Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
Meie 10.07.2020 nr 2-1/20-0273/4533
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
määruse „Järgmise põlvkonna elektroonilise
side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi
toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu
kooskõlastamine
Austatud kolleegid
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
määruse „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi
toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu.
Kuna tegemist on osaga riigi 2020. aasta lisaeelarvega ettenähtud toetusmeetmetest seoses
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhanguga ja Vabariigi Valitsuse soov on meede
käivitada võimalikult kiiresti, palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tulenevalt antud meetme väljatöötamise
aegkriitilisusest, ei ole praeguseks hetkeks olnud võimalik lisada määruse eelnõu juurde määruse
lisa, mis koosneb abikõlblikku sihtpiirkonda kuuluvatest aadressiobjektidest. Antud lisa
koostamine sõltub 8. mail 2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt algatatud
avalikust konsultatsioonist. Avalik konsultatsioon lõppes 8. juunil 2020 ning käesoleval hetkel
kestab veel sideettevõtjatelt saadud andmete analüüs ja kontroll. Lisa puudumisele vaatamata
leian, et see ei tohiks takistada Teil anda oma kooskõlastust nimetatud eelnõule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
/*Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Elektritööstuse Liit
Raigo Iling
639 7681
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
06.07.2020
VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi
toetusmeetme tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise
teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrusest.
(3) Määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa Komisjoni
määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi
määrus), artiklile 52 lairibataristule antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(4) Määruse alusel ei anta toetust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud
juhtudel.
(5) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond moodustub määruse lisas loetletud
aadressiobjektidest.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus
(1) Toetuse eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa sellise järgmise põlvkonna
elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal ülikiire
lairibateenuse kasutamist.
(2) Toetus antakse avaliku konkursi käigus valitavatele juriidilistele isikutele kohustusega rajada
järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus võimalikult
paljudele abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele vastavalt määruses, taotluse
rahuldamise otsustes ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimustele.
(3) Kulude abikõlblikkuse periood algab toetuse kasutamise lepingu sõlmimisega ja lõppeb 31.
oktoobril 2021.
§ 3. Toetusmeetme rakendaja
Avaliku konkursi korraldaja, toetuse taotluste menetleja ja selle kasutamise üle järelevalve teostaja
on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
§ 4. Terminid
(1) Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) on
üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt lähedal, et
tagada lõppkasutajale vähemalt kiire lairibateenuse pakkumise optilise või samaväärse
tehnoloogiaga elektroonilise side võrgu kaudu.
(2) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu
vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga.
(3) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi
sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud
teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega.
(4) Kiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis
võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega 30 kuni 100
megabitti sekundis.
(5) Ülikiire lairibateenus on sideteenus, mis võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal
ajahetkel allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis.
(6) Kaablikanalisatsioon on maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks.
(7) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa, mis
koosneb tehnorajatistest, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, kaablikappidest ja
asjakohastest võrguelementidest.
(8) Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti
rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistuspiirini või selle vahetusse lähedusse liini välja
ehitamiseta. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja
üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini majasiseste liinide välja
ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti
kinnistupiirini ilma liinide välja ehitamiseta.
(9) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse lairibateenuse osutamiseks vajalike
signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega.
(10) Hulgimüügitasandi juurdepääs on teenus, mis võimaldab sideettevõtjal kasutada toetuse abil
rajatud juurdepääsuvõrku sideteenuse osutamiseks oma lõppkasutajatele.
(11) Füüsiline eraldamine tähendab kliendiliini, alamkliendiliini ja liini elektroonilise side seaduse
tähenduses füüsilist eraldamist ja kogu sagedusspektri ulatuses rentimist teisele sideettevõtjale
sideteenuse osutamiseks lõppkasutajale viisil, mis võimaldab sideettevõtjal pakkuda
lõppkasutajale teenust otse ülekandevõrgust.
(12) Lõppkasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust
vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 punktile 27 ja kelle omandis või kasutuses olev
aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele aadressiobjektile on loodud
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ning aadressiobjekt on sellega liitunud.
2
(13) Aadressiobjekt on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline
aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7.
(14) Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-le 6.
(15) Avaliku konkursi veebileht on toetusmeetme ettevalmistusi ja toetuse andmist käsitlev info
avaldamise koht.
(16) Avalik konsultatsioon on menetlus, mille käigus selgitatakse sideettevõtjaid kaasates välja
aadressiobjektid, kus puudub vähemalt kiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu
seda kuni 2023. aasta lõpuni ei plaanita rajada.
2. peatükk
Toetatavad tegevused ning juurdepääsuvõrgule ja sellega liitumisele esitatavad tingimused
§ 5. Toetatavad tegevused ja käibemaks
(1) Toetatavateks tegevusteks on:
1) abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine ja
ehitamine koos selleks vajalike materjalidega ja omanikujärelevalve läbiviimisega;
2) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmine ja paigaldamine.
(2) Määruse raames ei toetata rajatava juurdepääsuvõrgu haldamisega seotud tegevusi.
(3) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.
§ 6. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused
(1) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele:
1) võimaldama seda kasutada soovival sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil
juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust tagatud
allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis;
2) tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale hulgimüügitasandil
juurdepääsuks;
3) kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist.
(2) Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus peab võimaldama selle edaspidist
laiendamist oluliste ümberehitusteta ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate
aadressiobjektideni, mis toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa.
(3) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise
ülekandevõrguga järgmiselt:
1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde
teostamist;
2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt viiele
sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu
vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda;
3) vähemalt viiele sideettevõtjale piisava võrguressursi puudumisel ülekandevõrgus peab taotleja
toetuse taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused ülekandevõrgu osas, millega
luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval juurdepääsuvõrgul
lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele;
4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vajadusel vähemalt viie
3
sideettevõtja seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud
selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks liitumise võimaluse saanud
aadressiobjektidel.
§ 7. Juurdepääsuvõrgu ehitamine, liitumine ja juurdepääs
(1) Toetuse abil tuleb juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus luua kõigile taotluse rahuldamise
otsuses märgitud aadressiobjektidele.
(2) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgule tuleb tagada aadressiobjektide omanike või
kasutajate liitumine §-s 15 sätestatud tingimustel.
(3) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule tuleb tagada sideettevõtjate
juurdepääs §-s 23 sätestatud tingimustel.
3. peatükk
Avaliku konkursi läbiviimine, toetuse taotlemine, nõuded taotlusele ja taotlejale
§ 8. Avaliku konkursi eelarve, läbiviimise aeg ja põhimõtted
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuulutab avaliku konkursi välja 30 kalendripäeva
jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
(2) Taotluste esitamise tähtaeg on vähemalt 60 kalendripäeva avaliku konkursi väljakuulutamisest
arvates.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb taotlusi 45 kalendripäeva jooksul
taotluste esitamise viimasest tähtpäevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib menetlemise tähtaega
ühekordselt pikendada 30 kalendripäeva võrra.
(4) Avaliku konkursi algusest ja toetusmeetme eelarvest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet avalikkust avaliku konkursi veebilehel ja vähemalt ühes üle-eestilise levikuga
ajalehes.
§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotleja:
1) peab olema juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või
Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris;
2) ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
3) ei tohi omada 12. märtsi 2020. a seisuga riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga
maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu-, keskkonnatasu või sotsiaalkindlustusmaksete
võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
4) ei tohi olla raskustes ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18;
5) ei tohi olla ettevõtja, kes pole tagastanud varasemalt ebaseaduslikuks kuulutatud abi vastavalt
üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile a;
6) võib käesoleva määruse ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri …. 2020. määruse nr ..
„Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise
tingimused ja kord“ alusel antavatest toetustest saada ühtekokku mitte rohkem kui 2 500 000 eurot
toetust;
7) osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või omab kolme aasta pikkust sidevõrkude
ehitamise kogemust.
4
(2) Juhul kui ühest kontsernist taotleb toetust mitu sideettevõtjat, siis kehtib lõike 1 punktis 6
nimetatud maksimaalse toetuse määr kõigile kontserni ettevõtjatele ühiselt.
(3) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas taristut, mida saab kasutada
juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks, peab ta avaliku konsultatsiooni ajal olema
teavitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit sellest taristust, selle asukohast ja
trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest ja andnud selle taristu kohta kogu asjakohase
teabe, mis võimaldaks ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel antud taristut
juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks mõeldud toetuste taotlemisel kasutada.
§ 10. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud tähtajal koos nõutud andmete ja dokumentidega;
2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet;
3) taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja;
4) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele;
5) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest või välisabi
vahenditest;
6) toetust ei taotleta investeeringule, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille
osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid:
1) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate nimekiri
2) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 6 sätestatud tehnilistele tingimustele;
3) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide katmise finantsanalüüs,
milles on kajastatud toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu kogumaksumus
ja paigaldatud aktiivseadmete kogumaksumus;
4) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest;
5) toetuse abil ehitatava juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg;
6) juhul kui taotleja ei ole Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik, taotleja kinnitus koos seda
tõendavate väljavõtetega asjakohastest registritest, et ta vastab § 9 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud
tingimustele;
7) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tuleneva kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest meetmest,
muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksustelt;
8) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse
taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid;
9) taotleja nõusolek, et teda kontrollitakse määruse § 22 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmisel;
10) taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks;
11) nõusolek Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järelepärimise tegemiseks Maksu- ja
Tolliametile;
12) taotleja volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri;
13) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
§ 11. Taotluste menetlemine ja hindamine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
5
2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
3) nõuetele vastava taotluse hindamisest;
4) vajadusel muudatusettepanekute tegemisest;
5) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks,
kui taotleja vastab §-s 9 sätestatud nõuetele ja taotluses ei esine kõrvalekaldeid §-s 10 sätestatud
nõuetest.
(3) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral ei osale taotlus enam edasises
menetluses ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse,
milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused.
(4) Taotluste hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotletava toetuse
suurusest ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest.
(5) Kõikidest esitatud taotlustest moodustatakse lõikes 4 nimetatud kriteeriumi alusel pingerida,
milles taotlused rahuldatakse alates väikseimast taotletavast toetusest kuni toetusmeetme eelarve
ammendumiseni.
(6) Kui kahes või enamas taotluses on liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osas
kattuvusi, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pingereas paremuselt järgmisele
taotluse esitanud taotlejale võimaluse kolme tööpäeva jooksul oma taotlust muuta eemaldades juba
rahuldatud taotluses olnud aadressiobjektid oma nimekirjast ning soovi korral muuta ka taotluses
küsitavat toetuse suurust ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest.
(7) Kahest või enamast taotlusest, mis asuvad pingereas samal kohal, saab esimesena toetuse
suurimale arvule aadressiobjektidele liitumise võimaluse loov taotlus.
(8) Kui toetusmeetme järele jäänud eelarve ei võimalda paremuselt järgmist taotlust täies mahus
rahuldada, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale ettepaneku muuta liitumise
võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja ja taotletava toetuse suurust selliselt, et taotletav
toetuse suurus mahuks järele jäänud eelarve piiresse.
§ 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral taotlus rahuldatakse.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) toetuse saaja nimi;
2) toetuse summa;
3) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest;
4) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv;
5) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri;
6) juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg.
(3) Nõuetele vastav taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotlus rahastamise eelarve tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada ja taotleja ei ole nõustunud
§-i 11 lõigete 6 ja 8 alusel taotlust muutma;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole toetuse taotleja tegevusest või tegevusetusest
tulenevatel põhjustel võimalik teha toetuse taotluse rahuldamise otsust Vabariigi Valitsuse 28.
aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi
6
ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ §
4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) taotleja nimi;
2) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
3) taotletud toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest.
(5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale taotluses märgitud
e-posti aadressile.
(6) Taotluse rahuldamise otsus ei anna taotlejale õigust saada toetust. Toetuse saamise õiguse
annab §-s 13 nimetatud lepingu sõlmimine.
4. peatükk
Toetuse kasutamine ja juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumine
§ 13. Lepingu sõlmimine toetuse saajaga
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sõlmib taotlejaga, kelle taotlus on rahuldatud,
toetuse kasutamise lepingu, milles lepitakse kokku vähemalt järgmine:
1) toetuse kasutamise ja kulude abikõlblikkuse periood;
2) poolte õigused ja kohustused järgida määruse 6. ja 7. peatükis sätestatud nõudeid.
§ 14. Juurdepääsuvõrguga liitumine
(1) Toetuse saaja kohustub teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate
aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrguga
liitumise võimalusest, tingimustest ja taotluse esitamise tähtajast. Teavitus tuleb saata vähemalt
kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust igas konkreetses asustusüksuses.
(2) Juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii paberil kui
elektrooniliselt vähemalt kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud toetuse saaja saadetud
teavitust. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast lõikes 1 nimetatud tähtaega, ei ole toetuse saaja
kohustatud § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel arvestama.
(3) Toetuse saaja edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt 30 päeva jooksul
pärast lõikes 2 sätestatud taotluste esitamise protseduuri lõppu nimekirja asustusüksustest ja seal
asuvatest aadressiobjektidest, kuhu toetuse saaja on saatnud lõikes 1 nimetatud teavituse ning
nimekirja aadressiobjektidest, mille omanikud või kasutajad on esitanud lõikes 1 nimetatud
tähtajaks juurdepääsuvõrguga liitumise taotlused.
§ 15. Juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused
(1) Juurdepääsuvõrguga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on esitanud
liitumise taotluse vastavalt § 14 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga
ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna piires tagama
juurdepääsuvõrguga liitumise.
(2) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires tähendab juurdepääsuvõrguga liitumine vähemalt
järgmist:
7
1) liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti
omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese
paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;
2) kahe või enama korteriga elamu puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist
aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise
korterisisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;
3) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist iga aadressiobjekti
omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast
koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti
omaniku või kasutaja poolt.
(3) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires teostatava täpse tehnilise lahenduse üle on õigus
otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei nõustu tehnilise lahendusega,
on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata.
(4) Toetuse saaja ei tohi:
1) seitsme aasta jooksul toetuse andmise lepingus sätestatud juurdepääsuvõrgu valmimise
lõpptähtajast arvates võtta sellega liituvatelt aadressiobjektide omanikelt või kasutajatelt
täiendavaid tasusid, välja arvatud liitumiseks vajalike tööde teostamise eest;
2) võtta juurdepääsuvõrguga liitunud lõppkasutajatelt regulaarset tasu nimetatud taristu
valmisoleku või kasutamise eest.
5. peatükk
Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine
§ 16. Toetuse maksetaotlus
(1) Toetuse maksmine toimub toetuse saaja taotluse alusel maksimaalselt kahel korral aastas.
(2) Toetuse saaja esitab koos toetuse maksmise taotlusega alljärgnevad dokumendid:
1) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest
koos lõpp-punktide koordinaatidega;
2) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektidest;
3) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega, mis näitab, et
valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 6 sätestatud tingimustele;
4) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid;
5) kuludokumendid, mis näitavad toetuse maksmise taotluses nimetatud tööde ja nende eest
tasutud kulude vastavust § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele;
6) arve teostatud tööde eest vastavalt § 17 lõike 3 punktile 1.
§ 17. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide
arvule ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele aadressiobjektile
lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest.
(2) Toetust makstakse ainult nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrk on valminud kogu
asustusüksuse ulatuses vastavalt toetuse saaja § 14 lõike 3 alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile esitatud nimekirjale ja see vastab §-s 6 sätestatud nõuetele ning kus kõigile
soovijatele on ehitatud välja liitumine vastavalt §-s 16 sätestatud tingimustele.
(3) Toetust makstakse kahes osas:
8
1) 80 protsenti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusest ühele aadressiobjektile
juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest pärast juurdepääsuvõrgu valmimist lõikes 2
nimetatud tingimustel;
2) 20 protsenti pärast juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomist kõigile taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud aadressiobjektidele.
(4) Enne toetuse maksmist viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbi §-s 18 sätestatud
juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli.
(5) Toetuse maksmine toimub 30 tööpäeva jooksul alates juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli
lõppemisest.
(6) Nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli käigus ilmnes puudusi,
makstakse toetus välja pärast puuduste kõrvaldamist ja hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti täiendavat kontrolli.
§ 18. Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine
(1) Enne toetuse maksmist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saaja
esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu
valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse maksetaotluses näidatud mahus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib lisaks § 16 lõikes 2 nimetatud dokumentidele
küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle.
(2) Kohapealse kontrolli korral teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saajat
kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt kümme tööpäeva ette.
(3) Kohapealne kontroll teostatakse koos toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale tehniliste
mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli
tulemuste kohta kontrollakti, millega loetakse juurdepääsuvõrgu valmiduse kontroll lõppenuks.
(5) Lõikes 4 nimetatud kontrollaktis fikseerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruses
sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mis põhjustel
asustusüksuses teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja
puuduste kõrvaldamiseks.
§ 19. Ülemäärase toetuse tagasimaksmine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendab toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu osas
järelevalvet selle ehitamisega seotud tulude ja kulude kohta ning mõistliku ülemäärase toetuse
määra ületamise korral rakendab toetuse saaja suhtes tagasimaksekohustust.
(2) Mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu
ehitamisel ja aadressiobjektide liitumisel on maksimaalselt viis protsenti.
(3) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse toetuse kasutamise
lepingus sätestatud tähtajaks valminud juurdepääsuvõrgu osas, võttes aluseks toetuse saaja tehtud
investeeringud, § 17 alusel makstud toetuse ja aadressiobjektide liitumisest saadud tulud.
(4) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse järgnevalt:
9
ÜTM = (T – K) / K, kus
T = MT + LT.
(5) Lõike 4 valemis:
1)ÜTM on ülemäärase toetuse määr;
2) T on tulud;
3) K on §-s 5 sätestatud toetatavate tegevuste kulud;
4) MT on § 17 alusel makstud toetus;
5) LT on lõppkasutajate makstud liitumistasud.
(6) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra ületav summa tuleb toetuse saajal
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel tagastada riigieelarvesse kolme kuu
jooksul pärast vastava otsuse tegemist.
6. peatükk
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja toetuse saaja õigused ning kohustused
§ 20. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loob toetuse andmise ja kasutamisega seotud info
avaldamiseks avaliku konkursi veebilehe.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab avaliku konkursi veebilehel vähemalt
järgmise informatsiooni:
1) määruse tekst;
2) avaliku konkursi ja toetuse andmisega seotud dokumendid ja otsused;
3) toetuse saajate nimed ja registrikoodid;
4) toetuste summad;
5) toetuste osakaalud toetusega rajatavate juurdepääsuvõrkude ehitusmaksumuses;
6) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused.
(3) Lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast §-s 13 sätestatud toetuse
kasutamise lepingu sõlmimist.
§ 21. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus:
1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist abikõlblikus sihtpiirkonnas, samuti toetuse saaja
raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist;
2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate
dokumentidega;
3) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu
täitmise ajal teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või
on teadlikult rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid;
4) nõuda toetuse saajalt tagasi ülemäärane toetus vastavalt §-le 19
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on kohustus:
1) anda toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;
2) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist;
3) menetleda toetuse makseid ja teha kulude abikõlblikkuse kontrolli;
4) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada ülevaateid;
10
5) koguda toetuse saajalt kord aastas sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii
lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas;
6) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant
kogu toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse
makse tegemist.
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud konkursi tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustuste täitmisega.
(2) Toetuse saajal on kohustus:
1) ehitada abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele kokkulepitud tähtajaks, arvestades
määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimusi;
2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud
aadressiobjektidele;
3) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja
aruandeid;
4) pakkuda vastavalt §-le 23 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi
juurdepääsu vähemalt seitsme aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu lõplikku valmimist
sihtpiirkonnas;
5) avalikustada abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu
asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga oma veebilehel ja ehitisregistris
vastavalt tehnilistele võimalustele ning edastada juurdepääsuvõrguga liitunud ja liitumise
võimaluse saanud aadressiobjektide info Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuse
katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi vähemalt iga kolme kuu järel;
6) pakkuda sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat
juurdepääsu toetuse abil sihtpiirkonda rajatud juurdepääsuvõrguga seotud informatsioonile sellises
formaadis, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud infot
masintöödelda, ning vastavat infot tuleb uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant;
7) tagada hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab sihtpiirkonnas
lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele
vastavalt §-le 23;
8) teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga koostööd hulgimüügitasandi juurdepääsu
hinnakujunduse võrdlusuuringu teostamisel;
9) tõestada, et hulgimüügitasandi juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik ja mittediskrimineeriv;
10) esitada kord aastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile sihtpiirkonnas valminud
juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas;
11) pidada ja säilitada enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse abil
ehitatud juurdepääsuvõrgu osas alates toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest kuni seitsme aasta
möödumiseni juurdepääsuvõrgu lõplikust valmimisest sihtpiirkonnas;
12) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse korral andmeid, mis võimaldavad
tuvastada ülemäärase toetuse olemasolu;
13) maksta ülemäärane toetus tagasi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud toetuse
tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks;
14) teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult kõigist esitatud andmetes
toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada
juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist;
15) informeerida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit juurdepääsuvõrgu ehitust
takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest;
11
16) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast
juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas.
7. peatükk
Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamise hinnakujundus
§ 23. Sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs
(1) Toetuse saaja tagab pärast juurdepääsuvõrgu valmimist asustusüksuses teistele
sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise
eraldamise.
(2) Juhul kui toetuse saaja on toetust kasutades paigaldanud ka aktiivseadmed, siis peab toetuse
saaja tagama juurdepääsu ka bitivooühendusele.
(3) Toetuse saaja peab tegema oma veebilehel avalikult kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu
passiivse lairibataristu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumise võimaluse
saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu perspektiivis.
(4) Toetuse abil abikõlblikus sihtpiirkonnas ehitatavale juurdepääsuvõrgule peab
hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel
kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel
asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning
rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga
nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul.
(5) Hulgimüügitasandi juurdepääs lõikes 4 sätestatud tingimustel peab olema võimaldatud
vähemalt seitsme aasta jooksul toetuse kasutamise lepingus sätestatud lõpptähtajast arvates.
(6) Hulgimüügitasandi juurdepääsuõigus kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele ei tohi
olla ajaliselt piiratud.
(7) Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad
oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast §-s 13 sätestatud lepingu sõlmimist Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametiga.
(8) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud juurdepääsu taotluse lairibataristule ja võimaldab
selle kasutamise alustamist hiljemalt kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused
tuleb rahuldada nende laekumise järjekorras.
(9) Toetuse saaja hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused ja hinnad peavad sarnastel
hulgiteenustel olema kogu abikõlblikus sihtpiirkonnas ühetaolised.
(10) Kui toetuse saaja pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid
lõppkasutajatele, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi
raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud
sihtpiirkonna juurdepääsuvõrgu opereerimisega.
(11) Toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsu kohustused ja tingimused
kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.
§ 24. Hulgimüügitasandi tingimused ja hinnad
12
(1) Hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja -hindade vastavust määrusele kontrollib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste
ja -hindade kontrollimisel põhimõttest, et need peavad teenima efektiivse ja pideva konkurentsi
huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada toetuse saajale hulgimüügitasandi
juurdepääsukulude ja -hindadega seotud kohustusi ning kuludele orienteerituse ja
kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, kui ta on tuvastanud, et hinnad on ülemäära kõrgel
tasemel, moonutavad konkurentsi või kahjustavad lõppkasutajate huve.
§ 25. Vaidluste lahendamine
(1) Kui käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustustega seoses tekib toetuse saaja ja
juurdepääsu taotleva sideettevõtja vahel vaidlus, on mõlemal poolel õigus pöörduda seisukoha
saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab vaidlusaluste küsimuste osas seisukoha
kahe kuu jooksul kirjaliku avalduse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet seisukoha koostamise aega mõistliku aja võrra pikendada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Abikõlblik sihtpiirkond
13
06.07.2020
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Järgmise põlvkonna
elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja
kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga kehtestatakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord. Tegemist on jätkumeetmega 2018 aastal
alguse saanud toetusmeetmele, mille elluviimine kestab 2023. aastani ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. juuni 2018 määruse nr. 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ alusel.
Nimetatud meetme alusel saab valguskaabliga liitumise võimaluse 40 016 aadressi. Kuid
hinnanguliselt on Eesti veel vähemalt 65 000 aastaringses kasutuses olevat aadressi, kus puudub
vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ning sellest tulenevalt tuleb
jätkata uute toetusmeetmete elluviimist.
Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa ülikiiret lairibateenust võimaldava
juurdepääsuvõrgu ehitamisele turutõrkepiirkondadesse ehk sinna, kus puudub vähemalt 30
Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu 2023. aasta lõpuks ettevõtjad
selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist ka ei plaani. Sellist piirkonda nimetatakse abikõlblikuks
sihtpiirkonnaks ning see on määratletud määruse jõustumise aja seisuga, võttes arvesse
toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi.
Toetuse andmiseks korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku konkursi,
mille eesmärk on leida toetuse saajad, kes toetuse abiga looks hiljemalt 2021. aasta 31.
oktoobriks võimalikult paljudele aadressiobjektidele (elamud, ettevõtted, asutused jne)
liitumise võimaluse juurdepääsuvõrguga, mis oleks tehniliselt võimeline pakkuma
allalaadimiskiirust vähemalt 100 Mbit/s. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab
avaliku konkursi läbi viimisega oma põhimääruse § 4 lõike 1 punktis 3 olevat ülesannet osaleda
strateegiate ja projektide ettevalmistamises ning elluviimises.
2020. aasta riigi lisaeelarvega on ette nähtud kokku 15 miljonit eurot internetiühenduste
arendamiseks turutõrke piirkondades. Sellest 6 miljonit eurot on vastavalt Vabariigi Valitsuse
27.04.2020 istungi protokolli nr 29 päevakorrapunkti nr 3 „Ministrite kehtestatavate
toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala meetmete kavade heakskiitmine“ otsusele
punktile 1.9 ette nähtud vähemalt 100 Mbit/s võimaldavate juurdepääsuvõrkude rajamiseks.
Toetuse näol on tegemist riigiabiga, kuid see on kooskõlas üldise grupierandi määruses
lairibataristule antava abi reeglitega.
Toetus antakse ettevõtjale, kes ettenähtud toetussumma eest loob lairibataristuga liitumise
võimaluse aadressiobjektele. Toetust antakse projektidele, mille elluviimist pole alustatud või
mis on juba valminud. Sellega on toetus vastavuses riigi 2020. a lisaeelarve seaduse § 5 lõikega
4, mille kohaselt võib toetust anda ainult uutele objektidele. Antav toetus on investeeringutoetus
ja rajatav võrk jääb toetuse saajale, kellel lasub kohustus tagada teistele sideettevõtjatele
võrdsetel alustel hulgitasandi juurdepääs rajatavale võrgule. Võrgu edasisi haldamise ja
opereerimise kulusid ei hüvitata.
1
Toetuse saaja võib aadressiobjekti omanikult või kasutajalt küsida juurdepääsuvõrguga
liitumise eest selle ehitamise ajal (st siis, kui toetuse saaja loob liitumise võimaluse
asustusüksuses, kus antud aadressiobjekt asub) tasu maksimaalselt 200 eurot koos
käibemaksuga ühe aadressiobjekti kohta. Selle summa eest ehitab toetuse saaja liitumise, mis
tähendab liini viimist aadressiobjektini. Juhul kui aadressiobjekti omanik/kasutaja ei soovi
liitumist kohe, jääb talle ikka liitumise võimalus kunagi tulevikus, aga siis juba vastavalt
kokkuleppele toetuse saajaga.
Toetuse andmine vastab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 aluspõhimõttele
13.17. „Lisaks kiiretele ühendustele õhus, maal ja merel on vaja ka kiireid andmesideühendusi.
Jätkame ülikiire interneti püsiühenduse välja arendamist“ ja täidab sellega pandud ülesande
„Viimase miili toetusmeetmete käivitamine 2020. aasta lisaeelarve vahenditest“1.
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lg 1 alusel.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: 639 7681, e-post:
[email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-
post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 7 peatükist, 25-st paragrahvist ja ühest lisast.
Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel võib minister kehtestada määrusega tingimused ja
korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks,
toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud
tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.
Peatükk 1 hõlmab üldsätteid ja koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega järgmise põlvkonna elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord. Eesmärk on ühendada
lõppkasutajaid läbi nn. viimase miili taristu väljaehitamise.
Lõige 2 viitab, et toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusest nr 31 „COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“2
1
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_7.5.2020_0.pdf
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020038?leiaKehtiv
2
Lõikes 3 on märgitud, et määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki
abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud
komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine
grupierandi määrus), artiklile 52 lairibataristule antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises
grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
Üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda
investeerimisabi, kui täidetud on üldise grupierandi määruses sätestatud tingimused. Üldist
grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise 70
miljonit eurot projekti kohta (artikkel 4 § 1 punkt y). Käesoleva määruse alusel korraldatava
avaliku konkursi ja ette teada oleva eelarve kohaselt ei ületa määruse alusel antava toetuse
summa 20 miljonit eurot, seega mahub see üldise grupierandi määruse alla.
Samuti peab üldise grupierandi määruse alusel olema investeering tehtud piirkonda, kus sama
kategooria (tavalise lairibavõrgu (basic broadband) või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu
(next generation access network)) taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme
avaldamisele järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja
mida kontrollitakse avatud avaliku konsultatsiooni teel.
Lõikes 5 määratakse määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond. See
moodustub määruse lisas loetletud aadressiobjektidest. Määruse eelnõu lisa on Euroopa
Komisjoni teatise „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire
kasutuselevõtuga“3 (edaspidi lairiba suuniste) kontekstis nimekiri Eesti valgetest
aladest/aadressidest, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirusega juurdepääsuvõrk,
kuhu ettevõtjad seda lähiaastatel rajada ei kavatse ja kuhu üldise grupierandi määruse alusel
võib anda riigiabi ilma Euroopa Komisjonilt riigiabiluba taotlemata.
Lisa koostamise aluseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hallatav andmekogu
nimega „Sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem“ (edaspidi
infosüsteem), mis on asutatud elektroonilise side seaduse § 1002 alusel,4 ning ettevõtjatega
peetud avaliku konsultatsiooni tulemused.
Avalik konsultatsioon
Infosüsteemi põhjal koostatud aadressiobjektidel teada olevate lairibaühenduste
allalaadimiskiiruste alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku
konsultatsiooni tuvastamaks ettevõtjate lähiaastate plaane lairibavõrkude arendamisel.
Ajavahemikul 08.05.2020 kuni 08.06.20205 viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
läbi avaliku konsultatsiooni ja selles on palutud kõigil Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel
kontrollida üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostatud andmebaasi andmete
paikapidavus ning anda teada ka enda kuni 2023. aasta lõpuni plaanitavad investeeringud
lairibavõrkudesse. Täpsemalt palus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma 8.05.2020
3
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52013XC0126%2801%29
4
Kättesaadav: www.netikaart.ee
5
Avaliku konsultatsiooniga seotud materjalid on kättesaadavad Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel:
https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp
3
kirjas ettevõtjatel esitada info juba olemasolevate või lähima 3,5 aasta jooksul kavandatavate
järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu tingimustele6 vastavate juurdepääsuvõrkude kohta.
Lähtudes üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktist 138 ja lairiba suuniste punktist 58, peab
järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk olema järgmiste omadustega:
1) tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja väga kiire (very fast) lairibateenuse optilise (või
samaväärse tehnoloogiaga) sidevõrgu kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt
lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine;
2) toetab erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna
võrguteenused; ning
3) pakub oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega).
Põhilairibavõrkudeks (basic broadband networks) loetakse võrke, mis võimaldavad
allalaadimiskiirust alla 30 Mbit/s ja mis oma pakutavate kiiruste ja kvaliteedi osas ei suuda
pakkuda tänapäeva vajadustele vastavat lairibateenust. Põhilairibavõrk on juurdepääsuvõrk,
mis kasutab selliseid tehnoloogiaid nagu asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni
ADSL2+ võrgud), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), täiustamata kaabelvõrgud,
kolmanda põlvkonna mobiilivõrgud ja satelliitsüsteemid.
Lairiba suuniste järgi on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud turu ja tehnoloogia praegusel
arenguetapil:
- kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx): FTTx hõlmab FTTC (fiber to the cabinet,
valguskaabel viimase välikapini), FTTN (fiber to the node), FTTP (fiber to the premise), FTTH
(fiber to the home) ja FTTB (fiber to the building);
- täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud: need peavad lairiba suuniste joonealuse märkuse 73
kohaselt kasutama vähemalt kaabelmodemi standardit DOCSIS 3.0;
- teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda lõppkasutajale
usaldusväärset suurt kiirust.
Lairiba suuniste joonealune märkus 71 aitab selgitada, mida täiustatud traadita
juurdepääsuvõrgu all mõeldakse: „Võttes arvesse täiustatud traadita tehnoloogiate, nagu LTE-
Advanced, kiiret arengut ja LTE või Wi-Fi laienevat kasutuselevõtmist turul, võiks järgmise
põlvkonna paiksed traadita juurdepääsuvõrgud (mis võivad põhineda näiteks kohandatud
mobiil-lairibatehnoloogial) olla teatavatel tingimustel elujõuliseks alternatiiviks teatavatele
traadipõhistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (näiteks FTTCab). Kuna traadita
ülekanne on „jagatud“ (kiirus kasutaja kohta sõltub ühendatud kasutajate arvust kaetud
alal) ja sõltub vältimatult kõikuvatest keskkonnatingimustest, võib järgmise põlvkonna
juurdepääsuvõrke minimaalse, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult eeldatavate
allalaadimiskiiruste pakkumiseks lõppkasutaja kohta vaja olla kasutusele võtta teatava
tiheduse ja/või täiustatud konfiguratsioonides (näiteks suunatud antennid). Kohandatud
mobiil-lairibatehnoloogial põhinev järgmise põlvkonna traadita juurdepääsuvõrk peab tagama
kindlates kohtades asuvatele kasutajatele ka nõutava teenuse kvaliteeditaseme, teenindades
samal ajal kõnealuses piirkonnas kõiki muid liikuvaid lõppkasutajaid.“
Saatjate tihedus ja konfiguratsioon
Selleks, et raadiolahendus vastaks täiustatud traadita juurdepääsuvõrgu kriteeriumitele ehk
oleks võimalik teatud piirkonna (küla, asula jne) kõikidele majapidamistele tagada samaaegne
minimaalne nõutud kiirus (30 Mbit/s), ei piisa enam ühes mastis olevast saatjast, mis on küll
6
Vt lairiba suuniste peatüki 3.1 punkte 57 ja 58
4
võimeline ehk teenindama üksikuid kliente, kuid mitte oluliselt suuremat arvu või lausa
enamikku masti piirkonnas olevaid kliente (aadressiobjekte). Selleks, et lugeda üks piirkond
kaetuks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga (nagu valgete alade kaardistuse osas ütleb
lairiba suunise punkti 78a joonealune märkus 92), peaks juba praegu või investeeringukavades
olema paigas vajalik minimaalne saatjate tihedus ja konfiguratsioon. Praegune võimekus
pakkuda üksikutele lõppkasutajatele kiiret või ülikiiret lairibaühendust ei taga seda tulevikus
nõudluse suurenemisel ülejäänutele masti piirkonnas asuvatele kasutajatele.
Võttes arvesse, et toetusmeede on mõeldud juurdepääsuvõrgu rajamise toetamiseks eelkõige
maapiirkondades, kus tarbijate arv on väike, ei ole tõenäoline, et sideettevõtjate jaoks oleks
majanduslikult tasuv täiendavate mastide püstitamine viisil, mis võimaldaks kindlalt tagada
vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühenduse kõigile piirkonnas asuvatele aadressiobjektidele.
Peale rahaliste kulutuste on vaja leida mastide püstitamiseks vajalikud kinnistud, mis tähendab
maaomanikega läbirääkimisi ning ei pruugi tulemuseks anda sellist mastide paigutust, nagu
vaja oleks.
Alternatiivseid lahendusi mastide asemel, nagu kõrgemad hooned või muud sobivad ehitised
(korstnad jne), on maapiirkondades vähe. Lisaks on looduslikud tingimused, nagu
otsenähtavust takistavad puud majade ümbruses, mis oluliselt piiravad signaalide levimist ning
eeldavad kõrgete mastide kasutamist. Ühe 120 m (ehk tavapärase mobiilimasti kõrgus) kõrguse
masti valmistamine maksab hinnanguliselt 120 000 eurot7 (lühemad mastid maksavad
proportsionaalselt vähem).
Looduslikud takistused
Eeldusel, et eelmises punktis mainitud vajalik saatjate tihedus on tagatud, peab selleks, et
raadiovõrk vastaks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kriteeriumitele, hea raadioühenduse
tagamiseks olema saatja ja vastuvõtja vahel ka otsenähtavus. Takistavad tegurid, nagu
kõrgemad hooned või metsad, mäed ja orud, muudavad otsenähtavuse tagamise kõigile
piirkonna aadressiobjektidele liiga kalliks või aadressiobjekti omanikele ja kasutajatele
isiklikult vastuvõetamatuks (näiteks vajadus kõrgete puude eemaldamiseks maja ümbrusest).
Sagedusloaga sageduste kasutamine
Selleks, et tagada nõutav teenuse kvaliteeditase, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama
lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses
olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma
häireteta. Vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määrusele nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“ § 2 lõikele 3 peab tegemist olema primaarse kasutusrežiimiga, kuna ainult
seda raadioseadet kaitstakse teise raadioseadme põhjustatud häirete eest. Täiendavalt on olemas
ka sekundaarne kasutusrežiim, aga seda ei kaitsta teise raadioseadme põhjustatud häirete eest
ja sellise raadioseadme kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavale
raadiosideteenistusele.
Eelnõu § 2 selgitab toetusmeetme eesmärki ja oodatavat tulemust.
Lõike 1 kohaselt on toetusemeetme eesmärk aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa sellise
juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajatel ülikiire lairibateenuse
kasutamist. Kuigi miinimumeesmärk valge ala defineerimisel on 30 Mbit/s, siis on lairiba
suuniste kohaselt toetuse andmisel võimalik seada täiendavaid kriteeriume kvaliteedi,
7
Vt kiire interneti ühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud lisa 1.
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf
5
tulevikukindluse, konkurentsi jne osas, et avaliku raha toel ehitatav taristu oleks piisav
tagamaks lähitulevikus tekkivad vajadused ilma täiendavat riigiabi andmata. Käesoleva
toetusmeetme osas on otsustatud lähtuda peamiselt sellest, et rajatav lairibataristu oleks
tehniliselt võimeline teenindama vähemalt 100 Mbit/s allalaadimisega lairibateenuseid.
Lõige 2 sätestab, et toetus antakse avaliku konkursi käigus valitavavatele juriidilistele isikutele
kohustusega rajada juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus võimalikult paljudele abikõlblikus
sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele vastavalt määruses, taotluse rahuldamise otsuses
ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimustele. See tähendab, et määruse alusel on kavas
korraldada üks või mitu avalikku konkurssi, et anda 6 miljonit investeeringutoetust toetuse
saajatele. Rajatava juurdepääsuvõrgu omanikuks jääb toetuse saaja.
Lõike 3 järgi lõpeb kulude abikõlblikkuse periood 31. oktoobril 2021. Kuigi Vabariigi Valitsuse
28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga
seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete
üldtingimused“ § 4 lõige 1 lubab kohustusi võtta kuni 31. detsembrini 2020, siis sama
paragrahvi lõige 3 lubab taotleda lisaeelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamist
riigieelarve seaduses sätestatud korras. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavatseb
vastava taotluse Rahandusministeeriumile esitada peale avaliku konkursi läbi viimist
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Kuna juurdepääsuvõrkude rajamine on
mahukas tegevus, mis vajab aega nii projekteerimiseks, ehituslubade saamiseks ning ehitamise
enda jaoks, siis on vajalik pikendada abikõlblikkuse perioodi nii palju kui võimalik. Samas,
arvestades et pärast võrkude valmimist on vajalik ka toetuse saajate poolt esitatud
maksetaotluste ning valminud juurdepääsuvõrkude kohapealne kontroll, on selle jaoks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ette nähtud 2 kuud. Hiljemalt 31. detsembriks
peavad kõik toetused olema välja makstud.
Eelnõu § 3 järgi on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kelle juurde on koondunud
elektroonilise side kompetents, avaliku konkursi korraldaja, toetuse taotluste menetleja ja selle
kasutamise üle järelevalve teostaja.
Eelnõu §-s 4 on selgitatud määruse eelnõus kasutatavat terminoloogiat.
Lõikes 1 defineeritakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk. Antud
definitsioon lähtub üldise grupierandi määrusest (artikkel 2 punkt 138, vt pikemat selgitust lk
3), kuid seda on kohandatud vastavalt elektroonilise side seaduses ja käesolevas määruses
kasutatavatele terminitele. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult oodatav minimaalne
allalaadimiskiirus on 30 Mbit/s (kuna Euroopa Liidu aastaks 2020 seatud minimaalne eesmärk
on tagada sellise kiirusega lairibaühendus igale eurooplasele).
Lõige 2 defineerib ülekandevõrgu – eesti keeles on laiemalt kasutusel termin „baasvõrk. Eestis
on tuntuim baasvõrk EstWin projektiga ELi struktuurivahendite abil rajatav fiiberoptiline
baasvõrk maapiirkondades. Kuid samuti asub maapiirkondades kommertsvõrke, peamiselt
Telia omanduses olevad fiiberoptilised võrgud, mis ühendavad omavahel suuremaid asulaid ja
seal olevaid sidesõlmi.
Lõige 3 defineerib tuumvõrgu. Tuumvõrgud (magistraalvõrgud) on suuremaid linnu ja
rahvusvaheliselt ka riike ühendavad võrgud. Eestis on need kõik eraomandis olevad võrgud
(Telia, Tele2 jne).
6
Lõige 4 defineerib kiire lairibateenuse. 30 Mbit/s kiirust loetakse lävendiks, millest alates võib
elektroonilise side võrku nimetada „järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguks“ (next generation
access network, NGA). Tagatud andmeedastus tähendab, et igale lõppkasutajale on
garanteeritud talle ettenähtud andmesidekiirus ning see ei sõltu välistest teguritest, nagu teiste
kasutajate arv või ilm.
Lõikes 5 defineeritakse ülikiire lairibateenus. Üle 100 Mbit/s kiirusega võrke nimetatakse
inglise keeles erinevate terminitega, nagu „ultrafast“ või „superfast“ broadband. 100 Mbit/s on
järgmine üleüldine miinimumeesmärk ELis aastaks 2025 senise 30 Mbit/s aastaks 2020 asemel.
Lõige 6 defineerib kaablikanalisatsiooni. Lisaks lairibavõrgu kiudoptiliste, vask- või
koaksiaalkaablite paigutamisele (mida on mõeldud eelkõige käesoleva määruse kontekstis)
saab kaablikanalisatsiooni paigutada ka elektrikaableid jne. Definitsioon lähtub üldise
grupierandi määruse artikli 2 punktist 135.
Lõikes 7 defineeritakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu. Definitsiooni aluseks on
võetud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 137 olev sarnane definitsioon. Siin määruses
on tehnorajatiste all mõeldud eelkõige (kuid mitte ainult) poste ja maste, millele saab paigaldada
kaableid ja aktiivseadmeid, mis on vajalikud lairibateenuse pakkumiseks. Muude
võrguelementide alla võivad kuuluda näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev,
juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post. Need kõik on sätestatud
ehitusseadustiku § 612 lõikes 1.
Lõige 8 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise. Elektroonilise side
seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi
lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus
kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side
võrgule. Kaabelvõrkude puhul tuleb seda lõiget lugeda kahel viisil – esiteks võib toetuse saaja
rajada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti kinnistul asuvale aadressiobjektide
oluliselt lähemale, näiteks maja kõrvale (vähemalt aadressiobjektide kinnistuspiirini) või
piirduda kinnistust väljas selle vahetus läheduses asuva lõpp-punktiga, kui tehniliselt ja
majanduslikult on ebaotstarbekas kõikidele aadressiobjektidele igaks juhuks liitumise
võimaluse loomine kinnistu piirile. Sealhulgas on aktsepteeritav ka selline lahendus, kus
aadressiobjektidele, kellele luuakse juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, aga kes sellega
kohe liituda ei soovi, ei tehta eraldi väljavõtteid iga kinnistu juures, vaid rajatava
juurdepääsuvõrgu ülesehitus võimaldab soovi korral hiljem need väljavõtted teha viisil, mis ei
nõua juba rajatud juurdepääsuvõrgu ümber ehitamist/laiendamist. Näiteks on olemas mikrotoru,
kuhu saab liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti jaoks hiljem paigaldada kaabli alates
vahejaotuspunktist kuni lõppkasutaja aadressiobjektini. Sellisel juhul loetakse lõpp-punktiks
kohta, kus aadressiobjektile on loodud võimalus juurdepääsuvõrguga liitumiseks, isegi kui see
lõpp-punkt ei asu vahetult aadressiobjekti läheduses.
Lõige 9 defineerib aktiivseadmed. Näiteks kuuluvad siia WDMA-seadmed (Wavelength
Division Multiple Access), ruuterid jne. Antud definitsiooni alt väljas on lõppkasutaja käsutuses
olevad seadmed (modemid, ruuterid jne), mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlblikud.
Lõige 10 defineerib hulgimüügitasandi juurdepääsu, milleks käesoleva määruse kontekstis on
eelkõige juurdepääs toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule, nagu
pimekiud ja kliendiliinide eraldamine ning kaablikanalisatsioon, juurdepääs mastidele ja
ülekandevõrgule ning bitivooühendusele. Definitsioon põhineb üldise grupierandi määruse
7
artikli 2 punktis 139 sätestatul. Toetusmeetme abil ehitatud juurdepääsuvõrgu omanikul on
õigus määrata juurdepääsutoodete liigid ja nende hinnad vastavalt taristu tehnilistele
võimalustele ja proportsioonidele. Näiteks kui passiivne taristu võimaldab pimekiu rentimist ja
kliendiliinide eraldamist, siis kaablikanalisatsioonis ruumi rentimise või mastidel kohtade
rentimise eest võib küsida proportsionaalselt suuremat hulgimüügihinda, kuna nende
juurdepääsutoodete kasutamine on taristu omanikule koormavam, kui kiu rentimine
kolmandale osapoolele.
Lõige 11 sätestab füüsilise eraldamise nõuded. Üldise grupierandi määruse põhjenduspunkt 71
ütleb, et kuigi teatavatel tingimustel võib virtuaalset eraldamist lugeda samaväärseks füüsilise
eraldamisega, on siiski rohkemate kogemuste saamiseni vaja hinnata iga üksikjuhtumi puhul
eraldi, kas konkreetset mittefüüsilist või virtuaalset hulgimüügi tasandi juurdepääsutoodet saab
lugeda samaväärseks eraldatud juurdepääsuga vasest või kiudoptilisele kliendiliinile. Sel
põhjusel, ja kuni neid kogemusi saab riigiabi üksikjuhtumite või eelhindamise õiguslikus
kontekstis tulevase läbivaatamise raames arvesse võtta, tuleks praeguse üldise grupierandi
määruse kohaldamiseks nõuda füüsilist eraldamist.
Lõige 12 defineerib lõppkasutaja.
Lõige 13 defineerib aadressiobjekti.. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on
unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid:
1) elamud;
2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid
hooneosi;
3) juriidiliste isikute asukohahooned;
4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning
eelnimetatud hoonete osad;
5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega
alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused;
6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime;
7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad.
Kuna toetusmeetme eesmärk on viia ülikiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk
piirkondadesse, kus on elanikud ning toimub ettevõtlustegevus, siis on jäetud välja punktides 5
ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes, millel on
unikaalaadress olemas, on selguse huvides jäetud välja ka punkt 4.
Lõige 14 käsitleb asustusüksust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõige 1 ütleb, et
vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Lõike 2 kohaselt on asustusüksused asulad, milleks on
linnad, külad, alevikud ja alevid. Lõike 3 kohaselt on linn haldusüksusena samades piirides ka
asula. Kui haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei
lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana.
Lõige 15 sätestab, mis on avaliku konkursi veebileht. Käesoleva toetusmeetme puhul on
selliseks keskseks veebileheks https://www.ttja.ee/lairiba_teine_etapp. Selline kohustus luua
keskne veebileht tuleneb lairiba suuniste punktist 78 c. Seal veebilehel on kättesaadav kogu
toetusmeedet käsitlev informatsioon alates avaliku konsultatsiooni algusest. Veebileht jääb
avatuks vähemalt 10 aastaks alates toetuse andmise otsuste tegemisest.
8
Lõikes 16 on selgitatud avaliku konsultatsiooni tähendust. Avalik konsultatsioon on
lairibataristule riigiabi andmisel kohustuslik etapp vastavalt lairiba suuniste punktile 78 b.
2. peatükk (toetatavad tegevused ning juurdepääsuvõrgule ja sellega liitumisele esitatavad
tingimused) koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 punktis 1 on loetletud toetatavad tegevused:
- projekteerimine – selle alla võib liigitada ka projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste
uuringute tegemist ja geodeetiliste tööde läbiviimist ning tegevusega piiritletavat geomeetrilist
planeerimist;
- ehitamine – juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamine koos vajalike ehitustööde,
materjalide ja rajatistega;
- omanikujärelevalve läbiviimine – ehitustööle ehitusseadustiku alusel kehtestatud korras
omanikujärelevalve läbiviimine.
Kõik need tegevused peavad arvestama määruse §-s 6 sätestatud tehnilisi tingimusi ning
juurdepääsuvõrguga tuleb tagada liitumine §-s 16 sätestatud tingimustel.
Punkt 2 sätestab võimaluse taotleda toetust ka juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike
aktiivseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Siia alla kuuluvad kõik seadmed, mis on vajalikud
signaalide edastamiseks lõppkasutaja terminalseadmesse ja sealt signaalide vastuvõtmiseks.
Aga siia alla ei kuulu lõppkasutaja terminalseadmed nagu ruuterid, modemid, arvutid jne.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. Nende
tingimuste eesmärgiks on ehitada juurdepääsuvõrk, mis vastaks tänapäeva ühiskonna nõutele
ning võimaldaks toetusega lairibataristul piisava teenusepakkujate vahelise konkurentsi
olemasolu.
Lõike 1 punktis 1 sätestatud allalaadimiskiirus üle 100 Mbit/s vastab Euroopa Komisjoni 2025.
aastaks seatud eesmärkidele. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et juurdepääsuvõrguga
liitumise võimaluse saavad ja sellega liituvad aadressiobjektid peavad üle 100 Mbit/s kiirusega
lairibateenust tarbima –sideettevõtjal on võimalik osutada lairibateenust ka väiksema kiirusega,
mis vastavad lõppkasutajate vajadustele ja rahalistele võimalustele.
Punktis 2 on sätestatud hulgimüügitasandi juurdepääsukohustus. See tähendab, et toetusega
rajatava võrgu igas etapis kuni lõppkasutajani peab sideettevõtjal olema võimalik pakkuda
lairibateenuseid lõppkasutajatele teistest sama taristut kasutatavate sideettevõtjatest ja nende
kasutatavatest tehnoloogiatest sõltumatul viisil. Toetuse saaja kohustus tagada selline
hulgimüügitasandi juurdepääs ja füüsiline eraldamine kehtib ainult toetusega rajatud võrgu
osale. Näiteks kui toetusega rajatud võrk ühendatakse Estwini või mõne muu baasvõrguga, siis
seal tuleb sideettevõtjal endal tagada selleks vajaliku võrguressursi rentimine.
Punkt 3 ütleb, et kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt
kiupaarist. Liin on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 24 defineeritud kui tehniliste
seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Lõpp-punkt on käesolevas
määruses liitumise võimalus vähemalt aadressiobjekti krundipiiril või selle vahetus läheduses.
Ühenduspunkt on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi terminalseadme
liiniga ühendamise koht. Liini näol on tegemist selle passiivse lairibataristu osaga, mis rajatakse
alles pärast liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti omaniku või kasutaja esitatud avaldust
9
ja liitumistasu maksmist. Antud punkt ei nõua (tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini
rajamist valguskaablit kasutades, kuid seab kohustuse teha see vähemalt kahest kiust koosneva
valguskaabliga, kui toetuse saaja valib liini ehitamise tehnoloogiaks valguskaabli. Kahe kiu
nõudmise vajadus tuleneb vajadusest tagada tehnoloogianeutraalsus, kuna on
lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad andeside pidamiseks samaaegselt kahte kiudu. Uuemad
tehnoloogiad on siiski pigem ühe kiuga võimelised teenuseid pakkuma. Kiudude keevitamise
seotud kulude kokkuhoiu mõttes on siiski aktsepteeritav, kui toetuse saaja keevitab
standardlahendusena ainult ühe kiu ning teine kiud keevitatakse alles vastava taotluse korral
sideettevõtjalt, kes lõppkasutajale teenust soovib osutada.
Lõige 2 sätestab kohustuse juurdepääsuvõrgu ülesehitusele, et seda oleks võimalik laiendada
ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis käesoleva toetusmeetme
abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa. See nõue on põhjusel, et suure tõenäosusega
ei piisa toetusmeetme praegu ettenähtud eelarvest (6 miljonit eurot) selleks, et luua
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile turutõrkepiirkondades asuvatele
aadressiobjektidele, eelkõige üksikutele eraldiseisvatele aadressiobjektidele, kelleni
juurdepääsuvõrgu laiendamine praeguse eelarve piires oleks kallis, ning selle asemel
võimaldaks hoopis ühendada suurema arvu aadressiobjekte kusagil mujal. Siiski peaks rajatav
juurdepääsuvõrk oma tehniliselt ülesehituselt võtma võimaluse korral arvesse ka neid
aadressiobjekte, mis liitumise võimalust juurdepääsuvõrgu rajamise lõppedes veel ei saa, kuid
kuuluvad loogiliselt võttes rajatud juurdepääsuvõrgu mõjupiirkonda.
Lõige 3 seab tingimused, mil viisil peab toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrk olema
ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga.
Punkt 1 sätestab nõuded ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrk on ühendatuse kohta. Lihtsustatult
öeldes tähendab see, et ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu otsad peavad niimoodi kokku
minema, et sideettevõtjate jaoks piisab lairibateenuste pakkumisega alustamiseks ainult
aktiivseadmete paigaldamisest ja erinevate sidesõlmede või kaablite ühendamisest (sh. ka
toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu ja baasvõrgu vahelistesse mikrotorustikesse/kulglatesse
sideettevõtja endi kuludega kaablite puhumine), mille teostamiseks piisab kokkuleppest
juurdepääsuvõrgu või ülekandevõrgu omanikuga. Oluline on, et sidekappide rajamist, trasside
ehitamist ja sellega kaasnevat seadustamist ei tohi enam vaja olla.
Punkti 2 kohaselt peab ülekandevõrk olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi
vähemalt viiele sideettevõtjale. Nagu eespool on kirjeldatud, siis ülekandevõrke (ehk
baasvõrke) on Eestis nii erakapitaliga ehitatud kui ka ELi toetustega rajatud. Toetusmeetme
määrus ei kohusta toetuse saajat ühendama juurdepääsuvõrku konkreetse ülekandevõrguga
(näiteks Estwin), vaid annab toetuse saajale vabaduse ise otsustada võrgu ülesehituse ja ulatuse.
Küll aga peab olema tagatud see, et juurdepääsuvõrku kasutada soovivatel vähemalt viiel
sideettevõtjal oleks reaalselt võimalik kasutada ka ülekandevõrku. Kui juurdepääsuvõrguga
ühendatavas ülekandevõrgus puudub viiele sideettevõtjatel võimalus võrguressursi rentimiseks,
tähendab see sisuliselt ka juurdepääsuvõrgu osas viie sideettevõtja vahelise konkurentsi
puudumist. Ülekandevõrgu puhul loetakse tingimused täidetuks ka siis, kui näiteks vaba
ressurssi on järel kolmele uuele võimalikule sideettevõtjale, aga juba on selle ülekandevõrgu
ressurssi kasutamas kaks sideettevõtjat, kes toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kaudu
lõppkasutajatele teenuseid osutada soovivad. Ülekandevõrgu ressursi arvestamisel ei võeta
arvesse neid sideettevõtjaid, kes kasutavad ülekandevõrku muuks otstarbeks kui
lõppkasutajatele lairibateenuste osutamine toetusega rajatava juurdepääsuvõrgu piirkonnas
(näiteks linnade või riikide vahelised andmesideühendused jne).
10
Punkt 3 sätestab teatud tingimustel erandi punktis 2 seatud tingimusele. Siinkohal on mõeldud
nii hinna kui tehnoloogilise poole pealt alternatiivsete lahenduste pakkumist toetuse taotleja
poolt. Tehnoloogilise poole pealt tähendab see näiteks vabade fiiberoptiliste kiudude
puudumisel ning sellest tulenevalt füüsilise eraldamise mittevõimaldamise asemel virtuaalselt
eraldatud (virtual unbundling) teenuse pakkumist, mis on võimalikult lähedane füüsilisele
eraldatusele.
Vaba võrguressursiga ülekandevõrku on Eestis 2020. aasta seisuga piisavalt. Alates 2010.
aastast on ELi toetusega ehitatud maapiirkondades ülekandevõrku, mis on kõigile
sideettevõtjatele võrdsetel alustel kättesaadav, ja selle kasutamise hind on tänu ELi 85%
suurusele toetusele oluliselt soodsam (hinnanguliselt isegi 5 korda soodsam) kui
kommertsvõrkudel ning seal on ka piisavalt ressurssi palju rohkema kui 5 sideettevõtja
teenindamiseks (enamasti on minimaalselt kiudude arv igas trassi osas 48 kiudu ehk 24
ettevõtjat saaks endale taotleda kiupaari kasutamist). Praeguseks on valminud peaaegu 7000
km ülekandevõrku ning sellega on 2009 algselt paika pandud eesmärki ehitada 6400 km
ülekandevõrku veidi isegi ületatud. ELi toetusega ülekandevõrku on Eestis ehitanud kolm
sihtasutust/mittetulundusühingut: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus:
http://ela12.elasa.ee/elakaart/, Eesti Andmeside MTÜ:
http://eestiandmeside.ee/sidevork/tingimused/ ja MTÜ Valguskaabel:
http://www.valguskaabel.ee/?valminud-võrk,3. Lisaks ELi toetusega ehitatud
ülekandevõrkudele on olemas ka eraomandis olevaid ülekandevõrke, peamiselt Telia Eesti
omanduses, kus enamasti on võrguressurss ammendunud või mittepiisav.
Punkti 4 järgi peavad olema olemas jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning
väliseadmekappidega. Väliseadmekapp peab mahutama vähemalt viie sideettevõtja seadmed.
Väliseadmekappe pole igal pool ilmtingimata vaja ehitada, kui lairibateenust osutavate
sideettevõtjate võrgusõlmed asuvad piisavalt lähedal, et toetusega rajatud juurdepääsuvõrguga
liitunud klientidele oleks võimalik lairibateenuseid pakkuda. Vältimatu vajadus seadmekappi
paigaldada puudub, kui vähemalt ühel operaatoril on võimalik piirkonnas teenust pakkuda ilma
täiendava väliseadmekapi paigaldamiseta. Juhul kui ükski operaator ei ole tehnilistel põhjustel
võimeline rajatud juurdepääsuvõrgus kõigile juurdepääsvõrguga liitunud aadressiobjektidele
teenust pakkuma, peab toetuse saaja rajama elektriga varustatud seadmekapi, mis majutab kõik
reaalselt seda kasutada soovivate sideettevõtjate seadmed. Toetuse saaja poolt rajatud
aktiivseadmete kappides sideettevõtjate poolt paigaldatud seadmete poolt tarbitava elektri osas
on toetuse saajal õiguse esitada arved sideettevõtjatele.
Lisaks jaotuspunktidele võib juurdepääsuvõrgu osas olla vajalik veel täiendavate
vahejaotuspunktide ja muu sarnase rajamiseks, kus sideettevõtjatel on võimalik
lõppkasutajatele lairibateenuse pakkumiseks ühendusi luua – see ja muud detailset võrgu
ülesehitust puudutav (sh. seadmekappide dimensioonid) on toetuse saaja enda otsustada, kuid
lähtuma peame põhimõttest, et kõiki sideettevõtjaid koheldakse võrdselt ning sideettevõtjate
poolse nõudluse olemalul on tehniline ja ruumiline valmisolek tagatud viiele sidettevõtjale
Kõik eelpoolt loetletud tööd ja tegevused kuuluvad abikõlblike kulude hulka.
Eelnõu § 7 defineerib juurdepääsuvõrgu ehitamise, liitumise ja juurdepääsu üldised tingimused.
Lõikes 1 sätestatud kohustus tähendab, et toetuse taotleja peab esitama nimekirja nendest
aadressiobjektidest, kellele ta toetusega liitumise võimaluse loob. See nimekiri saab koosneda
ainult määruse lisas olevatest aadressiobjektidest.
11
3. peatükk (avaliku konkursi läbiviimine, toetuse taotlemine, nõuded taotlusele ja taotlejale)
koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu § 8 sätestab avaliku konkursi eelarve, läbiviimise aja ja põhimõtted.
Lõike 1 kohaselt kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku konkursi välja
30 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumisest.
Lõige 2 sätestab taotluste esitamise tähtajaks on vähemalt 60 kalendripäeva avaliku konkursi
väljakuulutamisest arvates. Selline tähtaeg peaks olema potentsiaalsetele taotlejatele piisav aeg
selleks, et oma taotlus kvaliteetselt ja kõikehõlmavalt koostada. Võrdluseks võib tuua, et
riigihangete seaduse § 93 lõike 1 punkt 6 sätestab minimaalseks ehitustööde pakkumise
esitamise tähtajaks 45 päeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise
piirmääraga või ületab seda.
Lõikes 4 on kirjas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustus avalikkuse
teavitamiseks. Lairiba suuniste punkti 78 c kohaselt peavad liikmesriigid tagama läbipaistva
protsessi ja konkurentsivõimelise tulemuse ning kasutama kõigi lairibaühenduse jaoks mõeldud
riigiabimeetmetega seotud käimasolevate pakkumismenetluste avaldamiseks spetsiaalset
riikliku tasandi veebisaiti. Eestis on selleks keskseks veebisaidiks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti kodulehel olev https://www.ttja.ee/lairiba_teine_etapp. Lairiba suuniste
punkti 78 c joonealuse märkuse 99 kohaselt piisab teavituste tegemisest ainult liikmesriigis
endas, tingimusel et konkurentsipõhise valikumenetluse eesmärk ei ole ELi riigihangete
direktiiviga 2004/17/EÜ või 2004/18/EÜ (mõlemad nüüdseks kehtivuse kaotanud ning
asendatud uute direktiividega – vastavalt 2014/25/EL ja 2014/24/EL) hõlmatud riiklik leping.
Kehtiv direktiiv 2014/24/EL defineerib kolme liiki riigihankelepinguid:
- ehitustööde riigihankelepingud (artikkel 1 § 1 punkt 6);
- asjade riigihankelepingud (punkt 8);
- teenuste riigihankelepingud (punkt 9).
Kuna toetusmeetme näol pole tegemist selliste lepingute sõlmimisega, siis ei ole vajalik teha ka
teavitust üle Euroopa.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded.
Lõike 1 punktis 1 nimetatud muu samaväärse registri all on mõeldud Euroopa
Majanduspiirikonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat registrit, mis on
samaväärne äriregistriga. Kolmandatest riikidest pärit taotlejad ei saa toetuse taotlust esitada.
Punkti 3 nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 9 lõikest 2. Kui tegemist on
Eestis registreeritud taotlejaga, siis on selle kontrollimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile lihtne. Teistes ELi riikides ja Šveitsis registreeritud taotlejate puhul on vajalik, et nad
esitaksid sellekohased väljavõtted ja muud tõendavad dokumendid.
Punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja olla raskustes ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse
artikli 2 punktile 18 – kuna grupierandi määruse alusel antav abi tohib olla investeerimisabi
ning ka Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava
12
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 7 punkt 4 lubab anda investeeringuteks toetust, siis ei
tohi selline ettevõte olla raskustes.
Punkt 6 seab piirangu toetuse suurusele, mida ettevõtja võib käesolevast meetmest ja [Kiiret
lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise
tingimused ja kord] meetmest kokku saada. Selleks piirmääraks on 2 500 000 eurot ühe
juriidilise isiku kohta.
Lõige 2 laiendab lõike 1 punktis 6 määratud piirangut kõigile ühte kontserni kuuluvatele
ettevõtetele. Antud piirang on vajalik, et tekiks piisav konkurents toetuse taotlejate vahel ning
toetust saaks anda hajutatult rohkematele ettevõtjatele.
Lõige 3 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab.
Selline kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78 f ja selle eesmärk on suurendada
konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset kasutamist
lairibavõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 8.05.2020 kirjas, millega käivitati
avalik konsultatsioon, oli antud info ka kirjas ning kõik ettevõtjad, kes vastavat taristut omasid,
olid sellisest kohustusest teadlikud.
Eelnõu § 10 sätestab taotlusele esitatavad nõuded.
Lõike 1 punktides 1–6 on loetletud nõuded, millele taotlus peab vastama. Punktis 6 olev nõue
tuleneb riigiabi reeglitest ja riigiabi andmise puhul olulise ergutava mõju nõude kirjeldus.
Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse
esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid,
teostada ettemaksu, kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms.
Lõike 2 punktides 1–13 on loetletud dokumendid ja andmed, mida taotlus peab sisaldama.
Punktis 1 nimetatud nimekirjas peab toetuse taotleja välja tooma need aadressiobjektid, kuhu
ta saadava toetuse eest juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loob. Need aadressiobjektid
võivad asuda erinevates asustusüksustes ja erinevates maakondades.
Punktis 2 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjelduse ja asjakohase
tehnilise dokumentatsiooni all on mõeldud, et toetuse taotleja peab kirjeldama piisavalt
detailselt, vajadusel koos tehnilist standardit tõendavate dokumentidega, et tema pakutud
juurdepääsuvõrgu lahendus vastab määruses sätestatud nõuetele. Riigiabi suunistest tulenevalt
peab konkurss olema läbi viidud tehnoloogia neutraalsust silmas pidades, küll aga on võimalik
seada sisulisi kvaliteedikriteeriume ning jälgida nende täitmist. Kuna toetusmeetme eesmärk on
toetada sellise juurdepääsuvõrgu rajamist, mis tehniliselt võimaldaks lõppkasutajatele vähemalt
100 Mbit/s allalaadimiskiirust, siis peab toetuse taotleja esitama kasutatava tehnoloogia osas
asjakohased standardid, mis tõestaks kasutatava tehnoloogia võimekust sellist
allalaadimiskiirust pakkuda.
Punktis 3 sätestatud finantsanalüüsis peab toetuse taotleja hindama tema esitatud
aadressiobjektide arvule liitumise võimaluse loomise eeldatavat kogumaksumust, märkima
taotletava toetussumma ning kirjeldama kogumaksumuse arvutamisel arvesse võetud töid ja
materjale. Toetuse taotleja ei pea teadma täpset ja lõplikku summat, mida kogu projekti lõpule
13
viimine maksma läheb, küll aga peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veenduma, et
tehtud arvutused on pädevad ning kavandatav projekt saab lubatud mahus ja toetussumma piires
ka täielikult ellu viidud. Toetuse taotleja peab finantsanalüüsis kirjeldama ka hinnangulisi tööde
ja materjalikulu osakaalusid projekti kogusummas ning mahtusid (kaablite pikkus
kilomeetrites, mastide/postide, kappide arv jne). See võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil veenduda tehtud arvutuste paikapidavuses.
Punktis 6 nimetatud kohustus esitada kinnitus koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest
registritest, et ta vastab § 9 lõike 1 punktides 1–3 ja punktis 7 sätestatud tingimustele, kehtib
ainult nendele juriidilistele isikutele, kes pole Eesti äriregistris registreeritud. Eestis
registreeritud toetuse taotleja puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik
need andmed saada äriregistrist. Toetuse taotleja peab esitama väljavõtted asjakohastest
registritest ainult lõike 1 punktide 1–3 ja punkti 7 kohta, kuna ainult neid saab toetuse taotleja
vastavate registrite väljavõtetega tõendada.
Eelnõu § 11 käsitleb taotluste menetlemist ja hindamist.
Lõike 2 taotleja nõutele vastavust kontrollitake Eestis registreeritud juriidiliste isikute puhul
andmebaaside kaudu. Üldise grupierandi määruses sätestatud artikli 2 punktile 18 (raskustes
ettevõtja) vastavust saab kontrollida taotleja viimase majandusaasta aruande alusel. Üldise
grupierandi artikli 1 paragrahvi 4 punktile a (ettevõtja, kes pole tagastanud varasemalt
ebaseaduslikuks kuulutatud abi) vastavust saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
päringute kaudu riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet on sõlminud registri kasutamise lepingu Rahandusministeeriumiga.
Lõikes 4 on sätestatud kriteerium, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluste
hindamisel lähtub. Selleks taotluses küsitav toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise
võimaluse loomise eest. Antud kriteerium võimaldab anda toetust kõige efektiivsemal viisil,
tagades ühest küljest võimalikult suure arvu liitumisvõimaluste loomise ja teisest küljest
motiveerides toetuse taotlejaid investeerima maksimaalse tasuvuse piires ka omavahendeid.
Samas võimaldab selline kriteerium toetust saada nii väikestel kui suurtel projektidel.
Lõiked 5, 6, 7 ja 8 kirjeldavad taotluste hindamise protsessi. Lõike 5 kohaselt järjestatakse kõik
taotlused lõikes 4 sätestatud kriteeriumi alusel ning esimesena saab toetuse taotlus, mis küsib
kõige väiksemat toetust ühele aadressiobjektile liitumise loomise võimaluse eest.
Lõige 6 sätestab olukorra, kus kaks või rohkem taotlust hõlmavad liitumise võimaluse loomist
ühtedele ja samadele aadressiobjektidele. Sellise olukorra tekkides antakse paremuselt järgmise
taotluse esitajale võimalus kolme tööpäeva jooksul oma taotlust korrigeerida eemaldades
eelnevalt toetuse saanud taotluses olnud aadressiobjektid oma nimekirjast ning soovi korral
korrigeerides ka taotluses küsitavat toetuse suurust ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse
loomise eest.
Lõike 7 eesmärk on reguleerida olukorda, kus on kaks taotlust, mis küsivad sama suurt toetust
ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest ning peab otsustama, kumb neist on
parem. Sellisel juhul saab esimesena toetuse suurimale arvule aadressiobjektidele liitumise
võimaluse loov taotlus.
Lõige 8 reguleerib olukorda, kui juba rahuldatud taotlustest järele jäänud eelarve ei võimalda
paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada. Kuna eesmärk on ettenähtud toetus
14
võimalikult suures mahus ära kasutada, siis võimaldatakse taotlejatel paremusjärjestuse alusel
teha muudatust oma taotluses, et mahtuda järele jäänud eelarve piiresse. Kui üks taotleja
keeldub, pakutakse võimalust järgmisele taotlejale.
Eelnõu § 12 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist.
Lõike 2 punktides 1 kuni 6 sätestatakse taotluse rahuldamise otsusesse märgitavad andmed.
Lõige 6 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus ei anna taotlejale õigust saada toetust, vaid selle
õiguse annab §-s 13 nimetatud lepingu sõlmimine. Seega juhul kui peale taotluse rahuldamise
otsust taotlejaga toetuse andmise lepingut mingil põhjusel ei sõlmita, siis pole taotlejal toetuse
saamisele õigust.
4. peatükk (toetuse kasutamine ja juurdepääsuvõrguga liitumine) koosneb seitsmest
paragrahvist.
Eelnõu §-s 13 on sätestatud lepingu sõlmimine toetuse saajaga.
Selle kohaselt sõlmib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejaga, kelle taotlus on
rahuldatud, toetuse kasutamise lepingu.
Lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatakse lepingu kohustuslikud sätted. Punkti 2 kohaselt on
lepingus sätestatud ka poolte õigused ja kohustused järgida määruse 6. ja 7. peatükis sätestatud
nõudeid. Kuigi toetuse saaja toetuse taotlust esitades peab olema arvestanud, et toetust saades
peab ta järgima määruses sätestatud nõudeid toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu osas, on
selguse huvides need kohustused ka kahepoolse lepinguga kinnitada. Punktis 3 olev asjaolu, et
toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleneb konkurentsiseaduse § 342
lõikest 21.
Eelnõu § 14 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise.
Lõige 1 reguleerib toetuse saaja kohustust informeerida juurdepääsuvõrguga liitumise
võimaluse saavaid lõppkasutajad võimalusest taristuga liituda. Selle sätte eesmärk on tagada
lõppkasutajate (elanike, ettevõtete, asutuste) õigeaegne, kuid mitte liiga varajane teavitus
liitumise taotluse esitamiseks. Lõppkasutajaid on asjakohane informeerida siis, kui on kindel,
et vastavas piirkonnas hakatakse lairibataristut ehitama. Toetuse saaja võib muidugi teavitada
soovi korral ka varem ja mitmeid kordi. Ka võib toetuse saaja teavitada aadressiobjektide
omanikke teisi kanaleid kaudu, kuid vähemalt üks kord tuleb iga aadressiobjekti omanikku või
kasutajat teavitada kirja teel.
Lõige 2 sätestab, et juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada
nii paberil kui elektrooniliselt vähemalt 2 kuu jooksul pärast toetuse saaja saadetud teavitust.
Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast toetuse saaja seatud tähtaega, ei ole toetuse saaja
kohustatud § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel arvestama. Kui lõikes 1 oli eesmärk vältida
aadressiobjektide omanike/kasutajate liiga varajast teavitamist, siis lõige 2 kohustab toetuse
saajat andma taotluste esitamiseks vähemalt 2 kuud aega. Juhul, kui seatud tähtajaks pole
taotlust laekunud, ei ole toetuse saaja kohustatud liitumist käesolevas määruses sätestatud
tingimustel tegema, vaid võib seda teha poolte kokkuleppel ka teistel tingimustel, mis võib
tähendada ka kõrgema liitumistasu küsimist.
15
Lõike 3 mõte on tagada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile võimalus kontrollida, et
kõik aadressiobjektid, mis toetuse saajale esitatakse, saavad ka liitumise võimaluse, ning kõik
aadressiobjektid, mille omanikud või kasutajad on esitanud toetuse saaja poolt märgitud
tähtajaks liitumise taotluse, peavad saama liitumise määruses sätestatud tingimustel.
Eelnõu § 15 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused.
Lõikega 1 määratud juurdepääsuvõrguga liitumise hind kehtib ainult tingimusel, et liitumise
taotlus on esitatud toetuse saajale viimase poolt nõutud ajaks. Ennekõike on siinkohal mõeldud,
et sellise hinnaga saab liituda ainult ajal, kui aadressiobjekti asukohaks olevas asustusüksuses
toimuvad juurdepääsuvõrgu rajamise tööd ning selle käigus luuakse liitumised seda soovinud
aadressiobjektide omanike või kasutajate aadressiobjektidele. Kõigile neile, kes õigeaegselt
toetuse saajale vastava liitumisavalduse teevad, peab toetuse saaja tagama selle hinna piires
juurdepääsuvõrguga liitumise.
Lõige 2 sätestab konkreetsemalt, mida toetuse saaja lõikes 1 sätestatud maksimaalselt 200 euro
eest tegema peab.
Kõigis kolmes punktis sätestatud nõuete puhul on olnud eesmärk arvestada asjaoluga, et
juurdepääsuvõrgu rajamise näol on tegemist suurt hulka objekte hõlmava masspaigaldusega,
millest tulenevalt ei peaks toetuse saaja olema kohustatud tegelema detailselt iga kliendi
erisoovide täitmisega, vaid tuleb luua minimaalsete kuludega võimalikult suurele hulgale
aadressiobjektidele valmisolek tarbida sideettevõtjate pakutavaid lairibateenuseid. Sisemiste
paigaldustööde, nagu ruuterite ja kaablite paigaldamise aeg ja viis jäävad aadressiobjekti
omaniku või kasutaja otsustada – kas teha tööd ise või tellida need lairibateenuseid pakkuvalt
sideettevõtjalt. Loomulikult võib toetuse saaja seda soovi korral või lisatasu eest ka ise teha,
kuid antud toetusmeetme tingimused teda selleks liitumistasu maksimaalse määra ulatuses ei
kohusta.
Aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud koha all on mõeldud seda, et kui aadressiobjekti
omanik või kasutaja soovib, et talle viiakse kaabel majja, siis ta näitab tööde teostajale ära selle
koha, kust ta seda soovib läbi viidavat ning tööde teostaja teeb vajalikud tööd nagu puurimine
või läbiviigu ehitus. Omaniku või kasutaja kohustus on tagada, et antud koht on puurimiseks
või läbiviigu ehitamiseks sobilik – st. seal ei ole seinasiseseid kaableid või torusid ja muud
taolist, mis võib kahjustada saada. Kõigi võimalike selliste kahjude tekkimisel vastutab omanik
või kasutaja. Samuti vastutab omanik või kasutaja selle eest, kui puurimine või läbiviigu
tegemine kahjustab maja fassaadi või siseviimistlust hoones sees.
Lõikes 3 on mõeldud eelkõige kinnistusisest tehnilist lahendust – näiteks millises kinnistu osas
teostada liini paigaldustöid viisil, mis nõuaks kõige vähem hilisemaid taastamistöid kinnistul
tekitatud kahjude osas, või seda, kas paigaldada liin olemasolevatesse kaablikanalisatsiooni
torudesse või olemasolevatele elektripostidele. Kui aadressiobjekti omanik/kasutaja nõuab
toetuse saajalt teistsugust tehnilist lahendust, kui viimane on nõus tegema, siis on toetuse saajal
õigus jätta liin välja ehitamata.
Lõike 4 punktis 1 sätestatud keelu all võtta liitumisel täiendavaid tasusid on mõeldud selliseid
ühekordseid liitumistasusid, mis ei tulene otseselt liitumiseks vajalike ehitus- ja paigaldustööde
teostamisest ja muudest ühikuliselt mõõdetavatest kuludest (tööaeg, materjalikulu jne), vaid
tasusid, nagu võrgu kasutamise alustustasu ja muud sarnased tasud. Antud säte hõlmab kõiki
lairibataristuga liitumise võimaluse saanud ja sellega hiljem aja jooksul liituda soovivaid
aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid, kes seda lairibataristu ehitamise ajal ei teinud.
16
Punkt 2 mõte on tagada, et lõppkasutaja ei pea maksma võrgu kasutamise eest, vaid seda teeb
sideettevõtja, kes lõppkasutajale toetuse saaja taristu kaudu lairibateenuseid pakub. Ja juhul kui
lõppkasutaja on enda omandis või kasutuses oleva aadressiobjekti lasknud liita
juurdepääsuvõrguga, aga ühegi sideettevõtja lairibateenuseid ei kasuta, siis ei pea lõppkasutaja
samuti võrgutasusid maksma.
5. peatükk (toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine) koosneb neljast
paragrahvist.
Eelnõu § 16 käsitleb toetuse maksetaotlust.
Lõike 2 punktides 1 kuni 6 loetletakse dokumendid, mida toetuse taotleja on kohustatud koos
toetuse maksmise taotlusega esitama.
Punktis 1 nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud
aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega. Lõpp-punktide koordinaate on vaja
selleks, et võimaldada nende olemasolu lihtsamat kontrolli.
Punktis 2 nimetud aadressiobjektide nimekirja eesmärk on võimaldada kontrollida ka seda, kas
kõik liitumise taotluse esitanud aadressiobjektid on liitumise määruses sätestatud tingimustel
saanud. Samuti on selline statistika vajalik ülevaate saamiseks toetuse saajale makstud
liitumistasudest ning lõppkasutajate huvist võrguga liitumisel.
Punktis 5 nimetatud kuludokumentide puhul ei ole eeldatud, et taotluses nimetatud
asustusüksuste kohta peaks olema ilmtingimata vajalik esitada eraldi tööde teostamist
puudutavad hanke- ja kuludokumendid materjalide ja tööde osas, vaid need võivad olla osa ka
laiemast tööde kokkuleppest, mis hõlmavad ka konkreetses maksetaotluses nimetamata
asustusüksusi. Küll aga peaks esitatud dokumentidest tuleneva infoga saama Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet veenduda, et tehtud tööd vastavad määruses kehtestatud
tingimustele ning et tehtud tööd on proportsioonis esitatud hanke- ja kuludokumentidega
kõikide laiema kokkuleppega hõlmatud asustusüksuste osas. Näiteks kui hanke- ja
kuludokumentidega on hõlmatud 5 küla, aga konkreetne maksetaotlus puudutab ainult 2 küla,
siis võib toetuse saaja esitada kõiki 5 küla hõlmavad dokumendid (juhul kui tal pole esitada
dokumente väiksemate etappide kohta). Toetuse välja maksete suurused ei sõltu
kuludokumentidest, vaid lähtuvad liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvust ning
toetuse suurusest ühe aadressiobjekti kohta.
Eelnõu § 17 käsitleb toetuse maksmist.
Lõige 1 sätestab, et toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud
aadressiobjektide arvule ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele
aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest. See tähendab, et mitte
mingit ettemaksu toetuse saajale ei tehta, vaid toetust antakse vastavalt tehtud tööde mahule.
Lõige 2 tähendab, et kui toetuse saaja on otsustanud liitumise võimaluse luua ja teavitanud
sellest nii aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit, on ta kohustatud need liitumise võimalused välja ehitama ja ehitama liini nende
aadressiobjektideni, mille omanikud või kasutajad on vastava taotluse õigeaegselt esitanud. Kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud aadressiobjektide nimekirja ja tegeliku
17
olukorra vahel on erinevusi, siis antud asustusüksuse osas, kus puudused on leitud, toetust enne
puuduste kõrvaldamist välja ei maksta. Juhul kui aadressiobjekti omanik või kasutaja on
loobunud liitumise soovist, siis peab toetuse saaja esitama vastava informatsiooni Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning viimase nõudmisel esitama ka liitumise soovist loobumise
avaldus.
Lõige 3 ütleb, et toetust makstakse kahes osas. Kaheosalise maksmise eesmärgiks on tagada
see, et juurdepääsuvõrk saab algselt lubatud mahus ellu viidud. Kui juurdepääsuvõrk on
valminud vastavalt algselt lubatule, siis saab toetuse saaja kätte viimase 20% kogu ettenähtud
toetusest. Juhul, kui toetuse saaja jätab teatud osa algselt lubatud aadressiobjekte liitumise
võimalusest ilma, siis seda viimast lõppmakset toetuse saaja ei saa.
Lõike 4 kohaselt viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne toetuse maksmist läbi
§-s 18 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli.
Lõikes 5 nimetatud puudused võivad olla nii juurdepääsuvõrgu tehniliste tingimustega
seonduvad puudused kui ka puudused, mis on selgunud seoses liitumise võimalustega (pole
loodud ettenähtud arvul liitumise võimalusi) või liitumise väljaehitamisega (liitumine on jäänud
välja ehitamata, kuigi liitumise võimalus on loodud ja aadressiobjekti omanik või kasutaja on
esitanud taotluse toetuse saaja nõutud tähtajaks).
Eelnõu § 18 käsitleb juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimist.
Lõikes 1 sätestatu tähendab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab kohapealselt
kontrolli juhuvaliku alusel ning ülejäänud juhtudel võib piirduda toetuse saaja esitatud
dokumentatsiooni kontrollimisega. Samuti võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
lisaks § 16 lõikes 2 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste
mõõtmiste protokolle. Tehniliste mõõtmiste protokollide esitamine ei ole vajalik koos toetuse
maksmise taotlusega, vaid ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti küsimise korral
konkreetsete asustusüksuste ja aadressiobjektide kohta. Neid protokolle küsitakse juhuvaliku
alusel dokumentatsiooni kontrollimisel või kohapealse kontrolli teostamise eel või järel.
Lõikes 3 nimetatud toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostaja võib olla toetuse saaja palgatud
kolmas osapool (ehitaja või omanikujärelevalve teostaja) või toetuse saaja ise, kui tal on olemas
vastavad seadmed ja pädev personal.
Eelnõu § 19 sisaldab ülemäärase toetuse tagasimaksmise sätteid.
Lõikes 1 nimetatud ülemäärase toetuse tagamismakse näol on tegemist üldise grupierandi
määruse artikli 52 lõikest 7 tuleneva kohustusega, mis ütleb, et kui ühele projektile antav toetus
ületab 10 miljonit eurot, tuleb selline kohustus sisse viia. Sama kohustuse näeb ette ka lairiba
suuniste punkt 78i. Kuna määruse eelnõuga toetatakse ainult juurdepääsuvõrgu ehitamist ja
mitte opereerimisega seotud kulusid, kehtib ka ülemäärase toetuse tagasimaksmise kohustus
ainult ehitustegevusega seotud kulude ja tuludele. Ülemäärane toetus võib tekkida juhul, kui
juurdepääsuvõrgu rajamine osutub algselt ettenähtust odavamaks, kuid varasemalt paika
pandud ühe liitumise võimaluse loomise hinna alusel hüvitatakse kokkuvõttes rohkem kui
minimaalselt vajalik oleks. Ka võib ülemäärane toetus tekkida juhul kui juurdepääsuvõrguga
liitub ennustatust rohkem lõppkasutajaid, kes tasuvad liitumiste eest kokkuvõttes suurema
summa, kui algselt eeldatud oli.
18
Lõikes 2 sätestatakse mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks abikõlblikus sihtpiirkonnas
juurdepääsuvõrgu ehitamisel ja aadressiobjektide liitumisel maksimaalselt 5 protsenti.
Kuna antud toetusmeetmega toetatakse ainult juurdepääsuvõrgu ehitamist, siis on kohane
lähtuda võrreldava statistika arvesse võtmisel ehitusettevõtjate kasumimäärasid
(Statistikaameti andmebaas:
http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=EH033). Selle kohaselt on
ehitusettevõtete keskmine ärikasumi määr tuludest 2005–2015 5% ja tehnovõrgutrasside
ehitajatel 4%. Eelnevast tulenevalt ongi määratud mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks 5%.
Lõige 3 selgitab täiendavalt lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra
arvestamise loogikat. Selle põhjendus on, et toetust antakse ühtsetel alustel kõikidele
sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele liitumise võimaluse loomiseks, kuid samal ajal
koosneb sihtpiirkond väga erinäolistest maakondadest, kus asustustihedus ja liitumiste arv võib
olulisel määral erineda. Alles pärast kogu juurdepääsuvõrgu valmimist on võimalik öelda, kas
riigi antud toetus oli kokkuvõttes ülemäärane või mitte. Muid toetuse saaja tulusid ja kulusid
arvesse ei võeta.
Lõige 4 sätestab lõikes 2 nimetatud mõistliku ülemäärase toetuse määra arvutamise valemi,
milleks on:
ÜTM = (T – K) / K, kus
T = MT + LT
Lõige 5 selgitab valemi tähistusi:
ÜTM on ülemäärase toetuse määr
T on tulud
K on §-s 5 sätestatud toetatavate tegevuste kulud
MT on § 17 alusel makstud toetus
LT on lõppkasutajate makstud liitumistasud
Antud valemis kajastuv „lõppkasutajate makstud liitumistasud“ hõlmavad kõiki toetusmeetme
abil rajatud juurdepääsuvõrguga enne toetuse kasutamise lepingu lõpptähtaega liitunud
aadressiobjektide omanike/kasutajate poolt toetuse saajale tasutud liitumistasusid, sh ka neid,
mis on makstud peale lairibataristu valmimist konkreetses asustusüksuses ja teistel tingimustel,
kui on sätestatud käesoleva määruse § 16 lõikes 1. Arvestuse aluseks on ainult need
liitumistasud, mis on laekunud toetuse kasutamise lepingus märgitud lõpptähtajaks.
6. peatükk (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja toetuse saaja õigused ning
kohustused) koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 20 on sätestatud informatsiooni esitamise, kogumise ja avalikustamise sätted.
Lõige 1 kohustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit looma toetuse andmise ja
kasutamisega seotud info avaldamiseks avaliku konkursi veebilehe ja lõige 2 nimetab info, mis
sellel veebilehel olema peab. Info avaldamise kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78 j.
Lõige 3 täpsustab, et lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast §-s
13 sätestatud toetuse kasutamise lepingu sõlmimist.
Eelnõu §-s 21 on kirjas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused
19
Lõikes 1 on sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja lõikes 2
kohustused. Kõik õigused ja kohustused aitavad kaasa käesoleva määruse eelnõus sätestatud
nõuete järgimisele. Sealhulgas on vajalik aru saada toetusmeetme mõjust nii lõppkasutajatele
kui sideettevõtjatele. Selleks on lõike 2 punktis 5 sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti õigus koguda toetuse saajalt valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii
lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas – mitu aadressi on liitunud, mitu
sideettevõtjat teenuseid pakuvad ja muud asjakohast infot.
Tulenevalt EL lairiba riigiabisuuniste punktist 78 j peab kogu toetusmeetmega seotud infot
hoidma ja avalikustama vähemalt 10 aastat. See kohustus on kaetud lõikega 6.
Eelnõu §-s 22 on kirjas toetuse saaja õigused ja kohustused
Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kõik kohustused tulenevad määruses
sätestatud nõuetest ning on vajalikud tagamaks käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete
järgimine. Üks kõige olulisemaid sätteid lõikes 2 on kirjas punktis 4, mis kohustab toetuse saajat
pakkuma kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu
vähemalt 7 aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas vastavalt
§-le 23. Pärast nimetatud seitsmeaastast perioodi (mis tuleneb lairiba suunistest) toimub
asjaomane regulatsioon konkurentsiseaduses ja elektroonilise side seaduses sätestatud üldistel
alustel.
7. peatükk (Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamise hinnakujundus) koosneb kolmest
paragrahvist.
Eelnõu §-s 23 on kirjas sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs. Lõigetes 1 kuni 11
sätestatakse toetuse saaja kohustused toetusega ehitatavale juurdepääsuvõrgule
hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimuste kohta. Kõik need kohustused tulenevad üldise
grupierandi määrusest ja lairiba suunistest.
Lõikes 1 nimetatud juurdepääsu kohustuse eesmärgiks on tagada, et erinevad sideettevõtjad
saaksid pakkuda jaetasandi sideteenuseid oma lõppkasutajatele, mis omakorda tagab
lõppkasutajatele sideteenuste piisava valiku. Selle, mis ajast alates on juurdepääsuvõrk
konkreetses asustusüksuses valminud, otsustab toetuse saaja, kuid see aeg ei saa olla hilisem
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud toetuse maksetaotlusest.
Lõikes 2 olev kohustus tagada juurdepääsu ka bitivooühendusele kehtib ainult siis, kui see on
tehniliselt võimalik.
Lõikes 3 oleva kohustuse mõte on võimaldada nii lõppkasutajatel kui sideettevõtjatel
võimalikult varakult saada teada juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatavast ajast asustusüksuste
kaupa. Sideettevõtjatele annab see võimaluse alustada muid vajalikke ettevalmistusi teenuste
pakkumiseks konkreetses piirkonnas või asustusüksuses. Lõppkasutajatele ja laiemale
avalikkusele annab see ülevaate riigiabiga ehitatava juurdepääsuvõrgu edenemisest ning
konkreetses asustusüksuses olevate aadressiobjektide omanikele või kasutajatele võimaluse
kontrollida, kas nende aadressiobjekt on liitumise võimaluse saajate nimekirjas (seda siis lisaks
kirja teel saadetavale teavitusele toetuses saaja poolt).
Lõike 4 kohustuse eesmärk on tagada, et kõigil nimetatud lairibataristut kasutavatel
sideettevõtjatel (kaasa arvatud toetuse saaja) oleksid võrdsed tingimused jaeteenuste
osutamiseks. Selleks peavad hulgitasandil olema ühetaolised juurdepääsu tehnilised
20
tingimused, hinnad, juurdepääsuteenuste kvaliteet ja teave juurdepääsuteenuste kohta.
Sätestatud on ka nõue, et hulgitasandi hinnad peavad olema kulupõhised. See tähendab, et
hulgitasandi juurdepääsuhind tohib sisaldada ainult selle teenusega soetud kulusid ja mõistlikku
kasumit. Sellise hulgitasandi kohustuse eesmärgiks on tagada jaetasandi lõppkasutajatele
erinevate sideteenuste (sideteenuste pakkujate) valiku paljusus.
Lõige 5 sätestatud seitsmeaastane periood algab esimesest konkreetses piirkonnas (nt küla,
vald) toetusega rajatud lairibataristu valmimisest ja lõppeb seitse aastat peale toetuse
kasutamise lepingus sätestatud lõpptähtaega.
Lõikes 6 sätestatud nõue tagab, et teistel sideettevõtjatel on toetusega rajatud lairibataristu
piirkondades võimalik määramata tähtaja jooksul oma sidevõrku arendada väiksemate
kuludega, kui enne nimetatud lairibataristu valmimist. Selline kohustus tuleneb üldise
grupierandi määruse artikli 52 §-st 5.
Lõikega 7 ette nähtud kohustuse eesmärgiks on anda teistele sideettevõtjatele võimalikult
varakult piisavalt teavet rajatava lairibataristu ulatuse, juurdepääsutingimuse ja hindade kohta,
mis võimaldaks neil planeerida jaetasandi sideteenuseid toetusega rajatavates lairibataristu
piirkondades. See tagab lõppkasutajatele võimaluse saada kohe peale lairibataristu valmimist
võimalikult suures valikus erinevate sideettevõtjate jaetasandi sideteenuseid. Samuti tagab
selline varajane tingimuste esitamise kohustus, et huvitatud sideettevõtjatel on piisavalt aega
analüüsida, kas pakutavate hulgitasandile juurdepääsutingimuste ja hindadega on reaalselt
võimalik jaetasandi sideteenuseid pakkuda, ning vajadusel saab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet varakult sekkuda (määruse § 27), et vältida ebamõistlikest hulgitasandile
juurdepääsutingimustest või -hindadest tulenevaid konkurentsiprobleeme või kahjusid
lõppkasutajatele. Loomulikult ei tähenda selles lõikes sätestatud kohustus seda, et 3 kuud pärast
toetuse kasutamise lepingut avaldatud hindu ei tohiks tulevikus vajadusel korrigeerida.
Lõige 8 sätestab tähtaja (kaks nädalat), mille jooksul toetuse saaja peab peale vastava taotluse
saamist pakkuma teisele sideettevõtjale juurdepääsu toetusega rajatud lairibataristule.
Eesmärgiks on anda sideettevõtjatele selge ajaraam hulgitasandi juurdepääsu rakendamiseks,
mis tagab sideettevõtjatele selged ja ühetaolised tingimused jaetasandi sideteenuste pakkumiste
planeerimiseks.
Lõike 9 eesmärk on tagada jaeteenuste pakkumise võimalus kõikjal, kuhu toetuse abiga on
lairibataristu rajatud. Ühetaolised hulgihinnad erinevates piirkondades võimaldavad
sideettevõtjatel pakkuda lõppkasutajatele jaeteenuseid sama hinnakirja alusel erineva
asustustihedusega piirkondades. Kaudselt tähendab see toetuse saaja jaoks tihedama
asustustiheduse piirkondadest saadava tuluga hõredama asustusega piirkondade subsideerimist.
Lõike 10 kohaselt peab toetuse saaja, kui ta pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka
jaeteenuseid lõppkasutajatele, pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi
raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud
sihtpiirkonna juurdepääsuvõrgu opereerimisega. Selline raamatupidamisarvestuse eraldi
pidamine võimaldab toetuse andjal analüüsida, kas toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu
kasutamisel koheldakse kõiki osapooli võrdsetel alustel.
Lõige 10 sätestab, et toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsukohustused
ja -tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole
vahetumise korral. See tähendab, et kohustused on eelkõige seotud juurdepääsuvõrguga, mis
21
on toetusega rajatud, mitte võrku hiljem omava või opereeriva juriidilise isikuga, kelleks ei
pruugi ilmtingimata jääda toetuse saaja. Ka see kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78g.
Eelnõu §-s 24 sätestatakse hulgimüügitasandi tingimused ja hinnad.
Lõikes 1 nimetatud kontrolli võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viia läbi omal
algatusel või määruse §-st 28 tulenevate vaidluste korral.
Lõike 2 kohaselt lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hulgimüügitasandi
juurdepääsutingimuste ja -hindade kontrollimisel põhimõttest, et need peavad teenima
efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel
turgudel. Eesmärk on tagada, et toetusega rajatud lairibataristule juurdepääsutingimused
ja -hinnad hulgitasandil oleks tasemel, mis võimaldavad nimetatud hulgiteenuse kaudu pakkuda
sideettevõtjatel lõppkasutajale jaeteenuseid, mis oleksid sarnaste tingimuste ja hindadega teiste
Eesti piirkondades osutatavate jaetasandi sideteenustega. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võrrelda nimetatud hulgitasandi juurdepääsutingimusi ja -hindasid teiste
sarnaste hulgitasandi teenuste hindadega, samuti jaetasandi sideteenuste hindadega ning
vajadusel kontrollida teenuse hinnaarvestusse kaasatud kulusid.
Lõige 3 lubab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil kehtestada toetuse saajale
hulgimüügitasandi juurdepääsukulude ja -hindadega seotud kohustusi. Selliseid kulude ja
hindadega seotud kohustusi rakendatakse eelkõige juhul, kui hindade kontrollimisel selgub, et
rakendatava hulgitasandi juurdepääsuhinnaga ei ole võimalik osutada lõppkasutajale
jaeteenuseid, mis oleksid sarnaste hindadega teiste Eesti piirkondades osutatavate jaetasandi
sideteenustega. Kuludega seotud kohustus võib näiteks seisneda teenuse hinnas sisalduvate
kululiikide määratlemises. Hindadega seotud kohustus võib näiteks seisneda rakendatava hinna
ülempiiri määramises.
Kõik need § 24 kohustused tulenevad üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest ning
nende eesmärk on tagada õiglane hinnastamine sellisel tasemel, mis võimaldab pakkuda
lairibateenuseid sarnaste jaehindadega, nagu on konkurentsitihedamates piirkondades.
Eelnõu §-s 25 on kirjas vaidluste lahendamise sätted.
Lõige 1 võimaldab toetuse saaja ja juurdepääsu taotleva sideettevõtja vahelise vaidluse korral
mõlemal poolel pöörduda seisukoha saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
poole. Eesmärgiks on pakkuda võimalike vaidluste korral pädeva asutuse poolt tuge leidmaks
probleemidele võimalikult läbipaistev, asjakohane ja õiglane lahendus. Üldise grupierandi
määruse artikli 52 § 6 sätestab, et riigi reguleeriva asutusega konsulteeritakse
juurdepääsutingimuste üle (sh hinnakujundus) ja juhul, kui tekib vaidlus juurdepääsu soovijate
ja toetust saanud võrguoperaatori vahel. Loomulikult ei välista see osapoolte pöördumist oma
õiguste kaitseks ja õiglase lahenduse saamiseks kohtusse.
Lõikes 2 sätestatud seisukoha koostamise tähtaeg on sätestatud, et tagada vaidlusalustes
küsimustes kiire lahenduse leidmine ja see, et vaidluste tekkimine viivitaks võimalikult vähe
lõppkasutajatele sideteenuste pakkumist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
22
Kuna määruse eelnõu eesmärk on toetada riigieelarve vahenditest juurdepääsuvõrkude rajamist
turutõrkepiirkondades, on vajalik analüüsida määruse eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi
reeglitele. Toetusmeetme raames antav toetus on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107
lõigete 1 ja 3 tähenduses.
Määruse eelnõu lähtub üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest. Üldise grupierandi
määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda investeerimisabi, kui täidetud
on üldise grupierandi määruses sätestatud tingimused.
Üldise grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise
70 miljonit eurot projekti kohta (artikkel 4 § 1 punkt y). Määruse alusel korraldatava avaliku
konkursi ja selle raames välja valitavate projektide eelduslik riigipoolne toetus aastatel 2020 ja
2021 on maksimaalselt 2,5 miljonit eurot ühe ettevõtja kohta.
Üldise grupierandi määruse järgi võib riik toetada järgmiste kulude tegemist:
- passiivse lairibataristu kasutuselevõtu investeeringukulud;
- lairiba taristuga seonduvate tsiviilehitustööde investeeringukulud;
- lairiba põhivõrgu/lairiba järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtu
investeeringukulud.
Antud määruse alusel antakse toetust kõigi kolme osas. Juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtu
investeeringukulude all on mõeldud aktiivseadmete toetamise paigaldamist (optilised
süsteemid, WDMA (Wavelength Division Multiple Access), ruuterid jne)8.
Samuti peab üldise grupierandi määruse alusel olema investeering tehtud piirkonda, kus sama
kategooria (tavalise lairibavõrgu või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu) taristu puudub ja
kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele järgneva kolme aasta jooksul
kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida kontrollitakse ka avatud avaliku
konsultatsiooni teel.
Samuti peab abi eraldamine toimuma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi teel,
järgides tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet.
Üldise grupierandi määruse kohaselt peab abi saav operaator pakkuma toetuse abil ehitatud
juurdepääsuvõrgus võimalikult laia aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu
õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu
puhul füüsilist teenuste eraldamist.
Ka peab operaatori pakutav hulgimüügitasandi juurdepääsuhind põhinema riikliku reguleeriva
asutuse määratud hinnakujunduspõhimõtetel ja liikmesriigi või ELi võrreldavates,
konkurentsivõimelisemates piirkondades kehtivatel võrdlushindadel.
Kui projektile antav abisumma ületab 10 miljonit eurot, on liikmesriigid kohustatud kehtestama
järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi.
Lairiba suunised annavad peatükis 2.5 ülevaate tingimustest, millele iga abimeede peab
vastama. Abi kuulutatakse siseturuga kokkusobimatuks, kui üks järgmistest tingimustest on
täitma. Nendeks tingimusteks on:
8
Vt GBER KKK küsimus nr 219
(http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf)
23
1) kaasaaitamine üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele;
2) turutõrgetest või olulisest ebavõrdsusest tulenev turu toimimatus;
3) riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme ülesehitus;
4) stimuleeriva mõju olemasolu;
5) abi piirdub minimaalselt hädavajalikuga;
6) negatiivsed kõrvalmõjud on piiratud;
7) läbipaistvus;
8) kogu abimeetme tasakaalustamine ja kokkusobivustingimused konkurentsimoonutuse
piiramiseks.
Alljärgnevalt on selgitatud kõik eelnimetatud punktid koos põhjendustega, miks käesoleva
meetme määruse eelnõus ettenähtud riigiabi on lubatav.
1) Kaasaaitamine üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele
Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega Euroopa kõigi majandussektorite kasvu ja
innovatsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast. Strateegias „Euroopa
2020“9 rõhutatakse lairibaühenduse kasutuselevõtu olulisust ELi tuleva aastakümne
kasvustrateegia osana ja püstitatakse lairibaühenduse kaugeleulatuvaid arengueesmärke.
Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk on tagada kõikidele eurooplastele lairibaühendus 2013.
aastaks ja püüda tagada, et 2020. aastaks:
- on kõikidel eurooplastel juurdepääs veelgi kiiremale internetiühendusele (30 Mbit/s või
kiirem) ja
- 50% või enamal Euroopa kodumajapidamisel on juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s
internetiühendusele.
Eesti infoühiskonna arengukava 202010 seab järgmised riigisisesed eesmärgid:
30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus11 kõigi Eesti elanike jaoks:
- Kaabliga interneti kättesaadavus kõigile majapidamistele
Algtase: 61% (2012) → sihttase: 100% (2020)
- Mobiilise interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil
Algtase: 34% (2013) → sihttase: 80% (2020)
100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal12
Algtase: 3,6% (2012) → sihttase: 60% (2020)
Septembris 2016 tuli Euroopa Komisjon välja uute eesmärkidega aastaks 2025, mille kohaselt
peaks kõigil Euroopa majapidamistel nii maa- kui ka linnapiirkondades olema internetiühendus
kiirusega vähemalt 100 Mbit/s (allalink), mida saab suurendada gigabiti kiiruseni.
Viimaste ELi tasandi võrdlusandmete kohaselt juunist 2019 on Eestis fikseeritud
internetiühenduste lepinguid kiirusega 30 Mbit/s või enam 43,6% kõikidest majapidamistest.
ELi keskmine on 48,7%.
Kiirusega 100 Mbit/s või enam on 14,1% kõikidest majapidamistest, samas kui ELi keskmine
on 25,9%.
9
Lk 14 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:ET:PDF
10
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
11
Kättesaadavus tähendab internetiühendusega kaetust ehk on loodud võimalus liituda kiire internetiga (vähemalt
30 Mbit/s)
12
100 Mbit/s ja suurema kiirusega kaabliga internetiühenduste kasutuslepingute osakaal
24
Olukord linnades ja kortermajades on üldiselt hea. Kuid suuremat abi vajavad maapiirkondades
asuvad majapidamised, kuhu turutingimustel kiiret ja ülikiiret lairiba võimaldavad
juurdepääsuvõrgud ei jõua.
2) Turutõrgetest või olulisest ebavõrdsusest tulenev turu toimimatus
Erasektor investeerib fikseeritud võrkudesse enamasti tiheasustuse piirkondades, eelkõige
linnades ja kortermajade piirkondades, kuna seal on ühikukulu ühe liituja kohta oluliselt
väiksem kui hajaasustusega piirkondades. 2016. aastal Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsi „Kiire interneti ühenduste („viimase
miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud“13 kohaselt võib öelda, et ca 70% Eesti majapidamistest
asuvad kortermajades ning neil üldjuhul interneti kättesaadavusega probleeme ei ole.
Majapidamistest 15% moodustavad linnade ja nende lähiümbruse eramurajoonid, kus
püsiühendused baseeruvad paljuski vaskkaablitel (Pirita, Nõmme jne) või siis puuduvad üldse
või on vähesel määral fiiberoptikaga varustatud (uuemad eramurajoonid, kus fiiberoptika
olemasolu on sõltunud arendaja otsustest).
Kõige probleemsem ja suurem turutõrge asub hajaasustusega maamajade hulgas, mis
moodustavad 15% (80 000 maja) kogu majapidamistest ning nende jaoks kiirete püsiühenduste
loomine on sideettevõtjatele majanduslikult ebaotstarbekas ning erasektor on maapiirkondades
pigem keskendunud mobiilse interneti pakkumisele, mis vaatamata headele
mõõtmistulemustele ei garanteeri igale kasutajale kindlat kiirust igal ajahetkel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsi kohaselt oleks
hajaasustusega maamajadele fiiberoptiliste ühenduste ehitamise hinnaks 360 kuni 410 miljonit
eurot, st 4500–5125 eurot maja kohta (kaabli paigaldamisel maasse). Turumajanduslikel
tingimustel on võimalik sellest leida ca 800 eurot (300 € majapidamiselt, 500 € sideettevõttelt),
aga puudu oleks jätkuvalt 3700–4325 eurot.
Kui kasutada laialdasemalt olemasolevaid elektri- ja tänavavalgustuse poste, siis oleks
hinnanguliselt võimalik kulusid vähendada rohkem kui kolmandiku võrra vahemikku 160 kuni
200 miljonit eurot. Kuid kuna elektripostidele paigaldamine pole senimaani olnud väga
laialdane, siis võivad need numbrid tööde elluviimisel muutuda vastavalt saadavale praktikale.
3) Riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme ülesehitus
Euroopa Komisjon innustab liikmesriike töötama välja riiklikke programme ning vältima
erinevate toetusmeetmete dubleerimist. Samuti peaks keskselt andma selgeid suuniseid
riigiabiga rahastatavate lairibaprojektide rakendamiseks.
Eesti on juba aastast 2009 arendanud kogu riiki hõlmavat programmi, mille käigus on ELi
struktuurifondide raha toel rajatud kogu Eestit katvat lairiba baasvõrku, mis on loonud eeldused
kiiret internetiühendust võimaldavate juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks turutõrke
piirkondades. Juurdepääsuvõrkudeks on nii fikseeritud võrgud (ehk kaabliga) kui raadiovõrgud
(mobiilside, fikseeritud raadiolingid jne). Paljuski tänu baasvõrgu arendamisele on Eestis kiire
mobiilse interneti kättesaadavus heal tasemel, kuna andmeliiklus on võimalik kiiresti suunata
fiiberoptilisse võrku ning vältida varasemalt pudelikaelaks kujunema hakanud mobiiliside
maste ühendanud raadiolinkide vähest läbilaskevõimet. Kuid mobiilse interneti peamine
probleem seisneb selles, et tegemist on jagatud ressursiga, mille kiirus ühe kasutaja kohta sõltub
13
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf
25
kasutajate arvust ühe masti piirkonnas. Just sellest tulenevalt ei garanteeri ükski Eesti
mobiilside operaator mahupiiranguta pakutavate koduinterneti teenuste miinimumkiirusi.
Käesoleva määruse alusel korraldatava avaliku konkursi eesmärk on panustada
juurdepääsuvõrkude rajamisse neis piirkondades ja asustusüksustes, kus seda praegu
turutingimustel või olemasolevate toetusmeetmega ei ehitata.
Avalik konkurss on kogu riiki hõlmav ning lähtub kõigi piirkondade puhul samadest
põhimõtetest.
4) Stimuleeriva mõju olemasolu
Stimuleeriva mõju olemasolu tõendamiseks peab selgitama välja, kas asjaomane investeerimine
lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita.
Selle mõju välja selgitamiseks viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga vahemikus 8.05.2020 kuni 8.06.2020 läbi
avaliku konsultatsiooni, mille käigus selgitati välja need piirkonnad, kus sideettevõtjatel on
huvi turutingimustel kuni 2023.aasta lõpuni juurdepääsuvõrke ehitada.
5) Abi piirdub minimaalselt hädavajalikuga
See tähendab, et riigiabi tuleb anda nii vähe kui võimalik ning ainult seal, kus see ei moonuta
konkurentsi. Käesolev meede ja toetuse saamiseks vajalikud tingimused ja tegevused (avalik
konsultatsioon sideettevõtjate plaanide kaardistamiseks, avaliku konkursi korraldamine)
garanteerivad võimalikult suures ulatuses, et abi piirduks minimaalselt hädavajalikuga.
6) Negatiivsed kõrvalmõjud on piiratud
Negatiivsete kõrvamõjudena käsitletakse riigiabi andmise mõjusid konkurentsile. Kui
konkurendid näevad, et nende varasemad tulud riigiabi andmise tagajärjel vähenevad, võivad
nad edasistest investeeringutest loobuda. Samuti mõjub konkurentsile negatiivselt, kui riigiabi
antakse juba niigi juhtivat turupositsiooni omavale ettevõttele. Kavandatav toetusmeede on
mõeldud ainult nendele piirkondadele, kus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk puudub ning
kus sideettevõtjad ise sellise võrgu ehitamisse kuni 2023. aasta lõpuni investeerida ei soovi.
Lisaks kehtib abi saajale range kohustus tagada õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel
hulgimüügitasandi juurdepääs rajatavale võrgule. Juhul kui toetuse saab ettevõte, kes ise pakub
lõppkasutajatele sideteenuseid ka jaetasandil, nähakse ette kohustus tagada läbipaistvus
raamatupidamises ja muud asjakohased meetmed.
7) Läbipaistvus
Läbipaistvuse all peab Euroopa Komisjon silmas üksikasjalikku kaardistamist ja katvuse
analüüsi, avalikku konsulteerimist, konkurentsipõhist valikumenetlust, majanduslikult parimat
pakkumist, tehnoloogia neutraalsust, olemasoleva taristu kasutamist, hulgimüügitasandi
juurdepääsu ja selle hinnakujundust, järelevalvet ja tagasimaksemehhanismi, läbipaistvust ning
aruandlust. Plaanitava toetusmeetme elluviimisel on kavas järgida kõiki neid põhimõtteid.
8) Kogu abimeetme tasakaalustamine ja kokkusobivustingimused konkurentsimoonutuse
piiramiseks
See tähendab, et riigiabi mõjude üldine tasakaal oleks positiivne. Abi peab näitama positiivset
mõju ehk toimuma peab muutus, mida soovitakse saavutada ühist huvi pakkuvate eesmärkide
saavutamiseks ning millist poleks toimunud ilma riigi rahalise toetuseta. Lairibasektoris on abi
tulemuseks uue taristu kasutuselevõtmine, mida muidu ei toimuks, ja seega täiendava võimsuse
26
ja kiiruse, madalamate hindade, kõrgema kvaliteedi ja innovatsiooni turule toomine ning
parema valiku tagamine tarbijale.
Subsideeritav võrk peaks suutma tagada hüppelise muutuse lairibaühenduse kättesaadavuses.
Hüppelist muutust võib näha, kui riigi sekkumise tulemusena:
- valitud pakkuja teeb märkimisväärseid uusi investeeringuid lairibavõrku ja
- subsideeritud taristu toob turule märkimisväärseid uusi võimalusi lairibaühenduse
kättesaadavuse ja võimsuse, kiiruste ja konkurentsi mõttes.
Planeeritav avalik konkurss järgib kõiki juhiseid abimeetme tasakaalustamiseks ja
konkurentsimoonutuste piiramiseks. Toetatavate tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on
need aadressiobjektid, kus puudub järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk ja
kuhu seda ka 2023.aasta lõpuni sideettevõtjad turutingimustel ei plaani ehitada.
4. Määruse mõjud
Järgnevalt on analüüsitud määruse mõjusid vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Toetusmeede omab sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju. Kiiret ja ülikiiret
lairibateenust võimaldava juurdepääsuvõrgu ehitus maapiirkondades loob aluse
innovatsiooniks ja uute teenuste tekkeks nii tervishoiu, hariduse kui kultuuri valdkonnas.
Samuti loob stabiilne ja suure kiirusega lairibaühendus võimaluse kaugtöö tegemiseks.
Lairibaühenduse olemasolu loob kõikidele elanikkonna gruppidele hakkamasaamiseks
paremad võimalused.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele
Toetusmeetmel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Mõju majandusele
Toetusmeetme mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeval
majandustegevuses vältimatu vajadus. Maapiirkondades on asustustihedusest tulenevalt seni
tehtud suhteliselt vähe investeeringuid stabiilset ja suure kiirusega lairibaühendust
pakkuvatesse lairibavõrkudesse. Nende investeeringute puudumise tõttu on maapiirkondades
asuvad leibkonnad ja ettevõtte olnud kehvemas konkurentsiolukorras. Toetusmeede aitab kaasa
selle erinevuse vähendamisele.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Toetusmeede ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda.
Mõju regionaalarengule
Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu mõju regionaalarengule on positiivne, suurendades nii
elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Antud toetusmeede on üle-eestiline
ega eelisarenda üht või teist regiooni.
Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele
Antud toetusmeede ei oma mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsute korraldusele.
27
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse avaliku konkursi välja kuulutamist, toetuse
taotluste vastuvõtmist ja menetlemist koos toetuse saajate väljavalimisega ning hilisemat
toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise järelevalvega. Kõiki eelloetletud tegevusi viib
ellu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Toetuse andmisega seoses tekib riigile kulu 6
miljonit eurot toetuse andmiseks toetuse saajale. Tulusid riigile ei teki ning meetme
rakendamisega seotud administreerimiskulud katab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
olemasolevate ressursside arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse
avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja
Valdade Liidule ning Eesti Elektritööstuse Liidule.
28