dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja pilootprojekt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. juuli 2020
Viit
56
Registreeritud
10. juuli 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Kristjan Kaiklem (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Infotehnoloogiaosakond)

Failid

  • 📎56 10.07.2020 Käskkiri.bdoc2754 KB

Sisu (failidest)

+ KÄSKKIRI 10.07.2020 nr 56 Riigihanke „Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja pilootprojekt“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine. Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja pilootprojekt“ (riigihanke objekti kood 72262000-9 objekti nimetus „Tarkvara arendusteenused“) avatud hankemenetluse teel. 2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: Komisjoni esimees Ott Velsberg – riigi infosüsteemide osakond, andmete juht; Komisjoni liikmed: Carolin Veinberg – Riigi Infosüsteemi Ameti riigiportaali osakonna tootejuht, tema nõusolekul; Raimo Reimann – Riigi Infosüsteemi Ameti riigiportaali osakonna juhataja, tema nõusolekul. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks riigi infosüsteemide osakonna andmete juhi Ott Velsbergi. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja pilootprojekt“ alusdokument Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitusi vastavalt RHS § 104 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja pakkuja esitatud andmeid ja infot vastavalt RHS § 104 lg 2 p- dele 4 ja 5. 1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseis 2.1.1. Pakkuja netokäive peab hankelepingu esemele vastavas osas riigihanke algamise ajaks (hanketeate avaldamine registris) lõppenud majandusaastatel 2018 ja 2019, mille kohta on kinnitatud aruanded, olema vähemalt 100 000 eurot iga majandusaasta kohta. Pakkujal tuleb esitada vastav kinnitus hankepassis. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal juhul, kui pakkuja on registreeritud Eestis. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus 2.2.1. Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe töö, mis kasutab mikroteenustele põhinevat arhitektuuri ning API (i.k Application Program Interface) põhiseid liideseid, vähemalt ühe töö, mis kasutab OAuth (https://en.wikipedia.org/wiki/OAuth) lahendust. Täidetuks loetakse lepingud, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab teabe eelnimetatud lepingute maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga. Käskkirja lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium HANKEDOKUMENT Avatud hankemenetlus „Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja pilootprojekt“ Riigihanke objekt : Tarkvara arendusteenused Objekti kood: 72262000-9 Tallinn 2020 1 Hankedokumendi sisukord 1. Hanke üldandmed .............................................................................................................. 3 2. Riigihanke objekt ............................................................................................................... 3 3. Pakkumuse esitamine ......................................................................................................... 3 4. Teavitamine ja selgitused ................................................................................................... 4 5. Pakkumuste avamine ......................................................................................................... 5 6. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine ....................................................................... 5 7. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine .............................................................. 5 8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ................................................................................... 6 9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend ......................................................................... 6 10. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid......................................... 6 11. Hanketingimused pakkuja töötajate kohta ....................................................................... 8 12. Pakkumuste edukaks tunnistamine .................................................................................. 9 13. Hankedokumendi lisad..................................................................................................... 9 2 1. Hanke üldandmed 1.1. Hankija Käesoleva riigihanke lepingu esemeks olevate teenuste hankijaks on: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur – Ameerika 1, Tallinn 10122, reg nr. 70003158, e-mail: [email protected], tel. 625 6342 (edaspidi Hankija). 1.2. Hankemenetluse liik Hankemenetlus viiakse läbi avatud hankemenetlusena. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus. 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik. Vastutavaks ametiisikuks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, riigi infosüsteemide osakonna andmete juht Ott Velsberg, tel. 56614194, e-post: [email protected]. 1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 2. Riigihanke objekt 2.1. Riigihanke objektiks on alternatiivsete kanalite kasutamise analüüsi ja pilootprojekti teostamine ning sellel eesmärgil hankelepingu sõlmimine. 2.2. Hankelepingu sõlmimine Hankeleping sõlmitakse ühe pakkujaga vastvalt tehnilisele kirjeldusele (HD Lisa 1) ning sõlmitakse Pakkuja maksumuse vormil (HD Lisa 2) esitatud info alusel. 2.3. Hankes olevate tööde ajakava ja nendega alustamine Analüüs ja pilootprojekt tuleb teostada ning Tellijale üle anda hiljemalt 04.12.2020. a pärast vastava hankelepingu sõlmimist. Projekti algusajaks on hiljemalt 7 (seitse) päeva peale hankelepingu sõlmimist. 3. Pakkumuse esitamine 3.1. Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. 3.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanke alusdokumentidele tähendab pakkujale nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks hanke alusdokumentides. 3 3.3. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus. 3.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse alternatiivsete kanalite analüüsi ja pilootprojekti teostamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema esitatud pakkumusega. 3.6. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud. 3.7. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks. 3.7.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on reklaamialased trükised, mis ei pea olema eesti keelde tõlgitud. 3.7.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 3.7.3. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registri e-keskkonda (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi RHR). 3.8. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i. 3.9. Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu eelnevalt tema poolt esitatud pakkumused seetõttu kehtetuks ilma punkti 3.8 kohase teateta. 3.10. Pakkumuste esitamise tähtpäev avaldatakse riigihangete registri üldandmete lehel. 3.11. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis peab pakkumuses märkima, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist (RHR § 111 lg 5). 4. Teavitamine ja selgitused 4.1. Hanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi RHR- i „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 4.2. Hankija vastab hankedokumendi punktis 4.1 nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, lisades vastused RHR-i „Teabevahetus“ töölehele. 4.3. Hankija võib teha hanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS-le, teave nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele ja pakkujatele, kes on registreerunud hanke alusdokumentide väljavõtmisel. 4 4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 90 päeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Pakkumuste avamine Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas. 6. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 6.1. Hankija kõrvaldab pakkuja hankemenetlusest igal ajal, kui tal esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud asjaolu. 6.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kui tal esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud asjaolu. 6.3. Hankijal on õigus kontrollida pakkujal hankemenetluselt kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Kui hankijale saab teatavaks, et pakkuja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja riigihankest või jätta ta kvalifitseerimata. 7. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine 7.1. Pakkuja esitab pakkumuses: 7.1.1. kinnituse kõigi hanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta; 7.1.2. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD Lisa 2); 7.1.3. kinnituse, et pakkuja suudab tagada punktis 11.1 esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu hankelepingu perioodi vältel. 7.1.4. teostatavate tööde kirjelduse koos ajakavaga ning visiooni kirjeldus, kuidas saaks lahendada kodanike teavitamist kasutades Eesti.ee riikliku postkasti, kus inimene on aktiveerinud teavituste saamiseks alternatiivse kanali. 7.1.5. info, kas pakkumus sisaldab ärisaladust koos põhjendusega ärisaladuseks määramise kohta. 7.2. Pakkumuste vastavuse kontrollimine: 5 7.2.1. Hankija kontrollib hankepassi alusel kõrvaldamata jäetud ja kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. 7.2.2. hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. 7.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine 8.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel või kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust 82 836 eurot (km-ta). 8.2. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 9.1. Pakkumuse maksumus esitatakse hankedokumentide HD Lisas 2 esitatud vormil. 9.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes. 9.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 9.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkuja ei tohi hankijalt täiendavalt nõuda muid tasusid peale HD Lisas 2 toodud vormil esitatavatele. 9.5. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta. 10. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid 10.1. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). Pakkumust hinnatakse kahe hindamiskriteeriumi alusel. Hindamiskriteeriumide eest antavad punktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. Hindamistäpsus kaks kohta peale koma. 10.2. Hindamiskriteeriumid: 10.2.1. Pakkumuse kogumaksumus – 40 väärtuspunkti. Pakkumuse tööde kogumaksumuse (HD Lisa 2, rida 1) väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 40-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse: 6 “väärtuspunktid” = “odavama pakkumuse kogumaksumus” / “hinnatava pakkumuse kogumaksumus ” ×40 10.2.2. Teostatavate tööde kirjelduse täiuslikkus - 60 väärtuspunkti. Teostatavate tööde kirjeldust hindavad hankija hankekomisjoni liikmed individuaalselt (hankekomisjoni liikmete antud punktid liidetakse ja hankekomisjoni hinne teostatavate tööde kirjelduse täiuslikkusele arvutatakse aritmeetilise keskmisena) andes pakkumusele hindeks punkte järgnevalt: Tulemus Punktid 40-60 Väga hea Tööde kirjeldusele täies ulatuses vastav pakkumus, millele on lisatud visioon riikliku postkasti liidestamiseks alternatiivsete kanalitega ja tööde kirjeldused koos ajakavaga. Selles on tööde tutvustus põhjalikult, terviklikult ja selgelt kirjeldatud, kirjeldus täidab hanke eesmärke parimal moel. Pakkumuses esitatud tööde kirjelduse saab muudatusteta tööde teostamiseks kasutusele võtta. Visiooni kirjelduses on toodud konkreetsed ettepanekud, kuidas parimal moel liidestada riiklik postkast alternatiivsete kanalitega. Keskmine 20-40 Tööde kirjeldusele vastav pakkumus, millele on lisatud visioon riikliku postkasti liidestamiseks alternatiivsete kanalitega ja tööde kirjeldused koos ajakavaga. Selles on tööde tutvustus kirjeldatud, samas pakkumuses esitatud tööde kirjeldust ei saa muudatusteta tööde teostamiseks kasutusele võtta. Visiooni kirjelduses on toodud konkreetsed ettepanekud, kuidas liidestada riiklik postkast alternatiivsete kanalitega, samas leidub seal kuni 2 puudust. Nõrk 0-20 Pakkumus ei vasta hankija esitatavate tööde kirjeldusele või on esitatud puudulikult, st. leidub rohkem kui 3 puudust. Tööde kirjeldus ja/või visioon on väga üldsõnaline ja selle kasutusele võtuks on vaja teha olulisi täiendusi ja/või parandusi ja/või pakkumuses esitatud tööde kirjeldus sisaldab muid põhimõttelisi puudujääke, mis ei võimalda pakkumusele omistada keskmist hinnet. 10.3. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis saab enim väärtuspunkte. Samade punktisummade korral saab edukaks pakkujaks odavaima pakkumuse esitaja. 7 10.4 Olelusringi kulud Lepingu tulemusel valmib analüüsidokument koos pilootprojektiga. Konkreetse pilootprojekti käigus tehakse tehnoloogiline katsetus, kas on võimalik kasutada alternatiivseid suhtluskanaleid kodaniku suhtlemisel või mitte. Seega ei arendata välja lõpliku infosüsteemi, mis võimaldab kodanikuga suheldes kasutada alternatiivseid kanaleid ning millega kaasnevad püsikulud – reaalse infosüsteemi loomiseks tuleb algatada eraldi arendusprojekt ning teha selle kohta eraldi hange. Eelpool mainitud põhjusel käesolevas hankes olelusringi kulusid arvesse võetud ei ole. 11. Hanketingimused pakkuja töötajate kohta 11.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt: 11.1.1. täispinu (full stack) programmeerija. Töökogemus: viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 2 (kahe) aastane programmeerimise töökogemus. Vähemalt järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Java, Angular, XML, JSON, PostgreSQL. 11.1.2 analüütik. Töökogemus: viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3 (kolme) aastane töökogemus infosüsteemide analüütikuna. 