dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni partnerlustes osalemine perioodil 2021-2027

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. juuli 2020
Viit
1.15-5/2020/4530-1
Registreeritud
10. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Mikk Vahtrus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. august 2020

Failid

  • 📎HE_partnerlused_MKM.asice332 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10.07.2020 nr 1-14.4/P1/17034 10129 Tallinn llll Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni partnerlustes osalemine perioodil 2021-2027 Lp Ando Leppiman Euroopa Liidu eelseisva 2021-2027 eelarveperioodi keskmes oleva roheleppe (Green Deal) eesmärkideks on kliimaneutraalsus, kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum keskkond. Nende eesmärkide saavutamine eeldab riigilt ja erasektorilt kiiret ja ulatuslikku investeerimist uutesse tehnoloogiatesse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Tööstuse ja majanduse konkurentsivõime seisukohast on oluline laiendada digitaalsete võtmetehnoloogiate kasutamist ja oskustööjõu olemasolu, sh tehisintellektil, robootikal ja suurandmetel põhinevad lahenduste turule toomiseks. Roheleppe ja hiljuti avaldatud EL 750- miljardilise majanduse taastuspaketi olulise osana suurendab EL investeeringuid taastuvenergeetika ja biomajanduse valdkondades, toetades läbivalt ka avaliku sektori teenuste arendust, digitaliseerimist ja ressursitõhusust. Euroopa Komisjon (EK) esitab lähiajal liikmesriikidele üleskutse osaleda Euroopa Liidu 2021- 27 teaduse ja innovatsiooni (T&I) raamprogrammi „Euroopa Horisont“ partnerlusvõrgustikes, mis otseselt panustavad roheleppe ja digitaliseerimise eesmärkidesse. Partnerlused on avaliku sektori (EL ja liikmesriigid) või avaliku ja erasektori (EL ja ettevõtted) koostöös elluviidavad ning kaasfinantseeritavad võrgustikud. Euroopa Horisondi ligi 94 miljardi eurosest eelarvest moodustavad teaduse- ja innovatsiooni partnerlused ligi kolmandiku. Nendes võrgustikes osalemine ja EL rahastuse kaasamine eeldab teatud osalusmudelite puhul liikmesriigi liitumist ja kaasrahastust. Seoses sellega esitan Teile Tartu Ülikooli ettepanekud ja põhjendused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna partnerlustes osalemiseks ja kaasrahastamiseks. Lähtudes Euroopa Horisondi partnerlusvõrgustike eelinfost ning varasemast kogemusest, on Tartu Ülikoolil huvi ja kompetentse osaleda kuni kuues energeetika ja digitehnoloogiatega (sh kaugseire, mobiilsus) seotud partnerlusvõrgustikus (tutvustus allpool, täpsem kirjeldus Euroopa Komisjoni partnerluste kodulehel). Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 Argumendid partnerlustes osalemiseks jagunevad kolmeks: 1) Osalemine võimaldab piiriülest koostööd ühiskondlike probleemide lahendamisel, milleks üksikutel riikidel võimekust napib (rohepööre, digitaliseerimine jm). Osalemise kaudu tekivad riigil, ettevõtetel ja teadusasutustel võimalused koostööks juhtivate rahvusvaheliste teaduse ja innovatsiooni kompetentsikeskustega. 2) Partnerlustes osalemisel on võimalus riigipoolseid T&A-investeeringuid Euroopa Horisondi rahastusega võimendada (keskmiselt 30% ulatuses). Ilma riigipoolse osaluseta jääks kolmandik Euroopa Horisondi 50-st partnerlustest Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele täielikult suletuks ja viiendik oleks piiratud osalusvõimalustega. 