15.07.2020 nr DM-109956-5
Reinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta arvamuse küsimine
KLARNES INVEST OÜ (registrikood 11194289, aadress Kruusa tn 1, Ülejõe küla, Rapla vald, Rapla maakond,
79532) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse
Reinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.03.2013
nr HJR 10-5/13/7882-1 all).
Taotletav Reinu II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Rapla vallas Äherdi külas eraomandis
oleval Põllu kinnistul (katastritunnus 66903:001:0751). Kinnistu omanik on KLARNES INVEST OÜ. Taotletava
Reinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 5,05 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,05 ha.
Taotletava karjääri naabruses on kolm kaevandamisloaga karjääri, millest on maavaravaru veel väljamata.
Nendeks on:
Reinu lubjakivikarjäär (loa nr Rapm-042, loa omaja AS TREV-2 Grupp, asukoht katastriüksustel Reinu
katastritunnus 66903:001:0103 ja Reinumetsa katastritunnus 66903:001:0105);
Reinu IV kruusakarjäär (loa nr Rapm-046, loa omaja OÜ Redoil, asukoht katastriüksustel Reinumetsa
katastritunnus 66903:001:0105, Metsatuka katastritunnus 66903:001:0097 ja Kullaaugu katastritunnus
66903:001:0121) ja
Reinu III lubjakivikarjäär (loa nr Rapm-115, loa omaja Laanehalduse OÜ, asukoht Vahi katastriüksusel
katastritunnus 66903:001:0058).
Kohaliku omavalitsuse üksus (Rapla Vallavolikogu) ei nõustunud 29.06.2018 otsusega nr 57 (lisatud) Reinu II
lubjakivikarjäärile kaevandamisloa andmisega. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Rapla Vallavolikogu otsust
nr 57 vaidlustatud. Seega on nimetatud otsus jõustunud.
Taotletava Reinu II lubjakivikarjääri maa-ala on sisuliselt kasutatud olemasoleva Reinu lubjakivikarjääri
teenindusmaana (katend on kooritud, seal asusid purusti ja selle estakaad ning alajaam ja laoplatsid asuvad seal
tänaseni). KLARNES INVEST OÜ kirjade põhjal oli neil selleks AS TREV-2 Grupiga vastav leping, mis on
nüüdseks lõpetatud. KLARNES INVEST OÜ käsitleb nimetatud asjaolusid eeldusena kaevandamisloa saamiseks,
viidates et ei ole oma investeeringutest saanud loodetud tulu. Keskkonnaamet juhtis 14.05.2020 kirjas nr DM-
109956-3 KLARNES INVEST OÜ tähelepanu asjaolule, et eramaa omaniku ja kolmandate osapoolte vahelised
erinevad eramaaga seotud kokkulepped, investeeringud, projektid jne, mis on tehtud enne kaevandamisloa
menetlust ja kaevandamisloa andmist, ei ole sinna kaevandamisloa andmise eeldus.
Siiski soovib KLARNES INVEST OÜ menetlust jätkata maapõueseaduse § 55 lg 4 alusel.
Olemasoleva Reinu lubjakivikarjääri ja taotletava Reinu II lubjakivikarjääri vahel on kitsas maariba, mis on
eravalduses ning mida ei ole võimalik ilma vastava taotluse ja maaomaniku ning kohaliku omavalitsuse üksuse
nõusolekuta karjäärina kasutusse võtta. Seega ei ole enne võimalik Reinu ja Reinu II lubjakivikarjääri ühtseks
karjäärialaks ühendada ja maavaravaru ammendamisel neid vastavalt maapõueseauduse § 80 lõikele 6 korrastada.
See ei oleks ka kooskõlas maapõueseaduse § 16 lõikega 4.
Samuti on Keskkonnaamet menetluse jooksul leidnud, et ehituslubjakivi varustuskindlus (50 km taotletavast
mäeeraldisest arvestades reaalseid veokauguseid) on tagatud rohkem kui 10 aastaks.
Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada seisukoht,
kas Reinu II lubjakivikarjääri osas esineb riigi huvi või mitte. Lisaks seisukohale palume vastuses välja tuua ka
kaalutlused ja selgitused, kuidas seisukohani jõuti ning millisel otstarbel Reinu II lubjakivikarjääris leiduvat
lubjakivi kasutada saaks. Taotletavas karjääris leiduva maavara nõudluse ja varustuskindluse kohta palume anda
seisukoht arvestades taotletava karjääri naabruses avatud karjääride maavara omadusi lähtuvalt keskkonnaministri
17.12.2018 määrust nr 52. Juhime tähelepanu, et kuna kaevandamislubade omanikud alles hakkavad neile antud
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
mäeeraldiste varusid määrusega nr 52 kooskõlla viima, siis mitmetes neist on endiselt arvel madalamargilise
ehituslubjakivi asemel kõrgemargilise ehituslubjakivi.
Teie vastust ootame hiljemalt 15.09.2020. Juhul kui selleks ajaks ei ole võimalik vastust anda, palume
vastamistähtaega pikendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. KOV otsus 29.06.2018.bdoc
2. Taotlus.pdf
Viktoria Burtin 484 1182
[email protected]
2(2)
OTSUS
Kata küla 29. juuni 2018 nr 57
Arvamus kaevandamisloa andmiseks
Reinu II lubjakivikarjäärile
KLARNES INVEST OÜ, registrikood 11194289, aadressil Kruusa 1, Ülejõe küla, Rapla maakond,
79532, esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse mäeeraldisel Reinu II
lubjakivi-karjäär.
Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär asub Raplamaal Rapla vallas Äherdi külas, Reinu
lubjakivikarjäärist ca 80 m edela pool. Taotletav mäeeraldis asub katastriüksusel Põllu (tunnus
66903:001:0751, pindalaga 5,05 ha), maa on omanikuks on KLARNES INVEST OÜ. Taotletava
mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 5,05 ha.
Vastavalt maapõueseaduse § 49 lg 6 saatis Keskkonnaamet kaevandamise loa taotluse ning loa
andmise haldusakti ja antava loa eelnõu kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele
arvamuse saamiseks.
Rapla Vallavolikogu lähtub arvamuse andmisel asjaoludest, et kavandatava Reinu II
lubjakivikarjääri vahetus läheduses asuvad Reinu I lubjakivikarjäär ja Reinu IV kruusakarjäär.
Nimetatud karjääride kaevandamise ja lubjakivikarjääri lõhketööde mõju piirkonna elanike
elukeskkonnale on juba piisavalt koormav ja täiendavate karjääride kavandamine suurendab
negatiivseid mõjusid veelgi. Keskkonnaametis on käesoleval ajal menetluses samas piirkonnas ka
Reinu III lubjakivi karjääri loataotlus.
Kõikide esitatud kaevandamislubade rahuldamisel tekiks olukord, kus suhteliselt kompaktsel alal on
koos neli karjääri: Reinu I lubjakivikarjäär, Reinu II lubjakivikarjäär, Reinu III lubjakivi ja
kruusakarjäär ning Reinu IV kruusakarjäär. Kõikidest karjääridest maavara väljaveol kasutatav tee
kattub suuremas osas. Käesolevaks momendiks on olemasoleva teekatte olukord halvenenud ning
ei ole arvestatud veelgi suureneva raskeveokite liikluskoormuse kasvuga.
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu tulemustest on Rapla
vald teadlik. Maakondade lõikes on ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varud kokkuvõtvalt
järgmised:
Raplamaa – Raplamaal valitseb ehitusotstarbelise karbonaatkivimi hea varustuskindlus, seda nii
madala kui kõrge purunemiskindlusega maavara puhul. Varustuskindlus on rahuldav 10 aasta
perspektiivis. Taotletavas lubjakivikarjääris leidub sarnaselt Reinu lubjakivikarjäärile madala
purunemiskindlusega lubjakivi. Madala purunemiskindlusega ehitusotstarbelise karbonaatkivimi
varustuskindlus Rapla maakonnas on uuringu joonise nr 4 kohaselt võrreldes Pärnu ja Harju
maakonnaga suurim.
Keskkonnaamet on analüüsinud taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas ehituslubjakivi
2
varustuskindlust (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2018 nr 12-
2/18/639-2). Analüüsis leiti, et seisuga 12.01.2018 on teeninduspiirkonnas ehituslubjakivi
varustuskindlus tagatud 14 aastaks. Taotletava Reinu II lubjakivikarjääri saab antud hetkel jätta
reservi ja kasutusele võtta siis kui tekib vajadus seal leiduva karbonaatkivimi järgi ning olemas olev
Reinu Lubjakivikarjäär on ammendumas.
30.08.2017 kirjaga nr 16-00154/17-7207 „Rail Balticu ehitamiseks vajalikest maavaradest“ pöördus
Rapla valla poole majanduse-ja kommunikatsiooni minister Kadri Simson, milles toodi välja
vajadus saada ülevaade ehitusmaavarade kättesaadavusest ja selle kvaliteedist, mille tulemusel tellis
riik analüüsi „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarude varustuskindluse uuring“.
Väljavõte kirjast: „Analüüsi üldise järelduse kohaselt on RB ehituseks vajalikku ehitusmaterjali
(karbonaatkivi, liiva ja kruusa) Eestis piisavalt, kuid varustuskindluse tagamiseks nii RB jaoks kui
ka teistele objektidele, on vaja erinevate osapoolte nagu kohalike omavalitsuste, Keskkonnaameti,
ettevõtjate ja MKM-iga koostöö loataotlusprotsessis olemasolevate karjääride laiendamiseks või
avamiseks kõikides RB projektiga seotud maakondades.
Üheks oluliseks kaevandamisega seotud mõjuks on näiteks karjääride teenindamiseks vajaminevate
teedevõrgu seisund nii kaevandamise ajal kui ka selle järgsel perioodil. Meie jaoks on oluline, et
kaevandamise mõju kohalikele inimestele oleks minimaalne ning taristu seisukord ei halveneks.
Selleks tuleb osapoolte koostöös leida sobivad lahendused.
Parema ülevaate saamiseks teie omavalitsuse piiridesse jäävate karjääride teenindamiseks
vajaminevate teedevõrgu seisundist ning täiendava liikluskoormuse mõjust, palume teil esitada
omapoolne visioon, kuidas oleks võimalik vähendada karjääride teenindamisega seotud negatiivset
mõju teie omavalitsusele. Palun nimetatud info saata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
käesoleva aasta 15. septembriks.“.
Rapla Vallavalitsus oma 15.09.2017 vastuskirjas nr 9-2.1./2635-1 selgitas omapoolseid seisukohti
maavarade kaevandamise osas. Nimetatud vastuskirjas esitasime oma seisukohad antud küsimuses,
mis on suures osas aktuaalsed ka käesoleva kaevandamisloa kohta arvamuse avaldamisel:
1) kõik Rapla vallas asuvad lubjakivi karjäärid asuvad ühes kompaktses piirkonnas - Koigi ja
Äherdi külades Rapla vallas - Reinu I Koigi külas ja Reinu II ja Reinu III Äherdi külas. Ehki
erinevates administratiivsetes üksustes on Reinu I ja Reinu II kaevanduste vahekaugus
minimaalne - ligikaudu 90 meetrit;
2) lubjakivi kaevandusel on Reinu I olemas Keskkonnaameti poolt väljastatud kehtiv
kaevandusluba. Reinu III kaevandamisluba on keskkonnaametis menetluses ja on jõudnud
rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. Ka Reinu
II kaevandamisluba on keskkonnaametis menetlemisel;
3) Reinu I ja II kaevandusteni viib kvaliteetne teelõik, mis on muudetud tolmuvabaks. Reinu I
kaevanduse kaevandusluba sisaldab lisatingimusi, mis on sisse viidud kohalike inimestele ja
nende majapidamistele kaevandamise mõju minimeerimiseks-teavitamine lõhkamistöödest,
raskeveokite koormus teel, veoste tolmuvabaks muutmine. Reinu I karjääri kaevandaja on
esitanud Keskkonnametile välisõhu saasteloa taotluse. Jälgitakse ümberkaudsete majapidamiste
kaevude veetaset ja lõhkamistööde mõju;
4) Reinu I kaevanduse operaator AS TREV-2 Grupp planeerib Äherdi külla eraldiseisva teelõigu
väljaehitamist, et juhtida raskeveokid eemale elanikega majapidamistest;
5) Koigi ja Äherdi külade elanikud on käesolevaks momendiks teatud määral kohanenud (kui
niisugust väljendit on üldse kohane kasutada) kaevandamisest tekkinud mõjudega ja võetakse
neid kui objektiivset paratamatust. Samas on eelnimetatud külade elanikud näidanud oma
tungivat vastuseisu Reinu III kaevandamisloa väljastamisele. Seda nii külaelanike kollektiivse
kirja esitamisega Rapla vallavalitsusele kui ka Reinu III kaevanduse keskkonnamõju hindamise
3
aruande avalikul arutelul esitatud seisukohtadega. Koigi ja Äherdi külaelanike põhimure tuleneb
asjaolust, et kavandav Reinu III lubjakarjäär asuks logistiliselt palju lähemal elanike
majapidamistele kui olemasolevad Reinu I ja Reinu II lubjakivikarjäärid. Ka Reinu III karjääris
kavandatakse maavara eraldamist lõhkamismeetodil, mis on külade elanikele täiendavaks
häirivaks asjaoluks;
6) Reinu III karjääri rajamine tõstaks oluliselt olemasolevale taristule raskeveokite poolt
avaldatavat koormust, kuna kõigi kolme karjääri juurde suunduv tee oleks ühine ja mööduks
paljudest külades asuvatest majapidamistest;
7) Reinu I kaevanduses asub töötav karjäär, ning maavara ei ole ammendunud. Reinu II ja Reinu
III ei oma käesoleval momendil kaevandamisluba.
Arvestades ülaltoodut on Rapla vald seisukohal, et Rapla vallas asuvate Reinu I ja Reinu II lubjakivi
karjääridega on tagatud ehitusmaavarade varustuskindlus. Kaevandamine Reinu I kaevanduses on
reguleeritud loaga, Reinu II luba on menetluses ning nendeni viiv taristu on heas korras ja materjali
kvaliteet ei erine.
15.09.2017 kirjas esitatust on käesolevaks momendiks väljakujunenud erisused. Muutunud on
karjääride maavarade väljaveoks kasutatava tee olukord, mis käesolevaks momendiks on muutunud
kriitiliseks. Seoses kohalike omavalitsuste reformiga on muutunud Rapla valla territoorium ja lisaks
käesolevas otsuse eespool nimetatud lubjakivikarjääridele Reinu I, II ja III on lisandunud Lubja
lubjakivikarjäär ning Keskkonnaameti menetluses on Härgla lubjakivikarjääri loa taotlus.
Rapla Vallavolikogu on seisukohal:
1) otstarbekas ei ole uute lubjakivikarjääride avamine Rapla vallas, kuna lähipiirkonnas avatud
karjääride ehituslubjakivi ressursid on piisavad ja ehituslubjakivi varustuskindlus piirkonnas
tagatud, seega oleme seisukohal, et kaevandamisloa väljastamine lubjakivi kaevandamiseks on
ebaotstarbekas, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet;
2) tegemist on äärmiselt tundliku piirkonnaga, kus kaevandamine võib põhjustada täiendavaid
negatiivseid mõjusid kohalikule elanikkonnale, kelle elukeskkond on juba tänasel päeval
mõjutatud lähedal asuvast Reinu I karjäärist tuleneva lõhketööde vibratsiooni ja kaevuvee
kvaliteedi halvenemise tõttu. Seega avalik huvi keskkonnahäiringu vältimiseks on kaalukam kui
huvi kaevandamisloa väljastamiseks;
3) uurimata on mõju inimestele, keskkonnale ja teede võrgustikule kõigi piirkonnas asuvate ja siia
kavandatavate kaevanduste koosmõjus üheaegse töötamise korral. Koostatud keskkonnamõju
hindamise aruanded käsitlevad ainult ühe kaevanduse mõjusid ega arvesta nende kumulatiivset
mõju piirkonnale;
4) lahendamata on Reinu II lubjakivikarjääri alal asuvate kaevandamisjäätmete probleem.
Arvestades eeltoodut ning juhindudes maapõueseaduse paragrahvi 55 lõike 2 punktist 11, Rapla
Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Keelduda osaühingule KLARNEST INVEST OÜ kaevandamisloa andmisest Reinu II
lubjakivikarjääri.
2. Otsuse peale võib esitada Rapla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud
otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.
4
3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Rene Kokk
Volikogu esimees
RAPLAMAA
RAPLA VALD
ÄHERDI KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
REINU II LUBJAKIVIKARJÄÄR
Tellija: KLARNES INVEST OÜ
Koostaja: OÜ Mäemees
MTR registreering: KKP000027, 20.07.2009
Töö nr: 6-13
Juhatuse liige: Tõnis Kattel
Tallinn 2013
Telefon: 6 344 552
Reg. nr: 11662230 Faks: 6 344 501
Tartu mnt 84a-50
[email protected]
10112 Tallinn www.vmb.ee
SISUKORD
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS (lk 3…4)
TAOTLUSE LISAD:
1. Seletuskiri;
2. Ärakiri keskkonnaministri käskkirjast nr 1162, 13. detsember 2012. a “Rapla
maakonna Reinu lubjakivimaardla täiendava varu kinnitamine ja registrikande
muutmine”;
3. Kinnistusraamatu väljavõte katastriüksusest Põllu (tunnus 66903:001:0751)
seisuga 11.03.2013;
4. Elektrilevi kooskõlastus liinide ehitiste ja kõrghaljastuse planeerimiseks ning
liinide ümber paigutamiseks;
5. Reinu II lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava.
SELETUSKIRJA GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:1000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’…III-III’ Mhor 1:1000, Mvert 1:200.
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
1.1. Ettevõtja nimi KLARNES INVEST OÜ
1.2. Äriregistrikood (isikukood) 1.3. Aadress Kruusa 1 Ülejõe küla
1
11194289 Rapla vald Rapla maakond
Taotleja 79532
1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise
kuupäev KKA000349, 19.03.2013
1.5. Taotluse koostaja OÜ Mäemees
2.1. Ettevõtja nimi KLARNES INVEST OÜ
2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Kruusa 1 Ülejõe küla
2
11194289 Rapla vald Rapla maakond
Kaevandaja 79532
2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise
kuupäev KKA000349, 19.03.2013
3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus
Reinu -
3
3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara
Maardla registrikaardi number 787 ehituslubjakivi
3.5. Maardla tähtsus:
üleriigilise tähtsusega [ ] kohaliku tähtsusega [×]
4.1. Mäeeraldise nimetus Reinu II lubjakivikarjäär
4.2. Mäeeraldise liik
4
uus mäeeraldis [ × ] ümbervormistamine või
Mäeeraldis olemasoleva laiendus [ ] ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht
maakond Raplamaa vald Rapla
4.4. Mäeeraldise pindala, ha 5,05
5.1. Pindala, ha 5,05
5.2. Kinnisasja omanike või valdajate ja nendele kuuluvate
5
kinnisasjade katastritunnuste ning pindalade loetelu
Mäeeraldise Eramaa: katastriüksus Põllu 66903:001:0751, pindala 5,05 ha,
omanik KLARNES INVEST OÜ (11194289)
teenindusmaa
5.3. Täiendavate nõusolekute loetelu (vastavalt «Maapõueseaduse»
§-le 33) -
6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik KLARNES INVEST OÜ
6.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa väljaandja registreerimise number loa kehtivuse aeg
6 Keskkonnaamet Rapm-074 19.03.2012-
Harju-Järva-Rapla regioon 19.03.2015
Geoloogiline
6.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Mäemees
uuring 6.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
nimetus Aruanne Reinu lubjakivimaardla Reinu IV
uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
30.09.2012) Tallinn, 2012
fondi number 8448
varude kinnitamise otsus ja kuupäev käskkiri nr 1162, 13. dets. 2012
3
7.1. Aktiivne varu
maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik
Ehituslubjakivi 659 - tuh m3
7 7.2. Passiivne varu:
maavara nimetus varu ühik
Maavaravarud
- - -
7.3. Kaevandatav varu:
maavara nimetus varu ühik
Ehituslubjakivi 659 tuh m3
8.1. Maavara kasutusala
Ehitus, teedeehitus ja -remont
8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär:
8 kogus ühik
50 tuh m3
Maavaravaru
8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär:
kasutamine kogus ühik
- -
8.4 Taotletav loa kehtivusaeg 15 aastat
9.1. [×] Seletuskiri koos graafiliste lisadega
9.2. [×] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri
9.3. [ ] «Maapõueseaduse» §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute
9 ärakirjad
Lisade loetelu 9.4. [×] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral
maakasutusõigust tõendav dokument
9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara
omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks,
kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja
Loa taotleja:
...............................................................................................................................................................................................................
nimi ja amet allkiri pitser kuupäev
Märkus. Pindalad näidatakse 0,01 ha täpsusega. Maavarade kogused näidatakse tuhandete tonnide või
tuhandete kuupmeetrite täpsusega.
4
Lisa 1
SELETUSKIRI
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
KLARNES INVEST OÜ taotleb käesolevaga maavara kaevandamise luba Reinu II
lubjakivikarjääris, et tagada ettevõtte tegevuseks vajalik materjaliressurss. Taotletava
mäeeraldise piires kaevandatavat kõrgemargilist ehituslubjakivi on plaanis kasutada asfaldi
tootmisel ning KLARNES INVEST OÜ-ga seotud tee-ehitusettevõtete materjalivajaduse
rahuldamiseks. Maavara peamine kasutussuund on ehituskillustiku valmistamine.
Kavatsetakse toota ka kunstkruusa (sõelmete segamine liiva ja killustikuga). Rapla
regioonis on kruusateede osakaal riigiteedel üle 35%, era ja munitsipaalteedel üle 60%.
Kruusakarjääride ressurss on piiratud ja teede remondiks vajaliku materjali vajadus on
suur. Lisaks on sõelmeid kavas kasutada teekatete ja aluste ehitamisel
(tuhkstabiliseerimine ja tsementstabiliseerimine). Vajalikud kogemused on ettevõttel
olemas.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär asub Raplamaal Rapla vallas Äherdi külas, Reinu
lubjakivikarjäärist ca 80 m edela pool. Taotletav mäeeraldis asub katastriüksusel Põllu
(tunnus 66903:001:0751, pindalaga 5,05 ha), maa on omanikuks on
KLARNES INVEST OÜ. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 5,05 ha.
Taotletava mäeeraldise loodeossa jäävad 20 kV elektriõhuliin Kodila:HAG (väline tunnus
K4024191), elektrimaakaabelliin Kodila:HAG (väline tunnus KKL4024191) ja alajaam
(väline tunnus M143909701) ning nende kaitsevööndid. Kuna elektriõhuliin, maakaabelliin
ja alajaam teenindavad ainult purustussõlme, siis vajadusel on neid võimalik
karjääriarendaja kulul teisaldada (Lisa 4).
Lähimad hooned asuvad mäeeraldisest 500 m kaugusel edelas Kaasiku kinnistul.
Mäeeraldise piires on katend osaliselt eemaldatud purustus-sorteerimissõlme ja laoplatside
ehitamise käigus (katend on kasutatud estakaadi rajamisel), eemaldamata on katend
1,92 ha suurusel alal. Mäeeraldisel asub statsionaarne purustussõlm ning estakaad, mida
kasutatakse Reinu lubjakivikarjääri teenindamiseks, lisaks asuvad taotletava mäeeraldise
alal ka valmistoodangu ning sõelmete puistangud. Puistangud, purustussõlm, estakaad ning
elektriõhuliin, maakaabelliin ja alajaam tuleb enne kaevandamist teisaldada.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
1979...1982. a tegi Eesti Geoloogia Valitsus Rapla alevi piirkonnas põhjavee eeluuringut.
Selle töö käigus koostati kvaternaari ja aluspõhja geoloogiline kaart mõõdus 1:25 000.
Kaardistamise alasse jääb ka Reinu lubjakivimaardla maa-ala.
Geoloogilisi töid on Reinu maardlal teostatud mitmel korral.
1984. a on kruusakarjääri uurinud “Eesti Põllumajandusprojekt”, kuid selle uuringu kohta
puuduvad täpsemad andmed.
1986. a on ala uuritud Eesti Geoloogia Valitsuse poolt ”Eesti NSV liiva- ja
kruusliivakarjääride geoloogiline teenindamine”.
Reinu karjääri mäeeraldise keskosa on 2003. a AS-i Maves poolt uuritud, mille tulemusel
kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 938, 31.12.2003. a ehituskruusa aktiivne
tarbevaru pindalal 1,58 ha mahus 15 tuh m3. Kruusamaardla kohta on koostatud
registrikaart nr 0787 ja varu on võetud arvele Eesti Vabariigi 2004. a maavaravarude
koondbilanssidesse. Alal alustati kruusa kaevandamist 2005. a suvel.
5
2003. a puuriti kruusa uuringu ajal üks puurauk (nr 4265G) AS Maves’i poolt, lubjakivi
uurimise eesmärgil puursüdamiku tõstmisega sügavuseni 20 m maapinnast.
2005.-2006. a uuris maardlat OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Geoloogilise uuringu käigus
rajati 15 šurfi, üks seinapuhastus-šurf ja üks seinapuhastus (üldmetraaž – 33,5 m).
Lubjakivi uuringuks puuriti seitse puurauku, üldmetraažiga 139,5 m.
2006. a uuringu põhjal nimetati Reinu kruusamaardla ümber Reinu lubjakivimaardlaks, kus
ehituslubjakivi on põhimaavara ja ehituskruus kaasnev maavara. 29.12.2006. a väljastati
OÜ-le Rapla Teed maavara kaevandamise luba Rapm-042, mis hiljem (27.10.2011. a)
Keskkonnaameti korraldusega HJR-15/11/820-1 vormistati ümber
AS TREV-2 nimele.
2012. a tegi OÜ Mäemees Reinu IV uuringuruumis geoloogilise uuringu (Jürgenson,
Valling, 2012), mille käigus rajati kolm puurauku üldmetraažiga 45,6 m,
karbonaatkivimitest võeti 12 proovi lähtekivimi ja killustiku omaduste määramiseks ja neli
proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks. Lisaks kasutati aruandes 2005. a vahetus
läheduses rajatud Pa-3 ja Pa-5 andmeid (Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldise edela piiril).
Antud uuringu tulemusena kinnitati keskkonnaministri 13.12.2012. a käskkirjaga nr 1162
Reinu lubjakivimaardlas Reinu IV uuringuruumi piires pindalal 5,05 ha kõrgemargilise
ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru mahus 659 tuh m3. Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär
kattub Reinu IV uuringuruumiga.
Geomorfoloogiliselt kujutab taotletava mäeeraldise ala endast aluspõhja kivimite jäänukit
(kõrgendikku) piiratud pindalal (~ 50 ha), kus aluspõhja avamuse absoluutkõrgused on
kuni 15 m suuremad ümbruskonna aluspõhja avamuse absoluutkõrgustest. Katend koosneb
kasvukihist ning selle all paiknevast lubjakivi tükkidega saviliivmoreenist, kruusast ja
moreenist või liivsavimoreenist. Katendi paksus taotletava mäeeraldise piires 0,0…2,0 m
(keskmine 0,9 m, sh kasvukiht 0,2 m). Olemasolev katend ehitusmaterjali tootmiseks
praktilist väärtust ei oma.
Taotletava mäeeraldise kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe
Tamsalu kihistu ja Varbola kihistu ning Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Porkuni lademe
Ärina ja Adila kihistu lubjakividega. Kasuliku kihi keskmine paksus mäeeraldisel on 13 m,
Mäeeraldise lamamis on Pirgu lademe lubjakivid.
Järgnevas tabelis on toodud taotletava mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige.
Reinu II lubjakivikarjääri üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik kiht
Kivimi nimetus
Min Max Keskmine indeks
Kasvukiht koos
lubjakivi tükkidega
saviliivmoreeni, 0,0 2,0 0,9 IV -
kruusa ja moreeni või
liivsavimoreeniga
Lubjakivi, detriitne,
0,8 2,5 1,5 S1tm +
õhukesekihiline
Lubjakivi, mergli
7,1 10,7 9,3 S1vr +
vahekihtidega
Lubjakivi,
2,1 3,5 2,8 O3är +
paksukihiline
Lubjakivi, mergli
0,0 6,2 1,6 O3prgA allpool veetaset
vahekihtidega
Kokku 15,2
6
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti uuringu käigus ainult veetasemete mõõtmisi
puuraukudes. Keskmine veetase alal oli 62,7 abs m.
Lubjakivi kaevandamisel ülalpool keskmist veetaset põhjaveetase ei alane ja perioodiline
vee juurdevool karjääri tuleneb sademetest sh kevadisest sulaveest, kuid see vesi
infiltreerub kiiresti lõhede ja pragude kaudu ära. Seda tõestab lubjakivi kaevandamine
Reinu lubjakivikarjääris.
Kaevandamisel tuleb arvestada sellega, et Reinu lubjakivimaardla asub põhjaveetoitealal,
mis jääb veelahkmele. Neis tingimustes tuleb erilist tähelepanu pöörata põhjavee kaitsele
reostuse eest, eriti naftareostuse eest.
4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja kvantiteedi
iseloomustus
Maavara kvaliteedi iseloomustamisel on lähtutud geoloogilise uuringu aruandes
(Jürgenson, Valling, 2012) toodud kvaliteedinäitajatest.
Killustiku surumisel silindris on kivimi mark ühtlane nii pindalaliselt kui ka
vertikaalläbilõikes, jäädes 800…1000 piiridesse. Stabiilsed proovide tulemused olid ka
külmakindluse, mahumassi ja veeimavuse määramisel ning Los Angelese katse tulemused.
Kivimi tugevuse mark killustiku purunevuse järgi silindris (8 proovi) jaguneb kaheks:
viie proovi järgi tugevuse mark on 800 (62,5%) ja kolme proovi järgi tugevuse mark on
1000 (37,5%). Keskmine tugevuse mark 800. Garanteeritud tugevuse mark killustiku järgi
800.
Kivimi külmakindlus killustiku järgi on hinnatud kuue proovi järgi otse külmutamisega 25
tsüklit. Külmutamise lõpuks proovide massikadu varieerus vahemikus 5,4…8,3%
(keskmine 6,5%). Kivimi külmakindlus on kõikide proovide järgi F-25.
Purunemiskindlus Los Angelese katsel on hinnatud 11 proovi järgi (3 puurauku). Proovide
katsetamisel massikaod varieerusid 29…35%, keskmine on 32%. Killustiku mark LA-30
oli ainult kahes proovis. Üheksa proovi järgi purunemiskindluse mark Los Angelese katsel
oli LA-35. Keskmine mark on LA-35. Garanteeritud mark on LA-35.
Kivimi tugevuse mark kuubikute järgi on iseloomustatud nelja proovi järgi (kokku
20 kuubikut) ühest puuraugust (Pa-7). Kuubikud suruti kuivalt. Survetugevused varieerusid
proovide järgi vahemikus 77,8…127,5 MPa, keskmine 94,0 MPa. Proovide survetugevuse
margid varieeruvad vahemikus 600…1200. Keskmine tugevuse mark kuubikute järgi
kuivalt on 800. Garanteeritud tugevuse mark kuubikute järgi kuivalt 600.
Mahumass varieerub lähtekivimi järgi 2,54…2,68 t/m3 (keskmine 2,62 t/m3).
Veeimavus varieerub lähtekivimi järgi 1,0…2,1% (keskmine 1,5%).
Lubjakivi lähtekivimi garanteeritud survetugevuse mark on 600 ja kivimi survetugevuse
mark killustiku surumisel silindris 800. Kivimi külmakindluse mark killustiku katsetamise
järgi on F-25. Taotletava mäeeraldise karbonaatkivim on kõrgemargiline ehituslubjakivi.
Taotletav mäeeraldise hõlmab Reinu lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokki nr 7
täielikult (pindala 5,05 ha). Aktiivne tarbevaru plokis 7 on 659 tuh m3.
5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Kaevandamise mäenduslikud tingimused on soodsad. Mõningal määral raskendab
kaevandamist teenindusmaa puudumine. Tulevasse karjääri on korralikud juurdesõiduteed
juba välja ehitatud, katend mäeeraldise piires on praktiliselt eemaldatud purustus-
sorteerimissõlme ja laoplatside ehitamise käigus (kasutatud estakaadi rajamiseks).
Eemaldamata katend (geoloogilise uuringu aruande kohaselt 17 tuh m3) on soovitatav
ajutiselt ladustada vastavalt mäetööde liikumise frondile. Ladustatud katend kasutatakse
7
hiljem karjääri korrastamiseks.
Kaevandamine toimub kahe astmega. Enne kaevandamist kobestatakse lubjakivi
puurlõhketöödega, vajadusel kasutatakse ka hüdrovasarat. Lõhketöid tehakse alltöövõtu
korras. Kaevise töötlemisel kasutatakse mobiilset purustussõlme. Kobestatud maavara
tõstetakse purustussõlme vastuvõtupunkrissse kasutades ekskavaatorit või kopplaadurit.
Töödeldud maavara kallurile laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit või frontaallaadurit.
Kasuliku kihi varu lasub ülalpool keskmist põhjaveetaset. Kasuliku kihi keskmine paksus
on 13 m.
Lubjakivi karjääri põhja kogunev sademete vesi infiltreerub suuremas mahus mööda
lõhesid ja pragusid veehorisonti.
Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektiga, mille koosseisu kuulub ka mäetööde arengukava.
6. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
6.1. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus
Mäeeraldise piiride määramisel on lähtutud keskkonnaministri 13.12.2012. a käskkirjaga
nr 1162 kinnitatud maavara varuplokkide piirist.
Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 5,05 ha hõlmab täielikult
Reinu maardla aktiivse tarbevaru plokki 7 ning katastriüksust Põllu.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 7 lamam, mis asub
absoluutkõrgusel 62,7 m.
6.2. Kaevandatavad varud
Taotletava mäeeraldise lubjakivi kaevandamisel nõlvakadusid ei esine ja kaevandatav
maavaravaru on võrdne kinnitatud varuga. Taotletaval mäeeraldisel kaevandatav
ehituslubjakivi varu on seega 659 tuh m³.
7. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõud võimalike muutuste
ennetamiseks ja vähendamiseks
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,
tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine.
Lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega kaasneb müra. Peamised müra tekitajad on
karjääris töötavad kaevandamismasinad ning purustus- ja sorteerimissõlm. Tehnika poolt
tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel
ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks
teguriteks karjääri seinad. Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal, mitte hilistel
õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa 04.03.2002. a
sotsiaalministri määrusega nr 42 segaalal (elamud, ühiskondlikud hooned ja
tootmisettevõtted) lubatud mürataset (maksimaalne müratase 55 dBA) ja pole olulise
negatiivse mõjuga keskkonnategur.
Maavara kaevandamise ja töötlemisega kaasneb tolm. Kobestatud lubjakivi sisaldab
looduslikus olekus piisavalt niiskust, mistõttu kaevandamisel ja laadimisel
märkimisväärselt tolmu ei eraldu. Autoteedel ja maavara purustamisel võib tekkida kuival
ajal tolmu. Tolmu teke on võimalik praktiliselt nullini viia purustatava toorme ja teede ning
platside niisutamisega. Tolmu levimist takistab teatud määral kaevandamismasinate ja
mehhanismide paiknemine karjäärisüvendis.
Võimaliku reostuse vältimiseks tehnika remonte karjääris ei teostata. Mehhanismide
hoolduse käigus tuleb vältida võimalikke kütte- ja määrdeõlide sattumist karjääri põhjale ja
8
sealtkaudu vette, selleks tangitakse ja hooldatakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel.
Mehhanismidest ja seadmetest tekkivad jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle
jäätmekäitlemislube omavatele jäätmekäitlejatele.
Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, kuna kaevandamine toimub
ülalpool põhjaveetaset.
Senine kaevandamine on ümbruskonnas küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna
reostumist ei ole täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise
korral ei kahjusta mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.
Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et
vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid
on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima
vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik.
8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Reinu II lubjakivikarjääris võib lähtudes Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 71
lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit, mis kooritakse enne
kaevandamise alustamist ja ei ole n.ö taotletud (oodatud) lõpp-produkt, ning töötlemisega
tekkivaid sõelmeid. Katend ladustatakse mäeeraldisel vallidesse ja seda kasutatakse
karjääri korrastamisel. Maavara töötlemisel tekkinud sõelmed turustatakse kogumahus.
9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandatud ala saab korrastada rohumaaks. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Mäeeraldise nõlvad kujundatakse ohutu nõlvusega
või paigaldatakse tõkked karjääri külgedele, et tagada ohutus. Ladustatud kattepinnas
lükatakse pärast kaevandamistegevuse lõpetamist karjääri põhjale.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamist teostatakse projekti alusel, mille
lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Seletuskirja koostas: Tõnis Kattel
Mäeinsener
OÜ Mäemees
19.03.2013
9
Kasutatud materjalid:
1. Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale
ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise,
muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa
vorm. Kinnitatud keskkonnaministri 06. mai 2005.a. määrusega nr. 36. (RTL,
17.05.2005, 51, 717).
2. Jürgenson, V., Valling, V. Aruanne Reinu lubjakivimaardla Reinu IV
uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta. (varu seisuga 30.09.2012). Tallinn
2012. EGF nr 8448
10
Maavara kaevandamise loa taotlus
Lisa 2
13.12.2012 nr 1162
Rapla maakonna Reinu lubjakivimaardla
täiendava varu kinnitamine ja
registrikande muutmine
OÜ Mäemees esitas Keskkonnaministeeriumile KLARNES INVEST OÜ volitusel
kinnitamiseks Reinu IV uuringuruumis (pindala 5,05 ha) tehtud geoloogilise uuringu aruande
(saabunud 01.11.2012, kirja registreerimise nr 9379).
Uuring on tehtud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 19.03.2012 antud geoloogilise
uuringu loa Rapm-074 alusel.
Uuringuruum paikneb Rapla maakonnas Rapla vallas Äherdi külas eraomandisse kuuluval
kinnistul Põllu (katastritunnus 66903:001:0751).
Uuringuruumile jäävad alajaam Reinu Karjääri :(Kohila) (VID kood M143909701),
elektriõhuliin Kodila:HAG (VID kood K4024191) ja elektrimaakaabelliin Kodila:HAG (VID
kood KKL4024191) ning elektripaigaldiste kaitsevööndid. Aruandele on lisatud Eesti Energia
Jaotusvõrk OÜ kooskõlastus, milles on keelatud õhuliini all kõrgete mehhanismidega
töötamine. Ühtlasi on aruandele lisatud Elektrilevi OÜ 28.09.2012 e-kiri, mille järgi tuleb
ehitiste ja kõrghaljastuse planeerimisel arvestada maakaabelliini ja õhuliini kaitsevöönditega.
Vajadusel saab elektripaigaldised arendaja kulul ümber paigutada.
Aruandes on tehtud ettepanek kinnitada Reinu IV uuringuruumi piires pindalal 5,05 ha
kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 659 tuh m3.
Aruanne vastab keskkonnaministri 26. mai 2005. aasta määruses nr 44 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ sätestatud nõuetele.
Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel ning
lähtudes Eesti Maavarade Komisjoni 14. novembri 2012. a istungi protokollilisest otsusest
nr 12-180:
1. Kinnitan OÜ Mäemees töö „Aruanne Reinu lubjakivimaardla Reinu IV uuringuruumis
tehtud geoloogiliste tööde kohta“ alusel seisuga 30.09.2012 Reinu IV uuringuruumi piires
pindalal 5,05 ha Reinu lubjakivimaardla täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse
tarbevaru – 659 tuh m3.
2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada
muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0787) vastavalt käesoleva käskkirja
punktile 1.
3. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse
halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Mäemees, Rapla Vallavalitsus,
KLARNES INVEST OÜ
Maavara kaevandamise loa taotlus
Lisa 3
Väljavõtte tegija: Tavakasutaja
Asutus: RIK
Kuupäev: 11.03.2013 11:36:28
Kinnistusosakond Pärnu Maakohtu kinnistusosakond
Jaoskond Rapla
Uus registriosa number 2324737
Vana registriosa number 23247
Kinnistu nimi Põllu
Korteri nr
Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 09.05.2006
Digitoimik Kinnistustoimiku dokumentide hulgas võib olla dokumente paberil.
Alates 31.10.2005 lisati Rapla kinnistute numbritele lõppu tunnus 37
Teade
Täpsemalt aadressilt: http://www.rik.ee/33158
I jagu KINNISTU KOOSSEIS
Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande
Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala
number jagamise kanded kehtivus
maatulundusmaa, Rapla vald, Äherdi Registriosa avamisel kinnistu nr 16167 jagamise tõttu 19.03.2004
1 66903:001:0751 küla, Põllu. Plaani- ja kaardimaterjali 5,0 ha kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 05.04.2004. kehtiv
alusel moodustatud katastriüksus Kohtunikuabi R. Kesküla
II jagu OMANIK
Kande Kande
Omanik Kande alus
number kehtivus
19.03.2004 kinnistamisavalduse alusel omand üle kantud 05.04.2004. Kohtunikuabi
1 Ingrid Kapp (isikukood 46705100275) kustutatud
R. Kesküla
19.03.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 05.04.2004. Kohtunikuabi R.
2 EERA GRUPP OÜ (Kehtna vald, reg.kood 10753214) kustutatud
Kesküla
3.1 Tõnu Vilipuu (isikukood 37106290233) 1/2 kaasomandist 28.04.2006 enamapakkumise akti alusel sisse kantud 25.05.2006.Kohtunikuabi
kustutatud
3.2 Raivo Reinu (isikukood 35809070217) 1/2 kaasomandist Helle Roosvalt
5.12.2006 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 2.01.2007.Kohtunikuabi Reet
4 KLARNES INVEST OÜ (registrikood 11194289, Tallinna linn) kehtiv
Kesküla
III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED
Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete muudatused ja Kande
number hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kitsendused kustutamised kehtivus
Isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857, Tallinna
linn) kasuks. Isiklik kasutusõigus on seatud elektrivõrgu kaitsevööndi
1 ulatuses elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 08.03..2007 lepingu p-le 3, kehtiv
4 ja 5. 8.03.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud
2.04.2007.Kohtunikuabi Helle Roosvalt
Märkus rendilepingu (rendilepingu pool: Osaühing RAPLA TEED
(registrikood 10730952)) kohta tähtajaga 4.12.2011 . Rendileping on
2 kehtiv
sõlmitud 05.12.2006. 7.12.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
17.12.2010. Kohtunikuabi Laine Pais
IV jagu HÜPOTEEGID
Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande
Hüpoteegid
number summa kustutamised kehtivus
Ühishüpoteek summas kuussada kolmkümmend kuus tuhat
krooni AS Mets & Puu (reg.kood 10326257), Tallinn kasuks.
Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele
sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
1 636000 EEK kustutatud
Kaaskoormatud kinnistud nr 20467 ja Lääne-Viru Maakohtu
kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistu nr
1622. 07.06.2005 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
05.09.2005. Kohtunikuabi H. Roosvalt
Kustutatud 3.05.2006 kohtutäituri avalduse alusel
1 kehtiv
25.05.2006.Kohtunikuabi Helle Roosvalt
Maavara kaevandamise loa taotlus
Lisa 4
Fri, Sep 28, 2012 at 12:23
Mihkel Maltsar <
[email protected]>
PM
To: Veronika Valling <
[email protected]>
Tere
- Ehitiste ning kõrghaljastuse planeerimisel arvestada kehtestatud maakaabelliini
kaitsevööndiga (äärmisest kaablist 1 m) ja õhuliinide kaitsevööndiga (alla 1 kV pingega liinidel
2 m teljest, kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m teljest, 35-110 kV pingega õhuliinide korral
25 m liini teljest, alajaamadel 2 m seinast).
- Juhul, kui tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise
küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektripaigalise ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida
projekteerimise ja/või ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu
ümberpaigutamisega seotud kulud kannab Taotleja.
Elektrivõrgu ümberpaigutamiseks tuleb esitada teenustellimuse taotlus, sõlmida leping ja tasuda
teenuse tasu.
Lugupidamisega
Mihkel Maltsar
Projektijuht
Arendus-ehitus osakonna Põhja piirkond
Elektrilevi OÜ
Paju 3, Rapla
mob: +372 5344 0481
kontor: +372 5326 9853
[email protected]
Maavara kaevandamise loa taotlus
Lisa 5
Reinu II lubjakivikarjäär
KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA
1 JÄÄTMEKAVA VAJADUS
Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 39
ja 421 (RT I 2004, 9, 52) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri
09.11.2010. a määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I,
11.11.2010, 1).
2 TEGEVUSKOHT
Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär asub Raplamaal Rapla vallas Äherdi külas
katastriüksusel Põllu (tunnus 66903:001:0751). Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala
on 5,05ha. Mäeeraldis asetseb kohaliku tähtsusega Reinu lubjakivimaardlas
(registrikaardi number 787), aktiivse tarbevaru plokil 7. Kaevandatavaks maavaraks
on kõrgemargiline ehituslubjakivi.
Mäeeraldisel on ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru ning kaevandatav varu 659 tuh m3.
Maavara peamine kasutussuund on ehituskillustiku valmistamine.
3 TEGEVUSE KIRJELDUS
Ettevalmistustööd
Taotletaval mäeeraldisel on kaevandmise ettevalmistustööd valdavalt tehtud. Alalt on
katend eemaldatud. Katend on eemaldamata ca 1,92 ha suuruselt alalt. Katendi
koorimiseks ja transportimiseks kasutatakse buldooserit, ekskavaatorit, kopplaadurit
või kallureid või loetletud masinaid kombineeritult Katend ladustatakse vallidesse
mäeeraldisele vastavalt mäetööde liikumisele. Vallide stabiilsuse tagamiseks
kujundatakse nende küljed kaldega 30…35º ning pealispind silutakse. Vallid
haljastuvad looduslikult.
Veekõrvaldus
Kaevandamine toimub ülalpool põhjaveetaset, mistõttu põhjavee juurdevoolu karjääri
ei esine, perioodiline vee juurdevool karjääri tuleneb sademetest sh kevadisest
sulaveest, kuid see vesi infiltreerub kiiresti lõhede ja pragude kaudu ära. Seda tõestab
lubjakivi kaevandamine Reinu lubjakivikarjääris.
Maavara väljamine (kaevandamine)
Maavara raimatakse puur-lõhketöödega või mehaaniliselt hüdrovasaraga varustatud
ekskavaatoritega. Kobestatud lubjakivi tõstetakse ekskavaatoriga või kopplaaduriga
purustus-sõelumissõlme killustiku tootmiseks.
Maavara töötlemine
Killustikku toodetakse fraktsiooniga 4/8, 8/16, 16/32, 32/64. Purustamisel tekivad
lisaks loetletud fraktsioonidele sõelmed - fraktsioon 0/4 ja 0/32. Sõelmeid on kavas
kasutada kunstkruusa tootmiseks (segada liiva ja killustikuga), teekatete ja aluste
ehitamisel (tuhkstabiliseerimine, tsementstabiliseerimine) ning muldkehade ja
külmakaitsekihtide ehitamisel (paeliiv).
1
4 KAEVANDAMISJÄÄTMED
JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib kaevandamisjäätmeteks
kvalifitseerida mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kooritud katendit, mis ei
ole n.ö taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend on võrdsustatav saastumata
pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud jääkreostust ning JäätS § lõike 33
kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse
kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt
Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.
Katendi maht on geoloogilise uuringu aruande kohaselt 17 tuh m3. Katend koosneb
kasvukihist ning selle all paiknevast lubjakivi tükkidega saviliivmoreenist, kruusast ja
moreenist või liivsavimoreenist. Katend on käsitletav püsijäätmetena, sest materjal on
inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete
sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole
katend biolagundatav ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid
aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Katendi leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus
ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee
kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4).
Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete,
sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu) võib katendi liigitada jäätmeks koodiga 01 01 02
(Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed).
Kaevandamisjäätmeid ei teki maavara väljamise käigus, sest kaevandatav
lubjakivikiht väljatakse töötlemiseks terves ulatuses. Jäätmeid ei teki ka maavara
töötlemisel, sest kõik töötlemisproduktid realiseeritakse (sh sõelmed).
5 JÄÄTMEHOIDLA
JäätS § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse
tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete
kogumiseks või ladestamiseks s.h ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase
ladestamise ala. Seega tuleb mäeeraldisele moodustatavat katendi vallide alust ala
käsitleda kui jäätmehoidlat, kui materjal seisab seal üle kolme aasta. See ala vastab
JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria
jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid.
Jäätmehoidlaga kaasneva negatiivse keskkonnamõju minimeerimise või
vältimise meetmed
Jäätmehoidla e. katendivallide asukohas ega selle läheduses ei ole kaitstavaid
loodusobjekte. Samuti on asukoha valikul arvestatud geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi
tingimusi – katendivallid moodustatakse stabiilsele pinnasele ja seal ei esine
intensiivset pinnavee liikumist.
Minimeeritud on jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali
laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 2…3 kuu jooksul.
Vallide külgedele kujundatakse sobilik kalle ja pealispind silutakse, et tagada nende
stabiilsus.
2
Meetmed jäätmehoidla mõjupiirkonnas oleva pinnavee või põhjavee hea seisundi
hoidmiseks või saavutamiseks ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks või
minimeerimiseks
Jäätmehoidla mõjupiirkonnas ei halvene pinna- ega põhjavee seisukord, sest JäätS
mõistes on katendi puhul tegemist saastumata pinnasega. Karjääri valguv vesi, k.a läbi
katendivallide tekkiv nõrgvesi, koguneb karjääri veekõrvaldussüsteemi, kus see
puhastatakse ja juhitakse suublasse. Ohtlikke aineid nõrgvette ei satu, sest katend on
saastumata ja ka karjääri tootmisprotsessis ei kasutata ohtlikke aineid. Tingimused
suublasse juhitava vee seireks on määratud ettevõttele väljastatud vee erikasutusloas.
Jäätmehoidla e. katendivallide rajamine on üks kaevandamistegevuse tehnoloogilistest
protsessidest ja eraldi vaadelduna jäätmehoidla rajamise tagajärjel õhu ja pinnase
saastumine ei suurene. Selle käigus rakendatakse samasid keskkonda ja inimese
tervist kahjustavate mõjude minimeerimist nagu tolmu- ja müraleviku piiramine
(barjäärid, püüdurid, niisutamine, piiratud tööaeg), vee korduvkasutus, suublasse
juhitava vee seire ja puhastamine.
Kavandatavad kontrolli ja järelevalve meetmed
Järelvalvet ja kontrolli teostatakse jäätmehoidla e. katendivallide rajamisel mäetööde-
või karjäärijuhi poolt, kes jälgib, et rajamine toimub vastavalt nõuetele. Jäätmehoidla
seisukorda jälgitakse perioodiliselt karjääri ekspluateerimise ajal ja märgates muutusi
vallide seisukorras, rakendatakse vajadusel meetmed muutuste peatamiseks ja
seisukorra stabiliseerimiseks.
Maapõueseaduse § 48 lõike 41 punkt 3 kohaselt peab kaevandamisloa omanik tagama
kaeveõõntesse tagasi paigutatud kaevandamisjäätmete korrastamisjärgse seire.
Korrastamisjärgne seire ei ole reeglina vajalik, kui tööd teostatakse nõuetekohaselt
koostatud projekti kohaselt (kaevandamise projekt, korrastamisprojekt). Peale
kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamist ilmnenud vigade
kõrvaldamiseks rakendatakse maapõueseaduse § 51 sätestatut.
Jäätmehoidla sulgemine ja järelhooldus
Jäätmehoidla sulgemine toimub kaevandatud ala korrastamisel, kui katendivallid
likvideeritakse ja ladustatud materjal kasutatakse karjääri külgede täitmiseks ning
põhja silumiseks. Vallidealune ala silutakse ja korrastatakse koos ülejäänud alaga. Ala
korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel, mille lähtetingimused määrab
Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ja maa omaniku ettepanekutega.
Jäätmehoidla järelhooldus ei ole vajalik, kuna jäätmehoidla likvideeritakse
kaevandatud ala korrastamise käigus.
Koostaja: Tõnis Kattel
Mäeinsener
OÜ Mäemees
3
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.07.2020 11:05
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109956-5 Reinu II lubjakivikarjääri
maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta arvamuse
küsimine.Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/documents/d/30362-
395f573c21f725295d45181f893e5e01e1f4581abde225e1b9d9ecda8ac0a6e5 KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist