dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. juuli 2020
Viit
2-1/20-0274/4579
Registreeritud
14. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Elektritööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
EIS, Outlook
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0274
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎2-120-02744579 14.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc1116 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Rahandusministeerium Meie 14.07.2020 nr 2-1/20-0274/4579 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine Austatud kolleegid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Kuna tegemist on osaga riigi 2020. aasta lisaeelarvega ettenähtud toetusmeetmetest seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhanguga ja Vabariigi Valitsuse soov on meede käivitada võimalikult kiiresti, palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tulenevalt antud meetme väljatöötamise aegkriitilisusest, ei ole praeguseks hetkeks olnud võimalik lisada määruse eelnõu juurde määruse lisa, mis koosneb abikõlblikku sihtpiirkonda kuuluvatest aadressiobjektidest. Antud lisa koostamine sõltub 8. mail 2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt algatatud avalikust konsultatsioonist. Avalik konsultatsioon lõppes 8. juunil 2020 ning käesoleval hetkel kestab veel sideettevõtjatelt saadud andmete analüüs ja kontroll. Lisa puudumisele vaatamata leian, et see ei tohiks takistada Teil anda oma kooskõlastust nimetatud eelnõule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 /*Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Elektritööstuse Liit Raigo Iling 639 7681 [email protected] 2 (2) EELNÕU 06.07.2020 VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse lõppkasutajale kiiret lairibateenust (edaspidi lairibateenus) võimaldava kaabel- või traadita (Fixed Wireless Access) püsiühendusvõrguga liitumise kulude hüvitamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusest nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. § 2. Riigiabi (1) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav horisontaalse vähese tähtsuse abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9—17), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45— 54), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 3. Toetusmeetme rakendaja Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. § 4. Terminid 1 (1) Elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) käesoleva määruse tähenduses on üldkasutatava elektroonilise kaabel- või traadita side võrgu osa, mis tagab lõppkasutajale lairibateenuse pakkumise elektroonilise side võrgu lõpp-punkti kaudu, mis asub lõppkasutaja aadressiobjekti ruumides või nendele piisavalt lähedal. (2) Lairibateenus käesoleva määruse tähenduses on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis. (3) Juurdepääsuvõrguga liitumise teostamine käesoleva määruse tähenduses on ühenduspunkti või juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamine aadressiobjekti ruumidesse lairibateenuse terminalseadme paigaldamisega, sinna liini ehitades või lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistu piirini liini ehitamata. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistu piirini majasiseste liinide ehitamiseta. (4) Lairibateenuse terminalseade käesoleva määruse tähenduses on seade, mis on vajalik lairibateenuse kasutamiseks. (5) Lõppkasutaja siderajatis käesoleva määruse tähenduses on tehniline vahend, rajatis või muu passiivtaristu, mis on vajalik lairibateenuse terminalseadme või liini ühendamiseks ühenduspunktiga aadressiobjektil. (6) Lõppkasutaja käesoleva määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust ja kelle omandis või kasutuses olev aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda. (7) Kohtvõrk käesoleva määruse tähenduses on aadressiobjekti ruumides asuv kaabelandmesidevõrk, mis ühendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutaja lairibateenuse terminalseadet. (8) Abikõlblik sihtpiirkond käesoleva määruse tähenduses on määruse lisas loetletud aadressiobjektid, kus määruse vastuvõtmise ajal puudub vähemalt 30 megabitti sekundis allalaadimiskiirust võimaldav püsiühendus. (9) Aadressiobjekt käesoleva määruse tähenduses on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 või 7. 2. peatükk Toetatavad tegevused ja nõuded toetatavatele tegevustele § 5. Toetatavad tegevused ja toetuse suurus (1) Toetust saab taotleda järgmistele tingimustele vastava kaabel- või traadita juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks: 1) juurdepääsuvõrk võimaldab kiiret lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis; 2) juhul, kui liin rajatakse valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. 2 (2) Määruse alusel toetatakse abikõlblikus sihtpiirkonnas asuva aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumiseks §-s 8 nimetatud toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja või tema volitatud isiku teostatavaid järgmisi tegevusi: 1) lairibateenuse terminalseadmete ost, paigaldamine, ühendamine, seadistamine, vooluvõrguga ühendamine ja muu kasutuselevõtuga seotud tegevus; 2) lõppkasutaja siderajatiste ost, paigaldamine, ühendamine, seadistamine ja muu kasutuselevõtuga seotud tegevus; 3) liini ehitamine juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja ühenduspunkti vahel, sealhulgas vastavate paigaldus-, kaeve-, ehitus- ja muude tööde teostamine ning vajalike vahendite ja materjalide ost. (3) Määruse alusel ei toetata järgmisi tegevusi: 1) kohtvõrgu väljaehitamine lõppkasutaja ruumides, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik lairibateenuse terminalseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks; 2) juurdepääsuvõrgu rajamise ja haldamisega seotud tegevused; 3) lõppkasutajale sideteenuse osutamine. (4) Toetuse suurus on kuni 300 eurot ühe aadressiobjekti kohta. (5) Lõppkasutaja saab taotleda toetust ühe aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks. (6) Toetatakse tegevusi, mis tehakse pärast toetuse andmise otsust 180 päeva jooksul. 3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja sideettevõtjale § 6. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enda veebilehel või § 16 lõikes 1 nimetatud veebilehel ja vähemalt ühes üle-eestilise levikuga ajalehes 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab taotlusi vastu kuni 30. novembrini 2020. a. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarvet, lõpetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluste vastuvõtmise ja teatab sellest oma veebilehel või § 16 lõikes 1 nimetatud veebilehel. Toetuse andmise otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus. § 7. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotlejaks on füüsilisest või juriidilisest isikust lõppkasutaja, kes vastab toetuse taotluse esitamise seisuga Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 8 lõikele 3 ja § 9 lõikele 2. 3 (2) Toetuse taotleja esitab toetuse taotluse toetusmeetme rakendajale §-s 8 nimetatud toetusmeetme programmis osaleva juurdepääsuvõrguga liitumist teostava ja sideteenust osutava sideettevõtja (edaspidi toetusmeetme programmis osalev sideettevõtja) kaudu või vahetult lisades taotlusele toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja pakkumuse § 5 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste teostamiseks koos tegevuste maksumuse kalkulatsiooniga. § 8. Toetusmeetme programmis osalev sideettevõtja (1) Toetusmeetme programmis saab osaleda sideettevõtja, kes: 1) on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris registreeritud juriidiline isik; 2) omab toetuse taotluse esitamise ajal majandustegevuse registris märget sideteenuste osutamise kohta ja kelle majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 3) osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust; 4) omab § 5 lõikes 1 toodud tingimustele vastavat üldkasutatavat elektroonilise side võrku Eestis või juurdepääsu nimetatud tingimustele vastavale võrgule; 5) ei ole pankrotis ja kelle suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 6) ei tohi omada 12. märtsi 2020. a seisuga riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu-, keskkonnatasu või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;. (2) Toetusmeetme programmis osalemiseks esitab sideettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile avalduse, millele lisab järgmised dokumendid ning kinnitused: 1) kinnituse, et kohustub määruses sätestatud tingimustel lõppkasutajatelt toetuse taotluse vastu võtma ja toetusmeetme rakendajale edastama või andma lõppkasutajale tema soovil pakkumuse § 5 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste teostamiseks koos tegevuste maksumuse kalkulatsiooniga; 2) kinnituse, et kohustub lõppkasutajalt toetuse taotluse vastuvõtmisel ja toetusmeetme rakendajale edastamisel ning aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise teostamisel järgima määruse nõudeid ning nõusoleku, et teda kontrollitakse nende täitmisel; 3) kinnituse, et arvestab toetust taotlevale lõppkasutajale juurdepääsuvõrguga liitumise eest esitavast arvest maha lõppkasutajale toetusena makstava summa; 4) kinnituse, et koostab lõppkasutajale juurdepääsuvõrguga liitumise eest esitatava arve ning paigalduse ja seadmete üleandmise akti selliselt, et sellel oleksid eristatavad toetatavate tegevuste kulud vähemalt § 5 lõike 2 liigenduses; 5) kinnituse, et võimaldab lõppkasutajal liitumislepingu sõlmimisel vabalt valida sobiva teenuspaketi, sealhulgas väiksema kui 30 megabitti sekundis andmeedastuskiirusega lairibateenuse; 6) kinnituse, et ei rakenda lõppkasutajale põhjendamatut või diskrimineerivat hinnakujundust juurdepääsuvõrguga liitumisel; 7) kinnituse, et võimaldab lõppkasutajal liitumislepingu sõlmimisel valida nii toetusmeetme maksimaalsest summast väiksema kui ka suurema maksumusega lairibateenuse terminalseadme, millega tagatakse § 4 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastav sideteenus; 8) kinnituse, et teeb toetusmeetme abil juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektil lairibateenuse kättesaadavaks vähemalt 24 kuud alates juurdepääsuvõrguga liitumise teostamisest ja selle kohustuse rikkumisel tasub toetuse arvelt § 13 lõike 5 alusel saadud summa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile § 15 lõike 2 kohaselt; 9) teabe talle dokumentide ja teabe kättetoimetamise viisi ja aadressi kohta; 4 10) volitatud esindaja volitusi tõendava dokumendi. (3) Sideettevõtja ei pea esitama lõike 2 punktides 4, 6 ja 8 sätestatud kinnitusi, kui sideettevõtja jaeteenuseid lõppkasutajale ei paku. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab sideettevõtja toetusmeetme programmis osalemise nõuetele vastavaks, kui ta vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele ja on esitanud lõikes 2 nimetatud dokumendid ja kinnitused. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb lõikes 4 nimetatud otsuse 10 päeva jooksul sideettevõtja avalduse ja kõigi nõutud dokumentide ja kinnituste saamisest ja teavitab sellest sideettevõtjat viivituseta. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab toetusmeetme programmi nõuetele vastavaks tunnistatud sideettevõtjate nimed ja äriregistri registrikoodid oma veebilehel või § 16 lõikes 1 nimetatud veebilehel. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti on õigus lõikes 4 nimetatud otsus kehtetuks tunnistada, kui sideettevõtja on vähemalt viiel korral rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid. Vastav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus kantakse lõikes 4 nimetatud otsusesse. (8) Lõikes 7 sätestatud kehtetuks tunnistamise järgselt: 1) on sideettevõtjal õigus saada toetuse väljamakseid enne kehtetuks tunnistamist tehtud toetuse andmise otsuste alusel teostatud juurdepääsuvõrguga liitumise saanud aadressiobjektide eest; 2) puudub sideettevõtjal õigus edastada uusi lõppkasutajate toetuse taotlusi ning lõike 2 punktis 1 sätestatud pakkumusi ning sideettevõtja peab teavitama talle juba taotluse esitanud lõppkasutajaid lõikes 7 tehtud otsusest. § 9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlus peab sisaldama järgmist teavet: 1) füüsilisest isikust lõppkasutaja puhul tema ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) juriidilisest isikust lõppkasutaja puhul tema ärinimi ja äriregistri registrikood; 3) aadressiobjekti aadress, mille juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise kulude hüvitamiseks toetust taotletakse; 4) tegevuste kirjeldus, mille teostamiseks toetust taotletakse; 5) taotletava toetuse suurus; 6) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksustelt; 7) kontaktaadressi ja viisi taotluse esitajale teabe ja dokumentide edastamise kohta. (2) Juhul kui taotleja ei esita taotlust §-s 8 nimetatud toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja kaudu, lisab ta taotlusele § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud pakkumuse § 5 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste teostamiseks koos tegevuste maksumuse kalkulatsiooniga. (3) Toetuse taotluse allkirjastab toetuse taotleja või tema volitatud esindaja. 5 § 10. Toetuse taotluse esitamine (1) Toetuse taotleja esitab toetuse taotluse enda valitud toetusmeetme programmis osalevale sideettevõtjale või toetusmeetme rakendajale. (2) Lõikes 1 nimetatud sideettevõtja edastab talle esitatud toetuse taotlused mitte sagedamini kui kord kuus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. (3) Sideettevõtja lisab edastatavatele taotlustele järgmise teabe: 1) loetelu aadressiobjektidest, millele juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks toetusi taotletakse; 2) taotletava toetuse suurus iga aadressiobjekti kohta; 3) loetelu juriidilisest isikust toetuse taotlejate äriregistri registrikoodidest. (4) Toetusmeetme programmis osalev sideettevõtja arvestab toetuse taotluste Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile edastamisel, et summad, mida sideettevõtja saab käesoleva määruse alusel lõppkasutajale antava toetuse arvel § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste hüvitamiseks ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri … 2020. a määruse nr „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu teise etapi rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ alusel toetusena, kokku ei tohi ületa 2 500 000 eurot. Ühte kontserni kuuluvate sideettevõtjate puhul kehtib nimetatud summa kontserni sideettevõtjatele ühiselt. (5) Juhul kui lõikes 4 nimetatud summa on täitunud, lõpetab toetusmeetme programmis osalev sideettevõtja toetuse taotluste vastuvõtmise lõppkasutajatelt ja § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud pakkumuste väljastamise lõppkasutajatele. Juba vastu võetud toetuste taotlused tagastab sideettevõtja toetuse taotlejatele ning informeerib neid võimalusest esitada need mõne teise toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja kaudu. § 11. Toetuse taotluse menetlemine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab toetuse taotluse menetlemisel järgmisi toiminguid: 1) toetuse taotluse registreerimine; 2) toetuse taotluse läbivaatamine; 3) hinnangu andmine toetuse taotluste riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta; 4) toetuse taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 5) toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 6) toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine või muutmine. (2) Toetuse taotlused vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras 30 päeva jooksul registreerimisest arvates. (3) Toetuse taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse toetuse taotluse, taotluse esitanud lõppkasutaja ja taotletava toetuse vastavust määruse nõuetele. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda toetuse taotluse esitanud lõppkasutajalt ja taotluse edastanud või § 9 lõikes 2 sätestatud juhul § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud pakkumuse väljastanud sideettevõtjalt selgitusi ja lisainformatsiooni toetuse taotluste kohta või puuduste kõrvaldamist. Selgituste ja lisainformatsiooni andmiseks või puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10-tööpäevane tähtaeg 6 vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates. Nimetatud ajaks peatub lõikes 2 sätestatud tähtaeg. (5) Toetuse taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse taotlus ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele või taotluse esitanud lõppkasutaja ei vasta § 4 lõikes 6 või § 5 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja toetuse taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 2) toetust ei taotleta § 5 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste kulude katteks; 3) toetust taotletakse sellise aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks, mis ei kuulu abikõlblikusse sihtpiirkonda või millele on juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise toetust juba eraldatud; 4) toetust taotletakse tegevusteks, mis on tehtud või mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi enne toetuse andmise otsust. (6) Kui toetuse taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused. Otsus toimetatakse viivituseta toetuse taotlejale kätte tema taotluses märgitud viisil ja aadressil. § 12. Toetuse andmise otsus ja taotluse rahuldamata jätmine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse andmise otsuse, kui taotlus vastab järgmistele nõuetele: 1) toetuse taotlus vastab §-s 9 sätestatud nõuetele; 2) taotluse esitanud lõppkasutaja vastab § 4 lõikes 6 ja § 5 lõikes 5 sätestatud tingimustele; 3) toetust taotletakse § 5 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste kulude katteks; 4) toetust taotletakse sellise aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks, mis kuulub abikõlblikusse sihtpiirkonda. (2) Nõuetele vastav toetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotluste rahastamise eelarve ammendumise tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole toetuse taotleja tegevusest või tegevusetusest tulenevatel põhjustel võimalik teha toetuse taotluse rahuldamise otsust Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. (3) Toetuse andmise otsuses märgitakse: 1) toetust saava lõppkasutaja nimi ja aadressiobjekt, mille juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks toetus antakse; 2) toetuse taotluse edastanud või § 9 lõikes 2 sätestatud juhul § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud pakkumuse väljastanud sideettevõtja nimi; 3) toetuse summa. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) toetuse taotluse esitanud lõppkasutaja nimi ja aadressiobjekt, mille juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise kulude katteks toetust taotleti; 2) toetuse taotluse edastanud või § 9 lõikes 2 sätestatud juhul § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud pakkumuse väljastanud sideettevõtja nimi; 7 3) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus. (5) Toetuse andmise otsus ja taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse viivituseta toetuse taotluse esitanud lõppkasutajale taotluses märgitud kontaktaadressile ja taotluse edastanud või § 9 lõikes 2 sätestatud juhul § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud pakkumuse väljastanud sideettevõtjale. 4. peatükk Toetuse väljamaksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine § 13. Toetuse väljamaksmine (1) Toetuse maksab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välja pärast juurdepääsuvõrguga liitumise teostamist toetuse andmise otsuses märgitud toetuse taotluse edastanud või § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud pakkumuse väljastanud sideettevõtjale. (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab sideettevõtja väljamakse taotluse, milles esitab: 1) loetelu aadressiobjektidest, millele on teostatud juurdepääsuvõrguga liitumine; 2) taotletava väljamakse suuruse iga aadressiobjekti kohta. (3) Sideettevõtja esitab toetuste väljamakse taotluse maksimaalselt üks kord kuus. (4) Sideettevõtja säilitab lõike 2 punktis 1 nimetatud aadressiobjektide kohta alljärgnevaid andmeid: 1) koopia lõppkasutajaga sõlmitud liitumislepingust; 2) koopia lõppkasutajale esitatud § 8 lõike 2 punktides 2 ja 3 toodud tingimustele vastavast arvest ja seadmete üleandmise aktist; 3) toetatavate tegevuste kulude kuludokumendid. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse väljamakse sideettevõtjale 90 päeva jooksul. § 14. Juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise kontrollimine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus enne toetuse väljamakset kontrollida sideettevõtja esitatud andmeid, küsida § 13 lõikes 4 nimetatud andmeid ja teostada kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu liitumise teostamises vastavalt määruses sätestatud tingimustele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kaasata kontrolli läbiviimisse ametiväliseid eksperte. (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjat ja lõppkasutajat kontrolli läbiviimise kohast ja ajast vähemalt viis tööpäeva ette. (3) Kohapealne kontroll teostatakse vajadusel koos sideettevõtja esindaja ja lõppkasutajaga. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli. (5) Lõikes 4 nimetatud protokollis fikseerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruses sätestatud tingimustele mittevastavalt teostatud juurdepääsuvõrguga liitumised ja 8 muud selgunud mittevastavused ning annab sideettevõtjale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. § 15. Lairibateenuse osutamise kohustus ja tagasimaksed (1) Sideettevõtjal on kohustus võimaldada aadressiobjektil, mille juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise kulud hüvitati toetuse arvelt, tellida lairibateenust vähemalt 24 kuud alates juurdepääsuvõrguga liitumise teostamisest. (2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral on sideettevõtja kohustatud 30 kalendripäeva jooksul alates lairibateenuse osutamise lõpetamisest teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning tagastama vastaval aadressiobjektil juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise toetusena § 13 lõike 5 alusel saadud summa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt näidatud pangaarvele. (3) Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui sideettevõtja ise jaeteenuseid lõppkasutajatele ei paku. 5. peatükk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja sideettevõtja õigused ning kohustused § 16. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loob toetuse andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avaliku veebilehe. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1) viite määruse tekstile Riigi Teatajas; 2) toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid ja vormid; 3) taotluste rahastamise eelarve suurus; 4) toetusmeetme programmis osalevate sideettevõtjate nimed ja registrikoodid; 5) toetuse saanud juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul nimi, toetuse suurus, toetuse maksmise aeg. § 17. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus: 1) kontrollida aadressiobjektide juurdepääsuvõrguga liitumise teostamisi, samuti toetuse taotluse edastanud sideettevõtja raamatupidamist ning käesoleva määruse tingimuste täitmist; 2) kontrollida pärast toetuse väljamaksmist § 15 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist; 3) nõuda toetus tagasi, kui toetuse taotluse edastanud sideettevõtja on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on kohustus: 1) anda sideettevõtjale ja toetuse taotlejale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2) koostada toetuse taotluse ja väljamakse taotluse vormid või suunised sideettevõtjale; 3) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 9 4) menetleda toetuse väljamakseid ja kontrollida juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise vastavust määrusele; 5) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada ülevaateid; 6) koguda toetusmeetme programmis osalevatelt sideettevõtjatelt kord aastas abikõlblikus sihtpiirkonnas teostatud juurdepääsuvõrguga liitumiste kohta kasutusstatistikat; 7) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada kogu toetuse andmisega seotud infot kolme aasta jooksul pärast viimase toetuse väljamakse tegemist. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest käesoleva määruse alusel tehtavatest toetuse andmise otsusest. § 18. Toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja õigused ja kohustused (1) Toetusmeetme programmis osaleval sideettevõtjal on õigus saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustuste täitmisega. (2) Toetusmeetme programmis osaleval sideettevõtjal on kohustus: 1) teostada juurdepääsuvõrguga liitumised viisil, mis arvestab määruses ja toetuse andmise otsuses sätestatud tingimusi; 2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel toetuse saanud lõppkasutajate aadressiobjektidele; 3) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4) esitada kord aastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile abikõlblikus sihtpiirkonnas teostatud juurdepääsuvõrguga liitumiste kasutustatistikat; 5) teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohustuste täitmist; 6) säilitada juurdepääsuvõrguga liitumiste dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast juurdepääsuvõrgu liitumiste valmimist. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler Lisa Abikõlblik sihtpiirkond 10 06.07.2020 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga kehtestatakse kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Määruse alusel antava toetusega hüvitatakse abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate füüsilistest ja juriidilistest isikutest lõppkasutajatele kiiret lairibateenust (edaspidi lairibateenus) võimaldavate kaabel- või traadita (Fixed Wireless Access) püsiühendusvõrkudega liitumisega seotud kulusid. Liitumisega seotud kulude hüvitamiseks antakse lõppkasutajatele toetust käesolevas määruses sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Toetust antakse avatud taotlusvoorude kaudu lõppkasutajatele. Toetusmeetme elluviija ja käesoleva määrusega sätestatud nõuete ja tingimuste täitmise üle järelevalve teostaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Riigi 2020. aasta lisaeelarvega on toetusteks kokku ette nähtud 9 miljonit eurot. 2020. aasta riigi lisaeelarvega on ette nähtud kokku 15 miljonit eurot internetiühenduste arendamiseks turutõrke piirkondades. Sellest 9 miljonit eurot on vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.04.2020 istungi protokolli nr 29 päevakorrapunkti nr 3 „Ministrite kehtestatavate toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala meetmete kavade heakskiitmine“ otsusele punktile 1.10 ette nähtud kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks. Toetuse maksimaalne suurus ühe lõppkasutaja kohta on 300 eurot. Selle eest on lubatud lõppkasutaja juurdepääsuvõrguga liitumiseks osta ja paigaldada lõppkasutaja terminalseadmeid, vajadusel osta ja paigaldada lõppkasutaja siderajatisi, aga ka ehitada välja liin kaabeljuurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutaja aadressiobjekti vahel. Toetuse andmine vastab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 aluspõhimõttele 13.17. „Lisaks kiiretele ühendustele õhus, maal ja merel on vaja ka kiireid andmesideühendusi. Jätkame ülikiire interneti püsiühenduse välja arendamist“ ja täidab sellega pandud ülesande „Viimase miili toetusmeetmete käivitamine 2020. aasta lisaeelarve vahenditest“1. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lg 1 alusel. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad 1 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_7.5.2020_0.pdf 1 Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: 639 7681, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku analüüsi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normaks (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 5 peatükist, 18 paragrahvist ja ühest lisast. Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel võib minister kehtestada määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Peatükk 1 hõlmab üldsätteid ja koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega lõppkasutajale kiiret lairibateenust (edaspidi lairibateenus) võimaldava kaabel- või traadita (Fixed Wireless Access) püsiühendusvõrguga liitumise kulude hüvitamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Kiire lairibateenuse all on mõeldud vähemalt 30 Mbit/s kiirusega teenust. Lõige 2 viitab, et toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusest nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“2. Eelnõu § 2 puudutab riigiabi. Lõigetes 1 kuni 3 on märgitud riigiabi reeglitega seonduv ja selle rakendamine antud määruse osas. Määruse alusel eraisikutele antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav horisontaalse vähese tähtsuse abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Sellise abi piirmäär ühe ettevõtja kohta on 200 000 eurot kolme aasta peale. Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9—17), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Sellise abi piirmäär on ühe ettevõtja 20 000 eurot kolme aasta peale. Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020038?leiaKehtiv 2 vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45— 54), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Sellise abi piirmäär on ühe ettevõtja kohta 30 000 eurot kolme aasta peale. Eelnõu § 3 järgi on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetusmeetme rakendaja, kes menetleb toetus taotlusi, teeb väljamakseid ja järelevalvet. Eelnõu §-s 4 on selgitatud määruse eelnõus kasutatavat terminoloogiat. Lõikes 1 defineeritakse elektroonilise side juurdepääsuvõrk. Lõige 2 defineerib lairibateenuse. Vastavalt ELis kasutatud klassifitseerimisele peetakse kiireks vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibateenust. Tagatud andmeedastus tähendab, et lõppkasutaja saab tellitud kiirust kasutada igal ajahetkel, see kiirus ei kõigu sõltuvalt teistest kasutajatest samal ajal jne. Lõige 3 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise. Fixed wireless lahendusi arvestades on võimalik ühenduspunkt või lõpp-punkt rajada aadressiobjekti ruumidesse paigaldades lairibateenuse seadmed. Kaabelvõrkude puhul võib aga ehitada liini või rajada lõpp-punkti aadressiobjekti kinnistu piirini. Lõige 4 defineerib lairibateenuse terminalseadmed. Terminalseadmete all on mõeldud kaabel- või traadita lairibavõrgu sideseadet, modemit ja ruuterit. Sideseade käesoleva lõike tähenduses ei ole arvuti, sülearvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti või muu taoline seade. Määruse eesmärk on võimaldada inimestel liituda püsiühendusega ning mitte toetada samuti terminalseadmetena defineeritavate mobiiltelefonide, tahvelarvutite jne ostmist. Lõikes 5 defineeritakse lõppkasutaja siderajatised. Siin on mõeldud näiteks posti, masti, kaablitoru, antennivarrast ja seadmekappi või -kilpi. Need kõik on vajalikud raadiovõrkude (mobiil ja traadita püsiühenduse (Fixed wireless)) parema levi tagamiseks, vajadusel otsenähtavuse tagamiseks saatja ja kliendi juures asuva vastuvõtja vahel ning vastuvõtja ning terminalseadme ühendamiseks. Kaabelvõrkude puhul tähendab passiivtaristu on ilma ühegi aktiivse komponendita juurdepääsuvõrgu osa, mis hõlmab tehnorajatisi, kaablikanalisatsiooni, passiivseid kaableid, kaablikappe või muid asjakohaseid võrguelemente. Lõige 6 defineerib lõppkasutaja. Lõikes 7 defineeritakse kohtvõrk. Kohtvõrk ehk lokaalvõrk ehk LAN (ingl. Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maa-alal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. Kohtvõrk võib olla nii traadiga kui traadita (WLAN, wireless local area network). Lõige 8 defineerib abikõlbliku sihtpiirkonna. Nendeks on aadressid, kus määruse vastuvõtmise ajal puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimist võimaldav püsiühendus. Kõik sellised aadressid on loetletud määruse lisas. Lisa koostamise aluseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hallatav andmekogu nimega „Sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem“ (edaspidi 3 infosüsteem), mis on asutatud elektroonilise side seaduse § 1002 alusel,3 ning ettevõtjatega peetud avaliku konsultatsiooni tulemused. Avalik konsultatsioon Infosüsteemi põhjal koostatud aadressiobjektidel teada olevate lairibaühenduste allalaadimiskiiruste alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku konsultatsiooni tuvastamaks ettevõtjate lähiaastate plaane lairibavõrkude arendamisel. Ajavahemikul 8.05.2020 kuni 8.06.20204 toimunud avaliku konsultatsiooni ajal paluti kõigil Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel kontrollida üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostatud andmebaasi andmete paikapidavus ning anda teada ka enda järgmise 3,5 aasta investeerimisplaanid lairibavõrkudesse. Täpsemalt palus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor oma 8.05.2020 kirjas ettevõtjatel esitada info juba olemasolevate või lähima 3,5 aasta jooksul kavandatavate järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu tingimustele5 vastavate juurdepääsuvõrkude kohta. Lähtudes üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktist 138 ja lairiba suuniste punktist 58, peab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk olema järgmiste omadustega: 1) tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja väga kiire (very fast) lairibateenuse optilise (või samaväärse tehnoloogiaga) sidevõrgu kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine; 2) toetab erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused; ning 3) pakub oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega). Põhilairibavõrkudeks (basic broadband networks) loetakse võrke, mis võimaldavad allalaadimiskiirust alla 30 Mbit/s ja mis oma pakutavate kiiruste ja kvaliteedi osas ei suuda pakkuda tänapäeva vajadustele vastavat lairibateenust. Põhilairibavõrk on juurdepääsuvõrk, mis kasutab selliseid tehnoloogiaid nagu asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrgud), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), täiustamata kaabelvõrgud, kolmanda põlvkonna mobiilivõrgud ja satelliitsüsteemid. Lairiba suuniste järgi on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil: - kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx): FTTx hõlmab FTTC (fiber to the cabinet, valguskaabel viimase välikapini), FTTN (fiber to the node), FTTP (fiber to the premise), FTTH (fiber to the home) ja FTTB (fiber to the building); - täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud: need peavad lairiba suuniste joonealuse märkuse 73 kohaselt kasutama vähemalt kaabelmodemi standardit DOCSIS 3.0; - teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda lõppkasutajale usaldusväärset suurt kiirust. Lairiba suuniste joonealune märkus 71 aitab selgitada, mida täiustatud traadita juurdepääsuvõrgu all mõeldakse: „Võttes arvesse täiustatud traadita tehnoloogiate, nagu LTE- Advanced, kiiret arengut ja LTE või Wi-Fi laienevat kasutuselevõtmist turul, võiks järgmise 3 Kättesaadav: www.netikaart.ee 4 Avaliku konsultatsiooniga seotud materjalid on kättesaadavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel: https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp 5 Vt lairiba suuniste peatüki 3.1 punkte 57 ja 58 4 põlvkonna paiksed traadita juurdepääsuvõrgud (mis võivad põhineda näiteks kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial) olla teatavatel tingimustel elujõuliseks alternatiiviks teatavatele traadipõhistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (näiteks FTTCab). Kuna traadita ülekanne on „jagatud“ (kiirus kasutaja kohta sõltub ühendatud kasutajate arvust kaetud alal) ja sõltub vältimatult kõikuvatest keskkonnatingimustest, võib järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke minimaalse, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult eeldatavate allalaadimiskiiruste pakkumiseks lõppkasutaja kohta vaja olla kasutusele võtta teatava tiheduse ja/või täiustatud konfiguratsioonides (näiteks suunatud antennid ja/või mitu antenni). Kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial põhinev järgmise põlvkonna traadita juurdepääsuvõrk peab tagama kindlates kohtades asuvatele kasutajatele ka nõutava teenuse kvaliteeditaseme, teenindades samal ajal kõnealuses piirkonnas kõiki muid liikuvaid lõppkasutajaid.“ Saatjate tihedus ja konfiguratsioon Selleks, et raadiolahendus vastaks täiustatud traadita juurdepääsuvõrgu kriteeriumitele ehk oleks võimalik teatud piirkonna (küla, asula jne) kõikidele majapidamistele tagada samaaegne minimaalne nõutud kiirus (30 Mbit/s), ei piisa enam ühes mastis olevast saatjast, mis on küll võimeline ehk teenindama üksikuid kliente, kuid mitte oluliselt suuremat arvu või lausa enamikku masti piirkonnas olevaid kliente (aadressiobjekte). Selleks, et lugeda üks piirkond kaetuks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga (nagu valgete alade kaardistuse osas ütleb lairiba suunise punkti 78a joonealune märkus 92), peaks juba praegu või investeeringukavades olema paigas vajalik minimaalne saatjate tihedus ja konfiguratsioon. Praegune võimekus pakkuda üksikutele lõppkasutajatele kiiret või ülikiiret lairibaühendust ei taga seda tulevikus nõudluse suurenemisel ülejäänutele masti piirkonnas asuvatele kasutajatele. Võttes arvesse, et toetusmeede on mõeldud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetamiseks eelkõige maapiirkondades, kus tarbijate arv on väike, ei ole tõenäoline, et sideettevõtjate jaoks oleks majanduslikult tasuv täiendavate mastide püstitamine viisil, mis võimaldaks kindlalt tagada vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühenduse kõigile piirkonnas asuvatele aadressiobjektidele. Peale rahaliste kulutuste on vaja leida mastide püstitamiseks vajalikud kinnistud, mis tähendab maaomanikega läbirääkimisi ning ei pruugi tulemuseks anda sellist mastide paigutust, nagu vaja oleks. Alternatiivseid lahendusi mastide asemel, nagu kõrgemad hooned või muud sobivad ehitised (korstnad jne), on maapiirkondades vähe. Lisaks on looduslikud tingimused, nagu otsenähtavust takistavad puud majade ümbruses, mis oluliselt piiravad signaalide levimist ning eeldavad kõrgete mastide kasutamist. Ühe 120 m (ehk tavapärase mobiilimasti kõrgus) kõrguse masti valmistamine maksab hinnanguliselt 120 000 eurot6 (lühemad mastid maksavad proportsionaalselt vähem). Looduslikud takistused Eeldusel, et eelmises punktis mainitud vajalik saatjate tihedus on tagatud, peab selleks, et raadiovõrk vastaks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kriteeriumitele, hea raadioühenduse tagamiseks olema saatja ja vastuvõtja vahel ka otsenähtavus. Takistavad tegurid, nagu kõrgemad hooned või metsad, mäed ja orud, muudavad otsenähtavuse tagamise kõigile piirkonna aadressiobjektidele liiga kalliks või aadressiobjekti omanikele/kasutajatele isiklikult vastuvõetamatuks (näiteks vajadus kõrgete puude eemaldamiseks maja ümbrusest). 6 Vt kiire interneti ühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud lisa 1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf 5 Sagedusloaga sageduste kasutamine Selleks, et tagada nõutav teenuse kvaliteeditase, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma häireteta. Vastavalt Eesti raadiosagedusplaani § 2 lõikele 3 peab tegemist olema primaarse kasutusrežiimiga, kuna ainult seda raadioseadet kaitstakse teise raadioseadme põhjustatud häirete eest. Täiendavalt on olemas ka sekundaarne kasutusrežiim, aga seda ei kaitsta teise raadioseadme põhjustatud häirete eest ja sellise raadioseadme kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavale raadiosideteenistusele. Lõige 9 defineerib aadressiobjekti. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid: 1) elamud; 2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid hooneosi; 3) juriidiliste isikute asukohahooned; 4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning eelnimetatud hoonete osad; 5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused; 6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime; 7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad. Kuna toetusmeetme eesmärk on viia kiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk piirkondadesse, kus on elanikud ning toimub ettevõtlustegevus, siis on jäetud välja punktides 5 ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes, millel on unikaalaadress olemas, on selguse huvides jäetud välja ka punkt 4. 2. peatükk (toetatavad tegevused ja nõuded toetatavatele tegevustele) sisaldab ühte paragrahvi. Eelnõu § 5 sätestab toetatavad tegevused ja toetuse suuruse Lõikes 1 on nimetatud tingimused, millele peavad vastama kaabel- või traadita juurdepääsuvõrgud, mille jaoks saab taotleda toetust. Lõike 1 punkti 1 järgi peab toetusmeetme abil liitutav juurdepääsuvõrk võimaldama kiiret lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis. Sellise kiirusega lairibateenust loetakse Euroopa Liidus „kiireks“ ühenduseks. Samas ei tähenda see seda, et klient ei või soovi korral sõlmida teenusepakkujaga väiksema kiirusega lairibateenuse lepingut. Aga tehniline võimekus peab olema selline, mis võimaldab vähemalt 30 Mbit/s kiirusega teenust tarbida. Tagatud allalaadimiskiirus tähendab seda, et teenus peab olema sama parameetriga ja stabiilne. Juhul kui kasutatakse traadita lahendusi (nt. Fixed Wireless), peab ka sellise juhul olema võimalik lõpp-kasutajale tagada stabiilne kiirus ning see ei tohi kõikuda ega sõltuda kellaajast ega kasutajate arvust antud ajahetkel. Punkt 2 ütleb, et juhul kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. Liin on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 24 defineeritud kui tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Ühenduspunkt on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht. Antud punkt ei nõua (tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini rajamist valguskaablit kasutades, kuid 6 seab kohustuse teha see vähemalt kahest kiust koosneva valguskaabliga, kui lõppkasutaja valib liini ehitamise tehnoloogiaks valguskaabli. Kahe kiu nõudmise vajadus tuleneb vajadusest tagada tehnoloogianeutraalsus, kuna on lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad andeside pidamiseks samaaegselt kahte kiudu. Uuemad tehnoloogiad on siiski pigem ühe kiuga võimelised teenuseid pakkuma. Lõige 2 loetleb toetatavad tegevused ning lõige 3 loetleb tegevused, mida määrusega ei toetata. Lõige 4 seab toetuse maksimaalseks suuruseks 300 eurot ühe aadressiobjekti kohta ning lõige 5 seab täiendava piirangu lõppkasutajatele – iga lõppkasutaja saab toetust taotleda ainult ühe aadressiobjekti jaoks. Lõikes 6 seatud piirang 180 päeva toetatavate tegevuste elluviimiseks peaks olema piisav, et selle ajaga oleks võimalik teostada liitumisi nii traadita juurdepääsuvõrkudega, mille jaoks piisab vastuvõtuantennide paigaldamisest lõppkasutaja aadressiobjektil, kui ka kaabevõrkudega, mille jaoks on vajalik ka ehitustööde läbiviimine aadressiobjekti kinnistul jne. 3. peatükk (toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja sideettevõtjale) koosneb seitsmest paragrahvist Eelnõu § 6 sätestab toetuse taotlemise üldpõhimõtted. Lõige 1 kohustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitama avalikkust. Lõige 2 ütleb, et toetuse taotlusi võetakse vastu kuni 30. novembrini 2020. a. Antud piirang tuleneb Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määrusest nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“7 § 4 lõikest 1, mis sätestab, et meetme rahastamiseks ette nähtud vahendite kasutamiseks võib võtta kohustusi kuni 31. detsembrini 2020. a. Kuna toetuse taotluste menetlemiseks on ka vajalik aega võtta, siis on vajalik seada taotluste esitamiseks varasema tähtaeg – 30. november 2020. Lõige 3 selgitab, et kui eelarve ammendub, siis taotluste vastuvõtmine lõpetatakse ning teavitatakse sellest avalikkust. Eelnõu § 7 sisaldab toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid Lõige 1 sätestab, millised nõuded kehtivad toetuse taotlejale. Tegemist on füüsilisest või juriidilisest isikust lõppkasutajaga, kes vastab Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 8 lõikele 3 ja § 9 lõikele 2. Füüsiliste isikute puhul ei tohi meetmest anda toetust neile, kes on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas. Juriidilise isiku osas aga võib toetust maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020038?leiaKehtiv 7 Lõige 2 ütleb, et toetuse taotleja saab taotlusi esitada kahel viisil. Esimene variant on esitada taotlus toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja kaudu. See võimaldab tagada lõppkasutaja jaoks kiirema ja tulemuslikuma menetluse läbi selle, et enne toetuse taotlemist leiaks lõppkasutaja endale sideettevõtja, kes tema soovitud aadressil on võimeline käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavat juurdepääsuvõrgu liitumist looma. Alles seejärel, kui selline sideettevõtja on leitud ning kokku on lepitud liitumise hind, saab lõppkasutaja esitada oma taotluse sideettevõtjale ning volitada sideettevõtjat enda nimel toetuse taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitama. Selline asjaajamine tagab selle, et lõppkasutajad ei satuks olukorda, kus nad küll saavad toetust liitumise loomise jaoks, aga kokkuvõttes ei suuda ükski nende poolt välja valitud sideettevõtja ettenähtud toetussumma piires lõppkasutaja soovitud tingimustele vastavat liitumist luua. Teise variandina on siiski jäetud lõppkasutajale soovi korral ka võimalus ise otse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt toetust taotleda. Selleks peab ta siiski saama sideettevõtjalt vastava pakkumuse, milles on vajalike tegevuste kalkulatsioon, ning lisama selle taotluse juurde. Eelnõu §-is 8 on seatakse nõuded toetusmeetme programmis osalevale sideettevõtjale. Lõike 1 punktis 1 nimetatud samaväärse registri all on mõeldud Euroopa Majanduspiirikonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat registrit, mis on samaväärne äriregistriga. Kolmandatest riikidest pärit taotlejad ei saa toetuse taotlust esitada. Punkti 3 kohaselt peab toetuse taotluse esitaja osutama üldkasutatavat elektroonilise side teenust. Selline tingimus on vajalik, kuna toetusmeetme eesmärk on toetada juurdepääsuvõrkudega liitumist ning selle kaudu lairibateenuse osutamist ning seda ei ole võimalik teha kellelgi, kes ei ole sideettevõtja. Punktis 4 nimetatud võrgule juurdepääsu all on mõeldud olukorda, kus sideettevõtja rendib võrguressurssi ja ühendusi teiselt sideettevõtjalt. Punktis 6 sätestatud maksuvõla olemasolu kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Teistes ELi riikides ja Šveitsis registreeritud taotlejate puhul on vajalik, et nad esitaksid sellekohased väljavõtted ja muud tõendavad dokumendid. Antud nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 9 lõikest 2. Lõige 2 sätestab need dokumendid ja kinnitused, mille peab toetusmeetme programmis osaleda sooviv sideettevõtja esitama. Punktides 1 kuni 9 olevad kinnitused võivad olla vormistatud ühe allkirjastatud dokumendina. Lõige 3 teeb erandi lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud kohustustele. Jaeteenuseid lõppkasutajatele mittepakkuvad sideettevõtjad on tavaliselt ainult taristuoperaatorid ning rendivad oma võrku teistele sideettevõtjatele (osutavad võrguteenust elektroonilise side seaduse § 2 punkti 66 tähenduses), et need saaks omakorda osutada jaeteenuseid lõppkasutajatele. Lõige 7 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse sideettevõtja eemaldamiseks toetusmeetme programmist, kui see on vähemalt viiel korral toetuse taotluste edastamisel esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid. Selline otsus ei ole automaatne, vaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve 8 Ametil on kaalutlusõigus, kas rikkumised on olnud piisavalt rasked või on need olnud juhuslikku laadi ning sideettevõtja on oma tegevust korrigeerinud. Lõikes 8 on selgitatud, mis saab peale sideettevõtja eemaldamist toetusmeetme programmist. Nende lõppkasutajate osas, kelle kohta on toetuse andmise otsust eelnevalt tehtud, on sideettevõtjal õigust toetuse väljamakse saada. Aga uusi lõppkasutaja toetuse taotlusi sideettevõtja edastada ei tohi, samuti ei tohi ta esitada pakkumusi lõppkasutajatele viimaste poolt ise toetuse taotluse esitamise juurde ning peab lõppkasutajaid teavitama, et tal puudub edaspidi õigus programmis osaleda. Eelnõu § 9 sätestab toetuse taotlusele esitatavad nõuded Lõikes 1 nimetatud teabe esitamiseks koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastava taotluse vormi. Lõike 1 punktis 6 nimetatud kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 5 lõike 1 punktist 3. Eelnõu §-is 10 on kirjas toetuse taotluse esitamist Lõikes 3 loetletud teabe all on mõeldud koondinfot sideettevõtja poolt esitatava taotluste osas. See tähendab, et sideettevõtja esitab ühes tabelis koondinfona taotlustes esitatud andmed, mille ta antud kuus esitab. Lõige 4 seab piirangu summale, kui palju tohib sideettevõtja käesoleva meetme lõppkasutajale antava toetuse arvelt ning [Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu teise etapi rajamise toetusmeetme tingimused ja kord] alusel makstava investeeringutoetusena. Selleks summaks on 2 500 000 eurot ning kontserni kuuluvate ettevõtete puhul kehtib see piirsumma kõigile kontserni ettevõtetele ühiselt. Eelnõu § 11 sätestab toetuse taotluse menetlemise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis Lõike 1 punktis 3 nimetatud hinnangu andmisel riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta vaatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seda, kas juriidiliste isikute puhul on võimalik anda riigiabi vähese tähtsusega abina. Selleks kontrollitakse vähese tähtsusega riigiabi registrit veendumaks, et taotluse esitanud juriidilise isiku vähese tähtsusega riigiabi piirmäär ei ole täis. Eelnõu § 12 käsitleb toetuse andmise otsust ja taotluse rahuldamata jätmist. 4. peatükk (toetuse väljamaksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 13 sätestab toetuse väljamaksmisega seotud protseduurid. Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja toetuse taotluse esitanud sideettevõtjale. See tähendab, et peale liitumise teostamist ei pea lõppkasutaja enam taotlusi esitama ega ka ise toetust edasi sideettevõtja kandma. 9 Lõige 3 seab piirangu sideettevõtjatele väljamakse taotluse esitamisel. Sideettevõtja võib väljamakse taotlusi esitada üks kord kuus. Piirangu seadmise eesmärk on vähendad halduskoormust ning kiirendada menetlust läbi selle, et sideettevõtjad esitavad korraga suurema hulga toetuse väljamaksetaotlusi ning neid on võimalik efektiivsemalt menetleda. Lõikes 4 on sideettevõtjale seatud kohustus säilitada väljamakse taotluses nimetatud aadressiobjektidel tehtud andmeid ja dokumente. Neid dokumente ei pea esitama väljamakse taotluse esitamisel, aga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus neid juhukontrolli alusel igal ajahetkel enne või pärast väljamakse tegemist sideettevõtjalt küsida. Eelnõu §-is 14 on kirjas juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise kontrollimise protseduurid. Kontrollimisel lähtutakse peamiselt juhuvalikust ja riskihinnangutest – seda nii dokumentide kontrollimisel kui vajadusel kohapealse kontrolli läbi viimisel. Eelnõu § 15 sätestab lairibateenuse osutamise kohustuse ja tagasimaksete tegemise selle kohustuse rikkumisel. Lõikes 1 sätestatud 24 kuulise lairibateenuse osutamise kohustuse eesmärk on tagada, et toetusega rajatud liitumised võetakse reaalselt kasutusse pikemaks ajaks ning need rajatakse püsiasustusega aadressidele, mitte näiteks suvilatesse, kus aastaringselt ei elata ning mõne kuu mõõdudes peale toetusega ehitatud liitumise algust leping lõpetatakse. Lõige 2 kohustab nimetatud kohustuse rikkumise korral sideettevõtjat tagastama vastaval aadressiobjektil juurdepääsuvõrguga liitumise teostamise eest saadud summa. Lõige 3 sätestab erandi neile sideettevõtjatele, kes ise jaeteenuseid lõppkasutajatele ei paku. Sellisteks sideettevõtjateks on taristuoperaatorid, kes küll rajavad passiivse taristu, kuid pakuvad seda teistele sideettevõtjatele teenuste osutamiseks. Kuna nemad opereerivad ainult taristut ning ei oma kontrolli selle üle, kas ja kellega lõppkasutajad lairibateenuste osutamiseks lepinguid sõlmivad. Samuti kehtib lõikes sätestatud erand siis, kui sideettevõtja lõpetab tegevuse. 5. peatükk (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, sideettevõtja ja lõppkasutaja õigused ning kohustused) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 16 käsitleb informatsiooni esitamist, kogumist ja avalikustamist. Lõikes 1 on seatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kohustus luua toetuse andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avalik veebileht. Lõikes 2 on sätestatud info, mis peab veebilehel olema kajastatud. Punktis 4 on sätestatud, et selleks on ka toetusmeetme programmis osalevate sideettevõtjate nimed ja registrikoodid. See abistab toetuse taotlejaid ning annab neile ülevaate, millised sideettevõtjad on valmis toetusmeetme abil juurdepääsuvõrguga liitumisi teostama. Seejärel saavad toetuse taotlejad juba ise pöörduda vastava sideettevõtja poole, küsida liitumise teostatavuse ja hinna kohta, tingimuste sobivuse korral esitada sideettevõtjale toetuse taotluse, mille sideettevõtja saab omakorda esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 10 Punktis 5 sätestatud kohustus tuleb Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 12 lõikest 1. Eelnõu § 17 sätestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused. Eelnõu § 18 sätestab toetusmeetme programmis osaleva sideettevõtja õigused ja kohustused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kuna määruse eelnõu eesmärk on toetada riigieelarve vahenditest juurdepääsuvõrkudega liitumist, siis on vajalik analüüsida määruse eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi reeglitele. Toetusmeetme raames antav toetus, juhul kui see antakse füüsilistele isikutele, ei ole riigiabi. Ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antav abi on aga käesoleva määruse kontekstis käsitletav vähese tähtsusega abina. Täpsemalt lähtutakse toetuse andmisel ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele alljärgnevatest EL õigusaktidest: - Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8; - Komisjoni määrus (EÜ) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9—17); - Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45—54). 4. Määruse mõjud Järgnevalt on analüüsitud määruse mõjusid vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembril 2011. aastal vastu võetud määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Toetusmeede omab sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju. Kiiret lairibateenust võimaldava juurdepääsuvõrguga liitumine on paljudele peredele ja ettevõtetele liiga suur väljaminek, mida majanduslikult ei olda võimelised tegema. Samas on kiire internetiühenduse olemasolu tänapäeval elementaarne vajadus teenuste tarbimiseks ja ühiskonnaelus osalemises. COVID-19 puhangu ajal muutus hea internetiühenduse olemasolu vältimatult vajalikuks kõigile kaugõppel olevate laste peredele, samuti kaugtööd tegevatele tööealistele elanikele. Lairibaühenduse olemasolu loob kõikidele elanikkonna gruppidele hakkamasaamiseks paremad võimalused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Toetusmeetmel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele 11 Toetusmeetme mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeval majandustegevuses vältimatu vajadus. Suurem hulk kiiret lairibateenust võimaldavate liitumiste olemasolu võimaldab kõigil teha oma tööd ja muid vajalikke igapäevatoiminguid oluliselt kiiremini ja kvaliteetsemalt. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Toetusmeede ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda. Mõju regionaalarengule Toetuse abil loodavate juurdepääsuvõrkudega liitumiste mõju regionaalarengule on positiivne, suurendades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Antud toetusmeede on üle-eestiline ega eelisarenda üht või teist regiooni. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Antud toetusmeede ei oma mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsute korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse toetusmeetme välja kuulutamist, toetuse taotluste vastuvõtmist ja menetlemist koos toetust saavate lõppkasutajate väljavalimisega ning hilisemat toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise järelevalvega. Kõiki eelloetletud tegevusi viib ellu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Toetuse andmisega seoses tekib riigile kulu 9 miljonit eurot toetuse andmiseks lõppkasutajatele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Elektritööstuse Liidule. 12
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel