DERLING PRIMUS Teie 27.05.2020
[email protected]
Meie 14.07.2020 nr 1.15-5/2020/3473-2
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Piret Blankin
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses kaugkütteseaduse
(edaspidi KKütS) erinevate sätete tõlgendamisega. Vastame Teile esitatud küsimuste järjekorras
alljärgnevalt:
1. Kas soojuse tootjal / müüjal on kohustus kooskõlastada KA-ga tarbijale müüdava soojuse
piirhind ka nendele tarbijatele soojuse müügiks, kes ei asu kaugküttepiirkonnaks määratud maa-
alal (vastavalt KKütS §-s 5 toodule)?
Kaugkütteseaduse kohaselt on soojusettevõtjal kohustus kooskõlastada soojuse piirhind
Konkurentsiametiga sõltumata sellest, kas tema tarbija asub kaugküttepiirkonnas või mitte (vt ka
KKütS § 9 lg 1).
2. Kas tegemist on KKütS mõttes võrgupiirkonnaga ja kas soojuse tootjal / müüjal on kohustus
kooskõlastada KA-ga müüdava soojuse piirhind olukorras, kus liitumispunkt puudub, nii
katlamaja kui torustik kuuluvad soojust tarbivate kinnistute omanikele ja torustik on ühendatud
otse katlamajaga, kus soojuse tootja / müüja soojust toodab?
Soojuse piirhinna kooskõlastamise kohustus on selgelt kaugkütte müüjal (KKütS § 9 lg 1 p 1).
Siinkohal ei ole oluline, kas kaugkütte müüja on samal ajal ka soojuse tootja. Oluline on siinkohal
järgida põhimõtet, mille kohaselt on kaugküte igasugune kütmisviis, mille puhul asub katlamaja
ühel kinnistul ja tarbija või tarbijad teisel kinnistul. Antud juhul on selgelt tegemist olukorraga,
kus katlamaja ja tarbijad asuvad eraldi kinnistutel ja neid ühendab omavahel kaugküttetorustik.
3. Kas soojuse tootja / müüja peab kooskõlastama soojuse müügi piirhinna KA-ga
olukorras, kus:
a. tütarettevõtja toodab ja müüb soojust 100%-lisele emaettevõtjale?
b. tütarettevõtja toodab ja müüb soojust 100%-lise emaettevõtja sidusettevõtjale
(emaettevõtjale kuulub sidusettevõtjas ca 30%-line osalus)?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
c. Tütarettevõtja toodab ja müüb soojust 100%-lisele emaettevõtjale ning emaettevõtja
müüb soojust edasi oma sidusettevõtjale (emaettevõtjale kuulub sidusettevõtjas ca 30%-line
osalus)?
KKütS ei erista soojuse piirhinna kooskõlastamise kohustuse seadmisel kooskõlastaja ja temaga
seotud isikute omavahelisi suhteid. Kui antud juhul on tegemist soojusettevõtjaga, kes müüb
soojust tarbijale, peab see soojusettevõtja igal juhul ka soojuse müügihinna Konkurentsiametiga
kooskõlastama. Oluline on hinnata, kas soojuse jaotamine käib läbi ühtse tarbijapaigaldise KKütS
§ 2 p 4 mõistes. Kui tegemist on tarbijapaigaldise raames edastatava soojusega, ei ole tegemist
kaugkütteteenuse osutamisega. Siinkohal ei ole oluline, kas tegemist on ärikliendi või erakliendiga
– KKütS ei erista äri- või eraklienti. Siiski, kui tegemist on täielikult kontsernisisese soojuse
tootmise ja müügiga, ei ole vaja soojuse piirhinda Konkurentsiametiga kooskõlastada.
4. Kas kinnistu omanik / üürileandja peab kooskõlastama KA-ga soojuse piirhinna, kui kinnistu
omanik vahendab soojust oma üürnikule (soojuse eest tasutakse üürniku poolt üürileandjale
kõrvalkuluna)? Kas ja kuidas mõjutab seda asjaolu, kui ettevõtjal, kes üürileandjale soojust müüs,
piirhinna kooskõlastamise kohustust ei ole? Kas ja kuidas mõjutab seda asjaolu, kui ettevõtja, kes
üürileandjale soojust müüs, (soojuse tootja / müüja) ja üürileandja kuuluvad ühte kontserni (või
on muul põhjusel käsitletavad kui seotud isikud)? Kas ja kuidas mõjutab seda asjaolu, kui soojuse
tootja / müüja ning kinnistute omanik/ üürileandja on sama juriidiline isik?
Ka siinkohal tuleb pidada silmas KKütS § 9 lõikes 1 sätestatut – kui kõnealusel juhul on tegemist
soojusettevõtjaga KKütS mõistes ja see soojusettevõtja müüb soojust tarbijale, peab see
soojusettevõtja soojuse piirhinna Konkurentsiametiga kooskõlastama. Kui antud juhul on tegemist
ainult olukorraga, kus kinnistu omanik vahendab soojust oma üürnikule, ei ole see kinnistu omanik
soojusettevõtja KKütS tähenduses. Selline käsitlus on kasutusel näiteks kaubanduskeskustes.
Sellisel juhul ei ole tegemist kaugkütteteenuse osutamisega ning soojuse piirhinna kooskõlastamist
Konkurentsiametiga KKütS ei nõua.
5. Kas soojuse piirhinna kooskõlastamisel KA-ga tuleb soojuse tootja / müüja poolt tasumisele
kuuluvat gaasitrassi liitumistasu ja liitumiskulu arvestada kui põhivara investeeringut, mis
arvestatakse põhitegevusega seotud reguleeritava vara hulka (põhjendatud tulukuse arvutamisel),
või võib nende arvestamine toimuda lubatud müügitulu hulka muul viisil (nt osana
tegevuskuludest)?
Selle küsimuse juures on vajalik konsulteerida Konkurentsiametiga. Ministeerium ei ole vastutav
soojuse müügihinna kooskõlastamise metoodika väljatöötamise eest.
6. Kas ja kuidas mõjutab gaasitrassi liitumistasu ja liitumiskulu arvestamist lubatud müügitulu
hulka soojuse piirhinna kooskõlastamisel KA-ga soojuse müüjale / tootjale makstud toetus?
Kui toetuse all peate silmas liitumiskulu väljaehitamiseks saadud toetust, siis selline toetus ei lähe
soojuse piirhinda lülitatavate kulude hulka. Liitumiseks saadud toetus arvestatakse maha liitumise
kulust, seega ei ole toetuse puhul tegemist kuluga, mida peab kandma soojusettevõtja.
7. Kas soojuse tootja / müüja (või kinnistu omanik) võib tarbijatega leppida kokku gaasitrassi
liitumistasu hüvitamises, mis kuulub tasumisele tarbijate poolt lisaks KA-ga kooskõlastatud
soojuse müügihinnale? Eeldusel, et tarbijad hüvitavad liitumistasu võrdsetel põhimõtetel.
Kui soojuse ostja kompenseerib soojuse tootjale teatud ulatuses soojuse tootja tehtud kulu
gaasitrassiga liitumisse, siis ei saa seda kulu enam kaugkütte piirhinnas kajastada – ettevõtjale on
see juba hüvitatud kulu.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
3 (3)