dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. juuli 2020
Viit
5-4/18-0202/4097-3
Registreeritud
14. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-4 Merenduse keskkonnakaitsega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-4/18-0202
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎15-11948-6 14.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc429 KB

Sisu (failidest)

Priit Lepasepp Teie 02.06.2020 Sunly Wind OÜ Meie 14.07.2020 nr 15-1/1948-6 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud arvamustele Austatud härra Lepasepp Edastame Teile selgitused ja Rahandusministeeriumi seisukohad Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud vastuväidete kohta. Vastusseisukohtade kujundamisel tegime koostööd ka AS Eleringiga. 1. Merekaablite kajastamine Eesti mereala planeeringus. 1.1. Palusite saata peatüki 5.7 täpsustatud kirjeldus, kuna hetkel puudus seal info meretuuleparkide kohta. Selgitame, et oleme eelnõu II avalikustamise protsessiga hetkel poole peal. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 20 lg-le 1 korraldatakse peale üleriigilise planeeringu eelnõu ja mõjude hindamise eelnõu avalikku väljapanekut avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse vajalikud muudatused planeeringus. Antud juhul tuli lähtuvalt riigis kehtestatud eriolukorrast avalikud arutelud edasi lükata ja need korraldada peale avalike kogunemiste keelu lõppu. Tänaseks on avalike kogunemiste keeld lõppenud ja oleme alustanud avalike arutelude korraldamist. Seega ei ole veel Eesti mereala planeeringu eelnõu II avalikustamise protsess lõpule jõudnud ja pole olnud võimalik ka kõiki avalikustamise protsessist tulnud vajalikke muudatusi tervikuna planeeringusse sisse kanda. Teie kirja saatmise hetkel oli mereportaalis ja rahandusministeeriumi veebilehel üleval veebruar 2020 seisuga koostatud materjal, mis oli avalikul väljapanekul perioodil 17.02- 18.03.2020. Lähtuvalt asjaoludest, et Eesti mereala planeeringule esitati palju täpsustusettepanekuid ja eriolukorra tõttu tekkis avalikustamise perioodi ajaline nihe, oleme avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest lähtuvalt planeeringut enne avalikke arutelusid mõnevõrra täpsustanud. Eeltoodu tagab, et kõigil huvigruppidel on võimalus enne avalikke arutelusid täpsustustega tutvuda ja arutelud on tulemuslikumad. Seega Teie 18.03.2020 esitatud ettepanekust ja ka teiste avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest lähtuvalt on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 materjale täiendatud. Täiendatud materjalidega on võimalik kõigil huvigruppidel tutvuda mereala portaalis ja rahandusministeeriumi veebilehel alates 14.07.2020. See tagab, et huvitatud osapooltele jääb vajadusel mõistlik aeg enne avalikke arutelusid küsimusi formuleerida. Rõhutame, et avalikustamise protsessis on olulisel kohal avalikud arutelud, kus saab samamoodi ettepanekuid esitada ja küsimusi küsida. Seega saab avalikustamise protsessi tulemuse alusel vajalikud täiendused tervikuna planeeringusse kanda alles peale avalike arutelude läbiviimist. Täiendavalt märgime, et vastavalt PlanS § 23 lg-st 1 avalikustatakse peale kooskõlastamise etappi üleriigiline planeering selle koostamise korraldaja veebilehel ehk üks avalikustamise protsess on veel ees. Tõenäoliselt toimub see 2020 lõpus. 