dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuli 2020
Viit
2-2/20-0136/4448
Registreeritud
7. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0136
Vastutaja
Anne Laar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎2-220-01364448 07.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc2972 KB

Sisu (failidest)

Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4 Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja/ Märkused, ettepanekud, Majandus- ja arvamuse esitaja arvamused Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus Siseministeerium Kooskõlastas märkusteta. Võetud teadmiseks. Sotsiaalministeerium Kooskõlastas kommentaariga. Juhime Tegevuskoha mõiste on sätestatud TsüS teie tähelepanu ja palume eelnõu § 29. AS-is sätestatud tegevuskoha menetlemise käigus analüüsida asjaolu, täpsem määratlus, millele viidatakse ka et tulenevalt kaubandustegevuse TubS-is, vältimaks samasisuliste seaduse kehtetuks tunnistamisest mõistete dubleerimist seadustes, on sisustatakse selles määratletud terminid vajalik vastavate kaupade müügile (nt tegevuskoht, müügikoht) nüüd kehtestatud erinõuete kehtestamiseks ja alkoholiseaduses, mistõttu viitavad õigusselguse tagamiseks nende alkoholiseadusele mitmed eriseadused. rakendamisel. Teistes eriseadustes (nt Sisuliselt muutub alkoholiseadus nö ToiduS jmt) KaubtS-i kehtetuks üldseaduseks, millega peab arvestama tunnistamisega seonduvalt vastava nii AS-i kui sellele viitavates regulatsiooni kehtestamise järele eriseadustes muudatuste tegemisel. vajadust ei ole. Maaeluministeerium Kooskõlastas märkustega. Seletuskirja täiendatud. Juhime tähelepanu, et koos Antud selgitused. kaubandustegevuse seaduse kehtetuks Turu- ja tänavakaubandus ning tunnistamisega muutuvad kehtetuks ka kaubandus avalikul üritusel on nõuded tänava- ja turukaubandusele majandustegevus. MsüS § 5 lg 1 ning kaubandusele avalikul üritusel (nt kohaselt ettevõtja on majandustegevust laat kaubanduskeskuses). Näiteks enam alustav või seda teostav füüsiline või ei ole müügipileti kohustust, mille juriidiline isik. Vastavalt MsüS § 2 lg 1 alusel võis sellel märgitud tingimustel kohaldatakse MsüS nõudeid igale kaupa või teenust müüa. Kaubanduse ettevõtjale ning tema korraldaja ise otsustab, kuidas ta majandustegevusele kõigil korraldab oma tegevust. Nimetatud tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette kaubandusega seotud küsimused on nähtud teisiti. Kaubandustegevusele eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse seadusega erisust ei ole kehtestatud. üksuse pädevuses, mis toob kaasa Lisaks kohalduvad eriseadustes erinevad nõuded kohalikes vastavale tegevusele kehtestatud omavalitsustes ega taga ühtlast taset. nõuded. MsüS § 29 sätestab ettevõtja hoolsuskohustuse, mille kohaselt on Nimetatud kaubanduse korras müüakse ettevõtja majandustegevuse käigus ka toidukaupa ja tegeletakse kohustatud võtma meetmeid toitlustamisega. Nendes valdkondades majandustegevuse nõuete täitmise tegutsedes tuleb tagada toiduohutus. tagamiseks. Näiteks toidukauba müügil Meie arvates võivad muutuda nõuded kehtivad toiduseaduses sätestatud nimetatud kaubandusele leebemaks ja nõuded toidule, toidu käitlemisele sh sellele võib järgneda ka mõningane tegevusloa omamise või 1 negatiivne mõju. Näiteks võivad nüüd majandustegevusteate esitamise lihtsamini kauplema tulla isikud, kellel kohustus vastavalt toidu käitlemisele, puudub selleks asjakohane tegevusluba tagamaks toiduohutus. Seega ka turu- või kes ei ole esitanud asjakohast või tänavakaubanduse korras või majandustegevuseteadet. Samuti ei avalikul üritusel kauba müügil on pruugi olla tagatud müügikoha vastavus nõuded kohustuslikuks täitmiseks, toidu müümiseks. Kehtetuks sõltumata sellest, kas kaupa müüb tunnistatava kaubandustegevuse juriidiline isik või füüsiline isik. seaduse kohaselt on kaubanduse KaubtS müügipileti kaudu korraldajal kohustus tagada müügikoha kaubandustegevusele nõudeid ei vastavus seal müüa lubatud kauba või kehtesta, vaid sätestab müügipiletile teenuse müügiks kehtestatud nõuetele. kantava andmekoosseisu, mis võimaldab See tähendab, et kaubanduse korraldaja saada infot seal kaupa müüva isiku tagab toidu müümiseks sobivad nime, müüdava kauba ning tegutsemise tingimused, näiteks elektri külmikute aja kohta, samuti tasu kohta, mida isik jaoks ja kätepesu võimalused ning tasub kaubanduse korraldajale selle vastutab toidu ohutuse tagamise eest. müügikoha kasutamise eest. Kas turul kaubandust korraldav isik annab Palume seletuskirja mõju osa vastavalt müügikoha rendilepingu alusel kasutada täiendada, et kohaliku omavalitsuse või kasutab ta müügikoha kasutusse üksused oleksid teadlikud riskidest andmisel müügipiletit vms, on tänava- ja turukaubanduses ning kaubandust korraldava isiku otsustada. kaubanduses avalikul üritusel ning et Oluline, et oleks täidetud õigusaktidega nad saaksid nendega arvestada mainitud kehtestatud nõuded sh tagatud kordade kehtestamisel. Samuti peavad toote/teenuse ohutus, nõuetele vastavus, nimetatud kaubanduse riske teadma järgitakse kõiki vastava kauba kaubanduse korraldajad oma tegevuse käitlemise või teenuse osutamise korraldamisel. nõudeid. Eelnõuga täiendatakse KOKS § 22 lõiget 1 punktiga 367 kehtetuks tunnistatava KaubtS-i § 17 lg 4 sätestatud volitusnormiga, et võimaldada kohaliku omavalitsuse üksusel ka edaspidi kehtestada turu- ja tänavakaubanduse kord. Rahandus- 1. Leiame, et koosmõjus AS § 3.1. 1. Arvestatud. ministeerium täiendamisega võiks kaaluda § 40 lõike Eelnõu § 4, millega muudetakse KorS § 1 loetelus punktide 2 ja 2.1. ühendamist 55 lg 2 p 1 sõnastust, jäetakse välja ning sellega seoses ka KorS § 55 lõike viide müügikoha hooajalisele 2 punktis 1 müügikoha hooajalisele laiendusele, kuna see on hõlmatud laiendusele viite välja jätmist, kuna eelnõu § 1 sätestatud AS § 31 lg 1-3. need on kaetud juba AS § 3.1. lõigetega Vastavalt täiendatud ka seletuskirja. 1-3. Alternatiivselt, kui siiski AS § 40 lõike 1 p 2.1. säilitamist peetakse vajalikuks, et hõlmata ka näiteks cateringi poolt alkoholi pakkumist kellegi kodusel üritusel ja seda seaduses selgemalt kui § 3.1. tõlgenduste kaudu välja tuua, siis KorS § 55 lõike 2 punkti 1 puhul võiks 2 kaaluda hooajalisele müügikohale viite välja jätmist ja selle hõlmatuse selgitamist eelnõu seletuskirjas tulenevalt AS § 3.1. lõikest 2. 2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse kohaliku 2. Võetud teadmiseks. omavalitsuse korralduse seadust KaubtS kehtetuks tunnistamisega (KOKS), mille § 22 lg 1 täiendatakse puudub kaubandustegevust reguleeriv punktiga 36.7. Muudatuse vajadus on eriseadus, mistõttu puudub võimalus arusaadav ja õigus, kehtestada tänava- selle paigutamiseks valdkondlikku ja turukaubanduse reguleerimiseks seadusse. Tegemist on kohaliku elu kord, peab samuti olema. Ka KOKS § küsimust puudutava sättega, mille osas 22 lg 1 täna analoogsete kordade on vaja säilitada kohaliku omavalitsuse kehtestamist volikogu pädevusena pädevus ka peale KaubtS-i kehtetuks sisaldab, seega täna kehtivasse KOKSi tunnistamist. ta sobitub. MKM on teadlik KOKS-i revisjonist ning toetab selle läbiviimise vajadust, Mainin siiski juurde, et meil on käimas mille käigus muuhulgas analüüsitakse KOKS revisjon, mille käigus ka KOKS § 22 lg 1 pädevuse sh lisatava vaadatakse üle terve seadus ja turu- ja tänavakaubandusega seonduva valmistatakse ette muudatused. Üheks osas parima lahenduse leidmist. laialdaseks sooviks on KOKSis MsüS ülesanne on sätestada vähendada erinevate kordade, mida majandustegevuse vabaduse kasutamise KOV kehtestama peaks, loetelu. üldised tingimused ja kord, sealhulgas Eelkõige on soov, et sellised eriala- või reguleerida majandustegevuse valdkonnaseadusi täiendavad korrad alustamist, teostamist, lõppemist ja oleksid nendes seadustes, mitte jätkamist, registri pidamist, riiklikku KOKSis. Sellest tulenevalt võib järelevalvet ja vastutust. Seadust muutuda tulevikus KOKS § 22 lg 1 kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema loetelu loogika, mis tähendab, et ka majandustegevusele kõigil nimetatud täiendus ei pruugi sinna tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette paika jääda. Uus KOKS peaks esialgse nähtud teisiti. Turu- ja kava kohaselt jõustuma millalgi 2022. tänavakaubanduse puhul on samuti Mõistagi eelnevad sellele ka VTK ja tegemist majandustegevusega, millele eelnõu kooskõlastusringid. kohalduvad MsüSi üldised tingimused. Küll aga turu- ja tänavakaubanduse osas Kas olete kaalunud selle sätte lisamist on otstarbekas jätta alles KOV-de ka MSÜS-i vms valdkonnaseadusesse? pädevus kehtestada turu- ja tänavakaubanduse kord, mis arvestab kohalikke olusid, vajadusi jms. Justiitsministeerium 1. Euroopa Liidu õigus – kuigi 1. Arvestatud osaliselt. Täiendatud KaubTS-ga ei ole võetud üle Euroopa seletuskirja. Liidu õigusakte, siis on seda tehtud Kuna eelnimetatud määruste KaubTS alusel kehtestatud määrustes. regulatsiooni sisu ei vaja muutmist Kuivõrd seaduse kehtetuks muutumisel seoses KaubtS kehtetuks muutuvad kehtetuks ka rakendusaktid ja tunnistamisega, kehtestab valdkonna seega kaob ka Euroopa Liidu akti eest vastutav minister need uuesti TKS-i toime. Tuleb jälgida, et vajalikud alusel. Vastav volitusnorm sisaldub Euroopa Liidu õigusaktid oleksid eelnõu §-s 9, millega täiendatakse TKS korrektselt üle võetud kas käesolevast § 5 lõikega 71. Eelnimetatud määrused eelnõust tulenevate vajalike on kehtestatud tarbijakaitse eesmärgil. 3 rakendusaktide kehtestamisel või Määruste uuesti kehtestamisel tehakse asjakohases seaduses. Palume vastavasisulised muudatused seletuskirjale lisada HÕNTE § 45 preambulasse, kontrollitakse määruse lõikes 2 nimetatud vastavustabel, kooskõla TKS-ga ning ajakohasust EL millest nähtuks kuidas säilivad vastavasisulise õigusega. ülevõetud direktiivid. Vastavustabelist oleks nimetatud info hõlpsalt nähtav. 2. Eelnõu § 3 p 1 (KorS § 55 lg 11) – 2. Arvestatud. teeme ettepaneku KorS § 55 lõikega 11 täiendamise asemel muuta KorS § 55 lõiget 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: 4) pakkuda isikut häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata või müüa kaupa või osutada teenust viisil, mis ülemäära häirib tegevuskoha läheduses viibivaid inimesi; 3. Eelnõu § 11 (KaubTS) – seletuskirjas 3. Arvestatud. lk 9 on märgitud: Kuna eelnimetatud Seletuskirjale lisatud määruste eelnõude määruste regulatsiooni sisu ei vaja kavandid. muutmist seoses KaubtS kehtetuks Kuna määruste regulatsiooni sisu ei vaja tunnistamisega, on otstarbekas jätta muutmist seoses KaubtS kehtetuks need kehtima, andes volitusnormi tunnistamisega, tehakse vastavad kehtetuks tunnistatava KaubtS-i muudatused määruste preambulasse, rakendusaktide kehtestamiseks TKS-i ja kontrollitakse määruse kooskõla TKS- vastavalt muudetakse vaid määruste ga ning ajakohasust EL vastavasisulise preambulaid. õigusega. Rakendusaktide muudatused jõustuvad samaaegselt seaduse Seletuskirja 7. osas on märgitud - jõustumisega. Täiendavat aega seaduse Seaduse rakendamiseks ei ole vaja välja jõustumisel rakendusaktide töötada uusi rakendusakte. Kehtetuks kehtestamiseks ei ole vaja sätestada. tunnistatava KaubtS-i rakendusaktide kehtestamiseks antakse volitusnorm TKS-i ja vastavalt muudetakse vaid määruste (majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“) preambulaid, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. 4 Selline lähenemine on väär, sest arvestada tuleb määruse kehtivust. HMS § 93 lg 1 sätestab, et määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaubTS, sh ka selles sisalduvad volitusnormid. Sellest tulenevalt muutub volitusnorm kehtetuks ning seetõttu muutub automaatselt kehtetuks ka määrus. Määruse eraldi kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik. Seetõttu tuleb kõik asjakohased määrused uuesti kehtestada. Vt „Haldusmenetluse käsiraamatu“ lk-l 464 märgitut: Teie 08.05.2020 nr MKM/20-0251/- 2K, 22/20-0136/2997 Meie 16.06.2020 nr 8-2/3124 „Toodud põhimõte määruse automaatsest kehtetusest laieneb ka juhtudele, kui uus seadus sisaldab sõnastuselt vana seadusega täpselt samasugust volitusnormi.1 Kuigi näiliselt võib volituste ulatus ja maht olla samasugune, tuleb silmas pidada, et määrus ei ole seotud mitte üksnes volitusnormiga, vaid kogu seadusega, mistõttu vaatamata volitusnormi sõnastusele võib määrus sattuda vastuollu uue seaduse muude sätetega. Seega juhtudel, kui võetakse vastu uus seadus, mis sisaldab vana seadusega võrreldes samasuguse volitusnormi, tuleb määrus kehtestada uuesti. Seejuures ei piisa üksnes määruse preambula muutmisest ja viite asendamisest viitega uuele seadusele; sellele peab kindlasti eelnema kontroll, kas kehtestatav määrus ka sisuliselt vastab uuele seadusele.“ Ülaltoodust tulenevalt tuleb eelnõu seletuskirja lisana esitada ka rakendusaktide kavandid. Märgime, et seletuskirja koostamisel tuleb juhinduda 5 HÕNTE §-st 48 ning mh esitada ka kehtetuks muutuvate määruste loetelu koos Riigi Teataja linkidega nendele määrustele. Eelpooltoodust tulenevalt tõstatame ka jõustumise sätte vajaduse, sest rakendusaktid ja muudatused peaksid jõustuma üheaegselt. 4. Eelnõu § 11 (KaubTS 6. ja 7. ptk) – 4. Arvestatud. sätestavad vastavalt järelevalve ja Täiendatud eelnõu seletuskirja. vastutuse. Seletuskiri on äärmiselt napp ja vajab täiendamist. Seletuskirjas tuleb näidata, millisele KaubTS järelevalve ja vastutuse sättele vastab muus seaduses olev konkreetne säte. Seejärel on võimalik hinnata nende sisu. Normitehnilised ja keelemärkused 5. Üldine tähelepanek – kehtetuks 5. Arvestatud tunnistatavate ja muudetavate seaduste järjekord ei ole kooskõlas HÕNTE § 35 lõikega 2 ja § 36 lõikega 2, sest peaeesmärk on KaubtS kehtetuks tunnistamine. Seega ei saa KaubTS kehtetuks tunnistamine olla viimane, vaid peab olema esimene ning seejärel ülejäänud muudetavad seadused tähestiku järjekorras. Sellest tulenevalt tuleb parandada ka seletuskirja. 6. Eelnõu § 1 (AS § 31) – lõigete 1–8 6. Ei arvestatud. sõnastus on puudulik. Paragrahvi Täiendatud seletuskirja. Alkohol on pealkiri on Tegevuskoht alkoholi samuti kaup ning selle eraldi müügil, kuid sätetes puudub sõna väljatoomine teiste kaupade hulgast alkohol. Kuna pealkirjal on vaid mõistete sisustamisel oleks eksitav, informatiivne tähendus, siis tuleb kuna alkoholi müüakse sätteid asjakohaselt täiendada. Samas kaubandusettevõtetes, kus müüakse ka tõusetub ka § 31 sisu, asukoha ja teisi kaupu. Mõistete lisamine vajalikkuse küsimus AS-s, sest alkoholiseadusesse on vajalik üksikasjalikud sätted alkoholi müügiks õigusselguse huvides seaduses on 2. ptk asjakohastes jagudes. Tuleks sätestatud alkoholi müügipiirangute kontrollida lisatava paragrahvi kooskõla rakendamisel. AS teiste asjakohaste sätetega. 7. Eelnõu § 1 (AS § 31 lg 1) – koma 7.Arvestatud. liigne: .. müügikoht, kus kaupleja pakub ja müüb kaupa ning mille juurde võib kuuluda tootmis- või hoiukoht. 6 8. Eelnõu § 6 (RahaPTS § 2 lg 1 p 5) – 8.Ei arvestatud. kui jäetakse välja viide Kaupleja on ettevõtja, kes tegeleb „kaubandustegevuse seaduse majandustegevusega kaubanduse tähenduses“ ning seletuskirjas on viide valdkonnas. MsüS § 5 lõike 1 kohaselt TKS § 2 lg 2 p-le 1, siis tuleks sellele ettevõtja on majandustegevust alustav viidata. Muidu ei ole selge, millise või seda teostav füüsiline või juriidiline seaduse tähenduses tuleb kauplejat isik. Kaupleja mõiste on sätestatud TKS mõista. § 2 lõike 1 punktis 2, mis sisu poolest ei erine kaubandustegevuse seaduses sätestatud kaupleja mõistest. Kaupleja on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega, milleks võib olla muuhulgas jaekaubandus, hulgikaubandus. Kuna kaupleja mõistet ei ole seadustes erinevalt sätestatud ning TKS-is on kaupleja mõiste väga üldine, saab seda käsitleda kui üldmõistet ning puudub vajadus seaduses sellele viitamisele. Täiendatud seletuskirja eelnõu § 7 osas. 9. Eelnõu § 7 (RTerS § 122 lg 11 p 3) – 9.Arvestatud lg 11 nimetab, mida märgitakse majandustegevusteates lisaks MSÜS-s sätestatud andmetele. Lõike 11 punktis 3 nähakse ette, et märkida tuleb ka tegevusala. Miks on vajalik tegevusala nimetamine sätestada RTerS-s, kui MSÜS § 15 lg 1 p 4 sätestab tegevusala nimetamise? 10. Eelnõu § 8 (TKS § 5 lg 9) – lg 9 10.Arvestatud asemel sobib täiendada lg-ga 7 1, sest viimane lg (lg 8) on kohaldamisala säte, seega sobib volitusnorm esitada enne lg-t 8. Lisaks: palume seletuskirjas selgitada, miks on vajalik jätta valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus määrusega kehtestada kauba märgistamisega seonduvaid nõudeid, aga mitte kohustus seda teha? 7 1 RKPK 3-4-1-5-00 p-s 30 on rõhutatud, et juhul, kui uus seadus kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb selle delegatsiooninormi alusel anda uus määrus ning eelmise seaduse alusel antud määrus tuleb tunnistada kehtetuks. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust ning seda määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada vaid juhtudel, kui uue seaduse rakendussätetes on see sõnaselgelt ette nähtud. 11. Eelnõu § 10 p 1 (TubS 22 lg 11) – 11. Arvestatud. lõiketähises lõike numbri ja sulud lõpevad vahel liigne tühik. Esitada täpsem viide, millise alkoholiseaduse paragrahvi kohaselt müügikohta käsitletakse. 12. Eelnõu § 10 p 2 (TubS 22 lg 2 p 3) 12.Arvestatud. – Esitada täpsem viide, millise alkoholiseaduse paragrahvi kohaselt müügikohta käsitletakse. 13. Eelnõu § 10 (TubS § 22 lg 31 p 4) – 13.Arvestatud soovitame sõnastada järgmiselt: tubakatoote või tubakatootega seonduva toote nimi ja kaubamärk ning hind sõnalisel kujul. Kui vaadata koos sissejuhatava lauseosaga, siis kõik see, mis punktis 4 on maha tõmmatud, on sissejuhatavas osas olemas. Seda ei ole vaja korrata. Saame nii aru, et punktides 1-3 oli vaja müügikoht uuesti nimetada, sest see on kitsam kui sissejuhatavas lauseosas (spetsiaalne pood, laev, sadam). Neljas punkt käib kõigi müügikohtade kohta ja selgitab ainult, mille kohta ja mis kujul teave siiski võib olemas olla (sõnalisel kujul). Loodetavasti oleme õigesti aru saanud. Peale selle pole vaja öelda teave nime kohta, teave kaubamärgi kohta, teave hinna kohta, piisab kui öelda: nimi, kaubamärk, hind. 8 Eelnõu seletuskirja mõjude osa 14. Esitame eelnõu seletuskirja mõjude 14.Arvestatud. osa kohta järgmise märkuse Tulenevalt vajadusest jälgida väljatöötatavate õigusaktide üldist mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, siis palume eelnõu seletuskirjas ühes kohas kokkuvõtlikult välja tuua: a) kas halduskoormus ettevõtetele tervikuna väheneb, suureneb või jääb samaks; b) kas halduskoormus kodanikele väheneb, suureneb või jääb samaks; c) kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb samaks. Olukorras, kus halduskoormus nii suureneb (näiteks ühekordselt) kui ka väheneb (pikemas perspektiivis) tuleb see kokkuvõttes eraldi välja tuua. Sobilik koht halduskoormuse ja töökoormuse muutuse kokkuvõtteks on seletuskirja 6. osa lõpus, vahetult enne 7. osa. Eelnõu seletuskiri 15. Esitame eelnõu seletuskirja kohta 15.Arvestatud. järgmised märkused a) Seletuskirja alaosas 1.3 tuleb ajakohastada KorS-i, LMS-i, TNVS-i ja TubS-i Riigi Teataja avaldamismärget. Lisaks tuleb KaubTS kehtetuks tunnistamisega seoses märkida algteksti Riigi Teataja avaldamismärge. b) Seletuskirjas on kaks korda 6. osa – viimane neist peab olema 7. osa. Sellest tulenevalt tuleb parandada ka järgnevate osade numeratsiooni. Eesti Linnade ja 1. Eelnõu §-s 1 täiendatakse 1.Ei arvestatud. Valdade Liit alkoholiseadust alkoholi müügi Antud selgitused. tegevuskoha ja sellega seonduvate Tänava- ja turukaubanduse mõiste mõistetega. võrreldes kehtetuks tunnistatava KaubtS sätestatuga on ajakohastatud, arvestades 9 Leiame, et eelnõus esitatud tänava- ja ka KokS-i muudatusega. Turu- ja turukaubanduse mõistet tuleks tänavakaubanduse mõiste sätestamine täpsustada ja kaasajastada. Kas näiteks AS-is on vajalik alkohoolse joogi kohta, kus kaupleja kasutab müügiletti müügile sätestatud piirangute (turu)omanikuga sõlmitud lepingu kehtestamiseks ja rakendamiseks. AS § alusel, tuleb käsitleda turukaubanduse 41 lg 3 kohaselt on alkohoolse joogi müügikohana või on see midagi muud? jaemüük kioskist või tänava- või Tänased kinnised turuhooned turukaubanduse korras on keelatud. tegutsevad pigem sarnaselt Nimetatud keelu järgimise tagamiseks kaubanduskeskustele, kus tegutseb on kioskis või tänava- või mitmeid erinevaid kauplejaid ja turukaubanduse müügikohas keelatud alkoholi müügikeeld ei tohiks neile hoida või ladustada alkoholi, sõltumata laieneda pelgalt sõna "turg" esinemise selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise tõttu hoone nimetuses. või ladustamise eesmärgist. Lisaks AS § Lisaks leiame, et kehtetuks 42 lg 1 kohaselt võib kohaliku tunnistatavast KaubTS-st ainult nende omavalitsuse volikogu oma mõistete üle toomine kehtivasse haldusterritooriumil alkohoolse joogi seadusesse ei ole piisav ning tekitab jaemüügil lisaks AS §-des 40 ja 41 pigem õigusselgusetust. sätestatule kehtestada alkohoolse joogi Kehtiva KaubTS § 3 lg 2 kohaselt sortimenti, müügikohti ja müügivormi jaguneb kaubandustegevus puudutavaid kitsendusi. hulgikaubanduseks, jaekaubanduseks, MsüS § 15 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse toitlustamiseks, teeninduseks ja tänava- tegevusala seadusest tulenev nimetus või turukaubanduse korraldamiseks või ning ÄS § 4 lg 6 alusel kehtestatud kaubanduse korraldamiseks avalikul klassifikaatori (EMTAK) kohane üritusel. Eelnõusse on üle toodud ainult nimetus ja kood. KaubtS sätestatud tänava- ja turukaubanduse mõiste. jaekaubanduse, hulgikaubanduse, Eelnõu seletuskirja kohaselt minnakse toitlustamise, teeninduse jt sisu ei erine tegevusalade määratlemisel üle eelnimetatud klassifikaatori EMTAK koodidele, st ühtlustatakse tegevusalade nimetuste sisu kirjeldusest, tegevusalade nimetused EMTAK mistõttu puudub vajadus ka dubleerivate tegevusalade nimetustega. sätete kehtestamiseks eraldi seadusega. Justiitsministri 28. detsembri 2005. AS-s turu- ja tänavakaubanduse ning aasta määrusega nr 59 kehtestatud Eesti kioski mõiste selgitused on olulised majanduse tegevusalade klassifikaatoris õigusselguse tagamiseks AS sätestatud (EMTAK) on aga märgitud vaid piirangute rakendamisel ka nn tegevusala kood ja nimetus, seal ei ole kaubanduskeskustes, kuhu on avatud tegevusala mõistet. Teatud koondunud mitmeid erinevaid kauplusi, juhtudel, eriti õiguste ja kohustuste teenindusettevõtteid, kindlakstegemisel, on aga seaduse toitlustusettevõtteid jm vaba aja tasemel mõiste määratlus oluline. veetmise võimalusi pakkuvaid Näiteks on ettevõtteid, mis on oma ettevõtteid sealhulgas võib seal paikneda olemuselt müügikohad, kuid ka turg, kus kauplemine toimub määratlevad ennast toitlustusettevõttena kaubandust korraldava isiku või asutuse (nt paigaldatakse leti äärde laud ja tool omandis või valduses olevas ning taotletakse Veterinaar- ja müügikohas. Toiduameti tegevusluba Näiteks ToiduS § 7 lg 3 ja § 8 lg 3 toitlustamiseks), et neil oleks õigus alusel on kehtestatud enne kella 10.00 ja pärast 22.00 käitlemisvaldkondade ja toidugruppide kohapeal tarbimiseks alkoholi müüa. täpsustatud loetelu, mille puhul peab 10 Samuti on kasutatud mitmetes käitleja esitama majandustegevusteate eriseadustes jaekaubanduse, või mille puhul peab käitleja omama hulgikaubanduse jne mõisteid ilma tegevusluba, kus muuhulgas sisustatud neid määratlemata. Kui seaduse tasandil ka jaekaubandus, hulgikaubandus, neid mõisteid määratletud ei ole, toitlustamine. puudub nende mõistete kasutamisel ToiduS § 6 lg 1 kohaselt käitleja selle õigusselgus ja ühene arusaam. seaduse tähenduses on Euroopa Ettepanek: Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr Täiendada kehtivaid seadusi ka muude, 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud sh KaubTS §-s 3 sätestatud mõistetega, isik ning toidu käitlemine selle seaduse mida vajadusel tähenduses on tegevus Euroopa täpsustada ning kaaluda Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) toitlustusettevõtte mõiste lisamist. nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud Õigusselguse huvides võiksid mõisted toidu tootmise, töötlemise ja turustamise olla sätestatud mitte konkreetse etappides ning jaekaubandus on kaubagrupi (alkohol, tubakas vms) Euroopa Parlamendi ja nõukogu käitlemist reguleerivas seaduses, vaid määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 majandus- või kaubandustegevuse lõikes 7 sätestatud tegevus. ToiduS-ga üldnorme käsitletavas seaduses, näiteks on Eesti õigusse üle võetud majandustegevuse seadustiku üldosa eelnimetatud EL õigus. seaduses või tarbijakaitseseaduses. Ühtne õigusruum toimib erinevate õigusaktide koostoimes ning dubleerivate sätete kehtestamine ei ole põhjendatud. Arvestades eeltooduga puudub vajadus erinevates seadustes eraldi sätestada kehtetuks tunnistatava KaubtS mõisteid. Käesoleva seaduse eesmärk on ajakohastada, lihtsustada ja korrastada kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, mitte kehtestada uusi täiendavaid regulatsioone, mille vajalikkus ei ole põhjendatud. 2. Eelnõu §-s 2 täiendatakse kohaliku 2.Antud selgitused omavalitsuse korralduse seadust Eelnõu § 3 täiendatakse KOKS-i (edaspidi KOKS) volikogu kehtetuks tunnistatava KaubtS § 17 lg 4 ainupädevusse antava õigusega volitusnormiga, et võimaldada kohaliku kehtestada tänava- või turukaubanduse omavalitsuse üksusel turu- ja kord. tänavakaubanduse korra kehtestamine Eelnõu seletuskirja kohaselt on ka peale KaubtS kehtetuks tunnistamist. kaubandusel oluline osa kohaliku Sealjuures on arvestatud ka KorS § 59 omavalitsuse üksuse tegevuses kohaliku lg 1 sätestatud volitusnormiga, mille elu korraldamisel, küsimuste kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse lahendamisel, sh KOKSi ja haldusterritooriumil ürituse korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) korraldamise ja pidamise nõuded rakendamise kontekstis. Eelnõuga kehtestab kohaliku omavalitsuse KOV-le võimaluse andmisel turu- ja volikogu määrusega. Koostoimes KorS tänavakaubanduse korra kehtestamiseks § 58 sisaldab KorS § 59 avalik üritus ka ei ole volituse konkreetseid piire kaubandusüritust. 11 kehtestatud, vaid on märgitud, et KOV- Käesoleva eelnõuga ei ole sätestatud l tuleb oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsusüksusele piirangute ja reeglite kehtestamist täiendavaid ülesandeid, vaid jätkuvalt põhjendada. Seletuskirjas on viidatud tänasele olukorrale antud võimalus Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohaliku elu puudutavate küsimuste järelevalve kolleegiumi lahendile lahendamiseks turu- ja (RKPJKo 3-4-1-3-02, p 14), mille tänavakaubanduse korra kehtestamise kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse kaudu. Sealjuures ei ole sätestatud piiramiseks igast mõistlikust kohaliku omavalitsusüksusele põhjendusest. kaubanduse korraldamise kohustust. Lisaks ei ole muid KaubTS §-s 19 Lisaks selgitus ka seletuskirjas eelnõu § sätestatud tänava- ja turukaubandusega 2 osas. seotud mõisteid (kaubanduse Piirangud teatud kaupade müügiks turu- korraldaja, müügipilet jms) ja piirangud või tänavakaubanduse korras sätestavad (KaubTS § 19) muudesse seadustesse vastavad eriseadused. Antud juhul turu- üle toodud ning seega tunnistatakse ja tänavakaubandus eristub ülejäänud need koos KaubTS-i kehtetuks kaubandusettevõtetest selle kaudu, et tunnistamisega kehtetuks. müügikohad, kus isik müüb kaupa, on Sellise käsitlusega ei saa nõustuda kaubandust korraldava isiku või asutuse eelkõige järgmistel põhjustel: omandis või valduses ning asuvad 1) Omavalitsusüksuse ülesanded on kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud sätestatud KOKS-i §-s 6. üldsusele avatud kohas. Selliseks Kaubandustegevuse, sealhulgas kohaks võib olla ka näiteks tänava- ja turukaubandusest kaubanduskeskus, kus KOV on pidanud korraldamine, ei ole kohaliku vajalikuks eraldada teatud ala ka omavalitsuse olemuslik ülesanne. Küll turukaubanduseks. Sel juhul kehtivad on valdav osa tänavamaadest kohaliku seal eriseadusega turu- ja omavalitsuse omandis ja seega saab tänavakaubandusele sätestatud piirangud kohalik omavalitsus omanikuna /keelud, ülejäänud kaubanduskeskuses kehtestada oma maale müügikohtade paiknevatele kaubandusettevõtetele paigaldamise tingimused ja korra eelnimetatud piirangud ei kohaldu. arvestades seaduses sätestatud nõudeid Ettepanek sätestada seaduses täpsemalt ja piiranguid. tingimused, nõuded ja piirangud tänava- 2) Alkoholiseadus ja tubakaseadus või turukaubandusele, mis oleksid sätestavad vastavalt alkohoolse joogi ja kohustuslikud kõikidele kaubanduse tubakatoote jaemüügi keelu tänava- või korraldajatele, sõltumata müügikoha turukaubanduse korras, samuti riikliku asukoha omandivormist sisaldub eelnõu järelevalve selle nõude täitmise üle ja §-s 2, lisaks seletuskirjas eelnõu § 3 vastutuse. Eelnõus sisalduva tänava- ja selgituses, valdkondlikes seadustes. turukaubandusese mõiste määratlusest Seadusega sätestatud nõuded on ei piisa, et aru saada, kas tegemist on kohustuslikud täitmiseks kõikidele tänava- või turukaubanduse vastaval tegevusalal tegutsevatele müügikohaga. Nagu eelpool öeldud, isikutele ja asutustele tegevuskoha vajab mõiste ise täpsustamist ja sõltumata paiknemisest. kaasajastamist, samuti on vaja seaduse tasandil kehtestada muud sellele kaubandustegevuseliigile omased nõuded (kaubanduse korraldaja mõiste, tema kohustused, müügipileti 12 olemasolu nõue vms). See oleks vajalik ka riigis ühtse praktika kujundamiseks. 3) Eelnimetatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis on märgitud, et Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Kui Riigikogu kui seaduseandja peab vajalikuks ja võimalikuks mingite ettevõtluse piirangute kehtestamise õiguse andmise kohalikule omavalitsusele, siis ei piisa ainult üldsõnalisest volitusest kehtestada tänava- ja turukaubanduse kord, vaid volitusnormis peab olema määratud volitusnormi ulatus. Ettepanek: Sätestada seaduses täpsemalt tingimused, nõuded ja piirangud (edaspidi nõuded) tänava- või turukaubandusele, mis oleksid kohustuslikud kõikidele kaubanduse korraldajatele, sõltumata müügikoha asukoha omandivormist. Üheks nõudeks võiks olla eramaal tänava- või turukaubanduse müügikoha asukoha ja kujunduse kooskõlastamine valla- või linnavalitsusega (analoogne müügikoha hooajalise laienduse kooskõlastamisega). 3. KaubTS § 4 lg 1 p 12 on sätestatud 3.Arvestatud. kaupleja kohustus tagada, et kauba või Eelnõu § 4 muudetud KorS § 55 lõike 1 teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta punkti 4 kehtetuks tunnistatava KaubtS tegevuskoha vahetus läheduses elavate § 4 lg 1 p 12 sätestatuga järgmises või pidevalt viibivate inimeste sõnastuses: huve. „4) pakkuda isikut häirival viisil talle Eelnõu kohaselt ei ole nimetatud kaupa või häirival viisil kerjata või kohustuse sätestamist seaduses peetud müüa kaupa või osutada teenust viisil, vajalikuks ja leitud, et mis ülemäära häirib tegevuskoha vastav regulatsioon sisaldub KorSi §-is läheduses viibivaid inimesi;“. 55 (avalikus kohas käitumise Sõnastuses arvestatud üldnõuded). Nimetatud nõuded on Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirjas kehtestatud füüsilistele isikutele. Kuna tehtud ettepanekut. praktikas on küllaltki palju kaebusi just 13 ettevõtete, s.o kauplejate tegevuse suhtes, siis peaks KaubTS § 4 lg 1 p 12 sätestatud kaupleja kohustus olema ka edaspidi sätestatud seaduses. Vastav nõue võiks olla sätestatud korrakaitseseaduses. Säte on vajalik, kuna annab KOV-le aluse ja võimaluse lahendada elanike pöördumisi, mis puudutavad kaupleja tegevusest tingitud häirimist ja ebameeldivusi. Sätte vajalikkust kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017 otsuse nr 3-15-2900 punkt 13, kus märgitakse, et KorS § 15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 punkti 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja korrarikkumise eest ka siis, kui ta ei ole ise otseselt selle tekitaja, vaid põhjustab oma tegevusega sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seletuskirjas on selgitatud, et vastav regulatsioon sisaldub juba KorS paragrahvis 55. Nimelt, paragrahv 55 lõikest 1 tulenevalt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Kuid siiski jääb ebaselgeks ja võib tekitada palju vaidlusi küsimus, kas antud sätet saab kohaldada kaupleja suhtes, kes ise ei ole korrarikkumiste põhjustaja, kuid kelle tegevus loob aluse korrarikkumiste tekkele. 4. Seaduse §-de 4 ja 10 kehtetuks 4.Ei arvestatud. tunnistamise kontekstis palume RekS § 2 lg 2 p 2 täiendamine ei ole täiendada seaduse eelnõud vajalik. reklaamiseaduse muutmisega selliselt, Reklaamiseaduse § 2 lg 2 kohaselt et reklaamiseaduse § 2 lõike 2 punkti 2 reklaamina ei käsitata majandus- või loetelu täiendada kaupleja kutsetegevuse koha tähistust selle nime, kontaktandmetega, sh telefoninumbriga. liigi, kauba müügi või teenuse osutamise Nimetatu on kauplejatele vajalik aja, isiku nime, kaubamärgi ja kauplemisaja avaldamisel. domeeninimega ehitisel, kus majandus- Teenindajatel, nt juuksuritel ja või kutsetegevuse kohta asub ja kosmeetikutel, puudub sageli kindel majandus- või kutsetegevuse koha tööaeg, mistõttu soovitakse sissepääsu juures. Teenuse osutamise lahtiolekuaega avaldada kasutades sõna aja kohta teabe esitamisel ei ole kokkuleppel ning lisades sätestatud konkreetset ajaühikut, kuidas telefoninumbri. Hetkel võib seda märkida, vaid oluline on tarbijale 14 telefoninumbrit käsitleda kui reklaami anda infot teenuse kättesaadavuse kohta. reklaamiseaduse mõistes. Selleks on ka info nt telefoninumbri, mailiaadressi kohta, mille kaudu on võimalik kokku leppida konkreetne teenuse osutamise aeg. Praktikas ei ole tarbijatel sellega probleeme olnud. 5. Eelnõu kohaselt tunnistatakse 5. Ei arvestatud. kehtetuks kaubandustegevuse seaduse MsüS § 31 sätestab teenuseosutaja § 4 lõike 1 punktist 10 tulenev kohustus kohustused üldiselt sh ka tarbijaks tähistada tegevuskoht teabega mitteolevatele isikutele, mistõttu kauplemisaja kohta. Leiame, et tegevuskoha tähistamise kohustuse nimetatu peaks jääma ettevõtjatele sätestamisel teabega kauplemisaja kohta seadusest tulenevaks kohustuseks, kuna oleks tegemist KaubtS sätestatud senine järelevalve praktika näitab, et vastava regulatsiooni kohaldamisala ettevõtjad ise ei ole alati huvitatud laiendamisega. Samas vastavasisulise kauplemisaegu avaldama. Teave ettepaneku vajalikkust ei ole kauplemisaja kohta on aga tarbija jaoks põhjendatud ega hinnatud. Käesoleva oluline teave. Seega teeme ettepaneku seaduseelnõu eesmärk ei ole täiendavate täiendada majandustegevuse seadustiku regulatsioonide kehtestamine. üldosa seaduse §-i 31 teenuseosutaja Tegevuskohas lahtiolekuaja märkimise kohustusega avaldada kauplemisaeg. kohustuse osas ei ole ka tarbijatel info saamisel kauba või teenuse kättesaadavusest probleeme olnud. Lisaks selgitus ka seletuskirjas. 6. Eelnõuga kaotatakse turu- ja 6.Osaliselt arvestatud. tänavakaubanduse korras kauplemisel Ettepanek sisaldub eelnõus, välja müügipileti kohustus. Eelnõu arvatud müügipileti sätestamine. seletuskirjas selgitatakse, et müügipileti KaubtS müügipileti kaudu kohustuse sätestamisel puudub vajadus, kaubandustegevusele nõudeid ei kuna kaubandust korraldav isik otsustab kehtesta. Kas turul kaubandust ise, kuidas oma tegevus korraldada nii, korraldav isik annab müügikoha et majandustegevusnõuded oleksid rendilepingu alusel kasutada või kasutab täidetud. Leiame, et turu- ja ta müügikoha kasutusse andmisel tänavakaubanduse puhul peaksid müügipiletit vm, on kaubandust eksisteerima ühtsed alused üleriigiliselt, korraldava isiku otsustada. Oluline, et mistõttu peaks säilima kaubandust oleks täidetud õigusaktidega kehtestatud korraldaval isikul müügipileti nõuded. Konkreetse kauba või teenuse väljastamise kohustus. Müügipileti läbi osas regulatsioon vastavas eriseaduses. tänava- ja turukaubanduse Turu- ja tänavakaubanduse korras defineerimine aitab praktikas eristada, võivad kaubandust korraldava isiku kas kaupleja kaupleb nö tavakauplejana müügikoha kaudu müüa kaupa nii või teeb seda tänava- või füüsilised kui juriidilised isikud. turukaubanduse korras ning millistele kauplejatele hakkab kohalduma kohaliku omavalitsuse turu- ja tänavakaubanduse korrast tulenev regulatsioon ning millistele mitte. Ettepanek: 15 Sätestada tänava- või turukaubanduse definitsioon, mille kohaselt tänava- või turukaubanduse korral müüb kaupa või teenust vaid kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud üldsusele avatud kohas kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või valduses olevas müügikohas müügipileti alusel tegutsev kaupleja või isik, kes müüb kaupa või teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust. Eelnevast tulenevalt peaks jääma seaduse tasandil reguleerituks ka müügipileti definitsioon ning andmed, mis tuleb müügipiletile kanda ehk kaubandustegevuse seaduse § 18. 7. KaubTS 6. peatükis on sätestatud 7. Antud selgitused. riiklik järelevalve ja 7. peatükis Järelevalve pädevus on sätestatud vastutus. vastavates asjakohastes eriseadustes sh Ebaselgeks jääb, kes ja mille alusel TKS, Mõõteseadus, TNVS, ToiduS jt. hakkab KaubTS kehtetuks tunnistamisel teostama järelevalvet kaupleja tegevuse üle. 8. Palume kaaluda, kas kavandatud 8. Ei arvestatud. seaduse jõustumine üldkorras on Eelnõuga ei kehtestata uusi põhjendatud. Leiame, et siiski võiks regulatsioone, vaid valdavalt tegemist ette näha teatud kohanemise perioodi dereguleerimisega. Kuna seaduse seaduse vastuvõtmise ja jõustumise rakendamiseks ei ole turuosalistel ega vahel. järelevalveasutustel vajalik teha ettevalmistusi ning muudatusi töökorralduses, puudub vajadus seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste jõustamiseks erikorra ettenägemiseks. Seadus jõustub üldises korras, s.t kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108). Tarbijakaitse ja 1. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 1: 1. Antud selgitused. Tehnilise järelevalve kaupleja – isik või asutus, kes TKS reguleerib tarbijale kauba või Amet majandus- või kutsetegevuse teenuse pakkumist ja müümist kaupleja raames pakub ja müüb kaupa või poolt, kusjuures nõuded kehtivad pakub ja osutab teenust. KaubTS § sõltumata kauplemisviisist, tegevuskoha 3 lg 1: Kaubandustegevus käesoleva paiknemisest. seaduse tähenduses on isiku või Kaupleja mõiste on sätestatud TKS § 2 asutuse tegevus, mille raames lg 1 p 2, mille kohaselt kaupleja on toimuvad käesoleva seaduse § 1 füüsiline või juriidiline isik, sh avalik- lõike 2 punktides 1–5 nimetatud õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb tegevused (edaspidi kauba või eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. See 16 teenuse müük) ning punktis 6 definitsioon hõlmab ka füüsilisest nimetatud tegevus. isikust kauplejat. Amet saab muudatuse kooskõlastada, TKS §2 lg 2 näeb ette, et kui eelnõu koostajad näevad KaubTS kauplemisvõtete regulatsioon kohaldub kehtetuks tunnistamisega ette, et TTJA ka nendele isikutele, kes tegutsevad viitab edaspidi järelevalvet teostades kaupleja nimel või huvides. TKS § 2 lg 1 p-s 2 toodud kaupleja definitsioonile1. Amet rõhutab, et eelnõu koostamisel peab analüüsima ka seda, mille alusel edaspidi teostada järelevalvet (sotsiaalmeediakeskkondades kaupu ja teenuseid müüvate) nn "füüsilisest isikust kauplejate" üle. 2. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 7: e- 2.Antud selgitus. kaubandus – kauba või teenuse Seadustes puuduvad viited e- müügiks pakkumine ja müük kaubandusele kaubandustegevuse Internetis ilma osapoolte üheaegse seaduse mõistes, mistõttu puudub füüsilise kohalolekuta. vajadus ka nende muutmiseks. Seletuskirjas on selgitatud, et Seaduste alamaktides sisalduvad sätted ”kaubanduse valdkonna õigusliku viiakse vastavusse vastava õigusakti keskkonna ajakohastamise ja andja poolt. korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus /…/ valdkonnas tegutsevatele järelevalve teostajatele” ning ”seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud töökoormust”. Amet juhib tähelepanu, et antud sätte kehtetuks tunnistamisel peab muutma kõiki sätteid, milles on e-kaubanduse definitsioonile viidatud 3. Hetkel kehtiv KaubTS § 14 lg 11: 3. Arvestatud. Tegevuskohaks loetakse e- Ebaausate kaubandustavade direktiivi kaubanduse korral veebilehe 2005/29 täiendatakse mõistega aadress. „internetipõhine kauplemiskoht“ – teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida Nimetatud sätte alles jätmise teiste ettevõtjate või tarbijatega ettepaneku esitas Amet 2018. a kauglepinguid, kasutades selleks oktoobris antud tagasisides, kuna tarkvara, sh veebisaiti, veebisaidi osa vastasel korral jääks e-kaubanduse või rakendust, mida käitab ettevõtja või tegevuskoht määratlemata mida käitatakse ettevõtja nimel. õigusmõisteks. Lisaks on nimetatud Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu sätte vajalikkus välja toodud ka Direktiiv (EL) 2019/2161, 27. november 17 KaubTS analüüsis: „Lg (11)- 2019, millega muudetakse nõukogu tegevuskoht e-kaubanduse korral on direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa veebilehe aadress - viia üle TKS. Parlamendi ja nõukogu direktiive Seadustes on e-kaubanduse tegevuskoht 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et määratlemata õigusmõiste. Samas ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja piirangud kehtestatud e-kaubandusele tagada paremini nende täitmine läbi tegevuskoha.“ Samas seletuskirjas Nimetatud direktiiv on üle võetud TKS- see säte enam käsitlust ja täpsustust ei ga ning vastavad muudatused võetakse leidnud ning eelnõus kajastatud ei ole. üle TKS –i muutmisega. Nimetatud direktiivi üle võtmise tähtaeg on Kui antud säte tunnistada kehtetuks, november 2021.a. peab TTJA järelevalve teostamisel hakkama e-kaubanduse tegevuskohta sisustama läbi: TsÜS § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. InfoTS § 3. Tegevuskoha riigi õiguse kohaldamine (1) Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatav infoühiskonna teenus (edaspidi teenus) peab vastama Eesti õigusest tulenevatele nõuetele sellest olenemata, millises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis teenust osutatakse. ja sellega seotud direktiivi 2000/31 art 19: Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust. Võimalik on viidata ka VÕS sidevahendi abil sõlmitud lepingu ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingu regulatsioonile, aga nendes jagudes toodud sätetest ei tulene otseselt tegevuskoha mõiste definitsiooni. Amet teeb ettepaneku jälgida ka edaspidi jõustuvate EL õigusaktide 18 harmoneerimisel kõiki e-kaubandusega seotud mõisteid tervikuna ja vajadusel ühtlustada samaste mõistete definitsioone erinevates õigusaktides. Samuti peab Amet vajalikuks täiendada eelnõu seletuskirja 2022. a jõustuva(te) direktiivi(de) asjakohase sätte kohta. 4. Hetkel kehtiv KaubTS § 4 lg 1 p 6: 4. Antud selgitused. Kaupleja on kohustatud tagama Täiendatud seletuskirja alljärgnevate arveldamise õigsuse ja mõõtmise näidetega eriseaduste kohaldamisest. täpsuse. TKS § 14 lg 1 sätestab, et kauba Seletuskirjas on KaubTS § 4 kehtetuks pakkumine ja müük peavad toimuma tunnistamise osas märgitud: „Valdavalt head kaubandustava järgides ja tarbija on § 4 tegemist teiste seadustega suhtes ausalt. Sellega on hõlmatud ka sätestatud nõuete täitmise kohustusega, õige arveldamine ja täpne mõõtmine. sh loetelus toodud üksikud nõuded Lisaks on § 16 lõiked 2 ja 3, mis dubleerivad eriseadustega sätestatud keelavad tarbija eksitamise seoses nii nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab koguse kui hinnaga. ettevõtja hoolsuskohustuse, mille Mõõtmiste osa kaubanduses reguleerib kohaselt ettevõtja peab mõõteseadus, mille alamaktiga majandustegevuse teostamisel tagama https://www.riigiteataja.ee/akt/1290120 kõikide tema tegevust puudutavate 19018 on sätestatud ka täpsusnõuded majandustegevuse nõuete täitmise.“ mõõtevahendile ja missuguste mõõtmisete korral tuleb kasutada Lähtuvalt igapäevasest praktikast kindlate täpsusnõuetele vastavaid järelevalve teostamisel kaubanduses on mõõtevahendeid. KaubTS säte on TTJA tuginenud KaubTS § 4 sätestatud mõõtmise osas sisutühi, kuna ei kehtesta punktidele. Näiteks on paljud tarbijate lisaks mõõteseaduses sätestatule ühtegi pöördumised seotud kaupleja poolt nõuet mõõtmise täpsusele. mõõtmise või kaalumise erinevustega. Märgukirjades tuginebki TTJA KaubS § 4 lg 1 p 6 sätestatule. Kuna nimetatud sätte ära jätmine on seletuskirja kohaselt kaetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi ka MSÜS) §-s 29 sätestatuga, siis juhime tähelepanu, et MSÜS käsitleb ainult kutselist majandustegevust, mistõttu ei ole see kohane vahend üldiste mõistete defineerimiseks. 5. Hetkel kehtiv KaubTS § 7 lg 4: 5. Võetud teadmiseks. Kaupleja on kohustatud andma kliendile tellimuse vastuvõtmist tõendava dokumendi või märgise, kui tellimuse täitmisega seotud töö tehakse kliendi juuresolekuta. Märgis peab võimaldama 19 identifitseerida kauplejat ärinime, nime või registrikoodi kaudu. Kliendi juuresolekul täidetava tellimuse korral väljastatakse tellimuse vastuvõtmist tõendav dokument kliendi soovil. TTJA on varem andnud tagasisidet, et selle sätte alles jätmine, nt TKS-i, on ameti hinnangul oluline, näiteks keemilise puhastuse teenuse kasutamisel, jalatsiparanduse vms tellimuse tegemisel, mis tehakse kaupleja tegevuskohas. Amet saab praktikale tuginedes öelda, et vajadust sätte säilitamiseks enam ei ole. 6. Hetkel kehtiv KaubTS § 10 lg 1: 6.Võetud teadmiseks. § 10. Kaubanduslik teave (1) Kaubanduslik teave on: 1) müügikohas antav kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta käiv kliendile suunatud teave; 2) tegevuskoha tähistus kaupleja ärinime, kaubamärgi, domeeninime ning kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga, tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega; 3) tegevuskohas teave kauplemisaja kohta. Seletuskirjas on märgitud: „Samuti esineb nõudeid, mille seadusega sätestamise vajadus on ära langenud (nt §10 tegevuskoha tähistuse ja lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine). Ettevõtja on ise huvitatud oma äritegevusest klienti teavitama, teabe paigutamise reeglid lepitakse kokku iga konkreetse koha puhul, mille osas ka üldiste reeglite kehtestamine seaduse tasandil ei ole vajalik./…/ Kaubandusliku teabe sätestamine (KaubtS § 10) oli vajalik 24.10.2014 a jõustunud kohalike maksude seaduse §- des 5 ja 10 sätestatud reklaamimaksu kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei loeta reklaamiks. Vastava välistuse 20 sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud RekS § 2 lg 2, mistõttu ei ole see KaubtS säte enam aktuaalne ka kohalike maksude seaduse kontekstis reklaamimaksu rakendamisel.“ TTJA on 2018. a oktoobris ministeeriumile antud tagasisides viidanud, et ameti hinnangul on järelevalve teostamiseks vajalik alles jätta ka KaubTS § 10 lg 1 nõuded, kuna isegi kui seletuskirjas on leitud, et iga kaupleja on huvitatud oma äritegevusest kliendi teavitamisest, siis praktikas esineb olukordi, kus kauplejad KaubTS § 10 lg-s 1 sätestatud vabatahtlikult ei täida. Ühtlasi on KaubTS § 10 lg 1 p 1 kaubandusliku teabe mõistet kasutatud reklaamiga seotud järelevalve menetlustes, kauplejatele selgitamisel, millal on avaldatud teabe puhul tegemist reklaamiga, millal kaubandusliku teabega. TTJA saab pärast KaubTS kehtetuks tunnistamist kaubandusliku teabe mõistet sisustada reklaamiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse kaudu. 7. Hetkel kehtiv § 11. Kauba 7. Arvestatud. soodustingimustel müügist Täiendatud seletuskirja. teavitamine TKS, millega on üle võetud Euroopa Seletuskirjas on KaubTS § 11 kehtetuks Parlamendi ja nõukogu direktiiv tunnistamisega seoses märgitud: 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb „KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3. seotud ebaausaid kaubandustavasid peatükkides, VÕS § 7246 makseteenuse siseturul ning millega muudetakse pakkuja poolt turvalisuse nõuete nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, rakendamises, RPS §-des 6 ja 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu (majandustehingute dokumenteerimine direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja ja kirjendamine, algdokument).“ 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 Amet nõustub muudatusega ja tugineb (ebaausate kaubandustavade direktiiv), järelevalves ebaausate kaubandustavade juba sisaldab sätteid, mis keelavad direktiivile (2005/29/EÜ) ja seda hinnaeelise olemasolu kohta eksitava muutvatele EL õigusaktidele (sh teabe esitamise. direktiiv 2019/2161 Tarbijaõiguse ajakohastamise direktiiv tarbijakaitsenormide ajakohastamise ja veel täpsustab seda. 21 jõustamise kohta) ning teeb ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu täiendada seletuskirja ka nende direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998, direktiivide asjassepuutuvate sätete ja tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate põhimõtetega. toodete hindade avaldamisel lisatakse uus artikkel, millega reguleeritakse hinna alandamisest teavitamist. Igas hinna alandamise teates tuleb ära näidata varasem hind, mida ettevõtja kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne hinna alandamist. Varasem hind on ettevõtja kohaldatud madalaim hind teatava ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui 30 päeva enne hinna alandamist. LR võib kehtestada erinormid kiiresti rikneva/aeguva kauba jaoks. LR võib sätestada, et kui hinda alandatakse järk-järgult, on varasemaks hinnaks alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. Endiselt jääb kehtima ka juba praegune nõue, et hinna ja hinnaeelise kohta teabe avaldamisel ei tohi tarbijat eksitada. Eelnimetatud direktiiv on üle võetud TKS-ga ning vastavad muudatused võetakse üle TKS muutmisega. Eesti Kaubandus- ja Kaubanduskojal ei ole kommentaare Võetud teadmiseks. Tööstuskoda ega märkusi nimetatud eelnõu kohta. Ühtlasi anname teada, et tutvustasime kavandatavat läbi Kaubanduskoja infokanalite oma liikmetele. 22 EELNÕU 19.06.2020 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine Kaubandustegevuse seadus tunnistatakse kehtetuks. § 2. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Tegevuskoht alkoholi müügil (1) Käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus- või toitlustusettevõtja müügikoht, kus kaupleja pakub ja müüb kaupa, ning mille juurde võib kuuluda tootmis- või hoiukoht. (2) Müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus loetakse üheks müügikohaks. (3) Müügikoha hooajaline laiendus peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse üksusega. (4) Kauplus on jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. (5) Müügisaal on ruum, mis on kaupleja valduses ja kus toimub kauba müügiks pakkumine ja müük. (6) Rändkauplus on müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuv kauba jaemüügiks kohaldatud sõiduk, millel ei pea olema müügisaali. (7) Kiosk on kaupleja tegevuskoht, millel puudub müügisaal. (8) Tänava- või turukaubanduse korral müüb isik kaupa või teenust vaid kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud üldsusele avatud kohas kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või valduses olevas müügikohas.“. § 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 367 järgmises sõnastuses: „367) tänava- või turukaubanduse korra kehtestamine;“. § 4. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „4) pakkuda isikut häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata või müüa kaupa või osutada teenust viisil, mis ülemäära häirib tegevuskoha läheduses viibivaid inimesi;“; 2) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) alkoholiseaduse § 40 lõike 1 punktides 2, 3–6, 9 ja 10 nimetatud kohas;“. § 5. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduse § 40 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 44 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „kaubandustegevuse seaduse tähenduses“. § 8. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduse § 122 lõike 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. § 9. Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbijakaitseseaduse § 5 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kauba märgistamise täpsemad nõuded.“. § 10. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses,“. § 11. Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevas seaduses käsitatakse müügikohta alkoholiseaduse tähenduses.“; 2) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kaubandustegevuse seaduse § 17“ sõnadega „alkoholiseaduse § 31 lõike 8 “; 3) paragrahvi 22 lõike 31 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) tubakatoote või tubakatootega seonduva toote nimi ja kaubamärk ning hind sõnalisel kujul.“; 2 4) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) ettevõttes, kus pakutakse teenust kliendile, välja arvatud majutusettevõttes;“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2020. a ____________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a 3 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte Seaduse eelnõu väljatöötamine on vajalik kaubanduse valdkonna õigusliku regulatsiooni ajakohastamiseks, korrastamiseks ja lihtsustamiseks, mille tulemuseks on:  regulatsiooni kaasajastamine vastavalt õiguskeskkonna arengule, üle reguleerimise, sh dubleerivate regulatsioonide vältimine, regulatsioonide koostoime parem rakendamine;  õigusliku regulatsiooni mahu vähendamine, õigusnormide lihtsuse ja õigusselguse suurendamise kaudu halduskoormuse vähendamine ettevõtjatele, töökoormuse vähendamine kohaliku omavalitsuse üksustele ja riigile. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus võeti vastu ja jõustus 2004. aastal. Suurem muudatus tehti majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisega 01.07.2014, mil loobuti majandustegevusteate esitamise kohustusest kaubanduse valdkonnas tegutsemisel, v.a juhul, kui eriseadus sätestab teatud kauba müügil või teenuse osutamisel majandustegevusteate esitamise või tegevusloa omamise nõude (näiteks alkohoolsete jookide, tubakatoodete müük). Arvestades, et õigusruum on edasi arenenud, ei anna nimetatud seadus enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamise, samuti kohustuste osas suhetes tarbijaga või avaliku korra tagamiseks, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Kaubanduse valdkonna õigusliku keskkonna ajakohastamise ja korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, samuti kohalike omavalitsuse üksustele ning järelevalve teostajatele läbi õigusaktide mahu vähendamise, sh dubleerivate, liiga üldiste nõuete vältimise, mis võimaldab paremini õigusruumis orienteeruda. Eelnõu ei sea kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid, samas säilitatakse vajalikud õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduse teostamiseks. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel. 1. Peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse tarbijale pakutavate või müüdavate karusnahast, nahast ja tekstiilist rõivaste ning muude tekstiiltoodete märgistamise või muul viisil teabe edastamise nõuded. (2) Tekstiiltoodete kiukoostise märgistamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1007/2011 „Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ“ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1–64) sätestatud nõudeid. (3) Määrust ei kohaldata kantud rõivastele ja muudele kasutatud tekstiiltoodetele, kui neid sellistena määratletakse. § 2. Tekstiiltooted ja tekstiilkiud Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid „tekstiilkiud“ ja „tekstiiltooted“ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1007/2011 artikli 3 punkti 1 alapunktides a) ja b) sätestatule. § 3. Märgistamise kohustus Käesoleva määrusega kehtestatud rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise kohustus, samuti vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud esindajal. Importija ja hulgimüüja peavad tagama, et nende poolt pakutavad ja müüdavad tooted oleksid märgistatud määruse nõuete kohaselt. 2. peatükk MÄRGISTUS JA TEAVE 1. jagu Üldnõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele ning nende toodete kohta antavale teabele § 4. Üldnõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele (1) Tarbijale pakutavate või müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete märgistuses peab sisalduma vähemalt: 1) toote nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada; 2) rõiva suurustähistus; 3) toote kiukoostis (välja arvatud karusnahast ja nahast rõivastel); 4) juhised toote hooldamiseks (edaspidi hooldustähistus). (2) Tarbijale pakutavate või müüdavate tekstiiltoodete mõõtmed märgitakse tootel või esitatakse müügikohas. (3) Karusnahast ja nahast rõivaste puhul märgitakse tootel või esitatakse müügikohas lisaks lõikes 1 nimetatule järgmised andmed: 1) materjali liik; 2) naturaalse karusnaha puhul looma liik. (4) Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistus peab olema nähtav, selgelt loetav, tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav ning andma tõest teavet toote omaduste kohta. Toodete külge püsikinnitatud tekstiillindil olev märgistus peab püsima loetavana toodete mõistliku kasutamisaja jooksul toodete hooldustähistuses näidatud hooldustingimuste järgimise korral. (5) Sukktoodetel ja kinnastel võib märgistus (kaasa arvatud kiukoostis ja hooldustähistus) olla esitatud ainult ühel tootel (poolpaaril) või müügipakendil. (6) Õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga poolide, rullide, vihtide, kerade või muude väikeste koguste puhul võib märgistus olla kantud rühmapakendile. (7) Meetrikaupa müügiks pakutavate või müüdavate tekstiiltoodete märgistus peab olema esitatud üksnes selle kangal või rullil. (8) Lõigetes 6 ja 7 nimetatud tooteid peab pakkuma ja müüma viisil, mis võimaldab tarbijal tutvuda rühmapakendile või rullile või kangale kinnitatud teabega. § 5. Rõivaste ja tekstiiltoodete kohta antav teave (1) Tarbija nõudmisel peab müüja andma suulist või kirjalikku lisateavet müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete omaduste, kasutatavate tingmärkide tähenduse, suurustähistuse, kiukoostise tähistuse, hooldustähistuse jms kohta. (2) Muud andmed ja teave, mille esitamine ei ole määrusega nõutud, tuleb esitada ettenähtud teabest eraldi. See nõue ei laiene kaubamärkidele või ärinimedele, mis võivad olla esitatud määrusega ettenähtud andmete vahetus läheduses. (3) Võõrkeelse märgistusega rõivaste ja tekstiiltoodete puhul tuleb originaaltekstist lähtuv kirjalik eestikeelne teave vähemalt määruses nõutavas ulatuses esitada tarbijale kauba müügil. Paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud üksiktooted võivad olla märgistatud ühes ühenduse keeltest, kui rühmapakendil olev märgistus on esitatud eesti keeles. 2. jagu Erinõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele § 6. Rõivaste suurustähistuse ja muude tekstiiltoodete mõõtmete märkimine (1) Suurustähistus (kehasuuruse tähistus) märgitakse kas vahetult tootele või rõivaeseme külge püsikinnitatud tekstiillindile või toote külge kinnitatud etiketile. Lisaks võib toote suurustähistuse märkida toote müügipakendile. Suurustähistus esitatakse suurustunnuste (keha mõõtmed sentimeetrites, mida kasutatakse rõivasuuruse tähistamiseks) ja nende arvväärtuste abil või muu tähelise, numbrilise või tähelis-numbrilise tähistusena. Suurustähistuse märkimisel suurustunnuste ja nende arvväärtuste abil on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN 13402 või muust samaväärsest standardist. (2) Kui rõivaeseme suuruse tähistamiseks on kasutatud tähelist, numbrilist või tähelis- numbrilist tähistust, tuleb tarbijat teavitada tähistusele vastavatest suurustunnuste arvväärtustest. (3) Tekstiiltoodete mõõtmed (pikkus või laius või mõlemad) märgitakse tootel või esitatakse müügikohas järgmiste toodete puhul: 1) riie; 2) trikookangas; 3) vaibad ja vaiptooted; 4) rõivalisandid; 5) tekid, voodikatted; 6) voodipesu, lauapesu; 7) köögi-, käte- ja saunarätikud; 8) kardinad; 9) paelad, lindid jms; 10) kaunistusmaterjalid; 11) lõng, õmblusniit; 12) muud samalaadsed tooted. § 7. Rõivaste ja muude tekstiiltoodete hooldustähistus (1) Rõivaste (välja arvatud nahast rõivad) ja muude tekstiiltoodete märgistuses peavad sisalduma tekstiiltoodete hooldamiseks vajalikud sõnalised juhised või graafilised tingmärgid. Rõivaste ja muude tekstiiltoodete hooldustähistuse märkimisel on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN ISO 3758 või muust samaväärsest standardist. (2) Tekstiiltoote hooldustähistus märgitakse vahetult tootele või toote külge püsikinnitatud tekstiillindile. Lisaks võib toote hooldustähistuse märkida toote külge kinnitatud etiketile või toote müügipakendile. Kui hooldustähistuse märkimine tootele või toote külge püsikinnitatud tekstiillindile ei ole võimalik, võib hooldustähistus olla esitatud ainult toote külge kinnitatud etiketil või toote müügipakendil. (3) Hooldustähistus ei ole nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1007/2011 lisas V loetletud tekstiiltoodetel. Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Ando Leppiman Kantsler Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Jalatsite märgistamise nõuded1 Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse tarbijale pakutavate või müüdavate jalatsite ja jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamise nõuded. (2) Määrust ei kohaldata järgmistele jalatsitele: 1) kantud jalatsid; 2) spetsiaalsed kaitsejalatsid, millele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/425, 9. märts 2016, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst); 3) mänguasjajalatsid. § 2. Jalatsid (1) Jalatsiks loetakse kõiki tallaga tooteid (kaasa arvatud lisas 1 loetletud eraldi märgistatavad osad), mis on mõeldud jala katmiseks või kaitsmiseks. (2) Määruse nõuded laienevad kõigile jalatsitele alates reguleeritavatest nööridest või paeltest koosneva pealsega sandaalidest kuni jala säärt ja reit katva pealsega reissaabasteni. Jalatsiteks loetakse: 1) madalaid või kõrgekontsalisi kingi tavapäraseks sees- või väljaskandmiseks; 2) pahkluusaapaid, poolsaapaid, põlvsaapaid ja reissaapaid; 3) eri tüüpi sandaale, „espadrille“ (kingad, mille pealne on purjeriidest ja tald põimitud taimsest materjalist), tenniskingi, jooksu- ja teisi spordijalatseid, supluskingi ja teisi vaba aja jalatseid; 4) spetsiaalseid spordijalatseid (korvpalli-, aeroobika-, matka-, tõste-, üldtreeningu-, sisemängujalatseid jne), mis on kavandatud sportimiseks ja mille külge on kinnitatud või on võimalik kinnitada naelu, nuppe, nagasid, klambreid, tõkkeid, takisteid, riive, jääuiske, rulluiske või muud taolist, samuti uisu-, suusa-, maadlus-, poksi-, lumelaua-, jalgpalli-, pesapallisaapaid, jalgrattasõidukingi jmt; 5) tantsukingi; 6) ühes tükis vormitud, peamiselt kummist või plastikust valmistatud jalatseid, välja arvatud ühekordselt kasutatavad ilma külgepandud tallata õhukesest materjalist (paberist, plastikkilest jmt) valmistatud tooted; 7) pealiskingi, mida kantakse teiste jalatsite peal ja mis võivad olla ilma kontsata; 8) ühekordselt kasutatavaid tallaga jalatseid; 9) ortopeedilisi jalatseid; 10) teisi jalatseid, mida ei ole nimetatud punktis 4. 2. peatükk MÄRGISTUS JA TEAVE § 3. Nõuded jalatsite märgistusele ning jalatsite kohta antavale teabele (1) Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi kolme peamise osise kohta, mis on: 1) pealne; 2) vooder ja sisetald; 3) välistald. (2) Jalatsi peamiste osiste määratlused ja nende märgistamiseks kasutatavad vastavad piktogrammid ning kirjalikud märked on esitatud lisas 1. (3) Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalid peavad olema märgistatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule eri materjalide piktogrammidena või kirjalike märgetena. Jalatsites kasutatavate materjalide määratlused, vastavad piktogrammid ja kirjalikud märked on esitatud lisas 2. (4) Jalatsi pealses kasutatud materjali märgistamisel lähtutakse lõikes 6 ja lisas 2 sätestatust, kusjuures arvesse ei võeta aksessuaare ja tugevdusi (pahkluu toestused, randid, ornamendid, pandlad, ehispaelad, paelaaugu toestused ja muud samalaadsed lisandid). (5) Jalatsi välistallas kasutatud materjalide märgistamisel lähtutakse välistallas sisalduvate materjalide mahust vastavalt lõikes 6 sätestatule. (6) Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta (vastavalt lisadele 1 ja 2), kui need materjalid moodustavad: 1) vähemalt 80% jalatsi pealse ja voodri ning sisetalla välispinnast; 2) vähemalt 80% välistalla mahust. (7) Kui jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide puhul on nende osatähtsus alla 80%, peab märgistus sisaldama teavet jalatsi valmistamisel kasutatud kahe põhilise materjali kohta. (8) Teave jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide kohta peab olema esitatud iga jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil või ühe jalatsi juures kas piktogrammidena või eestikeelsete kirjalike märgetena. Nimetatud teave võib olla trükitud, kleebitud või pressitud jalatsile või esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil, kusjuures lisa 2 kohased piktogrammid või kirjalikud märked kasutatud materjalide kohta peavad asetsema kõrvuti lisa 1 kohaste jalatsi vastavaid osiseid kujutavate piktogrammide või kirjalike märgetega. (9) Jalatsite märgistus peab olema nähtav ja loetav, asetsedes jalatsil või jalatsi külge kinnitatud etiketil. Piktogrammide mõõtmed peavad olema piisavalt suured, et neis sisalduv teave oleks kergesti mõistetav. Märgistus ei tohi olla tarbijat eksitav. Lisaks käesolevas määruses nõutud teabele võib jalatsite märgistus vajaduse korral sisaldada täiendavat tekstilist teavet. Imporditud, võõrkeelse märgistusega jalatsid tuleb varustada ka eestikeelse teabega ulatuses, mis võimaldab tarbijal kasutada kaupa sihipäraselt ning ohutult. (10) Jalatsite märgistamise kohustus, samuti vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud esindajal. Importija ja hulgimüüja peavad tagama, et nende poolt realiseeritavad jalatsid oleksid märgistatud määruse nõuete kohaselt. Määruse nõuete täitmise eest vastutab tarbija ees jaemüüja. (11) Jaemüüja on kohustatud andma tarbijale täiendavat teavet pakutavate või müüdavate jalatsite omaduste, nende hoolduse, märgistuses kasutatavate piktogrammide tähenduse, suurustähistuse jms kohta. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiividega 2006/96 (ELT L 363, 20.12.2006) ja 2013/15/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183). Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Ando Leppiman Kantsler Majandus- ja taristuministri …a määrus nr … „Jalatsite märgistamise nõuded“ lisa 1 Jalatsite peamiste osiste määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta 1. Pealne – välistalla külge kinnitatud strukturaalelemendi välimine osa. F – Tige; D – Obermaterial; IT – Tomaia; NL – Bovendeel; EN – Upper; DK – Overdel; GR – ΕΠΑΝΩ ΜΕΡΟΣ; ES – Empeine; P – Parte Superior; FI – Päällinen; IS – Efri hluti; N – Overdel; S – Ovandel; CZ – Vrch; EST – Pealne; LV – Virsa; LT – Viršus; HU – Felsöresz; M – Wiċċ; PL – Wierzch; SI – Zgornji del; SK – Vrch; BG – лицeва чacт; RO – faţă; HR – Gornjište. 2. Vooder ja sisetald – pealse ja sisetalla vooderdus, mis moodustab jalatsi sisepoole. F – Doublure et semelle de propretè; D – Futter und Decksohle; IT – Fodera e Sottopiede; NL – Voering en inlegzool; EN – Lining and sock; DK – Foring og bindsàl; GR – ΦΟΔΡΕΣ; ES – Forro y plantilla; P – Forro e Palmilha; FI – Vuori ja sisäpohja; IS – Fóður og bindsóli; N – Fór og bindsàle; S – Foder och bindsula; CZ – Podšivka a stèlka; EST – Vooder ja sisetald; LV – Odere un ieliekamā saistzole; LT – Pamušalas ir įklotė; HU – Bèlès ès fedötalpbèlès; M – Inforra u suletta; PL – Podszewka z wyściółką; SI – Podloga in vložek (steljka); SK – Podšivka a stielka; BG – подплата и стелка; RO – căptuşeală şi acoperiş de branţ; HR – Podstava i uložna tabanica. 3. Välistald – jalatsi alumine osa, mis on kinnitatud pealse külge ja peab taluma tugevat kulumist. F – Semelle extėrieure; D – Laufsohle; IT – Suola esterna; NL – Buitenzool; EN – Outer sole; DK – Ydersàl; GR – ΣΟΛΑ; ES – Suela; P – Sola; FI – Ulkopohja; IS – Slitsóli; N – Yttersále; S – Slitsula; CZ – Podešev; EST – Välistald; LV – Ārējā zole; LT – Padas; HU – Jàrótalp; M – Pett ta' barra; PL – Spód; SI – Podplat; SK – Podošva; BG – външно ходило; RO – talpă exterioară; HR – Potplat (donjište). Majandus- ja taristuministri …a määrus nr … „Jalatsite märgistamise nõuded“ lisa 2 Jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta 1. Nahk (pargitud nahk) – üldine termin naha kohta, mille algupärane kiudjas struktuur on peaaegu rikkumata ja mis on parkimisega muudetud kõdunemiskindlaks. Karv või vill võib olla või mitte olla eemaldatud. Pargitud nahk võib olla valmistatud ka sellisest nahast, mis on enne või pärast parkimist lõhestatud kihtideks. Pargitud nahaks ei loeta sellist materjali, mille puhul nahk kas mehaaniliselt või keemiliselt või üheaegselt mõlemal viisil on lahutatud kiulisteks osakesteks, väikesteks tükkideks või pulbriks ja seejärel koos siduva ainega või ilma selleta pressitud lehtedeks või antud talle muu vorm. Kui nahale on ükskõik millisel kujul kantud pinnakate või viimistlus, ei tohi selle pealispinna kiht olla paksem kui 0,15 mm. Täiendavas tekstilises informatsioonis võib kasutada väljendit «täistoimnahk» naha kohta,millel on marrasnaha eemaldamisel saadud algupärane toimne pind ja mida ei ole täiendavalt lihvitud, poleeritud või muul viisil töödeldud. F – Cuir; D – Leder; IT – Cuoio; NL – Leder; EN – Leather; DK – Læder; GR – ΔΕΡΜΑ; ES – Cuero; P – Couros e peles curtidas; FI – Nahka; IS – Leður; N – Lær; S – Läder; CZ – Useň; EST – Nahk; LV – Āda; LT – Oda; HU – Bör; M – Ġilda; PL – Skóra; SI – Usnje; SK – Useň; BG – кoжа; RO – piei cu faţă naturală; HR – Koža. 2. Kaetud nahk – nahk, mille pealispinnale kantud kate ei ületa üht kolmandikku selle kogupaksusest, kuid mille pealispinna kiht on paksem kui 0,15 mm. F – Cuir enduit; D – Beschichtetes Leder; IT – Cuoio rivestito; NL – Gecoat leder; EN – Coated leather; DK – Overtrukket læder; GR – ΕΠΕΝΔΕΔΥΜΕΝΟ ΔΕΡΜΑ; ES – Cuero untado; P – Couro revestido; FI – Pinnoitettu nahka; IS – Húðað leður; N – Belagt lær; S – Överdraget läder; CZ – Povrstvenà useň; EST – Kaetud nahk; LV – Pārklāta āda; LT – Padengta oda; HU – Bevonatos bör; M – Ġilda miksija; PL – Skóra pokryta; SI – Krito usnje; SK – Povrstvenà useň; BG – кожа c покритие; RO – piei cu faţă corectată; HR – Koža korigiranog lica. 3. Naturaalsed tekstiilmaterjalid ja sünteetilised või mittekootud tekstiilmaterjalid – tekstiilmaterjalid majandus- ja taristuministri … a määrusega nr „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ kehtestatud rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuete kohaselt. F – Textile; D – Textil; IT – Tessili; NL – Textiel; EN – Textile; DK – Tekstil-materialer; GR – ΥΦΑΣΜΑ; ES – Textil; P – Téxteis; FI – Tekstiilit; IS – Textilefni; N – Tekstil-materialer; S – Textil-material; CZ – Textilie; EST – Tekstiil; LV – Tekstilmateriāls; LT – Tekstilė; HU – Textil; M – Tessut; PL – Materiał włókienniczy; SI – Tekstil; SK – Textil; BG – текстил; RO – textile; HR – Tekstil. 4. Kõik teised materjalid – jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalid, mis ei ole loetletud punktides 1–3 F – Autres matériaux; D – Sonstiges Material; IT – Altre materie; NL – Overige materialen; EN – Other materials; DK – Andre materialer; GR – ΑΛΛΑ ΥΛΙΚΑ; ES – Otros materiales; P – Outros materiais; FI – Muut materiaalit; IS – Öll önnur efni; N – Andre materialer; S – Övriga material; CZ – Ostatni materiály; EST – Teised materjalid; LV – Citi materiāli; LT – Kitos medžiagos; HU – Egyéb anyag; M – Materjal iehor; PL – Inny materiał; SI – Drugi materiali; SK – In`y materiál; BG – всички други материали; RO – alte materiale; HR – Drugi materjali. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid1 Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestab nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja märgistuses nõutava toote omaduste määramise meetodid. (2) Määrust kohaldatakse määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud kaupade nomenklatuuri rubriigis 7013 loetletud kristallklaasist toodetele (edaspidi toode). (3) Määrust ei kohaldata toote ekspordile. § 2. Toote märgistamine (1) Tootja või levitaja võib majandus- või kutsetegevuse käigus turustataval tootel kasutada lisas 1 esitatud kategooria kirjeldust, kui toode vastab lisas 1 esitatud vastava kategooria kirjelduse omadustele. (2) Tootja või levitaja võib majandus- või kutsetegevuse käigus turustatavale tootele paigaldada lisas 1 esitatud vastava sümboli, kui toode vastab mõnele lisas 1 esitatud kategooria kirjeldustest. (3) Kui toote kaubamärgis, tootja või levitaja ärinimes või muus toote märgistuses sisaldub lisas 1 esitatud sümbol või sellega äravahetamiseni sarnane tähistus, on tootja või levitaja kohustatud selgelt teavitama: 1) toote omaduste kohta käivas tootega kaasas olevas selgituses või kirjelduses toote vastavusest lisas 1 kirjeldatud omadustele; 2) selgitavas aruandes toote täpsetest omadustest, kui toode ei vasta lisas 1 kirjeldatud omadustele. (4) Lisas 1 sätestatud toote omaduste kirjeldus ja sümbol võivad olla ühel sildil või muul tootega kaasas oleval selgitusmaterjalil. § 3. Toote omaduste määramise meetodid Toote kategooria kirjeldust ja sümbolit kandva toote vastavust lisas 1 kirjeldatud omadustele on lubatud tõendada ainult lisas 2 määratletud meetodeid kasutades. 1 Nõukogu direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36—39), muudetud Taani, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemisaktiga (L 73 14 27.3.1972 ), Kreeka ühinemisaktiga (L 291 17 19.11.1979), Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga (L 302 23 15.11.1985), aktiga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (L 236 33 23.9.2003), nõukogu direktiiviga 2006/96 EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81—106). Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Ando Leppiman Kantsler Majandus- ja taristuministri …a määrus nr … „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ lisa 1 KRISTALLKLAASI KATEGOORIAD Majandus- ja taristuministri …a määrus nr … „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ lisa 2 KRISTALLKLAASI KATEGOORIATE KEEMILISTE JA FÜÜSIKALISTE OMADUSTE MÄÄRAMISMEETODID 1. Keemilised analüüsid 1.1. BaO ja PbO 1.1.1. BaO + PbO segu määramine Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 0,5 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi. Saadud pulbrit niisutatakse veega ja lisatakse 10 milliliitrit 15%-list väävelhappe lahust ja 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Saadud segu kuumutatakse liivavannil kuni valge suitsu eraldumiseni ning lastakse jahtuda, misjärel töödeldakse seda uuesti 10 milliliitri vesinikfluoriidhappega ja kuumutatakse jälle kuni valge suitsu eraldumiseni. Saadud segul lastakse jahtuda ja plaatinast nõu külgi loputatakse veega. Saadud segu kuumutatakse veel kord kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ning lisatakse ettevaatlikult 10 milliliitrit vett, misjärel valatakse segu 400 milliliitrisesse mõõtklaasi. Plaatinast nõu loputatakse mõned korrad 10%-lise väävelhappe lahusega, mis lisatakse 400-milliliitrisesse mõõtklaasi ja segu lahjendatakse 10%-lise väävelhappe lahusega 100 milliliitrini. Saadud segu keedetakse 2–3 minutit ning jäetakse ööseks seisma. Segu filtreeritakse läbi filtertiigli poorsusega 4. Sadet pestakse esmalt 10%-lise väävelhappe lahusega ja seejärel kaks või kolm korda etüülalkoholiga ning kuivatatakse ahjus tund aega 150 °C juures. Saadud BaSO4 + PbSO4 segu kaalutakse. 1.1.2. BaO määramine Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 0,5 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi. Saadud segu niisutatakse veega ja lisatakse 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet ja 5 milliliitrit perkloorhapet. Segu kuumutatakse liivavannil kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ja lisatakse täiendavalt 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Kuumutatakse uuesti kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ja plaatinast nõu külgi loputatakse destilleeritud veega. Seejärel kuumutatakse segu uuesti ja aurutatakse peaaegu kuivaks. Nõusse valatakse uuesti 50 milliliitrit 10%-list vesinikkloriidhappe lahust ja kuumutatakse kergelt lahustumise soodustamiseks. Saadud lahus valatakse 400-milliliitrisesse mõõtklaasi ja lahjendatakse veega 200 milliliitrini. Lahus kuumutatakse keemiseni ja läbi kuuma lahuse juhitakse gaasilist vesiniksulfiidi kuni mõõtklaasi põhja tekib pliisulfiidi sade. Saadud segu filtreeritakse läbi peene filterpaberi ja sadet pestakse vesiniksulfiidiga küllastatud külma veega. Saadud filtraati keedetakse ja vajadusel aurutatakse 300 milliliitrini. Keevale filtraadile lisatakse 10 milliliitrit 10%-list väävelhappe lahust. Seejärel jäetakse saadud lahus vähemalt neljaks tunniks jahtuma. Saadud segu filtreeritakse läbi peene filterpaberi ning sadet pestakse külma veega. Sadet kaltsineeritakse kuni 1050 °C-ni ja tekkinud BaSO4 kaalutakse. 1.2. ZnO määramine BaSO4 eraldamisel tekkinud filtraati aurutatakse 200 milliliitrini. Saadud lahust neutraliseeritakse ammoniaagiga metüülpunase juuresolekul ja lisatakse 20 milliliitrit 0,1N väävelhapet. Lahuse pH reguleeritakse 2-ni (mõõdetakse pH-meetriga) lisades vastavalt vajadusele kas 0,1N väävelhappe või 0,1N naatriumhüdroksiidi lahust. Tsinksulfiidi sadestamiseks juhtitakse läbi külma lahuse gaasilist vesiniksulfiidi. Lahus jäetakse sadenema 4 tunniks ja seejärel filtreeritakse läbi peene filterpaberi. Sadet pestakse vesiniksulfiidiga küllastatud külma veega. Sade lahustatakse valades läbi filtri 25 milliliitrit kuuma 10%-list vesinikkloriidhappe lahust. Filtrit pestakse keeva veega kuni saadakse 150 milliliitrit lahust. Saadud lahust neutraliseeritakse ammoniaagiga lakmuspaberi juuresolekul, misjärel lisatakse 1–2 grammi tahket urotropiini, et puhverdada lahuse pH umbes 5-ni. Lahusele lisatakse mõned tilgad 0,5%-list värskelt valmistatud ksülenool-oranži vesilahust ja tiitritakse 0,1N kompleksoon III lahusega kuni lahuse roosa värvus muutub sidrunkollaseks. 1.3. K2O määramine (kaaliumtetrafenüülboraadi sadestamise ja kaalumise teel) Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 2 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi. Pulbrile lisatakse 2 milliliitrit kontsentreeritud HNO3, 15 milliliitrit HClO4 ja 25 milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Saadud segu kuumutatakse liivavannil. Pärast perkloorhappe tiheda suitsu eraldumist (jätkata kuni segu on kuiv) lahustatakse jääk 20 milliliitri kuuma vee ja 2–3 milliliitri kontsentreeritud HCl-ga. Saadud lahus viiakse 200-milliliitrisesse mõõtkolbi ja täidetakse destilleeritud veega märgini. Reagendi ehk 6%-lise naatriumtetrafenüülboraadi lahuse tegemiseks lahustatakse 1,5 grammi reaktiivi 250 milliliitris destilleeritud vees. Allesjäänud kerge hägusus eemaldatakse 1 grammi alumiiniumhüdroksiidi lisamisega. Saadud segu loksutatakse viis minutit ja filtreeritakse, esimesed 20 milliliitrit filtreeritakse uuesti. Sademe pesemislahuse valmistamiseks väike kogus kaaliumisoola sadestamise teel lahusest, mis sisaldab 0,1 g KCl 50 milliliitrit 0,1N HCl lahuses, millesse valatakse pidevalt segades tetrafenüülboraadi lahust kuni sadenemine lakkab. Filtreeritakse läbi geiseriidi (ränituff). Sadet pestakse destilleeritud veega ning kuivatatakse eksikaatoris toatemperatuuril. Seejärel lisatakse 20–30 milligrammi saadud soola 250 milliliitrisse destilleeritud vette. Saadud segu segatakse aeg-ajalt. Pärast 30 minuti möödumist lisatakse 0,5–1 grammi alumiiniumhüdroksiidi. Saadud segu segatakse mõned minutid ja filtreeritakse. Võetakse väike kogus eelnevalt valmistatud happes lahustatud proovi, mis vastab umbes 10 milligrammile K2O-le ning lahjendatakse see 100 milliliitrini. Saadud lahusesse lisatakse aeglaselt reagendi lahust, arvestusega umbes 10 milliliitrit lahust 5 milligrammi eeldatud K2O kohta, samal ajal õrnalt segades. Saadud segul lastakse seista maksimaalselt 15 minutit, seejärel filtreeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli poorsusega 3 või 4. Sadet pestakse pesemislahusega ning kuivatatakse kolmkümmend minutit 120 °C juures. Koefitsient K2O koguse arvutamiseks on 0,13143. 1.4. Lubatud vead Absoluutväärtusena on lubatud viga ± 0,1 iga määramise kohta. Kui analüüs annab vea piirides madalama väärtuse kui kehtestatud piirid (30, 24 või 10%), siis võetakse vähemalt kolme analüüsi keskmine. Kui keskmine on suurem või võrdne 29,95; 23,95 või 9,95, vastab klaas kategooriale 30, 24 või 10%. 2. Füüsikalised määramismeetodid 2.1. Tihedus Määratakse hüdrostaatiliste kaaludega täpsusega ± 0,01. Proov kaaluga vähemalt 20 grammi kaalutakse õhus ja seejärel sukeldatuna 20 °C juures destilleeritud vees. 2.2. Murdumisnäitaja Mõõdetakse refraktomeetriga täpsusega ± 0,001. 2.3. Mikrokõvadus Vickersi kõvadus määratakse vastavalt standardile ASTM E 92-65 (parandus 1965), võttes koguseks 50 grammi. Tulemus arvutatakse 15 mõõtmise keskmisena. 05.07.2020 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest ajakohastada, korrastada ja lihtsustada kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus (edaspidi KaubtS) ning muudetakse KaubtS-ga puutumuses olevaid seadusi, sh täpsustatakse regulatsioone ja täiendatakse neid rakendamiseks asjakohaste mõistetega. KaubtS võeti vastu ja jõustus 2004. aastal. Suurem muudatus tehti majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) jõustumisega 01.07.2014, mil loobuti majandustegevusteate esitamise kohustusest kaubanduse valdkonnas tegutsemisel, v.a juhul, kui eriseadus sätestab teatud kauba müügil või teenuse osutamisel majandustegevusteate esitamise või tegevusloa omamise nõude (nt alkohoolsete jookide, tubakatoodete müük). Kaubandustegevus on osa majandustegevusest, millele kohalduvad majandustegevuse üldnormid (MSÜS), korrakaitseseadus (edaspidi KorS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ning erinormid konkreetset valdkonda reguleerivates seadustes, näiteks alkoholiseadus (edaspidi AS), tubakaseadus (edaspidi TubS), toiduseadus (edaspidi ToiduS), toote nõuetele vastavuse seadus (edaspidi TNVS), tarbijakaitseseadus (edaspidi TKS), rahvatervise seadus (edaspidi RTerS). Kaubandusel on oluline osa kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses kohaliku elu korraldamisel, küsimuste lahendamisel, sh kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (edaspidi KokS) ja KorSi rakendamise kontekstis. Arvestades, et õigusruum on edasi arenenud, ei anna KaubtS enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamise, samuti kohustuste osas suhetes tarbijaga, avaliku korra tagamiseks, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Kaubanduse valdkonna õigusliku keskkonna ajakohastamise ja korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, samuti kohalike omavalitsuste üksustele ning järelevalve teostajatele läbi õigusaktide mahu vähendamise, sh dubleerivate, liiga üldiste nõuete vältimise, mis võimaldab paremini õigusruumis orienteeruda. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Anne Laar (6256 411, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel kaasati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael (6201 706, [email protected]) ja sama osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus (6201 707, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (6256 351; [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel tehti koostööd Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL), sh Tallinna linnavalitsuse, Tartu linnavalitsuse, Järva vallavalitsuse, samuti Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ekspertidega. 1.3 Märkused Eelnõu väljatöötamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a korraldusega nr 130 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023“ ühe ülesandena punktis 12.5 „Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest“. Eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks on 2020. a juuli. Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja riigireformi kavast tulenevate õigusloome dereguleerimise eesmärkidega. Eelnõu koostamisel on järgitud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõus sisalduvaid põhimõtteid, sh „vähem õigusloomet“, mille Vabariigi Valitsus otsustas 2019. a 25.juuni istungil esitada Riigikogule. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus (RT I, 2004, 12, 78; 13.03.2019, 78) ning sellega seonduvalt muudetakse alkoholiseadust (RT I, 13.03.2019, 30), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 05.02.2019, 9), korrakaitseseadust (RT I, 06.05.2020, 13), lõhkematerjaliseadust (RT I, 06.05.2020, 18), metsaseadust (RT I, 13.03.2019, 61), rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 31.12.2019, 20), rahvatervise seadust (RT I, 13.03.2019, 131), tarbijakaitseseadust (RT I, 08.01.2020, 3), toote nõuetele vastavuse seadust (RT I, 30.06.2020, 23), tubakaseadust (RT I 19.05.2020, 13). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on kaubanduse valdkonna õigusliku keskkonna ajakohastamine ja korrastamine, mille tulemuseks on:  regulatsiooni kaasajastamine vastavalt õiguskeskkonna arengule, üle reguleerimise, sh dubleerivate regulatsioonide vältimine, regulatsioonide koostoime parem rakendamine;  õigusliku regulatsiooni mahu vähendamine, õigusnormide lihtsuse ja õigusselguse suurendamise kaudu halduskoormuse vähendamine ettevõtjatele, töökoormuse vähendamine kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) ja riigile. Väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole vajalik, kuna kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 5 seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. MSÜS-i § 2 lõikes 1 sätestatakse, et seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ja tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaubandustegevusele MSÜS kohaldamisala välistust ei sätesta, samuti ei sätesta erisusi KaubtS. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist ja puudutab eelkõige Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 31 tulenevat ettevõtluspõhiõigust. Eelnõu ei sea ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid, samas säilitatakse vajalikud õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduse teostamiseks. Eelnõu § 1. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-ga 1 tunnistatakse kaubandustegevuse seadus kehtetuks. Kehtiva KaubtS-i kui valdkonna nn horisontaalse regulatsiooni väljatöötamise tingis vajadus sätestada kaubandustegevuse õiguslik regulatsioon seaduse tasandil. Seni olid kaubandustegevuse üldised põhimõtted reguleeritud tarbijakaitseseaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrustega, kehtestades tegevusele teatud keelud ja piirangud, sh kauplemisloa kohustuse. KaubtS-ga kõrvaldati õigusruumis aset leidnud puudused, kauplemisloaga seonduv regulatsioon asendati majandustegevuse registri registreeringu kohustusega, mis oli õigusliku tähendusega, s.o ilma registreeringuta ei olnud õigust tegutseda. Nõue kehtis kõikide ettevõtja tegevuskohtade suhtes, küll aga oli õigusruumis astutud samm edasi – loobuti KOV-i ja riigipoolsest eelkontrollist tegevusalal tegutsemise alustamiseks vajalike nõuete täitmise üle, ettevõtja vastutas ise registrile esitatud andmete õigsuse ja oma õiguspärase tegevuse eest nii tegevuse alustamisel kui kogu tegutsemisperioodil. MSÜS-iga loobuti kaubanduse valdkonnas tegutsemisel ka majandustegevuse registri registreeringut asendanud majandustegevusteate esitamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui eriseadustega teatud kaupade (nt alkohoolsed joogid, tubakatooted) müügile on kehtestatud majandustegevusteate esitamise või tegevusloa kohustus kooskõlas MSÜS-iga. Täna kehtiv KaubtS sätestab kasutatavad mõisted, kaubanduse valdkonna tegevusalade jaotuse, üldised nõuded kauplejale, sh müüjale ning kauba ja teenuse müügile. Seadus sisaldab mitmeid eriseadusi dubleerivaid sätteid, osundades valdavalt eriseadustes sätestatud nõuete täitmise kohustusele. Samuti esineb nõudeid, mille seadusega sätestamise vajadus on ära langenud (nt §10 tegevuskoha tähistuse ja lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine). Ettevõtja on ise huvitatud oma äritegevusest klienti teavitama, teabe paigutamise reeglid lepitakse kokku iga konkreetse koha puhul, mille osas ka üldiste reeglite kehtestamine seaduse tasandil ei ole vajalik. Arvestades, et MSÜS-i jõustumisest (1.07.2014) kohalduvad ka kaubandustegevusele MSÜS- is sätestatud majandustegevuse õiguse põhimõtted ja olulisemad majandustegevuse mõisted ning seadustiku normid, samuti KorS, valdkonnaga puutumuses olevad eriseadused, siis KaubtS ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonna õiguskeskkonna arengule, vaid pigem regulatsiooni rakendamine koormab liigselt majandusvaldkonda. TKS reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt tarbijate õiguste tagamiseks (TKS § 1). Regulatsioon sisaldab KaubtS-i sätteid, kusjuures regulatsiooni ulatus on laiem, hõlmates näiteks põhimõisteid nagu kaupleja, kaup, teenus. KaubtS-i kohaselt on kaup müügiks pakutav ja müüdav vallasasi, samas TKS § 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kaup pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Sama kehtib ka teenuse kohta, mille sisu KaubtS-is on avatud läbi teeninduse tegevusala, piirdudes kliendi tellimusel vallasasjaga seotud töö tegemisega, vallasasja valdusse andmise ja võtmisega, ehitise puhastusteenuse või ilu- ja isikuteenuse pakkumise ja osutamisega. TKS § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt on teenus pakutav, osutatav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup, või muu pakutav või tehtav sooritus. TKS § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kaupleja füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kaupleja mõiste hõlmab ka KaubtS § 2 punktis 3 sätestatud müüja mõiste. KaubtS § 3 sätestab kaubanduse valdkonna tegevusalade jaotuse, mis oli vajalik kaubanduse valdkonnas tegutsevate kõikide ettevõtjate tegevuse registreerimiseks majandustegevuse registris (MTR). MSÜS-i jõustumisega sätestati MTR-le majandustegevusteate esitamise kohustus vaid teatud eriseadustes (nt AS, TubS) kaupade müügiks. MSÜS § 15 lõike 1 punkti 4 kohaselt märgitakse majandustegevust puudutavate andmete koosseisus tegevusala seadusest tulenev nimetus ning Äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori (EMTAK) kohane nimetus ja kood, mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. EMTAK-i kaudu määratleb ettevõtja tegevusala alates asutamisest äriregistris ning läbivalt edasises majandustegevuses (nt EMTAK 47 Jaekaubandus; 478 Jaemüük kioskites ja turgudel; 4791 Jaemüük posti või Interneti teel; 48 Hulgikaubandus). Võrreldes KaubtS sätestatud tegevusalade ja EMTAK vastavate tegevusalade sisu, siis puudub erinevus ja seega edaspidine vajadus seaduses nende tegevusalade mõistete sisustamiseks. Ühtne tegevusaladesse liigitamine EMTAK-i alusel võimaldab riigil majandustegevuse kohta valdkonnastatistika koostamist, ülevaate saamist, samuti rahvusvahelist võrreldavust vastavate valdkondade sees. KaubtS 2. peatükk Kauplejale, kaubanduse korraldajale ja müüjale esitatavad nõuded käsitleb nõudeid kauplejale ja kaubanduse korraldajale. Kaupleja peab tagama nii ettevõtte, selle personali kui ka kauba või teenuse ning selle müügi vastavuse kehtestatud nõuetele. Valdavalt on § 4 tegemist teiste seadustega sätestatud nõuete täitmise kohustusega, sh loetelus toodud üksikud nõuded dubleerivad eriseadustega sätestatud nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab ettevõtja hoolsuskohustuse, mille kohaselt ettevõtja peab majandustegevuse teostamisel tagama kõikide tema tegevust puudutavate majandustegevuse nõuete täitmise. Nt KaubtS § 4 lõike 1 punktid 3, 7 sätestavad kaupleja kohustuse kontrollida kauba vastavust saatedokumendile ja omada kauba saatedokumenti ning esitama selle järelevalvet teostavale isikule. Raamatupidamise seaduse (§ 4) kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud muuhulgas dokumenteerima ja kirjendama kõiki oma majandustehinguid, mille aluseks on majandustehingut tõendav algdokument, mis peab võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust, sisaldama majandustehingu kohta seaduses sätestatud andmeid, sh toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldus, arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa (§ 7). Lisaks eriseadustes (nt maksuseadused, AS) sätestatud erinõuded täiendavate andmete osas. KaubtS § 4 lõige 1 punkt 6 sätestab kaupleja kohustuse tagada arveldamise õigsus ja mõõtmise täpsus. TKS § 14 lõige 1 sätestab, et kauba pakkumine ja müük peavad toimuma head kaubandustava järgides ja tarbija suhtes ausalt. Sellega on hõlmatud ka õige arveldamine ja täpne mõõtmine. Lisaks on TKS § 16 lõiked 2 ja 3, mis keelavad tarbija eksitamise seoses nii koguse kui hinnaga. Mõõtmiste osa kaubanduses reguleerib mõõteseadus, mille alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018 a määrusega nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ on sätestatud ka nõuded mõõtevahendile ja missuguste mõõtmiste korral tuleb kasutada kindlatele täpsusnõuetele vastavaid mõõtevahendeid. KaubtS säte on mõõtmise osas sisutühi, kuna ei kehtesta lisaks mõõteseaduses sätestatule ühtegi nõuet mõõtmise täpsusele. Järelevalvega seonduvalt sätestab KorS § 30 küsitlemise ja dokumentide nõudmise, HMS § 38 haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Eelnõu väljatöötamise käigus tegid osa kohaliku omavalitsuse üksuste esindajaid ettepaneku avaliku korra tagamiseks oma haldusterritooriumil täiendada KorS-i § 55 KaubtS-i § 4 lõike 1 punktis 12 sätestatuga, mille kohaselt kaupleja on kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Eelnõu § 3-ga täiendatakse KorS § 55 vastavasisulise sättega, muutes lõike 1 punkti 4. KaubtS § 5 kehtestab üldised nõuded müüjale, mille sisu on sätestatud eriseadustega. Kohaldub MSÜS § 29, mille kohaselt ettevõtja vastutab majandustegevuse nõuete täitmise eest, sh nii müüja kutsekvalifikatsioonile vastavuse kui tööülesannete nõuetekohase täitmise eest (nt TKS 2 peatükk – tarbija teavitamine, VÕS § 48 lepingueelne teavitamine). TsÜS § 132 kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega (lõige 1). Seega, sisuliselt vastutab müüja eest tema tööandja. Füüsilise isiku poolt väljaspool majandustegevust turu – või tänavakaubanduse korras või avalikul üritusel näiteks oma aiasaaduste ülejääkide müük ei peaks olema seaduse tasandil eraldi reguleeritud, vaid kohalduvad asjakohased õigusnormid, kui vastavale kaubale ja selle müügile on õigusaktiga kehtestatud nõuded, sh kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tänava- või turukaubanduse või avaliku ürituse korraldamisega seonduvad reeglid. KaubtS 3. peatükk sätestab kaubale ja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded. Tegemist on valdavalt teiste seadustega (TNVS, TKS, ToiduS jt valdkondlikud eriseadused) kehtestatud nõuete täitmise kohustusega. KaubtS § 6 lg 4 nägi ette võimaluse Vabariigi Valitsuse volitatud ministril vajadusel kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid. Kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel on kehtestatud järgmised õigusaktid: majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“. Nimetatud määrustega on Eesti õigusesse üle võetud ka vastavasisuline EL õigus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiividega 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006) ja 2013/15/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183) ning nõukogu direktiiv, 15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36–39), muudetud Taani, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemisaktiga (L 73 14 27.3.1972 ) Kreeka ühinemisaktiga (L 291 17 19.11.1979), Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga (L 302 23 15.11.1985), Aktiga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (L 236 33 23.9.2003), nõukogu direktiiviga 2006/96 EÜ (L 363,81.20.12.2006)), mille normitehnilised viited on vastavates määrustes. Kuna eelnimetatud määruste regulatsiooni sisu ei vaja muutmist seoses KaubtS kehtetuks tunnistamisega, on otstarbekas need uuesti kehtestada, andes volitusnormi kehtetuks tunnistatava KaubtS-i rakendusaktide kehtestamiseks TKS-i. Eelnimetatud määrused on kehtestatud tarbijakaitse eesmärgil. Määruste uuesti kehtestamisel tehakse vastavasisulised muudatused preambulisse, kontrollitakse määruse kooskõla seadusega ning ajakohasust EL vastavasisulise õigusega. KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3. peatükkides, VÕS § 7246 makseteenuse pakkuja poolt turvalisuse nõuete rakendamises, raamatupidamise seaduse §-des 6 ja 7 (majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, algdokument). Kaubandusliku teabe sätestamine (KaubtS § 10) oli vajalik kohalike maksude seaduse §-des 5 ja 10 sätestatud reklaamimaksu kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei loeta reklaamiks. Vastava välistuse sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud RekS § 2 lõige 2, kus muuhulgas ka majandus- või kutsetegevuse koha tähistus teabega kauba müügi või teenuse osutamise aja kohta. Siinkohal ei ole täpsustatud kuidas seda märkida, kas ettevõtte avamise ja sulgemise aeg või kontaktandmed teenuse osutamise aja kokkuleppimiseks vms. Oluline on anda tarbijale teavet kauba või teenuse kättesaadavuse kohta, ilma, et selle teabe avalikustamise osas oleks võimalik rakendada reklaamimaksu. Seega KaubtS säte ei ole enam aktuaalne kohalike maksude seaduse kontekstis reklaamimaksu rakendamisel. Samuti ei ole tarbijatel olnud probleeme info saamisega kauba või teenuse kättesaadavuse kohta. KaubtS § 11 kauba soodustingimustel müügist teavitamise nõuded sisalduvad TKS-is, nimetatud seadusega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) sisaldab sätteid, mis keelavad hinnaeelise olemasolu kohta eksitava teabe esitamise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel uus artikkel, millega reguleeritakse hinna alandamisest teavitamist. Igas hinna alandamise teates tuleb ära näidata varasem hind, mida ettevõtja kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne hinna alandamist. Varasem hind on ettevõtja kohaldatud madalaim hind teatava ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui 30 päeva enne hinna alandamist. Liikmesriik võib kehtestada erinormid kiiresti rikneva või aeguva kauba jaoks. Samuti võib sätestada, et kui hinda alandatakse järk-järgult, on varasemaks hinnaks alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. Endiselt jääb kehtima ka juba praegune nõue, et hinna ja hinnaeelise kohta teabe avaldamisel ei tohi tarbijat eksitada. Ebaausate kaubandustavade direktiiv on üle võetud TKS-ga ning vastavad muudatused võetakse üle TKS muutmisega, mille tähtaeg on november 2021.a. KaubtS 4. peatükis §-d 14 ja 15 sätestavad tegevuskohaga seonduvad mõisted, mis on vajalikud teatud kaupade müügil eriregulatsiooni kehtestamisel. Vastavate mõistetega täiendatakse käeoleva eelnõuga AS-i ning TubS-i viitega AS-le analoogsete mõistete dubleerimise vältimiseks. Samas ei ole e-kaubanduse mõistet eraldi sätestatud, kuna ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ täiendatakse mõistega „internetipõhine kauplemiskoht“ teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida teiste ettevõtjate või tarbijatega lepinguid, kasutades selleks tarkvara, sh veebisaiti, veebisaidi osa või rakendust, mida käitab ettevõtja või mida käitatakse ettevõtja nimel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2019/2161 võetakse üle TKS-i muutmisega. Üldjuhul kohaldatakse TsüS § 29 sätestatud tegevuskoha mõistet. KaubtS 5. peatükis sätestatud tänava- ja turukaubanduse mõisted sisalduvad käesoleva seaduse eelnõu §-ga 1 täiendatud AS §-s 31. Turu- ja tänavakaubandusega seonduvate küsimuste lahendamine on eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Avaliku ürituse korral sätestab KorS § 59 lg 1 kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise, sh kaubandusürituse nõuete kehtestamise kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. Turu- ja tänavakaubanduse korras ning avalikul üritusel kauba müügile, teenuse osutamisele müügipileti kohustuse sätestamine ei ole vajalik, kuna kaubandust korraldav isik otsustab ise kuidas ta korraldab oma tegevuse, et tagada majandustegevuse nõuete täitmine. KaubtS müügipileti kaudu kaubandustegevusele nõudeid ei sätesta. Kas turul kaubandust korraldav isik annab müügikoha rendilepingu alusel isikule kasutada või kasutab ta müügikoha kasutusse andmisel müügipiletit vm, on kaubandust korraldava isiku otsustada. Oluline, et oleks täidetud õigusaktidega kehtestatud nõuded, sh tagatud toote või teenuse ohutus, nõuetele vastavus, järgitakse kõiki vastava kauba käitlemise või teenuse osutamise nõudeid. Konkreetse kauba või teenuse osas regulatsioon vastavas eriseaduses, samuti piirangud või keelud teatud kaupade müügiks turu- või tänavakaubanduse korras. Turu- ja tänavakaubandus eristub ülejäänud kaubandusettevõtetest selle kaudu, et müügikohad, kus isik müüb kaupa, on kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või valduses ning asuvad kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud üldsusele avatud kohas. Selliseks kohaks võib olla ka näiteks kaubanduskeskus, kus KOV on pidanud vajalikuks eraldada teatud ala ka turukaubanduseks. Sel juhul kehtivad seal eriseadusega turu- ja tänavakaubandusele sätestatud piirangud ja keelud, ülejäänud kaubanduskeskuses paiknevatele kaubandusettevõtetele eelnimetatud piirangud ei kohaldu. Turu- ja tänavakaubanduse korras võivad kaubandust korraldava isiku müügikoha kaudu müüa kaupa nii füüsilised kui juriidilised isikud. Seega kaupade ja teenuste müügiga seonduva regulatsiooni kehtestamine turu- ja tänavakaubanduses ning avalikul üritusel ei ole eraldi seadusega vajalik, kuna vastavad erisused on sätestatud eriseadustega (nt AS § 41 lg 3; TubS § 22 lg 2 p 3). KaubtS 6. ja 7. peatükis sätestatud järelevalve korraldus ja vastutus on sätestatud vastavates seadustes (nt KorS § 571, 572; TKS §-d 68 ja 70; TNVS 6. ja 7. peatükk, valdkondlikud eriseadused nt AS, TubS, ToiduS). Järelevalve pädevus, samuti vastutus nõuete täitmise eest on sätestatud vastavates seadustes, mis valdkondade osas ei muutu. Kehtetuks tunnistatav KaubtS § 26 sätestab vastutuse kauba või teenuse müügil selleks mitteettenähtud kohas, mille korral on karistusmäär rahatrahvina kuni 200 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 2600 eurot. TKS § 68 sätestab kauba ja kauba müügi ning teenuse ja teenuse osutamise kohta kehtestatud nõuete rikkumisel rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot, ToiduS § 533 toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumisel rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot, TNVS § 59 toote turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot, TubS § 41 tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote käitlemisel kehtivate erinõuete rikkumisel rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, juriidilisele isikule kuni 3200 eurot, As § 65 alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumisel rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isiku puhul kuni 5000 eurot. Kehtetuks tunnistatava KaubtS § 29 sätestab müügipiletita tegutsemisel rahatrahvi kuni 50 trahviühikut, juriidilise isiku korral kuni 640 eurot. Müügipiletiga seonduv regulatsioon oli kehtestatud kauba või teenuse müügiks turu- või tänavakaubanduse korras või avalikul üritusel. Eelnõuga täiendatakse KOKS-i § 22 lõiget 1 punktiga 367, mille kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse volikogule võimalus tänava- või turukaubanduse korra kehtestamiseks. KOKS § 24 kohaselt volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. Kehtetuks tunnistatava KaubtS § 31 sätestab nõuetele mittevastava kauba või teenuse müügi korral karistuse kuni 300 trahviühikut, juriidilisele isikule kuni 3200 eurot, TKS sätestab lisaks §-le 68 ka § 70 ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumisel rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 50 000 eurot, ToiduS § 532 toidu suhtes esitatud nõuete rikkumisel karistuse kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot, TubS § 39 tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote käitlemise korra rikkumisel rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, juriidilise isikule kuni 3200 eurot, AS § 53 alkoholi käitlemise korra rikkumisel rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti, juriidilise isiku puhul kuni 5000 eurot. Eelnõu § 2. Alkoholiseaduse muutmine AS-i 1. peatükki täiendatakse §-ga 31, sätestades alkoholi müügi reguleerimisel tegevuskoha ja sellega seonduvad mõisted. Hulgimüügi korral kohaldub tegevuskoha mõiste nii piirituse kui alkohoolsete jookide müügiga seonduvat, jaemüügi korral vaid alkohoolsete jookide müügile. AS § 40 sätestab piirangud alkohoolse joogi jaemüügil ning § 41 keelud alkohoolse joogi jaemüügil. Samas ei ole AS-i nimetatud regulatsiooni kehtestamisel sätestatud eraldi mõisteid, vaid kasutatakse sama sisuga kehtetuks tunnistatava KaubtS tegevuskohaga seonduvaid mõisteid. Alkohoolne jook on kaup, mida müüakse reeglina kaubandusettevõttes, kus müüakse ka teisi kaupu. Nõuded alkohoolse joogi müügile on kehtestatud eelkõige selle tegevuskoha ehk müügikohaga seonduvalt (kohad, kus alkohoolse joogi jaemüük on lubatud, kus lubatud kohapeal tarbimiseks, millised on alkohoolse joogi müügikohas väljapaneku piirangud jmt). Seetõttu regulatsiooni ühetaoliseks rakendamiseks täiendatakse AS-i kehtetuks tunnistatavas KaubtS-is sätestatud mõistetega (tegevuskoht, sh müügikoht, müügikoha hooajaline laiendus, kauplus, rändkauplus, kiosk, müügisaal, tänava- ja turukaubandus), mille sisu ei ole muudetud, küll aga sõnastus muudetud lihtsamaks. Tegevuskoha määratlus müügikoha kaudu on vajalik kauba müügile kehtestatud nõuete, sh keeldude ja piirangute kehtestamisel. Müügikohale on iseloomulik seal toimuv kauba müügiks pakkumine ja müük. Samas ei ole müügikoha mõistet erinevate müügikanalite osas sätestatud, vaid müügikoha määratlemisel on oluline seal toimuv kauba müügiks pakkumine ja samas ka tehingu sooritamine. Näiteks ettevõtja veebileht ei ole e- kaubanduse müügikoht, kui seal ei ole võimalik kaupa osta või tehingut sooritada. Müügikohas peavad olema täidetud kõik selleks tegevuseks kehtestatud nõuded nii kaubale, selle müügikohale endale, müügikohas tarbijale antavale teabele. Seaduse rakendamisel on õigusselguse huvides oluline määratleda müügikoha hooajalise laienduse staatus müügikoha kontekstis. Näiteks suveperioodil soovivad mitmed toitlustusettevõtted teenindada tarbijaid ka väljaspool ettevõtet, sellega külgneval alal. Müügikoha hooajaline laiendus ei ole käsitatav iseseisva müügikohana ega tänavakaubandusena, mistõttu avaliku korra tagamisel, samuti nii jalakäijate kui liiklusvahenditega ohutu liikumise tagamiseks on vajalik jätta alles kehtetuks tunnistatavas kaubandustegevuse seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus kooskõlastada oma haldusterritooriumil müügikoha hooajalised laiendused. Tegemist on kohaliku elu korraldamise küsimusega, mis on linna või valla pädevuses ega vaja eraldi reguleerimist seaduse tasandil. Kaupluse oluliseks osaks on müügisaal, mis on kaupluse siseruum, mis on kaupleja valduses ning kuhu tarbija, samuti tarbijaks mitteolev isik saab siseneda kaubaga tutvumiseks, valiku tegemiseks või müügilepingu sõlmimiseks. Kioskil müügisaal puudub. Nii kauplus kui kiosk võivad olla kas eraldiseisva ehitisena või paikneda ehitise osas, sh kaubanduskeskuses asuvad erinevate ettevõtjate kauplused ja kioskid, kus iga üksik kauplus või kiosk on eraldi kaubandusettevõte, samuti nt sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas veesõidukis asuv kaupleja tegevuskoht. Tänava- või turukaubanduse korral müüb isik kaupa vaid kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud piiritletud paigas, tänaval või muus üldsusele avatud kohas paikneva kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või valduses oleva müügikoha kaudu. Lisaks on mõisteid selgitatud 11.02.2004. a. vastu võetud kaubandustegevuse seaduse seletuskirjas1. Eelnõu § 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine KOKS-i § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 367 kehtetuks tunnistatava KaubtS-i § 17 lõikes 4 sätestatud volitusnormiga, et võimaldada kohaliku omavalitsuse üksusel tänava- või turukaubanduse korra kehtestamist ka pärast KaubtS-i kehtetuks tunnistamist. Vastava ettepaneku on eelnõu väljatöötamisel teinud kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Turu- või tänavakaubanduse korra kehtestab KOV volikogu määrusega ning seda kohaldatakse omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, sõltumata selle territooriumi valdusest või omandist, kus soovitakse turu või tänavakaubandust teostada. Eelnõu koostamisel turu- ja tänavakaubanduse osas KOV-i pädevusega seonduvalt on arvestatud KorS § 59 lõiget 1, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. Koostoimes KorS § 58 lõikega 3 sisaldab KorS § 59 lõige 1 ka kaubandusürituse korraldamise ja pidamise nõuete kehtestamist, mistõttu puudub vajadus eelnõuga laiendada volitusnormi avaliku üritusega seonduvalt. KOV-le võimaluse andmisel turu- ja tänavakaubanduse korra kehtestamiseks ei ole eelnõuga volituse konkreetseid piire kehtestatud, vaid KOV-l tuleb eelnimetatud põhimõtetest lähtuvalt oma haldusterritooriumil piirangute ja reeglite kehtestamist põhjendada. PS § 31 kohaselt võib seadusega sätestada ettevõtlusega tegelemise põhiõiguse kasutamise tingimused ja korra. Selle puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis lubab piirata seda õigust seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole PS-ga vastuolus. Tingimused ja kord võivad sisaldada keeldu tegutseda mingis ettevõtlusvaldkonnas või mingil perioodil. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on sedastanud: „Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjendusest. See põhjendus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt 1 Kaubandustegevuse seaduse 164 SE algtekstis. Kättesaadav seisuga 11.02.2020: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/192a8912-ce16-3ca7-9067- 29a63f02e48b/Kaubandustegevuse%20seadus õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused“ (RKPJKo 3-4-1-3-02, p 14). Kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel on mitmed kohaliku omavalitsuse üksused volikogu määrusega kehtestanud tänava- või turukaubanduse korra, mida kasutatakse turu- või tänavakaubanduse asukoha piiritlemiseks oma haldusterritooriumil sh, et müügikoht on kavandatava kauba müügiks sobiv (nt toidukaup või elusloomad ja linnud, sõidukid), tegevus ei takista liiklust ega piira liiklejate nähtavust, kauplemise ajal kui ka kauplemise välisel ajal meetmete rakendamiseks avaliku korra tagamiseks (nt prügi sorteerimise ja liigiti paigutamise korraldus, kauplemise välisel ajal see, kas müügikoht peab olema tänavalt eemaldatud või võetud kasutusele meetmed müügikoha lõhkumise või ümberpaigutamise vastu, hoidma korras müügikoha ümbruse teatud ulatuses, nt 5 m raadiuses, kauplemise ajal ning pärast kauplemise lõppu koristama müügikoha ja selle ümbruse). Eelnõu § 4. Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KorS § 55 lõike 1 punkti 4, täiendades selle sõnastust kehtetuks tunnistatava KaubtS § 4 lg 1 p 12 sätestatud nõudega. KaubtS § 4 lg 1 p 12 kohaselt kaupleja on kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on kohalike omavalitsuste ettepanekuga jätta alles vastavasisuline säte avaliku korra tagamiseks oma haldusterritooriumil. Punktiga 2 muudetakse KorS paragrahvi 55 lõike 2 punkt 1 sõnastust. Jäetakse välja viide kehtetuks tunnistatavale KaubtS „…ning nende müügikoha hooajalisel laiendusel KaubtS § 14 lõike 2 tähenduses“. Eelnõu §-ga 1 lisatav AS § 31 lõiked 2 ja 3 sätestavad müügikoha hooajalise laienduse, nähes ette ka selle kooskõlastamise kohustuse kohaliku omavalitsuse üksusega. Tegemist on KorS § 55 lõikes 3 sätestatud KOV üksuse pädevuses oleva küsimusega koostoimes KorS §-ga 54, mille kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Eelnõu § 5. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 40 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Jäetakse välja üldine viide KaubtS nõuetele, mida peab pürotehnilise toote käitleja toote võõrandamisel arvestama. Nõuded pürotehnilise toote võõrandamisele on lisaks LMS-is sätestatule näiteks, KorS-is, raamatupidamise seaduses, TKS-is, MSÜS-is, tagamaks toote nõuetele vastavus, ohutus selle käitlemisel, kasutamisel, avalik kord. KaubtS konkreetseid nõudeid pürotehnilise toote käitlejale ei ole sätestanud ega loonud konkreetset õigusnormi. KaubtS sätestab kaubale ja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded, mille kohaselt müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama sellele kaubale või teenusele ning nende müügile õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegemist on üldise normiga, mis kohustab täitma vaid teiste seadustega, sh TNVS-ga sätestatud nõudeid, sealjuures erinormi kehtestamata. Eelnõu § 6. Metsaseaduse muutmine Metsaseadusest jäetakse välja § 44, mille ainuke veel kehtiv säte viitab 1. juulil 2014. a kehtetuks tunnistatud sättele KaubtS-is, mis käsitles MTR-is registreerimise nõuet. MSÜS § 14 kohaselt on seaduses sätestatud juhul ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Arvestades, et vastavalt metsaseaduse § 44 majandustegevusteate esitamise kohustust riigimetsa majandajale metsamaterjali ja –saaduste müügi korral ei kohaldata, siis ei ole ka edaspidi vastav säte vajalik. Eelnõu § 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 lõike 1 punktist 5 sõnad „kaubandustegevuse seaduse tähenduses“, mis viitab kaupleja mõiste sisule. Kaupleja on ettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega kaubanduse valdkonnas. MSÜS § 5 lõike 1 kohaselt ettevõtja on majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik. Kaupleja mõiste on sätestatud TKS § 2 lõike 1 punktis 2, mis sisu poolest ei erine KaubtS sätestatud kaupleja mõistest. Kaupleja on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega, milleks võib olla muuhulgas jaekaubandus, hulgikaubandus. Kuna kaupleja mõistet ei ole seadustes erinevalt sätestatud ning TKS-is on kaupleja mõiste väga üldine, saab seda käsitleda kui üldmõistet ning puudub vajadus seaduses sellele viitamisele. Eelnõu § 8. Rahvatervise seaduse muutmine RTerS § 122 lõike 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. RTerS § 122 lõike 9 kohaselt kosmeetikatooteid, mis on ette nähtud hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks ja mis sisaldavad vesinikperoksiidi või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus > 0,1% ≤ 6% (edaspidi hambavalgendustooted), on lubatud müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras. Lõige 10 sätestab ettevõtjale, kes soovib müüa hambavalgendustooteid, kohustuse esitada MSÜS kohase majandustegevusteate, kus lõike 11 punkti 3 kohaselt tuleb märkida tegevusala viitega kehtetuks tunnistatavale KaubtS. MSÜS § 15 lõike 1 punkt 4 sätestab majandustegevusteates kohustuse esitada tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood, mistõttu RTerS-is tegemist MSÜS-i dubleeriva sättega. Eelnõu § 9. Tarbijakaitseseaduse muutmine TKS § 5 täiendatakse lõikega 71, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kauba märgistamise täpsemad nõudeid. KaubtS § 6 lg 4 nägi ette võimaluse Vabariigi Valitsuse volitatud ministril vajadusel kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid. Tegemist on tarbijakaitse eesmärgil kehtestatud määrustega, millega on Eesti õigusruumi üle võetud ka Euroopa Liidu vastavasisuline õigus. TKS muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel kehtestatud määrused uuesti kehtestada, samuti kehtestada põhjendatud juhul, sh EL vastavasisulise õiguse üle võtmisel Eesti õigusruumi, kauba märgistamise täpsemaid nõudeid ka teiste kaupade osas. Eelnõu § 10. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine TNVS-i § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses“. TNVS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on levitaja turustusahelas osalev isik, sealhulgas kaupleja KaubtS § 2 punkti 1 tähenduses, kes teeb toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija. Mõiste „levitaja“ sisustamisel puudub vajadus kaupleja eraldi väljatoomiseks teiste levitajate hulgast, mis pigem tekitab ebaselgust. Lisaks kauplejale on veel teisi, keda loetakse levitajaks. Eelnõu § 11. Tubakaseaduse muutmine Eelnõu § 11 punktiga 1 täiendatakse TubS § 22 lõikega 11, mille kohaselt müügikohta käsitatakse alkoholiseaduse tähenduses. Viite lisamine on vajalik õigusselguse saavutamiseks müügikohaga seonduvate keeldude ja piirangute kehtestamisel. Eelnõu § 11 punktiga 2 asendatakse TubS § 22 lõike 2 punktis 3 viide kehtetuks tunnistatavale KaubtS §-le 17 viitega eelnõuga täiendatavale alkoholiseadusele. Tänava- ja turukaubanduse sisu on avatud käesoleva eelnõuga alkoholiseaduse lisatavas §-s 31 lõikes 8. Eelnõu § 11 punktiga 3 muudetakse TubS § 22 lõike 31 punkti 4, jättes välja viide kehtetuks tunnistatavale KaubtS §-le 10 ning lõikes sisalduva sõnastuse korduse. Kuna kehtestatakse teabe piirang loeteluna, mida on lubatud jaemüügi kohas tubakatoote kohta avalikustada, siis puudub vajadus viitele KaubtS § 10 sätestatud kaubanduslikule teabele. Eelnõu § 11 punktiga 4 jäetakse TubS § 29 lõike 1 punktist 7 välja viide KaubtS § 3 lõike 2 punktile 4. Kehtiva seaduse § 29 lõike 1 punkti 7 kohaselt on suitsetamine keelatud ettevõttes, kus pakutakse KaubtS § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid ehk teenuseid, mille suhtes kohaldatakse kaubandustegevuse seadust, ning muid teenuseid klientidele avatud ruumis. Arvestades, et loetelu kliendile osutatavatest teenustest ehk teenuseid osutatavatest ettevõtetest ei ole lõplik, vaid on avatud, ei ole põhjendatud eraldi välja tuua loetelus osa teenuseid, mille pakkumisel ja osutamisel suitsetamine on keelatud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseses puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel on kehtestatud järgmised õigusaktid, mis käesoleva seaduse jõustumisel muutuvad samuti kehtetuks: majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“. Nimetatud määrustega on Eesti õigusesse üle võetud ka vastavasisuline EL õigus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiividega 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006) ja 2013/15/EL, (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183) ning nõukogu direktiiv, 15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36–39), muudetud Taani, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja- Iiri Ühendkuningriigi ühinemisaktiga (L 73 14 27.3.1972 ) Kreeka ühinemisaktiga (L 291 17 19.11.1979), Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga (L 302 23 15.11.1985), aktiga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (L 236 33 23.9.2003), nõukogu direktiiviga 2006/96 EÜ (L 363,81.20.12.2006). Kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel kehtestatud määrustega on üle võetud vastavasisulised õigusnormid. Eelnimetatud määrused kehtestatakse uuesti valdkonna eest vastutava ministri poolt TKS § 5 lg 71 alusel. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisel puudub oluline mõju. Puudub sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välispoliitikale, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale. Seadus mõjutab kaudselt majandust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate kaudu, luues parema õigusselguse nende tegevust reguleerivate õigusnormide rakendamisel. Statistikaameti 2018. a andmetel on jae- ja hulgikaubanduses tegutsevate ettevõtete arv kokku 16 813, toitlustusettevõtteid 2269, teenindusettevõtteid 2998. Õigusaktide mahu vähendamine, sh vältides dubleerivaid, liiga üldisi nõudeid, võimaldab paremini orienteeruda õigusruumis asjakohaste sätete rakendamisel. Kohaliku omavalitsuse üksusel on KOKS-i kaudu lihtsam ja kompaktsem teostada otsustuspädevust kohaliku elu, sealhulgas turu- ja tänavakaubandust puudutavate küsimuste lahendamisel ja korraldamisel. Seaduse rakendamisel halduskoormus ettevõtetele, kodanikele oluliset ei muutu, vaid jääb samaks, samuti ei muutu töökoormus avalikule sektorile. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud töökoormust. Parem õigusselgus mõjutab kaudselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning kohaliku omavalitsuse üksuste tööd järelevalve teostamisel. Kohaliku omavalitsuse üksusel on KOKS § 22 sätestatud volikogu ainupädevuse täiendamisega ka edaspidi võimalus turu- või tänavakaubanduse korra kehtestamiseks. Seadus ei mõjuta seega riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja välja töötada uusi rakendusakte, vaid antakse volitusnorm TKS-i olemasolevate määruste kehtestamiseks. TKS § 5 lõike 71 alusel muudetakse kehtetuks tunnistatava KaubtS-i rakendusaktide (majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“) määruste preambuleid, kontrollitakse määruste vastavust seadusele, samuti ajakohasust EL vastavasisulise õigusega. 9. Seaduse jõustumine Kuna seaduse rakendamiseks ei ole turuosalistel ega järelevalveasutustel vajalik teha ettevalmistusi ning muudatusi töökorralduses, puudub ka vajadus seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste jõustamiseks erikorra ettenägemiseks. Seadus jõustub üldises korras, s.t kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108). 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Eelnõu kooskõlastasid Siseministeerium (märkusteta), Maaeluministeerium (märkustega), Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu (kommentaarid saadetud e-postiga), Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda kooskõlastas eelnõu märkusteta, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon eelnõu kohta märkusi, ettepanekuid ei esitanud. Algatab Vabariigi Valitsus „…“……2020. a Seletuskirja lisad: 1. Majandus- ja taristuministri määruse „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ kavand 2. Majandus- ja taristuministri määruse „Jalatsite märgistamise nõuded“ kavand 3. Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ kavand 4. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel