Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon Meie 06.07.2020 nr 1.1-10/4902-1
[email protected]
Pankade kapitali- ja
juhtimisnõudeid täpsustava
sSeaduseelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Austatud härra Kessler
Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks krediidiasutuste
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi
eelnõu), mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise
kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie seisukohta viieteistkümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
/*Lisa(d):
Seaduseelnõu 20200605_EN
Seletuskiri 20200605_SK
Janika Aben
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
/*Lisaadressaadid:
Eesti Pank
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riigikontroll
Eesti Pangaliit
FinanceEstonia
Admiral Markets AS
AS Cresco Väärtpaberid
AS Kawe Kapital
AS KIT Finance Europe
AS Redgate Capital
2
EELNÕU
4. juuni 2020
Krediidiasutuste seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevas seaduses ette nähtud menetlustele kohaldatakse käesoleva seaduse,
Finantsinspektsiooni seaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas nõukogu määrusega
(EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste
usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89).“;
2) paragrahvi 31 tekst loetakse lõikeks 1;
3) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta“
sõnadega „mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega
muudetakse määrust (EL) nr 648/2012“;
4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013
sätestatud nõuete või järelevalve meetmete kohaldamisel konsolideeritud või allkonsolideeritud
alusel hõlmavad mõisted „krediidiasutus“, „lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev
krediidiasutus“, „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“ ja „emaettevõtja“ ka:
1) finantsvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat, kellele on antud heakskiit vastavalt
käesoleva seaduse §-le 134;
2) krediidiasutust, keda kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev
finantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja,
lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või lepinguriigis emaettevõtjana
tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui asjaomasele emaettevõtjale ei kohaldu kohustus saada
heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134;
3) muud finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat või krediidiasutust, kelle on
finantsjärelevalveasutus konsolideerimisgrupis määranud teatud tähtajaks vastutavaks
käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud
nõuete täitmise tagamise eest konsolideeritud alusel.“;
5) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 3–24
nimetatud üksuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 205 finantseerimisasutuse kohta
sätestatut.“;
6) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:
„18) taotleja konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate
äriühingute osaluste suuruste kohta, sealhulgas andmed konsolideerimisgruppi kuuluvate
emaettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta.“;
1
7) seadust täiendatakse §-dega 134–137 järgmises sõnastuses:
„§ 134. Finantsvaldusettevõtjana ja segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise
heakskiitmine
(1) Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Eestis emaettevõtjana tegutsev
segafinantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või
Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema
Finantsinspektsioonilt tegutsemise heakskiitmist või käesoleva seaduse § 137 alusel erandi
kohaldamist kui eelnimetatud ettevõtja üle teostab konsolideeritud järelevalvet
Finantsinspektsioon. Muu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema
heakskiitmist kooskõlas käesoleva paragrahviga, kui ta on kohustatud järgima käesolevas
seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõudeid
allkonsolideeritud alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Finantsinspektsioonile ja, juhul kui
Finantsinspektsioon ei ole asutus, kes teostab ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet, siis ka
selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutusele, kus see ettevõtja on asutatud, kirjaliku taotluse
ning järgmised dokumendid ja andmed:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgrupi juriidiline
struktuur ja organisatsiooniline ülesehitus, nimetades selgelt oma tütarettevõtjad ja asjakohasel
juhul emaettevõtjad ning iga konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse asukoha ja tegevuse liigi;
2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta
käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 10 nimetatud teave;
3) olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete andmed kooskõlas käesoleva seaduse §-ga
30, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on krediidiasutus;
4) konsolideerimisgrupi organisatsiooni sisemine struktuur ja ülesannete jaotus;
5) muu teave, mida finantsjärelevalveasutus vajab käesoleva seaduse §-s 136 või 137 nimetatud
otsuse tegemiseks.
§ 135. Heakskiitmise taotluse läbivaatamine
(1) Kui finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmine
toimub samaaegselt käesoleva seaduse §-des 30–31 osutatud hindamisega, koordineerib
Finantsinspektsioon vajaduse korral oma tegevuse konsolideeritud järelevalvet teostava
asutusega ja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, kus finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, kui see ei ole sama asutus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestad juhul peatab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse
§ 301 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks või kuni asjakohane
menetlus on lõpule viidud.
(3) Kui käesoleva seaduse § 134 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole
võimalik veenduda, kas taotleja vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega
taotleja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud
asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(4) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon kohaldada käesoleva
seaduse § 133 lõigetes 2–4 sätestatut.
§ 136. Heakskiitmise otsus
2
(1) Finantsinspektsioon võib teha finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana
tegutsemise heakskiitmise otsuse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) konsolideerimisgrupisisene sisekord ja ülesannete jaotus on piisavad käesoleva seaduse ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete täitmiseks
konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel;
2) konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, mille osaks finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja on, ei takista ega piira muul viisil tõhusa järelevalve teostamist
tütarettevõtjast krediidiasutuse või emaettevõtjast krediidiasutuse üle vastavalt nõuetele kas
individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel;
3) finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed
ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete
täitmisel:
1) kõigi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate tegevuse
koordineeritust, muu hulgas vajaduse korral tütarettevõtjate vahelise nõuetekohast ülesannete
jaotust;
2) konsolideerimisgrupisiseste huvide konfliktide vältimise või maandamise võimalusi;
3) emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjast segafinantsvaldusettevõtja
konsolideerimisgruppi hõlmavate meetmete elluviimist kogu konsolideerimisgrupis.
(3) Finantsinspektsioon arvestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuete
täitmisel:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asetust mitmetasandilises
konsolideerimisgrupis;
2) aktsiate või osade omandi struktuuri;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusi ja kohustusi ning vastutust
konsolideerimisgrupis.
(4) Otsuse finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale heakskiidu andmise või
sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon nelja kuu jooksul, arvates kõigi vajalike
nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast
heakskiitmise taotluse saamist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise korral võib Finantsinspektsioon
vajaduse korral kohaldada käesoleva seaduse § 1045 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud meetmeid.
§ 137. Heakskiitmise nõude erisused
(1) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemisele ei kohaldata käesoleva
seaduse § 134 kohast heakskiitmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) finantsvaldusettevõtja peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates või
segafinantsvaldusettevõtja peamine tegevus krediidiasutuste või finantseerimisasutuste suhtes
on osaluse hoidmine tütarettevõtjates;
2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema
konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis kooskõlas kriisilahenduse
strateegiaga, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus;
3) tütarettevõtjast krediidiasutus on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud
usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on
antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks
täitmiseks;
3
4) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tegele konsolideerimisgrupi või selle
krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavate juhtimisalaste,
tegevusalaste ega finantsotsuste tegemisega;
5) ei esine takistusi konsolideeritud alusel tõhusa järelevalve teostamiseks konsolideerimisgrupi
üle.
(2) Kui Finantsinspektsioon on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tegevuse
järelevalve käigus kindlaks teinud, et ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
ühte või mitut tingimust, peab finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja taotlema
heakskiitmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 134.
(3) Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kellele ei kohaldata vastavalt
käesoleva paragrahvi lõikele 1 tegutsemise heakskiitmise nõuet, kohaldatakse
konsolideerimisgrupi konsolideerimisraamistiku nõudeid kooskõlas käesoleva seaduse ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.“;
8) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 10 täiendatakse tekstiosaga „või krediidiasutus ei täida Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, välja arvatud selle määruse artiklites 92a
ja 92b, kehtestatud usaldatavusnõudeid;“;
Alternatiivne muudatus I seoses § 35 muutmisega:
„8) paragrahvi 191 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „piiriüleseid teenuseid“ tekstiosaga „, kui
käesolevast seadusest ei tulene teisiti“;
9) seadust täiendatakse §-ga 207 järgmises sõnastuses:
„§ 207. Kolmanda riigi konsolideerimisgrupi krediidiasutuse tegevuse alused
(1) Kui Eestis asutatud krediidiasutus kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, seda
juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis ning samasse kolmanda riigi
konsolideerimisgruppi kuulub liidus ka teine krediidiasutus, peab Euroopa Liidus asutama
vahelülina tegutseva emaettevõtja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2013/36/EL krediidiasutusele kehtestatud nõuetele või on sama direktiivi artikli 21a kohaselt
heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.
(2) Finantsjärelevalveasutus võib lõikes 1 osutatud krediidiasutusel lubada omada kahte
Euroopa Liidus vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, kui ta teeb kindlaks, et üheainsa Euroopa
Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamine:
1) oleks vastuolus tegevuste eraldatuse kohustusliku nõudega, kui selline nõue on kehtestatud
selle kolmanda riigi õigusnormidega või järelevalvet teostava asutuse poolt, kus asub kolmanda
riigi konsolideerimisgrupi peakontor, või
2) muudaks kriisilahenduskõlblikkuse vähem tõhusaks kui kahe Euroopa Liidus vahelülina
tegutseva emaettevõtja puhul, seda lähtuvalt hinnangust, mille on andnud Euroopa Liidus
vahelülina tegutseva emaettevõtja kriisilahendusasutus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtus on väiksem kui 40 miljardit
eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi
Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana:
4
1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide
vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende individuaalsete bilansside alusel, kui
bilansid ei ole konsolideeritud, ja
2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014
finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT
L 173, 12.6.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL
finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja
2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496) kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või
tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni iga
filiaali vara koguväärtus.“;
10) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:
„(8) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile kord aastas järgmise
teabe:
1) teave likviidse vara kohta, millele filiaalil on juurdepääs;
2) filiaali käsutuses olevad omavahendid;
3) filiaali hoiustajate jaoks kehtiv hoiuste tagamise kord;
4) riskijuhtimise kord;
5) juhtimise korraldus, kaasa arvatud filiaali tegevuses võtmekohtadel olevate isikute andmed;
6) filiaali hõlmavad finantsseisundi taastamise kavad.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud teave esitatakse kord aastas hiljemalt 1. maiks.
(10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule võib Finantsinspektsioon nõuda täiendava
teabe esitamist, mis on vajalik kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevuse jälgimiseks.“;
11) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Krediidiasutuse sissemakstud aktsiakapital või algkapital võib erinevalt käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui krediidiasutus ei osuta
käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud teenuseid. Selliste krediidiasutuste
kohta peab Finantsinspektsioon eraldi nimekirja.“;
Alternatiivne muudatus II: „(3) Krediidiasutuse sissemakstud aktsiakapital või algkapital võib
olla erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust vähemalt üks miljon eurot, kui
krediidiasutus ei osuta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis. Selliste
krediidiasutuste kohta peab Finantsinspektsioon eraldi nimekirja.“;
12) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Krediidiasutuse võtmeisik on finants-, vastavus-, riskikontrolli või siseauditi juht, kes ei
ole krediidiasutuse juht. Võtmeisikule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta
sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 3, 41, 6 ja 61.“;
13) paragrahvi 49 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 49 lõike 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Krediidiasutuse juht võib olla muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja, nõukogu või
juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, proportsionaalne
krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei too kaasa huvide konflikti
olukorda. Süsteemselt olulise krediidiasutuse korral ei või juht olla enamal kui:“;
15) paragrahvi 49 lõike 13 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „nõukogu liikmele“
sõnaga „juhtidele“;
5
16) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 49 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõnad „siseauditi üksuse juhi“ sõnaga „võtmeisikute“;
19) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku
tagasikutsumist, kui:
1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile või võtmeisikule
kehtestatud nõuetele või
2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele
mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel või oma kohustuste täitmisel on näidanud, et ta ei
ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist või oma kohustuste täitmist selliselt, et
hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, muu hulgas
juhul, kui Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuses on toimunud
rahapesu või terrorismi rahastamine, selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või muud krediidiasutuse tegevusega seotud riskid.“;
20) paragrahvi 50 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 571 pealkirjas, § 571 lõigetes 11 ja 12, §-des 572–574, § 59 lõikes 43, § 63 lõike 2
punktis 51 ja § 104 lõike 1 punktis 21 asendatakse sõnad „juhatuse liige“ sõnaga „juht“ vastavas
käändes ja arvus;
22) paragrahvi 571 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Krediidiasutuse juhtide ja töötajate, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse
riskiprofiili, tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja
pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise
põhimõtted) peavad:
1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise ning
võrdse kohtlemise põhimõtetega;“;
23) paragrahvi 571 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse
järgmiselt:
„(3) Krediidiasutuse töötajaks käesoleva seaduse §-de 571–574 tähenduses on krediidiasutusega
lepingulises suhtes olevad isikud, kelle:
1) ülesandeks on krediidiasutuse olulise äriüksuse või kontrolliüksuse juhtimine või“;
24) paragrahvi 571 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 571 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) tasu aastane kogusumma on 500 000 eurot või sellest suurem ja see on võrdne
krediidiasutuse juhi keskmise tasuga või sellest suurem ning tema ülesanded mõjutavad
märkimisväärselt krediidiasutuse olulise äriüksuse riskiprofiili.“;
26) paragrahvi 571 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
6
„(4) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhtidele makstavaid tasusid
ning töölepinguna ka isikutega sõlmitud muid lepinguid töö tegemiseks krediidiasutuses.“;
27) paragrahvi 571 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Kooskõlas käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetega peavad
krediidiasutuse tasustamise põhimõtted ning nende dokumenteerimine ja säilitamine
võimaldama Finantsinspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete
täitmist konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Käesoleva seaduse §-des 571 ja 572, § 573
lõikes 1 ning §-s 574 sätestatud tasustamisnõudeid ja töötasukomitee moodustamise kohustust
(edaspidi käesolevas paragrahvis tasustamisnõuded) ei kohaldata konsolideeritud alusel:
1) lepinguriigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid
kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega;
2) kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid
kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega.
(6) Käesoleva seaduse §-des 571 ja 572, § 573 lõikes 1 ning §-s 574 sätestatud tasustamisnõudeid
kohaldatakse krediidiasutuse tütarettevõtjale individuaalsel alusel, kui:
1) tütarettevõtja on varahaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/65/EL I lisa A osa punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja
ja
2) tütarettevõtja juht või töötaja täidab ülesandeid, millel on otsene oluline mõju
konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste riskiprofiilile või äritegevusele.“;
28) paragrahvi 572 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum
krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest krediidiasutuse õiguslikust vormist
tulenevatest sellesarnastest õigustest, mis on seotud osaluse omandamisega või muude
samaväärsete õigustega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest,
mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse
krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks. Sellisele õiguste kogumile tuleb
kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega.
(5) Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu
olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa)
väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate
juhtide ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu
väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult nelja- kuni viieaastasele ajaperioodile. Kui
see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, peab
tulemustasu väljamaksmine olema jaotatud vähemalt viieaastasele ajaperioodile. Kui
tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud
väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud
väljamakse osa võib lisaks eeltoodule välja maksta ka tervikuna edasilükkamise ajaperioodi
lõpus.“;
29) paragrahvi 572 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva seaduse § 573 lõigetes 3 ja 4
sätestatud nõudeid ei kohaldata:
1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile
146 süsteemselt oluline krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmiselt ja individuaalsel
alusel jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul vähem kui 5 miljardit eurot;
7
2) isikule, kelle aastane tulemustasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik
selle isiku aastasest kogutasust.“;
30) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:
„§ 582. Vastavuskontroll
(1) Krediidiasutus peab ette nägema sõltumatu vastavuskontrolli, mis on proportsionaalne
krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
(2) Krediidiasutus tagab vastavuskontrolliks piisavad vahendid, volitused, ressursi ja ligipääsu,
et võimaldada kontrollijal sõltumatult oma ülesandeid täita.
(3) Krediidiasutus kehtestab sise-eeskirjadega tegevuspõhimõtted ja reeglid õigusaktidest
tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide
tuvastamiseks ja nende maandamiseks või vältimiseks. Tegevuspõhimõtete ja sise-eeskirjade
kehtestamisel tuleb arvestada krediidiasutuse äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning
osutatavate teenuste laadi ja ulatust.
(4) Vastavuskontrolli ülesanne on järelevalve teostamine käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt
kehtestatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade ning krediidiasutuse kohustuste täitmisel esinevate
puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning nende
hindamine. Nende ülesannete täitmiseks teeb kontrollija sõltumatult analüüse ja kontrolle.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannetele ja tegevustele nõustab
vastavuskontrolli teostaja krediidiasutuse juhte ja töötajaid vastavusriskiga seotud teemade
osas. Nõustamine hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ning sõltumatu arvamuse
andmist uute toodete või olemasolevates toodetes, protsessides ja süsteemides oluliste
muudatuste heakskiitmise protsessi raames.
(6) Vastavuskontrolli teostaja esitab juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul
ülevaate tuvastatud riskide, tehtud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude tegevuste
kohta. Ülevaade peab sisaldama informatsiooni ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste
potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatusest.
(7) Vastavuskontrolli üksust võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega, kui see
on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ja see ei
mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.“;
31) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks või revisjonikomisjoni esimeheks võib lisaks
käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule olla isik, kellel on kõrgharidus ning
sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused.“;
32) paragrahvi 631 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad
ning neile vastavad protseduurid, et säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite
tase, struktuur ja jaotus struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud
riskide või potentsiaalsete riskide tasemest.“;
33) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiate ja protseduuridega peab
krediidiasutusel olema piisav sisemine kapital, et katta kõik riskid, millele krediidiasutus on
8
avatud, ning tagada, et krediidiasutuse omavahenditest saab kompenseerida
stressistsenaariumidest tuleneva võimaliku kahju, sealhulgas käesoleva seaduse § 96 lõikes 11
nimetatud järelevalvealase stressitestimise käigus hinnatud kahju.“;
34) paragrahvi 631 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 631 lõikes 5 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kolm“;
36) paragrahvi 71 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis-, sise- ja
vastavuskontrollisüsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute
dokumenteerimise ja säilitamise korrad, protseduurid ja süsteemid peavad võimaldama
Finantsinspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning
tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ning sellekohaste andmete ja
aruandluse õigsuse, sealhulgas asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel.
(4) Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad, kelle suhtes
kohaldatakse käesolevat seadust, tagavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid
kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja, sealhulgas
madala maksumääraga territooriumil asutatud tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana
tegutsev krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et seaduse nõuete kohaldamine on
vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega.“;
37) paragrahvi 82 lõike 32 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „sealhulgas“ sõnadega „tegevuse
edasiandmisest tulenevate riskide ning“;
38) paragrahvi 822 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d
piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski käsitlemiseks kehtestatud
täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise
tingimuse täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d
sätestatud omavahendite nõue;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud
finantsvõimenduse määra puhvri nõue;
3) käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis ülemäärase
finantsvõimenduse riske katvas ulatuses.“;
39) seadust täiendatakse §-ga 823 järgmises sõnastuses:
„§ 823. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk
(1) Finantsinspektsioon tagab, et krediidiasutused rakendavad sisesüsteeme või kasutavad
standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja
maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii
omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse
netointressitulu.
(2) Finantsinspektsioon tagab, et krediidiasutused rakendavad süsteeme, millega hinnatakse ja
jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii
9
omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse
netointressitulu.
(3) Kui lõikes 1 nimetatud riskide hindamiseks krediidiasutuse rakendatavad sisesüsteemid ei
ole rahuldavad, võib Finantsinspektsioon nõuda, et see krediidiasutus kasutaks lõikes 1
nimetatud standardmeetodit.
(4) Kui Finantsinspektsioon leiab, et lihtsustatud standardmeetod ei võta piisavalt arvesse
krediidiasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski, võib ta nõuda, et
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad
krediidiasutused peavad kasutama standardmeetodit.“;
40) paragrahvi 83 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
41) paragrahvi 83 lõiget 21 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„6) hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaaludele ja kriteeriumidele, mida nendele
riskipositsioonidele rakendatakse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artiklis 124 sätestatud nõudeid;
7) makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusele, arvestades Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 164 sätestatud nõudeid.“;
42) paragrahvi 84 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „siseauditi üksuse juht või
revisjonikomisjoni esimees või revident“;
43) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi abikaasa või
registreeritud elukaaslane, lapsed ja vanemad.“;
44) paragrahvi 84 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) krediidiasutuse juhi või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav
äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja või
äriühing, milles krediidiasutuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik omab
olulist osalust;
2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juhid või käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud isik;“;
45) paragrahvi 84 lõike 4 esimene ja teine lause loetakse teiseks ja kolmandaks lauseks ning
lõiget täiendatakse uue esimese lausega järgmises sõnastuses:
„Krediidiasutusega seotud isikule laenu andmise dokumentatsioon peab olema
Finantsinspektsioonile tema taotluse korral kättesaadav.“;
46) paragrahvi 84 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Krediidiasutusega seotud isikutele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui
samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele. Kui krediidiasutus võimaldab
oma töötajatele suunatud boonus- või optsiooniprogrammi raames laenude kasutamist, võib
samadel tingimustel laenu anda ka krediidiasutusega seotud isikutele.“;
47) paragrahvi 8644 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kapitali säilitamise puhvri nõude täitmiseks hoitavad esimese taseme põhiomavahendid
koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud puhvritega moodustavad liidetuna
kombineeritud puhvri.“;
10
48) paragrahvi 8644 lõikes 3 asendatakse sõna „konsolideerimata“ sõnaga „individuaalsel“;
49) paragrahvi 8644 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui konsolideerimisgrupi suhtes on konsolideeritud alusel kohaldatav globaalse
süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse
puhvri nõue, kohaldatakse neist kõrgeimat.
(32) Kui krediidiasutuse suhtes on kohaldatav süsteemse riski puhvri nõue, on see kumuleeruv
muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude või globaalse süsteemselt olulise
krediidiasutuse puhvri nõudega.
(33) Kui § 8649 lõike 8, 9 või 10 kohaldamiseks arvutatud süsteemse riski puhvri määra ja sama
krediidiasutuse suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra või
globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra summa on suurem kui viis protsenti,
võib Eesti Pank vastavaid puhvri määrasid kohaldada Euroopa Komisjoni loal.“;
50) paragrahvi 8644 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 104 lõike 2“ tekstiosaga „§ 1042 lõike 1“;
51) paragrahvi 8644 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Esimese taseme omavahendeid, mida säilitatakse kombineeritud puhvri koosseisu
kuuluvate nõuete täitmiseks, ei või krediidiasutus kasutada:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b
ja c nimetatud nõuete ega käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate
omavahendite nõuete täitmiseks;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 92b ega
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud miinimumnõuete riskipõhiste
komponentide täitmiseks.
(52) Esimese taseme põhiomavahendeid, mida krediidiasutus säilitab mõne oma kombineeritud
puhvri nõude elemendi täitmiseks, ei või krediidiasutus kasutada kombineeritud puhvri muu
kohaldatava elemendi täitmiseks.“;
52) paragrahvi 8646 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Krediidiasutusepõhine vastutsükliline kapitalipuhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja
käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide
asukohariikides kohaldatavate vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kaalutud keskmise
korrutis. Vastutsükliline kapitalipuhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.
(2) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2,5 protsenti kogu riskipositsioonist, kui
käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0,25
protsendipunkti täpsusega. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestab Eesti Pank.“;
53) paragrahvi 8646 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Eesti Pank arvutab iga kvartali jaoks vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja, mida
kasutatakse võrdlusalusena vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamiseks. Vastutsüklilise
kapitalipuhvri alusnäitaja eesmärk on kajastada Eesti krediiditsüklit ja laenumahu ülemäärase
suurenemisega seotud riske, võttes arvesse Eesti majanduse eripärasid. Vastutsüklilise
kapitalipuhvri alusnäitaja põhineb laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte
kõrvalekaldumisel pikaajalisest suundumusest, mille puhul Eesti Pank võtab muu hulgas
arvesse:
1) laenumahu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust;
11
2) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta (ELT L 331,
15.12.2010, lk 1–11) sätestatud korra kohaselt antud soovitusi.“;
54) paragrahvi 8646 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eesti Pank hindab kord kvartalis tsüklilise süsteemse riski intensiivsust ja vastutsüklilise
kapitalipuhvri määra piisavust ning vajaduse korral kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri
määra või kohandab seda, võttes sealjuures arvesse:
1) vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitajat, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva paragrahvi
lõikega 21;
2) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 1092/2010 sätestatud korra kohaselt antud soovitusi;
3) muid näitajaid ja asjaolusid, mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel.“;
55) paragrahvi 8646 lõigetes 4, 5 ja 9 asendatakse sõnad „pädev asutus“ sõnaga
„makrojärelevalveasutus“ vastavas käändes;
56) paragrahvi 8646 lõigete 6 ja 7 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
57) paragrahvi 8646 lõike 7 teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse
järgmiselt:
„Eesti Pank avaldab kord kvartalis oma veebilehel vähemalt järgmise teabe:“;
58) paragrahvi 8646 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2¹ arvutatud puhvri alusnäitaja;“;
59) paragrahvi 8646 lõike 7 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„6) uue kõrgema määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud, kui
vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud, arvates uue
määra avalikustamisest;
7) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood, mille jooksul ei
kavandata puhvri määra suurendamist, koos selle perioodi määramise põhjendusega.“;
60) paragrahvi 8647 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla:
1) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus,
Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus
emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või
2) krediidiasutus, mis ei ole Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, Euroopa
Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana
tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.“;
61) paragrahvi 8647 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja määramisel võib rakendada täiendavat metoodikat,
võttes aluseks:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tunnused;
2) konsolideerimisgrupi piiriülese tegevuse, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevuses
osalevates lepinguriikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega
kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate
investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi
raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1–90),
artikli 4 tähenduses.
12
(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud täiendava metoodikaga saadakse täiendav üldine
punktisumma iga lõikes 1 osutatud hinnatud üksuse kohta ning selle põhjal võib Eesti Pank
võtta käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 sätestatud meetme. “;
62) paragrahvi 8647 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut arvestades määrab Eesti Pank igale globaalsele
süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivse punktisumma ja vastava kategooria.
Punktisumma määramisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga.
(4) Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 3
kohaselt määratud punktisumma alusel vähemalt viide kategooriasse, arvestades, et süsteemne
olulisus suureneb esimesest viiendani.“;
63) paragrahvi 8647 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) esimesse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue
on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3
kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist;
2) iga järgmise kategooria puhul, välja arvatud viies kategooria ja iga lisatav kõrgem
kategooria, liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale vähemalt 0,5 protsenti
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud
koguriskipositsioonist.“;
64) paragrahvi 8647 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 8647 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise
krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel. Globaalse süsteemselt olulise
krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.
(7) Eesti Pank esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste
krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad. Teade peab sisaldama põhjendust käesoleva
paragrahvi lõike 8 kohaselt järelevalvealase otsuse tegemise või tegemata jätmise kohta.“;
66) paragrahvi 8647 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste
määramise ja neile antud kategooriate põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast
globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.“;
67) paragrahvi 8647 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvelise hinnangu alusel õigus:
1) määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud
kategooriast kõrgemasse kategooriasse;
2) määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga
krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse
kategooriasse;
3) võttes arvesse Euroopa Liidu ühtset kriisilahenduskorda, paigutada globaalne süsteemselt
oluline ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 3 osutatud täiendava üldise punktisumma alusel
kõrgemast kategooriast ümber madalamasse kategooriasse.“;
68) paragrahvi 8648 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla:
13
1) krediidiasutus;
2) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus,
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja; või
3) Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja.“;
69) paragrahvi 8648 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „asjaomase lepinguriigi“ sõnaga
„Eesti“;
70) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise
põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast muud süsteemselt olulist krediidiasutust ja
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.“;
71) paragrahvi 8648 lõige 3 muudetakse ja sõnatatakse järgmiselt:
„(3) Eesti Pank võib nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt
olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist
individuaalsel alusel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.“;
72) paragrahvi 8648 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Euroopa Komisjoni loal võib Eesti Pank nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt
krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist rohkem kui kolme
protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike
3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel alusel, allkonsolideeritud või
konsolideeritud alusel.
(32) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme
põhiomavahenditest.“;
73) paragrahvi 8648 lõikes 4 asendatakse sõna „kehtestamine“ sõnadega „nõude kohaldamine“;
74) paragrahvi 8648 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Eesti Pank teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kehtestamisest või
taaskehtestamisest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vähemalt üks kuu enne käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse avaldamist või vähemalt kolm kuud enne käesoleva
paragrahvi lõikes 31 nimetatud otsuse avaldamist.“;
75) paragrahvi 8648 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „lepinguriigile“ sõnadega „Eesti
Pangale“;
76) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 8649 ja käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamist,
siis juhul, kui muu süsteemselt oluline krediidiasutus on sellise globaalse süsteemselt olulise
krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse tütarettevõtja, mis on krediidiasutus
või konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus,
kelle suhtes kohaldatakse muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit konsolideeritud
alusel, ei tohi antud muu süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes individuaalselt või
allkonsolideeritud alusel kohaldatav puhvri määr ületada järgmistest väärtustest väiksemat:
1) konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava globaalse süsteemselt olulise
krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri kõrgema määra ja ühe
protsendi summa;
14
2) kolm protsenti või määr, mida Euroopa Komisjon on lubanud konsolideerimisgrupi suhtes
konsolideeritud alusel kohaldada kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 31.“;
77) paragrahvi 8648 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „nõude“ sõnadega „või nõuded“;
78) paragrahv 8649 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Süsteemse riski puhvri nõuet võib kohaldada kõigi krediidiasutuste, krediidiasutuste rühma
või üksiku krediidiasutuse kõigi riskipositsioonide või riskipositsioonide alamrühmade suhtes,
mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 4. Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada
ja maandada makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske või süsteemseid riske, millel
võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja Eesti majandusele ning mis ei
ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud
omavahendite nõuete ning käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud vastutsüklilise
kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri ja muu süsteemselt
olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri nõuetega. Süsteemse riski puhver peab koosnema esimese
taseme põhiomavahenditest.
(2) Eesti Pank kehtestab:
1) süsteemse riski puhvri määra;
2) süsteemse riski puhvri arvutamise korra;
3) teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra
tunnustamise korra.
(3) Süsteemse riski puhvri kohaldamisel võib Eesti Pank nõuda, et krediidiasutused säilitaksid
Eesti Panga kehtestatud korras arvutatud süsteemse riski puhvri individuaalselt, konsolideeritud
alusel või allkonsolideeritud alusel, nagu see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL) nr
575/2013 I osa II jaotisega.
(4) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste riskipositsioonide suhtes:
1) kõik Eestis asuvad riskipositsioonid;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid;
3) riskipositsioonid muudes lepinguriikides, mille puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi
lõikeid 9 ja 11;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid, mis asuvad
muudes lepinguriikides, ainult selleks, et võimaldada teise lepinguriigi kehtestatud puhvri
nõude tunnustamist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 14;
5) riskipositsioonid kolmandates riikides;
6) kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlike riskipositsioonide alamrühmad.
(5) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste Eestis asuvate valdkondlike
riskipositsioonide suhtes:
1) kõik jaenõuded füüsiliste isikute vastu, mis on tagatud elamukinnisvaraga;
2) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga;
3) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud
nõuded;
4) kõik nõuded füüsiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud
nõuded.
(6) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada kõikidele käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
riskipositsioonidele või riskipositsioonide alamrühmadele kõikides krediidiasutustes või nende
allüksustes, mille suhtes Eesti Pangal on olemas süsteemse riski puhvri kohaldamise pädevus,
ning see kehtestatakse 0,5 protsendipunktiliste astmetena või selle väärtuse kordajatena.
15
Krediidiasutuste eri allüksustele ja riskipositsioonide eri alamrühmadele võib kehtestada
erinevaid nõudeid.
(7) Eesti Pank järgib süsteemse riski puhvri nõude kehtestamisel järgmist:
1) süsteemse riski puhvri kehtestamine ei või takistada siseturu nõuetekohast toimimist, nii et
see toob kaasa ebaproportsionaalselt negatiivse mõju teiste lepinguriikide finantssüsteemidele
tervikuna või osaliselt või Euroopa Liidu finantssüsteemile tervikuna;
2) süsteemse riski puhvrit ei või kasutada vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt
olulise krediidiasutuse puhvri või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvriga hõlmatud
riskide käsitlemiseks;
3) Eesti Pank hindab süsteemse riski puhvri nõude kohasust vähemalt kord kahe aasta jooksul.
(8) Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule süsteemse riski puhvri määra
või määrade kehtestamisest või taaskehtestamisest enne otsuse avaldamist. Kui krediidiasutus,
mille suhtes kohaldatakse üht või mitut süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle
emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Eesti Pank samuti antud lepinguriigi
asjaomaseid asutusi. Kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse riskipositsioonide suhtes
kolmandates riikides, teavitab Eesti Pank samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
Käesoleva lõike kohaselt esitatav teave peab sisaldama:
1) Eestis esineva süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski kirjeldust;
2) selgitust, miks süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide või
süsteemsete riskide ulatusest tulenev oht Eesti finantssüsteemi stabiilsusele põhjendab
süsteemse riski puhvri määra;
3) põhjendust, miks Eesti Pank peab süsteemse riski puhvrit riskide maandamise seisukohast
tõenäoliselt tõhusaks ja proportsionaalseks;
4) kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut süsteemse riski puhvri rakendamise tõenäoliste
positiivsete või negatiivsete mõjude kohta Euroopa siseturule;
5) süsteemse riski puhvri määra või määrasid, mida soovitakse kehtestada, ja viidet
krediidiasutustele ning riskipositsioonidele, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või
määrasid kavatsetakse kohaldada;
6) kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, siis
põhjendust, miks Eesti Panga arvates ei dubleeri süsteemse riski puhver muu süsteemselt olulise
ettevõtja puhvri toimimist.
(9) Kui lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille
suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra
või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks ei ole ühegi sellise riskipositsiooni
puhul kolmest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, teatab Eesti Pank
sellest käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule
vähemalt üks kuu enne otsuse avaldamist. Käesoleva lõike kohaldamisel ei arvestata teise
lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist kolmeprotsendilise
ülempiiri hulka.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või
riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri
nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks
on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul kombineeritud süsteemse riski puhvri määr tasemel
3–5 protsenti, taotleb Eesti Pank lõike 8 kohaselt esitatud teavituses Euroopa Komisjoni
arvamust. Kui Euroopa Komisjoni arvamus on negatiivne, järgib Eesti Pank nimetatud
arvamust või põhjendab, miks ta seda ei tee. Kui krediidiasutus, mille suhtes on kohaldatav üks
või mitu süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises
16
lepinguriigis, taotleb Eesti Pank lõike 7 kohaselt esitatud teavituses Euroopa Komisjoni ja
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust.
(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või
riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri
nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks
on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul viiest protsendist suurem kombineeritud süsteemse
riski puhvri määr, küsib Eesti Pank enne süsteemse riski puhvri rakendamist Euroopa
Komisjonilt luba.
(12) Eesti Pank teavitab ühe või mitme süsteemse riski puhvri määra kehtestamisest või
taaskehtestamisest asjaomasel veebisaidil. Avaldatakse vähemalt järgmine teave:
1) süsteemse riski puhvri määr või määrad;
2) krediidiasutused, kellele süsteemse riski puhvrit kohaldatakse;
3) riskipositsioonid, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kohaldatakse;
4) süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus;
5) kuupäev, millest alates peavad krediidiasutused hakkama kehtestatud või taaskehtestatud
süsteemse riski puhvrit kohaldama;
6) loetelu riikidest, milles asuvaid riskipositsioone tunnustatakse süsteemse riski puhvris.
(13) Kui Eesti Pank otsustab kehtestada süsteemse riski puhvri nõude teistes lepinguriikides
asuvate riskipositsioonide suhtes, kehtestatakse puhvri nõue võrdselt kõigi Euroopa Liidus
asuvate riskipositsioonide suhtes, välja arvatud siis, kui puhvri nõue kehtestatakse selleks, et
tunnustada teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri määra.
(14) Kui Eesti Pank tunnustab teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet, võib
see süsteemse riski puhvri nõue olla kumuleeruv Eestis kehtestatud süsteemse riski puhvri
nõudega, tingimusel et need puhvrid käsitlevad erinevaid riske. Kui puhvrid käsitlevad samu
riske, kohaldatakse ainult suuremat puhvrit.
(15) Eesti Pangal on õigus jätta käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 nimetatud põhjendus
avaldamata, kui avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust.“;
79) paragrahvi 8650 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „nõuet“ tekstiosaga „või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1a alusel finantsvõimenduse
määra puhvri nõuet“;
80) paragrahvi 8650 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „nõuet“ sõnadega
„või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“;
81) paragrahvi 8650 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse
pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud
kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet;“;
82) paragrahvi 8650 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „nõuet“ tekstiosaga „või
finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“;
83) paragrahvi 8650 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kombineeritud puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse omavahendite
kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki järgmisi
nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013:
17
1) artikli 92 lõike 1 punktis a ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski
käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue;
2) artikli 92 lõike 1 punktis b ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski
käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue;
3) artikli 92 lõike 1 punktis c ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski
käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue.
(32) Finantsvõimenduse määra puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse esimese
taseme omavahendeid ei ole summas, mida on vaja, et samal ajal täita Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a ja lõike 1 punktis d nimetatud nõuet ja
käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõuet, kui käsitletakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata
ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski.“;
84) paragrahvi 8650 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „nõuet“ sõnadega
„või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“;
85) paragrahvi 8650 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „nõuet“ sõnadega „või
finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“;
86) paragrahvi 8650 täiendatakse lõigetega 51–55 järgmises sõnastuses:
„(51) Finantsinspektsioonil on õigus pärast konsulteerimist vastavate järelevalveasutustega
nõuda käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamist, kui krediidiasutus täidab kombineeritud
puhvri nõuet, kui seda käsitatakse täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud
nõuetele, kuid see ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvutatud
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele, käesoleva paragrahvi lõikes 4
sätestatud ulatuses.
(52) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud puhvri nõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 51
kirjeldatud viisil, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellest viivitamata.
(53) Finantsinspektsioonil on õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatud õigust
üheksa kuu möödumisel pärast käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud teavitust, välja arvatud
juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest:
1) nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa
finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult ettevõtja
omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või sellega
kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu
ettevõtja ei saa emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste
instrumente;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja
kui ka mitme muu ettevõtja puhul;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida
omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude
täitmata jätmise heastamiseks;
5) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju
ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust.
(54) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud õiguse kohaldamisel
järgmist:
18
1) nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele;
2) krediidiasutuse finantsseisundi areng ja tõenäosus, et krediidiasutus võib muutuda tulevikus
maksejõuetuks;
3) tõenäosust, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse käesoleva
paragrahvi lõikes 51 nimetatud nõuetele;
4) kui krediidiasutus ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või finantskriisi
ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas
see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest;
5) kas omakapitali jaotamise piirangute kohaldamine on kõige asjakohasem ja
proportsionaalsem vahend olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii
krediidiasutuse rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.
(55) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud hindamist kord kuus
arvates käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud teavituse saamisest“;
87) paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Kui krediidiasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III,
IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402, millega
kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud
väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja
2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk
35–80) 2. peatükis sätestatud asjakohaseid omavahendite nõudeid, käesoleva seaduse § 1042
lõikes 1 nimetatud asjakohast täiendavate omavahendite nõuet ja, kui see on kohaldatav,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud
kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei too käesoleva
seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise täitmata jätmine kaasa käesolevas paragrahvis
sätestatud piirangute kehtestamist.“;
88) paragrahvi § 8651 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „nõuet“ sõnadega „või,
kui see on kohaldatav, oma finantsvõimenduse määra puhvri nõuet“;
89) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „konsolideerimata“ sõnadega
„individuaalsel alusel“;
90) paragrahvi 91 lõikes 12 asendatakse sõna „viiendaks“ sõnaga „seitsmendaks“;
91) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalveliste aruannete, sealhulgas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktides
nimetatud aruannete esitamist sagedamini.“;
92) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:
„§ 911. Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja aruandlus
(1) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile
käesolevas paragrahvis sätestatud dokumendid ja andmed, kui:
1) tema suhtes on tehtud tegutsemise heakskiitmise otsus vastavalt käesoleva seaduse §-le 136
ja Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse §
97 lõikele 2;
19
2) vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 ei ole tema suhtes tegutsemise heakskiitmise nõuet
kohaldatud, kuid Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet
vastavalt käesoleva seaduse § 97 lõikele 2.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile ilma põhjendatud viivituseta kõik
käesoleva seaduse § 134 lõike 2 alusel esitatud andmete muudatused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile kord aastas 1. juuniks kirjaliku
kinnituse, et:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema
konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis tulenevalt kriisilahenduse
strateegiast, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus;
2) krediidiasutusest tütarettevõtja on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud
usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on
antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks
täitmiseks;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tegele konsolideerimisgruppi või
selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavate juhtimisalaste,
tegevusalaste ja finantsotsuste tegemisega.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab finantsvaldusettevõtja
Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluse hoidmine
tütarettevõtjates.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab segafinantsvaldusettevõtja
Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluste hoidmine
tütarettevõtjates seoses krediidiasutuste või finantseerimisasutustega.“;
93) paragrahvi 92 lõike 31 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „aasta“ sõnaga
„krediidiasutuse“;
94) paragrahvi 922 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Finantsinspektsioon kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 450 lõike 1 punktide g, h, i ja k kohaselt avalikustatud teavet ning teavet soolise palgalõhe
kohta krediidiasutuses ning analüüsib tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses.
Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.“;
95) paragrahvi 96 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „575/2013“ tekstiosaga „ nõukogu
määruses (EL) nr 1024/2013,“;
96) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiseks välja
töötada metoodika koos riskipõhiste võrdlusaluste ja kvantitatiivsete indikaatoritega, mis
põhineb krediidiasutuste jaotamisel sarnase riskiprofiili alusel. Sellise metoodika kasutamine
ei tohi mõjutada käesoleva seaduse § 104 alusel meetmete kohaldamist.“;
97) paragrahvi 96 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „positsioonide“ sõnadega „või
portfellide“;
20
98) paragrahvi 96 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke
meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära muutuse tõttu, nagu on
määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast
vähemalt ühes stsenaariumis, rohkem kui 15 protsendipunkti võrra tema omavahenditest või
kui krediidiasutuse netointressitulu väheneb märkimisväärselt intressimäärade muutuse tõttu,
nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi
seast vähemalt ühes stsenaariumis.“;
99) paragrahvi 96 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „süsteemset riski omavate ettevõtjate kohta
ja“;
100) paragrahvi 96 lõike 12 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „aruannete esitamist“ tekstiosaga
„kui nõutav teave ei ole dubleeriv;“;
101) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud dubleerivaks teabeks loetakse
igasugust lisateavet, mida võidakse krediidiasutustelt nõuda, kui sama või sisuliselt sama teavet
on finantsjärelevalveasutusele mõnel muul viisil juba esitatud või võidakse esitada.
Finantsinspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 12 punkti 2 alusel lisateabe esitamist,
kui ta on selle teabe varem saanud erinevas vormingus või erineva täpsusega ning kui sellisest
erinevast vormingust või täpsusest hoolimata saab tuletada teabe, millel on samaväärne
kvaliteet ja usaldusväärsus kui teabel, mille oleks saanud tuletada muul viisil aruannetest.“;
102) paragrahvi 97 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) Eesti krediidiasutus on Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 ja
Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel
vastastavalt Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;
2) Eesti krediidiasutus on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile
29 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel
alusel vastavalt Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;“;
103) paragrahvi 97 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev
investeerimisühing vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli
4 lõike 1 punktile 28 või 29 ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest
krediidiasutustest suurima bilansimahuga;“;
104) paragrahvi 97 lõike 2 punktid 3–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja
või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32 ja Finantsinspektsioon teostab selle
krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt Nõukogu määrusele (EL)
nr 1024/2013;
4) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 31 või 33 ja Finantsinspektsioon teostab
selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt Nõukogu määrusele
(EL) nr 1024/2013;
21
5) Eesti krediidiasutuse ja lepinguriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja on üks
ja sama Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja ja Eesti krediidiasutus on ainuke konsolideerimisgruppi kuuluv
krediidiasutus või Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest
suurima bilansimahuga;
6) konsolideerimine on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 18 lõike 3 või 6 alusel ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest
krediidiasutustest suurima bilansimahuga.“;
105) paragrahvi 97 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
106) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 21, 5 ja 6 sätestatud tingimusi ei kohaldata, kui
muu finantsjärelevalveasutus teostab mitme konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse üle
otsest järelevalvet individuaalsel alusel ja nimetatud krediidiasutuste bilansimahtude summa
ületab Eesti krediidiasutuse bilansimahtu.“;
107) paragrahvi 97 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui krediidiasutuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kes vastab käesoleva
seaduse 91. peatüki 1. jaos sätestatud tingimustele, teostatakse segafinantsvaldusettevõtja üle
järelevalvet käesoleva seaduse 91. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras, võttes eriti arvesse
segafinantsvaldusettevõtja mõju finantskonglomeraadile.“;
108) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Konsolideeritud järelevalve teostamisel, kui see on kohaldatav, jälgib Finantsinspektsioon
pidevalt, kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja täidab käesoleva seaduse §-
s 136 või 137 sätestatud tingimusi.“;
109) paragrahvi 103 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) on avastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 või
§ 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;“;
110) paragrahvi 104 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ettekirjutusega“
sõnadega „muu hulgas“;
111) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) nõuda käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid;“;
112) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:
„111) nõuda vandeaudiitori vahetamist, kui ta ei täida käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud
informeerimiskohustust;“;
113) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:
„161) nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seonduvate, sealhulgas tegevuse
edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist;“;
114) paragrahvi 104 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
115) paragrahvi 104 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „ja finantsturu süsteemset likviidsusriski“;
116) seadust täiendatakse §-dega 1042–1045 järgmises sõnastuses:
22
„§ 1042. Täiendavate omavahendite nõue
(1) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda §-des 8644–8649 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid täiendavaid omavahendeid.
(2) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate
omavahendite nõuet, kui:
1) krediidiasutus on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega;
2) krediidiasutus ei vasta käesoleva seaduse §-s 631 või 82 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 nimetatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud
järelevalvemeetmed oleksid piisavad tagamaks, et nimetatud nõudeid saab mõistliku aja jooksul
täita;
3) käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 2 nimetatud korrigeerimisi ei loeta piisavaks, et
võimaldada krediidiasutusel normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma
riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
4) krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise regulaarsel hindamisel ilmneb, et lubatud
meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava omavahendite
taseme;
5) krediidiasutus ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat
taset, et täita kooskõlas käesoleva seaduse § 1043 lõikega 1 antud täiendavate omavahendite
suunist;
6) ilmneb muu konkreetne olukord, mis Finantsinspektsiooni arvates põhjustab olulisi
järelevalveprobleeme.
(3) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 juhul, kui on vaja katta
krediidiasutuste riskid, mis tulenevad krediidiasutuse tegevusest, sealhulgas riskid, mis
kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse riskiprofiilile.
(4) Täiendavate omavahendite nõude täitmisel katab piisavaks peetav kapital kõik riskid või
riskide elemendid, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hindamise kohaselt
tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tegemisel hindab Finantsinspektsioon
krediidiasutuse riskiprofiili arvesse võttes riske, millele krediidiasutus on avatud.
(6) Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski võib lugeda käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel oluliseks vähemalt käesoleva seaduse § 96 lõike
6 punktis 3 nimetatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon jõuab hindamise
käigus järeldusele, et krediidiasutus juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat
intressiriski asjakohaselt ega ole sellele ülemäära avatud.
(7) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel arvesse
vähemalt:
1) krediidiasutuse põhiseid riske või selliste riskide elemente, mis on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast
sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud;
23
2) krediidiasutuse põhiseid riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt alahinnatakse,
olenemata vastavusest määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuetele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava omavahendite nõude täitmiseks ei või
kasutada omavahendeid, mis on mõeldud järgmiste nõuete täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b
ja c sätestatud omavahendite nõuded;
2) käesoleva seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue;
3) käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune
suunis käsitleb muid riske kui käesoleva seaduse § 822 nimetatud ülemäärase
finantsvõimenduse risk.
(9) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid
omavahendeid, et käsitleda muid riske kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse
risk, määrab Finantsinspektsioon nõutava täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks
on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja IV osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.
(10) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid
omavahendeid, et käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski,
määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on
käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete
vahe.
(11) Krediidiasutus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite
nõude omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme
omavahenditega;
2) vähemalt kolm neljandikku käesoleva lõike punktis 1 nimetatud esimese taseme
omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid.
(12) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 võib Finantsinspektsioon nõuda, et
krediidiasutus täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme
omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik, võttes arvesse
asjaomase krediidiasutuse konkreetset olukorda.
(13) Finantsinspektsioon põhjendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate
omavahendite nõude kehtestamise otsust krediidiasutusele piisavas ulatuses kirjalikult, esitades
vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud riskide, riskielementide ja seotud
aspektide hindamise täieliku ülevaate. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul
hõlmab põhjendus konkreetsete põhjuste nimetamist, miks täiendavate omavahendite suunise
rakendamist ei peeta enam piisavaks.
§ 1043. Täiendavate omavahendite suunis
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 1042 lõikes 6 nimetatud riskide, mille suhtes krediidiasutus on
avatud, hindamisele, hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse käesoleva seaduse § 631
kohaselt kehtestatud sisemise kapitali taset, võttes arvesse § 821 lõikes 9 nimetatud
24
likviidsusriski stressitestide ja § 96 lõikes 11 nimetatud järelevalveliste stressitestide tulemusi
ning määrab kindlaks krediidiasutuse omavahendite taseme, mida ta peab piisavaks.
Finantsinspektsioon juhib tähelepanu krediidiasutuse täiendavate omavahendite vajadusele,
andes täiendavate omavahendite suunise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suunis käsitleb omavahendeid, mis ületavad
vastavalt kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osaga,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükiga, käesoleva seaduse §
1042 lõike 1 ja § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega või Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 1a nõutud omavahendite asjakohast
summat, mida on vaja Finantsinspektsiooni vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 piisavaks
peetava omavahendite üldise taseme saavutamiseks.
(3) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutusele antud suunis võib hõlmata käesoleva seaduse
§ 1042 lõike 1 kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuetega käsitletavaid riske
ainult niivõrd, kuivõrd see katab neid riske, mis ei ole nimetatud nõuetega juba hõlmatud.
(4) Muude riskide, välja arvatud ülemäärase finantsvõimenduse riski katmiseks esitatud
täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi
järgmise nõude täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b
ja c sätestatud omavahendite nõuded;
2) Finantsinspektsiooni muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks
kehtestatud, käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendav omavahendite nõue ja § 8644
lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase täiendavate omavahendite suunise täitmiseks
kasutatud omavahendeid ei saa kasutada selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet,
ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks Finantsinspektsiooni kehtestatud nõuet,
käesoleva seaduse §-s 1042 sätestatud nõuet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet.
§ 1044. Täiendavatest omavahenditest teavitamine
Finantsinspektsiooni järelevalvet teostav üksus teavitab käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1
nimetatud täiendavate omavahendite nõudest ja § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate
omavahendite suunisest finantskriisi lahendamise üksust.
§ 1045. Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatavate
meetmete erisused
(1) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud tingimustele, võib
Finantsinspektsioon käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 575/2013 kehtestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamiseks ja järelevalve
jätkuvuse taastamiseks ning järjepidevuse eesmärgil lisaks käesoleva seaduse §-des 104 ja 1041
sätestatud meetmetele kohaldada muid sobivaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas:
1) nõuda finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omatava tütarettevõtjast
krediidiasutuse aktsiate või osadega seotud hääleõiguse kasutamise peatamist;
2) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutusest
tütarettevõtjas omatava osaluse aktsionäridele või osanikele üleandmist;
25
3) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutuses või teises
finantssektori ettevõtjas osalusest loobumist või sellises üksuses osaluse vähendamist;
4) keelata osaliselt või täielikult aktsionäridele või osanikele kasumist väljamaksete või
intressimaksete tegemine;
5) nõuda tegevuskava õigusaktidega ette nähtud nõuete täitmise viivitamatuks taastamiseks;
6) tunnistada tegevuse heakskiitmise otsus kehtetuks.
(2) Finantsinspektsioon võib nõuda, et konsolideerimisgrupi finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus võtab ajutiselt vastutuse käesolevas seaduses ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete konsolideeritud
alusel täitmise tagamise eest.“;
117) paragrahvi 1106 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Finantskonglomeraadi koordinaator ja käesoleva seaduse § 134 lõikes 1 nimetatud isik,
kes teostab järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev
segafinantsvaldusettevõtja, sõlmivad järelevalvealaseks koostööks kirjaliku koostöökorra.“;
118) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Moratoorium on Eesti krediidiasutuse või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud
filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine
eesmärgiga selgitada välja raskuste põhjused ja iseloom, juhul kui eelnimetatud krediidiasutus
on raskustes või see, kas krediidiasutus võib edaspidi sattuda raskustesse, eesmärgiga kaitsta
hoiustajate ja muude võlausaldajate huve.“;
119) paragrahvi 112 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „majandustegevuse“ sõnaga
„tegevuse“;
120) paragrahvi 113 lõikes 6, § 114 lõike 2 esimeses lauses ja § 115 lõike 3 punktis 1
asendatakse sõna „makseraskus“ sõnaga „raskus“ vastavas käändes;
121) paragrahvi 114 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „arestimist“ sõnadega „välja arvatud
kriminaalmenetluse seadustiku alusel toimuvad varade arestimised.“;
122) paragrahvi 118 lõikes 3 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kahe“;
123) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„51) muud tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mille lepinguline lõpptähtaeg
on vähemalt üks aasta arvates nende emiteerimisest, mis ei sisalda tuletisinstrumentide
tunnuseid ega ole ise tuletisinstrumendid ning mille emiteerimisega seotud lepingulises
dokumentatsioonis või prospektis on selgelt osutatud nõude madalamale rahuldamisjärgule;“;
124) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „allutatud laenud“ sõnadega
„kapitaliinstrumendid ja allutatud kohustused“;
125) paragrahvi 131 lõike 11 tekst loetakse 2. lauseks ning lõiget täiendatakse esimese lausega
järgmises sõnastuses:
„Käesoleva paragrahvi tähenduses on võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad
võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla
olemasolu.“;
126) paragrahvi 131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
26
„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 sätestatud
omavahenditest tulenevad nõuded rahuldatakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
nõuete rahuldamist. Kui nõuet kajastatakse omavahendi koosseisus vaid osaliselt, käsitatakse
seda käesoleva lõike kohaldamisel kogusummas omavahenditest tuleneva nõudena.“;
127) seadust täiendatakse §-ga 14115 järgmises sõnastuses:
„§ 14115. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva
segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise taotlemine kooskõlas käesoleva seaduse 2020.
aasta 28. detsembril jõustuva redaktsiooniga
Emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad või emaettevõtjana tegutsevad
segafinantsvaldusettevõtjad, kes on asutatud enne 2019. aasta 27. juunit, on kohustatud
Finantsinspektsioonile esitama taotluse heakskiitmise või heakskiitmise erisuse kohaldamise
kohta kooskõlas käesoleva seaduse 2020. aasta 28. detsembril jõustuvas redaktsioonis
sätestatud nõuetega 2021. aasta 28. juuniks.“;
128) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste
ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi
2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT
L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176,
27.06.2013, lk 338–436);“;
129) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate,
segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali
säilitamise meetmetega ELT L 150, 7.6.2019, lk 253–295“.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „finantsjärelevalve“ sõnadega „ja finantskriisi
lahendamise“;
2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Inspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel
riigi nimel, moodustades vastavad sõltumatud üksused.“;
3) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Inspektsioon on finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel
sõltumatu.“;
4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 74 järgmises sõnastuses:
„74) oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni strateegia alusel soodustada
finantstehnoloogia arengut ning seirata sellega kaasnevaid riske;“;
5) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
27
„51) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseaudiitori ja temaga töölepingu sõlmimise
või selle lõpetamise;
52) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseauditi tegemise korra;“;
6) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 462 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja
Euroopa Panganduskomiteed:
1) kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest ja
tegevusloa muudatustest;
2) kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali kogu varade ja kohustuste suurusest korrapäraste
aruannete alusel;
3) kolmanda riigi konsolideerimisgrupist, mille osaks on tegevusloa saanud Eesti filiaal .“;
8) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 46 järgmises sõnastuses:
„(46) Inspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve
teostamisel selle kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse
järelevalveasutusega, et tagada toimiv üleeuroopaliiduline järelevalve kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja Euroopa Liidu õigusaktidest kolmanda riigi
konsolideerimisgrupile kohaldatavate nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa
Liidu finantsstabiilsusele.“;
9) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(111) Kui Inspektsioon ei ole krediidiasutuste seaduse § 134 lõikes 1 nimetatud emaettevõtjana
tegutseva finantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsettevõtja,
Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ega Euroopa Liidus
emaettevõtjana tegutseva segafinatsettevõtja üle järelevalvet teostav asutus, sõlmib ta
lepinguriigis järelevalvet teostava asutusega koostöökokkuleppe, mille alusel
järelevalveasutused konsulteerivad finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja
heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta ühise otsuste tegemiseks kahe kuu jooksul
vastavate hinnangute saamiseks või järelevalvemeetmete võtmiseks.“;
10) paragrahvi 473 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi
finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni krediidiasutuste seaduse §-des 631 ja 821, § 96 lõikes
5 ning §-s 1042 sätestatud nõuete rakendamise kohta, eesmärgiga määrata kindlaks vastava
krediidiasutuse konsolideerimisgrupi adekvaatne täiendavate omavahendite ja likviidsusnõuete
täitmise tase ning vajadus edastada vastavalt krediidiasutuse seaduse §-le 1043 vastavale
krediidiasutuse konsolideerimisgrupile täiendavate omavahendite suunis. Seejuures
arvestatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundit ning riskiprofiili konsolideeritud ja
individuaalsete andmete alusel iga tütarettevõtja kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühisotsustusmenetluse tulemuse põhjal
otsustatakse ka krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 4 ja § 1042 lõikes 1 nimetatud
ettekirjutuste tegemise vajadus ning krediidiasutuste seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud otsuse
tegemise vajadus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse suhtes.“;
11) paragrahvi 473 lõikes 3 asendatakse sõna „ülevaate“ sõnaga „aruande“;
12) paragrahvi 473 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
28
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt peab Inspektsioon jõudma asjassepuutuva
teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni kapitali adekvaatsuse kohta nelja
kuu jooksul, likviidsusnõuete täitmise kohta nelja kuu jooksul ja täiendavate omavahendite
suunise esitamise vajaduse kohta nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
ettepaneku edastamisest või selle saamisest arvates.
(5) Ühisotsuse tegemisel tuleb arvestada ka konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutustest
tütarettevõtjate finantsseisundit ja riske. Kapitali adekvaatsuse ja likviidsusnõuete täitmise osas
tuleb asjassepuutuvatel finantsjärelevalve asutustel ühisotsuse seisukohti igakülgselt
põhjendada.“;
13) paragrahvi 473 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on
Inspektsioonil õigus juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjassepuutuva
lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute
lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel otsustada krediidiasutuste seaduse § 96
lõikes 5, § 104 lõikes 2 või 4 või § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemine ning
krediidiasutuste seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise vajaduse Eestis tegevusloa
saanud krediidiasutuse suhtes. Inspektsioon peab võimaluse korral arvestama asjassepuutuva
teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone.“;
14) paragrahvi 473 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või käesoleva paragrahvi lõikes 7 või 8
nimetatud otsus tuleb ajakohastada vähemalt kord aastas või erandlike asjaolude korral, juhul
kui seda nõuab põhjendatud taotluse alusel konsolideerimisgrupi krediidiasutusest
tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus krediidiasutuste seaduse §
104 lõikes 2 või 4 ja § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuste ning krediidiasutuste seaduse §
1043 lõikes 1 nimetatud otsuse ajakohastamisega seoses.“;
15) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2019/878/EL artikli 112 lõikes 1, artikli 114 lõikes 1 ning artikli 115 lõikes 1
nimetatud ülesannete täitmise tõhustamise eesmärgil, siis moodustab ta kolleegiumi ka juhul,
kui kõigi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste, Euroopa Liidus
emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana
tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad
kolmandas riigis, kohaldades kolmandate riikide järelevalveasutuste suhtes käesoleva seaduse
§-s 54 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ning vajaduse korral direktiivi 2014/65/EL
artiklitest 76 ja 81 tulenevaid nõudeid.“;
16) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(4)1 Inspektsioon võib osaleda asjaomase kolleegiumi tegevuses, kui finantsvaldusettevõtja
või segafinantsvaldusettevõtja on saanud heakskiidu krediidiasutuste seaduse § 134 alusel ja on
asutatud Eestis.“;
17) paragrahvi 478 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui Inspektsioon teeb otsuse segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise
nõude erisuse kohta või järelevalvemeetmete kohta, on vajalik otsuste või ühiste otsuste
tegemiseks koordinaatori nõusolek.“;
18) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
29
„(1) Inspektsioonil on taotluse alusel õigus saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt,
Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroolt ja teistelt täidesaatva riigivõimu asutustelt
teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks.
(2) Inspektsioonil on taotluse alusel kohustus anda Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile,
Tagatisfondile ja Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroole teavet, mis on vajalik
nende ülesannete täitmiseks, tingimusel et see ei ole seadusega keelatud. Samuti ei tohi selline
koostöö kahjustada käimasolevat tõendite kogumist, uurimist või menetlust.“;
19) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) järelevalvetegevuses kasutatavad meetodid ja üldkriteeriumid vastavalt Euroopa
Pangandusjärelevalve Komitee juhistele, sealhulgas kriteeriumid krediidiasutuse järelevalves
proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks, ning kindlustustegevuse järelevalves kasutatavad
meetodid ja üldkriteeriumid, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse
analüüsi läbiviimiseks;“;
20) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) muu teabe, mille avalikustamine Inspektsiooni veebilehel on ette nähtud käesoleva seaduse
§ 2 lõikes 1 nimetatud seadustes.“;
21) paragrahvi 54 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Teavet säilitatakse tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitamise, kui see ei ole
enam vajalik Inspektsiooni eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta
möödumisel teabe saamisest.“;
22) seadust § 54 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:
„(44) Inspektsioonil on õigus avaldada teavet Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga
finantssektori hindamisprogrammiga seotud ülesannete täitmiseks, Rahvusvaheliste Arvelduste
Pangale kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks ja finantsstabiilsuse nõukogule tema analüüsi- ja
jälgimisülesannete täitmiseks, kui Inspektsioonile on esitatud sellesisuline taotlus. Inspektsioon
võib edastada teavet koondandmetena või anonüümseks muudetult, muul kujul võib
Inspektsioon avaldada vaid Inspektsiooni ruumides. Teabe avaldamise taotlus peab vastama
järgmistele tingimustele:
1) teabe küsimine on põhjendatud konkreetsete ülesannete täitmisega, mis tulenevad taotleva
organisatsiooni põhikirjajärgsest pädevusest;
2) taotlus on teabe olemuse, ulatuse ja vormi ning selle avaldamise või edastamise vahendite
osas piisavalt täpne;
3) teave on vajalik põhjenduses viidatud konkreetse ülesande täitmiseks ja seda ei kasutata
muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgsete ülesannete jaoks;
4) teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse
ülesande täitmisega;
5) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatuga
samaväärseid teabe saladuses hoidmise kohustuse nõudeid.
(45) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve
tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine Riigikontrollile on lubatud, kui Riigikontroll
vajab teavet, et hinnata Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust Inspektsiooni järelevalve all
olevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osas.
(46) Teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt või Euroopa Keskpangalt saadud teavet
võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja
üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.“;
30
23) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:
„§ 55¹. Juhatuse suunis
Juhatus annab Inspektsiooni nimel suuniseid, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2
lõikes 2 nimetatud seaduses või Euroopa Liidu määruses.“;
24) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Inspektsiooni vastutus finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel
rikutud õiguste ja tekitatud kahju eest, samuti rikutud õiguste taastamise ja tekitatud kahju
hüvitamise alused ja kord sätestatakse seadusega.
(2) Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusülesannete täitmisega mitteseotud kahju
eest vastutab Inspektsioon eraõiguse sätete kohaselt. Inspektsiooni eelarves ettenähtud
vahendite ebapiisavuse korral hüvitab kahju Eesti Pank. Inspektsioon tagastab Eesti Panga
hüvitatud summad Eesti Pangale kahju hüvitamisele järgneva kahe eelarveaasta eelarve
vahenditest.“;
25) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste
ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi
2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT
L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176,
27.06.2013, lk 338–436);“;
26) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate,
segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali
säilitamise meetmetega ELT L 150, 7.6.2019, lk 253–295;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja
rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296–344).“.
§ 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses.
(2) Kriisilahendussubjekt on Euroopa Liidus asutatud järgmine juriidiline isik:
1) keda Finantsinspektsioon käsitab kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 28 ettevõtjana, kelle
suhtes on kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahendusmeede, või
2) krediidiasutus, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse
konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuste seaduse § 97 lõikest 2 tulenevalt, ning mille suhtes
on käesoleva seaduse § 28 kohaselt koostatud kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse
meede.
31
(3) Kriisilahenduse konsolideerimisgrupp käesoleva seaduse tähenduses on
kriisilahendussubjekt koos oma tütarettevõtjaga, mis ei ole:
1) ise kriisilahendussubjekt;
2) teise kriisilahendussubjekti tütarettevõtja;
3) kolmandas riigis asutatud ettevõtja, mis ei kuulu kriisilahenduse konsolideerimisgruppi
vastavalt kriisilahenduse kavale, ega nende tütarettevõtja.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupina ei käsitata
keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutust ja keskasutust ennast ning nende vastavat
tütarettevõtjat, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest või keskasutus on
kriisilahendussubjekt.
(5) Tütarettevõtja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike
1 punktis 16 määratletud tütarettevõtja ning käesoleva seaduse §-des 13, 17–21, 30, 34, 35, 70–
77, 84 ja 85 sätestatud nõuete kohaldamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud
kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes hõlmab tütarettevõtja mõiste asjakohasel juhul
keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusi, keskasutust ennast ja nende vastavaid
tütarettevõtjaid, võttes arvesse, mil viisil sellised kriisilahenduse konsolideerimisgrupid
täidavad käesoleva seaduse §-s 18 lõikes 22 sätestatud nõuet.“;
2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Krediidiasutuse finantsseisundi taastamise kava peab olema praktiliselt teostatav ja
tagama krediidiasutuse jätkusuutliku toimimise.“;
3) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „käesolevas seaduses sätestatud“;
4) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Miinimumnõue arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda
väljendatakse protsentides:
1) koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, ning
2) koguriskipositsiooni näitajast, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a.“;
5) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste hulka
üksnes siis, kui need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artiklites 72a, 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ja artiklis 72c sätestatud tingimustele.
(22) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 21 käsitatakse käesoleva seaduse mõistes kõlblike
kohustustena ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a või 92b
nõuetele vastavaid kohustusi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 575/2013 artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 5a. peatükiga.“;
6) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 31–32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, sealhulgas
struktureeritud väärtpaberid, ning vastavad käesoleva paragrahvi lõike 21 tingimustele, välja
arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l
puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud
üks järgmistest tingimustest:
32
1) võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on
fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja
tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata,
lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust,
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105,
või
2) võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi
maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole
suurem algselt makstud kohustuse summast.
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud võlainstrumentide, sealhulgas nende
tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuse kokkulepet ja nende instrumentide
väärtuse hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 sätestatut.
(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike
kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab nimetatud lõike punktis 1
nimetatud põhisummale või punktis 2 nimetatud fikseeritud või suurenevale summale.“;
7) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
„(41) Kõlblikud kohustused on käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud teisendatavad
kohustused, mis vastavad käesoleva seaduse § 17 lõike 4 või § 19 lõike 8 punkti 1 tingimustele,
olenevalt sellest, kumb on kohaldatav, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punktis b sätestatud teise taseme omavahendite instrumentide
tingimustele.
(42) Allutatud kõlblikud instrumendid on instrumendid, mis vastavad kõigile Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja
arvatud nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artikli 72b lõigetes 3–5 sätestatud
juhtudel.
(43) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjast krediidiasutus emiteerib kohustusi
olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi,
arvatakse need kohustused kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa
hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kohustused emiteeritakse kooskõlas käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktiga 1;
2) selliste kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine kooskõlas käesoleva
seaduse §-dega 56 ja 58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
3) selliste kohustuste summa ei ületa kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas
otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate
kaudu ostetud kohustuste ning käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktiga 2 emiteeritud
omavahendite summat;
4) selliste kohustuste summa ei ületa käesoleva seaduse § 19 lõigetega 2–6 nõutavat summat.“;
8) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„(71) Kui kriisilahenduskava näeb ette krediidiasutuse likvideerimise tavapärases
maksejõuetusmenetluses, hindab Finantsinspektsioon, kas on asjakohane piirata
miinimumnõuet summani, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 172
lõike 2 punktile 1. Finantsinspektsioon hindab piirangut eelkõige seoses võimaliku mõjuga
finantsstabiilsusele ja ülekandumise riskile finantssüsteemis.
33
(72) Miinimumnõude puhul ei võeta arvesse kohustusi, mille puhul krediidiasutus ei lisa
lepingulistesse sätetesse käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud tingimust või mille puhul
ei ole nimetatud tingimused kohaldatavad.“;
9) paragrahvi 17 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad omavahendite ja
kõlblike kohustuste miinimumnõude arvutamise alused.“;
10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Finantsinspektsioon esitab krediidiasutusele omavahendite ja kõlblike kohustuste
miinimumnõude kehtestamise otsuse põhjendused koos asjakohaste hinnangutega. Kui on
muutusi krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude
tasemes, vaatab Finantsinspektsioon otsuse läbi põhjendamatu viivituseta.“;
11) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses:
„(12) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral võib
Finantsinspektsioon kohaldada muu hulgas järgmist:
1) õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada
need pärssivad asjaolud kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 30 või 34;
2) krediidiasutuste seaduse §-s 8650 nimetatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu
kuuluvate instrumentide jaotamise piirangute kohta sätestatut;
3) teha ettekirjutuse krediidiasutuste seaduse § 104 alusel;
4) rakendada käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise meetmeid.
(13) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral võib
Finantsinspektsioon kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 39 või 391 hinnata, kas krediidiasutus
on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks.
(14) Finantsinspektsioon konsulteerib Eesti Pangaga käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud
õiguste kasutamisel.“;
12) seadust täiendatakse §-dega 171–174 järgmises sõnastuses:
„§ 171. Kõlblike kohustuste erisused
(1) Kriisilahendussubjekti suhtes, kes ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ega
kriisilahendussubjekt, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 2, võib
Finantsinspektsioon otsustada, et osa käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõudest täidetakse
omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva seaduse § 17 lõikes 4
nimetatud kohustustega. Esimeses lauses nimetatud erisust saab kasutada kuni summani, mis
on kas kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või
käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest,
kumb on suurem, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 21, 22 ja 31–33 nimetatud allutamata kohustustest tulenevate
nõuete rahuldamisjärk on krediidiasutuste seaduse §-s 131 nimetatud nõuete rahuldamise
järjekorras sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja teisendamise õigust
käesoleva seaduse §-de 71 ja 72 alusel ei kasutata;
2) on risk, et tulenevalt allahindamise ja teisendamise õiguse kavandatud kasutamisest
allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja teisendamise õiguste
kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 71 või 72, kannavad nimetatud kohustustega
seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärases
maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral;
34
3) omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja tagamaks,
et käesoleva lõike punktis 2 nimetatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad
oleksid vastasel korral kandnud tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus toimunud
likvideerimise korral.
(2) Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis
moodustab enam kui kümme protsenti selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis
võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja teisendamise õiguse
kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-dele 71 ja 72, hindab Finantsinspektsioon käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1, käesoleva seaduse § 174 lõike 11 ja § 174 lõike 6 kohaldamisel
võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes
sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult.
(4) Krediidiasutuse omavahendid, mida kasutatakse krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2
nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 1
ning § 174 lõigetes 6 ja 11 nimetatud nõuete täitmiseks.
(5) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud õigust
kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalselt süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes
kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1, 2 või 3 ning kelle puhul on täidetud üks
käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustest. Esimeses lauses nimetatud õigust võib
Finantsinspektsioon kasutada kuni 30 protsendi kriisilahendussubjektide puhul, kes on
globaalselt süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §
181 lõiget 1, 2 või 3 ning kelle puhul Finantsinspektsioon määrab käesoleva seaduse §-s 18
sätestatud nõude.
(6) Finantsinspektsioon kaalub miinimumnõude määramisel järgmisi asjaolusid:
1) eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud
kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad takistused ning et pärast käesoleva seaduse § 34
lõikes 42 nimetatud meetmete võtmist ei ole Finantsinspektsiooni nõutud aja jooksul võetud
abimeetmeid või kindlakstehtud oluliselt pärssivat takistust ei saa kõrvaldada ühegi nimetatud
meetme võtmisega ning käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud õiguse kasutamine
kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu
negatiivse mõju;
2) Finantsinspektsioon leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia
teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema
tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride
struktuuri, või
3) krediidiasutuste seaduse §-s 1042 nimetatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt,
kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse
§ 181 lõiget 1, 2 või 3, kuulub 20 protsendi kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste hulka,
kelle puhul Finantsinspektsioon teeb kindlaks miinimumnõude.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud protsendimäära kohaldamisel ümardab
Finantsinspektsioon arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni.
(8) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või
§ 174 lõikes 11 nimetatud otsuse üksnes pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega
konsulteerimist.
35
(9) Kõlblike kohustuste kohta otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse:
1) kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike
kohustuste turu sügavust, selliste instrumentide nõudeid hinnastamisele (olemasolu korral) ja
otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminevat aega;
2) selliste kõlblike kohustuste instrumentide, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele ning mille järelejäänud
tähtaeg on lühem kui üks aasta alates kuupäevast, kui tehti otsus käesoleva paragrahvi lõikes 1
või § 174 lõikes 11 nimetatud nõuete kvantitatiivseks kohandamiseks, summa;
3) nende instrumentide, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud (EL) määruse artikli 72b
lõike 2 punkti d puhul, kättesaadavust ja summat;
4) kas selliste kohustuste summa, mis on käesoleva seaduse § 71 või 72 kohaselt välistatud
allahindamise ja teisendamise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete
rahuldamisjärk on tavapärases maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate
kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on
oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega;
5) kriisilahendussubjekti ärimudelit, rahastamismudeli riskiprofiili ning stabiilsuse ja
majandusele kasu toomise suutlikkust;
6) võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 mõistes ei loeta välistatud summat oluliseks kui
välistatud kohustuste summa ei ületa viit protsenti kriisilahendussubjekti omavahendite ja
kõlblike kohustuste summast. Kui välistatud kohustuste summa ületab esimeses lauses
nimetatud piirmäära, hindab Finantsinspektsioon välistatud kohustuste olulisust.
§ 172. Miinimumnõude määratlemine
(1) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus määrab pärast finantsjärelevalvet
teostava üksusega konsulteerimist kindlaks miinimumnõude, võttes arvesse järgmisi
kriteeriume:
1) vajadus tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse
läbi viia kriisilahendusmeetme ja -õiguse kohaldamisega kriisilahendussubjekti suhtes,
rakendades vajaduse korral ja kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja
nõudeõiguste teisendamise meedet;
2) vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjatel, kes on
krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes ei ole
kriisilahendussubjektid, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi, tagamaks, et juhul,
kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet või
allahindamise ja teisendamise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ja oleks võimalik taastada
asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse
määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata
tegevusi, mille jaoks neile on antud krediidiasutuse tegevusluba;
3) vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduskavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste
klassid võidakse käesoleva seaduse § 72 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja
jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on
kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta
kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr
uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi,
mille jaoks talle on antud tegevusluba;
4) krediidiasutuse suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;
36
5) krediidiasutuse maksejõuetuse korral negatiivse mõju ulatus finantsstabiilsusele, sealhulgas
mõju teistele krediidiasutustele ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest teiste
krediidiasutuste või ülejäänud finantssüsteemiga.
(2) Kui kriisilahenduskavas on ette nähtud kriisilahendusmeetme rakendamine või vastavalt
käesoleva seaduse § 56 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või
teisendamise õiguse kasutamine käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud asjakohasele
stsenaariumile tuginedes, peab miinimumnõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:
1) potentsiaalse kahjumi täielikuks katmiseks;
2) kriisilahendussubjekti ja selle tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või käesoleva seaduse § 2
lõikes 1 nimetatud ettevõtja, kuid ei ole kriisilahendussubjekti korral, rekapitaliseerimiseks
tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata vähemalt aasta
jooksul tegevusi, mille jaoks neile tegevusluba on antud.
(3) Kriisilahendussubjektide puhul saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
miinimumnõude summa arvutamisel vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 1 liites:
1) kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja krediidiasutuste seaduse § 1042
kohastele kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud
kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse
konsolideerimisgrupil taastada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja
krediidiasutuste seaduse § 1042 kohasele nõudele konsolideeritud kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.
(4) Kriisilahendussubjektide puhul saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
miinimumnõude summa arvutamisel vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 2 liites:
1) kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti
finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi
tasandil, ning
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse
konsolideerimisgrupil taastada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele
konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud
kriisilahendusstrateegia rakendamist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud individuaalsel alusel nõude kehtestamisel
Finantsinspektsioon:
1) kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige
hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad
kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahendusmeetmetest, ning
2) kohandab pärast oma finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist krediidiasutuste
seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud kehtiva nõude osas vastavat summat alla- või ülespoole, et
määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia
rakendamist kohalduv nõue.
(6) Finantsinspektsiooni võib suurendada käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud
nõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik, et tagada ettevõtja kriisilahendusjärgse piisava
turuusalduse säilimine asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta.
37
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisel peab selle lõikes nimetatud summa võrduma
pärast kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamist kohaldatava krediidiasutuste seaduse §
8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud
krediidiasutuste seaduse § 8646 lõikes 1 nimetatud summa.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summat kohandatakse allapoole, kui
Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast finantsjärelevalvet teostava
üksusega konsulteerimist kindlaks, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast
kriisilahendusstrateegia rakendamist turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või käesoleva
seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning
juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja
arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313
lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summat kohandatakse ülespoole, kui
Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast finantsjärelevalvet teostava
üksusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel
ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse
või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide
täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori
finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi
seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
(10) Kui Finantsinspektsioon eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid on võimalik
mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt käesoleva seaduse § 72 kohaselt kohustuste ja
nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise
raames saajale täielikult üle anda, täidetakse miinimumnõue kasutades omavahendeid või muid
kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et:
1) katta käesoleva seaduse § 72 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste summa;
2) tagada, et käesoleva seaduse § 172 lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud.
§ 173. Miinimumnõude määramine isikutele, kes ei ole kriisilahendussubjektid
(1) Krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, saadakse miinimumnõue
arvutamisel vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 1, liites kokku:
1) kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatavatele Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja krediidiasutuste seaduse §
1042 lõikes 1 nimetatud nõuetele, ja
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud
koguomavahendite suhtarvu nõudele ning krediidiasutuste seaduse §-s 1042 nimetatud nõudele
pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise
õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56 või pärast kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi kriisilahendust.
(2) Krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, saadakse miinimumnõue
arvutamisel vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 2, liites kokku:
1) kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatava Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse
määra nõudele, ning;
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavuse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud
38
finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike
kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist vastavalt käesoleva seaduse §le
56 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.
(3) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud individuaalsel alusel
nõude kehtestamisel arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 ning § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud
tingimusi.
(4) Käesoleva seaduse §-s 172 ja käesolevas paragrahvis nimetatud rekapitaliseerimise
summade määramisel Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus:
1) kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige
hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad
kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest, ning
2) kohandab pärast finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist krediidiasutuste
seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et
määrata pärast käesoleva seaduse § 56 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike
kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist kindlaks asjaomase
krediidiasutuse või kriisilahenduse konsolideerimisgrupile suhtes kohaldatava nõude.
(5) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva seaduse § 56 kohaselt kapitaliinstrumentide ja
kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist suurendada käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuet summa võrra, mis on vajalik, et tagada ettevõtja
võime säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus.
Esimeses lauses nimetatud summa peab võrduma pärast käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud
õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusmeedet
krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on
maha arvatud krediidiasutuste seaduste § 8646 lõikes 1 nimetatud nõue.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summat kohandatakse allapoole, kui
Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast finantsjärelevalvet teostava
üksusega konsulteerimist kindlaks, et väiksem summa on piisav, et tagada kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi turuusaldus ning gruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste funktsioonide
jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori
finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi
seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summat kohandatakse ülespoole, kui
Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast finantsjärelevalvet teostava
üksusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada sobival
ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse,
või gruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning
juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja
arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313
lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
(8) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, ent
ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidavad miinimumnõudeid individuaalsel alusel.
(9) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast finantsjärelevalvet
teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet
konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja
ei ole ise kriisilahendussubjekt.
39
(10) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidab Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja, kes
ei ole ise kriisilahendussubjekt, ent on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja,
miinimumnõudeid konsolideeritud alusel.
(11) Käesoleva seaduse § 9 lõike 4 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi
puhul järgivad krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise
kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt,
kelle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõike 22 kohast nõuet, miinimumnõuet
individuaalsel alusel.
(12) Miinimumnõue täidetakse ühe või mitme järgmisega:
1) kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti tarvis ja mille see on ostnud kas otse
või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks, kes ostis kohustused
käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt krediidiasutuselt, või mis on emiteeritud
samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja
mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine ei mõjuta
kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
2) kohustustega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b
lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 kohaldamise korral;
3) kohustustega, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses
pärast kohustusi, mis ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud
omavahendite nõude täitmiseks;
4) kohustustega, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesolevale allahindamise ja teisendamise
õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga,
eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
5) kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi
kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus;
6) kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva
paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi
maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral,
ning krediidiasutus ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
7) instrumentidega, mille osas ei anta nende omanikule õigust kiirendada intresside või
põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi
kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;
8) instrumentidega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta
käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja
krediidikvaliteedi alusel;
9) esimese taseme põhiomavahenditega;
10) muude omavahenditega, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi
kuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud või emiteeritud samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel,
et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58
ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.
§ 174. Miinimumnõude määramine globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti ja
kolmandate riikide globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuva olulise
tütarettevõtja jaoks
40
(1) Kui Finantsinspektsioon on globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti
kriisilahendusasutus, kehtestab ta temale käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud
miinimumnõude, mis koosneb järgmistest nõuetest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud
nõuded;
2) täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille Finantsinspektsioon on ettevõtjale
määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
(2) Kui Finantsinspektsioon on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse
Euroopa Liidus tegutseva olulise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kehtestab ta temale
käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõude, mis koosneb järgmistest nõuetest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud
nõuded;
2) täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille Finantsinspektsioon on määranud
vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja kohustustega,
mis vastavad käesoleva seaduse §-des 19 ja 81 sätestatud tingimustele.
(3) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2
nimetatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude kui käesoleva paragrahvi lõike
1 punktis 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud nõue ei ole piisav, et täita käesoleva seaduse
miinimumnõudele sätestatud tingimusi.
(4) Käesoleva seaduse § 18 lõike 41 kohaldamisel, kui rohkem kui üks samasse globaalsesse
süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv üksus on kriisilahendussubjekt, arvutab
Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete summa:
1) iga kriisilahendussubjekti osas eraldi;
2) Euroopa Liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise
ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.
(5) Finantsinspektsiooni otsuses kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või käesoleva
paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue esitatakse
antud otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elementide
täielik hinnang, ning Finantsinspektsioon vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta
arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupi või kolmandate riikide
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluliste Euroopa Liidus asuvate tütarettevõtjate suhtes
kohaldatava krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõude tasemes.
(6) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 või 2 või § 174 lõike 1 punktis 1
sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagab Finantsinspektsioon, et kriisilahendussubjekt,
kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse
§ 181 lõiget 1 või 2 või sama paragrahvi lõiget 3, täidab käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud
nõudest osa, mis võrdub kaheksa protsendiga kohustuste kogusummast, sealhulgas
omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva seaduse
§ 17 lõikes 4 nimetatud kohustusi.
(7) Finantsinspektsioon võib lubada, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt
oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõigetega 1–2 või lõikes
3, täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8 protsenti,
kuid suurema osa kui summa, mis saadakse rahandusministri käesoleva seaduse § 17 lõike 8
alusel kehtestatud määruses sätestatud valemi alusel.
41
(8) Finantsinspektsioon võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudest seda
osa, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud kohustustega kriisilahendussubjekti, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva
seaduse § 181 lõiget 1 või 2 kuni nõudeni, mis moodustab 27 protsenti tema
koguriskipositsioonist. Finantsinspektsioon piirab nõuet, kui on seisukohal, et:
1) juurdepääsu kriisilahendusfondile ei peeta kriisilahendussubjekti kriisilahenduskavas
kriisilahenduse võimaluseks või
2) käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõue võimaldab kriisilahendussubjektil täita käesoleva
seaduse § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud nõudeid.
(9) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamise käigus
arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise
ohtu.
(10) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 ei kohaldata kriisilahendussubjekti suhtes, kelle suhtes
kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 3.
(11) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust võib Finantsinspektsioon otsustada, et
käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõuet täidab kriisilahendussubjekt, kes on globaalne
süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 või
2 või 3 sätestatud nõudeid. Esimeses lauses nimetatud nõuet võib täita omavahenditega,
allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustustega
arvestades kriisilahendussubjekti kohustust täita krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2
nimetatud kombineeritud puhvri nõuet ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artiklis 92a ning käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 või 2 ning §-s 18 sätestatud nõudeid.
Nimetatud omavahendite, instrumentide ja kohustuste summa ei tohi ületada järgmistest
summadest suuremat:
1) kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste, sealhulgas omavahendite, kogusummast või
2) summa, mis saadakse kahekordse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud nõude, kahekordse krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes
1 sätestatud nõude ja krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri
nõude liitmisel.
(12) Käesoleva paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast
kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt
kuulub, on tuvastatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana.“;
13) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kriisilahendussubjekt täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud
miinimumnõudeid kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel.“;
14) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kehtestab ta
miinimumnõude kriisilahendussubjektile või kogu konsolideerimisgrupile, võttes seejuures
arvesse käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatut ja asjaolu, kas vastavalt kriisilahenduskavale
toimub kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kriisilahendus
eraldiseisvalt.“;
15) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 17 lõike 3 alusel miinimumnõude täitmise kohustusest vabastatud
hüpoteekkrediidiga tegelevat krediidiasutust ei arvestata konsolideerimisgrupi koosseisu
42
konsolideeritud konsolideerimisgrupi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude
kindlaksmääramisel.
(22) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul
otsustab Finantsinspektsioon tulenevalt konsolideerimisgrupi solidaarsusmehhanismist ja
eelistatud kriisilahendusstrateegiast, milline kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluv
üksus täidab miinimumnõudeid, tagamaks, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna
täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuet. Finantsinspektsioon selgitab krediidiasutusele,
kuidas konsolideerimisgrupi ettevõtjad peavad miinimumnõudeid kooskõlas
kriisilahenduskavaga täitma.“;
16) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi
kriisilahendusasutusega ühisotsusele sellise nõude summas, mida kohaldatakse:
1) konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil iga kriisilahendussubjekti
suhtes;
2) individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes
ei ole kriisilahendussubjekt.“;
17) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühisotsus peab olema kooskõlas käesoleva
paragrahviga ja käesoleva seaduse §-ga 19, olema igakülgselt põhjendatud ja selle esitab
Finantsinspektsioon kui ta on tema kriisilahendusasutus:
1) kriisilahendussubjektile;
2) kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutusele, kes ei ole kriisilahendussubjekt;
3) konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus tegutsevale emaettevõtjale, kes ei ole ise sama
kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt.
(32) Kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või
kaudselt ostnud käesoleva seaduse § 19 lõikele 8 vastavaid piisavaid instrumente, võib
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühisotsuses ette näha, et käesoleva seaduse § 173 lõikes
1 nimetatud nõue täidetakse osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis vastavad käesoleva
seaduse § 19 lõikele 8 nõuetele ning mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi
mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.“;
18) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui rohkem kui üks samasse globaalselt süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv
globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus on kriisilahendussubjekt, arutab
Finantsinspektsioon kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse või konsolideerimisgrupi
tasandi kriisilahendusasutusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 72e kohaldamist ja kohandamist ning nad lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse
süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga kokku asjakohaste nõuete kogusumma.
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud erisust võib kohaldada tingimusel, et:
1) seda kohaldatakse seoses koguriskipositsiooni arvutamise erinevustega asjaomaste
lepinguriikide vahel, kohandades nõude suurust;
2) seda ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest
riskipositsioonidest tulenevaid erinevusi;
3) käesoleva seaduse § 174 lõike 4 punktis 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artiklis 12 nimetatud summade kogusumma üksikute kriisilahendussubjektide
puhul ei tohi olla väiksem kui käesoleva seaduse § 174 lõike 4 punktis 2 ja Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 nimetatud summade kogusumma.“;
43
19) paragrahvi 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui Finantsinspektsioon ei jõua nelja kuu jooksul teiste lepinguriigi
kriisilahendusasutustega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 18 nimetatud
konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramisel, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse
kriisilahendussubjekti miinimumnõude määramise kohta, arvestades asjaomaste
kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse, kes ei ole
kriisilahendussubjekt, kohta koostatud hinnanguid ja konsolideerimisgrupi tasandi
kriisilahendusasutuse, kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev,
arvamusega.“;
20) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui Finantsinspektsioon ja teise lepinguriigi kriisilahendusasutus ei jõua nelja kuu jooksul
ühisotsusele seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud nõude
suuruses, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse suhtes
individuaalsel alusel, teeb Finantsinspektsioon otsuse tütarettevõtjast krediidiasutuse kohta, kui
täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
1) kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone
on võetud nõuetekohaselt arvesse;
2) kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti
kriisilahendusasutusest erinev, on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse
kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse võetud nõuetekohaselt.
(62) Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi
kriisilahendusasutus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010
artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa
Pangandusjärelevalvele, lükkab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud
otsuse tegemise edasi kuni Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse selgumiseni.
(63) Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruse ega sellise nõude suuruses, mida
kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalsel alusel,
tehakse otsus juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahendusasutus, sellise nõude taseme kohta, mida
kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalsel alusel,
vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 61;
2) konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil
vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.“;
21) paragrahvi 18 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Finantsinspektsioonil on õigus esitada kaebus konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse
miinimumnõude määratlemise kohta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele käesoleva
paragrahvi lõikes 6 nimetatud nelja kuu jooksul või pärast ühisotsusele jõudmist.“;
22) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 81–83 järgmises sõnastuses:
„(81) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või
konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8
nimetatud õigust Euroopa Pangandusjärelevalvele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui
tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase ei ületa kaht protsenti käesoleva seaduse §
18 lõikes 1 nimetatud nõudest, mis on arvutatud koguriskipositsioonist vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning mis on kooskõlas
käesoleva seaduse § 173 lõikega 1.
44
(82) Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi
lõikes 62 nimetatud õiguse kohaldamist otsust teinud, kohaldab Finantsinspektsioon
krediidiasutusest tütarettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel tehtud otsust.
(83) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus koordineerib koostöös
finantsjärelevalvet teostava üksusega krediidiasutuste miinimumnõuete täitmist ning teeb
vastavalt käesolevale paragrahvile otsuseid samal ajal kriisilahenduskavade väljatöötamise ja
ajakohastamisega.“;
23) paragrahvi 18 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või selle puudumisel Finantsinspektsiooni
tehtud otsus tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.“;
24) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„181. Konsolideerimisgruppi kuuluva kriisilahendussubjekti erisus
(1) Kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 575/2013 artiklit 92a ja kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille
koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, täidab käesoleva seaduse § 172 lõikes 3
nimetatud nõude tasemel, mis on vähemalt võrdne 13,5 protsendiga, kui see arvutatakse
kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1, ja viie protsendiga, kui see arvutatakse
kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 2.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisilahendussubjekt täidab miinimumnõude
tasemel 13,5 protsenti kui see arvutatakse käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktist 1 lähtuvalt,
ja viis protsenti, kui see arvutatakse käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktist 2 lähtuvalt,
kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva seaduse § 17 lõikes 4
nimetatud kohustusi.
(3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast finantsjärelevalvet
teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a, kuid kes kuulub kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib
Finantsinspektsiooni hinnangul mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral
süsteemse riski.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon
arvesse:
1) hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;
2) kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust;
3) ulatust, mil kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita
käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõue.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse puudumine ei piira otsuse tegemist
käesoleva seaduse § 171 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete miinimumtaset ei kohaldata kahe
aasta jooksul pärast kuupäeva, mil:
1) Finantsinspektsioon on rakendanud kohustuste teisendamise meedet;
45
2) kriisilahendussubjekt kasutab kriisilahenduses käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2
nimetatud erasektori meedet, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla
hinnatud või teisendatud esimese taseme instrumentideks või
3) kriisilahendussubjekti suhtes on kohaldatud kohustuste allahindamise või teisendamise
õigust, et rekapitaliseerida kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite
rakendamiseta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud miinimumnõudeid ei kohaldata kolme
aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu
kriisilahendussubjekt kuulub, on nimetatud lõigetes sätestatud tingimustele vastavaks.“;
25) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Finantsinspektsioon kehtestab miinimumnõude konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast
krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Miinimumnõude kehtestamisel võetakse arvesse:
1) käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse suurust, äri-
ja rahastamismudelit ning riskiprofiili;
2) käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideerimisgrupi tasandil.
(2) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, ent
ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidab miinimumnõuet individuaalsel alusel.
(3) Krediidiasutus, kes on vabastatud individuaalse miinimumnõude täitmisest, ei kuulu
miinimumnõude täitmisele ka konsolideeritud alusel.
(4) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast finantsjärelevalvet
teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet
krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on
kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt.
(5) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidavad Euroopa Liidus tegutsevad emaettevõtjad,
kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ent on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad,
miinimumnõudeid konsolideeritud alusel.
(6) Käesoleva seaduse § 9 lõike 4 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi
puhul järgib krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise
kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt,
kelle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõikes 22 nimetatud nõuet, § 173 lõigetes 1 ja
2 nimetatud nõuet individuaalsel alusel.
(7) Miinimumnõue, mida kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud krediidiasutuste
suhtes, määratakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-le 18 ja § 81 lõikele 6, kui see on
kohaldatav, ning vastavate sätestatud miinimumnõuete alusel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude ühe või
mitme järgmisega:
1) kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse
või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid
kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud
samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja
mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine vastavalt
käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
46
2) kohustused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis
72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud (EL) määruse artikli 72b
lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 puhul;
3) kohustused, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses
pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite
nõude täitmiseks;
4) kohustused, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58
allahindamise ja teisendamise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti
kontrolli tütarettevõtja üle;
5) kohustused, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi
kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja;
6) kohustused, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva
paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi
maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning
ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
7) kohustused, mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või
põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi
kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;
8) kohustused, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva
paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
9) esimese taseme põhiomavahendid;
10) muud omavahendid, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi
kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või emiteeritud samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel,
et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58
ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.
(9) Finantsinspektsioon võib loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja
suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui:
1) nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse
kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
2) kriisilahendussubjekt täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet
konsolideeritud alusel;
3) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused
omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt
tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikele 1 toimunud
kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud
kriisilahendusmeede;
4) kriisilahendussubjekt tõendab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusele seda
rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on
Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab
tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid
märkimisväärse tähtsusega;
5) kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad
ka tütarettevõtjat;
6) kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega
seotud hääleõigustest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada
ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.
(10) Finantsinspektsioon võib loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja
suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui:
47
1) nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse
kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
2) emaettevõtja täidab käesoleva seaduse miinimumnõude konsolideeritud alusel emaettevõtja
asukoha järgses lepinguriigis;
3) puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused
omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt
tütarettevõtjale, kelle suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et
esinevad allahindamise või teisendamise alused, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on
võetud kasutusele kriisilahendusmeede või nendest alustest tulenevalt on kasutatud käesoleva
seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud õigust;
4) emaettevõtja tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja
juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on järelevalveasutuse nõusolekul kinnitanud, et ta
tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad
riskid märkimisväärse tähtsusega;
5) emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka
tütarettevõtjat;
6) emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud
hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest
või nad tagasi kutsuda.
(11) Kui käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud, võib
Finantsinspektsioon lubada tütarettevõtjal käesoleva seaduse miinimumnõude täielikult või
osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) garantii antakse summas, mis on vähemalt samaväärne nõude summaga, mis sellega
asendatakse;
2) garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta
või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud
kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, olenevalt sellest, kumb toimub
varem;
3) garantii on tagatud asjaõigusseaduse § 3141 määratletud finantstagatiskokkuleppe kaudu
vähemalt 50 protsendi ulatuses selle summast;
4) garantii tagatis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197
nõuetele ja see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta
käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tagatud summa;
5) garantii tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muu garantii tagatisena;
6) tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1 nimetatud lõpptähtaja tingimustele;
7) puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel
kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui
kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 7 kohaldamisel esitab kriisilahendussubjekt
Finantsinspektsiooni nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või
tõendab muul viisil rahuldavalt, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud
takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.“;
26) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Finantsinspektsioon võib jätta osaliselt või täielikult kohaldamata miinimumnõude
keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud
järgmised tingimused:
1) krediidiasutus ja keskasutus on asutatud Eestis ja nende mõlema üle teostab järelevalvet
Finantsinspektsioon;
48
2) krediidiasutus ja keskasutus kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
3) keskasutus ja sellega püsivalt seotud krediidiasutus vastutavad siduvate kohustuste täitmise
eest solidaarselt või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste
siduvate kohustuste täitmise;
4) keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike
kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna nimetatud
krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal;
5) kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond
volitatud andma juhtnööre püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele;
6) asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 2
nimetatud nõuet;
7) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused
kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele
keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel.“;
27) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1, § 28 lõike 5 punktis 6, § 52 lõike 3 punktis 4, § 71 lõike 1
sissejuhatavas lauseosas, § 71 lõikes 5, § 72 lõikes 4, § 73 lõigetes 1, 2 ja 21, § 74 lõigetes 2, 3
ja 5 ning § 78 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „kõlblikud“ sõnaga „teisendatavad“ vastavas
käändes;
28) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud
sõlmitavas lepingus kokku leppima, et võlausaldaja, kohustuse aluseks oleva lepingu teine pool
või võlainstrumendi omandaja tunnistab, et:“;
29) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Finantsinspektsioon võib lubada jätta täitmata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
nõuded, kui miinimumnõue on võrdne krediidiasutuse kahjumi katmise summaga ning
nimetatud lepingutingimusi ei võeta miinimumnõude täitmisel arvesse.“;
30) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21–25 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui krediidiasutuse hinnangul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded
kohustuse suhtes õiguslikult või muu asjaolu tõttu teostamatud, teavitab ta Finantsinspektsiooni
sellisele järeldusele jõudmisest, kaasa arvatud kohustuse klassi määramisest ja antud järelduse
tegemise põhjendustest.
(22) Kui Finantsinspektsioon on saanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 21
nimetatud teate, peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuse lepingulistesse
sätetesse lisamise kohustus automaatselt.
(23) Kui Finantsinspektsioon, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse
kriisilahenduskõlblikkus, jõuab järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikega 1 nõutav tingimuse
lisamine lepingulistesse sätetesse on õiguslikult või muul viisil teostatav, nõuab ta mõistliku
aja jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud teavitamist sellise lepingulise
tingimuse lisamist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt nõudeõiguste
teisendamise lepingulise tunnustamisega seonduvate erandi tegemise tavade muutmist.
(24) Finantsinspektsioon võib täpsustada nende kohustuste kategooriad, mille puhul
krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja teeb kindlaks, et käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil
teostamatu.“;
32) seadust täiendatakse §-dega 222 ja 223 järgmises sõnastuses:
49
„§ 222. Miinimumnõudega seotud aruannete esitamine
(1) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile miinimumnõude täitmisega seotud Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 alusel kehtestatud aruandeid.
(2) Finantsinspektsioon võib vajadusel nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
aruandeid lühemate perioodide kohta, kui on Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1093/2010 alusel kehtestatud aktis sätestatud.
(3) Krediidiasutus, kelle kriisilahenduskavas on ette nähtud likvideerimine tavapärase
maksejõuetusmenetluse alusel, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid ei esita.
§ 223. Peatamise õiguse lepinguline tunnustamine kriisilahenduses
(1) Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud igas
sõlmitavas finantslepingus, mille suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, leppima kokku, et
võlausaldaja või lepingu teine pool nõustub, et Finantsinspektsioon võib kasutada
finantslepingu suhtes käesoleva seaduse § 43 lõikest 2 tulenevat õigust peatada kohustuse
täitmine või piirata õigusi, ja tunnustama oma seotust artikli 68 nõuetega.
(2) Finantsinspektsioon kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, võib nõuda, et
krediidiasutuse emaettevõtja tagaks, et tema kolmanda riigi tütarettevõtja lisab finantslepingule
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet võib Finantsinspektsioon kohaldada
kolmanda riikide tütarettevõtja suhtes, kes on:
1) krediidiasutus;
2) investeerimisühing või oleks investeerimisühing, kui nende peakontor asuks mõnes
lepinguriigis, või
3) finantseerimisasutus.
(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kõigi finantslepingute suhtes, millega:
1) võetakse uus kohustus või muudetakse oluliselt olemasolevat kohustust;
2) nähakse ette Eesti õiguse alusel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmise peatamine
või ühel või mitmel alusel lepingu lõpetamine või tagatistest tulenevate õiguste teostamine
vastavalt käesoleva seaduse §-s 401, 43 või 44 sätestatud alustele.
(5) Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida
käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon sellele vaatamata
kohaldada kohustuste peatamise õigust.“;
34) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Finantsinspektsioon on sellise konsolideerimisgrupi, mis koosneb mitmest
kriisilahenduse alamkonsolideerimisgrupist, kriisilahendusasutus esitab ta käesoleva seaduse
§ 55 lõikes 1 nimetatud kavandatavad kriisilahendusmeetmeid käesoleva seaduse § 30 lõikes 5
nimetatud ühisotsuses.“;
35) paragrahvi 28 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja
konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud Eestis, peab Finantsinspektsioon koostöös
konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate finantsjärelevalve asutustega ja
konsulteerides konsolideerimisgruppi kuuluvate süsteemselt oluliste filiaalide
50
finantsjärelevalve asutustega koostama konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja seda ka
haldama.“;
36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas
käsitletakse kõiki konsolideerimisgruppi kuuluvaid kriisilahendussubjekte ja kriisilahenduse
alamkonsolideerimisgruppe.“;
37) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Finantsinspektsioon ajakohastab kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskava pärast kriisilahendusmeetmete või -õiguste kohaldamist.“;
38) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide õiguslikult ja majanduslikult teistest
funktsioonidest eraldamise võimaluste kohta, et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral
tema tegevuse jätkumine;“;
39) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud miinimumnõude täitmise
tähtaegade määramisel arvestatakse krediidiasutuste seaduse §-s 1043 nimetatud täiendavate
omavahendite suunise täitmiseks ette nähtud tähtajaga.
(12) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste, sealhulgas kohustuste teisendamise rakendamise järel
kohaldatakse miinimumnõude täitmisele asjakohast üleminekuperioodi, mis võetakse arvesse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud miinimumnõude täitmise tähtaegade
määramisel.“;
40) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud stsenaariumide
rakendamiseks kriisilahendusmeetmed ja -õigused, sealhulgas ka kolmandates riikides asutatud
isikute suhtes, kui käesoleva seaduse 9. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud ja kui seda
on võimalik kohaldada kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kriisilahendussubjektide
suhtes“;
41) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) tuuakse välja käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kriisilahendusmeetmete ja -õiguste mõju
teistele konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele;“;
42) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) analüüsitakse, millisel määral oleks kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, sealhulgas
meetmeid ja õigusi, mis võimaldaksid konsolideerimisgrupi kui terviku või
konsolideerimisgrupi eri üksuste või teatavate konsolideerimisgrupi üksuste eraldi
tegevusalade müümist kolmandale isikule, võimalik koordineeritult rakendada Euroopa Liidus
asuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste suhtes;“;
43) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) sätestatakse kõik täiendavad meetmed, sealhulgas need, mida Finantsinspektsioon kavatseb
rakendada konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ja
alamkonsolideerimisgrupi lõikes;“;
44) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) määratakse kindlaks kriisilahendusmeetmed ja hinnatakse meetmete mõju iga
kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekti ja muu konsolideerimisgrupi
51
ettevõtja jaoks, kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse
konsolideerimisgrupist;“;
45) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas määratakse iga konsolideerimisgrupi puhul
kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp.“;
46) paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel võetakse
arvesse asjakohased stsenaariumid, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib puudutada üksnes
konkreetset krediidiasutust või konsolideerimisgruppi või maksejõuetusega võib kaasneda
laiem finantsiline ebastabiilsus või see võib hõlmata kogu süsteemi.“;
47) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta
konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad
konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures konsolideerimisgrupi
järelevalvekolleegiumiga ja teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asub oluline
filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik.“;
48) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva
seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana iga
kriisilahendussubjektide ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kohta, kes on
käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.“;
49) paragrahvi 30 lõige 7 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:
„(7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei
jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma
otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste
asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone.“;
50) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 71–73 järgmises sõnastuses:
„(71) Finantsinspektsioon toob oma otsuses välja põhjendused väljapakutud
konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta ning teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste
asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks.
(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu ei takista ühisotsuse tegemist konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskava kohta nende kriisilahendusasutustega, kellega Finantsinspektsioonil ei ole
eriarvamusi.
(73) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei
jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma
otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste
asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalvete seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon
toob oma otsuses välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga
mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta ning teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste
lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks.“;
51) paragrahvi 30 lõige 8 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:
52
„(8) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on asutatud Eestis ja käesoleva paragrahvi
lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ühisotsusele ei jõuta ning teiste asjaomaste lepinguriikide
kriisilahendusasutused ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga nõus, teeb
Finantsinspektsioon otsuse, mille kohaselt koostatakse eraldi tütarettevõtja või
Finantsinspektsiooni pädevusse kuuluva kriisilahenduse alamkonsolideerimisgrupi
kriisilahenduskava ja hallatakse seda. Finantsinspektsioon peab seejuures arvesse võtma teiste
asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone ning oma otsuses
tooma välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga
mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse teistele
kriisilahenduskolleegiumi liikmetele teatavaks.“;
52) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud otsuse tegemist Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga.“;
53) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse
konsolideerimisgrupist, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kriisilahenduskõlblikkust hinnata iga alamkonsolideerimisgrupi kohta eraldi.“;
54) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus hindab kriisilahenduskõlblikkust
samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskava.“;
55) paragrahvi 33 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Krediidiasutus, alamkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp loetakse
kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et:
1) krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav krediidiasutuste
seaduse 11. peatükis ja pankrotiseaduses sätestatud korras või konsolideerimisgruppi kuuluvate
üksuste lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav teiste lepinguriikide tavapärases
maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või
2) kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suhtes võimalik
rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad krediidiasutuse kriitiliste
funktsioonide täitmise jätkuvuse ja väldivad nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi
Eesti ja teiste lepinguriikide konsolideerimisgrupi kuuluvate ettevõtjate või filiaalide
lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile, sealhulgas ka laiemat finantsilist
ebastabiilsust või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral.“;
56) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtab
Finantsinspektsioon arvesse ka laiemat finantsilist ebastabiilsust kogu finantssüsteemi
haaravate sündmuste korral lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate
kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et nimetatud funktsioone saab õigel ajal
kergesti eraldada, või muul viisil nende täitmist tagada.“;
57) paragrahvi 33 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutus, alamkonsolideerimisgrupp või
konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust.
53
(7) Alamkonsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut
võetakse arvesse käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi otsustes.“;
58) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui krediidiasutuse käesoleva seaduse § 33 kohasel kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel
tuvastatakse pärast Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist
krediidiasutuse kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teavitab Finantsinspektsioon sellest
kirjalikult krediidiasutusi ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutust, kus asuvad
krediidiasutuse olulised filiaalid.“;
59) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist
esitab krediidiasutus Finantsinspektsioonile võimalikud meetmed oluliste takistuste
eemaldamiseks kriisilahendusmenetluses ja nende rakendamise ajakava, millega tagatakse
käesoleva seaduse §-s 18 või 19 ning krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud
kombineeritud puhvri nõude täitmine. Kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu võib
olla tingitud ühest järgmisest olukorrast:
1) krediidiasutus täidab krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud
puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 3 nimetatud
nõudele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks
miinimumnõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1,
või
2) krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites
92a ja 494 nimetatud nõudeid või käesoleva seaduse §-des 173 ja 174 nimetatud nõudeid.
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse
arvesse kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid.
(23) Pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksusega hindab
Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus, kas käesoleva paragrahvi lõikes 21
nimetatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või
see kõrvaldada.“;
60) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse hinnangul krediidiasutuse
pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tuvastatud takistusi tulemuslikult, nõuab
Finantsinspektsioon ettekirjutusega, et krediidiasutus rakendaks alternatiivseid meetmeid
kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks.“;
61) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnangus arvesse
kriisilahenduse takistustest tuleneva ohu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju
krediidiasutuse majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.
(32) Krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude
kätte saamist plaani kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks.
(33) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus konsulteerib enne käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsust nõuda alternatiivsete meetmete võtmist, finantsjärelevalvet
teostava üksuse ja, kui see on asjakohane, Eesti Pangaga, et hinnata alternatiivsete meetmete
võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja
Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele.“;
54
62) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt nõuda
krediidiasutuselt või konsolideerimisgrupi mõnelt üksuselt:
1) konkreetsetel juhtudel või regulaarselt lisateabe esitamist;
2) teatava vara võõrandamist;
3) mõne toimuva või kavandatud tegevuse piiramist või selle tegevuse lõpetamist;
4) maksimaalse individuaalse ja summaarse riskipositsiooni piiramist;
5) uute või olemasolevate tegevusalade arendamise piiramist või takistamist või uute või
olemasolevate toodete võõrandamist;
6) otsese või kaudse kontrolli all oleva konsolideerimisgrupi mõne üksuse õiguslike või
organisatsiooniliste struktuuride muutmist vähem keerukaks, et kriisilahendusmeetmete või -
õiguste rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult
ja tegevuslikult eraldada;
7) emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja asutamist Eestis või mujal Euroopa Liidus;
8) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud
nõuded;
9) muude meetmete rakendamist käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos nimetatud omavahendite
ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, sealhulgas eelkõige püüet uuesti läbi rääkida
tema emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme
omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi
tingimused eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsiooni otsust antud kohustuse või instrumendi
allahindamiseks või teisendamiseks täidetaks selle lepinguriigi õigusnormide kohaselt, mis
hõlmavad antud kohustust või instrumenti;
10) võimalike konsolideerimisgrupisiseste rahastamislepingute läbi vaatamist või nende
puudumisel nimetatud lepingute koostamist või konsolideerimisgrupisiseste või kolmandate
isikutega teenuslepingute koostamist, mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist.“;
63) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:
„(41) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda
segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul, et segavaldusettevõtja asutaks
krediidiasutuse kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja krediidiasutuse
kriisilahendusmenetluse hõlbustamiseks või et vältida käesolevas seaduses sätestatud
kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisest tulenevat negatiivset mõju
konsolideerimisgrupi muule kui finantsosale.
(42) Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu
alusel nõuda krediidiasutuselt või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtjalt:
1) kava esitamist selle kohta, kuidas taastada omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse
taseme vastavus käesoleva seaduse §-dele 18 ja 19;
2) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse §-s 18 või 19 sätestatud nõuded;
3) võtta käesoleva seaduse §-s 18 või 19 nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste
miinimumnõude täitmiseks muid meetmeid, muu hulgas eelkõige püüda uuesti läbi rääkida
tema emiteeritud kõlbliku kohustuse, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendi
või teise taseme omavahendite instrumendi tingimused, eesmärgiga tagada, et kohustuse või
instrumendi allahindamine või teisendamine viiakse läbi selle jurisdiktsiooni õigusnormide
kohaselt, mis laieneb antud kohustusele või instrumendile;
4) pädeva järelevalveasutusega kokkuleppel omavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide
ning kõlblike kohustuste tähtajaprofiili muutmist;
5) juhul kui ta on segavaldusettevõtja tütarettevõtja, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja
kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse
hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste käesoleva seaduse neljandas peatükis nimetatud
55
kriisilahendusmeetmete kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju
konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid.
(43) Kui Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud
kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas
kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas käesoleva seaduse §
22 lõikega 21 ei sisalda § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis
on vastavalt käesoleva seaduse §-le 71 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi
kohaldamisest välistatud või mis vastavalt käesoleva seaduse §-le 72 välistatakse tõenäoliselt
teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui kümme protsenti, siis hindab
Finantsinspektsioon viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse
kriisilahenduskõlblikkusele.
(44) Käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud mõju hindamisel arvestatakse ühtlasi
kriisilahenduskõlblikkusele avalduva mõjuga, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste
allahindamise ja teisendamise õiguste kasutamisel võidakse rikkuda võlausaldajatele käesoleva
seaduse §-ga 80 sätestatud kahju hüvitamise aluseid.
(45) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigusi, kui ta
jõuab käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud järeldusele, et kohustused ei sisalda käesoleva
seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust ning põhjustavad
kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu.“;
64) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, koostab ta
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 25 lõikele 1
koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja konsolideerimisgrupi finantsjärelevalve
asutusega ning pärast teiste seotud finantsjärelevalve asutustega konsulteerimist aruande, milles
analüüsitakse olulisi takistusi, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste
rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes.“;
65) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Aruandes analüüsitakse mõju krediidiasutuse konsolideerimisgrupi ärimudelile ja antakse
soovitusi proportsionaalsete ning sihipäraste kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamiseks
kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ja vajadusel alamkonsolideerimisgruppide suhtes, mida
on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt otsustatud rakendada või mis on Finantsinspektsiooni
arvates vajalikud või asjakohased tuvastatud takistuste kõrvaldamiseks.
(22) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, siis
olukorras, kus konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud
käesoleva seaduse § 34 lõigetes 21–23 nimetatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast,
teavitab Finantsinspektsioon pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema
tütarettevõtjatest krediidiasutuste kriisilahendusasutustega konsulteerimist antud pärssiva
asjaolu hinnangust Euroopa Liidus tegutsevat emaettevõtjat.“;
66) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruande
konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale emaettevõtjale ning nende
lepinguriikide kriisilahendusasutustele, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad
tütarettevõtjad ja olulised filiaalid. Konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate
kriisilahendusasutused edastavad aruande nende vastutusalas olevatele vastavatele
tütarettevõtjatele.“;
56
67) paragrahvi 39 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) järelevalve käigus saadud informatsiooni põhjal on Finantsinspektsiooni hinnangul
tõenäoline, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks;
2) arvestades nii ajakriteeriumi kui ka muid olulisi asjaolusid, ei aita ükski muu meede või
õigus, sealhulgas eraõiguslikud ja järelevalvemeetmed ega ka kapitaliinstrumentide või
kõlblike kohustuste alla hindamine või teisendamine, krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku
aja jooksul ära hoida;“;
68) paragrahvi 39 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses
finantsvaldusettevõtja kui vahendaja kaudu ja kriisilahenduskava järgi on
finantsvaldusettevõtja kriisilahendussubjekt, peab Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi
kriisilahenduse eesmärgil kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama selle
finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes.
(8) Kui finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ega segavaldusettevõtja puhul ei ole
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimusi täidetud,
võib Finantsinspektsioon nende suhtes siiski rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi,
kui:
1) finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja on
kriisilahendussubjekt;
2) üks või mitu segavaldusettevõtja tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused, kuid ei ole
kriisilahendussubjektid, vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et
tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna ning
kriisilahendusmeetme rakendamine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast
krediidiasutuse kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui
terviku kriisilahenduseks.“;
69) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:
„§ 391. Keskasutuste ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste kriisilahendusmenetluse
algatamise erisused
(1) Finantsinspektsioon võib kohaldada keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse
kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes
kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, kui nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab
tervikuna käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(2) Krediidiasutus või konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kelle puhul Finantsinspektsioon
leiab, et käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused on täidetud, kuid
ei ole täidetud nimetatud paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud avaliku huvi tingimus,
likvideeritakse tavapärase likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus.“;
70) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Teatud kohustuste peatamise õigus
(1) Finantsinspektsioonil on õigus peatada krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi
kuuluva ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused (edaspidi peatamisõigus), kui
on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
57
1) käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on tehtud kindlaks, et krediidiasutus või
muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub
maksejõuetuks;
2) kohe ei ole võimalik rakendada ühtegi käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud
erasektori meedet, mis krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja
maksejõuetuse ära hoiaks;
3) peatamisõiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et hoida ära krediidiasutuse või muu
konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja finantsolukorra edasine halvenemine;
4) peatamisõiguse kasutamine on vajalik avaliku huvi täitmise järeldusele jõudmiseks või
sobivate kriisilahendusmeetmete valimiseks või ühe või mitme kriisilahendusmeetme
tulemusliku kohaldamise tagamiseks.
(2) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus kasutab peatamisõigust pärast
finantsjärelevalvet teostava üksusega konsulteerimist.
(3) Peatamisõigust ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud:
1) krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või
süsteemikorraldajate ees;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste
tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201,
27.7.2012, lk 1–59) artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja
kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus
nimetatud (EL) määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;
3) keskpankade ees.
(4) Finantsinspektsioon määrab peatamisõiguse kasutamise perioodi vastavalt iga üksikjuhtumi
asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka krediidiasutuste seaduse
§ 131 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiuste suhtes.
(5) Peatamisõiguse kasutamise aeg on võimalikult lühike ja see ei ole pikem minimaalsest
ajavahemikust, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärgil rakendada, ega tohi kesta kauem kui käesoleva paragrahvi
lõikes 9 nimetatud peatamise teate avaldamisest kuni selle teate avaldamise päevale järgneva
tööpäeva südaööni krediidiasutuse või muu konsolideerimisgrupi ettevõtja lepinguriigi aja
järgi. Peatamise aja möödumisel peatamisõigus lõpetatakse.
(6) Peatamisõiguse kasutamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse selle mõju finantsturgudele,
arvestades võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavapärases maksejõuetusmenetluses.
Eelkõige võtab Finantsinspektsioon arvesse siseriiklikku riigisisest maksejõuetusmenetlust,
mida kohaldatakse avaliku huvi järelduse tulemusena.
(7) Peatamisõiguse kohaldamisel peatuvad ka kõik vastaspoole antud lepingust tulenevad
makse- või ülekandekohustused samaks ajavahemikuks.
(8) Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita peatamisõiguse kohaldamise ajal, tuleb
täita kohe pärast selle lõppu.
(9) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata krediidiasutust või muud konsolideerimisgrupi
ettevõtjat ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud asutusi, kui ta kasutab peatamisõigust
pärast seda, kui § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kindlaks tehtud, et krediidiasutus on
maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist.
58
(10) Finantsinspektsioon avaldab peatamisõiguse kohaldamise otsuse ning peatamise
tingimused ja ajavahemiku käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud viisil.
(11) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
peatamisõiguse perioodi jooksul õigust:
1) seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva
ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse või muu ettevõtja varade suhtes
tagatud nõuded, piiranguid jõustada tagatisest tulenevaid õigusi arvestades § 43 lõikes 3
nimetatud erisusi, ning
2) peatada samaks ajavahemikuks asjaomase krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi
kuuluva ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus arvestades käesoleva seaduse § 43
lõigetes 1–5 ja §-s 44 sätestatud nõudeid.
(12) Kui Finantsinspektsioon on tulenevalt käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktist 1 kindlaks
teinud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks ning on pärast
seda kasutanud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 11 kohast õigust peatada makse- või
ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse suhtes võetud
kriisilahendusmeede, ei kasuta Finantsinspektsioon selle krediidiasutuse suhtes käesoleva
seaduse §-des 43 ja 44 kohaseid õigusi peatada teatavaid kohustusi või piirata tagatistest
tulenevaid õigusi.“;
71) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 4 ning lõike 2 punktides 1 ja 3 asendatakse sõna „kõlblik“
sõnaga „teisendatav“ vastavas käändes;
72) paragrahvi 43 lõike 2 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Finantsinspektsioonil on õigus kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega peatada Eestis
käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud teate avaldamisest arvates kuni teate avaldamisele järgneva
tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingutest
tulenevad:“;
73) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste
peatumist ei käsitleta selle lepingu rikkumisena.“;
74) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud
süsteemi või süsteemikorraldaja korrapärasest toimimisest;“;
75) paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa
saanud või sama määruse artikli 25 kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt
tunnustatud kesksetele vastaspooltele;
12) keskpankadele vara suhtes, mille krediidiasutus on keskpangale pantinud või tagatiseks
andnud;“;
76) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Finantsinspektsioon määrab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õiguse kasutamise
ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik
kohaldada ka krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiuste suhtes.“;
77) paragrahvi 44 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
59
„Kriisiennetusmeetme või -õiguse rakendamise, teatud kohustuste peatamise ega
kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise fakti ei käsitata krediidiasutuse sõlmitud
lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ
tähenduses ega maksejõuetusmenetlusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ
tähenduses.“;
78) paragrahvi 44 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus jätkab lepingust tulenevate kohustuste
täitmist, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist, ning tagatise andmist, ei ole
kriisiennetusmeetme rakendamise, teatud kohustuste peatamise või kriisilahendusmenetluse
algatamise otsus ega selle kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus aluseks, et:“;
79) paragrahvi 49 lõike 2 punktis 1 ja § 50 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „liikmesriikide“
sõnaga „lepinguriikide“;
80) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil edastada nimetatud
informatsiooni Riigikontrollile, kui Riigikontroll vajab teavet, et hinnata Inspektsiooni
juhtimise tulemuslikkust finantskriisi ennetamise või -lahendamise meetmete kohaldamisel.
(22) Teise lepinguriigi pädevalt kriisilahendusasutuselt või Ühtselt Kriisilahendusnõukogult
saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel
nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.“;
81) paragrahvi 52 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 1, 3 ning 7, § 53 lõikes 3, § 55 lõigetes 2, 3 ja 8,
§ 56 pealkirjas ning lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 4, lõigetes 11, 12, 2 ja 5, lõike 6
sissejuhatavas lauseosas, lõikes 7, § 57 pealkirjas ja lõikes 1, lõike 2 sissejuhatavas lauseosas,
lõike 3 punktis 2, lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja punktides 2 ja 3, lõigetes 61 ja 7, § 58
pealkirjas, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1 ning lõikes 6 asendatakse sõna
„kapitaliinstrumendid“ sõnadega „kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused“ vastavas
käändes;
82) paragrahvi 55 lõike 8 punktis 1 asendatakse sõna „kõikidest“ sõnaga „teisendatavatest“;
83) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „39 ja 40“ tekstiosaga „39–40“;
84) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Finantsinspektsioon võib kasutada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste
allahindamise või teisendamise õigust kriisilahendusmeetmest sõltumatult üksnes seoses
kõlblike kohustustega, mis vastavad käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 nimetatud
tingimustele, välja arvatud kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus tulenevalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikest 1 ning kooskõlas
käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktiga 7.
(14) Kui kriisilahendussubjekt on kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud kaudselt
sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse
kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust koos sama
õiguse kasutamisega kriisilahendussubjekti emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate
tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse üle kriisilahendussubjektile
ja kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib vastava kriisilahendussubjekti.“;
85) paragrahvi 57 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
60
„2) täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla
või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat
vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni nende
ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;
3) käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud teise taseme omavahendite instrumentide
põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite
instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse
eesmärgid, või kuni nende ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on
väiksem.“;
86) paragrahvi 57 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud kõlblike kohustuste põhisumma hinnatakse alla
või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat
vajalikus ulatuses, et saavutada käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kriisilahenduse
eesmärgid, või kuni kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on
väiksem.“;
87) paragrahvi 57 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud kapitaliinstrumendi ja kõlblike kohustuste
põhisumma allahindamisel on põhisumma vähendamine lõplik ja selle omanikul ei ole
nõudeõigusi seoses allahinnatud instrumendi summaga, välja arvatud juhul, kui instrumentide
omanikud ei saa hüvitist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 7 või tulenevalt varem
tekkinud kohustustest või allahindamisega tekitatud kahju eest. Käesolev nõue ei kohaldu juba
tekkinud kohustuste ning vastutuse kahjude eest suhtes, mis võib tekkida allahindamise õiguse
kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel.“;
88) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Finantsinspektsioon viib pärast kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste
allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist läbi käesoleva seaduse § 73 lõikes 1
nimetatud varalise seisundi hindamise kooskõlas käesoleva seaduse § 73 lõikega 3.“;
89) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui Finantsinspektsioon otsustab mitte kauem kui 24 tunni jooksul konsulteerides
asjakohase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega teha kindlaks käesoleva seaduse § 56
lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest otsusest viivitamata nende
lepinguriikide kriisilahendusasutusi ja konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust kui see on
erinev varemalt nimetatutest või muid pädevaid ametiasutusi, kus asuvad konsolideerimisgrupi
kuuluvad ettevõtjad, keda vastav otsus mõjutab. Kui Finantsinspektsioon on
konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, lepib ta nimetatud asjaoludes koos teiste
lepinguriikide kriisilahendusasutustega kokku ühisotsusena. Kui ühisotsusele ei jõuta, siis
nimetatud asjaolusid kindlaks ei tehta.“;
90) paragrahvi 70 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või investeerimisühing“;
91) paragrahvi 71 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kohustused, mille tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva krediidiasutuste seaduse § 87
lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate ees või nendes osalejate ees,
mis tulenevad niisuguses süsteemis osalemisest või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt Euroopa Liidus asutatud kesksete vastaspoolte või sama
määruse artikli 25 kohaselt kolmandate riikide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse
tunnustatud kesksete osapoolte ees;“;
61
92) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) kohustused krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ees,
kes ise ei ole kriisilahendussubjekt, olenemata kohustuste lõpptähtajast;“;
93) paragrahvi 71 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja investeerimisühingute“;
94) paragrahvi 72 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel välistada kohustuse
puhul osaliselt või täielikult allahindamise või piirata kohustuse suhtes kohaldatava
allahindamise ulatust.
(4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel suurendada muude
teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või teisendamise määra,
arvestades, et ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas, kui ta oleks katnud
krediidiasutuse lõpetamisel ja likvideerimisel tavapärases pankrotimenetluses.“;
95) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Finantsinspektsioon hindab põhjalikult, kas kohustused krediidiasutuse või temaga
samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku, kes kuulub samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi ja ei ole ise kriisilahendussubjekt, suhtes, mis on välistatud käesoleva
paragrahvi lõike 4 alusel, tuleks osaliselt või täielikult välistada kohustuste teisendamise
kohaldamisalast, eesmärgiga tagada asjakohane kriisilahendusstrateegia rakendamine.“;
96) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:
„(9) Krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõudeid käsitletakse
kohustuste allahindamisel ja teisendamisel samas järgus.
(10) Kui krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud nõuete hulgas on
hoiuseid, mis ei kuulu krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud hoiuste
hulka, siis neid hoiuseid käsitletakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel madalamas
järgus kui muid nõudeid, mis kvalifitseeruvad krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides
4 ja 5 nimetatud nõuetena.
(11) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 21 nimetatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese
taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente, krediidiasutuste
seaduse § 131 lõikes 1 nimetatud võlakirju, muud liiki võõrandatavaid võlainstrumente ega
instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need instrumendid
on tagamata kohustused.“;
97) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, peab ta
moodustama kriisilahenduskolleegiumi, et tõhustada eelkõige käesoleva seaduse §-des 17–19,
28, 30, 33, 35, 84 ja 85 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada
kriisilahendusalast tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide
kriisilahendusasutustega.“;
98) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:
„§ 811. Euroopa kriisilahenduskolleegium
(1) Kui kolmanda riigi krediidiasutusel või emaettevõtjal on Euroopa Liidus asutatud
tütarettevõtja või kahes või enamas lepinguriigis asutatud Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja
või kaks või enam kahe või enama lepinguriigi poolt oluliseks peetavat Euroopa Liidu filiaali
62
ja üks eelnimetatud üksustest asub Eestis, moodustab Finantsinspektsioon koos teiste seotud
lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus antud ettevõtjad on asutatud või kus antud olulised
Euroopa Liidu filiaalid asuvad, ühtse Euroopa kriisilahenduskolleegiumi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa kriisilahenduskolleegium täidab
käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud funktsioone ja ülesandeid seoses samas lõikes nimetatud
ettevõtjatega kui need ülesanded on asjakohased.
(3) Euroopa kriisilahenduskolleegiumi ülesandeks on muu hulgas miinimumnõuete määramine.
Miinimumnõude määramisel võtavad Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse
kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on
olemas.
(4) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjad või Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja ja
selle tütarettevõtjatest krediidiasutusest kriisilahendussubjektid ning Euroopa
kriisilahenduskolleegiumi liikmed ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
kriisilahendusstrateegiaga nõus, järgivad Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjad või
konsolideeritud alusel Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja käesoleva seaduse §-s 19
sätestatud miinimumnõuet, emiteerides § 19 lõikes 8 nimetatud instrumente oma kolmandas
riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjatele, mis on
asutatud samas kolmandas riigis, või muudele ettevõtjatele § 19 lõike 8 punktides 1 ja 10
sätestatud tingimustel.
(5) Finantsinspektsioon juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi, kui:
1) kõiki kolmanda riigi krediidiasutusi või kolmanda riigi emaettevõtja Euroopa Liidu
tütarettevõtjaid omab Eestis asutatud emaettevõtja;
2) Eestis tegutseva kolmanda riigi emaettevõtja või tütarettevõtja bilansiliste varade
koguväärtus on suurem teiste Euroopa Liidus tegutsevate üksuste bilansiliste varade
koguväärtusest.
(6) Finantsinspektsioon võib kõigi asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustega
vastastikusel kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude
täitmisest, kui muu töörühm või kolleegium täidab samu funktsioone ja samu ülesandeid.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 ei ole sätestatud teisiti, tegutseb Euroopa
kriisilahenduskolleegium kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 81.“;
99) paragrahvi 84 lõikes 8 asendatakse sõna „kriislahendusplaanis“ sõnaga
„kriisilahenduskavas“;
100) paragrahvi 96 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
101) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 222 sätestatud avalikustamise nõudeid kohaldatakse alates
miinimumnõuete täitmise tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 1. jaanuarist.
(5) Kriisilahendusmeetmete rakendamisel või käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud
allahindamise või teisendamise õiguste kasutamisel hakatakse käesoleva seaduse §-s 222
nimetatud avalikustamise nõudeid kohaldama alates käesoleva seaduse §-s 18 või 19 nimetatud
nõuete täitmise tähtpäevast.
63
(6) Käesoleva seaduse § 172 lõike 3 ja § 173 kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid
vastavalt sellele, kuidas järelevalveasutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis
ning lepinguriikide õigusaktides, millega kasutatakse nimetatud määrusega
järelevalveasutustele antud valikuvõimalusi.“;
102) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses:
„§ 961. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rakendamine
(1) Finantsinspektsioon määrab käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 15 ja 16 tähtaja
seadmisel asjakohase üleminekuperioodi käesoleva seaduse 2020. aasta 28. detsembril jõustuva
redaktsiooniga kehtestatud miinimumnõude täitmiseks, mille lõpptähtaeg on 2024. aasta 1.
jaanuar. Kriislahendussubjektidele kohaldatakse lõpptähtaega 1. jaanuar 2022.
(2) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust omavahendite ja kõlblike kohustuste
oodatavast miinimumnõude tasemest iga 12-kuulise perioodi kohta kogu määratud
üleminekuperioodi jooksul, et hõlbustada selle kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime
järkjärgulist kasvatamist lõpliku tasemeni.
(3) Finantsinspektsioon võib lisaks miinimumnõude täitmise lõpptähtajale määrata
vahesihttaseme, mis tuleks saavutada 2022. aasta 1. jaanuariks.
(4) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi
määramisel arvesse:
1) hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist krediidiasutuse rahastamismudelis;
2) krediidiasutuse juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele;
3) ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita
käesoleva seaduse §-s 172 nimetatud nõuet.“;
103) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja
rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296–344).“.
§ 4. Riigikontrolli seaduse muutmine
Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Eesti Pank“ sõnaga „Finantsinspektsioon“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Riigikontroll teostab kontrolli Finantsinspektsiooni üle vastavalt finantsinspektsiooni
seaduses ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatule. Riigikontroll ja
Finantsinspektsioon võivad sõlmida täiendava kokkuleppe, millega täpsustavad juhtimise
tulemuslikkuse kontrolli kriteeriume.“;
3) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „pangasaladust“ sõnadega „konfidentsiaalset
järelevalvelist või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutavat teavet ja“;
4) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
64
„(22) Kontrolliaruanne võib sisaldada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkuse
hindamisel saadud andmeid ainult kokkuvõtetena või sellisel koondkujul, et üksikuid
krediidiasutusi ja finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada ning ei avaldata ka spetsiifilist
järelevalve strateegiat või muud mitte avalikku informatsiooni Finantsinspektsiooni kohta.“;
5) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „pangasaladust“ sõnadega „konfidentsiaalset
järelevalvelist või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutavat teavet ja“.
§ 5. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) esitama Fondile andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ning §-s 29 nimetatud hoiustajate,
nende kõlblike hoiuste saldode ning sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta iga hoiustaja,
hoiuse ja kohustuse kohta eraldi.“;
2) paragrahvi 40 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „hoiustaja taotluse alusel sularahas“.
§ 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 101 asendatakse sõnad „krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta“
sõnadega „mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega
muudetakse määrust (EL) nr 648/2012“;
2) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Võtmeisik on investeerimisühingu finants-, vastavus-, riskikontrolli või siseauditi juht,
kes ei ole investeerimisühingu juht. Lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule
kohaldatakse võtmeisikule käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2.“;
3) paragrahvi 791 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-ga 877 järgmises sõnastuses:
„§ 877. Allutatud kõlbliku kohustusega seotud lepingu sõlmimine jaekliendiga
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud
tingimustele, välja arvatud nimetatud (EL) artikli 72a lõike 1 punkti b ja artikli 72b lõigete 3–
5 puhul, vastavate kõlblike kohustuste instrumentide müüja müüb neid kohustusi kliendile, kes
ei ole väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 mõistes kutseline investor (edaspidi selles paragrahvis
jaeklient), üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) müüja on teinud käesoleva seaduse § 871 lõikes 1 nimetatud sobivuse ja asjakohasuse
hindamise;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud hindamise tulemusel leiab müüja, et sellised kõlblikud
kohustused on sellele jaekliendile sobivad;
3) müüja dokumenteerib väärtpaberi või teenuse sobivuse kliendile käesoleva seaduse § 891
lõikes 3 kirjeldatud viisil.
(2) Kui lõikes 1 esitatud tingimused on täidetud ja asjaomase jaekliendi finantsinstrumentide
portfelli väärtus ei ületa ostu ajal 500 000 eurot, tagab müüja kooskõlas jaekliendi käesoleva
65
paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe põhjal, et ostu ajal on täidetud mõlemad järgmised
tingimused:
1) jaeklient ei investeeri käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustustesse kokku rohkem
kui kümme protsenti oma finantsinstrumentide portfellist;
2) ühte või mitmesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusse investeeritav esialgne
miinimumsumma on vähemalt 10 000 eurot.
(3) Jaeklient esitab müüjale täpse teabe oma finantsinstrumentide portfelli kohta, sealhulgas
teabe kõigi lõikes 1 nimetatud kohustustesse tehtud investeeringute kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaldamisel mõistetakse jaekliendi
finantsinstrumentide portfelli all portfelli, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest,
välja arvatud tagatisena antud finantsinstrumendid.
(5) Kui allutatud kõlbliku kohustusega seotud lepingu nominaalne väärtus on vähemalt 50 000
eurot, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid eeldusel, et täidetakse
väärtpaberituru seaduses sätestatud kliendile teenuse osutamise nõudeid.“;
5) paragrahvi 1371 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hinnasammude kohaldamine ei takista sobitada turul suuremahulisi korraldusi jooksvate
ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.“;
6) seadust täiendatakse §-ga 2724 järgmises sõnastuses:
„§ 2724 Käesoleva seaduse § 877 kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 877 sätestatud nõudeid ei kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud enne
2020. aasta 28. detsembrit.
(2) Kuni Eestis asutatud krediidiasutuste koguvara väärtus ei ületa 50 miljardit eurot, võib
krediidiasutus kohaldada jaeklientidele allutatud instrumentide müümisel üksnes käesoleva
seaduse § 877 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet.“;
7) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste
ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi
2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT
L 176, 27.06.2013, lk 338–436);“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176,
27.06.2013, lk 338–436);“;
8) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate,
segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali
säilitamise meetmetega ELT L 150, 7.6.2019, lk 253–295;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja
rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296–344);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb
investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse
66
direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL
(ELT L 314, 5.12.2019, lk 64–114).“.
§ 7. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 28. detsembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 128, § 2 punkt 25 ning § 6 punkt 7 jõustuvad 2021. aasta
26. juunil.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatab Vabariigi Valitsus 2020
(allkirjastatud digitaalselt)
67
4.06.2020
Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
I. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi
eelnõu) peamisteks eesmärkideks on:
finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja
läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi-
või kriisiolukordades;
krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine
krediidiasutuse võetud riskidega.
Eelnõu põhineb järgmistel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktidel:
a) pankade kapitalinõuete direktiivi muudatused (nn CRD V)1;
b) pankade kapitalinõuete määruse muudatused (nn CRR II)2;
c) pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (BRRD II) 3;
d) ühtse kriisilahenduskorra ja kriisilahendusfondi määrus (SRMR II)4.
Eelnimetatud punktides a ja c nimetatud direktiivid tuleb liikmesriikidel oma õigusesse üle võtta
hiljemalt 2020. aasta 28. detsembriks. Samaaegselt jõustuvad ka eelnimetatud määrused ja osaliselt
tuleb teatud (eelkõige rakendusliku iseloomuga) CRR II määruse normid üle võtta samuti 2020. aasta
28. detsembriks 2020.
Käesolev eelnõu ei ole seotud hetkel toimuva olukorraga (COVID-19 ja sellest tulenevaga). Euroopa
Komisjon on samas avaldanud 2020. aasta 27. aprillil tõlgendava teatise, milles käsitletakse arvestus-
ja usaldatavusraamistiku kohaldamist ELis pangalaenude andmise edendamiseks5 ning tegi
ettepaneku eelnimetatud pankade kapitalinõuete määruse (CRR) muutmise kohta seoses COVID-19
1https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560252884786&uri=CELEX:32019L0878 - Direktiiv (EL) 2019/878, millega
muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise,
järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega
2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560253186382&uri=CELEX:32019R0876 - Määrus (EL) 2019/876, millega
muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike
kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud
ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse
määrust (EL) nr 648/2012
3https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560253321439&uri=CELEX:32019L0879 - Direktiiv (EL) 2019/879, millega
muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning
direktiivi 98/26/EÜ
4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1582887774408&uri=CELEX:32019R0877 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2019/877, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute
kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega
5
Ettevõtjate ja kodumajapidamiste toetamine COVID-19 puhangu ajal (COM(2020) 169, 28.4.2020)
1
pandeemiale reageerimiseks. Eelnimetatud ettepanekutega nähakse pankadele ette üsna ulatuslik nö
tegutsemisruum, et tagada piisav reaalmajanduse rahastamine COVID-19 pandeemia tingimustes,
tagades samal ajal usaldatavusnõuete järgimise. Ehk CRRi muudatuste eesmärk on leevendada
COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku mõju inimestele, ettevõtjatele ja majandusele
tervikuna. Krediidiasutused peaksid kasutama vabanenud kapitali seal, kus seda on kõige enam vaja,
ning et seda toetaks liidu õigusraamistik, tagades samas, et krediidiasutused järgivad oma tegevuses
usaldatavusnõudeid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu valmis Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga ekspertidega koostöös.
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna
nõunikud Janika Aben (
[email protected]), Helen Korju-Kuul (611 3681,
[email protected])
ja sama osakonna peaspetsialist Kadri Siibak (lahkus ministeeriumist 31.05.2020. a.).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit
(611 3611,
[email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja
Sirje Lilover (6113638,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene
seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu õigusaktides
(direktiivides) sätestatud nõuded. Kuna hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE)
§ 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu
õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on
sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, siis ei ole antud eelnõu osas tehtud
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:
krediidiasutuste seadus, RT I, 08.01.2020, 6 (edaspidi KAS);
Finantsinspektsiooni seadus, RT I, 08.01.2020, 5 (edaspidi FIS);
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 13.03.2019, 52 (edaspidi FELS);
Riigikontrolli seadus, RT I, 19.12.2019, 13 (edaspidi RKS);
Tagatisfondi seadus, RT I, 04.12.2019, 14 (edaspidi TFS);
väärtpaberituru seadus, RT I, 04.12.2019, 4 (edaspidi VpTS).
II. Eelnõu peamised eesmärgid
2.1. Üldine taust
Vastusena finantskriisile alustas Euroopa Liit (EL) finantsteenuste regulatsioonide täielikku
uuendamist ning alates 2009. aastast on vastu võetud 40 erinevat finantssektorit puudutavat õigusakti.
Nende uuendustega stabiliseeriti finantsturud, parandati pankade kapitaliseeritust, taastati
usaldusväärsus ning muudeti ELi finantssüsteem tugevamaks ja vastupidavamaks.
2
Siiski leiti, et olulised riskid finantsstabiilsusele on vaatamata täiendatud regulatsioonile endiselt
üleval ja pankadepoolne majanduse rahastamise jätkusuutlikkus mõnedes riikides on endiselt
puudulik. Lisaks on vaja rohkem teha selleks, et vähendada põrumiseks liiga suurte ('too-big-to-fail')
pankade kriisilahendamiseks maksumaksjate vahendite kasutamise võimalust tulevikus. Veelgi enam
on oluline püüda vähendada ebaproportsionaalset regulatiivset ja finantsjärelevalvelist koormust just
väikestele ja mittekeerulisi teenuseid ja riskipositsioone võtvatele pankadele. Seepärast avalikustas
Euroopa Komisjoni 2016. a. 23. novembril vastavad eelnõud (ettepanekud), mis muudavad kehtivat
pangandusregulatsiooni ja mis on suuresti käesoleva eelnõu aluseks. Vastavaid ettepanekuid
nimetatakse koondnimetusena EL panganduspaketiks.6 Lõplikult kiideti see EL-s heaks 2019. aasta
suvel.
Järgmisel joonisel on üldistatud kujul illustreeritud EL panganduspaketi koostisosi.
Komisjoni poolt 2016. a. novembris avaldatud panganduspakett
Nõuete rahuldamise järjekorda puudutavad muudatused
Nö pangandusriske adresseerivad muudatused
(EL-s juba 2018. a. alguses vastuvõetud ja krediidiasutuste
(võeti EL-s vastu 2019. a. juulis) seadusega kehtestatud)
Muudatused pangandusdirektiivis (CRD V):
- pangajuhtide tasustamine
- pangagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtted
- intressimääradega seotud riskide käsitlus
- makropuhvrid
- täiendavad järelevalvelised meetmed, järelevalvealane koostöö
Muudatused kriisilahendusdirektiivis (BRRD II) ja kriisilahendusmääruses (SRMR II):
- Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ja kahjumikatmise koguvõime nõuded
- Lepinguliste kohustuste peatamisõiguste täpsustamine
- Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise täpsustumine
Muudatused pangandusmääruses (CRR II):
- siduv finantsvõimenduse määr
- siduva stabiilse netorahastamise kordaja
- suurema riskitundlikkusega omavahendite nõuded (kapitalinõuded) pankadele, mis kauplevad
väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega
- kahjumikatmise koguvõime nõuded
- EL pangandusnõuete muutmine proportsionaalsemaks ja väikeste ning ainult traditsioonilisi
pangandusteenuseid pakkuvate pankade administratiivse koormuse vähendamine
- riskide kontsentreerumise nõuete ajakohastamine
6 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/MEMO_16_3840
3
Joonis nr 1. EL panganduspakett
Mitmed panganduspaketis sisalduvad muudatused põhinevad globaalsetele pangandusreeglitele ehk
nõuetele (standarditele), mis on kinnitanud Baseli Pangandusjärelevalve Komitee7 (Basel Committee
on Banking Supervision - BCBS4) ja Finantsstabiilsusnõukogu (Financial Stability Board - FSB5)
poolt.
Nagu eespool juba märgitud, siis on uutel globaalsetel reeglitel põhinevate nõuete peamiseks
eesmärgiks parandada pankade valmisolekut finants- ja majanduskriisides toimetulekuks. Vastavate
standardite eesmärk on tõhustada pankade sisemist riskijuhtimist ja suurendada pankade tegevuse
läbipaistvust. Baseli standardid ei ole aga õigusaktid, vaid rahvusvaheliste nõuete kogum. Seetõttu ei
kohaldu Baseli põhimõtted otse. Euroopa Liidus võetakse Baseli standardid aga üle kõigepealt EL
tasandil regulatsioonina ning seejärel liikmesriikidel tuleb need oma õigusesse kohaldada, arvestades
ka oma õigussüsteemi ja finantsturu eripärasid. Baseli raamistik on omakorda rohkem mõeldud ka
globaalselt laia haardega ja rahvusvaheliselt tegutsevatele pankadele, samas kui Euroopa Liidu norme
rakendatakse kõigile pankadele arvestades seejuures Euroopa finantsasutuste eripärasid ning
mastaape. See tähendab, et rahvusvahelised panganduse toimimise standardid on EL õigusesse üle
võetud, arvestades samal ajal EL siseturu ja ka teatud liikmesriikide sh Eesti eripärasid ja püüdes
vältida soovimatuid negatiivseid mõjusid reaalmajanduse rahastamisele. Uued lähenemised
regulatsioonides ehk loodavad meetmed ei peaks mitte üksnes tõstma finantsturgude usaldusväärsust,
vaid on ka üheks osaks EL Pangandusliidu (Banking Union) lõpule viimisel.
Pangandusliit on ELi tasandi pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse süsteem, mis toimib kogu ELis
kehtivate eeskirjade alusel. Pangandusliidu kolm peamist alustala on ühtsed eeskirjad, ühtne
järelevalvemehhanism ja ühtne kriisilahenduskord (vt joonis nr 2). Ühtne järelevalvemehhanism
on ELi riikideülene pangandusjärelevalve organ, kus finantsasutuste järelevalve eest vastutab
Euroopa Keskpank tihedas koostöös riiklike järelevalveasutustega. Ühtne kriisilahenduskord on
mitteelujõuliste finantsasutuste tõhusa ja tulemusliku kriisilahenduse süsteem. See koosneb kesksest
kriisilahendusasutusest (Ühtne Kriisilahendusnõukogu) ja ühtsest kriisilahendusfondist. Fondi
kasutatakse pankade maksejõuetuse korral ning rahastatakse täielikult Euroopa pangandussektorist.
Joonis nr 2. Ülevaade EL-i Pangandusliidust
7 Baseli Pangandusjärelevalve Komitee on rahvusvaheline organisatsioon, mis koosneb G-10 riikide pangandusjärelevalvete
esindajatest ning tegutseb Šveitsis Baselis. Baseli Pangajärelevalve Komitee on asutatud 1974. aastal ja tema eesmärgiks on aidata
kaasa rahvusvaheliste standardite rakendamisele ja pangajärelevalve paremale toimimisele maailma eri riikides.
4
Pangandusliitu kuuluvad kõik euroala riigid ja need euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid, kes on
otsustanud pangandusliidus osaleda. Euroalasse mittekuuluvad riigid saavad pangandusliiduga
ühineda, seades sisse tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga. Pangandusliidu eesmärk on tagada, et
nii euroala kui ka laiemalt ELi pangandussektor oleks turvaline ja usaldusväärne ning et
mitteelujõuliste pankade kriisilahendus toimuks ilma maksumaksjate raha kasutamata ja nii, et sellel
oleks reaalmajandusele minimaalne mõju.
Kokkuvõttes ja üldistatult on EL panganduspaketiga kaasnevate muudatuste olulisemad elemendid
järgmised:
pankade nõuete muutmine proportsionaalsemaks ning väikeste ja ainult „traditsioonilisi
pangandusteenuseid“ pakkuvate pankade administratiivse koormuse vähendamine ilma nende
stabiilsust ohtu seadmata (selleks on antud võimalus kohaldada teatud tegevusnõudeid
proportsionaalsemalt ehk vähendatakse näiteks aruandluse, avalikustamise ja pangajuhtide
tasustamisega seotud nõuete täitmisega seotud koormust väiksemate/vähem keerulisemate
pankade ja investeerimisühingute jaoks);
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE-dele) laenu andmise ning infrastruktuuri
projektidesse investeerimise või laenu andmise hõlbustamine;
stabiilse netorahastamise kordaja (net stable funding ratio - NSFR) kohta raporteerimine, mis
sunnib panku ja süsteemselt olulisi investeerimisühinguid rahastama oma pikaajalisi tegevusi
(bilansiline ja bilansiväline vara) stabiilsete rahastamisallikatega (pikaajalised kohustused);
pankadele siduva finantsvõimenduse määra seadmine 3%-i ulatuses, mis peaks piirama liigselt
kiire laenuportfelli kasvu piisava kapitali puudumisel;
kriisilahendusmenetluste muutmine paindlikumaks, sh panga passiva poolel olevate nende
omavahendite ja kohustuste nõuete tingimuste täpsustamine, et tõsta kriisiolukorras pankade
kahjumi katmise võimet vähendades samal ajal riski maksumaksjate vahendite kasutamisele.
2.1. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused
Nagu aga eespool märgitud sisaldab käesolev eelnõu üksnes ühte osa EL panganduspaketist ehk
eelkõige vastavatest direktiividest (CRD V ja BRRD II) tulenevaid sätteid. Nendest tulenevad
muudatused on eelnõus järgmised.
2.1.2. EL õigusest tulenevad muudatused
a) Finantsvaldusettevõtja ja konsolideerimine
Euroopas on pangandusgruppide emaettevõtjateks finantsvaldusettevõtjad ja
segafinantsvaldusettevõtjad ning usaldatavusnõuete kohaldamine on sellisel juhul nõutav
konsolideeritud finantsseisundi põhjal. Konsolideeritud alus tähendab olukorda, kus ema- ja
tütarettevõtjate suhtes usaldatavusnormatiive arvestatakse kogumis nagu oleks tegemist ühe
üksusega. Allkonsolideeritud alusel usaldatavusnormatiivide arvestamine tähendab, et normatiive
arvestatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu,
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud
alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing,
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Eelnõuga nähakse ette spetsiaalne
heakskiidumenetlus ja otsesed järelevalvevolitused teatavate finantsvaldusettevõtjate ja
segafinantsvaldusettevõtjate suhtes.
5
Uue nõudena luuakse nn Euroopa finantsvaldusettevõtja (intermediate EU parent undertaking) juhul,
kui kolmandas riigis asuva finantsvaldusettevõtja poolt on EL territooriumile asutatud kaks või
rohkem tütarettevõtet. Euroopa finantsvaldusettevõtja võiks olla valdusettevõtja, millele
kohaldatakse kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) või EL asutus (EU institution). Antud nõue
kohalduks ainult kolmanda riigi finantsgrupi suhtes, mis on EL välised globaalselt olulised ettevõtjad
(G-SIIs) või mille EL territooriumil oleva vara väärtus on vähemalt 30 miljardit eurot (vara võetakse
arvesse nii tütarettevõtjatena kui filiaalidena tegutsevad ettevõtjad ELs). Eestis ei tegutse hetkel
selliseid kolmanda riigi finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaid või filiaale, seetõttu Eestile otseselt
antud muudatus mõju ei avalda.
Täienduste eesmärk on tagada, et neid valdusettevõtjaid saaks käsitada otseselt vastutavana
konsolideeritud usaldatavusnõuete täitmise eest, ilma et nende suhtes tuleks kohaldada täiendavaid
usaldatavusnõudeid individuaalsel alusel. Konkreetsete asjaolude korral võib finantsvaldusettevõtja
või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmisest vabastada. Muudatused on peamiselt KAS §des 137,
207 ja 911.
b) pankade juhtimise ja pangajuhtide tasustamise nõuded
Üldjuhtimise regulatsiooni eesmärk EL õiguses on tagada, et pankades suurendatakse riskijuhtimise
tulemuslikkust. Juhtimisnõuetele olulise tähelepanu pööramine pangandusregulatsioonis peaks
aitama vältida seda, et üksikud pangad võtavad liigselt riske ning seega kokkuvõttes vältida liigse
riski kogunemist finantssüsteemis. Selle raames on kehtiva pangandusdirektiiviga sätestatud nõudeid
juhatuse ja nõukogu koosseisusule ja nende organite liikmete valimisele, ajalisele pühendumusele
(mandaatide arvule) ja aruandekohustusele. Pangandusdirektiivi muudatustega (CRD V) on
täiendatud juhtimisele seatud nõudeid rõhuasetusega tagada selgemalt sooline tasakaal juhtimisel ja
selle eest tasustamisel. Kehtiva pangandusdirektiivi alusel on EBA analüüsinud juhtide koosseisu
mitmekesisust ning leidnud, et nii juhatuse koosseisu mitmekesisus kui eelkõige sooline
tasakaalustatus on andnud praktikas pangale paremaid majandustulemusi. Ehkki praktikas on
suurenenud juhtide koosseisule seatud eesmärkide täitmine, on EL tasemel leitud, et eksisteerib
puudujääke tasustamisel soolise palgalõhe vähendamisel. Sooline võrdõiguslikkus kui hüve on samas
juba Eesti õiguses kaitstud eriseaduse soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel. Ehk eraldi ei ole vaja
seetõttu krediidiasutuste seadust täiendada. Eelnõuga lisatakse krediidiasutuste seadusesse üksnes
see, et tasustamise süsteemide kujundamisel tuleb tähtsustada võrdse kohtlemise printsiipi
võrdväärselt ja koosmõjus riskide juhtimise põhimõtetega. Samuti lisatakse eelnõusse otse direktiivist
tulenev säte, et Finantsinspektsioon kogub teavet soolise palgalõhe kohta krediidiasutuses ning
analüüsib vastavalt tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses (ingl. k. benchmark
remuneration trends and practices) ning edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutusele.
Täiendavalt on pangandusdirektiivi muudatustega seatud eesmärgiks ajakohastada tasustamise
nõudeid ja tagada mõõdukam nõuete kohaldamine juhul, kui krediidiasutus ei ole olulise suurusega,
sisemiselt korralduselt keerukas, seega on võimalik eelnõu põhjal teha erandeid tulemustasu
maksmise nõuetele isikute puhul, kelle aastatasud jäävad alla 50 000 euro, samuti ei pea nõudeid
kohaldama väiksemates krediidiasutustes. Läbivalt on pangandusdirektiivis täpsustatud ka
tasustamise nõuete subjekte, kelleks saab juhatuse liikmete asemel kogu juhtkond, ehk täiendavalt ka
nõukogu liikmed. Eelnimetatud muudatused tehakse käesoleva eelnõuga KAS §-des 48–62.
6
c) nõuded sisemise kapitali adekvaatsuse tagamisele
Iga panga ehk turuosalise riskiprofiil on unikaalne ning sellest tulenevalt ei suuda normipõhine
kapitali adekvaatsuse raamistik hõlmata täielikult kõiki riske. Kõige asjakohasemalt suudab kõiki
oma riske hinnata turuosaline ise. Seetõttu on kehtestatud juba kehtivas õiguses nõuded sisemise
kapitali adekvaatsuse tagamisele. Ehk pangad peavad rakendama sisemise kapitali adekvaatsuse
tagamise protsessi8, mis käsitleks ka selliseid riske, mille katteks ei ole kehtestatud regulatiivset
kapitalinõuet. Eestis on Finantsinspektsioon kehtestanud kapitalinõuete arvutamist või kapitaliga
seotud normatiivide käsitlemist täpsustavad soovitusliku iseloomuga juhendid. Sisemine kapitali
adekvaatsuse tagamise protsess on kapitalinõuete II samba (Pillar 2)9 põhikomponent. Panga sisemise
kapitali adekvaatsuse tagamise protsessi asjakohasust ja usaldusväärsust hindab Finantsinspektsioon
oma finantsjärelevalvelise hinnangu protsessi10 raames, mis on kapitalinõuete II samba teine oluline
komponent. Tulenevalt pangandusdirektiivi muudatustest täpsustatakse eelnõuga tingimusi
täiendavate sisemise kapitali nõuete (Pillar 2 capital add-ons) täitmisel.
d) pankade omavahendid ning omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue
Pankadel peaks olema kõrvale pandud piisavalt kapitali, et katta ettetulevad kahju ja jääda
kriisiolukorras maksevõimeliseks. Mida riskantsemad on panga võetud positsioonid, seda enam
kapitali peaks olema kõrvale pandud. Kapital on samuti oma tingimustest ja iseloomult erineva
tähendusega. Esimese taseme kapitali (aktsiakapital, reservid, jaotamata kasum jne) peetakse
tegevuse jätkuvuse kapitaliks, mis võimaldab pangal jätkata tegevust ja püsida maksevõimelisena.
Teise taseme kapitali (kapitaliinstrumendid , allutatud laenud jne) peetakse tegevuse katkemise
kapitaliks, mis võimaldab pangal juhul, kui ta muutub maksejõuetuks, maksta tagasi hoiustajatele ja
eelisvõlausaldajatele. Joonisel nr 3 on toodud lihtsustatult erinevad kapitaliga seotud nõuded.
Joonis nr 3. Pankade erinevad kapitaliga seotud nõuded
8 Sisemine kapitali adekvaatsuse hindamise protsess on rahvusvaheliselt tuntud akronüümi ICAAP (i.k. internal capital adequacy
assessment process) nime all.
9 Pillar 2 on kapitalinõuete regulatiivse raamistiku printsiibipõhine osa, mis sätestab nõuded sisemisele riskide ja kapitali adekvaatsuse
hindamisele ning selle üle järelevalve teostamisele.
10 Järelevalvelise hinnangu protsess on rahvusvaheliselt tuntud akronüümi SREP (i.k. supervisory review and evaluation process) nime
all.
7
Täiendavaid omavahendeid võib järelevalve KAS § 104 lõikest 1 tulenevalt ja teatud juhtudel
kohustus 1042 lõikest 2 tulenevalt nõuda, kas esimesele tasemele või teisele tasemele vastavaid –
olenevalt sellest, milliste riskide katmiseks on neid tarvis. Lisaks on järelevalvel võimalus KAS §
1043 tulenevalt soovitada veel kapitali hoida.
Pankadel peaks olema piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada kriisilahendusest
või jätkusuutmatusest oodatava kahjumi sujuv ja kiire katmine. Ja seda sellisel kujul, et selle
negatiivne mõju pärast kriisilahenduskavas ette nähtud meetmete rakendamist oleks
finantsstabiilsusele (ja lõppkokkuvõttes hoiustajatele) võimalikult väike. Hetkel kehtiva
regulatsiooni kohaselt määratletakse krediidiasutuse m omavahendite ja kõlblike kohustuste
miinimumnõuet protsendina krediidiasutuse kogukohustustest. Kriisilahendusdirektiivi (BRRD II)
muudetud artikliga 45 viiakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude
mõõtmisparameetrid kooskõlla kogu kahjumikatmisvõime standardis ette nähtud globaalsete
süsteemselt oluliste ettevõtjate kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõudega (kogu
kahjumikatmisvõime miinimumnõue). See saavutatakse sellega, et krediidiasutused täidavad
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis väljendatakse protsendina asjaomase
krediidiasutuse koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast ehk finantsvõimenduse määra
riskipositsiooni näitajast. Omavahendite ja kõlblike kohustuse miinimumnõude täitmiseks on
mitmetel, eelkõige süsteemselt olulistel pankadel vaja emiteerida tingimustele vastavaid instrumente.
Seetõttu on ette nähtud üleminekuaeg kuni 1. jaanuar 2024 (vt joonis nr 4). Konkreetse üleminekuaja
määrab kriisilahendusasutus.
Joonis nr 4. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude täitmise ajatelg
Järelevalved ja kriisilahendusasutused peaksid jälgima kahjumikatmisvõime miinimumnõude ning
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist ning kõrvalekaldumiste või rikkumiste
suhtes kohaldama meetmeid olukorra parendamiseks.
Olenevalt konsolideerimisgrupile valitud kriisilahenduse strateegiast võib jagada omavahendite ja
kõlblike kohustuste miinimumnõudeid kaheks:
- väline miinimumnõue on kohaldatav kriisilahendussubjektidele (pankadele või nende
emaettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse kriisilahendusmeetmeid, sealhulgas kohustuste
teisendamise instrumenti välistele võlausaldajate suhtes), ja
- sisemine miinimumnõue on kohaldatav tütarettevõtjatele, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid –
see võimaldab tütarettevõtjate kahjumid viia emaettevõtja tasandile ja ei neid nö ei sunnitaks
kriisilahendusse minema.
Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude muudatused on FELSi §des 17 kuni 19.
8
e) Lepinguliste kohustuste peatamise muutmine
Kriisilahendusasutustel, Eestis Finantsinspektsioonil on võimalus pärast konsulteerimist
järelevalveasutusega, mis Eestis on samuti Finantsinspektsioon, teatud tingimuste täitmisel peatada
krediidiasutuse lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused.
Muudatustega eelkõige täpsustatakse peatamise nõuete sõnastusi. Muudatusega kehtestatakse üldiste
kriisilahendusõiguste hulgas õigus peatada maksed juhul, kui seda on vaja ühe või mitme
kriisilahenduse vahendi tulemuslikuks kohaldamiseks või kriisilahenduse eesmärgil väärtuste
hindamiseks. Muudatustega määratakse kindlaks peatamisõiguse kohaldamisala ja kestus.
Peatamisõigust on Finantsinspektsioonil võimalus kasutada enne kriisilahendusmenetluse alustamist
krediidiasutuse suhtes alates hetkest, kui on tehtud kindlaks, et pank on maksejõuetu või tõenäoliselt
muutub maksejõuetuks ning kui puudub erasektori meede, mis aitaks panga maksejõuetust mõistliku
aja jooksul ära hoida, selleks et vältida panga finantsolukorra edasist halvenemist. Täpsustatud on
sealhulgas juhtumit, mil makse või ülekandekohustust ei saa kohaldada, nt maksesüsteemide,
keskpankade või kesksete osapoolte puhul. Muudatused on FELS §des 401, 43–44.
f) Makroinstrumentide muudatused
Eesti Panga kasutada olevad makrofinantsjärelevalve meetmed jagunevad kolmeks (vt tabel nr 1):
1. Nn moraalse mõjutamise (moral suasion) vahendid, millega Eesti Pank juhib turuosaliste
tähelepanu finantssüsteemi haavatavustele ning mõjutab sellega kaudselt turuosaliste ootusi.
Siia alla kuuluvad näiteks soovitused turuosalistele, aga ka Finantsstabiilsuse Ülevaates
kajastatavad analüüsid ja riskihinnangud, avalikud esinemised ja pressiteated. Lisaks võib
Eesti Pank esitada arvamusi ja soovitusi teiste institutsioonide pädevusse kuuluvate meetmete
kohta.
2. Euroopa Liidu kapitalinõuete määruses ja direktiivis (CRR / CRD IV) sätestatud
makrofinantsjärelevalve vahendid, mille rakendamise ja kooskõlastamise põhimõtted on
Euroopa Liidus ühtlustatud. Nende hulka kuuluvad näiteks kapitalipuhvri nõuded, nagu
süsteemse riski puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, süsteemselt olulise institutsiooni
puhver, aga ka Euroopa Liidu määruse nr 575/2013 artiklis 458 toodud instrumendid.
3. Laenude väljastamise nõuded, mille kehtestamise õigusliku aluse määratleb krediidiasutuste
seadus. Eesti Pangal on õigus kehtestada krediidiasutustele piirmäärad laenusumma ja tagatise
suhtarvule, laenuvõtja laenumaksete ja tema sissetuleku suhtarvule, laenu maksimaalsele
tähtajale ning krediidiasutuse laenude ja hoiuste suhtarvule.
9
Eesti Panga poolt
Instrument kehtestatud CRR/CRD IV (kehtiv) CRR II / CRD V
nõuded
• Võimalik • Võimalik
kehtestada ainult kehtestada ka
positsioonide sektorite lõikes
kogumahule • Alati liituv O-SII
• Liituv O-SII puhvriga
0%
puhvriga, kui • Max määr
Süsteemse riski puhver [Eesti positsioonide
kehtestatud süsteemse riski
suhtes]
kodumaistele puhvri ja O-SII
positsioonidele puhvri summale
• Max määr 3% 5% (Komisjoni
(Komisjoni loal loal kõrgem)
kõrgem)
• 2% -
Muu süsteemselt Swedbank,
olulise krediidiasutuse SEB, Max määr 2% Max määr 3%
(O-SII) puhver Luminor
• 1% - LHV
Komisjoni, EBA, ESRB
ESRB teavitamine ainult
Vastutsükliline puhver 0% teavitamine kord
puhvri muutuse korral
kvartalis
15%
Nõude pikendamine Nõude pikendamine
CRR Art 458 meetmed hüpoteeklaenude
kuni 1 aasta võrra kuni 2 aasta võrra
riskikaalu alampiir
CRR Art 124 ja 164 Mikrofinantsjärelevalve Makro- ja
N/A
meetmed meede finantsjärelevalve meede
• 85%/90%
LTV
piirmäär
Eluasemelaenunõuded • 50% DSTI [liikmesriigi pädevus] [liikmesriigi pädevus]
piirmäär
• 30a max
tähtaeg
Tabel nr 1. Makrofinantsjärelevalve meetmed
Muudatustega ühtlustatakse ametiasutuste koordineerimismehhanismi, et tagada selge
vastutusvaldkondade jaotus, lihtsustada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikavahendite
aktiveerimist ja laiendada makrotasandi usaldatavusnõuete töövahendeid, et tagada, et ametiasutustel
oleks võimalik tegeleda süsteemsete riskidega õigel ajal ja tõhusalt. Eesti turgu puudutavatest
makromuudatustest on olulisem õigus nõuda muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist
10
kuni kolme protsendi ulatuses koguriskipositsioonist soolo või konsolideeritud baasil. Praegu on
vastava puhvrinõude ülempiir 2%.
2.1.3. Muud muudatused
CRD-st tuleneb pankadele üle-euroopaline tegevusõigus, ehk krediidiasutused, kellele on antud
tegevusluba vastavalt ühtsetele nõuetele, võivad osutada teenuseid ka teises lepinguriigis kas filiaali
või piiriüleste teenustena. Üheks selliseks tegevusloa nõudeks on aktsiakapitali suurus, mis on 5
miljonit eurot. Erandina võimaldab CRD artikkel 12 (4) kehtestada väiksema kapitalinõude 1 miljon
eurot, kui riik peab seda vajalikuks ja põhjendab seda ka Euroopa Komisjonile ja EBA-le. Selliseid
krediidiasutusi nimetab direktiiv „particular category of credit institutions“ ja seega võib eelduslikult
pidada nende tegevust mõnevõrra piiratumaks. Käesoleva eelnõuga (KAS § 191 ja § 35) on välja
pakutud võimalus asutada ka Eestis selliseid eriliigilisi krediidiasutusi, et elavdada Eesti
pangandusturgu. Direktiiv nimetab selliseid panku eraldi kategooriaasse kuuluvateks ning sellise
kategooria loomise eelduseks on kapitalinõue suurusega vähemalt 1 miljon ning riigipoolne põhjendus
vajaduse järele erandit kasutada. Eesti puhul võib seda vajadust näha hoiu-laenuühistute tegevuse
kasvus, mis võivad vajada perspektiivi edasi arenguks. Kuna ühistuline tegevus on suunatud eelkõige
raha hoiustamisele ja laenamisele ning seda siseriiklikult, on eelnõuga ka vastavate väiksema
kapitalinõudega pankade puhul välja pakutud nende eristamiseks muudest pankadest kahe
alternatiivina sellise krediidiasutuse tegevuse piirangud. Piiranguteks on kas panga tegevuse lubatavus
üksnes Eestis, ehk sellisele pangale ei ole lubatud piiriülene teenuse osutamine EL-s, või panga
finantsteenuste piiratus, mille kohaselt ei ole sellisele pangale lubatud osutada vara valitsemise ning
investeerimisalase nõustamise teenust ja väärtpaberite hoidmise ning haldamise teenust.
Teise CRD-st tuleneva täiendava muudatuste grupina on täpsustatud krediidiasutuse juhtidele ja
nendega seotud isikutele kohalduvaid laenude andmise nõudeid (KAS § 84). CRD kohaselt
kehtestatakse nõue juhtidele ja nendega seotud isikutele antavate laenude dokumenteerimiseks ning
järelevalve asutusele kättesaadavaks tegemiseks. Kehtivas KAS-s on sellised nõuded, kuid oluliselt
detailsemal kujul kehtestatud juba seaduse vastuvõtmisest alates, et luua alus sõltumatuks ja
läbipaistvaks juhtimiskultuuriks. Tänases oluliselt täiendatud regulatsiooni valdkonnas ei ole enam nii
detailsed juhtidele laenu andmise piirangud asjakohased, kuna ühelt poolt on riskide
kontsentreerumine samasisuliseks mõõdikuks ning teisalt on täiendatud oluliselt juhtimise, huvide
konflikti vältimise, tasustamise regulatsioone. Seega on juhtidele antavate laenude regulatsioon
ühtlustatud CRD-s sätestatuga ning loobutud on täiendavatest sisulistest piirangutest.
Kolmanda KAS puudutava CRD ja BRRD muudatustest tuleneva teemana saab välja tuua panga
moratooriumi sätete üle vaatamise. Tulenevalt BRRD-ga EL õigusesse toodud kriisilahenduse
regulatsioonist, mis on Eestis kehtestatud FELS-iga, on panga maksejõuetuse korral oluline roll
vastaval regulatsioonil. Seega saab KAS-s sätestatud moratooriumi mõista eelkõige kui järelevalvelist
moratooriumi, mis kohaldub muude panga tegevuses ilmnevate raskuste korral. Seega on FELS ja
KAS sätete kooskõla tagamiseks muudetud KAS moratooriumi regulatsiooni (§ 111–114
muudatused) ning moratooriumi mõistest on välja jäetud viide „makseraskustele“, see on asendatud
laiema viitega „raskustele“, mis võivad olla seotud muude tegevusnõuetega, näiteks rahapesu alaste
nõuete täitmisega.
Tagatisfondi seaduse muudatustega täpsustatakse hoiuste hüvitamise protsessiga seotud nõudeid.
Lisatakse hüvitamisjuhtumil krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldurile või likvideerijale
11
kohustus esitada Tagatisfondile andmed lisaks hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta, ka
andmed kohustuste kohta, mis on krediidiasutuse ees muutunud sissenõutavaks. Nende andmete
kogumine on hüvitamisjuhtumil vajalik, sest sissenõutavaks muutunud kohustuste võrra saab
hüvitatava hoiuse summat vähendada. Lisaks kaotatakse ära hoiustaja poolne kohustus teatada
Tagatisfondile hüvitise saamiseks pangakonto. Edaspidi makstakse hüvitis välja pangakontole või
nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu sularahas või
ülekandega.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Muudatused krediidiasutuste seaduses
Paragrahvi 1 muutmine. Sättesse lisatakse lõikesse 2 viide Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013,
millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete
täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), tulenevaid ülesandeid. Täpsustus
on vajalik Eesti ja EL õigusnormide koosmõjus tõlgendamisel täpsuse ja õigusselguse huvides.
Eelnimetatud määrusele viitab ka FIS § 6 lõige 1 punkt 72, mis annab Finantsinspektsioonile (FI)
pädevuse osaleda ühtses pangandusjärelevalve mehhanismis SSM. Otsekohalduv määrus (eelkõige
selle artikkel 6) sätestab muu hulgas krediidiasutuste järelevalve seisukohalt olulisi termineid ja
sisustab FI pädevust vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve teostamisel. Nõukogu määrusele
(EL) nr 1024/2013 viidatakse ka CRD V põhjenduspunktis 6 seoses Euroopa Keskpanga pädevusega
järelevalves valdusettevõtjate üle. Lisaks mõjutab määruses sätestatu käesolevas seaduses sätestatud
Finantsinspektsiooni kohustuste täitmist. Määrusega koosmõjus tõlgendamise tulemusena täidab
Finantsinspektsioon näiteks tegevusloa või olulise osaluse omandamise loa menetlustoiminguid ja
suhtleb menetlusosalistega, kuid sellekohased tegevusloa või osaluse omandamise loa otsused teeb
lõplikult Euroopa Keskpank. Seega tuleb näiteks käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 mõista
menetluskäiku viisil, et Eestis äriregistrisse kantud äriühingule annab tegevusloa välja Euroopa
Keskpank Finantsinspektsioon kaudu. Samuti § 14 lõike 1 kohaselt seega teeb otsuse tegevusloa
andmise või sellest keeldumise kohta Euroopa Keskpank Finantsinspektsiooni kaudu kuue kuu
jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem
kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.
Paragrahvi 31 muutmine. CRD ja CRR muudatuste välja töötamise üheks laiemaks eesmärgiks oli
halduskoormuse vähendamine ning nõuete proportsionaalsem kohaldamine. Sellega seoses seati
eesmärgiks vaadata üle samuti kapitalinõuete skoopi kuuluvate investeerimisühingutele, mis on
mahult väiksema tegevusulatusega, sobivamate nõuete kehtestamine. Pangandusregulatsiooni üle
vaatamise käigus võeti seega eraldi vastu investeerimisühingute regulatsioon ning vastavad
paindlikkust lisavad muudatused kehtestati direktiivi (edaspidi IFD)11 ja määrusega (edaspidi IFR)12.
Eristamaks pangandus- ja investeerimisühingute regulatsiooni on IFD ja IFR-ga välja toodud, et
alates viimaste aktide jõustumisest, ei kohaldu pangandusregulatsioon enam investeerimisühingutele
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL,
2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L2034
12
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute
suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL)
nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019R2033
12
ning sellest tulenevalt on muudetud ka CRD ja CRR nimetust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt
käsitatakse KAS-s termineid CRR tähenduses. Seoses IFR-st tuleneva CRR nimetuse muutusega, mis
jõustub alates 26.06.2021, on muudetud lõikes 1 viidet CRR täisnimele ning tulenevalt IFR artikli 62
punktist on selleks „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013,
mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse
määrust (EL) nr 648/2012“. Kuna CRR muudatus jõustub alles juunis 2021, jõustub vastav eelnõu
säte koosmõjus eelnõu rakendussättega ka vastaval EL määruse jõustumise kuupäeval. Lõikega 2
täiendatakse seadust viitega valdusettevõtjatele, keda on CRD V-st tulenevalt täpsemalt reguleeritud
(heakskiidu instituudina) ja kes seega on hõlmatud samuti krediidiasutuse mõistesse, kui teemaks on
nõuete kohaldamine konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel.
Paragrahvi 5 muutmine.
Lõikega 2 võetakse üle CRD artikli 2 (6), mille kohaselt on käsitatavad teatud CRD sätete tähenduses
finantseerimisasutusena ka need üksused, millele on artikli 2 alusel pangandusregulatsiooni
kohaldamine välistatud. Näiteks on selliseks üksuseks Eestis hoiu-laenuühistu, millele ei kohaldata
pangandusnõudeid, kuid millel on õigus kaasata hoiuseid oma liikmetelt eriseaduse alusel. Sarnased
välistatud üksused on artiklis 2 nimetatud ka teiste lepinguriikide puhul.
Paragrahvi 131 lõike 1 täiendamine punktiga 18. Seaduses täiendatakse tegevusloa menetluse
raames esitatavaid dokumente CRD V artikli 10 muudatuste põhjal ja selle kohaselt tuleb esitada ka
taotleja konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute
osaluse suuruse kohta, sealhulgas andmed konsolideerimisgruppi kuuluvate emaettevõtjate,
finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta.
Seaduse täiendamine §-dega 134–137.
Paragrahvi 134 aluseks on CRD V artikkel 21a(2), samuti lõiked (3) ja (4). Eelnõuga täiendatakse
krediidiasutuste seadust uute sätetega seoses sellega, et Euroopas on sageli pangandusgruppide
emaettevõtjateks finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad. Finantsturu usaldusväärsuse
tagamiseks on oluline, et sellisel juhul kohaldataks usaldatavusnõudeid konsolideeritud
finantsseisundi põhjal. Eelnõuga nähakse ette, et Eestis emaettevõtjana tegutsev
finantsvaldusettevõtja või Eestis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ELis
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev
segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegutsemise heakskiitmist kui
Finantsinsepktsioon teostab eelnimetatud ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet. Konsolideeritud
alusel järelevalve teostamise põhimõtted on sätestatud KAS § 97.
Eelnõuga võetakse kasutusele uudne termin „heakskiitmise menetlus“ (ingl.k. „approval“, millist
käesoleva ajani finantsvaldkonna seadustes ei ole kasutatud. Heakskiitmine on sarnaselt tegevusloaga
oma olemuselt haldusakt (Finantsinspektsiooni juhatuse otsus), mis tehakse Finantsinspektsioonile
vastava taotluse esitanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kohta. Heakskiitmise
ja tegevusloa andmise menetlusel on menetluslikult mitmeid ühiseid jooni; näiteks olulist osalust
omavate aktsionäride hindamine. tegevusloa taotlemisel ja heakskiitmise metluses aktsiate või osade
omandi struktuuri hindamine. Viimane kajastab täpsemalt finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja omanike ringi, mis peab olema läbipaistev ja usaldusväärne.
Heakskiitmise taotlemisel on ettevõtja kohustatud esitama dokumendid ja andmed, mis on vajalikud
hinnangu andmiseks, kusjuures vaadeldavas sättes ei ole toodud ammendav loetelu.
13
Finantsinspektsioonil on õigus nõuda teavet, mis on vajalik §-s 136 või 137 sätestatud põhjendatud
otsuse tegemiseks.
Heakskiitmise andmine on kahe-etapiline: esimeses etapis tuleb hinnata, kas taotluse esitanud isiku
suhtes tuleb rakendada heakskiitmist ja teises etapis tuleb hinnata, kuidas tuleb kohaldada
konsolideerimise või allkonsolideerimise nõudeid vastavalt käesolevale seadusele ja CRR-le.
Paragrahvi 135 aluseks on CRD V artikkel 21a (2) ning sellega sätestatakse menetluslikud nõuded
heakskiitmise taotluse läbivaatamisele. Heakskiitmise ja tegevusloa andmisel on menetluslikult
mitmeid ühiseid jooni. Seetõttu on Finantsinspektsiooni volitused heakskiidu taotlejale hinnangu
andmisel samad, mis KAS § 133 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotluse läbivaatamisel.
Sarnaselt tegevusloa andmise menetlusega võib Finantsinspektsioon teostada taotleja esitatud
andmete kontrollimiseks kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli,
teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning
vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa
andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Teabe esitamiseks määrab
Finantsinspektsioon mõistliku tähtaja.
Paragrahvi 136 aluseks on CRD V artikkel 21a(3) ja (10) ning sellega sätestatakse heakskiitmise
tingimused, milliste täitmisel võib Finantsinspektsioon heakskiitmise otsuse teha. Heakskiitmise
menetluses Finantsinspektsioon analüüsib konsolideerimisgrupi siseseid ülesannete jaotusi ja
sisekordasid ning hindab, kas need on piisavad käesoleva seaduse ja CRR-ga kehtestatud nõuete
täitmiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Samuti analüüsitakse ja hinnatakse
konsolideerimisgrupi organisatsioonilist ülesehitust, sealhulgas kas esineb takistusi või piiranguid
tõhusa järelevalve teostamiseks tütarettevõtjast krediidiasutuse või emaettevõtjast krediidiasutuse
üle. Organisatsiooni sisemise struktuuri ja ülesannete jaotamise hindamine hõlmab sisemise juhtimise
(internal governance) ja riskijuhtimise korralduse ning protsesside hindamist. Sarnaselt
krediidiasutuse tegevusloa andmise menetlusega hinnatakse finantsvaldusettevõtja või
segavaldusettevõtja olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete sobivust, samuti viiakse läbi
sobivuse hindamine (fit and proper) juhatuse ning asjakohasel juhul nõukogu liikmete suhtes.
Hindamine hõlmab ka konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajaliku teabe analüüsi.
Paragrahvi 137 aluseks on CRD V artikkel 21a(4) ja (7) ning sellega sätestatakse millistel tingimustel
pangandusgrupi emaettevõtjateks oleva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes
heakskiitmise nõuet ei kohaldata. Heakskiitmise nõuet ei kohaldata, kui finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja oma tavapärase äritegevuse käigus ei tee juhtimisalaseid, tegevusalaseid
või finantsotsuseid, mis mõjutavad konsolideerimisgruppi või konsolideerimisgrupi kuuluvat
krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutus. Selle nõude järgimise hindamisel
peaks Finantsinspektsioon võtma arvesse äriühinguõiguse asjakohaseid nõudeid, mida
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab järgima. Isegi juhul, kui ettevõtja suhtes ei
kohalduks heakskiitmise nõue, tuleb Finantsinspektsioonil monitoorida ettevõtja tegevust.
Paragrahvi 17 lõike 1 punkti 10 muutmine. Käesoleva paragrahviga kehtestatakse alused, mil
Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistada. Vastavad alused on seotud
CRD artiklis 18 sätestatud alustega. Kehtiva lõike 1 punktide 9 ja 10 kohaselt võib sellisteks alusteks
olla mh asjaolu, et krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus
14
muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve /…/ või krediidiasutuse
omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud
nõuetele. CRD V-ga on muudetud artikli 18 sõnastust ning täiendatud direktiivi viitega ka CRR-st
tulenevate usaldatavusnormatiivide täitmisele, millest on välja arvatud CRR artiklid 92a ja 92b (mis
on lisatud CRR muudatusega ja mis käsitavad globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele
esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded ning kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt
olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded). Seega on lõike 1
punkti 10 sõnastust täiendatud viitega CRR-le, et täpsustada asjaolu, mille kohaselt artiklite 92a ja
92b mitte täitmine ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.
Paragrahvi 191 lõike 1 muutmine. CRD-st tuleneb pankadele üleliiduline tegevusõigus, ehk
krediidiasutused, kellele on antud tegevusluba vastavalt ühtsetele nõuetele, võivad osutada teenuseid
ka teises lepinguriigis kas filiaali või piiriüleste teenustena. Üheks selliseks tegevusloa nõudeks on
aktsiakapitali suurus, mis on 5 miljonit eurot. Erandina võimaldab CRD artikkel 12 (4) kehtestada
väiksema kapitalinõude 1 miljon eurot, kui riik peab seda vajalikuks ja põhjendab seda ka Euroopa
Komisjonile ja EBA-le. Selliseid krediidiasutusi nimetab direktiiv „particular category of credit
institutions“ ja seega võib eelduslikult pidada nende tegevust mõnevõrra piiratumaks. Käesoleva
muudatusega on välja toodud, et üldine krediidiasutuse üle-euroopaline tegevusõigus laieneb
tegevusloa saanud krediidiasutustele, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva eelnõuga
muudetakse ka seaduse § 35 ning kehtestatakse võimalus asutada krediidiasutus 1miljonilise
kapitaliga, mille puhul on piiratud krediidiasutuse õigus osutada teenuseid väljaspool Eestit.
Paragrahvi 207 aluseks on CRD V artikkel 21b ja sellega sätestatakse nõuded nn euroopa
finantsvaldusettevõtja (intermediate EU parent undertaking) kohta. CRD V uudse nõudena on
kehtestatud reeglid juhuks, kui kolmandas riigis asuva finantsvaldusettevõtja poolt on asutatud EL
territooriumil kaks või enam tütarettevõtjat. Kui kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluv
krediidiasutus on asutatud Eestis, seda juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis,
ning samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuulub liidus ka teine krediidiasutus, peab
asutama Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja. Eelnõuga antakse järelevalveasutustele
kaalutlusõigus põhjendatud juhtudel nn vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamise kohustust mitte
kohaldada. Järelevalvel on õigus erandit kohaldada, kui ühe emaettevõtja asutamise nõue oleks
vastuolus kolmandas riigis kehtiva tegevuste eraldatuse kohustusliku nõudega. Eelpool toodut
kohaldatakse vaid suure bilansimahuga konsolideerimisgruppide suhtes, s.o. juhul kui kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi liidus asuvate varade koguväärtus on suurem kui 40 miljardit euro.
Paragrahvi 21 täiendamine lõigetega 8–10. Muudatuste aluseks on CRD V-ga tehtud artikli 47
täiendused, mis käsitlevad kolmandate riikide pankade filiaalide poolt andmete esitamise kohustust.
Lõikes 8 on esitatud ülevaade teabest, mis kuulub kolmanda riigi krediidiasutuste filiaali poolt
esitamisele Finantsinspektsioonile. Nimetatud teave ei sisalda seaduse § 91 alusel regulaarse
järelevalvelise aruandlusega kogutud teavet. Teabe koosseis tuleneb direktiivist ja selle kohaselt
peaks järelevalvel olema info filiaali võimekusest täita oma kohustusi lepinguriigi klientide ees.
Seetõttu tuleb esitada näiteks järgmine teave: a) kogu teave filiaali vara kohta, mis vastab selles
liikmesriigis tegevusloa saanud filiaali tegevusele; b) teave filiaalile kättesaadava likviidse vara
kohta, eriti sellise likviidse vara kättesaadavuse kohta, mis on liikmesriikide vääringutes; c) filiaali
käsutuses olevad omavahendid; d) filiaali hoiustajate jaoks kehtiv hoiuste tagamise kord. Lõige 8
põhineb CRD artiklil 47(a), mis kasutab tekstis punkti 1 suhtes viidet varade kättesaadavusele: „teave
15
filiaalile kättesaadava likviidse vara kohta, eriti sellise likviidse vara kättesaadavuse kohta, mis on
liikmesriikide vääringutes“. Sellise teabe sisuks on info andmine, millised varad on filiaalile
kasutamiseks ligipääsetavad näiteks peakontori poolt, ehk availability – varad, mida filiaal saab oma
tegevuses kasutada, millele tal on juurdepääs, kui ta klientide hoiuseid näiteks välja maksab.
Lõikes 9 sätestatakse, et kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab lõikes 8 sätestatud teabe iga
aasta 1.maiks. Seadus ei täpsusta millise seisuga või millise perioodi kohta teabe esitatakse, kuna
eeldatakse, et esitatakse teabe esitamise kuupäeva seisuga viimane teadaolev ehk aktuaalne teave.
Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalid esitavad paragrahvis nõutud teabe samal ajal, millal
Eestis tegutsevad krediidiasutused avalikustavad majandusaasta aruanded ja muu seadusega nõutud
teabe, mis annab Finantsinspektsioonile suuremad võimalused finantssektori stabiilsuse,
usaldusväärsuse ja läbipaistvuse hindamiseks. Lõikes 10 antakse Finantsinspektsioonile õigus nõuda
täiendava teabe esitamist. Täiendava teabe esitamise vajadus peab olema seotud kolmanda riigi
filiaali tegevuse jälgimisega.
Paragrahvi 35 täiendamine lõikega 3. Pangandusdirektiivi (CRD) üldnormi kohaselt võib
järelevalve anda loa panga tegevuse alustamiseks, kui krediidiasutusel on algkapital vähemalt 5
miljon EUR. Lisaks sellele on direktiivis riigile välja pakutud valikukoht kehtestada panga asutamisel
algkapitalile madalam lävend – 1 miljon EUR.
Riikide praktika 1 miljoni EUR panga võimaldamise korral on kantud erinevatest eesmärkidest:
Leedu pakub seeläbi võimalust fintech valdkonna arenguks ja hoiu-laenuühistute reguleerimiseks,
teisalt on madalamat kapitalinõuet kohaldatud ühistulise panganduse võimaldamiseks (Sloveenia).
Madalama kapitalinõude rakendamisel võib olla väikepangandust elavdav ja seeläbi turul teenustega
laiemat hõlmatust soodustav mõju. Vähendatud algkapitaliga panga puhul tuleb samas arvestada, et
pangandustegevusele kohaldub siiski samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv raamistik, mille
kohaselt peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate riskidega.
Seega 1 MEUR algkapitaliga panga turule sisenemisel võib juba regulatsiooni tasandil olla kohane
riskide piiramiseks kitsendada sellisele isikule lubatud teenuste loetelu (nt piirata
investeerimisteenuste osutamist). Alternatiivina ei peaks olema põhjendatud selliste pankade
tegutsemine välisriikide turgudel, mistõttu on eelnõuga pakutud välja piirata 1MEUR kapitaliga
pankade tegevust välisriikides filiaali või piiriülese teenuse kaudu. Sellise panga tegevuspiirkonnaks
oleks Eesti turg. Madalama kapitalinõudega seotud võimalikud tegevuspiirangud on eelnõus esitatud
alternatiividena ja pakutud lahendusele oodatakse tagasisidet.
Kuna CRD-st tulenevate ühtsete nõuete eesmärk on tagada piiriülese pangandusturu stabiilsus, siis
erandina väiksemate nõuete alusel tegutsevatest pankadest tuleb direktiivi kohaselt teavitada nii
Euroopa Komisjoni kui EBA.
Paragrahvi 48 lõike 31 lisamine. Käesolev paragrahv sätestab üldnõuded krediidiasutuste juhtidele
ning nendega seotud teavitamise kohustustele. KAS ei sisalda aga üldiselt täiendavaid regulatsioone
seoses isikute valimisega või hindamisega, mis võiks kohalduda võtmeisikute valimise ja/või
hindamise suhtes. Sellisteks võtmeisikuteks on juhtivaid või kontrolliülesandeid täitvad isikud, kes
ei kuulu juhtorganisse ega ole seeläbi sobivusmenetluse subjektideks. Siiski on nende roll oluline
krediidiasutuse tegevuse kavandamisel ja planeerimisel, samuti kohalduvad sellistele isikutele
üldjuhul ka tasustamise nõuded. Seega on käesoleva muudatusega laiendatud isikute ringi, kelle
16
valimisel krediidiasutuse töökohale, kohaldub sobivusmenetlus.
Teisalt on näiteid ka kehtivast seadusest, mis laiendavad sobivusmenetlust muule isikule kui
krediidiasutuse juhile. Näiteks võib KAS § 60 lõike 1 kohaselt krediidiasutuse siseauditi üksuse
juhiks olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks
vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse KAS § 48 lõikes 6
(Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus) sätestatut. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile
kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse
õiguslikke aluseid. Sellest nähtub, et siseauditi üksuse juhi puhul on krediidiasutusel, olenemata
krediidiasutuse olulisusest, kohustus viia läbi sobivusmenetlus ning teavitada ka
Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioon viib isiku suhtes läbi sobivusmenetluse.
Laiemalt käsitab sobivusmenetluse läbiviimise praktikat Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve dokument: EBA/GL/2017/12 Suunised juhtorgani liikmete ja
võtmeisikute sobivuse hindamise kohta (edaspidi Sobivuse suunised). Finantsinspektsioon järgib oma
menetluses nimetatud suuniseid. Sobivuse suuniste punkti 37 kohaselt peaksid kõik krediidiasutused
ja investeerimisühingud tagama, et nende personal on suuteline täitma oma funktsioone adekvaatselt,
ning CRD-asutused peaksid eriti tagama, et võtmeisikutel on piisavalt hea maine, nad tegutsevad
ausalt ja usaldusväärselt ning neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ametikoha
ülesannete täitmise ning CRD-asutused peaksid eelmainitud nõudeid hindama (i) tegevusloa
taotlemise, (ii) uute võtmeisikute ametisse nimetamisel, sealhulgas siis, kui see on tingitud otsesest
või kaudsest omandamisest või olulise osaluse suurenemisest krediidiasutuses või
investeerimisühingus ning (iii) isiku ametiaja kestel vastavalt sobivuse suuniste punktile 38. Sobivuse
suuniste punkti 39 kohaselt tuleks võtmeisikute maine, aususe, usaldusväärsuse, teadmiste, oskuste
ja kogemuste hindamisel tugineda samadele kriteeriumidele, mida rakendatakse juhtorgani liikmete
vastavate sobivusnõuete hindamisel. Teadmiste, oskuste ja kogemuste hindamisel tuleks arvesse võtta
asjaomasel ametikohal täidetavat rolli ning ülesandeid.
Suuniste kohaselt13 käsitatakse võtmeisikuna isikuid, kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse
või investeerimisühingu tegevuse üldisele suunamisele, kuid kes ei kuulu juhtorganisse ega ole
tegevjuhi ametikohal. Nende hulka kuuluvad sisekontrolli funktsioonide juhid ja finantsjuht, kui nad
ei ole juhtorgani liikmed, ning muud CRD-asutuse riskipõhise lähenemisviisiga määratletud
võtmeisikud. Muude võtmeisikute hulka võivad kuuluda oluliste äriliinide, Euroopa
Majanduspiirkonda / Euroopa Vabakaubandusühendusse kuuluvate filiaalide, kolmandates riikides
tegutsevate tütarettevõtjate ja muude sisekontrolli funktsioonide juhid
Täpsustamaks seaduses isikute ringi, kellele tuleb kohaldada sobivusmenetlust, on käeoleva lõike
lisamisega seadusesse sisse toodud võtmeisiku mõiste, mis hõlmab seega töötajaid, kellele kohaldub
juhtiv roll, kuid kes ei kuulu juhtide nimekirja. Võtmeisikute ülesannete põhised nimetused tulenevad
samuti sobivuse suunistest (vastavuskontrolli, riskikontroll jm). Juhtimise ja kontrolli funktsiooni
täitmise kaudu on isikute mõjukust hinnatud ka tasustamise nõuete puhul, mis kohalduvad ka
vastavaid rolle täitvatele isikutele. Seaduse täiendamisel on välja toodud, et võtmeisikute ametisse
võtmisel ja nende tegevuse korraldamisel tuleb kohaldada neile juhtidele kohalduvaid sätted, ehk
13
https://eba.europa.eu/regulation-and-policy/internal-governance/joint-esma-and-eba-guidelines-on-the-assessment-of-
the-suitability-of-members-of-the-management-body
17
sellistele töötajatele kohalduvad juhtidele seatud nõuded maine ja hoolsuse suhtes (lõiked 2 ja 3),
samuti lasub krediidiasutusel kohustus juhtiva funktsiooniga isiku tööle võtmisel teda piisavalt
juhendada, tema teadmisi täiendada (lõige 41), krediidiasutusel tuleb võtmeisiku ametisse
nimetamiseks teavitada sellest eelnevalt Finantsinspektsiooni ja esitada sobivusmenetluse
läbiviimiseks vajalikud dokumendi; samuti tuleb järelevalveasutusele teavitada, kui lepingulise suhe
võtmeisikuga lõppeb (lõiked 6 ja 61).
Paragrahvi 49 muutmine. KAS § 49 määratleb konkurentsipiirangud krediidiasutuse nõukogu ja
juhatuse liikmete tegevusele. Vastavad põhimõtted on kehtinud läbivalt krediidiasutuste seaduste
erinevates redaktsioonides ning neid on täpsustatud lähtuvalt CRD IV-st tulenevatest juhi
tegevuspiirangutest. Kehtiva § 49 kohaselt ei tohi nõukogu liige olla muu krediidiasutuse juhiks või
kontrollifunktsiooni täitjaks (välja arvatud konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud); nõukogu liige
võib muude äriühingute puhul olla juhtival positsioonil teatud arvu ametikohadel. Juhatuse liikme
puhul on tegevuspiirangud laiemad: ta ei või olla ühegi teise äriühingu juht (va gruppi kuuluvad
ühingud) ega kontrollifunktsiooni täitja, samuti ei või ta olla töösuhtes kolmandate isikutega (va
akadeemiline tegevus). EL pangandusregulatsiooni arengus on nähtud aja möödudes üha suuremat
rolli juhtide sobivuse ja ka nende pühendumuse hindamisel – juhil tuleb muu hulgas välja tuua, et tal
on piisavalt aega krediidiasutuse juhtimisülesannetega tegelemiseks (CRD IV artikkel 91 (2) All
members of the management body shall commit sufficient time to perform their functions in the
institution). Vastav nõue tuleneb ka KAS § 48 lõikest 22, mille kohaselt valitaval juhil peab olema
vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma
teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu.
Eeltoodust lähtuvalt on arvestades sobivushindamisel juhtidele seatavate kvalitatiivsete nõuete
täienemist, ühtlustatud §-s 49 kehtestatud tegevuspiirangud EL raamnõuetega ning paragrahvist on
kehtetuks tunnistatud eraldi lõiked nõukogu liikmete (lõige 1) ja osaliselt juhatuse (lõiked 2 ja 3)
ameti- ja töökohtade piirangute kohta. Lõikest 11–14 tulenevad juhtide tegevuspiirangud, mis
põhinevad CRD IV artikli 91 lõigetel (3)–(6) laienevad nii juhatuse kui nõukogu liikmetele. Selleks
on vastavalt asendatud lõigetes 11 ja 13 lauseosa „nõukogu liige“ sõnaga „juhid“ vastavas käändes.
Muudatuse tulemusena võib krediidiasutuse juhatuse liige olla näiteks korteriühistu juhatuses või
muus sarnases juhtrollis, kui see on kooskõlas juhi sobivushindamisel olulist tähendust omavate
asjaoludega, mille tuvastamisel ja millele hinnangu andmisel lähtutakse lisaks seadusest tulenevatele
nõuetele ka ECB14 ja EBA15 vastavatest juhistest.
CRD V muudatusena on täpsustatud artikli 91 nõudeid seoses mitmel ametikohal tegutsemisega.
Direktiivist tulenevad kvantitatiivsed piirangud ametikohtadele (üldreeglina kuni neli nõukogu
ametikohta või üks juhatuse liikme ametikoht ja kaks nõukogu ametikohta), mille puhul on erandiks
konsolideerimisgrupi ametikohad. Muudatusega on KAS teksti lähendatud direktiivi nõuetele. CRD
artikli 91(3) kohaselt tuleb üldreeglina hinnata juhile nõuete kohast juhi ametikohtade arvu lähtuvalt
tema juhi töö keerukusest ja seega proportsionaalsusest. Kui tegemist on olulise ehk suure
krediidiasutusega, on juhi ametikohadele seatud kvantitatiivsed piirangud (The number of
14
https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/pub/pdf/ssm.fap_guide_201705_rev_201805.en.pdf
15
https://eba.europa.eu/sites/default/documents/files/documents/10180/1972984/43592777-a543-4a42-8d39-
530dd4401832/Joint%20ESMA%20and%20EBA%20Guidelines%20on%20the%20assessment%20of%20suitability%2
0of%20members%20of%20the%20management%20body%20and%20key%20function%20holders%20(EBA-GL-
2017-12).pdf
18
directorships which may be held by a member of the management body at the same time shall take
into account individual circumstances and the nature, scale and complexity of the institution's
activities. Unless representing the Member State, members of the management body of an institution
that is significant in terms of its size, internal organisation and the nature, the scope and the
complexity of its activities shall, from 1 July 2014, not hold more than one of the following
combinations of directorships at the same time: (a) one executive directorship with two non-executive
directorships; (b) four non-executive directorships.). Tulemusena on ka käesoleva paragrahvi lõikes
11 tehtud sõnastuses täpsustus ning üldreegel juhi koormuse hindamiseks lähtuvalt
proportsionaalsusest tuleneb lõike esimesest lausest ning teisest lausest tulenevad täpsemad piirangud
olulistele krediidiasutustele.
CRD V põhjal on täpsustavalt välja toodud, et sidusettevõtjate või -üksuste (affiliated companies or
entities) juhiks olemine ei ole takistus juhi sõltumatuks tegutsemiseks. Seega välista sidusettevõtte
juhiks olemine konkurentsi või huvide konflikti tähenduses tingimata krediidiasutuse ametikohale
asumist, kuid konkreetsele isikule lubatud juhipositsioonide puhul tuleb hinnata lubatud ametkohtade
arvu ning juhtimise ülesandeid. Sellekohane viide on tehtud § 49 lõike 11 sissejuhatavasse teksti
sidusettevõtja (IFRS 14.2 tähenduses) lisamisega.
Lõikest 2 tulenevad piirangu juhatuse liikmete täiendavatele tegevustele lisaks panga juhi
ametikohale. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole lubatud paralleelselt juhi ülesannete täitmine, samuti
vastutatavatel, esindavatel ametikohadel olek. Kuna eelnõuga muudetakse lõiget 11 direktiivist
tuleneva paindlikkuse põhiselt, mis võimaldab muu näiteks patroonina juhi ülesannete täitmist, on
seadusest kustutatud keeld muude juhi ülesannete täitmiseks ning juhi tegevuste kaarti hindab
Finantsinspektsioon igakülgselt sobivusmenetluse raames. Küll aga on seaduses säilitatud keeld täita
täiendavaid vastutavaid ametikohustusi nagu äriühingu prokurist või audiitor, revident (mis ei välista
selliste ülesannete täitmist näiteks mittetulunduslikel alustel). Lisaks on kehtivas seaduses täpsustatud
juhatuse liikme tegevuspiiranguid lõikes 3, mille kohaselt on keelatud täiendavad töölepingud, samuti
lepingu liigist sõltumatu investeerimistegevus kolmandate isikute jaoks, kuid lubatud on
akadeemiline töö. Kuna sobivusmenetluses hinnatakse juhi võimalust panustada juhatuse liikmena ka
nn time commitmenti ehk oma aja/tegevuse panustamise tähenduses, saavad täiendavad lepingud
hinnatud eelkõige seeläbi ja lõikest on kehtetuks tunnistatud esimene lause. Säilitatud on piirang, et
juhatuse liige ei või tegeleda kolmanda isiku jaoks investeerimise, laenu- ja investeerimisprojektide
koostamisega, mis toob ta tegevusse ja sõltumatusesse täiendavaid riske.
Lõike 4 muudatus on seotud seadusesse „võtmeisiku“ mõiste toomisega. Kuna võtmeisik hõlmab ka
siseauditi üksuse juhti, on käesolevas lõikes asendatud deklareerimiskohustuse subjektide
määratluses viide siseauditi üksuse juhile võtmeisikuga. Tulemusena kohaldub
deklareerimiskohustus täiendavalt ka näiteks vastavuskontrolli ja riskikontrolli juhile.
Paragrahv 50 lõike 1 muutmine. Kehtiva KAS § 50 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda
ettekirjutusega, et krediidiasutus kutsuks tagasi juhi, kes ei ole enam sobilik juhi positsiooni täitma.
Juhtide sobivuse hindamise alusnõuded tulenevad §-dest 48 ja 49. EL tasandil on nõuded juhtidele
kehtestatud CRD IV artikliga 91, mida on täiendatud CRD V artikli 91 muudatustega. Selle kohaselt
lasub krediidiasutustel esmane vastutus selle tagamise eest, et juhtorgani liikmete maine oleks igal
ajal piisavalt hea ning neil oleksid piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma kohustuste
täitmiseks. Kui juhtorgani liige ei täida sobivusnõudeid, on järelevalve asutusel õigus selline liige
19
juhtorganist kõrvaldada. Eelkõige kontrollib järelevalve asutus, kas sobivusnõuded on endiselt
täidetud, kui on piisavalt alust kahtlustada, et kõnealuses krediidiasutuses on toimunud rahapesu või
terrorismi rahastamine või vastav katse või on selleks olemas suurenenud risk. Sellekohane täpsustus
on lisatud KAS § 50 lõike 1 punkti 3, mille puhul on juhi tagasikutsumise nõude aluseke olukord, kus
juhi tegevus on näidanud, et panga või tema klientide huvid ei ole piisavalt kaitstud, üheks selliseks
situatsiooniks on ka seega olukord, kus rahapesu vältimise nõuete alaste rikkumiste või nende ohu
tõttu on seega kahjustada saanud panga või selle klientide huvid. Tulenevalt eelnõuga seaduse
täiendamist võtmeisiku mõistega, on käesoleva lõike sissejuhatavas osas, samuti punktides 1 ja 3
tehtud vastavad täiendused ja viidatud võtmeisikule, tema ülesannete täitmisele.
Paragrahv 50 lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Finantsinspektsioonil on olukorras, kus
krediidiasutuse juht ei vasta enam talle kehtestatud sobivusnõuetele, õigus ettekirjutusega nõuda, et
krediidiasutus kutsuks juhi tagasi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib lõike 3 kohaselt tagasikutsutud
nõukogu liikme asemele uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, krediidiasutuse juhatuse või
nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue
nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt.
Lõikest 3 tulenev õigus kehtib nõukogu liikmete asendamise puhuks. Äriseadustiku kohaselt on
analoogne asendusliikme valimise regulatsioon kehtestatud nii aktsiaseltsi juhatuse kui nõukogu
liikmetele: mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhi asemele uue liikme määrata kohus (juhatuse,)
nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel; kohtu poolt määratud juhi volitused kestavad
kuni uue juhi määramiseni juhtorgani poolt (ÄS § 310 ja § 319 lõige 6). Kuna käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud Finantsinspektsiooni õigus teha ettekirjutus juhi tagasikutsumiseks koosmõjus FIS
§ 55 lõikest 7 tulenevate juhi pädevuste piirangutega sisesuhtes peale sellise ettekirjutuse tegemist
täidab direktiivist tulenevaid eesmärke juhi eemaldamiseks juhtorganist, ei ole vajalik
pangandusregulatsioonis täiendavalt sätestada Finantsinspektsioonile eriõigusi seoses kohtu uute
juhtide määramisega. Vastavad sisemised kohustused lasuvad krediidiasutusel. Panga muudel
juhtorganitel säilib ÄS alusel võimalus pöörduda kohtusse uue juhi nimetamiseks, kui mõjuvad
põhjused selleks aluse annavad.
Paragrahvi 571 muutmine. Kehtiv § 571 lisati seadusesse CRD IV alusel, millega hõlmati Euroopas
üldiselt kõik finantsasutused kohustusega kehtestada organisatsiooni siseselt nõuded tasustamisele
ning arvestada seejuures finantsvaldkonnast tulenevaid eripärasid, ehk siduda tasustamine riskide
juhtimisega ning pikaajalise vaatega tulemustele. Sellest tulenevalt on tasustamise põhimõtetele
KAS-s esitatud nõuded valdavalt finantsvaldkonna spetsiifilised. Regulatsiooni arenedes on nähtud
üha enam olulist rolli nii organisatsiooni juhtimise kui selle toimimise puhul soolisel
tasakaalustatusel, milles on nähtud mõju ka ettevõtete strateegiatele, riskiisule laiemas plaanis. Seega
on CRD V-ga toodud sisse rõhuasetus, et ehkki meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest
võrdse tasu maksmise põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise
leping) artiklis 157, peavad pangad kõnealust põhimõtet järjepidevalt kohaldama ja seepärast peaksid
nad kasutama sooneutraalset tasustamispoliitikat (preambula p 9). CRD V artikli 3 (1) punkti 65
kohaselt on sooneutraalne tasustamispoliitika selline tasustamispoliitika, mille aluseks on mees- ja
naistöötajatele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine.
Vastav määratlus on Eesti õiguskorras leitav PS-s ja SoVS-s. Põhiseaduse § 12 keelab soolise
diskrimineerimise, SoVS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on sooline võrdõiguslikkus naiste ja meeste
20
võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes
ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Täiendavalt on sama lõike punktis 2 välja toodud, et sooline
võrdne kohtlemine on tagatud olukorras, kus puudub otsene või kaudne diskrimineerimine. SoVS §
6 lõike 2 punkti 3 kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks ka siis, kui ta kehtestab ühest
soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise
ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või
töötajatele.
SoVS § 2 kohaselt hõlmab seadusest tulenev diskrimineerimise keeld kõiki elu valdkondi, lisaks § 3
lõike 2 kohaselt on seaduses töötajana käsitatud töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel
töötavat isikut, ametnikku ja muud avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isikut. Kuna
tasustamise põhimõtted hõlmavad ka juhte, on panga puhul võrdse kohtlemise põhimõtte
kohaldamisala laiem ning hõlmab kõiki isikuid, kes on tasustamise põhimõtete subjektideks.
Seega on eeltoodule toetuvalt KAS § 571 lõike 1 punkti 1 täiendamisel lähtutud direktiivi artikli 3
lõike 1 punktist 65 ning artiklitest 74 (1) ja 92 (2)(aa), tuues välja nõude, et tasustamise põhimõtetega
tuleb muu hulgas tagada ka sooline võrdne kohtlemine nii juhtidele kui panga töötajatele. Võrdse
kohtlemise põhimõtteid mõistetakse SoVS tähenduses, mis hõlmab ka juhtide ja töötajate õigusena
põhimõtet võrdse või värdväärse töö eest võrdväärne tasustamine.
KAS § 571 lõike 1 kohaselt tuleb krediidiasutuses kehtestada tasustamise põhimõtted, mis määravad
juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja
pensionihüvitiste ja muude soodustuste andmise alused ja põhimõtted. Seadusest tulenev nõutav
tasustamise põhimõtete subjektide ring põhineb CRD IV artiklil 92 (2), mille kohaselt on tasustamise
reguleerimise eesmärk eelkõige tasakaalustada riskide võtmisest tulenevat hüvede saamist ning seega
tuleb tasustamise põhimõtetega hõlmata eelkõige isikud, kes vastutavad krediidiasutuses riskide
võtmise, sellega seotud juhtimise eest (for categories of staff including senior management, risk
takers, staff engaged in control functions and any employee receiving total remuneration that takes
them into the same remuneration bracket as senior management and risk takers, whose professional
activities have a material impact on their risk profile). CRD V-ga on muudetud tasustamise
põhimõtete subjektide ringi, laiendades seda avaramalt juhtimise ülesandeid täitvatele isikutele.
Artikli 92 (2) muudatuse kohaselt on tasustamise põhimõtete kohaldamisalas üldnormina kõik isikute
eri kategooriad (categories of staff), kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse
riskiprofiili. Täpsustavalt on artikli 92 (3) kohaselt nendeks isikuteks järgmised kategooriad:
a) kõik juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmed;
b) töötajad, kellel on juhtimisvastutus seoses krediidiasutuse kontrollifunktsioonidega või
oluliste äriüksustega;
c) töötajad, kes said eelmisel majandusaastal suurt töötasu, kui täidetud on järgmised
tingimused: (i) töötaja töötasu on 500 000 eurot või rohkem ning see on võrdne
krediidiasutuse juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete keskmise töötasuga või sellest
suurem; ning (ii) töötaja töötab olulises äriüksuses ja tema kutsealane tegevus mõjutab
märkimisväärselt asjaomase äriüksuse riskiprofiili.
Muudatuse tulemusena on direktiiviga laiendatud tasustamise põhimõtete kohaldamisala kõigile
juhtidele (management body and senior management), kelleks vastavalt KAS § 48 lõikele 1 on
nõukogu ja juhatuse liikmed. Vastav muudatus kajastub lõigete 1, 11, 12 ja 4 sõnastuses (sealhulgas
paragrahvi pealkirjas), kus on asendatud viide juhatuse liikmetele juhtidega. CRD IV kohaselt on
21
määratletud direktiivis viidatud management body mõistete tasandil (artikli 3 (1) punktid 7–9)
erinevate kategooriatena, mida riik sisustab lähtuvalt juhtorgani funktsioonist ja äriühingu
juhtimistasemetest. Krediidiasutus on KAS § 3 lg 1 kohaselt asutatud aktsiaseltsi vormis, seega on
vastavateks juhtorganiteks juhatus ja nõukogu. Eelnimetatud muudatus isikute viite muutmiseks on
tehtud seaduse tekstis tasustamisnõuetes läbivalt.
Artiklis 92 (2) ja (3) välja toodud erinevad töötajate kategooriad kajastuvad üldnimetajana § 571 lõike
1 sissejuhatavas osas ning täpsemalt lõike 3 alapunktides. Punktis 1 on välja toodud isikud, kes
juhivad krediidiasutuses erinevaid alamüksusi (artikli 92 (3) punkt b), kuid kuulumata seejuures
nõukogu või juhatuse liikmena juhtorganisse. Punktis 2 on seaduse eelmise redaktsioonis nimetatud
artiklis 92 (2) viidatud üldtunnusena määratletud isikud, kes omavad olulist mõju krediidiasutuse
riskiprofiilile. Punkti varasem sõnastus viitas täpsemalt krediidiasutuse erinevatele alamüksustele,
näitena riskijuht või vastavuskontrolli ülesannete täitja. Kuna KAS põhjal on omistatud riskide
võtmise ja riskide kontrollimisega seotud ülesanded erinevatele allüksustele, nagu riskikontroll,
vastavuskontroll, siseaudit, ning teisalt on direktiivi muudatusega hõlmatud kontrollifunktsioonide
juhtimine juba lõike 3 punktiga 1, on muudatusega kõnealune kitsendav punkt kehtetuks tunnistatud.
Seega seaduse tekstist on välja jäetud eraldi viited riskide võtmisega seotud ametikohtadele ning
tasustamise põhimõtetes tuleb vastavad ametikohad määratleda lähtudes ülesannetest tulenevast
olulisest mõjust krediidiasutuse riskiprofiilile, nagu seda viitab punkt 1 ja 3 ning nende rakendamist
selgitav välja antav EBA juhend16.
Punktis 3 on kajastatud artikli 92 (3) punktis c viidatud suure töötasuga isikuid, kes kuuluvad
tasustamise põhimõtete kohaldamisalasse tulenevalt töötasu suurusest ja isiku pädevuse kaalukuseset
krediidiasutuse riskide võtmisel. Seega kohalduvad tasustamise põhimõtted ka isikutele, kelle tasu
aastane kogusumma on 500 000 eurot või suurem ja see on vähemalt samas suurusjärgus
krediidiasutuse juhi keskmise tasuga ning isik töötab olulises äriüksuses, kus tema kutsealane
tegevus, ametialane pädevus annab talle võimaluse märkimisväärselt mõjutada selle äriüksuse
riskiprofiili. Üldise muudatusena on lõikes 3 asendatud viide töötajatele lepingulise suhte puhul
neutraalsema viitega isikule, kuna näitena võib krediidiasutus kasutada teatud ülesannete täitmiseks
kolmandaid isikuid, kelle kohustuseks on näiteks riskide juhtimine. Sel juhul ei tohiks asjaolu, et isik
on kaasatud krediidiasutuse üksuse tegevusse näiteks käsunduslepingu alusel, olla takistuseks tema
tasule tasustamise põhimõtete kohaldamiseks. Seega juhul, kui lõikes 3 viidatud funktsioone täidavad
isikud, kes ei ole krediidiasutusega töösuhtes, vaid teevad kaastööd muu võlaõigusliku lepingu alusel,
kohalduvad tasustamisega seotud põhimõtted ka nendele isikutele. Tulenevalt direktiivist
määratletakse ümber ka alamüksuste juhtide hõlmamine tasustamise sätetega. Direktiiv viitab olulise
äriüksuse juhiülesannet täitjatele ja kontrollifunktsioonide juhtidele. Oluline äriüksus on defineeritud
juba kehtivalt: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0604.
Kontrollifunktsioonile viitab ka kehtiv seadus ja need on vähemalt riskikontroll (§ 581),
vastavuskontroll (eelnõust tulenev mõiste) ja siseaudit.
Tulenevalt lõike 3 sõnastuse paindlikumaks muutmisest seoses tasule viitamisega on muudetud ka
lõike 4 sõnastust, mille kohaselt hõlmab seaduses kasutatud „töötasu“ mõiste seega lisaks töötajatele
makstavatele ka nii nõukogu ja juhatuse liikmetele makstavaid tasusid, kui ka muudele tööd
16
https://eba.europa.eu/eba-consults-revise-standards-identify-staff-material-impact-institution%E2%80%99s-risk-
profile
22
tegevatele isikutele makstavaid tasusid, kes teevad tööd näiteks võlaõigusliku lepingu alusel.
Artikli rakendamise seisukohalt on kehtiva direktiivi sõnastuse täpsustamiseks vastu võetud
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 604/201417, et määratleda töötajate kategooriad, kelle
ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili. Tulenevalt direktiivis tehtavatest
muudatustest on konsulteerimisel vastava määruse muutmiseks eeldokumendina järelevalve
juhend18.
Paragrahvi lisatakse lõiked 5 ja 6, mis on seotud CRD IV artikli 109 täiendamisega. Selle
muudatusega täpsustatakse tegevusnõuete kohaldamine äriühingutele ja üksustele pangandusgrupis.
Artiklit 109 on täiendatud üldnormiga, mille kohaselt direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad
emaettevõtjad ja tütarettevõtjad, kellel tuleb täita direktiivist tulenevaid juhtimisnõudeid ja kordasid
ehk artiklitest 74–96 (sealhulgas sisejuhtimise ja riskide juhtimise, riskide käsitlemise, omavahendite
nõuete arvutamise meetodite, juhtimise, aruandluse ja tasustamise nõudeid) konsolideeritud või
allkonsolideeritud alusel, lisaks tuleb tagada, et nõudeid rakendatakse ka (sh offshore-
finantskeskustes asutatud) tütarettevõtjates, kelle suhtes direktiivi tervikuna ei kohaldata. Erandina ei
tule nõudeid kohaldada seoses tütarettevõtjatega, kes ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse, kui
emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus suudab tõendada, et nõuete kohaldamine on ebaseaduslik selle
kolmanda riigi seaduste kohaselt, kus tütarettevõtja on asutatud. Vastavad üldised seaduse
kohaldamise põhimõtted ja järelevalve ulatuse määratlus tulenevad KAS §-dest 2 ning 97. Artiklist
109 tulenev usaldatavusnõuete, sealhulgas juhtimisnõuete (mille hulka kuuluvad ka
tasustamisnõudeid) kohaldamise nõue konsolideeritud alusel on sätestatud KAS § 71 lõigetes 3 ja 4.
Direktiivis on rõhutatud nõuete kohaldamist nii konsolideeritud kui allkonsolideeritud alusel ning
välja toodud tasustamise seisukohalt teatud erandid.
Lõikega 5 on tasustamise põhimõtete erandina seadusesse üle võetud direktiivist tulenev erinevus,
mis on esitatud artikli 109 lõikes 4. Selle kohaselt ei kohaldata artiklites 92, 94 ja 95 sätestatud
tasustamisnõudeid konsolideeritud alusel ühegi järgmise suhtes: (i) EL-s asutatud tütarettevõtjad, kui
nende suhtes kohaldatakse konkreetseid tasustamisnõudeid kooskõlas liidu muude õigusaktidega; (ii)
kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjad, kui nende suhtes kohaldataks konkreetseid
tasustamisnõudeid kooskõlas liidu muude õigusaktidega, kui nad oleksid asutatud liidus. Vastavalt
artikli 109 lõikele 5 tuleb tagada tasustamisnõuete kohaldamise nende tütarettevõtjate töötajate
suhtes, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi individuaalselt, kui: (i) tütarettevõtja on kas
varahaldusettevõtja või direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2, 3, 4, 6 ja 7 loetletud
investeerimisteenuseid osutav ettevõtja ning (ii) need töötajad on volitatud täitma ametialaseid
ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste
riskiprofiilile või äritegevusele (lõige 6). Lõikes 6 nimetatud varahaldusettevõtjat käsitatakse CRR
17
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 604/2014, 4. märts 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega kvalitatiivsete ja asjakohaste kvantitatiivsete
kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab
oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0604
18
https://eba.europa.eu/taxonomy/term/449
EBA Consultation Paper. Draft Regulatory Technical Standards on the criteria to define
managerial responsibility and control functions, material business unit and significant impact on their risk profile, and
other categories of staff whose professional activities have an material impact on the institutions risk profile.
https://eba.europa.eu/eba-consults-revise-standards-identify-staff-material-impact-institution%E2%80%99s-risk-profile
23
artikli 4 (1) punkti 19 alusel „direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud
varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse
investeerimisfondi valitseja“.
Lisaks võimaldab direktiivi sama artikli lõige 6 kohaldada tasustamisnõudeid konsolideeritud alusel
suurema hulga tütarettevõtjate ja nende töötajate suhtes. Direktiiviga antud valikukohta, mis
suurendab konsolideeritud alusel nõuete kohaldamist ei ole direktiivi ülevõtmisel kasutatud, kuna
miinimumnõudena on eelistatud väiksemat halduskoormust krediidiasutustele, tütarettevõtjaid
hõlmav konsolideerimisgrupp, mille tasemel jälgitakse ka nõuete täitmist, on piisav, et katta mõju
omavate üksuste seisukohalt tasustamise eesmärkide täitmine.
Paragrahvi 572 muutmine. Kehtiva sättega nähakse ette täpsemad reeglid muutuvale ehk
tulemustasu maksmisele krediidiasutuses. Sätte aluseks on CRD IV artikkel 94.
Paragrahvis asendatakse lõigetes 1–21 ja lõikes 8 sõnad „juhatuse liige“ sõnaga „juht“ vastavas
käändes. Sellekohane muudatus on seotud § 571 pealkirja ja sisu muudatusega, millega laiendatakse
tasustamise põhimõtete kohaldamisala. Samasisulise muudatusega on seotud ka lõigetes 3, 6 ja 7
sõnade „juhatuse liikme“ asendamine sõnadega „juhiga sõlmitud“.
CRD V-ga on muudetud artikli 94 (1) punkti l, mille kohaselt olulise osa, ja igal juhul vähemalt 50 %
tasu mis tahes muutuvkomponendist, peab moodustama tasakaalustatud kogum järgmistest
komponentidest: (i) aktsiad või, olenevalt asjaomase krediidiasutuse õiguslikust vormist,
samaväärsed osalused; või aktsiatega seotud instrumendid või, olenevalt asjaomase krediidiasutuse
õiguslikust vormist, samaväärsed mitterahalised instrumendid; (ii) võimaluse korral muud
instrumendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või artikli 63 tähenduses või muud instrumendid.
Direktiivi muudatusega on esimeses punktis suurendatud paindlikkust ja välja jäetud tekstist viide, et
mitterahalisi instrumente võiksid kasutada vaid börsil noteerimata krediidiasutused. Direktiivist
tulenev põhimõte on üle võetud § 572 lõikega 4. Selle lõike täpsemaks sisustamiseks direktiivi
põhiselt ja paindlikkuse suurendamiseks viidates, et tulemustasu maksmisel võib kasutada panga
õiguslikust struktuurist lähtuvaid osalusega samaväärseid instrumente (sõltumata, kas panga aktsiad
on noteeritud või mitte) on lõike 4 sõnastust täiendatud.
CRD IV artikli 94(1) punktist m tuleneb põhimõte, mille kohaselt tulemustasu välja maksmine tuleb
jaotada osadeks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt vähemalt 40 % töötasu muutuvkomponendi
väljamaksest lükatakse edasi vähemalt kolm kuni viis aastat (sõltuvalt äriühingu laadist ja riskidest
ning töötaja tegevusest). Väljamakse edasilükkamine kohaldub nii rahas kui instrumentides
makstavale tasule ja kui töötasu muutuvkomponent on eriti suur, lükatakse edasi vähemalt 60 %
summast. Edasilükkamise pikkus kehtestatakse vastavalt majandustsüklile, äri olemusele, selle
riskidele ning kõnealuse töötaja tegevusele. CRD V-ga on vastavaid nõudeid täiendatud, et viia
tulemustasude väljamaksmine veel enam kooskõlla krediidiasutuse pikaajaliste huvidega. Selle
kohaselt on minimaalseks edasilükkamise ajaks 4 (kuni 5) aastat ja olulise krediidiasutuse puhul igal
juhul 5 aastat (edasilükatava osa proportsioonides muutusi ei tehta). Tulemustasu väljamaksete
edasilükkamise põhimõtted on kehtestatud KAS § 572 lõikes 5. Kehtiva seaduse kohaselt on
tulemustasu edasilükkamise perioodiks kolm kuni viis aastat, tulenevalt direktiivist on see periood
muudetud minimaalselt neljale aastale. Lähtuvalt direktiivi artikli 92 muudatustest kohalduvad
tulemustasu maksmised kõigile juhtidele, seega on lõikes asendatud viide juhatuse liiketele viitega
24
juhtidele. Direktiivis on välja toodud täiendavalt põhimõte, mille kohaselt juhul, kui krediidiasutus
on oma tegevuselt oluline ehk kui see on proportsionaalne tema tegevuse ulatuse ja keerukusega
(institutions that are significant in terms of their size, internal organisation and the nature, scope and
complexity of their activities), on tulemustasu edasilükkamise perioodiks minimaalselt viis aasta.
KAS-s on kasutatud läbivalt sellekohase määratluse vastena lauseosa: „kui see on proportsionaalne
krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega“ (näitena ka §-s 62 sätestatud komiteede
loomise kohustus). Seega viitab lõikes 5 kasutatud määratlus proportsionaalsusele, et oluliste ehk
keerulise ja ulatusliku tegevusega krediidiasutuste puhul on minimaalseks tulemustasu väljamakse
edasilükkamise perioodiks viis aastat.
Eelnõuga on täiendatud paragrahvi lõikega 10. Selle aluseks on CRD V-ga lisatud artikli 94 lõige 3,
mis võimaldab tulemustasu nõudeid kohaldada paindlikumalt. Selle kohaselt ei kohaldada
tulemustasu instrumentides välja maksmise ja väljamakse osadeks jaotamise, edasilükkamise
põhimõtet järgmistel juhtudel: (i) krediidiasutusele, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4
lõike 1 punktis 146 määratletud kui suur krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmisel ja
individuaalsel alusel kooskõlas CRD-ga ja määrusega (EL) nr 575/2013 jooksvale majandusaastale
eelnenud nelja aasta jooksul vähem kui 5 miljardit eurot; (ii) töötajale, kelle aastane tulemustasu ei
ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle töötaja aastasest kogutöötasust.
Artikli 94 täiendustega on lõigetega 4 ja 5 antud võimalus vastavaid kriteeriume, mille alusel on
võimalik tulemustasule täiendavate reeglite kohaldamisest loobuda, muuta. Lepinguriigile on antud
valikukoht, mille kohaselt artikli 94 (4) alusel võib 5 miljardi euro suurust ülempiiri suurendada või
vähendada, kui krediidiasutus ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146
määratletud suur krediidiasutus ning et ülempiiri suurendamise korral: vastab krediidiasutus määruse
(EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 145 alapunktides c, d ja e sätestatud kriteeriumidele ning
ülempiir ei ületa 15 miljardit eurot. Lisaks peab ülempiiri muudatus võtma arvesse krediidiasutuse
tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, selle sisemist korraldust või asjakohasel juhul selle
konsolideerimisgrupi tunnuseid, kuhu ta kuulub. Eesti krediidiasutustest loetakse CRR artikli 4 (1)
punkti 146 tähenduses suureks ehk süsteemselt oluliseks nelja krediidiasutust: Swedbank AS, AS
SEB Pank, AS LHV Pank, Luminor Bank AS. Kuna neile kohalduvad kõik süsteemselt olulise
krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuded, ei peaks olema vajalik teha erisusi tasustamise nõuete
kohaldamises. Seega arvestades Eesti pangandusturgu, selle väiksemaid mahte, kui seda võib näha
suuremate Euroopa riikide puhul, ei peaks olema vajalik ülempiiri tõstmine, vaid erisuste tegemisel
tuleks lähtuda Eesti pangandusturule mõju omavate krediidiasutuste eristamisest (süsteemselt
olulised krediidiasutused ja muud krediidiasutused).
Artikli 94 lõikega 5 võimaldatakse teha lepinguriigil erisusi ka juhi või töötaja tulemustasu suurusest
lähtuvale erandile. Selle kohaselt võib otsustada, et töötajate suhtes, kellel on õigus aastasele
tulemustasule, mis on väiksem kui 50 000 eurot ja mille osakaal on samuti alla 1/3 tasust, ei kohaldata
siiski tulemustasu maksmisele kehtestatud erandit siseriikliku turu tasustamistavadega seotud
eripärade või asjaomaste töötajate tööülesannete ja tööprofiili tõttu. Kuna tasustamise põhimõtete
üldine raamistiku on seaduses välja toodud ning suuremate krediidiasutuste puhul tuleks tasustamisel
lähtuda ühtsetest põhimõtetest kogu grupis vältides ebavõrdset kohtlemist, siis ei ole vajalik seaduse
tasandil direktiivis antud algsete piirmäärade alla poole toomine ning sellised valikukohad võivad
jääda krediidiasutuse sisemise otsuse küsimuseks. Seega ei ole seaduses ette nähtud kitsendust ning
isikute puhul, kelle tulemustasu jääb alla 50 000 euro ja selle osakaal tasust ei ole üle 1/3, ei ole
25
kohustust tulemustasu väljamaksete osadeks jaotamise, edasi lükkamise ning instrumentidena välja
maksmise nõuete kohaldamiseks. Tulenevalt sisemisest juhtimisotsustest ning arusaamast, et
tulemustasu on üheks riskide võtmist soodustavaks meetmeks, võivad krediidiasutused sisemise
korraldusega või lähtuvalt grupis kehtivatest põhimõtetest, siiski kohaldada ühtseid põhimõtteid ka
alla vastavat piirmäära jäävate tulemustasude korral.
Paragrahvi 573 muutmine. Kehtiva sättega nähakse ette lisatingimused tulemustasu maksmisel,
nagu pensionihüvitiste maksmine või muude tagatiste andmine. Paragrahvis asendatakse lõikes 1
sõnad „juhatuse liige“ sõnaga „juht“ vastavas käändes. Sellekohane muudatus on seotud § 571
pealkirja ja sisu muudatusega, millega laiendatakse tasustamise põhimõtete kohaldamisala.
Samasisulise muudatusega on seotud ka lõikes 4 sõnade „juhatuse liikme leping“ asendamine
sõnadega „juhi leping“.
Paragrahvi 574 muutmine. Kehtiva sättega nähakse ette nõuded seoses töötasukomitee loomisega
krediidiasutuses. Paragrahvis asendatakse lõike 1 punktis 1 sõnad „juhatuse liige“ sõnaga
„juht“ vastavas käändes. Sellekohane muudatus on seotud § 571 pealkirja ja sisu muudatusega,
millega laiendatakse tasustamise põhimõtete kohaldamisala.
Seaduse täiendamine §-ga 582. KAS ei sätesta krediidiasutusele sõnaselgelt kohustust luua
vastavuskontrolli funktsioon või määrata vastava funktsiooni eest vastutav isik, ehkki praktikas on
seda tulenevalt koosmõjust teiste finantssektori seaduste normide (näit IFS, KTS, samuti
väärtpaberivaldkonnas EL otsekohalduvates õigusaktides) ja KAS erinevate kohustuste põhiste
viitenormide järgmisega organisatsiooni tasandil tehtud. Vastavuskontrolli funktsioon hõlmab
juhtimissüsteemi õigusaktidele vastavuse hindamist, õiguskeskkonna muutuste võimalike mõjude
hindamist ning juhatuse nõustamist selleks, et juhid ja töötajad tegutseksid õigusaktide ning sise-
eeskirjade ja heade tavadega kooskõlas. Vastavuskontrolli funktsiooni toimimisel on oluline roll
krediidiasutuse usaldusväärsuse ja maine kujunemisel oma aktsionäride, töötajate, klientide ja
laiemalt kogu finantsturul. Vastavuskontrolli funktsiooni toimimise kohustus on välja toodud ka CRD
artiklis 88, samuti arvukate rahvusvahelistes juhendmaterjalides ja soovitustes (näiteks Baseli
Pangajärelevalve Komitee materjalides).. Vastavuskontrolli loomise kohustust on võimalik
tõlgendada täiendavalt KAS § 48 lg 51, § 55 lg 2 p 11 ja lg 21 ning § 59 lõike 2 alusel. Iga
krediidiasutus peab olema võimeline pädevale järelevalveasutusele tõendama, et vastavuskontrolli
funktsioon toimib efektiivselt vastavalt konkreetse panga vastavusriskidele. Teisalt KAS ei sätesta
vastavuskontrolli juhi suhtes nõudeid ning ei reguleeri isiku valimisega seotud teavitamise kohustust.
Koondamaks muudest KAS sätetest tulenevad vastavuskontrolliga seotud kohustused ja seadmaks
võrdväärset funktsiooni nõuet teiste finantssektori teenuse osutajatega, on käesolevas paragrahvis
välja toodud vastavuskontrolli loomise kohustus (lõige 1 ja 7) ning sellega seotud tegevusnõuded.
Sarnaselt teiste kohustuslike funktsioonidega on krediidiasutusel kohustus tagada vastavuskontrollile
piisavad vahendid, volitused, ressursi ja ligipääsu võimaldamaks vastavuskontrollil sõltumatult enda
ülesandeid täita (lõige 2). Vastavuskontrolli tegevusnõuded tulenevad lõigetest 3–5, ning nendeks on
üldraamina hinnata krediidiasutuses kehtivate reeglite asjakohasust ning õigusaktidest tulenevate
nõuete järgmist. Sellega seoses vastavuskontrolli esindaja kontrollib, kuidas on vastavaid reegleid ja
põhimõtteid täidetud, viib selleks läbi vajalikke analüüse, nõustab reeglite täitmise tagamiseks
töötajaid ja juhte ning annab regulaarselt juhtkonnale ülevaate nõuete täitmisest (lõige 6).
Paragrahvi 60 lõike 1 esimese lause muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt võib krediidiasutuse
26
siseauditi üksuse juhiks ja revisjonikomisjoni esimeheks olla isik, kellel on laitmatu ärialane
reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema
suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatut. Krediidiasutuse siseauditi üksuse
juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja
tegevuse õiguslikke aluseid.
Käeoleva eelnõuga täiendatakse seadust võtmeisiku mõistega. Sellina üldine juhtivaid funktsioone
hõlmav mõiste katab ka siseauditi üksuse juhi ametikohta ning seega laienevad auditeerimise eest
vastutavatele isikutele võtmeisiku nõuded. Ehk see isik peab olema laitmatu mainega, tema ametisse
nimetamiseks tuleb läbida sobivusmenetlus. Vältimaks seaduse tekstis kordusi, on lõike 1 sõnastusest
välja jäetud viide laitmatule mainele ja § 48 lõikele 6, mis tulenevad § 48 lõikest 11 ja 2. Seega säilivad
käesolevas lõikes siseauditi juhtide erinõuetena kõrghariduse ja valdkonna spetsiifika ehk siseauditi
juhtimiseks vajalike teadmist ja kogemuste omamise nõue.
Paragrahvi 631 muutmine. Kehtiva sättega kehtestatakse sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse
hindamise protsess, mis koosneb krediidiasutuse poolsest hindamise protsessist ning piisava sisemise
kapitali tagamisest, seejärel Finantsinspektsiooni poolsest hinnangust.
Kehtiva lõike 1 kohaselt peab krediidiasutusel olema piisav sisemine kapital kõikide oluliste riskide,
sealhulgas oluliste tururiskide katteks, mille suhtes ei kohaldata omavahendite nõudeid. Sellekohane
nõue tuleneb CRD IV artiklist 73, mille kohaselt krediidiasutused peavad kehtestama põhjalikud,
tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ja protsessid, et esmalt hinnata ja teiseks säilitada pidevalt
sisemise kapitali kogusumma, liigid ja koosseis komponentide lõikes, mida nad peavad piisavaks, et
katta neile avanevate või avaneda võivate riskide laadi ja taset. Need strateegiad ja protsessid tuleb
korrapäraselt asutusesiseselt läbi vaadata, et tagada nende kõikehõlmavus ja proportsionaalsus
asjaomase krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes. CRD V muudatusega on artikli
104b (1) lisamisega sisse toodud nõue, et kooskõlas artiklis 73 osutatud strateegiate ja protsessidega
kehtestavad krediidiasutused oma sisemise kapitali omavahendite asjakohasel tasemel, mis on piisav,
et katta kõik riskid, millele krediidiasutus on avatud, ning tagada, et krediidiasutuse omavahenditest
saab kompenseerida stressistsenaariumitest tuleneva võimaliku kahju, sealhulgas artiklis 100
osutatud järelevalvealase stressitestimise käigus väljaselgitatud kahju. Lõike 1 sõnastuses kasutatakse
viidet „adekvaatsele omavahendite tasemele“, mis on KAS-s kasutatud termin (nt § 201 lõige 5, § 631
lõige 3) ning viitab sobivatele, asjakohastele omavahenditele ja kapitaliinstrumentide valikule.
Vastava täienduse alusel tuleb seoses sisemise kapitaliga esmalt välja selgitada/hinnata kapitali
vajaduse suurus, kehtestada selle vajalik tase ja seda säilitada ning tagada, et nendest oleks võimalik
katta tekkiv kahju. Sellest lähtuvalt on paragrahvi täiendatud lõikega 11, millest tuleneb, et sisemine
kapital määratakse kindlaks vastavate strateegiate alusel (ehk uue sõnastusega on asendatud üldine
nõue sisemise kapitali vajaduse kohta täpsemalt välja toodud elementidega hindamisest ja kapitali
säilitamisest), ning teiseks on direktiivi muudatuse alusel välja toodud, et sisemise kapitali puhul
tuleb tagada ka selle põhjal võimekus võimaliku kahju kompenseerimiseks.
Paragrahvi kehtiva sõnastuse kohaselt on lõikes 3 kehtestatud nõue strateegiate ja protseduuride
tegemiseks, mis sisult on aga eeldus, et krediidiasutus saaks selgitada välja strateegiast tulenevalt
sisemise kapitali vajaduse. Seega on lõige 3 tunnistatud kehtetuks ning lõikest 3 tulenev nõue on
kehtestatud lõike 1 tekstina, mis võimaldab seega sätte lõigete järjestust arvestades selgitada sisemise
27
kapitaliga kaasnevat protsessi tervikuna.
Lõikes 11 viidatud stressistsenaariumid testitakse stressitestidega. Kui esmalt hindab oma sisemise
kapital vajadusi krediidiasutus iseseisvalt, siis teises etapis edastatakse vastav teave järelevalvele, kes
annab oma hinnangu. Tulenevalt CRD IV artiklist 100 on järelevalveasutusel kohustus viia läbi
järelevalvealased stressitestid vajaduse korral, kuid vähemalt kord aastas. Lõike 5 kohaselt esitab
krediidiasutus selleks Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse
adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu
seisuga. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitatakse ülevaade hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta
lõppu, muudatuse kohaselt lühendatakse tähtaega kolmele kuule, et anda järelevalvele piisavalt
ajakohane teave ja anda sisuliselt võimalus artikli 100 kohaselt andmeid hinnata enne aruannete
avaldamist.
Paragrahvi 71 lõigete 3 ja 4 muutmine. CRD artikli 109(2) ja (3) muudatusega täpsustatakse seoses
valdsettevõtjate reguleerimisega ka kapitalinõuete kohaldamisala. Muudatusega täpsustatakse
üldnõudeid krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sise-
ja vastavuskontrollisüsteemidele, raamatupidamise korraldusele ning kõigi tehingute ja toimingute
dokumenteerimise ja vastavatele informatsiooni säilitamise kordade, protsesside ja süsteemide osas.
Täiendustega täpsustatakse, et vastavad korrad, protsessid ja süsteemid peavad tagama andmete ja
aruandluse õigsuse nii individuaalsel kui ka asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud
alusel. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate juhtimis- ja sise- ja
vastavuskontrollisüsteemidele, raamatupidamise korraldusele, informatsiooni säilitamise kordade,
protsesside ja süsteemide kohta tuleb kohaldada järjepidevaid ja ühtseid nõudeid grupi üleselt isegi
juhul, kui tütarettevõtja suhtes otseselt direktiiv 2013/36/EL ei kohalduks. Näiteks offshore-
finantskeskustes asutatud tütarettevõtjate suhtes.
Paragrahvi 82 lõike 32 punkti 5 muutmine. Muudatuse aluseks on CRD V artikli 85 (1), millega
täiendatakse nõudeid sisemistele protseduurireeglitele ning nõutakse, et muude riskide hulgas tuleb
arvestada ka tegevuse edasi andmisest tulenevaid riske. Seega on direktiivi põhjal täiendatud seadust
viitega, et krediidiasutusel tuleb arvestada outsourcingust tulenevaid täiendavaid riske, neid hinnata
ja juhtida ning kajastada vastavaid toiminguid oma kirjalikes protseduurireeglites.
Paragrahvi 822 täiendamine lõikega 4. Täienduse aluseks on CRD V artikkel 104a(4) viimane
alalõige. Direktiivi kohaselt: Pädevate asutuste poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1
punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski käsitlemiseks
kehtestatud, direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude
täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
a) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue;
b) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a osutatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue;
c) direktiivi artikli 104b lõikes 3 osutatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis
käsitleb ülemäärase finantsvõimenduse riske.
Sellekohane piirang on seega lisatud seaduse sättesse, millest tulenevad muud üldnõuded seoses
ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimisega.
Seaduse täiendamine §-ga 823. Muudatuse aluseks on CRD V artikkel 84. Direktiivi 2013/36/EL
sätted kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski kohta on seotud määruse (EL) nr
28
575/2013 asjakohaste sätetega. Täiendavalt on direktiiviga antud Komisjonile õigus ühtlustada
arvutusmeetodeid, andes õiguse kujundada välja standardmeetod sellise riski hindamiseks. Seega
saab turuosaliste jaoks olema oluline juhis sätte rakendamiseks ka vastav alamakt.
Üldsätetena tuleb järelevalveasutusel tagada, et krediidiasutused rakendavad sisesüsteeme või
kasutavad standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja
maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii
omavahendite (ingl.k equity, mille vastena on sobivam seaduses kasutada mõistet „omakapital“)
majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse (ehk pangaportfelli)
netointressitulu. Selleks tuleb krediidiasutusel rakendada süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse
krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omavahendite
majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu. Kui
riskide hindamiseks rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võib järelevalveasutus nõuda, et
see krediidiasutus kasutaks standardmeetodit. Lisaks võib järelevalveasutus nõuda, et määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused
peavad kasutama standardmeetodit, kui ta leiab, et lihtsustatud standardmeetod ei võta piisavalt
arvesse kõnealuse krediidiasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski.
Paragrahvi 83 muutmine. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks lõige 2 ja täiendatakse lõiget 21
punktidega 6 ja 7. Lõikest 2 tulenes volitus kehtestada ministri määrusega nõuded laenud andmisele,
kuid kuna EL tasandil nii EBA kui SSM poolt on see valdkond piisavalt reguleeritud, siis ei ole
vajadust täiendavate siseriiklike nõuete kehtestamiseks. Lõike 21 täiendamise aluseks on CRR
artikkel 124, mille kohaselt riik määrab asutuse, kes vastutab kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud
riskipositsioonide riskikaalude määratlemise eest; ning CRR artikkel 164, mille kohaselt tuleb
määrata ka asutus, kes vastutab makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtuse
määratlemise eest. Vastav pädevus on Eestis Eesti Pangal.
Paragrahvi 84 muutmine. Kehtiv KAS § 84 sätestab nõuded ja piirangud laenude andmisele
krediidiasutustega seotud isikutele. Seotud isikuteks on mh krediidiasutuse juht, siseauditi üksuse
juht või revisjonikomisjoni esimees, aga ka viimati nimetatute abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed,
vanemad, õed ja vennad. Samuti äriühingud, mille juhtorgani liikmeks on nimetatud isikud, või mida
nad kontrollivad. Seotud isikute laenude andmine on seaduse kohaselt piiratud krediidiasutuse vaatest
– ehk seotud isikute suhtes võetud krediidiasutuse riskipositsioonide suhe omavahenditesse ei tohi
ületada viit protsenti (lõige 8), samuti ei tohi neile isikutele anda laenu soodsamatel tingimustel, kui
samasugust maksevõimet omavatele muudele isikutele (lõige 6).
CRD V artikliga 88 on täpsustatud Euroopa tasandil seotud isikutele laenu andmisega seotud nõudeid.
Direktiiv määratleb isikute ringi, keda loetakse seotud isikuteks (juhtorgani liige ning tema abikaasa
või registreeritud partner, lapsed ja vanemad; samuti äriüksus, milles juhtorgani liikmel või tema
lähedasel pereliikmel on oluline osalus suuruses 10 % või rohkem kõnealuse ettevõtte kapitalist või
hääleõigustest, või milles sellistel isikutel on oluline mõju või milles sellised isikud töötavad juhtival
kohal või on juhtorgani liikmed). Direktiivist tuleneb kohustus, et andmed juhtorgani liikmetele ja
nendega seotud isikutele antud laenude kohta on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja pädevale
asutusele taotluse korral kättesaadavad. Sellest tulenevalt on käesoleva muudatusega täpsustatud
seotud isiku mõistet ja viidud see vastavusse direktiivi vastava loeteluga. Ehk § 84 lõikes 2 on
loetelust jäetud välja juhi õed ja vennad, viide faktilisele abikaasale on asendatud mõistega
29
registreeritud elukaaslane (KooS tähenduses). Lisaks on läbivalt kogu sättest direktiivi põhise isikute
ringi sätestamiseks välja jäetud viide siseauditi üksuse juhile, revisjonikomisjoni esimehele ja
revidendile (lõige 1), kuna vastasel juhul kontrollifunktsiooni täitjate hõlmamiseks võiks kaaluda
pigem loetelu laiendamist ka riskikontrolli juhiga ja vastavuskontrolli juhiga, kuid sellekohased
otsused laenude piirangutega seoses võiksid jääda panga siseregulatsiooniga hõlmatavaks
küsimuseks. Lõikesse 3 on lisatud punkti 1 viide ka äriühingule, milles seotud isik omab olulist
osalust. Seotud isikute ringi määratlemisel on miinimumtaseme puhul lähtutud direktiivi
põhimõtetest, kuid arvestades krediidiasutusele laienevat üldist huvide konflikti vältimise korda, saab
eneseregulatsiooni korras vastavaid seotud isikute kategooriad organisatsiooni siseselt laiendada ning
jätkuvalt saab isikutega hõlmaga ka faktilise elukaaslase või muud seotud isikud.
Lõikes 4 on täpsustatud seotud isikutele laenude andmisel üldist dokumenteerimiskohustust, mis
peab olema vormis, et seda on võimalik vajadusel edastada Finantsinspektsioonile, ehk eraldi
arvestuse pidamine peab võimaldama vajadusel ka vastava info edastamist. Kehtivad § 88 lõiked 5–
7 täpsustavad seotud isikule laenu andmise protsessi, millega täidetakse ka muu hulgas ka
dokumenteerimise nõuet. Kehtivas lõikes 6 on viidatud lisaks seotud isikutele ka aktsionäridele, mis
laenupiirangute tähenduses on kaetud juba käesoleva paragrahvi lõikega 3, seega on muudatuste
raames täpsustatud lõikes 6 esitatud isikute ringi ja selleks on vaid seotud isikud (vastasel juhul võib
tekkida soovimatu olukord, mil piirangute kohaldamist tuleb kaaluda ka investorite puhul, kes on
reguleeritud turult krediidiasutuse aktsiaid omandanud). Lisaks on täpsustatud lõikes 6 piirangut, mis
on seotud juhtidele ja töötajatele soodsatel tingimustel laenu andmisega. Kui seda tehakse boonus-
või osalusoptsioonides osalemiseks, siis ei peaks olema krediidiasutuse juhid, siseauditi või revisjoni
juhid ebavõrdselt koheldud võrreldes teiste töötajatega ning sellist laenu andmist ei peaks takistama.
Sellesisulise ettepaneku on Rahandusministeeriumile esitanud Pangaliit oma 12.08.2019 kirjas.
Kehtiv KAS § 84 lõige 8 jj piiravad seotud isikutele laenude andmise mahtu sätestades ranged
piirangud seotud isikute ees võetavate riskipositsioonide suurusele. Selliste piirangute kehtestamine
seaduse tasandil ei ole nõutav EL õiguse seisukohalt. Üksikutele osapooltele või omavahel seotud
osapooltele kehtestatud riskipositsioonide piirmäär on CRR kohaselt 25% ning sellest väiksem
piirmäär ei ole vajalik ka Baseli pangajärelevalve printsiipide kohaselt. Eeltoodule toetuvalt on
eelistatud KAS regulatsiooni lähendamist EL üldregulatsiooniga ning sätte üle vaatamisel tunnistatud
kehtetuks lõiked 8–10 ja loobutud erireeglitest riskipositsioonide suurusele juba Riigikogu
menetluses olnud eelnõuga SE 130.
Paragrahvi 8644 muutmine. Lõikega 2 on täpsustatud lõike 1 mõistmist, et tuua selgelt välja, millest
moodustub kombineeritud puhver. Lõikes 3 ja sellega seoses käesoleva eelnõu tekstiga § 8648 lõikes
3 ja § 91 lõike 1 punktis 1 tehtava muudatusega asendatakse sõna „konsolideerimata“ sõnaga
„individuaalsel“ ehk individuaalsel alusel, et ühtlustada seaduses mõistekasutus FELS-ga, samuti
muude krediidiasutustele otsekohalduvate aktidega, et tagada ühene arusaam nõuete kohaldumisalast.
Täpsustamise vajadus tõusis esile § 97 muutmisega, mille puhul on oluline säilitada selge seos
Nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, mis kasutab samuti terminit „individuaalsel alusel“.
Üldnõudeid on täiendatud lõigetega 31–33, mis sätestavad reeglid erinevate kapitalipuhvrite
liitmiseks, kui neid kohaldatakse koos. Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse süsteemse riski
puhvri nõuet, on see puhver edaspidi kumuleeruv muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri
nõude või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudega.
30
Lõikes 4 asendatakse viide KAS § 104 lõikele 2 viitega uuele sättele § 1042 lõige 1, milles on
sätestatud täiendavate omavahendite nõuded ja mis sisuliselt annab täpsustatult järgmiste lõigetega
edasi kehtiva seaduse § 104 lõike 2 sisu.
Lõiked 51 ja 52 sätestavad, et kombineeritud puhvri koosseisu kuuluvaid esimese taseme
põhiomavahendeid ei või krediidiasutus kasutada muude riskipõhiste nõuete või kombineeritud
puhvri muu elemendi täitmiseks.
Paragrahvi 8646 muutmine. Lõikes 21 on täpsustatud vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja
arvutamise aluseid ja lõikes 3 korda, mille kohaselt Eesti Pank vastutsüklilise kapitalipuhvri määra
kehtestab või olemasolevat määra kohandab. Sellega seoses on paragrahvis täpsustatud ka viidet
pädeva asutuse asemel „makrojärelevalveasutusele“, milleks on Eesti Pank.
Seni kehtiva korra järgi tuleb vastutsükliline puhvrimäär kehtestada ja otsustest teavitada neli korda
aastas. Seda ka juhul puhvrimäära on otsustatud mitte muuta. Muudatuste kohaselt tuleb nüüd
puhvrimäär kehtestada ja sellest ESRB-d teavitada ainult juhul kui määr muutub. Kui määr ei muutu,
tuleb analüüs avaldada veebilehel, kuid ESRB-d sellest igakordselt teavitada ei ole vaja.
Paragrahvi 8647 muutmine. Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver Lõikes 1
täpsustatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse mõistet: see võib olla konsolideerimisgrupp,
mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, Euroopa Liidus emaettevõtjana
tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev
segafinantsvaldusettevõtja või siis krediidiasutus, kes on globaalselt oluline, kuid ei ole tütarettevõtja.
Lõigetes 2 ja 21 on täiendatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtja määratlemiseks kasutatavaid
kriteeriume. Uuendusena võib globaalselt oluliste krediidiasutuste määramisel siseturu põhimõttest
lähtuvalt piiriüleste positsioonidena mitte käsitleda EL-i siseseid teises liikmesriigis asuvaid
positsioone.
Lõikes 5 on täpsustatud aluseid globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste jagamiseks
kategooriatesse, millele vastavalt Eesti Pank võib määrata kohaldamisele kuuluva puhvirinõude
suuruse. Välja jääb senise lõike 5 punktis 3 sätestatud piirang, mille kohaselt kõrgeimasse
kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on 3,5 protsenti
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud
koguriskipositsioonist.
Lõikes 7 on lihtsustatud teabe esitamise korda globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste kohta.
Erinevalt varasemast tuleb teavitused edastada vaid ESRB-le, kes edastab need muudele asjaomastele
institutsioonidele.
Lõike 8 punktiga 3 on lisatud võimalus paigutada krediidiasutus täiendava üldise punktisumma alusel
kõrgemast kategooriast ümber madalamasse kategooriasse. Hetkel Eestis ühtegi globaalselt
süsteemselt olulist ettevõtjat ei ole.
31
Paragrahvi 8648 muutmine. Muu süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver. Lõikes 1 on
täpsustatud asutuste loetelu, keda võib muu süsteemselt olulise krediidiasutusena määratleda.
Lõige 21 lähtub varasematest lõigetest 5 ja 6. Erinevalt varasemast ja analoogiliselt globaalsete
süsteemselt oluliste krediidiasutuste kohta sätestatuga tuleb muu süsteemselt olulise krediidiasutuse
määramisest teavitada vaid ESRB-d.
Lõike 3 kohaselt võib Eesti Pank nõuda muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni
kolme protsendi ulatuses koguriskipositsioonist soolo või konsolideeritud baasil. Praegu on vastava
puhvrinõude ülempiir 2%. Seoses terminikasutusega on eelnõus ühtlustatud mõisteid
„konsolideerimata“ ja „individuaalsel alusel“ kasutamist. Eelnõus on asendatud „konsolideerimata“
sõna mõistega „individuaalsel alusel“, mis on sisuliselt samad. Kõrvalmärkusena on samas
tähenduses kastutatav ka mõiste "soolo". Valiku tegemisel terminite vahel on lähtutud KAS § 97
seosest Nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, mis kasutab terminit individuaalsel alusel. Sama
terminit kasutab ka EP määrus FINREP soolo aruannete esitamise kohta
https://www.riigiteataja.ee/akt/119062018006.
Lõige 31 lubab nõuda ka puhvri hoidmist üle kolme protsendi, tingimusel et selleks on saadud
Euroopa Komisjoni luba. Puhvri kehtestamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid
mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile või takistada siseturu toimimist.
Lõige 5 sätestab, et kuni 3% ulatuses seatava muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude
korral tuleb sellest teavitada ainult ESRB-d. Kõrgema puhvrimäära puhul on kehtestatud 3 kuu
eelteavituse nõue.
Lõikega 51 on muudetud tütarettevõtetest krediidiasutustele seada lubatavaid puhvrimäärasid.
Edaspidi võib EL tütarettevõtjast krediidiasutusele kohaldada konsolideerimisgrupi suhtes
konsolideeritud alusel kohaldatava määra ning 1% summa kuni 3%ni. Kõrgemat nõuet võib
rakendada kui komisjon on lubanud grupile tervikuna kõrgemat nõuet rakenda. Sel juhul on
maksimaalne rakendatav määr grupi üldine määr.
Paragrahvi 8649 muutmine. Süsteemse riski puhver. Paragrahvi struktuuri on muudetud tervikuna.
Lõige 1 määrab puhvrinõude täitmiseks kohustatud asutused ja puhvri seadmise eesmärgid. Puhvri
rakendamise eesmärk ei nõua enam, et tegemist oleks tingimata pikaajaliste mittetsükliliste riskidega.
Täpsustatud on nõue, et süsteemse riski puhvrit võib rakendada vaid riskidele, mis ei ole hõlmatud
vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse- ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri
nõuetega.
Lõikesse 2 on viidud Eesti Pangale suunatud delegatsiooninormid süsteemse riski puhvri määra,
süsteemse riski puhvri arvutamise korra ja teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud
süsteemse riski puhvri määra tunnustamise korra kehtestamiseks.
Lõikes 3 on loobutud nõudest, et süsteemse riski puhvri määr peab olema vähemalt 1%. Täpsustatud
on, et puhvrit tuleb hoida vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale individuaalsel,
konsolideeritud või allkonsolideeritud tasemel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotisega.
32
Süsteemse riski puhvri nõude kohaldamist on täpsustatud riskipositsioonide valdkondlike rühmade ja
alamrühmade määratlemise teel, mis on toodud lõigetes 4 ja 5. Edaspidi on seega võimalik kehtestada
süsteemse riski puhver sektorite ja sektorite alamgruppide lõikes. Seni tuli puhvrinõue kehtestada
kõikidele positsioonidele. Kui aga järgnevalt viidatakse lõikes 4 nimetatud riskipositsioonidele, on
viitega kaetud ka lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid (lõike 4 p 2 kaudu). Süsteemse
riski puhver ei kohaldu kohe kõikidele punktidele vaid seda võib kohaldada ka ainult punktis 1 või
ainult punktis 2 olevatele nõuetele. Aga seda võib ka kohaldada kõikidele punktis 3 nõuetele, kus
ongi punkti 2 nõuded jälle väljas, või punkti 4 nõuetele, kust on maha arvatud punkti 1 nõuded.
Lõikesse 6 on üle toodud varem lõikes 4 olnud täpsustus, et nõue kehtestatakse 0,5
protsendipunktiliste astmetena või selle väärtuse kordajatena.
Lõike 7 punkt 2 täpsustab, et süsteemse riski puhvrit ei või kasutada vastutsüklilise kapitalipuhvri,
globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse
puhvriga hõlmatud riskide käsitlemiseks. Punkti 3 on üle toodud varem lõikes 4 sisaldunud kohustus
süsteemse riski puhvri ülevaatamiseks vähemalt kord kahe aasta jooksul.
Lõike 8 kohaselt ei tule enam kavatsusest süsteemse riski puhvrit kehtestada teavitada komisjoni,
EBA ja teiste liikmesriikide asjaomaseid asutusi, vaid ainult ESRB-d ja tütarettevõtjate puhul
emaettevõtja asukohariigi asjaomaseid asutusi.
Lõike 14 kohaselt võib vabatahtlikult rakendatav teise riigi poolt kehtestatud puhvrimäär olla
kumuleeruv Eestis kehtestatud puhvrinõudega, kui see adresseerib riski, mida teiste nõuetega ei ole
adresseeritud.
Lõike 15 kohaselt täpsustatakse lõikes 12 kehtestatud süsteemse puhvri kohta teabe avaldamisel
esitatava info ulatust. Vastavalt CRD artikli 133 lõikele 13, kui teabe avaldamine võib ohustada
finantssüsteemi stabiilsust, jäetakse sama lõike punktis d nimetatud teave ehk süsteemse riski puhvri
määra kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus avaldamata. Seega on põhjenduste avaldamise
sobivus Eesti Panga hinnata.
Paragrahvi 8650 muutmine. Kehtiv § 8650 sätestab omakapitali jaotamise piirangute alused. Kehtiva
korra lausel oli selline õigus antud vaid kohaldamiseks krediidiasutuste suhtes, kes ei täida
kombineeritud kapitalipuhvri nõuet. Antud piirangud jäävad endiselt kehtima. Muudatused tulenevad
eelkõige sellest, et lisaks kombineeritud puhvri nõude mittetäitmisel kohaldamisele tuleks kohaldada
omakapitali jaotamise piiranguid ka finantsvõimenduse määra puhvri nõude mittetäitmisel. Lisaks
tulenevalt pangandusdirektiivis uuest artiklist 141a täpsustatakse väljamaksete piirangute otstarbel
täiendavate omavahendite nõuete, miinimumkapitalinõuete, omavahendite ja kõlblike kohustuste
nõude, omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ning kombineeritud puhvri nõude suhet
(nn hierarhia). Finantsvõimenduse määra puhvri nõue tuleneb CRRi artikli 92 lõikest 1a. Sellega
seoses täiendatakse § 8650 lõikeid 1–3 ja 5.
Lõike 2 punkt 2 muutmisega täpsustatakse pensionihüvitistega seotud sõnastust.
Pangandusdirektiivis on nimetatud vabatahtlikke pensionihüvitisi, mistõttu kehtiv seaduse sõnastus
võib olla piirav, kuna viitab vaid Eestis kehtivale kogumispensionide seadusele. Samas kui
tänapäevases väga paindlikus töökeskkonnas võib töötaja ka piiriüleselt oma tööülesandeid täita.
33
Uus lõige 31 täpsustab tingimusi, mille puhul loetakse kombineeritud puhvri nõue loetakse
mittetäidetuks. Sellega võetakse üle pangandusdirektiivi uus artikkel 141a. Kombineeritud puhvri
nõue loetakse mittetäidetuks kui krediidiasutuse omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda
kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki nõudeid, mis on sätestatud CRRi artikli 92
lõike 1 punktis a, ega muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud
täiendavate omavahendite nõuet; artikli 92 lõike 1 punktis b, ega muude riskide kui ülemäärase
finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet; artikli 92 lõike 1
punktis c, ega muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud
täiendavate omavahendite nõuet. Täiendavate omavahendite nõude all mõeldakse KAS § 1042 lõikes
1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet.
Uus lõige 32 täpsustab tingimusi, mille puhul loetakse finantsvõimenduse määra puhvri nõue
mittetäidetuks. Selle lõikega võetakse üle pangandusdirektiivi uus artikkel 141b. Finantsvõimenduse
määra puhvri nõue loetakse mittetäidetuks kui krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid ei ole
summas, mida on vaja, et samal ajal täita CRRi artikli 92 lõikes 1a või artikli 92 lõike 1 punktis d
nimetatud nõuet; täiendavate omavahendite nõuet, mis katab ka piisavalt hõlmamata ülemäärase
finantsvõimendusega seotud riski.
Uued lõiked 51–55. Uued lõiked 51–55 tulenevad BRRD uuest artiklist 16a. Kriisilahendusega seotud
omavahendite ja kohustuste nõuet ehk nn miinimumnõuete täitmise tagamiseks ja kooskõlas uute
kahjumikatmise koguvõime (total loss-absorbing capacity - TLAC) rahvusvaheliste standardite
kohaldamine globaalselt süsteemselt oluliste institutsioonidele nõutakse, et juhul kui pangal ei ole
miinimumnõude täitmiseks piisavalt kõlblikke kohustusi, täidetakse sellest tulenev puudujääk
automaatselt esimese taseme omavahenditega kuni selle hetkeni arvestati kapitalipuhvri nõude
täitmist. See võib omakorda viia kombineeritud puhvrinõude rikkumiseni. Kombineeritud puhvri
rikkumised võivad olla tingitud ajutisest võimetusest väljastada miinimumnõudele vastavat uut
kõlblikku võlga. Sellistes olukordades nähakse ette üheksakuulise ajapikenduse, enne kui
regulatiivsete kapitaliinstrumentide omanikele ja töötajatele kehtestatakse omakapitali jaotamise
piirangud.
Lõige 51 annab Finantsinspektsioonile õigus pärast järelevalveasutustega konsulteerimist nõuda
omakapitali jaotamise piirangute kohaldamist kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet,
kui seda käsitatakse täiendavalt CRRi artikli 92 nõuetele, aga see ei vasta kombineeritud puhvri
nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse
kriisilahendusega seotud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele. Piiranguid
omavahendite jaotamisele saab kohaldada üksnes selliste väljamaksete suhtes, mille tulemusel
vähenevad esimese taseme põhiomavahendid või kasum ja mille puhul väljamaksete peatamine või
maksmata jätmine ei kujuta endast makseviivituse juhtu ega ole krediidiasutuse suhtes
pankrotiavaldust põhistavaks nõudeks. Lõikes 52 kohustatakse krediidiasutust, kes ei täida
puhvrinõudeid seadusega sätestatud viisil, teavitada sellest viivitamata Finantsinspektsiooni. Lõikega
53 antakse Finantsinspektsioonile õigus kasutada omavahendite jaotamise piirangute õigust alles
pärast üheksa kuu möödumisel pärast seda kui krediidiasutus on teda teavitanud. Erisusena, kui
Finantsinspektsioon leiab, et nõude täitmata jätmine on tingitud vähemalt kahest järgmisest
olukorrast: finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise
pingeseisundi mitmes turusegmendis või nõude mittetäitmise tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult
34
ettevõtja omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või
ettevõtjale kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud,
mistõttu ettevõtja ei saa emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste
instrumente või turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja kui ka mitme muu ettevõtja
puhul või finantsturgude mittetoimimine takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida omavahendite
instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise
heastamiseks, või omakapitali jaotamise piirangute kasutamisega kaasneb negatiivse mõju
ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust, siis ei ole
tal kohustust piiranguid kohaldama asuda. Lõikega 54 sätestatakse Finantsinspektsioonile
omavahendite jaotamise piirangute kohaldamise hindamisel arvestada nõude täitmata jätmise
põhjuse, kestuse ja ulatusega ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele; krediidiasutuse
finantsseisundi arengu ja tõenäosusega, et krediidiasutus võib muutuda tulevikus maksejõuetuks;
tõenäosust, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse seaduse nõuetele; kui
krediidiasutus ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või finantskriisi ennetamise ja lahendamise
seaduses sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi
või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest ning kas omakapitali jaotamise piirangute kohaldamine on
kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle
võimalikku mõju nii krediidiasutuse rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.
Lõikega 55 kohustatakse Finantsinspektsiooni teostama eelpool mainitud hindamist kord kuus alates
hetkest kui krediidiasutus neid teavitas nõuete mittetäitmisest.
Uue lõikega 9 võetakse üle CRD artiklis 104a olev erisus, et kui krediidiasutus täidab asjakohaseid
omavahendite nõudeid, täiendavate omavahendite nõuet ja, kui see on kohaldatav, kombineeritud
puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, siis omavahendite suunise täitmata jätmine
ei too krediidiasutusele kaasa omavahendite jaotamise piirangute kohaldumist.
Paragrahvi 8651 lõike 1 muutmine. Muudatuse aluseks on CRD V artikkel 142(1), mille tõttu on
sõnastusse toodud viide finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmisele, mis on samuti põhjuseks
kapitali säilitamise plaani koostamiseks
Paragrahvi 91 muutmine.
Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete (edaspidi järelevalveline aruanne) periood
on kuu, kvartal või poolaasta. Järelevalveline aruanne esitatakse seitsmendaks, kümnendaks või
viieteistkümnendaks tööpäevaks pärast aruandeperioodi lõppu või ühe kuu jooksul pärast
aruandeperioodi lõppu, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle
alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Lõikes 12 sätestatakse, et lühimaks järelevalveliste aruannete esitamise tähtajaks on seitsmes tööpäev
pärast aruandeperioodi lõppu. Varasemalt oli lühimaks tähtajaks viies tööpäev. Selline muudatus sai
võimalikuks tehniliste arenduste tõttu, mis võimaldavad viia läbi aruannete vastuvõtmine ja
kontrollimine senisest tõhusamalt ja annavad krediidiasutustele rohkem aega aruannete kõrgema
kvaliteedi tagamiseks. Paragrahvi on täiendatud lõikega 14, mille aluseks on CRD artikli 104(1)
muudatused, täpsemalt punkt j. Direktiivi kohaselt on järelevalvel õigus kehtestada täiendava või
sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus omavahendite, likviidsuse ja
finantsvõimenduse kohta. Seega nõuda saab järelevalvelisi aruandeid täiendavalt, ehk andmete
35
koosseis tuleneb §-st 91 ja selles viidatud aktidest. Kuna direktiiv ei sea põhjendatust nõude
eelduseks, siis ei ole ka Eesti seadusega seda kitsendatud ning lähtutud on direktiivi sõnastusest.
Muudatustega täpsustatakse, et järelevalvel on õigus nõuda täiendavat järelevalvelist teavet ehk
aruandeid, kuid igasugune täiendava teabe nõudmine peab olema proportsionaalne sellest järelevalve
teostamiseks saadava kasuga. Kuna täiendavalt nõutud teave on täiendavaks koormuseks andmete
esitajale, on oluline, et järelevalve ei nõuaks sellise teabe esitamist, mis on juba varem talle esitatud
näiteks mõne teise aruande sees. Kui varasemalt oli järelevalvele sama või sarnane teave juba esitatud
peab järelevalve hindama, kas varasemalt esitatud teabe alusel saab tuletada teabe, millel oleks
samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus kui teabel, mis oleks saadud täiendava teabe nõude alusel.
Praktikas on täiendavate aruannete nõudmine olulise tähendusega järelevalve teostamiseks.
Seaduse täiendamine §-ga 911.
Uue paragrahvi aluseks on CRD V artikkel 21a(5). Finantsinspektsioonil on laialdased õigused
informatsiooni saamisel krediidiasutuste pideva/järjepideva järelevalve vajadustest lähtuvalt, et
tagada igal ajahetkel krediidiasutuse ja tema tegevuse vastavus tegevusloa nõuetele. Sama põhimõte
kohaldub ka konsolideeritud järelevalve tegemisel finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja üle. Finantsinspektsioonil on kohustus pidevalt jälgida muu hulgas
ettevõtjate organisatsioonilist ülesehitust, erinevate üksuste paiknemist grupi struktuuris, ülesannete
jaotust jm teavet, mis on vajalik § 134 sätestatud nõuete täitmise järelevalveks.
Direktiivi artiklis 21a sätestatakse finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise
protsessi ja tingimusi. Ühtlasi sätestatakse kõnealuses artiklis konsolideeritud järelevalvet teostava
asutuse kohtustus jälgida, et heakskiitmise või sellest vabastamise aluseks olevad tingimused oleksid
pidevalt täidetud. Tingimuse jälgimiseks on finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja
kohustatud esitama asjakohast teavet.
Lõikes 1 täpsustatakse millised finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad on kohustatud
esitama teavet Finantsinspektsioonile. Teavet on kohustatud esitama sellised finantsvaldusettevõtjad
või segafinantsvaldusettevõtjad:
1) kes kuuluvad krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ja selle konsolideerimisgrupi üle
teostab konsolideeritud järelevalvet Finantsinspektsioon (milliste konsolideerimisgruppide üle
Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet teostab on täpsustatud seaduse paragrahvi 97 lõikes
2;
2) kelle suhtes on tehtud KAS § 136 sätestatud heakskiitmise otsus või kelle suhtes ei kohaldata
käesoleva seaduse § 134 sätestatud heakskiitmise nõuet kooskõlas § 137.
Teabe esitamise regulaarsus ja sagedus sõltub sellest, kas finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja suhtes on tehtud heakskiitmise otsus või ettevõtja suhtes ei kohaldata
heakskiitmise nõuet.
Aruandluse subjektiks on heakskiidu saanud valdusettevõtja ning siseriiklikult on kehtestatud teabe
andmise aeg, milleks on majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg 1. mai. Esitatava aruande
kinnitamisel võivad toimuda muudatused, mis võivad avaldada mõju konsolideeritud järelevalve
teostamisele, seega on vajalik teabe ajakohane saamine. Andmetes võib toimuda muudatusi erineval
viisil, kas andmetes toimuvad muudatused või muudatustega seoses muutuvad andmed (lõige 2) või
subjekt avastab, et on esitanud veaga andmed ja tahab neid esitatud andmeid muuta. Sama nõue on
36
ka kehtestatud ka üldistatult §-s 108. Valdusettevõtjate puhul, mis ei vaja heakskiitmist, tuleb kord
aastas anda järelevalvele kinnituse, et ei ole toimunud muudatusi, mis võiks takistada konsolideeritud
järelevalve teostamist ja konsolideeritud usaldatavusnõuete täitmist. See on kooskõlas CRD V
preambula punktiga 5.
Paragrahvi 92 lõike 31 punktide 1 ja 2 muutmine. Seadus sätestab, millised aruanded peavad olema
kättesaadavad krediidiasutuse veebilehel avalikkusele tutvumiseks. Lõike 31 punkte täiendatakse
viitega „krediidiasutuse“ aruannetele, et täpsustada tõlgendusruumi. Näiteks, kui krediidiasutuse
tegevusloa saab tegutsev äriühing, siis võib seda lõiget lugeda selliselt, et sellel äriühingul on
kohustus avalikustada ka need majandusaasta aruanded ja vahearuanded (mille koostamise kohustust
ühingule ei ole olnud), mis olid koostatud enne krediidiasutuse tegevusloa saamist.
Paragrahvi 922 lõike 5 muutmine. KAS-st tulenevad pankade teabe avalikustamise nõuded
tuginevad harmoniseeritud normidel, mis tagavad andmete võrreldavuse kogu EL-s. Kehtiv § 922
määratleb Finantsinspektsiooni kohustused seoses CRR artikli 450 alusel avalikustatud tasustamise
alase teabega. Järelevalvele kehtestatud kohustus koguda tasustamise alast teavet üldisemalt (lõige 5)
tuleneb CRD artikli 75 lõikest 1 ning täpsemalt on välja toodud kohustus analüüsida selliste isikute
tasustamise kohta esitatud teavet, kelle aastatasu on üle 1 miljoni euro (lõige 4). Seoses artikli 75
lõike 1 muudatustega on täpsustatud järelevalve asutuse kohustusi seoses kogutavate andmete
koosseisuga viidates CRR artikli 450 lõike 1 punktide g, h, i ja k kohaselt avalikustatud teabele ning
teabele soolise palgalõhe kohta. Kuna krediidiasutuse tasustamisalase teabe aruandluse koosseis
tuleneb otsekohalduvast määrusest, on lõike 5 muudatusega ühtlustatud esitatava aruandluse ja
Finantsinspektsiooni vastava analüüsikohustuse koosseisu, et tagada selgem analüüsi raamistik.
Paragrahvi 96 lõike 1 muutmine. Sättesse lisatakse viide Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013,
millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete
täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), tulenevaid ülesandeid. Täpsustus
on vajalik Eesti ja EL õigusnormide koosmõjus tõlgendamisel täpsuse ja õigusselguse huvides.
Eelnimetatud määrusele viitab ka FIS § 6 lõige 1 punkt 72, mis annab FI-le pädevuse osaleda ühtses
pangandusjärelevalve mehhanismis SSM. Otsekohalduv määrus (eelkõige selle artikkel 6) sätestab
muu hulgas krediidiasutuste järelevalve seisukohalt olulisi termineid ja sisustab FI pädevust vähem
oluliste krediidiasutuste järelevalve teostamisel. Nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 viidatakse
ka CRD V põhjenduspunktis 6 seoses Euroopa Keskpanga pädevusega järelevalves valdusettevõtjate
üle.
CRD V artikli 97 muudatustega täpsustatakse järelevalve jälgimise ja hindamise protsessi. Esmalt on
välja toodud, et hindamisel tuleb arvestada, et sisekorrad ja protseduurireeglid on proportsionaalsed
krediidiasutuse tegevuse ulatusega (artikli 97 (4) muudatus). Vastav sedastus sisaldub juba kehtivas
KAS § 63 lõikes 1. Lisaks on muudatusega selgemalt välja toodud järelevalvelisel hindamisel ja
jälgimisel paindlikemate meetodite kasutamise võimalus. Vastavalt lisatud 97(4a)-le võivad pädevad
asutused (Finantsinspektsioon, Euroopa Keskpank) töötada välja kohandatud metoodika
läbivaatamise ja hindamise kohaldamiseks, et võtta arvesse sarnase riskiprofiiliga, näiteks sarnaste
ärimudelite või sarnase riskipositsioonide geograafilise paiknemisega krediidiasutusi. Sellised
kohandatud metoodikad võivad hõlmata riskipõhiseid võrdlusaluseid ja kvantitatiivseid näitajaid,
võimaldavad võtta nõuetekohaselt arvesse konkreetseid riske, millega iga krediidiasutus võib kokku
puutuda. Oluline on, et selliste metoodikate kasutamine ei mõjutaks kooskõlas artikliga 104 (ehk
37
KAS §-ga 104 ) võetavate meetmete krediidiasutuse põhist laadi. Sellekohased põhimõtted on
kehtestatud § 96 lõikes 52, millega täpsustatakse seega lõikes 5 kehtestatud jälgimise ja hindamise
protsessi. Direktiivist tulenevalt kui pädevad asutused kasutavad selliseid kohandatud metoodikaid,
teatavad nad sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib
järelevalvetavasid ja annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et
täpsustada, kuidas sarnaseid riskiprofiile hinnatakse, ning et tagada sarnastele krediidiasutustele
kohandatud metoodikate sidus ja proportsionaalne kohaldamine kogu liidus.
Lõige 6 punkti 2 muutmine on seotud artikli 97 muudatustega ning CRD IV artikli 98 (4)
sõnastusega, mille kohaselt järelevalvelise hindamise eesmärgil kaaluvad järelevalveasutused, kas
kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide või portfellide tarbeks korrigeeritud väärtused, nagu on
sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 105, võimaldavad krediidiasutusel normaalsete
turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju
kandmata. Varasemalt oli direktiivist üle võetud vaid kohustus arvestada kauplemisportfellide
positsioonidega, kuid nüüd tuleks arvestada ka kauplemiseks mõeldud portfellidega ehk kogumiga.
Lõike 6 punkti 3 muutmine on tingitud CRD artikli 98(5) muudatustest, milles täpsustatakse
intressimäärade järsu ja ootamatu muutuse mõju aspekte krediidiasutuse väärtusele ja tulule.
Kokkuvõtlikult on krediidiasutustel sisemudeli kasutamisel vajalik teha potentsiaalse kahju hinnang,
mis oleks realistlik negatiivsete turuliikumiste suhtes, mis on olulised krediidiasutuse konkreetsete
osaluste pikaajalise riskiprofiili seisukohalt. Kasutatav šokistsenaarium peab andma konservatiivse
hinnangu asjaomase pikaajalise turu- või majandustsükli jooksul tekkida võivate võimalike kahjude
kohta.
Kui kehtiva artikli 98(5) kohaselt tuli järelevalvel kohaldada meetmeid juhul, kui majanduslik väärtus
langeb rohkem kui 20% omavahenditest tingituna intressimäärade muutusest 200 baaspunkti võrra
või kui selline muutus oli määratletud EBA suunises. Siis muudatuse kohaselt on eraldi hindamise
aluseks intressimäärade erinevad mõjusuunad: kui panga omavahendite majanduslik väärtus langeb
enam kui 15% esimese taseme omavahenditest, või kui netointressitulu väheneb intressimäärade
muutuse tõttu. Võrdluskriteeriumiteks on baaspunkti asemel järelevalvealased šokistsenaariumid.
Direktiivist tulenevalt ei ole pädevatel asutustel kohustust järelevalvevolitusi teostada, kui nad
läbivaatamise ja hindamise alusel leiavad, et krediidiasutus juhib kauplemisportfellivälisest
tegevusest tulenevat intressiriski piisavalt ega ole kõnealusele riskile ülemäära avatud. Mõiste
„järelevalvevolitused“ tähendab artikli 104 lõikes 1 osutatud volitusi või volitusi täpsustada muid
modelleerimise ja parameetrite eeldusi kui need, mille on kindlaks määranud Euroopa
Pangandusjärelevalve vastavalt käesoleva artikli lõike 5a punktile b ning mida krediidiasutused
peavad võtma arvesse oma omavahendite majandusliku väärtuse arvutamisel artikli 84 lõike 1 alusel.
Järelevalvele tuleneb hindamise ja ka selle põhjal meetmete kasutusele võtmiseks proportsionaalsuse
ja asjaolude arvesse võtmise kohustus kehtivast sama paragrahvi lõikest 51, seega ei peaks
järelevalveasutus meetmeid kasutusele võtma, kui kauplemisportfellivälistest tegevustest tulenev
intressirisk on piisavalt juhitud. Järelevalvevolitused tulenevalt KAS §-st 104 kehtivad universaalselt
ning ses osas eelnõus täpsustust ei ole siia sättesse lisatud.
Lõike 11 muutmine, millega seoses jäetakse lõikest välja sõnad „süsteemset riski omavate ettevõtjate
kohta ja“, mis tuleneb CRD V-ga artikli 99(2) punkti b kustutamisest. CRD vastava punkti kohaselt
38
hõlmavad järelevalvealased kontrolliprogrammid mh krediidiasutusi, mis kujutavad endast
süsteemset riski finantssüsteemile.
Lõiked 12–13 põhinevad CRD V tulenevatel artikli 104 (1)j ja (2) muudatustel, mis võimaldavad
nõuda järelevalveasutusel täiendavat teavet, kuid suunavad tegema seda halduskoormuse tõusu
vältides. Direktiivi kohaselt on järelevalveasutusel õigus kehtestada täiendava või sagedasema
aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus omavahendite, likviidsuse ja finantsvõimenduse kohta.
Täiendavate aruannete nõudmisel võivad järelevalveasutused kehtestada täiendava või sagedasema
aruandluse nõuded krediidiasutustele üksnes siis, kui asjaomane nõue on asjakohane ja
proportsionaalne eesmärgiga, mille jaoks teavet küsitakse, ja kui nõutav teave ei ole dubleeriv. Teavet
loetakse dubleerivaks, kui sama või sisuliselt sama teavet on asutusele mõnel muul viisil juba esitatud
või mida võidakse pädevale asutusele esitada. Seega järelevalveasutus ei nõua krediidiasutuselt
aruandluses lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varasemalt saanud erinevas vormingus või
erineva täpsusega ning kui sellisest erinevast vormingust või täpsusest hoolimata saab asutus tuletada
teabe, millel on samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus kui teabel, mille oleks saanud tuletada muul
viisil aruandluses esitatud lisateabe põhjal.
Paragrahvi 97 muutmine. Lõigete 1 ja 2 muudatuste aluseks on CRD V muudatused artiklis 111.
Artiklis on täpsustatud konsolideeritud järelevalve teostamise aluseid.
Finantsinspektsiooni vastutus konsolideeritud järelevalve teostamisel on muutunud seoses
järelevalve eriülesannete andmisega Euroopa Keskpangale Nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013,
millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete
täitmise järelevalve poliitikaga (SSM määrus), alusel. Varasemalt oli konsolideeritud järelevalve
asutuse määramine seotud tegevusloa väljastamisega, kus konsolideeritud järelevalve ülesanded olid
üldjuhul sellel järelevalve asutusel, kes andis tegevusloa konsolideerimisgruppi kuuluvale
krediidiasutusele. SSM määrusega anti Euroopa Keskpangale pädevus osalevas liikmesriigis
asutatavate krediidiasutustele tegevuslubade väljastamise ja tühistamise osas. SSM määrusega loodud
ühtne järelevalvemehhanism hõlmab Euroopa Keskpanka ja osalevate liikmesriikide riiklikke
pädevaid asutusi. SSM määruses on Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste asjaomased
järelevalvekohustused jaotatud SSM määruse kohaldamisalasse kuuluvate üksuste olulisuse alusel.
Selline kohutuste jaotus andis uue aluse konsolideeritud järelevalve vastutuse jaotamiseks.
Lõike 2 muudatused täpsustavad, et Finantsinspektsioon vastutab konsolideeritud järelevalve eest
juhul, kui ta teostab SSM määruse alusel konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse üle otsest
järelevalvet individuaalsel ehk konsolideerimata alusel. Ühtlasi täpsustatakse konsolideeritud
järelevalve eest vastutuse tingimusi, mis tulenevad konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutus(t)e
varade mahu suurusest.
Lõike 21 aluseks on CRD artikkel 111(5), mis määratleb kui järelevalveasutus teostab järelevalvet
individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe krediidiasutuse üle, on konsolideeritud
järelevalvet teostav asutus see pädev asutus, kes teostab järelevalvet individuaalselt
konsolideerimisgrupis ühe või mitme krediidiasutuse üle, kui nende järelevalve alla kuuluvate
krediidiasutuste kogubilansi summa on suurem kui nende krediidiasutuste oma, kelle üle teostab
individuaalselt järelevalvet mis tahes muu pädev asutus.
39
Lõikes 3 täpsustatakse normi sõnastust õigusselguse huvides. Kehtiv sõnastus võib tekitada
tõlgendusraskusi, sest sõnastusest võib jääda mulje, et iga segafinantsvaldusettevõtja üle tuleks
teostada järelevalvet arvestades finantskonglomeraatidele sätestatud erisusi. Uues sõnastuses tuuakse
viiteliselt välja, et kui segafinantsvaldusettevõtja on krediidiasutuse emaettevõtja ja ettevõtjate gruppi
kuuluvad lisaks fondivalitsejale või investeerimisühingule ka kindlustusandja, edasikindlustusandja
või eriotstarbeline varakogum kindlustustegevuse seaduse § 3 lõike 4 tähenduses ja kogu
konsolideerimisgrupi bilansimahust kokku üle 40 protsendi moodustavad eelnimetatud ettevõtjad
ning lisaks on täidetud muud KAS 91. peatüki 1. jaos sätestatud tingimused, siis tuleb järelevalve
korraldamisel järgida finantskonglomeraatide kohta kehtestatud erisusi, millised tuginevad direktiivil
2002/87/EL.
Lõige 31. Finantsinspektsioon peab pidevalt jälgima, kas finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja täidab tegevusele heakskiitmise tingimusi. Sarnane nõue on ka
krediidiasutuste tegevusloa kohta – iga krediidiasutus peab igal oma tegevuse ajahetkel vastama
tegevusloa saamise tingimustele.
Paragrahvi 103 lõike 1 muutmine. Ettekirjutuse tegemise õiguses on täpsustatud viidet BRRD-le,
millele viide on toodud eelnõus ette poole § 8647 lõike 21 punkti 2. tulenevalt BRRD ja CRD seostest
on lõike 1 punktist 1 jäetud välja sõnad „järelevalve teostamisel“, kuna Finantsinspektsioon täidab ka
kriisilahendusorgani ülesandeid ja punktis 1 nimetatud pädevused on seotud ka vastava raamistikuga.
Paragrahvi 104 muutmine. Kehtivast sättest tulenevad alused Finantsinspektsioonile ettekirjutuse
tegemiseks, mille aluseks on krediidiasutusepoolne rikkumine. Seadust on täiendatud ettekirjutuse
tegemise õiguse puhul loetelu avava lauseosaga „muu hulgas“, mis toob selgelt välja, et esitatud
loetelu ei ole lõplik, vaid sõltub järelevalve käigus ilmnevatest vajadustest arvestades seaduses
sätestatud järelevalve volitusi.
Paragrahvi lõiget 1 on täiendatud õigusega nõuda täiendavaid omavahendeid, milleks alus tuleneb
käesoleva eelnõuga lisatud viitest lõike 1 punktis 51 ja §-st 1042. Lisaks on CRD V-ga täiendatud
artiklit 63 (1) järelevalve asutuse õigusega nõuda audiitori asendamist olukorras, kus audiitor ei täida
talle seadusest tulenevat teavituskohustust. Tulenevalt KAS § 95 ning ka CRD IV artiklist 63 on
audiitoril kohustus teavitada järelevalve asutust olukorras, kus talle ilmnevad krediidiasutuse poolsed
rikkumised või tekib kahtlus krediidiasutuse tegevuse jätkusuutlikkuses. Direktiivist tulenev õigus
nõuda audiitori vahetamist on kehtestatud lõike 1 punktina 111. Erisusena punktist 11, mille alusel
saab teha ettepaneku audiitori asendamiseks, on vastava Finantsinspektsiooni nõude aluseks asjaolu,
et audiitor on toime pannud rikkumised, mistõttu audiitori mitte vahetamisel on proportsionaalne
kasutada ka järelevalvele lubatud sunnimeetmeid.
Lõike 1 täiendamine punktiga 161 (õigus nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega
seonduvate, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist) tuleneb CRD V
täpsustatud nõuetest seoses riskide juhtimisega, mis tulenevad tegevuse edasiandmisest
(oursourcing). Turuosalistel on kohustus kajastada vastavaid riske oma protseduurireeglites (§ 82) ja
seega on vajadusel järelevalvel õigus nõuda tegevuse edasi andmisest tulenevate riskide vähendamist
(artikkel 104 (1) punkt f).
40
Lõike 2 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva lõike 2 sisu on sätestatud seaduse uues §-s 1042, mille sisu
on CRD V-ga täpsustatud uues artiklis 104a ja seega esitatakse see eraldi paragrahvis seotud
nõuetena. See muudatus on vajalik, sest täiendavate omavahendite nõudmise tingimused on
muudetud olulised täpsemaks ja piiritletumaks, mistõttu ei olnud mõttekas kõiki seaduse § 104 kõiki
neid täiendavaid lõikeid lisada.
Lõike 4 muutmine on seotud CRD artikli 105 punkti d kustutamisega, millega oli seotud kasutatud
fraas „finantsturu süsteemne likviidsusrisk“.
Seaduse täiendamine §-ga 1042. Uue §-ga 1042 võetakse üle pangandusdirektiivi uus artikkel 104a,
mis näeb ette täiendavate omavahendite nõude.
Lõige 1 on endine käesoleva seaduse § 104 lõige 2, see annab järelevalvele õiguse ettekirjutusega
nõuda täiendavaid omavahendeid. CRD artikkel 104 räägib järelevalvele antavast võimalusest nõuda
täiendavaid omavahendeid (shall have at least the power to require institutions to have additional
own funds …), mida järelevalve oma diskretsiooni piires saab kasutada. CRD artikkel 104a, mis on
üle võetud käesoleva paragrahvi järgmise lõikega, räägib aga teatud juhtudest, kus järelevalvel on
kohustus nõuda täiendavaid omavahendeid (Competent authorities shall impose the additional own
funds requirement referred to in point (a) of Article 104(1) where, …).
Lõikega 2 täpsustatakse, millistel juhtudel on Finantsinspektsioon kohustatud täiendavaid
omavahendeid nõudma. Täiendavaid omavahendeid tuleb nõuda, kui krediidiasutus on avatud
riskidele või riskielementidele, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud esimese taseme
omavahenditega; kui ta ei vasta käesoleva seaduse § 631 või § 82 või CRRi artiklis 393 sätestatud
nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad tagamaks, et
nimetatud nõudeid saab mõistliku aja jooksul täita; kui kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide
või portfellide tarbeks tehtud korrigeerimisi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel
normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma
olulist kahju kandmata; kui krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise regulaarsel hindamisel
ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava
omavahendite taseme; kui krediidiasutus ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate
omavahendite piisavat taset, et täita täiendavate omavahendite suunist; kui on muu olukord, mis
pädeva asutuse arvates põhjustab olulisi järelevalveprobleeme.
Lõige 3 sätestab, et Finantsinspektsioon kohaldab täiendavaid omavahendite nõudeid ainult selleks,
et katta krediidiasutuste riskid, mis tulenevad krediidiasutuse tegevusest, sealhulgas riskid, mis
kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse riskiprofiilile.
Lõige 4 sätestab, et täiendavate omavahendite nõude katab piisavaks peetav kapital kõik riskid või
riskide elemendid, mis on tulenevalt hindamisest tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud
esimese taseme omavahenditega. Ehk kui juba esimese taseme omavahendid katavad piisavalt mingit
riski, siis ei tohiks järelevalve täiendavalt omavahendeid nõuda.
Lõige 5 näeb ette, et ettekirjutuse tegemisel tuleb Finantsinspektsioonil hinnata krediidiasutuse
riskiprofiili arvesse võttes riske, millele krediidiasutus on avatud.
41
Lõige 6 sätestab, mis juhtudel tuleb pangaportfelli ehk kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat
intressiriski lugeda krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel oluliseks. Kui Finantsinspektsioon jõuab
hindamise käigus järeldusele, et krediidiasutus juhib pangaportfelli intressiriski asjakohaselt ja ei ole
intressiriskile ülemäära avatud, siis ei saa seda ka oluliseks pidada.
Lõikes 7 loetletakse aspektid, mida järelevalve peaks vähemalt arvesse võtma. Need on
krediidiasutuse põhiseid riskid või selliste riskide elemendid, esimese taseme omavahendite nõuete
kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud ning konkreetse
krediidiasutuse põhiseid riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt krediidiasutuse poolt
alahinnatakse. Loomulikult võib järelevalve oma hinnangu tegemisel arvestada ka teisi võimalikke
riske, mida ka pole CRRis või direktiivis käsitletud.
Lõige 8 piiritleb omavahendid, mida ei saa täiendava omavahendite nõude täitmiseks kasutada. Need
on nõuded, mis on mõeldud CRRi artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite
nõuete, kombineeritud puhvri nõude, täiendavate omavahendite suunise, kui kõnealune suunis
käsitleb muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse risk täitmiseks.
Lõige 9 piiritleb täiendavate omavahendite summa ehk kui Finantsinspektsioon nõuab täiendavaid
omavahendeid, et käsitleda muid riske kui otsekohalduvalt juba hõlmamata ülemäärase
finantsvõimenduse risk, siis määrab Finantsinspektsioon nõutava täiendavate omavahendite tasemeks
summa, milleks on piisavaks loetava kapitali ning CRRi III ja IV osas ja väärtpaberistamismääruse
2. peatükis sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.
Lõige 10 täpsustab, et kui järelevalve nõuab täiendavaid omavahendeid, et käsitleda piisavalt
hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, siis määrab Finantsinspektsioon nõutava
täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on piisavaks loetava kapitali ning CRRi III ja
VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.
Lõige 11 määratleb, milliste omavahenditega tuleb krediidiasutusel täiendavate omavahendite nõue
täita. Vähemalt 3/4 täiendavate omavahendite nõudest tuleb täita esimese taseme omavahenditega ja
vähemalt 3/4 nendest esimese taseme omavahenditest peavad moodustama esimese taseme
põhiomavahendid.
Lõige 12 sätestab erandi ning annab Finantsinspektsioonile õiguse nõuda, et krediidiasutus täidaks
oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese
taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik ja võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse
konkreetset olukorda.
Lõige 13 kohustab järelevalvet põhjendama täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust
krediidiasutusele piisavas ulatuses kirjalikult, esitades vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6
nimetatud elementide hindamise täieliku ülevaate. Põhjenduses peaks olema ka toodud põhjused,
miks täiendavate omavahendite suunise rakendamist ei peeta enam järelevalve poolt piisavaks.
Seaduse täiendamine §-ga 1043. Uue paragrahviga 1043 võetakse üle pangandusdirektiivi uus
artikkel 104b, mis sätestab järelevalvele pehme ettepaneku andmise instrumendi ehk täiendavate
omavahendite suunise andmise õiguse. Täiendavate omavahendite suunisega saab järelevalve anda
42
teada oma eelistustest kapitali tasemele, mida krediidiasutus võiks hoida lisaks esimese ja teise
taseme nõuetele ja kombineeritud puhvri nõudele, selleks et toime tulla tulevikus toimuda võivate
negatiivsete arengutega või sündmustega. Vaadeldav paragrahv on seotud FIS-i täiendamisega.
Kehtiv FIS ei anna FI juhatusele õigust anda suuniseid ja seetõttu on FIS-i täiendatud uue §-ga
551.(Vt. ka seletuskirja FIS § 551 kohta.)
Lõige 1 annab lisaks täiendavate omavahendite seadmise õigusele järelevalvele võimaluse hinnata
kapitali taseme piisavust võttes arvesse stressitestide tulemusi ehk annab oma hinnangu sellele, et kui
mingid negatiivsed sündmused leiaksid aset, kas siis panga kapitalitase oleks piisav või mitte.
Järelevalve saab oma hinnanguga määrata kindlaks omavahendite taseme, mida nad peavad
piisavaks. Finantsinspektsioonil on kohustus juhtida oma otsusega tähelepanu krediidiasutuse
täiendavate omavahendite vajadusele edastades täiendavate omavahendite suunise, millega
selgitatakse oma eeldusi.
Lõige 2 täpsustab, mida täiendavate omavahendite suunis käsitlema peaks. Ehk see on summa, mis
on lisaks CRRi III, IV ja VII osades sätestatud nõuetele, täiendava omavahendite nõudele ja
kombineeritud puhvri nõudele.
Lõige 3 piiritleb järelevalve täiendavate omavahendite suunist ning määratleb, et suunis võib hõlmata
täiendavate omavahendite nõuetega käsitletavaid riske ainult niivõrd, kuivõrd see katab neide riske,
mis ei ole nimetatud nõuetega juba hõlmatud.
Lõige 4 sätestab piirangu samade omavahendite kasutamisele teiste nõuete täitmiseks. Täiendavate
omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata CRRi artikli 92 sätestatud
omavahendite nõuete, täiendavate omavahendite nõuete ega kombineeritud puhvri nõude täitmiseks.
Lõige 5 täpsustab ülemäärase finantsvõimenduse riski nõude täitmiseks olevaid omavahendeid.
Täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata selleks, et täita
CRRi artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet, ülemäärase finantsvõimenduse riski
käsitlemiseks pädevate asutuste poolt kehtestatud täiendavat omavahendite nõuet ja
finantsvõimenduse määra puhvri nõuet.
Seaduse täiendamine §-ga 1044. Uue §-ga 1044 sätestatakse nõuded täiendavatest omavahenditest
teavitamisele. Järelevalvel on kohustus teavitada täiendavatest omavahendite seadmisest
kriisilahendusasutust. Eestis Finantsinspektsiooni järelevalvet teostav üksus teavitab
Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksust. Kuid sama kohustus kehtib ka kesksetele
asutustele nagu Euroopa Keskpank juhul kui teatud subjektide osas nad täidavad järelevalve
ülesandeid.
Seaduse täiendamine §-ga 1045, mille aluseks on CRD V artikkel 21a(6). Paragrahviga sätestatakse
haldusmeetmed, mida Finantsinspektsioon võib nõuete rikkumise korral rakendada.
Finantsinspektsioonil on laialdased õigused rakendada haldusmeetmeid finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja suhtes kui ettevõtja ei täida käesolevas seaduses või CRR-s sätestatud
nõudeid. Finantsinspektsioon võib finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes
rakendada samu haldusmeetmeid, s.h. sunniraha, mida kasutatakse krediidiasutuste mõjutamiseks.
Eelnõuga lisatakse haldusmeetmed, mida rakendatakse just finantsvaldusettevõtja või
43
segafinantsvaldusettevõtja suhte, ehk need on täiendavad meetmed lisaks KAS §-dele 104 ja 1041 .
Meetmed arvestavad konsolideerimisgrupi tegevuse spetsiifikat ja riske ning meetmed võivad olla
taastava iseloomuga, näiteks konsolideeritud aruandluse ja konsolideeritud alusel järelevalve
taastamisele. Muuhulgas on Finantsinspektsioonil õigus tunnistada kehtetuks nõusoleku andmine.
Samuti võib Finantsinspektsioon nõuda, et konsolideerimisgrupis võtaks finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu mingiks kindlaks määratud
tähtajaks vastutuse käesolevas seaduses ja CRR-s sätestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise
tagamisel.
Paragrahvi 1106 lõike 41 lisamine. CRD V muudatusega soovitakse muu hulgas ühtlustada
ametiasutuste koordineerimismehhanismi, et tagada selge vastutusvaldkondade jaotus, lihtsustada
makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikavahendite aktiveerimist ja laiendada makrotasandi
usaldatavusnõuete töövahendeid, et tagada, et ametiasutustel oleks võimalik tegeleda süsteemsete
riskidega õigel ajal ja tõhusalt. Sellest tulenevalt on artikli 125 (1) täpsustamisega välja toodud, et
asutus, kes teostab konsolideeritud järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub
emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, muu kui kooskõlas direktiivi 2002/87/EÜ
artikliga 10 kindlaks määratud koordinaator (finantskonglomeraadi koordinaator), teeb koostööd
koordinaatoriga CRD ja CRR kohaldamisel konsolideeritud alusel. Tõhusa koostöö hõlbustamiseks
ja sisseseadmiseks näevad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja koordinaator ette kirjaliku
kooskõlastus- ja koostöökorra. Eeltoodu põhjal on eelnõuga täpsustatud, et finantskonglomeraadi
koordinaator ja KAS § 11014 lõikes 1 nimetatud isik, kes teostab järelevalvet konsolideerimisgrupi
üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, sõlmivad järelevalve alaseks
koostööks kirjaliku koostöökorra.
Paragrahvi 111 lõike 1 muutmine. Moratoorium on väga vana õigusinstituut, mille all mõistetakse
eriliste asjaolude tõttu kohustuste täitmise peatamist teatud ajaks. Kehtivas seaduses on moratooriumi
puhul rõhutatud makseraskuste aspekti kui moratooriumi käivitamise alust. Maksejõuetu või
tõenäoliselt maksejõuetuks muutuva krediidiasutuse probleemide ennetamise, leevendamise või
lahendamise meetmeid rakendatakse tulenevalt EL õigusest FELS-i alusel. BRRD II ei piira
liikmesriigi õiguse sätteid, millega antakse järelevalveasutusele õigus peatada krediidiasutuste,
makse- või ülekandekohustused enne, kui on kindlaks tehtud, et krediidiasutus on muutunud
maksejõuetuks või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. Moratooriumit võib rakendada vastavalt
liikmesriigi õigusaktides sätestatud ulatusele, kestusele ja tingimustele. Euroopa Liidu õigusest
tulenevalt võidakse krediidiasutuse suhtes kohaldada tavalist likvideerimis- või
maksejõuetusmenetlust. Kehtiva regulatsiooni grammatilisel tõlgendamisel võib tekkida konkurents
erinevate normide vahel. Lisaks makseraskustele võib panga jätkusuutlikkust mõjutada ka muude
raskuste ilmnemine, mil järelevalvel on vajalik rakendada meetmeid, et selgitada välja probleemide
põhjused, nende sügavus ning otsustada edasiste meetmete kohaldamine. Selleks täpsustatakse
seaduses moratooriumi mõistet ning koosmõjus EL õigusega määratletakse KAS-s sätestatud
moratoorium kui raskustes oleva panga tegevuse osaline või täielik peatamine, et võlausaldajate
kaitseks selgitada välja raskuste põhjused ja otsustada edasiste sammude rakendamine panga suhtes.
Paragrahvi 112 lõike 1 punkti 4 muutmine. Kehtivas seaduse tekstis viidatakse moratooriumi
kehtestamise õigusele olukorras, kus see on vajalik võlausaldajate kaitseks ja mille puhul esinevad
asjaolud, mis mõjutavad panga majandustegevuse jätkuvust. Seoses moratooriumi mõiste muutmisega
§-s 111, mille tulemusena on moratoorium järelevalveline meede, mitte kriisilahenduse instrument,
44
jäetakse § 112 lõike 1 punktist 4 välja viide panga majandusraskustele ning laiendatakse olukorda
igasugustele raskustele, mis võivad mõjutada oluliselt panga tegevuse jätkuvust.
Paragrahvi 113 lõikes 6, § 114 lõike 2 esimeses lauses ja § 115 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna
„makseraskus“ sõnaga „raskus“ vastavas käändes. Muudatuse aluseks on moratooriumi mõiste
muutmine § 111 lõikes 1 mille korral jäetakse sellest välja viide makseraskustele ning moratoorium
on laiemalt järelevalveline meede raskustes panga tegevuse peatamiseks ja probleemide põhjuste
välja selgitamiseks, et tagada panga jätkusuutlikkus.
Paragrahvi 114 lõiget 5 on täiendatud viitega, mille kohaselt erinevalt üldisest arestimise ja
sundtäitmise keelust, mis kehtib moratooriumi ajal, on võimalik siiski teostada kriminaalmenetluse
seadustiku alusel varade arestimist, kuna moratooriumi mõistet on laiendatud ning see võib olla
kohaldatavaks meetmeks ka rahapesuga seotud menetluste korral, mil võib olla vajalik arestimise
kohaldamine.
Paragrahvi 118 lõike 3 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb krediidiasutuse sundlõpetamine
otsustada kohtus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest.
Avalduse esitamise aluseks on asjaolu, et krediidiasutuse tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ning
avalduse esitab kohtule Finantsinspektsioon.
TFS § 38 on sätestatud krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija kohustus
kahe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast: 1) tagada igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma
hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; 2)
esitada Tagatisfondile andmed hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta. Halduri
kohustuste täitmise eelduseks on sundlõpetamise otsustamine. Seega viiakse KAS sätestatud
menetlusaeg kooskõlla TFS muudatustega, mis jõustusid 10.01.2016.
Paragrahvi 131 muutmine. Kehtiv § 131 sätestab nõuete rahuldamise järjekorra erisused pankadele.
Lõike 1 punkti 51 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“ ja täiendatakse sõnaga „madalamale“.
Sisuliselt ei tohiks selle tulemusel midagi muutuda. Esiteks tulekski kohaldada prospekti suhtes
nõudeid vaid selle olemasolul, nagu see on praeguses sõnastuses olemas. Kuid õigusselguse huvides
kirjutatakse nüüd täpselt välja, et dokumentatsioonis või prospektis. Teiseks antud lõike punktide
järjekord peakski olema nõuete rahuldamise järjekord, kuid sõna „madalamale“ lisamisega võetakse
direktiivi mõte selgemini üle ning seega suureneb ka õigusselgus. BRRD kohaselt hõlmab nõuete
rahuldamise järjekorras kasutatav „võlainstrumendi“ mõiste muuhulgas ka laene. Seetõttu
muudetakse sõnastuse täpsustamisega võlainstrumendiga seotud nõudeid ning seda saab emiteerida
ka lepingulise dokumentatsiooni alusel, mille puhul ei ole koostatud väärtpaberite avalikule
pakkumisele omast prospekti, ehk antud instrumenti saab pakkuda ka suunatud pakkumisena või
võlainstrumendiks on ka laenu võtmine. Selgituseks antud nõuetele tuleb toonitada, et
maksejõuetusõiguses paiknevad tavalised tagamata võlainstrumendid ja muud tavalised tagamata
kohustused, mis ei ole võlainstrumendid, maksejõuetusmenetluse rahuldamisjärkudes kõrgemal
eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide klassist. Eelisnõudeõiguseta
kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentidest tulenevad nõuded rahuldatakse enne kui
omavahenditena käsitatavatest instrumentidest ja mis tahes allutatud kohustustest tulenevad nõuded,
mida ei käsitata omavahenditena. Maksejõuetuses nõuete rahuldamise järjekorra mõistes on
45
võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille
alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu.
Lõike 1 punkti 6 täpsustatakse, millised nõuded seal peaksid olema käsitletud ehk kõik
kapitaliinstrumendid ja allutatud kohustused.
Lõike 11 muutmine. Kehtiva lõikega 11 määratletakse, milliseid muude tagamata nõuete hulka
kuuluvaid võlainstrumente ei käsitata tuletisinstrumente sisaldavate võlainstrumentidena. Lõiget
täiendatakse selgitusega, mida mõeldakse nõuete rahuldamise järjekorra paragrahvis
võlainstrumentide all. Nõuete rahuldamise kontekstis on võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki
võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla
olemasolu.
Lõike 2 muutmine tuleneb BRRD artikkel 48 lõikest 7 ja sätestab, et kui nõuet kajastatakse
omavahendite koosseisus ka vaid osaliselt, siis nõuete rahuldamise juures tuleb käsitada seda
kogusummas omavahenditest tuleneva nõudena.
Paragrahv 14115. Emaettevõtjana tegutsevatel finantsvaldusettevõtjatel või emaettevõtjana
tegutsevatel segafinantsvaldusettevõtjatel, kes on asutatud enne 2019. aasta 27. juunit, kohaldub
käesoleva seaduse nõuete kohaldamiseks pikem ülemineku periood tulenevalt direktiivi artiklist
159a. Neil on võimalik esitada Finantsinspektsioonile taotlus heakskiitmiseks kooskõlas §-ga 134 või
taotleda heakskiitmise erisuse kohaldamist vastavalt § 137 hiljemalt 2021. aasta 28. juuniks.
Emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad või emaettevõtjana tegutsevad
segafinantsvaldusettevõtjad, kes on asutatud pärast 27. juunit 2019. on kohustatud taotlema
heakskiitmist või heakskiitmise erisuse kohaldamist 29. detsembriks 2020. FI-l on õigus kohaldada
järelevalvelisi meetmeid ehk §-s 1045 sätestatut nende emaettevõtjana tegutsevate
finantsvaldusettevõtjate või emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate suhtes, kes ei ole
taotlust heakskiitmise või heakskiitmise erisuse kohaldamise kohta esitanud.
Normitehnilises märkuses muudetakse CRD nime. Muudatus tuleneb IFD-ga vastu võetud CRD
muudatustest, millega eristati krediidiasutuste ja investeerimisühingute regulatsioon ja jagati see kahe
direktiivi ja määruse vahel, CRD ja CRR reguleerimisalast jäävad investeerimisühingud välja.
Muudatus seostub KAS § 31 lõike 1 muudatusega, milles samuti on välja jäetud viide
investeerimisühingutele. Mõlemad muudatused jõustuvad IFD ja IFR jõustumise päeval 26.06.2021.
Lisaks täiendatakse normitehnilist märkust viitega käesoleva eelnõu aluseks olevale CRD V-le.
3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses
Paragrahvi 1 muutmine. Tulenevalt Finantsinspektsiooni ülesannete täienemisest on tänaseks
inspektsiooni ülesandeks ka kriisilahendusülesande täitmine. Seega on seaduse tervikliku
tõlgendamise jaoks toodud ka §-s 1 välja, et seaduse eesmärk hõlmab nii finantsjärelevalve kui
finantskriisi lahendamise põhimõtete määratlemist ja Finantsinspektsiooni sellekohase tegevuse
raamistamist. Sätet on muudetud seega viisil, et tuleb selgelt välja, et FIS-ga määratakse kindlaks
riikliku finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise eesmärk ning Finantsinspektsiooni õiguslik
46
seisund, tegevuse alused, sealhulgas rahvusvahelise koostöö korraldus, ning tema rahastamise alused
ja kord.
Paragrahvi 4 muutmine. Kehtiv § 4 määratleb Finantsinspektsiooni statuudi.
Lõikes 2 on välja toodud, et Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja
kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel. Selles sättes on välja toodud kaks tasandit – esmalt FI
tegutsemine riigi nimel ning teiseks FI jagunemine lähtuvalt kahe erineva ülesande täitmisest.
Toomaks selgemalt välja, et täidetavate ülesannete jaoks on Finantsinspektsioonis moodustatud kaks
erinevat üksust: finantsjärelevalve üksus ja finantskriisi lahendamise üksus. Seega täiendatakse
eelnõud sellekohase lauseosaga viitele eraldi üksustele.
Lõikes 3 on sätestatud, et järelevalve on finantsjärelevalve teostamisel sõltumatu. Kuid
Finantsinspektsioon on Eestis ka kriisilahendusasutus. Käesolevaga sätestatakse sõltumatus ka
kriisilahendusülesannete täitmisel.
Paragrahvi 6 lõike 1 täiendamine punktiga 74. Finantssektorit iseloomustab kiire tehnoloogiline
areng, mis vajab teatud osas selle täpsemat käsitlemist. Paragrahvi täienduse kohaselt on
Finantsinspektsiooni ülesandeks muu hulgas oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni
strateegia alusel soodustada finantstehnoloogia arengut, seirata sellega kaasnevaid riske.
Muudatuse eesmärgiks on kohandada Finantsinspektsiooni tegevus laialdase rahvusvahelise
finantsjärelevalve praktikaga, kus erikäsitlus on loodud finantstehnoloogia arendamiseks. Valdavalt
väljendub selline praktika eraldi lähenemises või keskkonna loomises, kus järelevalve keskendunult
käsitleb selliseid finantsturule sisenejaid või vastavusteenust pakkuvaid ettevõtjaid, kelle tegevuses,
finantsteenuse osutamises või ka vastavuse saavutamisel esineb uudne tehnoloogiline asjaolu (ingl k
„sandbox“ jmt lahendid). Erilähenemise põhjendab uute, seni tundmatute lahendite juurutamine
finantsturul, mis vajavad finantsteenuse klientide kaitse eesmärgil võrreldes sissejuurdunud turu- ja
järelevalve praktikatega täiendavat ja eraldi hindamist. Ettepanekuga loodaks sellisele tegevusele,
seejuures erikäsitlusele ja -lähenemisele, asjakohane õiguslik alus. Eraldi fookuse toomine
finantstehnoloogia arengu jälgimiseks ja soodustamine lähtub ideest, et Finantsinspektsioon kui
finantssektori stabiilsuse tagamise eest vastutav institutsioon ei saa reageerida ega efektiivselt
tegutseda turuarengutega hästi kursis olemata. See nõuab täiendava tähelepanu pööramist
finantstehnoloogia ettevõtjatele ning oma pädevuse piires ühiskonnale kasulike ning mõistlikult
juhitud riskidega lahenduste soodustamist. Viide Finantsinspektsiooni kehtivale strateegiale
võimaldab paindlikult keskenduda ajas enim tähelepanu vajavatele suundumustele, täpsustada
paindlikult tegevuse fookust jmt.
Paragrahvi 7 lõike 2 täiendamine punktidega 51 ja 52 ning § 18 lõike 3 punkti 9 kehtetuks
tunnistamine. Muudatuse kohaselt täiendatakse FI nõukogu pädevust järgmiste otsustuskohtadega:
juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseaudiitori ja temaga töölepingu sõlmimise või selle lõpetamise
kinnitamine ning juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseauditi tegemise korra kinnitamine.
Kehtiva FIS § 18 lõike 3 punkti 9 kohaselt kinnitab FI juhatuse siseauditi tegemise korra. Täpsemat
siseauditi toimimist seadus ei kirjelda. Muudatusega on seatud eesmärgiks tagada siseauditi õiguslik
sõltumatus. Eelnõu kohaselt jääb siseaudiitori lõplik kinnitamine nõukogule, kogu protseduur seoses
siseaudiitori valikuga jääb juhatuse korraldada. Siseauditi tegemise kord, millega reguleeritakse
47
detailselt siseauditi tegemine ja sellega seonduvad küsimused (mh raportite esitamine, kinnitamine,
tööplaanid) on nõukogu kujundada ja paindliku sisekorraga.
Tulemusena tagatakse FI siseaudiitori funktsiooni selgus ja selle allutamine FI nõukogule viisil, et
nõukogu kinnitab siseaudiitori tööle võtmise ja vabastamise ning sisekorra, mille alusel ja kuidas
siseauditeid tehakse. Selliselt on olustik paremas kooskõlas Rahvusvaheliste siseauditeerimise
kutsetegevuse standarditega
[https://www.siseaudit.ee/sites/default/files/failid/iia_standardid_01.01.2017.pdf] (standardiga
1100), mille kohaselt “siseauditi juht peab alluma vahetult sellisele tasandile organisatsioonis, mis
võimaldab siseauditi funktsioonil oma kohustusi täita. Siseauditi juht peab vähemalt kord aastas
kinnitama kõrgemale juhtorganile siseauditi funktsiooni organisatsioonilist sõltumatust.”
Eelnõus FI organisatsiooniliste küsimuste käsitamine on seotud BRRDII-st tuleneva FI järelevalve ja
kriisilahendusüksuse koostöö, vastutuste ja korralduste jaotuse üle vaatamisega ning täpsustamisega
FIS-s. Eelnõus on selgemalt välja toodud FI üksusteks jagunemine ja nende tegevuste
koordineerimine, organisatsiooni keerukuse tõusust tulenevalt on vajalik täpsustada ka FI siseseid
kontrollifunktsioone ning FI tegevusest tulenevat vastutust (FIS § 58).
Paragrahvi 462 lõike 1 muutmine. Kehtiva lõike 1 kohaselt tuleb Finantsinspektsioonil teavitada nii
Euroopa Komisjoni kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Panganduskomiteed
kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest. CRD V muudetakse
vastava sätte aluseks olevat artiklit 47 ning selle uuesti sõnastatud lõike 2 kohaselt on
Finantsinspektsiooni teavituskohustus laiem – see hõlmab täiendavalt ka filiaali koguvarade ja
kohustuste suurust ning teavet konsolideerimisgrupist, kuhu filiaal kuulub. Sellesisulsed muudatused
on esitatud lõike 1 ümber sõnastamisel.
Paragrahvi 471 täiendamine lõikega 46. Finantsinspektsiooni koostöö kohustuste aluseks on
muuhulgas CRD-st tulenevad nõuded. Seoses kolmandate riikide peakorteriga panga Eesti filiaali
kohta täiendava teabevahetuse nõuetega, mis tulenevad CRD V artiklist 47, täiendatakse sama
artikliga ka koostöökohustust selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusega. Koostöö eesmärgiks
on tagada, et kolmanda riigi Euroopa Liidus asuvad üksused täidaksid pangandusregulatsioonist
tulenevaid nõudeid.
Paragrahvi 471 täiendamine lõikega 10. Paragrahvi täiendamine on seotud krediidiasutuste seaduse
täiendamisega uute sätetega seoses sellega, et finantsvaldusettevõtjatele ja
segafinantsvaldusettevõtjale kehtestatakse täiendavad nõuded tegevuse alustamisel
Finantsinspektsioonilt heakskiitmise või heaks kiitmise nõude erisuse kohaldamise kohta.
Täiendustega antakse Finantsinspektsioonile täiendavad volitused seoses finantsvaldusettevõtjate ja
segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud järelevalvega. Finantsvaldusettevõtjad ja
segafinantsvaldusettevõtjad on valdavalt mitmetes erinevates liikmesriikides tegutsevad ettevõtjad ja
seetõttu täiendatakse FIS-i vastavate järelevalveasutuste koostööd käsitlevate sätetega. Kui
Finantsinspektsioon ei ole finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle konsolideeritud
järelvalvet teostav asutus, siis sõlmib ta teises liikmesriigis järelevalvet teostava asutusega
koostöökokkuleppe, mille alusel järelevalveasutused konsulteerivad teineteisega täies ulatuses
heakskiitmise või heaks kiitmise nõude erisuse kohta ühise otsuste tegemiseks või
järelevalvemeetmete võtmiseks. Sätte aluseks on direktiivi artikkel 21a lõige 8. Kui
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamisliikmesriigis ei ole konsolideeritud
48
järelevalvet teostav asutus ühtlasi pädev asutus, siis tuleb heakskiit anda nende kahe asutuse ühise
otsusega. Samuti peaks Euroopa Keskpank nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 kohase
krediidiasutuste emaettevõtjate konsolideeritud järelevalve tegemise ülesande raames täitma oma
ülesandeid seoses finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise ja järelevalvega.
Paragrahvi 473 lõigete 1–5, 7 ja 10 muutmine.
Muudatuste aluseks on CRD V artikkel 113(1) punkt c, millega täpsustatakse viiteid järelevalveliste
meetmete alasest koostööst seoses ühisotsuste tegemisega. Muudatuse kohaselt on lisatud seadusesse
ka viited KAS alusel tehtavatele täiendavatele nõuetele ja suunistele (lõiked 1, 2, 7 ja 10). Lõikes 3
asendatakse inglisekeelse termini „report“ vastena sõna „ülevaade“ täpsema eestikeelse viitega
„aruanne“. Lõigete 4 ja 5 muudatuste aluseks on CRD V artikkel 113(2).
Paragrahvi 475 täiendamine lõigetega 11 ja 41.
Muudatuste aluseks on CRD V-ga lisatud artikkel 116(1a) ja lõike 6 teine lõik. Selle kohaselt
hõlbustamaks CRD artikli 112 lõikes 1, artikli 114 lõikes 1 ja artikli 115 lõikes 1 osutatud ülesannete
täitmist, moodustab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus järelevalvekolleegiumid ka juhul, kui
kõigi ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste või investeerimisühingute, ELis
emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutsevate
segafinantsvaldusettevõtjate piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad kolmandas riigis,
tingimusel et nende kolmandate riikide järelevalveasutuste suhtes kohaldatakse samasuguseid
konfidentsiaalsusnõudeid, nagu on sätestatud CRD 1. peatüki II jaos ning, kui see on asjakohane,
direktiivi 2014/65/EL artiklites 76 ja 81. Ning selle liikmesriigi pädev asutus, kus on asutatud
kooskõlas artikliga 21a heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, võib
osaleda asjaomase järelevalvekolleegiumi tegevuses.
Paragrahvi 478 lõike 5 täiendamine. Käesolev paragrahv sätestab koostöö finantskonglomeraadi
üle täiendava järelevalve teostamisel ja teabe vahetamisel. Kui Inspektsioon teostab järelevalvet
finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse, s.h. segafinantsvaldusettevõtja üle, kuid ei ole
finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe
reguleeritud üksuse kohta või juhul kui Inspektsioon teeb segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise
või heaks kiitmise nõude erisuse kohta otsuse või järelevalvemeetmete kohta kooskõlas
krediidiasutuste seadusega, peab Finantsinspektsioon saama otsuste või ühiste otsuste tegemiseks
koordinaatori nõusoleku. Kui segafinantsvaldusettevõtja kuulub finantskonglomeraati, reguleeritakse
tema tegevust ja järelevalvet KAS 91. peatükk sätete alusel, millised tuginevad direktiivil
2002/87/EL. Vaadeldav täiendus tugineb CRD art 21 a lõikel 9.
Paragrahvi 48 muutmine. Muudatustega asendatakse sõna „riigiasutustelt“ sõnadega „täidesaatva
riigivõimu asutustelt“. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 38 on valitsusasutused ja
valitsusasutuste hallatavad riigiasutused koos täidesaatva riigivõimu asutused. Ehk selliselt
sõnastades on mõiste kõige laiem ja paindlikum. Lisaks täpsustatakse lõikes 2 FI poolt teabe andmist,
mida piiritlevad omakorda CRD-st tulenevad konfidentsiaalsuskohustused.
Paragrahvi 53 lõike 3 punkti 3 muutmine. Finantsinspektsioonil on tulenevalt mh CRD artiklist
143 kohustus avaldada teavet oma tegevuse kohta. Teabe avaldamise eesmärgiks on esitada sellises
mahus võrreldavat teavet, mis võimaldab turuosalistel võrrelda eri liikmesriikide järelevalve asutuste
vastuvõetud ja rakendatavaid meetmeid. Teave tuleb avaldada elektroonselt ehk veebis. Avaldatava
49
teabe hulka kuulub artikli 143 kohaselt: 1) järelevalve asutuse poolt vastu võetud õigus- ja
haldusnormide tekstid ja üldised suunised, mis puudutavad usaldatavusnõuete valdkonda, 2) EL
õiguseset tulenevate kaalutlusõiguste rakendusviisid; 3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida
finantsjärelevalve asutus kohaldab järelevalvemeetmete puhul; 4) usaldatavusnõuete raamistiku
rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas järelevalvemeetmete
ning määratud halduskaristuste arv ja laad. CRD muudatusega on punkti c täiendatud viitega, t lisaks
järelevalvemeetmete kohta teabe andmisele tuleb välja tuua ka kriteeriumid, mille alusel järelevalve
rakendab proportsionaalsuse kriteeriumit. Eestis on vastav avalikustamise kohustus kajastatud FIS §
53 lõikes 3 ning eeltoodust lähtuvalt on täiendatud FIS sellekohase viitega.
Lõike 3 täiendamine punktiga 7 põhineb osaliselt CRD artikli 97 (4) täiendusel, mille kohaselt
järelevalve asutuse poolt jälgimisel ja hindamisel (KAS § 96 lg 5) kohaldavad asutused
proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas artikli 143 lõike 1 punkti c kohaselt avaldatud
kriteeriumidega. Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine tuleneb KAS §-st 63 (1). Artikkel 97
käsitab laiemalt järelevalvelist jälgimist ja hindamist: selle ulatust, sisu ja järelevalve tegevuse kohta
teabe andmist. FIS § 53 sätestab FI veebilehel teabe avalikustamise üldised nõuded. Järelevalvelisest
tegevusest teabe edastamine, sh karistustest teavitamine, kuulub samuti üldisemalt avaldatava info
alla. Kehtiv säte annab eksitavalt ammendava loetelu andmetest, mida FI on kohustatud avalikustama
seaduse alusel. Õigusselguse ja ühtse tõlgendamise huvides tuleb lõiget 3 täiendada viitega FIS § 2
lõikes 1 toodud finantsvaldkonna eriseadustele. Paljudes finantsvaldkonna seadustes on pandud FI-
le kohustus veebilehel teavet või erinevaid andmeid avalikustada, näiteks KAS § 103 lõiked 4–6,
RahaPTS § 67 lõiked 4 ja 5. Muudatusega tagatakse seega järelevalvele ühtne alus kogu vajalik teave
avalikustada.
Paragrahvi 54 lõike 2 täiendamine teise ja kolmanda lausega.
Konfidentsiaalse teabe mõiste ja kolmandatele isikutele edastamise tingimused sätestab FIS § 54, mis
on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste standardite ja EL õiguse sätetega. Informatsiooni
asümmeetria problemaatika tõttu on finantsjärelevalveline teave konfidentsiaalne. Selline nõue on
oma olemuselt finantsturu sujuva toimimise meede, sest fininantsjärelevalvet puudutav teave on nn
turutundlik teave. Selle avalikuks saamine kasvõi vähesel määral mõjutab või võib mõjutada
finantsasutuste varade väärtust. s.h. mõjutada tervel turul finantsinstrumentide hinda, kaasa tuua
„pangajooksu“ jne. Seda ka juhul, kui nn turutundlik teave on avalikkusele teatavaks saanud mitmed
aastad pärast mingeid sündmusi.
Kehtiva normi kohaselt finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt
või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus
koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid
iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed. Seadus ei piiritle teabe hoidmise tähtaega.
Piiratud juurdepääsuga teabe üldnormiks on AvTS § 34 ja sellest järelduvalt 35 lg 1 p 2 (annab edasise
juhise asutusele piiratud juurdepääsuga teabega toimetamiseks), millest viimasele omakorda on
erinormiks FIS § 54, mis määratleb konfidentsiaalse teabe koosseisu ning selle avaldamise alused,
kuid täpsustamata tähtaegu. Selle tulemusena võib tekkida küsimus, kas piirangu tähtajale tuleks
kohaldada üldnormi AvTS § 40. Vastava hinnangu andmisel tuleb finantsjärelevalve andmete
salastatuse puhul arvestada ka finantsvaldkonna eriseadustes sedastatud kandvat põhimõtet
finantsvaldkonna andmete tähtajatust konfidentsiaalsusest (KAS § 88 pangasaladuse ja KindlTS §
50
2201 kindlustusandmete salastatus). Seega tuleneb finantssektori jaoks FIS § 54 lõikest 2 andmete
tähtajatu konfidentsiaalsus. Finantsvaldkonna menetlused on ajamahukad ning vajadus täiendavateks
toiminguteks võib ilmneda mitmete aastate järel, lisaks võib olla finantssektori usaldusväärsuse ja
stabiilsuse, turu moonutuste või manipulatsioonide vältimise seisukohalt oluline kaitsta teatud
järelevalve menetluste käigus saadud teavet pikemalt kui kümme aastat.
Finantsjärelevalve käigus kogutud andmete konfidentsiaalsuse nõue tuleneb täiendavalt ka mitmest
EL aktist – direktiividest 2013/36 (art 53) ja 2014/65 (art 76) ning määrustest 1024/2013 (art 27) ja
1093/2010 (art 35 ja 70). EL õiguse kohaselt ei ole kehtestatud teabe saladuses hoidmise tähtaega.
Euroopa Kohtu tõlgenduste kohaselt sõltub teabe salastatuse tähtaeg eelkõige teabe sisust, teabe
saladuses hoidmise tähtaeg võib olla sõltuvuses ka järelevalve kaalutlusotsusest. Näitena Euroopa
Kohus on oma lahendis C-15/16 p 57 asunud seisukohale, et pädevate asutuste valduses olevat teavet,
mis võis olla ärisaladus, kuid on vähemalt viis aastat vana, peetakse põhimõtteliselt aja möödumise
tõttu vananenuks ja seepärast enam mitte salajaseks, välja arvatud juhul, kui sellele tuginev isik
tõendab erandkorras, et vaatamata teabe vanusele on see endiselt oluline tema või mõne kolmanda
isiku ärialase seisundi jaoks. Need kaalutlused ei kehti nende asutuste valduses oleva teabe kohta,
mille konfidentsiaalsust võib põhjendada muude põhjustega kui nende tähtsus asjaomaste äriühingute
ärialase seisundi jaoks.
Eeltoodu alusel on järelevalve käigus kogutud andmete salastatuse küsimus sõltuv andmete
koosseisust ning nende tähtsusest finantssektori toimimisele. Seega arvestades
konfidentsiaalsuskohustuse eesmärke ning FIS ja KAS, KindlTS erinevate sätete koosmõju, kehtib
põhimõte, et finantsjärelevalve konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult, mis selguse tagamiseks
vajab täpsustamist seaduse tasandil. Seda toetab ka FIS § 34 lõige 1, mis ei kehtesta asutusele saladuse
hoidmise tähtaega, kuid sätestab andmete iseloomust tuleneva vajaduse tagada saladuses hoidmine
ka isikute tasandil, ehk et konfidentsiaalsuskohustus laieneb tähtajatult nii Inspektsiooni töötajale, kui
Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitorile, eksperdile ja muule isikule.
Tagamaks selgus finantsjärelevalve käigus kogutud andmete saladuses hoidmise kohustuse tähtaja
osas on eelnõus välja toodud, et lõike 2 esimeses lauses nimetatud konfidentsiaalset teavet säilitatakse
tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitamise, kui see ei ole enam vajalik Inspektsiooni
eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta möödumisel teabe saamisest.
Paragrahvi 54 täiendamine lõigetega 44–46. Lisatava lõike 44 aluseks on CRD V uus artikkel 58a,
milles reguleeritakse teabevahetust rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selle kohaselt olenemata
järelevalveasutuse ametisaladuse hoidmise ja konfidentsiaalsuse nõuetest võivad asutused uues
artiklis sätestatud tingimuste täitmise korral edastada teatavat teavet järgmistele üksustele või jagada
nendega järgmist teavet: a) Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank finantssektori
hindamisprogrammi tarbeks läbi viidavate hindamiste jaoks; b) Rahvusvaheliste Arvelduste Pank
kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks; c) finantsstabiilsuse nõukogu (the Financial Stability Board) tema
järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Kuid konfidentsiaalset teavet võib jagada üksnes asjaomase
organisatsiooni sõnaselge taotluse alusel, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:
a) taotlus on nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse taotleva organisatsiooni poolt kooskõlas
tema põhikirjajärgsete volitustega täidetavaid konkreetseid ülesandeid;
b) taotlus on taotletava teabe olemuse, ulatuse ja vormingu ning selle avaldamise või edastamise
vahendite osas piisavalt täpne;
51
c) taotletav teave on rangelt vajalik taotleva organisatsiooni konkreetsete ülesannete täitmiseks ja
seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgsete ülesannete jaoks;
d) teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande
täitmisega;
e) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on
vähemalt võrdväärsed järelevalveasutusele CRD V-s kehtestatud nõuetega.
Täiendavalt on direktiiviga ette nähtud nõuded jagatava teabe vormile. Taotluse saanud asutus võib
esitada taotlejale üksnes koondteavet või anonüümseks muudetud teavet ja nad võivad muud teavet
jagada üksnes pädeva asutuse tööruumides. Lisaks on direktiivis rõhutatud, et ulatuses, milles teabe
avaldamine hõlmab isikuandmete töötlemist, peab andmete igasugune töötlemine taotleva
organisatsiooni poolt olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679
sätestatud nõuetega.
Lõiked 45 ja 46. Konfidentsiaalse teabe mõiste ja kolmandatele isikutele edastamise tingimused
sätestab FIS § 54, mis on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste standardite ja EL õiguse sätetega.
Informatsiooni asümmeetria problemaatika tõttu on finantsjärelevalveline teave konfidentsiaalne.
Selline nõue on oma olemuselt finantsturu sujuva toimimise meede, sest fininantsjärelevalvet
puudutav teave on nn turutundlik teave. Selle avalikuks saamine kasvõi vähesel määral mõjutab
finantsasutuste varade väärtust. Sealhulgas mõjutada tervel turul finantsinstrumentide hinda, kaasa
tuua „pangajooksu“ jne.
Tulenevalt CRD IV art 59 lg 2 ja AMLD V (ülevõtmise kohustus jaan 2020) art 57b art võivad
liikmesriigid otsustada, et Kontrollikodadele s.t. Eesti mõistes Riigikontrollile võib avaldada
järelevalvelist konfidentsiaalset teavet kui on täidetud teabe edastamise tingimused:
- siseriiklikus õiguses peab olema sätestatud kontrollikoja pädevus uurida finantsjärelevalve
asutuste tegevust, kes vastutavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest ja
teave on rangelt vajalik eeltoodud volituse täitmiseks.
- riigikontrolli teenistujate suhtes kohaldatakse vähemalt võrdväärset regulatsiooni nagu on
kehtestatud konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes.
- isikud, kellele on seoses ametiülesannetega konfidentsiaalset teavet saanud, võivad saadud
andmeid avaldada ainult kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi ja
finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada.
Samuti tuleb sellise raamistiku loomisel arvestada ka asjaoluga, et pangandussektoris on oluliste
pankadena kolm Eesti krediidiasutust otsese Euroopa Keskpanga järelevalve all. Arvestades Euroopa
Liidu Nõukogu 15.10.2013 määruse nr 1024/2013 artikliga 20 (7) ja võttes arvesse Euroopa
Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga Põhikirja protokolli nr 4 artiklit 27 (2) on Euroopa
Kontrollikoja pädevus Euroopa Keskpanga osas teostada kontrolli vaid „juhtimise efektiivsuse
kontrollimiseks“.
Seega kolme Eesti krediidiasutuse osas on mandaat Euroopa Kontrollikojal kontrollida nende
pankade järelevalvajat (Euroopa Keskpanka) vaid „juhtimise efektiivsuse“ osas. Samalaadne
mandaat on mõistlik seada ka siseriiklikult, andes Riigikontrollile mandaadi kontrollida mitte olulisi
panku puudutavas Finantsinspektsiooni „juhtimise efektiivsust“. Oluliste pankade osas teostatakse
samalaadset kontrolli juba Euroopa Kontrollikoja poolt Euroopa Keskpanga kaudu. EKP ja riikide
52
keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud ja nõukogu poolt heakskiidetud
sõltumatud organisatsioonivälised audiitorid. Audiitoritel on täisvolitused kõikide EKP ja riikide
keskpankade raamatupidamisdokumentide ja kontode kontrollimiseks ning nende tehingute kohta
täieliku informatsiooni saamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätteid kohaldatakse
ainult EKP juhtimise efektiivsuse kontrollimiseks.
Kui teave pärineb teisest liikmesriigist või on Euroopa Keskpangalt saadud või tema oma, avaldatakse
see teave Riigikontrollile üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja
üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on.
Seaduse täiendamine §-ga 551. Finantsjärelevalve asutusel peab olema õigus anda krediidiasutuste
omavahendite alaseid suuniseid. Suunis on konkreetsele adressaadile suunatud pädeva asutuse
juhendava sisuga tahteavaldus (millele viitab CRD V artikli 104b lõike 2 sõnastus).
Finantsinspektsiooni suunis ei ole samastatav FIS §-s 57 sätestatud FI juhenditega. FIS § 57 lõige 1
sätestab, et Inspektsioonil on õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori
tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks. FI
juhendid on suunatud FI mõnele järelevalve subjektide ringile (näiteks krediidiasutused või
makseasutused), selgitamaks kehtivate õigusaktide sisu/kergendamaks õigusnormide tõlgendamist ja
järgimist üldiselt. FI juhendi adressaadid ei ole individualiseeritud üksiku konkreetse
järelevalvesubjekti kui adressaadi andmetega.
EL õiguse mõte on anda pädevale asutusele õigus teha kirjalikke tahteavaldusi tulevikuprognoosi
alusel, et osundada teatavatele võimalikele ohtudele tulevikus (CRD V põhjenduspunkti 16 sõnastus:
tulevikku arvestavate stressistsenaariumitega toimetulekuks eeldavad.) Suunis koostatakse teatava
stsenaariumi alusel koostatud hüpoteetilise olukorra puhuks. Suunises kajastatakse eesmärki
omavahendite taseme kohta s.o. kajastatakse järelevalvealaseid ootusi teatavate hüpoteetiliste
situatsioonide puhuks ja need ei väljenda konkreetset korrarikkumist ega konkreetset ohtu (KoRS
tähenduses). Suunise andmisel arvestatakse, et teatud stsenaariumi korral võivad tekkida abstraktsed
ohud (CRD V artikkel 104b(4) sõnastus: nõuetega käsitletavaid riske ainult niivõrd, kuivõrd see
hõlmab nende riskide aspekte, mis ei ole kõnealuste nõuetega juba hõlmatud). Suunises pädev
järelevalveasutus kirjeldab oma lähenemist sellise olukorra ennetamiseks. Seega on suunis kindlasti
preventiivse (ohtude ennetamise) suunitlusega tahteavaldus. Kui suunisega seatud eesmärgini ei
jõuta, ei peaks see põhjustama CRD-ga sätestatud väljamaksete piiranguid. Suunisega antakse n.o.
„pehme soovitus“ krediidiasutuse tegevusega kaasnevate abstraktsete riskide katmiseks ning sellega
ei saa rikkuda suunise adressaadi õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole suunised kohtulikult
vaidlustatavad. Suunise mittearvestamise korral ei tee Finantsinspektsioon hoiatust kui täiendavat
teabetoimingut. Kuna suunises tuuakse ära kapitali sihttase, mis kajastab järelevalvealaseid ootusi, ei
tohiks suuniste suhtes kohaldada kohustuslikku avalikustamist ega avalikustamise keelamist pädevate
asutuste nõudmisel CRR-i või CRD alusel.
Paragrahvi 58 muutmine. FIS kohaselt on FI ülesanneteks finantsjärelevalve teostamine ja
kriisilahendusülesannete täitmine. Kehtiv § 58 lõike 1 sõnastus reguleerib FI vastutust vaid
finantsjärelevalve teostamisel tekitatud kahju eest, mistõttu on vajadus parandada tekkinud seaduse
lünk ja lisada ka lõikesse 1 viide kriisilahendusülesannete täitmisele. Muudatus on seotud ka eelnõus
FIS § 4 lõike 2 täpsustamisega.
53
FI-l kui avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusel puudub iseseisev õigusvõime ehk võime omada
tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. FI autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on aga tema
organitele antud seaduses sätestatud juhul õigus esindada Eesti Panka ja tekitada eraõiguslikes
suhetes Eesti Pangale kohustusi. Kehtiva § 58 lõike 2 kohaselt hüvitab FI eelarvevahendite
puudumise korral eraõigusliku kahju Eesti Pank. Kehtivat lõiget 2 tuleb mõista selliselt, et
finantsjärelevalve teostamisega mitteseotud kahju eest vastutab eraõiguse sätete kohaselt alati Eesti
Pank, kuid Eesti Pank maksab vastava hüvitise esmajärjekorras Finantsinspektsiooni eelarveliste
vahendite arvel. Seadus kasutab küll mõistet „eelarvevahendite ebapiisavus“, kuid ei sätesta selle
olemust. Seetõttu võidakse sätet tõlgendada selliselt, et kahju jääbki Eesti Panga kanda. Selline
lähenemine ei ole aga kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ning keskpanga sõltumatuse
põhimõttega. Finantsinspektsiooni tekitatud kahju ei saa jääda piiramata ulatuses ja ilma
tagasinõudeõiguseta Eesti Panga kanda. EKP lähenemisaruande õigusosa (EKP lähenemisaruanne
2004, lk 29) toob eraldi lõiguna välja järelevalveasutuste varalise vastutuse. Lähenemisaruandes
märgitakse, et enamikus liikmesriikides tegutseb finantsjärelevalveasutus liikmesriigi keskpanga
juures ning see ei ole probleem, kui järelevalveasutuse kohta kehtib keskpanga sõltumatu
otsustusõigus. Kui õigusnormides aga sätestatakse, et järelevalveasutused teevad otsuseid eraldi, siis
tuleb tagada, et nende vastuvõetud otsused ei ohusta liikmesriigi keskpanga kui terviku vahendeid.
Sellistel juhtudel tuleks liikmesriigi õigusaktidega kindlustada liikmesriigi keskpanga lõplik kontroll
järelevalveasutuste otsuste üle, mis võivad mõjutada keskpanga sõltumatust, eriti finantssõltumatust.
Hetkel teeb Finantsinspektsioon oma otsuseid keskpangast sõltumatult ning keskpangal puudub
kontroll FI otsuste üle. Seega on eelnõuga muudetud lõiget 2, tagamaks, et FI otsused ei ohustaks
keskpanga vahendeid ning FI tagastab Eesti Panga hüvitatud summad Eesti Pangale kahju
hüvitamisele järgneva kahe eelarveaasta eelarve vahenditest.
Normitehnilises märkuses muudetakse CRD nime. Muudatus tuleneb IFD-ga vastu võetud CRD
muudatustest, millega eristati krediidiasutuste ja investeerimisühingute regulatsioon ja jagati see kahe
direktiivi ja määruse vahel, CRD ja CRR reguleerimisalast jäävad investeerimisühingud välja.
Muudatus seostub KAS § 31 lõike 1 muudatusega, milles samuti on välja jäetud viide
investeerimisühingutele. Mõlemad muudatused jõustuvad IFD ja IFR jõustumise päeval 26.06.2021.
Lisaks viidatakse normitehnilise märkuse täiendamisel käesoleva eelnõu aluseks olevatele
direktiividele CRD V ja BRRD II.
3.3. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses
Paragrahvi 9 muutmine. Kehtivas § 9 sätestatakse seaduses määratlemata terminid, mida
kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses. Seni § 9 kehtinud
tekst muutub lõikeks 1. Seadust täiendatakse uute BRRD artikli 2 muudatustest tulenevate
mõistetega.
Lõike 2 lisamine. Seadust täiendatakse selgitustega uuele terminiga „kriisilahendussubjekt“.
Kriisilahendussubjektiks on Euroopa Liidus asutatud juriidiline isik, kelle suhtes Finantsinspektsioon
või muu ELi kriisilahendusasutus kohaldab kriisilahendusmeetmeid.
Lõike 3 ja 4 lisamine. Seadust täiendatakse selgitustega uuele terminiga „kriisilahenduse
konsolideerimisgrupp“. Kriisilahenduse konsolideerimisgrupiks on sisuliselt kriisilahendussubjekt
54
koos oma tütarettevõtjatega, kelle suhtes kriisilahendusmeetmeid kohaldatakse. Tuleb juhtida
tähelepanu, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp ei pruugi langeda kokku järelevalvelise
konsolideerimisgrupiga. Lõige 4 täpsustab, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupina ei käsitata
keskasutusega (inglise keeles „central body“,) püsivalt seotud krediidiasutust ja keskasutust ennast
ning nende vastavat tütarettevõtjat, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest või keskasutus on
kriisilahendussubjekt. Nendest lõigetes kasutatakse uut mõistet „keskasutus“. Mõiste „keskasutus“
tuleneb otsekohalduvast CRRist, kuigi ka seal ei ole seda otseselt defineeritud. Sisuliselt on tegemist
sellise koostöövõrgustikuga ning keskasutus on praktikas selle koostöövõrgustiku ühendusasutus.
Kuigi juriidiliselt sellist kehandit olemas ei ole. Siis usaldatavusnormatiivide kontekstis on seda
mõnel juhul võimalik käsitleda emaettevõtjana. Eestis selliseid keskasutusi hetkel pole. Teoreetiliselt
oleks võimalik aga, et mitmed hoiu-laenuühistud näiteks moodustaksid ühiselt ühistupanga, siis oleks
põhimõtteliselt seda võimalik käsitleda keskasutusena.
Lõike 5 lisamine. Seadust täiendatakse mõiste tütarettevõtja täpsustustega. Tütarettevõtja on
defineeritud CRRi artikli 4 lõike 1 punktis 16, kuid antud sättega täpsustame, mis nõuete
kohaldamisel tuleks tütarettevõtjat selliselt määratleda. Tütarettevõtja määratletakse seaduse §des 13,
17–21, 30, 34, 35, 70–77, 84, 85 sätestatud nõuete kohaldamiseks, mis on BRRDs vastavalt artiklid
7, 12, 17, 18, 45–45m, 59–62, 91 ja 92. Kui on tegemist aga keskasutuse ja tema tütarettevõtjaga, siis
tuleb arvestada ka käesoleva seaduse §-s 18 lõikes 22 sätestatud nõuet konsolideerimisgrupile.
Paragrahvi 11 muutmine. Kehtivas §-s 11 on esitatud nõuded finantsseisundi taastamise kavale.
Uue lõike 21 lisamisega täpsustatakse BRRD artiklis 5 lõike 1 ja 2 sätestatud nõuet, et finantsseisundi
taastamise kava peaks olema koostatud, hallatud ja ajakohastatud ning, et kava peab olema praktiliselt
teostatav ja tagama krediidiasutuse jätkusuutliku toimimise.
Paragrahvi 17 muutmine. Kehtivas §-s 17 sätestatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste
minimaalse taseme nõue. Praegu mõõdetakse krediidiasutuse- omavahendite ja kõlblike kohustuste
miinimumnõuet protsendina krediidiasutuse- või investeerimisühingu kogukohustustest. Suurim
muudatus ongi see, et muudetud BRRD artikliga 45 viiakse omavahendite ja kõlblike kohustuste
miinimumnõude mõõtmisparameetrid kooskõlla kogu kahjumikatmisvõime standardis ette nähtud
globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõudega. Ehk
krediidiasutuse- omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet tuleb väljendada protsendina
asjaomase krediidiasutuse koguriskipositsioonist ja ka finantsvõimenduse määra riskipositsiooni
näitajast ehk koguriskipositsiooni näitajast.
Lõige 1 muutmine on tingitud sellest, et mitte kõik omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded ei
tulene käesolevast seadusest. Süsteemselt oluliste asutuste puhul, kes kuuluvad otseselt Ühtse
kriisilahendusraamistikku tulevad nõuded omavahendite ja kõlblike kohustustele otsekohalduvast EL
määrusest 2014/806.
Lõige 2 ümbersõnastamisega võetakse üle BRRD artikkel 45 lõike 1 muudatused, millega
täpsustatakse, et miinimumnõue arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda
väljendatakse protsentidena nii koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt CRRi artikli 92
lõikele 3 kui ka koguriskipositsiooni näitajast, mis on arvutatud vastavalt CRRi artiklitele 429 ja 429a.
55
Põhimõtteliselt oleks alternatiivina võimalik viidata otsekohalduva EL õigusele igal järgneval juhul,
kuid tundub selgem kui edaspidised viited oleksid juba Eesti seadusele.
Koguriskipositsioon väga lihtsustatult öeldes arvutatakse riskiga kaalutud vara krediidiriski ja
lahjendusriski puhul seoses krediidiasutuse kogu majandustegevusega, välja arvatud krediidiasutuse
kauplemisportfelliga seotud tegevusest tulenev riskiga kaalutud vara summa, millele on liidetud
nõuete summa riskiga kaalutud vara vastaspoole riski puhul, mis tuleneb krediidiasutuse
kauplemisportfelliga CRR II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid; repotehingud,
väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid
või kaubad; võimenduslaenu tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad ja pika
arveldustähtajaga tehingud ning 12,5 korrutatud järgmiste nõuete summa:
1) krediidiasutuse kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded, mis on
vastavalt vajadusele kindlaks määratud käesoleva osa CRR IV jaotise või IV osa kohaselt seoses
järgmisega:
i) positsioonirisk;
ii) riskide kontsentreerumine, mis ületab CRR artiklites 395 kuni 401 sätestatud piirmäärasid, sellises
ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kõnealuseid piirmäärasid
ületada;
2) vastavalt vajadusele CRR IV jaotise või V jaotise, välja arvatud artikli 379 kohaselt kindlaks
määratud omavahendite nõuded seoses järgmisega:
i) valuutarisk;
ii) arveldusrisk;
iii) kaubarisk;
3) CRR VI jaotise kohaselt arvutatud omavahendite nõuded selliste börsiväliste tuletisinstrumentide
krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmiseks, mis ei ole krediidituletisinstrumendid, mida
aktsepteeritakse riskiga kaalutud vara vähendamiseks krediidiriski puhul;
4) CRR III jaotise kohaselt kindlaks määratud operatsiooniriski omavahendite nõuded.
Sealjuures eelpool mainitud punktides 1–4 nimetatud omavahendite nõuded hõlmavad kogu
krediidiasutuse majandustegevusest tulenevaid omavahendite nõudeid.
Kogu riskipositsiooni näitaja väga lihtsustatult öeldes on järgneva riskipositsiooni väärtuste summa:
a) varade bilansiline väärtus pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste, välja arvatud esimese
taseme omavahendid. Sh füüsilist või finantstagatist, garantiisid või krediidiriski ostetud maandust ei
kasutata varade riskipositsiooni väärtuste vähendamiseks, laenusid ei tasaarvestata hoiustega ega
repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid, pika
arveldustähtajaga tehinguid ja võimenduslaenu tehinguid ei tasaarvestata;
b) tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtused, kas turuväärtuse meetodil või
krediidituletisinstrumentide potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni arvestades;
d) bilansivälised kirjete väärtused, välja arvatud CRR II lisas loetletud lepingute riskipositsiooni
väärtused ning krediidituletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks
andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute
riskipositsiooni väärtused pärast vastavaid korrigeerimisi. Sh ei tohi krediidiasutused vähendada
nende kirjete nimiväärtust spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste võrra.
56
Uued lõiked 21 ja 22. Uute lõigetega võetakse üle BRRD artikli 45b lõige 1. Kohustused arvatakse
kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste hulka, kui need vastavad CRRs sätestatud
tingimustele ehk nad on kõlblike kohustuste instrumendid või teise taseme omavahenditesse
kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta ja mis vastavad teatud
tingimustele (CRR artiklites 72a, 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d ja artiklis 72c). Erinevalt tuleb
käsitleda globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike
kohustuste nõuded (CRRi artikli 92a või 92b nõuetele), mille puhul kohaldatakse karmimaid nõudeid.
Uued lõiked 31–33. Uute lõigetega võetakse üle BRRD artikli 45b lõige 2. Kohustused, mis tulenevad
tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest ning vastavad käesoleva paragrahvi lõike 21
tingimustele, välja arvatud CRRi artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike
kohustuste summa hulka ainult juhul, kui võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on
emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus
ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab
igapäevaselt hinnata, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest
kahesuunalisest turust, kooskõlas CRRi artiklitega 104 ja 105, või võlainstrument sisaldab lepingulist
tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse
korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast.
Eelnimetatud võlainstrumentidele ei kohaldata tasaarvestuskokkulepet ja nende instrumentide
väärtuse hindamisel ei kohaldata BRRD artikli 49 lõikes 3 ehk seaduse § 76 lõikes 3 sätestatut.
Omavahendite ja kohustuste summa hulka arvatakse ka struktureeritud väärtpaberid, mis vastavad
nimetatud tingimustele. Eelnimetatud võlainstrumentidest kohustused arvatakse omavahendite ja
kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab nimetatud lõigu punktis 1
nimetatud põhisummale või punktis 2 nimetatud fikseeritud või suurenevale summale.
Uued lõiked 41 ja 42. Uute lõigetega 41 ja 42 võetakse üle BRRD artikli 2 lõike 1 punktid 71a ja 71b.
Kõlblikud kohustused on teisendatavad kohustused, mis vastavad teatud (§ 17 lõike 4 või § 19 lõike
7 punkti 1 ehk BRRD artikkel 45b või artikkel 45f par 2 p.a) tingimustele, olenevalt sellest, kumb on
kohaldatav, ning CRRi artikli 72a lõike 1 punkti b sätestatud teise taseme omavahendite
instrumentide tingimustele. Allutatud kõlblikud instrumendid on instrumendid, mis vastavad kõigile
CRRi artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse artikli 72b lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel.
Üks suurimaid muudatusi FELSis ongi see, et varasemalt kehtinud kõlblike kohustuste määratlus
enam üldse ei kehti. Ja sellest tekkis kaks erinevat lähenemist – nüüd on uutele kõlblikkuse
kriteeriumitele vastavad instrumendid (kohustused, inglise keeles eligible liabilities), sh allutatud
kõlblikud kohustused (subordinated eligible liabilities) ja siis on eraldi teisendatavad kohustused, mis
varasemalt olid ka nimetatud kõlblikeks kohustusteks aga nüüd on inglisekeelse nimetusega
bailinable instruments. Osa teisendatavaid kohustusi aga võib ka nüüd olla käsitletavad kõlblike
kohustustena. Aga mitte kõik kõlblikud kohustused ei ole teisendatavad kohustused. Ehk bail in ei
saa teha osade kõlblike kohustuste suhtes, kuid miinimumnõuet nõuet saab nendega ikka täita.
Praktikas oli see nõue ka kehtivas õiguses aga nõudena siis alles nüüd.
Uus lõige 43 võtab üle BRRD artikli 45b lõike 3. Kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtjast krediidiasutuse olemasolevale aktsionärile, kes ei
kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi emiteeritud kohustused, arvatakse selle
57
kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka juhul, kui kohustused on
emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama
kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva paragrahvi
kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel
et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli
tütarettevõtja üle; selliste kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta
kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle ja sellised kohustused ei ületa kriisilahendussubjekti
jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste, kohustuste, mille suhtes
kohaldatakse allahindamise ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti
kontrolli tütarettevõtja üle asjakohasel juhul individuaalse või konsolideeritud omavahendite summat.
Uus lõige 71 võtab üle BRRD artikli 45c lõike 2 viimased alalõiked sätestades Finantsinspektsioon
kohustuse hinnata juhul kui kriisilahenduskava näeb ette krediidiasutuse likvideerimise tavalises
maksejõuetusmenetluses, kas miinimumnõuet piirata summani, mis on piisav kahjumi katmiseks.
Finantsinspektsioonil tuleb hinnata piirangut eelkõige seoses võimaliku mõjuga finantsstabiilsusele
ja ülekandumise riskile finantssüsteemis.
Uus lõige 72 sätestab, et miinimumnõude puhul ei võeta arvesse neid kohustusi, kus krediidiasutus
ei ole lepingulistesse sätetesse lisanud kohustuste teisendamise õiguse kohaldumise võimaluse.
Lõike 8 muutmisega täpsustatakse rahandusministrile antud volitusnormi täpsustada määrusega
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude arvutamise aluseid. Eelkõige on vajalik
sätestada määruses omavahendite ja kohustuste miinimumnõude arvutamiseks vajalikud valemid,
mida seaduse tasandil ei ole võimalik sisse kirjutada. Miinimumnõude arvutamise alused tulenevad
seadusest.
Uus lõige 91 võtab üle BRRD artikli 45c lõike 9, millega tuleb Finantsinspektsioonil oma otsuses
kehtestada miinimumnõue esitada selle otsuse põhjendused koos asjakohaste hinnangutega.
Finantsinspektsioon vaatab otsustamisel iga hinnangu põhjendamatu viivituseta (inglise keelses
direktiivis „without undue delay“) läbi, arvestades võimalikke muutusi KAS § 1042 lõikes 1 nimetatud
täiendava kapitali suunise nõude tasemes. Lihtsustatult peab Finantsinspektsioon esitama koos
miinimumnõude otsusega põhjendused ja kui järelevalve muudab KAS 1042 nõude taset, siis
kriisilahendusüksus peab vaatama üle ka miinimumnõude otsuse.
Uued lõiked 12 kuni 14. Uute lõigetega võetakse üle BRRD artikkel 45k ehk mõjutuseks ja nö nõuete
täitmisele sundimiseks mõeldud meetmed. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude
mitte täitmisel võib Finantsinspektsioon kohaldada erinevaid mõjutusmeetmeid. Sealhulgas õigust
võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad
asjaolud; kohaldada omakapitali jaotamise piiranguid; kasutada varajase sekkumise meetmeid;
määrata sunniraha; kasutada järelevalvele antud õigusi krediidiasutus nõuete täitmisele sundida.
Ühtlasi on Finantsinspektsioonil õigus igal ajahetkel hinnata, kas krediidiasutus on maksejõuetu või
jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusel on kohustus
konsulteerida nii enda järelevalvet teostava üksusega kui ka Eesti Pangaga administratiivsete
58
mõjutus- ja sunnimeetmete kasutamisel. Ideaalis peaks Finantsinspektsioon hindama, milline meede
kõige mõistlikum, proportsionaalsem ja tõhusam, selleks, et sundida krediidiasutu miinimumnõudeid
täitma.
Seaduse täiendamine §-ga 171. Uues § 171, millega võetakse üle BRRD artikli 45b lõiked 5–9
sätestatakse kõlblike kohustuste erisused. Finantsinspektsioonile antakse õigus otsustada, et
kriisilahendussubjektid, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ega kriisilahendussubjektid, kelle
suhtes kohaldatakse seaduse § 181 lõikeid 1 või 2, võib Finantsinspektsioon otsustada, et osa
konsolideerimisgrupi nõudest kuni summani, mis on kas 8 protsenti ettevõtja kohustuste
kogusummast, sealhulgas omavahendid, või käesoleva seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud valemi
alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, täidetakse omavahenditega ja allutatud
kõlblike kohustustega või seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud kohustustega, kui allutamata kohustustest
tulenevate nõuete rahuldamisjärk on nõuete rahuldamise järjekorras sama nagu teatavatel kohustustel,
mille puhul allahindamise ja konverteerimise õigust ei kasutata; kui on risk, et tulenevalt
allahindamise ja konverteerimise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis
ei ole välja jäetud allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest, kannavad kõnealuste
kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavalises
maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral ja kui omavahendite ja muude allutatud
kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja tagamaks, et võlausaldajad ei kannaks suuremat
kahjumit, kui nad oleksid vastasel korral kandnud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus toimunud
likvideerimise korral.
Lõikega 2 võetakse üle BRRD artikkel 45b lõike 5 teine alalõige, mis sätestab, et kui
Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab
selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja
allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamisest, sellisest klassist enam kui 10 protsenti, hindab
Finantsinspektsioon riski, kas tulenevalt allahindamise ja konverteerimise õiguse kavandatud
kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja konverteerimise
õiguste kasutamisest, kannavad nimetatud kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat
kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral.
Lõigetega 3 kuni 6 võetakse üle BRRD artikkel 45b lõige 6. Käesoleva paragrahvi lõike 1, § 174
lõike 11 ja käesoleva seaduse § 174 lõike 6 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad
kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi
tunnustatakse täielikult. Krediidiasutuse omavahendid, mida kasutatakse kombineeritud puhvri
nõude täitmiseks, on kõlblikud miinimumnõude täitmiseks.
Lõigetega 5–8 võetakse üle BRRD artikkel 45b lõige 8. Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva
seaduse § 174 lõikes 11 nimetatud õigust kriisilahendussubjektide suhtes, kes on globaalsed
süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõigete 1–2 või
3 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimustest, ning seda
kuni 30 protsenti kõigi kriisilahendussubjektide puhul, kes on globaalsed süsteemselt olulised
ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli § 181 lõigete 1–2 või 3 ning kelle puhul
Finantsinspektsioon teeb kindlaks konsolideerimisgrupi nõude. Finantsinspektsioon kaalub
miinimumnõude määramisel, kas eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks
tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud ning et pärast vastavate meetmete
59
võtmist ei ole Finantsinspektsiooni poolt nõutava aja jooksul võetud abimeetmeid või kindlakstehtud
oluliselt pärssivat asjaolu ei saa kõrvaldada ühegi meetme või õiguse kasutamine kompenseeriks
osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju. Kui
Finantsinspektsioon leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja
usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi,
ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või täiendavate
omavahendite nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline
ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõigete 1–2 või 3, kuulub 20 protsendi
kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste hulka, kelle puhul Finantsinspektsioon teeb kindlaks
miinimumnõude. Esimeses ja teises lõigus nimetatud protsendimäära kohaldamisel ümardab
Finantsinspektsioon arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni. Finantsinspektsiooni
kriisilahendusüksus teeb oma otsuse üksnes pärast järelevalve üksusega konsulteerimist.
Lõiked 9 ja 10 sätestab Finantsinspektsioonile kohustuse arvestada kõlblike kohustute osas otsuse
tegemisel kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike
kohustuste turu sügavus, selliste instrumentide hinnastamine (olemasolu korral) ja otsuse järgimiseks
vajalike tehingute tegemiseks vajaminev aeg; et selliste kõlblike kohustuste instrumentide summa,
mis vastavad kõigile asjakohastele tingimustele ning mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks
aasta alates kuupäevast, mil tehti otsus miinimumnõuete kvantitatiivseks kohandamiseks; et nende
instrumentide kättesaadavus ja summa, mis vastavad kõigile CRRi artiklis 72a nimetatud
tingimustele, välja arvatud CRR artikli 72b lõike 2 punkti d puhul; kas selliste kohustuste summa,
mis on välistatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate
nõuete rahuldamisjärk on tavalises maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike
kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes
kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega. Kui välistatud kohustuste summa ei
ületa 5 protsenti kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, ei loeta
välistatud summat oluliseks. Kui summa ületab seda künnist, hindab Finantsinspektsioon välistatud
kohustuste olulisust; et kriisilahendussubjekti ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil ning
stabiilsus ja majandusele kasu toomise suutlikkus ning võimalike restruktureerimiskulude mõju
kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.
Seaduse täiendamine §-ga 172. Uue §-ga 172 sätestatakse miinimumnõude määratlemine.
Lõikega 1 võetakse üle BRRD artikkel 45c lõige 1. Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise
üksus peab määrama pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist kindlaks
miinimumnõude. Nõude määramisel peab ta arvestama vajadust tagada, et kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahendusmeetme ja -õiguse
kohaldamisega kriisilahendussubjekti suhtes, rakendades vajaduse korral ja kooskõlas
kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet; vajadust tagada, et
kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjatel, kes on krediidiasutus või muu konsolideerimisgrupi
kuuluv ettevõtja, kes ei ole kriisilahendussubjekt, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi,
tagamaks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet
või allahindamise ja konverteerimise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ja oleks võimalik taastada
asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra
tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks
neile on antud krediidiasutuse tegevusluba; vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduskavas
60
eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse kohustuste ja nõudeõiguste
teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on
kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum
ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti
tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks
talle on antud tegevusluba; krediidiasutuse suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;
krediidiasutuse maksejõuetusel negatiivse mõju ulatus finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele
krediidiasutustele ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest kõnealuste teiste krediidiasutuste
või ülejäänud finantssüsteemiga.
Lõikega 2 võetakse üle BRRD artikkel 45c lõige 2. Kui kriisilahenduskavas on ette nähtud
kriisilahenduse meetme võtmine või vastavalt seaduse § 56 kapitaliinstrumentide ja kõlblike
kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud
asjaomasele stsenaariumile tuginedes, peab miinimumnõue võrduma summaga, mis on piisav
potentsiaalse kahjumi täielikuks katmiseks. Kriisilahendussubjekt ja selle tütarettevõtjad, kes on
krediidiasutused või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kuid mitte kriisilahendussubjektid,
rekapitaliseeritakse tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata
sobivaks ajavahemikuks, ent mitte kauemaks kui üks aasta tegevusi, mille jaoks neile on antud
tegevusluba.
Lõikega 3 võetakse üle BRRD artikkel 45c lõige 3. Kriisilahendussubjektide puhul saadakse
miinimumnõude summa arvutamisel koguriskipositsioonist, liites kriisilahenduse käigus kaetava
kahjumi summa, mis vastab CRRi artikli 92 lõike 1 punkti c ja täiendavate omavahendite
kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi tasandil, ning rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest
tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus CRRi artikli 92 lõike 1 punktis c
nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja täiendavate omavahendite nõudele konsolideeritud
kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.
Samuti tuleb kriisilahendussubjektide puhul miinimumnõude summa arvutamisel
koguriskipositsiooni näitajast liites kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis
vastab CRRi artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määrale
konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning rekapitaliseerimise summa, mis
võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus CRRi
artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määrale konsolideeritud kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.
Lõige 5 sätestab individuaalse nõude kehtestamisel Finantsinspektsioonile nõude kasutada
asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hiljutisemaid
väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud
kriisilahenduse meetmetest, ning kohandada pärast oma järelevalvet teostava üksusega
konsulteerimist täiendava omavahendite nõude osas vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata
kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist
kohalduv nõue. Lihtsustatult annab antud säte kriisilahendusasutusele õiguse või võimaluse
kohandada miinimumnõuet kas üles või allapoole tulenevalt siis eelistatud kriisilahendusstrateegiast.
Kui on näiteks teada, et kriisilahenduskavas nähakse ette likvideerimismenetlus, siis ei ole vaja
krediidiasutuselt nõuda nii kõrget miinimumnõude täitmist kui see on tavaarvutuste kohaselt.
61
Lõige 6 võimaldab Finantsinspektsioonil suurendada arvutatud miinimumnõuet sobiva summa võrra,
mis on vajalik tagamaks, et ettevõtja on võimeline säilitama kriisilahendusjärgselt piisava
turuusalduse asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta.
Lõige 7 piiritleb Finantsinspektsioonile antud õigust suurendada arvutatud miinimumnõuet sätestades
summa võrdumise pärast kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamist kombineeritud puhvri
nõudega, millest on maha arvatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude summa.
Lõige 8 sätestab arvutatud miinimumnõude kohandamise väiksemaks, kui Finantsinspektsiooni
finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist
kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast
kriisilahendusstrateegia rakendamist turu usaldus ning tagada kriitiliste majandusfunktsioonide
täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori
finantstoetust. Välja arvatud asjakohasel juhul hoiuste tagamise või kriisilahenduse osafondist
tehtavad maksed.
Lõige 9 sätestab arvutatud miinimumnõude summa kohandamise ülespoole, kui Finantsinspektsiooni
finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast oma järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist
kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui
üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja
juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Välja arvatud
asjakohasel juhul hoiuste tagamise või kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
Lõige 10 võtab üle nõuded BRRD artikkel 45c lõikest 8. Kui Finantsinspektsioon eeldab, et teatavad
kõlblike kohustuste klassid on võimalik mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt kohustuste ja
nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames
saajale täielikult üle anda, täidetakse miinimumnõue kasutades omavahendeid või muid kõlblikke
kohustusi, mis on piisavad, et: katta seaduse § 72 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste
summa; tagada, et seaduse § 172 lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud.
Seaduse täiendamine §-ga 173. Uue paragrahviga sätestatakse nõuded miinimumnõude määramisele
isikutele, kes ei ole kriisilahendussubjektidele.
Lõige 1 BRRD artikkel 45c lõike7. Krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt,
saadakse miinimumnõue arvutamisel koguriskipositsioonist liites kaetava kahjumi summa, mis
vastab krediidiasutusele kohaldatavatele CRRi artikli 92 lõike 1 punkti c ja täiendava omavahendite
nõuetele, ja rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavus CRRi
artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja täiendavate
omavahendite nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise
või konverteerimise õiguse kasutamist pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.
Lõige 2 sätestab miinimumnõude krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, mis näeb
ette, et miinimumnõue arvutamisel koguriskipositsiooni näitajast saadakse liites kaetava kahjumi
summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatava CRRi artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud
finantsvõimenduse määrale rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada
62
vastavus CRRi artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määrale pärast asjaomaste
kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist või
pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.
Lõiked 3–8 võtavad üle BRRD artikkel 45c lõike 7 nõuded. Finantsinspektsioon võtab individuaalse
nõude kehtestamisel arvesse seaduse § 55 lõikes 8 ning § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud tingimusi.
Lõige 4 täpsustab, et Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusel tuleb kasutada
rekapitaliseerimise summade määramisel asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni
näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis
tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest, ning kohandab pärast oma järelevalvet
teostava üksusega konsulteerimist täiendatavate omavahendite kehtivale nõudele vastavat summat
alla- või ülespoole, et määrata kindlaks asjaomase krediidiasutuse suhtes pärast kapitaliinstrumentide
ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist või kriisilahenduse
konsolideerimisgrupile kohaldatav nõue.
Lõikega 5 antakse Finantsinspektsioonile võimalus suurendada miinimumnõuet sobiva summaga,
mis on vajalik tagamaks, et pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste
allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist on ettevõtja võimeline säilitama sobival
ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse. Kui kohaldatakse võimalust
suurendada miinimumnõuet sobiva summaga, siis peab see summa võrduma pärast
kapitaliinstrumentide allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist või kriisilahenduse
konsolideerimisgrupile kohaldatava KAS § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega,
millest on maha arvatud KAS § 8646 lõikes 1 nimetatud nõue.
Lõige 6 sätestab piirangu minimaalsele miinimumnõudele sätestades, et kui summat kohandatakse
allapoole. Ehk kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast oma järelevalvet
teostava üksusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav,
et tagada pärast kapitaliinstrumentide allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist või
kriisilahenduse konsolideerimisgrupi turu usaldus ning tagada krediidiasutuse või muu
konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning
juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud
hoiuste tagamise või kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
Lõige 7 sätestab kohustuse miinimumsummat kohandada ülespoole. Seda tuleb teha juhul kui
Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus teeb pärast oma järelevalvet teostava üksusega
konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole
pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, või muu konsolideerimisgruppi
kuuluva ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele,
ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja hoiuste tagamise või
kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
Lõige 8 võtab üle BRRD artikkel 45f lõiked 1 kuni 5 sätestades. et krediidiasutused, kes on
kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjad, ent ei ole ise
kriisilahendussubjektid, täidavad käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõudeid individuaalselt.
63
Lõige 9 näeb ette, et Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast oma
järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud
nõuet krediidiasutuse suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise
kriisilahendussubjekt.
Lõige 10 sätestab erisuse andes võimaluse Euroopa liidus tegutsev emaettevõtjale, kes ei ole ise
kriisilahendussubjekt, ent on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, täita miinimumnõudeid
konsolideeritud alusel.
Lõige 11 võimaldab teatud keskse struktuuriga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgida
krediidiasutustel, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjektid,
keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kõik kriisilahendussubjektid, kelle suhtes ei
kohaldata konsolideerimisgrupi nõuet, kohaldada miinimumnõuet individuaalselt.
Lõige 12 võtab üle BRRD artikkel 45 lõike 2 sätestades, millega miinimumnõue tuleb täita. Nendeks
on kas kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või
kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused
käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvalt krediidiasutuselt, või mis on emiteeritud samasse
kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on
ostnud, tingimusel et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta
kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; või kohustused, mis vastavad CRRi artiklis 72a
nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud CRR artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m
ning lõigete 3–5 puhul; või kohustused, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavalises
maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i nimetatud tingimusele ega ole
kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks; või kohustused, mille suhtes kohaldatakse allahindamise
ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi
kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
või kohustused, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva artikli kohaldamisalasse
kuuluv krediidiasutus; või kohustused, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et
käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi
maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning
krediidiasutus ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil; või mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule
õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva
artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral; või millelt
tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva artikli kohaldamisalasse
kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel; või esimese taseme
põhiomavahendid; või muud omavahendid, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või emiteeritud samasse
kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud,
tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti
kontrolli tütarettevõtja üle.
Seaduse täiendamine §-ga 174. Uue §-ga 174 sätestatakse miinimumnõuded globaalsete süsteemselt
oluliste kriisilahendussubjektide ja kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate
liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks.
64
Lõige 1 võtab üle BRRD artikkel 45d lõike 1. Kui Finantsinspektsioon on globaalselt süsteemselt
olulise kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kehtestab ta käesoleva seaduse § 17 lõikes 1
nimetatud miinimumnõude, mis koosneb CRRi artiklites 92a ja 494 nimetatud nõuetest ja täiendava
omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest, mille Finantsinspektsioon on ettevõtjale määranud.
Lõige 2 võtab üle BRRD artikkel 45d lõike 2. Kui Finantsinspektsioon on kolmanda riigi globaalsete
süsteemselt olulise krediidiasutuse Euroopa Liidus tegutseva olulise tütarettevõtja
kriisilahendusasutus, kehtestab ta miinimumnõude, mis koosneb CRRi artiklites 92a ja 494 nimetatud
nõudetest ja täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest, mille Finantsinspektsioon on
ettevõtjale määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja
kohustustega, mis vastavad seaduse § 19 ja § 81 (BRRD artikkel 45f ja artikkel 89 lõige 2)
tingimustele.
Lõige 3 võtab üle BRRD artikkel 45d lõike 3. Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude
kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud nõue ei ole piisav, et täita
seaduse miinimumnõudele sätestatud tingimusi.
Lõige 4 võtab üle BRRD art 45d lõike4. Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt
olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus on kriisilahendussubjekt,
arvutab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa iga
kriisilahendussubjekti osas eraldi ning Euroopa Liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.
Lõige 5 võtab üle BRRD art 45d lõike 5. Otsuses kehtestada täiendav omavahendite ja kõlblike
kohustuste nõue tuleb Finantsinspektsioonil esitada selle otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud elementide täielik hinnang, ning Finantsinspektsioon vaatab selle
põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi või kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste
Euroopa Liidus asuvate tütarettevõtjate suhtes kohaldatava täiendavate omavahendite nõude tasemes.
Lõige 6 võtab üle BRRD art 45b lõike 4. Ilma, et see piiraks seaduse § 181 lõigetes 1–2 või § 174
lõike 1 punktis 1 (BRRD art 45d lõike 1 p. a) sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagavad
Finantsinspektsioon, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või
kelle suhtes kohaldatakse seaduse § 181 lõikeid 1–2 või sama paragrahvi lõiget 3 (BRRD art 45c lõike
5 või 6), täidavad seaduse § 18 (BRRD artikkel 45e) nimetatud nõudest osa, mis võrdub kaheksa
protsendiga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud
kõlblikke kohustusi või seaduse § 17 lõikes 4 (ehk BRRD art 45b lõike 3)nimetatud kohustusi.
Lõige 7 Finantsinspektsioon võib lubada, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt
olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse seaduse § 181 lõigetega 1–2 või lõikes 3 (BRRD art
45c lõike 5 või 6), täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8
protsenti, kuid suurema osa kui summa, mis saadakse rahandusministri seaduse § 17 lõike 8 alusel
kehtestatud määruses sätestatud valemi alusel. Põhimõtteliselt valem, mis rahandusministri
määrusesse läheb on järgmine (1-X1/X2) x 8 % kohustuste kogusummast, kasutades omavahendeid,
allutatud kõlblikke kohustusi või muid lubatud kohustusi, eeldusel et on täidetud kõik määruse (EL)
65
nr 575/2013 artikli 72b lõikes 3 sätestatud tingimused, kui, järgides kõnealuse määruse artikli 72b
lõike 3 alusel võimalikku vähendamise piirmäära, kusjuures X1 = 3,5 % koguriskipositsioonist, mis
on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning X2 = summa on 18 %
koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3,
ning kombineeritud puhvri nõude summa. Selle seadusesse kirjutamine oleks aga ilmselgelt liiga
keeruline ning ebamõistlik ning rahandusministri määruses saaks selle paremini lahti kirjutada.
Lõige 8 Kui kriisilahendussubjekti puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõikeid
1–2 (BRRD art 45c lõike 5), viib käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamine nõudeni, mis moodustab
rohkem kui 27 protsenti tema koguriskipositsioonist, piirab Finantsinspektsioon asjaomase
kriisilahendussubjekti puhul seda osa seaduse § 18 nimetatud nõudest, mis täidetakse
omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud kohustustega,
summani, mis moodustab 27 protsenti koguriskipositsioonist, kui Finantsinspektsioon on seisukohal,
et juurdepääsu kriisilahendusfondile ei peeta kriisilahendussubjekti kriisilahenduskavas
kriisilahenduse võimaluseks ning kui see ei ole kohaldatav, võimaldab seaduse §-s 18 (BRRD artikkel
45e) nimetatud nõue kriisilahendussubjektil täita seaduse § 78 lõigetes 3 ja 6 (BRRD artikli 44 lõikes
5 või 8) nimetatud nõudeid.
Lõige 9 kohustab Finantsinspektsiooni võtma hindamise käigus arvesse ka asjaomase
kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu.
Lõige 10 sätestab erisuse lõikele 7 ehk välistab selle kohaldumise kriisilahendussubjektide suhtes,
kelle suhtes kohaldatakse seaduse § 181 lõiget 3 (BRRD artikkel 45c lõike 6).
Lõikega 11 võetakse üle BRRD art 45b lõige 7. Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 6 (BRRD
artikkel 45b lõige 4) sätestatule võib Finantsinspektsioon otsustada, et seaduse §-s 18 (BRRD artikkel
45e) nimetatud nõue täidetakse nende kriisilahendussubjektide poolt, kes on globaalsed süsteemselt
olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või
muude asjakohaste kohustustega, niivõrd, kuivõrd tulenevalt kriisilahendussubjekti kohustusest täita
kombineeritud puhvri nõuet ja CRRi artiklis 92a ning seaduse § 181 lõike 1–2 ja § 18 nimetatud
nõudeid, ei ületa valemi Ax2+Bx2+C kohaldamisel kõnealuste omavahendite, instrumentide ja
kohustuste summa järgmistest summadest suuremat summat: 8 protsenti ettevõtja kohustuste,
sealhulgas omavahendite, kogusummast või summat, mis saadakse kahekordse CRRi artikli 92 lõike
1 punktis c nimetatud nõude, kahekordse täiendavate omavahendite nõude ja kombineeritud puhvri
nõude liitmisel.
Lõikega 12 antakse kriisilahendusasutusele või konsolideerimisgrupile kolme aastane üleminekuaeg
miinimumnõude täitmisele hetkest kui on isik tuvastatud globaalselt süsteemne olulisus.
Paragrahv 18 muutmine. Kehtivas §-s 18 on sätestatud miinimumnõude kohaldamine
konsolideerimisgrupi suhtes.
Uue lõike 11 lisamisega võetakse üle BRRD artikkel 45e lõige 1 ehk kriisilahendussubjekti
miinimumnõuded kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel.
66
Lõike 2 muutmine on seotud BRRD artikkel 45e lõike 2 üle võtmisega. Kui Finantsinspektsioon on
konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kehtestab ta miinimumnõude kriisilahendussubjektile või
kogu konsolideerimisgrupile, võttes seejuures arvesse seaduse § 17 lõikes 7 sätestatut ja asjaolu, kas
vastavalt kriisilahenduskavale toimub kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluva
tütarettevõtja kriisilahendus eraldiseisvalt.
Uued lõiked 21 ja 22. Lõikega 21 võetakse üle BRRD artikkel 45a lõige 2, millega vabastatakse
miinimumnõude täitmise kohustusest vabastatud hüpoteekkrediidiga tegelevaid krediidiasutusi ka
konsolideerimisgrupi koosseisu konsolideeritud konsolideerimisgrupi omavahendite ja kõlblike
kohustuste miinimumnõude koosseisust.
Lõikega 22 võetakse üle BRRD artikkel 45e lõige 3. Kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul
otsustab Finantsinspektsioon tulenevalt konsolideerimisgrupi solidaarsusmehhanismist ja eelistatud
kriisilahendusstrateegiast, millised kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused täidavad
miinimumnõudeid, tagamaks, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna täidab
konsolideeritud tasandi miinimumnõuet. Finantsinspektsioon selgitab krediidiasutusele, kuidas
konsolideerimisgrupi ettevõtjad peavad miinimumnõudeid kooskõlas kriisilahenduskavaga täitma.
Lõike 3 muutmisega võetakse üle BRRD artikkel 45h lõike 1 esimene alalõige. Finantsinspektsioon
peab tegema endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele
sellise nõude summa, mida kohaldatakse konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi
tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes, ning sellise nõude summa, mida kohaldatakse
individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole
kriisilahendussubjekt.
Uued lõiked 31 ja 32 sätestab nõude, et ühisotsus peab olema igakülgselt põhjendatud. Selle esitab
Finantsinspektsioon kui ta on tema kriisilahendusasutus kriisilahendussubjektile; kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi krediidiasutusele, kes ei ole kriisilahendussubjekt; konsolideerimisgrupi
Euroopa liidus tegutsevale emaettevõtjale, kes ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi
kriisilahendussubjekt. Ühisotsuses võib ette näha, et kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas
ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud seaduse § 19 lõikele 7 (BRRD art 45f lõige 2)
vastavaid piisavaid instrumente, täidab seaduse § 173 lõikes 1 (BRRD art 45c lõike 7) nimetatud
nõude vastavalt osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis vastavad seaduse § 19 lõikele 7 (BRRD
art 45f lõike 2) nõuetele ja, mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate
ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.
Uute lõigetega 41–42 võetakse üle BRRD artikkel 45h lõige 2. Kui rohkem kui üks samasse
globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt oluline krediidiasutus on
kriisilahendussubjekt, arutab Finantsinspektsioon kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse või
konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega CRRi artikli 72e kohaldamist ja kohandamist
ning lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja
kriisilahendusstrateegiaga nendes kokku, et minimeerida või kõrvaldada erinevus seaduse § 174
lõikes 4 punktis 1 (BRRD artikkel 45d lõike 4 p. a) ja nimetatud EL määruse artiklis 12 osutatud
summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul ning seaduse § 174 lõikes 4 punktis 2 ehk
BRRD artikkel 45d lõike 4 punkt b ja nimetatud EL määruse artiklis 12 osutatud summade summa
vahel. Erisust võib kohaldada tingimusel, et seda kohaldatakse seoses koguriskipositsiooni
67
arvutamise erinevustega asjaomaste liikmesriikide vahel, kohandades nõude suurust; seda ei
kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest
riskipositsioonidest tulenevaid erinevusi. seaduse § 174 lõikes 4 punktis 1 (BRRD art 45d lõike 4 p.
a) ja partiklis 12 osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul ei tohi olla
väiksem kui seaduse § 174 lõikes 4 punktis 2 (BRRD art 45d lõike 4 p. b) ja CRRi artiklis 12 osutatud
summade summa.
Lõike 6 muutmisega võetakse üle BRRD art 45h lõike 4. Kui Finantsinspektsioon ei jõua nelja kuu
jooksul teiste lepinguriigi kriisilahendusasutustega ühisotsusele lõikes 18 nimetatud
konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramisel, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse
kriisilahendussubjekti miinimumnõude määramise kohta, arvestades asjaomaste
kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuste, kes ei ole
kriisilahendussubjektid, kohta koostatud hinnanguid ja konsolideerimisgrupi tasandi
kriisilahendusasutuse, kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev, arvamusega.
Uute lõigetega 61–62 võetakse üle BRRD art 45h lõike 5. Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul
seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise seaduse § 19 (BRRD artiklis 45f) nimetatud nõude suuruse
osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse suhtes individuaalselt,
teeb Finantsinspektsioon otsuse tütarettevõtjast krediidiasutuse osas, kui kriisilahendussubjekti
kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt
arvesse ning kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti
kriisilahendusasutusest erinev siis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult
esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse võetud nõuetekohaselt. Kui kriisilahendussubjekti
kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus
küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab Finantsinspektsioon lõikes 61
nimetatud otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve teeb.
Lõikega 63 võetakse üle BRRD art 45h lõike 6. Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu,
et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruse ega
sellise nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes
individuaalselt. Kui Finantsinspektsioon on tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahendusasutus, siis
otsus tehakse sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi
tütarettevõtjate suhtes individuaalselt. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi
kriisilahendusasutus, siis otsus tehakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt
lõikele 6.
Lõike 8 muutmine annab Finantsinspektsioonile õiguse esitada kaebus konsolideerimisgrupi
kriisilahendusasutuse miinimumnõude määratlemist osas EBAle, kuid seda ei saa esitada peale 4
kuulise ühisotsustusmenetluse möödumist või ühisotsusele jõudmist.
Uued lõiked 81–83. Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või
konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, siis ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8
nimetatud õigust Euroopa Pangandusjärelevalvele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja
kriisilahendusasutuse kehtestatud tase ei ületa 2 protsenti seaduse § 18 nimetatud nõude
koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt CRRi artikli 92 lõikele 3 ning on kooskõlas seaduse
68
§ 173 lõikega 1. Kui EBA ei ole ühe kuu jooksul kasutanud õigus vahendajarollile, siis kohaldab
Finantsinspektsioon krediidiasutusest tütarettevõtjale enda otsust. BRRD artikkel 45h lõikest 8
tulenevalt koordineerib Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus koostöös järelevalvet
teostava asutusega krediidiasutuste miinimumnõuete täitmist, ning teevad vastavalt käesolevale
paragrahvile otsuseid samaaegselt kriisilahenduskavade väljatöötamise ja ajakohastamisega.
Lõike 10 muutmine sätestab kohustuse ühisotsus või selle puudumisel tehtud otsus regulaarselt üle
vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. Sellega võetakse üle BRRD artikkel 45h lõige 7.
Seaduse täiendamine §-ga 181. Uue §-ga 181 sätestatakse konsolideerimisgruppi kuuluva
kriisilahendussubjekti erisused.
Lõigetega 1 ja 2 võetakse üle BRRD artikkel 45c lõige 5. Kriisilahendussubjektidele, kes on
globaalselt olulised ja, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, on kriisilahenduse
käigus kaetava kahjumi ja rekapitaliseerimise summast tulenev miinimumnõude tase vähemalt
võrdne 13,5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1, ja 5
protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisilahendussubjektid täidavad miinimumnõude taseme, mis on võrdne 13,5 protsendiga,
kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 1, ja 5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas
§ 17 lõike 2 punktiga 2, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või seaduse § 17
lõikes 4 nimetatud kohustusi.
Lõige 3 Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus võib pärast oma finantsjärelevalvet
teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada eelnimetatud nõudeid kriisilahendussubjekti
suhtes, kes ei ole globaalselt oluline, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille
koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib Finantsinspektsiooni hinnangul
mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski.
Lõige 4 sätestab, et nimetatud otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse hoiuste suurt
osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis; kõlblike kohustuste kapitaliturgudele
juurdepääsu piiratuse ulatust ja ulatust, mil kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme
põhiomavahenditele, et täita seaduse § 18 nimetatud nõue.
Lõige 5 annab õiguse ilma käesoleva paragrahvi otsuseta teha miinimumnõude otsus seaduse § 171
lõike 1 kohaselt ehk nõuda omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustuste allutamist teatud tasemel.
Lõikes 6 sätestatakse kaheks aastaks lõikes 1 ja 3 sätestatud nõuetest välistused juhul kui
Finantsinspektsioon on rakendanud kohustuste teisendamise meedet; kriisilahendussubjekt kasutab
kriisilahenduses erasektori lahendust, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla
hinnatud või teisendatud esimese taseme instrumentideks või kriisilahendussubjekti suhtes on
kohaldatud kohustuste allahindamise või teisendamise õigust, et rekapitaliseerida
kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.
Lõikes 7 sätestatakse üleminekuaeg lõikes 1 ja 3 nimetatud miinimumnõuete kohaldamisele kolme
aasta jooksul kui kas krediidiasutus või konsolideerimisgrupp on määratletud
kriisilahendustingimustele vastavaks.
69
Paragrahv 19 muutmine. Kehtiva § 19 sätestab miinimumnõude kohaldamise alused
konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutuse suhtes.
Lõikega 1 kohustatakse Finantsinspektsiooni kehtestama miinimumnõue konsolideerimisgrupi
tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Selle kehtestamisel tuleb arvesse võtta
seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud omavahendite seadmise kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse
suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili ja miinimumnõuet konsolideerimisgrupi tasandil.
Lõige 2 tuleneb BRRD artikkel 45f lõike 1 nõuetest. Krediidiasutused, kes on kriisilahendussubjekti
või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjad, ent ei ole ise kriisilahendussubjektid, täidavad
miinimumnõuet individuaalselt.
Lõige 3 tuleneb BRRD artikkel 45a lõikest 2. Krediidiasutus, kes on vabastatud individuaalse
miinimumnõude täitmisest, ei kuulu miinimumnõude täitmisele ka konsolideeritud alusel.
Lõige 4 annab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksusele võimaluse pärast oma
järelevalvet teostava üksusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevat nõuet krediidiasutuse
või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja
ja ei ole ise kriisilahendussubjekt.
Lõige 5 sätestab erisuse Euroopa liidus tegutsevatele emaettevõtjatele, kes ei ole ise
kriisilahendussubjektid, ent on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad, täita miinimumnõudeid
konsolideeritud alusel.
Lõige 6 sätestab, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgib krediidiasutuse, kes on
keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise
kriisilahendussubjekt, ja kõik kriisilahendussubjektid, kelle suhtes ei kohaldata seaduse § 18 lõike 22
ehk BRRD artikkel 45e lõike 3 kohast nõuet, § 173 lõigete 1 ja 2 BRRD art 45c lõike 7 kohast nõuet
individuaalselt.
Lõige 7 täpsustab, et miinimumnõue, mida kohaldatakse antud paragrahvis nimetatud
krediidiasutuste suhtes, määratakse kindlaks vastavalt seaduse §-le 18 BRRD art 45h ja § 81 lõikele
6 BRRD art 89, kui see on kohaldatav, ning vastavate sätestatud miinimumnõuete alusel.
Lõikega 8 võetakse üle BRRD artikkel 45f lõige 2. Miinimumnõue käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja
2 nimetatud ettevõtjatele täidetakse kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja
mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate
kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on
emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri
jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine ei
mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle; või kohustustega, mis vastavad CRRi
artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud kõnealuse (EL) määruse artikli 72b
lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 puhul; või kohustustega, millest tulenevad nõuded
rahuldatakse tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i nimetatud
tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks; või kohustustega, mille suhtes
70
kohaldatakse allahindamise ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse
konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti
kontrolli tütarettevõtja üle; või kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva
paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja; või kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta
otse ega kaudselt sellele, et kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda,
lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise
korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil; või kohustustega, mida reguleerivate
sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid
makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või
likvideerimise korral; või kohustustega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei
muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja krediidikvaliteedi alusel; või
esimese taseme põhiomavahenditega; või muude omavahenditega, mis on emiteeritud samasse
kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või
emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille
need on ostnud, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta
kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.
Lõikega 9 võetakse üle BRRD artikkel 45f lõike 3. Finantsinspektsioon võib loobuda
miinimumnõude sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt. Loobumise õiguse
andmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: nii tütarettevõtja kui ka
kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi; kriisilahendussubjekt täidab miinimumnõuet konsolideeritud alusel;
puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite
kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle
suhtes on võetud kriisilahendusmeede; kriisilahendussubjekt tõendab Finantsinspektsiooni
finantskriisi lahendamise üksusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab
usaldatavusnõuetele, ja on Finantsinspektsiooni järelevalvet teostava üksuse nõusolekul kinnitanud,
et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad
riskid märkimisväärse tähtsusega; kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja
kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat; kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50
protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või kriisilahendussubjektil on õigus
määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.
Lõikega 10 võetakse üle BRRD art 45f lõike 4. Finantsinspektsioon võib loobuda miinimumnõude
kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui nii tütarettevõtja kui
ka selle emaettevõtja on asutatud Eestis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi; või emaettevõtja täidab seaduse miinimumnõude konsolideeritud alusel selles
liikmesriigis; või puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused
omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale,
kelle suhtes on kriisilahendusmeedet kasutatud, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud
kasutusele kriisilahendusmeede või kasutatud allahindamise või teisendamise õigust; emaettevõtja
tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab
usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud
siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
71
emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest
või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda.
Lõikega 11 võetakse üle BRRD artikkel 45f lõike 5. Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides
1 ja 2 (BRRD art 45f lõike 3 p. a ja b) sätestatud tingimused on täidetud, võib Finantsinspektsioon
lubada tütarettevõtjal seaduse miinimumnõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti
antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele: garantii antakse vähemalt summas, mis on
samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse; garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja
ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on
kohaldatud allahindamise või teisendamise õigust, olenevalt sellest, kumb toimub varem; garantii on
tagatud asjaõigusseaduse § 3141 määratletud finantstagatiskokkuleppe (direktiivis viide Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ art 2 par 1 p. a) kaudu vähemalt 50 protsendi ulatuses
selle summast; garantii tagatis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 197 nõuetele ja see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et
katta tagatud summa, nagu on nimetatud käesoleva lõike punktis 3; garantii tagatis on koormamata
ja seda eelkõige ei kasutata muu garantii tagatisena; tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab
samale lõpptähtaja tingimusele, nagu on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 72c lõikes 1, ning puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused
tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui
kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede.
Lõige 12 sätestab lõike 10 punkti 7 kohaldamisel erinõude kriisilahendussubjektile esitada
Finantsinspektsiooni nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab
muul viisil rahuldavalt, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise
ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.
Paragrahvi 20 muutmine. Kehtiv § 20 sätestab miinimumnõude kohaldamise erisused. Uue lõikega
3 võetakse üle BRRD art 45g. Finantsinspektsioon võib jätta osaliselt või täielikult kohaldamata
miinimumnõude keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes kui
krediidiasutus ja keskasutus on asutatud Eestis ja nende mõlema üle teeb järelevalvet
Finantsinspektsioon; nii krediidiasutus kui ka keskasutus kuuluvad samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi; keskasutuse ning sellega püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused
on nende solidaarsel vastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud
krediidiasutuste siduvad kohustused; keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna
kõnealuste krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal; kui keskasutusega püsivalt seotud
krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre püsivalt seotud
krediidiasutuste juhtkondadele; asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab seaduse § 18
lõikes 22 (BRRD artikkel 45e lõige 3) nimetatud nõuet; puuduvad praegused või oodatavad olulised
praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või
kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel.
Paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1; § 28 Lõike 5 punktis 6, § 42 lõike 1 punktis 4, lõike 2 punktides
1 ja 3, § 52 lõike 3 punktis 4, § 71 lõike 1 sissejuhatavas lauses, § 71 lõikes 5; 72 lõikes 4, 73
lõigetes 1, 2 ja 21, § 74 lõigetes 2, 3 ja 5 ja § 78 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „kõlblikud“ sõnaga
„teisendatavad“. Muudatus tuleneb varasemalt kasutusel olnud termini „kõlblikud kohustused“
72
kaheks jagamist – nüüd on osad kõlblikud kohustused ümber nimetatud teisendatavateks
kohustusteks (inglise keeles bailinable liabilities). Sarnaselt eelmainitud muudatusele tuleneb ka §
55 lõike 8 muudatus termini „kõlblikud kohustused“ kaheks jagamist.
Paragrahvi 22 muutmine. Kehtiv § 22 sätestab nõuded kohustuste teisendamise õiguse
sätestamisele lepingutes.
Lõike 1 sissejuhatava lause muutmine on seotud BRRD artikli 55 lõikega 1 ning täpsustab, et sellised
tingimused võivad tuleneda ka vastava instrumendi enda tingimustest ja seega instrumendi omandaja
peab ostmisel nendega nõustuma.
Uus lõige 11 võtab üle BRRD artikli 55 lõike 1 teises alalõikes sätestatud kriisilahendusasutuse ehk
Eestis Finantsinspektsiooni õiguse lubada mitte täita lepingu tingimustele seatud nõudeid kui
miinimumnõue on võrdne krediidiasutuse kahjumi katmise summaga, ning nimetatud
lepingutingimusi, ei võeta miinimumnõude täitmisel arvesse.
Uute lõigetega 21–24 võetakse üle BRRD artikkel 55 lõige 2. Kui krediidiasutuse hinnangul on
nõuded kohustuse suhtes kohaldatavatesse lepingulistesse sätetesse õiguslikult või muul viisil
teostamatud, siis teavitab ta Finantsinspektsiooni sellisele järeldusele jõudmisest, kaasa arvatud
kohustuse klassi määramisest ja kõnealuse järelduse tegemise põhjendustest. Kui Finantsinspektsioon
on saanud krediidiasutuselt teate, siis peatatakse nõutavate tingimuste lepingulistesse sätetesse
lisamise kohustus automaatselt. Kui aga Finantsinspektsioon jõuab järeldusele, et tingimuste lisamine
lepingulistesse sätetesse ei ole õiguslikult või muul viisil teostamatu, võttes arvesse vajadust tagada
krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkus, siis nõuab ta mõistliku aja jooksul nende lepingulise
tingimuste lisamist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt tavade muutmist, mis
puudutavad erandi tegemist nõudeõiguste teisendamise lepingulisest tunnustamisest. BRRD artikkel
55 lõikest 7 tulenevalt võib Finantsinspektsioon täpsustada nende kohustuste kategooriad, mille puhul
ettevõtja teeb kindlaks, et lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil teostamatu.
Finantsinspektsioon tugineb vastavale regulatiivsele standardile, mille EBA välja töötab.
Seaduse täiendamine uue §-ga 222. Uue § 222 võetakse üle BRRD artikkel 45i lõiked 1 kuni 4
miinimumnõudega seotud andmete esitamise osas.
Lõige 1. Krediidiasutus on kohustatud koostama miinimumnõude täitmisega seotud Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa
Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni
otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47) artikli 15 alusel kehtestatud aruandeid.
Lõige 2. Finantsinspektsioon võib vajadusel nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
aruandeid lühemate perioodide kohta kui Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel
kehtestatud aktis sätestatud.
Lõige 3. Krediidiasutused, kelle kriisilahenduskavas on ette nähtud likvideerimine tavalise
maksejõuetusmenetluse alusel, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid esitama ei ole
kohustatud.
73
Seaduse täiendamine uue §-ga 223. Uue § 223 võetakse üle BRRD artikkel 71a sätestades peatamise
õiguse lepinguline tunnustamise nõuded kriisilahenduses.
Lõige 1 sätestab krediidiasutusele või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale isikule
kohustuse sõlmitavas või kolmanda riigi õigusega reguleeritavas finantslepingus kokku leppima, et
võlausaldaja või kohustuse aluseks oleva lepingu teine pool nõustub, et Finantsinspektsioon võib
kasutada finantslepingu suhtes kohustusi tulenevalt seaduse § 43 lõikele 2 õigust peatada või piirata
õigusi ja, ning tunnustavad oma seotust artikli 68 nõuetega.
Lõige 2 annab Finantsinspektsioonile kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus õiguse nõuda, et
krediidiasutuse emaettevõtja tagaks, et nende kolmanda riigi tütarettevõtjad lisavad käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantslepingute tingimused. Antud tingimuse lisamine on vajalik
selleks, et välistada, et kriisilahendusasutuse volituste kasutamine emaettevõtja õiguste ja kohustuste
peatamiseks või piiramiseks on asjakohane alus ennetähtaegselt lõpetamiseks, peatamiseks,
muutmiseks, tasaarveldamiseks, kasutusõiguste kasutamiseks või nende lepingute suhtes huvide
tagamiseks.
Lõige 3 võimaldab Finantsinspektsioon kohaldada peatamise õiguse lepingu tunnustamise nõudeid
ka kolmanda riikide tütarettevõtja suhtes, kes on krediidiasutus; investeerimisühing (või oleks
investeerimisühing, kui nende peakontor asuks mõnes lepinguriigis), või finantseerimisasutus.
Lõikega 4 sätestatakse kohaldatavuse ulatus. Peatamise õiguse lepingulise tunnustamise kohustust
kohaldatakse kõigi finantslepingute suhtes, mis loovad uue kohustuse või muudavad oluliselt
olemasolevat kohustust või millega nähakse ette õigus kasutada ühte või mitut lõpetamisõigust või
tagatistest tulenevate õiguste jõustamise õigust, mille suhtes kohaldatakse kohustuste peatamise
õigust, kui finantslepingule kehtiks Eesti õigus.
Lõige 5 toonitab, et isegi kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik
ei täida nõudeid ja ei pane vastavatesse lepingutesse peatamise õiguse tingimusi ning lepingu osapool
ei kinnita neid, siis see ei takista Finantsinspektsiooni kohaldamast kohustuste peatamise õigust.
Lihtsalt lepingupooled saavad sellest teada alles juhul kui Finantsinspektsioon sellekohase otsuse
teeb.
Paragrahvi 28 muutmine. Kehtivas § 28 on sätestatud kriisilahenduskava koostamise alused.
Lõike 11 muutmine tuleneb BRRD artikli 13 lõike 4 teisest lõigust. Kui Finantsinspektsioon on
konsolideerimisgrupi, mis koosneb mitmest kriisilahenduse alamkonsolideerimisgrupist,
Finantsinspektsioon esitatakse seaduse § 55 lõikes 1 ehk BRRD artikli 12 lõike 3 punktis aa nimetatud
kavandatavad kriisilahenduse meetmed seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud ühises otsuses.
Lõike 3 muutmine BRRD artikli 12 lõike 1 alamlõige 1. Kui Finantsinspektsioon on
konsolideerimisgrupi Finantsinspektsioon ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud Eestis,
peab Finantsinspektsioon koostöös konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate
finantsjärelevalve asutustega ja konsulteerides konsolideerimisgruppi kuuluvate süsteemselt oluliste
filiaalide finantsjärelevalve asutustega koostama konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja seda ka
haldama.
74
Uue lõike 31 lisamisega võetakse üle BRRD artikkel 12 lõike 1 viimane alalõige.
Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas käsitletakse kõiki gruppi kuuluvaid kriisilahendussubjekte
ning kriisilahenduse alamkonsolideerimisgruppe.
Uue lõike 61 lisamine tuleneb BRRD artikli 10 lõike 6 alalõikest 1a, mis kohustab
kriisilahendusasutust, Eestis Finantsinspektsiooni ajakohastada kriisilahenduskava või
konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava peale kriisilahendusmeetmete või –õiguste kohaldamist.
Paragrahvi 29 muutmine. Kehtiv § 29 sätestab kriisilahenduskavale esitatavad nõuded.
Lõike 1 punkti 5 muutmine. Täpsustatakse BRRD artikkel 12 lõike 3 punktid d sätestatud nõuet
kriisilahenduskavas esitatava informatsiooni osas, mis puudutab õiguslikke ja majanduslikke nüansse
kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide eraldamisel, selleks et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse
korral tema tegevuse jätkumine
Uus lõike 11 lisamine tuleneb BRRD artikkel 10 lõike 6 alapunktist 1b. Lõike 1 punktides 15 ja 16
nimetatud nõude täitmise tähtaegade määramisel tuleb arvestada omavahendite täitmiseks ette nähtud
tähtaega.
Lõike 2 punkt 2 muutmine tuleneb BRRD artikli 12 lõike 3 punktist a ja sellega määratakse kindlaks
vastavate stsenaariumide rakendamiseks kriisilahendusmeetmed ja -õigused, sealhulgas ka
kolmandates riikides asutatud isikute suhtes, kui seaduse nõuded on täidetud, mida on võimalik
kohaldada kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kriisilahendussubjektide suhtes.
Punkti 21 lisamine lõikesse 2 tuleneb BRRD artikkel 10 lõike 6 alapunktist 1b, kus tuuakse välja
kriisilahendusmeetmete ja -õiguste mõju teistele konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele. Oleme
kasutanud oma seaduses sõna üksus, mis meie hinnangul katab BRRD inglise keelset sõnastust: in
respect of other group entities referred to in points (b), (c) and (d) of Article 1(1), the parent
undertaking and subsidiary institutions.
Lõike 2 punkt 3 muutmine tuleneb BRRD artikkel 12 lõike 3 punktist b. Analüüsitakse, millisel
määral oleks kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi võimalik koordineeritult rakendada Euroopa Liidus
asuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste suhtes, sealhulgas meetmeid ja õigusi, mis
võimaldaksid konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi eri üksuste või teatavate
konsolideerimisgrupi üksuste eraldi tegevusalade müümist kolmandale isikule.
Lõike 2 punkt 7 muutmine tuleneb BRRD artikkel 12 lõike 3 punktist e. Sisuliselt on vaja üle võtta
direktiivi mõte sätestada täiendavad meetmeid kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute ja
alamkonsolideerimisgruppide suhtes, sealhulgas mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada
konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks. See mis lisada tuleks oleks: „in relation to the entities within
each resolution group“.
Lõikesse 2 punkti 71 lisamine tuleneb BRRD artikkel 12 lõike 3 punktist a1 ning sellega kindlaks
kriisilahenduse meetmed ja hinnatakse meetmete mõju iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi
kriisilahendussubjekti ja muu konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks kui konsolideerimisgrupp
koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist.
75
Uue lõike 31 lisamine tuleneb BRRD artikkel 12 lõike 1 alalõikest 2. Konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskavas määratakse iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja
kriisilahenduse konsolideerimisgrupp. Ühte kriisilahendamise konsolideerimisegruppi võib kuuluda
mitmeid erinevaid konsolideerimisgruppe ehk alamkonsolideerimisgruppe. Kriisilahenduskavas mis
on kõige kõrgemal konsolideerimistasemel tuleb määrata kindlaks iga alam ja
ülemkonsolideerimisgrupi lõikes erinevad kriisilahendussubjektid ja siis ka muu
konsolideerimisgrupp. See on vajalik selleks, et suur osa nõudeid täidetakse kriisilahendussubjekti
poolt. Kuid mõnedes gruppides võib olla palju keerulisi omandi ja kontrollisuhteid. Mõni ettevõte
võib majanduslikult justkui kuuluda erinevatesse konsolideerimisgruppidesse, kuid
kriisilahenduskava ja kriisilahendusgrupi mõistes tuleb määratleda, kuidas toimub tegutsemine
maksejõuetusse sattumise korral.
Lõike 5 muutmine tuleneb BRRD artikkel 10 lõikest 3. Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskava koostamisel tuleb arvesse võtta asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et
maksejõuetus võib puudutada üksnes konkreetset krediidiasutust või konsolideerimisgruppi või
maksejõuetusega võib kaasneda laiem finantsiline ebastabiilsus või hõlmata kogu süsteemi. BRRD
artikkel 10 lõike 3 on meil juba varasemast Eesti seadusandlusesse üle võtmata lauseosa, mis
puudutab kogu süsteemi ehk inglise keeles „or system wide events“.
Paragrahvi 30 muutmine. Kehtiv § 30 sätestab konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamise
menetluse alused.
Lõike 2 muutmine tuleneb BRRD artikkel 18 lõikest 1. Kui Finantsinspektsioon on
konsolideerimisgrupi Finantsinspektsioon, siis tuleb tal hinnata konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskõlblikkust koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad
konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures konsolideerimisgrupi järelevalve
kolleegiumiga ja teiste lepinguriikide järelevalveasutustega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali
puhul vajalik.
Uue lõike 21 lisamine. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu
seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana kõikide
kriisilahendussubjektide ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja osas, mis on seaduse § 2
lõikes 1 nimetatud ettevõtja. Seaduse § 33 on tegelikult vastuolulisus terminite kasutamisel – algul
räägitakse hindamisest aga lõikes 4, millega on BRRD artikkel 16 üle võetud räägitakse hinnangust.
Seega on eelnõus hetkel kasutatud terminit hinnang.
Lõike 7 muutmine tuleneb BRRD artikkel 13 lõike 6 esimesest lõigust. Kui Finantsinspektsioon on
konsolideerimisgrupi Finantsinspektsioon ja ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul, siis tuleb
Finantsinspektsioonil teha oma otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes
seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone.
Uute lõigete 71–73 lisamine tuleneb BRRD artikkel 18 lõikest 6a. (71) Finantsinspektsioon teeb oma
otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks ning toob
oma otsuses välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta. Eraldi
otsuste tegemine ei takista ühisotsuse tegemist konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta nende
76
kriisilahendusasutuste, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi. Kui Finantsinspektsioon on
kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5
nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide
finantsjärelevalvete seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse emaettevõtjale
ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks ning toob oma otsuses
väljapõhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud
otsuse kohta.
Lõike 8 muutmine on seotud BRRD artikkel 13 lõike 6 esimese lõigu muutumisega ning eelkõige
alamkonsolideerimisgruppide käsitluse lisandumisest tingituna. Kui konsolideerimisgruppi kuuluv
tütarettevõtja on asutatud Eestis ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
tähtaja jooksul ja ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga nõus, teeb Finantsinspektsioon
otsuse, mille kohaselt koostatakse eraldi tütarettevõtja või Finantsinspektsiooni haldusalasse kuuluva
kriisilahenduse alamkonsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja hallatakse seda. Finantsinspektsioon
peab seejuures arvesse võtma teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja
reservatsioone ning oma otsuses tooma välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse
teistele kriisilahenduskolleegiumi liikmetele teatavaks.
Paragrahvi 31 muutmine. Kehtiv § 31 sätestab võimaluse kriisilahenduskava koostamine
lihtsustatud kujul.
Lõike 6 muutmine. (6) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist Eesti Pangaga ja Rahandusministeeriumiga.
Paragrahvi 33 muutmine. Kehtiv § 33 kehtestab nõuded krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele.
Uue lõike 21 lisamine sätestab kohustuse kriisilahenduskõlblikkust hinnata iga
alamkonsolideerimisgrupi osas juhul kui kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad erinevad
alamkonsolideerimisgrupid.
Lõike 3 muutmine. Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus hindab
kriisilahenduskõlblikkust samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või
konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava.
Lõige 5 muutmine ning uue lõike 51 lisamine tuleneb BRRD artikli 16 lõigetest 1 ja 4.
Krediidiasutus, alamkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp loetakse
kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et krediidiasutuse lõpetamine ja
likvideerimine on võimalik ja teostatav Eesti või teiste lepinguriikide tavapärases
maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või
konsolideerimisgrupi suhtes võimalik rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad
krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvuse ja väldivad nii palju kui võimalik olulisi
negatiivseid tagajärgi Eesti, kui ka teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile.
Sealhulgas tuleks arvestada ka laiemat finantsilist ebastabiilsust või kogu süsteemi haaravate
sündmuste korral ning lähtuda eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste
77
funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada,
või muul viisil kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus tagada.
Lõike 6 muutmine on seotud alamkonsolideerimisgruppide lisamisega. Kui Finantsinspektsiooni
hinnangul ei ole krediidiasutus, alamkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp
kriisilahenduskõlblik tuleb sellest viivitamata teavitada EBA.
Lõike 7 muutmine on seotud alamkonsolideerimisgruppide lisamisega. Alamkonsolideerimisgrupi
ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnanguid tuleb kriisilahenduskolleegiumi
otsustes arvesse võtta.
Paragrahvi 34 muutmine. Kehtiv § 34 sätestab nõuded kriisilahenduskõlblikkust pärssivate
takistustega tegelemisele ja nende kõrvaldamisele.
Lõike 1 muutmine on tingitud BRRD artikli 17 lõike 1 muutmisest. Kui krediidiasutuse
kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel pärast Finantsinspektsiooni järelevalvet teostava üksusega
konsulteerimist tuvastatakse krediidiasutuse kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teavitab
Finantsinspektsioon sellest kirjalikult krediidiasutust ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutust,
kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid. Tegelikult peaks BRRD teksti kohaselt teavitama ka
pädevale asutust ehk järelevalvet, kuid oleks ebamõistlik Eesti õiguskeskkonnas, kus
kriisilahendusasutus ja järelevalveasutus on samad, et me kohustakse Finantsinspektsiooni ühte
üksust teavitama teist üksust.
Uued lõiked 21–23 tulenevad BRRD artikli 17 lõike 3 nõuetest. Kahe nädala jooksul pärast käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist esitab krediidiasutus Finantsinspektsioonile
võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, konsolideerimisgrupi tasandi miinimumnõuet
ning kombineeritud puhvri nõuet, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on
tingitud sellest, et krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks
igale KAS § 8650 lõikes 31 nimetatud nõuetele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet,
kui seda võetakse arvesse lisaks miinimumnõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva
seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1, või et krediidiasutus ei täida CRRi artiklites 92a ja 494 nimetatud
nõudeid või käesoleva seaduse § 173 ja 174 BRRD artikkel 45c ja 45d nimetatud nõudeid. Meetmete
rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid. Peale
konsulteerimist Finantsinspektsiooni järelevalvet teostava üksusega hindab Finantsinspektsiooni
finantskriisi lahendamise üksus, kas nimetatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva
asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.
Lõike 3 muutmine tuleneb BRRD artikli 17 lõikest 4. Kui Finantsinspektsiooni finantskriisi
lahendamise üksuse hinnangul krediidiasutuse pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tuvastatud
takistusi tulemuslikult, peab Finantsinspektsioon kirjalikult nõudma, et krediidiasutus rakendaks
alternatiivseid meetmeid kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks.
Uued lõiked 31 ja 32 tulenevad BRRD artikli 17 lõikest 4. Finantsinspektsioon on kohustatud võtma
kriisilahenduskõlblikkuse vähendamise ja kõrvaldamise meetme hindamisel arvesse kriisilahenduse
takistustest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju krediidiasutuse
majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua. Kui
78
Finantsinspektsioon on nõudnud kriisilahenduskõlblikkuse takistamise kõrvaldamiseks või
vähendamiseks alternatiivsete meetmete kohaldamist, siis krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul
pärast sellise nõudmise kätte saamisest plaani kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks. Plaan ei ole
ainult ajakava, vaid see peab sisaldama ka meetmed ja kirjeldust, kuid kriisilahenduskõlblikkus
saavutatakse.
Uus lõige 33 tuleneb BRRD artikli 17 lõikest 7. Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksus
konsulteerib enne otsust nõuda alternatiivseid meetmeid, oma järelevalvet teostava üksuse ja kui
asjakohane Eesti Pangaga, et hinnata alternatiivsete meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele,
finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele.
Lõike 4 muudetakse BRRD artikli 17 lõike 5 muutmisest tingituna. Finantsinspektsioon võib
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt nõuda krediidiasutuselt või konsolideerimisgrupi
mõnelt üksuselt:
1) konkreetsetel juhtudel või regulaarselt lisateabe esitamist;
2) teatava vara võõrandamist;
3) mõne toimuva või kavandatud tegevuse piiramist või selle tegevuse lõpetamist;
4) maksimaalse individuaalse ja summaarse riskipositsiooni piiramist;
5) uute või olemasolevate tegevusalade arendamise piiramist või takistamist või uute või
olemasolevate toodete võõrandamist;
6) otsese või kaudse kontrolli all oleva konsolideerimisgrupi mõne üksuse õiguslike või
organisatsiooniliste struktuuride muutmist vähem keerukaks, et kriisilahendusmeetmete või -õiguste
rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja
tegevuslikult eraldada;
7) nõuda emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja asutamist Eestis või mujal Euroopa Liidus;
8) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded;
9) muude meetmete rakendamist käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos nimetatud omavahendite ja
kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, sealhulgas püüdu eelkõige uuesti läbi rääkida tema
emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva
instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused eesmärgiga tagada,
et Finantsinspektsiooni otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või
teisendamiseks täidetaks selle lepinguriigi õigusnormide kohaselt, mis hõlmavad kõnealust kohustust
või instrumenti;
11) võimalike konsolideerimisgrupisiseste rahastamislepingute läbi vaatamist või nende puudumisel
viidatud lepingute koostamist või konsolideerimisgrupisiseste või kolmandate isikutega
teenuslepingute, mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist.
Uute lõigetega 41–45 võetakse eelkõige üle BRRD artikli 17 lõige 5 nõuded. Finantsinspektsioon on
õigus nõuda segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul, et segavaldusettevõtja asutaks
krediidiasutuse kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja krediidiasutuse
kriisilahendusmenetluse hõlbustamiseks või et vältida käesolevas seaduses sätestatud
kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisest tulenevat negatiivset mõju konsolideerimisgrupi
muule kui finantsosale. Finantsinspektsioonile antakse õigus nõuda krediidiasutuselt aga ka muult
konsolideerimisgrupi kuuluvalt ettevõtjalt kava esitamist selle kohta, kuidas taastada vastavus
miinimumnõuete täitmisega; kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita miinimum nõudeid; võtta
miinimumnõude täitmiseks muid meetmeid, muu hulgas püüaks eelkõige uuesti läbi rääkida tema
79
poolt emiteeritud kõlbliku kohustuse, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendi või teise
taseme omavahendite instrumendi tingimused, eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsioone otsust
kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või konverteerimiseks täidetaks selle
jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis laieneb kõnealusele kohustusele või instrumendile; 4)
omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, olles saanud eelnevalt pädeva asutuse nõusoleku,
ning kõlblikud kohustused tähtajaprofiili muutmist eesmärgiga tagada järjepidev kooskõla käesoleva
seaduse §dega 18 ja 19 ehk BRRD artiklis 45e või 45f; 5) kui ettevõtja on segavaldusettevõtja
tütarettevõtja, nõuda, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi
finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et
vältida selliste käesoleva seaduse neljandas peatükis nimetatud kriisilahendusmeetmete kohaldamist
ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta
finantsteenuseid.
Lõikega 43 võetakse üle BRRD artikli 22 lõige 2 alalõige 5. Kui Finantsinspektsioon teeb
krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi
sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas käesoleva seaduse
§ 22 lõikega 21 ei sisalda § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on
vastavalt käesoleva seaduse § 71 ehk BRRD artikli 44 lõige 2 kohustuste ja nõudeõiguste
teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis seadusest tulenevalt välistatakse tõenäoliselt
teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui 10 protsenti, siis hindab
Finantsinspektsioon viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse
kriisilahenduskõlblikkusele.
Lõige 44 täpsustab, mida tuleb mõju hindamisel arvestada, ehk ühtlasi tuleb arvestada
kriisilahenduskõlblikkusele avalduvat mõju, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise
ja konverteerimise õiguste kasutamisel võidakse rikkuda võlausaldajatele käesoleva seaduse §-ga 80
BRRD artikkel 73 sätestatud kahju hüvitamise aluseid.
Lõikega 45 võetakse üle BRRD artikli 22 lõike 2 alalõige 6. Finantsinspektsioon võib kasutada
käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigusi kui ta jõuab käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud
järeldusele, et kohustused ei sisalda käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust
ning põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu.
Paragrahvi 35 muutmine. Kehtiv § 35 näeb ette nõuded kriisilahenduskõlblikkust pärssivate
takistustega tegelemise ja nende kõrvaldamise suhtes konsolideerimisgrupi puhul.
Lõike 2 muutmisega võetakse üle BRRD artikkel 18 lõike 2 muudatused. Eelkõige lisandub koostöö
konsolideerimisgrupi finantsjärelevalve asutusega.
Uute lõigetega 21 ja 22 võetakse üle BRRD muudatused täpsustades, mida tuleb aruandes analüüsida
ehk mõju krediidiasutuse grupi ärimudelile ja antakse soovitusi proportsionaalsete ning sihipäraste
kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamiseks kriisilahendus konsolideerimisgrupi ja vajadusel
alamkonsolideerimisgruppide suhtes, mida on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt otsustatud
rakendada või mis on Finantsinspektsiooni arvates vajalikud või asjakohased nende takistuste
kõrvaldamiseks. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus siis
olukorras, kus konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud käesoleva
80
seaduse § 34 lõigetes 21–23 (BRRD artikkel 17 lõike 3 teine alalõige) nimetatud konsolideerimisgrupi
ettevõtja olukorrast, teavitab Finantsinspektsioon pärast kriisilahendussubjekti
kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest krediidiasutuste kriisilahendusasutustega
konsulteerimist kõnealuse pärssiva asjaolu hinnangust Euroopa Liidus tegutsevat emaettevõtjat.
Lõige 3 muudetakse täiendades Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt
koostatud aruande konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale emaettevõtjale
ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutustele, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad
tütarettevõtjad ja olulised filiaalid. Konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate
kriisilahendusasutused edastavad aruande vastavatele tütarettevõtjatele nende vastutusalas.
Paragrahvi 39 muutmine. Kehtiv § 39 sätestab, millistel tingimustel alustatakse
kriisilahendusmenetlust.
Lõike 1 muutmine on tingitud termini ühtlustamisega. Inglise keelne termin failing or likely to fail
ehk lühidalt FOLTF on FELSis erinevalt kasutusel. Siin on viidud antud termin sarnasele kujule nagu
see on kasutusel seaduse § 1 ehk krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub
maksejõuetuks. Lisaks täiendatakse kapitaliinstrumentidele lisaks ka kõlblike kohustustega, mida on
võimalik alla hinnata või teisendada, et krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida.
Lõigete 7 ja 8 muutmine tuleneb BRRD artikkel 33 lõigetest 3 ja 4 ja määratlevad
kriisilahendusmeetmete ja õiguste rakendumise segavaldusettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja
segafinantsvaldusettevõtja puhul. Täpsustatakse, et kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne
osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses finantsvaldusettevõtja kui vahendaja kaudu,
kriisilahenduskava järgi on finantsvaldusettevõtja kriisilahendussubjekt, tuleb järelevalvel
konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama selle
finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes. Kui valdusettevõtja puhul ei ole täidetud
kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused, võib järelevalve sellest hoolimata rakendada
kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, kui finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või
segavaldusettevõtja on kriisilahendussubjekt; üks või mitu segavaldusettevõtja tütarettevõtjat, kes on
krediidiasutused, kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad kriisilahenduse algatamise
tingimustele; eelpool nimetatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja
maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna, ja kriisilahenduse meetme
võtmine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahenduseks või
asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks.
Seadust täiendamine uue §-ga 391. Uue § 391 võetakse üle BRRD artikkel 32a ja artikkel 32b
keskasutuste ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste kriisilahendusmenetluse algatamise erisuste
osas.
Lõige 1 annab Finantsinspektsioonile õiguse kohaldada keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud
ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahenduse
meetmeid ja -õigusi, kui nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna käesoleva
seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
81
Lõige 2 sätestab, et kui Finantsinspektsioon leiab, et on täidetud käesoleva seaduse § 39 lõike 1
punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused, kuid ei ole täidetud nimetatud paragrahvi lõike 1 punktis 3
nimetatud avaliku huvi tingimus, siis see krediidiasutus või konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja
likvideeritakse tavapärase likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus.
Seadus täiendamine §-ga 401. Uue §-ga 401, millega nähakse ette teatud kohustuste peatamise õigus,
võttes üle BRRD artikkel 33a. Taoline peatamine võimaldab külmutada maksevood lühikeseks ajaks,
mis hõlbustab kriisilahendusasutusel olemasolevate varade ja kohustuste kindlakstegemist.
Lõige 1 annab Finantsinspektsioonile õiguse peatada maksjõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks
jääva krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja lepingujärgsed makse- või
ülekandekohustused, kui sel hetkel ei ole võimalik rakendada ühtegi erasektori meedet, mis ettevõtja
maksejõuetuse ära hoiaks või kui peatamise õiguse kohaldamine aitaks ära hoida ettevõtja
finantsolukorra edasise halvenemise või see on vajalik avaliku huvi täitmise järeldusele jõudmiseks
või sobivate kriisilahenduse meetmete valimiseks ja kasutamiseks.
Lõige 2 sätestab järelevalve kohustuse teha koostööd kriisilahendusasutusega kui ta kasutab
kohustuste peatamise õigust, kes omakorda pea mõistliku aja jooksul vastama. Antud sätte üle
võtmise Eesti seadusandlusesse võib tunduda kummalisena, kuna Finantsinspektsioon on nii
järelevalve kui ka kriisilahendusasutus, kuid osad subjektid on otsese Euroopa Keskpanga järelevalve
all ning seetõttu on oluline siinkohal see koostöö kohustus üle võtta. Nende nõuete osas, kus
Finantsinspektsioon on andnud otsese järelevalve teostamise teisele institutsioonile, eelkõige
Euroopa Keskpangale, siis kohaldub antud säte vastavalt sellele institutsioonile.
Lõikes 3 sätestatakse erisus kohustuste peatamise õigusele makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis
on võetud kas KAS § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate ees või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste
tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta artikli 14 kohase liidu
tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab ja ka keskpankade ees.
Lõikega 4 kohustatakse Finantsinspektsiooni määrama peatamise õiguse kasutamise perioodi iga
üksikjuhtumi asjaoludest lähtuvalt. Neil tuleb hinnata hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada
ka kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis
4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud
hoiuste suhtes.
Lõikes 5 sätestatakse peatamise ajaline piirand. Kohustuste peatamise aeg peab olema võimalikult
lühike ega tohi kesta kauem kui peatamise teate avaldamise päevale järgneva tööpäeva südaööni.
Peatamise aja möödumisel kohustuste peatamine lõppeb.
Lõikega 6 nähakse ette Finantsinspektsioonile peatamise õiguse kasutamisel, et ta peab arvestama
selle mõjuga finantsturgudele, arvestades võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavapärases
maksejõuetusmenetluses. Eelkõige tuleb Finantsinspektsioonil võtta arvesse siseriiklikku riigisisest
maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse avaliku huvi järelduse tulemusena. Võlausaldajaid
kaitstakse vastava liikmesriigi, meil Eestis kehtivate õigusnormide ja kohtuvõimuga.
82
Finantsinspektsioonil tuleb arvestada maksejõuetuse puhul koordineerimist Eesti kohtuga, nagu näeb
ette KAS.
Lõige 7 ja 8 täpsustavad peatumise tagajärgi sätestades, et kui lepingust tulenevad makse- või
ülekandekohustused on peatatud, peatuvad ka kõik vastaspoole antud lepingust tulenevad makse- või
ülekandekohustused samaks ajavahemikuks. Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita
kohustuste peatamise ajal, tuleb täita kohe pärast selle lõppu.
Lõige 9 näeb ette peatamise õiguse kasutamise teavitamisekohustuse ehk Finantsinspektsioon
teavitab viivitamata kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust; finantsjärelevalve asutusi, kes
teostavad järelevalvet kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üle, sealhulgas nende liikmesriikide finantsjärelevalve asutusi,
kus asub krediidiasutuse filiaal; Eesti Panka; Rahandusministeeriumi; Tagatisfondi; asjakohasel juhul
konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust; Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu; Euroopa
Komisjoni; Euroopa Keskpanka; Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
Asutust; makse- või arveldussüsteemide korraldajad, kui kriisilahendusmenetluses olev
krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis b määratud
isik, kui ta kasutab kohustuste peatamise õigust pärast seda, kui on kindlaks teinud, et ettevõtja on
maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist.
Lõige 10 kohustab Finantsinspektsiooni avaldama kohustuste peatamise otsuse ning peatamise
tingimused ja ajavahemiku Ametlikes Teadaannetes ja muudes massiteabevahendites, ühtlasi peab
Finantsinspektsioon tagama, et eeltoodud informatsioon avaldatakse ka Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse veebilehel ja kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse
veebilehel.
Lõige 11 annab Finantsinspektsioonile peatamise perioodi jooksul õiguse seada samaks
ajavahemikuks krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja võlausaldajatele,
kellel on asjaomase krediidiasutuse või muu ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid
jõustada tagatisest tulenevaid õigusi ning sellisel juhul arvestatakse BRRD artiklis 70 lõigetes 2, 3 ja
4 ehk seaduse § 43 lõike 3 sätestatud erisusi. See tähendab, et peatamist ei kohaldata ei kohaldata
lepingute suhtes, mis on sõlmitud makse- ja arveldussüsteemide ning nende korraldajatega vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/26/EÜ, või kesksete vastaspoolte ja keskpankadega
sõlmitud lepingute suhtes; hüvitatavate ja tagatud hoiuste suhtes ega Tagatisfondi seaduse 4. peatüki
alusel tagatud investeeringutest tulenevate nõuete suhtes. Finantsinspektsioon või peatamise perioodil
peatada ka krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtjaga lepingu sõlminud
poole lõpetamisõigus ning sellisel juhul kohaldatakse BRRD artikli 71 lõigetes 2–8 ehk seaduse § 43
lõigetes 1–5 ja § 44 sätestatud nõudeid.
Lõige 12 piirab peatamise õiguse kasutamiselt. Ehk kui Finantsinspektsioon on tulenevalt tuvastanud
krediidiasutuse maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse ning on pärast seda kasutanud õigust
peatada makse- või ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse suhtes
kasutanud ka kriisilahenduse meetme või meetmeid, siis ei kasuta Finantsinspektsioon selle
krediidiasutuse suhtes seaduse §des 43 ja 44 kohaseid õigusi peatada teatavaid kohustusi või piirata
tagatistest tulenevaid õigusi.
83
Paragrahvi 42 muutmine on seotud kõlblike kohustuste kontseptsiooni muutumisega, kus jagati
kohustused kaheks – need, mis on kõlblikud ja need, mis on ühtlasi teisendatavad. Selles paragrahvis
nimetatud kohustused on teisendatavad.
Paragrahvi 43 muutmine. Kehtiv § 43 määratleb kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse
tagajärjed.
Lõike 2 sissejuhatav lause muutmine tuleneb BRRD artikli 69 lõikest 1, artikli 70 lõikest 1, artikli
71 lõikest 1 ja 2 ja sellega täpsustatakse aega, mille jooksul on Finantsinspektsioonil õigus
kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega peatada Eestis krediidiasutuse sõlmitud lepingutest
tulenevad kohustused. See aeg on teate avaldamisest arvates kuni teate avaldamisele järgneva
tööpäeva keskööni.
Uue lõikega 21 täpsustatakse BRRD artikkel 68 lõikes 5 tulenevat mõtete, et Finantsinspektsiooni
poolt otsustatud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste peatumist ei käsitleta selle lepingu
rikkumisena.
Lõike 3 punkt 1 muutmine tuleneb BRRD artikli 69 lõikest 4; artikli 71 lõikest 3 ja artikli 70 lõikest
2 ning täpsustab viidet makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad direktiivi 98/26/EÜ kohaselt
määratud süsteemi või süsteemikorraldaja korrapärasest toimimisest.
Lõike 3 uued punktid 11 ja 12 täpsustavad kesksete vastaspoolte ja keskpankade suhtes olevaid
nõudeid ja kohustusi. Uus lõige 42 võtab üle BRRD artikkel 69 lõike 5 uut alamlõiget sätestades
Finantsinspektsioonile kohustuse määrata peatamise õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga
üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka krediidiasutuste
kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4,
eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud
hoiuste suhtes. Liikmesriigid võivad ette näha, et kui makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust
kasutatakse kõlblike hoiuste puhul, tagavad kriisilahendusasutused, et hoiustajatele antakse hoiusele
juurdepääs asjakohase päevasumma ulatuses. Eesti seda liikmesriigi valikuvõimalust üle ei võta, kuna
peatamise periood on väga lühike ning kui pank peaks minema maksejõuetusse, siis kõik tagatud
hoiused tuleb niikuinii maksta 7 päeva jooksul vastavatele hoiustajatele välja.
Uus lõige 42 annab Finantsinspektsioonile õiguse määrata ülesütlemisõiguse kasutamise ulatuse
vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka
krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiuste ehk kõlblike ja tagamisele
kuuluvate hoiuste suhtes.“;
Paragrahvi 44 muutmine. Kehtivas § 44 täpsustatakse lepinguliste kohustuste täitmist
kriisiennetusmeetme või -õiguse rakendamisel või kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse
tegemisel.
Lõikes 1 muudetakse esimene lauset tulenevalt BRRD artikli 68 lõikest 5. Sisuliselt sätestatakse
olemasolevale lisaks, et ka seaduse alusel tehtud kohustuste peatamist ei käsitata krediidiasutuse poolt
sõlmitud lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina ega maksejõuetusmenetlusena.
84
Lõike 3 muutmisel muudetakse sissejuhatavat lauset tulenevalt BRRD artikkel 68 lõikest 3. Sisuliselt
täiendatakse seda tulenevalt seadusest tuleneva kohuste peatamisega ehk kui
kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus jätkab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, siis ka
kohustuste peatamise otsus ei ole aluseks, et kasutada lõpetamise, peatamise, muutmise või
tasaarvestuse õigust või lõpetamisel toimuva tasaarvestuse õigust, või saada enda omandisse,
kontrollida või tagatisena sisse nõuda või muud § 44 lõikes 3 nimetatud õigusi.
Paragrahvide 49 ja 50 muutmine. Kehtiv § 49 sätestab nõuded võimalikust maksejõuetusest
teavitamisele ja kehtiv § 50 reguleerib kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse teatamist.
Paragrahv 49 lõike 2 punktis 1 ja § 50 lõike 1 punktis 2 muudetakse sõna „liikmesriikide“ sõnaga
„lepinguriikide“ selleks, et ühtlustada sõnakasutust. Seaduses kasutatakse sõna lepinguriik ning
ekslikult on antud sätetes kasutatud sõna liikmesriik.
Paragrahvi 51 täiendamine lõigetega 21 ja 22. Käesoleva eelnõuga täiendatakse FIS § 54 uute
lõigetega ja nähakse ette, et Riigikontrollile on lubatud avaldada finantsjärelevalve tulemusi
kajastavaid dokumente ja konfidentsiaalset teavet kui Riigikontroll vajab teavet, et hinnata
Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust seoses järelevalvega krediidiasutuste ja investeerimisühingute
üle. FIS § 541 kohaselt ei ole FI poolt läbiviidav kriisilahendusmenetlus avalik ja sellele kohaldatakse
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatut. Antud säte tugineb BRRD erinevatel
artiklitel. Tuleb arvestada, et finantskriisi ennetamise ja lahendamisega seotud teave on eriti tundlik
ja seetõttu on BRRD-s sätestatud muuhulgas eraldi nn teabe lekkimise mõjude hindamise mehhanism
(vt. FELS § 51 lg 4). Kontrollikodadele, (s.o. Eestis Riigikontrollile) konfidentsiaalse teabe
edastamine on lubatud tulenevalt BRRD art 84 lg 5. Arvestades BRRD üldist loogikat, võib asuda
seisukohale, et finantskriisi ennetamisega või - lahendusega seotud teabe edastamisel Riigikontrollile
tuleb kohaldada sarnaseid nõudeid nagu CRD-s ja AMLD-s.
Kui teave pärineb teiselt kriisilahendusasutuselt või on Ühtselt Kriisilahendusnõukogult saadud või
tema oma, avaldatakse see teave Riigikontrollile üksnes teabe edastanud pädevate asutuste
selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on.
Paragrahvide 52, 53, 55, 56–58 muutmine. Direktiivist tuleneva termini muutmisega, kus lisaks
kapitaliinstrumentidele käsitletakse sarnaselt ka kõlblikke kohustusi asendatakse nimetatud
paragrahvides sõnad „kapitaliinstrumentide allahindamine ja teisendamine“ sõnadega
„kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine ja teisendamine“ vastavas käändes.
Paragrahvi 56 muutmine. Kehtiv § 56 sätestab nõuded kapitaliinstrumentide allahindamisele ja
teisendamisele.
Lõike 1 punktis 1 parandatakse viidet, kuna see peaks nüüd katma ka § 391.
Lõike 1 punkti 4 muudetakse tulenevalt direktiivi terminite muutumisest, kus lisaks
kapitaliinstrumentidele tuleks käsitleda ka kõlblikke kohustusi.
Uute lõigetega 13 ja 14 võetakse üle BRRD artikkel 59 lõige 1 ja 1a. Sätestatakse juba kehtivast
direktiivist tulenev võimalus kasutada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või
85
konverteerimise õigust ka kriisilahenduse meetmest sõltumatult, kuid üksnes seoses kõlblike
kohustustega, mis vastavad seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 nimetatud tingimustele, välja arvatud
kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikest 1 ning kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõike 1
punktiga 7. Kui kriisilahendussubjekt on kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud aga
kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse
kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust koos sama
õiguse kasutamisega kriisilahendussubjekti emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate tasandil,
kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse üle kriisilahendussubjektile ja
kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib vastava kriisilahendussubjekti.
Paragrahvi 57 muutmine. Kehtiv § 57 sätestab nõuded kapitaliinstrumentide allahindamise või
teisendamise õiguse rakendamisele. Lõike 3 punktis 2, lõike 6 sissejuhatavat lauset ja sama lõike
punkti 4, lõiget 61, 7 ja 8 täpsustatakse terminit kapitaliinstrumendid, mida täiendatakse ka kõlblike
kohustustega.
Lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse tulenevalt BRRD artikkel 48 lõige 1 punktist e ja sõnastatakse
järgmiselt:
„2) täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või
teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus
ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni kapitaliinstrumentide ja kõlblike
kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;
3) käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud teise taseme omavahendite instrumentide põhisumma
hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse
mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni
kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu
väärtus on väiksem.
Ehk eelkõige täiendatakse punkte lisaks kapitaliinstrumentidele ka kõlblike kohustustega.
Lõike 4 uus punkt 4 tuleneb BRRD artikli 59 lõikest 1a, mis näeb ette kõlblike kohustuste
põhisumma alla hindamise või konverteerimise esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks
või mõlema tegemise vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahenduse eesmärgid, või kuni kõlblike
kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem.
Lõike 5 muutmine tuleneb BRRD artikkel 60 lõikest 2. Kapitaliinstrumendi ja kõlblike kohustuste
põhisumma allahindamisel on põhisumma vähendamine lõplik ja selle omanikul ei ole nõudeõigusi
seoses allahinnatud instrumendi summaga, välja arvatud juhul, kui instrumentide omanikud ei saa
hüvitist kooskõlas lõikega 7 või tulenevalt varem tekkinud kohustustest või allahindamisega tekitatud
kahju eest. Nõue ei kohaldu juba tekkinud kohustuste ning vastutuse kahjude eest suhtes, mis võib
tekkida allahindamise õiguse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel.
Lõike 8 muutmine on lisaks termini muudatusele seotud BRRD artikli 61 lõike 3 uue alalõikega,
mis annab Finantsinspektsioonile õigusega nõuda, et krediidiasutus või temaga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluv isik peab eelnevalt saama vastava finantsjärelevalve asutuse nõusoleku
esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimiseks.
86
Uue lõikega 9 võetakse üle BRRD artikkel 59 lõike 1 viimane alalõige, mis kohustab
Finantsinspektsioon pärast kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamise või
konverteerimise õiguse kasutamist läbi viima seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud väärtuse hindamine ja
kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõiget 3, kreeditoride võrdse kohtlemise põhimõtet.
Paragrahvi 58 muutmine. Kehtiva §-ga 58 on sätestatud nõuded kapitaliinstrumentide
allahindamise või teisendamise õiguse kohaldamisele konsolideeritud alusel.
Lõige 5 muudetakse tulenevalt BRRD artikli 62 lõike 1 muutmisega, milles piiritletakse eelkõige
menetlusaegu. Kui Finantsinspektsioon otsustab konsulteerides mitte kauem kui 24 tunni jooksul
asjakohase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasuga teha kindlaks käesoleva seaduse § 56 lõike 1
punktis 3 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest viivitamata nende lepinguriikide
kriisilahendusasutusi, konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust kui see on erinev varasemalt
nimetatutest või muid pädevaid ametiasutusi, kus asuvad konsolideerimisgrupi kuuluvad ettevõtjad,
keda vastav otsus mõjutab. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus
lepib ta nimetatud asjaoludes koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega kokku ühisotsuse.
Kui ühisotsusele ei jõuta, siis nimetatud asjaolusid kindlaks ei tehta.
Paragrahv 70 muutmine. Kehtivas §-s 70 nähakse ette kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise
alused.
Lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või investeerimisühing“ selleks, et viia tekst kooskõlla muu
seadusega, kus investeerimisühinguid eraldi ei mainita.
Paragrahvi 71 muutmine. Kehtiv § 71 täpsustab kohustuste teisendamise meetme kohaldamisala.
Lõike 1 punkt 6 muudetakse tulenevalt BRRD artikkel 44 lõike 2 punkti f muutmisest. Eelkõige
täiendatakse viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt
Euroopa Liidus asutatud kesksete vastaspoolte või sama määruse artikli 25 kohaselt kolmandate
riikide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tunnustatud kesksete osapooltele viitamisega.
Lõike 1 uue punktiga 61 täiendatakse erisusi, mille puhul kohustuste teisendamise meedet kohaldada
ei võiks – need on kohustused krediidiasutuste või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva
isikute, kes ise ei ole kriisilahendussubjektid, ees, olenemata kohustuste lõpptähtajast.
Lõikes 5 tehakse üks tehniline muudatus, kus jäetakse välja sõnad „ja investeerimisühingute“,
millega ühtlustatakse lihtsalt seaduse teksti. Mujal ei ole investeerimisühinguid eraldi märgitud.
Paragrahvi 72 muutmine. Kehtiv 72 sätestab kohustuste teisendamise meetme kohaldamise erandid.
Lõigete 3 ja 4 muutmine tuleneb BRRD artiklist 44. Lõikes 3 täpsustatakse, et Finantsinspektsioon
võib kohustuste teisendamise kohaldamise välistada ka osaliselt. Seni oli see lubatud vaid täielikult.
Lõikes 4 sisuliselt muudetakse vaid kõlblikud kohustused teisendatavateks direktiivist tuleneva
termini muutumise tõttu ning viiakse sätte tekst rohkem kooskõlla direktiivi tekstiga viidates
tavalisele pankrotimenetlusele likvideerimisel. Sisuliselt siiski see tõlgendamisel muudatusi kaasa ei
too.
87
Uue lõikega 41 võetakse üle BRRD artikkel 44 lõike 3 teine alalõige. Finantsinspektsioonil tuleb
põhjalikult (direktiivis inglise keeles „carefully“) hinnata kas kohustused krediidiasutuste või temaga
samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isikute suhtes, mis kuuluvad samasse kriisilahenduse
konsolideerimisgruppi ja ei ole ise kriisilahendussubjektid suhtes, mis on välistatud käesoleva
paragrahvi lõike 4 alusel, tuleks osaliselt või täielikult välistada kohustuste teisendamise meetme
kohaldamisalast, eesmärgiga tagada asjakohane kriisilahendusstrateegia rakendamine.
Paragrahvi 74 muutmine. Kehtiv § 74 sätestab kohustuste allahindamise ja teisendamise järjestuse.
Uute lõigetega 9 ja 10 võetakse üle BRRD nõuete rahuldamise järjekorda puudutavad muudatused,
eelkõige et BRRD artikli 108 kohaldamisel võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid
ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu.
Lõikega 9 toonitatakse, et kohustuste allahindamisel ja teisendamisel käsitletakse KAS § 131 lõike
1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõudeid ühes ja samas järgus olevatena. Täpsustamine on vajalik selleks,
et teisendamise meetme kasutamine oleks kiire ja tõhus.
Lõikes 10 lihtsustatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist. Kehtiva seaduse § 72 lõike 2 punkti
2 kohaselt on Finantsinspektsioonil diskretsioon välistada teatud hoiused kohustuste teisendamisest,
kui see on hädavajalik ja proportsionaalne – punktis 2 on välja toodud vaid suunav loetelu
välistatavatest hoiustest. Tagamaks selgust hoiustajate seisukohalt on muudatusega välja toodud, et
igal juhul on viidud hoiuste teisendamine viimaste hulka, kui hoiused peaksid olema ka KAS § 131
lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud nõuete sees.
Lõikega 11 täpsustatakse tulenevalt BRRD artikli 55 lõike 2 alalõikest 4, et seaduse § 22 lõikes 21
nimetatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme
omavahendite instrumente ja KAS § 131 lõikes 1 nimetatud võlakirju ja muud liiki võõrandatavaid
võlainstrumente ning instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need
instrumendid on tagamata kohustused. Lisaks sellele tuleb toonitada, et nimetatud kohustused on
kõrgema nõudeõiguse järguga kui kohustused, mille nõuete rahuldamisjärgule on viidatud BRRD
artikli 108 lõike 2 punktides a, b ja c ning artikli 108 lõikes 3. Eelmises lauses viidatud nõuete
rahuldamise järjekord on Eesti seadusandluses sätestatud KAS § 131.
Paragrahvi 81 muutmine. Kehtivas § 81 on sätestatud kriisilahenduskolleegiumide loomise ja nende
tegutsemise ning juhtimise nõuded.
Lõige 1 muudetakse tulenevalt uutele nõuetele viitamise tõttu. Olles konsolideerimisgrupi
kriisilahendusasutus, peab Finantsinspektsioon moodustama kriisilahenduskolleegiumi selleks, et
tõhustada täita seaduses sätestatud nõudeid ja ülesandeid. BRRD viitab artiklitele 12, 13, 16, 18, 45-
45h, 91 ja 92, mis seaduses on üle võetud §-dega 17–19, 28, 30, 33, 35, 84 ja 85. Vajaduse korral
tuleb Finantsinspektsioonil kooskõlastada kriisilahendusalast tegevust ja koostööd asjaomaste
kolmandate riikide kriisilahendusasutustega.
Seaduse täiendamine §-ga 811. Uue § 811 võetakse üle BRRD artikkel 89 Euroopa
kriisilahenduskolleegiumi loomise ja tegutsemise kohta.
88
Lõige 1 sätestab kohustuse asutada Euroopa kriisilahenduskolleegium kui kolmanda riigi
krediidiasutusel või emaettevõtjal on Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või kahes või enamas
lepinguriigis asutatud liidus tegutsev emaettevõtja või kaks või enam kahe või enama lepinguriigi
poolt oluliseks peetavat Euroopa Liidu filiaali. Sh kui üks eelnimetatud üksustest asub Eestis, siis
moodustab Finantsinspektsioon koos teiste seotud lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus
kõnealused ettevõtjad on asutatud või kus kõnealused olulised Euroopa Liidu filiaalid asuvad, ühtse
Euroopa kriisilahenduskolleegiumi.
Lõige 2 piiritleb Euroopa kriisilahenduskolleegium ülesanded ehk viidatakse kõikidele
kriisilahenduskolleegiumile antud ülesannetele, kui need ülesanded on asjakohased.
Lõige 3 täpsustab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi ülesandeid, sealhulgas toonitab, et ka
miinimumnõuete määramine on selle kolleegiumi ülesandeks. Miinimumnõude määramisel võtavad
Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud
üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on olemas.
Lõige 4 sätestab lahendus juhul kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjad või Euroopa liidus
tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjatest krediidiasutusest kriisilahendussubjektid ning
Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed ei ole pakutud kriisilahendusstrateegiaga nõus. Sellisel
juhul järgivad Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjad või konsolideeritud alusel Euroopa Liidus
tegutsev emaettevõtja konsolideeritud baasil miinimumnõuet, emiteerides § 19 lõikes 8 nimetatud
instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja
tütarettevõtjatele, mis on asutatud samas kolmandas riigis või muudele ettevõtjatele § 19 lõike 8
punktides 1 ja 10 sätestatud tingimustel.
Lõige 5 sätestab kohustuse Finantsinspektsioonile luua ja juhatada Euroopa
kriisilahenduskolleegiumi kui kõiki kolmanda riigi krediidiasutusi või kolmanda riigi emaettevõtja
Euroopa Liidu tütarettevõtjaid omab Eestis asutatud emaettevõtja või Eestis tegutseva kolmanda riigi
emaettevõtja või tütarettevõtja bilansiliste varade koguväärtus on suurem teiste Euroopa Liidus
tegutsevate üksuste bilansiliste varade koguväärtusest.
Lõige 6 annab võimaluse, et kui muu töörühm või kolleegium täidab juba samu funktsioone ja
ülesandeid ning eraldi Euroopa kriisilahenduskolleegiumi loomine oleks seetõttu ebamõistlik, siis
võib Finantsinspektsioon koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega vastastikusel
kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude täitmisest.
Lõige 7 toonitab, et kui ei kasutata erisuste võimalusi, siis tegutseb Euroopa kriisilahenduskolleegium
kooskõlas tavalise kriisilahenduskollegiumi nõuetega.
Paragrahvi 84 muutmine. Kehtivas § 84 on sätestatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse
menetlus tütarettevõtja kriisilahendusasutuse teavituse korral.
Lõikes 8 asendatakse sõna „kriislahendusplaanis“ sõnaga „kriisilahenduskavas“ – tegemist on muus
seaduse tekstis kasutatud terminite ühtlustamisega.
Paragrahvi 96 muutmine.
89
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see määratles üleminekuvõimalused varasemalt kehtinud
miinimumnõudele. Nüüd tuleb uus üleminekusätete võimalus miinimumõuetele käesoleva seaduse
§ga 961.
Paragrahvi täiendamine uute lõigetega 4–6 kohaldatakse teatud sätetele üleminekuaegu või
rakendatakse ajutiselt nõuete erisusi.
Lõikega 4 sätestatakse, et seaduse § 221 sätestatud nõudeid, mis tulenesid BRRD artiklist 45i, ei
kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud enne 2020. aasta 28. detsembrit.
Lõikega 5 antakse võimalus allahindamise või konverteerimise õiguste kasutamisel avalikustamise
nõudeid kohaldama alates miinimumnõuete täitmise tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuar
2024.
Lõikes 6 nähakse ette üleminekuaeg § 172 lõike 3 ja § 173 sätestatud miinimumnõuete kohaldamisel,
kus tuleb tõlgendada kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas järelevalved kohaldavad
üleminekusätteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 X
osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning lepinguriikide õigusaktides, millega kasutatakse kõnealuse
määrusega järelevalvetele antud valikuvõimalusi.
Seadust täiendatakse uue §ga 961, millega nähakse ette omavahendite ja kõlblike kohustuste
miinimumnõude rakendamine. Uue §ga võetakse üle BRRD artiklis 45m sätestatud rakendamise
üleminekunõuded.
Lõikega 1 antakse Finantsinspektsioonile õigus määrata käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 15
ja 16 tähtaja seadmisel asjakohase üleminekuperioodi käesoleva seaduse vastuvõetud redaktsiooniga
kehtestatud miinimumnõude täitmiseks, mille lõpptähtaeg on 1. jaanuar 2024.
Kriislahendussubjektidele kohaldatakse lõpptähtaega 1. jaanuar 2022.
Lõikega 2 kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama krediidiasutust omavahendite ja kõlblike
kohustuste oodatavast miinimumnõude tasemest iga 12-kuulise perioodi kohta kogu määratud
üleminekuperioodi jooksul, et hõlbustada selle kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime
järkjärgulist kasvatamist lõpliku tasemeni. Sisuliselt ja praktikas määratakse
kriisilahendusasutustele miinimumnõue koos kriisilahenduskava esitamisega.
Lõikega 3 antakse Finantsinspektsioonile õigus määrata miinimumnõude täitmisel vahetähtajad.
Ehk lisaks miinimumnõude täitmise lõpptähtajale määrata vahesihttaseme, mis tuleks saavutada
2022. aasta 1. jaanuariks.
Lõikega 4 sätestatakse nõuded, mida peab Finantsinspektsioon üleminekuperioodi määramisel
arvesse võtma. Finantsinspektsioon peab arvestama hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide
puudumist krediidiasutuse rahastamismudelis; krediidiasutuse juurdepääsu kõlblike kohustuste
kapitaliturgudele ning ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme
põhiomavahenditele.
90
Seaduse täiendamine normitehnilise märkusega, millesse lisatakse ELi direktiiv, mida on selle
seadusega üle võetud ehk viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/879, 20.
mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute
kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ.
3.4. Muudatused Riigikontrolli seaduses
Paragrahvi 7 lõike 1 täiendamine ja paragrahvi täiendamine lõikega 5. Riigikontrolli seaduse §
47 lõike 2 täienduste kohaselt on Riigikontroll ja selle ametnikud kohustatud Finantsinspektsioonilt
saadud andmeid hoidma konfidentsiaalsena ka pärast teenistussuhte või lepingu lõppemist. Eelnõuga
antakse Riigikontrollile õigus hinnata Finantsinspektsiooni tegevust krediidiasutuste
usaldatavusnõuete täitmisel järelevalve teostamisel, samuti hinnata Finantsinspektsiooni järelevalvet
selle üle, kuidas krediidiasutused täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja
selle alusel antud õigusaktide nõudeid, samuti hinnata FI tegevust finantskriisi ennetamiseks või
lahendamiseks. FIS ja FELS täienduste kohaselt antakse Riigikontrollile õigus saada
Finantsinspektsiooni tegevuse hindamiseks vajalikku teavet. Riigikontrollil on õigus saada
konfidentsiaalset järelevalvelist teavet, s.o. järelevalve subjektidelt või muudelt isikutelt või
asutustelt saadud teavet, sealhulgas andmeid, dokumente ja muud teavet, finantsjärelevalve käigus
koostatud õiendeid, akte, ettekirjutusi ja muid finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumente,
samuti finantskriisi ennetamise ja -lahendamist puudutavat teavet. Riigikontrollil on õigus saada
teavet tingimusel, et Riigikontrolli ametnikul on kohustus kasutada teavet vaid oma ametiülesannete
täitmiseks, hoida teavet konfidentsiaalsena ka pärast teenistussuhte lõppu. Riigikontrolli ja selle
ametnikud on kohustatud järgima ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on võrdväärsed
finantsjärelevalves kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele.
Paragrahvi 50 täiendamine lõikega 22. Riigikontroll ja selle ametnikud on kohustatud järgima
konfidentsiaalsuse nõudeid, mis on võrdväärsed finantsjärelevalve asutuses kohaldatavatele
konfidentsiaalsusnõuetele. Kooskõlas rahvusvaheliste finantsjärelevalve standarditega ja Euroopa
Liidu õigusega võib finantsjärelevalve subjektide kohta avalikustada süstematiseeritud või statistilisi
andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti finantsseisundit, tema poolt pakutavaid
teenuseid või tema tegevust ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid
juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha finantsjärelevalve subjekti üksikkliendi andmeid
või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat finantsjärelevalve subjekti üksikklienti.
(Vt. FIS § 54 lg 6).
Eeltoodud üldreeglit tuleb järgida ka juhul, kui finantsjärelevalve või kriisilahendusasutus on
edastanud andmeid kontrollikojale/Riigikontrollile.
Paragrahvi 51 lõike 1 täiendamine. Riigikontrolli seaduse § 51 kohaselt on Riigikontroll kohustatud
kontrolliaruande avalikustama, välja arvatud juhul, kui see sisaldab andmeid riigi-, äri- või
pangasaladuse või salastatud välisteabe kohta või kui selle avalikustamine on muul viisil vastuolus
õigusaktidega. Eelnõuga täiendatakse § 51 lõiget 1 sõnastust, et avalikustamise keeld kohalduks ka
Finantsinspektsioonilt saadud konfidentsiaalse järelevalvelise teabe või finantskriisi ennetamist või
lahendamist puudutava teabe suhtes.
91
3.5. Muudatused Tagatisfondi seaduses
Paragrahv 38 lõike 1 muutmine. Kehtivas § 38 lõike 1 punktis 2 sätestatakse krediidiasutuse
pankroti- või moratooriumihaldurile või likvideerijale kohustus kahe tööpäeva jooksul hoiuste
peatamise päevast esitada Tagatisfondile andmed hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta,
tuues eraldi välja andmed hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldod. Hüvitamisjuhtumil on aga
oluline järgida ka tagatisfondi seaduse § 30 lõiget 2, mis ütleb, et tagatisfondi poolt ei tagata ega
hüvitata hoiuseid nende kohustuste ulatuses, mille omanikul on sama krediidiasutuse ees
sissenõutavaks muutunud kohustusi. Seetõttu tuleb hüvitamisjuhtumil ka koguda andmeid hoiustajate
sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta.
Paragrahvi 40 lõike 1 muutmine. Kehtiv § 40 reguleerib hoiuste hüvitiste väljamaksmist nõudes
hüvitise maksmist, kas hoiustaja poolt teatatud pangakontole või hoiustaja taotluse alusel sularahas
nõukogu otsusega määratud panga kaudu välja maksmist. Muudatusega kaotatakse ära hoiustaja
poolne kohustus teatada pangakonto ning esitada taotlus. Edaspidi makstakse hüvitis välja
pangakontole või nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse
kaudu sularahas või ülekandega, olenevalt hüvitist saava hoiustaja soovile.
3.6. Muudatused väärtpaberituru seaduses
Paragrahvi 79 muutmine. Investeerimisühingu juhtimisnõuete hulka kuulub ka sarnaselt pankadele
juhtorganite koosseisu ja juhtide isikut regulatsioon. Nõuete aluseks on kehtivas seaduses samuti
CRD, mis laieneb ka investeerimisühingute tegevusele. Erinevalt KAS-ist ei ole VpTS-s sätestatud
regulatsiooni, mis puudutab lisaks juhtorgani liikmetele ka investeerimisühingu teisi töötajaid.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 (edaspidi Delegeeritud määrus) artikli 23 lõige 2
sätestab, et ühingus peab eksisteerima ka finantsjuhi ja riskijuhi funktsioon, kui see on
investeerimisühingu äritegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest ning selle käigus osutatavate
investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse laadist ja ulatusest tulenevalt asjakohane ja
proportsionaalne. Eelnevat arvestades ei sätesta VpTS ja asjakohased Euroopa Liidu õigusaktid
selgeid nõudeid riskijuhi suhtes ega reguleeri isiku valimist ning sellest teavitamist olukorras, kus
isik ei ole juhtorgani liige.
VpTS § 80 lõike 3 kohaselt peab juhi valimise või määramise korral investeerimisühing esitama
inspektsioonile VpTS § 80 lõikes 1 nimetatud andmed ja juhi kinnituse ning audiitori valimise või
määramise korral tema nime ja audiitori kinnituse, et juhi või audiitori suhtes puudavad asjaolud, mis
välistavad õiguse olla investeerimisühingu juht või audiitor. VpTs §-s 832 viidatud Delegeeritud
määruse artiklis 24 on sätestatud, et siseauditi üksuse ülesannete täitja ja temaga sõlmitava lepingu
tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu. VpTs kohaselt kohaldatakse siseauditi üksuse
ülesannete täitjale audiitoritegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja
tegevuse õiguslikke aluseid. VPTS-s on seega sätestatud nõuded siseaudiitorile ning teavitamise
kohustus. Samas ei nähtu regulatsioonist nõudeid ning teavitamise kohustust investeerimisühingule
juhul, kui valitakse siseauditi korraldamise eest vastutavat isikut, kes ei ole juhtorgani liige ega
siseaudiitor. Samuti ei sätesta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 ja Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/65/EL täiendavaid nõudeid. Asjakohased sätted Komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2017/565 on toodud allpool.
92
VpTS § 829 lõike 7 kohaselt tagab investeerimisühing, et Delegeeritud määruse artikli 22 lõikes 2
nimetatud vastavuskontrolli funktsiooni täitja kontrollib VpTS § 829 lõikes 1 nimetatud sise-
eeskirjade ning investeerimisühingu rakendatud õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete
regulaarset ülevaatamist ning ajakohastamist, et tuvastada riske, mis võivad mõjutada
investeerimisühingu võimet täita VPTS 3. osas sätestatud nõudeid. VPTS § 83 kohaselt peab
investeerimisühingus toimima piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada tema tegevuse
vastavus kehtivatele eeskirjadele ja vastuvõetud otsustele investeerimisühingu kõigil juhtimis- ja
tegevustasanditel. Sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja olemasolul
siseauditi üksuse tegevus. Eelnevast nähtub, et VpTS sätestab kohustuse vastavuskontrolli loomiseks
ning viitab selle funktsiooni ülesannetele, kuid ei sätesta vastavuskontrolli juhi nõudeid ega
teavitamise kohustust.
Eelnevast nähtub, et sobivusmenetluse vajalikuks läbiviimiseks arvestades VpTS ja Delegeeritud
määruse norme on vajalik VpTS täiendamine kokkuvõtlikult viitega, et juhtorganiga samasse
sobivusmenetlusse kuuluvad ka finantsjuhi, riskikontrolli, kuid ka vastavuskontrolli ja siseauditi juhi
ülesannete täitjad. Seega on eelnõuga välja toodud sellekohane võtmeisikute loetelu ning sätestatud,
et võtmeisikute valimisel tuleb samuti arvestada nende mainele seadusega kehtestatud nõudeid.
Paragrahvi 791 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv lõige 3 viitab, et investeerimisühingu juhtidele
kohaldatakse nii juhtorganite tegevuse korraldamisel kui juhtide tasustamisel, tasustamisest aru
andmisel KAS sätteid. Seoses kapitalinõuete regulatsiooni üle vaatamisega töötati CRD muudatustega
paralleelselt välja ka investeerimisühingute regulatsioon, millest tulenevalt investeerimisühingutele ei
laiene enam alates 26.06.2021 CRD-st tulenevad nõuded, vaid investeerimisühingute regulatsioon
lähtub direktiivi 2019/2034 sätetest. Tulenevalt Euroopa Liidu õiguses muutusest kustutatakse seega
ka VpTS-st vastav viide KAS-le ning investeerimisühingute täpsemad juhtimis- ja tasustamisnõuded
saavad olema esitatud VpTS-s.
Seaduse täiendamine §-ga 877. Uue paragrahviga sätestatakse nõuded allutatud kõlbliku
kohustusega seotud lepingu sõlmimisele jaekliendiga võttes üle BRRD artikkel 44a allutatud kõlbliku
kohustusega seotud lepingu sõlmimise osas jaekliendiga.
Lõige 1 asjakohastele viidatud tingimustele kõlblike kohustuste instrumentide müüja tohib neid
jaekliendile müüa üksnes juhul, kui müüja on teinud sobivuse hindamise ja hindamise tulemusel leiab
müüja, et sellised kõlblikud kohustused on sellele jaekliendile sobivad ning müüja dokumenteerib
sobivuse asjakohasel viisil nagu on ette nähtud. Jaeklient on klient, kes ei ole väärtpaberituru seaduse
§ 6 lõike 2 mõistes kutseline investor. Müüja ehk inglise keelne mõiste „seller“, tähendab
finantsteenuse pakkujat, kes jaekliendile kirjeldatud instrumenti müüb. Euroopa Komisjoni selgituste
kohaselt võib see olla, kas investeerimisühing, fondivalitseja või krediidiasutus ehk need subjektid,
kes peaks EL direktiivi 2014/65/EL artiklit 25 täitma.
Lõige 2 sätestab lisatingimusena, et kui esimeses lõikes esitatud tingimused on täidetud ja asjaomase
jaekliendi finantsinstrumentide portfelli väärtus ei ületa nende instrumentide ostu ajal 500 000 eurot,
siis tagab müüja jaekliendi poolt esitatud teabe põhjal, et ta selle ostuga ei investeeri allutatud
kohustustesse kokku rohkem kui 10 protsenti oma finantsinstrumentide portfellist ja tema esialgne
investeering on vähemalt 10 000 eurot.
93
Lõige 3 sätestatakse jaekliendile kohustus esitada müüjale täpne teave oma finantsinstrumentide
portfelli kohta, sealhulgas teave kõigi allutatud kohustustesse tehtud investeeringute kohta.
Lõige 4 defineerib sisuliselt, mida mõeldakse jaekliendi finantsinstrumentide portfelli all. Selle all
mõistetakse portfelli, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, välja arvatud tagatisena
antud finantsinstrumendid.
Lõige 5 annab lisaleevenduse sätestades, et juhul kui allutatud kõlbliku kohustusega seotud lepingu
nominaalne väärtus on vähemalt 50 000 eurot, siis ei pea kohaldama käesoleva paragrahvi lõigetes
1–4 toodud nõudeid, kuid sellest erisusest hoolimata tuleb kindlasti täita väärtpaberituru seaduses
sätestatud kliendile teenuse osutamise nõudeid. Eelkõige tuleks täita EL direktiivi 2014/65/EL artiklis
25 sätestatud nõudeid.
Lisaks on toodud antud paragrahvi erisusest rakendussätetes seaduse § 96 uute lõigetena 3 ja 4. nende
selgitused on antud § 96 selgituste juures.
Paragrahvi 1371 täiendamine lõikega 11. Muudatuse aluseks on direktiivist (EL) 2019/2034 tulenev
direktiivi 2014/65/EL muutmine, millega täiendatakse artikli 49 lõiget 1 teise lausega. Tulemusena
on lõige 1 järgmine: „Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turgudelt, et nad võtaksid vastu
hinnasammude korrad aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja
muude sarnaste finantsinstrumentide ning kõigi muude finantsinstrumentide kohta, mille
regulatiivsed tehnilised standardid töötatakse välja vastavalt lõikele 4. Hinnasammude kohaldamine
ei takista reguleeritud turgudel sobitada suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste
hindade keskpunktis.“. Kui üldiselt jõustuvad direktiivist (EL) 2019/2034 tulenevad normid 26.
juunist 2021, siis erandina on ette nähtud, et riigid kohaldavad kõnealuse direktiivi 2014/65/EL artikli
49 muudatuse täitmiseks vajalikke norme alates 26. märtsist 2020. Seega jõustub vastav muudatus
samuti koos muude eelnõust tulenevate normidega.
Seaduse täiendamine §-ga 2724. Uute sätetega tuuakse välja, et seaduse § 877 sätestatud nõudeid,
mis tulenesid BRRD artiklist 45i, ei kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud enne 2020. aasta 28.
detsembrit. Ning antakse krediidiasutustele võimalus kuni Eestis asutatud krediidiasutuste koguvara
väärtus ei ületa 50 miljardit eurot kohaldada jaeklientidele allutatud instrumentide müümisel üksnes
käesoleva seaduse § 221 lõike 2 punktis 1 esitatud nõuet. See ei välista, et krediidiasutus võiks
vabatahtlikult kohaldada muid § 221 nõudeid, mis on karmimad, kuid kuni Eesti turg on veel väike ja
arenev, siis saab kohaldada vaid minimaalse esialgse investeeritava summa piirang – see tähendab,
et minimaalne esialgne investeerimissumma kõlblike kohustuste instrumentidesse ei tohi olla
väiksem kui 10 000 eurot.
Normitehnilises märkuses täiendatakse VpTS-ga üle võetud direktiivide loetelu viitega CRD V-le
ning direktiivile 2019/2034, millest on üle võetud säte seoses hinnasammudega, mis kohaldub
erisusena turuosalistele juba alates 26.03.2020. Lisaks asendatakse tulenevalt CRD nime muutmisest
direktiiviga 2019/2034 vastav nimetus ka normitehnilises märkuses.
3.7. Seaduse jõustumine
Eelnõu § 6. Eelnõu jõustub 28.12.2020, olles seotud panganduspaketi ehk CRD ja CRR muudatuste
94
ülevõtmise tähtajaga, kuid tulenevalt CRD V muudatuste seostest EL algatusega
investeerimisühingutele kohalduvatest nõuetest, millega muudetakse mh CRD nime, jõustuvad
eelnõu teatud punktid hiljem ehk 26.06.2021.
Pangandusregulatsiooniga paralleelselt võeti EL-s vastu investeerimisühingute regulatsioon, mis
võrreldes kehtiva CRD-st ja CRR-st tulenevate investeerimisühingute reeglitega lisab paindlikkust
investeerimisühingute tegevusse. Need muudatused võeti vastu eraldi nn IFD direktiivi ja IFR
määrusega. Eristamaks pangandus- ja investeerimisühingute regulatsiooni on IFD ja IFR-ga välja
toodud, et alates viimaste aktide jõustumisest ei kohaldu pangandusregulatsioon enam
investeerimisühingutele ning sellest tulenevalt on muudetud ka CRD ja CRR nimetust. Eelnõus
puudutavad vastavad muudatused seega õigusaktide nimesid, samuti eelnõude normitehnilisi
märkusi.
IV. Terminoloogia
Muudatustega lisatakse Eesti õigusesse mitmeid uusi termineid. Nendeks on:
1) heakskiitmise menetlus –inglise keeles „approval“, Heakskiitmine on oma olemuselt haldusakt
(Finantsinspektsiooni juhatuse otsus), mis tehakse Finantsinspektsioonile vastava taotluse esitanud
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kohta, kiites heaks vastava äriühingute
struktuuri toimimise.
2) keskasutus – inglise keeles „central body“. Keskasutuseks mõistet on avatud käesoleva seletuskirja
FELS § 9 muudatuste selgituste juures;
2) kriisilahendussubjekt - inglise keeles „resolution entity“. Kriisilahendussubjekti mõistet on avatud
käesoleva seletuskirja FELS § 9 muudatuste selgituste juures;
3) kriisilahenduse konsolideerimigrupp mõistet on avatud seletuskirja § 9 lõigete 3 ja 4 selgituste
juures;
4) kõlblikud kohustused vs teisendatavad kohustused. Kehtivas kriisilahendusdirektiivis kasutati
mõistet kõlblikud kohustused, mis muudatustega jagati kaheks, ehk kõlblikud kohustused ja
teisendatavad kohustused. Kõlblikud kohustused on defineeritud ning selgitused esitatud seletuskirja
§ 17 selgituste juures. Teisendatavad kohustused on need kohustused, mida on võimalik teisendada
omakapitali instrumentideks – mõiste on selgitatud § 71–74 juures;
5) võtmeisik – krediidiasutuse või investeerimisühingu finants-, vastavus-, riskikontrolli või siseauditi
juht, kes ei ole juht ehk juhatuse või nõukogu liige.
V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate,
segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali
säilitamise meetmetega;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja
rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ;
95
VI. Eelnõu mõjud
Eelnõu sihtrühm on Finantsinspektsioon, Tagatisfond, krediidiasutused (eelkõige pangad) ja
pangandusgrupid, pankade kliendid (tarbijad ja ettevõtjad), investeerimisühingud ja investorid.
Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta elu- ja
looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset
arengut.
Taustaks on toodud lühike ülevaade Eesti keskkonnast, millele eelnõu kohaldub. Eesti finantssektor
on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väike. Eesti Panga hinnangul tuleneb Eesti finantssektori
suhteline väiksus nii turumajandusel põhineva finantssektori noorest east, Eesti sissetulekute ja
säästude suhteliselt madalast tasemest ning era- ja valitsemissektori teiste riikidega võrreldes
suhteliselt väikesest võlakoormusest. Kuigi majanduse ja teiste finantssektori osade kiire kasvu tõttu
on pangandussektori varade osakaal SKPs ja sektori koguvarades lähiaastatel vähenenud, siis endiselt
on need suhtarvud vastavalt 101% ja 63% (vt joonis nr 5).
Joonis nr 5. Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2013. ja 2018. aasta lõpus
Pangad moodustavad suurima osa Eesti finantssektorist. 2019. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 15
panka, millest kuus on välismaiste pankade filiaalid (vt joonis nr 6).
96
Joonis nr 6. Pankade turuosad19 varade mahu järgi 2019. aasta lõpu seisuga (sulgudes 2018
lõpp)
Lisaks võivad Eestis rahvusvahelisi pangateenuseid pakkuda rohkem kui 350 Euroopa Liidu
finantsasutust. Eesti Panga20 andmetel mõjutab meie pankade laenuportfelli jaotust eluasemeturu
ülesehitus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suur osakaal Eesti majanduses.
Laenuportfelli moodustavad peamiselt majapidamiste ja ettevõtete laenud, vastavalt 46% ja 38% vt
joonis nr 7.
Joonis nr 7. Pangandussektori laenuportfelli struktuur Eestis ja euroalal 2018. aasta lõpus
Eesti pangandussektori kohustustes on olulisim roll kliendihoiustel, mille maht oli 2018. aasta lõpus
81% kõigist kohustustest (vt joonis 8).
19
Allikas: Finantsinspektsiooni veebileht
20
Kasutatud Eesti Panga koostatud Finantssektori struktuuri ülevaadet 2019:
https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-struktuurist
97
Joonis nr 8. Pangandussektori kohustuste struktuur (v.a välimaal asuvad filiaalid)
Hoiustest on omakorda üle 80% ulatuses nõudmiseni hoiused, sest madalad hoiuseintressimäärad ei
ole viimastel aastatel motiveerinud hoiustajaid raha tähtajaliselt paigutama. Nõudmiseni hoiuste
osakaal on viimase viie aastaga kasvanud ligikaudu neljandiku võrra. Mitteresidentidest klientide
hoiuste osakaal kasvas 2019. aastaga 7,9%lt 10,0%le. Kasvu taga on eelkõige Euroopa Liidu
majapidamistelt hoiusteplatvormide kaudu võetud hoiused. Madala maksumääraga piirkonna
klientide hoiuste osakaal langes edasi, kukkudes alla 0,5% hoiuste mahust.
Laenuportfelli kvaliteet on Eesti pankades hea, samas Finantsinspektsiooni hinnangul on viimastel
aastatel pankade laenukasvu toetanud soodne majanduskeskkond. Finantsinspektsiooni andmetel21
langes 2019. aastal võrreldav pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal
laenuportfellis 0,4%ni (2018. aasta lõpus 0,5%). Üle kahe aasta on allahindlusi olnud rohkem kui
pikaajaliselt viivises olnud laene ning see trend on jätkuvalt tõusev (vt jooniselt nr 9).
21 https://www.fi.ee/sites/default/files/2020-05/fi_finantsturg_2019.pdf
98
Joonis nr 9. Üle 90 päeva viivised ja nende kaetus allahindlustega 2009–2019
Majanduskasvu aeglustudes võib laenukvaliteet halveneda ja seetõttu on jätkusuutlikku tegevust
silmas pidades oluline, et pangad hoiaksid laenude väljastamisel senist konservatiivset joont ja
säilitaksid piisavad kapitalipuhvrid. Krediidikvaliteedi paranemine 2019. aastal tulenes viivislaenude
mahu aeglasemast kasvust laenuportfelli kasvuga võrreldes. Arvestades ka Luminori Läti ja Leedu
filiaalidega, oli pikka aega viivises olnud laene Eesti pangandussektoris aasta lõpus aga 0,75%.
Finantsinspektsiooni andmetel on mitme panga laenukasv kiire ja ületab sektori keskmist. Kiire
laenukasvuga kaasnevad suuremad riskid ja seetõttu peavad pangad pöörama senisest suuremat
tähelepanu sisekontrolli süsteemide piisavusele ja toimimisele ning riskijuhtimise kvaliteedile.
Seoses mahukate uute õigusnormidega on suurenenud vastavusrisk ja pangad peavad tagama
vastavuskontrolli funktsiooni tõhusa toimimise. Mainerisk on märkimisväärselt suurenenud. Pangad
peavad sellega oma likviidsus- ja finantseerimisriski juhtimisel arvestama. Endiselt on
pangandussektor avatud riskidele, mis võivad tuleneda emapankade majanduskeskkonnast ja
kinnisvaraturu sündmustest.
Investeerimisühingutest kuulus 2019. aasta lõpu seisuga Finantsinspektsiooni järelevalve alla viis
järelevalve subjekti: Admiral Markets AS, Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE
KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe, AS Redgate Capital. Investeerimisühingute arv ei ole
aastaga muutunud vaatamata sellele, et paljud äriühingud tunnevad huvi Eestis investeerimisühingu
tegevusloa saamise vastu. Investeerimisühingute bilansimaht moodustas 72 miljonit eurot.
Bilansimaht suurenes aastaga 20% võrra. Investeerimisühingute varadest 54% oli investeeritud
likviidsetesse varadesse nagu hoiused krediidi- ja finantseerimisasutustes ning väikese riskiga
likviidsed võlakirjad. Investeerimisühingud väljastavad klientidele laene, mis moodustasid 32%
varadest. Suurem osa klientidele antud laenudest olid tagatud väärtpaberitega. Investeerimisühingute
avatud tururiskipositsioonid ulatusid 114 miljoni euroni ja moodustasid 205% omavahenditest.
Enamiku tururiskidest moodustasid avatud valuutapositsioonid. Investeerimisühingud valitsesid või
hoidsid oma kontodel 331 miljoni euro ulatuses klientidele kuuluvat vara. Aastaga on klientide varade
väärtus kahanenud 51% võrra, suurem osa langusest toimus aasta viimases kvartalis.
Investeerimisühingute klientide varad olid investeeritud aasta lõpu seisuga 54% ulatuses aktsiatesse
ja 36% ulatuses võlakirjadesse. Klientide varadest 7% moodustasid investeerimata rahalised
vahendid. Klientidele kuuluvatest aktsiatest ja võlakirjadest suurima osa moodustasid Venemaa
emitendid (37%), millele järgnesid USA (24%) ja Ühendkuningriigi (6%) väärtpaberid.
Investeerimisühingud teenisid aastaga 6 miljonit eurot puhaskasumit. Võrreldes eelmise aastaga on
puhaskasum langenud 43% võrra. Kasumi vähenemine oli suuresti seotud halduskulude, sh
personalikulude suurenemisega. Sektori omakapitali tootlus moodustas 10,9% võrreldes 21,5%ga
aasta eest.
Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse
asutus, mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu. Finantsinspektsioon teostab
riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside,
kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide,
makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle.
99
Finantsjärelevalve tegemisel ja finantskriiside lahendamisel lähtub inspektsioon avalikust huvist.
Inspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida
maksavad turuosalised, kelle üle inspektsioon järelevalvet teeb. Järelevalvetasud aastatel 2018 ja
2019 on toodud tabelis nr 2.
Tabel nr 2. Finantsinspektsioon järelevalvetasu 2018/2019 tuhandetes eurodes22
Lisaks Finantsinspektsiooni rahastamisele tasuvad pangad mitmeid muid tasusid ja makseid.
Erinevate pankade makstavate tasude ja maksete summad lisaks Eesti järelevalvetasule on aastate
2018 ja 2019 kohta toodud tabelis nr 3.
Tabel nr 3. Krediidiasutuste erinevad tasud ja maksud
Tasu või makse 2019 (tuh. eurodes) 2018 (tuh. eurodes)
Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi makse 12 999,5 7 655
Tagatisfondi investorikaitse osafondi makse 109,3 79
Euroopa Keskpangale (ECB) makstav 2 042,5 1 246
järelevalvetasu
EL ühtse kriisilahendusfondi (SRF) makse 6 759,5 5 082,3
Avansiline tulumaks EMTA andmetel 44 497 53 100
Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb
kuuest liikmest ning nõukogu esimees on Eesti Vabariigi rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd
juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse
alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees.
Eesti finantsturu struktuur ja riskide dünaamika, aga ka määruste sisu, keerukus ja maht on viimastel
aastatel märkimisväärselt muutunud. Finantsinspektsiooni struktuurimuudatused aitavad kaasa
inspektsiooni strateegiliste eesmärkide paremale saavutamisele ning ausa finantsturu huvides jõuliste
järelevalveliste sammude astumisele. Finantsinspektsioonil on alates 2020. aastast uus struktuur, mis
on toodud joonisel nr 10.
22 Allikas: Finantsinspektsiooni 2019. aastaraamat
100
Joonis nr 10. Finantsinspektsiooni uus struktuur aastast 202023
Finantsinspektsioon kuulub Euroopa ühtsesse järelevalvemehhanismi (Single Supervisory
Mechanism, SSM), mis teostab alates 2014. aasta novembrist kapitalijärelevalvet Euroopa mõistes
oluliste pankade ja nende kontsernide üle. Euroopa Keskpanga ühtse pangandusjärelevalve alla
kuuluvad Eestis tegutsevatest pankadest SEB Pank, Swedbank ja Luminor. Nimetatud pankade üle
teostatakse järelevalvet koostöömehhanismi raames.
Finantsinspektsiooni üks eesmärke on vältida pankade võimalikust maksejõuetusest tulenevat nega-
tiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori, hoiustajate, investorite ja teiste klientide
vahendeid ning tagada krediidiasutuste kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine..
Finantsinspektsioon kuulub Euroopa ühtsesse kriisilahenduse korda (Single Resolution Mechanism,
SRM) ning vastavasse nõukokku. Finantsinspektsiooni 2019. aasta aastaraamatu24 andmetel 2019.
aastal koostas, täiendas ja ajakohastas Finantsinspektsioon koostöös teiste riikide kriisilahendus-
asutustega Eestis tegutsevate oluliste pankade kriisilahenduskavasid. Lisaks oli 2019. aasta lõpu
seisuga Finantsinspektsioon koostanud ja ajakohastanud kõigi Eestis tegutsevate vähem oluliste
pankade kriisilahenduskavasid. Vähem olulistele pankadele seati oma-vahendite ja kõlblike
kohustuste miinimumnõuded. Peale selle alustas inspektsioon kriisilahendus-kavade koostamist ning
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude seadmist Eestis tegutsevatele
investeerimisühingutele.
23 Allikas: finantsinspektsiooni 2019. aastaraamat
24 https://www.fi.ee/sites/default/files/2020-05/fi_aa_2019.pdf
101
Tagatisfond on Tagatisfondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes alustas oma
tegevust alates 2002. aasta 1. juulist. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel 1998.
aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. Tagatisfondi seadus sätestab
Tagatisfondi eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra. Fondi kõrgeim
juhtimisorgan on Fondi nõukogu. Nõukogul on üheksa liiget, kes on nimetatud Riigikogu, Vabariigi
Valitsuse, Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni, Eesti Pangaliidu ning investeerimisasutusi,
pensionifondivalitsejaid ja kindlustusandjaid esindavate organisatsioonide poolt. 2019. aasta
jaanuaris lõppesid Fondi nõukogu koosseisu 4-aastased volitused, mistõttu nimetati Fondi nõukogu
uus koosseis, mis alustas tööd 30. jaanuarist 2019. a. Koostöös finantssüsteemi turvavõrgustiku
institutsioonidega ja turuosalistega ning finantsturu osalisi ühendavate erialaliitudega teavitab Fond
finantsteenuste kasutajaid hoiuste ja investeeringute kaitsest ja hüvitamistingimustest, kasutades
veebilehti ja muid võimalusi.
Versobank AS-is (likvideerimisel) peatati hoiuste väljamaksed seoses panga tegevusloa kehtetuks
tunnistamisega Euroopa Keskpanga 26. märtsi 2018. a otsusega, millest tulenevalt otsustas
tagatisfondi nõukogu viidatud panga klientidele hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud korras
hüvitada. Hüvitusprotsessi puudutav info avaldati Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni veebilehtedel.
Hoiustajatel, kellega likvideerijal ei õnnestunud kontakti saada, on õigus hüvitis kätte saada kuni 20.
aprillini 2021. 2019. aasta lõpu seisuga on hüvitamata ca 0,1 miljonit eurot ligi 624 hoiustajale, kes
ei ole esitanud taotlust hüvitise väljamaksmiseks ja kelle hoiused on kantud notari deposiiti või kes
ei ole agentpanka sularaha hüvitisele järgi läinud. Käesoleva eelnõuga lihtsustatakse
hüvitamisprotsessi ning kaotatakse vajadus hoiustajatel esitada taotlus hüvitise väljamaksmiseks.
Seetõttu peaks nii likvideerijate, tagatisfondi kui ka hoiustajate koormus väheneda.
2019. aastal sõlmis Finantsinspektsioon kokkuleppe Tagatisfondiga. Selle järgi pakub
Finantsinspektsioon Tagatisfondile teenuseid, mis aitavad Tagatisfondil oma eesmärke paremini
täita, eelkõige kriisi-välisel ajal. Kahe organisatsiooni tegevuste ühendamisest tekib mastaabiefekt,
mis aitab muu hulgas kulusid kokku hoida. Lisaks tekib sünergia kriisilahendusasutuse ja
tagatisskeemi otsustusprotsesside vahel. Samuti pöörab Tagatisfond edaspidi suuremat tähelepanu
pankade valmisolekule edastada Tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks vajalikke andmeid. Selleks
korraldas Tagatisfond koos Finantsinspektsiooniga 2019. aastal erinevaid stressiteste, lähtudes EBA
hoiuste tagamise skeemide stressitestide suunistest. Pankadega tehtud stressitestid näitasid, et pangad
on võimelised seaduses ettenähtud tähtaja jooksul komplekteerima vajalikud andmed ja need
Tagatisfondile esitama. Tagatisfond jätkab koos Finantsinspektsiooniga vajalike stressitestide
korraldamist.
Eelnõu üldine mõju pankadele
Positiivne mõju:
- kasvab õigusselgus ja finantssektori usaldusväärsus;
- ühtsed rahvusvahelised aga EL eripäradega proportsionaalsed nõuded, nii pankadele kui ka
investeerimisühingutele mõjutavad finantsturge ja majandust tervikuna soodsalt;
- rahvusvaheliste standardite üle võtmine tõstab finantsettevõtjate konkurentsivõimet.
Negatiivne mõju:
- suuremate (süsteemselt oluliste) pankade administratiivsed kulud võivad kasvada;
102
- uute regulatsioonide rakendumisega võivad kaasneda majanduslikud kulu pankadele, eelkõige
IT tehniliste lahenduste loomise ja süsteemide kooskõlla viimise tõttu.
Mõju pankade klientidele, sh tarbijatele ja ettevõtjatele
Positiivne mõju:
- kasvab finantssektori usaldusväärsus;
- paraneb klientide sh tarbijate (hoiustajate/investorite) kaitse;
- väheneb surve kasutada maksumaksjate raha pankade „päästmiseks“;
- suureneb pankade vastupanuvõime toime tulla erinevate majanduse surutistega;
- võib suurenda laenupakkumine.
Negatiivne mõju:
- pangad võivad oma kasvanud kulusid katta teenuse hinna tõstmisega;
- seaduse jõustamisel võib tekkida muudatusi ka pankade üld-, toote- või lepingutingimustes.
Mõju investoritele
Positiivne mõju:
- kasvab läbipaistvus ja õigusselgus;
- parandatakse võlausaldajate võrdsemat kohtlemist;
- suureneb omakapitali instrumentide läbipaistvus;
- suureneb õigusselgus ja kindlus omakapitaliinstrumentide soetamisel.
Negatiivne mõju:
- jaeklientide vähenevad pikemas perspektiivis võimalused investeerida pankade emiteeritud
kõlblike kohustuste instrumentidesse;
- kõlblike kohustuste instrumentide ostmisel tuleb tulevikus hakata tõendama oma nendesse
instrumentidesse tehtud investeeringu suurust;
- tulenevalt uutest nõuetest võivad pangad kohaldada rangemaid investori teadmiste ja
kogemuste hindamise nõudeid.
1. Kavandatav meede
Pangajuhtide ja tasustamise nõuete ajakohastamine ja selgemaks muutmine
1.1 Mõju Pangajuhtide ja tasustamise nõuete proportsionaalsuse parandamiseks tehtud
V-väike muudatused vähendama kõnealuste krediidiasutuste haldus- ja nõuete täitmisega
seotud koormust. Juhtivate isikute vastutus muutub selgemaks.
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Tervikuna väike.
valdkond I mõju
V
1.3 Mõju Mõju riigiasutuste Avalduv Mõju praktiliselt puudub või on väike. Üldine
valdkond II ja kohaliku mõju usaldusväärsuse kasv finantssektori ja
omavalitsuse V majanduskeskkonna vastu tervikuna suurendab
korraldusele tõhusust, mis on kaudselt kasuks ka
riigiasutustele ja omavalitsustele.
103
1.4 Mõju Mõju Avalduv Suureneb usaldusväärsus panganduse ja
valdkond III ettevõtjatele, mõju finantssektori suhtes. Meede tõstab
tarbijatele ja V õiguskindlust.
teistele panga
klientidele
1.5 Mõju Mõju investoritele Avalduv Suureneb usaldusväärsus.
valdkond IV mõju V
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
2. Kavandatav meede
Finantsjärelevalve koostöö täpsustamine
1.1 Mõju Meetme mõju on sisuliselt väike. Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on
V-väike oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel. Samuti on vaja tagada
Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus.
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Üldsusele on mõju väike, kuid kogu süsteemi
valdkond I mõju toimimise usaldusväärsusele ja läbipaistvuse
V tõstmisele avaldab positiivset mõju.
1.3 Mõju Mõju riigiasutuste Avalduv Otseselt riigiasutusi ja kohaliku
valdkond II ja kohaliku mõju omavalitsuse korraldust
omavalitsuse V finantsjärelevalve koostöö sätted ei mõjuta.
korraldusele Riigikontrolli võimalusi hinnata järelevalve
juhtimise tulemuslikkust suureneb.
1.4 Mõju Mõju investoritele Avalduv Finantsjärelevalve ja kriisilahendus muutuvad
valdkond III ja panga mõju V usaldusväärsemaks investorite ja klientide
klientidele silmis
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
3. Kavandatav meede
Kriisilahendusmeetmete täiendamine ja täpsustamine, et muuta pangad jätkusuutlikult tegutsevaks
ning maksejõuetuse korral oleks neid võimalik tavakorras likvideerida. Eelnõu eesmärk on
vähendada väikeste ja mittekeerukate pankade administratiivset koormust.
1.1 Mõju Eesti õigusesse üle võetud ELi nõuete sõnastuste täpsustamisega suurendatakse
V-väike õiguskindlust ja arusaadavust. Eesti pankadele peaksid uued omavahendite ja
kõlblike kohustuste nõuded muutma nõuete täitmise selgemaks ja vähem
koormavamaks. Samuti peaksid nõuded ise teatud osas vähenema.
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Mõju majandusele on kaudne.
valdkond I mõju Usaldusväärsuse ja õiguskindluse
V suurenemisel peaks olema positiivne mõju ka
majandusele tervikuna.
1.3 Mõju Mõju riigiasutuste Avalduv Mõju praktiliselt on väike. Üldine
valdkond II ja kohaliku mõju usaldusväärsuse kasv finantssektori ja
V majanduskeskkonna vastu tervikuna tõhusust,
104
omavalitsuse mis on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja
korraldusele omavalitsustele. Samas pankade
usaldusväärsuse ja kriisikõlblikkuse kasv
vähendab ohtu, et pankade päästmiseks on vaja
kasutada maksumaksjate raha.
1.4 Mõju Mõju investoritele Avalduv Suureneb investorite usaldusväärsus
valdkond III mõju V finantssektori suhtes. Meede tõstab
õiguskindlust, suurendab rahulolu ja vähendab
potentsiaalsete kohtuvaidluste arvu.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
VII. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole
seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Seaduses sätestatud nõuded
mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib järelevalve tõusta
administratiivne koormus. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult
rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende administratiivse koormuse
tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud
Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on pangad.
VIII. Rakendusaktid
Tulenevalt HÕNTE § 48 lõike 3 punktist 3 on esitatud volitusnormidega seotud määruste loetelu (vt
tabel nr 4).
Tabel nr 4. Volitusnormi alusel kehtestatav rakendusakt
Volitusnorm Volitusnormi alusel kehtestatav rakendusakt
FELS § 17 lg 8 See on kehtiv volitusnorm rahandusministrile võimalusega vajadusel
kehtestada määrus. Seda volitusnormi ei ole hetkel täidetud. Muudatustega
täpsustatakse ja piiritletakse volitusnormi sisu.
Seletuskirjale on lisatud eelnõu tegemise hetkeks teada olevad rakendusaktide kavandid (vt lisa 2).
IX. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2020. a 28. detsembril, välja arvatud selle muutmispunktid KAS-s ja FIS-s, mis
viitavad CRD nime muudatusele, mis jõustub 2021. a 26. juunil.
105
X. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikontrollile,
Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le
FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ning kõikidele investeerimisühingutele.
Algatab Vabariigi Valitsus 2020
(allkirjastatud digitaalselt)
106
LISA 1
Eelnõu kohaste sätete ja EL direktiivide võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega
muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate,
segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali
säilitamise meetmetega
Muudetav EL õigusakti
Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
artikkel
Art 2 (5), (6) KAS § 2 lg 3, 4; § 5
Art 3 (1) p. (60) FELS § 3 lg 1 Kehtiv FELS sisaldab viidet
Art 3 (1) p. (61)– p. (64) KAS § 31
Art 3 (1) p. (65) SoVS, § 3,
KAS § 571 lg 1 p 1
Art 3 (3) KAS § 31 lg 2
Art 4 (8) FIS § 481 lg 1
Art 8 (2), (5) Ei vaja ülevõtmist, viide EBA
RTS ja juhise vastuvõtmiseks
Art 9 (3), (4) Ei vaja ülevõtmist, COM ja
EBA teavituskohustus
õigusaktidest
Art 10 KAS § 131 lg 1 p 18; § 15
Art 14 (2) KAS § 15 lg 1 p 4
Art 18 p. (d) KAS § 17 lg 1 p 9 ja 10
Art 21a KAS § 134–137; § 911, § 96 lg
1, § 97 lg 3 ja 31, § 99 lg
21, § 1045
Art 21b KAS § 207
Art 23 (1) p. b KAS § 291 p 2; § 48 lg 1 ja 2
Art 47 (1a) KAS § 21 lg 8–10
Art 47 (2), (2a) FIS § 462 lg 1; § 471 lg 46
Art 56 p. g, h RahaPTS § 67 lg 1
Art 57 (1) FIS § 47 lg 1
Art 58a FIS § 54 lg 41
Art 63 (1) KAS § 104 lg 1 p 111
Art 64 (1) KAS § 1045 lg 1
Art 64 (3) HMS § 4 lg 2, § 56
Art 66 (1) p. e KAS § 1045 lg 1 p 6, KaRS §
372
Art 67 (1) p, q KAS § 1347
Art 74 KAS § 571 lg 1 p 1
Art 75 (1) KAS § 922 lg 5
Art 84 KAS § 823
107
Art 85 (1) KAS § 82 lg 32 p 5
Art 88 (1) KAS § 84 lg 2, lg 3 p 1 ja lg 4
Art 89 (6) n/a Ei vaja ülevõtmist, COM
kohustusnorm
Art 91 (1) KAS § 48 (2), § 50 (1) p. 3
Art 91 (7) KAS § 48 (22)
Art 91 (8) KAS § 49 (11)
Art 91 (12) p. f n/a
Art 92 (2) (aa) KAS § 571 lg 1 ja lg 1 p 1
Art 92 (3) KAS § 48 lg 1, § 571 lg 1–
12, lg 3
Art 94 (1) (l), KAS § 572 lg 4
Art 94 (1) (m) KAS § 572 lg 5
Art 94 (2) n/a Ei vaja ülevõtmist, EBA RTS
volitusnorm
Art 94 (3) KAS § 572 lg 10
Art 94 (4) n/a Valikukoht, mida ei ole
kasutatud, et tagada üldine
nõuete kohaldumine regioonis
Art 94 (5) n/a Valikukoht, mida ei ole
kasutatud, kuna suurendab
pankadele seatavaid nõudeid.
Art 94 (6), (7) n/a Kohustus EBA-le ja Euroopa
Komisjonile
Art 97 (1) KAS § 96 lg 5
Art 97 (4), (4a) KAS § 63 lg 1, § 96 lg 52
FIS § 53 lg 3 p 7
Art 97 (6) RahaPTS § 67 lg 11 Eelnõu SE 130
Art 98 (1) KAS § 96 lg 5
Art 98 (5) KAS § 96 lg 6 p 3
Art 98 (5a), (8) n/a Ei vaja ülevõtmist, EBA
volitusnorm
Art 99 (2) KAS § 96 lõige 11
Art 103 n/a Kustutamine, ei vaja
ülevõtmist
Art 104 (1), (2) KAS § 104, 1042 lg 1, § 91 lg
14
Art 104a KAS § 1042
Art 104b(1) KAS § 631 lg 11; § 1043
Art 104c KAS § 1044
Art 105 p. d KAS § 82.1. lg 2
Art 108 (3) KAS § 631
Art 109 (2), (3) KAS § 71 lg 3 ja 4
Art 109 (4), (5) KAS § 571 lg 5 ja 6
108
Art 109 (6) n/a Valikukoht kohaldada
tasustamise nõudeid laiemale
tütarettevõtjate ringile, mida
ei kasutata
Art 111 KAS § 97 lg 2–21
Art 113 FIS § 473
Art 115 (3) FIS § 47 lg 112
Art 116 (1a), (6) FIS § 475 lg 11; lg 41
Art 117 (5), (6) FIS § 48
Art 119 (1) KAS § 97 lg 2
Art 120 (2) KindlTS § 239
Art 125 (1) KAS § 1106 lg 41
Art 128 KAS § 8644 lg 51
Art 129 KAS § 8644 lg 1 ja 2, § 8645
Art 130 KAS § 8646 lg 1
Art 131 (1) KAS § 8644 lg 31; § 8647 lg 1;
§ 8648 lg 1
Art 131 (2a) § 8647 lg 21;
Art 131 (3) § 8648 lg 3
Art 131 (5) § 8648 lg 3
Art 131 (5a) § 8648 lg 31
Art 131 (7) § 8648 lg 32, lg 5
Art 131 (8) § 8648 lg 51
Art 131 (9), (10) § 8648
§ 8647 lg 8
Art 131 (11)-(13) KAS § 8647 lg 71; 8
Art 131 (14)-(17) KAS § 8647
Art 131 (18) KAS § 8647
Art 132 n/a Komisjoni aruandluse artikkel
kustutatud, ei vaja ülevõtmist
Art 133 KAS § 8649 lg 2 p 2; lg 3-12 Art 133 (2) EP määrusega
Art 134 KAS § 8649 lg 13
Art 136 (3), (7) KAS § 8646 lg 3, 7
Art 141 (1)-(3) KAS § 8650
Art 141 (4)-(6) EP KAS § 8650 lg 8
määrus volitusnormi alusel
Art 141a KAS § 8650
Art 141b(1)-(3) KAS § 8650
Art 141b (4)-(6) EP KAS § 8650 lg 8
määrus volitusnormi alusel
Art 141c KAS § 8650
Art 142 (1) KAS § 8651 lg 1
Art 143(1) p. c FIS § 53 lg 3 p 3
109
Art 146 n/a Mandaat Komisjonile ja
Euroopa
Panganduskomiteele, ei vaja
ülevõtmist
Art 159a KAS § 14115
Art 161 (10) n/a Mandaat Komisjonile, ei vaja
ülevõtmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega
muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute
kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ
EL õigusallikas Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
Art FELS § 9(2)(3), 17(41)(42),
2(1)p.5,5a,68a,71,71a,71 71(1), 73(1)p.1
b,83a,83b,83c,109 § 8644
KAS
Art 10(6) FELS § 28(61), 29(11)
Art 10(7) FELS § 29(1)p.15,16
Art 12(1) FELS § 28(3)(31), 29
Art 12(3) FELS § 29 lg 2 p.2,3,7
Art 13(4) FELS § 28(11)
Art 13(6) FELS § 30(8)
Art 16(1) FELS § 33 lg 5
Art 16(4) FELS § 33 lg 21
Art 16a(1)-(3) KAS § 8650
Art 16a(4)-(6) EP KAS § 8650 lg 8
määrus volitusnormi alusel
Art 17(1) FELS § 34(1)
Art 17(3) FELS § 34 lg 21-23
Art 17(4) FELS § 34 lg 3
Art 17(5) FELS § 34 lg 42
Art 17(7) FELS § 34 lg 31
Art 18(1)(7) FELS § 30
Art 32(1)(b) FELS § 39 lg 1 p.2
Art 32a FELS § 391 lg 1
Art 32b FELS § 391 lg 2
Art 33(2) FELS § 41 lg 2 p. 5
Art 33(3) FELS § 39 lg 7
Art 33(4) FELS § 39 lg 8
Art 33a(1),(2),(4)-(11) FELS § 401
Art 36(1) (4) FELS § 52 lg 3
Art 37 FELS § 55 lg 8
110
Art 44(2),(3)(4) FELS § 71 lg 1 p.6, 61, § 72
Art 44a(1)-(6) VpTS § 877
Art 44a(7) FELS § 96 lg 3
Art 45(1),(2) FELS § 17 lg 1, 2
Art 45a(1) FELS § 17 lg 3
Art 45a(2) FELS § 19 lg 3
Art 45b(1) FELS § 17 lg 21
Art 45b(2) FELS § 17 lg 21,22
Art 45b(3) FELS § 17 lg 4
Art 45b(4) FELS § 174 lg 6
Art 45b(5) FELS § 171 lg 1,2
Art 45b(6) FELS § 171 lg 3,4
Art 45b(7) FELS § 171 lg 5,6
Art 45b(8) FELS § 171 lg 5
Art 45b(9) FELS § 171 lg 9
Art 45c(1) FELS § 172 lg 1
Art 45c(2) FELS §172 lg 2, § 17 lg 71
Art 45c(3) FELS § 172 lg 3, § 172 lg 4,
§ 17 lg 2, 4
Art 45c(4) n/a EBA mandaat
1
Art 45c(5) FELS § 18 lg 1-2
Art 45c(6) FELS § 181 lg 3
Art 45c(7) FELS § 173 lg 1
Art 45c (8) FELS § 172 lg 1 p.3
Art 45c (9) FELS § 17 lg 91
Art 45c (10) FELS § 96 lg 5
Art 45d FELS § 174
Art 45e FELS § 18 lg 11, 2, 22
Art 45f(1)-(5) FELS § 19 lg 2, 4–10
Art 45f(6) n/a EBA mandaat
Art 45g FELS § 20 lg 3
Art 45h FELS § 18 lg 3, 31, 32, 41,
42, 7
Art 45i(1)-(4) FELS § 221
Art 45i (5),(6) n/a EBA mandaat
Art 45i(7) FELS § 96 lg 4
Art 45j(1) FELS § 17 lg 9
Art 45j(2) n/a EBA mandaat
Art 45k FELS § 17 lg 12, 13
Art 45l n/a EBA mandaat
Art 45m FELS § 17, § 29 § 96
rakendussätted
Art 46 FELS § 21 lg 2
111
Art 47(1) FELS § 56
Art 48 FELS §
KAS § 131
Art 55(1)-(4),(7) FELS § 22 lg 1–3, §
Art 55(5)-(6),(8) n/a EBA mandaat
Art 59 FELS § 56
Art 60 FELS § 57
Art 61 (3) FELS § 57 lg 8
Art 62 FELS § 58
Art 63 FELS § 71
Art 66 (4) FELS § 55 lg 12 ja § 41
Art 68(3)(5) FELS § 44 lg 1, 3
Art 69(4)(5) FELS § 43 lg 3 p.1, 42
Art 70(2) FELS § 43 lg 3
Art 71(3) FELS § 43 lg 3 p.1
Art 71a(1)-(4) FELS § 223
Art 71a(5) n/a EBA mandaat
Art 88 FELS § 81
Art 89 FELS § 811
Lisa B p.6, Lisa C p.17 FELS
112
LISA 2
Rakendusakti kavand – FELS § 17 lõike 2 volitusnormi osas
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Miinimumnõude arvutamise aluste selgitused
§ 3. Määra arvutamise tulemuse esitlemine, sh ümardamine
§ 4. Määruse jõustumine
Lisa
Valemid
113
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/20-0861 - Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Riigikontroll; Eesti Pank
Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7272de9c-282e-4d2a-81e1-ba89189dbade
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7272de9c-282e-4d2a-81e1-ba89189dbade?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main