Meie: 15.07.2020 nr 1.4-3/739
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise
toetus” eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Minister
Lisad:
1. Eelnõu, M_c19kalatoostus.docx;
2. Seletuskiri; SK_c19kalatoostus.docx
Kairi Šljaiteris
625 6569,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee Registrikood
70000734
SELETUSKIRI m aaeluministri määruse „ Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „ Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus ” kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS ) § 19 lõike 1 ja § 5 lõike 1 alusel . Määruse eesmärk on sätestada „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava ) meetme „ Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus ” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Määrusega muudetakse ka maaeluministri 8. jaanuari 2020. a määrust nr 1 „2020. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014 ‒ 2020 ” meetmete ja tegevuste liigid ” , mida täiendatakse k alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus ega . Rakenduskava kohaselt on võimalik hüvitada kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 (edaspidi koroonaviirus ) p uhangust tingitud müügikäibe vähenemine, mis on tekkinud ajavahemikul 2020. aasta 1. veebruarist kuni sama aasta 31. detsembrini . Toetuse eesmärk on leevendada koroonaviiruse negatiivset majanduslikku mõju kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonna s . Peamine kahju ettevõtja tele on müügimahtude vähenemine, mistõttu vähenevad ka ettevõte te sissetulekud ja elujõulisus . Taotlejale hüvitatakse see osa müügikäibe langusest, mis ületab 15 protsenti. Toetus makstakse välja hüvitisena . Toetuse maksimaalne suurus ei saa olla suurem kui taotleja poolt 2019. aastal tasutud tööjõumaksude summa ega rohkem kui 150 000 euro t . Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse taotleja töötlemistoodangu müügikäibe vähenemist 2019. aasta ja 2020. aasta käibedeklaratsioonide vahena asjaomasel perioodil. Kui taotletud toetuste kogusumma ületab toetuse andmiseks ettenähtud eelarvevahendid, siis vähendatakse kõikide hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotluste alusel antavat toetuse summat võrdeliselt iga taotluse kohta. Toetuse sihtrühm on äriregistris registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud, kelle tegevusalaks on kala, v ähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine ( EMTAK -i jao C alajagu 10201) ning kellel on toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise v aldkonnas (edaspidi taotleja ) . Eelnõu ettevalmistamise s eisuga on selliseid ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid 95. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kairi Šljaiteris (625 6569,
[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Ma aeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Karina Torop (tel 625 6 520 , karina.torop @agri.ee ) ja eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 625 6165, leeni.kohal @agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega võimaldatakse taotleja l oma tegevust jätkata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruse id (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (edaspidi määrus (EL) nr 1380/2013 ) , artiklis 35 nimetatud ühise turukorralduse eesmärkidega . Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006/ ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66) (edaspidi määrus (EL) nr 508/2014 ) , artikli 19 lõike 1 alusel heaks kiidet ud rakenduskavaga. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/560, millega muudetakse määruseid (EL) nr 508/2014 ja (EL) nr 1379/2013 seoses erime etmetega, et leevendada koroona viirus e puhangu mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile ( ELT L 130, 24. 0 4.2020, lk 11 – 17) (edaspidi määrus (EL) nr 2020/560 ). Määrus t e muudatus ed on tingitud selles t , et Eur oopa Merendus- ja Kalandusfondist oleks võimalik toetada erimeetmeid kuni 31. detsembrini 2020, et leevendada koroonaviiruse puhangust tingitud mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile. Kõnealused meetmed peaksid muu hulgas hõlmama kalandus- ja vesiviljelussektori s tegutsevatele ettevõtjatele koroona viirus est tingitud teatava majandusliku kahju eest antavat toetust . Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) (edaspidi määrus (EL) nr 1303/2013 ) . Määrusega võimaldatakse taotleja l jätkata tegutsemist senisel tegevusalal. See on ka kooskõla s „P õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava ga aastani 2030 ˮ , mille üks eesmärkidest on kestlik kalandus , sealhulgas jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline k alandus- ja vesiviljelussektor , kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal . Määruse eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõu § -s 1 sätesta takse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rakenduskava raames antava k alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus e (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ja kord . Eelnõu § -s 2 sätesta takse toetuse vorm . E elnõu kohaselt toetatakse määruse (EL) nr 508 / 2014 artikli 69 lõike 3 alusel hüvitisena taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete (edaspidi töötlemis toodang ) müügikäibe vähenemist , mis on tekkinud ajavahemikus 1. veebruar ist kuni 31. detsemb rini 2020. aastal, kui tootmine ja müük on ajutiselt olnud peatunud või vähenenud koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu . Taotlejale hüvitatakse koroonaviiruse ja eriolukorra piirangutest tingitud töötlemis toodangu müügikäibe langus e see osa, mis ületab 15 protsenti ning on tekkinud ajavahemikul 1. veebruar ist kuni 31. detsemb rini 2020. aasta l . Eelnõu § -s 3 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta. Sätte kohaselt ei tohi toetuse suurus taotleja kohta olla suurem kui taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe vähenemise suurus 2020. aastal 1. veebruarist 30. juunini ja 1. juulist kuni 31. detsembrini võrreldes tema 2019. a asta sama ajavahemiku k alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe suurusega . Samuti ei tohi toetuse suurus taotleja kohta olla suurem taotleja poolt 2019. aastal tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (edaspidi tööjõumaksud ) summast ja 150 000 eurost. Oluline on siinjuures ka see, et toetust antakse taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe vähenemise eest selles osas, mis ületab 15 protsenti tema vähenenud müügikäibest. Kui taotleja on suurettevõtja , on toetuse suurus 20 protsenti väiksem. Nimetatud nõue on sätestatud määruse (EL) nr 508/2014 I lisas. Toetust makstakse 2020. aasta esimese ja teise poolaasta kohta, mis tähendab, et taotlusvoore on kavandatud kaks: esimene 2020. aasta t eisel poolaastal ja teine 2021. aasta esimesel poolaastal. E randina loetaks e esimese poolaasta alguseks 1. veebruar määruse (EL) nr 508/2014 artik li 55 lõike 1 kohaselt, milles sätestatakse võimalus anda toetus t koroonaviiruse tagajärgede leevendamiseks alates nimetatud kuupäevast kuni 31. detsembrini 2020. aasta l . Müügikäibe suurust hinnatakse Maksu- ja Tolliametile esitatavate käibedeklaratsioonide ja raamatupidamisdokumentide põhjal. Viimaste puhul on peetud silmas töötlemistoodangu müügiarveid, mis näitavad ettevõtte töötlemistoodangu müügikäivet. Raamatupidamisdokumentides peavad olema kajastatud töötlemistoodangu müügi majandustehingud taotluses märgitud 2020. aasta poolaasta ja 2019. aasta asjaomase poolaasta kohta . Näiteks kui toetust taotletakse esimese poolaasta kohta, siis võetakse arvesse ajavahemik 1. veebruar ist kuni 30. juuni ni 2020. aastal ning võrrelda kse seda 2019. aasta sama ajavahemikuga . Sama kehtib ka siis, kui toetust taotletakse teise poolaasta kohta, sellisel juhul võetakse arvesse ajavahemik 1. juuli st kuni 31. detsemb rini . Näiteks on taotleja 2019. aastal tasunud riiklik k e tööjõumakse 200 000 eurot ning ettevõtte käive o li 2019. aasta asjaomasel poolaastal 1 0 00 000 eurot, 2020. aasta asjaomasel poolaastal aga 75 0 000 eurot. O n näha, et 2020. aasta sama poolaasta käive oli väiksem kui eelmise aasta asjaomasel poolaastal . Et leida, kui suure osa moodustab 2020. aasta poolaasta käive eelmise aasta asjaomase poolaasta käibest , tuleb teha järgnev arvutu s käik (750 000 × 100) / 1 000 000 = 75. Nüüd on teada, e t 2020. aasta poolaasta käive moodustas 75 protsenti eelmise aasta asjaomase poolaasta käibest. Käibelanguse leiame järgmiselt : 100% ‒ 75 % = 25 %. Seega on 2020. aasta poolaasta käi ve võrreldes varasemaga langenud 25 protsenti . Selle näite kohaselt on 25 -protsendine käibelangus võrdeline 250 000 euroga . Samas tuleb toetuse väljamaksmisel arvestada asjaolu, et hüvitatav summa arvestatakse müügikäibe vähenemise suuruse selle osa järgi , mis ületab 15 protsenti . Seega ei ole kirjeldatud näite kohaselt võimalik hüvitada kogu 25-protsendist käibelangust ehk 250 000 eurot. Selleks, et leida hüvitatav summa, on vaja kogu käibelanguse suurusest maha arvutada see osa, mis ei kuulu hüvitamisele. Selleks on vajalik teha järgmine arvutuskäik : 25% ‒ 15% = 10%. Seega kujuneb hüvitatava käibelanguse suurus järgmiselt 1 000 000 × 10 / 100 = 100 000. Kümme protsenti 2019. aasta asjaomase poolaasta käibest on 100 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus on piiratud taotleja poolt 2019. aastal tasutud tööjõuma ksude summa ja 150 000 euroga. Kuigi t aotleja tasus riiklik k e tööjõumakse eelmisel aastal 200 000 eurot, peab hüvitise suuruse määramisel lähtuma väiksemast nä itajast . Seega hüvitatakse taotlejale käibelanguse leevendamiseks 100 000 eurot . Kui taotleja on suurettevõtja, siis temale makstaks kirjeldatud näite puhul välja 20 protsenti väiksem summa ehk 100 000 ‒ [( 100 000 × 20) / 100] = 8 0 000 eurot. N õue tuleneb määruse (EL) nr 508/2014 I lisa sättest, mille kohaselt vähendatakse toetust suurettevõtja le 20 protsenti. Kui taotleja saab näiteks 150 000 eurot toetust juba esimesel poolaastal, siis teisel poolaastal ei saa talle rohkem toetust maksta, isegi kui käibelangus on tekkinud. Sama tingimus kehtib toetuse andmisel ka juhul, kui taotlejale on juba esimesel poolaastal käibelanguse hüvitamiseks välja makstud 2019. aastal tasutud riiklik e tööjõumaksude suurune summa . Eelnõu § -s 4 sätesta takse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded . Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda ärireg istris registreeritud ettevõtja või mittetulundusühing, kelle tegevusalaks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” järgi kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 10201) . Toetuse taotlejal peab olema toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas. Toiduseaduse § 8 lõike s 3 sätestatud volitusnormi kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba. Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba ” lisa s 2 sätesta takse nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba . Nimetatud käitlemisvaldkondade hulgas on loetletud kala käitlemine. Tegevusl oa väljastab toiduseaduse ning majandustegevuse üldosa seaduse sätete kohaselt Veterinaar- ja Toiduamet, kes teeb ettevõtja tegevuse üle järelevalvet. Tegevusluba annab õiguse tegevusega alusta da ja sellega jätka ta . Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjaid on määruse väljatöötamise ajal 95, neist käibemaksukohustuslikke ettevõtjaid on 90. Meetme eesmärk on hü vitada kahju ettevõtjatel e , kes saavad sissetuleku kala käitlemisest ning tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega. Eelnõu § 4 lõikes 2 määratletakse toetuse arvestamise periood. Toetust taotletakse poolaasta põhiselt eelarvevahendite piires. E elnõu kohaselt loetakse esimeseks poolaastaks ajavahemikku 1. veebruar ist kuni 30. juuni ni ja teiseks poolaastaks ajavahemikku 1. juuli st kuni 31. detsemb rini . Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt peab taotleja olema taotluse esitamise ajaks täitnud käibedeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. See tähendab, et käibedeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded peavad olema esitatud õigeaegselt. Taotluse esitamise ajaks peavad käibedeklaratsioonid olema esitatud aastate 2019 ‒ 2020 kohta. Füüsilisest isikust ettevõtja on esitan ud asjaomase aja kohta füüsilise isiku tuludeklaratsioonid. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt võib toetust taotleda, kui taotleja 2020. aasta asjaomase poolaasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäive on vähenenud rohkem kui 15 protsen t i võrreldes t ema 2019. aasta sama poolaasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibega. Juhul kui taotleja 2020. aasta töötlemistoodangu müügikäive on võrreldes 2019. aasta töötlemistoodangu müügikäibega vähenenud , ent tema tootmismahud on niivõrd väikesed ja müügikäivete vahe on alla 1000 euro, siis sellisel juhul ei loeta seda abikõlblikuks ning taotlejale toetust ei maksta . Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt antakse toetust taotleja töötlemistoodangu müügikäibe vähenemise eest selles osas, mis ületab 15 protsenti tema vähenenud müügikäibest. Toetuse väljamaksmisel arvesta takse asjaolu, et hüvitatav summa kujuneb taotleja 2020. aasta asjaomase poolaasta töötlemistoodangu müügikäibe ja 2019. a asta müügikäibe vähenemise võrdlemisel . Näiteks kui töötlemisto odangu müügikäive on vähenenud 22 protsenti, siis hüvitatakse 7 - protsendine käibelanguse osa . Lisaks tuleb arvestada ka toetuse piirmäära 150 000 eurot ja taotleja tasutud tööjõumaksude suurus t . E elnõu § 4 lõike 6 kohaselt peab taotleja vastama KTKS-i § 27 lõikes 2 sätestatud nõuetele . Taotleja vastab nõuetele, kui tal on tegevuse elluviimiseks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis d nimetatud suutlikkus; riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja; taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud; taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on toetuse taotlemise ajal või pärast tegevuse elluviimist Eestis; taotleja ei ole toime pannud määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõigetes 1 ja 3 nimetatud rikkumist; taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid karistusseadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 298 1 või 300 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Eelnõu § 4 lõike 7 kohaselt peab taotlus vastama KTKS-i § 27 lõikes 4 sätestatud nõuetele. T aotlus vastab nõuetele, kui selles sisalduvad meetme tingimustes nõutud andmed ja sellele on lisatud nõutud dokumendid ; toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatava tegevuse kohta; taotletava toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse maksimaalset suurust ning taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. Eelnõu § 4 lõike 8 kohaselt esitab taotleja taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) e-teenuse keskkonna kaudu . Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA - le taotluse selleks ettenähtud tähtajal. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 14 kalendripäeva. Eelnõu § 4 lõikes 9 sätestatakse PRIA-le e-teenuse keskkonna kaudu esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. PRIA kontrollib taotleja taotluses esitatud andmeid Maksu- ja Tolliameti st saadud andmete alusel . Punkti 1 kohaselt esitatakse t aotlemisel PRIA-le haldusmenetluse seadusest tulenevalt taotluse esitaja nimi, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri ning haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed. Punkti 2 kohaselt esitatakse taotleja registrikood. Punkti 3 kohaselt esitatakse teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suuruse ga ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt või suurettevõtja . Punkti 4 kohaselt esitatakse k innitus, et taotleja järgib m ääruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sam a määruse artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust . Punkti 5 kohaselt esitatakse PRIA-le r aamatupidamisdokumendid, milles kajastuvad taotleja töötlemistoodangu müügi majandustehingu d 2019. a asta ja toetuse taotluses märgitud 2 020. aasta poolaasta kohta. Kui Maksu- ja Tolliametile esitatavate st käibedeklaratsioonidest ei selgu, et käibenumbrid kajastavad töötlemistoodangu müük i või taotleja ei ole käibemaksukohustuslane , siis tuleb lisaks esitada raamatupidamisdokumendid e hk müügiarved või kassaaruanded , milles kajastuvad töötlemistoodangu müü gi tehingu d . Näiteks võib väiketööstuses olla tegevus korraldatud nii, et oma töötlemistoodang müüakse oma (tehase)kaupluses otse jaeklientidele , arveldamist kaupluse ja tootmise vahel ei toimu , mistõttu sobib tõestusmaterjaliks töötlemistoodangu kassaaruanne . K assatehinguid saab vajadusel kontrollida töötlemistoodangu saatelehtede alusel , mis liiguvad koos töötlemistoodanguga tootmisest või laost kauplusesse . See võimaldab toetuse taotlejal märkida taotluse le ainult töötlemistoodangu müügikäibe osa. Kui toetust taotletakse näiteks 2020. aasta esimese poolaasta müügikäibe languse hüvitamiseks, siis võetakse arvesse 20 19. aasta ajavahemik 1. veebru ar ist kuni 30. juuni ni . Sama kehtib ka siis, kui toetust taotletakse näiteks teise poolaasta kohta, siis võetakse arvesse ajavahemik 1. juuli st kuni 31. detsemb rini . Punkti 6 kohaselt esitatakse PRIA-le andmed 2019. aastal Maksu- ja Tolliametile esitatud tööjõumaksude tasumise kohta. 2019. aastal tasutud tööjõumaksud e suurus on üheks väljamakstava toetuse summa maksimaalseks piirik s. Lisaks peab arvestama ka 150 000 euro piiriga taotleja kohta. Ehk kui taotleja on 2019. aastal tas utud tööjõumakse rohkem kui 150 000 eurot ja ka abikõlblik käibe languse summa on suurem kui 150 000 eurot, siis on tema toetuse suuruseks ikkagi 150 000 eurot. Punkti 7 kohaselt esitatakse PRIA-le teave selle kohta, kui palju on taotleja töötlemistoodangu müü gikäive taotluse märgitud ajavahemikul ehk poolaasta l vähenenud võrreldes 2019. aasta sama poolaasta töötlemistoodangu müügikäibega. Müügikäibe vähenemise arvestamisel võetakse aluseks 2019. aasta käibedeklaratsioonide andmed asjaomase poolaasta müügikäibe vähenemi s e kohta võrreldes 2020. a asta asjaomase poolaasta andmete ga. Eelnõu § 4 lõike 10 kohaselt esitab taotleja koos taotlusega toetuse väljamaksmiseks PRIA-le maksetaotluse, milles märgitakse summa, mille väljamaksmist taotletakse. Eelnõu § -s 5 sätestatakse taotluse menetlemise tingimused ja kord. Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes KTKS-i § st 28 ning määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5. Selle määruse kohaselt tähendab see , et kui taotleja käive on koroona viirusest tingitud majandusliku olukorra tõttu vähenenud , on tal õigus saamata jäänud käibe hüvitamiseks saada toetust osas, mis ületab 15 protsen ti tema vähenenud müügikäibest . Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile taotlejate nimekirja vajalike andmete saamiseks. Päring käibedeklaratsiooni andmete saamiseks tehakse nende taotlejate puhul, kes on käibemaksukohustuslased. Müügikäibe suurust hinnatakse Maksu- ja Tolliametile esitatavate käibedeklaratsioonide põhjal. Selleks teeb PRIA käibedeklaratsioonide päringu taotlemisele eelneva aasta 1. veebruar i kuni 31. detsemb ri kohta . Nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust, esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile päringu tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks. Päringuga küsitakse andmed ka taotleja 2019. aastal tasutud tööjõumaksude summa kohta. Eelnõu § 5 lõike s 3 sätestatakse, et PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi hindamisskaalal null kuni üks hindepunkti järgmis te hindamiskriteeriumite alusel. Punkti 1 kohaselt hinnatakse toetuse põhjendatus t , see tähendab, kas on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Seega hinnatakse, kas taotleja suhtes on algatatud sundlõpetamis-, likvideermis- või pankrotimenetlus. Punkti 2 kohaselt hinnatakse toetuse mõju meetme eesmärkide saavutamisele , see tähendab, kas toetuse andmine panustab meetme eesmärgi saavutamisse. T oetuse andmine panustab meetme eesmärgi s aavutamisse juhul, kui taotleja töötlemistoodangu müügikäive on määruse tingimuste kohaselt vähenenud rohkem kui 15 protsenti. T oetuse andmisega suurendatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjate ettevõtete elujõulisus t , leevendades koroonaviirusest tingitud majanduslik ku kahju . Punkti 3 kohaselt hinnatakse taotleja suutlikkus t tegevus ellu viia , see tähendab, kas taotleja tegevusala ks äriregistris on kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK -i jao C alajagu 10201 ) ning kas taotlejal on toiduseaduse alusel an tud tegevusluba kala k äitlemis e valdkonnas . Eesmärk on hüvita d a käibelangus nendele ettevõtjatele, kes tegelikult tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega. Punkti 4 kohaselt hinnatakse toetuse kulutõhusus t , see tähendab, kas taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe vähenemine on realistlik. See tähendab, et käibelangusest tingitud tulude vähenemine peab olema realistlik ja peab olema arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on taotluses esitatud müügikäibe langus saadud . Kui taotleja 2020. a a sta poolaasta müügikäive on vähenenud rohkem kui 1 5 protsenti võrreldes tema 2019. a asta sama poolaasta müügikäibega , on põhjendatud toetuse andmine määruses sätestatud toetuse maksimaalse suuruse piirides . Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse toetuse põhjendatuse hindamisel antavad hindepunkt id. Null punkti antakse, kui taotleja suhtes on algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlus . Üks punkt antakse, kui taotleja suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlus t . Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse meetme eesmärkide saavutamisele avalduva toetuse mõju hindamisel antavad hindepunktid . N ull punkti antakse , kui toetuse andmine ei panusta meetme eesmärgi saavutamisse ehk kui taotleja töötlemistoodangu müü gikäibe v ähenemine on olnud väiksem kui 15 protsen ti , mistõttu ei panusta toetuse summa oluliselt e ttevõtte elujõulisuse tagamisse. Ü ks punkt antakse , kui toetuse andmine panustab meetme eesmärgi saavutamisse ehk kui taotleja töötlemistoodangu müügikäive on vähenenud rohkem kui 15 protsenti. Toetuse andmisega suurendatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjate ettevõtete elujõulisust , leevendades koroonaviirusest tingitud majanduslikku mõju. Eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatakse taotleja tegevuse elluviimise suutlikkuse hindamisel antavad hindepunktid. N ull punkti antakse , kui taotleja tegevusala ei ole justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord ” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) ” järgi kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 10201) või taotlejal puudub toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas . Sellisel juhul ei kuulu taotleja toetuse sihtrühma . Ü ks punkt antakse , kui taotleja tegevusala on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord ” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) ” järgi kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 10201) ning taotlejal on toiduseaduse alusel antud tegevuslu ba kala käitlemise valdkonnas . Tegevusloa annab Veterinaar- ja Toiduamet ning see on osa toiduohutuse tagamise süsteemist. Teatamis- ja loakohustusega ettevõtjate andmed on riigi toidu ja sööda käitlejate registris . Ühe punkti saa b sellisel juhul, kui taotleja tegevusala on kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine ning taotlejal on olemas ka toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas . Eelnõu § 5 lõikes 7 sätestatakse toetuse kulutõhususe hindamisel anta vad hindepunkt id. N ull punkti antakse, kui müügi käibe vähenemisest tingitud tulude vähenemine ei ole realistlik ega ole arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on müügikäibe vähenemine taotluses esitatud . Ü ks punkt antakse , kui müügikäibe vähenemisest tingitud tulude vähenemine on realistlik ja on arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on müügikäibe vähenemine taotluses esitatud . Eelnõu § 5 lõike 8 kohaselt vastab t aotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on iga hindamiskriteeriumi eest saanud ühe hindepunkti. Eelnõu § -s 6 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning toetuse maksmine . Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse KTKS -i § 30 lõike 4 punkti 3 alusel. Selle sätte järgi r ahuldatakse meetme tingimuste kohaselt kõik hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse KTKS -i § 30 lõikes 9 sätestatud järgmistel alustel: 1) fondi toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele; 2) toetuse taotleja ei täida KTKS -i § 27 lõikes 5 sätestatud kohustusi; 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) nõuetekohane taotlus ei kuulu rahuldamisele KTKS -i § 30 lõike 4, 7 või 8 kohaselt. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse koos taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusega KTKS -i § 33 lõike 2 alusel . Kuna toetuse taotlusega esitataks e ühtlasi ka maksetaotlus , siis saab PRIA menetleda järgemööda toetuse taotlust ning kontrollida nõuete kohasust ja taotluses esitatud andmete õigsust. See kiirendab PRIA töökorraldust ning vastab paremini taotleja ootustele ja vajadustele. Kuna toetus makstakse välja hüvitisena ja puudub tavapärane toetuse andmise korraldus, siis puuduvad ka kuludokumendid, mi s pärast tegevuse elluviimist PRIA-le väljamakse tegemiseks tavaliselt esita takse . Seetõttu ei ole põhjendatud menetleda üksnes toetuse taotlus t ning paluda pärast taotluse rahuldamis t esitada taotlejal uuesti samad andmed toetuse väljamaksmise etapis . Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ning toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 4 5 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Seal hulgas arvestatakse ajakuluga järel e pärimiste tegemiseks ning nendele vastamiseks, PRIA menetluseks ning otsuste kooskõlastamiseks. PRIA võib haldusmenetluse seaduse kohaselt maksetaotluses esitatud müügikäibe vähenemise põhjendatuse kontrollimiseks küsida taotlejalt lisateavet. PRIA praktika kohaselt määratakse taotlejale teabe esitamiseks tavapäraselt vähemalt viie tööpäeva pikkune tähtaeg . Kui taotleja lisateavet tähtpäevaks ei esita, on PRIA-l õigus loobuda taotluse menetlemisest nende andmete puhul , mille kohta lisateavet ei esitatud. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse taotlejale teatavaks koos taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusega . Kuna toetuse taotlusega esitataks e ühtlasi ka andmed toetuse maksmise kohta, siis saab PRIA menetleda järgemööda toetuse taotlust ning kontrollida taotluse nõuete kohasust ja taotluses esitatud andmete õigsust. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates. Eelnõu § -s 7 sätestatakse toetuse saaja kohus tus täita KTKS-i § 31 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Erandina arvestatakse , et kõiki toetuse saaja nõudeid ei saa meetme eripärast tuleneval t täita. Näiteks lõike 3 punkti 3 nõue, et toetuse saaja on kohustatud kasutama toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel, sealhulgas tagama tegevuse elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud ja renoveeritud vara säilimise ning sihtotstarbelise kasutamise. Kuna selle meetme raames antakse hüvitist , ei ole taotlejal objekti, mida sihipäraselt kasutada. Samas on mitmeid nõudeid, mida toetuse saaja saab täita ja peab täitma. Näiteks on toetuse saaja kohustatud meetme tingimustes sätestatud juhul esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul . Toetuse saaja tagab, et tema raamatupidamises on toetuse kasutamisega seotud töötlemistoodangu käibedeklaratsioonid ja müüki kajastavad majandustehingu dokumendid taotleja muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad. See on vajalik , et PRIA või välisaudiitor saaks teha maksetega seotud kontrollitoimingu id . Eelnõu § -s 8 sätestatakse dokumentide säilitamise nõuded. Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse KTKS-i § 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul. Toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõigetes 3–6 sätestatu kohaselt. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt teatab PRIA toetuse saaja le KTKS-i § 34 lõi kes 3 sätestatud tähtaja alguse ja lõpu. Eelnõu § -s 9 muudetakse maaeluministri 8. jaanuari 2020. a määrust nr 1 „2020. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014 ‒ 2020 ˮ meetmete ja tegevuste liigidˮ . Määrust täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses : „ 20) k alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus . ˮ Määruse eesmärk on kehtestada rakenduskava 8. peatükis nimetatud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetused 2020. aastaks. KTKS -i § 5 lõike 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetatavate meetmete ja vajaduse korral tegevuste liigid, mida 2020. aastal toetatakse. KTKS -i § 5 lõike 2 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa. Valdkonna eest vastutav minister teeb seda, arvestades 2020 . aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jao 8 kalandusprogrammi rahastamiskavas toetusteks määratud rahalisi vahendeid ning määruse (EL) nr 508/2014 artikli 19 lõike 1 alus el heaks kiidetud rakenduskava. Koroonaviiruse mõjude leevendamise erimeetmetega seoses avardati rakenduskava alusel toetuse andmise võimalusi määrusega (EL) nr 2020/560 . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013. 4. Määruse mõjud Määruse jõustudes on kokkulepitud tingim uste ja korra kohaselt võimalik Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014 ‒ 2020 anda koroonaviiruse puhangust tingitud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate le ettevõtjate le, kelle tootmine ja müük on ajutiselt olnud peatunud või vähenenud, töötlemis toodangu müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus t . Määruse jõustumisega panustatakse rakenduskava V prioriteedi eesmärkide ( turustuse ja töötlemise soodustamine ) elluviimisesse toetuse andmisega erakorraliselt hüvitise na. Toetus t on võimalik anda määruse ga (EL) nr 2020/560 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määrus es tehtud muudatuste tõttu . M ääruse jõustumine võimaldab anda toetust müügikäibe vähenemis e osalise hüvitisena kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele, et leevendada koroonaviiruse negatiivset majanduslikku mõju ja toetada ettevõt ete elujõulisust. Määruse sihtrühm ja kasusaajad on ettevõtjad, kes äriregistri järgi tegutsevad kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK 10201) ning kellel on toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas . Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjaid on Veterinaar- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris 2020. aasta 11. mai seisuga 95, neist käibemaksukohustuslikke ettevõtjaid on 90. Meetme eesmärk on hüvitada kahju ettevõtjatel e , kes aktiivse tegevusega saavad sissetuleku kala käitlemisest ning tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega. Kalandusv aldkonna tegemisi laiemalt tutvustab näiteks Kalanduse Teabekeskus . K ala käitlemise ja turukorralduse järelevalve kohta saab teavet Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel t . Määrusel on positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju regionaalarengule , mõningal määral ka riigi julgeolekule kohaliku toiduga varustatuse jätkumise tagamise kaudu . COVID‐19 pandeemia on avaldanud äkilist ettenägematut olulist majanduslikku mõju kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisele, mis võib tegevuse muuta kahjumlikuks: ootamatud muutused paljudel turgudel ühe l ajal , takistused tarneahelates, üldine nõudluse järsk langus, hinnamuutused. Ettevõtted, kus tegeletakse k alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega , paiknevad üle Eesti kõigis maakondades. Määruse kohaselt antava toetuse ga toetatakse ettevõtjate võimekust ületada majandus raskused ja jätkata oma tegevusega, pakkuda kalatooteid, sissetulekut ja töökohti maapiirkondades ning võimalusel oma toodangut taas eksportida . Toetus käibelanguse osaliseks hüvitamiseks on lühiajaline leevendusmeede. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakend amisega kaasneb PRIA-le mõningane lühiajaline lisakoormus toetuse taotluste menetlemisel , kuid see ei ületa kompetentsi piire . PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab muu hulgas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014 ‒ 2020 toetuste andmis t juba 20 aastat . Kuna toetust makstakse üksnes 2020. aasta COVID-19 pandeemiast tingitud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe languse osaliseks hüvitamiseks, siis saab PRIA organisatsioonisiseses töökorralduses arvestada asjaoluga, et see meede on lühiajaline . Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014 ‒ 2020 . M eetme eelarve on 5 0 00 000 eurot , millest 75% kaetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning 25% Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisa kulusid ega tulusid riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse väljatöötamisse on olnud kaasatud nii Eesti Kalaliit kui ka PRIA , kellele määruse eelnõu esitatakse e-posti teel arvamuse avaldamiseks. Lisaks on määruse eelnõu väljatöötamisse olnud kaasatud ka k alanduse algatusrühmad e esindajad. Määruse ee lnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
3690454 1189245 EELNÕU 13 .07 .2020 0 0 EELNÕU 13 .07 .2020 -864235 -144145 0 0 Määrus juuli 2020 nr …. K alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlem isega tegeleva ettevõtja müügikäi be vähenemise osalise hüvitamis e toetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 19 lõike 1 ja § 5 lõike 1 alusel . § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendu skava 2014–2020ˮ meetme „ K alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähe nemise osalise hüvitamise toetus ˮ raames toetuse (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ja kord. § 2. T oetuse vorm (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66 ), artikli 69 lõike s 3 nimetatud vormis . § 3 . Toetuse maksimaalne suurus (1) Toetuse suurus § 4 lõikes 1 sätestatud taotleja (edaspidi taotleja ) kohta ei tohi olla suurem kui : 1) taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe vähenemise suurus 2020. aastal 1. veebruarist 30. juunini ja 1. juulist kuni 31. detsembrini võrreldes tema 2019. a asta sama ajavahemiku k alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe suurusega; 2) taotleja 2019. aasta l tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (edaspidi tööjõumaksud ) summa; 3) 150 000 eurot. (2 ) Kui taotleja on suurettevõtja, siis arvestatakse toetuse suuruse määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 I lisas sätestatud toetuse määra. § 4. T aotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Toetust võib taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja või mittetulundusühing: 1) kelle tegevusala ks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” järgi k ala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine ( EMTAK-i jao C alajagu 10201 ); 2) kellel on toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas. ( 2 ) Toetust saab taotle da 2020. aasta poolaasta kohta . E simeseks poolaastaks loetakse ajavahemik 1. veebruarist kuni 30. juunini ja teiseks poolaastaks loetakse ajavahemik 1. juulist kuni 31. detsembrini. ( 3 ) Taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. ( 4 ) Toetust võib taotleda, kui taotleja 2020. aasta asjaomase poolaasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäive on vähenenud rohkem kui 15 protsen t i võrreldes t aotleja 2019. aasta sama poolaasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibega. Toetust ei anta , kui taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäive on vähenenud rohkem kui 15 protsenti, kuid vähem kui 1000 eurot. (5) Toetust antakse taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe vähenemise eest selles osas, mis ületab 15 protsenti tema vähenenud müügikäibest. ( 6 ) Taotleja peab vastama kalandusturu korraldamise seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (7 ) Taotlus peab vastama kalandusturu korraldamise seaduse § 27 lõikes 4 sätestatud nõuetele. (8 ) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna s taotluse koos maksetaotlusega selleks ettenähtud tähtajal. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 14 kalendripäeva. (9 ) Toetuse taotlemise ks esitab taotleja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi koos taotlus ) : 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt või suurettevõtja; 4 ) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pa nnud toime sama määruse artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust; 5) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügitulu tõendav dokument või väljavõte raamatupidamisregistri kontost, milles on välja toodud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügitehingud 2020. aasta asjaomase poolaasta kohta ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügiarvetest 2019. a asta sama poolaasta kohta ; 6) 2019. aastal tasutud tööjõumaksud e summa; 7 ) teave selle kohta, mitu protsenti on taotleja taotluses märgitud 2020. aasta asjaomase poolaasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäive vähenenud võrreldes 2019. aasta sama p oolaasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibega. (10 ) T aotleja esitab k oos taotlusega toetuse väljamaksmiseks PRIA-le maksetaotluse, milles märgi b summa, m ille väljamaksmist ta taotleb . § 5. Taotluse menetlemise tingimused ja kord (1 ) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandu sturu korraldamise seaduse §-st 28 ning Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike st 5. (2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile taotlejate nimekirja järgmiste andmete saamiseks: 1) käibedeklaratsiooni andme d nende taotlejate kohta , kes on käibemaksukohustuslased; 2) tuludeklaratsiooni vormi E andme d nende füüsilisest isikust ettevõtjate kohta , kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust ; 3) taotleja 2019. aastal tasutud tööjõumaksude summa. ( 3 ) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi hindamisskaalal null kuni üks hindepunkti järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) toetuse põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kas on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus ; 2) toetuse mõju meetme eesmärgi saavutamisele, mille puhul hinnatakse, kas toetuse andmine panustab meetme eesmärgi saavutamisse; 3) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja kogemust kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise l ; 4) toetuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse, kas taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe vähenemise arvutused on realistlikud . ( 4 ) Kui hinnatakse toetuse põhjendatust, antakse hindepunkte järgmiselt : 1) null punkti, kui taotleja suhtes on algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlus ; 2) üks punkt, kui taotleja suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlus t . (5 ) Kui hinnatakse toetuse mõju meetme eesmärkide saavutamisele, antakse hindepunkte järgmiselt : 1) null punkti, kui taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäive on 2020. aasta asjaomasel poolaastal vähenenud kuni 15 protsenti võrreldes tema 2019. aasta sama p oolaasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibega ; 2) üks punkt, kui taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäive on 2020. aasta asjaomasel poolaastal vähenenud rohkem kui 15 protsenti võrreldes tema 2019. aasta sama perioodi kalapüügi-ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibega . (6 ) Kui hinnatakse taotleja suutlikkust tegevus ellu viia, antakse hindepunkte järgmiselt : 1) null punkti, kui taotleja tegevusala ei ole justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord ˮ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) ˮ järgi kala, v ähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine ( EMTAK -i jao C alajagu 10201 ) või taotlejal puudub toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas ; 2) üks punkt, kui taotleja tegevusala on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord ˮ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) ˮ järgi kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 10201) ning taotlejal on toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas . (7) Kui hinnatakse toetuse kulutõhusust, antakse hindepunkte järgmiselt : 1) null punkti , kui taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe langusest tingitud tulude vähenemine ei ole realistlik ega ole arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on taotluses esitatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe vähenemine saadud . 2) üks punkt, kui taotleja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe langusest tingitud tulude vähenemine on realistlik ning on arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on taotluses esitatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügikäibe vähenemine saadud . ( 8 ) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite mi inimumnõuetele, kui see on iga hindamiskriteeriumi eest saanud ühe hindepunkti. § 6. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning toetuse maksmine (1) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse ka landusturu korraldamise seaduse § 30 lõike 4 punkti 3 alusel ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse sama seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud alusel. (2) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse koos lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusega kalandusturu korraldamise seaduse § 33 lõike 2 alusel. ( 3 ) PRIA teeb lõi getes 1 ja 2 nimetatud otsuse 4 5 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise täht päevast . (4 ) PRIA teeb lõi getes 1 ja 2 nimetatud otsuse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates . (5 ) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates. § 7. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud täitma kalandusturu korraldamise seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 8. Dokumentide säilitamine (1) Toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse kala ndusturu korraldamise seaduse § 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul. (2) Kalandusturu korraldamise seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud tähtaja algusest ja lõpust teavitab toetuse saajat PRIA. § 9. Määruse muutmine Maaeluministri 8. jaanuari 2020. a määrust nr 1 „2020. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014 ‒ 2020 ˮ meetmete ja tegevuste liigidˮ täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) k alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus . ˮ . ( allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/20-0888 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.07.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5bb7cdc-1df3-4931-ad62-e3a1de47db96
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5bb7cdc-1df3-4931-ad62-e3a1de47db96?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main