Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 10.07.2020 nr 1-14.4/P1/17034
10129 Tallinn llll
Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni partnerlustes osalemine perioodil 2021-2027
Lp Ando Leppiman
Euroopa Liidu eelseisva 2021-2027 eelarveperioodi keskmes oleva roheleppe (Green Deal)
eesmärkideks on kliimaneutraalsus, kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem
ja tervislikum keskkond. Nende eesmärkide saavutamine eeldab riigilt ja erasektorilt kiiret ja
ulatuslikku investeerimist uutesse tehnoloogiatesse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse.
Tööstuse ja majanduse konkurentsivõime seisukohast on oluline laiendada digitaalsete
võtmetehnoloogiate kasutamist ja oskustööjõu olemasolu, sh tehisintellektil, robootikal ja
suurandmetel põhinevad lahenduste turule toomiseks. Roheleppe ja hiljuti avaldatud EL 750-
miljardilise majanduse taastuspaketi olulise osana suurendab EL investeeringuid
taastuvenergeetika ja biomajanduse valdkondades, toetades läbivalt ka avaliku sektori teenuste
arendust, digitaliseerimist ja ressursitõhusust.
Euroopa Komisjon (EK) esitab lähiajal liikmesriikidele üleskutse osaleda Euroopa Liidu 2021-
27 teaduse ja innovatsiooni (T&I) raamprogrammi „Euroopa Horisont“ partnerlusvõrgustikes,
mis otseselt panustavad roheleppe ja digitaliseerimise eesmärkidesse. Partnerlused on avaliku
sektori (EL ja liikmesriigid) või avaliku ja erasektori (EL ja ettevõtted) koostöös elluviidavad
ning kaasfinantseeritavad võrgustikud. Euroopa Horisondi ligi 94 miljardi eurosest eelarvest
moodustavad teaduse- ja innovatsiooni partnerlused ligi kolmandiku. Nendes võrgustikes
osalemine ja EL rahastuse kaasamine eeldab teatud osalusmudelite puhul liikmesriigi liitumist ja
kaasrahastust.
Seoses sellega esitan Teile Tartu Ülikooli ettepanekud ja põhjendused Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna partnerlustes osalemiseks ja
kaasrahastamiseks. Lähtudes Euroopa Horisondi partnerlusvõrgustike eelinfost ning varasemast
kogemusest, on Tartu Ülikoolil huvi ja kompetentse osaleda kuni kuues energeetika ja
digitehnoloogiatega (sh kaugseire, mobiilsus) seotud partnerlusvõrgustikus (tutvustus allpool,
täpsem kirjeldus Euroopa Komisjoni partnerluste kodulehel).
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Argumendid partnerlustes osalemiseks jagunevad kolmeks:
1) Osalemine võimaldab piiriülest koostööd ühiskondlike probleemide lahendamisel,
milleks üksikutel riikidel võimekust napib (rohepööre, digitaliseerimine jm). Osalemise
kaudu tekivad riigil, ettevõtetel ja teadusasutustel võimalused koostööks juhtivate
rahvusvaheliste teaduse ja innovatsiooni kompetentsikeskustega.
2) Partnerlustes osalemisel on võimalus riigipoolseid T&A-investeeringuid Euroopa
Horisondi rahastusega võimendada (keskmiselt 30% ulatuses). Ilma riigipoolse osaluseta
jääks kolmandik Euroopa Horisondi 50-st partnerlustest Eesti ettevõtetele ja
teadusasutustele täielikult suletuks ja viiendik oleks piiratud osalusvõimalustega.
3) Erinevalt Euroopa Horisondi prioriteetide ja tööprogrammide kujundamisest saavad
valdkondlikud ministeeriumid võimaluse partnerluste juhtorganites ja prioriteetide
seadmises otse osaleda. Lisaks on partnerluste taotluste edukuse määr oluliselt kõrgem
kui raamprogrammi avatud voorudes.
Kuna partnerluste poolt toetatavate tehnoloogiate ja sektorite skoop ning eelarve „Euroopa
Horisondi“ raames suurenevad, on soovitatav partnerlustes osalemise valikud siduda riigi
valdkondlike strateegiate ja tegevuskavadega, sh teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
ja ettevõtluse (TAIE) arengukava, ning tööstuse digitaliseerimise ja majanduse
konkurentsivõime arendusprioriteetidega. Algav EL eelarveperiood pakub olulisi võimalusi riigi
ja rahvusvahelises kontekstis oluliste rakendusuuringute ja pilootprojektide teostamiseks
partnerluste jt EL programmide kaudu, koos garanteeritud Euroopa Komisjoni kaasrahastusega.
Teen ettepaneku ministeeriumil tutvuda nende partnerlustega ning kaaluda osalust ja
kaasrahastamist koostöös teiste ministeeriumite ja Eesti Teadusagentuuriga. Samuti pakume
(eraldi kirjaga) välja kohtumise septembri alguses, et selgitada üle Tartu Ülikooli ettepanekud
ning arutada edasist koostööd nimetatud partnerluste raames.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Puura
arendusprorektor teadusprorektori ülesannetes
2 (5)
LISA. Ettepanekud Euroopa Horisondi partnerlustes osalemiseks
Lähtuvalt partnerluse eluviimise mudelist on liikmesriikidel võimalik liituda ja osaleda kahel
peamisel viisil:
- A) poliitiline tugi ja esindaja määramine liikmesriikide nõukogusse
- B) poliitiline ja rahaline tugi ehk lisaks partnerluse taotlusvoorude kaasrahastamine.
Clean Hydrogen Europe (A)
TÜ keemia ja tehnoloogia instituudid tegelevad jätkusuutlikes energia- ja transpordilahendustes
kasutatavate materjalide ning tehnoloogiate arendusega, sh vesiniktehnoloogial
salvestuselementide ning alternatiivsete kütuseelementide väljatöötamisega. Antud valdkonnal on
suur potentsiaal kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel, kuid eeldab riigi strateegilist tuge
ja planeerimist uute energiaallikate piloteerimisel ja kasutuselevõtu toetamisel.
Tulevane EL puhta vesiniktehnoloogia partnerlus Clean Hydrogen Europe toetab
rakendusuuringuid ja tehnoloogilisi piloote vesiniku taristu rajamiseks nii transpordi- kui
energiasektoris. Hiljuti avaldatud EL 750 miljardilise taastuspaketi olulise osana investeerib EL
kontinendi puhta vesiniku tootmise, säilituse ja transpordi võimekusse. Ka SEI-Tallinn raport toob
uuringuvajadustena välja vesinikutootmise potentsiaali ja kasutusvõimaluste täpsustamise. Eesti
Vesinikutehnoloogia Ühing ja Keskkonnaministeeriumi poolt ellu kutsutud vesiniku töörühm on
teinud tänuväärt algatuse Eesti Vesiniku Teekaardi koostamiseks, ning võimalike pilootprojektide
algatamiseks Eestis. Soovime kaasata partnerlusesse ka MKM-i, kes on liitunud EL liikmesriikide
Hydrogen Initiative ühisdeklaraktsiooniga (oktoobris 2018).
Tartu Ülikool on alates 2019. aastast käimasoleva EL vesinikupartnerluse Fuel Cells & Hydrogen
(FCH) liige, ja meie teadlased eesotsas Enn Lustiga osalevad aktiivselt Clean Hydrogen Europe
partnerluse prioriteete välja töötavates töörühmades. TÜ alustas koostöös AuveTEC-iga ka
isesõitva vesinikauto väljatöötamist. 2018. aastal Euroopa Ettevõtlusauhinna võitnud Elcogen AS
on samuti FCH liige ja üks Eesti edulugudest.
Eesti Vesiniku Teekaardi rakendamisel, sh pilootprojektide edukaks läbiviimiseks on oluline teha
koostööd ettevõtete ja teaduskeskustega Euroopas. Partnerluse prioriteedid saavad aluseks EL
poolse kaasrahastusega teaduskoostöö- ja taristuprojektidele liikmesriikides, sh koostöös
ettevõtetega. Arvestades partnerluse keskset rolli EL vesinikule üleminekus, peame väga oluliseks
Eesti (MKM ja KeM) varajast liitumist ja aktiivset osalust antud partnerluses.
Key Digital Technologies (A)
Partnerluse (lühendatult KDT, eelkäija EL elektroonikakomponentide ja –süsteemide
tööstuspartnerlus ECSEL) eesmärk on toetada digitaaltehnoloogia arenduse väärtusahelaid –
alustades digitehnoloogia alasest teadus- ja arendustööst lõpetades tehnoloogiakomponentide ja
süsteemide valmistamisega. Fookuses on tööstusele vajalike lahenduste väljatöötamine
elektroonika- ja arvutisüsteemide vallas, uuteks teemadeks fotoonika, tarkvaraarendus, uued
arvutustehnoloogiad, painduv elektroonika, bioelektroonika.
TÜ keemia ja füüsika instituudis on laiapõhine kogemus uute materjalide arendamisel
elektroonika, fotoonika, sensoorika valdkondades, näiteks funktsionaalsete pinnakatete (õhukesed
kiled), kiirguse muundajad (stsintillaatorid, optilised materjalid), grafeeni- ja lidartehnoloogiate
rakendused jm. TÜ arvutiteaduste instituut on andmeteaduse ja tarkvaraarenduse juhtiv
teaduskeskus Eestis ja Põhjamaades.
Kuna KDT toetab ennekõike tööstuslike toodete väljatöötamist ja innovatsiooni, seisneb
partnerluses osalemise peamine lisandväärtus võimalikus Eesti ettevõtete ja erialavõrgustike
osaluses. Eesti Elektroonikatööstuse Liit toetab samuti KDT partnerluses osalemist. Digitaalse
3 (5)
innovatsiooni keskuste (DIH) loomine Digitaalse Euroopa programmi raames peaks suurendama
Eesti huvirümade võimekust KDT avatud taotlusvoorudes osalemiseks.
Clean Energy Transition (B)
Euroopa Horisondi eelarvest läheb vähemalt 35% kliimaeesmärkide saavutamiseks, sh on ka Eesti
teadlastel ja ettevõtetel head võimalused madala süsinikuheitmega tehnoloogiate ja ringmajanduse
lahenduste väljatöötamiseks. Puhtale energiatootmisele ülemineku partnerluse prioriteedid on
tugevas seoses EL roheleppe ja SET-Plan eesmärkidega, ja pakuvad võimalust suurendada kõrge
lisandväärtusega töökohtade loomist ja taastuvenergeetika lahenduste rakendamist liikmesriikides.
Partnerlus töötab välja liikmesriikide ühise T&A-programmi, sh toetab tehnoloogilisi
pilootprojekte, vahendades ka ligipääsu testimiskeskkondadele ja teenuskeskustele.
Partnerluse prioriteedid on järgnevad: integreeritud regionaalsete energiasüsteemide loomine,
salvestuslahendused, süsiniku sidumine ja kasutamine, uuenduslikud taastuvenergiatehnoloogiad,
energiasüsteemide digitaliseerimine. Eesti energiamajanduse arenduskava ENMAK2030 näeb
nendes valdkondades ette riigi teadmistepõhise sekkumisega stsenaariumid, nii riigi
konkurentsivõime kui keskkonnaseisundi parandamiseks. Partnerlus pakub võimalusi
rakendusuuringuteks ja rahvusvaheliseks koostööks Euroopa Komisjoni (eeldatavalt 30%)
kaasrahastuse abil.
TÜ teadlastega koostöös on ettevalmistamisel mitmed partnerluse skoopi sobivad projektid,
näiteks Eesti Energiaga, CO2 ja H2O kaaselektrolüüsi teostamiseks, Eesti turbatootjatega
nanosüsinikpulbri tootmiseks elektrokeemilistesse vooluallikatesse. TÜ osaleb taastuvate
energiakandjate üle-Euroopalises programmis Batteries 2030+, arendades uusi elektrokeemilisi
ühendeid ja materjale suure mahutavusega kütuseelementide loomiseks.
European Metrology Partnership (B)
Partnerlus tegeleb rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) baasil põhinevate sertifitseerimise,
keskkonna-, tootmis- jm kvaliteedijuhtimissüsteemide arenduse ja kontrolliga, ühendades EL
liikmesriikide sertifitseerimislaborite ja katsekodade tegevust. Eestist osaleb EMPIR partnerlust
elluviiva EURAMET Euroopa metroloogiainstituute ühendava assotsiatsiooni täisliikmena
Metrosert AS, eesmärgiga säilitada ja arendada Eesti Vabariigi riigietalone, osaledes
metroloogiaprojektides ja ‑uuringutes.
Metroloogia valdkonnas on TÜ-s kõrge ja laiapindne kompetentsi tase, seejuures
keemiametroloogias on TÜ üks Euroopa juhtivaid keskusi. EMPIR (ja selle eelkäija EMRP)
projekte on TÜ-s olnud seitse, kolme erineva uurimisgrupi osalusel. TÜ osaleb ka EMPIR kliima-
ja ookeanisüsteemide seire töörühmades. Kõik need osalused panustavad ühel või teisel moel Eesti
riigi arenguvajadustesse (innovatsioon, tööstuse konkurentsivõime, kliimamuutustega
kohanemine).
TÜ keemia instituudi Katsekoda pakub Metroserdile anemomeetrite ja hügromeetrite
kalibreerimist ja Metrosert on osalenud ka ühel Katsekoja korraldatud võrdlusmõõtmisel. Samuti
väärib mainimist, et TÜ keemia instituut esindab Eestit Euroopa metroloogiaorganisatsiooni
(Euramet) Keemiametroloogia tehnilises komitees.
Agriculture of Data (B)
Eesti kosmoseprogramm aastani 2027 nimetab Eesti kosmosesektori suure võimalusena satelliitide
abil pakutavate teenuste ja andmete rakendamist uute teenuste arendamisel nii Eesti riigi
tõhusamaks toimimiseks, kui ka ekspordiks üle maailma. EK Copernicus programmi
kaugseireandmete kombineerimisel riigi avaandmetega on võimalik Eesti IKT võimekuste abil
arendada mitmesuguseid tehisintellekti süsteeme sh põllumaade ja keskkonna seireks.
4 (5)
EL täppispõllumajanduse partnerluse peamine eesmärk on luua EL riikide koostöös
põllumajanduslike tootmisprotsesside efektiivsuse parandamiseks, keskkonnasäästlike praktikate
viljelemiseks, aga ka riiklikuks järelevalveks kaugseire jm andmemahukaid meetodeid kasutavad
rakendused.
Eesti olemasolevad põllumajanduse infosüsteemid ja satelliitandmed on üheks perspektiivikamaks
ekspordivaldkonnaks, pakkudes Eesti IKT ja kaugseire ettevõtetele hea lähtealuse osalemiseks.
Eestis on tekkinud tugev kaugseire teenuseid pakkuvate ettevõtete (eAgronom, KappaZeta jt) ja
riigiasutuste (PRIA, Maa-amet, Keskkonnaagentuur) klaster.
Tartu Ülikool on juhtpartner riigi strateegiliste T&A-uuringute programmi RITA projektis
„Kaugseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“, kusjuures
uuritakse Copernicuse andmete kasutamisvõimalust põllumajandussektoris. Samuti osaleb TÜ
Horisont 2020 projektis "Euroopa Liidu põllumajandustoetuste infosüsteemi arendamine“.
Partnerluses osalemine võimaldab RITA projekti tulemuste rakendusvõimalusi edasi uurida teiste
riikidega koostöös ja EL kaasrahastusega
Driving Urban Transitions (B)
Partnerlus toetab EL linnapiirkondi TA võimekuste arendamisel energia, mobiilsuse ja
ringmajanduse valdkondades, et leida erinevate sektorite/asutuste koostöös jätkusuutlikke ja
kaasaegseid lahendusi kompleksetele väljakutsele ning edendada rahvusvahelist koostöö ja heade
praktikate skaleerimist.
TÜ esitas juunis 2020 koos Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, ning Tallinna ja Tartu
linnaga partnerluses osalemise ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile.
5 (5)