dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Reinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta arvamuse küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuli 2020
Viit
17-1/20-0100/4612-1
Registreeritud
15. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/20-0100
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)
Lahendamise tähtaeg
14. august 2020

Failid

  • 📎DM-109956-5.pdf.bdoc5293 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

15.07.2020 nr DM-109956-5 Reinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta arvamuse küsimine KLARNES INVEST OÜ (registrikood 11194289, aadress Kruusa tn 1, Ülejõe küla, Rapla vald, Rapla maakond, 79532) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse Reinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.03.2013 nr HJR 10-5/13/7882-1 all). Taotletav Reinu II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Rapla vallas Äherdi külas eraomandis oleval Põllu kinnistul (katastritunnus 66903:001:0751). Kinnistu omanik on KLARNES INVEST OÜ. Taotletava Reinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 5,05 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,05 ha. Taotletava karjääri naabruses on kolm kaevandamisloaga karjääri, millest on maavaravaru veel väljamata. Nendeks on: Reinu lubjakivikarjäär (loa nr Rapm-042, loa omaja AS TREV-2 Grupp, asukoht katastriüksustel Reinu katastritunnus 66903:001:0103 ja Reinumetsa katastritunnus 66903:001:0105); Reinu IV kruusakarjäär (loa nr Rapm-046, loa omaja OÜ Redoil, asukoht katastriüksustel Reinumetsa katastritunnus 66903:001:0105, Metsatuka katastritunnus 66903:001:0097 ja Kullaaugu katastritunnus 66903:001:0121) ja Reinu III lubjakivikarjäär (loa nr Rapm-115, loa omaja Laanehalduse OÜ, asukoht Vahi katastriüksusel katastritunnus 66903:001:0058). Kohaliku omavalitsuse üksus (Rapla Vallavolikogu) ei nõustunud 29.06.2018 otsusega nr 57 (lisatud) Reinu II lubjakivikarjäärile kaevandamisloa andmisega. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Rapla Vallavolikogu otsust nr 57 vaidlustatud. Seega on nimetatud otsus jõustunud. Taotletava Reinu II lubjakivikarjääri maa-ala on sisuliselt kasutatud olemasoleva Reinu lubjakivikarjääri teenindusmaana (katend on kooritud, seal asusid purusti ja selle estakaad ning alajaam ja laoplatsid asuvad seal tänaseni). KLARNES INVEST OÜ kirjade põhjal oli neil selleks AS TREV-2 Grupiga vastav leping, mis on nüüdseks lõpetatud. KLARNES INVEST OÜ käsitleb nimetatud asjaolusid eeldusena kaevandamisloa saamiseks, viidates et ei ole oma investeeringutest saanud loodetud tulu. Keskkonnaamet juhtis 14.05.2020 kirjas nr DM- 109956-3 KLARNES INVEST OÜ tähelepanu asjaolule, et eramaa omaniku ja kolmandate osapoolte vahelised erinevad eramaaga seotud kokkulepped, investeeringud, projektid jne, mis on tehtud enne kaevandamisloa menetlust ja kaevandamisloa andmist, ei ole sinna kaevandamisloa andmise eeldus. Siiski soovib KLARNES INVEST OÜ menetlust jätkata maapõueseaduse § 55 lg 4 alusel. Olemasoleva Reinu lubjakivikarjääri ja taotletava Reinu II lubjakivikarjääri vahel on kitsas maariba, mis on eravalduses ning mida ei ole võimalik ilma vastava taotluse ja maaomaniku ning kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolekuta karjäärina kasutusse võtta. Seega ei ole enne võimalik Reinu ja Reinu II lubjakivikarjääri ühtseks karjäärialaks ühendada ja maavaravaru ammendamisel neid vastavalt maapõueseauduse § 80 lõikele 6 korrastada. See ei oleks ka kooskõlas maapõueseaduse § 16 lõikega 4. Samuti on Keskkonnaamet menetluse jooksul leidnud, et ehituslubjakivi varustuskindlus (50 km taotletavast mäeeraldisest arvestades reaalseid veokauguseid) on tagatud rohkem kui 10 aastaks. Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada seisukoht, kas Reinu II lubjakivikarjääri osas esineb riigi huvi või mitte. Lisaks seisukohale palume vastuses välja tuua ka kaalutlused ja selgitused, kuidas seisukohani jõuti ning millisel otstarbel Reinu II lubjakivikarjääris leiduvat lubjakivi kasutada saaks. Taotletavas karjääris leiduva maavara nõudluse ja varustuskindluse kohta palume anda seisukoht arvestades taotletava karjääri naabruses avatud karjääride maavara omadusi lähtuvalt keskkonnaministri 17.12.2018 määrust nr 52. Juhime tähelepanu, et kuna kaevandamislubade omanikud alles hakkavad neile antud Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 mäeeraldiste varusid määrusega nr 52 kooskõlla viima, siis mitmetes neist on endiselt arvel madalamargilise ehituslubjakivi asemel kõrgemargilise ehituslubjakivi. Teie vastust ootame hiljemalt 15.09.2020. Juhul kui selleks ajaks ei ole võimalik vastust anda, palume vastamistähtaega pikendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. KOV otsus 29.06.2018.bdoc 2. Taotlus.pdf Viktoria Burtin 484 1182 [email protected] 2(2) OTSUS Kata küla 29. juuni 2018 nr 57 Arvamus kaevandamisloa andmiseks Reinu II lubjakivikarjäärile KLARNES INVEST OÜ, registrikood 11194289, aadressil Kruusa 1, Ülejõe küla, Rapla maakond, 79532, esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse mäeeraldisel Reinu II lubjakivi-karjäär. Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär asub Raplamaal Rapla vallas Äherdi külas, Reinu lubjakivikarjäärist ca 80 m edela pool. Taotletav mäeeraldis asub katastriüksusel Põllu (tunnus 66903:001:0751, pindalaga 5,05 ha), maa on omanikuks on KLARNES INVEST OÜ. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 5,05 ha. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lg 6 saatis Keskkonnaamet kaevandamise loa taotluse ning loa andmise haldusakti ja antava loa eelnõu kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse saamiseks. Rapla Vallavolikogu lähtub arvamuse andmisel asjaoludest, et kavandatava Reinu II lubjakivikarjääri vahetus läheduses asuvad Reinu I lubjakivikarjäär ja Reinu IV kruusakarjäär. Nimetatud karjääride kaevandamise ja lubjakivikarjääri lõhketööde mõju piirkonna elanike elukeskkonnale on juba piisavalt koormav ja täiendavate karjääride kavandamine suurendab negatiivseid mõjusid veelgi. Keskkonnaametis on käesoleval ajal menetluses samas piirkonnas ka Reinu III lubjakivi karjääri loataotlus. Kõikide esitatud kaevandamislubade rahuldamisel tekiks olukord, kus suhteliselt kompaktsel alal on koos neli karjääri: Reinu I lubjakivikarjäär, Reinu II lubjakivikarjäär, Reinu III lubjakivi ja kruusakarjäär ning Reinu IV kruusakarjäär. Kõikidest karjääridest maavara väljaveol kasutatav tee kattub suuremas osas. Käesolevaks momendiks on olemasoleva teekatte olukord halvenenud ning ei ole arvestatud veelgi suureneva raskeveokite liikluskoormuse kasvuga. Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu tulemustest on Rapla vald teadlik. Maakondade lõikes on ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varud kokkuvõtvalt järgmised: Raplamaa – Raplamaal valitseb ehitusotstarbelise karbonaatkivimi hea varustuskindlus, seda nii madala kui kõrge purunemiskindlusega maavara puhul. Varustuskindlus on rahuldav 10 aasta perspektiivis. Taotletavas lubjakivikarjääris leidub sarnaselt Reinu lubjakivikarjäärile madala purunemiskindlusega lubjakivi. Madala purunemiskindlusega ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindlus Rapla maakonnas on uuringu joonise nr 4 kohaselt võrreldes Pärnu ja Harju maakonnaga suurim. Keskkonnaamet on analüüsinud taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas ehituslubjakivi 2 varustuskindlust (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2018 nr 12- 2/18/639-2). Analüüsis leiti, et seisuga 12.01.2018 on teeninduspiirkonnas ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud 14 aastaks. Taotletava Reinu II lubjakivikarjääri saab antud hetkel jätta reservi ja kasutusele võtta siis kui tekib vajadus seal leiduva karbonaatkivimi järgi ning olemas olev Reinu Lubjakivikarjäär on ammendumas. 30.08.2017 kirjaga nr 16-00154/17-7207 „Rail Balticu ehitamiseks vajalikest maavaradest“ pöördus Rapla valla poole majanduse-ja kommunikatsiooni minister Kadri Simson, milles toodi välja vajadus saada ülevaade ehitusmaavarade kättesaadavusest ja selle kvaliteedist, mille tulemusel tellis riik analüüsi „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarude varustuskindluse uuring“. Väljavõte kirjast: „Analüüsi üldise järelduse kohaselt on RB ehituseks vajalikku ehitusmaterjali (karbonaatkivi, liiva ja kruusa) Eestis piisavalt, kuid varustuskindluse tagamiseks nii RB jaoks kui ka teistele objektidele, on vaja erinevate osapoolte nagu kohalike omavalitsuste, Keskkonnaameti, ettevõtjate ja MKM-iga koostöö loataotlusprotsessis olemasolevate karjääride laiendamiseks või avamiseks kõikides RB projektiga seotud maakondades. Üheks oluliseks kaevandamisega seotud mõjuks on näiteks karjääride teenindamiseks vajaminevate teedevõrgu seisund nii kaevandamise ajal kui ka selle järgsel perioodil. Meie jaoks on oluline, et kaevandamise mõju kohalikele inimestele oleks minimaalne ning taristu seisukord ei halveneks. Selleks tuleb osapoolte koostöös leida sobivad lahendused. Parema ülevaate saamiseks teie omavalitsuse piiridesse jäävate karjääride teenindamiseks vajaminevate teedevõrgu seisundist ning täiendava liikluskoormuse mõjust, palume teil esitada omapoolne visioon, kuidas oleks võimalik vähendada karjääride teenindamisega seotud negatiivset mõju teie omavalitsusele. Palun nimetatud info saata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile käesoleva aasta 15. septembriks.“. Rapla Vallavalitsus oma 15.09.2017 vastuskirjas nr 9-2.1./2635-1 selgitas omapoolseid seisukohti maavarade kaevandamise osas. Nimetatud vastuskirjas esitasime oma seisukohad antud küsimuses, mis on suures osas aktuaalsed ka käesoleva kaevandamisloa kohta arvamuse avaldamisel: 1) kõik Rapla vallas asuvad lubjakivi karjäärid asuvad ühes kompaktses piirkonnas - Koigi ja Äherdi külades Rapla vallas - Reinu I Koigi külas ja Reinu II ja Reinu III Äherdi külas. Ehki erinevates administratiivsetes üksustes on Reinu I ja Reinu II kaevanduste vahekaugus minimaalne - ligikaudu 90 meetrit; 2) lubjakivi kaevandusel on Reinu I olemas Keskkonnaameti poolt väljastatud kehtiv kaevandusluba. Reinu III kaevandamisluba on keskkonnaametis menetluses ja on jõudnud rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. Ka Reinu II kaevandamisluba on keskkonnaametis menetlemisel; 3) Reinu I ja II kaevandusteni viib kvaliteetne teelõik, mis on muudetud tolmuvabaks. Reinu I kaevanduse kaevandusluba sisaldab lisatingimusi, mis on sisse viidud kohalike inimestele ja nende majapidamistele kaevandamise mõju minimeerimiseks-teavitamine lõhkamistöödest, raskeveokite koormus teel, veoste tolmuvabaks muutmine. Reinu I karjääri kaevandaja on esitanud Keskkonnametile välisõhu saasteloa taotluse. Jälgitakse ümberkaudsete majapidamiste kaevude veetaset ja lõhkamistööde mõju; 4) Reinu I kaevanduse operaator AS TREV-2 Grupp planeerib Äherdi külla eraldiseisva teelõigu väljaehitamist, et juhtida raskeveokid eemale elanikega majapidamistest; 5) Koigi ja Äherdi külade elanikud on käesolevaks momendiks teatud määral kohanenud (kui niisugust väljendit on üldse kohane kasutada) kaevandamisest tekkinud mõjudega ja võetakse neid kui objektiivset paratamatust. Samas on eelnimetatud külade elanikud näidanud oma tungivat vastuseisu Reinu III kaevandamisloa väljastamisele. Seda nii külaelanike kollektiivse kirja esitamisega Rapla vallavalitsusele kui ka Reinu III kaevanduse keskkonnamõju hindamise 3 aruande avalikul arutelul esitatud seisukohtadega. Koigi ja Äherdi külaelanike põhimure tuleneb asjaolust, et kavandav Reinu III lubjakarjäär asuks logistiliselt palju lähemal elanike majapidamistele kui olemasolevad Reinu I ja Reinu II lubjakivikarjäärid. Ka Reinu III karjääris kavandatakse maavara eraldamist lõhkamismeetodil, mis on külade elanikele täiendavaks häirivaks asjaoluks; 6) Reinu III karjääri rajamine tõstaks oluliselt olemasolevale taristule raskeveokite poolt avaldatavat koormust, kuna kõigi kolme karjääri juurde suunduv tee oleks ühine ja mööduks paljudest külades asuvatest majapidamistest; 7) Reinu I kaevanduses asub töötav karjäär, ning maavara ei ole ammendunud. Reinu II ja Reinu III ei oma käesoleval momendil kaevandamisluba. Arvestades ülaltoodut on Rapla vald seisukohal, et Rapla vallas asuvate Reinu I ja Reinu II lubjakivi karjääridega on tagatud ehitusmaavarade varustuskindlus. Kaevandamine Reinu I kaevanduses on reguleeritud loaga, Reinu II luba on menetluses ning nendeni viiv taristu on heas korras ja materjali kvaliteet ei erine. 15.09.2017 kirjas esitatust on käesolevaks momendiks väljakujunenud erisused. Muutunud on karjääride maavarade väljaveoks kasutatava tee olukord, mis käesolevaks momendiks on muutunud kriitiliseks. Seoses kohalike omavalitsuste reformiga on muutunud Rapla valla territoorium ja lisaks käesolevas otsuse eespool nimetatud lubjakivikarjääridele Reinu I, II ja III on lisandunud Lubja lubjakivikarjäär ning Keskkonnaameti menetluses on Härgla lubjakivikarjääri loa taotlus. Rapla Vallavolikogu on seisukohal: 1) otstarbekas ei ole uute lubjakivikarjääride avamine Rapla vallas, kuna lähipiirkonnas avatud karjääride ehituslubjakivi ressursid on piisavad ja ehituslubjakivi varustuskindlus piirkonnas tagatud, seega oleme seisukohal, et kaevandamisloa väljastamine lubjakivi kaevandamiseks on ebaotstarbekas, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet; 2) tegemist on äärmiselt tundliku piirkonnaga, kus kaevandamine võib põhjustada täiendavaid negatiivseid mõjusid kohalikule elanikkonnale, kelle elukeskkond on juba tänasel päeval mõjutatud lähedal asuvast Reinu I karjäärist tuleneva lõhketööde vibratsiooni ja kaevuvee kvaliteedi halvenemise tõttu. Seega avalik huvi keskkonnahäiringu vältimiseks on kaalukam kui huvi kaevandamisloa väljastamiseks; 3) uurimata on mõju inimestele, keskkonnale ja teede võrgustikule kõigi piirkonnas asuvate ja siia kavandatavate kaevanduste koosmõjus üheaegse töötamise korral. Koostatud keskkonnamõju hindamise aruanded käsitlevad ainult ühe kaevanduse mõjusid ega arvesta nende kumulatiivset mõju piirkonnale; 4) lahendamata on Reinu II lubjakivikarjääri alal asuvate kaevandamisjäätmete probleem. Arvestades eeltoodut ning juhindudes maapõueseaduse paragrahvi 55 lõike 2 punktist 11, Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Keelduda osaühingule KLARNEST INVEST OÜ kaevandamisloa andmisest Reinu II lubjakivikarjääri. 2. Otsuse peale võib esitada Rapla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. 4 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Kokk Volikogu esimees RAPLAMAA RAPLA VALD ÄHERDI KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS REINU II LUBJAKIVIKARJÄÄR Tellija: KLARNES INVEST OÜ Koostaja: OÜ Mäemees MTR registreering: KKP000027, 20.07.2009 Töö nr: 6-13 Juhatuse liige: Tõnis Kattel Tallinn 2013 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11662230 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS (lk 3…4) TAOTLUSE LISAD: 1. Seletuskiri; 2. Ärakiri keskkonnaministri käskkirjast nr 1162, 13. detsember 2012. a “Rapla maakonna Reinu lubjakivimaardla täiendava varu kinnitamine ja registrikande muutmine”; 3. Kinnistusraamatu väljavõte katastriüksusest Põllu (tunnus 66903:001:0751) seisuga 11.03.2013; 4. Elektrilevi kooskõlastus liinide ehitiste ja kõrghaljastuse planeerimiseks ning liinide ümber paigutamiseks; 5. Reinu II lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava. SELETUSKIRJA GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’…III-III’ Mhor 1:1000, Mvert 1:200. MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1.1. Ettevõtja nimi KLARNES INVEST OÜ 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 1.3. Aadress Kruusa 1 Ülejõe küla 1 11194289 Rapla vald Rapla maakond Taotleja 79532 1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev KKA000349, 19.03.2013 1.5. Taotluse koostaja OÜ Mäemees 2.1. Ettevõtja nimi KLARNES INVEST OÜ 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Kruusa 1 Ülejõe küla 2 11194289 Rapla vald Rapla maakond Kaevandaja 79532 2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev KKA000349, 19.03.2013 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Reinu - 3 3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara Maardla registrikaardi number 787 ehituslubjakivi 3.5. Maardla tähtsus: üleriigilise tähtsusega [ ] kohaliku tähtsusega [×] 4.1. Mäeeraldise nimetus Reinu II lubjakivikarjäär 4.2. Mäeeraldise liik 4 uus mäeeraldis [ × ] ümbervormistamine või Mäeeraldis olemasoleva laiendus [ ] ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht maakond Raplamaa vald Rapla 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 5,05 5.1. Pindala, ha 5,05 5.2. Kinnisasja omanike või valdajate ja nendele kuuluvate 5 kinnisasjade katastritunnuste ning pindalade loetelu Mäeeraldise Eramaa: katastriüksus Põllu 66903:001:0751, pindala 5,05 ha, omanik KLARNES INVEST OÜ (11194289) teenindusmaa 5.3. Täiendavate nõusolekute loetelu (vastavalt «Maapõueseaduse» §-le 33) - 6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik KLARNES INVEST OÜ 6.2. Geoloogilise uuringu luba: loa väljaandja registreerimise number loa kehtivuse aeg 6 Keskkonnaamet Rapm-074 19.03.2012- Harju-Järva-Rapla regioon 19.03.2015 Geoloogiline 6.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Mäemees uuring 6.4. Geoloogilise uuringu aruanne: nimetus Aruanne Reinu lubjakivimaardla Reinu IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2012) Tallinn, 2012 fondi number 8448 varude kinnitamise otsus ja kuupäev käskkiri nr 1162, 13. dets. 2012 3 7.1. Aktiivne varu maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik Ehituslubjakivi 659 - tuh m3 7 7.2. Passiivne varu: maavara nimetus varu ühik Maavaravarud - - - 7.3. Kaevandatav varu: maavara nimetus varu ühik Ehituslubjakivi 659 tuh m3 8.1. Maavara kasutusala Ehitus, teedeehitus ja -remont 8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: 8 kogus ühik 50 tuh m3 Maavaravaru 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär: kasutamine kogus ühik - - 8.4 Taotletav loa kehtivusaeg 15 aastat 9.1. [×] Seletuskiri koos graafiliste lisadega 9.2. [×] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri 9.3. [ ] «Maapõueseaduse» §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute 9 ärakirjad Lisade loetelu 9.4. [×] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust tõendav dokument 9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja Loa taotleja: ............................................................................................................................................................................................................... nimi ja amet allkiri pitser kuupäev Märkus. Pindalad näidatakse 0,01 ha täpsusega. Maavarade kogused näidatakse tuhandete tonnide või tuhandete kuupmeetrite täpsusega. 4 Lisa 1 SELETUSKIRI 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad KLARNES INVEST OÜ taotleb käesolevaga maavara kaevandamise luba Reinu II lubjakivikarjääris, et tagada ettevõtte tegevuseks vajalik materjaliressurss. Taotletava mäeeraldise piires kaevandatavat kõrgemargilist ehituslubjakivi on plaanis kasutada asfaldi tootmisel ning KLARNES INVEST OÜ-ga seotud tee-ehitusettevõtete materjalivajaduse rahuldamiseks. Maavara peamine kasutussuund on ehituskillustiku valmistamine. Kavatsetakse toota ka kunstkruusa (sõelmete segamine liiva ja killustikuga). Rapla regioonis on kruusateede osakaal riigiteedel üle 35%, era ja munitsipaalteedel üle 60%. Kruusakarjääride ressurss on piiratud ja teede remondiks vajaliku materjali vajadus on suur. Lisaks on sõelmeid kavas kasutada teekatete ja aluste ehitamisel (tuhkstabiliseerimine ja tsementstabiliseerimine). Vajalikud kogemused on ettevõttel olemas. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär asub Raplamaal Rapla vallas Äherdi külas, Reinu lubjakivikarjäärist ca 80 m edela pool. Taotletav mäeeraldis asub katastriüksusel Põllu (tunnus 66903:001:0751, pindalaga 5,05 ha), maa on omanikuks on KLARNES INVEST OÜ. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 5,05 ha. Taotletava mäeeraldise loodeossa jäävad 20 kV elektriõhuliin Kodila:HAG (väline tunnus K4024191), elektrimaakaabelliin Kodila:HAG (väline tunnus KKL4024191) ja alajaam (väline tunnus M143909701) ning nende kaitsevööndid. Kuna elektriõhuliin, maakaabelliin ja alajaam teenindavad ainult purustussõlme, siis vajadusel on neid võimalik karjääriarendaja kulul teisaldada (Lisa 4). Lähimad hooned asuvad mäeeraldisest 500 m kaugusel edelas Kaasiku kinnistul. Mäeeraldise piires on katend osaliselt eemaldatud purustus-sorteerimissõlme ja laoplatside ehitamise käigus (katend on kasutatud estakaadi rajamisel), eemaldamata on katend 1,92 ha suurusel alal. Mäeeraldisel asub statsionaarne purustussõlm ning estakaad, mida kasutatakse Reinu lubjakivikarjääri teenindamiseks, lisaks asuvad taotletava mäeeraldise alal ka valmistoodangu ning sõelmete puistangud. Puistangud, purustussõlm, estakaad ning elektriõhuliin, maakaabelliin ja alajaam tuleb enne kaevandamist teisaldada. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus 1979...1982. a tegi Eesti Geoloogia Valitsus Rapla alevi piirkonnas põhjavee eeluuringut. Selle töö käigus koostati kvaternaari ja aluspõhja geoloogiline kaart mõõdus 1:25 000. Kaardistamise alasse jääb ka Reinu lubjakivimaardla maa-ala. Geoloogilisi töid on Reinu maardlal teostatud mitmel korral. 1984. a on kruusakarjääri uurinud “Eesti Põllumajandusprojekt”, kuid selle uuringu kohta puuduvad täpsemad andmed. 1986. a on ala uuritud Eesti Geoloogia Valitsuse poolt ”Eesti NSV liiva- ja kruusliivakarjääride geoloogiline teenindamine”. Reinu karjääri mäeeraldise keskosa on 2003. a AS-i Maves poolt uuritud, mille tulemusel kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 938, 31.12.2003. a ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 1,58 ha mahus 15 tuh m3. Kruusamaardla kohta on koostatud registrikaart nr 0787 ja varu on võetud arvele Eesti Vabariigi 2004. a maavaravarude koondbilanssidesse. Alal alustati kruusa kaevandamist 2005. a suvel. 5 2003. a puuriti kruusa uuringu ajal üks puurauk (nr 4265G) AS Maves’i poolt, lubjakivi uurimise eesmärgil puursüdamiku tõstmisega sügavuseni 20 m maapinnast. 2005.-2006. a uuris maardlat OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Geoloogilise uuringu käigus rajati 15 šurfi, üks seinapuhastus-šurf ja üks seinapuhastus (üldmetraaž – 33,5 m). Lubjakivi uuringuks puuriti seitse puurauku, üldmetraažiga 139,5 m. 2006. a uuringu põhjal nimetati Reinu kruusamaardla ümber Reinu lubjakivimaardlaks, kus ehituslubjakivi on põhimaavara ja ehituskruus kaasnev maavara. 29.12.2006. a väljastati OÜ-le Rapla Teed maavara kaevandamise luba Rapm-042, mis hiljem (27.10.2011. a) Keskkonnaameti korraldusega HJR-15/11/820-1 vormistati ümber AS TREV-2 nimele. 2012. a tegi OÜ Mäemees Reinu IV uuringuruumis geoloogilise uuringu (Jürgenson, Valling, 2012), mille käigus rajati kolm puurauku üldmetraažiga 45,6 m, karbonaatkivimitest võeti 12 proovi lähtekivimi ja killustiku omaduste määramiseks ja neli proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks. Lisaks kasutati aruandes 2005. a vahetus läheduses rajatud Pa-3 ja Pa-5 andmeid (Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldise edela piiril). Antud uuringu tulemusena kinnitati keskkonnaministri 13.12.2012. a käskkirjaga nr 1162 Reinu lubjakivimaardlas Reinu IV uuringuruumi piires pindalal 5,05 ha kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru mahus 659 tuh m3. Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär kattub Reinu IV uuringuruumiga. Geomorfoloogiliselt kujutab taotletava mäeeraldise ala endast aluspõhja kivimite jäänukit (kõrgendikku) piiratud pindalal (~ 50 ha), kus aluspõhja avamuse absoluutkõrgused on kuni 15 m suuremad ümbruskonna aluspõhja avamuse absoluutkõrgustest. Katend koosneb kasvukihist ning selle all paiknevast lubjakivi tükkidega saviliivmoreenist, kruusast ja moreenist või liivsavimoreenist. Katendi paksus taotletava mäeeraldise piires 0,0…2,0 m (keskmine 0,9 m, sh kasvukiht 0,2 m). Olemasolev katend ehitusmaterjali tootmiseks praktilist väärtust ei oma. Taotletava mäeeraldise kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu ja Varbola kihistu ning Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Porkuni lademe Ärina ja Adila kihistu lubjakividega. Kasuliku kihi keskmine paksus mäeeraldisel on 13 m, Mäeeraldise lamamis on Pirgu lademe lubjakivid. Järgnevas tabelis on toodud taotletava mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige. Reinu II lubjakivikarjääri üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik kiht Kivimi nimetus Min Max Keskmine indeks Kasvukiht koos lubjakivi tükkidega saviliivmoreeni, 0,0 2,0 0,9 IV - kruusa ja moreeni või liivsavimoreeniga Lubjakivi, detriitne, 0,8 2,5 1,5 S1tm + õhukesekihiline Lubjakivi, mergli 7,1 10,7 9,3 S1vr + vahekihtidega Lubjakivi, 2,1 3,5 2,8 O3är + paksukihiline Lubjakivi, mergli 0,0 6,2 1,6 O3prgA allpool veetaset vahekihtidega Kokku 15,2 6 Hüdrogeoloogilistest töödest tehti uuringu käigus ainult veetasemete mõõtmisi puuraukudes. Keskmine veetase alal oli 62,7 abs m. Lubjakivi kaevandamisel ülalpool keskmist veetaset põhjaveetase ei alane ja perioodiline vee juurdevool karjääri tuleneb sademetest sh kevadisest sulaveest, kuid see vesi infiltreerub kiiresti lõhede ja pragude kaudu ära. Seda tõestab lubjakivi kaevandamine Reinu lubjakivikarjääris. Kaevandamisel tuleb arvestada sellega, et Reinu lubjakivimaardla asub põhjaveetoitealal, mis jääb veelahkmele. Neis tingimustes tuleb erilist tähelepanu pöörata põhjavee kaitsele reostuse eest, eriti naftareostuse eest. 4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja kvantiteedi iseloomustus Maavara kvaliteedi iseloomustamisel on lähtutud geoloogilise uuringu aruandes (Jürgenson, Valling, 2012) toodud kvaliteedinäitajatest. Killustiku surumisel silindris on kivimi mark ühtlane nii pindalaliselt kui ka vertikaalläbilõikes, jäädes 800…1000 piiridesse. Stabiilsed proovide tulemused olid ka külmakindluse, mahumassi ja veeimavuse määramisel ning Los Angelese katse tulemused. Kivimi tugevuse mark killustiku purunevuse järgi silindris (8 proovi) jaguneb kaheks: viie proovi järgi tugevuse mark on 800 (62,5%) ja kolme proovi järgi tugevuse mark on 1000 (37,5%). Keskmine tugevuse mark 800. Garanteeritud tugevuse mark killustiku järgi 800. Kivimi külmakindlus killustiku järgi on hinnatud kuue proovi järgi otse külmutamisega 25 tsüklit. Külmutamise lõpuks proovide massikadu varieerus vahemikus 5,4…8,3% (keskmine 6,5%). Kivimi külmakindlus on kõikide proovide järgi F-25. Purunemiskindlus Los Angelese katsel on hinnatud 11 proovi järgi (3 puurauku). Proovide katsetamisel massikaod varieerusid 29…35%, keskmine on 32%. Killustiku mark LA-30 oli ainult kahes proovis. Üheksa proovi järgi purunemiskindluse mark Los Angelese katsel oli LA-35. Keskmine mark on LA-35. Garanteeritud mark on LA-35. Kivimi tugevuse mark kuubikute järgi on iseloomustatud nelja proovi järgi (kokku 20 kuubikut) ühest puuraugust (Pa-7). Kuubikud suruti kuivalt. Survetugevused varieerusid proovide järgi vahemikus 77,8…127,5 MPa, keskmine 94,0 MPa. Proovide survetugevuse margid varieeruvad vahemikus 600…1200. Keskmine tugevuse mark kuubikute järgi kuivalt on 800. Garanteeritud tugevuse mark kuubikute järgi kuivalt 600. Mahumass varieerub lähtekivimi järgi 2,54…2,68 t/m3 (keskmine 2,62 t/m3). Veeimavus varieerub lähtekivimi järgi 1,0…2,1% (keskmine 1,5%). Lubjakivi lähtekivimi garanteeritud survetugevuse mark on 600 ja kivimi survetugevuse mark killustiku surumisel silindris 800. Kivimi külmakindluse mark killustiku katsetamise järgi on F-25. Taotletava mäeeraldise karbonaatkivim on kõrgemargiline ehituslubjakivi. Taotletav mäeeraldise hõlmab Reinu lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokki nr 7 täielikult (pindala 5,05 ha). Aktiivne tarbevaru plokis 7 on 659 tuh m3. 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Kaevandamise mäenduslikud tingimused on soodsad. Mõningal määral raskendab kaevandamist teenindusmaa puudumine. Tulevasse karjääri on korralikud juurdesõiduteed juba välja ehitatud, katend mäeeraldise piires on praktiliselt eemaldatud purustus- sorteerimissõlme ja laoplatside ehitamise käigus (kasutatud estakaadi rajamiseks). Eemaldamata katend (geoloogilise uuringu aruande kohaselt 17 tuh m3) on soovitatav ajutiselt ladustada vastavalt mäetööde liikumise frondile. Ladustatud katend kasutatakse 7 hiljem karjääri korrastamiseks. Kaevandamine toimub kahe astmega. Enne kaevandamist kobestatakse lubjakivi puurlõhketöödega, vajadusel kasutatakse ka hüdrovasarat. Lõhketöid tehakse alltöövõtu korras. Kaevise töötlemisel kasutatakse mobiilset purustussõlme. Kobestatud maavara tõstetakse purustussõlme vastuvõtupunkrissse kasutades ekskavaatorit või kopplaadurit. Töödeldud maavara kallurile laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit või frontaallaadurit. Kasuliku kihi varu lasub ülalpool keskmist põhjaveetaset. Kasuliku kihi keskmine paksus on 13 m. Lubjakivi karjääri põhja kogunev sademete vesi infiltreerub suuremas mahus mööda lõhesid ja pragusid veehorisonti. Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektiga, mille koosseisu kuulub ka mäetööde arengukava. 6. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 6.1. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus Mäeeraldise piiride määramisel on lähtutud keskkonnaministri 13.12.2012. a käskkirjaga nr 1162 kinnitatud maavara varuplokkide piirist. Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 5,05 ha hõlmab täielikult Reinu maardla aktiivse tarbevaru plokki 7 ning katastriüksust Põllu. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 7 lamam, mis asub absoluutkõrgusel 62,7 m. 6.2. Kaevandatavad varud Taotletava mäeeraldise lubjakivi kaevandamisel nõlvakadusid ei esine ja kaevandatav maavaravaru on võrdne kinnitatud varuga. Taotletaval mäeeraldisel kaevandatav ehituslubjakivi varu on seega 659 tuh m³. 7. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõud võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine. Lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega kaasneb müra. Peamised müra tekitajad on karjääris töötavad kaevandamismasinad ning purustus- ja sorteerimissõlm. Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad. Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal, mitte hilistel õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa 04.03.2002. a sotsiaalministri määrusega nr 42 segaalal (elamud, ühiskondlikud hooned ja tootmisettevõtted) lubatud mürataset (maksimaalne müratase 55 dBA) ja pole olulise negatiivse mõjuga keskkonnategur. Maavara kaevandamise ja töötlemisega kaasneb tolm. Kobestatud lubjakivi sisaldab looduslikus olekus piisavalt niiskust, mistõttu kaevandamisel ja laadimisel märkimisväärselt tolmu ei eraldu. Autoteedel ja maavara purustamisel võib tekkida kuival ajal tolmu. Tolmu teke on võimalik praktiliselt nullini viia purustatava toorme ja teede ning platside niisutamisega. Tolmu levimist takistab teatud määral kaevandamismasinate ja mehhanismide paiknemine karjäärisüvendis. Võimaliku reostuse vältimiseks tehnika remonte karjääris ei teostata. Mehhanismide hoolduse käigus tuleb vältida võimalikke kütte- ja määrdeõlide sattumist karjääri põhjale ja 8 sealtkaudu vette, selleks tangitakse ja hooldatakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel. Mehhanismidest ja seadmetest tekkivad jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmekäitlemislube omavatele jäätmekäitlejatele. Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, kuna kaevandamine toimub ülalpool põhjaveetaset. Senine kaevandamine on ümbruskonnas küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna reostumist ei ole täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. 8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta Reinu II lubjakivikarjääris võib lähtudes Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 71 lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit, mis kooritakse enne kaevandamise alustamist ja ei ole n.ö taotletud (oodatud) lõpp-produkt, ning töötlemisega tekkivaid sõelmeid. Katend ladustatakse mäeeraldisel vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. Maavara töötlemisel tekkinud sõelmed turustatakse kogumahus. 9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud ala saab korrastada rohumaaks. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Mäeeraldise nõlvad kujundatakse ohutu nõlvusega või paigaldatakse tõkked karjääri külgedele, et tagada ohutus. Ladustatud kattepinnas lükatakse pärast kaevandamistegevuse lõpetamist karjääri põhjale. Kaevandamisega rikutud maa korrastamist teostatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Seletuskirja koostas: Tõnis Kattel Mäeinsener OÜ Mäemees 19.03.2013 9 Kasutatud materjalid: 1. Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm. Kinnitatud keskkonnaministri 06. mai 2005.a. määrusega nr. 36. (RTL, 17.05.2005, 51, 717). 2. Jürgenson, V., Valling, V. Aruanne Reinu lubjakivimaardla Reinu IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta. (varu seisuga 30.09.2012). Tallinn 2012. EGF nr 8448 10 Maavara kaevandamise loa taotlus Lisa 2 13.12.2012 nr 1162 Rapla maakonna Reinu lubjakivimaardla täiendava varu kinnitamine ja registrikande muutmine OÜ Mäemees esitas Keskkonnaministeeriumile KLARNES INVEST OÜ volitusel kinnitamiseks Reinu IV uuringuruumis (pindala 5,05 ha) tehtud geoloogilise uuringu aruande (saabunud 01.11.2012, kirja registreerimise nr 9379). Uuring on tehtud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 19.03.2012 antud geoloogilise uuringu loa Rapm-074 alusel. Uuringuruum paikneb Rapla maakonnas Rapla vallas Äherdi külas eraomandisse kuuluval kinnistul Põllu (katastritunnus 66903:001:0751). Uuringuruumile jäävad alajaam Reinu Karjääri :(Kohila) (VID kood M143909701), elektriõhuliin Kodila:HAG (VID kood K4024191) ja elektrimaakaabelliin Kodila:HAG (VID kood KKL4024191) ning elektripaigaldiste kaitsevööndid. Aruandele on lisatud Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kooskõlastus, milles on keelatud õhuliini all kõrgete mehhanismidega töötamine. Ühtlasi on aruandele lisatud Elektrilevi OÜ 28.09.2012 e-kiri, mille järgi tuleb ehitiste ja kõrghaljastuse planeerimisel arvestada maakaabelliini ja õhuliini kaitsevöönditega. Vajadusel saab elektripaigaldised arendaja kulul ümber paigutada. Aruandes on tehtud ettepanek kinnitada Reinu IV uuringuruumi piires pindalal 5,05 ha kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 659 tuh m3. Aruanne vastab keskkonnaministri 26. mai 2005. aasta määruses nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ sätestatud nõuetele. Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel ning lähtudes Eesti Maavarade Komisjoni 14. novembri 2012. a istungi protokollilisest otsusest nr 12-180: 1. Kinnitan OÜ Mäemees töö „Aruanne Reinu lubjakivimaardla Reinu IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ alusel seisuga 30.09.2012 Reinu IV uuringuruumi piires pindalal 5,05 ha Reinu lubjakivimaardla täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru – 659 tuh m3. 2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0787) vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1. 3. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Mäemees, Rapla Vallavalitsus, KLARNES INVEST OÜ Maavara kaevandamise loa taotlus Lisa 3 Väljavõtte tegija: Tavakasutaja Asutus: RIK Kuupäev: 11.03.2013 11:36:28 Kinnistusosakond Pärnu Maakohtu kinnistusosakond Jaoskond Rapla Uus registriosa number 2324737 Vana registriosa number 23247 Kinnistu nimi Põllu Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 09.05.2006 Digitoimik Kinnistustoimiku dokumentide hulgas võib olla dokumente paberil. Alates 31.10.2005 lisati Rapla kinnistute numbritele lõppu tunnus 37 Teade Täpsemalt aadressilt: http://www.rik.ee/33158 I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala number jagamise kanded kehtivus maatulundusmaa, Rapla vald, Äherdi Registriosa avamisel kinnistu nr 16167 jagamise tõttu 19.03.2004 1 66903:001:0751 küla, Põllu. Plaani- ja kaardimaterjali 5,0 ha kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 05.04.2004. kehtiv alusel moodustatud katastriüksus Kohtunikuabi R. Kesküla II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus 19.03.2004 kinnistamisavalduse alusel omand üle kantud 05.04.2004. Kohtunikuabi 1 Ingrid Kapp (isikukood 46705100275) kustutatud R. Kesküla 19.03.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 05.04.2004. Kohtunikuabi R. 2 EERA GRUPP OÜ (Kehtna vald, reg.kood 10753214) kustutatud Kesküla 3.1 Tõnu Vilipuu (isikukood 37106290233) 1/2 kaasomandist 28.04.2006 enamapakkumise akti alusel sisse kantud 25.05.2006.Kohtunikuabi kustutatud 3.2 Raivo Reinu (isikukood 35809070217) 1/2 kaasomandist Helle Roosvalt 5.12.2006 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 2.01.2007.Kohtunikuabi Reet 4 KLARNES INVEST OÜ (registrikood 11194289, Tallinna linn) kehtiv Kesküla III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete muudatused ja Kande number hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kitsendused kustutamised kehtivus Isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857, Tallinna linn) kasuks. Isiklik kasutusõigus on seatud elektrivõrgu kaitsevööndi 1 ulatuses elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 08.03..2007 lepingu p-le 3, kehtiv 4 ja 5. 8.03.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 2.04.2007.Kohtunikuabi Helle Roosvalt Märkus rendilepingu (rendilepingu pool: Osaühing RAPLA TEED (registrikood 10730952)) kohta tähtajaga 4.12.2011 . Rendileping on 2 kehtiv sõlmitud 05.12.2006. 7.12.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.12.2010. Kohtunikuabi Laine Pais IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande Hüpoteegid number summa kustutamised kehtivus Ühishüpoteek summas kuussada kolmkümmend kuus tuhat krooni AS Mets & Puu (reg.kood 10326257), Tallinn kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 1 636000 EEK kustutatud Kaaskoormatud kinnistud nr 20467 ja Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistu nr 1622. 07.06.2005 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 05.09.2005. Kohtunikuabi H. Roosvalt Kustutatud 3.05.2006 kohtutäituri avalduse alusel 1 kehtiv 25.05.2006.Kohtunikuabi Helle Roosvalt Maavara kaevandamise loa taotlus Lisa 4 Fri, Sep 28, 2012 at 12:23 Mihkel Maltsar <[email protected]> PM To: Veronika Valling <[email protected]> Tere - Ehitiste ning kõrghaljastuse planeerimisel arvestada kehtestatud maakaabelliini kaitsevööndiga (äärmisest kaablist 1 m) ja õhuliinide kaitsevööndiga (alla 1 kV pingega liinidel 2 m teljest, kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m teljest, 35-110 kV pingega õhuliinide korral 25 m liini teljest, alajaamadel 2 m seinast). - Juhul, kui tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektripaigalise ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida projekteerimise ja/või ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab Taotleja. Elektrivõrgu ümberpaigutamiseks tuleb esitada teenustellimuse taotlus, sõlmida leping ja tasuda teenuse tasu. Lugupidamisega Mihkel Maltsar Projektijuht Arendus-ehitus osakonna Põhja piirkond Elektrilevi OÜ Paju 3, Rapla mob: +372 5344 0481 kontor: +372 5326 9853 [email protected] Maavara kaevandamise loa taotlus Lisa 5 Reinu II lubjakivikarjäär KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA 1 JÄÄTMEKAVA VAJADUS Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 39 ja 421 (RT I 2004, 9, 52) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I, 11.11.2010, 1). 2 TEGEVUSKOHT Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär asub Raplamaal Rapla vallas Äherdi külas katastriüksusel Põllu (tunnus 66903:001:0751). Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 5,05ha. Mäeeraldis asetseb kohaliku tähtsusega Reinu lubjakivimaardlas (registrikaardi number 787), aktiivse tarbevaru plokil 7. Kaevandatavaks maavaraks on kõrgemargiline ehituslubjakivi. Mäeeraldisel on ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru ning kaevandatav varu 659 tuh m3. Maavara peamine kasutussuund on ehituskillustiku valmistamine. 3 TEGEVUSE KIRJELDUS Ettevalmistustööd Taotletaval mäeeraldisel on kaevandmise ettevalmistustööd valdavalt tehtud. Alalt on katend eemaldatud. Katend on eemaldamata ca 1,92 ha suuruselt alalt. Katendi koorimiseks ja transportimiseks kasutatakse buldooserit, ekskavaatorit, kopplaadurit või kallureid või loetletud masinaid kombineeritult Katend ladustatakse vallidesse mäeeraldisele vastavalt mäetööde liikumisele. Vallide stabiilsuse tagamiseks kujundatakse nende küljed kaldega 30…35º ning pealispind silutakse. Vallid haljastuvad looduslikult. Veekõrvaldus Kaevandamine toimub ülalpool põhjaveetaset, mistõttu põhjavee juurdevoolu karjääri ei esine, perioodiline vee juurdevool karjääri tuleneb sademetest sh kevadisest sulaveest, kuid see vesi infiltreerub kiiresti lõhede ja pragude kaudu ära. Seda tõestab lubjakivi kaevandamine Reinu lubjakivikarjääris. Maavara väljamine (kaevandamine) Maavara raimatakse puur-lõhketöödega või mehaaniliselt hüdrovasaraga varustatud ekskavaatoritega. Kobestatud lubjakivi tõstetakse ekskavaatoriga või kopplaaduriga purustus-sõelumissõlme killustiku tootmiseks. Maavara töötlemine Killustikku toodetakse fraktsiooniga 4/8, 8/16, 16/32, 32/64. Purustamisel tekivad lisaks loetletud fraktsioonidele sõelmed - fraktsioon 0/4 ja 0/32. Sõelmeid on kavas kasutada kunstkruusa tootmiseks (segada liiva ja killustikuga), teekatete ja aluste ehitamisel (tuhkstabiliseerimine, tsementstabiliseerimine) ning muldkehade ja külmakaitsekihtide ehitamisel (paeliiv). 1 4 KAEVANDAMISJÄÄTMED JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kooritud katendit, mis ei ole n.ö taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud jääkreostust ning JäätS § lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele. Katendi maht on geoloogilise uuringu aruande kohaselt 17 tuh m3. Katend koosneb kasvukihist ning selle all paiknevast lubjakivi tükkidega saviliivmoreenist, kruusast ja moreenist või liivsavimoreenist. Katend on käsitletav püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend biolagundatav ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Katendi leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4). Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu) võib katendi liigitada jäätmeks koodiga 01 01 02 (Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed). Kaevandamisjäätmeid ei teki maavara väljamise käigus, sest kaevandatav lubjakivikiht väljatakse töötlemiseks terves ulatuses. Jäätmeid ei teki ka maavara töötlemisel, sest kõik töötlemisproduktid realiseeritakse (sh sõelmed). 5 JÄÄTMEHOIDLA JäätS § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks s.h ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega tuleb mäeeraldisele moodustatavat katendi vallide alust ala käsitleda kui jäätmehoidlat, kui materjal seisab seal üle kolme aasta. See ala vastab JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Jäätmehoidlaga kaasneva negatiivse keskkonnamõju minimeerimise või vältimise meetmed Jäätmehoidla e. katendivallide asukohas ega selle läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte. Samuti on asukoha valikul arvestatud geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi – katendivallid moodustatakse stabiilsele pinnasele ja seal ei esine intensiivset pinnavee liikumist. Minimeeritud on jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 2…3 kuu jooksul. Vallide külgedele kujundatakse sobilik kalle ja pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. 2 Meetmed jäätmehoidla mõjupiirkonnas oleva pinnavee või põhjavee hea seisundi hoidmiseks või saavutamiseks ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks või minimeerimiseks Jäätmehoidla mõjupiirkonnas ei halvene pinna- ega põhjavee seisukord, sest JäätS mõistes on katendi puhul tegemist saastumata pinnasega. Karjääri valguv vesi, k.a läbi katendivallide tekkiv nõrgvesi, koguneb karjääri veekõrvaldussüsteemi, kus see puhastatakse ja juhitakse suublasse. Ohtlikke aineid nõrgvette ei satu, sest katend on saastumata ja ka karjääri tootmisprotsessis ei kasutata ohtlikke aineid. Tingimused suublasse juhitava vee seireks on määratud ettevõttele väljastatud vee erikasutusloas. Jäätmehoidla e. katendivallide rajamine on üks kaevandamistegevuse tehnoloogilistest protsessidest ja eraldi vaadelduna jäätmehoidla rajamise tagajärjel õhu ja pinnase saastumine ei suurene. Selle käigus rakendatakse samasid keskkonda ja inimese tervist kahjustavate mõjude minimeerimist nagu tolmu- ja müraleviku piiramine (barjäärid, püüdurid, niisutamine, piiratud tööaeg), vee korduvkasutus, suublasse juhitava vee seire ja puhastamine. Kavandatavad kontrolli ja järelevalve meetmed Järelvalvet ja kontrolli teostatakse jäätmehoidla e. katendivallide rajamisel mäetööde- või karjäärijuhi poolt, kes jälgib, et rajamine toimub vastavalt nõuetele. Jäätmehoidla seisukorda jälgitakse perioodiliselt karjääri ekspluateerimise ajal ja märgates muutusi vallide seisukorras, rakendatakse vajadusel meetmed muutuste peatamiseks ja seisukorra stabiliseerimiseks. Maapõueseaduse § 48 lõike 41 punkt 3 kohaselt peab kaevandamisloa omanik tagama kaeveõõntesse tagasi paigutatud kaevandamisjäätmete korrastamisjärgse seire. Korrastamisjärgne seire ei ole reeglina vajalik, kui tööd teostatakse nõuetekohaselt koostatud projekti kohaselt (kaevandamise projekt, korrastamisprojekt). Peale kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamist ilmnenud vigade kõrvaldamiseks rakendatakse maapõueseaduse § 51 sätestatut. Jäätmehoidla sulgemine ja järelhooldus Jäätmehoidla sulgemine toimub kaevandatud ala korrastamisel, kui katendivallid likvideeritakse ja ladustatud materjal kasutatakse karjääri külgede täitmiseks ning põhja silumiseks. Vallidealune ala silutakse ja korrastatakse koos ülejäänud alaga. Ala korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ja maa omaniku ettepanekutega. Jäätmehoidla järelhooldus ei ole vajalik, kuna jäätmehoidla likvideeritakse kaevandatud ala korrastamise käigus. Koostaja: Tõnis Kattel Mäeinsener OÜ Mäemees 3 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 15.07.2020 11:05 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109956-5 Reinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta arvamuse küsimine.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/30362- 395f573c21f725295d45181f893e5e01e1f4581abde225e1b9d9ecda8ac0a6e5 KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel