Saatja: Egge Kulbok-Lattik <
[email protected]>
Saadetud: 10.07.2020 16:14
Adressaat: <
[email protected]>
Teema: [gep] <pealkirjata>
Head üleilmse eestluse sõbrad!
Infoks, et rahvastikuminister puhkab vahemikus 13.07 - 07.08.
Veel edastame teile Politsei ja Piirivalve Ameti infokirja (lisatud
manusesse) muudatuste kohta välismaalaste seaduses (VMS), mis jõustusid
eilsest, so 01.07.2020.Nimetatud muudatustega loodi diginomaadi viisa,
mis võimaldab Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu
nende asukohast. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline.
Lisaks sätestati muudatustega kutsuja kohustused tööandjale, kes
registreerib välismaalase lühiajalise Eestis töötamise ning korrastati
pikaajalise viisa taotlemise protsessi.
Jõustunud muudatuste eesmärk on lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohad
välismaalaste Eestis elamist ja töötamist puudutavas regulatsioonis.
NB! Lisaks peame vajalikuks märkida, et kuigi seadusemuudatused jõustusid
01.07.2020, siis kahjuks diginomaadi viisa saab taotlusi hakata esitama
alates 15.07.2020 ning juhul, kui nimetatud kuupäeva osas peaks toimuma
muudatusi, siis teavitame teid sellest täiendavalt.
Lisainfot saab vajadusel küsida migratsiooninõustajatelt telefonil 612
3500 (E-R 9.00-15.00) või e-maili teel
Lugupidamisega
Egge Kulbok-Lattik
02.07.2020
Infokiri muudatustest välismaalaste seaduses (VMS
(VMS)
VMS) alates 01.07.2020
Antud infokirjas anname teile ülevaate 01.07.2020 jõustunud VMS-i muudatustest. Peamiseks
suuremaks muudatuseks võib lugeda diginomaadi viisa loomist, mis võimaldab Eestis töötada
viisa alusel välismaalasel, kelle töö ei sõltu tema asukohast. Lisaks sätestatakse kutsuja
kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise Eestis töötamise ning
korrastatakse pikaajalise viisa taotlemise protsessi.
Jõustunud muudatuste eesmärk on lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohad välismaalaste
Eestis elamist ja töötamist puudutavas regulatsioonis.
1. Uus reisi eesmärk – viisa kaugtöö eesmärgil
Koos moodsate infotehnoloogiliste võimalustega on üha rohkem levinud eluviis, kus töötatakse
veebipõhiselt ja seetõttu reisitakse selle käigus eri riikides ringi. Välismaalasi, kes töötavad
asukohast sõltumatult, elavad eri paikades, omamata alalist elukohta või elupaika, kutsutakse
diginomaadideks. Diginomaadi viisa võimaldab viisa alusel Eestis töötada välismaalasel,
kelle töö ei sõltu tema asukohast. Diginomaadi viisa võib anda nii lühi- (C-tüüpi) kui
pikaajalise (D-tüüpi) viisana. Diginomaadi viisa taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised
tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, ei ole tegemist klassikalise
turismiga, vaid töötamisega välisriigis asuva ettevõtte kasuks.
Viisa taotlemiseks lisati täiendav reisi eesmärk, milleks on viisa kaugtöö eesmärgil ehk
diginomaadi viisa. Vastaval alusel viisa taotluse saab esitada nii Eesti saatkonnas kui PPA-s.
Pikaajalise viisa andmise või sellest keeldumise Eestis otsustab PPA 30 tööpäeva jooksul
taotluse menetlusse võtmisest arvates (VMS § 625 lõige 1).
Kaugtöö tegemise eesmärgil viisa saanud välismaalase lühiajalist Eestis töötamist ei ole vaja
PPA-s registreerida, kuna neil on otse seadusest tulenev õigus Eestis töötada (VMS § 105 lõige
4 punkt 7).
NB! Kuigi seadusemuudatused jõustusid alates 01.07.2020, siis kahjuks diginomaadi viisat
puudutavaid rakendusakte ei ole tänaseks jõustatud. Kuni rakendusaktide jõustumiseni ei ole
kahjuks võimalik diginomaadi viisataotlusi esitada. Eelduslikult saab nimetatud taotlusi hakata
esitama alates 15.07.2020 ning juhul, kui nimetatud kuupäeva osas peaks toimuma muudatusi,
siis teavitame teid sellest täiendavalt.
2. Lisandusid viisa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alused
VMS § 65 (viisa andmisest keeldumise alused) lõike 2 loetellu lisandus kaks täiendavat
keeldumise alust (punktid 8 ja 9):
8) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku
usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb;
9) vähemalt üks tingimus, mis on viisa andmiseks nõutav, ei ole täidetud.
02.07.2020
VMS § 78 (viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alused) lõike 2 loetellu lisandus kaks
täiendavat viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alust (punktid 10 ja 11):
10) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu
isiku usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb;
11) esineb viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise aluseks
olev asjaolu.
3. Muud peamised muudatused viisa/viibimisaja pikendamise menetluses
Täpsustati teise Schengeni liikmesriigi viisa ja elamisloaga Eestis viibimise lubatud aja sätet
(VMS § 44 lõige 3):
Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa
alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul.
Muudeti pikaajalise viisa andmise tingimuste sõnastust (VMS § 62 lõige 2) ja sätestati, et
viisa võib anda, kui välismaalasel:
1) on kehtiv reisidokument;
2) tema Eesti pikaajalise viisa taotlemise eesmärk on põhjendatud;
3) tal on piisavad rahalised vahendid, et katta majutus- ja viibimiskulud Eestis viibimise ajal
ning tagasi pöörduda oma päritoluriiki või transiidiriiki.
Täpsustati, kes võivad PPA-s pikaajalise viisa taotluse esitada (VMS § 911 lõige 1) -
välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt välismaalaste seaduse § 43 lõige 1 punktides 1–4 ja
6–10 nimetatud alusel.
4. Usaldusväärsuse hindamine
VMS-i lisandus § 402, mille kohaselt võib PPA anda hinnangu välismaalase Eestisse kutsuja
ebausaldusväärsuse kohta eelhaldusaktiga. VMS-i kohaselt keeldutakse välismaalase
lühiajalise töötamise registreerimisest või töötamiseks elamisloa andmiseks, kui on põhjust
kahelda tööandja usaldusväärsuses. Samuti keeldutakse õppimiseks elamisloa andmisest, kui
on põhjust kahelda õppeasutuse usaldusväärsuses. Ka viisa taotlemisel või viibimisaja
pikendamisel kontrollitakse välismaalase kutsuja tausta.
Vastava hinnangu võib anda tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku
ebausaldusväärsuse kohta, kui välismaalane tuleb isiku juurde või kui isikule kohalduvad
VMS-is sätestatud kutsuja kohustused.
Hinnang kutsuja ebausaldusväärsuse kohta võidakse anda kehtivusajaga kuni üks aasta.
Kui PPA on andnud eelhaldusaktiga hinnangu, et kustuja on ebausaldusväärne, siis sellel alusel
on PPA-l võimalik edaspidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja tähtajalise elamisloa
taotlused jätta läbivaatamata. Samas on endiselt võimalik, et ebausaldusväärsus tuvastatakse
ühe konkreetse taotluse menetluse raames ja selle tõttu keeldutakse vastava loa andmisest.
02.07.2020
5. Deposiidi nõuded renditöö puhul
VMS-is muudeti deposiidinõude sõnastust ning VMS § 106 lõike 8 ja § 1761 lõike 2 kohaselt
renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena või tähtajalise elamisloa töötamiseks võib
anda töötamiseks renditöötajana, kui tööandjal on deposiidis raha vähemalt 10% konkreetse
välismaalase töötasufondist, mitte tööandja kogu töötasufondist. Kui renditöö vahendajana
tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb
renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti.
NB! 10% konkreetse välismaalase töötasufondist peab püsima deposiidis välismaalase kogu
Eestis staatuse kehtivusaja ning tööandja peab olema igal hetkel valmis seda PPA-le tõendama.
6. Kutsuja kohustused lühiajalise töötamise puhul
VMS § 1062 muudeti ja sõnastati viisil, et tööandjal ja praktika võimaldajal, kelle juures
välismaalase lühiajaline töötamine registreeriti, on VMS tähenduses kutsuja kohustused.
Kui välismaalase lühiajaline töötamine registreeritakse VMS § 107 lõike 12 punktis 10
sätestatud tingimustel lähetatud töötaja töötamisena, kohaldatakse kutsuja kohustusi Eestis
registreeritud ettevõttele, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse.
7. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja erisused
VMS § 107 täiendati lõikega 31 ja VMS § 178 täiendati lõikega 21 ning sätestati, et
ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale võib maksta töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu
liikmesriiki olev äriühing.
Lisaks täiendati VMS § 181 lõiget 2 punktiga 5 ja sätestati, et ettevõtjasiseselt üleviidud
töötaja puhul ei pea tööandja taotlema Eesti Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks.
8. Elamisloa töötamiseks andmisest keeldumine ettevõtte pankroti või
likvideerimise korral
Seni kehtinud VMS andis haldusorganile (PPA) õiguse keelduda lühiajalise töötamise
registreerimisest, kui tööandja või kasutajaettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või
likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal
puudub tegelik majandustegevus. Töötamiseks antava elamisloa puhul aga sellist üldalust
elamisloa andmisest keeldumiseks kehtestatud ei olnud. Õigusselguse huvides oli mõistlik
sarnaselt lühiajalise töötamise regulatsiooniga sätestada eraldi keeldumise alus töötamiseks
antava elamisloa puhul, kui tööandja suhtes on käimas pankrotiga seotud kohtumenetlus- või
pankrotimenetlus või likvideerimine või kui tööandjal puudub tegelik majandustegevus.
Eeltoodust tulenevalt täiendati VMS § 180 lõiget 2 punktiga 41, mille kohaselt tähtajalise
elamisloa töötamiseks andmisest võib keelduda, kui on algatatud tööandja või kasutajaettevõtja
likvideerimine, kohus on võtnud tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud
pankrotiavalduse menetlusse ja otsustanud ajutise halduri nimetamise, välja on kuulutatud
02.07.2020
tööandja või kasutajaettevõtja pankrot, tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud
pankrotiavalduse menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata või tööandjal või
kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus.
NB! Samal põhjusel täpsustati VMS § 108 lõike 11 punkti 3 sõnastust lühiajalise töötamise
registreerimise keeldumise aluste osas.
9. Investeeringu nõuete ühtlustamine
Seni oli VMS-is ettevõtjate kapitali ja investeeringu nõue reguleeritud kolmel eri viisil:
1) tippspetsialisti tööandjale;
2) elamisluba ettevõtluseks üldtingimustel ja
3) elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile.
Seetõttu ühtlustati investeeringu nõuded VMS-is läbivalt, sealhulgas, kui taotletakse
elamisluba ettevõtluseks või töötamiseks tippspetsialistina.
VMS § 192 lõige 2 sõnastust muudeti viisil, et välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, peab
olema vähemalt 65 000 eurot investeeritud Eesti äriühingu osakapitali, mille eest on soetatud
ja Eestis põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid.
VMS 1973 täiendati lõikega 11, millega täpsustati otseinvesteeringu mõistet.
VMS-is sätestatud otseinvesteeringu hulka loetakse investeering osakapitali, mille eest on
soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud
investeeringuid teistesse Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse, millel on tegelik
majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud
investeerimisfondi.
10.Täpsustused Balti Kaitsekolledžile ja Eesti Diplomaatide Koolile
Täiendati VMS § 162 lõike 1 punkti 6, millega võimaldatakse anda elamisluba õppimiseks ka
Välisministeeriumi toetatud koolitusasutuses. Selle sätte puhul on silmas peetud
diplomaatide kooli, mida osaliselt rahastab Välisministeerium.
Lisaks täiendati VMS § 168 lõiget 1, millega laiendati piisava õppekeele oskuse nõue ka
välislepingu alusel asutatud õppeasutuse õppekava või Välisministeeriumi toetatud
koolitusasutuse täienduskoolituse alusel õppimiseks. Välislepingu alusel asutatud
õppeasutuse puhul on tegemist ainult selliste õppeasutusega, mille asutamisleping on Eesti
Vabariigile siduv – see tähendab Riigikogu poolt ratifitseeritavat lepingut ning selle sätte puhul
on silmas peetud Balti Kaitsekolledžit.