3) Erinevalt Euroopa Horisondi prioriteetide ja tööprogrammide kujundamisest saavad valdkondlikud ministeeriumid võimaluse partnerluste juhtorganites ja prioriteetide seadmises otse osaleda. Lisaks on partnerluste taotluste edukuse määr oluliselt kõrgem kui raamprogrammi avatud voorudes. Kuna partnerluste poolt toetatavate tehnoloogiate ja sektorite skoop ning eelarve „Euroopa Horisondi“ raames suurenevad, on soovitatav partnerlustes osalemise valikud siduda riigi valdkondlike strateegiate ja tegevuskavadega, sh teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava, ning tööstuse digitaliseerimise ja majanduse konkurentsivõime arendusprioriteetidega. Algav EL eelarveperiood pakub olulisi võimalusi riigi ja rahvusvahelises kontekstis oluliste rakendusuuringute ja pilootprojektide teostamiseks partnerluste jt EL programmide kaudu, koos garanteeritud Euroopa Komisjoni kaasrahastusega. Teen ettepaneku ministeeriumil tutvuda nende partnerlustega ning kaaluda osalust ja kaasrahastamist koostöös teiste ministeeriumite ja Eesti Teadusagentuuriga. Samuti pakume (eraldi kirjaga) välja kohtumise septembri alguses, et selgitada üle Tartu Ülikooli ettepanekud ning arutada edasist koostööd nimetatud partnerluste raames. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erik Puura arendusprorektor teadusprorektori ülesannetes 2 (5) LISA. Ettepanekud Euroopa Horisondi partnerlustes osalemiseks Lähtuvalt partnerluse eluviimise mudelist on liikmesriikidel võimalik liituda ja osaleda kahel peamisel viisil: - A) poliitiline tugi ja esindaja määramine liikmesriikide nõukogusse - B) poliitiline ja rahaline tugi ehk lisaks partnerluse taotlusvoorude kaasrahastamine. Clean Hydrogen Europe (A) TÜ keemia ja tehnoloogia instituudid tegelevad jätkusuutlikes energia- ja transpordilahendustes kasutatavate materjalide ning tehnoloogiate arendusega, sh vesiniktehnoloogial salvestuselementide ning alternatiivsete kütuseelementide väljatöötamisega. Antud valdkonnal on suur potentsiaal kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel, kuid eeldab riigi strateegilist tuge ja planeerimist uute energiaallikate piloteerimisel ja kasutuselevõtu toetamisel. Tulevane EL puhta vesiniktehnoloogia partnerlus Clean Hydrogen Europe toetab rakendusuuringuid ja tehnoloogilisi piloote vesiniku taristu rajamiseks nii transpordi- kui energiasektoris. Hiljuti avaldatud EL 750 miljardilise taastuspaketi olulise osana investeerib EL kontinendi puhta vesiniku tootmise, säilituse ja transpordi võimekusse. Ka SEI-Tallinn raport toob uuringuvajadustena välja vesinikutootmise potentsiaali ja kasutusvõimaluste täpsustamise. Eesti Vesinikutehnoloogia Ühing ja Keskkonnaministeeriumi poolt ellu kutsutud vesiniku töörühm on teinud tänuväärt algatuse Eesti Vesiniku Teekaardi koostamiseks, ning võimalike pilootprojektide algatamiseks Eestis. Soovime kaasata partnerlusesse ka MKM-i, kes on liitunud EL liikmesriikide Hydrogen Initiative ühisdeklaraktsiooniga (oktoobris 2018). Tartu Ülikool on alates 2019. aastast käimasoleva EL vesinikupartnerluse Fuel Cells & Hydrogen (FCH) liige, ja meie teadlased eesotsas Enn Lustiga osalevad aktiivselt Clean Hydrogen Europe partnerluse prioriteete välja töötavates töörühmades. TÜ alustas koostöös AuveTEC-iga ka isesõitva vesinikauto väljatöötamist. 2018. aastal Euroopa Ettevõtlusauhinna võitnud Elcogen AS on samuti FCH liige ja üks Eesti edulugudest. Eesti Vesiniku Teekaardi rakendamisel, sh pilootprojektide edukaks läbiviimiseks on oluline teha koostööd ettevõtete ja teaduskeskustega Euroopas. Partnerluse prioriteedid saavad aluseks EL poolse kaasrahastusega teaduskoostöö- ja taristuprojektidele liikmesriikides, sh koostöös ettevõtetega. Arvestades partnerluse keskset rolli EL vesinikule üleminekus, peame väga oluliseks Eesti (MKM ja KeM) varajast liitumist ja aktiivset osalust antud partnerluses. Key Digital Technologies (A) Partnerluse (lühendatult KDT, eelkäija EL elektroonikakomponentide ja –süsteemide tööstuspartnerlus ECSEL) eesmärk on toetada digitaaltehnoloogia arenduse väärtusahelaid – alustades digitehnoloogia alasest teadus- ja arendustööst lõpetades tehnoloogiakomponentide ja süsteemide valmistamisega. Fookuses on tööstusele vajalike lahenduste väljatöötamine elektroonika- ja arvutisüsteemide vallas, uuteks teemadeks fotoonika, tarkvaraarendus, uued arvutustehnoloogiad, painduv elektroonika, bioelektroonika. TÜ keemia ja füüsika instituudis on laiapõhine kogemus uute materjalide arendamisel elektroonika, fotoonika, sensoorika valdkondades, näiteks funktsionaalsete pinnakatete (õhukesed kiled), kiirguse muundajad (stsintillaatorid, optilised materjalid), grafeeni- ja lidartehnoloogiate rakendused jm. TÜ arvutiteaduste instituut on andmeteaduse ja tarkvaraarenduse juhtiv teaduskeskus Eestis ja Põhjamaades. Kuna KDT toetab ennekõike tööstuslike toodete väljatöötamist ja innovatsiooni, seisneb partnerluses osalemise peamine lisandväärtus võimalikus Eesti ettevõtete ja erialavõrgustike osaluses. Eesti Elektroonikatööstuse Liit toetab samuti KDT partnerluses osalemist. Digitaalse 3 (5) innovatsiooni keskuste (DIH) loomine Digitaalse Euroopa programmi raames peaks suurendama Eesti huvirümade võimekust KDT avatud taotlusvoorudes osalemiseks. Clean Energy Transition (B) Euroopa Horisondi eelarvest läheb vähemalt 35% kliimaeesmärkide saavutamiseks, sh on ka Eesti teadlastel ja ettevõtetel head võimalused madala süsinikuheitmega tehnoloogiate ja ringmajanduse lahenduste väljatöötamiseks. Puhtale energiatootmisele ülemineku partnerluse prioriteedid on tugevas seoses EL roheleppe ja SET-Plan eesmärkidega, ja pakuvad võimalust suurendada kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist ja taastuvenergeetika lahenduste rakendamist liikmesriikides. Partnerlus töötab välja liikmesriikide ühise T&A-programmi, sh toetab tehnoloogilisi pilootprojekte, vahendades ka ligipääsu testimiskeskkondadele ja teenuskeskustele. Partnerluse prioriteedid on järgnevad: integreeritud regionaalsete energiasüsteemide loomine, salvestuslahendused, süsiniku sidumine ja kasutamine, uuenduslikud taastuvenergiatehnoloogiad, energiasüsteemide digitaliseerimine. Eesti energiamajanduse arenduskava ENMAK2030 näeb nendes valdkondades ette riigi teadmistepõhise sekkumisega stsenaariumid, nii riigi konkurentsivõime kui keskkonnaseisundi parandamiseks. Partnerlus pakub võimalusi rakendusuuringuteks ja rahvusvaheliseks koostööks Euroopa Komisjoni (eeldatavalt 30%) kaasrahastuse abil. TÜ teadlastega koostöös on ettevalmistamisel mitmed partnerluse skoopi sobivad projektid, näiteks Eesti Energiaga, CO2 ja H2O kaaselektrolüüsi teostamiseks, Eesti turbatootjatega nanosüsinikpulbri tootmiseks elektrokeemilistesse vooluallikatesse. TÜ osaleb taastuvate energiakandjate üle-Euroopalises programmis Batteries 2030+, arendades uusi elektrokeemilisi ühendeid ja materjale suure mahutavusega kütuseelementide loomiseks. European Metrology Partnership (B) Partnerlus tegeleb rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) baasil põhinevate sertifitseerimise, keskkonna-, tootmis- jm kvaliteedijuhtimissüsteemide arenduse ja kontrolliga, ühendades EL liikmesriikide sertifitseerimislaborite ja katsekodade tegevust. Eestist osaleb EMPIR partnerlust elluviiva EURAMET Euroopa metroloogiainstituute ühendava assotsiatsiooni täisliikmena Metrosert AS, eesmärgiga säilitada ja arendada Eesti Vabariigi riigietalone, osaledes metroloogiaprojektides ja ‑uuringutes. Metroloogia valdkonnas on TÜ-s kõrge ja laiapindne kompetentsi tase, seejuures keemiametroloogias on TÜ üks Euroopa juhtivaid keskusi. EMPIR (ja selle eelkäija EMRP) projekte on TÜ-s olnud seitse, kolme erineva uurimisgrupi osalusel. TÜ osaleb ka EMPIR kliima- ja ookeanisüsteemide seire töörühmades. Kõik need osalused panustavad ühel või teisel moel Eesti riigi arenguvajadustesse (innovatsioon, tööstuse konkurentsivõime, kliimamuutustega kohanemine). TÜ keemia instituudi Katsekoda pakub Metroserdile anemomeetrite ja hügromeetrite kalibreerimist ja Metrosert on osalenud ka ühel Katsekoja korraldatud võrdlusmõõtmisel. Samuti väärib mainimist, et TÜ keemia instituut esindab Eestit Euroopa metroloogiaorganisatsiooni (Euramet) Keemiametroloogia tehnilises komitees. Agriculture of Data (B) Eesti kosmoseprogramm aastani 2027 nimetab Eesti kosmosesektori suure võimalusena satelliitide abil pakutavate teenuste ja andmete rakendamist uute teenuste arendamisel nii Eesti riigi tõhusamaks toimimiseks, kui ka ekspordiks üle maailma. EK Copernicus programmi kaugseireandmete kombineerimisel riigi avaandmetega on võimalik Eesti IKT võimekuste abil arendada mitmesuguseid tehisintellekti süsteeme sh põllumaade ja keskkonna seireks. 4 (5) EL täppispõllumajanduse partnerluse peamine eesmärk on luua EL riikide koostöös põllumajanduslike tootmisprotsesside efektiivsuse parandamiseks, keskkonnasäästlike praktikate viljelemiseks, aga ka riiklikuks järelevalveks kaugseire jm andmemahukaid meetodeid kasutavad rakendused. Eesti olemasolevad põllumajanduse infosüsteemid ja satelliitandmed on üheks perspektiivikamaks ekspordivaldkonnaks, pakkudes Eesti IKT ja kaugseire ettevõtetele hea lähtealuse osalemiseks. Eestis on tekkinud tugev kaugseire teenuseid pakkuvate ettevõtete (eAgronom, KappaZeta jt) ja riigiasutuste (PRIA, Maa-amet, Keskkonnaagentuur) klaster. Tartu Ülikool on juhtpartner riigi strateegiliste T&A-uuringute programmi RITA projektis „Kaugseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“, kusjuures uuritakse Copernicuse andmete kasutamisvõimalust põllumajandussektoris. Samuti osaleb TÜ Horisont 2020 projektis "Euroopa Liidu põllumajandustoetuste infosüsteemi arendamine“. Partnerluses osalemine võimaldab RITA projekti tulemuste rakendusvõimalusi edasi uurida teiste riikidega koostöös ja EL kaasrahastusega Driving Urban Transitions (B) Partnerlus toetab EL linnapiirkondi TA võimekuste arendamisel energia, mobiilsuse ja ringmajanduse valdkondades, et leida erinevate sektorite/asutuste koostöös jätkusuutlikke ja kaasaegseid lahendusi kompleksetele väljakutsele ning edendada rahvusvahelist koostöö ja heade praktikate skaleerimist. TÜ esitas juunis 2020 koos Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, ning Tallinna ja Tartu linnaga partnerluses osalemise ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile. 5 (5)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel