Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
Meie 14.07.2020 nr 2-1/20-0274/4579
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
määruse „Kiiret lairibateenust võimaldavate
elektroonilise side võrkudega liitumiseks
toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu
kooskõlastamine
Austatud kolleegid
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
määruse „Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse
andmise tingimused ja kord“ eelnõu.
Kuna tegemist on osaga riigi 2020. aasta lisaeelarvega ettenähtud toetusmeetmetest seoses
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhanguga ja Vabariigi Valitsuse soov on meede
käivitada võimalikult kiiresti, palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tulenevalt antud meetme väljatöötamise
aegkriitilisusest, ei ole praeguseks hetkeks olnud võimalik lisada määruse eelnõu juurde määruse
lisa, mis koosneb abikõlblikku sihtpiirkonda kuuluvatest aadressiobjektidest. Antud lisa
koostamine sõltub 8. mail 2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt algatatud
avalikust konsultatsioonist. Avalik konsultatsioon lõppes 8. juunil 2020 ning käesoleval hetkel
kestab veel sideettevõtjatelt saadud andmete analüüs ja kontroll. Lisa puudumisele vaatamata
leian, et see ei tohiks takistada Teil anda oma kooskõlastust nimetatud eelnõule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
/*Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Elektritööstuse Liit
Raigo Iling
639 7681
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
06.07.2020
VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse
andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse lõppkasutajale kiiret lairibateenust (edaspidi lairibateenus)
võimaldava kaabel- või traadita (Fixed Wireless Access) püsiühendusvõrguga liitumise kulude
hüvitamiseks toetuse andmise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusest nr 31
„COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“.
§ 2. Riigiabi
(1) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav horisontaalse vähese tähtsuse abina komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses,
järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina põllumajandustoodete
esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 1408/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9—17), tähenduses,
järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(3) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina kalandus- ja
vesiviljelusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr
717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45—
54), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
§ 3. Toetusmeetme rakendaja
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
§ 4. Terminid
1
(1) Elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) käesoleva määruse
tähenduses on üldkasutatava elektroonilise kaabel- või traadita side võrgu osa, mis tagab
lõppkasutajale lairibateenuse pakkumise elektroonilise side võrgu lõpp-punkti kaudu, mis asub
lõppkasutaja aadressiobjekti ruumides või nendele piisavalt lähedal.
(2) Lairibateenus käesoleva määruse tähenduses on üldkasutatav elektroonilise side teenus
(edaspidi sideteenus), mis võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal ajahetkel
allalaadimiskiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis.
(3) Juurdepääsuvõrguga liitumise teostamine käesoleva määruse tähenduses on ühenduspunkti
või juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamine aadressiobjekti ruumidesse lairibateenuse
terminalseadme paigaldamisega, sinna liini ehitades või lõpp-punkti rajamist vähemalt
aadressiobjekti kinnistu piirini liini ehitamata. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab
see lõpp-punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja
kinnistu piirini majasiseste liinide ehitamiseta.
(4) Lairibateenuse terminalseade käesoleva määruse tähenduses on seade, mis on vajalik
lairibateenuse kasutamiseks.
(5) Lõppkasutaja siderajatis käesoleva määruse tähenduses on tehniline vahend, rajatis või muu
passiivtaristu, mis on vajalik lairibateenuse terminalseadme või liini ühendamiseks
ühenduspunktiga aadressiobjektil.
(6) Lõppkasutaja käesoleva määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes ise ei osuta
üldkasutatavat elektroonilise side teenust ja kelle omandis või kasutuses olev aadressiobjekt
kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda.
(7) Kohtvõrk käesoleva määruse tähenduses on aadressiobjekti ruumides asuv
kaabelandmesidevõrk, mis ühendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutaja
lairibateenuse terminalseadet.
(8) Abikõlblik sihtpiirkond käesoleva määruse tähenduses on määruse lisas loetletud
aadressiobjektid, kus määruse vastuvõtmise ajal puudub vähemalt 30 megabitti sekundis
allalaadimiskiirust võimaldav püsiühendus.
(9) Aadressiobjekt käesoleva määruse tähenduses on abikõlblikus sihtpiirkonnas
unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike
2 punktidele 1–3 või 7.
2. peatükk
Toetatavad tegevused ja nõuded toetatavatele tegevustele
§ 5. Toetatavad tegevused ja toetuse suurus
(1) Toetust saab taotleda järgmistele tingimustele vastava kaabel- või traadita
juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks:
1) juurdepääsuvõrk võimaldab kiiret lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 30
megabitti sekundis;
2) juhul, kui liin rajatakse valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist.
2
(2) Määruse alusel toetatakse abikõlblikus sihtpiirkonnas asuva aadressiobjekti
juurdepääsuvõrguga liitumiseks §-s 8 nimetatud toetusmeetme programmis osaleva
sideettevõtja või tema volitatud isiku teostatavaid järgmisi tegevusi:
1) lairibateenuse terminalseadmete ost, paigaldamine, ühendamine, seadistamine,
vooluvõrguga ühendamine ja muu kasutuselevõtuga seotud tegevus;
2) lõppkasutaja siderajatiste ost, paigaldamine, ühendamine, seadistamine ja muu
kasutuselevõtuga seotud tegevus;
3) liini ehitamine juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja ühenduspunkti vahel, sealhulgas vastavate
paigaldus-, kaeve-, ehitus- ja muude tööde teostamine ning vajalike vahendite ja materjalide
ost.
(3) Määruse alusel ei toetata järgmisi tegevusi:
1) kohtvõrgu väljaehitamine lõppkasutaja ruumides, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik
lairibateenuse terminalseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks;
2) juurdepääsuvõrgu rajamise ja haldamisega seotud tegevused;
3) lõppkasutajale sideteenuse osutamine.
(4) Toetuse suurus on kuni 300 eurot ühe aadressiobjekti kohta.
(5) Lõppkasutaja saab taotleda toetust ühe aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise
teostamiseks.
(6) Toetatakse tegevusi, mis tehakse pärast toetuse andmise otsust 180 päeva jooksul.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja sideettevõtjale
§ 6. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enda veebilehel või § 16 lõikes 1 nimetatud
veebilehel ja vähemalt ühes üle-eestilise levikuga ajalehes 30 päeva jooksul määruse
jõustumisest arvates.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab taotlusi vastu kuni 30. novembrini
2020. a.
(3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarvet, lõpetab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet taotluste vastuvõtmise ja teatab sellest oma veebilehel või § 16
lõikes 1 nimetatud veebilehel. Toetuse andmise otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve
mahus.
§ 7. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetuse taotlejaks on füüsilisest või juriidilisest isikust lõppkasutaja, kes vastab toetuse
taotluse esitamise seisuga Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 8 lõikele 3 ja § 9 lõikele 2.
3
(2) Toetuse taotleja esitab toetuse taotluse toetusmeetme rakendajale §-s 8 nimetatud
toetusmeetme programmis osaleva juurdepääsuvõrguga liitumist teostava ja sideteenust
osutava sideettevõtja (edaspidi toetusmeetme programmis osalev sideettevõtja) kaudu või
vahetult lisades taotlusele toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja pakkumuse § 5
lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste teostamiseks koos tegevuste maksumuse
kalkulatsiooniga.
§ 8. Toetusmeetme programmis osalev sideettevõtja
(1) Toetusmeetme programmis saab osaleda sideettevõtja, kes:
1) on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või
muus samaväärses registris registreeritud juriidiline isik;
2) omab toetuse taotluse esitamise ajal majandustegevuse registris märget sideteenuste
osutamise kohta ja kelle majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
3) osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
4) omab § 5 lõikes 1 toodud tingimustele vastavat üldkasutatavat elektroonilise side võrku
Eestis või juurdepääsu nimetatud tingimustele vastavale võrgule;
5) ei ole pankrotis ja kelle suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
6) ei tohi omada 12. märtsi 2020. a seisuga riikliku maksu, makse või keskkonnatasu
maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu-, keskkonnatasu või
sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;.
(2) Toetusmeetme programmis osalemiseks esitab sideettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile avalduse, millele lisab järgmised dokumendid ning kinnitused:
1) kinnituse, et kohustub määruses sätestatud tingimustel lõppkasutajatelt toetuse taotluse vastu
võtma ja toetusmeetme rakendajale edastama või andma lõppkasutajale tema soovil pakkumuse
§ 5 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste teostamiseks koos tegevuste maksumuse
kalkulatsiooniga;
2) kinnituse, et kohustub lõppkasutajalt toetuse taotluse vastuvõtmisel ja toetusmeetme
rakendajale edastamisel ning aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise teostamisel järgima
määruse nõudeid ning nõusoleku, et teda kontrollitakse nende täitmisel;
3) kinnituse, et arvestab toetust taotlevale lõppkasutajale juurdepääsuvõrguga liitumise eest
esitavast arvest maha lõppkasutajale toetusena makstava summa;
4) kinnituse, et koostab lõppkasutajale juurdepääsuvõrguga liitumise eest esitatava arve ning
paigalduse ja seadmete üleandmise akti selliselt, et sellel oleksid eristatavad toetatavate
tegevuste kulud vähemalt § 5 lõike 2 liigenduses;
5) kinnituse, et võimaldab lõppkasutajal liitumislepingu sõlmimisel vabalt valida sobiva
teenuspaketi, sealhulgas väiksema kui 30 megabitti sekundis andmeedastuskiirusega
lairibateenuse;
6) kinnituse, et ei rakenda lõppkasutajale põhjendamatut või diskrimineerivat hinnakujundust
juurdepääsuvõrguga liitumisel;
7) kinnituse, et võimaldab lõppkasutajal liitumislepingu sõlmimisel valida nii toetusmeetme
maksimaalsest summast väiksema kui ka suurema maksumusega lairibateenuse
terminalseadme, millega tagatakse § 4 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastav sideteenus;
8) kinnituse, et teeb toetusmeetme abil juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektil
lairibateenuse kättesaadavaks vähemalt 24 kuud alates juurdepääsuvõrguga liitumise
teostamisest ja selle kohustuse rikkumisel tasub toetuse arvelt § 13 lõike 5 alusel saadud summa
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile § 15 lõike 2 kohaselt;
9) teabe talle dokumentide ja teabe kättetoimetamise viisi ja aadressi kohta;
4
10) volitatud esindaja volitusi tõendava dokumendi.
(3) Sideettevõtja ei pea esitama lõike 2 punktides 4, 6 ja 8 sätestatud kinnitusi, kui sideettevõtja
jaeteenuseid lõppkasutajale ei paku.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab sideettevõtja toetusmeetme
programmis osalemise nõuetele vastavaks, kui ta vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele ja on
esitanud lõikes 2 nimetatud dokumendid ja kinnitused.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb lõikes 4 nimetatud otsuse 10 päeva jooksul
sideettevõtja avalduse ja kõigi nõutud dokumentide ja kinnituste saamisest ja teavitab sellest
sideettevõtjat viivituseta.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab toetusmeetme programmi nõuetele
vastavaks tunnistatud sideettevõtjate nimed ja äriregistri registrikoodid oma veebilehel või § 16
lõikes 1 nimetatud veebilehel.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti on õigus lõikes 4 nimetatud otsus kehtetuks
tunnistada, kui sideettevõtja on vähemalt viiel korral rikkunud toetuse kasutamisega seotud
nõudeid. Vastav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus kantakse lõikes 4 nimetatud
otsusesse.
(8) Lõikes 7 sätestatud kehtetuks tunnistamise järgselt:
1) on sideettevõtjal õigus saada toetuse väljamakseid enne kehtetuks tunnistamist tehtud toetuse
andmise otsuste alusel teostatud juurdepääsuvõrguga liitumise saanud aadressiobjektide eest;
2) puudub sideettevõtjal õigus edastada uusi lõppkasutajate toetuse taotlusi ning lõike 2 punktis
1 sätestatud pakkumusi ning sideettevõtja peab teavitama talle juba taotluse esitanud
lõppkasutajaid lõikes 7 tehtud otsusest.
§ 9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
1) füüsilisest isikust lõppkasutaja puhul tema ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle
puudumisel sünniaeg;
2) juriidilisest isikust lõppkasutaja puhul tema ärinimi ja äriregistri registrikood;
3) aadressiobjekti aadress, mille juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise kulude hüvitamiseks
toetust taotletakse;
4) tegevuste kirjeldus, mille teostamiseks toetust taotletakse;
5) taotletava toetuse suurus;
6) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tuleneva kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest
meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksustelt;
7) kontaktaadressi ja viisi taotluse esitajale teabe ja dokumentide edastamise kohta.
(2) Juhul kui taotleja ei esita taotlust §-s 8 nimetatud toetusmeetme programmis osaleva
sideettevõtja kaudu, lisab ta taotlusele § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud pakkumuse § 5 lõikes 2
sätestatud toetatavate tegevuste teostamiseks koos tegevuste maksumuse kalkulatsiooniga.
(3) Toetuse taotluse allkirjastab toetuse taotleja või tema volitatud esindaja.
5
§ 10. Toetuse taotluse esitamine
(1) Toetuse taotleja esitab toetuse taotluse enda valitud toetusmeetme programmis osalevale
sideettevõtjale või toetusmeetme rakendajale.
(2) Lõikes 1 nimetatud sideettevõtja edastab talle esitatud toetuse taotlused mitte sagedamini
kui kord kuus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(3) Sideettevõtja lisab edastatavatele taotlustele järgmise teabe:
1) loetelu aadressiobjektidest, millele juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks toetusi
taotletakse;
2) taotletava toetuse suurus iga aadressiobjekti kohta;
3) loetelu juriidilisest isikust toetuse taotlejate äriregistri registrikoodidest.
(4) Toetusmeetme programmis osalev sideettevõtja arvestab toetuse taotluste Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile edastamisel, et summad, mida sideettevõtja saab käesoleva
määruse alusel lõppkasutajale antava toetuse arvel § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste
hüvitamiseks ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri … 2020. a määruse nr „Järgmise
põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu teise etapi rajamise toetusmeetme tingimused
ja kord“ alusel toetusena, kokku ei tohi ületa 2 500 000 eurot. Ühte kontserni kuuluvate
sideettevõtjate puhul kehtib nimetatud summa kontserni sideettevõtjatele ühiselt.
(5) Juhul kui lõikes 4 nimetatud summa on täitunud, lõpetab toetusmeetme programmis osalev
sideettevõtja toetuse taotluste vastuvõtmise lõppkasutajatelt ja § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud
pakkumuste väljastamise lõppkasutajatele. Juba vastu võetud toetuste taotlused tagastab
sideettevõtja toetuse taotlejatele ning informeerib neid võimalusest esitada need mõne teise
toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja kaudu.
§ 11. Toetuse taotluse menetlemine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab toetuse taotluse menetlemisel järgmisi
toiminguid:
1) toetuse taotluse registreerimine;
2) toetuse taotluse läbivaatamine;
3) hinnangu andmine toetuse taotluste riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta;
4) toetuse taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
5) toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
6) toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine või muutmine.
(2) Toetuse taotlused vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras 30 päeva jooksul
registreerimisest arvates.
(3) Toetuse taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse toetuse taotluse, taotluse esitanud
lõppkasutaja ja taotletava toetuse vastavust määruse nõuetele.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda
toetuse taotluse esitanud lõppkasutajalt ja taotluse edastanud või § 9 lõikes 2 sätestatud juhul §
8 lõike 2 punktis 1 nimetatud pakkumuse väljastanud sideettevõtjalt selgitusi ja
lisainformatsiooni toetuse taotluste kohta või puuduste kõrvaldamist. Selgituste ja
lisainformatsiooni andmiseks või puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10-tööpäevane tähtaeg
6
vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates. Nimetatud ajaks peatub lõikes 2
sätestatud tähtaeg.
(5) Toetuse taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) toetuse taotlus ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele või taotluse esitanud lõppkasutaja ei vasta §
4 lõikes 6 või § 5 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja toetuse taotleja ei ole määratud tähtaja
jooksul puudusi kõrvaldanud;
2) toetust ei taotleta § 5 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste kulude katteks;
3) toetust taotletakse sellise aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks, mis ei
kuulu abikõlblikusse sihtpiirkonda või millele on juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise
toetust juba eraldatud;
4) toetust taotletakse tegevusteks, mis on tehtud või mille elluviimist on alustatud või mille osas
on võetud kohustusi enne toetuse andmise otsust.
(6) Kui toetuse taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks
tunnistamise põhjused. Otsus toimetatakse viivituseta toetuse taotlejale kätte tema taotluses
märgitud viisil ja aadressil.
§ 12. Toetuse andmise otsus ja taotluse rahuldamata jätmine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse andmise otsuse, kui taotlus vastab
järgmistele nõuetele:
1) toetuse taotlus vastab §-s 9 sätestatud nõuetele;
2) taotluse esitanud lõppkasutaja vastab § 4 lõikes 6 ja § 5 lõikes 5 sätestatud tingimustele;
3) toetust taotletakse § 5 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste kulude katteks;
4) toetust taotletakse sellise aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks, mis
kuulub abikõlblikusse sihtpiirkonda.
(2) Nõuetele vastav toetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotluste rahastamise eelarve ammendumise tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole toetuse taotleja tegevusest või
tegevusetusest tulenevatel põhjustel võimalik teha toetuse taotluse rahuldamise otsust Vabariigi
Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud
toetusmeetmete üldtingimused“ § 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks.
(3) Toetuse andmise otsuses märgitakse:
1) toetust saava lõppkasutaja nimi ja aadressiobjekt, mille juurdepääsuvõrguga liitumise
teostamiseks toetus antakse;
2) toetuse taotluse edastanud või § 9 lõikes 2 sätestatud juhul § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud
pakkumuse väljastanud sideettevõtja nimi;
3) toetuse summa.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) toetuse taotluse esitanud lõppkasutaja nimi ja aadressiobjekt, mille juurdepääsuvõrguga
liitumise teostamise kulude katteks toetust taotleti;
2) toetuse taotluse edastanud või § 9 lõikes 2 sätestatud juhul § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud
pakkumuse väljastanud sideettevõtja nimi;
7
3) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus.
(5) Toetuse andmise otsus ja taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse viivituseta toetuse
taotluse esitanud lõppkasutajale taotluses märgitud kontaktaadressile ja taotluse edastanud või
§ 9 lõikes 2 sätestatud juhul § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud pakkumuse väljastanud
sideettevõtjale.
4. peatükk
Toetuse väljamaksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine
§ 13. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse maksab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välja pärast
juurdepääsuvõrguga liitumise teostamist toetuse andmise otsuses märgitud toetuse taotluse
edastanud või § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud pakkumuse väljastanud sideettevõtjale.
(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab sideettevõtja väljamakse taotluse, milles esitab:
1) loetelu aadressiobjektidest, millele on teostatud juurdepääsuvõrguga liitumine;
2) taotletava väljamakse suuruse iga aadressiobjekti kohta.
(3) Sideettevõtja esitab toetuste väljamakse taotluse maksimaalselt üks kord kuus.
(4) Sideettevõtja säilitab lõike 2 punktis 1 nimetatud aadressiobjektide kohta alljärgnevaid
andmeid:
1) koopia lõppkasutajaga sõlmitud liitumislepingust;
2) koopia lõppkasutajale esitatud § 8 lõike 2 punktides 2 ja 3 toodud tingimustele vastavast
arvest ja seadmete üleandmise aktist;
3) toetatavate tegevuste kulude kuludokumendid.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse väljamakse sideettevõtjale 90 päeva
jooksul.
§ 14. Juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise kontrollimine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus enne toetuse väljamakset kontrollida
sideettevõtja esitatud andmeid, küsida § 13 lõikes 4 nimetatud andmeid ja teostada kohapealset
kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu liitumise teostamises vastavalt määruses sätestatud
tingimustele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kaasata kontrolli
läbiviimisse ametiväliseid eksperte.
(2) Kohapealse kontrolli korral teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
sideettevõtjat ja lõppkasutajat kontrolli läbiviimise kohast ja ajast vähemalt viis tööpäeva ette.
(3) Kohapealne kontroll teostatakse vajadusel koos sideettevõtja esindaja ja lõppkasutajaga.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab kohapealse kontrolli tulemuste kohta
protokolli.
(5) Lõikes 4 nimetatud protokollis fikseerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
määruses sätestatud tingimustele mittevastavalt teostatud juurdepääsuvõrguga liitumised ja
8
muud selgunud mittevastavused ning annab sideettevõtjale mõistliku aja puuduste
kõrvaldamiseks.
§ 15. Lairibateenuse osutamise kohustus ja tagasimaksed
(1) Sideettevõtjal on kohustus võimaldada aadressiobjektil, mille juurdepääsuvõrguga liitumise
teostamise kulud hüvitati toetuse arvelt, tellida lairibateenust vähemalt 24 kuud alates
juurdepääsuvõrguga liitumise teostamisest.
(2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral on sideettevõtja kohustatud 30
kalendripäeva jooksul alates lairibateenuse osutamise lõpetamisest teavitama Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametit ning tagastama vastaval aadressiobjektil juurdepääsuvõrguga
liitumise teostamise toetusena § 13 lõike 5 alusel saadud summa Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti poolt näidatud pangaarvele.
(3) Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui sideettevõtja ise jaeteenuseid lõppkasutajatele ei paku.
5. peatükk
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja sideettevõtja õigused ning kohustused
§ 16. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loob toetuse andmise ja kasutamisega seotud
info avaldamiseks avaliku veebilehe.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab veebilehel vähemalt järgmise
informatsiooni:
1) viite määruse tekstile Riigi Teatajas;
2) toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid ja vormid;
3) taotluste rahastamise eelarve suurus;
4) toetusmeetme programmis osalevate sideettevõtjate nimed ja registrikoodid;
5) toetuse saanud juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul nimi, toetuse suurus,
toetuse maksmise aeg.
§ 17. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus:
1) kontrollida aadressiobjektide juurdepääsuvõrguga liitumise teostamisi, samuti toetuse
taotluse edastanud sideettevõtja raamatupidamist ning käesoleva määruse tingimuste täitmist;
2) kontrollida pärast toetuse väljamaksmist § 15 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist;
3) nõuda toetus tagasi, kui toetuse taotluse edastanud sideettevõtja on esitanud ebaõiget või
mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on rikkunud toetuse kasutamisega seotud
nõudeid.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on kohustus:
1) anda sideettevõtjale ja toetuse taotlejale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates
küsimustes selgitusi;
2) koostada toetuse taotluse ja väljamakse taotluse vormid või suunised sideettevõtjale;
3) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist;
9
4) menetleda toetuse väljamakseid ja kontrollida juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise
vastavust määrusele;
5) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada
ülevaateid;
6) koguda toetusmeetme programmis osalevatelt sideettevõtjatelt kord aastas abikõlblikus
sihtpiirkonnas teostatud juurdepääsuvõrguga liitumiste kohta kasutusstatistikat;
7) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada kogu toetuse andmisega seotud
infot kolme aasta jooksul pärast viimase toetuse väljamakse tegemist.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet säilitab toetuse andmisega seotud dokumente
kümme aastat alates viimasest käesoleva määruse alusel tehtavatest toetuse andmise otsusest.
§ 18. Toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja õigused ja kohustused
(1) Toetusmeetme programmis osaleval sideettevõtjal on õigus saada Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse tingimustes ning
õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustuste täitmisega.
(2) Toetusmeetme programmis osaleval sideettevõtjal on kohustus:
1) teostada juurdepääsuvõrguga liitumised viisil, mis arvestab määruses ja toetuse andmise
otsuses sätestatud tingimusi;
2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel toetuse saanud lõppkasutajate
aadressiobjektidele;
3) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja
aruandeid;
4) esitada kord aastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile abikõlblikus sihtpiirkonnas
teostatud juurdepääsuvõrguga liitumiste kasutustatistikat;
5) teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult kõigist esitatud andmetes
toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada
kohustuste täitmist;
6) säilitada juurdepääsuvõrguga liitumiste dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast
juurdepääsuvõrgu liitumiste valmimist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Abikõlblik sihtpiirkond
10
06.07.2020
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kiiret lairibateenust võimaldavate
elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga kehtestatakse kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side
võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord.
Määruse alusel antava toetusega hüvitatakse abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate füüsilistest ja
juriidilistest isikutest lõppkasutajatele kiiret lairibateenust (edaspidi lairibateenus)
võimaldavate kaabel- või traadita (Fixed Wireless Access) püsiühendusvõrkudega liitumisega
seotud kulusid. Liitumisega seotud kulude hüvitamiseks antakse lõppkasutajatele toetust
käesolevas määruses sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
Toetust antakse avatud taotlusvoorude kaudu lõppkasutajatele.
Toetusmeetme elluviija ja käesoleva määrusega sätestatud nõuete ja tingimuste täitmise üle
järelevalve teostaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Riigi 2020. aasta lisaeelarvega on toetusteks kokku ette nähtud 9 miljonit eurot.
2020. aasta riigi lisaeelarvega on ette nähtud kokku 15 miljonit eurot internetiühenduste
arendamiseks turutõrke piirkondades. Sellest 9 miljonit eurot on vastavalt Vabariigi Valitsuse
27.04.2020 istungi protokolli nr 29 päevakorrapunkti nr 3 „Ministrite kehtestatavate
toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala meetmete kavade heakskiitmine“ otsusele
punktile 1.10 ette nähtud kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega
liitumiseks.
Toetuse maksimaalne suurus ühe lõppkasutaja kohta on 300 eurot. Selle eest on lubatud
lõppkasutaja juurdepääsuvõrguga liitumiseks osta ja paigaldada lõppkasutaja
terminalseadmeid, vajadusel osta ja paigaldada lõppkasutaja siderajatisi, aga ka ehitada välja
liin kaabeljuurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutaja aadressiobjekti vahel.
Toetuse andmine vastab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 aluspõhimõttele
13.17. „Lisaks kiiretele ühendustele õhus, maal ja merel on vaja ka kiireid andmesideühendusi.
Jätkame ülikiire interneti püsiühenduse välja arendamist“ ja täidab sellega pandud ülesande
„Viimase miili toetusmeetmete käivitamine 2020. aasta lisaeelarve vahenditest“1.
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lg 1 alusel.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
1
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_7.5.2020_0.pdf
1
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: 639 7681, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku analüüsi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normaks (tel: 715
3403, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 5 peatükist, 18 paragrahvist ja ühest lisast.
Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel võib minister kehtestada määrusega tingimused ja
korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks,
toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud
tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.
Peatükk 1 hõlmab üldsätteid ja koosneb neljast paragrahvist.
Eelnõu § 1 sätestab määruse kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega lõppkasutajale kiiret lairibateenust (edaspidi
lairibateenus) võimaldava kaabel- või traadita (Fixed Wireless Access) püsiühendusvõrguga
liitumise kulude hüvitamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Kiire lairibateenuse all on
mõeldud vähemalt 30 Mbit/s kiirusega teenust.
Lõige 2 viitab, et toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusest
nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“2.
Eelnõu § 2 puudutab riigiabi.
Lõigetes 1 kuni 3 on märgitud riigiabi reeglitega seonduv ja selle rakendamine antud määruse
osas.
Määruse alusel eraisikutele antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.
Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav horisontaalse vähese tähtsuse abina komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses,
järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Sellise abi piirmäär ühe
ettevõtja kohta on 200 000 eurot kolme aasta peale.
Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina põllumajandustoodete
esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 1408/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9—17), tähenduses,
järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Sellise abi piirmäär on
ühe ettevõtja 20 000 eurot kolme aasta peale.
Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina kalandus- ja
vesiviljelusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr
717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020038?leiaKehtiv
2
vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45—
54), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Sellise
abi piirmäär on ühe ettevõtja kohta 30 000 eurot kolme aasta peale.
Eelnõu § 3 järgi on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetusmeetme rakendaja, kes
menetleb toetus taotlusi, teeb väljamakseid ja järelevalvet.
Eelnõu §-s 4 on selgitatud määruse eelnõus kasutatavat terminoloogiat.
Lõikes 1 defineeritakse elektroonilise side juurdepääsuvõrk.
Lõige 2 defineerib lairibateenuse. Vastavalt ELis kasutatud klassifitseerimisele peetakse kiireks
vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibateenust. Tagatud andmeedastus tähendab, et lõppkasutaja
saab tellitud kiirust kasutada igal ajahetkel, see kiirus ei kõigu sõltuvalt teistest kasutajatest
samal ajal jne.
Lõige 3 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise. Fixed wireless lahendusi
arvestades on võimalik ühenduspunkt või lõpp-punkt rajada aadressiobjekti ruumidesse
paigaldades lairibateenuse seadmed. Kaabelvõrkude puhul võib aga ehitada liini või rajada
lõpp-punkti aadressiobjekti kinnistu piirini.
Lõige 4 defineerib lairibateenuse terminalseadmed. Terminalseadmete all on mõeldud kaabel-
või traadita lairibavõrgu sideseadet, modemit ja ruuterit. Sideseade käesoleva lõike tähenduses
ei ole arvuti, sülearvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti või muu taoline seade. Määruse eesmärk on
võimaldada inimestel liituda püsiühendusega ning mitte toetada samuti terminalseadmetena
defineeritavate mobiiltelefonide, tahvelarvutite jne ostmist.
Lõikes 5 defineeritakse lõppkasutaja siderajatised. Siin on mõeldud näiteks posti, masti,
kaablitoru, antennivarrast ja seadmekappi või -kilpi. Need kõik on vajalikud raadiovõrkude
(mobiil ja traadita püsiühenduse (Fixed wireless)) parema levi tagamiseks, vajadusel
otsenähtavuse tagamiseks saatja ja kliendi juures asuva vastuvõtja vahel ning vastuvõtja ning
terminalseadme ühendamiseks. Kaabelvõrkude puhul tähendab passiivtaristu on ilma ühegi
aktiivse komponendita juurdepääsuvõrgu osa, mis hõlmab tehnorajatisi, kaablikanalisatsiooni,
passiivseid kaableid, kaablikappe või muid asjakohaseid võrguelemente.
Lõige 6 defineerib lõppkasutaja.
Lõikes 7 defineeritakse kohtvõrk. Kohtvõrk ehk lokaalvõrk ehk LAN (ingl. Local Area
Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maa-alal, hoones jne asuvaid arvuteid ja
võrguseadmeid. Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. Kohtvõrk võib olla
nii traadiga kui traadita (WLAN, wireless local area network).
Lõige 8 defineerib abikõlbliku sihtpiirkonna. Nendeks on aadressid, kus määruse vastuvõtmise
ajal puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimist võimaldav püsiühendus. Kõik sellised aadressid
on loetletud määruse lisas.
Lisa koostamise aluseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hallatav andmekogu
nimega „Sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem“ (edaspidi
3
infosüsteem), mis on asutatud elektroonilise side seaduse § 1002 alusel,3 ning ettevõtjatega
peetud avaliku konsultatsiooni tulemused.
Avalik konsultatsioon
Infosüsteemi põhjal koostatud aadressiobjektidel teada olevate lairibaühenduste
allalaadimiskiiruste alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku
konsultatsiooni tuvastamaks ettevõtjate lähiaastate plaane lairibavõrkude arendamisel.
Ajavahemikul 8.05.2020 kuni 8.06.20204 toimunud avaliku konsultatsiooni ajal paluti kõigil
Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel kontrollida üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
koostatud andmebaasi andmete paikapidavus ning anda teada ka enda järgmise 3,5 aasta
investeerimisplaanid lairibavõrkudesse. Täpsemalt palus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti peadirektor oma 8.05.2020 kirjas ettevõtjatel esitada info juba olemasolevate või lähima
3,5 aasta jooksul kavandatavate järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu tingimustele5
vastavate juurdepääsuvõrkude kohta.
Lähtudes üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktist 138 ja lairiba suuniste punktist 58, peab
järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk olema järgmiste omadustega:
1) tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja väga kiire (very fast) lairibateenuse optilise (või
samaväärse tehnoloogiaga) sidevõrgu kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt
lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine;
2) toetab erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna
võrguteenused; ning
3) pakub oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega).
Põhilairibavõrkudeks (basic broadband networks) loetakse võrke, mis võimaldavad
allalaadimiskiirust alla 30 Mbit/s ja mis oma pakutavate kiiruste ja kvaliteedi osas ei suuda
pakkuda tänapäeva vajadustele vastavat lairibateenust. Põhilairibavõrk on juurdepääsuvõrk,
mis kasutab selliseid tehnoloogiaid nagu asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni
ADSL2+ võrgud), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), täiustamata kaabelvõrgud,
kolmanda põlvkonna mobiilivõrgud ja satelliitsüsteemid.
Lairiba suuniste järgi on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud turu ja tehnoloogia praegusel
arenguetapil:
- kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx): FTTx hõlmab FTTC (fiber to the cabinet,
valguskaabel viimase välikapini), FTTN (fiber to the node), FTTP (fiber to the premise), FTTH
(fiber to the home) ja FTTB (fiber to the building);
- täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud: need peavad lairiba suuniste joonealuse märkuse 73
kohaselt kasutama vähemalt kaabelmodemi standardit DOCSIS 3.0;
- teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda lõppkasutajale
usaldusväärset suurt kiirust.
Lairiba suuniste joonealune märkus 71 aitab selgitada, mida täiustatud traadita
juurdepääsuvõrgu all mõeldakse: „Võttes arvesse täiustatud traadita tehnoloogiate, nagu LTE-
Advanced, kiiret arengut ja LTE või Wi-Fi laienevat kasutuselevõtmist turul, võiks järgmise
3
Kättesaadav: www.netikaart.ee
4
Avaliku konsultatsiooniga seotud materjalid on kättesaadavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
veebilehel: https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp
5
Vt lairiba suuniste peatüki 3.1 punkte 57 ja 58
4
põlvkonna paiksed traadita juurdepääsuvõrgud (mis võivad põhineda näiteks kohandatud
mobiil-lairibatehnoloogial) olla teatavatel tingimustel elujõuliseks alternatiiviks teatavatele
traadipõhistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (näiteks FTTCab). Kuna traadita
ülekanne on „jagatud“ (kiirus kasutaja kohta sõltub ühendatud kasutajate arvust kaetud
alal) ja sõltub vältimatult kõikuvatest keskkonnatingimustest, võib järgmise põlvkonna
juurdepääsuvõrke minimaalse, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult eeldatavate
allalaadimiskiiruste pakkumiseks lõppkasutaja kohta vaja olla kasutusele võtta teatava
tiheduse ja/või täiustatud konfiguratsioonides (näiteks suunatud antennid ja/või mitu
antenni). Kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial põhinev järgmise põlvkonna traadita
juurdepääsuvõrk peab tagama kindlates kohtades asuvatele kasutajatele ka nõutava teenuse
kvaliteeditaseme, teenindades samal ajal kõnealuses piirkonnas kõiki muid liikuvaid
lõppkasutajaid.“
Saatjate tihedus ja konfiguratsioon
Selleks, et raadiolahendus vastaks täiustatud traadita juurdepääsuvõrgu kriteeriumitele ehk
oleks võimalik teatud piirkonna (küla, asula jne) kõikidele majapidamistele tagada samaaegne
minimaalne nõutud kiirus (30 Mbit/s), ei piisa enam ühes mastis olevast saatjast, mis on küll
võimeline ehk teenindama üksikuid kliente, kuid mitte oluliselt suuremat arvu või lausa
enamikku masti piirkonnas olevaid kliente (aadressiobjekte). Selleks, et lugeda üks piirkond
kaetuks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga (nagu valgete alade kaardistuse osas ütleb
lairiba suunise punkti 78a joonealune märkus 92), peaks juba praegu või investeeringukavades
olema paigas vajalik minimaalne saatjate tihedus ja konfiguratsioon. Praegune võimekus
pakkuda üksikutele lõppkasutajatele kiiret või ülikiiret lairibaühendust ei taga seda tulevikus
nõudluse suurenemisel ülejäänutele masti piirkonnas asuvatele kasutajatele.
Võttes arvesse, et toetusmeede on mõeldud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise
toetamiseks eelkõige maapiirkondades, kus tarbijate arv on väike, ei ole tõenäoline, et
sideettevõtjate jaoks oleks majanduslikult tasuv täiendavate mastide püstitamine viisil, mis
võimaldaks kindlalt tagada vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühenduse kõigile piirkonnas
asuvatele aadressiobjektidele. Peale rahaliste kulutuste on vaja leida mastide püstitamiseks
vajalikud kinnistud, mis tähendab maaomanikega läbirääkimisi ning ei pruugi tulemuseks anda
sellist mastide paigutust, nagu vaja oleks.
Alternatiivseid lahendusi mastide asemel, nagu kõrgemad hooned või muud sobivad ehitised
(korstnad jne), on maapiirkondades vähe. Lisaks on looduslikud tingimused, nagu
otsenähtavust takistavad puud majade ümbruses, mis oluliselt piiravad signaalide levimist ning
eeldavad kõrgete mastide kasutamist. Ühe 120 m (ehk tavapärase mobiilimasti kõrgus) kõrguse
masti valmistamine maksab hinnanguliselt 120 000 eurot6 (lühemad mastid maksavad
proportsionaalselt vähem).
Looduslikud takistused
Eeldusel, et eelmises punktis mainitud vajalik saatjate tihedus on tagatud, peab selleks, et
raadiovõrk vastaks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kriteeriumitele, hea raadioühenduse
tagamiseks olema saatja ja vastuvõtja vahel ka otsenähtavus. Takistavad tegurid, nagu
kõrgemad hooned või metsad, mäed ja orud, muudavad otsenähtavuse tagamise kõigile
piirkonna aadressiobjektidele liiga kalliks või aadressiobjekti omanikele/kasutajatele isiklikult
vastuvõetamatuks (näiteks vajadus kõrgete puude eemaldamiseks maja ümbrusest).
6
Vt kiire interneti ühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud lisa 1.
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf
5
Sagedusloaga sageduste kasutamine
Selleks, et tagada nõutav teenuse kvaliteeditase, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama
lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses
olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma
häireteta. Vastavalt Eesti raadiosagedusplaani § 2 lõikele 3 peab tegemist olema primaarse
kasutusrežiimiga, kuna ainult seda raadioseadet kaitstakse teise raadioseadme põhjustatud
häirete eest. Täiendavalt on olemas ka sekundaarne kasutusrežiim, aga seda ei kaitsta teise
raadioseadme põhjustatud häirete eest ja sellise raadioseadme kasutamine ei tohi tekitada
häireid primaarset kasutusrežiimi omavale raadiosideteenistusele.
Lõige 9 defineerib aadressiobjekti. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on
unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid:
1) elamud;
2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid
hooneosi;
3) juriidiliste isikute asukohahooned;
4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning
eelnimetatud hoonete osad;
5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega
alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused;
6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime;
7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad.
Kuna toetusmeetme eesmärk on viia kiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk
piirkondadesse, kus on elanikud ning toimub ettevõtlustegevus, siis on jäetud välja punktides 5
ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes, millel on
unikaalaadress olemas, on selguse huvides jäetud välja ka punkt 4.
2. peatükk (toetatavad tegevused ja nõuded toetatavatele tegevustele) sisaldab ühte paragrahvi.
Eelnõu § 5 sätestab toetatavad tegevused ja toetuse suuruse
Lõikes 1 on nimetatud tingimused, millele peavad vastama kaabel- või traadita
juurdepääsuvõrgud, mille jaoks saab taotleda toetust.
Lõike 1 punkti 1 järgi peab toetusmeetme abil liitutav juurdepääsuvõrk võimaldama kiiret
lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis. Sellise kiirusega
lairibateenust loetakse Euroopa Liidus „kiireks“ ühenduseks. Samas ei tähenda see seda, et
klient ei või soovi korral sõlmida teenusepakkujaga väiksema kiirusega lairibateenuse lepingut.
Aga tehniline võimekus peab olema selline, mis võimaldab vähemalt 30 Mbit/s kiirusega
teenust tarbida. Tagatud allalaadimiskiirus tähendab seda, et teenus peab olema sama
parameetriga ja stabiilne. Juhul kui kasutatakse traadita lahendusi (nt. Fixed Wireless), peab ka
sellise juhul olema võimalik lõpp-kasutajale tagada stabiilne kiirus ning see ei tohi kõikuda ega
sõltuda kellaajast ega kasutajate arvust antud ajahetkel.
Punkt 2 ütleb, et juhul kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt
kiupaarist. Liin on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 24 defineeritud kui tehniliste
seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Ühenduspunkt on elektroonilise
side seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht. Antud
punkt ei nõua (tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini rajamist valguskaablit kasutades, kuid
6
seab kohustuse teha see vähemalt kahest kiust koosneva valguskaabliga, kui lõppkasutaja valib
liini ehitamise tehnoloogiaks valguskaabli. Kahe kiu nõudmise vajadus tuleneb vajadusest
tagada tehnoloogianeutraalsus, kuna on lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad andeside
pidamiseks samaaegselt kahte kiudu. Uuemad tehnoloogiad on siiski pigem ühe kiuga
võimelised teenuseid pakkuma.
Lõige 2 loetleb toetatavad tegevused ning lõige 3 loetleb tegevused, mida määrusega ei toetata.
Lõige 4 seab toetuse maksimaalseks suuruseks 300 eurot ühe aadressiobjekti kohta ning lõige
5 seab täiendava piirangu lõppkasutajatele – iga lõppkasutaja saab toetust taotleda ainult ühe
aadressiobjekti jaoks.
Lõikes 6 seatud piirang 180 päeva toetatavate tegevuste elluviimiseks peaks olema piisav, et
selle ajaga oleks võimalik teostada liitumisi nii traadita juurdepääsuvõrkudega, mille jaoks
piisab vastuvõtuantennide paigaldamisest lõppkasutaja aadressiobjektil, kui ka
kaabevõrkudega, mille jaoks on vajalik ka ehitustööde läbiviimine aadressiobjekti kinnistul jne.
3. peatükk (toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja sideettevõtjale) koosneb seitsmest
paragrahvist
Eelnõu § 6 sätestab toetuse taotlemise üldpõhimõtted.
Lõige 1 kohustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitama avalikkust.
Lõige 2 ütleb, et toetuse taotlusi võetakse vastu kuni 30. novembrini 2020. a. Antud piirang
tuleneb Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määrusest nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“7 § 4 lõikest 1, mis sätestab, et meetme rahastamiseks
ette nähtud vahendite kasutamiseks võib võtta kohustusi kuni 31. detsembrini 2020. a. Kuna
toetuse taotluste menetlemiseks on ka vajalik aega võtta, siis on vajalik seada taotluste
esitamiseks varasema tähtaeg – 30. november 2020.
Lõige 3 selgitab, et kui eelarve ammendub, siis taotluste vastuvõtmine lõpetatakse ning
teavitatakse sellest avalikkust.
Eelnõu § 7 sisaldab toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid
Lõige 1 sätestab, millised nõuded kehtivad toetuse taotlejale. Tegemist on füüsilisest või
juriidilisest isikust lõppkasutajaga, kes vastab Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31
„COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 8 lõikele 3 ja §
9 lõikele 2. Füüsiliste isikute puhul ei tohi meetmest anda toetust neile, kes on töötuna arvele
võetud Eesti Töötukassas. Juriidilise isiku osas aga võib toetust maksta üksnes juhul, kui
taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse
esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks
maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020038?leiaKehtiv
7
Lõige 2 ütleb, et toetuse taotleja saab taotlusi esitada kahel viisil. Esimene variant on esitada
taotlus toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja kaudu. See võimaldab tagada
lõppkasutaja jaoks kiirema ja tulemuslikuma menetluse läbi selle, et enne toetuse taotlemist
leiaks lõppkasutaja endale sideettevõtja, kes tema soovitud aadressil on võimeline käesolevas
määruses sätestatud nõuetele vastavat juurdepääsuvõrgu liitumist looma. Alles seejärel, kui
selline sideettevõtja on leitud ning kokku on lepitud liitumise hind, saab lõppkasutaja esitada
oma taotluse sideettevõtjale ning volitada sideettevõtjat enda nimel toetuse taotluse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitama. Selline asjaajamine tagab selle, et
lõppkasutajad ei satuks olukorda, kus nad küll saavad toetust liitumise loomise jaoks, aga
kokkuvõttes ei suuda ükski nende poolt välja valitud sideettevõtja ettenähtud toetussumma
piires lõppkasutaja soovitud tingimustele vastavat liitumist luua.
Teise variandina on siiski jäetud lõppkasutajale soovi korral ka võimalus ise otse Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametilt toetust taotleda. Selleks peab ta siiski saama sideettevõtjalt
vastava pakkumuse, milles on vajalike tegevuste kalkulatsioon, ning lisama selle taotluse
juurde.
Eelnõu §-is 8 on seatakse nõuded toetusmeetme programmis osalevale sideettevõtjale.
Lõike 1 punktis 1 nimetatud samaväärse registri all on mõeldud Euroopa Majanduspiirikonna
liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat registrit, mis on samaväärne äriregistriga.
Kolmandatest riikidest pärit taotlejad ei saa toetuse taotlust esitada.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse taotluse esitaja osutama üldkasutatavat elektroonilise side
teenust. Selline tingimus on vajalik, kuna toetusmeetme eesmärk on toetada
juurdepääsuvõrkudega liitumist ning selle kaudu lairibateenuse osutamist ning seda ei ole
võimalik teha kellelgi, kes ei ole sideettevõtja.
Punktis 4 nimetatud võrgule juurdepääsu all on mõeldud olukorda, kus sideettevõtja rendib
võrguressurssi ja ühendusi teiselt sideettevõtjalt.
Punktis 6 sätestatud maksuvõla olemasolu kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Teistes ELi riikides ja Šveitsis registreeritud
taotlejate puhul on vajalik, et nad esitaksid sellekohased väljavõtted ja muud tõendavad
dokumendid. Antud nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 9 lõikest 2.
Lõige 2 sätestab need dokumendid ja kinnitused, mille peab toetusmeetme programmis osaleda
sooviv sideettevõtja esitama. Punktides 1 kuni 9 olevad kinnitused võivad olla vormistatud ühe
allkirjastatud dokumendina.
Lõige 3 teeb erandi lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud kohustustele. Jaeteenuseid
lõppkasutajatele mittepakkuvad sideettevõtjad on tavaliselt ainult taristuoperaatorid ning
rendivad oma võrku teistele sideettevõtjatele (osutavad võrguteenust elektroonilise side seaduse
§ 2 punkti 66 tähenduses), et need saaks omakorda osutada jaeteenuseid lõppkasutajatele.
Lõige 7 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse sideettevõtja
eemaldamiseks toetusmeetme programmist, kui see on vähemalt viiel korral toetuse taotluste
edastamisel esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või rikkunud toetuse kasutamisega
seotud nõudeid. Selline otsus ei ole automaatne, vaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
8
Ametil on kaalutlusõigus, kas rikkumised on olnud piisavalt rasked või on need olnud
juhuslikku laadi ning sideettevõtja on oma tegevust korrigeerinud.
Lõikes 8 on selgitatud, mis saab peale sideettevõtja eemaldamist toetusmeetme programmist.
Nende lõppkasutajate osas, kelle kohta on toetuse andmise otsust eelnevalt tehtud, on
sideettevõtjal õigust toetuse väljamakse saada. Aga uusi lõppkasutaja toetuse taotlusi
sideettevõtja edastada ei tohi, samuti ei tohi ta esitada pakkumusi lõppkasutajatele viimaste
poolt ise toetuse taotluse esitamise juurde ning peab lõppkasutajaid teavitama, et tal puudub
edaspidi õigus programmis osaleda.
Eelnõu § 9 sätestab toetuse taotlusele esitatavad nõuded
Lõikes 1 nimetatud teabe esitamiseks koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
vastava taotluse vormi.
Lõike 1 punktis 6 nimetatud kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31
„COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 5 lõike 1
punktist 3.
Eelnõu §-is 10 on kirjas toetuse taotluse esitamist
Lõikes 3 loetletud teabe all on mõeldud koondinfot sideettevõtja poolt esitatava taotluste osas.
See tähendab, et sideettevõtja esitab ühes tabelis koondinfona taotlustes esitatud andmed, mille
ta antud kuus esitab.
Lõige 4 seab piirangu summale, kui palju tohib sideettevõtja käesoleva meetme lõppkasutajale
antava toetuse arvelt ning [Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu teise etapi
rajamise toetusmeetme tingimused ja kord] alusel makstava investeeringutoetusena. Selleks
summaks on 2 500 000 eurot ning kontserni kuuluvate ettevõtete puhul kehtib see piirsumma
kõigile kontserni ettevõtetele ühiselt.
Eelnõu § 11 sätestab toetuse taotluse menetlemise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis
Lõike 1 punktis 3 nimetatud hinnangu andmisel riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta vaatab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seda, kas juriidiliste isikute puhul on võimalik anda
riigiabi vähese tähtsusega abina. Selleks kontrollitakse vähese tähtsusega riigiabi registrit
veendumaks, et taotluse esitanud juriidilise isiku vähese tähtsusega riigiabi piirmäär ei ole täis.
Eelnõu § 12 käsitleb toetuse andmise otsust ja taotluse rahuldamata jätmist.
4. peatükk (toetuse väljamaksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine) koosneb kolmest
paragrahvist.
Eelnõu § 13 sätestab toetuse väljamaksmisega seotud protseduurid.
Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja toetuse taotluse esitanud sideettevõtjale. See tähendab,
et peale liitumise teostamist ei pea lõppkasutaja enam taotlusi esitama ega ka ise toetust edasi
sideettevõtja kandma.
9
Lõige 3 seab piirangu sideettevõtjatele väljamakse taotluse esitamisel. Sideettevõtja võib
väljamakse taotlusi esitada üks kord kuus. Piirangu seadmise eesmärk on vähendad
halduskoormust ning kiirendada menetlust läbi selle, et sideettevõtjad esitavad korraga suurema
hulga toetuse väljamaksetaotlusi ning neid on võimalik efektiivsemalt menetleda.
Lõikes 4 on sideettevõtjale seatud kohustus säilitada väljamakse taotluses nimetatud
aadressiobjektidel tehtud andmeid ja dokumente. Neid dokumente ei pea esitama väljamakse
taotluse esitamisel, aga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus neid
juhukontrolli alusel igal ajahetkel enne või pärast väljamakse tegemist sideettevõtjalt küsida.
Eelnõu §-is 14 on kirjas juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise kontrollimise protseduurid.
Kontrollimisel lähtutakse peamiselt juhuvalikust ja riskihinnangutest – seda nii dokumentide
kontrollimisel kui vajadusel kohapealse kontrolli läbi viimisel.
Eelnõu § 15 sätestab lairibateenuse osutamise kohustuse ja tagasimaksete tegemise selle
kohustuse rikkumisel.
Lõikes 1 sätestatud 24 kuulise lairibateenuse osutamise kohustuse eesmärk on tagada, et
toetusega rajatud liitumised võetakse reaalselt kasutusse pikemaks ajaks ning need rajatakse
püsiasustusega aadressidele, mitte näiteks suvilatesse, kus aastaringselt ei elata ning mõne kuu
mõõdudes peale toetusega ehitatud liitumise algust leping lõpetatakse.
Lõige 2 kohustab nimetatud kohustuse rikkumise korral sideettevõtjat tagastama vastaval
aadressiobjektil juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise eest saadud summa.
Lõige 3 sätestab erandi neile sideettevõtjatele, kes ise jaeteenuseid lõppkasutajatele ei paku.
Sellisteks sideettevõtjateks on taristuoperaatorid, kes küll rajavad passiivse taristu, kuid
pakuvad seda teistele sideettevõtjatele teenuste osutamiseks. Kuna nemad opereerivad ainult
taristut ning ei oma kontrolli selle üle, kas ja kellega lõppkasutajad lairibateenuste osutamiseks
lepinguid sõlmivad. Samuti kehtib lõikes sätestatud erand siis, kui sideettevõtja lõpetab
tegevuse.
5. peatükk (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, sideettevõtja ja lõppkasutaja õigused
ning kohustused) koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu § 16 käsitleb informatsiooni esitamist, kogumist ja avalikustamist.
Lõikes 1 on seatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kohustus luua toetuse
andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avalik veebileht.
Lõikes 2 on sätestatud info, mis peab veebilehel olema kajastatud. Punktis 4 on sätestatud, et
selleks on ka toetusmeetme programmis osalevate sideettevõtjate nimed ja registrikoodid. See
abistab toetuse taotlejaid ning annab neile ülevaate, millised sideettevõtjad on valmis
toetusmeetme abil juurdepääsuvõrguga liitumisi teostama. Seejärel saavad toetuse taotlejad
juba ise pöörduda vastava sideettevõtja poole, küsida liitumise teostatavuse ja hinna kohta,
tingimuste sobivuse korral esitada sideettevõtjale toetuse taotluse, mille sideettevõtja saab
omakorda esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
10
Punktis 5 sätestatud kohustus tuleb Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 12 lõikest 1.
Eelnõu § 17 sätestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused.
Eelnõu § 18 sätestab toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja õigused ja kohustused.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kuna määruse eelnõu eesmärk on toetada riigieelarve vahenditest juurdepääsuvõrkudega
liitumist, siis on vajalik analüüsida määruse eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi
reeglitele. Toetusmeetme raames antav toetus, juhul kui see antakse füüsilistele isikutele, ei ole
riigiabi. Ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antav abi on aga käesoleva määruse
kontekstis käsitletav vähese tähtsusega abina.
Täpsemalt lähtutakse toetuse andmisel ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele
alljärgnevatest EL õigusaktidest:
- Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8;
- Komisjoni määrus (EÜ) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9—17);
- Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja
vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45—54).
4. Määruse mõjud
Järgnevalt on analüüsitud määruse mõjusid vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembril 2011.
aastal vastu võetud määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Toetusmeede omab sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju. Kiiret
lairibateenust võimaldava juurdepääsuvõrguga liitumine on paljudele peredele ja ettevõtetele
liiga suur väljaminek, mida majanduslikult ei olda võimelised tegema. Samas on kiire
internetiühenduse olemasolu tänapäeval elementaarne vajadus teenuste tarbimiseks ja
ühiskonnaelus osalemises. COVID-19 puhangu ajal muutus hea internetiühenduse olemasolu
vältimatult vajalikuks kõigile kaugõppel olevate laste peredele, samuti kaugtööd tegevatele
tööealistele elanikele. Lairibaühenduse olemasolu loob kõikidele elanikkonna gruppidele
hakkamasaamiseks paremad võimalused.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele
Toetusmeetmel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Mõju majandusele
11
Toetusmeetme mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeval
majandustegevuses vältimatu vajadus. Suurem hulk kiiret lairibateenust võimaldavate
liitumiste olemasolu võimaldab kõigil teha oma tööd ja muid vajalikke igapäevatoiminguid
oluliselt kiiremini ja kvaliteetsemalt.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Toetusmeede ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda.
Mõju regionaalarengule
Toetuse abil loodavate juurdepääsuvõrkudega liitumiste mõju regionaalarengule on positiivne,
suurendades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Antud toetusmeede on
üle-eestiline ega eelisarenda üht või teist regiooni.
Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele
Antud toetusmeede ei oma mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsute korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse toetusmeetme välja kuulutamist, toetuse taotluste
vastuvõtmist ja menetlemist koos toetust saavate lõppkasutajate väljavalimisega ning hilisemat
toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise järelevalvega. Kõiki eelloetletud tegevusi viib
ellu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Toetuse andmisega seoses tekib riigile kulu 9
miljonit eurot toetuse andmiseks lõppkasutajatele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse
avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja
Valdade Liidule ning Eesti Elektritööstuse Liidule.
12