Priit Lepasepp Teie 02.06.2020
Sunly Wind OÜ Meie 14.07.2020 nr 15-1/1948-6
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud arvamustele
Austatud härra Lepasepp
Edastame Teile selgitused ja Rahandusministeeriumi seisukohad Eesti mereala planeeringu
eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud vastuväidete
kohta. Vastusseisukohtade kujundamisel tegime koostööd ka AS Eleringiga.
1. Merekaablite kajastamine Eesti mereala planeeringus.
1.1. Palusite saata peatüki 5.7 täpsustatud kirjeldus, kuna hetkel puudus seal info
meretuuleparkide kohta.
Selgitame, et oleme eelnõu II avalikustamise protsessiga hetkel poole peal. Vastavalt
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 20 lg-le 1 korraldatakse peale üleriigilise planeeringu
eelnõu ja mõjude hindamise eelnõu avalikku väljapanekut avaliku väljapaneku tulemuste
avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse vajalikud
muudatused planeeringus. Antud juhul tuli lähtuvalt riigis kehtestatud eriolukorrast avalikud
arutelud edasi lükata ja need korraldada peale avalike kogunemiste keelu lõppu. Tänaseks on
avalike kogunemiste keeld lõppenud ja oleme alustanud avalike arutelude korraldamist. Seega
ei ole veel Eesti mereala planeeringu eelnõu II avalikustamise protsess lõpule jõudnud ja pole
olnud võimalik ka kõiki avalikustamise protsessist tulnud vajalikke muudatusi tervikuna
planeeringusse sisse kanda.
Teie kirja saatmise hetkel oli mereportaalis ja rahandusministeeriumi veebilehel üleval
veebruar 2020 seisuga koostatud materjal, mis oli avalikul väljapanekul perioodil 17.02-
18.03.2020. Lähtuvalt asjaoludest, et Eesti mereala planeeringule esitati palju
täpsustusettepanekuid ja eriolukorra tõttu tekkis avalikustamise perioodi ajaline nihe, oleme
avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest lähtuvalt planeeringut enne avalikke arutelusid
mõnevõrra täpsustanud. Eeltoodu tagab, et kõigil huvigruppidel on võimalus enne avalikke
arutelusid täpsustustega tutvuda ja arutelud on tulemuslikumad. Seega Teie 18.03.2020
esitatud ettepanekust ja ka teiste avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest lähtuvalt on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
materjale täiendatud. Täiendatud materjalidega on võimalik kõigil huvigruppidel tutvuda
mereala portaalis ja rahandusministeeriumi veebilehel alates 14.07.2020. See tagab, et
huvitatud osapooltele jääb vajadusel mõistlik aeg enne avalikke arutelusid küsimusi
formuleerida.
Rõhutame, et avalikustamise protsessis on olulisel kohal avalikud arutelud, kus saab
samamoodi ettepanekuid esitada ja küsimusi küsida. Seega saab avalikustamise protsessi
tulemuse alusel vajalikud täiendused tervikuna planeeringusse kanda alles peale avalike
arutelude läbiviimist. Täiendavalt märgime, et vastavalt PlanS § 23 lg-st 1 avalikustatakse
peale kooskõlastamise etappi üleriigiline planeering selle koostamise korraldaja veebilehel
ehk üks avalikustamise protsess on veel ees. Tõenäoliselt toimub see 2020 lõpus.
1.2. Viitasite Riigikohtu lahenditele ja selgitasite, et isegi kui pole täpselt teada, kuidas
edenevad meretuuleparkide arendused Hiiu maakonnaga piirneval merealal, on vaja
nende kaablite mõju Lääne-Eestiga piirnevatel merealadel siiski hinnata ning
planeeringukaardil kuvada.
Selgitame, et Eesti mereala planeeringuga Hiiu maakonnaga piirnevat mereala planeerida ei
saa, kuna nimetatud mereala ei asu Eesti mereala planeeringualal. Hiiu mereala planeering
jääb kehtima ka peale üleriigilise mereala planeeringu kehtestamist. Käesoleva planeeringu
menetluses saame kaaluda vaid ettepanekuid, mis puudutavad koostatava planeeringu alal
toimuvaid tegevusi ja tegevusi, mida on võimalik tervikuna ellu viia.
Antud juhul on Hiiu maakonnaga piirneval merealal tuuleenergeetika teema osas planeering
Riigikohtu otsusega1 tühistatud, nagu te ka õigesti oma kirjas viitate. Seega Hiiu merealal
puudub planeeringuline alus (planeeritud tuule-energeetika alad), millest lähtuvalt Eesti
mereala planeeringus kaableid kavandada. Mereala planeeringus tegevuste kavandamisel
tuleb veenduda, et selle elluviimine on tervikuna võimalik. Kaablite lahendust võimalikele
meretuuleparkidele Hiiu merealal ei ole võimalik praeguses protsessis terviklikult lahendada.
PlanS § 6 sätestab ka planeeringulahenduse ja planeeringu põhilahenduse mõisted, mis seda
lähenemist selgitavad.
Juhime tähelepanu, et kõigi hoonestusloa taotluste info on planeeringu koostamisel
taustainformatsioon ja ei ole planeeringulahenduse osa. Hoonestusloa taotluste menetlemine,
sh otsustusprotsess, viiakse läbi vastavalt hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud
õigusaktides, eelkõige Veeseaduses, ettenähtud nõuetele. Sama lähenemine on asjakohane ka
kõigi muude hoonestusloa taotluste puhul, sh nende puhul, mille hoonestusloa taotlused
asuvad üleriigilise mereala planeeringu alal.
Lähtudes eelpool toodust ei saa Teie ettepanekuga arvestada.
1.3. Viitasite, et Hiiu mereala planeering on tühistatud ainult tuuleenergia tootmisalade
osas ja Eesti mereala planeering ei ole arvestanud Hiiu mereala planeeringus toodud
ringtoite väljaehitamisega varustuskindluse parandamiseks Läänemaa ja Saaremaa
suunal.
Juhime tähelepanu, et Eesti mereala planeeringus on Saaremaa suunal perspektiivne
merekaabel kajastatud. AS Eleringi sisendist lähtuvalt on Läänemaa suunal ringtoite
väljaehitamine otstarbekas vaid siis, kui muud planeeringus elektrienergiaga tootmise ja
1
Riigikohtu otsus nr 3-16-1472
2
tarbimisega seotud arengud leiavad aset. Elektri ülekandevõrgu rajamise eeltingimuseks
Läänemaa suunal on oluliselt suurenenud tarbimine või elektrienergia tootmine Hiiumaal.
Elering AS ülekandevõrgu rajamist ilma võrguarenduse eest tasuva liitujata ei planeeri.
Tuuleenergeetika tootmise alad on Riigikohtu poolt tühistatud. Seega ei ole praegusel kujul
ringtoite rajamine Läänemaa suunal realistlik perspektiiv.
Ringtoite väljaehitamine on Hiiu mereala planeeringus kajastatud tuuleenergeetika tootmise
alade arendamisega seoses, mille kohaselt tuleb alade arendamisel panustada Hiiumaa elektri
varustuskindluse parandamisse ja selle tulemusena tekib elektri ringtoide Hiiumaale. Kuna
tuuleenergeetika tootmise alad on Riigikohtu poolt tühistatud ja ringtoite väljaehitamine on
võimalik tuuleenergeetika tootmise alade realiseerumisel ehk sellega otseselt seotud, ei ole
selles osas planeeringut enam võimalik ellu viia (vt ka selgitust eelmises punktis). Seega on
Eesti mereala planeering lähtunud Hiiu mereala planeeringust kehtival kujul ja seetõttu Teie
poolt tehtud ettepanekut ei ole võimalik arvestada.
1.4. Juhtisite tähelepanu, et Hiiu merealal on tuuleenergeetika teemaplaneeringu
puudumisel õigus rajada meretuuleparke hoonestusloa menetluse kaudu ja seetõttu on
vajalik Eesti mereala planeeringus kaableid nende suunas planeerida.
Selgitame, et hoonestusloa taotlusi on võimalik Hiiu merealale esitada, kuid taotluse esitamine
ei anna õigustatud ootust hoonestusloa saamiseks. Hetkel ei ole Hiiu merealal mitte ühtegi
hoonestusluba meretuulepargi arendamiseks välja antud. Kaablid on meretuulepargi
lahutamatuks osaks ja kaablite lahendus sõltub olulisel määral meretuulepargi asukohast.
Seega ei ole võimalik Eesti mereala planeeringus antud temaatikat terviklikult lahendada (vt
ka punkti 1.5 vastust).
Lähtuvalt eeltoodust (vt ka punkti 1.2 vastust) ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
1.5. Viitasite, et kaablite rajamiseks vajaliku hoonestusloa andmisest saab VeeS § 223 lg
1 punkti 3 kohaselt keelduda, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus
kehtiva planeeringuga. Lisasite, et tulevikus on Paldiskist ja Lääne-Eestist algavate
merekaablite hoonestusloa menetluste puhul potentsiaalselt võimalik, et hoonestusloa
menetlus jäetakse algatamata põhjendusel, et hoonestusloa andmine oleks vastuolus
mereala planeeringuga. Palusite seda asjaolu Eesti mereala planeeringu koostamisel
arvesse võtta.
Selgitame, et koostatavas mereala planeeringus on määratud kaablite ja torujuhtmete
kavandamisel hoonestusloa etapi jaoks tingimused, millest tuleb edaspidi lähtuda. Tingimuste
koostamisel oleme Teie poolt viidatud VeeS punktiga arvestanud. Kaablite ja torujuhtmetega
seonduvate tingimuste peatükki on täpsustatud, et oleks selge, millistel juhtudel tuleb
tingimusi järgida.
1.6. Teete ettepaneku, et Hiiumaast idapool paiknev mereala on merealade planeeringu
osa ning seal tuleb samuti ühenduste koridore kajastada ning vajadusel Natura
hindamine läbi viia.
Nõustume, et Hiiumaast idapool paiknev mereala on Eesti mereala planeeringu osa. Vastavalt
PlanS-ile koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest,
mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Seega on planeeringu seletuskirjas
sätestatud tingimused võrdväärselt siduvad planeeringu joonisel kajastatuga.
3
Planeeringu suurest üldistusastmest tulenevalt ja põhjusel, et pole teada tulevikus
kõikvõimalike kavandatavate kaablite ja torujuhtmete võimalikud asukohad, pole otstarbekas
kaablite ja torustike konkreetsete asukohtade määramine, vaid nende rajamiseks vajaliku
hoonestusloa etapi jaoks tingimuste määramine. Kaablite ja torujuhtmetega seonduv selgub
detailsemalt hoonestusloa menetluse käigus, mille läbiviimisel tuleb arvestada ka mereala
planeeringus määratud tingimusi. Konkreetse asukoha leidmine hoonestusloa etapis,
arvestades mereplaneeringus sätestatud tingimusi, ei ole tingimata mereala planeeringut
muutev tegevus.
Hiiumaast ida pool paiknevale merealale on määratud kaablite rajamiseks tingimused, mida
tuleb edaspidi arvestada. Lähtudes eelpool toodust (sh eelmiste punktide vastustest) ei ole
võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
2. Vaatekoridoride kajastamine Eesti mereala planeeringus.
2.1. Viitasite, et Riigikohus on nii Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringu kui ka Pärnu maakonnaplaneeringu maismaal osaliselt
tühistanud planeeritava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude välja selgitamata
jätmise tõttu. Lisasite, et eksperdil on vaja visuaalse mõju osas teha argumenteeritud
otsustus juba strateegilise planeeringu käigus, mitte lükata seda edasi tulevikku.
Juhime tähelepanu, et Pärnu maakonnas Rail Balticu trassi maakonnaplaneeringu tühistas
Riigikohus osaliselt (trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas) ja täiesti teistel alustel kui vaadete
temaatikas ning muus osas on planeering kehtiv. Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringu puhul on Riigikohus tühistanud planeeringu tuuleenergeetika
tootmisalade osas. Vaadete temaatikat ei ole Riigikohus oma lahendis analüüsinud.
Üleriigilise mereala planeeringu koostamise protsessis on planeeringule koostatud
laiapõhjaline mõjude hindamine, mille vaid üheks osaks on visuaalsete mõjude hindamine.
Mõjude hindamine, sh sotsiaalsete mõjude osaks olev visuaalsete mõjude hindamine, lähtub
planeeringu täpsusastmest ja fookusest. Visuaalsete mõjude hindamisel on strateegilisele
tasemele kohaselt argumenteeritult mõjud hinnatud ja leevendusmeetmed määratud (vt
täpsemalt siit ptk 4.4.1.6), mis on kantud ka planeeringusse. Seega ei ole jäetud mõjud välja
selgitamata, vaid on strateegilisele tasemele kohaselt mõjud hinnatud ja asjakohasel juhul
leevendamiseks määratud leevendusmeetmed. Kuna vaatekoridoride ulatus, laius ja asukoht
sõltub paljuski tuulikute paiknemisest alal ning selle tehnilistest parameetritest, mida
mereplaneering ette ei määra, siis ei ole võimalik ega otstarbekas seda praeguses etapis täpselt
paika panna. Lähtudes eeltoodust ei ole Teie märkus asjakohane, kuna mõjud on strateegilisel
tasemel hinnatud ja tuuleenergeetika alade realiseerimine on planeeritud alade raames
võimalik, st planeering on elluviidav.
2.2. Tõite välja planeeringu tingimuse, mille kohaselt vaatekoridori ulatuse, laiuse ja
asukoha täpsustamine toimub eraldiseisva uuringuga ning tuulikute paigutuse ja
parameetrite selgumisel hoonestusloa staadiumis koostöös kohaliku omavalitsusega.
Lisasite, et planeeringus jääb täpsustamata, millise kohaliku omavalitsusega tuleb
koostööd teha ja mereala planeeringuga ei ole võimalik kohalikele omavalitsustele
ülesandeid jagada.
Selgitame, et antud tingimus toob välja kaasamise vajaduse asjakohase kohaliku
omavalitsusega hoonestusloa staadiumis, mitte ei jaga kohalikule omavalitsusele ülesandeid.
4
Eesti mereala planeeringu koostamise protsessis on tulnud välja mitmeid koostöö tegemise ja
kaasamise vajadusi hoonestusloa etapis ja selleks, et koostööd ja kaasamist paremini suunata
on planeeringus läbivalt erinevaid koostöö ja kaasamise vajadusi kajastatud. Eeltoodud
kohustust saab rakendada läbi VeeS § 219 lg 7 p-i 5, mille kohaselt määrab pädev asutus
(Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) hoonestusloa menetluse algatamisel muud
vajalikud tingimused. Selliseks tingimuseks on ka mereala planeeringust tulenev nõue
kohalike omavalitsuste kaasamiseks. Kohaliku omavalitsuse kaasamine hoonestusloa etapis
vaadete teemal on vajalik, et vaadete temaatika täpsemal lahendamisel oleks võimalik
vajadusel arvestada mh kohalike huvidega. Senine praktika Hiiu ja Pärnu mereala
planeeringute koostamisel on olnud sarnane ning lähenemine tugineb PlanS-i § 9 ja § 10
planeerimise üldistel põhimõtetel (vt vajadusel täpsemalt juhendist2). Konkreetset kohalikku
omavalitsust ei ole välja toodud, kuna mereala planeeringus antakse tingimusi pikas
perspektiivis ning omavalitsuste kaasamisvajadus tuleb hoonestusloa menetluses välja
selgitada igakordselt vastavalt vajadusele sõltumata, milline on parasjagu riigi haldusjaotus.
2.3. Olete seisukohal, et vaatekoridoride teemaga on küll merealade planeeringus oluline
teema avatud, kuid selle sisu on lahti kirjutamata. Lisasite, et otsuseid langetamata
ning mõjusid hindamata tegelikkuses tuuleenergia alasid tegelikult ei planeerita.
Planeerimise eesmärk peab olema leida tasakaalustatud lahendusi, mitte luua
valeootusi ning olemasoleva olukorraga võrreldes suuremat teadmatust.
Nõustume, et planeerimise eesmärk peab olema leida tasakaalustatud lahendus ja sellest
eesmärgist lähtudes on Eesti mereala planeeringut ka koostatud. Eesti mereala planeeringule
on koostatud eraldiseisev laiapõhjaline mõjude hindamine (vt ka punkti 2.1 vastust). Teie
poolt viidatud planeeringutes, mille on Riigikohus osaliselt tühistanud, ei ole sarnast
laiapõhjalist mõjude hindamist tehtud. Laiapõhjaline mõjude hindamine aitab erinevaid
mõjusid ka koostoimes põhjalikumalt hinnata ning seeläbi jõutaksegi tasakaalustatud
ruumilahenduseni.
Vaatekoridoride temaatika ja visuaalsete mõjude hindamine on lahti kirjutatud mõjude
hindamise aruandes (vt täpsemalt siit ptk 4.4.1.6), kus tuuakse selgelt ja argumenteeritult
välja, millised on visuaalsed mõjud ja tehakse ettepanek, kuidas neid leevendada (vt ka punkti
2.1 vastust). Mõjude hindamise ettepanekul on planeeringus visuaalsete mõjude
leevendamiseks tingimused määratud.
Tuuleenergeetika alade planeerimisel on nii metoodikast, kaasamisprotsessist kui ka
laiapõhjalise mõjude hindamise tulemustest lähtudes määratud mitmeid tingimusi, millest
tuleb hoonestusloa staadiumis meretuuleparkide kavandamisel lähtuda. Samuti on nii
tekstiliselt kui ka skemaatiliselt kajastatud mitmed olulised muud merealal toimuvad
tegevused, mida tuuleenergeetika arendusalade planeerimisel on arvestatud, et tagada
arendamisel suurem selgus ja vältida konflikte. Tänasel hetkel, kui planeering veel ei kehti, ei
ole meretuuleparkide arendamiseks tingimusi seatud ning on olukord palju ebaselgem, kui see
saab olema peale planeeringu kehtestamist. Planeeringuga on tuuleenergeetika tootmiseks
sobivad alad põhjaliku töö tulemusel leitud ja planeeritud. Lisaks sätestab planeering
edaspidisteks arendusteks konkreetsed tingimused ja suunised, mis samuti meie hinnangul
tõstavad arendajate jaoks kindlust ja selgust erinevate seonduvate teemadega tegelemisel oma
arenduste kavandamisel. Planeeringu kehtestamise otsustamine on Vabariigi Valitsuse
pädevuses peale asjakohase menetluse läbiviimist ja kooskõlastusringi läbimist.
2
https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf
5
Ühtlasi teavitame, et planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise aruande eelnõu
II avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad:
• 17.08 algusega kl 16.00 Harjumaa Proto avastustehases (Peetri 10, Noblessner,
Tallinn). Registreeri oma osalemine siin;
• 18.08 algusega kl 16.00 Saaremaa Kuressaare Kultuurivaras (Tallinna 6, Kuressaare,
Saaremaa). Registreeri oma osalemine siin;
• 19.08 algusega kl 15.00 Lääne- ja Ida-Virumaa Saka mõisa Meretornis (Saka, Toila
vald). Registreeri oma osalemine siin.
Lisaks kohapealsetele aruteludele on võimalik aruteludest osa saada täiendavalt ka veebi
vahendusel. Veebis osalemiseks avalikustatakse ülekandelink konkreetse arutelu
toimumispäeva hommikul mereportaali avalehel (mereala.hendrikson.ee) ja
rahandusministeeriumi kodulehel (www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud).
Avalikel aruteludel tutvustatakse planeeringulahendust ja sellega kaasnevaid mõjusid ning
käsitletakse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi ja antakse neile vastuseid.
Planeeringu ja mõjude hindamise täiendatud materjalid (seletuskiri, mõjude hindamise
aruanne, kaardirakendus ja avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute tabel) on leitavad
mereala portaalist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Triin Lepland +372 4520521
[email protected]
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Elering AS
6
7