Kiri

Hr Taavi Aas minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 09.07.2020 nr KA-JUH-13/181 E-post: [email protected] Hr Rene Kokk minister Keskkonnaministeerium E-post: [email protected] Cc: Rahandusministeerium E-post: [email protected] Põlevkivikaevandustest kaevandatud lubjakivi killustiku kasutamisest suurtes infrastruktuuri projektides Lugupeetud ministrid. Põlevkivikaevandustes väljastatakse iga-aastaselt lisaks põlevkivile ka suures koguses nö aherainet, mille kasutusvõimalused on seni olnud piiratud. Sel põhjusel tellis Eesti Energia TalTech-lt 2019 aastal uuringu, mille eesmärgiks oli hinnata Eesti Energia Estonia kaevandusest väljastatud aherainest toodetud lubjakivi killustiku (ning põlevkivituha) sobivust Rail Balticu projekti muldkeha rajamisel ja selle kõrvalteede ehitamisel. Tänaseks valminud uuringu tulemusel leiti, et nimetatud lubjakivi killustik on sobilik kasutamiseks Rail Balticu raudteetrassi muldkeha ehitamiseks. Kuigi aherainest toodetud lubjakivikillustik ei suuda päriselt asendada nõudlust kõrgekvaliteedilise killustiku järele on selle kasutuselevõtuga võimalik oluliselt vähendada muldkeha ehitamiseks vajamineva liiva või kruusa hulka ja seega vähendada nende maavarade kaevandamist Rail Baltica projekti arendamiseks. Lisaks nimetatud lubjakivi killustiku tehnilisele sobivusele hinnati uuringus ka selle kasutamise majanduslikku ja sotsiaal-majanduslikkku põhjendatust Rail Balticu projekti muldkeha ehitusel. Uuringu tulemusel leiti, et lubjakivi killustiku transport raudteel Jõhvi kaubajaamast Rail Baltica trassi läheduses asuvatesse killustiku liivaga segamise kohtadesse (näit Pärnu kaubajaama) on nii finantsiliselt, kui ka sotsiaalselt konkurentsivõimeline kohalikest kaevandustest pärit materjaliga (täiteliivaga) võrreldes. Lisaks võimaldaks aherainest lubjakivi killustiku kasutamine hoida ära täiendava kahju looduskeskkonnale, mis tekiks uute kaevanduste avamisel. Uuringus hinnati Eesti Energia tarnevõimekust nimetatud killustikku tarnida ja leiti, et selleks võiks olla ca 1 miljon tonni aastas (üks rongikoosseis päevas). Seoses põlevkivist elektritootmise olulise vähenemisega oleme tänaseks jõudnud järeldusele, et selle tulemusel vabanenud transpordivõimekuse abil suudaksime me tarnida ka kaks rongikoosseisu päevas ilma seejuures reisirongiliiklust segamata. Lubjakivi killustiku kogumaht, mida Eesti Energia suudaks Rail Balticu ehitamise projektile pakkuda on ca 10 miljonit tonni. Vajalikud load ja logilistilised lahendused on meil kavas omandada/välja töötada juba käesoleval aastal tarnimaks lähema ca 12 kuu jooksul kuni 1 miljon tonni aherainest toodetud lubjakivi killustikku Tootsi tuulepargi ehituseks, mis kinnitaks meie veovõimekust ja plaani tehnilist teostatavust Lähtudes eelnevast kohtusid Eesti Energia esindajad juuni lõpus Rail Balticu projekti esindajatega, kes andsid ülevaate Rail Balticu projekti hetkeseisust. Kuna Rail Balticu projekti esindajad peavad projekti arendamisel oluliseks ringmajanduse põhimõtete rakendamist, siis on projekteerimisel arvestatud ka võimalusega kasutada selles aherainest toodetud lubjakivi killustikku täitematejalina. Projekti esindajad tõdesid, et ministeeriumide toetuse korral oleks nad valmis kaaluma ringmajanduse põhimõtete sätestamist ka edaspidiselt korraldatavate täitematerjalide hangete tingimustes. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Registrikood 10421629 Tel 715 2222 [email protected] Faks 715 2200 www.energia.ee Seoses eelnevaga pöördume käesolevaga Teie poole kaalumaks aherainest toodetud lubjakivi killustiku kasutamist suurtes avalikes infrastruktuuri projektides. Enefit Kaevandustele väljastatud keskkonnaloas on Keskkonnaameti poolt ringmajanduse eesmärgina sätestatud vähemalt 40% aheraine taaskasutamine. Juhul, kui riigi ministeeriumid ei toeta ringmajanduse põhimõtete rakendamist suurte avalike infrastruktuuri projektide hanketingimuste kujundamisel saab nimetatud eesmärgi täitmine olema väga raske. Palume Keskkonnaministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kujundada selles küsimuses ühine seisukoht. Ministeeriumide huvi korral on Eesti Energia valmis edastama lisainfot ja olukorda omaltpoolt selgitama. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Hando Sutter juhatuse esimees