Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise seaduse
eelnõu
seletuskirja lisa 4
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja/ Märkused, ettepanekud, Majandus- ja
arvamuse esitaja arvamused Kommunikatsiooniministeeriumi
arvamus
Siseministeerium Kooskõlastas märkusteta. Võetud teadmiseks.
Sotsiaalministeerium Kooskõlastas kommentaariga. Juhime Tegevuskoha mõiste on sätestatud TsüS
teie tähelepanu ja palume eelnõu § 29. AS-is sätestatud tegevuskoha
menetlemise käigus analüüsida asjaolu, täpsem määratlus, millele viidatakse ka
et tulenevalt kaubandustegevuse TubS-is, vältimaks samasisuliste
seaduse kehtetuks tunnistamisest mõistete dubleerimist seadustes, on
sisustatakse selles määratletud terminid vajalik vastavate kaupade müügile
(nt tegevuskoht, müügikoht) nüüd kehtestatud erinõuete kehtestamiseks ja
alkoholiseaduses, mistõttu viitavad õigusselguse tagamiseks nende
alkoholiseadusele mitmed eriseadused. rakendamisel. Teistes eriseadustes (nt
Sisuliselt muutub alkoholiseadus nö ToiduS jmt) KaubtS-i kehtetuks
üldseaduseks, millega peab arvestama tunnistamisega seonduvalt vastava
nii AS-i kui sellele viitavates regulatsiooni kehtestamise järele
eriseadustes muudatuste tegemisel. vajadust ei ole.
Maaeluministeerium Kooskõlastas märkustega. Seletuskirja täiendatud.
Juhime tähelepanu, et koos Antud selgitused.
kaubandustegevuse seaduse kehtetuks Turu- ja tänavakaubandus ning
tunnistamisega muutuvad kehtetuks ka kaubandus avalikul üritusel on
nõuded tänava- ja turukaubandusele majandustegevus. MsüS § 5 lg 1
ning kaubandusele avalikul üritusel (nt kohaselt ettevõtja on majandustegevust
laat kaubanduskeskuses). Näiteks enam alustav või seda teostav füüsiline või
ei ole müügipileti kohustust, mille juriidiline isik. Vastavalt MsüS § 2 lg 1
alusel võis sellel märgitud tingimustel kohaldatakse MsüS nõudeid igale
kaupa või teenust müüa. Kaubanduse ettevõtjale ning tema
korraldaja ise otsustab, kuidas ta majandustegevusele kõigil
korraldab oma tegevust. Nimetatud tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette
kaubandusega seotud küsimused on nähtud teisiti. Kaubandustegevusele
eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse seadusega erisust ei ole kehtestatud.
üksuse pädevuses, mis toob kaasa Lisaks kohalduvad eriseadustes
erinevad nõuded kohalikes vastavale tegevusele kehtestatud
omavalitsustes ega taga ühtlast taset. nõuded. MsüS § 29 sätestab ettevõtja
hoolsuskohustuse, mille kohaselt on
Nimetatud kaubanduse korras müüakse ettevõtja majandustegevuse käigus
ka toidukaupa ja tegeletakse kohustatud võtma meetmeid
toitlustamisega. Nendes valdkondades majandustegevuse nõuete täitmise
tegutsedes tuleb tagada toiduohutus. tagamiseks. Näiteks toidukauba müügil
Meie arvates võivad muutuda nõuded kehtivad toiduseaduses sätestatud
nimetatud kaubandusele leebemaks ja nõuded toidule, toidu käitlemisele sh
sellele võib järgneda ka mõningane tegevusloa omamise või
1
negatiivne mõju. Näiteks võivad nüüd majandustegevusteate esitamise
lihtsamini kauplema tulla isikud, kellel kohustus vastavalt toidu käitlemisele,
puudub selleks asjakohane tegevusluba tagamaks toiduohutus. Seega ka turu-
või kes ei ole esitanud asjakohast või tänavakaubanduse korras või
majandustegevuseteadet. Samuti ei avalikul üritusel kauba müügil on
pruugi olla tagatud müügikoha vastavus nõuded kohustuslikuks täitmiseks,
toidu müümiseks. Kehtetuks sõltumata sellest, kas kaupa müüb
tunnistatava kaubandustegevuse juriidiline isik või füüsiline isik.
seaduse kohaselt on kaubanduse KaubtS müügipileti kaudu
korraldajal kohustus tagada müügikoha kaubandustegevusele nõudeid ei
vastavus seal müüa lubatud kauba või kehtesta, vaid sätestab müügipiletile
teenuse müügiks kehtestatud nõuetele. kantava andmekoosseisu, mis võimaldab
See tähendab, et kaubanduse korraldaja saada infot seal kaupa müüva isiku
tagab toidu müümiseks sobivad nime, müüdava kauba ning tegutsemise
tingimused, näiteks elektri külmikute aja kohta, samuti tasu kohta, mida isik
jaoks ja kätepesu võimalused ning tasub kaubanduse korraldajale selle
vastutab toidu ohutuse tagamise eest. müügikoha kasutamise eest. Kas turul
kaubandust korraldav isik annab
Palume seletuskirja mõju osa vastavalt müügikoha rendilepingu alusel kasutada
täiendada, et kohaliku omavalitsuse või kasutab ta müügikoha kasutusse
üksused oleksid teadlikud riskidest andmisel müügipiletit vms, on
tänava- ja turukaubanduses ning kaubandust korraldava isiku otsustada.
kaubanduses avalikul üritusel ning et Oluline, et oleks täidetud õigusaktidega
nad saaksid nendega arvestada mainitud kehtestatud nõuded sh tagatud
kordade kehtestamisel. Samuti peavad toote/teenuse ohutus, nõuetele vastavus,
nimetatud kaubanduse riske teadma järgitakse kõiki vastava kauba
kaubanduse korraldajad oma tegevuse käitlemise või teenuse osutamise
korraldamisel. nõudeid.
Eelnõuga täiendatakse KOKS § 22
lõiget 1 punktiga 367 kehtetuks
tunnistatava KaubtS-i § 17 lg 4
sätestatud volitusnormiga, et
võimaldada kohaliku omavalitsuse
üksusel ka edaspidi kehtestada turu- ja
tänavakaubanduse kord.
Rahandus- 1. Leiame, et koosmõjus AS § 3.1. 1. Arvestatud.
ministeerium täiendamisega võiks kaaluda § 40 lõike Eelnõu § 4, millega muudetakse KorS §
1 loetelus punktide 2 ja 2.1. ühendamist 55 lg 2 p 1 sõnastust, jäetakse välja
ning sellega seoses ka KorS § 55 lõike viide müügikoha hooajalisele
2 punktis 1 müügikoha hooajalisele laiendusele, kuna see on hõlmatud
laiendusele viite välja jätmist, kuna eelnõu § 1 sätestatud AS § 31 lg 1-3.
need on kaetud juba AS § 3.1. lõigetega Vastavalt täiendatud ka seletuskirja.
1-3.
Alternatiivselt, kui siiski AS § 40 lõike
1 p 2.1. säilitamist peetakse vajalikuks,
et hõlmata ka näiteks cateringi poolt
alkoholi pakkumist kellegi kodusel
üritusel ja seda seaduses selgemalt kui §
3.1. tõlgenduste kaudu välja tuua, siis
KorS § 55 lõike 2 punkti 1 puhul võiks
2
kaaluda hooajalisele müügikohale viite
välja jätmist ja selle hõlmatuse
selgitamist eelnõu seletuskirjas
tulenevalt AS § 3.1. lõikest 2.
2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse kohaliku 2. Võetud teadmiseks.
omavalitsuse korralduse seadust KaubtS kehtetuks tunnistamisega
(KOKS), mille § 22 lg 1 täiendatakse puudub kaubandustegevust reguleeriv
punktiga 36.7. Muudatuse vajadus on eriseadus, mistõttu puudub võimalus
arusaadav ja õigus, kehtestada tänava- selle paigutamiseks valdkondlikku
ja turukaubanduse reguleerimiseks seadusse. Tegemist on kohaliku elu
kord, peab samuti olema. Ka KOKS § küsimust puudutava sättega, mille osas
22 lg 1 täna analoogsete kordade on vaja säilitada kohaliku omavalitsuse
kehtestamist volikogu pädevusena pädevus ka peale KaubtS-i kehtetuks
sisaldab, seega täna kehtivasse KOKSi tunnistamist.
ta sobitub. MKM on teadlik KOKS-i revisjonist
ning toetab selle läbiviimise vajadust,
Mainin siiski juurde, et meil on käimas mille käigus muuhulgas analüüsitakse
KOKS revisjon, mille käigus ka KOKS § 22 lg 1 pädevuse sh lisatava
vaadatakse üle terve seadus ja turu- ja tänavakaubandusega seonduva
valmistatakse ette muudatused. Üheks osas parima lahenduse leidmist.
laialdaseks sooviks on KOKSis MsüS ülesanne on sätestada
vähendada erinevate kordade, mida majandustegevuse vabaduse kasutamise
KOV kehtestama peaks, loetelu. üldised tingimused ja kord, sealhulgas
Eelkõige on soov, et sellised eriala- või reguleerida majandustegevuse
valdkonnaseadusi täiendavad korrad alustamist, teostamist, lõppemist ja
oleksid nendes seadustes, mitte jätkamist, registri pidamist, riiklikku
KOKSis. Sellest tulenevalt võib järelevalvet ja vastutust. Seadust
muutuda tulevikus KOKS § 22 lg 1 kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema
loetelu loogika, mis tähendab, et ka majandustegevusele kõigil
nimetatud täiendus ei pruugi sinna tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette
paika jääda. Uus KOKS peaks esialgse nähtud teisiti. Turu- ja
kava kohaselt jõustuma millalgi 2022. tänavakaubanduse puhul on samuti
Mõistagi eelnevad sellele ka VTK ja tegemist majandustegevusega, millele
eelnõu kooskõlastusringid. kohalduvad MsüSi üldised tingimused.
Küll aga turu- ja tänavakaubanduse osas
Kas olete kaalunud selle sätte lisamist on otstarbekas jätta alles KOV-de
ka MSÜS-i vms valdkonnaseadusesse? pädevus kehtestada turu- ja
tänavakaubanduse kord, mis arvestab
kohalikke olusid, vajadusi jms.
Justiitsministeerium 1. Euroopa Liidu õigus – kuigi 1. Arvestatud osaliselt. Täiendatud
KaubTS-ga ei ole võetud üle Euroopa seletuskirja.
Liidu õigusakte, siis on seda tehtud Kuna eelnimetatud määruste
KaubTS alusel kehtestatud määrustes. regulatsiooni sisu ei vaja muutmist
Kuivõrd seaduse kehtetuks muutumisel seoses KaubtS kehtetuks
muutuvad kehtetuks ka rakendusaktid ja tunnistamisega, kehtestab valdkonna
seega kaob ka Euroopa Liidu akti eest vastutav minister need uuesti TKS-i
toime. Tuleb jälgida, et vajalikud alusel. Vastav volitusnorm sisaldub
Euroopa Liidu õigusaktid oleksid eelnõu §-s 9, millega täiendatakse TKS
korrektselt üle võetud kas käesolevast § 5 lõikega 71. Eelnimetatud määrused
eelnõust tulenevate vajalike on kehtestatud tarbijakaitse eesmärgil.
3
rakendusaktide kehtestamisel või Määruste uuesti kehtestamisel tehakse
asjakohases seaduses. Palume vastavasisulised muudatused
seletuskirjale lisada HÕNTE § 45 preambulasse, kontrollitakse määruse
lõikes 2 nimetatud vastavustabel, kooskõla TKS-ga ning ajakohasust EL
millest nähtuks kuidas säilivad vastavasisulise õigusega.
ülevõetud direktiivid. Vastavustabelist
oleks nimetatud info hõlpsalt nähtav.
2. Eelnõu § 3 p 1 (KorS § 55 lg 11) – 2. Arvestatud.
teeme ettepaneku KorS § 55 lõikega 11
täiendamise asemel muuta KorS § 55
lõiget 1 punkti 4 ja sõnastada see
järgmiselt:
4) pakkuda isikut häirival viisil talle
kaupa või teenust või häirival viisil
kerjata või müüa kaupa või osutada
teenust viisil, mis ülemäära häirib
tegevuskoha läheduses viibivaid
inimesi;
3. Eelnõu § 11 (KaubTS) – seletuskirjas 3. Arvestatud.
lk 9 on märgitud: Kuna eelnimetatud Seletuskirjale lisatud määruste eelnõude
määruste regulatsiooni sisu ei vaja kavandid.
muutmist seoses KaubtS kehtetuks Kuna määruste regulatsiooni sisu ei vaja
tunnistamisega, on otstarbekas jätta muutmist seoses KaubtS kehtetuks
need kehtima, andes volitusnormi tunnistamisega, tehakse vastavad
kehtetuks tunnistatava KaubtS-i muudatused määruste preambulasse,
rakendusaktide kehtestamiseks TKS-i ja kontrollitakse määruse kooskõla TKS-
vastavalt muudetakse vaid määruste ga ning ajakohasust EL vastavasisulise
preambulaid. õigusega. Rakendusaktide muudatused
jõustuvad samaaegselt seaduse
Seletuskirja 7. osas on märgitud - jõustumisega. Täiendavat aega seaduse
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja välja jõustumisel rakendusaktide
töötada uusi rakendusakte. Kehtetuks kehtestamiseks ei ole vaja sätestada.
tunnistatava KaubtS-i rakendusaktide
kehtestamiseks antakse volitusnorm
TKS-i ja vastavalt muudetakse vaid
määruste (majandus- ja
kommunikatsiooniministri 12. aprilli
2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja
tekstiiltoodete märgistamise nõuded“,
12. aprilli 2004 a määrus nr 69
„Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15.
aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded
kristallklaasist toote märgistamisele ja
kristallklaasist toote omaduste
määramise meetodid“) preambulaid,
kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva
seadusega.
4
Selline lähenemine on väär, sest
arvestada tuleb määruse kehtivust.
HMS § 93 lg 1 sätestab, et määrus
kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks
haldusorgan või Riigikohus või
kehtivusaja lõppemiseni või
volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.
Käesoleva eelnõuga tunnistatakse
kehtetuks KaubTS, sh ka selles
sisalduvad volitusnormid. Sellest
tulenevalt muutub volitusnorm
kehtetuks ning seetõttu muutub
automaatselt kehtetuks ka määrus.
Määruse eraldi kehtetuks tunnistamine
ei ole vajalik. Seetõttu tuleb kõik
asjakohased määrused uuesti
kehtestada. Vt „Haldusmenetluse
käsiraamatu“ lk-l 464 märgitut:
Teie 08.05.2020 nr MKM/20-0251/-
2K, 22/20-0136/2997 Meie
16.06.2020 nr 8-2/3124
„Toodud põhimõte määruse
automaatsest kehtetusest laieneb ka
juhtudele, kui uus seadus sisaldab
sõnastuselt vana seadusega täpselt
samasugust volitusnormi.1 Kuigi
näiliselt võib volituste ulatus ja maht
olla samasugune, tuleb silmas pidada, et
määrus ei ole seotud mitte üksnes
volitusnormiga, vaid kogu seadusega,
mistõttu vaatamata volitusnormi
sõnastusele võib määrus sattuda
vastuollu uue seaduse muude sätetega.
Seega juhtudel, kui võetakse vastu uus
seadus, mis sisaldab vana seadusega
võrreldes samasuguse volitusnormi,
tuleb määrus kehtestada uuesti.
Seejuures ei piisa üksnes määruse
preambula muutmisest ja viite
asendamisest viitega uuele seadusele;
sellele peab kindlasti eelnema kontroll,
kas kehtestatav määrus ka sisuliselt
vastab uuele seadusele.“
Ülaltoodust tulenevalt tuleb eelnõu
seletuskirja lisana esitada ka
rakendusaktide kavandid. Märgime, et
seletuskirja koostamisel tuleb juhinduda
5
HÕNTE §-st 48 ning mh esitada ka
kehtetuks muutuvate määruste loetelu
koos Riigi Teataja linkidega nendele
määrustele.
Eelpooltoodust tulenevalt tõstatame ka
jõustumise sätte vajaduse, sest
rakendusaktid ja muudatused peaksid
jõustuma üheaegselt.
4. Eelnõu § 11 (KaubTS 6. ja 7. ptk) – 4. Arvestatud.
sätestavad vastavalt järelevalve ja Täiendatud eelnõu seletuskirja.
vastutuse. Seletuskiri on äärmiselt napp
ja vajab täiendamist. Seletuskirjas tuleb
näidata, millisele KaubTS järelevalve ja
vastutuse sättele vastab muus seaduses
olev konkreetne säte. Seejärel on
võimalik hinnata nende sisu.
Normitehnilised ja keelemärkused
5. Üldine tähelepanek – kehtetuks 5. Arvestatud
tunnistatavate ja muudetavate seaduste
järjekord ei ole kooskõlas HÕNTE § 35
lõikega 2 ja § 36 lõikega 2, sest
peaeesmärk on KaubtS kehtetuks
tunnistamine. Seega ei saa KaubTS
kehtetuks tunnistamine olla viimane,
vaid peab olema esimene ning seejärel
ülejäänud muudetavad seadused
tähestiku järjekorras. Sellest tulenevalt
tuleb parandada ka seletuskirja.
6. Eelnõu § 1 (AS § 31) – lõigete 1–8 6. Ei arvestatud.
sõnastus on puudulik. Paragrahvi Täiendatud seletuskirja. Alkohol on
pealkiri on Tegevuskoht alkoholi samuti kaup ning selle eraldi
müügil, kuid sätetes puudub sõna väljatoomine teiste kaupade hulgast
alkohol. Kuna pealkirjal on vaid mõistete sisustamisel oleks eksitav,
informatiivne tähendus, siis tuleb kuna alkoholi müüakse
sätteid asjakohaselt täiendada. Samas kaubandusettevõtetes, kus müüakse ka
tõusetub ka § 31 sisu, asukoha ja teisi kaupu. Mõistete lisamine
vajalikkuse küsimus AS-s, sest alkoholiseadusesse on vajalik
üksikasjalikud sätted alkoholi müügiks õigusselguse huvides seaduses
on 2. ptk asjakohastes jagudes. Tuleks sätestatud alkoholi müügipiirangute
kontrollida lisatava paragrahvi kooskõla rakendamisel.
AS teiste asjakohaste sätetega.
7. Eelnõu § 1 (AS § 31 lg 1) – koma 7.Arvestatud.
liigne: .. müügikoht, kus kaupleja
pakub ja müüb kaupa ning mille juurde
võib kuuluda tootmis- või hoiukoht.
6
8. Eelnõu § 6 (RahaPTS § 2 lg 1 p 5) – 8.Ei arvestatud.
kui jäetakse välja viide Kaupleja on ettevõtja, kes tegeleb
„kaubandustegevuse seaduse majandustegevusega kaubanduse
tähenduses“ ning seletuskirjas on viide valdkonnas. MsüS § 5 lõike 1 kohaselt
TKS § 2 lg 2 p-le 1, siis tuleks sellele ettevõtja on majandustegevust alustav
viidata. Muidu ei ole selge, millise või seda teostav füüsiline või juriidiline
seaduse tähenduses tuleb kauplejat isik. Kaupleja mõiste on sätestatud TKS
mõista. § 2 lõike 1 punktis 2, mis sisu poolest ei
erine kaubandustegevuse seaduses
sätestatud kaupleja mõistest. Kaupleja
on füüsiline või juriidiline isik,
sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline
isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on
seotud tema majandus- või
kutsetegevusega, milleks võib olla
muuhulgas jaekaubandus,
hulgikaubandus. Kuna kaupleja mõistet
ei ole seadustes erinevalt sätestatud ning
TKS-is on kaupleja mõiste väga üldine,
saab seda käsitleda kui üldmõistet ning
puudub vajadus seaduses sellele
viitamisele.
Täiendatud seletuskirja eelnõu § 7 osas.
9. Eelnõu § 7 (RTerS § 122 lg 11 p 3) – 9.Arvestatud
lg 11 nimetab, mida märgitakse
majandustegevusteates lisaks MSÜS-s
sätestatud andmetele. Lõike 11 punktis
3 nähakse ette, et märkida tuleb ka
tegevusala. Miks on vajalik tegevusala
nimetamine sätestada RTerS-s, kui
MSÜS § 15 lg 1 p 4 sätestab tegevusala
nimetamise?
10. Eelnõu § 8 (TKS § 5 lg 9) – lg 9 10.Arvestatud
asemel sobib täiendada lg-ga 7 1, sest
viimane lg (lg 8) on kohaldamisala säte,
seega sobib volitusnorm esitada enne
lg-t 8.
Lisaks: palume seletuskirjas selgitada,
miks on vajalik jätta valdkonna eest
vastutavale ministrile võimalus
määrusega kehtestada kauba
märgistamisega seonduvaid nõudeid,
aga mitte kohustus seda teha?
7
1 RKPK 3-4-1-5-00 p-s 30 on
rõhutatud, et juhul, kui uus seadus
kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb
selle delegatsiooninormi alusel anda
uus määrus ning eelmise seaduse alusel
antud määrus tuleb tunnistada
kehtetuks. Eelmise seaduse
delegatsiooninormiga analoogiline
delegatsiooninorm uues seaduses ei
pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise
seaduse alusel antud määrust ning seda
määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal
rakendada vaid juhtudel, kui uue
seaduse rakendussätetes on see
sõnaselgelt ette nähtud.
11. Eelnõu § 10 p 1 (TubS 22 lg 11) – 11. Arvestatud.
lõiketähises lõike numbri ja sulud
lõpevad vahel liigne tühik. Esitada
täpsem viide, millise alkoholiseaduse
paragrahvi kohaselt müügikohta
käsitletakse.
12. Eelnõu § 10 p 2 (TubS 22 lg 2 p 3) 12.Arvestatud.
– Esitada täpsem viide, millise
alkoholiseaduse paragrahvi kohaselt
müügikohta käsitletakse.
13. Eelnõu § 10 (TubS § 22 lg 31 p 4) – 13.Arvestatud
soovitame sõnastada järgmiselt:
tubakatoote või tubakatootega seonduva
toote nimi ja kaubamärk ning hind
sõnalisel kujul.
Kui vaadata koos sissejuhatava
lauseosaga, siis kõik see, mis punktis 4
on maha tõmmatud, on sissejuhatavas
osas olemas. Seda ei ole vaja korrata.
Saame nii aru, et punktides 1-3 oli vaja
müügikoht uuesti nimetada, sest see on
kitsam kui sissejuhatavas lauseosas
(spetsiaalne pood, laev, sadam). Neljas
punkt käib kõigi müügikohtade kohta ja
selgitab ainult, mille kohta ja mis kujul
teave siiski võib olemas olla (sõnalisel
kujul). Loodetavasti oleme õigesti aru
saanud. Peale selle pole vaja öelda
teave nime kohta, teave kaubamärgi
kohta, teave hinna kohta, piisab kui
öelda: nimi, kaubamärk, hind.
8
Eelnõu seletuskirja mõjude osa
14. Esitame eelnõu seletuskirja mõjude 14.Arvestatud.
osa kohta järgmise märkuse
Tulenevalt vajadusest jälgida
väljatöötatavate õigusaktide üldist mõju
elanike ja ettevõtete halduskoormusele
ja avaliku sektori töökoormusele, siis
palume eelnõu seletuskirjas ühes kohas
kokkuvõtlikult välja tuua:
a) kas halduskoormus ettevõtetele
tervikuna väheneb, suureneb või jääb
samaks; b) kas halduskoormus
kodanikele väheneb, suureneb või jääb
samaks; c) kas töökoormus avalikule
sektorile väheneb, suureneb või jääb
samaks.
Olukorras, kus halduskoormus nii
suureneb (näiteks ühekordselt) kui ka
väheneb (pikemas perspektiivis) tuleb
see kokkuvõttes eraldi välja tuua.
Sobilik koht halduskoormuse ja
töökoormuse muutuse kokkuvõtteks on
seletuskirja 6. osa lõpus, vahetult enne
7. osa.
Eelnõu seletuskiri
15. Esitame eelnõu seletuskirja kohta 15.Arvestatud.
järgmised märkused a) Seletuskirja
alaosas 1.3 tuleb ajakohastada KorS-i,
LMS-i, TNVS-i ja TubS-i Riigi Teataja
avaldamismärget. Lisaks tuleb KaubTS
kehtetuks tunnistamisega seoses
märkida algteksti Riigi Teataja
avaldamismärge. b) Seletuskirjas on
kaks korda 6. osa – viimane neist peab
olema 7. osa. Sellest tulenevalt tuleb
parandada ka järgnevate osade
numeratsiooni.
Eesti Linnade ja 1. Eelnõu §-s 1 täiendatakse 1.Ei arvestatud.
Valdade Liit alkoholiseadust alkoholi müügi Antud selgitused.
tegevuskoha ja sellega seonduvate Tänava- ja turukaubanduse mõiste
mõistetega. võrreldes kehtetuks tunnistatava KaubtS
sätestatuga on ajakohastatud, arvestades
9
Leiame, et eelnõus esitatud tänava- ja ka KokS-i muudatusega. Turu- ja
turukaubanduse mõistet tuleks tänavakaubanduse mõiste sätestamine
täpsustada ja kaasajastada. Kas näiteks AS-is on vajalik alkohoolse joogi
kohta, kus kaupleja kasutab müügiletti müügile sätestatud piirangute
(turu)omanikuga sõlmitud lepingu kehtestamiseks ja rakendamiseks. AS §
alusel, tuleb käsitleda turukaubanduse 41 lg 3 kohaselt on alkohoolse joogi
müügikohana või on see midagi muud? jaemüük kioskist või tänava- või
Tänased kinnised turuhooned turukaubanduse korras on keelatud.
tegutsevad pigem sarnaselt Nimetatud keelu järgimise tagamiseks
kaubanduskeskustele, kus tegutseb on kioskis või tänava- või
mitmeid erinevaid kauplejaid ja turukaubanduse müügikohas keelatud
alkoholi müügikeeld ei tohiks neile hoida või ladustada alkoholi, sõltumata
laieneda pelgalt sõna "turg" esinemise selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise
tõttu hoone nimetuses. või ladustamise eesmärgist. Lisaks AS §
Lisaks leiame, et kehtetuks 42 lg 1 kohaselt võib kohaliku
tunnistatavast KaubTS-st ainult nende omavalitsuse volikogu oma
mõistete üle toomine kehtivasse haldusterritooriumil alkohoolse joogi
seadusesse ei ole piisav ning tekitab jaemüügil lisaks AS §-des 40 ja 41
pigem õigusselgusetust. sätestatule kehtestada alkohoolse joogi
Kehtiva KaubTS § 3 lg 2 kohaselt sortimenti, müügikohti ja müügivormi
jaguneb kaubandustegevus puudutavaid kitsendusi.
hulgikaubanduseks, jaekaubanduseks, MsüS § 15 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse
toitlustamiseks, teeninduseks ja tänava- tegevusala seadusest tulenev nimetus
või turukaubanduse korraldamiseks või ning ÄS § 4 lg 6 alusel kehtestatud
kaubanduse korraldamiseks avalikul klassifikaatori (EMTAK) kohane
üritusel. Eelnõusse on üle toodud ainult nimetus ja kood. KaubtS sätestatud
tänava- ja turukaubanduse mõiste. jaekaubanduse, hulgikaubanduse,
Eelnõu seletuskirja kohaselt minnakse toitlustamise, teeninduse jt sisu ei erine
tegevusalade määratlemisel üle eelnimetatud klassifikaatori
EMTAK koodidele, st ühtlustatakse tegevusalade nimetuste sisu kirjeldusest,
tegevusalade nimetused EMTAK mistõttu puudub vajadus ka dubleerivate
tegevusalade nimetustega. sätete kehtestamiseks eraldi seadusega.
Justiitsministri 28. detsembri 2005. AS-s turu- ja tänavakaubanduse ning
aasta määrusega nr 59 kehtestatud Eesti kioski mõiste selgitused on olulised
majanduse tegevusalade klassifikaatoris õigusselguse tagamiseks AS sätestatud
(EMTAK) on aga märgitud vaid piirangute rakendamisel ka nn
tegevusala kood ja nimetus, seal ei ole kaubanduskeskustes, kuhu on
avatud tegevusala mõistet. Teatud koondunud mitmeid erinevaid kauplusi,
juhtudel, eriti õiguste ja kohustuste teenindusettevõtteid,
kindlakstegemisel, on aga seaduse toitlustusettevõtteid jm vaba aja
tasemel mõiste määratlus oluline. veetmise võimalusi pakkuvaid
Näiteks on ettevõtteid, mis on oma ettevõtteid sealhulgas võib seal paikneda
olemuselt müügikohad, kuid ka turg, kus kauplemine toimub
määratlevad ennast toitlustusettevõttena kaubandust korraldava isiku või asutuse
(nt paigaldatakse leti äärde laud ja tool omandis või valduses olevas
ning taotletakse Veterinaar- ja müügikohas.
Toiduameti tegevusluba Näiteks ToiduS § 7 lg 3 ja § 8 lg 3
toitlustamiseks), et neil oleks õigus alusel on kehtestatud
enne kella 10.00 ja pärast 22.00 käitlemisvaldkondade ja toidugruppide
kohapeal tarbimiseks alkoholi müüa. täpsustatud loetelu, mille puhul peab
10
Samuti on kasutatud mitmetes käitleja esitama majandustegevusteate
eriseadustes jaekaubanduse, või mille puhul peab käitleja omama
hulgikaubanduse jne mõisteid ilma tegevusluba, kus muuhulgas sisustatud
neid määratlemata. Kui seaduse tasandil ka jaekaubandus, hulgikaubandus,
neid mõisteid määratletud ei ole, toitlustamine.
puudub nende mõistete kasutamisel ToiduS § 6 lg 1 kohaselt käitleja selle
õigusselgus ja ühene arusaam. seaduse tähenduses on Euroopa
Ettepanek: Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
Täiendada kehtivaid seadusi ka muude, 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud
sh KaubTS §-s 3 sätestatud mõistetega, isik ning toidu käitlemine selle seaduse
mida vajadusel tähenduses on tegevus Euroopa
täpsustada ning kaaluda Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
toitlustusettevõtte mõiste lisamist. nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud
Õigusselguse huvides võiksid mõisted toidu tootmise, töötlemise ja turustamise
olla sätestatud mitte konkreetse etappides ning jaekaubandus on
kaubagrupi (alkohol, tubakas vms) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
käitlemist reguleerivas seaduses, vaid määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3
majandus- või kaubandustegevuse lõikes 7 sätestatud tegevus. ToiduS-ga
üldnorme käsitletavas seaduses, näiteks on Eesti õigusse üle võetud
majandustegevuse seadustiku üldosa eelnimetatud EL õigus.
seaduses või tarbijakaitseseaduses. Ühtne õigusruum toimib erinevate
õigusaktide koostoimes ning
dubleerivate sätete kehtestamine ei ole
põhjendatud. Arvestades eeltooduga
puudub vajadus erinevates seadustes
eraldi sätestada kehtetuks tunnistatava
KaubtS mõisteid.
Käesoleva seaduse eesmärk on
ajakohastada, lihtsustada ja korrastada
kaubanduse valdkonna õiguslikku
regulatsiooni, mitte kehtestada uusi
täiendavaid regulatsioone, mille
vajalikkus ei ole põhjendatud.
2. Eelnõu §-s 2 täiendatakse kohaliku 2.Antud selgitused
omavalitsuse korralduse seadust Eelnõu § 3 täiendatakse KOKS-i
(edaspidi KOKS) volikogu kehtetuks tunnistatava KaubtS § 17 lg 4
ainupädevusse antava õigusega volitusnormiga, et võimaldada kohaliku
kehtestada tänava- või turukaubanduse omavalitsuse üksusel turu- ja
kord. tänavakaubanduse korra kehtestamine
Eelnõu seletuskirja kohaselt on ka peale KaubtS kehtetuks tunnistamist.
kaubandusel oluline osa kohaliku Sealjuures on arvestatud ka KorS § 59
omavalitsuse üksuse tegevuses kohaliku lg 1 sätestatud volitusnormiga, mille
elu korraldamisel, küsimuste kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse
lahendamisel, sh KOKSi ja haldusterritooriumil ürituse
korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) korraldamise ja pidamise nõuded
rakendamise kontekstis. Eelnõuga kehtestab kohaliku omavalitsuse
KOV-le võimaluse andmisel turu- ja volikogu määrusega. Koostoimes KorS
tänavakaubanduse korra kehtestamiseks § 58 sisaldab KorS § 59 avalik üritus ka
ei ole volituse konkreetseid piire kaubandusüritust.
11
kehtestatud, vaid on märgitud, et KOV- Käesoleva eelnõuga ei ole sätestatud
l tuleb oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsusüksusele
piirangute ja reeglite kehtestamist täiendavaid ülesandeid, vaid jätkuvalt
põhjendada. Seletuskirjas on viidatud tänasele olukorrale antud võimalus
Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohaliku elu puudutavate küsimuste
järelevalve kolleegiumi lahendile lahendamiseks turu- ja
(RKPJKo 3-4-1-3-02, p 14), mille tänavakaubanduse korra kehtestamise
kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse kaudu. Sealjuures ei ole sätestatud
piiramiseks igast mõistlikust kohaliku omavalitsusüksusele
põhjendusest. kaubanduse korraldamise kohustust.
Lisaks ei ole muid KaubTS §-s 19 Lisaks selgitus ka seletuskirjas eelnõu §
sätestatud tänava- ja turukaubandusega 2 osas.
seotud mõisteid (kaubanduse Piirangud teatud kaupade müügiks turu-
korraldaja, müügipilet jms) ja piirangud või tänavakaubanduse korras sätestavad
(KaubTS § 19) muudesse seadustesse vastavad eriseadused. Antud juhul turu-
üle toodud ning seega tunnistatakse ja tänavakaubandus eristub ülejäänud
need koos KaubTS-i kehtetuks kaubandusettevõtetest selle kaudu, et
tunnistamisega kehtetuks. müügikohad, kus isik müüb kaupa, on
Sellise käsitlusega ei saa nõustuda kaubandust korraldava isiku või asutuse
eelkõige järgmistel põhjustel: omandis või valduses ning asuvad
1) Omavalitsusüksuse ülesanded on kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud
sätestatud KOKS-i §-s 6. üldsusele avatud kohas. Selliseks
Kaubandustegevuse, sealhulgas kohaks võib olla ka näiteks
tänava- ja turukaubandusest kaubanduskeskus, kus KOV on pidanud
korraldamine, ei ole kohaliku vajalikuks eraldada teatud ala ka
omavalitsuse olemuslik ülesanne. Küll turukaubanduseks. Sel juhul kehtivad
on valdav osa tänavamaadest kohaliku seal eriseadusega turu- ja
omavalitsuse omandis ja seega saab tänavakaubandusele sätestatud piirangud
kohalik omavalitsus omanikuna /keelud, ülejäänud kaubanduskeskuses
kehtestada oma maale müügikohtade paiknevatele kaubandusettevõtetele
paigaldamise tingimused ja korra eelnimetatud piirangud ei kohaldu.
arvestades seaduses sätestatud nõudeid Ettepanek sätestada seaduses täpsemalt
ja piiranguid. tingimused, nõuded ja piirangud tänava-
2) Alkoholiseadus ja tubakaseadus või turukaubandusele, mis oleksid
sätestavad vastavalt alkohoolse joogi ja kohustuslikud kõikidele kaubanduse
tubakatoote jaemüügi keelu tänava- või korraldajatele, sõltumata müügikoha
turukaubanduse korras, samuti riikliku asukoha omandivormist sisaldub eelnõu
järelevalve selle nõude täitmise üle ja §-s 2, lisaks seletuskirjas eelnõu § 3
vastutuse. Eelnõus sisalduva tänava- ja selgituses, valdkondlikes seadustes.
turukaubandusese mõiste määratlusest Seadusega sätestatud nõuded on
ei piisa, et aru saada, kas tegemist on kohustuslikud täitmiseks kõikidele
tänava- või turukaubanduse vastaval tegevusalal tegutsevatele
müügikohaga. Nagu eelpool öeldud, isikutele ja asutustele tegevuskoha
vajab mõiste ise täpsustamist ja sõltumata paiknemisest.
kaasajastamist, samuti on vaja seaduse
tasandil kehtestada muud sellele
kaubandustegevuseliigile omased
nõuded (kaubanduse korraldaja mõiste,
tema kohustused, müügipileti
12
olemasolu nõue vms). See oleks vajalik
ka riigis ühtse praktika kujundamiseks.
3) Eelnimetatud Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi lahendis on märgitud, et
Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb
ette, et seadus võib sätestada
ettevõtlusvabaduse kasutamise
tingimused ja korra, annab
seadusandjale suure vabaduse
reguleerida ettevõtlusvabaduse
kasutamise tingimusi ja seada sellele
piiranguid. Kui Riigikogu kui
seaduseandja peab vajalikuks ja
võimalikuks mingite ettevõtluse
piirangute kehtestamise õiguse andmise
kohalikule omavalitsusele, siis ei piisa
ainult üldsõnalisest volitusest
kehtestada tänava- ja turukaubanduse
kord, vaid volitusnormis peab olema
määratud volitusnormi ulatus.
Ettepanek:
Sätestada seaduses täpsemalt
tingimused, nõuded ja piirangud
(edaspidi nõuded) tänava- või
turukaubandusele, mis oleksid
kohustuslikud kõikidele kaubanduse
korraldajatele, sõltumata müügikoha
asukoha omandivormist. Üheks
nõudeks võiks olla eramaal tänava- või
turukaubanduse müügikoha asukoha ja
kujunduse kooskõlastamine valla- või
linnavalitsusega
(analoogne müügikoha hooajalise
laienduse kooskõlastamisega).
3. KaubTS § 4 lg 1 p 12 on sätestatud 3.Arvestatud.
kaupleja kohustus tagada, et kauba või Eelnõu § 4 muudetud KorS § 55 lõike 1
teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta punkti 4 kehtetuks tunnistatava KaubtS
tegevuskoha vahetus läheduses elavate § 4 lg 1 p 12 sätestatuga järgmises
või pidevalt viibivate inimeste sõnastuses:
huve. „4) pakkuda isikut häirival viisil talle
Eelnõu kohaselt ei ole nimetatud kaupa või häirival viisil kerjata või
kohustuse sätestamist seaduses peetud müüa kaupa või osutada teenust viisil,
vajalikuks ja leitud, et mis ülemäära häirib tegevuskoha
vastav regulatsioon sisaldub KorSi §-is läheduses viibivaid inimesi;“.
55 (avalikus kohas käitumise Sõnastuses arvestatud
üldnõuded). Nimetatud nõuded on Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirjas
kehtestatud füüsilistele isikutele. Kuna tehtud ettepanekut.
praktikas on küllaltki palju kaebusi just
13
ettevõtete, s.o kauplejate tegevuse
suhtes, siis peaks KaubTS § 4 lg 1 p 12
sätestatud kaupleja kohustus olema ka
edaspidi sätestatud seaduses.
Vastav nõue võiks olla sätestatud
korrakaitseseaduses. Säte on vajalik,
kuna annab KOV-le aluse ja võimaluse
lahendada elanike pöördumisi, mis
puudutavad kaupleja tegevusest tingitud
häirimist ja ebameeldivusi. Sätte
vajalikkust kinnitab ka Tallinna
Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017
otsuse nr 3-15-2900 punkt 13, kus
märgitakse, et KorS § 15 lg-t 1 ja § 28
lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 punkti 12
koosmõjus arvestades vastutab kaupleja
korrarikkumise eest ka siis, kui ta ei ole
ise otseselt selle tekitaja, vaid põhjustab
oma tegevusega sellise olukorra
tekkimise võimaluse, mille
realiseerumisel tekib oht või
ohukahtlus.
Seletuskirjas on selgitatud, et vastav
regulatsioon sisaldub juba KorS
paragrahvis 55. Nimelt, paragrahv 55
lõikest 1 tulenevalt on avalikus kohas
keelatud käituda teist isikut häirival või
ohtu seadval viisil. Kuid siiski jääb
ebaselgeks ja võib tekitada palju
vaidlusi küsimus, kas antud sätet saab
kohaldada kaupleja suhtes, kes ise ei
ole korrarikkumiste põhjustaja, kuid
kelle tegevus loob aluse
korrarikkumiste tekkele.
4. Seaduse §-de 4 ja 10 kehtetuks 4.Ei arvestatud.
tunnistamise kontekstis palume RekS § 2 lg 2 p 2 täiendamine ei ole
täiendada seaduse eelnõud vajalik.
reklaamiseaduse muutmisega selliselt, Reklaamiseaduse § 2 lg 2 kohaselt
et reklaamiseaduse § 2 lõike 2 punkti 2 reklaamina ei käsitata majandus- või
loetelu täiendada kaupleja kutsetegevuse koha tähistust selle nime,
kontaktandmetega, sh telefoninumbriga. liigi, kauba müügi või teenuse osutamise
Nimetatu on kauplejatele vajalik aja, isiku nime, kaubamärgi ja
kauplemisaja avaldamisel. domeeninimega ehitisel, kus majandus-
Teenindajatel, nt juuksuritel ja või kutsetegevuse kohta asub ja
kosmeetikutel, puudub sageli kindel majandus- või kutsetegevuse koha
tööaeg, mistõttu soovitakse sissepääsu juures. Teenuse osutamise
lahtiolekuaega avaldada kasutades sõna aja kohta teabe esitamisel ei ole
kokkuleppel ning lisades sätestatud konkreetset ajaühikut, kuidas
telefoninumbri. Hetkel võib seda märkida, vaid oluline on tarbijale
14
telefoninumbrit käsitleda kui reklaami anda infot teenuse kättesaadavuse kohta.
reklaamiseaduse mõistes. Selleks on ka info nt telefoninumbri,
mailiaadressi kohta, mille kaudu on
võimalik kokku leppida konkreetne
teenuse osutamise aeg. Praktikas ei ole
tarbijatel sellega probleeme olnud.
5. Eelnõu kohaselt tunnistatakse 5. Ei arvestatud.
kehtetuks kaubandustegevuse seaduse MsüS § 31 sätestab teenuseosutaja
§ 4 lõike 1 punktist 10 tulenev kohustus kohustused üldiselt sh ka tarbijaks
tähistada tegevuskoht teabega mitteolevatele isikutele, mistõttu
kauplemisaja kohta. Leiame, et tegevuskoha tähistamise kohustuse
nimetatu peaks jääma ettevõtjatele sätestamisel teabega kauplemisaja kohta
seadusest tulenevaks kohustuseks, kuna oleks tegemist KaubtS sätestatud
senine järelevalve praktika näitab, et vastava regulatsiooni kohaldamisala
ettevõtjad ise ei ole alati huvitatud laiendamisega. Samas vastavasisulise
kauplemisaegu avaldama. Teave ettepaneku vajalikkust ei ole
kauplemisaja kohta on aga tarbija jaoks põhjendatud ega hinnatud. Käesoleva
oluline teave. Seega teeme ettepaneku seaduseelnõu eesmärk ei ole täiendavate
täiendada majandustegevuse seadustiku regulatsioonide kehtestamine.
üldosa seaduse §-i 31 teenuseosutaja Tegevuskohas lahtiolekuaja märkimise
kohustusega avaldada kauplemisaeg. kohustuse osas ei ole ka tarbijatel info
saamisel kauba või teenuse
kättesaadavusest probleeme olnud.
Lisaks selgitus ka seletuskirjas.
6. Eelnõuga kaotatakse turu- ja 6.Osaliselt arvestatud.
tänavakaubanduse korras kauplemisel Ettepanek sisaldub eelnõus, välja
müügipileti kohustus. Eelnõu arvatud müügipileti sätestamine.
seletuskirjas selgitatakse, et müügipileti KaubtS müügipileti kaudu
kohustuse sätestamisel puudub vajadus, kaubandustegevusele nõudeid ei
kuna kaubandust korraldav isik otsustab kehtesta. Kas turul kaubandust
ise, kuidas oma tegevus korraldada nii, korraldav isik annab müügikoha
et majandustegevusnõuded oleksid rendilepingu alusel kasutada või kasutab
täidetud. Leiame, et turu- ja ta müügikoha kasutusse andmisel
tänavakaubanduse puhul peaksid müügipiletit vm, on kaubandust
eksisteerima ühtsed alused üleriigiliselt, korraldava isiku otsustada. Oluline, et
mistõttu peaks säilima kaubandust oleks täidetud õigusaktidega kehtestatud
korraldaval isikul müügipileti nõuded. Konkreetse kauba või teenuse
väljastamise kohustus. Müügipileti läbi osas regulatsioon vastavas eriseaduses.
tänava- ja turukaubanduse Turu- ja tänavakaubanduse korras
defineerimine aitab praktikas eristada, võivad kaubandust korraldava isiku
kas kaupleja kaupleb nö tavakauplejana müügikoha kaudu müüa kaupa nii
või teeb seda tänava- või füüsilised kui juriidilised isikud.
turukaubanduse korras ning millistele
kauplejatele hakkab kohalduma
kohaliku omavalitsuse turu- ja
tänavakaubanduse korrast tulenev
regulatsioon ning millistele mitte.
Ettepanek:
15
Sätestada tänava- või turukaubanduse
definitsioon, mille kohaselt tänava- või
turukaubanduse korral müüb kaupa või
teenust vaid kohaliku omavalitsuse
üksuse lubatud üldsusele avatud kohas
kaubandust korraldava isiku või asutuse
omandis või valduses olevas
müügikohas müügipileti alusel tegutsev
kaupleja või isik, kes müüb kaupa või
teenust väljaspool majandus- või
kutsetegevust.
Eelnevast tulenevalt peaks jääma
seaduse tasandil reguleerituks ka
müügipileti definitsioon ning andmed,
mis tuleb müügipiletile kanda ehk
kaubandustegevuse seaduse § 18.
7. KaubTS 6. peatükis on sätestatud 7. Antud selgitused.
riiklik järelevalve ja 7. peatükis Järelevalve pädevus on sätestatud
vastutus. vastavates asjakohastes eriseadustes sh
Ebaselgeks jääb, kes ja mille alusel TKS, Mõõteseadus, TNVS, ToiduS jt.
hakkab KaubTS kehtetuks
tunnistamisel teostama järelevalvet
kaupleja tegevuse üle.
8. Palume kaaluda, kas kavandatud 8. Ei arvestatud.
seaduse jõustumine üldkorras on Eelnõuga ei kehtestata uusi
põhjendatud. Leiame, et siiski võiks regulatsioone, vaid valdavalt tegemist
ette näha teatud kohanemise perioodi dereguleerimisega. Kuna seaduse
seaduse vastuvõtmise ja jõustumise rakendamiseks ei ole turuosalistel ega
vahel. järelevalveasutustel vajalik teha
ettevalmistusi ning muudatusi
töökorralduses, puudub vajadus
seaduseelnõuga kavandatavate
muudatuste jõustamiseks erikorra
ettenägemiseks. Seadus jõustub üldises
korras, s.t kümnendal päeval pärast
Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108).
Tarbijakaitse ja 1. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 1: 1. Antud selgitused.
Tehnilise järelevalve kaupleja – isik või asutus, kes TKS reguleerib tarbijale kauba või
Amet majandus- või kutsetegevuse teenuse pakkumist ja müümist kaupleja
raames pakub ja müüb kaupa või poolt, kusjuures nõuded kehtivad
pakub ja osutab teenust. KaubTS § sõltumata kauplemisviisist, tegevuskoha
3 lg 1: Kaubandustegevus käesoleva paiknemisest.
seaduse tähenduses on isiku või Kaupleja mõiste on sätestatud TKS § 2
asutuse tegevus, mille raames lg 1 p 2, mille kohaselt kaupleja on
toimuvad käesoleva seaduse § 1 füüsiline või juriidiline isik, sh avalik-
lõike 2 punktides 1–5 nimetatud õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb
tegevused (edaspidi kauba või eesmärgil, mis on seotud tema
majandus- või kutsetegevusega. See
16
teenuse müük) ning punktis 6 definitsioon hõlmab ka füüsilisest
nimetatud tegevus. isikust kauplejat.
Amet saab muudatuse kooskõlastada, TKS §2 lg 2 näeb ette, et
kui eelnõu koostajad näevad KaubTS kauplemisvõtete regulatsioon kohaldub
kehtetuks tunnistamisega ette, et TTJA ka nendele isikutele, kes tegutsevad
viitab edaspidi järelevalvet teostades kaupleja nimel või huvides.
TKS § 2 lg 1 p-s 2 toodud kaupleja
definitsioonile1. Amet rõhutab, et
eelnõu koostamisel peab analüüsima ka
seda, mille alusel edaspidi teostada
järelevalvet
(sotsiaalmeediakeskkondades kaupu ja
teenuseid müüvate) nn "füüsilisest
isikust kauplejate" üle.
2. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 7: e- 2.Antud selgitus.
kaubandus – kauba või teenuse Seadustes puuduvad viited e-
müügiks pakkumine ja müük kaubandusele kaubandustegevuse
Internetis ilma osapoolte üheaegse seaduse mõistes, mistõttu puudub
füüsilise kohalolekuta. vajadus ka nende muutmiseks.
Seletuskirjas on selgitatud, et Seaduste alamaktides sisalduvad sätted
”kaubanduse valdkonna õigusliku viiakse vastavusse vastava õigusakti
keskkonna ajakohastamise ja andja poolt.
korrastamise eesmärgiks on parem
õigusselgus /…/ valdkonnas
tegutsevatele järelevalve teostajatele”
ning ”seadus ei suurenda
järelevalveasutuste
järelevalvetegevusega seotud
töökoormust”.
Amet juhib tähelepanu, et antud sätte
kehtetuks tunnistamisel peab muutma
kõiki sätteid, milles on e-kaubanduse
definitsioonile viidatud
3. Hetkel kehtiv KaubTS § 14 lg 11: 3. Arvestatud.
Tegevuskohaks loetakse e- Ebaausate kaubandustavade direktiivi
kaubanduse korral veebilehe 2005/29 täiendatakse mõistega
aadress. „internetipõhine kauplemiskoht“ –
teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida
Nimetatud sätte alles jätmise teiste ettevõtjate või tarbijatega
ettepaneku esitas Amet 2018. a kauglepinguid, kasutades selleks
oktoobris antud tagasisides, kuna tarkvara, sh veebisaiti, veebisaidi osa
vastasel korral jääks e-kaubanduse või rakendust, mida käitab ettevõtja või
tegevuskoht määratlemata mida käitatakse ettevõtja nimel.
õigusmõisteks. Lisaks on nimetatud Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu
sätte vajalikkus välja toodud ka Direktiiv (EL) 2019/2161, 27. november
17
KaubTS analüüsis: „Lg (11)- 2019, millega muudetakse nõukogu
tegevuskoht e-kaubanduse korral on direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa
veebilehe aadress - viia üle TKS. Parlamendi ja nõukogu direktiive
Seadustes on e-kaubanduse tegevuskoht 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et
määratlemata õigusmõiste. Samas ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja
piirangud kehtestatud e-kaubandusele tagada paremini nende täitmine
läbi tegevuskoha.“ Samas seletuskirjas Nimetatud direktiiv on üle võetud TKS-
see säte enam käsitlust ja täpsustust ei ga ning vastavad muudatused võetakse
leidnud ning eelnõus kajastatud ei ole. üle TKS –i muutmisega. Nimetatud
direktiivi üle võtmise tähtaeg on
Kui antud säte tunnistada kehtetuks, november 2021.a.
peab TTJA järelevalve teostamisel
hakkama e-kaubanduse tegevuskohta
sisustama läbi:
TsÜS § 29. Juriidilise isiku asukoht ja
tegevuskoht
(2) Juriidilise isiku tegevuskoht
on tema püsiva ja kestva
majandustegevuse või muu
põhikirjalise tegevuse koht.
InfoTS § 3. Tegevuskoha riigi õiguse
kohaldamine
(1) Eestis asuva tegevuskoha
kaudu osutatav infoühiskonna
teenus (edaspidi teenus) peab
vastama Eesti õigusest
tulenevatele nõuetele sellest
olenemata, millises Euroopa
Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis
teenust osutatakse.
ja sellega seotud direktiivi 2000/31 art
19: Interneti võrgulehekülje kaudu
teenuseid osutava äriühingu asukoht ei
ole seal, kus asub võrgulehekülge
toetav tehnika, või seal, kus on
juurdepääs sellele võrguleheküljele,
vaid see koht, kus ta teostab oma
majandustegevust.
Võimalik on viidata ka VÕS
sidevahendi abil sõlmitud lepingu ja
arvutivõrgu abil sõlmitud lepingu
regulatsioonile, aga nendes jagudes
toodud sätetest ei tulene otseselt
tegevuskoha mõiste definitsiooni.
Amet teeb ettepaneku jälgida ka
edaspidi jõustuvate EL õigusaktide
18
harmoneerimisel kõiki e-kaubandusega
seotud mõisteid tervikuna ja vajadusel
ühtlustada samaste mõistete
definitsioone erinevates õigusaktides.
Samuti peab Amet vajalikuks täiendada
eelnõu seletuskirja 2022. a jõustuva(te)
direktiivi(de) asjakohase sätte kohta.
4. Hetkel kehtiv KaubTS § 4 lg 1 p 6: 4. Antud selgitused.
Kaupleja on kohustatud tagama Täiendatud seletuskirja alljärgnevate
arveldamise õigsuse ja mõõtmise näidetega eriseaduste kohaldamisest.
täpsuse. TKS § 14 lg 1 sätestab, et kauba
Seletuskirjas on KaubTS § 4 kehtetuks pakkumine ja müük peavad toimuma
tunnistamise osas märgitud: „Valdavalt head kaubandustava järgides ja tarbija
on § 4 tegemist teiste seadustega suhtes ausalt. Sellega on hõlmatud ka
sätestatud nõuete täitmise kohustusega, õige arveldamine ja täpne mõõtmine.
sh loetelus toodud üksikud nõuded Lisaks on § 16 lõiked 2 ja 3, mis
dubleerivad eriseadustega sätestatud keelavad tarbija eksitamise seoses nii
nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab koguse kui hinnaga.
ettevõtja hoolsuskohustuse, mille Mõõtmiste osa kaubanduses reguleerib
kohaselt ettevõtja peab mõõteseadus, mille alamaktiga
majandustegevuse teostamisel tagama https://www.riigiteataja.ee/akt/1290120
kõikide tema tegevust puudutavate 19018 on sätestatud ka täpsusnõuded
majandustegevuse nõuete täitmise.“ mõõtevahendile ja missuguste
mõõtmisete korral tuleb kasutada
Lähtuvalt igapäevasest praktikast kindlate täpsusnõuetele vastavaid
järelevalve teostamisel kaubanduses on mõõtevahendeid. KaubTS säte on
TTJA tuginenud KaubTS § 4 sätestatud mõõtmise osas sisutühi, kuna ei kehtesta
punktidele. Näiteks on paljud tarbijate lisaks mõõteseaduses sätestatule ühtegi
pöördumised seotud kaupleja poolt nõuet mõõtmise täpsusele.
mõõtmise või kaalumise erinevustega.
Märgukirjades tuginebki TTJA KaubS
§ 4 lg 1 p 6 sätestatule. Kuna nimetatud
sätte ära jätmine on seletuskirja
kohaselt kaetud majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduses (edaspidi ka
MSÜS) §-s 29 sätestatuga, siis juhime
tähelepanu, et MSÜS käsitleb ainult
kutselist majandustegevust, mistõttu ei
ole see kohane vahend üldiste mõistete
defineerimiseks.
5. Hetkel kehtiv KaubTS § 7 lg 4: 5. Võetud teadmiseks.
Kaupleja on kohustatud andma
kliendile tellimuse vastuvõtmist
tõendava dokumendi või märgise,
kui tellimuse täitmisega seotud töö
tehakse kliendi juuresolekuta.
Märgis peab võimaldama
19
identifitseerida kauplejat ärinime,
nime või registrikoodi kaudu.
Kliendi juuresolekul täidetava
tellimuse korral väljastatakse
tellimuse vastuvõtmist tõendav
dokument kliendi soovil.
TTJA on varem andnud tagasisidet, et
selle sätte alles jätmine, nt TKS-i, on
ameti hinnangul oluline, näiteks
keemilise puhastuse teenuse
kasutamisel, jalatsiparanduse vms
tellimuse tegemisel, mis tehakse
kaupleja tegevuskohas. Amet saab
praktikale tuginedes öelda, et vajadust
sätte säilitamiseks enam ei ole.
6. Hetkel kehtiv KaubTS § 10 lg 1: 6.Võetud teadmiseks.
§ 10. Kaubanduslik teave
(1) Kaubanduslik teave on:
1) müügikohas antav kauba,
teenuse või selle
müügitingimuste kohta käiv
kliendile suunatud teave;
2) tegevuskoha tähistus kaupleja
ärinime, kaubamärgi,
domeeninime ning kliendile
mõistetava tegevuskoha liigiga,
tegevuskoha nime olemasolu
korral ka tegevuskoha nimega;
3) tegevuskohas teave
kauplemisaja kohta.
Seletuskirjas on märgitud: „Samuti
esineb nõudeid, mille seadusega
sätestamise vajadus on ära langenud
(nt §10 tegevuskoha tähistuse ja
lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine).
Ettevõtja on ise huvitatud oma
äritegevusest klienti teavitama, teabe
paigutamise reeglid lepitakse kokku iga
konkreetse koha puhul, mille osas ka
üldiste reeglite kehtestamine seaduse
tasandil ei ole vajalik./…/
Kaubandusliku teabe sätestamine
(KaubtS § 10) oli vajalik 24.10.2014 a
jõustunud kohalike maksude seaduse §-
des 5 ja 10 sätestatud reklaamimaksu
kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei
loeta reklaamiks. Vastava välistuse
20
sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud
RekS § 2 lg 2, mistõttu ei ole see
KaubtS säte enam aktuaalne ka
kohalike maksude seaduse kontekstis
reklaamimaksu rakendamisel.“
TTJA on 2018. a oktoobris
ministeeriumile antud tagasisides
viidanud, et ameti hinnangul on
järelevalve teostamiseks vajalik alles
jätta ka KaubTS § 10 lg 1 nõuded, kuna
isegi kui seletuskirjas on leitud, et iga
kaupleja on huvitatud oma
äritegevusest kliendi teavitamisest, siis
praktikas esineb olukordi, kus
kauplejad KaubTS § 10 lg-s 1
sätestatud vabatahtlikult ei täida.
Ühtlasi on KaubTS § 10 lg 1 p 1
kaubandusliku teabe mõistet kasutatud
reklaamiga seotud järelevalve
menetlustes, kauplejatele selgitamisel,
millal on avaldatud teabe puhul
tegemist reklaamiga, millal
kaubandusliku teabega.
TTJA saab pärast KaubTS kehtetuks
tunnistamist kaubandusliku teabe
mõistet sisustada reklaamiseaduse,
võlaõigusseaduse ja
tarbijakaitseseaduse kaudu.
7. Hetkel kehtiv § 11. Kauba 7. Arvestatud.
soodustingimustel müügist Täiendatud seletuskirja.
teavitamine TKS, millega on üle võetud Euroopa
Seletuskirjas on KaubTS § 11 kehtetuks Parlamendi ja nõukogu direktiiv
tunnistamisega seoses märgitud: 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb
„KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega
on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3. seotud ebaausaid kaubandustavasid
peatükkides, VÕS § 7246 makseteenuse siseturul ning millega muudetakse
pakkuja poolt turvalisuse nõuete nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ,
rakendamises, RPS §-des 6 ja 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
(majandustehingute dokumenteerimine direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja
ja kirjendamine, algdokument).“ 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004
Amet nõustub muudatusega ja tugineb (ebaausate kaubandustavade direktiiv),
järelevalves ebaausate kaubandustavade juba sisaldab sätteid, mis keelavad
direktiivile (2005/29/EÜ) ja seda hinnaeelise olemasolu kohta eksitava
muutvatele EL õigusaktidele (sh teabe esitamise.
direktiiv 2019/2161 Tarbijaõiguse ajakohastamise direktiiv
tarbijakaitsenormide ajakohastamise ja veel täpsustab seda.
21
jõustamise kohta) ning teeb ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu
täiendada seletuskirja ka nende direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998,
direktiivide asjassepuutuvate sätete ja tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate
põhimõtetega. toodete hindade avaldamisel lisatakse
uus artikkel, millega reguleeritakse
hinna alandamisest teavitamist. Igas
hinna alandamise teates tuleb ära
näidata varasem hind, mida ettevõtja
kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku
jooksul enne hinna alandamist. Varasem
hind on ettevõtja kohaldatud madalaim
hind teatava ajavahemiku jooksul, mis ei
ole lühem kui 30 päeva enne hinna
alandamist. LR võib kehtestada
erinormid kiiresti rikneva/aeguva kauba
jaoks. LR võib sätestada, et kui hinda
alandatakse järk-järgult, on varasemaks
hinnaks alandamata hind, mis kehtis
enne esimest hinna alandamist. Endiselt
jääb kehtima ka juba praegune nõue, et
hinna ja hinnaeelise kohta teabe
avaldamisel ei tohi tarbijat eksitada.
Eelnimetatud direktiiv on üle võetud
TKS-ga ning vastavad muudatused
võetakse üle TKS muutmisega.
Eesti Kaubandus- ja Kaubanduskojal ei ole kommentaare Võetud teadmiseks.
Tööstuskoda ega märkusi nimetatud eelnõu kohta.
Ühtlasi anname teada, et tutvustasime
kavandatavat läbi Kaubanduskoja
infokanalite oma liikmetele.
22
EELNÕU
19.06.2020
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine
Kaubandustegevuse seadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Tegevuskoht alkoholi müügil
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus- või
toitlustusettevõtja müügikoht, kus kaupleja pakub ja müüb kaupa, ning mille juurde võib
kuuluda tootmis- või hoiukoht.
(2) Müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus
loetakse üheks müügikohaks.
(3) Müügikoha hooajaline laiendus peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse
üksusega.
(4) Kauplus on jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal.
(5) Müügisaal on ruum, mis on kaupleja valduses ja kus toimub kauba müügiks pakkumine ja
müük.
(6) Rändkauplus on müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuv kauba jaemüügiks
kohaldatud sõiduk, millel ei pea olema müügisaali.
(7) Kiosk on kaupleja tegevuskoht, millel puudub müügisaal.
(8) Tänava- või turukaubanduse korral müüb isik kaupa või teenust vaid kohaliku omavalitsuse
üksuse lubatud üldsusele avatud kohas kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või
valduses olevas müügikohas.“.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 367 järgmises
sõnastuses:
„367) tänava- või turukaubanduse korra kehtestamine;“.
§ 4. Korrakaitseseaduse muutmine
Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„4) pakkuda isikut häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata või müüa
kaupa või osutada teenust viisil, mis ülemäära häirib tegevuskoha läheduses viibivaid inimesi;“;
2) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) alkoholiseaduse § 40 lõike 1 punktides 2, 3–6, 9 ja 10 nimetatud kohas;“.
§ 5. Lõhkematerjaliseaduse muutmine
Lõhkematerjaliseaduse § 40 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduse § 44 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja
sõnad „kaubandustegevuse seaduse tähenduses“.
§ 8. Rahvatervise seaduse muutmine
Rahvatervise seaduse § 122 lõike 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduse § 5 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kauba märgistamise täpsemad
nõuded.“.
§ 10. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sealhulgas
kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses,“.
§ 11. Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesolevas seaduses käsitatakse müügikohta alkoholiseaduse tähenduses.“;
2) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kaubandustegevuse seaduse § 17“
sõnadega „alkoholiseaduse § 31 lõike 8 “;
3) paragrahvi 22 lõike 31 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) tubakatoote või tubakatootega seonduva toote nimi ja kaubamärk ning hind sõnalisel
kujul.“;
2
4) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) ettevõttes, kus pakutakse teenust kliendile, välja arvatud majutusettevõttes;“.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2020. a
____________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a
3
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
lühikokkuvõte
Seaduse eelnõu väljatöötamine on vajalik kaubanduse valdkonna õigusliku regulatsiooni
ajakohastamiseks, korrastamiseks ja lihtsustamiseks, mille tulemuseks on:
regulatsiooni kaasajastamine vastavalt õiguskeskkonna arengule, üle reguleerimise, sh
dubleerivate regulatsioonide vältimine, regulatsioonide koostoime parem rakendamine;
õigusliku regulatsiooni mahu vähendamine, õigusnormide lihtsuse ja õigusselguse
suurendamise kaudu halduskoormuse vähendamine ettevõtjatele, töökoormuse
vähendamine kohaliku omavalitsuse üksustele ja riigile.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega
puutumuses olevaid seadusi.
Kaubandustegevuse seadus võeti vastu ja jõustus 2004. aastal. Suurem muudatus tehti
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisega 01.07.2014, mil loobuti
majandustegevusteate esitamise kohustusest kaubanduse valdkonnas tegutsemisel, v.a juhul,
kui eriseadus sätestab teatud kauba müügil või teenuse osutamisel majandustegevusteate
esitamise või tegevusloa omamise nõude (näiteks alkohoolsete jookide, tubakatoodete müük).
Arvestades, et õigusruum on edasi arenenud, ei anna nimetatud seadus enam lisandväärtust
kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse
tagamise, samuti kohustuste osas suhetes tarbijaga või avaliku korra tagamiseks, vaid dubleerib
majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Kaubanduse valdkonna õigusliku
keskkonna ajakohastamise ja korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus valdkonnas
tegutsevatele ettevõtjatele, samuti kohalike omavalitsuse üksustele ning järelevalve teostajatele
läbi õigusaktide mahu vähendamise, sh dubleerivate, liiga üldiste nõuete vältimise, mis
võimaldab paremini õigusruumis orienteeruda.
Eelnõu ei sea kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid, samas
säilitatakse vajalikud õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduse teostamiseks.
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
KAVAND
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded
Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel.
1. Peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse tarbijale pakutavate või müüdavate karusnahast, nahast ja
tekstiilist rõivaste ning muude tekstiiltoodete märgistamise või muul viisil teabe edastamise
nõuded.
(2) Tekstiiltoodete kiukoostise märgistamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 1007/2011 „Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise
märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ“ (ELT
L 272, 18.10.2011, lk 1–64) sätestatud nõudeid.
(3) Määrust ei kohaldata kantud rõivastele ja muudele kasutatud tekstiiltoodetele, kui neid
sellistena määratletakse.
§ 2. Tekstiiltooted ja tekstiilkiud
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid „tekstiilkiud“ ja „tekstiiltooted“ vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1007/2011 artikli 3 punkti 1 alapunktides a) ja b)
sätestatule.
§ 3. Märgistamise kohustus
Käesoleva määrusega kehtestatud rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise kohustus, samuti
vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud esindajal. Importija
ja hulgimüüja peavad tagama, et nende poolt pakutavad ja müüdavad tooted oleksid märgistatud
määruse nõuete kohaselt.
2. peatükk
MÄRGISTUS JA TEAVE
1. jagu
Üldnõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele ning nende toodete kohta antavale teabele
§ 4. Üldnõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele
(1) Tarbijale pakutavate või müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete märgistuses peab sisalduma
vähemalt:
1) toote nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada;
2) rõiva suurustähistus;
3) toote kiukoostis (välja arvatud karusnahast ja nahast rõivastel);
4) juhised toote hooldamiseks (edaspidi hooldustähistus).
(2) Tarbijale pakutavate või müüdavate tekstiiltoodete mõõtmed märgitakse tootel või
esitatakse müügikohas.
(3) Karusnahast ja nahast rõivaste puhul märgitakse tootel või esitatakse müügikohas lisaks
lõikes 1 nimetatule järgmised andmed:
1) materjali liik;
2) naturaalse karusnaha puhul looma liik.
(4) Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistus peab olema nähtav, selgelt loetav, tarbijale arusaadav
ja üheselt mõistetav ning andma tõest teavet toote omaduste kohta. Toodete külge
püsikinnitatud tekstiillindil olev märgistus peab püsima loetavana toodete mõistliku
kasutamisaja jooksul toodete hooldustähistuses näidatud hooldustingimuste järgimise korral.
(5) Sukktoodetel ja kinnastel võib märgistus (kaasa arvatud kiukoostis ja hooldustähistus) olla
esitatud ainult ühel tootel (poolpaaril) või müügipakendil.
(6) Õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga poolide, rullide, vihtide, kerade või muude väikeste
koguste puhul võib märgistus olla kantud rühmapakendile.
(7) Meetrikaupa müügiks pakutavate või müüdavate tekstiiltoodete märgistus peab olema
esitatud üksnes selle kangal või rullil.
(8) Lõigetes 6 ja 7 nimetatud tooteid peab pakkuma ja müüma viisil, mis võimaldab tarbijal
tutvuda rühmapakendile või rullile või kangale kinnitatud teabega.
§ 5. Rõivaste ja tekstiiltoodete kohta antav teave
(1) Tarbija nõudmisel peab müüja andma suulist või kirjalikku lisateavet müüdavate rõivaste ja
tekstiiltoodete omaduste, kasutatavate tingmärkide tähenduse, suurustähistuse, kiukoostise
tähistuse, hooldustähistuse jms kohta.
(2) Muud andmed ja teave, mille esitamine ei ole määrusega nõutud, tuleb esitada ettenähtud
teabest eraldi. See nõue ei laiene kaubamärkidele või ärinimedele, mis võivad olla esitatud
määrusega ettenähtud andmete vahetus läheduses.
(3) Võõrkeelse märgistusega rõivaste ja tekstiiltoodete puhul tuleb originaaltekstist lähtuv
kirjalik eestikeelne teave vähemalt määruses nõutavas ulatuses esitada tarbijale kauba müügil.
Paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud üksiktooted võivad olla märgistatud ühes ühenduse keeltest,
kui rühmapakendil olev märgistus on esitatud eesti keeles.
2. jagu
Erinõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele
§ 6. Rõivaste suurustähistuse ja muude tekstiiltoodete mõõtmete märkimine
(1) Suurustähistus (kehasuuruse tähistus) märgitakse kas vahetult tootele või rõivaeseme külge
püsikinnitatud tekstiillindile või toote külge kinnitatud etiketile. Lisaks võib toote
suurustähistuse märkida toote müügipakendile. Suurustähistus esitatakse suurustunnuste (keha
mõõtmed sentimeetrites, mida kasutatakse rõivasuuruse tähistamiseks) ja nende arvväärtuste
abil või muu tähelise, numbrilise või tähelis-numbrilise tähistusena. Suurustähistuse märkimisel
suurustunnuste ja nende arvväärtuste abil on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN
13402 või muust samaväärsest standardist.
(2) Kui rõivaeseme suuruse tähistamiseks on kasutatud tähelist, numbrilist või tähelis-
numbrilist tähistust, tuleb tarbijat teavitada tähistusele vastavatest suurustunnuste
arvväärtustest.
(3) Tekstiiltoodete mõõtmed (pikkus või laius või mõlemad) märgitakse tootel või esitatakse
müügikohas järgmiste toodete puhul:
1) riie;
2) trikookangas;
3) vaibad ja vaiptooted;
4) rõivalisandid;
5) tekid, voodikatted;
6) voodipesu, lauapesu;
7) köögi-, käte- ja saunarätikud;
8) kardinad;
9) paelad, lindid jms;
10) kaunistusmaterjalid;
11) lõng, õmblusniit;
12) muud samalaadsed tooted.
§ 7. Rõivaste ja muude tekstiiltoodete hooldustähistus
(1) Rõivaste (välja arvatud nahast rõivad) ja muude tekstiiltoodete märgistuses peavad
sisalduma tekstiiltoodete hooldamiseks vajalikud sõnalised juhised või graafilised tingmärgid.
Rõivaste ja muude tekstiiltoodete hooldustähistuse märkimisel on soovitatav lähtuda Eesti
standardist EVS-EN ISO 3758 või muust samaväärsest standardist.
(2) Tekstiiltoote hooldustähistus märgitakse vahetult tootele või toote külge püsikinnitatud
tekstiillindile. Lisaks võib toote hooldustähistuse märkida toote külge kinnitatud etiketile või
toote müügipakendile. Kui hooldustähistuse märkimine tootele või toote külge püsikinnitatud
tekstiillindile ei ole võimalik, võib hooldustähistus olla esitatud ainult toote külge kinnitatud
etiketil või toote müügipakendil.
(3) Hooldustähistus ei ole nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1007/2011
lisas V loetletud tekstiiltoodetel.
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
Kantsler
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
KAVAND
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Jalatsite märgistamise nõuded1
Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse tarbijale pakutavate või müüdavate jalatsite ja jalatsite peamistes
osistes kasutatavate materjalide märgistamise nõuded.
(2) Määrust ei kohaldata järgmistele jalatsitele:
1) kantud jalatsid;
2) spetsiaalsed kaitsejalatsid, millele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2016/425, 9. märts 2016, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst);
3) mänguasjajalatsid.
§ 2. Jalatsid
(1) Jalatsiks loetakse kõiki tallaga tooteid (kaasa arvatud lisas 1 loetletud eraldi märgistatavad
osad), mis on mõeldud jala katmiseks või kaitsmiseks.
(2) Määruse nõuded laienevad kõigile jalatsitele alates reguleeritavatest nööridest või paeltest
koosneva pealsega sandaalidest kuni jala säärt ja reit katva pealsega reissaabasteni. Jalatsiteks
loetakse:
1) madalaid või kõrgekontsalisi kingi tavapäraseks sees- või väljaskandmiseks;
2) pahkluusaapaid, poolsaapaid, põlvsaapaid ja reissaapaid;
3) eri tüüpi sandaale, „espadrille“ (kingad, mille pealne on purjeriidest ja tald põimitud taimsest
materjalist), tenniskingi, jooksu- ja teisi spordijalatseid, supluskingi ja teisi vaba aja jalatseid;
4) spetsiaalseid spordijalatseid (korvpalli-, aeroobika-, matka-, tõste-, üldtreeningu-,
sisemängujalatseid jne), mis on kavandatud sportimiseks ja mille külge on kinnitatud või on
võimalik kinnitada naelu, nuppe, nagasid, klambreid, tõkkeid, takisteid, riive, jääuiske,
rulluiske või muud taolist, samuti uisu-, suusa-, maadlus-, poksi-, lumelaua-, jalgpalli-,
pesapallisaapaid, jalgrattasõidukingi jmt;
5) tantsukingi;
6) ühes tükis vormitud, peamiselt kummist või plastikust valmistatud jalatseid, välja arvatud
ühekordselt kasutatavad ilma külgepandud tallata õhukesest materjalist (paberist, plastikkilest
jmt) valmistatud tooted;
7) pealiskingi, mida kantakse teiste jalatsite peal ja mis võivad olla ilma kontsata;
8) ühekordselt kasutatavaid tallaga jalatseid;
9) ortopeedilisi jalatseid;
10) teisi jalatseid, mida ei ole nimetatud punktis 4.
2. peatükk
MÄRGISTUS JA TEAVE
§ 3. Nõuded jalatsite märgistusele ning jalatsite kohta antavale teabele
(1) Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi kolme peamise osise kohta, mis on:
1) pealne;
2) vooder ja sisetald;
3) välistald.
(2) Jalatsi peamiste osiste määratlused ja nende märgistamiseks kasutatavad vastavad
piktogrammid ning kirjalikud märked on esitatud lisas 1.
(3) Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalid peavad olema märgistatud vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikes 6 sätestatule eri materjalide piktogrammidena või kirjalike märgetena.
Jalatsites kasutatavate materjalide määratlused, vastavad piktogrammid ja kirjalikud märked on
esitatud lisas 2.
(4) Jalatsi pealses kasutatud materjali märgistamisel lähtutakse lõikes 6 ja lisas 2 sätestatust,
kusjuures arvesse ei võeta aksessuaare ja tugevdusi (pahkluu toestused, randid, ornamendid,
pandlad, ehispaelad, paelaaugu toestused ja muud samalaadsed lisandid).
(5) Jalatsi välistallas kasutatud materjalide märgistamisel lähtutakse välistallas sisalduvate
materjalide mahust vastavalt lõikes 6 sätestatule.
(6) Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide
kohta (vastavalt lisadele 1 ja 2), kui need materjalid moodustavad:
1) vähemalt 80% jalatsi pealse ja voodri ning sisetalla välispinnast;
2) vähemalt 80% välistalla mahust.
(7) Kui jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide puhul on nende osatähtsus alla 80%, peab
märgistus sisaldama teavet jalatsi valmistamisel kasutatud kahe põhilise materjali kohta.
(8) Teave jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide kohta peab olema esitatud iga
jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil või ühe jalatsi juures kas piktogrammidena või eestikeelsete
kirjalike märgetena. Nimetatud teave võib olla trükitud, kleebitud või pressitud jalatsile või
esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil, kusjuures lisa 2 kohased piktogrammid või kirjalikud
märked kasutatud materjalide kohta peavad asetsema kõrvuti lisa 1 kohaste jalatsi vastavaid
osiseid kujutavate piktogrammide või kirjalike märgetega.
(9) Jalatsite märgistus peab olema nähtav ja loetav, asetsedes jalatsil või jalatsi külge kinnitatud
etiketil. Piktogrammide mõõtmed peavad olema piisavalt suured, et neis sisalduv teave oleks
kergesti mõistetav. Märgistus ei tohi olla tarbijat eksitav. Lisaks käesolevas määruses nõutud
teabele võib jalatsite märgistus vajaduse korral sisaldada täiendavat tekstilist teavet.
Imporditud, võõrkeelse märgistusega jalatsid tuleb varustada ka eestikeelse teabega ulatuses,
mis võimaldab tarbijal kasutada kaupa sihipäraselt ning ohutult.
(10) Jalatsite märgistamise kohustus, samuti vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub
tootjal või tema volitatud esindajal. Importija ja hulgimüüja peavad tagama, et nende poolt
realiseeritavad jalatsid oleksid märgistatud määruse nõuete kohaselt. Määruse nõuete täitmise
eest vastutab tarbija ees jaemüüja.
(11) Jaemüüja on kohustatud andma tarbijale täiendavat teavet pakutavate või müüdavate
jalatsite omaduste, nende hoolduse, märgistuses kasutatavate piktogrammide tähenduse,
suurustähistuse jms kohta.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite
peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja
haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu
direktiividega 2006/96 (ELT L 363, 20.12.2006) ja 2013/15/EL (ELT L 158, 10.06.2013,
lk 172–183).
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
Kantsler
Majandus- ja taristuministri …a
määrus nr …
„Jalatsite märgistamise nõuded“
lisa 1
Jalatsite peamiste osiste määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta
1. Pealne – välistalla külge kinnitatud strukturaalelemendi välimine osa.
F – Tige; D – Obermaterial; IT – Tomaia; NL – Bovendeel; EN – Upper; DK – Overdel;
GR – ΕΠΑΝΩ ΜΕΡΟΣ; ES – Empeine; P – Parte Superior; FI – Päällinen; IS – Efri hluti;
N – Overdel; S – Ovandel; CZ – Vrch; EST – Pealne; LV – Virsa; LT – Viršus; HU –
Felsöresz; M – Wiċċ; PL – Wierzch; SI – Zgornji del; SK – Vrch; BG – лицeва чacт; RO –
faţă; HR – Gornjište.
2. Vooder ja sisetald – pealse ja sisetalla vooderdus, mis moodustab jalatsi sisepoole.
F – Doublure et semelle de propretè; D – Futter und Decksohle; IT – Fodera e
Sottopiede; NL – Voering en inlegzool; EN – Lining and sock; DK – Foring og bindsàl;
GR – ΦΟΔΡΕΣ; ES – Forro y plantilla; P – Forro e Palmilha; FI – Vuori ja sisäpohja; IS
– Fóður og bindsóli; N – Fór og bindsàle; S – Foder och bindsula; CZ – Podšivka a
stèlka; EST – Vooder ja sisetald; LV – Odere un ieliekamā saistzole; LT –
Pamušalas ir įklotė; HU – Bèlès ès fedötalpbèlès; M – Inforra u suletta; PL – Podszewka z
wyściółką; SI –
Podloga in vložek (steljka); SK – Podšivka a stielka; BG – подплата и стелка;
RO – căptuşeală şi acoperiş de branţ; HR – Podstava i uložna tabanica.
3. Välistald – jalatsi alumine osa, mis on kinnitatud pealse külge ja peab taluma tugevat
kulumist.
F – Semelle extėrieure; D – Laufsohle; IT – Suola esterna; NL – Buitenzool; EN – Outer sole;
DK –
Ydersàl; GR – ΣΟΛΑ; ES – Suela; P – Sola; FI – Ulkopohja; IS – Slitsóli; N – Yttersále;
S – Slitsula; CZ – Podešev; EST – Välistald; LV – Ārējā zole; LT – Padas; HU – Jàrótalp;
M – Pett ta' barra; PL – Spód; SI – Podplat; SK – Podošva; BG – външно ходило; RO –
talpă exterioară; HR – Potplat (donjište).
Majandus- ja taristuministri …a
määrus nr …
„Jalatsite märgistamise nõuded“
lisa 2
Jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud
märked nende kohta
1. Nahk (pargitud nahk) – üldine termin naha kohta, mille algupärane kiudjas struktuur on
peaaegu rikkumata ja mis on parkimisega muudetud kõdunemiskindlaks. Karv või vill võib olla
või mitte olla eemaldatud. Pargitud nahk võib olla valmistatud ka sellisest nahast, mis on enne
või pärast parkimist lõhestatud kihtideks. Pargitud nahaks ei loeta sellist materjali, mille puhul
nahk kas mehaaniliselt või keemiliselt või üheaegselt mõlemal viisil on lahutatud kiulisteks
osakesteks, väikesteks tükkideks või pulbriks ja seejärel koos siduva ainega või ilma selleta
pressitud lehtedeks või antud talle muu vorm. Kui nahale on ükskõik millisel kujul kantud
pinnakate või viimistlus, ei tohi selle pealispinna kiht olla paksem kui 0,15 mm.
Täiendavas tekstilises informatsioonis võib kasutada väljendit «täistoimnahk» naha
kohta,millel on marrasnaha eemaldamisel saadud algupärane toimne pind ja mida ei ole
täiendavalt lihvitud, poleeritud või muul viisil töödeldud.
F – Cuir; D – Leder; IT – Cuoio; NL – Leder; EN – Leather; DK – Læder; GR – ΔΕΡΜΑ; ES
– Cuero; P – Couros e peles curtidas; FI – Nahka; IS – Leður; N – Lær; S – Läder; CZ –
Useň; EST – Nahk; LV – Āda; LT – Oda; HU – Bör; M – Ġilda; PL – Skóra; SI – Usnje; SK
– Useň; BG – кoжа; RO – piei cu faţă naturală; HR – Koža.
2. Kaetud nahk – nahk, mille pealispinnale kantud kate ei ületa üht kolmandikku selle
kogupaksusest, kuid mille pealispinna kiht on paksem kui 0,15 mm.
F – Cuir enduit; D – Beschichtetes Leder; IT – Cuoio rivestito; NL – Gecoat leder; EN –
Coated leather; DK – Overtrukket læder; GR – ΕΠΕΝΔΕΔΥΜΕΝΟ ΔΕΡΜΑ; ES – Cuero
untado; P – Couro revestido; FI – Pinnoitettu nahka; IS – Húðað leður; N – Belagt lær; S –
Överdraget läder; CZ – Povrstvenà useň; EST – Kaetud nahk; LV – Pārklāta āda; LT –
Padengta oda; HU – Bevonatos bör; M – Ġilda miksija; PL – Skóra pokryta; SI – Krito usnje;
SK – Povrstvenà useň; BG – кожа c покритие; RO – piei cu faţă corectată; HR – Koža
korigiranog lica.
3. Naturaalsed tekstiilmaterjalid ja sünteetilised või mittekootud tekstiilmaterjalid –
tekstiilmaterjalid majandus- ja taristuministri … a määrusega nr „Rõivaste ja tekstiiltoodete
märgistamise nõuded“ kehtestatud rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuete kohaselt.
F – Textile; D – Textil; IT – Tessili; NL – Textiel; EN – Textile; DK – Tekstil-materialer; GR
– ΥΦΑΣΜΑ; ES – Textil; P – Téxteis; FI – Tekstiilit; IS – Textilefni; N – Tekstil-materialer;
S – Textil-material; CZ – Textilie; EST – Tekstiil; LV – Tekstilmateriāls; LT – Tekstilė; HU
– Textil; M – Tessut; PL – Materiał włókienniczy; SI – Tekstil; SK – Textil; BG – текстил;
RO – textile; HR – Tekstil.
4. Kõik teised materjalid – jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalid, mis ei ole loetletud
punktides 1–3
F – Autres matériaux; D – Sonstiges Material; IT – Altre materie; NL – Overige materialen;
EN – Other materials; DK – Andre materialer; GR – ΑΛΛΑ ΥΛΙΚΑ; ES – Otros materiales;
P – Outros materiais; FI – Muut materiaalit; IS – Öll önnur efni; N – Andre materialer; S –
Övriga material; CZ – Ostatni materiály; EST – Teised materjalid; LV – Citi materiāli; LT –
Kitos medžiagos; HU – Egyéb anyag; M – Materjal iehor; PL – Inny materiał; SI – Drugi
materiali; SK – In`y materiál; BG – всички други материали; RO – alte materiale; HR –
Drugi materjali.
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3
KAVAND
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise
meetodid1
Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestab nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja märgistuses nõutava toote
omaduste määramise meetodid.
(2) Määrust kohaldatakse määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud kaupade nomenklatuuri
rubriigis 7013 loetletud kristallklaasist toodetele (edaspidi toode).
(3) Määrust ei kohaldata toote ekspordile.
§ 2. Toote märgistamine
(1) Tootja või levitaja võib majandus- või kutsetegevuse käigus turustataval tootel kasutada
lisas 1 esitatud kategooria kirjeldust, kui toode vastab lisas 1 esitatud vastava kategooria
kirjelduse omadustele.
(2) Tootja või levitaja võib majandus- või kutsetegevuse käigus turustatavale tootele
paigaldada lisas 1 esitatud vastava sümboli, kui toode vastab mõnele lisas 1 esitatud kategooria
kirjeldustest.
(3) Kui toote kaubamärgis, tootja või levitaja ärinimes või muus toote märgistuses sisaldub
lisas 1 esitatud sümbol või sellega äravahetamiseni sarnane tähistus, on tootja või levitaja
kohustatud selgelt teavitama:
1) toote omaduste kohta käivas tootega kaasas olevas selgituses või kirjelduses toote
vastavusest lisas 1 kirjeldatud omadustele;
2) selgitavas aruandes toote täpsetest omadustest, kui toode ei vasta lisas 1 kirjeldatud
omadustele.
(4) Lisas 1 sätestatud toote omaduste kirjeldus ja sümbol võivad olla ühel sildil või muul
tootega kaasas oleval selgitusmaterjalil.
§ 3. Toote omaduste määramise meetodid
Toote kategooria kirjeldust ja sümbolit kandva toote vastavust lisas 1 kirjeldatud omadustele
on lubatud tõendada ainult lisas 2 määratletud meetodeid kasutades.
1
Nõukogu direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36—39), muudetud Taani, Iirimaa ning
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemisaktiga (L 73 14 27.3.1972 ), Kreeka
ühinemisaktiga (L 291 17 19.11.1979), Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga (L 302 23
15.11.1985), aktiga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu
Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki
Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (L
236 33 23.9.2003), nõukogu direktiiviga 2006/96 EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81—106).
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
Kantsler
Majandus- ja taristuministri …a
määrus nr …
„Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele
ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“
lisa 1
KRISTALLKLAASI KATEGOORIAD
Majandus- ja taristuministri …a
määrus nr …
„Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele
ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“
lisa 2
KRISTALLKLAASI KATEGOORIATE KEEMILISTE JA
FÜÜSIKALISTE OMADUSTE MÄÄRAMISMEETODID
1. Keemilised analüüsid
1.1. BaO ja PbO
1.1.1. BaO + PbO segu määramine
Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 0,5 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi.
Saadud pulbrit niisutatakse veega ja lisatakse 10 milliliitrit 15%-list väävelhappe lahust ja 10
milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Saadud segu kuumutatakse liivavannil kuni valge suitsu
eraldumiseni ning lastakse jahtuda, misjärel töödeldakse seda uuesti 10 milliliitri
vesinikfluoriidhappega ja kuumutatakse jälle kuni valge suitsu eraldumiseni. Saadud segul
lastakse jahtuda ja plaatinast nõu külgi loputatakse veega. Saadud segu kuumutatakse veel kord
kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ning lisatakse ettevaatlikult 10 milliliitrit
vett, misjärel valatakse segu 400 milliliitrisesse mõõtklaasi. Plaatinast nõu loputatakse mõned
korrad 10%-lise väävelhappe lahusega, mis lisatakse 400-milliliitrisesse mõõtklaasi ja segu
lahjendatakse 10%-lise väävelhappe lahusega 100 milliliitrini. Saadud segu keedetakse 2–3
minutit ning jäetakse ööseks seisma. Segu filtreeritakse läbi filtertiigli poorsusega 4. Sadet
pestakse esmalt 10%-lise väävelhappe lahusega ja seejärel kaks või kolm korda etüülalkoholiga
ning kuivatatakse ahjus tund aega 150 °C juures. Saadud BaSO4 + PbSO4 segu kaalutakse.
1.1.2. BaO määramine
Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 0,5 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi.
Saadud segu niisutatakse veega ja lisatakse 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet ja 5 milliliitrit
perkloorhapet. Segu kuumutatakse liivavannil kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse
jahtuda ja lisatakse täiendavalt 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Kuumutatakse uuesti kuni
valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ja plaatinast nõu külgi loputatakse
destilleeritud veega. Seejärel kuumutatakse segu uuesti ja aurutatakse peaaegu kuivaks. Nõusse
valatakse uuesti 50 milliliitrit 10%-list vesinikkloriidhappe lahust ja kuumutatakse kergelt
lahustumise soodustamiseks. Saadud lahus valatakse 400-milliliitrisesse mõõtklaasi ja
lahjendatakse veega 200 milliliitrini. Lahus kuumutatakse keemiseni ja läbi kuuma lahuse
juhitakse gaasilist vesiniksulfiidi kuni mõõtklaasi põhja tekib pliisulfiidi sade. Saadud segu
filtreeritakse läbi peene filterpaberi ja sadet pestakse vesiniksulfiidiga küllastatud külma veega.
Saadud filtraati keedetakse ja vajadusel aurutatakse 300 milliliitrini. Keevale filtraadile
lisatakse 10 milliliitrit 10%-list väävelhappe lahust. Seejärel jäetakse saadud lahus vähemalt
neljaks tunniks jahtuma. Saadud segu filtreeritakse läbi peene filterpaberi ning sadet pestakse
külma veega. Sadet kaltsineeritakse kuni 1050 °C-ni ja tekkinud BaSO4 kaalutakse.
1.2. ZnO määramine
BaSO4 eraldamisel tekkinud filtraati aurutatakse 200 milliliitrini. Saadud lahust
neutraliseeritakse ammoniaagiga metüülpunase juuresolekul ja lisatakse 20 milliliitrit 0,1N
väävelhapet. Lahuse pH reguleeritakse 2-ni (mõõdetakse pH-meetriga) lisades vastavalt
vajadusele kas 0,1N väävelhappe või 0,1N naatriumhüdroksiidi lahust. Tsinksulfiidi
sadestamiseks juhtitakse läbi külma lahuse gaasilist vesiniksulfiidi. Lahus jäetakse sadenema 4
tunniks ja seejärel filtreeritakse läbi peene filterpaberi. Sadet pestakse vesiniksulfiidiga
küllastatud külma veega. Sade lahustatakse valades läbi filtri 25 milliliitrit kuuma 10%-list
vesinikkloriidhappe lahust. Filtrit pestakse keeva veega kuni saadakse 150 milliliitrit lahust.
Saadud lahust neutraliseeritakse ammoniaagiga lakmuspaberi juuresolekul, misjärel lisatakse
1–2 grammi tahket urotropiini, et puhverdada lahuse pH umbes 5-ni. Lahusele lisatakse mõned
tilgad 0,5%-list värskelt valmistatud ksülenool-oranži vesilahust ja tiitritakse 0,1N
kompleksoon III lahusega kuni lahuse roosa värvus muutub sidrunkollaseks.
1.3. K2O määramine (kaaliumtetrafenüülboraadi sadestamise ja kaalumise teel)
Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 2 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi.
Pulbrile lisatakse 2 milliliitrit kontsentreeritud HNO3, 15 milliliitrit HClO4 ja 25 milliliitrit
vesinikfluoriidhapet. Saadud segu kuumutatakse liivavannil. Pärast perkloorhappe tiheda suitsu
eraldumist (jätkata kuni segu on kuiv) lahustatakse jääk 20 milliliitri kuuma vee ja 2–3 milliliitri
kontsentreeritud HCl-ga. Saadud lahus viiakse 200-milliliitrisesse mõõtkolbi ja täidetakse
destilleeritud veega märgini. Reagendi ehk 6%-lise naatriumtetrafenüülboraadi lahuse
tegemiseks lahustatakse 1,5 grammi reaktiivi 250 milliliitris destilleeritud vees. Allesjäänud
kerge hägusus eemaldatakse 1 grammi alumiiniumhüdroksiidi lisamisega. Saadud segu
loksutatakse viis minutit ja filtreeritakse, esimesed 20 milliliitrit filtreeritakse uuesti. Sademe
pesemislahuse valmistamiseks väike kogus kaaliumisoola sadestamise teel lahusest, mis
sisaldab 0,1 g KCl 50 milliliitrit 0,1N HCl lahuses, millesse valatakse pidevalt segades
tetrafenüülboraadi lahust kuni sadenemine lakkab. Filtreeritakse läbi geiseriidi (ränituff). Sadet
pestakse destilleeritud veega ning kuivatatakse eksikaatoris toatemperatuuril. Seejärel lisatakse
20–30 milligrammi saadud soola 250 milliliitrisse destilleeritud vette. Saadud segu segatakse
aeg-ajalt. Pärast 30 minuti möödumist lisatakse 0,5–1 grammi alumiiniumhüdroksiidi. Saadud
segu segatakse mõned minutid ja filtreeritakse. Võetakse väike kogus eelnevalt valmistatud
happes lahustatud proovi, mis vastab umbes 10 milligrammile K2O-le ning lahjendatakse see
100 milliliitrini. Saadud lahusesse lisatakse aeglaselt reagendi lahust, arvestusega umbes 10
milliliitrit lahust 5 milligrammi eeldatud K2O kohta, samal ajal õrnalt segades. Saadud segul
lastakse seista maksimaalselt 15 minutit, seejärel filtreeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli
poorsusega 3 või 4. Sadet pestakse pesemislahusega ning kuivatatakse kolmkümmend minutit
120 °C juures. Koefitsient K2O koguse arvutamiseks on 0,13143.
1.4. Lubatud vead
Absoluutväärtusena on lubatud viga ± 0,1 iga määramise kohta. Kui analüüs annab vea piirides
madalama väärtuse kui kehtestatud piirid (30, 24 või 10%), siis võetakse vähemalt kolme
analüüsi keskmine. Kui keskmine on suurem või võrdne 29,95; 23,95 või 9,95, vastab klaas
kategooriale 30, 24 või 10%.
2. Füüsikalised määramismeetodid
2.1. Tihedus
Määratakse hüdrostaatiliste kaaludega täpsusega ± 0,01. Proov kaaluga vähemalt 20 grammi
kaalutakse õhus ja seejärel sukeldatuna 20 °C juures destilleeritud vees.
2.2. Murdumisnäitaja
Mõõdetakse refraktomeetriga täpsusega ± 0,001.
2.3. Mikrokõvadus
Vickersi kõvadus määratakse vastavalt standardile ASTM E 92-65 (parandus 1965), võttes
koguseks 50 grammi. Tulemus arvutatakse 15 mõõtmise keskmisena.
05.07.2020
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest ajakohastada, korrastada ja lihtsustada
kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus (edaspidi KaubtS) ning
muudetakse KaubtS-ga puutumuses olevaid seadusi, sh täpsustatakse regulatsioone ja
täiendatakse neid rakendamiseks asjakohaste mõistetega. KaubtS võeti vastu ja jõustus 2004.
aastal. Suurem muudatus tehti majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS)
jõustumisega 01.07.2014, mil loobuti majandustegevusteate esitamise kohustusest kaubanduse
valdkonnas tegutsemisel, v.a juhul, kui eriseadus sätestab teatud kauba müügil või teenuse
osutamisel majandustegevusteate esitamise või tegevusloa omamise nõude (nt alkohoolsete
jookide, tubakatoodete müük).
Kaubandustegevus on osa majandustegevusest, millele kohalduvad majandustegevuse
üldnormid (MSÜS), korrakaitseseadus (edaspidi KorS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ning
erinormid konkreetset valdkonda reguleerivates seadustes, näiteks alkoholiseadus (edaspidi
AS), tubakaseadus (edaspidi TubS), toiduseadus (edaspidi ToiduS), toote nõuetele vastavuse
seadus (edaspidi TNVS), tarbijakaitseseadus (edaspidi TKS), rahvatervise seadus (edaspidi
RTerS). Kaubandusel on oluline osa kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses kohaliku elu
korraldamisel, küsimuste lahendamisel, sh kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse
(edaspidi KokS) ja KorSi rakendamise kontekstis.
Arvestades, et õigusruum on edasi arenenud, ei anna KaubtS enam lisandväärtust kaubanduse
valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamise,
samuti kohustuste osas suhetes tarbijaga, avaliku korra tagamiseks, vaid dubleerib
majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Kaubanduse valdkonna õigusliku
keskkonna ajakohastamise ja korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus valdkonnas
tegutsevatele ettevõtjatele, samuti kohalike omavalitsuste üksustele ning järelevalve
teostajatele läbi õigusaktide mahu vähendamise, sh dubleerivate, liiga üldiste nõuete vältimise,
mis võimaldab paremini õigusruumis orienteeruda.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik
Anne Laar (6256 411,
[email protected]). Eelnõu väljatöötamisel kaasati Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalveameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael (6201 706,
[email protected]) ja sama osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus (6201 707,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (6256 351;
[email protected]).
Eelnõu ettevalmistamisel tehti koostööd Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Linnade ja Valdade
Liidu (ELVL), sh Tallinna linnavalitsuse, Tartu linnavalitsuse, Järva vallavalitsuse, samuti
Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ekspertidega.
1.3 Märkused
Eelnõu väljatöötamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a korraldusega nr 130
kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023“ ühe ülesandena punktis 12.5
„Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest“.
Eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks on 2020. a juuli. Eelnõu on kooskõlas
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja riigireformi kavast tulenevate õigusloome
dereguleerimise eesmärkidega. Eelnõu koostamisel on järgitud „Õigusloomepoliitika
põhialused aastani 2030“ eelnõus sisalduvaid põhimõtteid, sh „vähem õigusloomet“, mille
Vabariigi Valitsus otsustas 2019. a 25.juuni istungil esitada Riigikogule. Eelnõu ei ole seotud
ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus (RT I, 2004, 12, 78; 13.03.2019,
78) ning sellega seonduvalt muudetakse alkoholiseadust (RT I, 13.03.2019, 30), kohaliku
omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 05.02.2019, 9), korrakaitseseadust (RT I, 06.05.2020,
13), lõhkematerjaliseadust (RT I, 06.05.2020, 18), metsaseadust (RT I, 13.03.2019, 61),
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 31.12.2019, 20), rahvatervise
seadust (RT I, 13.03.2019, 131), tarbijakaitseseadust (RT I, 08.01.2020, 3), toote nõuetele
vastavuse seadust (RT I, 30.06.2020, 23), tubakaseadust (RT I 19.05.2020, 13).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on kaubanduse valdkonna õigusliku keskkonna ajakohastamine ja
korrastamine, mille tulemuseks on:
regulatsiooni kaasajastamine vastavalt õiguskeskkonna arengule, üle reguleerimise, sh
dubleerivate regulatsioonide vältimine, regulatsioonide koostoime parem rakendamine;
õigusliku regulatsiooni mahu vähendamine, õigusnormide lihtsuse ja õigusselguse
suurendamise kaudu halduskoormuse vähendamine ettevõtjatele, töökoormuse
vähendamine kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) ja riigile.
Väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole vajalik, kuna kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2011.a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2
punktiga 5 seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega
muud olulist mõju.
MSÜS-i § 2 lõikes 1 sätestatakse, et seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ja tema
majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Kaubandustegevusele MSÜS kohaldamisala välistust ei sätesta, samuti ei sätesta erisusi
KaubtS.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 11 paragrahvist ja puudutab eelkõige Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi
PS) §-st 31 tulenevat ettevõtluspõhiõigust. Eelnõu ei sea ettevõtlusega tegelemiseks uusi
piiranguid, samas säilitatakse vajalikud õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduse
teostamiseks.
Eelnõu § 1. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-ga 1 tunnistatakse kaubandustegevuse seadus kehtetuks.
Kehtiva KaubtS-i kui valdkonna nn horisontaalse regulatsiooni väljatöötamise tingis vajadus
sätestada kaubandustegevuse õiguslik regulatsioon seaduse tasandil. Seni olid
kaubandustegevuse üldised põhimõtted reguleeritud tarbijakaitseseaduse alusel Vabariigi
Valitsuse määrustega, kehtestades tegevusele teatud keelud ja piirangud, sh kauplemisloa
kohustuse. KaubtS-ga kõrvaldati õigusruumis aset leidnud puudused, kauplemisloaga seonduv
regulatsioon asendati majandustegevuse registri registreeringu kohustusega, mis oli õigusliku
tähendusega, s.o ilma registreeringuta ei olnud õigust tegutseda. Nõue kehtis kõikide ettevõtja
tegevuskohtade suhtes, küll aga oli õigusruumis astutud samm edasi – loobuti KOV-i ja
riigipoolsest eelkontrollist tegevusalal tegutsemise alustamiseks vajalike nõuete täitmise üle,
ettevõtja vastutas ise registrile esitatud andmete õigsuse ja oma õiguspärase tegevuse eest nii
tegevuse alustamisel kui kogu tegutsemisperioodil. MSÜS-iga loobuti kaubanduse valdkonnas
tegutsemisel ka majandustegevuse registri registreeringut asendanud majandustegevusteate
esitamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui eriseadustega teatud kaupade (nt alkohoolsed
joogid, tubakatooted) müügile on kehtestatud majandustegevusteate esitamise või tegevusloa
kohustus kooskõlas MSÜS-iga.
Täna kehtiv KaubtS sätestab kasutatavad mõisted, kaubanduse valdkonna tegevusalade jaotuse,
üldised nõuded kauplejale, sh müüjale ning kauba ja teenuse müügile. Seadus sisaldab mitmeid
eriseadusi dubleerivaid sätteid, osundades valdavalt eriseadustes sätestatud nõuete täitmise
kohustusele. Samuti esineb nõudeid, mille seadusega sätestamise vajadus on ära langenud (nt
§10 tegevuskoha tähistuse ja lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine). Ettevõtja on ise huvitatud
oma äritegevusest klienti teavitama, teabe paigutamise reeglid lepitakse kokku iga konkreetse
koha puhul, mille osas ka üldiste reeglite kehtestamine seaduse tasandil ei ole vajalik.
Arvestades, et MSÜS-i jõustumisest (1.07.2014) kohalduvad ka kaubandustegevusele MSÜS-
is sätestatud majandustegevuse õiguse põhimõtted ja olulisemad majandustegevuse mõisted
ning seadustiku normid, samuti KorS, valdkonnaga puutumuses olevad eriseadused, siis
KaubtS ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonna õiguskeskkonna arengule, vaid
pigem regulatsiooni rakendamine koormab liigselt majandusvaldkonda.
TKS reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist
kaupleja poolt tarbijate õiguste tagamiseks (TKS § 1). Regulatsioon sisaldab KaubtS-i sätteid,
kusjuures regulatsiooni ulatus on laiem, hõlmates näiteks põhimõisteid nagu kaupleja, kaup,
teenus. KaubtS-i kohaselt on kaup müügiks pakutav ja müüdav vallasasi, samas TKS § 2 lõike
1 punkti 3 kohaselt on kaup pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Sama
kehtib ka teenuse kohta, mille sisu KaubtS-is on avatud läbi teeninduse tegevusala, piirdudes
kliendi tellimusel vallasasjaga seotud töö tegemisega, vallasasja valdusse andmise ja
võtmisega, ehitise puhastusteenuse või ilu- ja isikuteenuse pakkumise ja osutamisega. TKS § 2
lõike 1 punkti 4 kohaselt on teenus pakutav, osutatav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole
kaup, või muu pakutav või tehtav sooritus. TKS § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kaupleja
füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil,
mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kaupleja mõiste hõlmab ka KaubtS § 2
punktis 3 sätestatud müüja mõiste.
KaubtS § 3 sätestab kaubanduse valdkonna tegevusalade jaotuse, mis oli vajalik kaubanduse
valdkonnas tegutsevate kõikide ettevõtjate tegevuse registreerimiseks majandustegevuse
registris (MTR). MSÜS-i jõustumisega sätestati MTR-le majandustegevusteate esitamise
kohustus vaid teatud eriseadustes (nt AS, TubS) kaupade müügiks. MSÜS § 15 lõike 1 punkti
4 kohaselt märgitakse majandustegevust puudutavate andmete koosseisus tegevusala seadusest
tulenev nimetus ning Äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori (EMTAK)
kohane nimetus ja kood, mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks.
EMTAK-i kaudu määratleb ettevõtja tegevusala alates asutamisest äriregistris ning läbivalt
edasises majandustegevuses (nt EMTAK 47 Jaekaubandus; 478 Jaemüük kioskites ja turgudel;
4791 Jaemüük posti või Interneti teel; 48 Hulgikaubandus). Võrreldes KaubtS sätestatud
tegevusalade ja EMTAK vastavate tegevusalade sisu, siis puudub erinevus ja seega edaspidine
vajadus seaduses nende tegevusalade mõistete sisustamiseks. Ühtne tegevusaladesse
liigitamine EMTAK-i alusel võimaldab riigil majandustegevuse kohta valdkonnastatistika
koostamist, ülevaate saamist, samuti rahvusvahelist võrreldavust vastavate valdkondade sees.
KaubtS 2. peatükk Kauplejale, kaubanduse korraldajale ja müüjale esitatavad nõuded käsitleb
nõudeid kauplejale ja kaubanduse korraldajale. Kaupleja peab tagama nii ettevõtte, selle
personali kui ka kauba või teenuse ning selle müügi vastavuse kehtestatud nõuetele. Valdavalt
on § 4 tegemist teiste seadustega sätestatud nõuete täitmise kohustusega, sh loetelus toodud
üksikud nõuded dubleerivad eriseadustega sätestatud nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab
ettevõtja hoolsuskohustuse, mille kohaselt ettevõtja peab majandustegevuse teostamisel tagama
kõikide tema tegevust puudutavate majandustegevuse nõuete täitmise. Nt KaubtS § 4 lõike 1
punktid 3, 7 sätestavad kaupleja kohustuse kontrollida kauba vastavust saatedokumendile ja
omada kauba saatedokumenti ning esitama selle järelevalvet teostavale isikule.
Raamatupidamise seaduse (§ 4) kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud
muuhulgas dokumenteerima ja kirjendama kõiki oma majandustehinguid, mille aluseks on
majandustehingut tõendav algdokument, mis peab võimaldama tõendada majandustehingu
toimumise asjaolusid ja tõepärasust, sisaldama majandustehingu kohta seaduses sätestatud
andmeid, sh toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldus, arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja
summa (§ 7). Lisaks eriseadustes (nt maksuseadused, AS) sätestatud erinõuded täiendavate
andmete osas.
KaubtS § 4 lõige 1 punkt 6 sätestab kaupleja kohustuse tagada arveldamise õigsus ja mõõtmise
täpsus. TKS § 14 lõige 1 sätestab, et kauba pakkumine ja müük peavad toimuma head
kaubandustava järgides ja tarbija suhtes ausalt. Sellega on hõlmatud ka õige arveldamine ja
täpne mõõtmine. Lisaks on TKS § 16 lõiked 2 ja 3, mis keelavad tarbija eksitamise seoses nii
koguse kui hinnaga. Mõõtmiste osa kaubanduses reguleerib mõõteseadus, mille alusel
kehtestatud majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018 a määrusega nr 65 „Metroloogiliselt
kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise
kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning
metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ on sätestatud ka nõuded
mõõtevahendile ja missuguste mõõtmiste korral tuleb kasutada kindlatele täpsusnõuetele
vastavaid mõõtevahendeid. KaubtS säte on mõõtmise osas sisutühi, kuna ei kehtesta lisaks
mõõteseaduses sätestatule ühtegi nõuet mõõtmise täpsusele.
Järelevalvega seonduvalt sätestab KorS § 30 küsitlemise ja dokumentide nõudmise, HMS § 38
haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt
nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks
asja lahendamiseks olulised asjaolud. Eelnõu väljatöötamise käigus tegid osa kohaliku
omavalitsuse üksuste esindajaid ettepaneku avaliku korra tagamiseks oma haldusterritooriumil
täiendada KorS-i § 55 KaubtS-i § 4 lõike 1 punktis 12 sätestatuga, mille kohaselt kaupleja on
kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus
läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Eelnõu § 3-ga täiendatakse KorS § 55
vastavasisulise sättega, muutes lõike 1 punkti 4.
KaubtS § 5 kehtestab üldised nõuded müüjale, mille sisu on sätestatud eriseadustega. Kohaldub
MSÜS § 29, mille kohaselt ettevõtja vastutab majandustegevuse nõuete täitmise eest, sh nii
müüja kutsekvalifikatsioonile vastavuse kui tööülesannete nõuetekohase täitmise eest (nt TKS
2 peatükk – tarbija teavitamine, VÕS § 48 lepingueelne teavitamine). TsÜS § 132 kohaselt isik
vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast
tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses
ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või
kutsetegevusega (lõige 1). Seega, sisuliselt vastutab müüja eest tema tööandja. Füüsilise isiku
poolt väljaspool majandustegevust turu – või tänavakaubanduse korras või avalikul üritusel
näiteks oma aiasaaduste ülejääkide müük ei peaks olema seaduse tasandil eraldi reguleeritud,
vaid kohalduvad asjakohased õigusnormid, kui vastavale kaubale ja selle müügile on
õigusaktiga kehtestatud nõuded, sh kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tänava- või
turukaubanduse või avaliku ürituse korraldamisega seonduvad reeglid.
KaubtS 3. peatükk sätestab kaubale ja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded.
Tegemist on valdavalt teiste seadustega (TNVS, TKS, ToiduS jt valdkondlikud eriseadused)
kehtestatud nõuete täitmise kohustusega. KaubtS § 6 lg 4 nägi ette võimaluse Vabariigi
Valitsuse volitatud ministril vajadusel kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses
nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid. Kehtetuks tunnistatava KaubtS
alusel on kehtestatud järgmised õigusaktid: majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli
2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a
määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded
kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“.
Nimetatud määrustega on Eesti õigusesse üle võetud ka vastavasisuline EL õigus (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes
osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide
ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiividega
2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006) ja 2013/15/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183)
ning nõukogu direktiiv, 15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36–39), muudetud Taani,
Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemisaktiga (L 73 14 27.3.1972 )
Kreeka ühinemisaktiga (L 291 17 19.11.1979), Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga (L 302
23 15.11.1985), Aktiga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi,
Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja
Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste
kohta (L 236 33 23.9.2003), nõukogu direktiiviga 2006/96 EÜ (L 363,81.20.12.2006)), mille
normitehnilised viited on vastavates määrustes.
Kuna eelnimetatud määruste regulatsiooni sisu ei vaja muutmist seoses KaubtS kehtetuks
tunnistamisega, on otstarbekas need uuesti kehtestada, andes volitusnormi kehtetuks
tunnistatava KaubtS-i rakendusaktide kehtestamiseks TKS-i. Eelnimetatud määrused on
kehtestatud tarbijakaitse eesmärgil. Määruste uuesti kehtestamisel tehakse vastavasisulised
muudatused preambulisse, kontrollitakse määruse kooskõla seadusega ning ajakohasust EL
vastavasisulise õigusega.
KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3. peatükkides, VÕS
§ 7246 makseteenuse pakkuja poolt turvalisuse nõuete rakendamises, raamatupidamise seaduse
§-des 6 ja 7 (majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, algdokument).
Kaubandusliku teabe sätestamine (KaubtS § 10) oli vajalik kohalike maksude seaduse §-des 5
ja 10 sätestatud reklaamimaksu kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei loeta reklaamiks. Vastava
välistuse sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud RekS § 2 lõige 2, kus muuhulgas ka majandus-
või kutsetegevuse koha tähistus teabega kauba müügi või teenuse osutamise aja kohta.
Siinkohal ei ole täpsustatud kuidas seda märkida, kas ettevõtte avamise ja sulgemise aeg või
kontaktandmed teenuse osutamise aja kokkuleppimiseks vms. Oluline on anda tarbijale teavet
kauba või teenuse kättesaadavuse kohta, ilma, et selle teabe avalikustamise osas oleks võimalik
rakendada reklaamimaksu. Seega KaubtS säte ei ole enam aktuaalne kohalike maksude seaduse
kontekstis reklaamimaksu rakendamisel. Samuti ei ole tarbijatel olnud probleeme info
saamisega kauba või teenuse kättesaadavuse kohta. KaubtS § 11 kauba soodustingimustel
müügist teavitamise nõuded sisalduvad TKS-is, nimetatud seadusega on üle võetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste
tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu
direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja
2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate
kaubandustavade direktiiv) sisaldab sätteid, mis keelavad hinnaeelise olemasolu kohta eksitava
teabe esitamise.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2161, millega muudetakse nõukogu
direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja
2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine on
lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele
pakutavate toodete hindade avaldamisel uus artikkel, millega reguleeritakse hinna alandamisest
teavitamist. Igas hinna alandamise teates tuleb ära näidata varasem hind, mida ettevõtja
kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne hinna alandamist. Varasem hind on
ettevõtja kohaldatud madalaim hind teatava ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui 30 päeva
enne hinna alandamist. Liikmesriik võib kehtestada erinormid kiiresti rikneva või aeguva kauba
jaoks. Samuti võib sätestada, et kui hinda alandatakse järk-järgult, on varasemaks hinnaks
alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. Endiselt jääb kehtima ka juba
praegune nõue, et hinna ja hinnaeelise kohta teabe avaldamisel ei tohi tarbijat eksitada.
Ebaausate kaubandustavade direktiiv on üle võetud TKS-ga ning vastavad muudatused
võetakse üle TKS muutmisega, mille tähtaeg on november 2021.a.
KaubtS 4. peatükis §-d 14 ja 15 sätestavad tegevuskohaga seonduvad mõisted, mis on vajalikud
teatud kaupade müügil eriregulatsiooni kehtestamisel. Vastavate mõistetega täiendatakse
käeoleva eelnõuga AS-i ning TubS-i viitega AS-le analoogsete mõistete dubleerimise
vältimiseks. Samas ei ole e-kaubanduse mõistet eraldi sätestatud, kuna ebaausate
kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ täiendatakse mõistega „internetipõhine
kauplemiskoht“ teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida teiste ettevõtjate või tarbijatega
lepinguid, kasutades selleks tarkvara, sh veebisaiti, veebisaidi osa või rakendust, mida käitab
ettevõtja või mida käitatakse ettevõtja nimel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL)
2019/2161 võetakse üle TKS-i muutmisega. Üldjuhul kohaldatakse TsüS § 29 sätestatud
tegevuskoha mõistet.
KaubtS 5. peatükis sätestatud tänava- ja turukaubanduse mõisted sisalduvad käesoleva seaduse
eelnõu §-ga 1 täiendatud AS §-s 31. Turu- ja tänavakaubandusega seonduvate küsimuste
lahendamine on eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Avaliku ürituse
korral sätestab KorS § 59 lg 1 kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse
korraldamise ja pidamise, sh kaubandusürituse nõuete kehtestamise kohaliku omavalitsuse
volikogu määrusega.
Turu- ja tänavakaubanduse korras ning avalikul üritusel kauba müügile, teenuse osutamisele
müügipileti kohustuse sätestamine ei ole vajalik, kuna kaubandust korraldav isik otsustab ise
kuidas ta korraldab oma tegevuse, et tagada majandustegevuse nõuete täitmine. KaubtS
müügipileti kaudu kaubandustegevusele nõudeid ei sätesta. Kas turul kaubandust korraldav isik
annab müügikoha rendilepingu alusel isikule kasutada või kasutab ta müügikoha kasutusse
andmisel müügipiletit vm, on kaubandust korraldava isiku otsustada. Oluline, et oleks täidetud
õigusaktidega kehtestatud nõuded, sh tagatud toote või teenuse ohutus, nõuetele vastavus,
järgitakse kõiki vastava kauba käitlemise või teenuse osutamise nõudeid. Konkreetse kauba või
teenuse osas regulatsioon vastavas eriseaduses, samuti piirangud või keelud teatud kaupade
müügiks turu- või tänavakaubanduse korras. Turu- ja tänavakaubandus eristub ülejäänud
kaubandusettevõtetest selle kaudu, et müügikohad, kus isik müüb kaupa, on kaubandust
korraldava isiku või asutuse omandis või valduses ning asuvad kohaliku omavalitsuse üksuse
lubatud üldsusele avatud kohas. Selliseks kohaks võib olla ka näiteks kaubanduskeskus, kus
KOV on pidanud vajalikuks eraldada teatud ala ka turukaubanduseks. Sel juhul kehtivad seal
eriseadusega turu- ja tänavakaubandusele sätestatud piirangud ja keelud, ülejäänud
kaubanduskeskuses paiknevatele kaubandusettevõtetele eelnimetatud piirangud ei kohaldu.
Turu- ja tänavakaubanduse korras võivad kaubandust korraldava isiku müügikoha kaudu müüa
kaupa nii füüsilised kui juriidilised isikud. Seega kaupade ja teenuste müügiga seonduva
regulatsiooni kehtestamine turu- ja tänavakaubanduses ning avalikul üritusel ei ole eraldi
seadusega vajalik, kuna vastavad erisused on sätestatud eriseadustega (nt AS § 41 lg 3; TubS §
22 lg 2 p 3).
KaubtS 6. ja 7. peatükis sätestatud järelevalve korraldus ja vastutus on sätestatud vastavates
seadustes (nt KorS § 571, 572; TKS §-d 68 ja 70; TNVS 6. ja 7. peatükk, valdkondlikud
eriseadused nt AS, TubS, ToiduS). Järelevalve pädevus, samuti vastutus nõuete täitmise eest
on sätestatud vastavates seadustes, mis valdkondade osas ei muutu.
Kehtetuks tunnistatav KaubtS § 26 sätestab vastutuse kauba või teenuse müügil selleks
mitteettenähtud kohas, mille korral on karistusmäär rahatrahvina kuni 200 trahviühikut ning
juriidilise isiku puhul kuni 2600 eurot. TKS § 68 sätestab kauba ja kauba müügi ning teenuse
ja teenuse osutamise kohta kehtestatud nõuete rikkumisel rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning
juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot, ToiduS § 533 toidu käitlemise ning toiduga
kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumisel
rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot, TNVS § 59 toote
turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele
isikule kuni 3200 eurot, TubS § 41 tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote käitlemisel
kehtivate erinõuete rikkumisel rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, juriidilisele isikule kuni 3200
eurot, As § 65 alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumisel
rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isiku puhul kuni 5000 eurot.
Kehtetuks tunnistatava KaubtS § 29 sätestab müügipiletita tegutsemisel rahatrahvi kuni 50
trahviühikut, juriidilise isiku korral kuni 640 eurot. Müügipiletiga seonduv regulatsioon oli
kehtestatud kauba või teenuse müügiks turu- või tänavakaubanduse korras või avalikul üritusel.
Eelnõuga täiendatakse KOKS-i § 22 lõiget 1 punktiga 367, mille kohaselt antakse kohaliku
omavalitsuse volikogule võimalus tänava- või turukaubanduse korra kehtestamiseks. KOKS §
24 kohaselt volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning
korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras
volikogu ja valitsus.
Kehtetuks tunnistatava KaubtS § 31 sätestab nõuetele mittevastava kauba või teenuse müügi
korral karistuse kuni 300 trahviühikut, juriidilisele isikule kuni 3200 eurot, TKS sätestab lisaks
§-le 68 ka § 70 ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumisel rahatrahvi kuni 300
trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 50 000 eurot, ToiduS § 532 toidu suhtes esitatud
nõuete rikkumisel karistuse kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot,
TubS § 39 tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote käitlemise korra rikkumisel rahatrahvi
kuni 300 trahviühikut, juriidilise isikule kuni 3200 eurot, AS § 53 alkoholi käitlemise korra
rikkumisel rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti, juriidilise isiku puhul kuni 5000 eurot.
Eelnõu § 2. Alkoholiseaduse muutmine
AS-i 1. peatükki täiendatakse §-ga 31, sätestades alkoholi müügi reguleerimisel tegevuskoha ja
sellega seonduvad mõisted. Hulgimüügi korral kohaldub tegevuskoha mõiste nii piirituse kui
alkohoolsete jookide müügiga seonduvat, jaemüügi korral vaid alkohoolsete jookide müügile.
AS § 40 sätestab piirangud alkohoolse joogi jaemüügil ning § 41 keelud alkohoolse joogi
jaemüügil. Samas ei ole AS-i nimetatud regulatsiooni kehtestamisel sätestatud eraldi mõisteid,
vaid kasutatakse sama sisuga kehtetuks tunnistatava KaubtS tegevuskohaga seonduvaid
mõisteid. Alkohoolne jook on kaup, mida müüakse reeglina kaubandusettevõttes, kus müüakse
ka teisi kaupu.
Nõuded alkohoolse joogi müügile on kehtestatud eelkõige selle tegevuskoha ehk müügikohaga
seonduvalt (kohad, kus alkohoolse joogi jaemüük on lubatud, kus lubatud kohapeal tarbimiseks,
millised on alkohoolse joogi müügikohas väljapaneku piirangud jmt). Seetõttu regulatsiooni
ühetaoliseks rakendamiseks täiendatakse AS-i kehtetuks tunnistatavas KaubtS-is sätestatud
mõistetega (tegevuskoht, sh müügikoht, müügikoha hooajaline laiendus, kauplus, rändkauplus,
kiosk, müügisaal, tänava- ja turukaubandus), mille sisu ei ole muudetud, küll aga sõnastus
muudetud lihtsamaks. Tegevuskoha määratlus müügikoha kaudu on vajalik kauba müügile
kehtestatud nõuete, sh keeldude ja piirangute kehtestamisel. Müügikohale on iseloomulik seal
toimuv kauba müügiks pakkumine ja müük. Samas ei ole müügikoha mõistet erinevate
müügikanalite osas sätestatud, vaid müügikoha määratlemisel on oluline seal toimuv kauba
müügiks pakkumine ja samas ka tehingu sooritamine. Näiteks ettevõtja veebileht ei ole e-
kaubanduse müügikoht, kui seal ei ole võimalik kaupa osta või tehingut sooritada. Müügikohas
peavad olema täidetud kõik selleks tegevuseks kehtestatud nõuded nii kaubale, selle
müügikohale endale, müügikohas tarbijale antavale teabele.
Seaduse rakendamisel on õigusselguse huvides oluline määratleda müügikoha hooajalise
laienduse staatus müügikoha kontekstis. Näiteks suveperioodil soovivad mitmed
toitlustusettevõtted teenindada tarbijaid ka väljaspool ettevõtet, sellega külgneval alal.
Müügikoha hooajaline laiendus ei ole käsitatav iseseisva müügikohana ega
tänavakaubandusena, mistõttu avaliku korra tagamisel, samuti nii jalakäijate kui
liiklusvahenditega ohutu liikumise tagamiseks on vajalik jätta alles kehtetuks tunnistatavas
kaubandustegevuse seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus kooskõlastada
oma haldusterritooriumil müügikoha hooajalised laiendused. Tegemist on kohaliku elu
korraldamise küsimusega, mis on linna või valla pädevuses ega vaja eraldi reguleerimist
seaduse tasandil. Kaupluse oluliseks osaks on müügisaal, mis on kaupluse siseruum, mis on
kaupleja valduses ning kuhu tarbija, samuti tarbijaks mitteolev isik saab siseneda kaubaga
tutvumiseks, valiku tegemiseks või müügilepingu sõlmimiseks. Kioskil müügisaal puudub. Nii
kauplus kui kiosk võivad olla kas eraldiseisva ehitisena või paikneda ehitise osas, sh
kaubanduskeskuses asuvad erinevate ettevõtjate kauplused ja kioskid, kus iga üksik kauplus või
kiosk on eraldi kaubandusettevõte, samuti nt sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas
veesõidukis asuv kaupleja tegevuskoht.
Tänava- või turukaubanduse korral müüb isik kaupa vaid kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud
piiritletud paigas, tänaval või muus üldsusele avatud kohas paikneva kaubandust korraldava
isiku või asutuse omandis või valduses oleva müügikoha kaudu. Lisaks on mõisteid selgitatud
11.02.2004. a. vastu võetud kaubandustegevuse seaduse seletuskirjas1.
Eelnõu § 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
KOKS-i § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 367 kehtetuks tunnistatava KaubtS-i § 17 lõikes 4
sätestatud volitusnormiga, et võimaldada kohaliku omavalitsuse üksusel tänava- või
turukaubanduse korra kehtestamist ka pärast KaubtS-i kehtetuks tunnistamist. Vastava
ettepaneku on eelnõu väljatöötamisel teinud kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad.
Turu- või tänavakaubanduse korra kehtestab KOV volikogu määrusega ning seda kohaldatakse
omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, sõltumata selle territooriumi valdusest või omandist,
kus soovitakse turu või tänavakaubandust teostada.
Eelnõu koostamisel turu- ja tänavakaubanduse osas KOV-i pädevusega seonduvalt on
arvestatud KorS § 59 lõiget 1, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.
Koostoimes KorS § 58 lõikega 3 sisaldab KorS § 59 lõige 1 ka kaubandusürituse korraldamise
ja pidamise nõuete kehtestamist, mistõttu puudub vajadus eelnõuga laiendada volitusnormi
avaliku üritusega seonduvalt.
KOV-le võimaluse andmisel turu- ja tänavakaubanduse korra kehtestamiseks ei ole eelnõuga
volituse konkreetseid piire kehtestatud, vaid KOV-l tuleb eelnimetatud põhimõtetest lähtuvalt
oma haldusterritooriumil piirangute ja reeglite kehtestamist põhjendada. PS § 31 kohaselt võib
seadusega sätestada ettevõtlusega tegelemise põhiõiguse kasutamise tingimused ja korra. Selle
puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis lubab piirata seda õigust
seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole PS-ga vastuolus. Tingimused ja kord
võivad sisaldada keeldu tegutseda mingis ettevõtlusvaldkonnas või mingil perioodil. Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on sedastanud: „Ettevõtlusvabaduse piiramiseks
piisab igast mõistlikust põhjendusest. See põhjendus peab johtuma avalikust huvist või teiste
isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt
1
Kaubandustegevuse seaduse 164 SE algtekstis. Kättesaadav seisuga 11.02.2020:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/192a8912-ce16-3ca7-9067-
29a63f02e48b/Kaubandustegevuse%20seadus
õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad
olema sekkumist õigustavad põhjused“ (RKPJKo 3-4-1-3-02, p 14).
Kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel on mitmed kohaliku omavalitsuse üksused volikogu
määrusega kehtestanud tänava- või turukaubanduse korra, mida kasutatakse turu- või
tänavakaubanduse asukoha piiritlemiseks oma haldusterritooriumil sh, et müügikoht on
kavandatava kauba müügiks sobiv (nt toidukaup või elusloomad ja linnud, sõidukid), tegevus
ei takista liiklust ega piira liiklejate nähtavust, kauplemise ajal kui ka kauplemise välisel ajal
meetmete rakendamiseks avaliku korra tagamiseks (nt prügi sorteerimise ja liigiti paigutamise
korraldus, kauplemise välisel ajal see, kas müügikoht peab olema tänavalt eemaldatud või
võetud kasutusele meetmed müügikoha lõhkumise või ümberpaigutamise vastu, hoidma korras
müügikoha ümbruse teatud ulatuses, nt 5 m raadiuses, kauplemise ajal ning pärast kauplemise
lõppu koristama müügikoha ja selle ümbruse).
Eelnõu § 4. Korrakaitseseaduse muutmine
Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KorS § 55 lõike 1 punkti 4, täiendades selle sõnastust
kehtetuks tunnistatava KaubtS § 4 lg 1 p 12 sätestatud nõudega. KaubtS § 4 lg 1 p 12 kohaselt
kaupleja on kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta
tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on
kohalike omavalitsuste ettepanekuga jätta alles vastavasisuline säte avaliku korra tagamiseks
oma haldusterritooriumil.
Punktiga 2 muudetakse KorS paragrahvi 55 lõike 2 punkt 1 sõnastust. Jäetakse välja viide
kehtetuks tunnistatavale KaubtS „…ning nende müügikoha hooajalisel laiendusel KaubtS § 14
lõike 2 tähenduses“. Eelnõu §-ga 1 lisatav AS § 31 lõiked 2 ja 3 sätestavad müügikoha hooajalise
laienduse, nähes ette ka selle kooskõlastamise kohustuse kohaliku omavalitsuse üksusega.
Tegemist on KorS § 55 lõikes 3 sätestatud KOV üksuse pädevuses oleva küsimusega
koostoimes KorS §-ga 54, mille kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile
kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle
osa, samuti ühissõiduk.
Eelnõu § 5. Lõhkematerjaliseaduse muutmine
Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 40 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Jäetakse
välja üldine viide KaubtS nõuetele, mida peab pürotehnilise toote käitleja toote võõrandamisel
arvestama. Nõuded pürotehnilise toote võõrandamisele on lisaks LMS-is sätestatule näiteks,
KorS-is, raamatupidamise seaduses, TKS-is, MSÜS-is, tagamaks toote nõuetele vastavus,
ohutus selle käitlemisel, kasutamisel, avalik kord. KaubtS konkreetseid nõudeid pürotehnilise
toote käitlejale ei ole sätestanud ega loonud konkreetset õigusnormi. KaubtS sätestab kaubale
ja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded, mille kohaselt müüdav kaup või osutatav
teenus peab vastama sellele kaubale või teenusele ning nende müügile õigusaktidega
kehtestatud nõuetele. Tegemist on üldise normiga, mis kohustab täitma vaid teiste seadustega,
sh TNVS-ga sätestatud nõudeid, sealjuures erinormi kehtestamata.
Eelnõu § 6. Metsaseaduse muutmine
Metsaseadusest jäetakse välja § 44, mille ainuke veel kehtiv säte viitab 1. juulil 2014. a
kehtetuks tunnistatud sättele KaubtS-is, mis käsitles MTR-is registreerimise nõuet. MSÜS § 14
kohaselt on seaduses sätestatud juhul ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse
alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta
(edaspidi majandustegevusteade). Arvestades, et vastavalt metsaseaduse § 44
majandustegevusteate esitamise kohustust riigimetsa majandajale metsamaterjali ja –saaduste
müügi korral ei kohaldata, siis ei ole ka edaspidi vastav säte vajalik.
Eelnõu § 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 lõike 1 punktist 5 sõnad
„kaubandustegevuse seaduse tähenduses“, mis viitab kaupleja mõiste sisule. Kaupleja on
ettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega kaubanduse valdkonnas. MSÜS § 5 lõike 1 kohaselt
ettevõtja on majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik. Kaupleja
mõiste on sätestatud TKS § 2 lõike 1 punktis 2, mis sisu poolest ei erine KaubtS sätestatud
kaupleja mõistest. Kaupleja on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik
juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega,
milleks võib olla muuhulgas jaekaubandus, hulgikaubandus. Kuna kaupleja mõistet ei ole
seadustes erinevalt sätestatud ning TKS-is on kaupleja mõiste väga üldine, saab seda käsitleda
kui üldmõistet ning puudub vajadus seaduses sellele viitamisele.
Eelnõu § 8. Rahvatervise seaduse muutmine
RTerS § 122 lõike 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. RTerS § 122 lõike 9 kohaselt
kosmeetikatooteid, mis on ette nähtud hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks ja mis
sisaldavad vesinikperoksiidi või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus > 0,1% ≤ 6%
(edaspidi hambavalgendustooted), on lubatud müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse
korras. Lõige 10 sätestab ettevõtjale, kes soovib müüa hambavalgendustooteid, kohustuse
esitada MSÜS kohase majandustegevusteate, kus lõike 11 punkti 3 kohaselt tuleb märkida
tegevusala viitega kehtetuks tunnistatavale KaubtS. MSÜS § 15 lõike 1 punkt 4 sätestab
majandustegevusteates kohustuse esitada tegevusala seadusest tulenev nimetus ning
äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood, mistõttu
RTerS-is tegemist MSÜS-i dubleeriva sättega.
Eelnõu § 9. Tarbijakaitseseaduse muutmine
TKS § 5 täiendatakse lõikega 71, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab
määrusega kauba märgistamise täpsemad nõudeid. KaubtS § 6 lg 4 nägi ette võimaluse
Vabariigi Valitsuse volitatud ministril vajadusel kehtestada kauba märgistamise nõuded ja
märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid. Tegemist on
tarbijakaitse eesmärgil kehtestatud määrustega, millega on Eesti õigusruumi üle võetud ka
Euroopa Liidu vastavasisuline õigus. TKS muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval
ministril kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel kehtestatud määrused uuesti kehtestada, samuti
kehtestada põhjendatud juhul, sh EL vastavasisulise õiguse üle võtmisel Eesti õigusruumi,
kauba märgistamise täpsemaid nõudeid ka teiste kaupade osas.
Eelnõu § 10. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
TNVS-i § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse
seaduse § 2 punkti 1 tähenduses“. TNVS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on levitaja turustusahelas
osalev isik, sealhulgas kaupleja KaubtS § 2 punkti 1 tähenduses, kes teeb toote turul
kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija. Mõiste „levitaja“ sisustamisel puudub
vajadus kaupleja eraldi väljatoomiseks teiste levitajate hulgast, mis pigem tekitab ebaselgust.
Lisaks kauplejale on veel teisi, keda loetakse levitajaks.
Eelnõu § 11. Tubakaseaduse muutmine
Eelnõu § 11 punktiga 1 täiendatakse TubS § 22 lõikega 11, mille kohaselt müügikohta
käsitatakse alkoholiseaduse tähenduses. Viite lisamine on vajalik õigusselguse saavutamiseks
müügikohaga seonduvate keeldude ja piirangute kehtestamisel.
Eelnõu § 11 punktiga 2 asendatakse TubS § 22 lõike 2 punktis 3 viide kehtetuks tunnistatavale
KaubtS §-le 17 viitega eelnõuga täiendatavale alkoholiseadusele. Tänava- ja turukaubanduse
sisu on avatud käesoleva eelnõuga alkoholiseaduse lisatavas §-s 31 lõikes 8.
Eelnõu § 11 punktiga 3 muudetakse TubS § 22 lõike 31 punkti 4, jättes välja viide kehtetuks
tunnistatavale KaubtS §-le 10 ning lõikes sisalduva sõnastuse korduse. Kuna kehtestatakse
teabe piirang loeteluna, mida on lubatud jaemüügi kohas tubakatoote kohta avalikustada, siis
puudub vajadus viitele KaubtS § 10 sätestatud kaubanduslikule teabele.
Eelnõu § 11 punktiga 4 jäetakse TubS § 29 lõike 1 punktist 7 välja viide KaubtS § 3 lõike 2
punktile 4. Kehtiva seaduse § 29 lõike 1 punkti 7 kohaselt on suitsetamine keelatud ettevõttes,
kus pakutakse KaubtS § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid ehk teenuseid, mille suhtes
kohaldatakse kaubandustegevuse seadust, ning muid teenuseid klientidele avatud ruumis.
Arvestades, et loetelu kliendile osutatavatest teenustest ehk teenuseid osutatavatest ettevõtetest
ei ole lõplik, vaid on avatud, ei ole põhjendatud eraldi välja tuua loetelus osa teenuseid, mille
pakkumisel ja osutamisel suitsetamine on keelatud.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole otseses puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Kehtetuks tunnistatava KaubtS
alusel on kehtestatud järgmised õigusaktid, mis käesoleva seaduse jõustumisel muutuvad
samuti kehtetuks: majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004 a määrus nr 68
„Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr 69 „Jalatsite
märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote
märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“. Nimetatud määrustega
on Eesti õigusesse üle võetud ka vastavasisuline EL õigus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate
materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta
(EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiividega 2006/96/EÜ (ELT L
363, 20.12.2006) ja 2013/15/EL, (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183) ning nõukogu direktiiv,
15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36–39), muudetud Taani, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-
Iiri Ühendkuningriigi ühinemisaktiga (L 73 14 27.3.1972 ) Kreeka ühinemisaktiga (L 291 17
19.11.1979), Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga (L 302 23 15.11.1985), aktiga Tšehhi
Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari
Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi
ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (L 236 33
23.9.2003), nõukogu direktiiviga 2006/96 EÜ (L 363,81.20.12.2006). Kehtetuks tunnistatava
KaubtS alusel kehtestatud määrustega on üle võetud vastavasisulised õigusnormid.
Eelnimetatud määrused kehtestatakse uuesti valdkonna eest vastutava ministri poolt TKS § 5
lg 71 alusel.
6. Seaduse mõjud
Seaduse rakendamisel puudub oluline mõju. Puudub sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välispoliitikale, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale.
Seadus mõjutab kaudselt majandust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate kaudu,
luues parema õigusselguse nende tegevust reguleerivate õigusnormide rakendamisel.
Statistikaameti 2018. a andmetel on jae- ja hulgikaubanduses tegutsevate ettevõtete arv kokku
16 813, toitlustusettevõtteid 2269, teenindusettevõtteid 2998.
Õigusaktide mahu vähendamine, sh vältides dubleerivaid, liiga üldisi nõudeid, võimaldab
paremini orienteeruda õigusruumis asjakohaste sätete rakendamisel.
Kohaliku omavalitsuse üksusel on KOKS-i kaudu lihtsam ja kompaktsem teostada
otsustuspädevust kohaliku elu, sealhulgas turu- ja tänavakaubandust puudutavate küsimuste
lahendamisel ja korraldamisel.
Seaduse rakendamisel halduskoormus ettevõtetele, kodanikele oluliset ei muutu, vaid jääb
samaks, samuti ei muutu töökoormus avalikule sektorile.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud töökoormust.
Parem õigusselgus mõjutab kaudselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning kohaliku
omavalitsuse üksuste tööd järelevalve teostamisel.
Kohaliku omavalitsuse üksusel on KOKS § 22 sätestatud volikogu ainupädevuse täiendamisega
ka edaspidi võimalus turu- või tänavakaubanduse korra kehtestamiseks. Seadus ei mõjuta seega
riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse eeldatavaid kulusid ega tulusid.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja välja töötada uusi rakendusakte, vaid antakse volitusnorm
TKS-i olemasolevate määruste kehtestamiseks. TKS § 5 lõike 71 alusel muudetakse kehtetuks
tunnistatava KaubtS-i rakendusaktide (majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004
a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr
69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist
toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“) määruste
preambuleid, kontrollitakse määruste vastavust seadusele, samuti ajakohasust EL
vastavasisulise õigusega.
9. Seaduse jõustumine
Kuna seaduse rakendamiseks ei ole turuosalistel ega järelevalveasutustel vajalik teha
ettevalmistusi ning muudatusi töökorralduses, puudub ka vajadus seaduseelnõuga
kavandatavate muudatuste jõustamiseks erikorra ettenägemiseks. Seadus jõustub üldises
korras, s.t kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108).
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon.
Eelnõu kooskõlastasid Siseministeerium (märkusteta), Maaeluministeerium (märkustega),
Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu (kommentaarid saadetud
e-postiga), Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda kooskõlastas eelnõu märkusteta, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon eelnõu kohta märkusi, ettepanekuid ei esitanud.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“……2020. a
Seletuskirja lisad:
1. Majandus- ja taristuministri määruse „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“
kavand
2. Majandus- ja taristuministri määruse „Jalatsite märgistamise nõuded“ kavand
3. Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja
kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ kavand
4. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel