseauditi toimimist seadus ei kirjelda. Muudatusega on seatud eesmärgiks tagada siseauditi õiguslik sõltumatus. Eelnõu kohaselt jääb siseaudiitori lõplik kinnitamine nõukogule, kogu protseduur seoses siseaudiitori valikuga jääb juhatuse korraldada. Siseauditi tegemise kord, millega reguleeritakse 47 detailselt siseauditi tegemine ja sellega seonduvad küsimused (mh raportite esitamine, kinnitamine, tööplaanid) on nõukogu kujundada ja paindliku sisekorraga. Tulemusena tagatakse FI siseaudiitori funktsiooni selgus ja selle allutamine FI nõukogule viisil, et nõukogu kinnitab siseaudiitori tööle võtmise ja vabastamise ning sisekorra, mille alusel ja kuidas siseauditeid tehakse. Selliselt on olustik paremas kooskõlas Rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega [https://www.siseaudit.ee/sites/default/files/failid/iia_standardid_01.01.2017.pdf] (standardiga 1100), mille kohaselt “siseauditi juht peab alluma vahetult sellisele tasandile organisatsioonis, mis võimaldab siseauditi funktsioonil oma kohustusi täita. Siseauditi juht peab vähemalt kord aastas kinnitama kõrgemale juhtorganile siseauditi funktsiooni organisatsioonilist sõltumatust.” Eelnõus FI organisatsiooniliste küsimuste käsitamine on seotud BRRDII-st tuleneva FI järelevalve ja kriisilahendusüksuse koostöö, vastutuste ja korralduste jaotuse üle vaatamisega ning täpsustamisega FIS-s. Eelnõus on selgemalt välja toodud FI üksusteks jagunemine ja nende tegevuste koordineerimine, organisatsiooni keerukuse tõusust tulenevalt on vajalik täpsustada ka FI siseseid kontrollifunktsioone ning FI tegevusest tulenevat vastutust (FIS § 58). Paragrahvi 462 lõike 1 muutmine. Kehtiva lõike 1 kohaselt tuleb Finantsinspektsioonil teavitada nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Panganduskomiteed kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest. CRD V muudetakse vastava sätte aluseks olevat artiklit 47 ning selle uuesti sõnastatud lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsiooni teavituskohustus laiem – see hõlmab täiendavalt ka filiaali koguvarade ja kohustuste suurust ning teavet konsolideerimisgrupist, kuhu filiaal kuulub. Sellesisulsed muudatused on esitatud lõike 1 ümber sõnastamisel. Paragrahvi 471 täiendamine lõikega 46. Finantsinspektsiooni koostöö kohustuste aluseks on muuhulgas CRD-st tulenevad nõuded. Seoses kolmandate riikide peakorteriga panga Eesti filiaali kohta täiendava teabevahetuse nõuetega, mis tulenevad CRD V artiklist 47, täiendatakse sama artikliga ka koostöökohustust selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusega. Koostöö eesmärgiks on tagada, et kolmanda riigi Euroopa Liidus asuvad üksused täidaksid pangandusregulatsioonist tulenevaid nõudeid. Paragrahvi 471 täiendamine lõikega 10. Paragrahvi täiendamine on seotud krediidiasutuste seaduse täiendamisega uute sätetega seoses sellega, et finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjale kehtestatakse täiendavad nõuded tegevuse alustamisel Finantsinspektsioonilt heakskiitmise või heaks kiitmise nõude erisuse kohaldamise kohta. Täiendustega antakse Finantsinspektsioonile täiendavad volitused seoses finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud järelevalvega. Finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad on valdavalt mitmetes erinevates liikmesriikides tegutsevad ettevõtjad ja seetõttu täiendatakse FIS-i vastavate järelevalveasutuste koostööd käsitlevate sätetega. Kui Finantsinspektsioon ei ole finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle konsolideeritud järelvalvet teostav asutus, siis sõlmib ta teises liikmesriigis järelevalvet teostava asutusega koostöökokkuleppe, mille alusel järelevalveasutused konsulteerivad teineteisega täies ulatuses heakskiitmise või heaks kiitmise nõude erisuse kohta ühise otsuste tegemiseks või järelevalvemeetmete võtmiseks. Sätte aluseks on direktiivi artikkel 21a lõige 8. Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamisliikmesriigis ei ole konsolideeritud 48 järelevalvet teostav asutus ühtlasi pädev asutus, siis tuleb heakskiit anda nende kahe asutuse ühise otsusega. Samuti peaks Euroopa Keskpank nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 kohase krediidiasutuste emaettevõtjate konsolideeritud järelevalve tegemise ülesande raames täitma oma ülesandeid seoses finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise ja järelevalvega. Paragrahvi 473 lõigete 1–5, 7 ja 10 muutmine. Muudatuste aluseks on CRD V artikkel 113(1) punkt c, millega täpsustatakse viiteid järelevalveliste meetmete alasest koostööst seoses ühisotsuste tegemisega. Muudatuse kohaselt on lisatud seadusesse ka viited KAS alusel tehtavatele täiendavatele nõuetele ja suunistele (lõiked 1, 2, 7 ja 10). Lõikes 3 asendatakse inglisekeelse termini „report“ vastena sõna „ülevaade“ täpsema eestikeelse viitega „aruanne“. Lõigete 4 ja 5 muudatuste aluseks on CRD V artikkel 113(2). Paragrahvi 475 täiendamine lõigetega 11 ja 41. Muudatuste aluseks on CRD V-ga lisatud artikkel 116(1a) ja lõike 6 teine lõik. Selle kohaselt hõlbustamaks CRD artikli 112 lõikes 1, artikli 114 lõikes 1 ja artikli 115 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist, moodustab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus järelevalvekolleegiumid ka juhul, kui kõigi ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste või investeerimisühingute, ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad kolmandas riigis, tingimusel et nende kolmandate riikide järelevalveasutuste suhtes kohaldatakse samasuguseid konfidentsiaalsusnõudeid, nagu on sätestatud CRD 1. peatüki II jaos ning, kui see on asjakohane, direktiivi 2014/65/EL artiklites 76 ja 81. Ning selle liikmesriigi pädev asutus, kus on asutatud kooskõlas artikliga 21a heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, võib osaleda asjaomase järelevalvekolleegiumi tegevuses. Paragrahvi 478 lõike 5 täiendamine. Käesolev paragrahv sätestab koostöö finantskonglomeraadi üle täiendava järelevalve teostamisel ja teabe vahetamisel. Kui Inspektsioon teostab järelevalvet finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse, s.h. segafinantsvaldusettevõtja üle, kuid ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe reguleeritud üksuse kohta või juhul kui Inspektsioon teeb segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heaks kiitmise nõude erisuse kohta otsuse või järelevalvemeetmete kohta kooskõlas krediidiasutuste seadusega, peab Finantsinspektsioon saama otsuste või ühiste otsuste tegemiseks koordinaatori nõusoleku. Kui segafinantsvaldusettevõtja kuulub finantskonglomeraati, reguleeritakse tema tegevust ja järelevalvet KAS 91. peatükk sätete alusel, millised tuginevad direktiivil 2002/87/EL. Vaadeldav täiendus tugineb CRD art 21 a lõikel 9. Paragrahvi 48 muutmine. Muudatustega asendatakse sõna „riigiasutustelt“ sõnadega „täidesaatva riigivõimu asutustelt“. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 38 on valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused koos täidesaatva riigivõimu asutused. Ehk selliselt sõnastades on mõiste kõige laiem ja paindlikum. Lisaks täpsustatakse lõikes 2 FI poolt teabe andmist, mida piiritlevad omakorda CRD-st tulenevad konfidentsiaalsuskohustused. Paragrahvi 53 lõike 3 punkti 3 muutmine. Finantsinspektsioonil on tulenevalt mh CRD artiklist 143 kohustus avaldada teavet oma tegevuse kohta. Teabe avaldamise eesmärgiks on esitada sellises mahus võrreldavat teavet, mis võimaldab turuosalistel võrrelda eri liikmesriikide järelevalve asutuste vastuvõetud ja rakendatavaid meetmeid. Teave tuleb avaldada elektroonselt ehk veebis. Avaldatava 49 teabe hulka kuulub artikli 143 kohaselt: 1) järelevalve asutuse poolt vastu võetud õigus- ja haldusnormide tekstid ja üldised suunised, mis puudutavad usaldatavusnõuete valdkonda, 2) EL õiguseset tulenevate kaalutlusõiguste rakendusviisid; 3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida finantsjärelevalve asutus kohaldab järelevalvemeetmete puhul; 4) usaldatavusnõuete raamistiku rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas järelevalvemeetmete ning määratud halduskaristuste arv ja laad. CRD muudatusega on punkti c täiendatud viitega, t lisaks järelevalvemeetmete kohta teabe andmisele tuleb välja tuua ka kriteeriumid, mille alusel järelevalve rakendab proportsionaalsuse kriteeriumit. Eestis on vastav avalikustamise kohustus kajastatud FIS § 53 lõikes 3 ning eeltoodust lähtuvalt on täiendatud FIS sellekohase viitega. Lõike 3 täiendamine punktiga 7 põhineb osaliselt CRD artikli 97 (4) täiendusel, mille kohaselt järelevalve asutuse poolt jälgimisel ja hindamisel (KAS § 96 lg 5) kohaldavad asutused proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas artikli 143 lõike 1 punkti c kohaselt avaldatud kriteeriumidega. Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine tuleneb KAS §-st 63 (1). Artikkel 97 käsitab laiemalt järelevalvelist jälgimist ja hindamist: selle ulatust, sisu ja järelevalve tegevuse kohta teabe andmist. FIS § 53 sätestab FI veebilehel teabe avalikustamise üldised nõuded. Järelevalvelisest tegevusest teabe edastamine, sh karistustest teavitamine, kuulub samuti üldisemalt avaldatava info alla. Kehtiv säte annab eksitavalt ammendava loetelu andmetest, mida FI on kohustatud avalikustama seaduse alusel. Õigusselguse ja ühtse tõlgendamise huvides tuleb lõiget 3 täiendada viitega FIS § 2 lõikes 1 toodud finantsvaldkonna eriseadustele. Paljudes finantsvaldkonna seadustes on pandud FI- le kohustus veebilehel teavet või erinevaid andmeid avalikustada, näiteks KAS § 103 lõiked 4–6, RahaPTS § 67 lõiked 4 ja 5. Muudatusega tagatakse seega järelevalvele ühtne alus kogu vajalik teave avalikustada. Paragrahvi 54 lõike 2 täiendamine teise ja kolmanda lausega. Konfidentsiaalse teabe mõiste ja kolmandatele isikutele edastamise tingimused sätestab FIS § 54, mis on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste standardite ja EL õiguse sätetega. Informatsiooni asümmeetria problemaatika tõttu on finantsjärelevalveline teave konfidentsiaalne. Selline nõue on oma olemuselt finantsturu sujuva toimimise meede, sest fininantsjärelevalvet puudutav teave on nn turutundlik teave. Selle avalikuks saamine kasvõi vähesel määral mõjutab või võib mõjutada finantsasutuste varade väärtust. s.h. mõjutada tervel turul finantsinstrumentide hinda, kaasa tuua „pangajooksu“ jne. Seda ka juhul, kui nn turutundlik teave on avalikkusele teatavaks saanud mitmed aastad pärast mingeid sündmusi. Kehtiva normi kohaselt finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed. Seadus ei piiritle teabe hoidmise tähtaega. Piiratud juurdepääsuga teabe üldnormiks on AvTS § 34 ja sellest järelduvalt 35 lg 1 p 2 (annab edasise juhise asutusele piiratud juurdepääsuga teabega toimetamiseks), millest viimasele omakorda on erinormiks FIS § 54, mis määratleb konfidentsiaalse teabe koosseisu ning selle avaldamise alused, kuid täpsustamata tähtaegu. Selle tulemusena võib tekkida küsimus, kas piirangu tähtajale tuleks kohaldada üldnormi AvTS § 40. Vastava hinnangu andmisel tuleb finantsjärelevalve andmete salastatuse puhul arvestada ka finantsvaldkonna eriseadustes sedastatud kandvat põhimõtet finantsvaldkonna andmete tähtajatust konfidentsiaalsusest (KAS § 88 pangasaladuse ja KindlTS § 50 2201 kindlustusandmete salastatus). Seega tuleneb finantssektori jaoks FIS § 54 lõikest 2 andmete tähtajatu konfidentsiaalsus. Finantsvaldkonna menetlused on ajamahukad ning vajadus täiendavateks toiminguteks võib ilmneda mitmete aastate järel, lisaks võib olla finantssektori usaldusväärsuse ja stabiilsuse, turu moonutuste või manipulatsioonide vältimise seisukohalt oluline kaitsta teatud järelevalve menetluste käigus saadud teavet pikemalt kui kümme aastat. Finantsjärelevalve käigus kogutud andmete konfidentsiaalsuse nõue tuleneb täiendavalt ka mitmest EL aktist – direktiividest 2013/36 (art 53) ja 2014/65 (art 76) ning määrustest 1024/2013 (art 27) ja 1093/2010 (art 35 ja 70). EL õiguse kohaselt ei ole kehtestatud teabe saladuses hoidmise tähtaega. Euroopa Kohtu tõlgenduste kohaselt sõltub teabe salastatuse tähtaeg eelkõige teabe sisust, teabe saladuses hoidmise tähtaeg võib olla sõltuvuses ka järelevalve kaalutlusotsusest. Näitena Euroopa Kohus on oma lahendis C-15/16 p 57 asunud seisukohale, et pädevate asutuste valduses olevat teavet, mis võis olla ärisaladus, kuid on vähemalt viis aastat vana, peetakse põhimõtteliselt aja möödumise tõttu vananenuks ja seepärast enam mitte salajaseks, välja arvatud juhul, kui sellele tuginev isik tõendab erandkorras, et vaatamata teabe vanusele on see endiselt oluline tema või mõne kolmanda isiku ärialase seisundi jaoks. Need kaalutlused ei kehti nende asutuste valduses oleva teabe kohta, mille konfidentsiaalsust võib põhjendada muude põhjustega kui nende tähtsus asjaomaste äriühingute ärialase seisundi jaoks. Eeltoodu alusel on järelevalve käigus kogutud andmete salastatuse küsimus sõltuv andmete koosseisust ning nende tähtsusest finantssektori toimimisele. Seega arvestades konfidentsiaalsuskohustuse eesmärke ning FIS ja KAS, KindlTS erinevate sätete koosmõju, kehtib põhimõte, et finantsjärelevalve konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult, mis selguse tagamiseks vajab täpsustamist seaduse tasandil. Seda toetab ka FIS § 34 lõige 1, mis ei kehtesta asutusele saladuse hoidmise tähtaega, kuid sätestab andmete iseloomust tuleneva vajaduse tagada saladuses hoidmine ka isikute tasandil, ehk et konfidentsiaalsuskohustus laieneb tähtajatult nii Inspektsiooni töötajale, kui Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitorile, eksperdile ja muule isikule. Tagamaks selgus finantsjärelevalve käigus kogutud andmete saladuses hoidmise kohustuse tähtaja osas on eelnõus välja toodud, et lõike 2 esimeses lauses nimetatud konfidentsiaalset teavet säilitatakse tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitamise, kui see ei ole enam vajalik Inspektsiooni eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta möödumisel teabe saamisest. Paragrahvi 54 täiendamine lõigetega 44–46. Lisatava lõike 44 aluseks on CRD V uus artikkel 58a, milles reguleeritakse teabevahetust rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selle kohaselt olenemata järelevalveasutuse ametisaladuse hoidmise ja konfidentsiaalsuse nõuetest võivad asutused uues artiklis sätestatud tingimuste täitmise korral edastada teatavat teavet järgmistele üksustele või jagada nendega järgmist teavet: a) Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank finantssektori hindamisprogrammi tarbeks läbi viidavate hindamiste jaoks; b) Rahvusvaheliste Arvelduste Pank kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks; c) finantsstabiilsuse nõukogu (the Financial Stability Board) tema järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Kuid konfidentsiaalset teavet võib jagada üksnes asjaomase organisatsiooni sõnaselge taotluse alusel, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused: a) taotlus on nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse taotleva organisatsiooni poolt kooskõlas tema põhikirjajärgsete volitustega täidetavaid konkreetseid ülesandeid; b) taotlus on taotletava teabe olemuse, ulatuse ja vormingu ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne; 51 c) taotletav teave on rangelt vajalik taotleva organisatsiooni konkreetsete ülesannete täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgsete ülesannete jaoks; d) teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega; e) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed järelevalveasutusele CRD V-s kehtestatud nõuetega. Täiendavalt on direktiiviga ette nähtud nõuded jagatava teabe vormile. Taotluse saanud asutus võib esitada taotlejale üksnes koondteavet või anonüümseks muudetud teavet ja nad võivad muud teavet jagada üksnes pädeva asutuse tööruumides. Lisaks on direktiivis rõhutatud, et ulatuses, milles teabe avaldamine hõlmab isikuandmete töötlemist, peab andmete igasugune töötlemine taotleva organisatsiooni poolt olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuetega. Lõiked 45 ja 46. Konfidentsiaalse teabe mõiste ja kolmandatele isikutele edastamise tingimused sätestab FIS § 54, mis on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste standardite ja EL õiguse sätetega. Informatsiooni asümmeetria problemaatika tõttu on finantsjärelevalveline teave konfidentsiaalne. Selline nõue on oma olemuselt finantsturu sujuva toimimise meede, sest fininantsjärelevalvet puudutav teave on nn turutundlik teave. Selle avalikuks saamine kasvõi vähesel määral mõjutab finantsasutuste varade väärtust. Sealhulgas mõjutada tervel turul finantsinstrumentide hinda, kaasa tuua „pangajooksu“ jne. Tulenevalt CRD IV art 59 lg 2 ja AMLD V (ülevõtmise kohustus jaan 2020) art 57b art võivad liikmesriigid otsustada, et Kontrollikodadele s.t. Eesti mõistes Riigikontrollile võib avaldada järelevalvelist konfidentsiaalset teavet kui on täidetud teabe edastamise tingimused: - siseriiklikus õiguses peab olema sätestatud kontrollikoja pädevus uurida finantsjärelevalve asutuste tegevust, kes vastutavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest ja teave on rangelt vajalik eeltoodud volituse täitmiseks. - riigikontrolli teenistujate suhtes kohaldatakse vähemalt võrdväärset regulatsiooni nagu on kehtestatud konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes. - isikud, kellele on seoses ametiülesannetega konfidentsiaalset teavet saanud, võivad saadud andmeid avaldada ainult kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi ja finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada. Samuti tuleb sellise raamistiku loomisel arvestada ka asjaoluga, et pangandussektoris on oluliste pankadena kolm Eesti krediidiasutust otsese Euroopa Keskpanga järelevalve all. Arvestades Euroopa Liidu Nõukogu 15.10.2013 määruse nr 1024/2013 artikliga 20 (7) ja võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga Põhikirja protokolli nr 4 artiklit 27 (2) on Euroopa Kontrollikoja pädevus Euroopa Keskpanga osas teostada kontrolli vaid „juhtimise efektiivsuse kontrollimiseks“. Seega kolme Eesti krediidiasutuse osas on mandaat Euroopa Kontrollikojal kontrollida nende pankade järelevalvajat (Euroopa Keskpanka) vaid „juhtimise efektiivsuse“ osas. Samalaadne mandaat on mõistlik seada ka siseriiklikult, andes Riigikontrollile mandaadi kontrollida mitte olulisi panku puudutavas Finantsinspektsiooni „juhtimise efektiivsust“. Oluliste pankade osas teostatakse samalaadset kontrolli juba Euroopa Kontrollikoja poolt Euroopa Keskpanga kaudu. EKP ja riikide 52 keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud ja nõukogu poolt heakskiidetud sõltumatud organisatsioonivälised audiitorid. Audiitoritel on täisvolitused kõikide EKP ja riikide keskpankade raamatupidamisdokumentide ja kontode kontrollimiseks ning nende tehingute kohta täieliku informatsiooni saamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätteid kohaldatakse ainult EKP juhtimise efektiivsuse kontrollimiseks. Kui teave pärineb teisest liikmesriigist või on Euroopa Keskpangalt saadud või tema oma, avaldatakse see teave Riigikontrollile üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on. Seaduse täiendamine §-ga 551. Finantsjärelevalve asutusel peab olema õigus anda krediidiasutuste omavahendite alaseid suuniseid. Suunis on konkreetsele adressaadile suunatud pädeva asutuse juhendava sisuga tahteavaldus (millele viitab CRD V artikli 104b lõike 2 sõnastus). Finantsinspektsiooni suunis ei ole samastatav FIS §-s 57 sätestatud FI juhenditega. FIS § 57 lõige 1 sätestab, et Inspektsioonil on õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks. FI juhendid on suunatud FI mõnele järelevalve subjektide ringile (näiteks krediidiasutused või makseasutused), selgitamaks kehtivate õigusaktide sisu/kergendamaks õigusnormide tõlgendamist ja järgimist üldiselt. FI juhendi adressaadid ei ole individualiseeritud üksiku konkreetse järelevalvesubjekti kui adressaadi andmetega. EL õiguse mõte on anda pädevale asutusele õigus teha kirjalikke tahteavaldusi tulevikuprognoosi alusel, et osundada teatavatele võimalikele ohtudele tulevikus (CRD V põhjenduspunkti 16 sõnastus: tulevikku arvestavate stressistsenaariumitega toimetulekuks eeldavad.) Suunis koostatakse teatava stsenaariumi alusel koostatud hüpoteetilise olukorra puhuks. Suunises kajastatakse eesmärki omavahendite taseme kohta s.o. kajastatakse järelevalvealaseid ootusi teatavate hüpoteetiliste situatsioonide puhuks ja need ei väljenda konkreetset korrarikkumist ega konkreetset ohtu (KoRS tähenduses). Suunise andmisel arvestatakse, et teatud stsenaariumi korral võivad tekkida abstraktsed ohud (CRD V artikkel 104b(4) sõnastus: nõuetega käsitletavaid riske ainult niivõrd, kuivõrd see hõlmab nende riskide aspekte, mis ei ole kõnealuste nõuetega juba hõlmatud). Suunises pädev järelevalveasutus kirjeldab oma lähenemist sellise olukorra ennetamiseks. Seega on suunis kindlasti preventiivse (ohtude ennetamise) suunitlusega tahteavaldus. Kui suunisega seatud eesmärgini ei jõuta, ei peaks see põhjustama CRD-ga sätestatud väljamaksete piiranguid. Suunisega antakse n.o. „pehme soovitus“ krediidiasutuse tegevusega kaasnevate abstraktsete riskide katmiseks ning sellega ei saa rikkuda suunise adressaadi õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole suunised kohtulikult vaidlustatavad. Suunise mittearvestamise korral ei tee Finantsinspektsioon hoiatust kui täiendavat teabetoimingut. Kuna suunises tuuakse ära kapitali sihttase, mis kajastab järelevalvealaseid ootusi, ei tohiks suuniste suhtes kohaldada kohustuslikku avalikustamist ega avalikustamise keelamist pädevate asutuste nõudmisel CRR-i või CRD alusel. Paragrahvi 58 muutmine. FIS kohaselt on FI ülesanneteks finantsjärelevalve teostamine ja kriisilahendusülesannete täitmine. Kehtiv § 58 lõike 1 sõnastus reguleerib FI vastutust vaid finantsjärelevalve teostamisel tekitatud kahju eest, mistõttu on vajadus parandada tekkinud seaduse lünk ja lisada ka lõikesse 1 viide kriisilahendusülesannete täitmisele. Muudatus on seotud ka eelnõus FIS § 4 lõike 2 täpsustamisega. 53 FI-l kui avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusel puudub iseseisev õigusvõime ehk võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. FI autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on aga tema organitele antud seaduses sätestatud juhul õigus esindada Eesti Panka ja tekitada eraõiguslikes suhetes Eesti Pangale kohustusi. Kehtiva § 58 lõike 2 kohaselt hüvitab FI eelarvevahendite puudumise korral eraõigusliku kahju Eesti Pank. Kehtivat lõiget 2 tuleb mõista selliselt, et finantsjärelevalve teostamisega mitteseotud kahju eest vastutab eraõiguse sätete kohaselt alati Eesti Pank, kuid Eesti Pank maksab vastava hüvitise esmajärjekorras Finantsinspektsiooni eelarveliste vahendite arvel. Seadus kasutab küll mõistet „eelarvevahendite ebapiisavus“, kuid ei sätesta selle olemust. Seetõttu võidakse sätet tõlgendada selliselt, et kahju jääbki Eesti Panga kanda. Selline lähenemine ei ole aga kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ning keskpanga sõltumatuse põhimõttega. Finantsinspektsiooni tekitatud kahju ei saa jääda piiramata ulatuses ja ilma tagasinõudeõiguseta Eesti Panga kanda. EKP lähenemisaruande õigusosa (EKP lähenemisaruanne 2004, lk 29) toob eraldi lõiguna välja järelevalveasutuste varalise vastutuse. Lähenemisaruandes märgitakse, et enamikus liikmesriikides tegutseb finantsjärelevalveasutus liikmesriigi keskpanga juures ning see ei ole probleem, kui järelevalveasutuse kohta kehtib keskpanga sõltumatu otsustusõigus. Kui õigusnormides aga sätestatakse, et järelevalveasutused teevad otsuseid eraldi, siis tuleb tagada, et nende vastuvõetud otsused ei ohusta liikmesriigi keskpanga kui terviku vahendeid. Sellistel juhtudel tuleks liikmesriigi õigusaktidega kindlustada liikmesriigi keskpanga lõplik kontroll järelevalveasutuste otsuste üle, mis võivad mõjutada keskpanga sõltumatust, eriti finantssõltumatust. Hetkel teeb Finantsinspektsioon oma otsuseid keskpangast sõltumatult ning keskpangal puudub kontroll FI otsuste üle. Seega on eelnõuga muudetud lõiget 2, tagamaks, et FI otsused ei ohustaks keskpanga vahendeid ning FI tagastab Eesti Panga hüvitatud summad Eesti Pangale kahju hüvitamisele järgneva kahe eelarveaasta eelarve vahenditest. Normitehnilises märkuses muudetakse CRD nime. Muudatus tuleneb IFD-ga vastu võetud CRD muudatustest, millega eristati krediidiasutuste ja investeerimisühingute regulatsioon ja jagati see kahe direktiivi ja määruse vahel, CRD ja CRR reguleerimisalast jäävad investeerimisühingud välja. Muudatus seostub KAS § 31 lõike 1 muudatusega, milles samuti on välja jäetud viide investeerimisühingutele. Mõlemad muudatused jõustuvad IFD ja IFR jõustumise päeval 26.06.2021. Lisaks viidatakse normitehnilise märkuse täiendamisel käesoleva eelnõu aluseks olevatele direktiividele CRD V ja BRRD II. 3.3. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses Paragrahvi 9 muutmine. Kehtivas § 9 sätestatakse seaduses määratlemata terminid, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses. Seni § 9 kehtinud tekst muutub lõikeks 1. Seadust täiendatakse uute BRRD artikli 2 muudatustest tulenevate mõistetega. Lõike 2 lisamine. Seadust täiendatakse selgitustega uuele terminiga „kriisilahendussubjekt“. Kriisilahendussubjektiks on Euroopa Liidus asutatud juriidiline isik, kelle suhtes Finantsinspektsioon või muu ELi kriisilahendusasutus kohaldab kriisilahendusmeetmeid. Lõike 3 ja 4 lisamine. Seadust täiendatakse selgitustega uuele terminiga „kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“. Kriisilahenduse konsolideerimisgrupiks on sisuliselt kriisilahendussubjekt 54 koos oma tütarettevõtjatega, kelle suhtes kriisilahendusmeetmeid kohaldatakse. Tuleb juhtida tähelepanu, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp ei pruugi langeda kokku järelevalvelise konsolideerimisgrupiga. Lõige 4 täpsustab, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupina ei käsitata keskasutusega (inglise keeles „central body“,) püsivalt seotud krediidiasutust ja keskasutust ennast ning nende vastavat tütarettevõtjat, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest või keskasutus on kriisilahendussubjekt. Nendest lõigetes kasutatakse uut mõistet „keskasutus“. Mõiste „keskasutus“ tuleneb otsekohalduvast CRRist, kuigi ka seal ei ole seda otseselt defineeritud. Sisuliselt on tegemist sellise koostöövõrgustikuga ning keskasutus on praktikas selle koostöövõrgustiku ühendusasutus. Kuigi juriidiliselt sellist kehandit olemas ei ole. Siis usaldatavusnormatiivide kontekstis on seda mõnel juhul võimalik käsitleda emaettevõtjana. Eestis selliseid keskasutusi hetkel pole. Teoreetiliselt oleks võimalik aga, et mitmed hoiu-laenuühistud näiteks moodustaksid ühiselt ühistupanga, siis oleks põhimõtteliselt seda võimalik käsitleda keskasutusena. Lõike 5 lisamine. Seadust täiendatakse mõiste tütarettevõtja täpsustustega. Tütarettevõtja on defineeritud CRRi artikli 4 lõike 1 punktis 16, kuid antud sättega täpsustame, mis nõuete kohaldamisel tuleks tütarettevõtjat selliselt määratleda. Tütarettevõtja määratletakse seaduse §des 13, 17–21, 30, 34, 35, 70–77, 84, 85 sätestatud nõuete kohaldamiseks, mis on BRRDs vastavalt artiklid 7, 12, 17, 18, 45–45m, 59–62, 91 ja 92. Kui on tegemist aga keskasutuse ja tema tütarettevõtjaga, siis tuleb arvestada ka käesoleva seaduse §-s 18 lõikes 22 sätestatud nõuet konsolideerimisgrupile. Paragrahvi 11 muutmine. Kehtivas §-s 11 on esitatud nõuded finantsseisundi taastamise kavale. Uue lõike 21 lisamisega täpsustatakse BRRD artiklis 5 lõike 1 ja 2 sätestatud nõuet, et finantsseisundi taastamise kava peaks olema koostatud, hallatud ja ajakohastatud ning, et kava peab olema praktiliselt teostatav ja tagama krediidiasutuse jätkusuutliku toimimise. Paragrahvi 17 muutmine. Kehtivas §-s 17 sätestatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõue. Praegu mõõdetakse krediidiasutuse- omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet protsendina krediidiasutuse- või investeerimisühingu kogukohustustest. Suurim muudatus ongi see, et muudetud BRRD artikliga 45 viiakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude mõõtmisparameetrid kooskõlla kogu kahjumikatmisvõime standardis ette nähtud globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõudega. Ehk krediidiasutuse- omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet tuleb väljendada protsendina asjaomase krediidiasutuse koguriskipositsioonist ja ka finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajast ehk koguriskipositsiooni näitajast. Lõige 1 muutmine on tingitud sellest, et mitte kõik omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded ei tulene käesolevast seadusest. Süsteemselt oluliste asutuste puhul, kes kuuluvad otseselt Ühtse kriisilahendusraamistikku tulevad nõuded omavahendite ja kõlblike kohustustele otsekohalduvast EL määrusest 2014/806. Lõige 2 ümbersõnastamisega võetakse üle BRRD artikkel 45 lõike 1 muudatused, millega täpsustatakse, et miinimumnõue arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentidena nii koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt CRRi artikli 92 lõikele 3 kui ka koguriskipositsiooni näitajast, mis on arvutatud vastavalt CRRi artiklitele 429 ja 429a. 55 Põhimõtteliselt oleks alternatiivina võimalik viidata otsekohalduva EL õigusele igal järgneval juhul, kuid tundub selgem kui edaspidised viited oleksid juba Eesti seadusele. Koguriskipositsioon väga lihtsustatult öeldes arvutatakse riskiga kaalutud vara krediidiriski ja lahjendusriski puhul seoses krediidiasutuse kogu majandustegevusega, välja arvatud krediidiasutuse kauplemisportfelliga seotud tegevusest tulenev riskiga kaalutud vara summa, millele on liidetud nõuete summa riskiga kaalutud vara vastaspoole riski puhul, mis tuleneb krediidiasutuse kauplemisportfelliga CRR II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid; repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad; võimenduslaenu tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad ja pika arveldustähtajaga tehingud ning 12,5 korrutatud järgmiste nõuete summa: 1) krediidiasutuse kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded, mis on vastavalt vajadusele kindlaks määratud käesoleva osa CRR IV jaotise või IV osa kohaselt seoses järgmisega: i) positsioonirisk; ii) riskide kontsentreerumine, mis ületab CRR artiklites 395 kuni 401 sätestatud piirmäärasid, sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kõnealuseid piirmäärasid ületada; 2) vastavalt vajadusele CRR IV jaotise või V jaotise, välja arvatud artikli 379 kohaselt kindlaks määratud omavahendite nõuded seoses järgmisega: i) valuutarisk; ii) arveldusrisk; iii) kaubarisk; 3) CRR VI jaotise kohaselt arvutatud omavahendite nõuded selliste börsiväliste tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmiseks, mis ei ole krediidituletisinstrumendid, mida aktsepteeritakse riskiga kaalutud vara vähendamiseks krediidiriski puhul; 4) CRR III jaotise kohaselt kindlaks määratud operatsiooniriski omavahendite nõuded. Sealjuures eelpool mainitud punktides 1–4 nimetatud omavahendite nõuded hõlmavad kogu krediidiasutuse majandustegevusest tulenevaid omavahendite nõudeid. Kogu riskipositsiooni näitaja väga lihtsustatult öeldes on järgneva riskipositsiooni väärtuste summa: a) varade bilansiline väärtus pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste, välja arvatud esimese taseme omavahendid. Sh füüsilist või finantstagatist, garantiisid või krediidiriski ostetud maandust ei kasutata varade riskipositsiooni väärtuste vähendamiseks, laenusid ei tasaarvestata hoiustega ega repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid, pika arveldustähtajaga tehinguid ja võimenduslaenu tehinguid ei tasaarvestata; b) tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtused, kas turuväärtuse meetodil või krediidituletisinstrumentide potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni arvestades; d) bilansivälised kirjete väärtused, välja arvatud CRR II lisas loetletud lepingute riskipositsiooni väärtused ning krediidituletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtused pärast vastavaid korrigeerimisi. Sh ei tohi krediidiasutused vähendada nende kirjete nimiväärtust spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste võrra. 56 Uued lõiked 21 ja 22. Uute lõigetega võetakse üle BRRD artikli 45b lõige 1. Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste hulka, kui need vastavad CRRs sätestatud tingimustele ehk nad on kõlblike kohustuste instrumendid või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta ja mis vastavad teatud tingimustele (CRR artiklites 72a, 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d ja artiklis 72c). Erinevalt tuleb käsitleda globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded (CRRi artikli 92a või 92b nõuetele), mille puhul kohaldatakse karmimaid nõudeid. Uued lõiked 31–33. Uute lõigetega võetakse üle BRRD artikli 45b lõige 2. Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest ning vastavad käesoleva paragrahvi lõike 21 tingimustele, välja arvatud CRRi artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust, kooskõlas CRRi artiklitega 104 ja 105, või võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast. Eelnimetatud võlainstrumentidele ei kohaldata tasaarvestuskokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata BRRD artikli 49 lõikes 3 ehk seaduse § 76 lõikes 3 sätestatut. Omavahendite ja kohustuste summa hulka arvatakse ka struktureeritud väärtpaberid, mis vastavad nimetatud tingimustele. Eelnimetatud võlainstrumentidest kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab nimetatud lõigu punktis 1 nimetatud põhisummale või punktis 2 nimetatud fikseeritud või suurenevale summale. Uued lõiked 41 ja 42. Uute lõigetega 41 ja 42 võetakse üle BRRD artikli 2 lõike 1 punktid 71a ja 71b. Kõlblikud kohustused on teisendatavad kohustused, mis vastavad teatud (§ 17 lõike 4 või § 19 lõike 7 punkti 1 ehk BRRD artikkel 45b või artikkel 45f par 2 p.a) tingimustele, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav, ning CRRi artikli 72a lõike 1 punkti b sätestatud teise taseme omavahendite instrumentide tingimustele. Allutatud kõlblikud instrumendid on instrumendid, mis vastavad kõigile CRRi artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artikli 72b lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel. Üks suurimaid muudatusi FELSis ongi see, et varasemalt kehtinud kõlblike kohustuste määratlus enam üldse ei kehti. Ja sellest tekkis kaks erinevat lähenemist – nüüd on uutele kõlblikkuse kriteeriumitele vastavad instrumendid (kohustused, inglise keeles eligible liabilities), sh allutatud kõlblikud kohustused (subordinated eligible liabilities) ja siis on eraldi teisendatavad kohustused, mis varasemalt olid ka nimetatud kõlblikeks kohustusteks aga nüüd on inglisekeelse nimetusega bailinable instruments. Osa teisendatavaid kohustusi aga võib ka nüüd olla käsitletavad kõlblike kohustustena. Aga mitte kõik kõlblikud kohustused ei ole teisendatavad kohustused. Ehk bail in ei saa teha osade kõlblike kohustuste suhtes, kuid miinimumnõuet nõuet saab nendega ikka täita. Praktikas oli see nõue ka kehtivas õiguses aga nõudena siis alles nüüd. Uus lõige 43 võtab üle BRRD artikli 45b lõike 3. Kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtjast krediidiasutuse olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi emiteeritud kohustused, arvatakse selle 57 kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka juhul, kui kohustused on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; selliste kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle ja sellised kohustused ei ületa kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste, kohustuste, mille suhtes kohaldatakse allahindamise ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle asjakohasel juhul individuaalse või konsolideeritud omavahendite summat. Uus lõige 71 võtab üle BRRD artikli 45c lõike 2 viimased alalõiked sätestades Finantsinspektsioon kohustuse hinnata juhul kui kriisilahenduskava näeb ette krediidiasutuse likvideerimise tavalises maksejõuetusmenetluses, kas miinimumnõuet piirata summani, mis on piisav kahjumi katmiseks. Finantsinspektsioonil tuleb hinnata piirangut eelkõige seoses võimaliku mõjuga finantsstabiilsusele ja ülekandumise riskile finantssüsteemis. Uus lõige 72 sätestab, et miinimumnõude puhul ei võeta arvesse neid kohustusi, kus krediidiasutus ei ole lepingulistesse sätetesse lisanud kohustuste teisendamise õiguse kohaldumise võimaluse. Lõike 8 muutmisega täpsustatakse rahandusministrile antud volitusnormi täpsustada määrusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude arvutamise aluseid. Eelkõige on vajalik sätestada määruses omavahendite ja kohustuste miinimumnõude arvutamiseks vajalikud valemid, mida seaduse tasandil ei ole võimalik sisse kirjutada. Miinimumnõude arvutamise alused tulenevad seadusest. Uus lõige 91 võtab üle BRRD artikli 45c lõike 9, millega tuleb Finantsinspektsioonil oma otsuses kehtestada miinimumnõue esitada selle otsuse põhjendused koos asjakohaste hinnangutega. Finantsinspektsioon vaatab otsustamisel iga hinnangu põhjendamatu viivituseta (inglise keelses direktiivis „without undue delay“) läbi, arvestades võimalikke muutusi KAS § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendava kapitali suunise nõude tasemes. Lihtsustatult peab Finantsinspektsioon esitama koos miinimumnõude otsusega põhjendused ja kui järelevalve muudab KAS 1042 nõude taset, siis kriisilahendusüksus peab vaatama üle ka miinimumnõude otsuse. Uued lõiked 12 kuni 14. Uute lõigetega võetakse üle BRRD artikkel 45k ehk mõjutuseks ja nö nõuete täitmisele sundimiseks mõeldud meetmed. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude mitte täitmisel võib Finantsinspektsioon kohaldada erinevaid mõjutusmeetmeid. Sealhulgas õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad asjaolud; kohaldada omakapitali jaotamise piiranguid; kasutada varajase sekkumise meetmeid; määrata sunniraha; kasutada järelevalvele antud õigusi krediidiasutus nõuete täitmisele sundida. Ühtlasi on Finantsinspektsioonil õigus igal ajahetkel hinnata, kas krediidiasutus on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusel on kohustus konsulteerida nii enda järelevalvet teostava üksusega kui ka Eesti Pangaga administratiivsete 58 mõjutus- ja sunnimeetmete kasutamisel. Ideaalis peaks Finantsinspektsioon hindama, milline meede kõige mõistlikum, proportsionaalsem ja tõhusam, selleks, et sundida krediidiasutu miinimumnõudeid täitma. Seaduse täiendamine §-ga 171. Uues § 171, millega võetakse üle BRRD artikli 45b lõiked 5–9 sätestatakse kõlblike kohustuste erisused. Finantsinspektsioonile antakse õigus otsustada, et kriisilahendussubjektid, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ega kriisilahendussubjektid, kelle suhtes kohaldatakse seaduse § 181 lõikeid 1 või 2, võib Finantsinspektsioon otsustada, et osa konsolideerimisgrupi nõudest kuni summani, mis on kas 8 protsenti ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, täidetakse omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud kohustustega, kui allutamata kohustustest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on nõuete rahuldamise järjekorras sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja konverteerimise õigust ei kasutata; kui on risk, et tulenevalt allahindamise ja konverteerimise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest, kannavad kõnealuste kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral ja kui omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja tagamaks, et võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid vastasel korral kandnud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral. Lõikega 2 võetakse üle BRRD artikkel 45b lõike 5 teine alalõige, mis sätestab, et kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamisest, sellisest klassist enam kui 10 protsenti, hindab Finantsinspektsioon riski, kas tulenevalt allahindamise ja konverteerimise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest, kannavad nimetatud kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral. Lõigetega 3 kuni 6 võetakse üle BRRD artikkel 45b lõige 6. Käesoleva paragrahvi lõike 1, § 174 lõike 11 ja käesoleva seaduse § 174 lõike 6 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult. Krediidiasutuse omavahendid, mida kasutatakse kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud miinimumnõude täitmiseks. Lõigetega 5–8 võetakse üle BRRD artikkel 45b lõige 8. Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud õigust kriisilahendussubjektide suhtes, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõigete 1–2 või 3 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimustest, ning seda kuni 30 protsenti kõigi kriisilahendussubjektide puhul, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli § 181 lõigete 1–2 või 3 ning kelle puhul Finantsinspektsioon teeb kindlaks konsolideerimisgrupi nõude. Finantsinspektsioon kaalub miinimumnõude määramisel, kas eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud ning et pärast vastavate meetmete 59 võtmist ei ole Finantsinspektsiooni poolt nõutava aja jooksul võetud abimeetmeid või kindlakstehtud oluliselt pärssivat asjaolu ei saa kõrvaldada ühegi meetme või õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju. Kui Finantsinspektsioon leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või täiendavate omavahendite nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõigete 1–2 või 3, kuulub 20 protsendi kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste hulka, kelle puhul Finantsinspektsioon teeb kindlaks miinimumnõude. Esimeses ja teises lõigus nimetatud protsendimäära kohaldamisel ümardab Finantsinspektsioon arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni. Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus teeb oma otsuse üksnes pärast järelevalve üksusega konsulteerimist. Lõiked 9 ja 10 sätestab Finantsinspektsioonile kohustuse arvestada kõlblike kohustute osas otsuse tegemisel kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavus, selliste instrumentide hinnastamine (olemasolu korral) ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminev aeg; et selliste kõlblike kohustuste instrumentide summa, mis vastavad kõigile asjakohastele tingimustele ning mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta alates kuupäevast, mil tehti otsus miinimumnõuete kvantitatiivseks kohandamiseks; et nende instrumentide kättesaadavus ja summa, mis vastavad kõigile CRRi artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud CRR artikli 72b lõike 2 punkti d puhul; kas selliste kohustuste summa, mis on välistatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavalises maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega. Kui välistatud kohustuste summa ei ületa 5 protsenti kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, ei loeta välistatud summat oluliseks. Kui summa ületab seda künnist, hindab Finantsinspektsioon välistatud kohustuste olulisust; et kriisilahendussubjekti ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil ning stabiilsus ja majandusele kasu toomise suutlikkus ning võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele. Seaduse täiendamine §-ga 172. Uue §-ga 172 sätestatakse miinimumnõude määratlemine. Lõikega 1 võetakse üle BRRD artikkel 45c lõige 1. Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus peab määrama pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks miinimumnõude. Nõude määramisel peab ta arvestama vajadust tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahendusmeetme ja -õiguse kohaldamisega kriisilahendussubjekti suhtes, rakendades vajaduse korral ja kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet; vajadust tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjatel, kes on krediidiasutus või muu konsolideerimisgrupi kuuluv ettevõtja, kes ei ole kriisilahendussubjekt, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi, tagamaks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet või allahindamise ja konverteerimise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ja oleks võimalik taastada asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud krediidiasutuse tegevusluba; vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduskavas 60 eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud tegevusluba; krediidiasutuse suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil; krediidiasutuse maksejõuetusel negatiivse mõju ulatus finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele krediidiasutustele ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest kõnealuste teiste krediidiasutuste või ülejäänud finantssüsteemiga. Lõikega 2 võetakse üle BRRD artikkel 45c lõige 2. Kui kriisilahenduskavas on ette nähtud kriisilahenduse meetme võtmine või vastavalt seaduse § 56 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud asjaomasele stsenaariumile tuginedes, peab miinimumnõue võrduma summaga, mis on piisav potentsiaalse kahjumi täielikuks katmiseks. Kriisilahendussubjekt ja selle tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kuid mitte kriisilahendussubjektid, rekapitaliseeritakse tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata sobivaks ajavahemikuks, ent mitte kauemaks kui üks aasta tegevusi, mille jaoks neile on antud tegevusluba. Lõikega 3 võetakse üle BRRD artikkel 45c lõige 3. Kriisilahendussubjektide puhul saadakse miinimumnõude summa arvutamisel koguriskipositsioonist, liites kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab CRRi artikli 92 lõike 1 punkti c ja täiendavate omavahendite kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus CRRi artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja täiendavate omavahendite nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist. Samuti tuleb kriisilahendussubjektide puhul miinimumnõude summa arvutamisel koguriskipositsiooni näitajast liites kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab CRRi artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määrale konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus CRRi artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määrale konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist. Lõige 5 sätestab individuaalse nõude kehtestamisel Finantsinspektsioonile nõude kasutada asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hiljutisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahenduse meetmetest, ning kohandada pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist täiendava omavahendite nõude osas vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue. Lihtsustatult annab antud säte kriisilahendusasutusele õiguse või võimaluse kohandada miinimumnõuet kas üles või allapoole tulenevalt siis eelistatud kriisilahendusstrateegiast. Kui on näiteks teada, et kriisilahenduskavas nähakse ette likvideerimismenetlus, siis ei ole vaja krediidiasutuselt nõuda nii kõrget miinimumnõude täitmist kui see on tavaarvutuste kohaselt. 61 Lõige 6 võimaldab Finantsinspektsioonil suurendada arvutatud miinimumnõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik tagamaks, et ettevõtja on võimeline säilitama kriisilahendusjärgselt piisava turuusalduse asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta. Lõige 7 piiritleb Finantsinspektsioonile antud õigust suurendada arvutatud miinimumnõuet sätestades summa võrdumise pärast kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamist kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude summa. Lõige 8 sätestab arvutatud miinimumnõude kohandamise väiksemaks, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turu usaldus ning tagada kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Välja arvatud asjakohasel juhul hoiuste tagamise või kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed. Lõige 9 sätestab arvutatud miinimumnõude summa kohandamise ülespoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Välja arvatud asjakohasel juhul hoiuste tagamise või kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed. Lõige 10 võtab üle nõuded BRRD artikkel 45c lõikest 8. Kui Finantsinspektsioon eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid on võimalik mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse miinimumnõue kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et: katta seaduse § 72 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste summa; tagada, et seaduse § 172 lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud. Seaduse täiendamine §-ga 173. Uue paragrahviga sätestatakse nõuded miinimumnõude määramisele isikutele, kes ei ole kriisilahendussubjektidele. Lõige 1 BRRD artikkel 45c lõike7. Krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, saadakse miinimumnõue arvutamisel koguriskipositsioonist liites kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatavatele CRRi artikli 92 lõike 1 punkti c ja täiendava omavahendite nõuetele, ja rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavus CRRi artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja täiendavate omavahendite nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust. Lõige 2 sätestab miinimumnõude krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, mis näeb ette, et miinimumnõue arvutamisel koguriskipositsiooni näitajast saadakse liites kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatava CRRi artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määrale rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada 62 vastavus CRRi artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määrale pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust. Lõiked 3–8 võtavad üle BRRD artikkel 45c lõike 7 nõuded. Finantsinspektsioon võtab individuaalse nõude kehtestamisel arvesse seaduse § 55 lõikes 8 ning § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud tingimusi. Lõige 4 täpsustab, et Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusel tuleb kasutada rekapitaliseerimise summade määramisel asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest, ning kohandab pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist täiendatavate omavahendite kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks asjaomase krediidiasutuse suhtes pärast kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupile kohaldatav nõue. Lõikega 5 antakse Finantsinspektsioonile võimalus suurendada miinimumnõuet sobiva summaga, mis on vajalik tagamaks, et pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist on ettevõtja võimeline säilitama sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse. Kui kohaldatakse võimalust suurendada miinimumnõuet sobiva summaga, siis peab see summa võrduma pärast kapitaliinstrumentide allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupile kohaldatava KAS § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud KAS § 8646 lõikes 1 nimetatud nõue. Lõige 6 sätestab piirangu minimaalsele miinimumnõudele sätestades, et kui summat kohandatakse allapoole. Ehk kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et tagada pärast kapitaliinstrumentide allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi turu usaldus ning tagada krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud hoiuste tagamise või kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed. Lõige 7 sätestab kohustuse miinimumsummat kohandada ülespoole. Seda tuleb teha juhul kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja hoiuste tagamise või kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed. Lõige 8 võtab üle BRRD artikkel 45f lõiked 1 kuni 5 sätestades. et krediidiasutused, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjad, ent ei ole ise kriisilahendussubjektid, täidavad käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõudeid individuaalselt. 63 Lõige 9 näeb ette, et Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet krediidiasutuse suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt. Lõige 10 sätestab erisuse andes võimaluse Euroopa liidus tegutsev emaettevõtjale, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ent on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, täita miinimumnõudeid konsolideeritud alusel. Lõige 11 võimaldab teatud keskse struktuuriga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgida krediidiasutustel, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kõik kriisilahendussubjektid, kelle suhtes ei kohaldata konsolideerimisgrupi nõuet, kohaldada miinimumnõuet individuaalselt. Lõige 12 võtab üle BRRD artikkel 45 lõike 2 sätestades, millega miinimumnõue tuleb täita. Nendeks on kas kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvalt krediidiasutuselt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; või kohustused, mis vastavad CRRi artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud CRR artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 puhul; või kohustused, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks; või kohustused, mille suhtes kohaldatakse allahindamise ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; või kohustused, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus; või kohustused, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil; või mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral; või millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel; või esimese taseme põhiomavahendid; või muud omavahendid, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle. Seaduse täiendamine §-ga 174. Uue §-ga 174 sätestatakse miinimumnõuded globaalsete süsteemselt oluliste kriisilahendussubjektide ja kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks. 64 Lõige 1 võtab üle BRRD artikkel 45d lõike 1. Kui Finantsinspektsioon on globaalselt süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kehtestab ta käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõude, mis koosneb CRRi artiklites 92a ja 494 nimetatud nõuetest ja täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest, mille Finantsinspektsioon on ettevõtjale määranud. Lõige 2 võtab üle BRRD artikkel 45d lõike 2. Kui Finantsinspektsioon on kolmanda riigi globaalsete süsteemselt olulise krediidiasutuse Euroopa Liidus tegutseva olulise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kehtestab ta miinimumnõude, mis koosneb CRRi artiklites 92a ja 494 nimetatud nõudetest ja täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest, mille Finantsinspektsioon on ettevõtjale määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja kohustustega, mis vastavad seaduse § 19 ja § 81 (BRRD artikkel 45f ja artikkel 89 lõige 2) tingimustele. Lõige 3 võtab üle BRRD artikkel 45d lõike 3. Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud nõue ei ole piisav, et täita seaduse miinimumnõudele sätestatud tingimusi. Lõige 4 võtab üle BRRD art 45d lõike4. Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus on kriisilahendussubjekt, arvutab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa iga kriisilahendussubjekti osas eraldi ning Euroopa Liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt. Lõige 5 võtab üle BRRD art 45d lõike 5. Otsuses kehtestada täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue tuleb Finantsinspektsioonil esitada selle otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elementide täielik hinnang, ning Finantsinspektsioon vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupi või kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste Euroopa Liidus asuvate tütarettevõtjate suhtes kohaldatava täiendavate omavahendite nõude tasemes. Lõige 6 võtab üle BRRD art 45b lõike 4. Ilma, et see piiraks seaduse § 181 lõigetes 1–2 või § 174 lõike 1 punktis 1 (BRRD art 45d lõike 1 p. a) sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagavad Finantsinspektsioon, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse seaduse § 181 lõikeid 1–2 või sama paragrahvi lõiget 3 (BRRD art 45c lõike 5 või 6), täidavad seaduse § 18 (BRRD artikkel 45e) nimetatud nõudest osa, mis võrdub kaheksa protsendiga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või seaduse § 17 lõikes 4 (ehk BRRD art 45b lõike 3)nimetatud kohustusi. Lõige 7 Finantsinspektsioon võib lubada, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse seaduse § 181 lõigetega 1–2 või lõikes 3 (BRRD art 45c lõike 5 või 6), täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8 protsenti, kuid suurema osa kui summa, mis saadakse rahandusministri seaduse § 17 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud valemi alusel. Põhimõtteliselt valem, mis rahandusministri määrusesse läheb on järgmine (1-X1/X2) x 8 % kohustuste kogusummast, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või muid lubatud kohustusi, eeldusel et on täidetud kõik määruse (EL) 65 nr 575/2013 artikli 72b lõikes 3 sätestatud tingimused, kui, järgides kõnealuse määruse artikli 72b lõike 3 alusel võimalikku vähendamise piirmäära, kusjuures X1 = 3,5 % koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning X2 = summa on 18 % koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning kombineeritud puhvri nõude summa. Selle seadusesse kirjutamine oleks aga ilmselgelt liiga keeruline ning ebamõistlik ning rahandusministri määruses saaks selle paremini lahti kirjutada. Lõige 8 Kui kriisilahendussubjekti puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõikeid 1–2 (BRRD art 45c lõike 5), viib käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamine nõudeni, mis moodustab rohkem kui 27 protsenti tema koguriskipositsioonist, piirab Finantsinspektsioon asjaomase kriisilahendussubjekti puhul seda osa seaduse § 18 nimetatud nõudest, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud kohustustega, summani, mis moodustab 27 protsenti koguriskipositsioonist, kui Finantsinspektsioon on seisukohal, et juurdepääsu kriisilahendusfondile ei peeta kriisilahendussubjekti kriisilahenduskavas kriisilahenduse võimaluseks ning kui see ei ole kohaldatav, võimaldab seaduse §-s 18 (BRRD artikkel 45e) nimetatud nõue kriisilahendussubjektil täita seaduse § 78 lõigetes 3 ja 6 (BRRD artikli 44 lõikes 5 või 8) nimetatud nõudeid. Lõige 9 kohustab Finantsinspektsiooni võtma hindamise käigus arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu. Lõige 10 sätestab erisuse lõikele 7 ehk välistab selle kohaldumise kriisilahendussubjektide suhtes, kelle suhtes kohaldatakse seaduse § 181 lõiget 3 (BRRD artikkel 45c lõike 6). Lõikega 11 võetakse üle BRRD art 45b lõige 7. Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 6 (BRRD artikkel 45b lõige 4) sätestatule võib Finantsinspektsioon otsustada, et seaduse §-s 18 (BRRD artikkel 45e) nimetatud nõue täidetakse nende kriisilahendussubjektide poolt, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või muude asjakohaste kohustustega, niivõrd, kuivõrd tulenevalt kriisilahendussubjekti kohustusest täita kombineeritud puhvri nõuet ja CRRi artiklis 92a ning seaduse § 181 lõike 1–2 ja § 18 nimetatud nõudeid, ei ületa valemi Ax2+Bx2+C kohaldamisel kõnealuste omavahendite, instrumentide ja kohustuste summa järgmistest summadest suuremat summat: 8 protsenti ettevõtja kohustuste, sealhulgas omavahendite, kogusummast või summat, mis saadakse kahekordse CRRi artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud nõude, kahekordse täiendavate omavahendite nõude ja kombineeritud puhvri nõude liitmisel. Lõikega 12 antakse kriisilahendusasutusele või konsolideerimisgrupile kolme aastane üleminekuaeg miinimumnõude täitmisele hetkest kui on isik tuvastatud globaalselt süsteemne olulisus. Paragrahv 18 muutmine. Kehtivas §-s 18 on sätestatud miinimumnõude kohaldamine konsolideerimisgrupi suhtes. Uue lõike 11 lisamisega võetakse üle BRRD artikkel 45e lõige 1 ehk kriisilahendussubjekti miinimumnõuded kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel. 66 Lõike 2 muutmine on seotud BRRD artikkel 45e lõike 2 üle võtmisega. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kehtestab ta miinimumnõude kriisilahendussubjektile või kogu konsolideerimisgrupile, võttes seejuures arvesse seaduse § 17 lõikes 7 sätestatut ja asjaolu, kas vastavalt kriisilahenduskavale toimub kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kriisilahendus eraldiseisvalt. Uued lõiked 21 ja 22. Lõikega 21 võetakse üle BRRD artikkel 45a lõige 2, millega vabastatakse miinimumnõude täitmise kohustusest vabastatud hüpoteekkrediidiga tegelevaid krediidiasutusi ka konsolideerimisgrupi koosseisu konsolideeritud konsolideerimisgrupi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude koosseisust. Lõikega 22 võetakse üle BRRD artikkel 45e lõige 3. Kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul otsustab Finantsinspektsioon tulenevalt konsolideerimisgrupi solidaarsusmehhanismist ja eelistatud kriisilahendusstrateegiast, millised kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused täidavad miinimumnõudeid, tagamaks, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna täidab konsolideeritud tasandi miinimumnõuet. Finantsinspektsioon selgitab krediidiasutusele, kuidas konsolideerimisgrupi ettevõtjad peavad miinimumnõudeid kooskõlas kriisilahenduskavaga täitma. Lõike 3 muutmisega võetakse üle BRRD artikkel 45h lõike 1 esimene alalõige. Finantsinspektsioon peab tegema endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele sellise nõude summa, mida kohaldatakse konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes, ning sellise nõude summa, mida kohaldatakse individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt. Uued lõiked 31 ja 32 sätestab nõude, et ühisotsus peab olema igakülgselt põhjendatud. Selle esitab Finantsinspektsioon kui ta on tema kriisilahendusasutus kriisilahendussubjektile; kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutusele, kes ei ole kriisilahendussubjekt; konsolideerimisgrupi Euroopa liidus tegutsevale emaettevõtjale, kes ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt. Ühisotsuses võib ette näha, et kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud seaduse § 19 lõikele 7 (BRRD art 45f lõige 2) vastavaid piisavaid instrumente, täidab seaduse § 173 lõikes 1 (BRRD art 45c lõike 7) nimetatud nõude vastavalt osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis vastavad seaduse § 19 lõikele 7 (BRRD art 45f lõike 2) nõuetele ja, mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud. Uute lõigetega 41–42 võetakse üle BRRD artikkel 45h lõige 2. Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt oluline krediidiasutus on kriisilahendussubjekt, arutab Finantsinspektsioon kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega CRRi artikli 72e kohaldamist ja kohandamist ning lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga nendes kokku, et minimeerida või kõrvaldada erinevus seaduse § 174 lõikes 4 punktis 1 (BRRD artikkel 45d lõike 4 p. a) ja nimetatud EL määruse artiklis 12 osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul ning seaduse § 174 lõikes 4 punktis 2 ehk BRRD artikkel 45d lõike 4 punkt b ja nimetatud EL määruse artiklis 12 osutatud summade summa vahel. Erisust võib kohaldada tingimusel, et seda kohaldatakse seoses koguriskipositsiooni 67 arvutamise erinevustega asjaomaste liikmesriikide vahel, kohandades nõude suurust; seda ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevaid erinevusi. seaduse § 174 lõikes 4 punktis 1 (BRRD art 45d lõike 4 p. a) ja partiklis 12 osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul ei tohi olla väiksem kui seaduse § 174 lõikes 4 punktis 2 (BRRD art 45d lõike 4 p. b) ja CRRi artiklis 12 osutatud summade summa. Lõike 6 muutmisega võetakse üle BRRD art 45h lõike 4. Kui Finantsinspektsioon ei jõua nelja kuu jooksul teiste lepinguriigi kriisilahendusasutustega ühisotsusele lõikes 18 nimetatud konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramisel, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse kriisilahendussubjekti miinimumnõude määramise kohta, arvestades asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuste, kes ei ole kriisilahendussubjektid, kohta koostatud hinnanguid ja konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse, kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev, arvamusega. Uute lõigetega 61–62 võetakse üle BRRD art 45h lõike 5. Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise seaduse § 19 (BRRD artiklis 45f) nimetatud nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse suhtes individuaalselt, teeb Finantsinspektsioon otsuse tütarettevõtjast krediidiasutuse osas, kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt arvesse ning kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev siis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse võetud nõuetekohaselt. Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab Finantsinspektsioon lõikes 61 nimetatud otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve teeb. Lõikega 63 võetakse üle BRRD art 45h lõike 6. Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruse ega sellise nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalselt. Kui Finantsinspektsioon on tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahendusasutus, siis otsus tehakse sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalselt. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, siis otsus tehakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt lõikele 6. Lõike 8 muutmine annab Finantsinspektsioonile õiguse esitada kaebus konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse miinimumnõude määratlemist osas EBAle, kuid seda ei saa esitada peale 4 kuulise ühisotsustusmenetluse möödumist või ühisotsusele jõudmist. Uued lõiked 81–83. Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, siis ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigust Euroopa Pangandusjärelevalvele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase ei ületa 2 protsenti seaduse § 18 nimetatud nõude koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt CRRi artikli 92 lõikele 3 ning on kooskõlas seaduse 68 § 173 lõikega 1. Kui EBA ei ole ühe kuu jooksul kasutanud õigus vahendajarollile, siis kohaldab Finantsinspektsioon krediidiasutusest tütarettevõtjale enda otsust. BRRD artikkel 45h lõikest 8 tulenevalt koordineerib Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus koostöös järelevalvet teostava asutusega krediidiasutuste miinimumnõuete täitmist, ning teevad vastavalt käesolevale paragrahvile otsuseid samaaegselt kriisilahenduskavade väljatöötamise ja ajakohastamisega. Lõike 10 muutmine sätestab kohustuse ühisotsus või selle puudumisel tehtud otsus regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. Sellega võetakse üle BRRD artikkel 45h lõige 7. Seaduse täiendamine §-ga 181. Uue §-ga 181 sätestatakse konsolideerimisgruppi kuuluva kriisilahendussubjekti erisused. Lõigetega 1 ja 2 võetakse üle BRRD artikkel 45c lõige 5. Kriisilahendussubjektidele, kes on globaalselt olulised ja, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, on kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi ja rekapitaliseerimise summast tulenev miinimumnõude tase vähemalt võrdne 13,5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1, ja 5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisilahendussubjektid täidavad miinimumnõude taseme, mis on võrdne 13,5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 1, ja 5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 2, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud kohustusi. Lõige 3 Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast oma finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada eelnimetatud nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kes ei ole globaalselt oluline, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib Finantsinspektsiooni hinnangul mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski. Lõige 4 sätestab, et nimetatud otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis; kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust ja ulatust, mil kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita seaduse § 18 nimetatud nõue. Lõige 5 annab õiguse ilma käesoleva paragrahvi otsuseta teha miinimumnõude otsus seaduse § 171 lõike 1 kohaselt ehk nõuda omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustuste allutamist teatud tasemel. Lõikes 6 sätestatakse kaheks aastaks lõikes 1 ja 3 sätestatud nõuetest välistused juhul kui Finantsinspektsioon on rakendanud kohustuste teisendamise meedet; kriisilahendussubjekt kasutab kriisilahenduses erasektori lahendust, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või teisendatud esimese taseme instrumentideks või kriisilahendussubjekti suhtes on kohaldatud kohustuste allahindamise või teisendamise õigust, et rekapitaliseerida kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta. Lõikes 7 sätestatakse üleminekuaeg lõikes 1 ja 3 nimetatud miinimumnõuete kohaldamisele kolme aasta jooksul kui kas krediidiasutus või konsolideerimisgrupp on määratletud kriisilahendustingimustele vastavaks. 69 Paragrahv 19 muutmine. Kehtiva § 19 sätestab miinimumnõude kohaldamise alused konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutuse suhtes. Lõikega 1 kohustatakse Finantsinspektsiooni kehtestama miinimumnõue konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Selle kehtestamisel tuleb arvesse võtta seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud omavahendite seadmise kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili ja miinimumnõuet konsolideerimisgrupi tasandil. Lõige 2 tuleneb BRRD artikkel 45f lõike 1 nõuetest. Krediidiasutused, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjad, ent ei ole ise kriisilahendussubjektid, täidavad miinimumnõuet individuaalselt. Lõige 3 tuleneb BRRD artikkel 45a lõikest 2. Krediidiasutus, kes on vabastatud individuaalse miinimumnõude täitmisest, ei kuulu miinimumnõude täitmisele ka konsolideeritud alusel. Lõige 4 annab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusele võimaluse pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevat nõuet krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt. Lõige 5 sätestab erisuse Euroopa liidus tegutsevatele emaettevõtjatele, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ent on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad, täita miinimumnõudeid konsolideeritud alusel. Lõige 6 sätestab, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgib krediidiasutuse, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kõik kriisilahendussubjektid, kelle suhtes ei kohaldata seaduse § 18 lõike 22 ehk BRRD artikkel 45e lõike 3 kohast nõuet, § 173 lõigete 1 ja 2 BRRD art 45c lõike 7 kohast nõuet individuaalselt. Lõige 7 täpsustab, et miinimumnõue, mida kohaldatakse antud paragrahvis nimetatud krediidiasutuste suhtes, määratakse kindlaks vastavalt seaduse §-le 18 BRRD art 45h ja § 81 lõikele 6 BRRD art 89, kui see on kohaldatav, ning vastavate sätestatud miinimumnõuete alusel. Lõikega 8 võetakse üle BRRD artikkel 45f lõige 2. Miinimumnõue käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud ettevõtjatele täidetakse kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; või kohustustega, mis vastavad CRRi artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud kõnealuse (EL) määruse artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 puhul; või kohustustega, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks; või kohustustega, mille suhtes 70 kohaldatakse allahindamise ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; või kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja; või kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil; või kohustustega, mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral; või kohustustega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja krediidikvaliteedi alusel; või esimese taseme põhiomavahenditega; või muude omavahenditega, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle. Lõikega 9 võetakse üle BRRD artikkel 45f lõike 3. Finantsinspektsioon võib loobuda miinimumnõude sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt. Loobumise õiguse andmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; kriisilahendussubjekt täidab miinimumnõuet konsolideeritud alusel; puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle suhtes on võetud kriisilahendusmeede; kriisilahendussubjekt tõendab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on Finantsinspektsiooni järelevalvet teostava üksuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega; kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat; kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest. Lõikega 10 võetakse üle BRRD art 45f lõike 4. Finantsinspektsioon võib loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud Eestis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; või emaettevõtja täidab seaduse miinimumnõude konsolideeritud alusel selles liikmesriigis; või puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on kriisilahendusmeedet kasutatud, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud kasutusele kriisilahendusmeede või kasutatud allahindamise või teisendamise õigust; emaettevõtja tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega; emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat; 71 emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda. Lõikega 11 võetakse üle BRRD artikkel 45f lõike 5. Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1 ja 2 (BRRD art 45f lõike 3 p. a ja b) sätestatud tingimused on täidetud, võib Finantsinspektsioon lubada tütarettevõtjal seaduse miinimumnõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele: garantii antakse vähemalt summas, mis on samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse; garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on kohaldatud allahindamise või teisendamise õigust, olenevalt sellest, kumb toimub varem; garantii on tagatud asjaõigusseaduse § 3141 määratletud finantstagatiskokkuleppe (direktiivis viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ art 2 par 1 p. a) kaudu vähemalt 50 protsendi ulatuses selle summast; garantii tagatis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 nõuetele ja see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta tagatud summa, nagu on nimetatud käesoleva lõike punktis 3; garantii tagatis on koormamata ja seda eelkõige ei kasutata muu garantii tagatisena; tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab samale lõpptähtaja tingimusele, nagu on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1, ning puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede. Lõige 12 sätestab lõike 10 punkti 7 kohaldamisel erinõude kriisilahendussubjektile esitada Finantsinspektsiooni nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab muul viisil rahuldavalt, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale. Paragrahvi 20 muutmine. Kehtiv § 20 sätestab miinimumnõude kohaldamise erisused. Uue lõikega 3 võetakse üle BRRD art 45g. Finantsinspektsioon võib jätta osaliselt või täielikult kohaldamata miinimumnõude keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes kui krediidiasutus ja keskasutus on asutatud Eestis ja nende mõlema üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon; nii krediidiasutus kui ka keskasutus kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; keskasutuse ning sellega püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused on nende solidaarsel vastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused; keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal; kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele; asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab seaduse § 18 lõikes 22 (BRRD artikkel 45e lõige 3) nimetatud nõuet; puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel. Paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1; § 28 Lõike 5 punktis 6, § 42 lõike 1 punktis 4, lõike 2 punktides 1 ja 3, § 52 lõike 3 punktis 4, § 71 lõike 1 sissejuhatavas lauses, § 71 lõikes 5; 72 lõikes 4, 73 lõigetes 1, 2 ja 21, § 74 lõigetes 2, 3 ja 5 ja § 78 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „kõlblikud“ sõnaga „teisendatavad“. Muudatus tuleneb varasemalt kasutusel olnud termini „kõlblikud kohustused“ 72 kaheks jagamist – nüüd on osad kõlblikud kohustused ümber nimetatud teisendatavateks kohustusteks (inglise keeles bailinable liabilities). Sarnaselt eelmainitud muudatusele tuleneb ka § 55 lõike 8 muudatus termini „kõlblikud kohustused“ kaheks jagamist. Paragrahvi 22 muutmine. Kehtiv § 22 sätestab nõuded kohustuste teisendamise õiguse sätestamisele lepingutes. Lõike 1 sissejuhatava lause muutmine on seotud BRRD artikli 55 lõikega 1 ning täpsustab, et sellised tingimused võivad tuleneda ka vastava instrumendi enda tingimustest ja seega instrumendi omandaja peab ostmisel nendega nõustuma. Uus lõige 11 võtab üle BRRD artikli 55 lõike 1 teises alalõikes sätestatud kriisilahendusasutuse ehk Eestis Finantsinspektsiooni õiguse lubada mitte täita lepingu tingimustele seatud nõudeid kui miinimumnõue on võrdne krediidiasutuse kahjumi katmise summaga, ning nimetatud lepingutingimusi, ei võeta miinimumnõude täitmisel arvesse. Uute lõigetega 21–24 võetakse üle BRRD artikkel 55 lõige 2. Kui krediidiasutuse hinnangul on nõuded kohustuse suhtes kohaldatavatesse lepingulistesse sätetesse õiguslikult või muul viisil teostamatud, siis teavitab ta Finantsinspektsiooni sellisele järeldusele jõudmisest, kaasa arvatud kohustuse klassi määramisest ja kõnealuse järelduse tegemise põhjendustest. Kui Finantsinspektsioon on saanud krediidiasutuselt teate, siis peatatakse nõutavate tingimuste lepingulistesse sätetesse lisamise kohustus automaatselt. Kui aga Finantsinspektsioon jõuab järeldusele, et tingimuste lisamine lepingulistesse sätetesse ei ole õiguslikult või muul viisil teostamatu, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkus, siis nõuab ta mõistliku aja jooksul nende lepingulise tingimuste lisamist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt tavade muutmist, mis puudutavad erandi tegemist nõudeõiguste teisendamise lepingulisest tunnustamisest. BRRD artikkel 55 lõikest 7 tulenevalt võib Finantsinspektsioon täpsustada nende kohustuste kategooriad, mille puhul ettevõtja teeb kindlaks, et lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil teostamatu. Finantsinspektsioon tugineb vastavale regulatiivsele standardile, mille EBA välja töötab. Seaduse täiendamine uue §-ga 222. Uue § 222 võetakse üle BRRD artikkel 45i lõiked 1 kuni 4 miinimumnõudega seotud andmete esitamise osas. Lõige 1. Krediidiasutus on kohustatud koostama miinimumnõude täitmisega seotud Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47) artikli 15 alusel kehtestatud aruandeid. Lõige 2. Finantsinspektsioon võib vajadusel nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid lühemate perioodide kohta kui Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel kehtestatud aktis sätestatud. Lõige 3. Krediidiasutused, kelle kriisilahenduskavas on ette nähtud likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse alusel, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid esitama ei ole kohustatud. 73 Seaduse täiendamine uue §-ga 223. Uue § 223 võetakse üle BRRD artikkel 71a sätestades peatamise õiguse lepinguline tunnustamise nõuded kriisilahenduses. Lõige 1 sätestab krediidiasutusele või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale isikule kohustuse sõlmitavas või kolmanda riigi õigusega reguleeritavas finantslepingus kokku leppima, et võlausaldaja või kohustuse aluseks oleva lepingu teine pool nõustub, et Finantsinspektsioon võib kasutada finantslepingu suhtes kohustusi tulenevalt seaduse § 43 lõikele 2 õigust peatada või piirata õigusi ja, ning tunnustavad oma seotust artikli 68 nõuetega. Lõige 2 annab Finantsinspektsioonile kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus õiguse nõuda, et krediidiasutuse emaettevõtja tagaks, et nende kolmanda riigi tütarettevõtjad lisavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantslepingute tingimused. Antud tingimuse lisamine on vajalik selleks, et välistada, et kriisilahendusasutuse volituste kasutamine emaettevõtja õiguste ja kohustuste peatamiseks või piiramiseks on asjakohane alus ennetähtaegselt lõpetamiseks, peatamiseks, muutmiseks, tasaarveldamiseks, kasutusõiguste kasutamiseks või nende lepingute suhtes huvide tagamiseks. Lõige 3 võimaldab Finantsinspektsioon kohaldada peatamise õiguse lepingu tunnustamise nõudeid ka kolmanda riikide tütarettevõtja suhtes, kes on krediidiasutus; investeerimisühing (või oleks investeerimisühing, kui nende peakontor asuks mõnes lepinguriigis), või finantseerimisasutus. Lõikega 4 sätestatakse kohaldatavuse ulatus. Peatamise õiguse lepingulise tunnustamise kohustust kohaldatakse kõigi finantslepingute suhtes, mis loovad uue kohustuse või muudavad oluliselt olemasolevat kohustust või millega nähakse ette õigus kasutada ühte või mitut lõpetamisõigust või tagatistest tulenevate õiguste jõustamise õigust, mille suhtes kohaldatakse kohustuste peatamise õigust, kui finantslepingule kehtiks Eesti õigus. Lõige 5 toonitab, et isegi kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida nõudeid ja ei pane vastavatesse lepingutesse peatamise õiguse tingimusi ning lepingu osapool ei kinnita neid, siis see ei takista Finantsinspektsiooni kohaldamast kohustuste peatamise õigust. Lihtsalt lepingupooled saavad sellest teada alles juhul kui Finantsinspektsioon sellekohase otsuse teeb. Paragrahvi 28 muutmine. Kehtivas § 28 on sätestatud kriisilahenduskava koostamise alused. Lõike 11 muutmine tuleneb BRRD artikli 13 lõike 4 teisest lõigust. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi, mis koosneb mitmest kriisilahenduse alamkonsolideerimisgrupist, Finantsinspektsioon esitatakse seaduse § 55 lõikes 1 ehk BRRD artikli 12 lõike 3 punktis aa nimetatud kavandatavad kriisilahenduse meetmed seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud ühises otsuses. Lõike 3 muutmine BRRD artikli 12 lõike 1 alamlõige 1. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi Finantsinspektsioon ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud Eestis, peab Finantsinspektsioon koostöös konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate finantsjärelevalve asutustega ja konsulteerides konsolideerimisgruppi kuuluvate süsteemselt oluliste filiaalide finantsjärelevalve asutustega koostama konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja seda ka haldama. 74 Uue lõike 31 lisamisega võetakse üle BRRD artikkel 12 lõike 1 viimane alalõige. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas käsitletakse kõiki gruppi kuuluvaid kriisilahendussubjekte ning kriisilahenduse alamkonsolideerimisgruppe. Uue lõike 61 lisamine tuleneb BRRD artikli 10 lõike 6 alalõikest 1a, mis kohustab kriisilahendusasutust, Eestis Finantsinspektsiooni ajakohastada kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava peale kriisilahendusmeetmete või –õiguste kohaldamist. Paragrahvi 29 muutmine. Kehtiv § 29 sätestab kriisilahenduskavale esitatavad nõuded. Lõike 1 punkti 5 muutmine. Täpsustatakse BRRD artikkel 12 lõike 3 punktid d sätestatud nõuet kriisilahenduskavas esitatava informatsiooni osas, mis puudutab õiguslikke ja majanduslikke nüansse kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide eraldamisel, selleks et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine Uus lõike 11 lisamine tuleneb BRRD artikkel 10 lõike 6 alapunktist 1b. Lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud nõude täitmise tähtaegade määramisel tuleb arvestada omavahendite täitmiseks ette nähtud tähtaega. Lõike 2 punkt 2 muutmine tuleneb BRRD artikli 12 lõike 3 punktist a ja sellega määratakse kindlaks vastavate stsenaariumide rakendamiseks kriisilahendusmeetmed ja -õigused, sealhulgas ka kolmandates riikides asutatud isikute suhtes, kui seaduse nõuded on täidetud, mida on võimalik kohaldada kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kriisilahendussubjektide suhtes. Punkti 21 lisamine lõikesse 2 tuleneb BRRD artikkel 10 lõike 6 alapunktist 1b, kus tuuakse välja kriisilahendusmeetmete ja -õiguste mõju teistele konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele. Oleme kasutanud oma seaduses sõna üksus, mis meie hinnangul katab BRRD inglise keelset sõnastust: in respect of other group entities referred to in points (b), (c) and (d) of Article 1(1), the parent undertaking and subsidiary institutions. Lõike 2 punkt 3 muutmine tuleneb BRRD artikkel 12 lõike 3 punktist b. Analüüsitakse, millisel määral oleks kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi võimalik koordineeritult rakendada Euroopa Liidus asuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste suhtes, sealhulgas meetmeid ja õigusi, mis võimaldaksid konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi eri üksuste või teatavate konsolideerimisgrupi üksuste eraldi tegevusalade müümist kolmandale isikule. Lõike 2 punkt 7 muutmine tuleneb BRRD artikkel 12 lõike 3 punktist e. Sisuliselt on vaja üle võtta direktiivi mõte sätestada täiendavad meetmeid kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute ja alamkonsolideerimisgruppide suhtes, sealhulgas mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks. See mis lisada tuleks oleks: „in relation to the entities within each resolution group“. Lõikesse 2 punkti 71 lisamine tuleneb BRRD artikkel 12 lõike 3 punktist a1 ning sellega kindlaks kriisilahenduse meetmed ja hinnatakse meetmete mõju iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekti ja muu konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist. 75 Uue lõike 31 lisamine tuleneb BRRD artikkel 12 lõike 1 alalõikest 2. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas määratakse iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp. Ühte kriisilahendamise konsolideerimisegruppi võib kuuluda mitmeid erinevaid konsolideerimisgruppe ehk alamkonsolideerimisgruppe. Kriisilahenduskavas mis on kõige kõrgemal konsolideerimistasemel tuleb määrata kindlaks iga alam ja ülemkonsolideerimisgrupi lõikes erinevad kriisilahendussubjektid ja siis ka muu konsolideerimisgrupp. See on vajalik selleks, et suur osa nõudeid täidetakse kriisilahendussubjekti poolt. Kuid mõnedes gruppides võib olla palju keerulisi omandi ja kontrollisuhteid. Mõni ettevõte võib majanduslikult justkui kuuluda erinevatesse konsolideerimisgruppidesse, kuid kriisilahenduskava ja kriisilahendusgrupi mõistes tuleb määratleda, kuidas toimub tegutsemine maksejõuetusse sattumise korral. Lõike 5 muutmine tuleneb BRRD artikkel 10 lõikest 3. Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel tuleb arvesse võtta asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib puudutada üksnes konkreetset krediidiasutust või konsolideerimisgruppi või maksejõuetusega võib kaasneda laiem finantsiline ebastabiilsus või hõlmata kogu süsteemi. BRRD artikkel 10 lõike 3 on meil juba varasemast Eesti seadusandlusesse üle võtmata lauseosa, mis puudutab kogu süsteemi ehk inglise keeles „or system wide events“. Paragrahvi 30 muutmine. Kehtiv § 30 sätestab konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamise menetluse alused. Lõike 2 muutmine tuleneb BRRD artikkel 18 lõikest 1. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi Finantsinspektsioon, siis tuleb tal hinnata konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures konsolideerimisgrupi järelevalve kolleegiumiga ja teiste lepinguriikide järelevalveasutustega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik. Uue lõike 21 lisamine. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana kõikide kriisilahendussubjektide ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja osas, mis on seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja. Seaduse § 33 on tegelikult vastuolulisus terminite kasutamisel – algul räägitakse hindamisest aga lõikes 4, millega on BRRD artikkel 16 üle võetud räägitakse hinnangust. Seega on eelnõus hetkel kasutatud terminit hinnang. Lõike 7 muutmine tuleneb BRRD artikkel 13 lõike 6 esimesest lõigust. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi Finantsinspektsioon ja ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul, siis tuleb Finantsinspektsioonil teha oma otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Uute lõigete 71–73 lisamine tuleneb BRRD artikkel 18 lõikest 6a. (71) Finantsinspektsioon teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks ning toob oma otsuses välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta. Eraldi otsuste tegemine ei takista ühisotsuse tegemist konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta nende 76 kriisilahendusasutuste, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi. Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalvete seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks ning toob oma otsuses väljapõhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta. Lõike 8 muutmine on seotud BRRD artikkel 13 lõike 6 esimese lõigu muutumisega ning eelkõige alamkonsolideerimisgruppide käsitluse lisandumisest tingituna. Kui konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on asutatud Eestis ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ja ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga nõus, teeb Finantsinspektsioon otsuse, mille kohaselt koostatakse eraldi tütarettevõtja või Finantsinspektsiooni haldusalasse kuuluva kriisilahenduse alamkonsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja hallatakse seda. Finantsinspektsioon peab seejuures arvesse võtma teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone ning oma otsuses tooma välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse teistele kriisilahenduskolleegiumi liikmetele teatavaks. Paragrahvi 31 muutmine. Kehtiv § 31 sätestab võimaluse kriisilahenduskava koostamine lihtsustatud kujul. Lõike 6 muutmine. (6) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist Eesti Pangaga ja Rahandusministeeriumiga. Paragrahvi 33 muutmine. Kehtiv § 33 kehtestab nõuded krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele. Uue lõike 21 lisamine sätestab kohustuse kriisilahenduskõlblikkust hinnata iga alamkonsolideerimisgrupi osas juhul kui kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad erinevad alamkonsolideerimisgrupid. Lõike 3 muutmine. Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus hindab kriisilahenduskõlblikkust samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava. Lõige 5 muutmine ning uue lõike 51 lisamine tuleneb BRRD artikli 16 lõigetest 1 ja 4. Krediidiasutus, alamkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp loetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav Eesti või teiste lepinguriikide tavapärases maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suhtes võimalik rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvuse ja väldivad nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi Eesti, kui ka teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile. Sealhulgas tuleks arvestada ka laiemat finantsilist ebastabiilsust või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral ning lähtuda eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste 77 funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada, või muul viisil kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus tagada. Lõike 6 muutmine on seotud alamkonsolideerimisgruppide lisamisega. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutus, alamkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik tuleb sellest viivitamata teavitada EBA. Lõike 7 muutmine on seotud alamkonsolideerimisgruppide lisamisega. Alamkonsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnanguid tuleb kriisilahenduskolleegiumi otsustes arvesse võtta. Paragrahvi 34 muutmine. Kehtiv § 34 sätestab nõuded kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemisele ja nende kõrvaldamisele. Lõike 1 muutmine on tingitud BRRD artikli 17 lõike 1 muutmisest. Kui krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel pärast Finantsinspektsiooni järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist tuvastatakse krediidiasutuse kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teavitab Finantsinspektsioon sellest kirjalikult krediidiasutust ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutust, kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid. Tegelikult peaks BRRD teksti kohaselt teavitama ka pädevale asutust ehk järelevalvet, kuid oleks ebamõistlik Eesti õiguskeskkonnas, kus kriisilahendusasutus ja järelevalveasutus on samad, et me kohustakse Finantsinspektsiooni ühte üksust teavitama teist üksust. Uued lõiked 21–23 tulenevad BRRD artikli 17 lõike 3 nõuetest. Kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist esitab krediidiasutus Finantsinspektsioonile võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, konsolideerimisgrupi tasandi miinimumnõuet ning kombineeritud puhvri nõuet, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on tingitud sellest, et krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks igale KAS § 8650 lõikes 31 nimetatud nõuetele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks miinimumnõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1, või et krediidiasutus ei täida CRRi artiklites 92a ja 494 nimetatud nõudeid või käesoleva seaduse § 173 ja 174 BRRD artikkel 45c ja 45d nimetatud nõudeid. Meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid. Peale konsulteerimist Finantsinspektsiooni järelevalvet teostava üksusega hindab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus, kas nimetatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada. Lõike 3 muutmine tuleneb BRRD artikli 17 lõikest 4. Kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse hinnangul krediidiasutuse pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tuvastatud takistusi tulemuslikult, peab Finantsinspektsioon kirjalikult nõudma, et krediidiasutus rakendaks alternatiivseid meetmeid kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks. Uued lõiked 31 ja 32 tulenevad BRRD artikli 17 lõikest 4. Finantsinspektsioon on kohustatud võtma kriisilahenduskõlblikkuse vähendamise ja kõrvaldamise meetme hindamisel arvesse kriisilahenduse takistustest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju krediidiasutuse majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua. Kui 78 Finantsinspektsioon on nõudnud kriisilahenduskõlblikkuse takistamise kõrvaldamiseks või vähendamiseks alternatiivsete meetmete kohaldamist, siis krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast sellise nõudmise kätte saamisest plaani kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks. Plaan ei ole ainult ajakava, vaid see peab sisaldama ka meetmed ja kirjeldust, kuid kriisilahenduskõlblikkus saavutatakse. Uus lõige 33 tuleneb BRRD artikli 17 lõikest 7. Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus konsulteerib enne otsust nõuda alternatiivseid meetmeid, oma järelevalvet teostava üksuse ja kui asjakohane Eesti Pangaga, et hinnata alternatiivsete meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele. Lõike 4 muudetakse BRRD artikli 17 lõike 5 muutmisest tingituna. Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt nõuda krediidiasutuselt või konsolideerimisgrupi mõnelt üksuselt: 1) konkreetsetel juhtudel või regulaarselt lisateabe esitamist; 2) teatava vara võõrandamist; 3) mõne toimuva või kavandatud tegevuse piiramist või selle tegevuse lõpetamist; 4) maksimaalse individuaalse ja summaarse riskipositsiooni piiramist; 5) uute või olemasolevate tegevusalade arendamise piiramist või takistamist või uute või olemasolevate toodete võõrandamist; 6) otsese või kaudse kontrolli all oleva konsolideerimisgrupi mõne üksuse õiguslike või organisatsiooniliste struktuuride muutmist vähem keerukaks, et kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada; 7) nõuda emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja asutamist Eestis või mujal Euroopa Liidus; 8) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded; 9) muude meetmete rakendamist käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, sealhulgas püüdu eelkõige uuesti läbi rääkida tema emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsiooni otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või teisendamiseks täidetaks selle lepinguriigi õigusnormide kohaselt, mis hõlmavad kõnealust kohustust või instrumenti; 11) võimalike konsolideerimisgrupisiseste rahastamislepingute läbi vaatamist või nende puudumisel viidatud lepingute koostamist või konsolideerimisgrupisiseste või kolmandate isikutega teenuslepingute, mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist. Uute lõigetega 41–45 võetakse eelkõige üle BRRD artikli 17 lõige 5 nõuded. Finantsinspektsioon on õigus nõuda segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul, et segavaldusettevõtja asutaks krediidiasutuse kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse hõlbustamiseks või et vältida käesolevas seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisest tulenevat negatiivset mõju konsolideerimisgrupi muule kui finantsosale. Finantsinspektsioonile antakse õigus nõuda krediidiasutuselt aga ka muult konsolideerimisgrupi kuuluvalt ettevõtjalt kava esitamist selle kohta, kuidas taastada vastavus miinimumnõuete täitmisega; kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita miinimum nõudeid; võtta miinimumnõude täitmiseks muid meetmeid, muu hulgas püüaks eelkõige uuesti läbi rääkida tema 79 poolt emiteeritud kõlbliku kohustuse, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendi või teise taseme omavahendite instrumendi tingimused, eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsioone otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või konverteerimiseks täidetaks selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis laieneb kõnealusele kohustusele või instrumendile; 4) omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, olles saanud eelnevalt pädeva asutuse nõusoleku, ning kõlblikud kohustused tähtajaprofiili muutmist eesmärgiga tagada järjepidev kooskõla käesoleva seaduse §dega 18 ja 19 ehk BRRD artiklis 45e või 45f; 5) kui ettevõtja on segavaldusettevõtja tütarettevõtja, nõuda, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste käesoleva seaduse neljandas peatükis nimetatud kriisilahendusmeetmete kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid. Lõikega 43 võetakse üle BRRD artikli 22 lõige 2 alalõige 5. Kui Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas käesoleva seaduse § 22 lõikega 21 ei sisalda § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on vastavalt käesoleva seaduse § 71 ehk BRRD artikli 44 lõige 2 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis seadusest tulenevalt välistatakse tõenäoliselt teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui 10 protsenti, siis hindab Finantsinspektsioon viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkusele. Lõige 44 täpsustab, mida tuleb mõju hindamisel arvestada, ehk ühtlasi tuleb arvestada kriisilahenduskõlblikkusele avalduvat mõju, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisel võidakse rikkuda võlausaldajatele käesoleva seaduse §-ga 80 BRRD artikkel 73 sätestatud kahju hüvitamise aluseid. Lõikega 45 võetakse üle BRRD artikli 22 lõike 2 alalõige 6. Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigusi kui ta jõuab käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud järeldusele, et kohustused ei sisalda käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust ning põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu. Paragrahvi 35 muutmine. Kehtiv § 35 näeb ette nõuded kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemise ja nende kõrvaldamise suhtes konsolideerimisgrupi puhul. Lõike 2 muutmisega võetakse üle BRRD artikkel 18 lõike 2 muudatused. Eelkõige lisandub koostöö konsolideerimisgrupi finantsjärelevalve asutusega. Uute lõigetega 21 ja 22 võetakse üle BRRD muudatused täpsustades, mida tuleb aruandes analüüsida ehk mõju krediidiasutuse grupi ärimudelile ja antakse soovitusi proportsionaalsete ning sihipäraste kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamiseks kriisilahendus konsolideerimisgrupi ja vajadusel alamkonsolideerimisgruppide suhtes, mida on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt otsustatud rakendada või mis on Finantsinspektsiooni arvates vajalikud või asjakohased nende takistuste kõrvaldamiseks. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus siis olukorras, kus konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud käesoleva 80 seaduse § 34 lõigetes 21–23 (BRRD artikkel 17 lõike 3 teine alalõige) nimetatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, teavitab Finantsinspektsioon pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest krediidiasutuste kriisilahendusasutustega konsulteerimist kõnealuse pärssiva asjaolu hinnangust Euroopa Liidus tegutsevat emaettevõtjat. Lõige 3 muudetakse täiendades Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruande konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale emaettevõtjale ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutustele, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid. Konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate kriisilahendusasutused edastavad aruande vastavatele tütarettevõtjatele nende vastutusalas. Paragrahvi 39 muutmine. Kehtiv § 39 sätestab, millistel tingimustel alustatakse kriisilahendusmenetlust. Lõike 1 muutmine on tingitud termini ühtlustamisega. Inglise keelne termin failing or likely to fail ehk lühidalt FOLTF on FELSis erinevalt kasutusel. Siin on viidud antud termin sarnasele kujule nagu see on kasutusel seaduse § 1 ehk krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks. Lisaks täiendatakse kapitaliinstrumentidele lisaks ka kõlblike kohustustega, mida on võimalik alla hinnata või teisendada, et krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida. Lõigete 7 ja 8 muutmine tuleneb BRRD artikkel 33 lõigetest 3 ja 4 ja määratlevad kriisilahendusmeetmete ja õiguste rakendumise segavaldusettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtja puhul. Täpsustatakse, et kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses finantsvaldusettevõtja kui vahendaja kaudu, kriisilahenduskava järgi on finantsvaldusettevõtja kriisilahendussubjekt, tuleb järelevalvel konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama selle finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes. Kui valdusettevõtja puhul ei ole täidetud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused, võib järelevalve sellest hoolimata rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, kui finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja on kriisilahendussubjekt; üks või mitu segavaldusettevõtja tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused, kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad kriisilahenduse algatamise tingimustele; eelpool nimetatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna, ja kriisilahenduse meetme võtmine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks. Seadust täiendamine uue §-ga 391. Uue § 391 võetakse üle BRRD artikkel 32a ja artikkel 32b keskasutuste ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste kriisilahendusmenetluse algatamise erisuste osas. Lõige 1 annab Finantsinspektsioonile õiguse kohaldada keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahenduse meetmeid ja -õigusi, kui nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele. 81 Lõige 2 sätestab, et kui Finantsinspektsioon leiab, et on täidetud käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused, kuid ei ole täidetud nimetatud paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud avaliku huvi tingimus, siis see krediidiasutus või konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja likvideeritakse tavapärase likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus. Seadus täiendamine §-ga 401. Uue §-ga 401, millega nähakse ette teatud kohustuste peatamise õigus, võttes üle BRRD artikkel 33a. Taoline peatamine võimaldab külmutada maksevood lühikeseks ajaks, mis hõlbustab kriisilahendusasutusel olemasolevate varade ja kohustuste kindlakstegemist. Lõige 1 annab Finantsinspektsioonile õiguse peatada maksjõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused, kui sel hetkel ei ole võimalik rakendada ühtegi erasektori meedet, mis ettevõtja maksejõuetuse ära hoiaks või kui peatamise õiguse kohaldamine aitaks ära hoida ettevõtja finantsolukorra edasise halvenemise või see on vajalik avaliku huvi täitmise järeldusele jõudmiseks või sobivate kriisilahenduse meetmete valimiseks ja kasutamiseks. Lõige 2 sätestab järelevalve kohustuse teha koostööd kriisilahendusasutusega kui ta kasutab kohustuste peatamise õigust, kes omakorda pea mõistliku aja jooksul vastama. Antud sätte üle võtmise Eesti seadusandlusesse võib tunduda kummalisena, kuna Finantsinspektsioon on nii järelevalve kui ka kriisilahendusasutus, kuid osad subjektid on otsese Euroopa Keskpanga järelevalve all ning seetõttu on oluline siinkohal see koostöö kohustus üle võtta. Nende nõuete osas, kus Finantsinspektsioon on andnud otsese järelevalve teostamise teisele institutsioonile, eelkõige Euroopa Keskpangale, siis kohaldub antud säte vastavalt sellele institutsioonile. Lõikes 3 sätestatakse erisus kohustuste peatamise õigusele makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud kas KAS § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate ees või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab ja ka keskpankade ees. Lõikega 4 kohustatakse Finantsinspektsiooni määrama peatamise õiguse kasutamise perioodi iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtuvalt. Neil tuleb hinnata hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes. Lõikes 5 sätestatakse peatamise ajaline piirand. Kohustuste peatamise aeg peab olema võimalikult lühike ega tohi kesta kauem kui peatamise teate avaldamise päevale järgneva tööpäeva südaööni. Peatamise aja möödumisel kohustuste peatamine lõppeb. Lõikega 6 nähakse ette Finantsinspektsioonile peatamise õiguse kasutamisel, et ta peab arvestama selle mõjuga finantsturgudele, arvestades võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavapärases maksejõuetusmenetluses. Eelkõige tuleb Finantsinspektsioonil võtta arvesse siseriiklikku riigisisest maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse avaliku huvi järelduse tulemusena. Võlausaldajaid kaitstakse vastava liikmesriigi, meil Eestis kehtivate õigusnormide ja kohtuvõimuga. 82 Finantsinspektsioonil tuleb arvestada maksejõuetuse puhul koordineerimist Eesti kohtuga, nagu näeb ette KAS. Lõige 7 ja 8 täpsustavad peatumise tagajärgi sätestades, et kui lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused on peatatud, peatuvad ka kõik vastaspoole antud lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused samaks ajavahemikuks. Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita kohustuste peatamise ajal, tuleb täita kohe pärast selle lõppu. Lõige 9 näeb ette peatamise õiguse kasutamise teavitamisekohustuse ehk Finantsinspektsioon teavitab viivitamata kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust; finantsjärelevalve asutusi, kes teostavad järelevalvet kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üle, sealhulgas nende liikmesriikide finantsjärelevalve asutusi, kus asub krediidiasutuse filiaal; Eesti Panka; Rahandusministeeriumi; Tagatisfondi; asjakohasel juhul konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust; Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu; Euroopa Komisjoni; Euroopa Keskpanka; Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust; makse- või arveldussüsteemide korraldajad, kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis b määratud isik, kui ta kasutab kohustuste peatamise õigust pärast seda, kui on kindlaks teinud, et ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist. Lõige 10 kohustab Finantsinspektsiooni avaldama kohustuste peatamise otsuse ning peatamise tingimused ja ajavahemiku Ametlikes Teadaannetes ja muudes massiteabevahendites, ühtlasi peab Finantsinspektsioon tagama, et eeltoodud informatsioon avaldatakse ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse veebilehel ja kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse veebilehel. Lõige 11 annab Finantsinspektsioonile peatamise perioodi jooksul õiguse seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse või muu ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid jõustada tagatisest tulenevaid õigusi ning sellisel juhul arvestatakse BRRD artiklis 70 lõigetes 2, 3 ja 4 ehk seaduse § 43 lõike 3 sätestatud erisusi. See tähendab, et peatamist ei kohaldata ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud makse- ja arveldussüsteemide ning nende korraldajatega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/26/EÜ, või kesksete vastaspoolte ja keskpankadega sõlmitud lepingute suhtes; hüvitatavate ja tagatud hoiuste suhtes ega Tagatisfondi seaduse 4. peatüki alusel tagatud investeeringutest tulenevate nõuete suhtes. Finantsinspektsioon või peatamise perioodil peatada ka krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus ning sellisel juhul kohaldatakse BRRD artikli 71 lõigetes 2–8 ehk seaduse § 43 lõigetes 1–5 ja § 44 sätestatud nõudeid. Lõige 12 piirab peatamise õiguse kasutamiselt. Ehk kui Finantsinspektsioon on tulenevalt tuvastanud krediidiasutuse maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse ning on pärast seda kasutanud õigust peatada makse- või ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse suhtes kasutanud ka kriisilahenduse meetme või meetmeid, siis ei kasuta Finantsinspektsioon selle krediidiasutuse suhtes seaduse §des 43 ja 44 kohaseid õigusi peatada teatavaid kohustusi või piirata tagatistest tulenevaid õigusi. 83 Paragrahvi 42 muutmine on seotud kõlblike kohustuste kontseptsiooni muutumisega, kus jagati kohustused kaheks – need, mis on kõlblikud ja need, mis on ühtlasi teisendatavad. Selles paragrahvis nimetatud kohustused on teisendatavad. Paragrahvi 43 muutmine. Kehtiv § 43 määratleb kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tagajärjed. Lõike 2 sissejuhatav lause muutmine tuleneb BRRD artikli 69 lõikest 1, artikli 70 lõikest 1, artikli 71 lõikest 1 ja 2 ja sellega täpsustatakse aega, mille jooksul on Finantsinspektsioonil õigus kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega peatada Eestis krediidiasutuse sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused. See aeg on teate avaldamisest arvates kuni teate avaldamisele järgneva tööpäeva keskööni. Uue lõikega 21 täpsustatakse BRRD artikkel 68 lõikes 5 tulenevat mõtete, et Finantsinspektsiooni poolt otsustatud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste peatumist ei käsitleta selle lepingu rikkumisena. Lõike 3 punkt 1 muutmine tuleneb BRRD artikli 69 lõikest 4; artikli 71 lõikest 3 ja artikli 70 lõikest 2 ning täpsustab viidet makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemi või süsteemikorraldaja korrapärasest toimimisest. Lõike 3 uued punktid 11 ja 12 täpsustavad kesksete vastaspoolte ja keskpankade suhtes olevaid nõudeid ja kohustusi. Uus lõige 42 võtab üle BRRD artikkel 69 lõike 5 uut alamlõiget sätestades Finantsinspektsioonile kohustuse määrata peatamise õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka krediidiasutuste kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes. Liikmesriigid võivad ette näha, et kui makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust kasutatakse kõlblike hoiuste puhul, tagavad kriisilahendusasutused, et hoiustajatele antakse hoiusele juurdepääs asjakohase päevasumma ulatuses. Eesti seda liikmesriigi valikuvõimalust üle ei võta, kuna peatamise periood on väga lühike ning kui pank peaks minema maksejõuetusse, siis kõik tagatud hoiused tuleb niikuinii maksta 7 päeva jooksul vastavatele hoiustajatele välja. Uus lõige 42 annab Finantsinspektsioonile õiguse määrata ülesütlemisõiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiuste ehk kõlblike ja tagamisele kuuluvate hoiuste suhtes.“; Paragrahvi 44 muutmine. Kehtivas § 44 täpsustatakse lepinguliste kohustuste täitmist kriisiennetusmeetme või -õiguse rakendamisel või kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemisel. Lõikes 1 muudetakse esimene lauset tulenevalt BRRD artikli 68 lõikest 5. Sisuliselt sätestatakse olemasolevale lisaks, et ka seaduse alusel tehtud kohustuste peatamist ei käsitata krediidiasutuse poolt sõlmitud lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina ega maksejõuetusmenetlusena. 84 Lõike 3 muutmisel muudetakse sissejuhatavat lauset tulenevalt BRRD artikkel 68 lõikest 3. Sisuliselt täiendatakse seda tulenevalt seadusest tuleneva kohuste peatamisega ehk kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus jätkab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, siis ka kohustuste peatamise otsus ei ole aluseks, et kasutada lõpetamise, peatamise, muutmise või tasaarvestuse õigust või lõpetamisel toimuva tasaarvestuse õigust, või saada enda omandisse, kontrollida või tagatisena sisse nõuda või muud § 44 lõikes 3 nimetatud õigusi. Paragrahvide 49 ja 50 muutmine. Kehtiv § 49 sätestab nõuded võimalikust maksejõuetusest teavitamisele ja kehtiv § 50 reguleerib kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse teatamist. Paragrahv 49 lõike 2 punktis 1 ja § 50 lõike 1 punktis 2 muudetakse sõna „liikmesriikide“ sõnaga „lepinguriikide“ selleks, et ühtlustada sõnakasutust. Seaduses kasutatakse sõna lepinguriik ning ekslikult on antud sätetes kasutatud sõna liikmesriik. Paragrahvi 51 täiendamine lõigetega 21 ja 22. Käesoleva eelnõuga täiendatakse FIS § 54 uute lõigetega ja nähakse ette, et Riigikontrollile on lubatud avaldada finantsjärelevalve tulemusi kajastavaid dokumente ja konfidentsiaalset teavet kui Riigikontroll vajab teavet, et hinnata Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust seoses järelevalvega krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle. FIS § 541 kohaselt ei ole FI poolt läbiviidav kriisilahendusmenetlus avalik ja sellele kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatut. Antud säte tugineb BRRD erinevatel artiklitel. Tuleb arvestada, et finantskriisi ennetamise ja lahendamisega seotud teave on eriti tundlik ja seetõttu on BRRD-s sätestatud muuhulgas eraldi nn teabe lekkimise mõjude hindamise mehhanism (vt. FELS § 51 lg 4). Kontrollikodadele, (s.o. Eestis Riigikontrollile) konfidentsiaalse teabe edastamine on lubatud tulenevalt BRRD art 84 lg 5. Arvestades BRRD üldist loogikat, võib asuda seisukohale, et finantskriisi ennetamisega või - lahendusega seotud teabe edastamisel Riigikontrollile tuleb kohaldada sarnaseid nõudeid nagu CRD-s ja AMLD-s. Kui teave pärineb teiselt kriisilahendusasutuselt või on Ühtselt Kriisilahendusnõukogult saadud või tema oma, avaldatakse see teave Riigikontrollile üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on. Paragrahvide 52, 53, 55, 56–58 muutmine. Direktiivist tuleneva termini muutmisega, kus lisaks kapitaliinstrumentidele käsitletakse sarnaselt ka kõlblikke kohustusi asendatakse nimetatud paragrahvides sõnad „kapitaliinstrumentide allahindamine ja teisendamine“ sõnadega „kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine ja teisendamine“ vastavas käändes. Paragrahvi 56 muutmine. Kehtiv § 56 sätestab nõuded kapitaliinstrumentide allahindamisele ja teisendamisele. Lõike 1 punktis 1 parandatakse viidet, kuna see peaks nüüd katma ka § 391. Lõike 1 punkti 4 muudetakse tulenevalt direktiivi terminite muutumisest, kus lisaks kapitaliinstrumentidele tuleks käsitleda ka kõlblikke kohustusi. Uute lõigetega 13 ja 14 võetakse üle BRRD artikkel 59 lõige 1 ja 1a. Sätestatakse juba kehtivast direktiivist tulenev võimalus kasutada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või 85 konverteerimise õigust ka kriisilahenduse meetmest sõltumatult, kuid üksnes seoses kõlblike kohustustega, mis vastavad seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 nimetatud tingimustele, välja arvatud kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikest 1 ning kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktiga 7. Kui kriisilahendussubjekt on kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud aga kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust koos sama õiguse kasutamisega kriisilahendussubjekti emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse üle kriisilahendussubjektile ja kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib vastava kriisilahendussubjekti. Paragrahvi 57 muutmine. Kehtiv § 57 sätestab nõuded kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamisele. Lõike 3 punktis 2, lõike 6 sissejuhatavat lauset ja sama lõike punkti 4, lõiget 61, 7 ja 8 täpsustatakse terminit kapitaliinstrumendid, mida täiendatakse ka kõlblike kohustustega. Lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse tulenevalt BRRD artikkel 48 lõige 1 punktist e ja sõnastatakse järgmiselt: „2) täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem; 3) käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud teise taseme omavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem. Ehk eelkõige täiendatakse punkte lisaks kapitaliinstrumentidele ka kõlblike kohustustega. Lõike 4 uus punkt 4 tuleneb BRRD artikli 59 lõikest 1a, mis näeb ette kõlblike kohustuste põhisumma alla hindamise või konverteerimise esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või mõlema tegemise vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahenduse eesmärgid, või kuni kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem. Lõike 5 muutmine tuleneb BRRD artikkel 60 lõikest 2. Kapitaliinstrumendi ja kõlblike kohustuste põhisumma allahindamisel on põhisumma vähendamine lõplik ja selle omanikul ei ole nõudeõigusi seoses allahinnatud instrumendi summaga, välja arvatud juhul, kui instrumentide omanikud ei saa hüvitist kooskõlas lõikega 7 või tulenevalt varem tekkinud kohustustest või allahindamisega tekitatud kahju eest. Nõue ei kohaldu juba tekkinud kohustuste ning vastutuse kahjude eest suhtes, mis võib tekkida allahindamise õiguse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel. Lõike 8 muutmine on lisaks termini muudatusele seotud BRRD artikli 61 lõike 3 uue alalõikega, mis annab Finantsinspektsioonile õigusega nõuda, et krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik peab eelnevalt saama vastava finantsjärelevalve asutuse nõusoleku esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimiseks. 86 Uue lõikega 9 võetakse üle BRRD artikkel 59 lõike 1 viimane alalõige, mis kohustab Finantsinspektsioon pärast kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist läbi viima seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud väärtuse hindamine ja kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõiget 3, kreeditoride võrdse kohtlemise põhimõtet. Paragrahvi 58 muutmine. Kehtiva §-ga 58 on sätestatud nõuded kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse kohaldamisele konsolideeritud alusel. Lõige 5 muudetakse tulenevalt BRRD artikli 62 lõike 1 muutmisega, milles piiritletakse eelkõige menetlusaegu. Kui Finantsinspektsioon otsustab konsulteerides mitte kauem kui 24 tunni jooksul asjakohase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasuga teha kindlaks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest viivitamata nende lepinguriikide kriisilahendusasutusi, konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust kui see on erinev varasemalt nimetatutest või muid pädevaid ametiasutusi, kus asuvad konsolideerimisgrupi kuuluvad ettevõtjad, keda vastav otsus mõjutab. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus lepib ta nimetatud asjaoludes koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega kokku ühisotsuse. Kui ühisotsusele ei jõuta, siis nimetatud asjaolusid kindlaks ei tehta. Paragrahv 70 muutmine. Kehtivas §-s 70 nähakse ette kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise alused. Lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või investeerimisühing“ selleks, et viia tekst kooskõlla muu seadusega, kus investeerimisühinguid eraldi ei mainita. Paragrahvi 71 muutmine. Kehtiv § 71 täpsustab kohustuste teisendamise meetme kohaldamisala. Lõike 1 punkt 6 muudetakse tulenevalt BRRD artikkel 44 lõike 2 punkti f muutmisest. Eelkõige täiendatakse viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt Euroopa Liidus asutatud kesksete vastaspoolte või sama määruse artikli 25 kohaselt kolmandate riikide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tunnustatud kesksete osapooltele viitamisega. Lõike 1 uue punktiga 61 täiendatakse erisusi, mille puhul kohustuste teisendamise meedet kohaldada ei võiks – need on kohustused krediidiasutuste või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isikute, kes ise ei ole kriisilahendussubjektid, ees, olenemata kohustuste lõpptähtajast. Lõikes 5 tehakse üks tehniline muudatus, kus jäetakse välja sõnad „ja investeerimisühingute“, millega ühtlustatakse lihtsalt seaduse teksti. Mujal ei ole investeerimisühinguid eraldi märgitud. Paragrahvi 72 muutmine. Kehtiv 72 sätestab kohustuste teisendamise meetme kohaldamise erandid. Lõigete 3 ja 4 muutmine tuleneb BRRD artiklist 44. Lõikes 3 täpsustatakse, et Finantsinspektsioon võib kohustuste teisendamise kohaldamise välistada ka osaliselt. Seni oli see lubatud vaid täielikult. Lõikes 4 sisuliselt muudetakse vaid kõlblikud kohustused teisendatavateks direktiivist tuleneva termini muutumise tõttu ning viiakse sätte tekst rohkem kooskõlla direktiivi tekstiga viidates tavalisele pankrotimenetlusele likvideerimisel. Sisuliselt siiski see tõlgendamisel muudatusi kaasa ei too. 87 Uue lõikega 41 võetakse üle BRRD artikkel 44 lõike 3 teine alalõige. Finantsinspektsioonil tuleb põhjalikult (direktiivis inglise keeles „carefully“) hinnata kas kohustused krediidiasutuste või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isikute suhtes, mis kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja ei ole ise kriisilahendussubjektid suhtes, mis on välistatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, tuleks osaliselt või täielikult välistada kohustuste teisendamise meetme kohaldamisalast, eesmärgiga tagada asjakohane kriisilahendusstrateegia rakendamine. Paragrahvi 74 muutmine. Kehtiv § 74 sätestab kohustuste allahindamise ja teisendamise järjestuse. Uute lõigetega 9 ja 10 võetakse üle BRRD nõuete rahuldamise järjekorda puudutavad muudatused, eelkõige et BRRD artikli 108 kohaldamisel võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu. Lõikega 9 toonitatakse, et kohustuste allahindamisel ja teisendamisel käsitletakse KAS § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõudeid ühes ja samas järgus olevatena. Täpsustamine on vajalik selleks, et teisendamise meetme kasutamine oleks kiire ja tõhus. Lõikes 10 lihtsustatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist. Kehtiva seaduse § 72 lõike 2 punkti 2 kohaselt on Finantsinspektsioonil diskretsioon välistada teatud hoiused kohustuste teisendamisest, kui see on hädavajalik ja proportsionaalne – punktis 2 on välja toodud vaid suunav loetelu välistatavatest hoiustest. Tagamaks selgust hoiustajate seisukohalt on muudatusega välja toodud, et igal juhul on viidud hoiuste teisendamine viimaste hulka, kui hoiused peaksid olema ka KAS § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud nõuete sees. Lõikega 11 täpsustatakse tulenevalt BRRD artikli 55 lõike 2 alalõikest 4, et seaduse § 22 lõikes 21 nimetatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente ja KAS § 131 lõikes 1 nimetatud võlakirju ja muud liiki võõrandatavaid võlainstrumente ning instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need instrumendid on tagamata kohustused. Lisaks sellele tuleb toonitada, et nimetatud kohustused on kõrgema nõudeõiguse järguga kui kohustused, mille nõuete rahuldamisjärgule on viidatud BRRD artikli 108 lõike 2 punktides a, b ja c ning artikli 108 lõikes 3. Eelmises lauses viidatud nõuete rahuldamise järjekord on Eesti seadusandluses sätestatud KAS § 131. Paragrahvi 81 muutmine. Kehtivas § 81 on sätestatud kriisilahenduskolleegiumide loomise ja nende tegutsemise ning juhtimise nõuded. Lõige 1 muudetakse tulenevalt uutele nõuetele viitamise tõttu. Olles konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, peab Finantsinspektsioon moodustama kriisilahenduskolleegiumi selleks, et tõhustada täita seaduses sätestatud nõudeid ja ülesandeid. BRRD viitab artiklitele 12, 13, 16, 18, 45- 45h, 91 ja 92, mis seaduses on üle võetud §-dega 17–19, 28, 30, 33, 35, 84 ja 85. Vajaduse korral tuleb Finantsinspektsioonil kooskõlastada kriisilahendusalast tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide kriisilahendusasutustega. Seaduse täiendamine §-ga 811. Uue § 811 võetakse üle BRRD artikkel 89 Euroopa kriisilahenduskolleegiumi loomise ja tegutsemise kohta. 88 Lõige 1 sätestab kohustuse asutada Euroopa kriisilahenduskolleegium kui kolmanda riigi krediidiasutusel või emaettevõtjal on Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või kahes või enamas lepinguriigis asutatud liidus tegutsev emaettevõtja või kaks või enam kahe või enama lepinguriigi poolt oluliseks peetavat Euroopa Liidu filiaali. Sh kui üks eelnimetatud üksustest asub Eestis, siis moodustab Finantsinspektsioon koos teiste seotud lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus kõnealused ettevõtjad on asutatud või kus kõnealused olulised Euroopa Liidu filiaalid asuvad, ühtse Euroopa kriisilahenduskolleegiumi. Lõige 2 piiritleb Euroopa kriisilahenduskolleegium ülesanded ehk viidatakse kõikidele kriisilahenduskolleegiumile antud ülesannetele, kui need ülesanded on asjakohased. Lõige 3 täpsustab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi ülesandeid, sealhulgas toonitab, et ka miinimumnõuete määramine on selle kolleegiumi ülesandeks. Miinimumnõude määramisel võtavad Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on olemas. Lõige 4 sätestab lahendus juhul kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjad või Euroopa liidus tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjatest krediidiasutusest kriisilahendussubjektid ning Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed ei ole pakutud kriisilahendusstrateegiaga nõus. Sellisel juhul järgivad Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjad või konsolideeritud alusel Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja konsolideeritud baasil miinimumnõuet, emiteerides § 19 lõikes 8 nimetatud instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjatele, mis on asutatud samas kolmandas riigis või muudele ettevõtjatele § 19 lõike 8 punktides 1 ja 10 sätestatud tingimustel. Lõige 5 sätestab kohustuse Finantsinspektsioonile luua ja juhatada Euroopa kriisilahenduskolleegiumi kui kõiki kolmanda riigi krediidiasutusi või kolmanda riigi emaettevõtja Euroopa Liidu tütarettevõtjaid omab Eestis asutatud emaettevõtja või Eestis tegutseva kolmanda riigi emaettevõtja või tütarettevõtja bilansiliste varade koguväärtus on suurem teiste Euroopa Liidus tegutsevate üksuste bilansiliste varade koguväärtusest. Lõige 6 annab võimaluse, et kui muu töörühm või kolleegium täidab juba samu funktsioone ja ülesandeid ning eraldi Euroopa kriisilahenduskolleegiumi loomine oleks seetõttu ebamõistlik, siis võib Finantsinspektsioon koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega vastastikusel kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude täitmisest. Lõige 7 toonitab, et kui ei kasutata erisuste võimalusi, siis tegutseb Euroopa kriisilahenduskolleegium kooskõlas tavalise kriisilahenduskollegiumi nõuetega. Paragrahvi 84 muutmine. Kehtivas § 84 on sätestatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse menetlus tütarettevõtja kriisilahendusasutuse teavituse korral. Lõikes 8 asendatakse sõna „kriislahendusplaanis“ sõnaga „kriisilahenduskavas“ – tegemist on muus seaduse tekstis kasutatud terminite ühtlustamisega. Paragrahvi 96 muutmine. 89 Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see määratles üleminekuvõimalused varasemalt kehtinud miinimumnõudele. Nüüd tuleb uus üleminekusätete võimalus miinimumõuetele käesoleva seaduse §ga 961. Paragrahvi täiendamine uute lõigetega 4–6 kohaldatakse teatud sätetele üleminekuaegu või rakendatakse ajutiselt nõuete erisusi. Lõikega 4 sätestatakse, et seaduse § 221 sätestatud nõudeid, mis tulenesid BRRD artiklist 45i, ei kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud enne 2020. aasta 28. detsembrit. Lõikega 5 antakse võimalus allahindamise või konverteerimise õiguste kasutamisel avalikustamise nõudeid kohaldama alates miinimumnõuete täitmise tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuar 2024. Lõikes 6 nähakse ette üleminekuaeg § 172 lõike 3 ja § 173 sätestatud miinimumnõuete kohaldamisel, kus tuleb tõlgendada kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas järelevalved kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning lepinguriikide õigusaktides, millega kasutatakse kõnealuse määrusega järelevalvetele antud valikuvõimalusi. Seadust täiendatakse uue §ga 961, millega nähakse ette omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rakendamine. Uue §ga võetakse üle BRRD artiklis 45m sätestatud rakendamise üleminekunõuded. Lõikega 1 antakse Finantsinspektsioonile õigus määrata käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 15 ja 16 tähtaja seadmisel asjakohase üleminekuperioodi käesoleva seaduse vastuvõetud redaktsiooniga kehtestatud miinimumnõude täitmiseks, mille lõpptähtaeg on 1. jaanuar 2024. Kriislahendussubjektidele kohaldatakse lõpptähtaega 1. jaanuar 2022. Lõikega 2 kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama krediidiasutust omavahendite ja kõlblike kohustuste oodatavast miinimumnõude tasemest iga 12-kuulise perioodi kohta kogu määratud üleminekuperioodi jooksul, et hõlbustada selle kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime järkjärgulist kasvatamist lõpliku tasemeni. Sisuliselt ja praktikas määratakse kriisilahendusasutustele miinimumnõue koos kriisilahenduskava esitamisega. Lõikega 3 antakse Finantsinspektsioonile õigus määrata miinimumnõude täitmisel vahetähtajad. Ehk lisaks miinimumnõude täitmise lõpptähtajale määrata vahesihttaseme, mis tuleks saavutada 2022. aasta 1. jaanuariks. Lõikega 4 sätestatakse nõuded, mida peab Finantsinspektsioon üleminekuperioodi määramisel arvesse võtma. Finantsinspektsioon peab arvestama hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist krediidiasutuse rahastamismudelis; krediidiasutuse juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele ning ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele. 90 Seaduse täiendamine normitehnilise märkusega, millesse lisatakse ELi direktiiv, mida on selle seadusega üle võetud ehk viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ. 3.4. Muudatused Riigikontrolli seaduses Paragrahvi 7 lõike 1 täiendamine ja paragrahvi täiendamine lõikega 5. Riigikontrolli seaduse § 47 lõike 2 täienduste kohaselt on Riigikontroll ja selle ametnikud kohustatud Finantsinspektsioonilt saadud andmeid hoidma konfidentsiaalsena ka pärast teenistussuhte või lepingu lõppemist. Eelnõuga antakse Riigikontrollile õigus hinnata Finantsinspektsiooni tegevust krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmisel järelevalve teostamisel, samuti hinnata Finantsinspektsiooni järelevalvet selle üle, kuidas krediidiasutused täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõudeid, samuti hinnata FI tegevust finantskriisi ennetamiseks või lahendamiseks. FIS ja FELS täienduste kohaselt antakse Riigikontrollile õigus saada Finantsinspektsiooni tegevuse hindamiseks vajalikku teavet. Riigikontrollil on õigus saada konfidentsiaalset järelevalvelist teavet, s.o. järelevalve subjektidelt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teavet, sealhulgas andmeid, dokumente ja muud teavet, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendeid, akte, ettekirjutusi ja muid finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumente, samuti finantskriisi ennetamise ja -lahendamist puudutavat teavet. Riigikontrollil on õigus saada teavet tingimusel, et Riigikontrolli ametnikul on kohustus kasutada teavet vaid oma ametiülesannete täitmiseks, hoida teavet konfidentsiaalsena ka pärast teenistussuhte lõppu. Riigikontrolli ja selle ametnikud on kohustatud järgima ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on võrdväärsed finantsjärelevalves kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele. Paragrahvi 50 täiendamine lõikega 22. Riigikontroll ja selle ametnikud on kohustatud järgima konfidentsiaalsuse nõudeid, mis on võrdväärsed finantsjärelevalve asutuses kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele. Kooskõlas rahvusvaheliste finantsjärelevalve standarditega ja Euroopa Liidu õigusega võib finantsjärelevalve subjektide kohta avalikustada süstematiseeritud või statistilisi andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti finantsseisundit, tema poolt pakutavaid teenuseid või tema tegevust ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha finantsjärelevalve subjekti üksikkliendi andmeid või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat finantsjärelevalve subjekti üksikklienti. (Vt. FIS § 54 lg 6). Eeltoodud üldreeglit tuleb järgida ka juhul, kui finantsjärelevalve või kriisilahendusasutus on edastanud andmeid kontrollikojale/Riigikontrollile. Paragrahvi 51 lõike 1 täiendamine. Riigikontrolli seaduse § 51 kohaselt on Riigikontroll kohustatud kontrolliaruande avalikustama, välja arvatud juhul, kui see sisaldab andmeid riigi-, äri- või pangasaladuse või salastatud välisteabe kohta või kui selle avalikustamine on muul viisil vastuolus õigusaktidega. Eelnõuga täiendatakse § 51 lõiget 1 sõnastust, et avalikustamise keeld kohalduks ka Finantsinspektsioonilt saadud konfidentsiaalse järelevalvelise teabe või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutava teabe suhtes. 91 3.5. Muudatused Tagatisfondi seaduses Paragrahv 38 lõike 1 muutmine. Kehtivas § 38 lõike 1 punktis 2 sätestatakse krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldurile või likvideerijale kohustus kahe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast esitada Tagatisfondile andmed hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta, tuues eraldi välja andmed hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldod. Hüvitamisjuhtumil on aga oluline järgida ka tagatisfondi seaduse § 30 lõiget 2, mis ütleb, et tagatisfondi poolt ei tagata ega hüvitata hoiuseid nende kohustuste ulatuses, mille omanikul on sama krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi. Seetõttu tuleb hüvitamisjuhtumil ka koguda andmeid hoiustajate sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta. Paragrahvi 40 lõike 1 muutmine. Kehtiv § 40 reguleerib hoiuste hüvitiste väljamaksmist nõudes hüvitise maksmist, kas hoiustaja poolt teatatud pangakontole või hoiustaja taotluse alusel sularahas nõukogu otsusega määratud panga kaudu välja maksmist. Muudatusega kaotatakse ära hoiustaja poolne kohustus teatada pangakonto ning esitada taotlus. Edaspidi makstakse hüvitis välja pangakontole või nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu sularahas või ülekandega, olenevalt hüvitist saava hoiustaja soovile. 3.6. Muudatused väärtpaberituru seaduses Paragrahvi 79 muutmine. Investeerimisühingu juhtimisnõuete hulka kuulub ka sarnaselt pankadele juhtorganite koosseisu ja juhtide isikut regulatsioon. Nõuete aluseks on kehtivas seaduses samuti CRD, mis laieneb ka investeerimisühingute tegevusele. Erinevalt KAS-ist ei ole VpTS-s sätestatud regulatsiooni, mis puudutab lisaks juhtorgani liikmetele ka investeerimisühingu teisi töötajaid. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 (edaspidi Delegeeritud määrus) artikli 23 lõige 2 sätestab, et ühingus peab eksisteerima ka finantsjuhi ja riskijuhi funktsioon, kui see on investeerimisühingu äritegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest ning selle käigus osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse laadist ja ulatusest tulenevalt asjakohane ja proportsionaalne. Eelnevat arvestades ei sätesta VpTS ja asjakohased Euroopa Liidu õigusaktid selgeid nõudeid riskijuhi suhtes ega reguleeri isiku valimist ning sellest teavitamist olukorras, kus isik ei ole juhtorgani liige. VpTS § 80 lõike 3 kohaselt peab juhi valimise või määramise korral investeerimisühing esitama inspektsioonile VpTS § 80 lõikes 1 nimetatud andmed ja juhi kinnituse ning audiitori valimise või määramise korral tema nime ja audiitori kinnituse, et juhi või audiitori suhtes puudavad asjaolud, mis välistavad õiguse olla investeerimisühingu juht või audiitor. VpTs §-s 832 viidatud Delegeeritud määruse artiklis 24 on sätestatud, et siseauditi üksuse ülesannete täitja ja temaga sõlmitava lepingu tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu. VpTs kohaselt kohaldatakse siseauditi üksuse ülesannete täitjale audiitoritegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. VPTS-s on seega sätestatud nõuded siseaudiitorile ning teavitamise kohustus. Samas ei nähtu regulatsioonist nõudeid ning teavitamise kohustust investeerimisühingule juhul, kui valitakse siseauditi korraldamise eest vastutavat isikut, kes ei ole juhtorgani liige ega siseaudiitor. Samuti ei sätesta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/65/EL täiendavaid nõudeid. Asjakohased sätted Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 on toodud allpool. 92 VpTS § 829 lõike 7 kohaselt tagab investeerimisühing, et Delegeeritud määruse artikli 22 lõikes 2 nimetatud vastavuskontrolli funktsiooni täitja kontrollib VpTS § 829 lõikes 1 nimetatud sise- eeskirjade ning investeerimisühingu rakendatud õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete regulaarset ülevaatamist ning ajakohastamist, et tuvastada riske, mis võivad mõjutada investeerimisühingu võimet täita VPTS 3. osas sätestatud nõudeid. VPTS § 83 kohaselt peab investeerimisühingus toimima piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada tema tegevuse vastavus kehtivatele eeskirjadele ja vastuvõetud otsustele investeerimisühingu kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel. Sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja olemasolul siseauditi üksuse tegevus. Eelnevast nähtub, et VpTS sätestab kohustuse vastavuskontrolli loomiseks ning viitab selle funktsiooni ülesannetele, kuid ei sätesta vastavuskontrolli juhi nõudeid ega teavitamise kohustust. Eelnevast nähtub, et sobivusmenetluse vajalikuks läbiviimiseks arvestades VpTS ja Delegeeritud määruse norme on vajalik VpTS täiendamine kokkuvõtlikult viitega, et juhtorganiga samasse sobivusmenetlusse kuuluvad ka finantsjuhi, riskikontrolli, kuid ka vastavuskontrolli ja siseauditi juhi ülesannete täitjad. Seega on eelnõuga välja toodud sellekohane võtmeisikute loetelu ning sätestatud, et võtmeisikute valimisel tuleb samuti arvestada nende mainele seadusega kehtestatud nõudeid. Paragrahvi 791 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv lõige 3 viitab, et investeerimisühingu juhtidele kohaldatakse nii juhtorganite tegevuse korraldamisel kui juhtide tasustamisel, tasustamisest aru andmisel KAS sätteid. Seoses kapitalinõuete regulatsiooni üle vaatamisega töötati CRD muudatustega paralleelselt välja ka investeerimisühingute regulatsioon, millest tulenevalt investeerimisühingutele ei laiene enam alates 26.06.2021 CRD-st tulenevad nõuded, vaid investeerimisühingute regulatsioon lähtub direktiivi 2019/2034 sätetest. Tulenevalt Euroopa Liidu õiguses muutusest kustutatakse seega ka VpTS-st vastav viide KAS-le ning investeerimisühingute täpsemad juhtimis- ja tasustamisnõuded saavad olema esitatud VpTS-s. Seaduse täiendamine §-ga 877. Uue paragrahviga sätestatakse nõuded allutatud kõlbliku kohustusega seotud lepingu sõlmimisele jaekliendiga võttes üle BRRD artikkel 44a allutatud kõlbliku kohustusega seotud lepingu sõlmimise osas jaekliendiga. Lõige 1 asjakohastele viidatud tingimustele kõlblike kohustuste instrumentide müüja tohib neid jaekliendile müüa üksnes juhul, kui müüja on teinud sobivuse hindamise ja hindamise tulemusel leiab müüja, et sellised kõlblikud kohustused on sellele jaekliendile sobivad ning müüja dokumenteerib sobivuse asjakohasel viisil nagu on ette nähtud. Jaeklient on klient, kes ei ole väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 mõistes kutseline investor. Müüja ehk inglise keelne mõiste „seller“, tähendab finantsteenuse pakkujat, kes jaekliendile kirjeldatud instrumenti müüb. Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt võib see olla, kas investeerimisühing, fondivalitseja või krediidiasutus ehk need subjektid, kes peaks EL direktiivi 2014/65/EL artiklit 25 täitma. Lõige 2 sätestab lisatingimusena, et kui esimeses lõikes esitatud tingimused on täidetud ja asjaomase jaekliendi finantsinstrumentide portfelli väärtus ei ületa nende instrumentide ostu ajal 500 000 eurot, siis tagab müüja jaekliendi poolt esitatud teabe põhjal, et ta selle ostuga ei investeeri allutatud kohustustesse kokku rohkem kui 10 protsenti oma finantsinstrumentide portfellist ja tema esialgne investeering on vähemalt 10 000 eurot. 93 Lõige 3 sätestatakse jaekliendile kohustus esitada müüjale täpne teave oma finantsinstrumentide portfelli kohta, sealhulgas teave kõigi allutatud kohustustesse tehtud investeeringute kohta. Lõige 4 defineerib sisuliselt, mida mõeldakse jaekliendi finantsinstrumentide portfelli all. Selle all mõistetakse portfelli, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, välja arvatud tagatisena antud finantsinstrumendid. Lõige 5 annab lisaleevenduse sätestades, et juhul kui allutatud kõlbliku kohustusega seotud lepingu nominaalne väärtus on vähemalt 50 000 eurot, siis ei pea kohaldama käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 toodud nõudeid, kuid sellest erisusest hoolimata tuleb kindlasti täita väärtpaberituru seaduses sätestatud kliendile teenuse osutamise nõudeid. Eelkõige tuleks täita EL direktiivi 2014/65/EL artiklis 25 sätestatud nõudeid. Lisaks on toodud antud paragrahvi erisusest rakendussätetes seaduse § 96 uute lõigetena 3 ja 4. nende selgitused on antud § 96 selgituste juures. Paragrahvi 1371 täiendamine lõikega 11. Muudatuse aluseks on direktiivist (EL) 2019/2034 tulenev direktiivi 2014/65/EL muutmine, millega täiendatakse artikli 49 lõiget 1 teise lausega. Tulemusena on lõige 1 järgmine: „Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turgudelt, et nad võtaksid vastu hinnasammude korrad aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide ning kõigi muude finantsinstrumentide kohta, mille regulatiivsed tehnilised standardid töötatakse välja vastavalt lõikele 4. Hinnasammude kohaldamine ei takista reguleeritud turgudel sobitada suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.“. Kui üldiselt jõustuvad direktiivist (EL) 2019/2034 tulenevad normid 26. juunist 2021, siis erandina on ette nähtud, et riigid kohaldavad kõnealuse direktiivi 2014/65/EL artikli 49 muudatuse täitmiseks vajalikke norme alates 26. märtsist 2020. Seega jõustub vastav muudatus samuti koos muude eelnõust tulenevate normidega. Seaduse täiendamine §-ga 2724. Uute sätetega tuuakse välja, et seaduse § 877 sätestatud nõudeid, mis tulenesid BRRD artiklist 45i, ei kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud enne 2020. aasta 28. detsembrit. Ning antakse krediidiasutustele võimalus kuni Eestis asutatud krediidiasutuste koguvara väärtus ei ületa 50 miljardit eurot kohaldada jaeklientidele allutatud instrumentide müümisel üksnes käesoleva seaduse § 221 lõike 2 punktis 1 esitatud nõuet. See ei välista, et krediidiasutus võiks vabatahtlikult kohaldada muid § 221 nõudeid, mis on karmimad, kuid kuni Eesti turg on veel väike ja arenev, siis saab kohaldada vaid minimaalse esialgse investeeritava summa piirang – see tähendab, et minimaalne esialgne investeerimissumma kõlblike kohustuste instrumentidesse ei tohi olla väiksem kui 10 000 eurot. Normitehnilises märkuses täiendatakse VpTS-ga üle võetud direktiivide loetelu viitega CRD V-le ning direktiivile 2019/2034, millest on üle võetud säte seoses hinnasammudega, mis kohaldub erisusena turuosalistele juba alates 26.03.2020. Lisaks asendatakse tulenevalt CRD nime muutmisest direktiiviga 2019/2034 vastav nimetus ka normitehnilises märkuses. 3.7. Seaduse jõustumine Eelnõu § 6. Eelnõu jõustub 28.12.2020, olles seotud panganduspaketi ehk CRD ja CRR muudatuste 94 ülevõtmise tähtajaga, kuid tulenevalt CRD V muudatuste seostest EL algatusega investeerimisühingutele kohalduvatest nõuetest, millega muudetakse mh CRD nime, jõustuvad eelnõu teatud punktid hiljem ehk 26.06.2021. Pangandusregulatsiooniga paralleelselt võeti EL-s vastu investeerimisühingute regulatsioon, mis võrreldes kehtiva CRD-st ja CRR-st tulenevate investeerimisühingute reeglitega lisab paindlikkust investeerimisühingute tegevusse. Need muudatused võeti vastu eraldi nn IFD direktiivi ja IFR määrusega. Eristamaks pangandus- ja investeerimisühingute regulatsiooni on IFD ja IFR-ga välja toodud, et alates viimaste aktide jõustumisest ei kohaldu pangandusregulatsioon enam investeerimisühingutele ning sellest tulenevalt on muudetud ka CRD ja CRR nimetust. Eelnõus puudutavad vastavad muudatused seega õigusaktide nimesid, samuti eelnõude normitehnilisi märkusi. IV. Terminoloogia Muudatustega lisatakse Eesti õigusesse mitmeid uusi termineid. Nendeks on: 1) heakskiitmise menetlus –inglise keeles „approval“, Heakskiitmine on oma olemuselt haldusakt (Finantsinspektsiooni juhatuse otsus), mis tehakse Finantsinspektsioonile vastava taotluse esitanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kohta, kiites heaks vastava äriühingute struktuuri toimimise. 2) keskasutus – inglise keeles „central body“. Keskasutuseks mõistet on avatud käesoleva seletuskirja FELS § 9 muudatuste selgituste juures; 2) kriisilahendussubjekt - inglise keeles „resolution entity“. Kriisilahendussubjekti mõistet on avatud käesoleva seletuskirja FELS § 9 muudatuste selgituste juures; 3) kriisilahenduse konsolideerimigrupp mõistet on avatud seletuskirja § 9 lõigete 3 ja 4 selgituste juures; 4) kõlblikud kohustused vs teisendatavad kohustused. Kehtivas kriisilahendusdirektiivis kasutati mõistet kõlblikud kohustused, mis muudatustega jagati kaheks, ehk kõlblikud kohustused ja teisendatavad kohustused. Kõlblikud kohustused on defineeritud ning selgitused esitatud seletuskirja § 17 selgituste juures. Teisendatavad kohustused on need kohustused, mida on võimalik teisendada omakapitali instrumentideks – mõiste on selgitatud § 71–74 juures; 5) võtmeisik – krediidiasutuse või investeerimisühingu finants-, vastavus-, riskikontrolli või siseauditi juht, kes ei ole juht ehk juhatuse või nõukogu liige. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ; 95 VI. Eelnõu mõjud Eelnõu sihtrühm on Finantsinspektsioon, Tagatisfond, krediidiasutused (eelkõige pangad) ja pangandusgrupid, pankade kliendid (tarbijad ja ettevõtjad), investeerimisühingud ja investorid. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Taustaks on toodud lühike ülevaade Eesti keskkonnast, millele eelnõu kohaldub. Eesti finantssektor on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väike. Eesti Panga hinnangul tuleneb Eesti finantssektori suhteline väiksus nii turumajandusel põhineva finantssektori noorest east, Eesti sissetulekute ja säästude suhteliselt madalast tasemest ning era- ja valitsemissektori teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesest võlakoormusest. Kuigi majanduse ja teiste finantssektori osade kiire kasvu tõttu on pangandussektori varade osakaal SKPs ja sektori koguvarades lähiaastatel vähenenud, siis endiselt on need suhtarvud vastavalt 101% ja 63% (vt joonis nr 5). Joonis nr 5. Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2013. ja 2018. aasta lõpus Pangad moodustavad suurima osa Eesti finantssektorist. 2019. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 15 panka, millest kuus on välismaiste pankade filiaalid (vt joonis nr 6). 96 Joonis nr 6. Pankade turuosad19 varade mahu järgi 2019. aasta lõpu seisuga (sulgudes 2018 lõpp) Lisaks võivad Eestis rahvusvahelisi pangateenuseid pakkuda rohkem kui 350 Euroopa Liidu finantsasutust. Eesti Panga20 andmetel mõjutab meie pankade laenuportfelli jaotust eluasemeturu ülesehitus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suur osakaal Eesti majanduses. Laenuportfelli moodustavad peamiselt majapidamiste ja ettevõtete laenud, vastavalt 46% ja 38% vt joonis nr 7. Joonis nr 7. Pangandussektori laenuportfelli struktuur Eestis ja euroalal 2018. aasta lõpus Eesti pangandussektori kohustustes on olulisim roll kliendihoiustel, mille maht oli 2018. aasta lõpus 81% kõigist kohustustest (vt joonis 8). 19 Allikas: Finantsinspektsiooni veebileht 20 Kasutatud Eesti Panga koostatud Finantssektori struktuuri ülevaadet 2019: https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-struktuurist 97 Joonis nr 8. Pangandussektori kohustuste struktuur (v.a välimaal asuvad filiaalid) Hoiustest on omakorda üle 80% ulatuses nõudmiseni hoiused, sest madalad hoiuseintressimäärad ei ole viimastel aastatel motiveerinud hoiustajaid raha tähtajaliselt paigutama. Nõudmiseni hoiuste osakaal on viimase viie aastaga kasvanud ligikaudu neljandiku võrra. Mitteresidentidest klientide hoiuste osakaal kasvas 2019. aastaga 7,9%lt 10,0%le. Kasvu taga on eelkõige Euroopa Liidu majapidamistelt hoiusteplatvormide kaudu võetud hoiused. Madala maksumääraga piirkonna klientide hoiuste osakaal langes edasi, kukkudes alla 0,5% hoiuste mahust. Laenuportfelli kvaliteet on Eesti pankades hea, samas Finantsinspektsiooni hinnangul on viimastel aastatel pankade laenukasvu toetanud soodne majanduskeskkond. Finantsinspektsiooni andmetel21 langes 2019. aastal võrreldav pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellis 0,4%ni (2018. aasta lõpus 0,5%). Üle kahe aasta on allahindlusi olnud rohkem kui pikaajaliselt viivises olnud laene ning see trend on jätkuvalt tõusev (vt jooniselt nr 9). 21 https://www.fi.ee/sites/default/files/2020-05/fi_finantsturg_2019.pdf 98 Joonis nr 9. Üle 90 päeva viivised ja nende kaetus allahindlustega 2009–2019 Majanduskasvu aeglustudes võib laenukvaliteet halveneda ja seetõttu on jätkusuutlikku tegevust silmas pidades oluline, et pangad hoiaksid laenude väljastamisel senist konservatiivset joont ja säilitaksid piisavad kapitalipuhvrid. Krediidikvaliteedi paranemine 2019. aastal tulenes viivislaenude mahu aeglasemast kasvust laenuportfelli kasvuga võrreldes. Arvestades ka Luminori Läti ja Leedu filiaalidega, oli pikka aega viivises olnud laene Eesti pangandussektoris aasta lõpus aga 0,75%. Finantsinspektsiooni andmetel on mitme panga laenukasv kiire ja ületab sektori keskmist. Kiire laenukasvuga kaasnevad suuremad riskid ja seetõttu peavad pangad pöörama senisest suuremat tähelepanu sisekontrolli süsteemide piisavusele ja toimimisele ning riskijuhtimise kvaliteedile. Seoses mahukate uute õigusnormidega on suurenenud vastavusrisk ja pangad peavad tagama vastavuskontrolli funktsiooni tõhusa toimimise. Mainerisk on märkimisväärselt suurenenud. Pangad peavad sellega oma likviidsus- ja finantseerimisriski juhtimisel arvestama. Endiselt on pangandussektor avatud riskidele, mis võivad tuleneda emapankade majanduskeskkonnast ja kinnisvaraturu sündmustest. Investeerimisühingutest kuulus 2019. aasta lõpu seisuga Finantsinspektsiooni järelevalve alla viis järelevalve subjekti: Admiral Markets AS, Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe, AS Redgate Capital. Investeerimisühingute arv ei ole aastaga muutunud vaatamata sellele, et paljud äriühingud tunnevad huvi Eestis investeerimisühingu tegevusloa saamise vastu. Investeerimisühingute bilansimaht moodustas 72 miljonit eurot. Bilansimaht suurenes aastaga 20% võrra. Investeerimisühingute varadest 54% oli investeeritud likviidsetesse varadesse nagu hoiused krediidi- ja finantseerimisasutustes ning väikese riskiga likviidsed võlakirjad. Investeerimisühingud väljastavad klientidele laene, mis moodustasid 32% varadest. Suurem osa klientidele antud laenudest olid tagatud väärtpaberitega. Investeerimisühingute avatud tururiskipositsioonid ulatusid 114 miljoni euroni ja moodustasid 205% omavahenditest. Enamiku tururiskidest moodustasid avatud valuutapositsioonid. Investeerimisühingud valitsesid või hoidsid oma kontodel 331 miljoni euro ulatuses klientidele kuuluvat vara. Aastaga on klientide varade väärtus kahanenud 51% võrra, suurem osa langusest toimus aasta viimases kvartalis. Investeerimisühingute klientide varad olid investeeritud aasta lõpu seisuga 54% ulatuses aktsiatesse ja 36% ulatuses võlakirjadesse. Klientide varadest 7% moodustasid investeerimata rahalised vahendid. Klientidele kuuluvatest aktsiatest ja võlakirjadest suurima osa moodustasid Venemaa emitendid (37%), millele järgnesid USA (24%) ja Ühendkuningriigi (6%) väärtpaberid. Investeerimisühingud teenisid aastaga 6 miljonit eurot puhaskasumit. Võrreldes eelmise aastaga on puhaskasum langenud 43% võrra. Kasumi vähenemine oli suuresti seotud halduskulude, sh personalikulude suurenemisega. Sektori omakapitali tootlus moodustas 10,9% võrreldes 21,5%ga aasta eest. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse asutus, mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle. 99 Finantsjärelevalve tegemisel ja finantskriiside lahendamisel lähtub inspektsioon avalikust huvist. Inspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad turuosalised, kelle üle inspektsioon järelevalvet teeb. Järelevalvetasud aastatel 2018 ja 2019 on toodud tabelis nr 2. Tabel nr 2. Finantsinspektsioon järelevalvetasu 2018/2019 tuhandetes eurodes22 Lisaks Finantsinspektsiooni rahastamisele tasuvad pangad mitmeid muid tasusid ja makseid. Erinevate pankade makstavate tasude ja maksete summad lisaks Eesti järelevalvetasule on aastate 2018 ja 2019 kohta toodud tabelis nr 3. Tabel nr 3. Krediidiasutuste erinevad tasud ja maksud Tasu või makse 2019 (tuh. eurodes) 2018 (tuh. eurodes) Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi makse 12 999,5 7 655 Tagatisfondi investorikaitse osafondi makse 109,3 79 Euroopa Keskpangale (ECB) makstav 2 042,5 1 246 järelevalvetasu EL ühtse kriisilahendusfondi (SRF) makse 6 759,5 5 082,3 Avansiline tulumaks EMTA andmetel 44 497 53 100 Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest ning nõukogu esimees on Eesti Vabariigi rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees. Eesti finantsturu struktuur ja riskide dünaamika, aga ka määruste sisu, keerukus ja maht on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud. Finantsinspektsiooni struktuurimuudatused aitavad kaasa inspektsiooni strateegiliste eesmärkide paremale saavutamisele ning ausa finantsturu huvides jõuliste järelevalveliste sammude astumisele. Finantsinspektsioonil on alates 2020. aastast uus struktuur, mis on toodud joonisel nr 10. 22 Allikas: Finantsinspektsiooni 2019. aastaraamat 100 Joonis nr 10. Finantsinspektsiooni uus struktuur aastast 202023 Finantsinspektsioon kuulub Euroopa ühtsesse järelevalvemehhanismi (Single Supervisory Mechanism, SSM), mis teostab alates 2014. aasta novembrist kapitalijärelevalvet Euroopa mõistes oluliste pankade ja nende kontsernide üle. Euroopa Keskpanga ühtse pangandusjärelevalve alla kuuluvad Eestis tegutsevatest pankadest SEB Pank, Swedbank ja Luminor. Nimetatud pankade üle teostatakse järelevalvet koostöömehhanismi raames. Finantsinspektsiooni üks eesmärke on vältida pankade võimalikust maksejõuetusest tulenevat nega- tiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori, hoiustajate, investorite ja teiste klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine.. Finantsinspektsioon kuulub Euroopa ühtsesse kriisilahenduse korda (Single Resolution Mechanism, SRM) ning vastavasse nõukokku. Finantsinspektsiooni 2019. aasta aastaraamatu24 andmetel 2019. aastal koostas, täiendas ja ajakohastas Finantsinspektsioon koostöös teiste riikide kriisilahendus- asutustega Eestis tegutsevate oluliste pankade kriisilahenduskavasid. Lisaks oli 2019. aasta lõpu seisuga Finantsinspektsioon koostanud ja ajakohastanud kõigi Eestis tegutsevate vähem oluliste pankade kriisilahenduskavasid. Vähem olulistele pankadele seati oma-vahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded. Peale selle alustas inspektsioon kriisilahendus-kavade koostamist ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude seadmist Eestis tegutsevatele investeerimisühingutele. 23 Allikas: finantsinspektsiooni 2019. aastaraamat 24 https://www.fi.ee/sites/default/files/2020-05/fi_aa_2019.pdf 101 Tagatisfond on Tagatisfondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes alustas oma tegevust alates 2002. aasta 1. juulist. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel 1998. aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. Tagatisfondi seadus sätestab Tagatisfondi eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra. Fondi kõrgeim juhtimisorgan on Fondi nõukogu. Nõukogul on üheksa liiget, kes on nimetatud Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni, Eesti Pangaliidu ning investeerimisasutusi, pensionifondivalitsejaid ja kindlustusandjaid esindavate organisatsioonide poolt. 2019. aasta jaanuaris lõppesid Fondi nõukogu koosseisu 4-aastased volitused, mistõttu nimetati Fondi nõukogu uus koosseis, mis alustas tööd 30. jaanuarist 2019. a. Koostöös finantssüsteemi turvavõrgustiku institutsioonidega ja turuosalistega ning finantsturu osalisi ühendavate erialaliitudega teavitab Fond finantsteenuste kasutajaid hoiuste ja investeeringute kaitsest ja hüvitamistingimustest, kasutades veebilehti ja muid võimalusi. Versobank AS-is (likvideerimisel) peatati hoiuste väljamaksed seoses panga tegevusloa kehtetuks tunnistamisega Euroopa Keskpanga 26. märtsi 2018. a otsusega, millest tulenevalt otsustas tagatisfondi nõukogu viidatud panga klientidele hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud korras hüvitada. Hüvitusprotsessi puudutav info avaldati Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni veebilehtedel. Hoiustajatel, kellega likvideerijal ei õnnestunud kontakti saada, on õigus hüvitis kätte saada kuni 20. aprillini 2021. 2019. aasta lõpu seisuga on hüvitamata ca 0,1 miljonit eurot ligi 624 hoiustajale, kes ei ole esitanud taotlust hüvitise väljamaksmiseks ja kelle hoiused on kantud notari deposiiti või kes ei ole agentpanka sularaha hüvitisele järgi läinud. Käesoleva eelnõuga lihtsustatakse hüvitamisprotsessi ning kaotatakse vajadus hoiustajatel esitada taotlus hüvitise väljamaksmiseks. Seetõttu peaks nii likvideerijate, tagatisfondi kui ka hoiustajate koormus väheneda. 2019. aastal sõlmis Finantsinspektsioon kokkuleppe Tagatisfondiga. Selle järgi pakub Finantsinspektsioon Tagatisfondile teenuseid, mis aitavad Tagatisfondil oma eesmärke paremini täita, eelkõige kriisi-välisel ajal. Kahe organisatsiooni tegevuste ühendamisest tekib mastaabiefekt, mis aitab muu hulgas kulusid kokku hoida. Lisaks tekib sünergia kriisilahendusasutuse ja tagatisskeemi otsustusprotsesside vahel. Samuti pöörab Tagatisfond edaspidi suuremat tähelepanu pankade valmisolekule edastada Tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks vajalikke andmeid. Selleks korraldas Tagatisfond koos Finantsinspektsiooniga 2019. aastal erinevaid stressiteste, lähtudes EBA hoiuste tagamise skeemide stressitestide suunistest. Pankadega tehtud stressitestid näitasid, et pangad on võimelised seaduses ettenähtud tähtaja jooksul komplekteerima vajalikud andmed ja need Tagatisfondile esitama. Tagatisfond jätkab koos Finantsinspektsiooniga vajalike stressitestide korraldamist. Eelnõu üldine mõju pankadele Positiivne mõju: - kasvab õigusselgus ja finantssektori usaldusväärsus; - ühtsed rahvusvahelised aga EL eripäradega proportsionaalsed nõuded, nii pankadele kui ka investeerimisühingutele mõjutavad finantsturge ja majandust tervikuna soodsalt; - rahvusvaheliste standardite üle võtmine tõstab finantsettevõtjate konkurentsivõimet. Negatiivne mõju: - suuremate (süsteemselt oluliste) pankade administratiivsed kulud võivad kasvada; 102 - uute regulatsioonide rakendumisega võivad kaasneda majanduslikud kulu pankadele, eelkõige IT tehniliste lahenduste loomise ja süsteemide kooskõlla viimise tõttu. Mõju pankade klientidele, sh tarbijatele ja ettevõtjatele Positiivne mõju: - kasvab finantssektori usaldusväärsus; - paraneb klientide sh tarbijate (hoiustajate/investorite) kaitse; - väheneb surve kasutada maksumaksjate raha pankade „päästmiseks“; - suureneb pankade vastupanuvõime toime tulla erinevate majanduse surutistega; - võib suurenda laenupakkumine. Negatiivne mõju: - pangad võivad oma kasvanud kulusid katta teenuse hinna tõstmisega; - seaduse jõustamisel võib tekkida muudatusi ka pankade üld-, toote- või lepingutingimustes. Mõju investoritele Positiivne mõju: - kasvab läbipaistvus ja õigusselgus; - parandatakse võlausaldajate võrdsemat kohtlemist; - suureneb omakapitali instrumentide läbipaistvus; - suureneb õigusselgus ja kindlus omakapitaliinstrumentide soetamisel. Negatiivne mõju: - jaeklientide vähenevad pikemas perspektiivis võimalused investeerida pankade emiteeritud kõlblike kohustuste instrumentidesse; - kõlblike kohustuste instrumentide ostmisel tuleb tulevikus hakata tõendama oma nendesse instrumentidesse tehtud investeeringu suurust; - tulenevalt uutest nõuetest võivad pangad kohaldada rangemaid investori teadmiste ja kogemuste hindamise nõudeid. 1. Kavandatav meede Pangajuhtide ja tasustamise nõuete ajakohastamine ja selgemaks muutmine 1.1 Mõju Pangajuhtide ja tasustamise nõuete proportsionaalsuse parandamiseks tehtud V-väike muudatused vähendama kõnealuste krediidiasutuste haldus- ja nõuete täitmisega seotud koormust. Juhtivate isikute vastutus muutub selgemaks. 1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Tervikuna väike. valdkond I mõju V 1.3 Mõju Mõju riigiasutuste Avalduv Mõju praktiliselt puudub või on väike. Üldine valdkond II ja kohaliku mõju usaldusväärsuse kasv finantssektori ja omavalitsuse V majanduskeskkonna vastu tervikuna suurendab korraldusele tõhusust, mis on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja omavalitsustele. 103 1.4 Mõju Mõju Avalduv Suureneb usaldusväärsus panganduse ja valdkond III ettevõtjatele, mõju finantssektori suhtes. Meede tõstab tarbijatele ja V õiguskindlust. teistele panga klientidele 1.5 Mõju Mõju investoritele Avalduv Suureneb usaldusväärsus. valdkond IV mõju V Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike 2. Kavandatav meede Finantsjärelevalve koostöö täpsustamine 1.1 Mõju Meetme mõju on sisuliselt väike. Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on V-väike oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel. Samuti on vaja tagada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus. 1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Üldsusele on mõju väike, kuid kogu süsteemi valdkond I mõju toimimise usaldusväärsusele ja läbipaistvuse V tõstmisele avaldab positiivset mõju. 1.3 Mõju Mõju riigiasutuste Avalduv Otseselt riigiasutusi ja kohaliku valdkond II ja kohaliku mõju omavalitsuse korraldust omavalitsuse V finantsjärelevalve koostöö sätted ei mõjuta. korraldusele Riigikontrolli võimalusi hinnata järelevalve juhtimise tulemuslikkust suureneb. 1.4 Mõju Mõju investoritele Avalduv Finantsjärelevalve ja kriisilahendus muutuvad valdkond III ja panga mõju V usaldusväärsemaks investorite ja klientide klientidele silmis Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike 3. Kavandatav meede Kriisilahendusmeetmete täiendamine ja täpsustamine, et muuta pangad jätkusuutlikult tegutsevaks ning maksejõuetuse korral oleks neid võimalik tavakorras likvideerida. Eelnõu eesmärk on vähendada väikeste ja mittekeerukate pankade administratiivset koormust. 1.1 Mõju Eesti õigusesse üle võetud ELi nõuete sõnastuste täpsustamisega suurendatakse V-väike õiguskindlust ja arusaadavust. Eesti pankadele peaksid uued omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded muutma nõuete täitmise selgemaks ja vähem koormavamaks. Samuti peaksid nõuded ise teatud osas vähenema. 1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Mõju majandusele on kaudne. valdkond I mõju Usaldusväärsuse ja õiguskindluse V suurenemisel peaks olema positiivne mõju ka majandusele tervikuna. 1.3 Mõju Mõju riigiasutuste Avalduv Mõju praktiliselt on väike. Üldine valdkond II ja kohaliku mõju usaldusväärsuse kasv finantssektori ja V majanduskeskkonna vastu tervikuna tõhusust, 104 omavalitsuse mis on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja korraldusele omavalitsustele. Samas pankade usaldusväärsuse ja kriisikõlblikkuse kasv vähendab ohtu, et pankade päästmiseks on vaja kasutada maksumaksjate raha. 1.4 Mõju Mõju investoritele Avalduv Suureneb investorite usaldusväärsus valdkond III mõju V finantssektori suhtes. Meede tõstab õiguskindlust, suurendab rahulolu ja vähendab potentsiaalsete kohtuvaidluste arvu. Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike VII. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib järelevalve tõusta administratiivne koormus. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende administratiivse koormuse tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on pangad. VIII. Rakendusaktid Tulenevalt HÕNTE § 48 lõike 3 punktist 3 on esitatud volitusnormidega seotud määruste loetelu (vt tabel nr 4). Tabel nr 4. Volitusnormi alusel kehtestatav rakendusakt Volitusnorm Volitusnormi alusel kehtestatav rakendusakt FELS § 17 lg 8 See on kehtiv volitusnorm rahandusministrile võimalusega vajadusel kehtestada määrus. Seda volitusnormi ei ole hetkel täidetud. Muudatustega täpsustatakse ja piiritletakse volitusnormi sisu. Seletuskirjale on lisatud eelnõu tegemise hetkeks teada olevad rakendusaktide kavandid (vt lisa 2). IX. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. a 28. detsembril, välja arvatud selle muutmispunktid KAS-s ja FIS-s, mis viitavad CRD nime muudatusele, mis jõustub 2021. a 26. juunil. 105 X. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikontrollile, Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ning kõikidele investeerimisühingutele. Algatab Vabariigi Valitsus 2020 (allkirjastatud digitaalselt) 106 LISA 1 Eelnõu kohaste sätete ja EL direktiivide võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega Muudetav EL õigusakti Seadus Eesti seaduse säte Selgitus artikkel Art 2 (5), (6) KAS § 2 lg 3, 4; § 5 Art 3 (1) p. (60) FELS § 3 lg 1 Kehtiv FELS sisaldab viidet Art 3 (1) p. (61)– p. (64) KAS § 31 Art 3 (1) p. (65) SoVS, § 3, KAS § 571 lg 1 p 1 Art 3 (3) KAS § 31 lg 2 Art 4 (8) FIS § 481 lg 1 Art 8 (2), (5) Ei vaja ülevõtmist, viide EBA RTS ja juhise vastuvõtmiseks Art 9 (3), (4) Ei vaja ülevõtmist, COM ja EBA teavituskohustus õigusaktidest Art 10 KAS § 131 lg 1 p 18; § 15 Art 14 (2) KAS § 15 lg 1 p 4 Art 18 p. (d) KAS § 17 lg 1 p 9 ja 10 Art 21a KAS § 134–137; § 911, § 96 lg 1, § 97 lg 3 ja 31, § 99 lg 21, § 1045 Art 21b KAS § 207 Art 23 (1) p. b KAS § 291 p 2; § 48 lg 1 ja 2 Art 47 (1a) KAS § 21 lg 8–10 Art 47 (2), (2a) FIS § 462 lg 1; § 471 lg 46 Art 56 p. g, h RahaPTS § 67 lg 1 Art 57 (1) FIS § 47 lg 1 Art 58a FIS § 54 lg 41 Art 63 (1) KAS § 104 lg 1 p 111 Art 64 (1) KAS § 1045 lg 1 Art 64 (3) HMS § 4 lg 2, § 56 Art 66 (1) p. e KAS § 1045 lg 1 p 6, KaRS § 372 Art 67 (1) p, q KAS § 1347 Art 74 KAS § 571 lg 1 p 1 Art 75 (1) KAS § 922 lg 5 Art 84 KAS § 823 107 Art 85 (1) KAS § 82 lg 32 p 5 Art 88 (1) KAS § 84 lg 2, lg 3 p 1 ja lg 4 Art 89 (6) n/a Ei vaja ülevõtmist, COM kohustusnorm Art 91 (1) KAS § 48 (2), § 50 (1) p. 3 Art 91 (7) KAS § 48 (22) Art 91 (8) KAS § 49 (11) Art 91 (12) p. f n/a Art 92 (2) (aa) KAS § 571 lg 1 ja lg 1 p 1 Art 92 (3) KAS § 48 lg 1, § 571 lg 1– 12, lg 3 Art 94 (1) (l), KAS § 572 lg 4 Art 94 (1) (m) KAS § 572 lg 5 Art 94 (2) n/a Ei vaja ülevõtmist, EBA RTS volitusnorm Art 94 (3) KAS § 572 lg 10 Art 94 (4) n/a Valikukoht, mida ei ole kasutatud, et tagada üldine nõuete kohaldumine regioonis Art 94 (5) n/a Valikukoht, mida ei ole kasutatud, kuna suurendab pankadele seatavaid nõudeid. Art 94 (6), (7) n/a Kohustus EBA-le ja Euroopa Komisjonile Art 97 (1) KAS § 96 lg 5 Art 97 (4), (4a) KAS § 63 lg 1, § 96 lg 52 FIS § 53 lg 3 p 7 Art 97 (6) RahaPTS § 67 lg 11 Eelnõu SE 130 Art 98 (1) KAS § 96 lg 5 Art 98 (5) KAS § 96 lg 6 p 3 Art 98 (5a), (8) n/a Ei vaja ülevõtmist, EBA volitusnorm Art 99 (2) KAS § 96 lõige 11 Art 103 n/a Kustutamine, ei vaja ülevõtmist Art 104 (1), (2) KAS § 104, 1042 lg 1, § 91 lg 14 Art 104a KAS § 1042 Art 104b(1) KAS § 631 lg 11; § 1043 Art 104c KAS § 1044 Art 105 p. d KAS § 82.1. lg 2 Art 108 (3) KAS § 631 Art 109 (2), (3) KAS § 71 lg 3 ja 4 Art 109 (4), (5) KAS § 571 lg 5 ja 6 108 Art 109 (6) n/a Valikukoht kohaldada tasustamise nõudeid laiemale tütarettevõtjate ringile, mida ei kasutata Art 111 KAS § 97 lg 2–21 Art 113 FIS § 473 Art 115 (3) FIS § 47 lg 112 Art 116 (1a), (6) FIS § 475 lg 11; lg 41 Art 117 (5), (6) FIS § 48 Art 119 (1) KAS § 97 lg 2 Art 120 (2) KindlTS § 239 Art 125 (1) KAS § 1106 lg 41 Art 128 KAS § 8644 lg 51 Art 129 KAS § 8644 lg 1 ja 2, § 8645 Art 130 KAS § 8646 lg 1 Art 131 (1) KAS § 8644 lg 31; § 8647 lg 1; § 8648 lg 1 Art 131 (2a) § 8647 lg 21; Art 131 (3) § 8648 lg 3 Art 131 (5) § 8648 lg 3 Art 131 (5a) § 8648 lg 31 Art 131 (7) § 8648 lg 32, lg 5 Art 131 (8) § 8648 lg 51 Art 131 (9), (10) § 8648 § 8647 lg 8 Art 131 (11)-(13) KAS § 8647 lg 71; 8 Art 131 (14)-(17) KAS § 8647 Art 131 (18) KAS § 8647 Art 132 n/a Komisjoni aruandluse artikkel kustutatud, ei vaja ülevõtmist Art 133 KAS § 8649 lg 2 p 2; lg 3-12 Art 133 (2) EP määrusega Art 134 KAS § 8649 lg 13 Art 136 (3), (7) KAS § 8646 lg 3, 7 Art 141 (1)-(3) KAS § 8650 Art 141 (4)-(6) EP KAS § 8650 lg 8 määrus volitusnormi alusel Art 141a KAS § 8650 Art 141b(1)-(3) KAS § 8650 Art 141b (4)-(6) EP KAS § 8650 lg 8 määrus volitusnormi alusel Art 141c KAS § 8650 Art 142 (1) KAS § 8651 lg 1 Art 143(1) p. c FIS § 53 lg 3 p 3 109 Art 146 n/a Mandaat Komisjonile ja Euroopa Panganduskomiteele, ei vaja ülevõtmist Art 159a KAS § 14115 Art 161 (10) n/a Mandaat Komisjonile, ei vaja ülevõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ EL õigusallikas Seadus Eesti seaduse säte Selgitus Art FELS § 9(2)(3), 17(41)(42), 2(1)p.5,5a,68a,71,71a,71 71(1), 73(1)p.1 b,83a,83b,83c,109 § 8644 KAS Art 10(6) FELS § 28(61), 29(11) Art 10(7) FELS § 29(1)p.15,16 Art 12(1) FELS § 28(3)(31), 29 Art 12(3) FELS § 29 lg 2 p.2,3,7 Art 13(4) FELS § 28(11) Art 13(6) FELS § 30(8) Art 16(1) FELS § 33 lg 5 Art 16(4) FELS § 33 lg 21 Art 16a(1)-(3) KAS § 8650 Art 16a(4)-(6) EP KAS § 8650 lg 8 määrus volitusnormi alusel Art 17(1) FELS § 34(1) Art 17(3) FELS § 34 lg 21-23 Art 17(4) FELS § 34 lg 3 Art 17(5) FELS § 34 lg 42 Art 17(7) FELS § 34 lg 31 Art 18(1)(7) FELS § 30 Art 32(1)(b) FELS § 39 lg 1 p.2 Art 32a FELS § 391 lg 1 Art 32b FELS § 391 lg 2 Art 33(2) FELS § 41 lg 2 p. 5 Art 33(3) FELS § 39 lg 7 Art 33(4) FELS § 39 lg 8 Art 33a(1),(2),(4)-(11) FELS § 401 Art 36(1) (4) FELS § 52 lg 3 Art 37 FELS § 55 lg 8 110 Art 44(2),(3)(4) FELS § 71 lg 1 p.6, 61, § 72 Art 44a(1)-(6) VpTS § 877 Art 44a(7) FELS § 96 lg 3 Art 45(1),(2) FELS § 17 lg 1, 2 Art 45a(1) FELS § 17 lg 3 Art 45a(2) FELS § 19 lg 3 Art 45b(1) FELS § 17 lg 21 Art 45b(2) FELS § 17 lg 21,22 Art 45b(3) FELS § 17 lg 4 Art 45b(4) FELS § 174 lg 6 Art 45b(5) FELS § 171 lg 1,2 Art 45b(6) FELS § 171 lg 3,4 Art 45b(7) FELS § 171 lg 5,6 Art 45b(8) FELS § 171 lg 5 Art 45b(9) FELS § 171 lg 9 Art 45c(1) FELS § 172 lg 1 Art 45c(2) FELS §172 lg 2, § 17 lg 71 Art 45c(3) FELS § 172 lg 3, § 172 lg 4, § 17 lg 2, 4 Art 45c(4) n/a EBA mandaat 1 Art 45c(5) FELS § 18 lg 1-2 Art 45c(6) FELS § 181 lg 3 Art 45c(7) FELS § 173 lg 1 Art 45c (8) FELS § 172 lg 1 p.3 Art 45c (9) FELS § 17 lg 91 Art 45c (10) FELS § 96 lg 5 Art 45d FELS § 174 Art 45e FELS § 18 lg 11, 2, 22 Art 45f(1)-(5) FELS § 19 lg 2, 4–10 Art 45f(6) n/a EBA mandaat Art 45g FELS § 20 lg 3 Art 45h FELS § 18 lg 3, 31, 32, 41, 42, 7 Art 45i(1)-(4) FELS § 221 Art 45i (5),(6) n/a EBA mandaat Art 45i(7) FELS § 96 lg 4 Art 45j(1) FELS § 17 lg 9 Art 45j(2) n/a EBA mandaat Art 45k FELS § 17 lg 12, 13 Art 45l n/a EBA mandaat Art 45m FELS § 17, § 29 § 96 rakendussätted Art 46 FELS § 21 lg 2 111 Art 47(1) FELS § 56 Art 48 FELS § KAS § 131 Art 55(1)-(4),(7) FELS § 22 lg 1–3, § Art 55(5)-(6),(8) n/a EBA mandaat Art 59 FELS § 56 Art 60 FELS § 57 Art 61 (3) FELS § 57 lg 8 Art 62 FELS § 58 Art 63 FELS § 71 Art 66 (4) FELS § 55 lg 12 ja § 41 Art 68(3)(5) FELS § 44 lg 1, 3 Art 69(4)(5) FELS § 43 lg 3 p.1, 42 Art 70(2) FELS § 43 lg 3 Art 71(3) FELS § 43 lg 3 p.1 Art 71a(1)-(4) FELS § 223 Art 71a(5) n/a EBA mandaat Art 88 FELS § 81 Art 89 FELS § 811 Lisa B p.6, Lisa C p.17 FELS 112 LISA 2 Rakendusakti kavand – FELS § 17 lõike 2 volitusnormi osas § 1. Reguleerimisala § 2. Miinimumnõude arvutamise aluste selgitused § 3. Määra arvutamise tulemuse esitlemine, sh ümardamine § 4. Määruse jõustumine Lisa Valemid 113 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0861 - Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikontroll; Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7272de9c-282e-4d2a-81e1-ba89189dbade Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7272de9c-282e-4d2a-81e1-ba89189dbade?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel