Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 08.07.2020 / 1-1/14-221/1;
Riigikantselei / 08.07.2020 / 2-5/20-01587
Resolutsiooni teema: Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE)
Adressaat: Keskkonnaministeerium
Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 30.07.2020
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht.
Tähtaeg: 23.07.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 6.8.2020 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-0867.
Kontroll: Maris Rohulaid
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 08.07.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-0867 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 8.7.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Keskkonnaministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 30.07.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4d296d9-85c3-494d-a62c-876c09c16922
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4d296d9-85c3-494d-a62c-876c09c16922?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Vabariigi Valitsus
.07.2020 nr 1-1/14-221/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 6. juulil
algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Seletuskiri
Atmosfääriöhu kaitse seaduse muutmise seaduse
eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
Kehtiva öiguse kohaselt peab valitsus investeerima vähemalt 50% heitmekaubanduse susteemi
(HKS) iihikutest kliimaeesmärkide saavutamisse. Tegemist on direktiivi miinimumnöudega.
Kehtiv seadus lubab valitsusel kasutada ulejäänud HKS tulusid uldiste eelarvevajaduste katteks.
Arvestades kliimakriisi tösidust, Eesti väga suurt ökoloogilist jalajälge elaniku kohta ning
Euroapa Liidu kasvavat ambitsiooni kliimakriisi vastu vöitlemisel, tuleb seaduse tasemel
sätestada nöue kasutada kogu HKS tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Muuhulgas on
kvoodivahenditest vöimalik vähendada körgemate energiahindade möju leibkondadele.
Riigikogu poolt kinnitatud ,,Kliimapoliitika pöhialused aastani 2050" (KPP)[1] sätestab, et
aastaks 2050 peab Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heide vähenema 80% vörra, vörreldes
aastaga 1990. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse KHG heidet 2030. aastaks 70% vörra.
See tähendab, et senise ligi 20 miljoni toimi C02 ekvivalendi tasemelt tuleb kumnendiga jouda
ligi 12 miljoni tonnini. Heitmekaubandusega kaetud valdkondades saavutatakse heitmete
vähenemine pöhiliselt Narva pölevkivijaamade toodangu vähenemise töttu, kuna tänaste C02
hindade juures ei ole pölevkivielekter konkurentsvöimeline. Muudes valdkondades, kus
heitmete pöhiliselt allikaks on transport ja maakasutus, on heitmete vähenemine tänaseid trende
arvestades vähetöenäoline.
Vörreldes Pariisi kliimaleppe ja KPP vastu vötmise aj aga, on globaalne kliimakriis muutunud
tösisemaks. Kliimateadus on hinnanud tänaste KHG heitmete kasvu trendidegajätkumise riske
katastroofiliseks oluliselt varem, kui oli alust arvata veel viis aastat tagasi.[2] Sellest tulenevalt
on Euroapa Liidu liikmesriigid jöudnud kokkuleppele kliimaneutraalsuse saavutamise osas
aastaks 2050 ning käivad arutelud 2030. aasta eesmärgi suurendamiseks. Eesti peab peagi ule
vaatama KPP eesmärgid ning suurendama oluliselt investeeringuid susinikujalajälje
vähendamiseks.
Eelnöu vastuvötmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Suurendada keskkonnasöbralikke avaliku sektori investeeringuid kumnendi jooksul enam kui
poole miljardi euro vörra. See toetab Eesti kliimaeesmärkide täitmist ning toetab EL kasvavat
ambitsiooni kliimasoojenemise piiramisel.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöuga muudetakse AOKS paragrahvi 161 löiget 4. Kehtiv seadus näeb ette kohustuse
investeerida 50 protsenti HKS tuludest keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Tegemist on
direktiivi miinimumkohustusega. Kehtiv seadus lubab valitsusel kasutada ulejäänud HKS
tulusid uldiste eelarvevajaduste katteks. Arvestades kliimakriisi tösidust. Eesti erakordselt suurt
[llhttps://www.envir.ee/et/eesmareid-teeevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0
121 Vt nt Rahvusvahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) viimast eriraportit oktoobrist 2018:
https://www.ipcc.ch/srl 5/.
ökoloogilist jalajälge inimese kohta ning suvenevat globaalset vajadust kiirendada
roheinvesteeringuid, tuleb seaduse tasemel sätestada nöue kasutada kogu heitmekaubanduse
tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Muuhulgas on kvoodivahenditest vöimalik vähendada
körgemate energiahindade möju leibkondadele.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnou ei sisalda uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse mojud
Seaduse möjul suurenevaa investeeringud rohepöördesse. See on positiivne majandusele,
inimeste tervisele ning aitab kaasa katastroofiliste tagajärgedega globaalse soojenemise
vältimisele. Eelnöu vähendab valitsuse eelarvepaindlikkust, kuna ligi pool planeeritud tuludest
on tänä ette nähtud uldiste eelarvevajaduste katteks.
HKS uuel kauplemisperioodil on Eestil kauplemiseks 56 miljonit uhikut, mis tänaste hindade
juures (20-25 eurot uhiku kohta) toovad 1,1-1,4 miljardit eurot tulu. Seaduse möjul suurenevaa
kliimainvesteeringud 550 kuni 700 miljonit eurot kiimnendijooksul.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad.
8. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte.
9. Seaduse jöustumine
Seadus jöustub l. jaanuaril 2021, mil algab ka ELi uus HKS kauplemisperiood 2021-2030.
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 06.07.2020.
Indre aar
SDE fraktsiooni esimees
EELNÖU
Atmosfääriöhu kaitse seaduse muutmise seadus
§ l. Atmosfääriöhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriöhu kaitse seaduse paragrahv 161 löike 4 esimest lauset muudetakse ning see
sönastatakse järgmiselt:
,(4) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud enampakkumisel saadud tulu, sealhulgas Eestile
1-1
solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil eraldatud lubatud heitkoguse uhikutest saadud
kogutulu voi selle tuluga samaväärne summa, kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse teket
piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks."."
<;(;
§ 2. Seaduse jöustumine
Käesolev seadus jöustub l. jaanuaril 2021.
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 06.07.2020.
9
Indre $aar
SDE fraktsiooni esimees
Riigikogu Kantselei
Kuuoä.v O lp, O^^'^
^' /.///^-0?^/
T
Seletuskiri Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Kehtiva õiguse kohaselt peab valitsus investeerima vähemalt 50% heitmekaubanduse süsteemi (HKS) ühikutest kliimaeesmärkide saavutamisse. Tegemist on direktiivi miinimumnõudega. Kehtiv seadus lubab valitsusel kasutada ülejäänud HKS tulusid üldiste eelarvevajaduste katteks. Arvestades kliimakriisi tõsidust, Eesti väga suurt ökoloogilist jalajälge elaniku kohta ning Euroopa Liidu kasvavat ambitsiooni kliimakriisi vastu võitlemisel, tuleb seaduse tasemel sätestada nõue kasutada kogu HKS tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Muuhulgas on kvoodivahenditest võimalik vähendada kõrgemate energiahindade mõju leibkondadele. Riigikogu poolt kinnitatud „ Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP) [1] sätestab, et aastaks 2050 peab Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heide vähenema 80% võrra, võrreldes aastaga 1990. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse KHG heidet 2030. aastaks 70% võrra. See tähendab, et senise ligi 20 miljoni tonni CO2 ekvivalendi tasemelt tuleb kümnendiga jõuda ligi 12 miljoni tonnini. Heitmekaubandusega kaetud valdkondades saavutatakse heitmete vähenemine põhiliselt Narva põlevkivijaamade toodangu vähenemise tõttu, kuna tänaste CO2 hindade juures ei ole põlevkivielekter konkurentsvõimeline. Muudes valdkondades, kus heitmete põhiliselt allikaks on transport ja maakasutus, on heitmete vähenemine tänaseid trende arvestades vähetõenäoline. Võrreldes Pariisi kliimaleppe ja KPP vastu võtmise ajaga, on globaalne kliimakriis muutunud tõsisemaks. Kliimateadus on hinnanud tänaste KHG heitmete kasvu trendidega jätkumise riske katastroofiliseks oluliselt varem, kui oli alust arvata veel viis aastat tagasi. [2] Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu liikmesriigid jõudnud kokkuleppele kliimaneutraalsuse saavutamise osas aastaks 2050 ning käivad arutelud 2030. aasta eesmärgi suurendamiseks. Eesti peab peagi üle vaatama KPP eesmärgid ning suurendama oluliselt investeeringuid süsinikujalajälje vähendamiseks. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Suurendada keskkonnasõbralikke avaliku sektori investeeringuid kümnendi jooksul enam kui poole miljardi euro võrra. See toetab Eesti kliimaeesmärkide täitmist ning toetab EL kasvavat ambitsiooni kliimasoojenemise piiramisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse AÕKS paragrahvi 161 lõiget 4. Kehtiv seadus näeb ette kohustuse investeerida 50 protsenti HKS tuludest keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Tegemist on direktiivi miinimumkohustusega. Kehtiv seadus lubab valitsusel kasutada ülejäänud HKS tulusid üldiste eelarvevajaduste katteks. Arvestades kliimakriisi tõsidust, Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta ning süvenevat globaalset vajadust kiirendada roheinvesteeringuid, tuleb seaduse tasemel sätestada nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Muuhulgas on kvoodivahenditest võimalik vähendada kõrgemate energiahindade mõju leibkondadele. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seaduse mõjul suurenevad investeeringud rohepöördesse. See on positiivne majandusele, inimeste tervisele ning aitab kaasa katastroofiliste tagajärgedega globaalse soojenemise vältimisele. Eelnõu vähendab valitsuse eelarvepaindlikkust, kuna ligi pool planeeritud tuludest on täna ette nähtud üldiste eelarvevajaduste katteks. HKS uuel kauplemisperioodil on Eestil kauplemiseks 56 miljonit ühikut, mis tänaste hindade juures (20-25 eurot ühiku kohta) toovad 1,1-1,4 miljardit eurot tulu. Seaduse mõjul suurenevad kliimainvesteeringud 550 kuni 700 miljonit eurot kümnendi jooksul. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2021, mil algab ka ELi uus HKS kauplemisperiood 2021-2030. _________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 06.07.2020. Indrek Saar SDE fraktsiooni esimees
EELNÕU Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduse p aragrahv 161 lõike 4 esimest lauset muudetakse ning see sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulu, sealhulgas Eestile solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil eraldatud lubatud heitkoguse ühikutest saadud kogutulu või selle tuluga samaväärne summa, kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks.“.“ § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1. jaanuaril 2021. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 06.07.2020. Indrek Saar SDE fraktsiooni esimees