11.1.3. IT arhitekt/arendaja. Töökogemus: viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 2 (kahe) aastane töökogemus infosüsteemide arhitektina. Nõutavad kogemused : Vähemalt 1 infosüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projekt, mille raames on realiseeritud funktsionaalsus, mis vastab järgnevale: andmete sisestamine, muutmine, kinnitamine ja tühistamine/kustutamine; XML/JSON failide moodustamine andmetes toimuvate toimingute tagajärjel; genereeritavate ja vastu võetavate XML/JSON failide valideerimine. X-tee teenuste kasutamine ja loomine, mikroteenustel baseeruva arhitektuuri kasutamise ja arendamise kogemus, API-põhiste liideste kasutamine ja loomine, OpenID Connect protokolli (OAuth) põhiste lahenduste kasutamine ja arendamine. 11.1.4. IT projektijuht. Töökogemus: viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3 (kolme) aastane projektijuhtimise kogemus, ajavahemikul 2017-2020 juhtinud vähemalt 3 (kolme) projekti, mille töömaht on vähemalt 600 (kuussada) inimtöötundi projekti kohta. Juhtimiseks loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 100 (ühesaja) inimtöötunni ulatuses. 11.2. Üks spetsialist ei tohi samaaegselt täita mitut punktis 11.1 määratud ülesannet. 11.3. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu hankelepingu perioodi vältel. Pakkujal on õigus vahetada punktis 11.1 nõutud spetsialiste tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga. Meeskonnaliikmete väljavahetamine toimub ainult tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8 11.4. Meeskonda võib vajadusel lülitada ka muude rollide täitjaid, kuid nende kvalifikatsioon ei kuulu hindamisele. 11.4. Hankijal on õigus kontrollida punkti 11.1. tingimuste täitmist kogu hankelepingu perioodi vältel. 12. Pakkumuste edukaks tunnistamine 12.1. Hankeleping sõlmitakse ühe pakkujaga paremusjärjestuse alusel, mille kriteeriumiks on kogutud väärtuspunktid. 12.2. Hankija kontrollib pärast pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja enne hankelepingu sõlmimist edukaks tunnistatud pakkumuse esitajal kõrvaldamise aluste puudumist ja hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist. Hankija nõuab edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. 13. Hankedokumendi lisad HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus HD Lisa 2 – Maksumuse esitamise vorm HD Lisa 3 – Hankelepingu projekt 9 Hankedokumendi lisa 2 Maksumuse esitamise vorm Rea Teenus Töötundide Kestvus Maksumus Maksumus nr. arv kalendri- ilma koos päevades km-ta € km-ga € Pakkumuse 1 kogumaksumus 1.1 sh analüüs sh pilootprojekti 1.2 arendustöö HD LISA 3 HANKELEPINGU PROJEKT HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab põhikirja alusel... (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja pilootprojekt“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja pilootprojekt“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: 1.8.1 Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ; 1.8.3 Lisa 2 – Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete registri e- keskkonnas); 1.8.4 Lisa 3 – Töövõtja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 1 Tehniline kirjeldus. 2.2 Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Töövõtja annab Töö üle kahes etapis vastavalt Lepingu Lisale 1 „Tehniline kirjeldus“ alljärgnevalt: 2.2.1 Etapp I. Lepingu Lisas 1 (Tehniline kirjeldus p 1.2) nimetatud analüüsi üleandmine vastavalt Töövõtja projektiplaanile, 2.2.2 Etapp II. Lepingu Lisas 1 (Tehniline kirjeldus p 1.3) nimetatud pilootprojekti arendustöö üleandmine hiljemalt ……………………… 2020. 2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2. 2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5. Hanke raames läbi viidavad tegevused ja valminud töö (või ka Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“. 2.6 Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös, esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Tellija tasub Töövõtjale Lepinguga eest tasu …... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Tasu makstakse Täitjale punktis 2.2 etappide kaupa peale Töö üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist. 3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Töövõtja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest. 3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 3.4 Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1 Tellijal on õigus: 4.1.1 nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2 nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4 nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Hankijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva arvates koosoleku toimumisest; 4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2 Tellija on kohustatud: 4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2 Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lepingu Lisas 2 toodud nõuetele ja Täitja pakkumusele; 4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Töövõtja õigused ja kohustused 5.1 Töövõtjal on õigus: 5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2 Töövõtja on kohustatud: 5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3 teostama Töö isiklikult või kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul; 5.2.4 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.5 asendama Tellija nõudmisel töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 5.2.6 esindaja asendamisel selgitama teisele Poolele muudatusest tulenevad riske ning Töövõtja poolt rakendatavaid meetmeid nende riskide maandamiseks. 5.2.7 Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul. 6. Vastutus 6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2 Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0.5% üle andmata või teostamata Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 6.3 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 6.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest. 6.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.7 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või; 8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda etteteatamise tähtajata pärast seda, kui teine Pool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Vaidluste lahendamine 10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 11.3 Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt hanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada. 11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt. 11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 11.6 Varaliste õiguste loovutamine: 11.6.1 Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 11.6.2 Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja analüüs käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Ott Velsberg, e-post: [email protected], telefon +372 56614194. 12.2 Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post ..., telefon .... 12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 12.4 Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Tellija: Töövõtja: ... Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ... Ando Leppiman ... kantsler HD Lisa 1 Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja pilootprojekt Tehniline kirjeldus Sisukord Sisukord 2 1 Sissejuhatus 3 1.1 Mõisted ja lühendid 4 1.2 I osa - Analüüs 4 1.3 II osa -Alternatiivse kanaliga liidestamise PoC arendus 5 1.4 Mittefunktsionaalsed ja tehnilised nõuded 6 1.5 Turvanõuded ja andmekaitse 6 1.6 Pakkumuse esitamine ja visioon 7 1.7 Tööde teostamise aeg 7 1.8 Töökorraldus 7 2/8 1 Sissejuhatus Antud dokument kirjeldab alternatiivsete kanalite kasutamise analüüsi ja pilootprojekti (edaspidi PoC) nõudeid ning avab projekti tagamaid. Täna toimub klientidega suhtlus ning ka massteavitused peaasjalikult läbi teeninduskeskkondade ja kasutades e-kirju. Näiteks RIA saatis 2019 aastal 1 561 185 teavitust, millest enamik saadeti e-postile ja/või kuvati läbi eesti.ee keskkonna, samal ajal PRIA saatis 2019 aasta ligikaudu 60 000 teavitust, millest 69% oli e-posti ning 26% teavitusi e-PRIA vahendusel kusjuures PRIA saab kodanikelt ca 67 000 teavitust erinevate kanalite vahendusel, näiteks läbi e-posti, e-PRIA, e-toimiku ja teiste süsteemide. Ettevõtete vastamiskoormus Statistikaametile oli 2019 aastal keskmiselt 7 korda, suuremate ettevõtete puhul on keskmine vastamise koormus üle 28 korra suurem. Tänase seisuga puudub mugav kanal klientidega suhtlemiseks, samas leitakse, et mugava kanali olemasolul oleks soov edastada oluliselt rohkem teavitusi. Näiteks PRIA hindab vajadust umbes 127 000 teavitusele aastas. Sarnane vajadus on ka teistes haldusalades ning see on kasvav. Teisalt soovitakse liikuda kodaniku teavitamisest kodanikuga suhtlemiseni. Näiteks on PPA, MTA ja Statistikaametil vajadus tegeleda kodanike nügimisega (nügimise eesmärk on suunata kodanikke tegema mõistlike otsuseid, mis neile kasu toovad), mida kahjuks traditsioonilised kanalid hästi ei toeta asünkroonsuse tõttu. Sarnast vajadust kasutada alternatiivseid ja sünkroonseid kanaleid klientidega suhtlemiseks on välja toonud ka paljud teised asutused, näiteks MTA, haiglad, RIA, Riigikantselei ja PRIA. Lisaks on (mass)teavituste puhul oluline, et teavitused jõuaksid ka klientideni, näiteks ulatuslike küberrünnakute teavitused, valimiste info jmt. Üheks võimalikuks viisiks teavituste kohaletoimetamise parendamiseks oleks alternatiivsete kanalite (Facebook, Whatsapp, Viber, iMessage jmt) kasutusele võtmine, mis võimaldaks kriitilisi ja elutähtsaid teavitusi kliendile kiiremini ja reaalajas kohale toimetada. Samas puudub täna täpne teadmine, millistele tehnilistele nõuetele peaks lahendus vastama, millised riskid ja piirangud võivad kaasneda, millises ulatuses saab teavitusi saata jmt. 2019. aasta statistika järgi kasutab mobiilseadmeid ligikaudu 98,4% Eesti leibkondadest, samas näitab mobiilseadmete kasutamine jätkuvat kasvu. Mobiilioperaatoritelt saadud info põhjal saab ligikaudu kolmveerand telefonidest liigitada nutitelefonideks. Samas laua- või sülearvuteid on ligikaudu 82,2% Eesti leibkondadest. Interneti kasutajaid kogu Eesti elanikkonnast on ligikaudu 98%, kellest ligikaudu 57% on aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad (umbes 750 000 kasutajat) ning 49% kasutavad sotsiaalmeediat läbi mobiilseadmete (umbes 640 000 kasutajat). 2017. aasta uuringu põhjal kulutab Eesti elanik päevas keskmiselt 4 tundi internetile, millest sotsiaalmeedia ja teised suhtluskanalid moodustavad üle poole kogu ajast. Kusjuures Statistikaameti 2017. aasta uuring näitas, et põhiliseks interneti tarbimise vahendiks on mobiiliseadmed - 24-74 aasta vanuste hulgas tarbitakse interneti 73% mobiilseadmetega, noorte seas on tarbimine üle 90%. Lisaks näitab mobiilseadmetega interneti tarbimine jätkuvat kasvu. Seetõttu leiame, et mõistlik oleks analüüsi käigus ennekõike keskenduda sotsiaalmeediale ning suhtluskanalitele, mida kasutatakse mobiiliseadmetega. Antud projekti eesmärk ongi üheltpoolt analüüsida alternatiivsete kanalite kasutamist klientide teavitamiseks ja nendega suhtlemiseks, eesmärgiga vähendada vajadust edasi arendada erinevaid eraldiseisvaid kasutajaliideseid, vähendada riigiga suhtlemisel koormust ja parandada kasutajamugavust. Analüüsi tulemuseks peab olema teadmine, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik alternatiivsete kanalite kasutamine klientidega suhtlemiseks. Antud analüüsi käigus keskendutakse vähemalt eesti.ee riikliku postkasti ja juturoboti liidestamise võimalikkusele 3/8 alternatiivsete kanalitega. Alternatiivsete kanalitega liidestumiseks tuleks luua eraldiseisev rakendus ehk liidestuja, millel on omakorda kindel protokoll teenuse liidestamiseks eesti.ee ja/või riikliku postkastiga. Tulevikus peaks kliendil olema võimalik valida, millise kanali kaudu ta soovib riigilt teavitusi saada ja riigiga suhelda. Teisalt analüüsiga paralleelselt peab toimuma alternatiivse(te) kanali(te)ga liidestamise PoC kontseptsiooni tehnoloogiliseks katsetamiseks. PoC kontseptsiooni käigus tuleks läbi liidestuja liidestada riiklik postkast analüüsi raames välja valitud alternatiivse(te) kanali(te)ga ja luua kasutajate autentimiseks, kontode sidumiseks ja kontaktide haldamiseks võimalus riigiportaali eesti.ee juurde (https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/riigiportaal). Liidestamise eesmärk on saada praktiline kogemus ja õppetund, mida tuleks edasistel liidestamistel arvestada ja millised on riskid. 1.1 Mõisted ja lühendid Alternatiivsed Facebook Messenger, Whatsapp, Viber, iMessage, Slack, Telegram, kanalid Skype, SMS jmt suhtluskanalid Klient Kodanik või ettevõtja, kes kasutab avalikku teenust Liidestuja Alternatiivsete kanalite kasutamiseks on vaja luua eraldiseisev rakendus ehk liidestuja. Liidestujal on kindel protokoll teenuse kasutamiseks sõltumata sellest, kes liidestujaks on, näiteks teenuse liidestamiseks eesti.ee ja/või riikliku postkastiga. Teenuse liidestamine ning sõnumite saatmine AS IS kujul alternatiivsete kanalitega on samuti liidestuja ülesanne. MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RIA Riigi Infosüsteemi Amet PPA Politsei- ja Piirivalveamet 1.2 I osa - Analüüs Analüüs koosneb kasutusvajaduste kaardistamisest ja detailanalüüsist. Analüüsi käigus on eesmärk saada vastus vähemalt järgnevatele küsimustele/punktidele. Analüüsi raames on vajalik teiste riigiasutuste tagasiside. Kaasatavatest asutustest tuleks kindlasti kaasata PRIA, PPA ja RIA. 1. Projekti realiseerimiseks vajalike funktsionaalsete nõuete kirjeldus. 2. Tehnilise realisatsiooni kirjeldus ning nende detailne kirjeldus, sh: 1. Millistele tehnilistele nõuetele peaks liidestuja vastama liidestamiseks alternatiivsete kanalite ja teeninduskeskkondadega, sh. millised on üldised läbivad nõuded (turvalisus, kasutajaliides jmt)? 2. Kuidas tagada turvaline andmeedastus kasutades alternatiivseid kanaleid? 4/8 3. Millised on alternatiivsete kanalitega liidestamisel teiste asutuste vajadused? Projekti ja lepingu täitmise raames kaasatakse analüüsi vähemalt seitse asutust. 4. Tehniline kirjeldus arendusteks, muudatuste järjekord ning projektiplaan ja mahuhinnangud. 5. Kuidas toimub kodaniku autentimine alternatiivsete kanalitega? 6. Kuidas lahendada kodaniku liidestamine alternatiivsete kanalitega? 7. Kuidas on lahendatud alternatiivsete kanalite kasutamise puhul logimine? 8. Kas ja kuidas saaks toimuda kasutajate autentimine? 9. Koostada tasuvusanalüüs, sh milline on alternatiivsete kanalitega liidestamisel kulumudel, sh kui suur on lepingute halduskoormus ning kulu? 10. Analüüsida võimalust alternatiivse kanalina valida paberkirjade vahendusel suhtlust ning pakkuda välja, kuidas protsess võiks toimida. 11. Hinnatakse nii demograafilisi, sotsiaalseid kui ka majanduslikke aspekte alternatiivsete kanalite kasutamise ning kasutajakogemuse aspektist. 3. Kas tundlikku infot, sh eriliigiste isikuandmete, st tähitud ja kätte toimetamist vajavaid kirju ning dokumente, oleks võimalik edastada läbi alternatiivsete kanalite? 4. Kas alternatiivsete kanalite kaudu saaks saata allkirjastamist vajavaid manuseid ja kuidas toimuks selliste manuste avamine ja allkirjastamine (nt DigiDoc konteiner)? 5. Kas alternatiivsete kanalite kaudu oleks võimalik isikustatud infot edastada, näiteks kui juhiload hakkavad aeguma, pass on kohale jõudnud jmt? 6. Kuidas saaks riik mugavalt kasutada alternatiivseid kanaleid riiklikeks kampaaniateks, st isikustamata info edastamiseks? Kas siin on piiranguid? 7. Millist statistikat on võimalik alternatiivsete kanalite kasutamisel saada (näiteks: loetud/lugemata kirjad, avamise kinnitus, vastuse saamine jmt)? 8. Kuidas saaks ning oleks mõistlik mõõta kasutajate rahulolu? 9. Kas alternatiivsete kanalitega liidestamine on mõistlik ja vajalik? Millist väärtust see klientidele looks? 10. Kuidas ja millises ulatuses saaks avaandmeid avalikustada? 11. Selgitada välja pakutava arhitektuurse lahenduse realiseerimise ja kasutamisega seotud riskid. 1. Analüüsida ja hinnata leitud riske ja koostada riske vähendavate meetmete kava (ettepanekuna). 2. Turvaanalüüs peab lähtuma antud analüüsis pakutavatest lahendustest ning arvestama kasutuskonteksti. 12. Kas ja milliseid õigusakte ning kuidas on vajalik muuta? 13. Viia läbi andmekaitsealane mõjuhinnang. Detailanalüüsi käigus tuleks selgitada täpsemad funktsionaalsused ja vajadused lähtuvalt punktis 1.2 toodust ning teha kasutajaliidese prototüüp (html + js + css), mis võetakse II osas aluseks. 1.3 II osa -Alternatiivse kanaliga liidestamise PoC arendus II osas realiseerib Täitja vastavalt valminud detailanalüüsile kõik arendustööd kasutajaliidese prototüübi (html + js + css) ja riikliku postkasti ning alternatiivse kanali liidestamise loomiseks, võttes aluseks I osas selgitatud täpsemad funktsionaalsused ja vajadused. PoC arenduse raames luuakse liidestus vähemalt ühe analüüsi raames välja valitud alternatiivse kanali, liidestuja ning riikliku postkasti vahele. Kontode sidumiseks ja kontaktide haldamiseks on vaja riigiportaali 5/8 eesti.ee juurde luua vastav funktsionaalsus. Loodud PoC arendus on avalik demo.eesti.ee keskkonnas ja peab olema võimalik esitleda erinevatele osapooltele, sh tuleb tagasisidet küsida vähemalt kümnelt kliendilt ja analüüsis osalenud seitsmelt asutuselt. Dokumenteerimine ja nõuded dokumentatsioonile ning testimine II etapis dokumenteerib Täitja kõik tööd ning koos tehtud tööga annab üle kogu dokumentatsiooni sh: 1. Detailanalüüs, sh soovitused jätkuarendusteks, tehnilised nõuded ja tööde maht; 2. Kommenteeritud lähtekood; 3. Süsteemi kasutusjuhend; 4. Süsteemi administreerimise juhend (sh (manuaalse) paigaldamise ja konfigureerimise juhend); 5. Arhitektuuridokument. Infosüsteemi kõik üleantavad versioonid peavad enne Tellijale üleandmist olema Täitja poolt testitud. Testida tuleb kõikide oluliste funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetust. Täitja koostab testiplaani ja testilood ning testimise lõppedes annab need koos testimise raportiga üle Tellijale. Tellija meeskond testib seejärel üleantavat versiooni ning koostab Täitjale aruande. Süsteemi mittevastavuse korral parandab Täitja ilmnenud vead, täiendab dokumentatsiooni ning paigaldab ja annab Tellijale üle uue parandatud versiooni koos täiendatud dokumentatsiooniga. Vigade parandamise ja uue versiooni paigaldusega seotud kulud katab Täitja. Testide läbimine on eelduseks tööde vastuvõtmisel. 1.4 Mittefunktsionaalsed ja tehnilised nõuded Analüüsi ja arendusprotsessis arvestatakse RIA mittefunktsionaasete nõuetega (https://e- gov.github.io/MFN/) ning digiriigi ristfunktsionaalsete nõuetega (https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr) kogu tööde teostamise perioodi vältel, st tuleb arvestada võimalusega, et MFN võivad ajas muutuda. Rakenduse kasutajaliidese disainiotsused tuleb tellijaga kooskõlastada. Kui mõnda nõuet pole võimalik arvestada, tuleb see kooskõlastada tellijaga. Antud analüüsi raames on eesmärk tõestada, kas soovitud nõuded on rakendatavad ja otstarbekad. 1.5 Turvanõuded ja andmekaitse 1.5.1. Kriitiliste turvanõrkuste esinemisel peab täitja esimesel võimalusel teavitama nende olemasolust, pakkuma variante turvanõrkuste riskide maandamiseks ja kõrvaldama riske esimesel võimalusel andes asutusele ülevaate tööde ajakavast ja käigust. 1.5.2. Rakendus peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse regulatsiooniga: 1.4.1. Isikuandmete kaitse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 ja 1.4.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 6/8 (isikuandmete kaitse üldmäärus) https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679. 1.6 Pakkumuse esitamine ja visioon Pakkuja esitab pakkumuses : 1. Tööde kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Projektiplaani kavand tuleks esitada Gantt chart kujul, kus on välja toodud tegevused, tulem(id), ajakava, vaheetapid, orienteeruv ajakulu. 2. Ülevaate mitme alternatiivse kanaliga liidestamine on analüüsi projektis planeeritud. 3. Visiooni kirjelduse riikliku postkasti alternatiivsete kanalitega liidestamiseks. Hankija selgitus visiooni vajaduse kohta. Alternatiivsete kanalitega liidestamise eesmärgiks on võimaldada kliendil valida riigiga suhtlemiseks sobiv suhtluskanal. Hetkel olulisemad seotud murekohad riigi vaates : a Täna puudub võimalus kasutada sünkroonseid kanaleid klientidega suhtlemiseks. b Enamik kodanikke kasutavad mobiilseadmeid (98,4%), kellest ligemale 57% kasutab igapäevaselt sotsiaalmeediat. c Kasvanud on ootus kasutada klientidega suhtlemiseks neile sobilikke kanaleid. d Vajadus on kohale toimetada massteavitusi. Pakkujal tuleb esitada visioon, kuidas saaks lahendada kodanike teavitamise kasutades riiklikku postkasti, kus inimene on aktiveerinud teavituste saamiseks alternatiivse kanali. Näitlik kasutuslugu: Kodanik logib sisse riiklikku postkasti (esitluskiht täna on eesti.ee) ja aktiveerib teavituste saamiseks alternatiivse kanali (näiteks Facebook sõnumirakendus). Riik saadab kodanikule teavituse, mis peab jõudma kodanikuni läbi alternatiivse kanali. Sealjuures salvestatakse teavitus ka riiklikus postkastis. Kodanik näeb alternatiivses kanalis, et talle on saabunud riigi poolt teavitus. Kodanikul on võimalus olenevalt teavituse sisust seda koheselt lugeda või liikuda riiklikku postkasti selle lugemiseks. 1.7 Tööde teostamise aeg 1.1. Projekti algusajaks on hiljemalt 7 (seitse) päeva peale hankelepingu sõlmimist. 1.2. Tööde täitmise tähtaeg on 4.12.2020. 1.8 Töökorraldus 1.8.1. Töövõtja üheks oluliseks Tööks on projekti käigus Töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon peab sisaldama projekti oodatavaid tulemusi: töö käigus 7/8 kokkulepitud vaheetappide tulemusena valminud protokolle, memosid, aruandeid ja muud olulist dokumentatsiooni. 1.8.2. Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning salvestatakse tellijaga kokkulepitud keskkonda nt RIA Confluence või Jira. 1.8.3. Töökeel, esitused ja dokumentatsioon on eestikeelne. 1.8.4 Täitja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse iganädalaste koosolekute ja ühise sõnumikanali kaudu. Üldjuhul toimuvad koosolekud tellija füüsilises või virtuaalses ruumis. 1.8.5. Tööülesanded ja töötundide raporteerimine toimub tellija keskkonnas JIRAs. 1.8.6. Koosolekute protokollid koostab täitja ja laeb üles vastavalt RIA Confluence või JIRA keskkonda vastavalt tellija poolt antud juhistele. 1.8.7. Edukale pakkujale antakse peale hankelepingu sõlmimist vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele. 1.8.8. Tööde tulemina valmivad nõuded, tehniline spetsifikatsioon, juhend, raportid, arendustööde nimekiri ja PoC tarnitakse vastavalt tellija antud juhistele. 1.8.9. Töövõtja esitab projekti lõppedes lõpparuande Töö tulemitega, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise akti vormistamise aluseks. 1.8.10. Töövõtja viib läbi tööde ülendamise ja tehnilise lahenduse tutvustuse. Töö tulemeid tutvustaval üritusel järgib töövõtja EL struktuuritoetusele viitamise nõudeid (sh viide toetusskeemile ja SF logod). 1.8.11. Töövõtja tähistab Töö raames teostatud tegevused, koostatud materjalid ja valminud Tööd (ja ka Tulemid) vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord “; 1.8.12. Töövõtja tagab et Töö teostamine on hanke nõuete kohaselt dokumenteeritud ja üle antud. 8/8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel