Saatja: Viljar Lubi </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=990E69C7709044288CC75492CB8C6D66-VILJAR LUBI>
Saaja: Henrik Kutberg
Teema: RE: KredExi meetmed ei ole tänaseks reisiettevõtete jaoks tööle hakanud
From: Mariann Lugus <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Wednesday, July 1, 2020 5:57 PM
To: Raul Siem <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Arne Randmaa <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Subject: KredExi meetmed ei ole tänaseks reisiettevõtete jaoks tööle hakanud
Importance: High
Austatud minister Raul Siem!
Pöördume Teie poole veelkord teemal, millel juba pikem ajalugu, kuid mille osas ei ole reisisektori ettevõtete jaoks siiski lahendust tulnud. Manuses on pöördumine palve ja ettepanekuga muuta Kredexi toetusmeetmete tingimusi, mille ETFL tegi 9. juunil rahandusminister Martin Helme nõunik Lasse Lehisele, kes omakorda suunas kontakti Teie nõunikuke, hr. Arne Randmaale ettepanekuga võtta ETFLga ühendust. Kuna vahepeal ei ole mingit kommunikatsiooni toimunud, teeme seda nüüd ise.
Aprillis, mil kujundati turismisektori otsetoetuste meedet (nn EASi meede, kust osad reisiettevõtted said alammeetme kaudu toetust kokku 4 miljonit eurot), kinnitasid MKMi tippametnikud, et just suurematele reisiettevõtetele, kes jäid EASi toest praktiliselt ilma (toetussumma lagi 60 000 eurot), tuleb tegelik abi läbi Kredexi laenukäenduste ja otselaenude.
Kredexi meetmed avanesid 8. mail ja on tänaseks mitmeid muutusi läbi teinud. Viimased muudatused viidi sisse 10. juunil. Kahjuks ei ole aga Kredexi meetmed tänaseks, st juuli alguseks reisiettevõtete jaoks reaalselt tööle hakanud. Viimaste kuude jooksul on ETFL koostanud mitmeid pöördumisi ja analüüse sõnumiga, et meetmed kahjuks reisiettevõtete jaoks reaalselt ei tööta. Lahendust siiski ei ole, laenutuge vajavad nii suured kui ka keskmised ja väiksemad reisiettevõtted. Kredexi kodulehel olevate erakorralist laenu saanud ettevõtete nimistus on tänaseks kaks reisiettevõtet. https://kredex.ee/sites/default/files/2020-06/Laenulepingu%20kliendid%20seisuga%2009.06.2020.pdf
Reisisektori peamised murekohad seoses KredExi toodetega
Kredexi käendus vaatamata sellele, et kommertpankadele tõsteti KredExi erakorralise laenukäenduse krediidikahjude hüvitamise piirmäär 30 protsendini pankade poolt väljastatud uutele laenudele, ei ole sellest abi. Reisisektor on liiga riskantne.
Kredexi otselaen reisiettevõtete peamiseks takistuseks on ärimudelist tulenevalt madal omakapital ning äri taastumise pikk ootusaeg. Taas, sektor on äärmiselt riskantne, potentsiaalse müügi taastumist ei suuda täna keegi prognoosida. Isikliku varaga laenu tagada ei ole mõistlik.
Otselaenude uued, 10.06 kehtima hakanud tingimused muutusid tegelikkuses karmimaks.
Käibekapitalilaen
* 2019. aasta majandusaruanne peab olema auditeeritud (varem võis ettevõte valida, kas esitab 2018 või 2019 aruande).
* Käibekapitalilaenu perioodi lühendamine 24 kuule (varem oli periood 72 kuud). Sektori ettevõtted, kes vaevlevad suures likviidsuskriisis, ei ole võimelised laenu 24 kuu jooksul tagasi maksma, sest turg ei taastu piisavalt kiiresti.
Investeerimislaen
* Antud juhul on ettevõtete kõige suurem mure likviidsus, mitte investeerimisvajadus. Teatavad investeeringud aitaks pikemas perspektiivis hoida kokku tööjõukulusid või tõsta ekspordisuutlikkust, kuid ei lahendaks siiski põhiprobleemi.
Lisaks peame vajalikuks välja tuua asjaolud, mis ei ole otseselt seotud konkreetsete toodete tingimustega
* Kredexi haldussuutlikkus on äärmiselt madal. Laenu taotlevatele ettevõtetele ei vastata või ei anta sisulisi vastuseid/asjatundlikku abi. On olukordi, kus ettevõte ootab vastust juba üle kolme nädala. Suhelda saab vaid e-posti teel, telefoni teel sisulisi vastuseid ei saa. Läbi viidud infovebinarid on samas olnud sisukad ja selged.
* Tundub, et Eesti ei järgi siiski Euroopa Komisjoni soovitust anda kriisi tõttu abi vajavatele ettevõtetele tuge, Kredexi meetmete tingimused jätavad pigem äriprojekti mulje.
Sektor, mis sai kriisis esimesena pihta ning mille taastumine on ilmselt pikim, on tänaseni reaalset ja lühiajalist abi leidnud Töötukassa meetmest. EASi otsetoetuste saamiseks kvalifitseerus vaevalt neljandik ettevõtetest, sh oli toetuse mõju vaid 20% kogu sektori töötajatest. Kuuleme kõrgetasemelistel kohtumistel, sh erinevate ministritega, et sektor on saanud ebaproportsionaalselt vähe abi, kuid reaalseid samme ei järgne.
Kasutame võimalust ja toome veelkord välja meetmed, mida kriisis enim pihta saanud ning kõige aeglasemalt taastuvale sektorile leevendust pakuks. Loodame väga, et Vabariigi Valitsus jõuab otsusele, et kohalik professionaalne ja usaldusväärne reisisektor on riigile vajalik ning selle ellujäämist on vaja toetada.
ETFLi ettepanekud reisisektori toetamiseks kriisist väljumisel:
1. TLS § 37 (1) tähtaja pikendamine kuni 6-kuulisele perioodile kriisis kriitiliselt kannatada saanud sektoritele (s.h. turismisektor).
2. Tööjõumaksude moratoorium kuni 2021. aasta lõpuni.
3. Pikendatud töötukassa meede. Tänaste teadmiste juures võimalikust turu taastumisest on täiendav meede töökohtade hoidmiseks vajalik vähemalt 12 kuu jooksul peale eriolukorra lõppu. Meede peaks olema kättesaadav ettevõtetele, kelle käive on langenud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähemalt 70% ning kvartaalselt pikenev. Arvestades, et sektor (EMTAK kood N79) on tasunud 2019. aasta eest 12,5 miljon eurot tööjõumakse, on riigil mõistlik tagada töökohad ja tulevane maksutulu, et mitte maksta koondatud töötajatele abiraha.
4. Reiskorraldajate täiendavate ja planeerimata kulude kompenseerimine, mida ettevõtjad tegid Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra kehtestamisest ja tungivatest riigipoolsetest soovitustest tulenevalt reisijate ennetähtaegseks toomiseks koju ning mida ei kata reisipakettide tasu. Dokumenteeritud kulud on 630 000 eurot. Nt. Lätis ja Leedus on ettevõtetele sarnased kulud kaetud.
5. KredExi erakorralised ja spetsiifilised meetmed reisisektorile.
6. Riikidevaheliste piiride tegelik avamine reisimise, sh turismiteenuste ekspordi taastamise võimaldamiseks.
- Üleskutse turvalisele ja jätkusuutlikule reisimisele, mitte reisimisest hoidumisele.
- Täiendavate riiklike turndusmeetmete programmi koostamine koostöös EAS-ga ning nende rahastamine turismiteenuste ekspordi kiireks taaskäivitamiseks hooajal 2021. Koostöö Eesti turismiekspordi jaoks oluliste saatjaturgude valitsustega Eestisse reisihoiatuste positiivseks muutmiseks, ühtsete meetmete ja protseduuride kehtestamiseks, et võimaldada avada ja kasutada reisitranspordiühendusi ja turismiteenuseid sarnastel tingimustel ja teadvustada Eestit turvalise sihtriigina.
Loodame väga, et reisisektorile on siiski võimalik kavandada spetsiifilised, erakorralised ja reaalselt töötavad meetmed. Mitmed teised EL liikmesriigid on seda edukalt teinud.
Oleme valmis täiendavateks selgitusteks ja aruteludeks.
Lugupidamisega
Mariann Lugus
Peasekretär/Secretary General
Eesti Turismifirmade Liit/Estonian Travel and Tourism Association
Telefon/Phone: +372 641 1426
Mob: +372 50 82 334
Veeb/web: www.etfl.ee <http://www.etfl.ee> , www.tourest.eu <http://www.tourest.eu>
Saatja: Viljar Lubi </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=990E69C7709044288CC75492CB8C6D66-VILJAR LUBI>
Saaja: Henrik Kutberg
Teema: FW: Turismi erialaliitude ettepanek kohtumiseks
Selline ka veel
From: Kadri Karu <
[email protected]>
Sent: Friday, July 3, 2020 12:39 PM
To: Raul Siem <
[email protected]>
Cc: Arne Randmaa <
[email protected]>; Viljar Lubi <
[email protected]>; Kristi Talving <
[email protected]>; Annika Anton <
[email protected]>; Kati Kikas <
[email protected]>; Liina Maria Lepik <
[email protected]>
Subject: Turismi erialaliitude ettepanek kohtumiseks
Lp. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister hr Raul Siem,
Pöördume MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Eesti Hotellide- ja Restoranide Liidu, Eesti Spaaliidu, Eesti Turismifirmade Liidu ning Eesti Maaturismi poolt ettepanekuga kohtumiseks, et arutada turismivaldkonna hetkeseisu ning turismisektori ettepanekuid turismi taastumise ja arengu toetamiseks ning erakorraliste sektoripõhiste meetmete jätkamiseks.
Turismisektori hetkeseisu lühiülevaade ning liitude ettepanekud on lisatud juuresolevas kirjas.
Loodame, et leiate võimaluse kohtumiseks!
Lugupidamisega turismivaldkonna erialaliitude nimel
Kadri Karu
MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Tegevjuht
p: +372 645 0029 ∣ m: +372 51 58 240
a: Viru 19, Tallinn, Estonia
www.ecb.ee <http://www.ecb.ee/> ∣
[email protected] <mailto:
[email protected]>