1.2. Viitasite Riigikohtu lahenditele ja selgitasite, et isegi kui pole täpselt teada, kuidas edenevad meretuuleparkide arendused Hiiu maakonnaga piirneval merealal, on vaja nende kaablite mõju Lääne-Eestiga piirnevatel merealadel siiski hinnata ning planeeringukaardil kuvada. Selgitame, et Eesti mereala planeeringuga Hiiu maakonnaga piirnevat mereala planeerida ei saa, kuna nimetatud mereala ei asu Eesti mereala planeeringualal. Hiiu mereala planeering jääb kehtima ka peale üleriigilise mereala planeeringu kehtestamist. Käesoleva planeeringu menetluses saame kaaluda vaid ettepanekuid, mis puudutavad koostatava planeeringu alal toimuvaid tegevusi ja tegevusi, mida on võimalik tervikuna ellu viia. Antud juhul on Hiiu maakonnaga piirneval merealal tuuleenergeetika teema osas planeering Riigikohtu otsusega1 tühistatud, nagu te ka õigesti oma kirjas viitate. Seega Hiiu merealal puudub planeeringuline alus (planeeritud tuule-energeetika alad), millest lähtuvalt Eesti mereala planeeringus kaableid kavandada. Mereala planeeringus tegevuste kavandamisel tuleb veenduda, et selle elluviimine on tervikuna võimalik. Kaablite lahendust võimalikele meretuuleparkidele Hiiu merealal ei ole võimalik praeguses protsessis terviklikult lahendada. PlanS § 6 sätestab ka planeeringulahenduse ja planeeringu põhilahenduse mõisted, mis seda lähenemist selgitavad. Juhime tähelepanu, et kõigi hoonestusloa taotluste info on planeeringu koostamisel taustainformatsioon ja ei ole planeeringulahenduse osa. Hoonestusloa taotluste menetlemine, sh otsustusprotsess, viiakse läbi vastavalt hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktides, eelkõige Veeseaduses, ettenähtud nõuetele. Sama lähenemine on asjakohane ka kõigi muude hoonestusloa taotluste puhul, sh nende puhul, mille hoonestusloa taotlused asuvad üleriigilise mereala planeeringu alal. Lähtudes eelpool toodust ei saa Teie ettepanekuga arvestada. 1.3. Viitasite, et Hiiu mereala planeering on tühistatud ainult tuuleenergia tootmisalade osas ja Eesti mereala planeering ei ole arvestanud Hiiu mereala planeeringus toodud ringtoite väljaehitamisega varustuskindluse parandamiseks Läänemaa ja Saaremaa suunal. Juhime tähelepanu, et Eesti mereala planeeringus on Saaremaa suunal perspektiivne merekaabel kajastatud. AS Eleringi sisendist lähtuvalt on Läänemaa suunal ringtoite väljaehitamine otstarbekas vaid siis, kui muud planeeringus elektrienergiaga tootmise ja 1 Riigikohtu otsus nr 3-16-1472 2 tarbimisega seotud arengud leiavad aset. Elektri ülekandevõrgu rajamise eeltingimuseks Läänemaa suunal on oluliselt suurenenud tarbimine või elektrienergia tootmine Hiiumaal. Elering AS ülekandevõrgu rajamist ilma võrguarenduse eest tasuva liitujata ei planeeri. Tuuleenergeetika tootmise alad on Riigikohtu poolt tühistatud. Seega ei ole praegusel kujul ringtoite rajamine Läänemaa suunal realistlik perspektiiv. Ringtoite väljaehitamine on Hiiu mereala planeeringus kajastatud tuuleenergeetika tootmise alade arendamisega seoses, mille kohaselt tuleb alade arendamisel panustada Hiiumaa elektri varustuskindluse parandamisse ja selle tulemusena tekib elektri ringtoide Hiiumaale. Kuna tuuleenergeetika tootmise alad on Riigikohtu poolt tühistatud ja ringtoite väljaehitamine on võimalik tuuleenergeetika tootmise alade realiseerumisel ehk sellega otseselt seotud, ei ole selles osas planeeringut enam võimalik ellu viia (vt ka selgitust eelmises punktis). Seega on Eesti mereala planeering lähtunud Hiiu mereala planeeringust kehtival kujul ja seetõttu Teie poolt tehtud ettepanekut ei ole võimalik arvestada. 1.4. Juhtisite tähelepanu, et Hiiu merealal on tuuleenergeetika teemaplaneeringu puudumisel õigus rajada meretuuleparke hoonestusloa menetluse kaudu ja seetõttu on vajalik Eesti mereala planeeringus kaableid nende suunas planeerida. Selgitame, et hoonestusloa taotlusi on võimalik Hiiu merealale esitada, kuid taotluse esitamine ei anna õigustatud ootust hoonestusloa saamiseks. Hetkel ei ole Hiiu merealal mitte ühtegi hoonestusluba meretuulepargi arendamiseks välja antud. Kaablid on meretuulepargi lahutamatuks osaks ja kaablite lahendus sõltub olulisel määral meretuulepargi asukohast. Seega ei ole võimalik Eesti mereala planeeringus antud temaatikat terviklikult lahendada (vt ka punkti 1.5 vastust). Lähtuvalt eeltoodust (vt ka punkti 1.2 vastust) ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada. 1.5. Viitasite, et kaablite rajamiseks vajaliku hoonestusloa andmisest saab VeeS § 223 lg 1 punkti 3 kohaselt keelduda, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga. Lisasite, et tulevikus on Paldiskist ja Lääne-Eestist algavate merekaablite hoonestusloa menetluste puhul potentsiaalselt võimalik, et hoonestusloa menetlus jäetakse algatamata põhjendusel, et hoonestusloa andmine oleks vastuolus mereala planeeringuga. Palusite seda asjaolu Eesti mereala planeeringu koostamisel arvesse võtta. Selgitame, et koostatavas mereala planeeringus on määratud kaablite ja torujuhtmete kavandamisel hoonestusloa etapi jaoks tingimused, millest tuleb edaspidi lähtuda. Tingimuste koostamisel oleme Teie poolt viidatud VeeS punktiga arvestanud. Kaablite ja torujuhtmetega seonduvate tingimuste peatükki on täpsustatud, et oleks selge, millistel juhtudel tuleb tingimusi järgida. 1.6. Teete ettepaneku, et Hiiumaast idapool paiknev mereala on merealade planeeringu osa ning seal tuleb samuti ühenduste koridore kajastada ning vajadusel Natura hindamine läbi viia. Nõustume, et Hiiumaast idapool paiknev mereala on Eesti mereala planeeringu osa. Vastavalt PlanS-ile koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Seega on planeeringu seletuskirjas sätestatud tingimused võrdväärselt siduvad planeeringu joonisel kajastatuga. 3 Planeeringu suurest üldistusastmest tulenevalt ja põhjusel, et pole teada tulevikus kõikvõimalike kavandatavate kaablite ja torujuhtmete võimalikud asukohad, pole otstarbekas kaablite ja torustike konkreetsete asukohtade määramine, vaid nende rajamiseks vajaliku hoonestusloa etapi jaoks tingimuste määramine. Kaablite ja torujuhtmetega seonduv selgub detailsemalt hoonestusloa menetluse käigus, mille läbiviimisel tuleb arvestada ka mereala planeeringus määratud tingimusi. Konkreetse asukoha leidmine hoonestusloa etapis, arvestades mereplaneeringus sätestatud tingimusi, ei ole tingimata mereala planeeringut muutev tegevus. Hiiumaast ida pool paiknevale merealale on määratud kaablite rajamiseks tingimused, mida tuleb edaspidi arvestada. Lähtudes eelpool toodust (sh eelmiste punktide vastustest) ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada. 2. Vaatekoridoride kajastamine Eesti mereala planeeringus. 2.1. Viitasite, et Riigikohus on nii Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kui ka Pärnu maakonnaplaneeringu maismaal osaliselt tühistanud planeeritava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude välja selgitamata jätmise tõttu. Lisasite, et eksperdil on vaja visuaalse mõju osas teha argumenteeritud otsustus juba strateegilise planeeringu käigus, mitte lükata seda edasi tulevikku. Juhime tähelepanu, et Pärnu maakonnas Rail Balticu trassi maakonnaplaneeringu tühistas Riigikohus osaliselt (trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas) ja täiesti teistel alustel kui vaadete temaatikas ning muus osas on planeering kehtiv. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu puhul on Riigikohus tühistanud planeeringu tuuleenergeetika tootmisalade osas. Vaadete temaatikat ei ole Riigikohus oma lahendis analüüsinud. Üleriigilise mereala planeeringu koostamise protsessis on planeeringule koostatud laiapõhjaline mõjude hindamine, mille vaid üheks osaks on visuaalsete mõjude hindamine. Mõjude hindamine, sh sotsiaalsete mõjude osaks olev visuaalsete mõjude hindamine, lähtub planeeringu täpsusastmest ja fookusest. Visuaalsete mõjude hindamisel on strateegilisele tasemele kohaselt argumenteeritult mõjud hinnatud ja leevendusmeetmed määratud (vt täpsemalt siit ptk 4.4.1.6), mis on kantud ka planeeringusse. Seega ei ole jäetud mõjud välja selgitamata, vaid on strateegilisele tasemele kohaselt mõjud hinnatud ja asjakohasel juhul leevendamiseks määratud leevendusmeetmed. Kuna vaatekoridoride ulatus, laius ja asukoht sõltub paljuski tuulikute paiknemisest alal ning selle tehnilistest parameetritest, mida mereplaneering ette ei määra, siis ei ole võimalik ega otstarbekas seda praeguses etapis täpselt paika panna. Lähtudes eeltoodust ei ole Teie märkus asjakohane, kuna mõjud on strateegilisel tasemel hinnatud ja tuuleenergeetika alade realiseerimine on planeeritud alade raames võimalik, st planeering on elluviidav. 2.2. Tõite välja planeeringu tingimuse, mille kohaselt vaatekoridori ulatuse, laiuse ja asukoha täpsustamine toimub eraldiseisva uuringuga ning tuulikute paigutuse ja parameetrite selgumisel hoonestusloa staadiumis koostöös kohaliku omavalitsusega. Lisasite, et planeeringus jääb täpsustamata, millise kohaliku omavalitsusega tuleb koostööd teha ja mereala planeeringuga ei ole võimalik kohalikele omavalitsustele ülesandeid jagada. Selgitame, et antud tingimus toob välja kaasamise vajaduse asjakohase kohaliku omavalitsusega hoonestusloa staadiumis, mitte ei jaga kohalikule omavalitsusele ülesandeid. 4 Eesti mereala planeeringu koostamise protsessis on tulnud välja mitmeid koostöö tegemise ja kaasamise vajadusi hoonestusloa etapis ja selleks, et koostööd ja kaasamist paremini suunata on planeeringus läbivalt erinevaid koostöö ja kaasamise vajadusi kajastatud. Eeltoodud kohustust saab rakendada läbi VeeS § 219 lg 7 p-i 5, mille kohaselt määrab pädev asutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) hoonestusloa menetluse algatamisel muud vajalikud tingimused. Selliseks tingimuseks on ka mereala planeeringust tulenev nõue kohalike omavalitsuste kaasamiseks. Kohaliku omavalitsuse kaasamine hoonestusloa etapis vaadete teemal on vajalik, et vaadete temaatika täpsemal lahendamisel oleks võimalik vajadusel arvestada mh kohalike huvidega. Senine praktika Hiiu ja Pärnu mereala planeeringute koostamisel on olnud sarnane ning lähenemine tugineb PlanS-i § 9 ja § 10 planeerimise üldistel põhimõtetel (vt vajadusel täpsemalt juhendist2). Konkreetset kohalikku omavalitsust ei ole välja toodud, kuna mereala planeeringus antakse tingimusi pikas perspektiivis ning omavalitsuste kaasamisvajadus tuleb hoonestusloa menetluses välja selgitada igakordselt vastavalt vajadusele sõltumata, milline on parasjagu riigi haldusjaotus. 2.3. Olete seisukohal, et vaatekoridoride teemaga on küll merealade planeeringus oluline teema avatud, kuid selle sisu on lahti kirjutamata. Lisasite, et otsuseid langetamata ning mõjusid hindamata tegelikkuses tuuleenergia alasid tegelikult ei planeerita. Planeerimise eesmärk peab olema leida tasakaalustatud lahendusi, mitte luua valeootusi ning olemasoleva olukorraga võrreldes suuremat teadmatust. Nõustume, et planeerimise eesmärk peab olema leida tasakaalustatud lahendus ja sellest eesmärgist lähtudes on Eesti mereala planeeringut ka koostatud. Eesti mereala planeeringule on koostatud eraldiseisev laiapõhjaline mõjude hindamine (vt ka punkti 2.1 vastust). Teie poolt viidatud planeeringutes, mille on Riigikohus osaliselt tühistanud, ei ole sarnast laiapõhjalist mõjude hindamist tehtud. Laiapõhjaline mõjude hindamine aitab erinevaid mõjusid ka koostoimes põhjalikumalt hinnata ning seeläbi jõutaksegi tasakaalustatud ruumilahenduseni. Vaatekoridoride temaatika ja visuaalsete mõjude hindamine on lahti kirjutatud mõjude hindamise aruandes (vt täpsemalt siit ptk 4.4.1.6), kus tuuakse selgelt ja argumenteeritult välja, millised on visuaalsed mõjud ja tehakse ettepanek, kuidas neid leevendada (vt ka punkti 2.1 vastust). Mõjude hindamise ettepanekul on planeeringus visuaalsete mõjude leevendamiseks tingimused määratud. Tuuleenergeetika alade planeerimisel on nii metoodikast, kaasamisprotsessist kui ka laiapõhjalise mõjude hindamise tulemustest lähtudes määratud mitmeid tingimusi, millest tuleb hoonestusloa staadiumis meretuuleparkide kavandamisel lähtuda. Samuti on nii tekstiliselt kui ka skemaatiliselt kajastatud mitmed olulised muud merealal toimuvad tegevused, mida tuuleenergeetika arendusalade planeerimisel on arvestatud, et tagada arendamisel suurem selgus ja vältida konflikte. Tänasel hetkel, kui planeering veel ei kehti, ei ole meretuuleparkide arendamiseks tingimusi seatud ning on olukord palju ebaselgem, kui see saab olema peale planeeringu kehtestamist. Planeeringuga on tuuleenergeetika tootmiseks sobivad alad põhjaliku töö tulemusel leitud ja planeeritud. Lisaks sätestab planeering edaspidisteks arendusteks konkreetsed tingimused ja suunised, mis samuti meie hinnangul tõstavad arendajate jaoks kindlust ja selgust erinevate seonduvate teemadega tegelemisel oma arenduste kavandamisel. Planeeringu kehtestamise otsustamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses peale asjakohase menetluse läbiviimist ja kooskõlastusringi läbimist. 2 https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf 5 Ühtlasi teavitame, et planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise aruande eelnõu II avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad: • 17.08 algusega kl 16.00 Harjumaa Proto avastustehases (Peetri 10, Noblessner, Tallinn). Registreeri oma osalemine siin; • 18.08 algusega kl 16.00 Saaremaa Kuressaare Kultuurivaras (Tallinna 6, Kuressaare, Saaremaa). Registreeri oma osalemine siin; • 19.08 algusega kl 15.00 Lääne- ja Ida-Virumaa Saka mõisa Meretornis (Saka, Toila vald). Registreeri oma osalemine siin. Lisaks kohapealsetele aruteludele on võimalik aruteludest osa saada täiendavalt ka veebi vahendusel. Veebis osalemiseks avalikustatakse ülekandelink konkreetse arutelu toimumispäeva hommikul mereportaali avalehel (mereala.hendrikson.ee) ja rahandusministeeriumi kodulehel (www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud). Avalikel aruteludel tutvustatakse planeeringulahendust ja sellega kaasnevaid mõjusid ning käsitletakse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi ja antakse neile vastuseid. Planeeringu ja mõjude hindamise täiendatud materjalid (seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, kaardirakendus ja avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute tabel) on leitavad mereala portaalist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland +372 4520521 [email protected] Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Elering AS 6 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →