dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. juuli 2020
Viit
2-1/20-0273/4533
Registreeritud
10. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Elektritööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0273
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎2-120-02734533 10.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc1218 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Rahandusministeerium Meie 10.07.2020 nr 2-1/20-0273/4533 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine Austatud kolleegid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu. Kuna tegemist on osaga riigi 2020. aasta lisaeelarvega ettenähtud toetusmeetmetest seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhanguga ja Vabariigi Valitsuse soov on meede käivitada võimalikult kiiresti, palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tulenevalt antud meetme väljatöötamise aegkriitilisusest, ei ole praeguseks hetkeks olnud võimalik lisada määruse eelnõu juurde määruse lisa, mis koosneb abikõlblikku sihtpiirkonda kuuluvatest aadressiobjektidest. Antud lisa koostamine sõltub 8. mail 2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt algatatud avalikust konsultatsioonist. Avalik konsultatsioon lõppes 8. juunil 2020 ning käesoleval hetkel kestab veel sideettevõtjatelt saadud andmete analüüs ja kontroll. Lisa puudumisele vaatamata leian, et see ei tohiks takistada Teil anda oma kooskõlastust nimetatud eelnõule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 /*Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Elektritööstuse Liit Raigo Iling 639 7681 [email protected] 2 (2) EELNÕU 06.07.2020 VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord. (2) Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. (3) Määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 52 lairibataristule antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (4) Määruse alusel ei anta toetust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel. (5) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond moodustub määruse lisas loetletud aadressiobjektidest. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus (1) Toetuse eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa sellise järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal ülikiire lairibateenuse kasutamist. (2) Toetus antakse avaliku konkursi käigus valitavatele juriidilistele isikutele kohustusega rajada järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus võimalikult paljudele abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele vastavalt määruses, taotluse rahuldamise otsustes ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimustele. (3) Kulude abikõlblikkuse periood algab toetuse kasutamise lepingu sõlmimisega ja lõppeb 31. oktoobril 2021. § 3. Toetusmeetme rakendaja Avaliku konkursi korraldaja, toetuse taotluste menetleja ja selle kasutamise üle järelevalve teostaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. § 4. Terminid (1) Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt lähedal, et tagada lõppkasutajale vähemalt kiire lairibateenuse pakkumise optilise või samaväärse tehnoloogiaga elektroonilise side võrgu kaudu. (2) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga. (3) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega. (4) Kiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega 30 kuni 100 megabitti sekundis. (5) Ülikiire lairibateenus on sideteenus, mis võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis. (6) Kaablikanalisatsioon on maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks. (7) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa, mis koosneb tehnorajatistest, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest. (8) Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistuspiirini või selle vahetusse lähedusse liini välja ehitamiseta. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini majasiseste liinide välja ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti kinnistupiirini ilma liinide välja ehitamiseta. (9) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse lairibateenuse osutamiseks vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega. (10) Hulgimüügitasandi juurdepääs on teenus, mis võimaldab sideettevõtjal kasutada toetuse abil rajatud juurdepääsuvõrku sideteenuse osutamiseks oma lõppkasutajatele. (11) Füüsiline eraldamine tähendab kliendiliini, alamkliendiliini ja liini elektroonilise side seaduse tähenduses füüsilist eraldamist ja kogu sagedusspektri ulatuses rentimist teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks lõppkasutajale viisil, mis võimaldab sideettevõtjal pakkuda lõppkasutajale teenust otse ülekandevõrgust. (12) Lõppkasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 punktile 27 ja kelle omandis või kasutuses olev aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele aadressiobjektile on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ning aadressiobjekt on sellega liitunud. 2 (13) Aadressiobjekt on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7. (14) Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-le 6. (15) Avaliku konkursi veebileht on toetusmeetme ettevalmistusi ja toetuse andmist käsitlev info avaldamise koht. (16) Avalik konsultatsioon on menetlus, mille käigus selgitatakse sideettevõtjaid kaasates välja aadressiobjektid, kus puudub vähemalt kiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu seda kuni 2023. aasta lõpuni ei plaanita rajada. 2. peatükk Toetatavad tegevused ning juurdepääsuvõrgule ja sellega liitumisele esitatavad tingimused § 5. Toetatavad tegevused ja käibemaks (1) Toetatavateks tegevusteks on: 1) abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine ja ehitamine koos selleks vajalike materjalidega ja omanikujärelevalve läbiviimisega; 2) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmine ja paigaldamine. (2) Määruse raames ei toetata rajatava juurdepääsuvõrgu haldamisega seotud tegevusi. (3) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu. § 6. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused (1) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele: 1) võimaldama seda kasutada soovival sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis; 2) tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks; 3) kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. (2) Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus peab võimaldama selle edaspidist laiendamist oluliste ümberehitusteta ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa. (3) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt: 1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde teostamist; 2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda; 3) vähemalt viiele sideettevõtjale piisava võrguressursi puudumisel ülekandevõrgus peab taotleja toetuse taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused ülekandevõrgu osas, millega luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele; 4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vajadusel vähemalt viie 3 sideettevõtja seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel. § 7. Juurdepääsuvõrgu ehitamine, liitumine ja juurdepääs (1) Toetuse abil tuleb juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus luua kõigile taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele. (2) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgule tuleb tagada aadressiobjektide omanike või kasutajate liitumine §-s 15 sätestatud tingimustel. (3) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule tuleb tagada sideettevõtjate juurdepääs §-s 23 sätestatud tingimustel. 3. peatükk Avaliku konkursi läbiviimine, toetuse taotlemine, nõuded taotlusele ja taotlejale § 8. Avaliku konkursi eelarve, läbiviimise aeg ja põhimõtted (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuulutab avaliku konkursi välja 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. (2) Taotluste esitamise tähtaeg on vähemalt 60 kalendripäeva avaliku konkursi väljakuulutamisest arvates. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb taotlusi 45 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise viimasest tähtpäevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib menetlemise tähtaega ühekordselt pikendada 30 kalendripäeva võrra. (4) Avaliku konkursi algusest ja toetusmeetme eelarvest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikkust avaliku konkursi veebilehel ja vähemalt ühes üle-eestilise levikuga ajalehes. § 9. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotleja: 1) peab olema juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris; 2) ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ei tohi omada 12. märtsi 2020. a seisuga riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu-, keskkonnatasu või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 4) ei tohi olla raskustes ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18; 5) ei tohi olla ettevõtja, kes pole tagastanud varasemalt ebaseaduslikuks kuulutatud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile a; 6) võib käesoleva määruse ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri …. 2020. määruse nr .. „Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel antavatest toetustest saada ühtekokku mitte rohkem kui 2 500 000 eurot toetust; 7) osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või omab kolme aasta pikkust sidevõrkude ehitamise kogemust. 4 (2) Juhul kui ühest kontsernist taotleb toetust mitu sideettevõtjat, siis kehtib lõike 1 punktis 6 nimetatud maksimaalse toetuse määr kõigile kontserni ettevõtjatele ühiselt. (3) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas taristut, mida saab kasutada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks, peab ta avaliku konsultatsiooni ajal olema teavitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit sellest taristust, selle asukohast ja trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest ja andnud selle taristu kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldaks ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel antud taristut juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks mõeldud toetuste taotlemisel kasutada. § 10. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud tähtajal koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet; 3) taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja; 4) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele; 5) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest või välisabi vahenditest; 6) toetust ei taotleta investeeringule, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate nimekiri 2) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 6 sätestatud tehnilistele tingimustele; 3) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide katmise finantsanalüüs, milles on kajastatud toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu kogumaksumus ja paigaldatud aktiivseadmete kogumaksumus; 4) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest; 5) toetuse abil ehitatava juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg; 6) juhul kui taotleja ei ole Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik, taotleja kinnitus koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest registritest, et ta vastab § 9 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud tingimustele; 7) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksustelt; 8) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid; 9) taotleja nõusolek, et teda kontrollitakse määruse § 22 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmisel; 10) taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks; 11) nõusolek Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile; 12) taotleja volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri; 13) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. § 11. Taotluste menetlemine ja hindamine (1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) taotluse registreerimisest; 5 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist; 3) nõuetele vastava taotluse hindamisest; 4) vajadusel muudatusettepanekute tegemisest; 5) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 9 sätestatud nõuetele ja taotluses ei esine kõrvalekaldeid §-s 10 sätestatud nõuetest. (3) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral ei osale taotlus enam edasises menetluses ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused. (4) Taotluste hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotletava toetuse suurusest ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest. (5) Kõikidest esitatud taotlustest moodustatakse lõikes 4 nimetatud kriteeriumi alusel pingerida, milles taotlused rahuldatakse alates väikseimast taotletavast toetusest kuni toetusmeetme eelarve ammendumiseni. (6) Kui kahes või enamas taotluses on liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osas kattuvusi, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pingereas paremuselt järgmisele taotluse esitanud taotlejale võimaluse kolme tööpäeva jooksul oma taotlust muuta eemaldades juba rahuldatud taotluses olnud aadressiobjektid oma nimekirjast ning soovi korral muuta ka taotluses küsitavat toetuse suurust ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest. (7) Kahest või enamast taotlusest, mis asuvad pingereas samal kohal, saab esimesena toetuse suurimale arvule aadressiobjektidele liitumise võimaluse loov taotlus. (8) Kui toetusmeetme järele jäänud eelarve ei võimalda paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale ettepaneku muuta liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja ja taotletava toetuse suurust selliselt, et taotletav toetuse suurus mahuks järele jäänud eelarve piiresse. § 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral taotlus rahuldatakse. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) toetuse saaja nimi; 2) toetuse summa; 3) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest; 4) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv; 5) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri; 6) juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg. (3) Nõuetele vastav taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotlus rahastamise eelarve tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada ja taotleja ei ole nõustunud §-i 11 lõigete 6 ja 8 alusel taotlust muutma; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole toetuse taotleja tegevusest või tegevusetusest tulenevatel põhjustel võimalik teha toetuse taotluse rahuldamise otsust Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi 6 ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) taotleja nimi; 2) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 3) taotletud toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale taotluses märgitud e-posti aadressile. (6) Taotluse rahuldamise otsus ei anna taotlejale õigust saada toetust. Toetuse saamise õiguse annab §-s 13 nimetatud lepingu sõlmimine. 4. peatükk Toetuse kasutamine ja juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumine § 13. Lepingu sõlmimine toetuse saajaga (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sõlmib taotlejaga, kelle taotlus on rahuldatud, toetuse kasutamise lepingu, milles lepitakse kokku vähemalt järgmine: 1) toetuse kasutamise ja kulude abikõlblikkuse periood; 2) poolte õigused ja kohustused järgida määruse 6. ja 7. peatükis sätestatud nõudeid. § 14. Juurdepääsuvõrguga liitumine (1) Toetuse saaja kohustub teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest, tingimustest ja taotluse esitamise tähtajast. Teavitus tuleb saata vähemalt kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust igas konkreetses asustusüksuses. (2) Juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii paberil kui elektrooniliselt vähemalt kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud toetuse saaja saadetud teavitust. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast lõikes 1 nimetatud tähtaega, ei ole toetuse saaja kohustatud § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel arvestama. (3) Toetuse saaja edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud taotluste esitamise protseduuri lõppu nimekirja asustusüksustest ja seal asuvatest aadressiobjektidest, kuhu toetuse saaja on saatnud lõikes 1 nimetatud teavituse ning nimekirja aadressiobjektidest, mille omanikud või kasutajad on esitanud lõikes 1 nimetatud tähtajaks juurdepääsuvõrguga liitumise taotlused. § 15. Juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused (1) Juurdepääsuvõrguga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on esitanud liitumise taotluse vastavalt § 14 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna piires tagama juurdepääsuvõrguga liitumise. (2) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires tähendab juurdepääsuvõrguga liitumine vähemalt järgmist: 7 1) liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 2) kahe või enama korteriga elamu puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise korterisisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 3) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist iga aadressiobjekti omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt. (3) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires teostatava täpse tehnilise lahenduse üle on õigus otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei nõustu tehnilise lahendusega, on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata. (4) Toetuse saaja ei tohi: 1) seitsme aasta jooksul toetuse andmise lepingus sätestatud juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtajast arvates võtta sellega liituvatelt aadressiobjektide omanikelt või kasutajatelt täiendavaid tasusid, välja arvatud liitumiseks vajalike tööde teostamise eest; 2) võtta juurdepääsuvõrguga liitunud lõppkasutajatelt regulaarset tasu nimetatud taristu valmisoleku või kasutamise eest. 5. peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine § 16. Toetuse maksetaotlus (1) Toetuse maksmine toimub toetuse saaja taotluse alusel maksimaalselt kahel korral aastas. (2) Toetuse saaja esitab koos toetuse maksmise taotlusega alljärgnevad dokumendid: 1) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega; 2) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektidest; 3) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega, mis näitab, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 6 sätestatud tingimustele; 4) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid; 5) kuludokumendid, mis näitavad toetuse maksmise taotluses nimetatud tööde ja nende eest tasutud kulude vastavust § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele; 6) arve teostatud tööde eest vastavalt § 17 lõike 3 punktile 1. § 17. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvule ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest. (2) Toetust makstakse ainult nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrk on valminud kogu asustusüksuse ulatuses vastavalt toetuse saaja § 14 lõike 3 alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud nimekirjale ja see vastab §-s 6 sätestatud nõuetele ning kus kõigile soovijatele on ehitatud välja liitumine vastavalt §-s 16 sätestatud tingimustele. (3) Toetust makstakse kahes osas: 8 1) 80 protsenti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusest ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest pärast juurdepääsuvõrgu valmimist lõikes 2 nimetatud tingimustel; 2) 20 protsenti pärast juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomist kõigile taotluse rahuldamise otsuses nimetatud aadressiobjektidele. (4) Enne toetuse maksmist viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbi §-s 18 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. (5) Toetuse maksmine toimub 30 tööpäeva jooksul alates juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli lõppemisest. (6) Nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli käigus ilmnes puudusi, makstakse toetus välja pärast puuduste kõrvaldamist ja hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti täiendavat kontrolli. § 18. Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine (1) Enne toetuse maksmist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse maksetaotluses näidatud mahus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib lisaks § 16 lõikes 2 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt kümme tööpäeva ette. (3) Kohapealne kontroll teostatakse koos toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta kontrollakti, millega loetakse juurdepääsuvõrgu valmiduse kontroll lõppenuks. (5) Lõikes 4 nimetatud kontrollaktis fikseerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruses sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mis põhjustel asustusüksuses teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. § 19. Ülemäärase toetuse tagasimaksmine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendab toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu osas järelevalvet selle ehitamisega seotud tulude ja kulude kohta ning mõistliku ülemäärase toetuse määra ületamise korral rakendab toetuse saaja suhtes tagasimaksekohustust. (2) Mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu ehitamisel ja aadressiobjektide liitumisel on maksimaalselt viis protsenti. (3) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse toetuse kasutamise lepingus sätestatud tähtajaks valminud juurdepääsuvõrgu osas, võttes aluseks toetuse saaja tehtud investeeringud, § 17 alusel makstud toetuse ja aadressiobjektide liitumisest saadud tulud. (4) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse järgnevalt: 9 ÜTM = (T – K) / K, kus T = MT + LT. (5) Lõike 4 valemis: 1)ÜTM on ülemäärase toetuse määr; 2) T on tulud; 3) K on §-s 5 sätestatud toetatavate tegevuste kulud; 4) MT on § 17 alusel makstud toetus; 5) LT on lõppkasutajate makstud liitumistasud. (6) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra ületav summa tuleb toetuse saajal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel tagastada riigieelarvesse kolme kuu jooksul pärast vastava otsuse tegemist. 6. peatükk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja toetuse saaja õigused ning kohustused § 20. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loob toetuse andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avaliku konkursi veebilehe. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab avaliku konkursi veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1) määruse tekst; 2) avaliku konkursi ja toetuse andmisega seotud dokumendid ja otsused; 3) toetuse saajate nimed ja registrikoodid; 4) toetuste summad; 5) toetuste osakaalud toetusega rajatavate juurdepääsuvõrkude ehitusmaksumuses; 6) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused. (3) Lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast §-s 13 sätestatud toetuse kasutamise lepingu sõlmimist. § 21. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus: 1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist abikõlblikus sihtpiirkonnas, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on teadlikult rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid; 4) nõuda toetuse saajalt tagasi ülemäärane toetus vastavalt §-le 19 (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on kohustus: 1) anda toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 3) menetleda toetuse makseid ja teha kulude abikõlblikkuse kontrolli; 4) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada ülevaateid; 10 5) koguda toetuse saajalt kord aastas sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas; 6) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant kogu toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse makse tegemist. § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud konkursi tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. (2) Toetuse saajal on kohustus: 1) ehitada abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele kokkulepitud tähtajaks, arvestades määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimusi; 2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele; 3) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4) pakkuda vastavalt §-le 23 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt seitsme aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas; 5) avalikustada abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga oma veebilehel ja ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele ning edastada juurdepääsuvõrguga liitunud ja liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide info Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi vähemalt iga kolme kuu järel; 6) pakkuda sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil sihtpiirkonda rajatud juurdepääsuvõrguga seotud informatsioonile sellises formaadis, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud infot masintöödelda, ning vastavat infot tuleb uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant; 7) tagada hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab sihtpiirkonnas lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele vastavalt §-le 23; 8) teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga koostööd hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse võrdlusuuringu teostamisel; 9) tõestada, et hulgimüügitasandi juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik ja mittediskrimineeriv; 10) esitada kord aastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas; 11) pidada ja säilitada enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse abil ehitatud juurdepääsuvõrgu osas alates toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest kuni seitsme aasta möödumiseni juurdepääsuvõrgu lõplikust valmimisest sihtpiirkonnas; 12) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse korral andmeid, mis võimaldavad tuvastada ülemäärase toetuse olemasolu; 13) maksta ülemäärane toetus tagasi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 14) teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist; 15) informeerida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest; 11 16) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas. 7. peatükk Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamise hinnakujundus § 23. Sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs (1) Toetuse saaja tagab pärast juurdepääsuvõrgu valmimist asustusüksuses teistele sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise. (2) Juhul kui toetuse saaja on toetust kasutades paigaldanud ka aktiivseadmed, siis peab toetuse saaja tagama juurdepääsu ka bitivooühendusele. (3) Toetuse saaja peab tegema oma veebilehel avalikult kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu perspektiivis. (4) Toetuse abil abikõlblikus sihtpiirkonnas ehitatavale juurdepääsuvõrgule peab hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul. (5) Hulgimüügitasandi juurdepääs lõikes 4 sätestatud tingimustel peab olema võimaldatud vähemalt seitsme aasta jooksul toetuse kasutamise lepingus sätestatud lõpptähtajast arvates. (6) Hulgimüügitasandi juurdepääsuõigus kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele ei tohi olla ajaliselt piiratud. (7) Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast §-s 13 sätestatud lepingu sõlmimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. (8) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud juurdepääsu taotluse lairibataristule ja võimaldab selle kasutamise alustamist hiljemalt kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused tuleb rahuldada nende laekumise järjekorras. (9) Toetuse saaja hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused ja hinnad peavad sarnastel hulgiteenustel olema kogu abikõlblikus sihtpiirkonnas ühetaolised. (10) Kui toetuse saaja pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid lõppkasutajatele, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud sihtpiirkonna juurdepääsuvõrgu opereerimisega. (11) Toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsu kohustused ja tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. § 24. Hulgimüügitasandi tingimused ja hinnad 12 (1) Hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja -hindade vastavust määrusele kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja -hindade kontrollimisel põhimõttest, et need peavad teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada toetuse saajale hulgimüügitasandi juurdepääsukulude ja -hindadega seotud kohustusi ning kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, kui ta on tuvastanud, et hinnad on ülemäära kõrgel tasemel, moonutavad konkurentsi või kahjustavad lõppkasutajate huve. § 25. Vaidluste lahendamine (1) Kui käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustustega seoses tekib toetuse saaja ja juurdepääsu taotleva sideettevõtja vahel vaidlus, on mõlemal poolel õigus pöörduda seisukoha saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab vaidlusaluste küsimuste osas seisukoha kahe kuu jooksul kirjaliku avalduse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seisukoha koostamise aega mõistliku aja võrra pikendada. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler Lisa Abikõlblik sihtpiirkond 13 06.07.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga kehtestatakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord. Tegemist on jätkumeetmega 2018 aastal alguse saanud toetusmeetmele, mille elluviimine kestab 2023. aastani ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. juuni 2018 määruse nr. 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ alusel. Nimetatud meetme alusel saab valguskaabliga liitumise võimaluse 40 016 aadressi. Kuid hinnanguliselt on Eesti veel vähemalt 65 000 aastaringses kasutuses olevat aadressi, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ning sellest tulenevalt tuleb jätkata uute toetusmeetmete elluviimist. Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa ülikiiret lairibateenust võimaldava juurdepääsuvõrgu ehitamisele turutõrkepiirkondadesse ehk sinna, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu 2023. aasta lõpuks ettevõtjad selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist ka ei plaani. Sellist piirkonda nimetatakse abikõlblikuks sihtpiirkonnaks ning see on määratletud määruse jõustumise aja seisuga, võttes arvesse toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi. Toetuse andmiseks korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku konkursi, mille eesmärk on leida toetuse saajad, kes toetuse abiga looks hiljemalt 2021. aasta 31. oktoobriks võimalikult paljudele aadressiobjektidele (elamud, ettevõtted, asutused jne) liitumise võimaluse juurdepääsuvõrguga, mis oleks tehniliselt võimeline pakkuma allalaadimiskiirust vähemalt 100 Mbit/s. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab avaliku konkursi läbi viimisega oma põhimääruse § 4 lõike 1 punktis 3 olevat ülesannet osaleda strateegiate ja projektide ettevalmistamises ning elluviimises. 2020. aasta riigi lisaeelarvega on ette nähtud kokku 15 miljonit eurot internetiühenduste arendamiseks turutõrke piirkondades. Sellest 6 miljonit eurot on vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.04.2020 istungi protokolli nr 29 päevakorrapunkti nr 3 „Ministrite kehtestatavate toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala meetmete kavade heakskiitmine“ otsusele punktile 1.9 ette nähtud vähemalt 100 Mbit/s võimaldavate juurdepääsuvõrkude rajamiseks. Toetuse näol on tegemist riigiabiga, kuid see on kooskõlas üldise grupierandi määruses lairibataristule antava abi reeglitega. Toetus antakse ettevõtjale, kes ettenähtud toetussumma eest loob lairibataristuga liitumise võimaluse aadressiobjektele. Toetust antakse projektidele, mille elluviimist pole alustatud või mis on juba valminud. Sellega on toetus vastavuses riigi 2020. a lisaeelarve seaduse § 5 lõikega 4, mille kohaselt võib toetust anda ainult uutele objektidele. Antav toetus on investeeringutoetus ja rajatav võrk jääb toetuse saajale, kellel lasub kohustus tagada teistele sideettevõtjatele võrdsetel alustel hulgitasandi juurdepääs rajatavale võrgule. Võrgu edasisi haldamise ja opereerimise kulusid ei hüvitata. 1 Toetuse saaja võib aadressiobjekti omanikult või kasutajalt küsida juurdepääsuvõrguga liitumise eest selle ehitamise ajal (st siis, kui toetuse saaja loob liitumise võimaluse asustusüksuses, kus antud aadressiobjekt asub) tasu maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti kohta. Selle summa eest ehitab toetuse saaja liitumise, mis tähendab liini viimist aadressiobjektini. Juhul kui aadressiobjekti omanik/kasutaja ei soovi liitumist kohe, jääb talle ikka liitumise võimalus kunagi tulevikus, aga siis juba vastavalt kokkuleppele toetuse saajaga. Toetuse andmine vastab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 aluspõhimõttele 13.17. „Lisaks kiiretele ühendustele õhus, maal ja merel on vaja ka kiireid andmesideühendusi. Jätkame ülikiire interneti püsiühenduse välja arendamist“ ja täidab sellega pandud ülesande „Viimase miili toetusmeetmete käivitamine 2020. aasta lisaeelarve vahenditest“1. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lg 1 alusel. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: 639 7681, e-post: [email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 7 peatükist, 25-st paragrahvist ja ühest lisast. Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel võib minister kehtestada määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Peatükk 1 hõlmab üldsätteid ja koosneb neljast paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord. Eesmärk on ühendada lõppkasutajaid läbi nn. viimase miili taristu väljaehitamise. Lõige 2 viitab, et toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusest nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“2 1 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_7.5.2020_0.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020038?leiaKehtiv 2 Lõikes 3 on märgitud, et määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 52 lairibataristule antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda investeerimisabi, kui täidetud on üldise grupierandi määruses sätestatud tingimused. Üldist grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise 70 miljonit eurot projekti kohta (artikkel 4 § 1 punkt y). Käesoleva määruse alusel korraldatava avaliku konkursi ja ette teada oleva eelarve kohaselt ei ületa määruse alusel antava toetuse summa 20 miljonit eurot, seega mahub see üldise grupierandi määruse alla. Samuti peab üldise grupierandi määruse alusel olema investeering tehtud piirkonda, kus sama kategooria (tavalise lairibavõrgu (basic broadband) või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu (next generation access network)) taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida kontrollitakse avatud avaliku konsultatsiooni teel. Lõikes 5 määratakse määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond. See moodustub määruse lisas loetletud aadressiobjektidest. Määruse eelnõu lisa on Euroopa Komisjoni teatise „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga“3 (edaspidi lairiba suuniste) kontekstis nimekiri Eesti valgetest aladest/aadressidest, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirusega juurdepääsuvõrk, kuhu ettevõtjad seda lähiaastatel rajada ei kavatse ja kuhu üldise grupierandi määruse alusel võib anda riigiabi ilma Euroopa Komisjonilt riigiabiluba taotlemata. Lisa koostamise aluseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hallatav andmekogu nimega „Sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem“ (edaspidi infosüsteem), mis on asutatud elektroonilise side seaduse § 1002 alusel,4 ning ettevõtjatega peetud avaliku konsultatsiooni tulemused. Avalik konsultatsioon Infosüsteemi põhjal koostatud aadressiobjektidel teada olevate lairibaühenduste allalaadimiskiiruste alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku konsultatsiooni tuvastamaks ettevõtjate lähiaastate plaane lairibavõrkude arendamisel. Ajavahemikul 08.05.2020 kuni 08.06.20205 viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbi avaliku konsultatsiooni ja selles on palutud kõigil Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel kontrollida üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostatud andmebaasi andmete paikapidavus ning anda teada ka enda kuni 2023. aasta lõpuni plaanitavad investeeringud lairibavõrkudesse. Täpsemalt palus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma 8.05.2020 3 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52013XC0126%2801%29 4 Kättesaadav: www.netikaart.ee 5 Avaliku konsultatsiooniga seotud materjalid on kättesaadavad Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel: https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp 3 kirjas ettevõtjatel esitada info juba olemasolevate või lähima 3,5 aasta jooksul kavandatavate järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu tingimustele6 vastavate juurdepääsuvõrkude kohta. Lähtudes üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktist 138 ja lairiba suuniste punktist 58, peab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk olema järgmiste omadustega: 1) tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja väga kiire (very fast) lairibateenuse optilise (või samaväärse tehnoloogiaga) sidevõrgu kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine; 2) toetab erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused; ning 3) pakub oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega). Põhilairibavõrkudeks (basic broadband networks) loetakse võrke, mis võimaldavad allalaadimiskiirust alla 30 Mbit/s ja mis oma pakutavate kiiruste ja kvaliteedi osas ei suuda pakkuda tänapäeva vajadustele vastavat lairibateenust. Põhilairibavõrk on juurdepääsuvõrk, mis kasutab selliseid tehnoloogiaid nagu asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrgud), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), täiustamata kaabelvõrgud, kolmanda põlvkonna mobiilivõrgud ja satelliitsüsteemid. Lairiba suuniste järgi on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil: - kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx): FTTx hõlmab FTTC (fiber to the cabinet, valguskaabel viimase välikapini), FTTN (fiber to the node), FTTP (fiber to the premise), FTTH (fiber to the home) ja FTTB (fiber to the building); - täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud: need peavad lairiba suuniste joonealuse märkuse 73 kohaselt kasutama vähemalt kaabelmodemi standardit DOCSIS 3.0; - teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda lõppkasutajale usaldusväärset suurt kiirust. Lairiba suuniste joonealune märkus 71 aitab selgitada, mida täiustatud traadita juurdepääsuvõrgu all mõeldakse: „Võttes arvesse täiustatud traadita tehnoloogiate, nagu LTE- Advanced, kiiret arengut ja LTE või Wi-Fi laienevat kasutuselevõtmist turul, võiks järgmise põlvkonna paiksed traadita juurdepääsuvõrgud (mis võivad põhineda näiteks kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial) olla teatavatel tingimustel elujõuliseks alternatiiviks teatavatele traadipõhistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (näiteks FTTCab). Kuna traadita ülekanne on „jagatud“ (kiirus kasutaja kohta sõltub ühendatud kasutajate arvust kaetud alal) ja sõltub vältimatult kõikuvatest keskkonnatingimustest, võib järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke minimaalse, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult eeldatavate allalaadimiskiiruste pakkumiseks lõppkasutaja kohta vaja olla kasutusele võtta teatava tiheduse ja/või täiustatud konfiguratsioonides (näiteks suunatud antennid). Kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial põhinev järgmise põlvkonna traadita juurdepääsuvõrk peab tagama kindlates kohtades asuvatele kasutajatele ka nõutava teenuse kvaliteeditaseme, teenindades samal ajal kõnealuses piirkonnas kõiki muid liikuvaid lõppkasutajaid.“ Saatjate tihedus ja konfiguratsioon Selleks, et raadiolahendus vastaks täiustatud traadita juurdepääsuvõrgu kriteeriumitele ehk oleks võimalik teatud piirkonna (küla, asula jne) kõikidele majapidamistele tagada samaaegne minimaalne nõutud kiirus (30 Mbit/s), ei piisa enam ühes mastis olevast saatjast, mis on küll 6 Vt lairiba suuniste peatüki 3.1 punkte 57 ja 58 4 võimeline ehk teenindama üksikuid kliente, kuid mitte oluliselt suuremat arvu või lausa enamikku masti piirkonnas olevaid kliente (aadressiobjekte). Selleks, et lugeda üks piirkond kaetuks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga (nagu valgete alade kaardistuse osas ütleb lairiba suunise punkti 78a joonealune märkus 92), peaks juba praegu või investeeringukavades olema paigas vajalik minimaalne saatjate tihedus ja konfiguratsioon. Praegune võimekus pakkuda üksikutele lõppkasutajatele kiiret või ülikiiret lairibaühendust ei taga seda tulevikus nõudluse suurenemisel ülejäänutele masti piirkonnas asuvatele kasutajatele. Võttes arvesse, et toetusmeede on mõeldud juurdepääsuvõrgu rajamise toetamiseks eelkõige maapiirkondades, kus tarbijate arv on väike, ei ole tõenäoline, et sideettevõtjate jaoks oleks majanduslikult tasuv täiendavate mastide püstitamine viisil, mis võimaldaks kindlalt tagada vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühenduse kõigile piirkonnas asuvatele aadressiobjektidele. Peale rahaliste kulutuste on vaja leida mastide püstitamiseks vajalikud kinnistud, mis tähendab maaomanikega läbirääkimisi ning ei pruugi tulemuseks anda sellist mastide paigutust, nagu vaja oleks. Alternatiivseid lahendusi mastide asemel, nagu kõrgemad hooned või muud sobivad ehitised (korstnad jne), on maapiirkondades vähe. Lisaks on looduslikud tingimused, nagu otsenähtavust takistavad puud majade ümbruses, mis oluliselt piiravad signaalide levimist ning eeldavad kõrgete mastide kasutamist. Ühe 120 m (ehk tavapärase mobiilimasti kõrgus) kõrguse masti valmistamine maksab hinnanguliselt 120 000 eurot7 (lühemad mastid maksavad proportsionaalselt vähem). Looduslikud takistused Eeldusel, et eelmises punktis mainitud vajalik saatjate tihedus on tagatud, peab selleks, et raadiovõrk vastaks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kriteeriumitele, hea raadioühenduse tagamiseks olema saatja ja vastuvõtja vahel ka otsenähtavus. Takistavad tegurid, nagu kõrgemad hooned või metsad, mäed ja orud, muudavad otsenähtavuse tagamise kõigile piirkonna aadressiobjektidele liiga kalliks või aadressiobjekti omanikele ja kasutajatele isiklikult vastuvõetamatuks (näiteks vajadus kõrgete puude eemaldamiseks maja ümbrusest). Sagedusloaga sageduste kasutamine Selleks, et tagada nõutav teenuse kvaliteeditase, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma häireteta. Vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määrusele nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“ § 2 lõikele 3 peab tegemist olema primaarse kasutusrežiimiga, kuna ainult seda raadioseadet kaitstakse teise raadioseadme põhjustatud häirete eest. Täiendavalt on olemas ka sekundaarne kasutusrežiim, aga seda ei kaitsta teise raadioseadme põhjustatud häirete eest ja sellise raadioseadme kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavale raadiosideteenistusele. Eelnõu § 2 selgitab toetusmeetme eesmärki ja oodatavat tulemust. Lõike 1 kohaselt on toetusemeetme eesmärk aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa sellise juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajatel ülikiire lairibateenuse kasutamist. Kuigi miinimumeesmärk valge ala defineerimisel on 30 Mbit/s, siis on lairiba suuniste kohaselt toetuse andmisel võimalik seada täiendavaid kriteeriume kvaliteedi, 7 Vt kiire interneti ühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud lisa 1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf 5 tulevikukindluse, konkurentsi jne osas, et avaliku raha toel ehitatav taristu oleks piisav tagamaks lähitulevikus tekkivad vajadused ilma täiendavat riigiabi andmata. Käesoleva toetusmeetme osas on otsustatud lähtuda peamiselt sellest, et rajatav lairibataristu oleks tehniliselt võimeline teenindama vähemalt 100 Mbit/s allalaadimisega lairibateenuseid. Lõige 2 sätestab, et toetus antakse avaliku konkursi käigus valitavavatele juriidilistele isikutele kohustusega rajada juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus võimalikult paljudele abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele vastavalt määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimustele. See tähendab, et määruse alusel on kavas korraldada üks või mitu avalikku konkurssi, et anda 6 miljonit investeeringutoetust toetuse saajatele. Rajatava juurdepääsuvõrgu omanikuks jääb toetuse saaja. Lõike 3 järgi lõpeb kulude abikõlblikkuse periood 31. oktoobril 2021. Kuigi Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 4 lõige 1 lubab kohustusi võtta kuni 31. detsembrini 2020, siis sama paragrahvi lõige 3 lubab taotleda lisaeelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamist riigieelarve seaduses sätestatud korras. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavatseb vastava taotluse Rahandusministeeriumile esitada peale avaliku konkursi läbi viimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Kuna juurdepääsuvõrkude rajamine on mahukas tegevus, mis vajab aega nii projekteerimiseks, ehituslubade saamiseks ning ehitamise enda jaoks, siis on vajalik pikendada abikõlblikkuse perioodi nii palju kui võimalik. Samas, arvestades et pärast võrkude valmimist on vajalik ka toetuse saajate poolt esitatud maksetaotluste ning valminud juurdepääsuvõrkude kohapealne kontroll, on selle jaoks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ette nähtud 2 kuud. Hiljemalt 31. detsembriks peavad kõik toetused olema välja makstud. Eelnõu § 3 järgi on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kelle juurde on koondunud elektroonilise side kompetents, avaliku konkursi korraldaja, toetuse taotluste menetleja ja selle kasutamise üle järelevalve teostaja. Eelnõu §-s 4 on selgitatud määruse eelnõus kasutatavat terminoloogiat. Lõikes 1 defineeritakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk. Antud definitsioon lähtub üldise grupierandi määrusest (artikkel 2 punkt 138, vt pikemat selgitust lk 3), kuid seda on kohandatud vastavalt elektroonilise side seaduses ja käesolevas määruses kasutatavatele terminitele. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult oodatav minimaalne allalaadimiskiirus on 30 Mbit/s (kuna Euroopa Liidu aastaks 2020 seatud minimaalne eesmärk on tagada sellise kiirusega lairibaühendus igale eurooplasele). Lõige 2 defineerib ülekandevõrgu – eesti keeles on laiemalt kasutusel termin „baasvõrk. Eestis on tuntuim baasvõrk EstWin projektiga ELi struktuurivahendite abil rajatav fiiberoptiline baasvõrk maapiirkondades. Kuid samuti asub maapiirkondades kommertsvõrke, peamiselt Telia omanduses olevad fiiberoptilised võrgud, mis ühendavad omavahel suuremaid asulaid ja seal olevaid sidesõlmi. Lõige 3 defineerib tuumvõrgu. Tuumvõrgud (magistraalvõrgud) on suuremaid linnu ja rahvusvaheliselt ka riike ühendavad võrgud. Eestis on need kõik eraomandis olevad võrgud (Telia, Tele2 jne). 6 Lõige 4 defineerib kiire lairibateenuse. 30 Mbit/s kiirust loetakse lävendiks, millest alates võib elektroonilise side võrku nimetada „järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguks“ (next generation access network, NGA). Tagatud andmeedastus tähendab, et igale lõppkasutajale on garanteeritud talle ettenähtud andmesidekiirus ning see ei sõltu välistest teguritest, nagu teiste kasutajate arv või ilm. Lõikes 5 defineeritakse ülikiire lairibateenus. Üle 100 Mbit/s kiirusega võrke nimetatakse inglise keeles erinevate terminitega, nagu „ultrafast“ või „superfast“ broadband. 100 Mbit/s on järgmine üleüldine miinimumeesmärk ELis aastaks 2025 senise 30 Mbit/s aastaks 2020 asemel. Lõige 6 defineerib kaablikanalisatsiooni. Lisaks lairibavõrgu kiudoptiliste, vask- või koaksiaalkaablite paigutamisele (mida on mõeldud eelkõige käesoleva määruse kontekstis) saab kaablikanalisatsiooni paigutada ka elektrikaableid jne. Definitsioon lähtub üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist 135. Lõikes 7 defineeritakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu. Definitsiooni aluseks on võetud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 137 olev sarnane definitsioon. Siin määruses on tehnorajatiste all mõeldud eelkõige (kuid mitte ainult) poste ja maste, millele saab paigaldada kaableid ja aktiivseadmeid, mis on vajalikud lairibateenuse pakkumiseks. Muude võrguelementide alla võivad kuuluda näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev, juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post. Need kõik on sätestatud ehitusseadustiku § 612 lõikes 1. Lõige 8 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise. Elektroonilise side seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule. Kaabelvõrkude puhul tuleb seda lõiget lugeda kahel viisil – esiteks võib toetuse saaja rajada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti kinnistul asuvale aadressiobjektide oluliselt lähemale, näiteks maja kõrvale (vähemalt aadressiobjektide kinnistuspiirini) või piirduda kinnistust väljas selle vahetus läheduses asuva lõpp-punktiga, kui tehniliselt ja majanduslikult on ebaotstarbekas kõikidele aadressiobjektidele igaks juhuks liitumise võimaluse loomine kinnistu piirile. Sealhulgas on aktsepteeritav ka selline lahendus, kus aadressiobjektidele, kellele luuakse juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, aga kes sellega kohe liituda ei soovi, ei tehta eraldi väljavõtteid iga kinnistu juures, vaid rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus võimaldab soovi korral hiljem need väljavõtted teha viisil, mis ei nõua juba rajatud juurdepääsuvõrgu ümber ehitamist/laiendamist. Näiteks on olemas mikrotoru, kuhu saab liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti jaoks hiljem paigaldada kaabli alates vahejaotuspunktist kuni lõppkasutaja aadressiobjektini. Sellisel juhul loetakse lõpp-punktiks kohta, kus aadressiobjektile on loodud võimalus juurdepääsuvõrguga liitumiseks, isegi kui see lõpp-punkt ei asu vahetult aadressiobjekti läheduses. Lõige 9 defineerib aktiivseadmed. Näiteks kuuluvad siia WDMA-seadmed (Wavelength Division Multiple Access), ruuterid jne. Antud definitsiooni alt väljas on lõppkasutaja käsutuses olevad seadmed (modemid, ruuterid jne), mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlblikud. Lõige 10 defineerib hulgimüügitasandi juurdepääsu, milleks käesoleva määruse kontekstis on eelkõige juurdepääs toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule, nagu pimekiud ja kliendiliinide eraldamine ning kaablikanalisatsioon, juurdepääs mastidele ja ülekandevõrgule ning bitivooühendusele. Definitsioon põhineb üldise grupierandi määruse 7 artikli 2 punktis 139 sätestatul. Toetusmeetme abil ehitatud juurdepääsuvõrgu omanikul on õigus määrata juurdepääsutoodete liigid ja nende hinnad vastavalt taristu tehnilistele võimalustele ja proportsioonidele. Näiteks kui passiivne taristu võimaldab pimekiu rentimist ja kliendiliinide eraldamist, siis kaablikanalisatsioonis ruumi rentimise või mastidel kohtade rentimise eest võib küsida proportsionaalselt suuremat hulgimüügihinda, kuna nende juurdepääsutoodete kasutamine on taristu omanikule koormavam, kui kiu rentimine kolmandale osapoolele. Lõige 11 sätestab füüsilise eraldamise nõuded. Üldise grupierandi määruse põhjenduspunkt 71 ütleb, et kuigi teatavatel tingimustel võib virtuaalset eraldamist lugeda samaväärseks füüsilise eraldamisega, on siiski rohkemate kogemuste saamiseni vaja hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas konkreetset mittefüüsilist või virtuaalset hulgimüügi tasandi juurdepääsutoodet saab lugeda samaväärseks eraldatud juurdepääsuga vasest või kiudoptilisele kliendiliinile. Sel põhjusel, ja kuni neid kogemusi saab riigiabi üksikjuhtumite või eelhindamise õiguslikus kontekstis tulevase läbivaatamise raames arvesse võtta, tuleks praeguse üldise grupierandi määruse kohaldamiseks nõuda füüsilist eraldamist. Lõige 12 defineerib lõppkasutaja. Lõige 13 defineerib aadressiobjekti.. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid: 1) elamud; 2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid hooneosi; 3) juriidiliste isikute asukohahooned; 4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning eelnimetatud hoonete osad; 5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused; 6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime; 7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad. Kuna toetusmeetme eesmärk on viia ülikiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk piirkondadesse, kus on elanikud ning toimub ettevõtlustegevus, siis on jäetud välja punktides 5 ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes, millel on unikaalaadress olemas, on selguse huvides jäetud välja ka punkt 4. Lõige 14 käsitleb asustusüksust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõige 1 ütleb, et vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Lõike 2 kohaselt on asustusüksused asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid. Lõike 3 kohaselt on linn haldusüksusena samades piirides ka asula. Kui haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana. Lõige 15 sätestab, mis on avaliku konkursi veebileht. Käesoleva toetusmeetme puhul on selliseks keskseks veebileheks https://www.ttja.ee/lairiba_teine_etapp. Selline kohustus luua keskne veebileht tuleneb lairiba suuniste punktist 78 c. Seal veebilehel on kättesaadav kogu toetusmeedet käsitlev informatsioon alates avaliku konsultatsiooni algusest. Veebileht jääb avatuks vähemalt 10 aastaks alates toetuse andmise otsuste tegemisest. 8 Lõikes 16 on selgitatud avaliku konsultatsiooni tähendust. Avalik konsultatsioon on lairibataristule riigiabi andmisel kohustuslik etapp vastavalt lairiba suuniste punktile 78 b. 2. peatükk (toetatavad tegevused ning juurdepääsuvõrgule ja sellega liitumisele esitatavad tingimused) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõike 1 punktis 1 on loetletud toetatavad tegevused: - projekteerimine – selle alla võib liigitada ka projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uuringute tegemist ja geodeetiliste tööde läbiviimist ning tegevusega piiritletavat geomeetrilist planeerimist; - ehitamine – juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamine koos vajalike ehitustööde, materjalide ja rajatistega; - omanikujärelevalve läbiviimine – ehitustööle ehitusseadustiku alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve läbiviimine. Kõik need tegevused peavad arvestama määruse §-s 6 sätestatud tehnilisi tingimusi ning juurdepääsuvõrguga tuleb tagada liitumine §-s 16 sätestatud tingimustel. Punkt 2 sätestab võimaluse taotleda toetust ka juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Siia alla kuuluvad kõik seadmed, mis on vajalikud signaalide edastamiseks lõppkasutaja terminalseadmesse ja sealt signaalide vastuvõtmiseks. Aga siia alla ei kuulu lõppkasutaja terminalseadmed nagu ruuterid, modemid, arvutid jne. Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. Nende tingimuste eesmärgiks on ehitada juurdepääsuvõrk, mis vastaks tänapäeva ühiskonna nõutele ning võimaldaks toetusega lairibataristul piisava teenusepakkujate vahelise konkurentsi olemasolu. Lõike 1 punktis 1 sätestatud allalaadimiskiirus üle 100 Mbit/s vastab Euroopa Komisjoni 2025. aastaks seatud eesmärkidele. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavad ja sellega liituvad aadressiobjektid peavad üle 100 Mbit/s kiirusega lairibateenust tarbima –sideettevõtjal on võimalik osutada lairibateenust ka väiksema kiirusega, mis vastavad lõppkasutajate vajadustele ja rahalistele võimalustele. Punktis 2 on sätestatud hulgimüügitasandi juurdepääsukohustus. See tähendab, et toetusega rajatava võrgu igas etapis kuni lõppkasutajani peab sideettevõtjal olema võimalik pakkuda lairibateenuseid lõppkasutajatele teistest sama taristut kasutatavate sideettevõtjatest ja nende kasutatavatest tehnoloogiatest sõltumatul viisil. Toetuse saaja kohustus tagada selline hulgimüügitasandi juurdepääs ja füüsiline eraldamine kehtib ainult toetusega rajatud võrgu osale. Näiteks kui toetusega rajatud võrk ühendatakse Estwini või mõne muu baasvõrguga, siis seal tuleb sideettevõtjal endal tagada selleks vajaliku võrguressursi rentimine. Punkt 3 ütleb, et kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. Liin on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 24 defineeritud kui tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Lõpp-punkt on käesolevas määruses liitumise võimalus vähemalt aadressiobjekti krundipiiril või selle vahetus läheduses. Ühenduspunkt on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht. Liini näol on tegemist selle passiivse lairibataristu osaga, mis rajatakse alles pärast liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti omaniku või kasutaja esitatud avaldust 9 ja liitumistasu maksmist. Antud punkt ei nõua (tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini rajamist valguskaablit kasutades, kuid seab kohustuse teha see vähemalt kahest kiust koosneva valguskaabliga, kui toetuse saaja valib liini ehitamise tehnoloogiaks valguskaabli. Kahe kiu nõudmise vajadus tuleneb vajadusest tagada tehnoloogianeutraalsus, kuna on lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad andeside pidamiseks samaaegselt kahte kiudu. Uuemad tehnoloogiad on siiski pigem ühe kiuga võimelised teenuseid pakkuma. Kiudude keevitamise seotud kulude kokkuhoiu mõttes on siiski aktsepteeritav, kui toetuse saaja keevitab standardlahendusena ainult ühe kiu ning teine kiud keevitatakse alles vastava taotluse korral sideettevõtjalt, kes lõppkasutajale teenust soovib osutada. Lõige 2 sätestab kohustuse juurdepääsuvõrgu ülesehitusele, et seda oleks võimalik laiendada ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis käesoleva toetusmeetme abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa. See nõue on põhjusel, et suure tõenäosusega ei piisa toetusmeetme praegu ettenähtud eelarvest (6 miljonit eurot) selleks, et luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile turutõrkepiirkondades asuvatele aadressiobjektidele, eelkõige üksikutele eraldiseisvatele aadressiobjektidele, kelleni juurdepääsuvõrgu laiendamine praeguse eelarve piires oleks kallis, ning selle asemel võimaldaks hoopis ühendada suurema arvu aadressiobjekte kusagil mujal. Siiski peaks rajatav juurdepääsuvõrk oma tehniliselt ülesehituselt võtma võimaluse korral arvesse ka neid aadressiobjekte, mis liitumise võimalust juurdepääsuvõrgu rajamise lõppedes veel ei saa, kuid kuuluvad loogiliselt võttes rajatud juurdepääsuvõrgu mõjupiirkonda. Lõige 3 seab tingimused, mil viisil peab toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrk olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga. Punkt 1 sätestab nõuded ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrk on ühendatuse kohta. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu otsad peavad niimoodi kokku minema, et sideettevõtjate jaoks piisab lairibateenuste pakkumisega alustamiseks ainult aktiivseadmete paigaldamisest ja erinevate sidesõlmede või kaablite ühendamisest (sh. ka toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu ja baasvõrgu vahelistesse mikrotorustikesse/kulglatesse sideettevõtja endi kuludega kaablite puhumine), mille teostamiseks piisab kokkuleppest juurdepääsuvõrgu või ülekandevõrgu omanikuga. Oluline on, et sidekappide rajamist, trasside ehitamist ja sellega kaasnevat seadustamist ei tohi enam vaja olla. Punkti 2 kohaselt peab ülekandevõrk olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt viiele sideettevõtjale. Nagu eespool on kirjeldatud, siis ülekandevõrke (ehk baasvõrke) on Eestis nii erakapitaliga ehitatud kui ka ELi toetustega rajatud. Toetusmeetme määrus ei kohusta toetuse saajat ühendama juurdepääsuvõrku konkreetse ülekandevõrguga (näiteks Estwin), vaid annab toetuse saajale vabaduse ise otsustada võrgu ülesehituse ja ulatuse. Küll aga peab olema tagatud see, et juurdepääsuvõrku kasutada soovivatel vähemalt viiel sideettevõtjal oleks reaalselt võimalik kasutada ka ülekandevõrku. Kui juurdepääsuvõrguga ühendatavas ülekandevõrgus puudub viiele sideettevõtjatel võimalus võrguressursi rentimiseks, tähendab see sisuliselt ka juurdepääsuvõrgu osas viie sideettevõtja vahelise konkurentsi puudumist. Ülekandevõrgu puhul loetakse tingimused täidetuks ka siis, kui näiteks vaba ressurssi on järel kolmele uuele võimalikule sideettevõtjale, aga juba on selle ülekandevõrgu ressurssi kasutamas kaks sideettevõtjat, kes toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kaudu lõppkasutajatele teenuseid osutada soovivad. Ülekandevõrgu ressursi arvestamisel ei võeta arvesse neid sideettevõtjaid, kes kasutavad ülekandevõrku muuks otstarbeks kui lõppkasutajatele lairibateenuste osutamine toetusega rajatava juurdepääsuvõrgu piirkonnas (näiteks linnade või riikide vahelised andmesideühendused jne). 10 Punkt 3 sätestab teatud tingimustel erandi punktis 2 seatud tingimusele. Siinkohal on mõeldud nii hinna kui tehnoloogilise poole pealt alternatiivsete lahenduste pakkumist toetuse taotleja poolt. Tehnoloogilise poole pealt tähendab see näiteks vabade fiiberoptiliste kiudude puudumisel ning sellest tulenevalt füüsilise eraldamise mittevõimaldamise asemel virtuaalselt eraldatud (virtual unbundling) teenuse pakkumist, mis on võimalikult lähedane füüsilisele eraldatusele. Vaba võrguressursiga ülekandevõrku on Eestis 2020. aasta seisuga piisavalt. Alates 2010. aastast on ELi toetusega ehitatud maapiirkondades ülekandevõrku, mis on kõigile sideettevõtjatele võrdsetel alustel kättesaadav, ja selle kasutamise hind on tänu ELi 85% suurusele toetusele oluliselt soodsam (hinnanguliselt isegi 5 korda soodsam) kui kommertsvõrkudel ning seal on ka piisavalt ressurssi palju rohkema kui 5 sideettevõtja teenindamiseks (enamasti on minimaalselt kiudude arv igas trassi osas 48 kiudu ehk 24 ettevõtjat saaks endale taotleda kiupaari kasutamist). Praeguseks on valminud peaaegu 7000 km ülekandevõrku ning sellega on 2009 algselt paika pandud eesmärki ehitada 6400 km ülekandevõrku veidi isegi ületatud. ELi toetusega ülekandevõrku on Eestis ehitanud kolm sihtasutust/mittetulundusühingut: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus: http://ela12.elasa.ee/elakaart/, Eesti Andmeside MTÜ: http://eestiandmeside.ee/sidevork/tingimused/ ja MTÜ Valguskaabel: http://www.valguskaabel.ee/?valminud-võrk,3. Lisaks ELi toetusega ehitatud ülekandevõrkudele on olemas ka eraomandis olevaid ülekandevõrke, peamiselt Telia Eesti omanduses, kus enamasti on võrguressurss ammendunud või mittepiisav. Punkti 4 järgi peavad olema olemas jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning väliseadmekappidega. Väliseadmekapp peab mahutama vähemalt viie sideettevõtja seadmed. Väliseadmekappe pole igal pool ilmtingimata vaja ehitada, kui lairibateenust osutavate sideettevõtjate võrgusõlmed asuvad piisavalt lähedal, et toetusega rajatud juurdepääsuvõrguga liitunud klientidele oleks võimalik lairibateenuseid pakkuda. Vältimatu vajadus seadmekappi paigaldada puudub, kui vähemalt ühel operaatoril on võimalik piirkonnas teenust pakkuda ilma täiendava väliseadmekapi paigaldamiseta. Juhul kui ükski operaator ei ole tehnilistel põhjustel võimeline rajatud juurdepääsuvõrgus kõigile juurdepääsvõrguga liitunud aadressiobjektidele teenust pakkuma, peab toetuse saaja rajama elektriga varustatud seadmekapi, mis majutab kõik reaalselt seda kasutada soovivate sideettevõtjate seadmed. Toetuse saaja poolt rajatud aktiivseadmete kappides sideettevõtjate poolt paigaldatud seadmete poolt tarbitava elektri osas on toetuse saajal õiguse esitada arved sideettevõtjatele. Lisaks jaotuspunktidele võib juurdepääsuvõrgu osas olla vajalik veel täiendavate vahejaotuspunktide ja muu sarnase rajamiseks, kus sideettevõtjatel on võimalik lõppkasutajatele lairibateenuse pakkumiseks ühendusi luua – see ja muud detailset võrgu ülesehitust puudutav (sh. seadmekappide dimensioonid) on toetuse saaja enda otsustada, kuid lähtuma peame põhimõttest, et kõiki sideettevõtjaid koheldakse võrdselt ning sideettevõtjate poolse nõudluse olemalul on tehniline ja ruumiline valmisolek tagatud viiele sidettevõtjale Kõik eelpoolt loetletud tööd ja tegevused kuuluvad abikõlblike kulude hulka. Eelnõu § 7 defineerib juurdepääsuvõrgu ehitamise, liitumise ja juurdepääsu üldised tingimused. Lõikes 1 sätestatud kohustus tähendab, et toetuse taotleja peab esitama nimekirja nendest aadressiobjektidest, kellele ta toetusega liitumise võimaluse loob. See nimekiri saab koosneda ainult määruse lisas olevatest aadressiobjektidest. 11 3. peatükk (avaliku konkursi läbiviimine, toetuse taotlemine, nõuded taotlusele ja taotlejale) koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu § 8 sätestab avaliku konkursi eelarve, läbiviimise aja ja põhimõtted. Lõike 1 kohaselt kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku konkursi välja 30 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumisest. Lõige 2 sätestab taotluste esitamise tähtajaks on vähemalt 60 kalendripäeva avaliku konkursi väljakuulutamisest arvates. Selline tähtaeg peaks olema potentsiaalsetele taotlejatele piisav aeg selleks, et oma taotlus kvaliteetselt ja kõikehõlmavalt koostada. Võrdluseks võib tuua, et riigihangete seaduse § 93 lõike 1 punkt 6 sätestab minimaalseks ehitustööde pakkumise esitamise tähtajaks 45 päeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Lõikes 4 on kirjas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustus avalikkuse teavitamiseks. Lairiba suuniste punkti 78 c kohaselt peavad liikmesriigid tagama läbipaistva protsessi ja konkurentsivõimelise tulemuse ning kasutama kõigi lairibaühenduse jaoks mõeldud riigiabimeetmetega seotud käimasolevate pakkumismenetluste avaldamiseks spetsiaalset riikliku tasandi veebisaiti. Eestis on selleks keskseks veebisaidiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel olev https://www.ttja.ee/lairiba_teine_etapp. Lairiba suuniste punkti 78 c joonealuse märkuse 99 kohaselt piisab teavituste tegemisest ainult liikmesriigis endas, tingimusel et konkurentsipõhise valikumenetluse eesmärk ei ole ELi riigihangete direktiiviga 2004/17/EÜ või 2004/18/EÜ (mõlemad nüüdseks kehtivuse kaotanud ning asendatud uute direktiividega – vastavalt 2014/25/EL ja 2014/24/EL) hõlmatud riiklik leping. Kehtiv direktiiv 2014/24/EL defineerib kolme liiki riigihankelepinguid: - ehitustööde riigihankelepingud (artikkel 1 § 1 punkt 6); - asjade riigihankelepingud (punkt 8); - teenuste riigihankelepingud (punkt 9). Kuna toetusmeetme näol pole tegemist selliste lepingute sõlmimisega, siis ei ole vajalik teha ka teavitust üle Euroopa. Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded. Lõike 1 punktis 1 nimetatud muu samaväärse registri all on mõeldud Euroopa Majanduspiirikonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat registrit, mis on samaväärne äriregistriga. Kolmandatest riikidest pärit taotlejad ei saa toetuse taotlust esitada. Punkti 3 nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 9 lõikest 2. Kui tegemist on Eestis registreeritud taotlejaga, siis on selle kontrollimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile lihtne. Teistes ELi riikides ja Šveitsis registreeritud taotlejate puhul on vajalik, et nad esitaksid sellekohased väljavõtted ja muud tõendavad dokumendid. Punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja olla raskustes ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18 – kuna grupierandi määruse alusel antav abi tohib olla investeerimisabi ning ka Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava 12 koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 7 punkt 4 lubab anda investeeringuteks toetust, siis ei tohi selline ettevõte olla raskustes. Punkt 6 seab piirangu toetuse suurusele, mida ettevõtja võib käesolevast meetmest ja [Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord] meetmest kokku saada. Selleks piirmääraks on 2 500 000 eurot ühe juriidilise isiku kohta. Lõige 2 laiendab lõike 1 punktis 6 määratud piirangut kõigile ühte kontserni kuuluvatele ettevõtetele. Antud piirang on vajalik, et tekiks piisav konkurents toetuse taotlejate vahel ning toetust saaks anda hajutatult rohkematele ettevõtjatele. Lõige 3 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab. Selline kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78 f ja selle eesmärk on suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset kasutamist lairibavõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 8.05.2020 kirjas, millega käivitati avalik konsultatsioon, oli antud info ka kirjas ning kõik ettevõtjad, kes vastavat taristut omasid, olid sellisest kohustusest teadlikud. Eelnõu § 10 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Lõike 1 punktides 1–6 on loetletud nõuded, millele taotlus peab vastama. Punktis 6 olev nõue tuleneb riigiabi reeglitest ja riigiabi andmise puhul olulise ergutava mõju nõude kirjeldus. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teostada ettemaksu, kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms. Lõike 2 punktides 1–13 on loetletud dokumendid ja andmed, mida taotlus peab sisaldama. Punktis 1 nimetatud nimekirjas peab toetuse taotleja välja tooma need aadressiobjektid, kuhu ta saadava toetuse eest juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loob. Need aadressiobjektid võivad asuda erinevates asustusüksustes ja erinevates maakondades. Punktis 2 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjelduse ja asjakohase tehnilise dokumentatsiooni all on mõeldud, et toetuse taotleja peab kirjeldama piisavalt detailselt, vajadusel koos tehnilist standardit tõendavate dokumentidega, et tema pakutud juurdepääsuvõrgu lahendus vastab määruses sätestatud nõuetele. Riigiabi suunistest tulenevalt peab konkurss olema läbi viidud tehnoloogia neutraalsust silmas pidades, küll aga on võimalik seada sisulisi kvaliteedikriteeriume ning jälgida nende täitmist. Kuna toetusmeetme eesmärk on toetada sellise juurdepääsuvõrgu rajamist, mis tehniliselt võimaldaks lõppkasutajatele vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust, siis peab toetuse taotleja esitama kasutatava tehnoloogia osas asjakohased standardid, mis tõestaks kasutatava tehnoloogia võimekust sellist allalaadimiskiirust pakkuda. Punktis 3 sätestatud finantsanalüüsis peab toetuse taotleja hindama tema esitatud aadressiobjektide arvule liitumise võimaluse loomise eeldatavat kogumaksumust, märkima taotletava toetussumma ning kirjeldama kogumaksumuse arvutamisel arvesse võetud töid ja materjale. Toetuse taotleja ei pea teadma täpset ja lõplikku summat, mida kogu projekti lõpule 13 viimine maksma läheb, küll aga peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veenduma, et tehtud arvutused on pädevad ning kavandatav projekt saab lubatud mahus ja toetussumma piires ka täielikult ellu viidud. Toetuse taotleja peab finantsanalüüsis kirjeldama ka hinnangulisi tööde ja materjalikulu osakaalusid projekti kogusummas ning mahtusid (kaablite pikkus kilomeetrites, mastide/postide, kappide arv jne). See võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil veenduda tehtud arvutuste paikapidavuses. Punktis 6 nimetatud kohustus esitada kinnitus koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest registritest, et ta vastab § 9 lõike 1 punktides 1–3 ja punktis 7 sätestatud tingimustele, kehtib ainult nendele juriidilistele isikutele, kes pole Eesti äriregistris registreeritud. Eestis registreeritud toetuse taotleja puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik need andmed saada äriregistrist. Toetuse taotleja peab esitama väljavõtted asjakohastest registritest ainult lõike 1 punktide 1–3 ja punkti 7 kohta, kuna ainult neid saab toetuse taotleja vastavate registrite väljavõtetega tõendada. Eelnõu § 11 käsitleb taotluste menetlemist ja hindamist. Lõike 2 taotleja nõutele vastavust kontrollitake Eestis registreeritud juriidiliste isikute puhul andmebaaside kaudu. Üldise grupierandi määruses sätestatud artikli 2 punktile 18 (raskustes ettevõtja) vastavust saab kontrollida taotleja viimase majandusaasta aruande alusel. Üldise grupierandi artikli 1 paragrahvi 4 punktile a (ettevõtja, kes pole tagastanud varasemalt ebaseaduslikuks kuulutatud abi) vastavust saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet päringute kaudu riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõlminud registri kasutamise lepingu Rahandusministeeriumiga. Lõikes 4 on sätestatud kriteerium, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluste hindamisel lähtub. Selleks taotluses küsitav toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest. Antud kriteerium võimaldab anda toetust kõige efektiivsemal viisil, tagades ühest küljest võimalikult suure arvu liitumisvõimaluste loomise ja teisest küljest motiveerides toetuse taotlejaid investeerima maksimaalse tasuvuse piires ka omavahendeid. Samas võimaldab selline kriteerium toetust saada nii väikestel kui suurtel projektidel. Lõiked 5, 6, 7 ja 8 kirjeldavad taotluste hindamise protsessi. Lõike 5 kohaselt järjestatakse kõik taotlused lõikes 4 sätestatud kriteeriumi alusel ning esimesena saab toetuse taotlus, mis küsib kõige väiksemat toetust ühele aadressiobjektile liitumise loomise võimaluse eest. Lõige 6 sätestab olukorra, kus kaks või rohkem taotlust hõlmavad liitumise võimaluse loomist ühtedele ja samadele aadressiobjektidele. Sellise olukorra tekkides antakse paremuselt järgmise taotluse esitajale võimalus kolme tööpäeva jooksul oma taotlust korrigeerida eemaldades eelnevalt toetuse saanud taotluses olnud aadressiobjektid oma nimekirjast ning soovi korral korrigeerides ka taotluses küsitavat toetuse suurust ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest. Lõike 7 eesmärk on reguleerida olukorda, kus on kaks taotlust, mis küsivad sama suurt toetust ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest ning peab otsustama, kumb neist on parem. Sellisel juhul saab esimesena toetuse suurimale arvule aadressiobjektidele liitumise võimaluse loov taotlus. Lõige 8 reguleerib olukorda, kui juba rahuldatud taotlustest järele jäänud eelarve ei võimalda paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada. Kuna eesmärk on ettenähtud toetus 14 võimalikult suures mahus ära kasutada, siis võimaldatakse taotlejatel paremusjärjestuse alusel teha muudatust oma taotluses, et mahtuda järele jäänud eelarve piiresse. Kui üks taotleja keeldub, pakutakse võimalust järgmisele taotlejale. Eelnõu § 12 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Lõike 2 punktides 1 kuni 6 sätestatakse taotluse rahuldamise otsusesse märgitavad andmed. Lõige 6 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus ei anna taotlejale õigust saada toetust, vaid selle õiguse annab §-s 13 nimetatud lepingu sõlmimine. Seega juhul kui peale taotluse rahuldamise otsust taotlejaga toetuse andmise lepingut mingil põhjusel ei sõlmita, siis pole taotlejal toetuse saamisele õigust. 4. peatükk (toetuse kasutamine ja juurdepääsuvõrguga liitumine) koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu §-s 13 on sätestatud lepingu sõlmimine toetuse saajaga. Selle kohaselt sõlmib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejaga, kelle taotlus on rahuldatud, toetuse kasutamise lepingu. Lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatakse lepingu kohustuslikud sätted. Punkti 2 kohaselt on lepingus sätestatud ka poolte õigused ja kohustused järgida määruse 6. ja 7. peatükis sätestatud nõudeid. Kuigi toetuse saaja toetuse taotlust esitades peab olema arvestanud, et toetust saades peab ta järgima määruses sätestatud nõudeid toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu osas, on selguse huvides need kohustused ka kahepoolse lepinguga kinnitada. Punktis 3 olev asjaolu, et toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleneb konkurentsiseaduse § 342 lõikest 21. Eelnõu § 14 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise. Lõige 1 reguleerib toetuse saaja kohustust informeerida juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavaid lõppkasutajad võimalusest taristuga liituda. Selle sätte eesmärk on tagada lõppkasutajate (elanike, ettevõtete, asutuste) õigeaegne, kuid mitte liiga varajane teavitus liitumise taotluse esitamiseks. Lõppkasutajaid on asjakohane informeerida siis, kui on kindel, et vastavas piirkonnas hakatakse lairibataristut ehitama. Toetuse saaja võib muidugi teavitada soovi korral ka varem ja mitmeid kordi. Ka võib toetuse saaja teavitada aadressiobjektide omanikke teisi kanaleid kaudu, kuid vähemalt üks kord tuleb iga aadressiobjekti omanikku või kasutajat teavitada kirja teel. Lõige 2 sätestab, et juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii paberil kui elektrooniliselt vähemalt 2 kuu jooksul pärast toetuse saaja saadetud teavitust. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast toetuse saaja seatud tähtaega, ei ole toetuse saaja kohustatud § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel arvestama. Kui lõikes 1 oli eesmärk vältida aadressiobjektide omanike/kasutajate liiga varajast teavitamist, siis lõige 2 kohustab toetuse saajat andma taotluste esitamiseks vähemalt 2 kuud aega. Juhul, kui seatud tähtajaks pole taotlust laekunud, ei ole toetuse saaja kohustatud liitumist käesolevas määruses sätestatud tingimustel tegema, vaid võib seda teha poolte kokkuleppel ka teistel tingimustel, mis võib tähendada ka kõrgema liitumistasu küsimist. 15 Lõike 3 mõte on tagada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile võimalus kontrollida, et kõik aadressiobjektid, mis toetuse saajale esitatakse, saavad ka liitumise võimaluse, ning kõik aadressiobjektid, mille omanikud või kasutajad on esitanud toetuse saaja poolt märgitud tähtajaks liitumise taotluse, peavad saama liitumise määruses sätestatud tingimustel. Eelnõu § 15 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused. Lõikega 1 määratud juurdepääsuvõrguga liitumise hind kehtib ainult tingimusel, et liitumise taotlus on esitatud toetuse saajale viimase poolt nõutud ajaks. Ennekõike on siinkohal mõeldud, et sellise hinnaga saab liituda ainult ajal, kui aadressiobjekti asukohaks olevas asustusüksuses toimuvad juurdepääsuvõrgu rajamise tööd ning selle käigus luuakse liitumised seda soovinud aadressiobjektide omanike või kasutajate aadressiobjektidele. Kõigile neile, kes õigeaegselt toetuse saajale vastava liitumisavalduse teevad, peab toetuse saaja tagama selle hinna piires juurdepääsuvõrguga liitumise. Lõige 2 sätestab konkreetsemalt, mida toetuse saaja lõikes 1 sätestatud maksimaalselt 200 euro eest tegema peab. Kõigis kolmes punktis sätestatud nõuete puhul on olnud eesmärk arvestada asjaoluga, et juurdepääsuvõrgu rajamise näol on tegemist suurt hulka objekte hõlmava masspaigaldusega, millest tulenevalt ei peaks toetuse saaja olema kohustatud tegelema detailselt iga kliendi erisoovide täitmisega, vaid tuleb luua minimaalsete kuludega võimalikult suurele hulgale aadressiobjektidele valmisolek tarbida sideettevõtjate pakutavaid lairibateenuseid. Sisemiste paigaldustööde, nagu ruuterite ja kaablite paigaldamise aeg ja viis jäävad aadressiobjekti omaniku või kasutaja otsustada – kas teha tööd ise või tellida need lairibateenuseid pakkuvalt sideettevõtjalt. Loomulikult võib toetuse saaja seda soovi korral või lisatasu eest ka ise teha, kuid antud toetusmeetme tingimused teda selleks liitumistasu maksimaalse määra ulatuses ei kohusta. Aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud koha all on mõeldud seda, et kui aadressiobjekti omanik või kasutaja soovib, et talle viiakse kaabel majja, siis ta näitab tööde teostajale ära selle koha, kust ta seda soovib läbi viidavat ning tööde teostaja teeb vajalikud tööd nagu puurimine või läbiviigu ehitus. Omaniku või kasutaja kohustus on tagada, et antud koht on puurimiseks või läbiviigu ehitamiseks sobilik – st. seal ei ole seinasiseseid kaableid või torusid ja muud taolist, mis võib kahjustada saada. Kõigi võimalike selliste kahjude tekkimisel vastutab omanik või kasutaja. Samuti vastutab omanik või kasutaja selle eest, kui puurimine või läbiviigu tegemine kahjustab maja fassaadi või siseviimistlust hoones sees. Lõikes 3 on mõeldud eelkõige kinnistusisest tehnilist lahendust – näiteks millises kinnistu osas teostada liini paigaldustöid viisil, mis nõuaks kõige vähem hilisemaid taastamistöid kinnistul tekitatud kahjude osas, või seda, kas paigaldada liin olemasolevatesse kaablikanalisatsiooni torudesse või olemasolevatele elektripostidele. Kui aadressiobjekti omanik/kasutaja nõuab toetuse saajalt teistsugust tehnilist lahendust, kui viimane on nõus tegema, siis on toetuse saajal õigus jätta liin välja ehitamata. Lõike 4 punktis 1 sätestatud keelu all võtta liitumisel täiendavaid tasusid on mõeldud selliseid ühekordseid liitumistasusid, mis ei tulene otseselt liitumiseks vajalike ehitus- ja paigaldustööde teostamisest ja muudest ühikuliselt mõõdetavatest kuludest (tööaeg, materjalikulu jne), vaid tasusid, nagu võrgu kasutamise alustustasu ja muud sarnased tasud. Antud säte hõlmab kõiki lairibataristuga liitumise võimaluse saanud ja sellega hiljem aja jooksul liituda soovivaid aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid, kes seda lairibataristu ehitamise ajal ei teinud. 16 Punkt 2 mõte on tagada, et lõppkasutaja ei pea maksma võrgu kasutamise eest, vaid seda teeb sideettevõtja, kes lõppkasutajale toetuse saaja taristu kaudu lairibateenuseid pakub. Ja juhul kui lõppkasutaja on enda omandis või kasutuses oleva aadressiobjekti lasknud liita juurdepääsuvõrguga, aga ühegi sideettevõtja lairibateenuseid ei kasuta, siis ei pea lõppkasutaja samuti võrgutasusid maksma. 5. peatükk (toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine) koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 16 käsitleb toetuse maksetaotlust. Lõike 2 punktides 1 kuni 6 loetletakse dokumendid, mida toetuse taotleja on kohustatud koos toetuse maksmise taotlusega esitama. Punktis 1 nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega. Lõpp-punktide koordinaate on vaja selleks, et võimaldada nende olemasolu lihtsamat kontrolli. Punktis 2 nimetud aadressiobjektide nimekirja eesmärk on võimaldada kontrollida ka seda, kas kõik liitumise taotluse esitanud aadressiobjektid on liitumise määruses sätestatud tingimustel saanud. Samuti on selline statistika vajalik ülevaate saamiseks toetuse saajale makstud liitumistasudest ning lõppkasutajate huvist võrguga liitumisel. Punktis 5 nimetatud kuludokumentide puhul ei ole eeldatud, et taotluses nimetatud asustusüksuste kohta peaks olema ilmtingimata vajalik esitada eraldi tööde teostamist puudutavad hanke- ja kuludokumendid materjalide ja tööde osas, vaid need võivad olla osa ka laiemast tööde kokkuleppest, mis hõlmavad ka konkreetses maksetaotluses nimetamata asustusüksusi. Küll aga peaks esitatud dokumentidest tuleneva infoga saama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veenduda, et tehtud tööd vastavad määruses kehtestatud tingimustele ning et tehtud tööd on proportsioonis esitatud hanke- ja kuludokumentidega kõikide laiema kokkuleppega hõlmatud asustusüksuste osas. Näiteks kui hanke- ja kuludokumentidega on hõlmatud 5 küla, aga konkreetne maksetaotlus puudutab ainult 2 küla, siis võib toetuse saaja esitada kõiki 5 küla hõlmavad dokumendid (juhul kui tal pole esitada dokumente väiksemate etappide kohta). Toetuse välja maksete suurused ei sõltu kuludokumentidest, vaid lähtuvad liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvust ning toetuse suurusest ühe aadressiobjekti kohta. Eelnõu § 17 käsitleb toetuse maksmist. Lõige 1 sätestab, et toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvule ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest. See tähendab, et mitte mingit ettemaksu toetuse saajale ei tehta, vaid toetust antakse vastavalt tehtud tööde mahule. Lõige 2 tähendab, et kui toetuse saaja on otsustanud liitumise võimaluse luua ja teavitanud sellest nii aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, on ta kohustatud need liitumise võimalused välja ehitama ja ehitama liini nende aadressiobjektideni, mille omanikud või kasutajad on vastava taotluse õigeaegselt esitanud. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud aadressiobjektide nimekirja ja tegeliku 17 olukorra vahel on erinevusi, siis antud asustusüksuse osas, kus puudused on leitud, toetust enne puuduste kõrvaldamist välja ei maksta. Juhul kui aadressiobjekti omanik või kasutaja on loobunud liitumise soovist, siis peab toetuse saaja esitama vastava informatsiooni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning viimase nõudmisel esitama ka liitumise soovist loobumise avaldus. Lõige 3 ütleb, et toetust makstakse kahes osas. Kaheosalise maksmise eesmärgiks on tagada see, et juurdepääsuvõrk saab algselt lubatud mahus ellu viidud. Kui juurdepääsuvõrk on valminud vastavalt algselt lubatule, siis saab toetuse saaja kätte viimase 20% kogu ettenähtud toetusest. Juhul, kui toetuse saaja jätab teatud osa algselt lubatud aadressiobjekte liitumise võimalusest ilma, siis seda viimast lõppmakset toetuse saaja ei saa. Lõike 4 kohaselt viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne toetuse maksmist läbi §-s 18 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. Lõikes 5 nimetatud puudused võivad olla nii juurdepääsuvõrgu tehniliste tingimustega seonduvad puudused kui ka puudused, mis on selgunud seoses liitumise võimalustega (pole loodud ettenähtud arvul liitumise võimalusi) või liitumise väljaehitamisega (liitumine on jäänud välja ehitamata, kuigi liitumise võimalus on loodud ja aadressiobjekti omanik või kasutaja on esitanud taotluse toetuse saaja nõutud tähtajaks). Eelnõu § 18 käsitleb juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimist. Lõikes 1 sätestatu tähendab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab kohapealselt kontrolli juhuvaliku alusel ning ülejäänud juhtudel võib piirduda toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni kontrollimisega. Samuti võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lisaks § 16 lõikes 2 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. Tehniliste mõõtmiste protokollide esitamine ei ole vajalik koos toetuse maksmise taotlusega, vaid ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti küsimise korral konkreetsete asustusüksuste ja aadressiobjektide kohta. Neid protokolle küsitakse juhuvaliku alusel dokumentatsiooni kontrollimisel või kohapealse kontrolli teostamise eel või järel. Lõikes 3 nimetatud toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostaja võib olla toetuse saaja palgatud kolmas osapool (ehitaja või omanikujärelevalve teostaja) või toetuse saaja ise, kui tal on olemas vastavad seadmed ja pädev personal. Eelnõu § 19 sisaldab ülemäärase toetuse tagasimaksmise sätteid. Lõikes 1 nimetatud ülemäärase toetuse tagamismakse näol on tegemist üldise grupierandi määruse artikli 52 lõikest 7 tuleneva kohustusega, mis ütleb, et kui ühele projektile antav toetus ületab 10 miljonit eurot, tuleb selline kohustus sisse viia. Sama kohustuse näeb ette ka lairiba suuniste punkt 78i. Kuna määruse eelnõuga toetatakse ainult juurdepääsuvõrgu ehitamist ja mitte opereerimisega seotud kulusid, kehtib ka ülemäärase toetuse tagasimaksmise kohustus ainult ehitustegevusega seotud kulude ja tuludele. Ülemäärane toetus võib tekkida juhul, kui juurdepääsuvõrgu rajamine osutub algselt ettenähtust odavamaks, kuid varasemalt paika pandud ühe liitumise võimaluse loomise hinna alusel hüvitatakse kokkuvõttes rohkem kui minimaalselt vajalik oleks. Ka võib ülemäärane toetus tekkida juhul kui juurdepääsuvõrguga liitub ennustatust rohkem lõppkasutajaid, kes tasuvad liitumiste eest kokkuvõttes suurema summa, kui algselt eeldatud oli. 18 Lõikes 2 sätestatakse mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu ehitamisel ja aadressiobjektide liitumisel maksimaalselt 5 protsenti. Kuna antud toetusmeetmega toetatakse ainult juurdepääsuvõrgu ehitamist, siis on kohane lähtuda võrreldava statistika arvesse võtmisel ehitusettevõtjate kasumimäärasid (Statistikaameti andmebaas: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=EH033). Selle kohaselt on ehitusettevõtete keskmine ärikasumi määr tuludest 2005–2015 5% ja tehnovõrgutrasside ehitajatel 4%. Eelnevast tulenevalt ongi määratud mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks 5%. Lõige 3 selgitab täiendavalt lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestamise loogikat. Selle põhjendus on, et toetust antakse ühtsetel alustel kõikidele sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele liitumise võimaluse loomiseks, kuid samal ajal koosneb sihtpiirkond väga erinäolistest maakondadest, kus asustustihedus ja liitumiste arv võib olulisel määral erineda. Alles pärast kogu juurdepääsuvõrgu valmimist on võimalik öelda, kas riigi antud toetus oli kokkuvõttes ülemäärane või mitte. Muid toetuse saaja tulusid ja kulusid arvesse ei võeta. Lõige 4 sätestab lõikes 2 nimetatud mõistliku ülemäärase toetuse määra arvutamise valemi, milleks on: ÜTM = (T – K) / K, kus T = MT + LT Lõige 5 selgitab valemi tähistusi: ÜTM on ülemäärase toetuse määr T on tulud K on §-s 5 sätestatud toetatavate tegevuste kulud MT on § 17 alusel makstud toetus LT on lõppkasutajate makstud liitumistasud Antud valemis kajastuv „lõppkasutajate makstud liitumistasud“ hõlmavad kõiki toetusmeetme abil rajatud juurdepääsuvõrguga enne toetuse kasutamise lepingu lõpptähtaega liitunud aadressiobjektide omanike/kasutajate poolt toetuse saajale tasutud liitumistasusid, sh ka neid, mis on makstud peale lairibataristu valmimist konkreetses asustusüksuses ja teistel tingimustel, kui on sätestatud käesoleva määruse § 16 lõikes 1. Arvestuse aluseks on ainult need liitumistasud, mis on laekunud toetuse kasutamise lepingus märgitud lõpptähtajaks. 6. peatükk (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja toetuse saaja õigused ning kohustused) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 20 on sätestatud informatsiooni esitamise, kogumise ja avalikustamise sätted. Lõige 1 kohustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit looma toetuse andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avaliku konkursi veebilehe ja lõige 2 nimetab info, mis sellel veebilehel olema peab. Info avaldamise kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78 j. Lõige 3 täpsustab, et lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast §-s 13 sätestatud toetuse kasutamise lepingu sõlmimist. Eelnõu §-s 21 on kirjas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused 19 Lõikes 1 on sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja lõikes 2 kohustused. Kõik õigused ja kohustused aitavad kaasa käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete järgimisele. Sealhulgas on vajalik aru saada toetusmeetme mõjust nii lõppkasutajatele kui sideettevõtjatele. Selleks on lõike 2 punktis 5 sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus koguda toetuse saajalt valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas – mitu aadressi on liitunud, mitu sideettevõtjat teenuseid pakuvad ja muud asjakohast infot. Tulenevalt EL lairiba riigiabisuuniste punktist 78 j peab kogu toetusmeetmega seotud infot hoidma ja avalikustama vähemalt 10 aastat. See kohustus on kaetud lõikega 6. Eelnõu §-s 22 on kirjas toetuse saaja õigused ja kohustused Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kõik kohustused tulenevad määruses sätestatud nõuetest ning on vajalikud tagamaks käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete järgimine. Üks kõige olulisemaid sätteid lõikes 2 on kirjas punktis 4, mis kohustab toetuse saajat pakkuma kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt 7 aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas vastavalt §-le 23. Pärast nimetatud seitsmeaastast perioodi (mis tuleneb lairiba suunistest) toimub asjaomane regulatsioon konkurentsiseaduses ja elektroonilise side seaduses sätestatud üldistel alustel. 7. peatükk (Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamise hinnakujundus) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 23 on kirjas sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs. Lõigetes 1 kuni 11 sätestatakse toetuse saaja kohustused toetusega ehitatavale juurdepääsuvõrgule hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimuste kohta. Kõik need kohustused tulenevad üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest. Lõikes 1 nimetatud juurdepääsu kohustuse eesmärgiks on tagada, et erinevad sideettevõtjad saaksid pakkuda jaetasandi sideteenuseid oma lõppkasutajatele, mis omakorda tagab lõppkasutajatele sideteenuste piisava valiku. Selle, mis ajast alates on juurdepääsuvõrk konkreetses asustusüksuses valminud, otsustab toetuse saaja, kuid see aeg ei saa olla hilisem Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud toetuse maksetaotlusest. Lõikes 2 olev kohustus tagada juurdepääsu ka bitivooühendusele kehtib ainult siis, kui see on tehniliselt võimalik. Lõikes 3 oleva kohustuse mõte on võimaldada nii lõppkasutajatel kui sideettevõtjatel võimalikult varakult saada teada juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatavast ajast asustusüksuste kaupa. Sideettevõtjatele annab see võimaluse alustada muid vajalikke ettevalmistusi teenuste pakkumiseks konkreetses piirkonnas või asustusüksuses. Lõppkasutajatele ja laiemale avalikkusele annab see ülevaate riigiabiga ehitatava juurdepääsuvõrgu edenemisest ning konkreetses asustusüksuses olevate aadressiobjektide omanikele või kasutajatele võimaluse kontrollida, kas nende aadressiobjekt on liitumise võimaluse saajate nimekirjas (seda siis lisaks kirja teel saadetavale teavitusele toetuses saaja poolt). Lõike 4 kohustuse eesmärk on tagada, et kõigil nimetatud lairibataristut kasutavatel sideettevõtjatel (kaasa arvatud toetuse saaja) oleksid võrdsed tingimused jaeteenuste osutamiseks. Selleks peavad hulgitasandil olema ühetaolised juurdepääsu tehnilised 20 tingimused, hinnad, juurdepääsuteenuste kvaliteet ja teave juurdepääsuteenuste kohta. Sätestatud on ka nõue, et hulgitasandi hinnad peavad olema kulupõhised. See tähendab, et hulgitasandi juurdepääsuhind tohib sisaldada ainult selle teenusega soetud kulusid ja mõistlikku kasumit. Sellise hulgitasandi kohustuse eesmärgiks on tagada jaetasandi lõppkasutajatele erinevate sideteenuste (sideteenuste pakkujate) valiku paljusus. Lõige 5 sätestatud seitsmeaastane periood algab esimesest konkreetses piirkonnas (nt küla, vald) toetusega rajatud lairibataristu valmimisest ja lõppeb seitse aastat peale toetuse kasutamise lepingus sätestatud lõpptähtaega. Lõikes 6 sätestatud nõue tagab, et teistel sideettevõtjatel on toetusega rajatud lairibataristu piirkondades võimalik määramata tähtaja jooksul oma sidevõrku arendada väiksemate kuludega, kui enne nimetatud lairibataristu valmimist. Selline kohustus tuleneb üldise grupierandi määruse artikli 52 §-st 5. Lõikega 7 ette nähtud kohustuse eesmärgiks on anda teistele sideettevõtjatele võimalikult varakult piisavalt teavet rajatava lairibataristu ulatuse, juurdepääsutingimuse ja hindade kohta, mis võimaldaks neil planeerida jaetasandi sideteenuseid toetusega rajatavates lairibataristu piirkondades. See tagab lõppkasutajatele võimaluse saada kohe peale lairibataristu valmimist võimalikult suures valikus erinevate sideettevõtjate jaetasandi sideteenuseid. Samuti tagab selline varajane tingimuste esitamise kohustus, et huvitatud sideettevõtjatel on piisavalt aega analüüsida, kas pakutavate hulgitasandile juurdepääsutingimuste ja hindadega on reaalselt võimalik jaetasandi sideteenuseid pakkuda, ning vajadusel saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet varakult sekkuda (määruse § 27), et vältida ebamõistlikest hulgitasandile juurdepääsutingimustest või -hindadest tulenevaid konkurentsiprobleeme või kahjusid lõppkasutajatele. Loomulikult ei tähenda selles lõikes sätestatud kohustus seda, et 3 kuud pärast toetuse kasutamise lepingut avaldatud hindu ei tohiks tulevikus vajadusel korrigeerida. Lõige 8 sätestab tähtaja (kaks nädalat), mille jooksul toetuse saaja peab peale vastava taotluse saamist pakkuma teisele sideettevõtjale juurdepääsu toetusega rajatud lairibataristule. Eesmärgiks on anda sideettevõtjatele selge ajaraam hulgitasandi juurdepääsu rakendamiseks, mis tagab sideettevõtjatele selged ja ühetaolised tingimused jaetasandi sideteenuste pakkumiste planeerimiseks. Lõike 9 eesmärk on tagada jaeteenuste pakkumise võimalus kõikjal, kuhu toetuse abiga on lairibataristu rajatud. Ühetaolised hulgihinnad erinevates piirkondades võimaldavad sideettevõtjatel pakkuda lõppkasutajatele jaeteenuseid sama hinnakirja alusel erineva asustustihedusega piirkondades. Kaudselt tähendab see toetuse saaja jaoks tihedama asustustiheduse piirkondadest saadava tuluga hõredama asustusega piirkondade subsideerimist. Lõike 10 kohaselt peab toetuse saaja, kui ta pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid lõppkasutajatele, pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud sihtpiirkonna juurdepääsuvõrgu opereerimisega. Selline raamatupidamisarvestuse eraldi pidamine võimaldab toetuse andjal analüüsida, kas toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamisel koheldakse kõiki osapooli võrdsetel alustel. Lõige 10 sätestab, et toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsukohustused ja -tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. See tähendab, et kohustused on eelkõige seotud juurdepääsuvõrguga, mis 21 on toetusega rajatud, mitte võrku hiljem omava või opereeriva juriidilise isikuga, kelleks ei pruugi ilmtingimata jääda toetuse saaja. Ka see kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78g. Eelnõu §-s 24 sätestatakse hulgimüügitasandi tingimused ja hinnad. Lõikes 1 nimetatud kontrolli võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viia läbi omal algatusel või määruse §-st 28 tulenevate vaidluste korral. Lõike 2 kohaselt lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja -hindade kontrollimisel põhimõttest, et need peavad teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. Eesmärk on tagada, et toetusega rajatud lairibataristule juurdepääsutingimused ja -hinnad hulgitasandil oleks tasemel, mis võimaldavad nimetatud hulgiteenuse kaudu pakkuda sideettevõtjatel lõppkasutajale jaeteenuseid, mis oleksid sarnaste tingimuste ja hindadega teiste Eesti piirkondades osutatavate jaetasandi sideteenustega. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võrrelda nimetatud hulgitasandi juurdepääsutingimusi ja -hindasid teiste sarnaste hulgitasandi teenuste hindadega, samuti jaetasandi sideteenuste hindadega ning vajadusel kontrollida teenuse hinnaarvestusse kaasatud kulusid. Lõige 3 lubab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil kehtestada toetuse saajale hulgimüügitasandi juurdepääsukulude ja -hindadega seotud kohustusi. Selliseid kulude ja hindadega seotud kohustusi rakendatakse eelkõige juhul, kui hindade kontrollimisel selgub, et rakendatava hulgitasandi juurdepääsuhinnaga ei ole võimalik osutada lõppkasutajale jaeteenuseid, mis oleksid sarnaste hindadega teiste Eesti piirkondades osutatavate jaetasandi sideteenustega. Kuludega seotud kohustus võib näiteks seisneda teenuse hinnas sisalduvate kululiikide määratlemises. Hindadega seotud kohustus võib näiteks seisneda rakendatava hinna ülempiiri määramises. Kõik need § 24 kohustused tulenevad üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest ning nende eesmärk on tagada õiglane hinnastamine sellisel tasemel, mis võimaldab pakkuda lairibateenuseid sarnaste jaehindadega, nagu on konkurentsitihedamates piirkondades. Eelnõu §-s 25 on kirjas vaidluste lahendamise sätted. Lõige 1 võimaldab toetuse saaja ja juurdepääsu taotleva sideettevõtja vahelise vaidluse korral mõlemal poolel pöörduda seisukoha saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Eesmärgiks on pakkuda võimalike vaidluste korral pädeva asutuse poolt tuge leidmaks probleemidele võimalikult läbipaistev, asjakohane ja õiglane lahendus. Üldise grupierandi määruse artikli 52 § 6 sätestab, et riigi reguleeriva asutusega konsulteeritakse juurdepääsutingimuste üle (sh hinnakujundus) ja juhul, kui tekib vaidlus juurdepääsu soovijate ja toetust saanud võrguoperaatori vahel. Loomulikult ei välista see osapoolte pöördumist oma õiguste kaitseks ja õiglase lahenduse saamiseks kohtusse. Lõikes 2 sätestatud seisukoha koostamise tähtaeg on sätestatud, et tagada vaidlusalustes küsimustes kiire lahenduse leidmine ja see, et vaidluste tekkimine viivitaks võimalikult vähe lõppkasutajatele sideteenuste pakkumist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 22 Kuna määruse eelnõu eesmärk on toetada riigieelarve vahenditest juurdepääsuvõrkude rajamist turutõrkepiirkondades, on vajalik analüüsida määruse eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi reeglitele. Toetusmeetme raames antav toetus on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigete 1 ja 3 tähenduses. Määruse eelnõu lähtub üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest. Üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda investeerimisabi, kui täidetud on üldise grupierandi määruses sätestatud tingimused. Üldise grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise 70 miljonit eurot projekti kohta (artikkel 4 § 1 punkt y). Määruse alusel korraldatava avaliku konkursi ja selle raames välja valitavate projektide eelduslik riigipoolne toetus aastatel 2020 ja 2021 on maksimaalselt 2,5 miljonit eurot ühe ettevõtja kohta. Üldise grupierandi määruse järgi võib riik toetada järgmiste kulude tegemist: - passiivse lairibataristu kasutuselevõtu investeeringukulud; - lairiba taristuga seonduvate tsiviilehitustööde investeeringukulud; - lairiba põhivõrgu/lairiba järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtu investeeringukulud. Antud määruse alusel antakse toetust kõigi kolme osas. Juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtu investeeringukulude all on mõeldud aktiivseadmete toetamise paigaldamist (optilised süsteemid, WDMA (Wavelength Division Multiple Access), ruuterid jne)8. Samuti peab üldise grupierandi määruse alusel olema investeering tehtud piirkonda, kus sama kategooria (tavalise lairibavõrgu või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu) taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida kontrollitakse ka avatud avaliku konsultatsiooni teel. Samuti peab abi eraldamine toimuma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi teel, järgides tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet. Üldise grupierandi määruse kohaselt peab abi saav operaator pakkuma toetuse abil ehitatud juurdepääsuvõrgus võimalikult laia aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu puhul füüsilist teenuste eraldamist. Ka peab operaatori pakutav hulgimüügitasandi juurdepääsuhind põhinema riikliku reguleeriva asutuse määratud hinnakujunduspõhimõtetel ja liikmesriigi või ELi võrreldavates, konkurentsivõimelisemates piirkondades kehtivatel võrdlushindadel. Kui projektile antav abisumma ületab 10 miljonit eurot, on liikmesriigid kohustatud kehtestama järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi. Lairiba suunised annavad peatükis 2.5 ülevaate tingimustest, millele iga abimeede peab vastama. Abi kuulutatakse siseturuga kokkusobimatuks, kui üks järgmistest tingimustest on täitma. Nendeks tingimusteks on: 8 Vt GBER KKK küsimus nr 219 (http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf) 23 1) kaasaaitamine üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele; 2) turutõrgetest või olulisest ebavõrdsusest tulenev turu toimimatus; 3) riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme ülesehitus; 4) stimuleeriva mõju olemasolu; 5) abi piirdub minimaalselt hädavajalikuga; 6) negatiivsed kõrvalmõjud on piiratud; 7) läbipaistvus; 8) kogu abimeetme tasakaalustamine ja kokkusobivustingimused konkurentsimoonutuse piiramiseks. Alljärgnevalt on selgitatud kõik eelnimetatud punktid koos põhjendustega, miks käesoleva meetme määruse eelnõus ettenähtud riigiabi on lubatav. 1) Kaasaaitamine üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega Euroopa kõigi majandussektorite kasvu ja innovatsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast. Strateegias „Euroopa 2020“9 rõhutatakse lairibaühenduse kasutuselevõtu olulisust ELi tuleva aastakümne kasvustrateegia osana ja püstitatakse lairibaühenduse kaugeleulatuvaid arengueesmärke. Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk on tagada kõikidele eurooplastele lairibaühendus 2013. aastaks ja püüda tagada, et 2020. aastaks: - on kõikidel eurooplastel juurdepääs veelgi kiiremale internetiühendusele (30 Mbit/s või kiirem) ja - 50% või enamal Euroopa kodumajapidamisel on juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele. Eesti infoühiskonna arengukava 202010 seab järgmised riigisisesed eesmärgid: 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus11 kõigi Eesti elanike jaoks: - Kaabliga interneti kättesaadavus kõigile majapidamistele Algtase: 61% (2012) → sihttase: 100% (2020) - Mobiilise interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil Algtase: 34% (2013) → sihttase: 80% (2020) 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal12 Algtase: 3,6% (2012) → sihttase: 60% (2020) Septembris 2016 tuli Euroopa Komisjon välja uute eesmärkidega aastaks 2025, mille kohaselt peaks kõigil Euroopa majapidamistel nii maa- kui ka linnapiirkondades olema internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s (allalink), mida saab suurendada gigabiti kiiruseni. Viimaste ELi tasandi võrdlusandmete kohaselt juunist 2019 on Eestis fikseeritud internetiühenduste lepinguid kiirusega 30 Mbit/s või enam 43,6% kõikidest majapidamistest. ELi keskmine on 48,7%. Kiirusega 100 Mbit/s või enam on 14,1% kõikidest majapidamistest, samas kui ELi keskmine on 25,9%. 9 Lk 14 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:ET:PDF 10 https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 11 Kättesaadavus tähendab internetiühendusega kaetust ehk on loodud võimalus liituda kiire internetiga (vähemalt 30 Mbit/s) 12 100 Mbit/s ja suurema kiirusega kaabliga internetiühenduste kasutuslepingute osakaal 24 Olukord linnades ja kortermajades on üldiselt hea. Kuid suuremat abi vajavad maapiirkondades asuvad majapidamised, kuhu turutingimustel kiiret ja ülikiiret lairiba võimaldavad juurdepääsuvõrgud ei jõua. 2) Turutõrgetest või olulisest ebavõrdsusest tulenev turu toimimatus Erasektor investeerib fikseeritud võrkudesse enamasti tiheasustuse piirkondades, eelkõige linnades ja kortermajade piirkondades, kuna seal on ühikukulu ühe liituja kohta oluliselt väiksem kui hajaasustusega piirkondades. 2016. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsi „Kiire interneti ühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud“13 kohaselt võib öelda, et ca 70% Eesti majapidamistest asuvad kortermajades ning neil üldjuhul interneti kättesaadavusega probleeme ei ole. Majapidamistest 15% moodustavad linnade ja nende lähiümbruse eramurajoonid, kus püsiühendused baseeruvad paljuski vaskkaablitel (Pirita, Nõmme jne) või siis puuduvad üldse või on vähesel määral fiiberoptikaga varustatud (uuemad eramurajoonid, kus fiiberoptika olemasolu on sõltunud arendaja otsustest). Kõige probleemsem ja suurem turutõrge asub hajaasustusega maamajade hulgas, mis moodustavad 15% (80 000 maja) kogu majapidamistest ning nende jaoks kiirete püsiühenduste loomine on sideettevõtjatele majanduslikult ebaotstarbekas ning erasektor on maapiirkondades pigem keskendunud mobiilse interneti pakkumisele, mis vaatamata headele mõõtmistulemustele ei garanteeri igale kasutajale kindlat kiirust igal ajahetkel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsi kohaselt oleks hajaasustusega maamajadele fiiberoptiliste ühenduste ehitamise hinnaks 360 kuni 410 miljonit eurot, st 4500–5125 eurot maja kohta (kaabli paigaldamisel maasse). Turumajanduslikel tingimustel on võimalik sellest leida ca 800 eurot (300 € majapidamiselt, 500 € sideettevõttelt), aga puudu oleks jätkuvalt 3700–4325 eurot. Kui kasutada laialdasemalt olemasolevaid elektri- ja tänavavalgustuse poste, siis oleks hinnanguliselt võimalik kulusid vähendada rohkem kui kolmandiku võrra vahemikku 160 kuni 200 miljonit eurot. Kuid kuna elektripostidele paigaldamine pole senimaani olnud väga laialdane, siis võivad need numbrid tööde elluviimisel muutuda vastavalt saadavale praktikale. 3) Riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme ülesehitus Euroopa Komisjon innustab liikmesriike töötama välja riiklikke programme ning vältima erinevate toetusmeetmete dubleerimist. Samuti peaks keskselt andma selgeid suuniseid riigiabiga rahastatavate lairibaprojektide rakendamiseks. Eesti on juba aastast 2009 arendanud kogu riiki hõlmavat programmi, mille käigus on ELi struktuurifondide raha toel rajatud kogu Eestit katvat lairiba baasvõrku, mis on loonud eeldused kiiret internetiühendust võimaldavate juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks turutõrke piirkondades. Juurdepääsuvõrkudeks on nii fikseeritud võrgud (ehk kaabliga) kui raadiovõrgud (mobiilside, fikseeritud raadiolingid jne). Paljuski tänu baasvõrgu arendamisele on Eestis kiire mobiilse interneti kättesaadavus heal tasemel, kuna andmeliiklus on võimalik kiiresti suunata fiiberoptilisse võrku ning vältida varasemalt pudelikaelaks kujunema hakanud mobiiliside maste ühendanud raadiolinkide vähest läbilaskevõimet. Kuid mobiilse interneti peamine probleem seisneb selles, et tegemist on jagatud ressursiga, mille kiirus ühe kasutaja kohta sõltub 13 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf 25 kasutajate arvust ühe masti piirkonnas. Just sellest tulenevalt ei garanteeri ükski Eesti mobiilside operaator mahupiiranguta pakutavate koduinterneti teenuste miinimumkiirusi. Käesoleva määruse alusel korraldatava avaliku konkursi eesmärk on panustada juurdepääsuvõrkude rajamisse neis piirkondades ja asustusüksustes, kus seda praegu turutingimustel või olemasolevate toetusmeetmega ei ehitata. Avalik konkurss on kogu riiki hõlmav ning lähtub kõigi piirkondade puhul samadest põhimõtetest. 4) Stimuleeriva mõju olemasolu Stimuleeriva mõju olemasolu tõendamiseks peab selgitama välja, kas asjaomane investeerimine lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita. Selle mõju välja selgitamiseks viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga vahemikus 8.05.2020 kuni 8.06.2020 läbi avaliku konsultatsiooni, mille käigus selgitati välja need piirkonnad, kus sideettevõtjatel on huvi turutingimustel kuni 2023.aasta lõpuni juurdepääsuvõrke ehitada. 5) Abi piirdub minimaalselt hädavajalikuga See tähendab, et riigiabi tuleb anda nii vähe kui võimalik ning ainult seal, kus see ei moonuta konkurentsi. Käesolev meede ja toetuse saamiseks vajalikud tingimused ja tegevused (avalik konsultatsioon sideettevõtjate plaanide kaardistamiseks, avaliku konkursi korraldamine) garanteerivad võimalikult suures ulatuses, et abi piirduks minimaalselt hädavajalikuga. 6) Negatiivsed kõrvalmõjud on piiratud Negatiivsete kõrvamõjudena käsitletakse riigiabi andmise mõjusid konkurentsile. Kui konkurendid näevad, et nende varasemad tulud riigiabi andmise tagajärjel vähenevad, võivad nad edasistest investeeringutest loobuda. Samuti mõjub konkurentsile negatiivselt, kui riigiabi antakse juba niigi juhtivat turupositsiooni omavale ettevõttele. Kavandatav toetusmeede on mõeldud ainult nendele piirkondadele, kus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk puudub ning kus sideettevõtjad ise sellise võrgu ehitamisse kuni 2023. aasta lõpuni investeerida ei soovi. Lisaks kehtib abi saajale range kohustus tagada õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääs rajatavale võrgule. Juhul kui toetuse saab ettevõte, kes ise pakub lõppkasutajatele sideteenuseid ka jaetasandil, nähakse ette kohustus tagada läbipaistvus raamatupidamises ja muud asjakohased meetmed. 7) Läbipaistvus Läbipaistvuse all peab Euroopa Komisjon silmas üksikasjalikku kaardistamist ja katvuse analüüsi, avalikku konsulteerimist, konkurentsipõhist valikumenetlust, majanduslikult parimat pakkumist, tehnoloogia neutraalsust, olemasoleva taristu kasutamist, hulgimüügitasandi juurdepääsu ja selle hinnakujundust, järelevalvet ja tagasimaksemehhanismi, läbipaistvust ning aruandlust. Plaanitava toetusmeetme elluviimisel on kavas järgida kõiki neid põhimõtteid. 8) Kogu abimeetme tasakaalustamine ja kokkusobivustingimused konkurentsimoonutuse piiramiseks See tähendab, et riigiabi mõjude üldine tasakaal oleks positiivne. Abi peab näitama positiivset mõju ehk toimuma peab muutus, mida soovitakse saavutada ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks ning millist poleks toimunud ilma riigi rahalise toetuseta. Lairibasektoris on abi tulemuseks uue taristu kasutuselevõtmine, mida muidu ei toimuks, ja seega täiendava võimsuse 26 ja kiiruse, madalamate hindade, kõrgema kvaliteedi ja innovatsiooni turule toomine ning parema valiku tagamine tarbijale. Subsideeritav võrk peaks suutma tagada hüppelise muutuse lairibaühenduse kättesaadavuses. Hüppelist muutust võib näha, kui riigi sekkumise tulemusena: - valitud pakkuja teeb märkimisväärseid uusi investeeringuid lairibavõrku ja - subsideeritud taristu toob turule märkimisväärseid uusi võimalusi lairibaühenduse kättesaadavuse ja võimsuse, kiiruste ja konkurentsi mõttes. Planeeritav avalik konkurss järgib kõiki juhiseid abimeetme tasakaalustamiseks ja konkurentsimoonutuste piiramiseks. Toetatavate tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on need aadressiobjektid, kus puudub järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk ja kuhu seda ka 2023.aasta lõpuni sideettevõtjad turutingimustel ei plaani ehitada. 4. Määruse mõjud Järgnevalt on analüüsitud määruse mõjusid vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Toetusmeede omab sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju. Kiiret ja ülikiiret lairibateenust võimaldava juurdepääsuvõrgu ehitus maapiirkondades loob aluse innovatsiooniks ja uute teenuste tekkeks nii tervishoiu, hariduse kui kultuuri valdkonnas. Samuti loob stabiilne ja suure kiirusega lairibaühendus võimaluse kaugtöö tegemiseks. Lairibaühenduse olemasolu loob kõikidele elanikkonna gruppidele hakkamasaamiseks paremad võimalused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Toetusmeetmel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Toetusmeetme mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeval majandustegevuses vältimatu vajadus. Maapiirkondades on asustustihedusest tulenevalt seni tehtud suhteliselt vähe investeeringuid stabiilset ja suure kiirusega lairibaühendust pakkuvatesse lairibavõrkudesse. Nende investeeringute puudumise tõttu on maapiirkondades asuvad leibkonnad ja ettevõtte olnud kehvemas konkurentsiolukorras. Toetusmeede aitab kaasa selle erinevuse vähendamisele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Toetusmeede ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda. Mõju regionaalarengule Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu mõju regionaalarengule on positiivne, suurendades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Antud toetusmeede on üle-eestiline ega eelisarenda üht või teist regiooni. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Antud toetusmeede ei oma mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsute korraldusele. 27 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse avaliku konkursi välja kuulutamist, toetuse taotluste vastuvõtmist ja menetlemist koos toetuse saajate väljavalimisega ning hilisemat toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise järelevalvega. Kõiki eelloetletud tegevusi viib ellu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Toetuse andmisega seoses tekib riigile kulu 6 miljonit eurot toetuse andmiseks toetuse saajale. Tulusid riigile ei teki ning meetme rakendamisega seotud administreerimiskulud katab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet olemasolevate ressursside arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Elektritööstuse Liidule. 28
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel