dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. juuli 2020
Viit
1.1-6/20-009
Registreeritud
20. juuli 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-6/S Vaideotsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-6/2020
Vastutaja
Eve Kislov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Välisvahendite osakond)

Failid

  • 📎1.1-620-009 20.07.2020 Käskkiri.bdoc451 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 20.07.2020 nr 1.1-6/20-009 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vaides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 13.03.2020 finantskorrektsiooni otsusele nr 1.1-5.1/20/232 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 51 alusel vaatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM või vaideorgan)) läbi Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (registrikood 75014913, edaspidi Keskkonna- ja Kommunaalamet või vaide esitaja või toetuse saaja) 30.03.2020 esitatud vaide. 1.2. Vaide esitaja taotleb: 1.2.1. tunnistada kehtetuks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi ka EAS või rakendusüksus) kui rakendusüksuse 13.03.2020 finantskorrektsiooni otsus nr 1.1- 5.1/20/232 (edaspidi ka FKO); 1.2.2. peatada FKO täitmine vaide esemeks olevas nõudes vaidemenetlusjärgse kohtumenetluse lõppemiseni või alternatiivselt vaide esemeks olevas nõudes vaidemenetluse järel halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. 2. Vaide menetlemise aluseks olevad dokumendid ja asjaolud 2.1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 24.05.2017 EAS-ile projekti „Tehnoloogilise lahenduse prototüübi loomine maa-aluste rajatiste 3D andmeseireks“ (taotluse registreerimisnumber EU51570) (edaspidi ka projekt) ettevõtlusministri 28.03.2016 määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused“ (edaspidi meetme määrus) kohase toetuse saamiseks. 2.2. EAS tunnistas 27.06.2017 otsusega nr 1.1-5.2/17/746 (edaspidi otsus) vaide esitaja toetuse saamiseks vastavaks ning eraldas Keskkonna- ja Kommunaalametile toetuse 250 000,00 euro ulatuses. Projekti abikõlblikkuse periood algas taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise kuupäevast ja lõppes 30.06.2019. 2.3. Projekti eesmärgiks oli välja töötada kaasaegsetel tehnoloogiatel põhinev lahendus maa-aluste tehnovõrkude kolmemõõtmeliseks (3D) andmehõiveks, töötlemiseks ja kasutamiseks linnaruumi planeerimisel, arendamisel ja haldamisel. 2 2.4. Projekti elluviimiseks avaldas 13.10.2014 vaide esitaja riigihangete registris rahvusvahelise avatud hankemenetlusega riigihanke „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel tee-ehitusobjektidel ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse osutamine“ (viitenumber 156076) hanketeate (edaspidi HT). 2.5. Riigihanke (viitenumber 156076) raames sõlmis 07.12.2015 Tallinna Kommunaalamet (alates 01.06.2019 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) käsunduslepingu nr 2.15TE/TKA152 pakkujaga TPJ Inseneribüroo OÜ. Toetuse saajale on selle lepingu alusel projekti raames välja makstud toetust kokku summas 247 765,05 eurot väljamaksetaotluste nr VM045035, VM046002, VM046838, VM047370 ja VM047617 alusel. 2.6. EAS esitas 27.11.2018 toetuse saajale teatise mittevastavuse menetluse algatamise kohta, kuna Rahandusministeerium (edaspidi RM) viis 22.02.2018–23.08.2018 projektile „Paldiski mnt kergliiklustee lõigus Järvekalda tee kuni Tähetorni tänav“ (nr 2014-2020.9.01.17-0035) läbi auditi nr ERF-280/2018 (edaspidi audit), mille käigus kontrollis muuhulgas ka hangete läbiviimise õiguspärasust. Auditi aruande punkti 4.1 kohaselt viis toetuse saaja 2014. a oktoobris läbi rahvusvahelise avatud hankemenetlusega riigihanke „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel tee-ehitusobjektidel ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse osutamine” (viitenumber 156076). HT punkti III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ alapunktides 5, 6 ja 8 oli toetuse saaja pakkuja vastutavatele isikutele muuhulgas sätestanud järgmised kvalifitseerimistingimused: 2.6.1. pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja vähemalt B-kategooria pädevust. Pakkujal tuleb esitada elektritööde omanikujärelevalve vastutava isiku pädevustunnistus; 2.6.2. pakkuja teehoiutööde ja sildade omanikujärelevalve vastutav isik peab omama kehtivat teehoiutööde tegevusluba. Pakkujal tuleb esitada koopia teehoiutööde tegevusloast. 2.7. Auditi läbiviimise käigus leidis RM, et tingimus, mille kohaselt peab välismaine pakkuja olema läbinud erialase hariduse tunnustamise protsessi ning esitama elektritööde omanikujärelevalve vastutava isiku pädevustunnistuse juba pakkumuse esitamise ajaks, piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Toetuse saaja on pakkuja vastutavalt isikult nõudnud ka tegevusluba, kuid ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohast analoogset tõendit. Samuti ei ole nõuete loetlemisel kasutatud sõna „samaväärne“ vms, mis võimaldaks pakkujal tõlgendada tingimust vähem piiraval moel. 2.8. Audiitorite hinnangul esinesid tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 (edaspidi tagasimaksete määrus) § 22 lõikes 11 punktis 6 toodud asjaolud, mille tõttu hankelepingutele eraldatavat toetust vähendati 10 protsenti, kuna riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei olnud vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Audiitorid leidsid, et 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine on põhjendatud, kuna hange viidi läbi e-hankena riigihangete registris ning avalikustamine oli toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal – hanketeade oli avaldatud riigihangete registris ja riigihangete portaalis TED (Tender Electronic Daily). Hankes osales 5 pakkujat. 2.9. Toetuse saaja esitas 29.11.2018 ja 10.07.2019 vastused, milles märkis, et on korduvalt väljendanud oma seisukohta ning on jätkuvalt arvamusel, et riigihanke (viitenumber 156076) hankemenetlus oli läbi viidud korrektselt ning et hankija sätestatud tingimused ei ole olnud piiravad, vaid kõiki potentsiaalseid pakkujaid on koheldud võrdselt, nõuded on kehtestatud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja on seega põhjendatud ega ole ebaproportsionaalsed. 3 Tagatud on olnud piisav konkurents. Seega on hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-st tulenevad nõuded on täidetud. 2.10. EAS esitas 15.01.2020 toetuse saajale teatise mittevastavuse menetluse algatamise kohta, kuna17.05.2019 – 09.01.2020 viis RM toetuse saaja rakendatavale projektile nr 2014- 2020.10.01.16-0034 (rakendusüksus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) (edaspidi TTJA) läbi auditi nr CF-160/2019, mille käigus kontrollis samuti hanke nr 156076 läbiviimise õiguspärasust. Auditi käigus RM tuvastas lisaks eelpool otsuses märgitule aruande punkti 4.1 kohaselt, et hanketeate punkti III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ alapunktides 7, 8 ja 9 pakkuja vastutavatele isikutele seatud järgmised kvalifitseerimistingimused on samuti piiravad, mittevastavad ja ebaproportsionaalsed: 2.10.1. pakkuja kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama ehituse kõrgharidust ja olema registreeritud majandustegevuse registris (edaspidi MTR) üldehituse omanikujärelevalve tegevusalal; 2.10.2. pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja vähemalt B kategooria pädevust, olema registreeritud MTR-s elektrisüsteemide omanikujärelevalve tegevusalal; 2.10.3. pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja olema sooritanud aedniku III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami. Pakkujal tuli esitada vastutava isiku kutseeksami tunnistuse koopia. 2.11. Eelnimetatud kvalifitseerimistingimuste puhul leidis RM auditi käigus, et toetuse saaja ei ole andnud võimalust esitada samaväärne või sarnane registreering, tunnistus või luba. Samuti ei ole potentsiaalsele välispakkujale antud võimalust esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välispakkujate võimekust hankelepingut täita. Auditi hinnangul piiravad antud tingimused põhjendamatult konkurentsi ja tekitavad ebavõrdset kohtlemist võimalike välispakkujate suhtes. 2.12. EAS kaaludes kõiki audiitorite poolt välja toodud märkusi ja küsides täiendavalt toetuse saajalt asjakohaseid selgitusi, nõustus EAS RM-i auditi aruandes tooduga. EAS asus seisukohale, et riigihankes (viitenumber 156076) käsitletud kvalifitseerimistingimused olid piiravad ja mittevastavad, mistõttu ei olnud toetuse saaja järginud RHS v.r § 3 p 3 ja § 39 lg-t 1. Sellest lähtuvalt oli toetuse saaja rikkunud talle STS2014_2020 § 26 lg-s 1 pandud kohustust, järgida projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-s sätestatud nõudeid. 2.13. Arvestades kõiki asjaolusid, eriti riigihankes esitatud pakkumuste rohkust ja konkurentsikahjustamisest tuleneva võimaliku kahju suurust oli EAS-i hinnangul proportsionaalne vähendada hankelepingule eraldatavat toetust 10%-ti. EAS-i hinnangul ei olnud põhjendatud tagasinõude määra vähendamine alla 10%, kuna hankija oli rikkunud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, eriti võrdse kohtlemise põhimõtet ja arvestades, et toetuse saaja oli seadnud hankes mitu piiravat ja mittevastavat tingimust, puudub teadmine, milline oleks olnud pakkujate ring ja pakkumuste maksumused, kui toetuse saaja oleks pakkuja vastutavatele isikutele seadnud RHS-i kohased kvalifitseerimistingimused, suurendades seeläbi võimalust saada turult parim pakkumus. 2.14. EAS rakendusüksusena tegi 13.03.2020 finantskorrektsiooni kohta FKO. 2.15. FKO-s heitis EAS vaide esitajale ette seda, et viies läbi riigihanke ei järginud riigihangete seaduse (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punktist 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt peaks kõiki pakkujaid kohtlema võrdselt, andes kõikidele pakkujatele võimaluse osaleda riigihankel samadel alustel. Samuti ei ole järgitud RHS § 39 lg 1 tulenevat nõuet, mis sätestab 4 selle, et kõik hankelepingu täimise võime tõendamiseks seotud kvalifitseerimise tingimused peavad olema vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemega. Lisaks ei ole toetuse saaja järginud RHS § 41 lõikest 3 tulenevat kohustust erinõuete puhul märkida välispakkuja asukohariigi asjakohase tõendi esitamise võimalikkust. 2.16. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr. 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 22 lõike 11 punkti 5 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 %, kui riigihangete korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides on nimetatud kriteerium, mis on vastuolus RHS-iga. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. EAS kaalus riigihankes esinenud rikkumiste raskust ja leidis, et asjakohane on rakendada 10 % suurust finantskorrektsiooni määra. 2.17. Seoses asjaoluga, et toetuse saaja sõlmis 07.12.2015 hankelepingu nr 2.1-5TE/TKA152 pakkujaga TPJ Inseneribüroo OÜ-ga (endise ärinimega Teede Projektijuhtimise AS), esitas toetuse saaja EASile väljamaksetaotluse nr VM047638. TPJ Inseneribüroo OÜ arve nr 6680 oli summas 799,92 eurot koos käibemaksuga ja arve nr 7255 summas 134,00 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud kulud olid seotud riigihankega „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel tee- ehitusobjektidel ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse osutamine“ viitenumbriga 156076. 2.18. EAS luges väljamaksetaotluses kajastatud kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 93,39 (933,92,00 *10%) eurot, millest toetus on 46,69 eurot ja omafinantseering on 46,70 eurot ning vähendas mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 3. Vaide esitaja ja vaideorgani seisukohad 3.1. Vaide esitaja esitas 13.04.2020 FKO peale MKM-le vaide. Vaides ei tunnista vaide esitaja RHS rikkumist. Selgitusena on vaides välja toodud, et FKO on materiaalselt õigusvastane, sest toetuse saaja ei ole hanke läbiviimise ajal kehtinud õigust rikkunud, mistõttu puudub õiguslik alus FKO tegemiseks põhjendusega, et toetuse saaja on saanud toetuse mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Vaide esitaja leiab, et hankes on sätestatud pakkujatele nõuded, mis tulenesid hanke läbiviimise ajal kehtinud siseriiklikest õigusaktidest (eelkõige RHS § 41 lõikest 3) ja seega ei ole hankija kohelnud välisriigi pakkujaid ebavõrdselt võrreldes siseriiklike pakkujatega. 3.2. Kvalifitseerimistingimus „Pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja vähemalt B –kategooria pädevust; olema registreeritud MTR-s elektrisüsteemide omanikujärelevalve tegevusalal. Pakkujal tuleb esitada elektritööde omanikujärelevalve vastutava isiku pädevustunnistus“. 3.2.1. Vaide esitaja hinnangul ei ole tegemist RHS v.r § 3 lõike 3 rikkumisega kuna ei hanketeates ega hankedokumentides ei ole välja toodud, et hankija aktsepteerib vaid siseriiklikke tõendeid või oleks viidanud just siseriiklikule kutsetunnistusele. 3.2.2. Vaideorgani seisukohalt on hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimus, et välispakkuja peab olema läbinud siseriikliku erialase hariduse tunnustamise protsessi ning peab esitama elektritööde omanikujärelevalve vastutava isiku B kategooria pädevustunnistuse juba pakkumuse esitamise ajaks, piirab põhjendamatult konkurentsi ning tekitab ebavõrdset kohtlemist. 5 Eelnimetatud kvalifitseerimistingimuse puhul ei andnud hankija potentsiaaletele pakkujatele võimalust esitada samaväärne või sarnane tunnistus või oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata väljapakkujate võimekust hankelepingut täita. 3.2.3. MTR registreeringu nõude osas asub vaideorgan seisukohale, et vastutavatelt spetsialistidelt MTR registreeringu nõudmine on pakkujate võimekuse kontrollimiseks sobimatu ja seetõttu vastuolus RHS § 39 lõikega 1. 3.2.4. Vaideorgan toetus oma seisukoha kujundamisel riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) 13.01.2011 otsusele nr 266-10/121515, millises on leitud: „Samuti on hankijal RHS § 41 lg 3 kohaselt kohustus kontrollida, et pakkujatel oleksid kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud õigusaktidega kehtestatud erinõuete täitmist tõendavad tegevusload ja registreeringud. Hankijal ei ole aga õigust hankemenetluses osalemise eeldusena nõuda pakkujatelt avalik-õiguslike toimingute tegemist, mis ei ole õigusaktidest tulenevalt hankelepingu alusel teostatavate tegevuste jaoks nõutavad ega muul põhjusel vältimatult hankelepingu täitmiseks vajalikud. Vastutavate spetsialistide majandustegevuse registrisse kandmise eesmärk on tõendada ettevõtja võimekust registreeritud tegevusalal tegutseda. Majandustegevuse registri kannet saab küll sisuliselt käsitada muu hulgas tõendina sinna kantud vastutava spetsialisti pädevuse kohta, kuid selle puudumine ei saa mingil moel olla tõendiks teise spetsialisti samaväärse pädevuse puudumise kohta või õigussuhte puudumise kohta pakkujaga. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peab hankija kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni sisuliselt ega saa üksnes ettevõtja vormiliste ja töökorralduslike valikute alusel jätta teda kvalifitseerimata.“ Sellest lähtuvalt leidis VAKO, et nõue vastatava spetsialisti majandustegevuse registris registreerituse kohta pakkujate võimekuse kontrollimiseks on sobimatu ja seetõttu on see vastuolus RHS v.r § 39 lg-ga 1. 3.3. Kvalifitseerimistingimus „Pakkuja teehoiutööde ja sildade omanikujärelevalve vastutav isik peab omama kehtivat teehoiutööde tegevusluba. Pakkujal tuleb esitada koopia teehoiutööde tegevusloast“. 3.3.1. Vaide esitaja märgib, et hankija ei saanud kehtestada nõuet, et välisriigi pakkuja esitaks analoogse tegevusloa või lisada nimetatud tegevusloa lõppu „samaväärne“. Hankija pidi lähtuma siseriiklikest õigusaktidest, muuhulgas tol hetkel kehtinud RHS § 41 lõikest 3 ja teeseaduse § 25 1 lõike 1 punktist 7. 3.3.2. Vaideorgan ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et ta ei oleks saanud kehtestada teehoiutööde tegevusloa nõuet selliselt, et välisriigi pakkuja esitaks enda asukohariigis väljastatud analoogse tegevusloa või tõendi, millega ta tõendab, et omab õigust teostada vastavaid teehoiutöid. Vaideorgani hinnangul oleks vaide esitaja pidanud kvalifitseerimise tingimustes võimaldama pakkuja asukohariigi või muu pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest tuleneva nõude täitmist. 3.4. Kvalifitseerimistingimus „Pakkuja kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama ehituse kõrgharidust ja olema registreeritud MTR-s üldehituse omanikujärelevalve tegevusalal“. 3.4.1. Vaide esitaja väidab, et hanketeate punktis 18 on ka märgitud, et pakkuja peab omama MTR- s erinevaid tegevuslubade registreeringuid. Hankija on lisanud, et kontrollib Eestis asuva pakkuja registreeringut andmekogus olevate allikate andmete põhjal, kuid välisriigis registreeritud pakkuja peab esitama registreeringu nõude täitmise kohta „asjakohase tõendi“. Seega oli pakkujal endal sobivuse kohta juba tingimustest tulenevalt võimalik esitada välisriigi tõendeid ning hankijal oli võimalus nende tõendite vastavust hinnata. 6 3.4.2. MTR registreeringu nõude osas on MKM juba eelnevalt märkinud, et vastutavatelt spetsialistidelt MTR registreeringu nõudmine on pakkujate võimekuse kontrollimiseks sobimatu ja seetõttu vastuolus RHS § 39 lg-ga 1. 3.4.3. Vaideorgan selgitab, et tehnilise ja kutsealase suutlikkuse punkte 5-6 ja 18 tuleb vaadata teineteisest eraldiseisvalt. Punktides 5-6 on toetuse saaja seadnud kvalifikatsiooninõuded pakkuja vastutavale isikule, kuid punktis 18 on seatud ettevõttele ehk pakkujale. 3.5. Pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutav isik peab omama erialast haridust ja olema sooritanud aedniku III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami“. 3.5.1. Vaide esitaja väidab, et haljastuse omanikujärelevalve vastutava isiku kutsepädevuse osas tuleb rõhutada, et vana süsteemi alusel välja antud kutsete kehtivusaeg oli 10 aastat ja hanke korraldamise ajal ei olnud uue kutsesüsteemi alusel veel kutseid väljastatud. Esimesed kutsed väljastati alles 2016. aastal ehk pärast hanke korraldamist. Hankemenetluse käigus selgitas hankija potentsiaalsetele pakkujatele, et ta arvestab kvalifitseerimisel nii vanu kui ka uusi kutseid ehk mõlemaid omistatud kutseid (aednik III kutsetase või meisteraednik tase 5, arborist III kutsetase või meisterarborist tase 5, maastikuehitaja III kutsetase või vanemmaastikuehitaja tase 5). 3.5.2. Vaideorgani hinnangul on kutsetunnistuste tähistega I–V küsimine kvalifitseerimistingimusena piirav välispakkujate suhtes. Seda põhjusel, et täpselt sama nime ja sisuga (kutse)tunnistusi teistes Euroopa riikides ei väljastatud ega väljastata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hankija ei ole hanketeates nõudele lisanud märget „või samaväärne“ vms, on sellise nõude seadmine välispakkuja suhtes piirav, kuna tegemist on Eesti siseste kutsestandarditega ja nende alusel väljastatavate kutsetunnistustega, mis nimelisi välisriikides ei väljastata. 3.5.3. Samuti on kvalifitseerimistingimus mittevastav kuna nõuab kutsestandardeid, mis on aegunud. Kuigi hankija selgitas teabevahetuses, et aktsepteerib nii uusi kui ka vanu kutsestandardi alusel väljastatud kutseid, ei pruukinud antud selgitus olla kõigile huvitatud isikutele üheselt leitav. RHS põhimõtetega on vastuolus, et läbi teabevahetuse toimub selgitamine. Hankija oleks pidanud hanketeadet muutma. Samale seisukohale asus Tallinna Halduskohtus oma 22.06.2018 otsuses nr 3-18-939, kui nõustus VAKO 30.04.2018 otsusega nr 52-18/189554. RHS § 56 lg 2 kohaselt esitab hankija selgitused hanketeate või hankedokumentide kohta, pakkumuse esitamise ettepaneku kohta või muu täiendava teabe, mille avaldamist hankija peab võimalikuks, üheaegselt selgitusi või täiendavat teavet küsinud isikule, kõigile pakkujatele ja hankedokumendid või pakkumuse esitamise ettepaneku saanud taotlejatele või hankedokumendid saanud huvitatud isikutele, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, ning avalikustab need koos hankedokumentidega. Hankija esitab nimetatud teabe kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. RHS § 56 lg 2 paneb seega hankijale kohustuse esitada huvitatud isikutele selgitused või muu täiendav teave, küll aga ei tähenda see, et hankija võiks selgituste kaudu asuda hankedokumente muutma. Vastupidi, lähtuvalt RHS § 36 lg-test 1, 2, 3 ja 4 on hankija kohustatud muutma hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva ning teavitama hankedokumentides tehtud muudatustest ja edastama muudetud hankedokumendid üheaegselt kohe kõigile pakkujatele ja huvitatud isikutele. Kuigi hankija ei pruugi hankedokumente koostama asudes olla täpselt teadlik kõiki riigihanke objekti puudutavatest asjaoludest, siis ei tähenda see, et juhul kui hankedokumentides kirjeldatud asjaolud on muutnud või informatsioon täienenud, siis ei peaks hankija hankedokumentides vajalikku informatsiooniga kaasajastama. Vastupidi, selleks et täita RHS § 3 p-is 1 nimetatud 7 üldpõhimõtet peaks hankija hoolitsema selle eest, et hankedokumendid kirjeldaksid juba hanketeate avaldamise ajal riigihanke objekti võimalikult täpselt. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja neid mitte diskrimineerima (RKHKo 12.10.2011, 3-3-1-31-11, p 15; 16.11.2011, 3-3-1-65-11, p 26). Hankemenetluse läbipaistvuse, kontrollitavuse ning riigihankel osalevate isikute võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peavad hanketingimused olema seega sätestatud selliselt, et kõigile hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele oleks hankemenetluses osalemine ligipääsetav ning neil oleksid võrdsed võimalused hankes osalemiseks ja hankija vajadustele vastava pakkumuse tegemiseks. 3.6. MKM asub seisukohale, et nõuete osas, mis puudutasid kindlat kutset, MTR registreeringut või tegevusluba on välispakkuja jaoks piiravad. 3.6.1. Sisuliste kvalifitseerimistingimuste sõnastamisel on hankijatele jäetud avar kaalutlusruum, mille teostamisel tuleb järgida RHS § 39 lg 1 lauses 2 sätestatut (vastavus ja proportsionaalsus) ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Oluline on, et hanketeates oleks sõnaselgelt ette nähtud, millise konkreetse dokumendiga soovib hankija kontrollida pakkuja puhul sisulise kvalifitseerimistingimuse täitmist. Hankija on hanketeates sätestanud sõnaselgelt selleks kutse ja tegevusloa, mille peab olema väljastanud Eestis asuv asutus ning Eesti MTR registreeringu. Teist võimalust ei ole hanketeates välja toodud. Kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontrollimiseks nõutud dokumendid ja registreering sisustavad hankija esitatud tingimust, mistõttu ei saa neid lahus vaadelda. 3.6.2. Vaidlusaluste tingimuste tõttu olid eelisseisundis pakkujad, kellel oli Eesti õigusaktidele vastav nõue täidetud juba varem, st enne vaidlusaluse hanke avaldamist. Kuivõrd välismaiste pakkujate puhul on vaidlusaluse nõude varasem täitmine pigem ebatõenäoline ning nad peavad enne nõude täitmist tegema endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva (nt mis tingimustel, kellele ja mis vormis saab kutsetaotlust esitada), võib nende puhul eeldada, et nad on ebavõrdsemas seisus võrreldes Eesti päritolu pakkujatega, kellelt saab eeldada suuremat teadlikkust nõude täitmise osas või oma tavapärase majandustegevusega seonduvalt ka nõude varasemat täitmist. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus hankes osalemist võimaldavate tingimuste kehtestamine, millest õigesti aru saamiseks on vaja tunda hankija asukohariigi praktikat (vt nt C-171/15, p 42, või C-27/15, punktid 45-46 ja 51). Ei ole usutav, et kõik antud valdkonnas tegutsemiseks vajalikud nõuded, sh ka nõude täitmise protsess tervikuna on üleeuroopaliselt ühetaolised väitmaks, et vaidlusaluste tingimuste seadmine pakkumuse esitamiseks mingisugust mõju pakkujatele ei avaldanud. Isegi kui asuda seisukohale, et nõuded antud valdkonnas tegutsemiseks on ühetaolised ning liikmesriigiti ei esine erinevusi ka nõude täitmise protsessis, on arusaamatu, miks ei piisanud hankemenetluse läbiviimise etapis pakkuja võimekuse kindlakstegemiseks ka sellest, kui pakkujal on oma asukohariigi vajalikud nõuded täidetud. 3.6.3. Kvalifitseerimise tingimus ei ole vastav ja proportsionaalne hankelepingu esemega, kuivõrd pakkuja võimet hankelepingut täita oleks saanud tõendada ka kergema tingimuse abil (aktsepteerides teisi samaväärseid teiste riikide kutseid, tegevuslubasid ja MTR registreeringut). Euroopa Kohus on otsuses Succhi di Frutta1 läbipaistvuse põhimõtte olemust selgitades märkinud, et kõik hankemenetluse tingimused peavad olema hanketeates või tehnilises kirjelduses sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Sellest tulenevalt ei piisa sellest kui riigihanke alusdokumentatsiooni olulist aspekti täpsustatakse selgitusega. 1 Euroopa Kohtu lahend C-496/89: Komisjon vs CAS. Succhi di Frutta. 8 3.6.4. Rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete, mille hanketeade tuleb esitada ka Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks, selgeks eesmärgiks on see, et ka välispakkujad saaksid soovi korral riigihankes pakkumuse esitada. See, et välismaised pakkujad saaksid riigihankel osaleda eeldab seda, et hanketingimused oleksid seatud selliselt, et välispakkujad saaksid hankes pakkumusi esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alusetel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. 3.6.5. Ebamõistlikuks võib pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud alles teenuse osutamisele, mistõttu oleks asjakohane neid nõuda alles edukaks tunnistatud pakkujalt. Pakkujakohustust vastata Eesti õigusaktist tulenevatele nõuetele juba pakkumuse esitamise ajal on ka oma sisult vastuolus võrdse kohtlemise ning sellest tuleneva kodakondsusel põhineva mittediskrimineerimise printsiibiga. Kodakondsusel põhineva diskrimineerimise keeld on võrdse kohtlemise põhimõtte eriliik, mis kohustab hankijat kohtlema teiste liikmesriikide pakkujaid oma riigi ettevõtjatega võrdselt ning keelab kohalike pakkujate eelistamise riigihankes üksnes nende kodumaise päritolu tõttu. Euroopa Kohtu selgitusel on Euroopa Liidu hankeregulatsiooni peamiseks eesmärgiks kõrvaldada kaupade ja teenuste vaba liikumise mistahes takistused siseturul, mistõttu peab hankereeglistik kaitsma liikmesriigi ettevõtjate huve pakkuda oma kaupu ja teenuseid teise liikmesriigi hankijale ning välistama riigihankemenetluses hankija poolt kohalike pakkujate või taotlejate eelistamise mistahes muudel kui majanduslikel kaalutlustel2. 3.6.6. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega ning sellest tuleneva kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeluga on vastuolus ka selline hanketingimus, mis nõuab pakkujatelt Eesti õigusaktides kehtestatud erinõuetele vastamist juba pakkumuse esitamise hetkel. Eesti õigusaktidest tulenevale erinõudele vastamist nõudev tingimus seab Eestis tegutsevad ettevõtjad eelisseisundisse võrreldes teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjatega, kellel tuleb Eesti õigusaktidega nõutud tegevusload, kutsed ja registreeringud riigihankes osalemiseks endale hankida või Eesti organisatsiooni liikmeks saada. Tegevuslubade, kutsete ja registreeringute hankimine või organisatsiooni astumine tähendab välisriigi ettevõtja jaoks üldjuhul aja- ja ressursikulu ning eeldab erinevate haldustehniliste toimingute tegemist, mistõttu takistavad juba pakkumuse esitamisel Eesti tegevusloa, kutse ja registreeringu olemasolu või organisatsiooni kuulumist nõudvad tingimused välisriigi ettevõtjate võimalusi ja huvi Eestis korraldatavas riigihankes osaleda. 3.6.7. Ka Euroopa Komisjon on oma suunistes, mis käsitleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavates projektides kõige sagedamini esinevate vigade vältimist3 toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimistingimuse näitena (mis on varem tinginud hankija suhtes finantskorrektsioonide tegemise) eraldi esile olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel, sest välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raske. 3.6.8. Hange oli riigihangete registris ja riigihangete portaalis TED nähtav 70 päeva. Seda aega võib pidada piisavaks juhul, kui potentsiaalne välispakkuja sai hankedokumentidega tutvuda koheselt pärast hanketeate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kui potentsiaalne välispakkuja tutvus hankedokumentidega näiteks 30.-ndal või 50.-ndal päeval pärast hanketeate avaldamist, siis oleks ajaliselt olnud raskendatud siseriikliku registreeringu õigeaegne vormistamine. 2 EKo C-380/98, The Queen vs. H.M. Treasury, ex parte The University of Cambridge, p 16-17. 3 Spetsialistidele mõeldud riigihankemenetluste suunised kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul 2018, lk 70. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/guides/public_procurement/2018/guidance_public_procureme nt_2018_et.pdf. 9 3.7. MKM on seisukohal, et kvalifitseerimistingimustes esitatud nõudeid tuleb vaadata eraldiseisvate nõuetena. 3.7.1. Toetuse saaja on kvalifitseerimistingimusena seatud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse punktis 18 seadnud nõude „[…] Hankija kontrollib Eestis asuva pakkuja registreeritust andmekogus olevate avalike andmete põhjal (tõendit ei pea esitama). Välisriigis registreeritud pakkuja peab esitama registreeringu nõude täitmise kohta asjakohase tõendi (RHS § 41 lg 3)“. Selles punktis seatud nõue puudutab MTR registreeringut ehk nõue on esitatud pakkujale. Tehnilise ja kutsealase suutlikkuse punktides 5-6 esitatud nõuded käivad kindla spetsialist kohta ehk isikul, mitte ettevõttel peab olemas olema vastav pädevus. 3.7.2. Riigihanke pakkumuste esitamise süsteem on üles ehitatud nii, et pakkuja esindaja peab esitama kõik riigihankes nõutud dokumendid, siinkohal ei ole küsimust selles, et kas spetsialistid oleksid saanud ise eraldisseisvalt nõutud dokumendid esitada. Spetsialistidele nõuete seadmist reguleerib RHS § 41 lõike 1 punkt 5, mille alusel võib hankija küsida vastutavate isikute kogemust, haridust ja kutsekvalifikatsiooni. RHS § 41 lõike 3 alusel võib hankija küsida pakkujalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi esitamist. Tegemist on kahe erineva nõudega, mida ei saa vaadata koos ning asuda seisukohale, et punkt 18 rakendub ka punktidele 5-9. 3.8. Rakendusüksus ei vastuta hankija eest riigihangete läbiviimise seaduspärasuse eest. 3.8.1. Toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama STS2014_2020 §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. Vastavalt STS2014_2020 § 26 lg-le 1 kohustub toetuse saaja järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi mõistes. Rakendusüksuse kohustuseks on teostada hankemenetluse kontrolli, kuid lõplik vastutus hangete õiguspärasuse eest lasub toetuse saajal. Rakendusüksuse roll on siiski vaid nõustada toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sh hankedokumentatsiooni vormistamisel, hankemenetluse läbiviimisel ja hankelepingu realiseerimisel. 3.9. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 83 lõikest 1 kontrollib vaideorgan vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane siis, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ning on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 3.10. MKM vaideorganina kontrollib, kas EAS on meetme määrust ja teisi asjassepuutuvaid õigusakte õiguspäraselt rakendanud ning arvestanud kõiki vaide esitaja poolt EAS-le esitatud dokumente ja selgitusi. Vaide menetlemisel on vaideorgan palunud EAS-l esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja saanud EAS-i töötajatelt täiendavaid selgitusi toetuse tagasinõudmise protsessi läbiviimise kohta. 3.11. Olles tutvunud asjassepuutuvate materjalidega, asub vaideorgan seisukohale, et vaides esitatud seisukohad FKO osas ei ole põhjendatud. 4. Vaideotsus 4.1. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätta vaie rahuldamata. 4.2. Peatada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 13.03.2020 finantskorrektsiooni otsuse nr 1.1- 5.1/20/233 täitmine vaidemenetluse ajaks HMS § 81 alusel. 5. Vaidlustamine 10 Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →