dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

COM(2020) 381 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. juuli 2020
Viit
2-13/20-3895
Registreeritud
10. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-3895 10.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc29 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse> Saaja: Hanna Turetski-Toomik (MEM), [email protected], Silver Tammik, Anu Kull, Thea Palm, Annika Anton, Riina Piliste, Mati Kaalep Teema: COM(2020) 381 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks - MKM kommentaarid Tere! Tutvusime komisjoni strateegiadokumendiga „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Toome välja järgmist: * Saame toetada strateegia „Talust toidulauale“ eesmärke toidutarneahela, mis hõlmab toidu tootmist, transportimist, jaotamist, turustamist ja tarbimist, kestlikumaks muutmisel, ning kvaliteetse ja taskukohase toidu kättesaadavuse toetamisel. Tarbija- ja kestlikkuse vaatenurgast on strateegia ambitsioonikas ja toetav. Ambitsioonikas on strateegia ka toiduainete töötlejatele, kuid arvesse tuleb võtta, et lisanduvaid kohustusi toidutöötlejatele on mitmeid, ka ajakava on lühike ja seetõttu vajavad ettevõtjad sobilikke meetmeid ja toetusi vajalikeks investeeringuteks. EL rahastamisvahendite puhul ei tohiks tekitada olukord, kus Eesti väikeriigina saab ebaproportsionaalselt vähem toetusi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega; samuti nõuab EL-i rohelises kokkuleppes seatud eesmärkideni saavutamine valmisolekut tagada piisavas mahus rahastamise vahendid, sh ka riigi ja avaliku sektori panust. Seda põhjusel, et strateegia „Talust taldrikule“ ning rohelise kokkulepe rakendamine üldiselt mõjutavad oluliselt ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet nii EL sise- kui ka välisturgudel. Peame oluliseks saavutada toimiv tasakaal tootmise ja keskkonnakaitse vahel, rakendades meetmeid, mis ühelt poolt soodustades kestlikkust, samal ajal ei pärsi toidutootmise konkurentsivõimet ega kahjusta meie toidujulgeolekut. * Üldiselt saame toetada algatusi, mis : * Edendavad kestlikku toiduainete töötlemist, jaemüüki, hotellindus- ja toitlustusteenuseid (vähendada tootmises toidukadusid, liigset pakendamist, tervisele ohtlike materjalide kasutamist jne); * Edendavad säästvat toidutarbimist, hõlbustades üleminekut tervislikule ja säästvale toitumisele (meetmed, mis aitavad tarbijatel valida tervislikku ja säästvat toitumist, pakkudes paremat toidualast teavet, näiteks selle kohta, kust toit pärineb ja selle toiteväärtus). * Peame oluliseks Euroopa Komisjoni kavatsust tõhustada toidusüsteeme mõjutavatele kriisidele Euroopa ühise reageerimise koordineerimist, et tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus tarbijatele. * Strateegias võiks olla enam tarbija poolset lähenemist, tema tarbimis- ja käitumisharjumusi ja nende kujundamist. Tarbija toitumisharjumuste muutmiseks tuleb ennekõike viia tarbijateni teadmine, et nende toiduvalik mõjutab keskkonda. Sellealase teadlikkuse tõstmisega peab alustama juba koolis. Eri-eurobaromeeter 501 Attitudes of European citizens towards the environment, 2020 https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2257 <https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2257> andmetel leiab 44% Eesti tarbijatest (EL keskmine 28%), et toitumisharjumustel ei ole kahjulikku mõju keskkonnale. Vaid 15% tarbijatest (EL keskmine 19%) on muutnud oma toitumisharjumusi, et süüa keskkonnasäästlikumat toitu. Isegi kui tarbijad väidavad, et nad valikuid tehes pööravad tähelepanu keskkonnasäästlikkusele, siis nende tegelik käitumine on sageli teine. * Tarbijate jaoks on oluliseks kriteeriumiks toidu valikul hind, iseäranis madalama sissetulekuga gruppide puhul - on suur hulk inimesi, kes vajavad kasinate valikuvõimaluste tõttu toiduabi. Kuna tõenäoliselt tõuseb kestliku tootmisega, sealhulgas pestitsiidide, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamisel ka toidu hind, võiks kaaluda näiteks maksusoodustusi kestliku toidu osas, et tagada kättesaadavuse osas võrdsed võimalused. * Uute regulatsioonide asemel, mis toob kaasa ka suurema vajaduse riigipoolseks järelevalveks, võiks enam kasu olla vastutustundlike äri- ja turundustavade tegevusjuhenditest, milles toidutarneahelasse kuuluvad ettevõtjad ise kokku lepivad ja seega teostatavuse osas läbi räägivad. * Mis puudutab kestlikult toodetud toidu märgistamist, siis juba täna on erinevaid märke liiga palju (mahe, keskkonnasäästlik, tervislik, aus kaubandus jne), mistõttu tarbijal on neis keerukas orienteeruda ja seda väiksem on usaldus nende vastu. Kogu toidu märgistust tuleks sisu osas revideerida ja võib-olla on võimalik mitmed olemasolevad märgid ühendada üheks tervikuks, mille eesmärk on tarbija jaoks valikute tegemisel arusaadav. * Materjalides on lk 12 märgitud, et Oluline roll toidusüsteemide kestlikkuse puhul on toidu pakendamisel. Arvestades asjaolu, et COVID-19 kriisi järgselt tundub taas olevat hoogustunud ühekordne pakendamine plastikusse, tuleks edaspidi ka EL tasandil erinevate COVID-19 tervisenõuete kehtestamisel ja soovituste andmisel järgida, et need ei soosiks taas ühekordse plastiku kasutamist näiteks toitlustuses ja teeninduses ning kaubanduses. Sealjuures kui toetame vajadust vähendada liigset pakendit, peaks meil olema alternatiive, et säilitada jätkuvalt kõrged toiduohutusstandardid ning vältida toidujäätmete suurenemist. Täpsemalt siis, sageli puuduvad tänastele pakendilahendustele sobilikud alternatiivid (sest toiduainete pakend peab olema õhu-, õli-, niiskuse-, rasvakindel) või on need alternatiivid oluliselt kallimad, mistõttu ei ole taskukohased tarbijatele ega garanteeri vajalikku toiduohutust ja võib viia hoopis toidujäätmete suurenemiseni. * Samuti tuleks lähenemine läbi mõelda ka ühekordsete kinnaste ja näomaskidega, mida erinevatele asutustele antud EL ja siseriiklikud juhised soovitavad kasutada sealjuures ka toidu töötlemisel, kuid millest tekib prügi suurtes kogustes. * Võime nõustuda ka komisjoni kavatsustega tagada, et sobilikud lahendused aitaksid VKEdest toidutöötlejatel ning väikestel jae- ja toitlustusteenuste osutajatel arendada uusi oskusi ja ärimudeleid, vältides samal ajal täiendavat halduskoormust ning kulusid. Ootame huviga komisjoni kavandatavaid suuniseid jaemüüjatele, toidutöötlejatele ja toitlustusteenuste pakkujatele, milles peaks olema esitatud juhised kestlikkusega seotud parimate tavade kohta. * Euroopa Komisjon kavatseb strateegia järgi võtta seadusandlikke ja muid meetmeid, millel on otsene mõju töötlejatele ja mis nõuavad suuri rahalisi investeeringuid: sealjuures 1) uuendused ja toidukaupade ümberkujundamine, sealhulgas uuendused, et täita toitainete profiilide ja teatavate toitainete piirnormide kriteeriumid ning pidades silmas kuupäevade märgistamise uusi eeskirju; 2) pakendite muutmine seoses toiduainete pakenditeabe muutumisega; 3) investeeringud uutesse tehnoloogiatesse seoses nt pakendite vähendamisega ja keskkonnajalajälje ja energiatarbimise vähendamisega. Strateegiast aga ei selgu siiski toiduainete töötlejate rahaline toetus innovatsioonile ja investeeringutele, mis on vajalikud kavandatavate eesmärkide saavutamiseks. Toidukäitlejate ressursid ei ole piisavad ja vajavad ka väliseid ressursse s.t. ka toetusi (ja mitte ainult finantsinstrumente). Väliste ressurssidega seotud rahalisi investeeringuid tuleks ette näha ka suurettevõtete jaoks. Arvesse tuleb võtta, et pandeemia järgne kriis on juba mõjutamas ettevõtjaid. * Lõpetuseks tuleks arvestada ka konkreetses liikmesriigis juba siiani saavutatut. Pingutused ühiste eesmärkide nimel on liikmesriigiti erinevad – st me ei soovi protsentuaalseid eesmärkide seadmisi, mis panevad seni edukalt kestlikke lahendusi kasutavad liikmesriigid selgelt liiga ebavõrdsesse olukorda. Head Evelin Evelin Kuuse EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tel.: 6256353 Mob.:58505904 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee> | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel