Muudatused tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel alates 2026

Lisa 3 KINNITATUD Eesti Töötukassa juhatuse 10. detsembri 2025 otsusega nr 138 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostöö põhimõtted Tööalase rehabilitatsiooni (edaspidi tööalane rehabilitatsioon või teenus) eesmärk on valmistada tervisest tuleneva takistusega1 inimene (sh puuduva töövõimega inimene, kui ta töötab) ja pikaajalise haiguslehe alusel töötaja2 ette tööeluks ning toetada tema tööle asumist või töötamise jätkamist. Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatakse inimesele sotsiaalhoolekande seaduse §-s 57 sätestatud rehabiliteerivaid teenuseid. Teenuse osutamise käigus selgitatakse välja inimese õppimist või töötamist takistavad tegurid ja vähendatakse nende mõju, toetatakse inimest töövõime hoidmisel või paranemisel, antakse soovitusi sobivate tööülesannete, -tingimuste ja -keskkonna kohta ning arendatakse oskusi, et suurendada inimese töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel õppivale inimesele keskendutakse õpingute toetamisele ja tööeluks ettevalmistamisele, et kindlustada sujuv liikumine haridussüsteemist tööturule. Tööalast rehabilitatsiooni osutatakse vastavalt individuaalsetele vajadustele, kuid eelkõige juhul, kui tervisest tuleneva takistusega inimesel või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal on tegutsemisel ja töötamisel puude või terviseseisundi tõttu mitmeid takistusi ning ta vajab korraga erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalast rehabilitatsiooni osutatakse kliendile3 tegevuskava või rehabilitatsiooniprogrammi alusel. 1. Koostööpartner 1.1 Töötukassa koostööpartneriks saab olla teenuse osutaja, kellel on olemas kehtiv sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lg 1 sätestatud rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks nõutav tegevusluba ja kellel on tehniline võimekus vahetada teenuse osutamisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi4 (edaspidi x-tee) kaudu (koostööpõhimõtete punkt 3). 1.2 Teenuse osutaja esitab töötukassale vormikohase koostöö avalduse tööalase rehabilitatsiooni osutamiseks ning kirjeldab avalduses sihtrühma, kellele ta teenust osutab. Digitaalselt allkirjastatud avaldus tuleb saata e-posti aadressile [email protected]. 1.3 Koostöö avaldusi võtab töötukassa vastu kaks korda aastas, jaanuaris ja augustis. 1.4 Töötukassa ei alusta koostööd teenuse osutajaga, kellel puudub nõutav tegevusluba ja/või tehniline võimekus vahetada teenuse osutamisega seotud andmeid x-tee kaudu. 1.5 Eesti Töötukassa otsustab teenuse osutaja nimekirja kandmise või koostöö alustamata jätmise 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest, millest teavitatakse teenuse osutajat e- posti teel. 1 Tervisest tulenev takistus on seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. 2 Inimene, kellele on väljastatud haigusleht, mille alusel on lubatud töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 tähenduses. 3 Tööalase rehabilitatsiooni sihtgrupp on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (edaspidi THP 2024-2029) §-s 9 lg 4 p 5, lg 5, lg 8 p 6, lg 81 p 6 ja lg 13 ning § 38 lõigetes 3-5. 4 X-tee on eesti riigi andmevahetuse platvorm, mis võimaldab turvaliselt asutuste vahel teavet pärida ja vahetada. Täpsem info https://www.x-tee.ee. 1.6 Töötukassa avaldab nimekirja kantud teenuse osutaja andmed töötukassa kodulehel www.tootukassa.ee pärast seda, kui teenuse osutaja on digiallkirjastanud koostööpõhimõtete punktis 12.8 kirjeldatud isikuandmete töötlemise lepingu. 1.7 Eesti Töötukassa võimaldab teenuse osutajale ligipääsu töötukassa infosüsteemi (EMPIS) x- tee kaudu, kui teenuse osutaja poolt kasutatav infosüsteem vastab koostööpõhimõtete punktis 3 toodud nõuetele ning täidetud on muud punktis 3 nimetatud tingimused. Töötukassa ja teenuse osutajate koostöö aluseks on alljärgnevad koostööpõhimõtted, mis on kehtestatud THP 2024-2029 § 12 lg 2 alusel ning reguleerivad teenuse osutamise protsessi ja korraldust. Tööalase rehabilitatsiooni sisu selgitatakse tööalase rehabilitatsiooni teenuse juhises (lisa 1). 2. Üldpõhimõtted 2.1 Töötukassal on õigus koostööpõhimõtteid ja/või koostööpõhimõtete lisasid igal ajal muuta, muudatustest teavitatakse teenuse osutajaid e-posti teel. 2.2 Töötukassal on õigus igal ajal kontrollida teenuse osutaja kehtiva tegevusloa olemasolu ja koostööpõhimõtete täitmist, tutvuda teenuse korralduse, vastavuse ja kvaliteediga (sh teostada järelkontrolli teenuse osutaja poolt koostatud tegevuskavade ja hinnangute üle ka pärast töötukassa poolset kinnitamist), lähtudes töötukassale esitatud andmetest, sh teostada paikvaatlust, kaasates eksperte, küsitledes kliente ning kliendi võrgustikuliikmeid, teenuse osutaja esindajat ja tema meeskonnaliikmeid. 2.3 Nimekirja kantud teenuse osutajatele saadab töötukassa e-posti teel töötukassa maakondlike osakondade kontaktisikute (edaspidi töötukassa kontaktisik) andmed ning väljastab teenuse Euroopa Liidu kaasrahastamise kohta plakati, millega tuleb tähistada teenuse osutamise ruum või teenuse osutaja kontor. 2.4 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostöö põhimõtete alusel ei telli töötukassa üheltki konkreetselt teenuse osutajalt tööalase rehabilitatsiooni teenust, vaid klient saab valida talle sobivaima kõigi töötukassa kvalifitseeritud teenuse osutajate hulgast. 2.5 Teenuse osutaja võib oma veebilehele ja muudele reklaammaterjalidele lisada tööalase rehabilitatsiooni osutamise koostööle viitava reklaamlause „…(asutuse nimi) on Eesti Töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostööpartner“ ning suunava lingi töötukassa veebilehel olevale tööalase rehabilitatsiooni teenuse tutvustusele. Muul viisil oma tegevust reklaamides ei tohi teenuse osutaja viidata (sh kasutada töötukassa logo või ESF logo) töötukassaga tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostööle või teenuse rahastamisele töötukassa poolt. Keelatud on reklaamida tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamist kui üksnes töötukassa klientidele suunatud teenust. 2.6 Teenuse osutajal ei ole õigust anda töötukassa klientidele lubadusi töötukassa poolt tööalase rehabilitatsiooni teenuse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnituskirja. 2.7 Teenuse osutajal ei ole õigust kasutada klientide tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalemisel mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega vähendatakse tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutada teda tegema otsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. 2.8 Teenuse osutaja teavitab töötukassat, kui muutuvad andmed (v.a. infosüsteemi andmed), mis esitati koostööpartneriks saamise avaldusel 3 tööpäeva jooksul, saates e-kirja koos uute andmetega aadressile [email protected]. 2.9 Teenuse osutaja tagab, et kliendiga vahetult tegelevad spetsialistid suhtlevad kliendiga vastavalt vajadusele nii eesti kui ka vene keeles ladusalt ja kliendi jaoks arusaadavalt, sh selgitavad arusaadavalt teenuse sisu ja selle osutamisega seotud protseduure. 2.10 Teenuse osutajal on õigus kasutada enda koostatud dokumendivorme (funktsioneerimisvõime hinnang, tegevuskava, osavõtulehed) tingimusel, et dokumendivormides on olemas nõuetekohane ESF logo ning kõik samad andmeväljad ja teavitused, mis on töötukassa vastavates vormides või x-tee teenustes. 2.11 Teenusega seotud dokumentidele kantakse klientide isikuandmed järgmiselt: 2.11.1 osavõtulehtedel on märgitud kliendi nimi ja kinnituskirja number; 2.11.2 e-arvel on märgitud kliendi nimi ja kinnituskirja number. 2.12 Teenuse osutaja ja töötukassa vaheline suhtluskeel, andmete edastamise ja dokumentide koostamise keel on eesti keel. 2.13 Teenuse osutajal ei tohi koostöö ajal olla maksuvõlga, mis ületab kokku (kõikide maksude, maksete liikide ja intressi osas) 100 eurot. Maksuvõlaks ei loeta ajatatud maksuvõlga. Eesti Töötukassa kontrollib maksuvõlga kaks korda aastas (mais ja novembris) Maksu- ja Tolliameti avalikust võlapäringust (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt). 3. Andmevahetus 3.1 Teenuse osutaja ja töötukassa vahetavad tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisega seotud andmeid x-tee kaudu5 (x-tee teenused on loetletud lisas 2), kui koostööpõhimõtetes ei ole sätestatud muud andmete vahetamise viisi. Informatiivse sisuga teateid võib vahetada ja osavõtulehti edastada koostööpõhimõtetes sätestatud muul viisil. 3.2 Teenuse osutaja peab tagama andmevahetuse toimimiseks tehnilise võimekuse ja valmisoleku töötukassa ja x-tee esitatavatele nõuetele vastava infosüsteemi näol. Infosüsteemi x-teega liitumise, kasutamise, arendamise (sh nõuetele vastavusse viimise), vajaliku tehnilise lahenduse loomise, hooldamise, toimimise, andmekaitse või muude täitmisele kuuluvate nõuete kulud jm kulud, mis andmevahetuse käigus võivad tekkida, kannab teenuse osutaja. Töötukassa ei kata ühelgi juhul teenuse osutaja infosüsteemi kasutamise või arendamisega seotud kulusid. 3.3 Kui andmevahetus ei toimi infosüsteemide vahel x-tee kaudu töötukassast või x-tee’st tulenevatel põhjustel enam kui 3 tööpäeva järjest, võib teenuse osutamisega seotud andmeid vahetada krüpteeritult e-posti teel, kuid mitte enne, kui on sõlmitud töötukassaga vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel) asjaomane kokkulepe. 3.4 Töötukassaga x-tee kaudu andmevahetuse alustamiseks esitab teenuse osutaja töötukassale e- posti teel [email protected] või märgib koostöö avaldusel infosüsteemi andmed, mille kaudu soovib teenuse osutaja töötukassaga andmeid vahetada ja esitab nõutavad dokumendid (sh Eesti infoturbestandardi6 (edaspidi E-ITS) auditi lõpparuanne või ISO/IEC 27001:2017 (või uuem) sertifikaat). Töötukassal on õigus keelduda x-tee teenuste avamisest infosüsteemile, mida ei ole E-ITS auditeeritud ja millele ei ole väljastatud E-ITS auditi lõpparuannet, või millele ei ole väljastatud ISO/IEC 27001:2017 (või uuem) sertifikaati. 3.5 Kui teenuse osutaja soovib kasutada andmevahetuseks infosüsteemi, mida võimaldab talle kolmas isik (infosüsteemi omanik) kas sõlmitud kokkuleppe, lepingu vms alusel, esitab teenuse osutaja töötukassale lisaks infosüsteemi andmetele ka andmed infosüsteemi omaniku kohta. 3.5.1 Vajadusel sõlmib töötukassa infosüsteemi omanikuga koostöölepingu. Juhul, kui töötukassa peab vajalikuks sõlmida infosüsteemi omanikuga koostöölepingu, siis enne koostöölepingu sõlmimist teenuse osutajaga x-tee kaudu andmevahetust ei toimu. Infosüsteemid, mille nõuetele vastavuse on töötukassa tuvastanud, avaldab töötukassa oma veebilehel. Võimalik koostööleping, mille töötukassa sõlmib teenuse osutaja näidatud infosüsteemi omanikuga ei muuda töötukassa ja teenuse osutaja ega teenuse osutaja ja infosüsteemi omaniku vahelist õigussuhet. Samuti ei muuda nimetatud koostööleping töötukassat teenuse osutaja ja infosüsteemi omaniku vahelise õigussuhte pooleks ega vastutavaks nendevahelises õigussuhtes toimuva eest. 3.6 Teenuse osutaja võib vabalt valida endale sobiva infosüsteemi, tagades infosüsteemi vastavuse töötukassa ja x-tee esitatavatele nõuetele. Kui teenuse osutaja soovib 5 Tööturumeetmete seaduse § 5 lg 8 ja THP 2024-2029 § 14 lg 1. 6 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2022 määrus nr 101, LISA Eesti infoturbestandard https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022034. Kehtestatud valitsuse määrusega, küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded” § 3 lõike 1 alusel.  andmevahetuseks kasutatavat infosüsteemi vahetada, teavitab ta sellest töötukassat eelnevalt vähemalt 30 päeva ette. Uus infosüsteem peab vastama kõikidele koostööpõhimõtetes esitatud nõutele. 3.7 Infosüsteemi turvalisuse nõuded: 3.7.1 Infosüsteem peab turvalisuse tagamiseks järgima kas E-ITS ja rakendama sellest tulenevaid turvameetmeid või rakendama turvameetmeid vastavalt kehtivale rahvusvahelisele standardile ISO/IEC 270017 (edaspidi ISO). Infosüsteem peab vastama E-ITS turvaklassile C2I1A2 ja kaitsevajadusele „suur“ (S). 3.7.2 Infosüsteemi osas peab olema läbitud kas ISKE8, E-ITS audit või on ISO nõuetele vastavust kinnitav sertifikaat. Teenuse osutaja esitab töötukassale ajakohase E-ITS auditi lõppraporti või kehtiva ISO sertifikaadi. 3.7.3 Teenuse osutaja esitab töötukassale infosüsteemi ajakohase E-ITS auditi lõppraporti või kehtiva ISO sertifikaadi 01.05.2023, kuid mitte hiljem kui 01.08.2023. Pärast 01.08.2023 kasutusele võetava/kasutatava infosüsteemi kohta esitab teenuse osutaja vajalikud dokumendid enne infosüsteemi andmevahetuseks kasutusele võttu. Edaspidi esitab teenuse osutaja töötukassale infosüsteemi ajakohase E-ITS auditi lõppraporti või kehtiva ISO sertifikaadi. 3.8 Nõuded infosüsteemis logimisele: kõik tegevused, mille käigus kasutatakse isikustatud andmeid, peavad olema logitud. Logida tuleb kõik olulised sündmused infosüsteemi töös, sh logima peab infosüsteemi tegevusi ja kasutajate sessioonide andmeid. Kogu andmetöötluse protsessi logimine ja ka teavitamine, selle edukast/mitte edukast toimumisest peab olema registreeritud. Logidest peab saama välja lugeda, kus ja miks on probleem tekkinud või kes on antud momendil süsteemis päringut vaadanud. Infosüsteemis, sh ka andmebaasi tasandil (Audit Log) tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute kohta pidama logisid vähemalt järgmiselt: kogumine, muutmine, kasutajale kuvamine, avalikustamine, edastamine, ühendamine ja kustutamine. Kuvamist, avalikustamist ja edastamist kajastavad logid peavad võimaldama kindlaks teha nimetatud toimingute tegemise põhjenduse (Action Log), kuupäeva ja kellaaja ning teabe isikuandmeid vaadanud, avalikustanud või edastanud isiku kohta, samuti selliste isikuandmete vastuvõtjate nimed. Logisid säilitatakse kaks 2 aastat. 3.8.1 Lisaks tuleb logide tervikluse tagamise meetmetena rakendada krüptoaheldamist koos ajatempliga ning vastavate andmebaasi kirjete aheldamist, mis välistab hilisemad omavolilised muudatuskanded andmetes. 3.8.1.1 Ajatemplit tuleb rakendada hiljemalt 01.11.2023; 3.8.1.2 Krüptoaheldamist tuleb rakendada hiljemalt 01.01.2028. Krüptoaheldamise nõude rakendamise tähtaeg vaadatakse üle hiljemalt 2027. aasta I poolaasta jooksul ning vajadusel muudetakse tähtaega. 3.9 Infosüsteemi teenusetaseme põhitingimused: töötukassaga x-tee kaudu andmevahetuse liidestatud infosüsteem peab vastama järgmistele SLA (service level agreement) teenindustaseme nõuetele: 3.9.1 Vigade kõrvaldamine: likvideerida esinevad vead vastavalt väljakutse prioriteetidele: P1 - kriitiline infoturbega seotud viga – potentsiaalne intsident, mille raames on võimalik teabe avaldumine kolmandatele isikutele või selle hävinemine läbi kriitilise tarkvara turvavea. P1 – muu kriitiline viga (probleem) - mõeldakse situatsiooni, kus ärikriitiline funktsionaalsus tarkvaras ei tööta ja klienditeenindus on oluliselt takistatud. Samuti situatsiooni tarkvaras, mis põhjustab andmete hävimise või kahjustumise, mistõttu klient ei saa täita oma ülesandeid või on ohus isikute õigused või isikuandmete kaitstus. Näiteks ei saa andmeid vahetada kasutades selleks x-tee teenuseid, samuti kui ühe süsteemi viga takistab teiste süsteemide tööd. 7 https://www.evs.ee/et/evs-en-iso-iec-27001-2017 8 ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem, mida rakendati enne E-ITS kasutuselevõttu: https://eits.ria.ee/et/avalehe-menueue/iske/  P2 – viga (tõsine probleem) tähendab, et tarkvaras esineb viga või takistus, mis raskendab kasutajate tööd, kuid klient saab oma klientide ees võetud kohustusi täita. Mõned kasutajad ei saa tarkvara kasutada või ei tööta mõni tarkvaramoodul. Näiteks olukord, kus tarkvara kasutamise situatsioon ei vasta tarkvara dokumentatsioonis kirjeldatule. 3.9.2 Tagada tuleb vastavalt prioriteetidele vigade kõrvaldamiseks reageerimisajad: Priori- Tööde Tööde alustamise aeg Tööde lahenduse teet reageerimisaeg tähtaeg P1 Samaaegselt teate Kriitilise turvavea kõrvaldamist tuleb Kriitiline turvaviga Kriitiline vastuvõtmisega. alustada viivitamatult pärast sellekohase (sh andmete leke) info- teate saamist. Vajadusel tuleb piirata tuleb kõrvaldada viivitamatult ja turbega ligipääs infosüsteemile; kuni infoturbe vea jätkata kriitilise seotud kõrvaldamiseni võib teenus olla turvavea viga katkestuses, vältides probleemi kõrvaldamist ilma eskaleerumist. katkestusteta kuni kriitiline viga on kõrvaldatud. Teenuse pakkumine üle x-tee peatatakse kuni kriitiline turvaviga kõrvaldatakse. Tarkvara töö tuleb P1 Muu Teavitamine Hiljemalt 24 tunni jooksul alates selle taastadatuleb Kaasata esimesel vea või kriitiline hiljemalt 24 tunni kohta teate saamisest tuleb anda esialgne võimalusel muu puuduse (Best viga jooksul teate hinnang vea või muu puuduse võimalike Effort). kõrvaldamisse nii ja vastuvõtmisest. põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas töö palju spetsialiste, et P2 Viga tulemit edasi käitada. Vea või muu eelduslikult võiks puuduse kõrvaldamist tuleb alustada viga või muu puudus viivitamatult pärast sellekohase teate saada kõrvaldatud saamist ja jätkata vea kõrvaldamist esimesel võimalusel tavapärase tööaja raames kuni viga või (Best Effort), kuid muu puudus on kõrvaldatud. mitte hiljem kui 7 tööpäeva jooksul alates teate saamisest. 3.9.3 SLA teenusetaseme põhitingimused: 1. Tööaeg on tööpäevadel kell 9:00 kuni 17:00. 2. Tarkvara korralise hooldustöö teostamisest teavitatakse ette 3 tööpäeva ja seda aega ei loeta määratud töökatkestuse aja hulka. 3. Vigadest ja tõrgetest infosüsteemide töös tööajal tuleb osapoolt teavitada e-kirja teel. 3.10 Töötukassa tagab punktis 3.9 x-tee andmevahetuse samadel või parematel tingimustel. 3.11 Töötukassa teavitab teenuse osutajat ja teenuse osutajal on kohustus teavitada töötukassat vähemalt 6 kuud ette x-tee kaudu andmevahetust puudutavatest infosüsteemide tehnilisest  arendusest või muudatusest, mis toob või võib tuua kaasa muutusi andmete koosseisu osas ja/või andmete infotehnoloogilise töötlemise osas. Kui arendus või muudatus on põhjendatult kiireloomuline ning tingitud asjaolust, mille üle töötukassa või teenuse osutaja ei oma kontrolli, võib teavitamisaeg olla vastavalt asjaoludele lühem. 4. Teenuse hinna kujundamine 4.1 Teenuse osutaja tagab, et kliendil on võimalik saada kõiki talle vajalikke tööalase rehabilitatsiooni teenuseid ühe teenuse osutaja juures. 4.2 Teenuse osutaja kohustub avaldama oma veebilehel hinnakirja kõikide spetsialistide poolt osutatavate tegevuste (edaspidi spetsialisti teenus) tunnihindade kohta (s.o sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivad tegevused, v.a teenus “rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine“) ja/või rehabilitatsiooniprogrammi(de) hinna. Teenuse osutaja hinnakiri peab olema tema veebilehel avalikult igal ajahetkel ajakohasena kättesaadav. 4.3 Teenuse tunnihind sisaldab teenusega seotud otseseid ja kaudseid kulusid. 4.4 Otsesed kulud on teenuse osutamisega seotud sisuline ja erialane töö kliendiga, mida tehakse rehabilitatsioonimeeskonda kuuluva spetsialisti poolt. Otseseks kuluks on muuhulgas: 4.4.1 kliendi kaasamine rehabilitatsiooniprotsessi, kliendi ootuste ja vajaduste väljaselgitamine, tema valmisoleku suurendamine ja toetamine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks; 4.4.2 kliendi funktsioneerimisvõime hindamine ja tegevuskava planeerimine (sh mitme rehabilitatsioonispetsialisti osavõtul), koostatud hinnangu ja tegevuskava tutvustamine kliendile; 4.4.3 rehabilitatsioonispetsialistide erialase teenuse osutamine; 4.4.4 rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkuse hindamine; 4.4.5 pereliikme, eestkostja ja tööandja nõustamine (mis toimub kliendi teadmisel ja kliendi kohaloluta). 4.5 Kaudsed kulud sisalduvad vastava spetsialisti teenuse tunnihinnas ja nendeks kuludeks on muuhulgas: 4.5.1 teenuse osutamisega seotud korralduslik töö ning eel- ja järeltöö (sh kliendi teenusele registreerimine, tema andmetega tutvumine, aegade kokkuleppimine, andmete ja dokumentide edastamine ja allkirjastamine jms); 4.5.2 kliendi funktsioneerimisvõime hinnangu, tegevuskava, tulemuslikkuse hinnangu jm andmete sisestamine infosüsteemi ning andmete edastamine; 4.5.3 meeskonnatöö (juhul, kui seda tehakse kliendi kohaloluta); 4.5.4 võrgustikutöö formaalse (tegevusjuhendaja, KOV sotsiaaltöötaja vm) võrgustikuga juhul, kui seda tehakse kliendi kohaloluta. 4.6 Kõik tegevused, mida kliendile teenuse raames osutatakse, ning võrgustikutöö pereliikme/eestkostjaga/tööandjaga, mis võib toimuda kliendi kohalolekuta, kajastatakse arvel vastava spetsialisti teenusena. Osavõtulehe allkirjastamisega kinnitab klient talle osutatud teenused ja et ta on teadlik pereliikmele/eestkostjale/tööandjale osutatud teenuse mahust. 4.7 Teenuse osutajal on õigus muuta hinnakirja alates kalendrikuu esimesest kuupäevast, teavitades sellest töötukassat e-posti teel hiljemalt 10 tööpäeva ette. Vastava teatise saadab teenuse osutaja aadressile [email protected] koos uue hinnakirja viitega. Muudetud hinnakiri ei kehti tagasiulatuvalt varem kinnitatud tegevuskavade kohta. Tegevuskava muutmise korral (uue teenuse lisamise korral) märgitakse lisatud teenuse hetkel kehtiv hind. 5. Tööalase rehabilitatsiooniga alustamine 5.1 Kliendi tööalase rehabilitatsiooni vajaduse selgitab välja töötukassa ning koostab kliendile tegevuskava, et kliendil on õigus osaleda teenusel. 5.2 Klient valib töötukassaga tegevuskavas kokkulepitud teenuse saamiseks talle sobiva teenuse osutaja töötukassa koostööpartnerite nimekirjast. 5.3 Klient võtab väljavalitud teenuse osutajaga ühendust ja registreerib end teenusele, teavitades teenuse osutajat, et ta on töötukassa klient (sh ees- ja perekonnanimi, isikukood). 5.3.1 Teenuse osutaja veendub, et ta saab kliendile pakkuda sobivat teenust, või kas rehabilitatsiooniprogramm sobib kliendile, sealjuures on teenuse osutajal õigus keelduda teenuse osutamisest kliendile, kelle elu- või töökoht asub teenuse osutaja tegevuskohast kaugemal kui 70 km; 5.3.2 Kui teenuse osutaja saab kliendile sobivat teenust pakkuda või rehabilitatsiooniprogramm sobib kliendile, teeb teenuse osutaja päringu x-tee kaudu töötukassa infosüsteemi kontrollimaks, kas töötukassa on kliendi teenusele suunanud või mitte; 5.3.3 Kui päringu tulemus tagastab, et klient on teenusele suunatud, lepivad klient ja teenuse osutaja kokku teenuse alguse kuupäeva, mis märgitakse registreerimisteatele; 5.3.4 Teenuse osutaja saadab töötukassale x-tee kaudu 3 tööpäeva jooksul registreerimisteate, andes teada teenusele registreerunud kliendist. 5.4 Kui x-tee päringu tulemus tagastab, et klient ei ole teenusele suunatud või teenuse osutajal ei ole võimalik kliendile tema puudest või terviseseisundist tulenevalt vajalikke teenuseid osutada või rehabilitatsiooniprogramm ei sobi (nt klient ei kuulu teenuse osutaja sihtrühma) või teenuse osutaja ei suuda tagada punktis 2.9 sätestatud nõuetele vastavat teenuse osutamist vene keeles, siis teenuse alguskuupäeva kliendiga kokku ei lepita ja registreerimisteadet töötukassale ei saadeta. Teenuse osutaja soovitab kliendil pöörduda töötukassa nõustaja poole sobiva teenuse osutaja leidmiseks. 5.4.1 Kui klient on ühtlasi teenust osutava asutuse tegevjuht, juhatuse liige või tegelik kasusaaja vm asutusega seotud isik, kus võib tekkida huvide konflikt, siis registreerimisteadet töötukassale ei saadeta. Kui nimetatud juhul on töötukassa väljastanud automaatse kinnituskirja ja huvide konflikt selgub hiljem, siis töötukassal on õigus kinnituskiri kehtetuks tunnistada ja mitte maksta osutatud teenuste eest või tagasi nõuda tehtud kulu. 5.5 Teenuse osutajalt registreerimisteate saabumisel, kontrollib töötukassa infosüsteem, kas registreerimisteates märgitud klient on teenusele suunatud ning on registreerunud teenusele õigeaegselt. 5.5.1 Kui klient on teenusele suunatud ja ta on registreerunud õigeaegselt, siis saadetakse teenuse osutajale automaatselt kinnituskiri x-tee kaudu. Pärast kinnituskirja väljastamist tekib teenuse osutajal õigus teha päring x-tee kaudu klienti puudutava asjakohase taustinformatsiooni saamiseks (tööalase rehabilitatsiooni vajaduse hindamise kokkuvõte ja kliendi taustaandmed; töövõime hindamise eksperdiarvamuse kokkuvõte, kui klient on tervisest tuleneva takistusega inimene; pikaajalisele haiguslehele märgitud ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta, kui klient on pikaajalise haiguslehe alusel töötaja), et tutvuda kliendi piirangutega ja kaasata vajalikud spetsialistid ning planeerida asjakohased teenused. 5.5.1.1 Juhul kui klient registreerus rehabilitatsiooniprogrammi ja programmi maksumus ületab kliendi kalendriaasta piirmäära, saadetakse teenuse osutajale kinnituskiri x-tee kaudu 3 tööpäeva jooksul. 5.5.2 Juhul kui teenuse osutaja otsustab kliendi taustinformatsioonist selgunud piirangute alusel, et ta ei ole võimeline kliendile tema puudest või terviseseisundist tulenevalt vajalikke teenuseid osutama (nt klient ei kuulu teenuse osutaja sihtrühma), siis on teenuse osutajal õigus kliendile teenuse osutamisest keelduda. Teenuse osutaja teavitab x-tee kaudu töötukassat 3 tööpäeva jooksul ja töötukassa tunnistab kinnituskirja kehtetuks. 5.5.3 Juhul kui klient ei ole teenusele suunatud või ta on registreerunud teenusele hilinemisega, saadetakse teenuse osutajale automaatselt keelduv teade x-tee kaudu. 5.5.3.1 Juhul kui klient registreerus rehabilitatsiooniprogrammi, kuid töötukassa hinnangul ei ole kliendi programmis osalemine põhjendatud, saadetakse teenuse osutajale keelduv teade x-tee kaudu 3 tööpäeva jooksul. 5.6 Teenuse osutaja kohtub kliendiga pärast töötukassalt kinnituskirja saamist ning alustab teenuse osutamisega hiljemalt ühe kuu jooksul. 5.7 Teenuse osutamine sisaldab muuhulgas kliendi funktsioneerimisvõime hindamist ja tegevuskava koostamist, mille aluseks on Rahvusvaheline Funktsioneerimisvõime Klassifikatsioon (RFK)9 ja tööalase rehabilitatsiooni lühihindamisvorm. Hindamise läbiviimisel ja tegevuskava koostamisel lähtub teenuse osutaja muuhulgas kliendi kohta varasemalt kogutud taustainformatsioonist – töövõime hindamise eksperdiarvamuse kokkuvõttes (kui klient on tervisest tuleneva takistusega inimene), pikaajalisele haiguslehele märgitud ettepanekutest terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta (kui klient on pikaajalise haiguslehe alusel töötaja) ning töötukassa nõustaja poolt tuvastatud informatsioonist ning seatud eesmärgi valdkondadest. Kui tegevuskava ei sisalda vähemalt 1/3 töövõime hindamise ekspertiisi kokkuvõttes või töötukassa nõustaja teenuse vajaduse hindamises kasutatud RFK d-, b- ja e- koodidest või vähemalt kolme erialaspetsialisti teenuseid või kui tegevuskava maht ületab kinnituskirjas märgitud kliendi teenuse eest makstavat summat, siis lisab teenuse osutaja vastava selgituse tegevuskavasse ning töötukassa otsustab, kas tegevuskava rahastatakse taotletud mahus või mitte. 5.8 Teenuse osutaja tutvustab kliendile koostöös kliendiga koostatud funktsioneerimisvõime hinnangut ja tegevuskava, sh planeeritud tegevusi telefoni või e-posti teel või silmast-silma kohtumisel enne hinnangu ja tegevuskava saatmist töötukassale. Teenuse osutaja kinnitab töötukassale esitatavas tegevuskavas, et ta on kliendile funktsioneerimisvõime hinnangut ja tegevuskava tutvustanud ning märgib ka tutvustamise viisi ja kuupäeva. 5.9 40 tööpäeva jooksul pärast kinnituskirja väljastamist saadab teenuse osutaja töötukassale funktsioneerimisvõime hinnangu ja tegevuskava andmed x-tee kaudu. 5.10 Töötukassa vaatab teenuse osutaja esitatud funktsioneerimisvõime hinnangu ja tegevuskava üle ning eesmärgipärase tegevuskava korral saadab 7 tööpäeva jooksul x-tee kaudu teenuse osutajale kinnituse, et töötukassa aktsepteerib tegevuskava ja jätkab tasumist kliendile osutatava teenuse eest. 5.11 Kui teenuse osutaja poolt kliendile koostatud tegevuskava ei vasta kliendi ja töötukassa koostöös väljaselgitatud eesmärgile või tegevuskavasse planeeritud sekkumised ei ole asjakohased (ei ole seotud töövõime hindamises või teenuse vajaduse hindamisel tuvastatud piirangutega või pikaajalisele haiguslehele märgitud ettepanekutega terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta, kaasatud on vähem kui 3 erialaspetsialisti ning selle kohta puudub rehabilitatsioonimeeskonna selgitus), võtab töötukassa teenuse osutajaga ühendust x- tee kaudu ja täpsustab kavandatud sekkumisi ja/või annab soovitusi tegevuskava muutmiseks koos muudetud tegevuskava esitamise tähtajaga. Tegevuskava muutmiseks antakse teenuse osutajale aega 5 tööpäeva. Tegevuskava on võimalik muuta rohkem kui üks kord. Teenuse osutaja saadab muudetud tegevuskava x-tee kaudu töötukassale. 5.12 Kui teenuse osutaja ei muuda tegevuskava või kui pärast tegevuskava muutmist tegevuskava jätkuvalt ei vasta kliendi ja töötukassa koostöös väljaselgitatud eesmärgile või tegevuskavasse planeeritud sekkumised ei ole eesmärgipärased või tegevuskava hind ületab kinnituskirjas märgitud kliendi teenuse eest makstavat summat või esineb muu põhjus teenuse eest tasumisest keeldumiseks, lõpetab töötukassa kinnituskirja 7 tööpäeva jooksul pärast viimase tegevuskava saamist, saates vastavasisulise teavituse teenuse osutajale x-tee kaudu. 5.13 Juhul kui klient osaleb rehabilitatsiooniprogrammis, toimub teenuse osutamine vastavalt Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud programmile ja tegevuskava koostatakse lähtuvalt programmis püstitatud eesmärkidest ja planeeritud sekkumistest. 5.13.1 Rehabilitatsiooniprogrammi puhul algab teenus vastavalt asutuse planeeritud programmi alguse ajale, kuid mitte hiljem kui 1 kuu pärast kliendi teenusele 9 RFK ehk rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsiooni (ingl International Classification of Functioning, Disability and Health, ICF) töötas välja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). RFK on klassifikatsioon, mille alusel on võimalik dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot, kasutades kirjeldava hinnangu asemel koode ning probleemi ulatust väljendavaid määrajaid. Täpsemalt RFK kohta saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt Projektid | Sotsiaalkindlustusamet.  registreerimist. Rehabilitatsiooniprogrammi registreerimine toimub vastavalt punktile 5.3. Rehabilitatsiooniprogramm peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ja olema kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti poolt. 5.13.2 Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse § 69 lõikest 5 võib rehabilitatsiooniprogrammi teenuse osutamise käigus muuta, kui see on vajalik rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Sotsiaalkindlustusameti juhiste kohaselt on kliendi vajadustele paindlikuks reageerimiseks töötukassa kontaktisikuga eelnevalt kooskõlastades lubatud 20% ulatuses programmi teenuseid muuta (nt asendada ühe programmi kaasatud spetsialisti teenus teise spetsialisti teenusega, asendada grupiteenus individuaalteenusega, muuta vastavalt kliendi vajadustele teenuste järjekorda vm). Kõik programmi elluviimisega seotud muudatused on vajalik eelnevalt kooskõlastada töötukassa kontaktisikuga (v.a tegevuste elluviimise järjekorra muutmine). 5.13.3 Töötukassa vaatab teenuse osutaja esitatud rehabilitatsiooniprogrammi tegevuskava üle ning eesmärgipärase tegevuskava korral saadab 7 tööpäeva jooksul x-tee kaudu teenuse osutajale kinnituse, et töötukassa aktsepteerib tegevuskava ja jätkab tasumist kliendile osutatava teenuse eest. Rehabilitatsiooniprogrammi tegevuskava hindamisel töötukassa poolt ei rakendata kriteeriumit, et tegevuskavas peab kajastuma 1/3 varasemalt kasutatud RFK koodidest. Kui teenuse osutaja hinnangul ei sobi rehabilitatsiooniprogramm kliendile või rehabilitatsiooniprogramm ei vasta kliendi ja töötukassa koostöös väljaselgitatud eesmärgile või ületab töötukassaga kokkulepitud rehabilitatsiooniprogrammi maksumust või esineb muu põhjus teenuse eest tasumisest keeldumiseks, lõpetab töötukassa kinnituskirja 7 tööpäeva jooksul pärast programmi tegevuskava laekumist, saates vastavasisulise teavituse teenuse osutajale x-tee kaudu. 5.14 Kui teenuse osutajal ei ole võimalik lähima aja jooksul uusi kliente teenusele registreerida tööalasel rehabilitatsiooni teenusel osalevate klientide suure arvu tõttu, teavitab ta sellest viivitamatult töötukassat, saates põhjendatud e-kirja aadressile [email protected] ning toob välja, millal ta on valmis kliente teenusele registreerima. Teenuse osutaja kollektiivpuhkus ei saa olla põhjuseks uute klientide teenusele mitteregistreerimiseks. Periood, millal teenuse osutaja uusi kliente teenusele ei registreeri, saab olla kokku maksimaalselt 3 kuud ühe kalendriaasta jooksul (perioodid summeeritult). Töötukassa avaldab oma veebilehel kuupäeva, millal teenuse osutaja on valmis uusi kliente teenusele registreerima. 6. Koostöö tööalase rehabilitatsiooni ajal 6.1 Teenuse osutaja annab töötukassa poolt aktsepteeritud tegevuskava kliendile kätte hiljemalt tegevuskava kinnitamisele järgneval teenuse osutamise päeval. 6.2 Üldjuhul toimub teenuse osutamine teenuse osutaja tegevuskohas või kliendi igapäevases keskkonnas (nt töökohas, õppeasutuses, hoolekande asutuses, kodus jm). Kui teenust osutatakse kliendi igapäevases keskkonnas, arvestatakse spetsialisti sõidule kuluv mõistlik ajakulu teenuse osutamise aja sisse. Sõidule kuluv aeg kajastatakse teenuse osutaja poolt osavõtulehel vastava spetsialisti teenusena eraldi real eristades vahetult kliendiga läbiviidud töötundide mahtu ja sõidule kulunud ajamahtu10. 6.2.1 Töötukassa tugineb mõistliku sõiduaja hindamisel kaardirakenduse TarkTee (https://tarktee.mnt.ee/) arvestuslikule sõiduajale, mis kulub teekonna läbimiseks sõiduautoga lähtudes majandustegevuse registris (MTR) avaldatud teenuse osutamise asukohast kliendi viibimiskohta ja tagasi. Juhul, kui teenuse osutaja tegutseb mitmes tegevuskohas, peab teenuse osutaja osavõtulehel märkima, millisest MTRi märgitud tegevuskohast sõitu alustati. Juhul, kui sõidule kuluv ajaline maht ei ole töötukassa 10 Näide: tegevusterapeut hindas 1 tund kliendi töökohta, kuid kliendi töökohale sõiduks ja tagasi jõudmiseks kulutas tegevusterapeut kokku 38 minutit. Osavõtulehele märgitakse kahel erineval real, et tegevusterapeudi teenust osutati kokku 1 tund ja 0,5 tundi; 0,5 tunni kande juures täpsustatakse, et tegemist on spetsialisti sõiduajaga.  hinnangul mõistlik (osavõtulehel märgitud sõidule kulunud ajakulu on suurem kui kaart.delfi.ee andmetel), on töötukassal õigus sõidule kuluvat aega vähendada. 6.3 Lähtudes kliendi terviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistusest, erivajadusest või muul põhjendatud juhul (nt kliendi elukoha kaugus teenuse osutamise asukohast) võib teenust osutada kaugnõustamisena (telefoni või audio- või videokõne vahendusel). Kaugnõustamine eristatakse osavõtulehel vastava märkega selgituste lahtris. Kaugnõustamine võib moodustada hinnanguliselt kuni 50% tegevuskavasse kantud teenuste kogumahust. Vajadusel võib osutada kaugnõustamist suuremas ulatuses, kooskõlastades see eelnevalt töötukassa kontaktisikuga e- posti teel. 6.4 Teenust võib osutada vaid MTRi kantud rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist. 7. Osavõtulehe täitmine, allkirjastamine ja esitamine 7.1 Töötukassa väljastab teenuse osutajale osavõtulehe vormi. Teenuse osutamise käigus vastutab teenuse osutaja teenusel osalenud kliendi kohta täidetava osavõtulehe korrektse täitmise eest. 7.2 Enne kliendi poolt osavõtulehe allkirjastamist märgib teenuse osutaja osavõtulehele iga kliendi puhul teenusel osalemise kuupäevad, teenuse mahu akadeemilistes tundides, osutatud teenuse nimetuse (spetsialisti nimetuse alusel), liigi (individuaalne- või grupiteenus) ja vormi (kui see toimus kaugnõustamise vormis telefoni, audio- või videokõne vm teel) ning teenust osutanud spetsialisti ees- ja perekonnanime. Samuti märgitakse tabelisse eraldi reale spetsialisti sõiduaeg tundides, mis kulus sõiduks kliendi asukohta. Arvestuse aluseks on akadeemiline tund, st 45 minutit. Teenuse maht tundides märgitakse veerand tunni täpsusega, vajadusel kasutatakse ümardamist vastavalt matemaatika reeglitele11. 7.3 Juhul, kui teenust osutatakse tavapärasest erinevas asukohas (nt kliendi elukohas, õppeasutuses, töökohas, hoolekande teenusel, teenuse osutaja muus asutusüksuses vm asukohas), märgitakse osavõtulehel teenuse osutamise tegelik aadress. 7.4 Klient võib osavõtulehe allkirjastada ka digitaalselt. Kui teenuse osutamine toimus kaugnõustamisena ning kliendil ei ole võimalust osavõtulehte digitaalselt allkirjastada, allkirjastab osavõtulehte ainult teenuse osutaja lisades selgituse, miks ei olnud kliendil võimalik osavõtulehte allkirjastada. 7.5 Teenuse osutajal on keelatud võtta kliendilt allkirju osavõtuleh(ted)ele enne kliendi tegelikku teenusel osalemist. Kui selline asjaolu selgub, siis töötukassa ei tasu nimetatud teenuse eest. 7.6 Kliendi ja teenuse osutaja poolt allkirjastatud osavõtuleht esitatakse töötukassa kontaktisikule iga kalendrikuu 5. kuupäevaks teenuse osutamisele eelnenud kuu kohta. Digitaalselt allkirjastatud osavõtuleht edastatakse töötukassa kontaktisiku e-posti aadressile, omakäeliselt allkirjastatud osavõtuleht edastatakse posti teel asjaomasesse töötukassa maakondlikku osakonda. Osavõtulehe esitamine iga kuu on oluline, et töötukassa saaks kliendile arvestada selle alusel sõidu- ja majutustoetust. 8. Kliendi puudumine, paus kliendi rehabilitatsiooniprotsessis 8.1 Kui klient puudub ilma ette teavitamata teenuselt, on teenuse osutajal kohustus võtta koheselt kliendiga ühendust ja välja selgitada, miks klient teenusel ei osale. Kui teenuse osutaja ei saa kliendiga kontakti ning pole kliendiga uut teenuse toimumisaega kokku leppinud, siis on teenuse osutaja kohustatud 3 tööpäeva jooksul kliendi puudumisest arvates teavitama töötukassa kontaktisikut e-kirjaga. 8.2 Kui teenuse osutamises tekib vähemalt 3-kuuline järjestikune paus, teavitab teenuse osutaja töötukassa kontaktisikut e-kirjaga. Töötukassa otsustab, kas teenuse osutamine jätkub või teenus katkestatakse. 11 Näiteks 50 minutit kestnud teenuse puhul märgitakse 1 tund, 70 minutit kestnud teenuse puhul märgitakse 1,5 tundi, 80 minutit kestnud teenuse puhul märgitakse 1,75 tundi. 8.3 Kui klient puudub teenuselt korduvalt, on teenuse osutajal õigus teha x-tee kaudu töötukassale ettepanek katkestada teenus. 9. Tegevuskava muutmine 9.1 Kui ilmneb vajadus muuta tegevuskava, esitab teenuse osutaja töötukassale muudetud tegevuskava (sh täiendatud funktsioneerimisvõime hinnangu, kui muutuvad alaeesmärkidega seotud RFK koodid) x-tee kaudu. Teenuse osutaja kooskõlastab hinnangu ja tegevuskava muudatused kliendiga enne muudetud tegevuskava töötukassale esitamist. Teenuse osutaja märgib tegevuskava selgituste osas, millised andmed on muudetud ja miks on muudatused vajalikud. Töötukassa vastab x-tee kaudu hiljemalt 7 tööpäeva jooksul, edastades tegevuskava muudatuse kinnituse või selgitades, miks ei ole võimalik muudetud tegevuskava kooskõlastada. Kui kinnitatud tegevuskava muudatused tingivad kinnituskirja muutmist, edastab töötukassa muudetud kinnituskirja x-tee kaudu. Teenuse osutaja edastab kliendile kinnitatud tegevuskava koopia. 10. Tulemuslikkuse hinnangu koostamine ja esitamine 10.1 Rehabilitatsiooniprotsessi lõppedes koostab teenuse osutaja koos kliendiga tulemuslikkuse hinnangu, kus märgitakse, millised muutused on toimunud, mis on soodustanud või takistanud kliendil eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning millised on edasised soovitused kliendile. Tulemuslikkuse hindamise viivad läbi teenust osutavad spetsialistid oma teenuse raames. 10.2 Teenuse osutaja edastab tulemuslikkuse hinnangu töötukassale x-tee kaudu 10 tööpäeva jooksul pärast kliendi viimast teenusel osalemise päeva. 10.3 Kui teenus katkestatakse või lõpeb ennetähtaegselt, siis esitab teenuse osutaja punktis 10.1 nimetatud tulemuslikkuse hinnangu esimesel võimalusel x-tee kaudu, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul kliendi teenuse katkestamisest või ennetähtaegsest lõppemisest teada saamisest. 10.4 Teenuse osutajal on kohustus edastada tulemuslikkuse hinnang ka kliendile. 10.5 Töötukassa vaatab tulemuslikkuse hinnangu üle ning nõuetekohase hinnangu korral saadab 7 tööpäeva jooksul x-tee kaudu teenuse osutajale kinnituse, et töötukassa aktsepteerib tulemuslikkuse hinnangut ning lõpetab kinnituskirja. 10.5.1 Töötukassa võib teenuse osutajale esitada x-tee kaudu küsimusi esitatud tulemuslikkuse hinnangu kohta 7 tööpäeva jooksul viimase tulemuslikkuse hinnangu versiooni laekumise hetkest. Teenuse osutaja vastab töötukassa küsimustele hiljemalt 5 tööpäeva jooksul x-tee kaudu, täiendades vajadusel tulemuslikkuse hinnangut. 11. Tööalase rehabilitatsiooni maksumus ja e-arve tasumine 11.1 Töötukassa tasub ühe kliendi eest teenuse osutamise kulu kinnituskirjas märgitud summas, kuid kokku kuni 2500 eurot (ülemmäär, sisaldab käibemaksu) kliendi kohta kalendriaastas. Põhjendatud juhul, kui kliendil on suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus, võib töötukassa tasuda teenuse osutamise kulu kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas, lähtuvalt rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest. Töötukassa ei tasu osutatud teenuse eest, mis ületab kinnituskirjas märgitud summat. Teenuse eest tasumisel lähtutakse töötukassa poolt kinnitatud tegevuskavas välja toodud teenuste tunnihindadest ja tegevuskava kogumaksumusest. Enne töötukassa poolt tegevuskava kinnitamist laekunud e-arvete eest tasub töötukassa lähtuvalt teenuse osutaja avalikust hinnakirjast. 11.2 E-arve koostamise aluseks on osavõtulehele märgitud spetsialistide tegevuse tundide arv. 11.3 Iga kliendi kohta esitatakse eraldi e-arve. Arvele märgitakse: 11.3.1 kliendi nimi ja kinnituskirja number; 11.3.2 periood, mille eest arve esitatakse ning spetsialisti tegevuste tundide arv ja hind. 11.4 Teenuse osutaja esitab toimunud teenuse eest e-arve hiljemalt teenuse lõppemise kuule järgneva kalendrikuu 5. kuupäevaks. 11.5 Töötukassa tasub teenuse osutajale teenuse eest nõuetekohaselt täidetud osavõtulehe ja e-arve alusel 30 päeva jooksul, alates nimetatud dokumentide saamisest. Töötukassa ei teosta ettemakseid. 11.5.1 Teenuse lõppemisel või katkemisel maksab töötukassa viimase osutatud teenuse eest esitatud e-arve välja pärast seda, kui teenuse osutaja on töötukassa kontaktisikule esitanud viimase nõuetekohaselt koostatud osavõtulehe ja vastavalt punktile 10 tulemuslikkuse hinnangu. 11.6 Kui teenuse kestvus on pikem kui üks kalendrikuu, võib teenuse eest tasumine toimuda igakuiselt. Sellisel juhul esitatakse e-arve ja osavõtuleht töötukassa kontaktisikule iga teenuse toimumise kuule järgneva kalendrikuu 5. kuupäevaks. 11.7 Kokkulepitud, kuid sõltumata põhjusest toimumata jäänud teenuse eest töötukassa teenuse osutajale ei maksa. 11.8 Kokku leppimata teenuste või kokku lepitud, kuid ületatud teenuse mahu eest töötukassa teenuse osutajale ei maksa. Vajadusel esitab teenuse osutaja parandatud andmetega e-arve. 12. Isikuandmete töötlemine, vastutavad ja volitatud töötlejad 12.1 Teenuse osutaja on isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 8 ja art 28 kohaselt volitatud töötleja ja töötleb kliendi isikuandmeid töötukassa nimel järgmiste isikuandmete ja tegevuste osas: 12.1.1 koostöö põhimõtetes nimetatud kohustuste täitmiseks töötukassa kinnituskirjas ja teenuse osutamise käigus saadud isikuandmed, sh eriliigilised isikuandmed mahus, mis ei välju põhimõtetes kirjeldatust, 12.1.2 kliendi teenusel osalemise üle arvestuse pidamine koostöö põhimõtetes sätestatud viisil, sh osavõtulehtede täitmine ja osavõtulehtede töötukassale edastamine ning e- arvetel kliendi isikuandmete kajastamine, 12.1.3 koostöö põhimõtetes nimetatud funktsioneerimisvõime hinnangu, tegevuskava ja tulemuslikkuse hinnangu koostamine ja töötukassale x-tee kaudu edastamine, 12.1.4 teenuse osutamise käigus kliendi ja tema võrgustiku kohta teada saadud andmed ulatuses, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, tegevuskava ja hinnangute koostamiseks. 12.2 Teenuse osutaja on punktis 12.1 nimetamata isikuandmete ja tegevuste osas vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 7 tähenduses ja määrab ise nende andmete töötlemise eesmärgi ja vahendid. Muuhulgas on teenuse osutaja isikuandmete vastutav töötleja järgmiste isikuandmete ja tegevuste osas: 12.2.1 igasugune isikuandmete töötlemine, sh registreerimisteate edastamine, enne punktides 5.5.1 või 5.5.1.1 nimetatud kinnituskirja saamist, 12.2.2 kliendi ja tema võrgustiku kohta kogutud isikuandmed, mis ei ole vajalikud teenuse osutamiseks (v.a kui need andmed on saadud töötukassalt), isikuandmete töötlemine töötukassaga kokku leppimata teenuse osutamisel või kokku lepitud teenuse mahu ületamisel, 12.2.3 õigusaktides sätestatud juhul isikuandmete töötlemine pikemalt kui koostööpõhimõtetes on sätestatud, 12.2.4 isikuandmete töötlemine koostööpõhimõtetes nimetamata eesmärgil (lubatud üksnes kliendi nõusolekul või muu vastava töötlemise õigusliku aluse olemasolul). 12.3 Kui teenuse osutaja kasutab teenuse osutamiseks teisele isikule kuuluvat infosüsteemi (koostööpõhimõtete punkti 3), on teine isik (infosüsteemi omanik) teenuse osutaja, kui volitatud töötleja kaasatud volitatud töötleja. Töötukassa ei ole teenuse osutaja ja tema kaasatud volitatud töötleja vahelise õigussuhte pooleks ega vastuta nendevahelises õigussuhtes toimuva eest. Teenuse osutaja peab tagama infosüsteemi omaniku poolt samade isikuandmete töötlemise nõuete täitmise (andmekaitsekohustused), milliste täitmise kohustus on teenuse osutajal. 12.4 Isikuandmete töötlemisel peab teenuse osutaja järgima isikuandmete kaitse seadust ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Isikuandmete töötlemisel volitatud töötlejana töötukassa nimel vastavalt punktile 12.1 kohustub teenuse osutaja lisaks järgima temaga sõlmitud isikuandmete töötlemise lepingut. 12.5 Muuhulgas peab teenuse osutaja isikuandmete töötlemisel järgima, et isikuandmeid töödeldakse seaduslikult ja õiglaselt ning tagama isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse; isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus; isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab nende turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest. 12.6 Enne teenuse algust töötukassale registreerimisteate edastamiseks peab teenuse osutaja teavitama isikut andmetest, mis registreerimisteate kaudu edastatakse töötukassale. Kliendi teavitamine võib toimuda suuliselt. 12.7 Teenuse osutaja on kohustatud kustutama või anonüümima kõik infosüsteemis või tema valduses olevad ja töötukassa nimel töödeldavad isikuandmed (nt töövõime hindamise eksperdiarvamuse kokkuvõte, pikaajalisele haiguslehele märgitud ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta, tööalase rehabilitatsiooni vajaduse hindamise kokkuvõte, kliendi taustaandmed, funktsioneerimisvõime hinnang, tegevuskava ja tulemuslikkuse hinnang, osavõtulehed), olemasolevad koopiad ja varukoopiad (väljaarvatud logid) hiljemalt 12 kuu jooksul kliendile teenuse osutamise lõppemisest või katkestamisest, va kui õigusaktidest tulenevalt on pikem andmete säilitamise kohustus. Teenuse osutaja on kohustatud kustutama kõik logid 2 aasta möödumisel. 12.7.1 Anonüümimine tähendab - isikuandmed on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti (nt klient) ei ole võimalik enam tuvastada. Anonüümimine tähendab tagasipööramatut ehk lõplikku umbisikustamist. 12.8 Töötukassa sõlmib punktis 12.1 nimetatud juhul töötukassa nimel isikuandmete töötlemiseks teenuse osutajaga isikuandmete töötlemise lepingu, milles sätestatakse isikuandmete töötlemise sisu ja kestus, töötlemise laad ja eesmärk, isikuandmete liik ja andmesubjektide kategooriad, vastutava ja volitatud töötleja kohustused ja õigused. Teenuse osutaja on kohustatud allkirjastama ja töötukassale tagastama allkirjastatud isikuandmete töötlemise lepingu hiljemalt 2 nädala jooksul selle allkirjastamiseks saamisest. 13. Koostöö peatamine 13.1 Töötukassal on õigus koostöö teenuse osutajaga täielikult või osaliselt igal ajal peatada, kui: 13.1.1 teenuse osutaja ei esita tööalase rehabilitatsiooniga seotud andmeid või ei esita neid nõuetekohaselt (funktsioneerimisvõime hinnang, tegevuskava ja tulemuslikkuse hinnang) RFK alusel või teenuse osutaja ei ole võimeline andmeid töötukassaga vahetama (sh nõuetekohaselt) x-tee kaudu, kuni puuduste kõrvaldamiseni; 13.1.2 ilmnevad asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et teenuse osutaja tegevus on vastuolus õigusaktide või tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostöö põhimõtetega, perioodiks kuni 3 kuud. Lähtuvalt asjaoludest võib peatamist pikendada 3 kuu võrra, kui see on asjaolude väljaselgitamiseks vajalik; 13.1.3 teenuse osutaja ei täida punktis 4.2 sätestatud kohustust, kuni puuduse kõrvaldamiseni; 13.1.4 teenuse osutaja veebilehel tööalase rehabilitatsiooni kohta avaldatud info ei vasta punktis 2.5 toodud nõuetele või on eksitav, kuni puuduste kõrvaldamiseni; 13.1.5 kui teenuse osutaja jätab korduvalt esitamata teenuse osutamisega seotud dokumendid või andmed (sh osavõtuleht, registreerimisteade, funktsioneerimisvõime hinnang, tegevuskava, teenuse tulemuslikkuse hinnang, e- arve) vaatamata töötukassa meeldetuletustele, kuni puuduste kõrvaldamiseni;  13.1.6 kui teenuse osutaja jätab korduvalt vastamata temale saadetud päringutele ning päringutele vastuseid saamata ei ole töötukassal võimalik täita oma kohustusi, hinnata teenuse vastavust koostööpõhimõtetele vmt, kuni asjaolude lahendamiseni; 13.2 Töötukassa teavitab teenuse osutajat koostöö peatamisest e-posti teel vähemalt 3 päeva ette. 13.3 Koostöö osalise peatamise puhul jätkab teenuse osutaja teenuse osutamist nendele klientidele, kelle kohta on töötukassa väljastanud kinnituskirja. Töötukassa ei väljasta uusi kinnituskirju koostöö osalise peatamise ajal. 13.4 Koostöö täieliku peatamise puhul peatatakse kõik tegevused tööalase rehabilitatsiooni raames. Koostöö täielikul peatamisel esitab teenuse osutaja töötukassale klientide kohta kõik dokumendid samadel tähtaegadel ja korras nagu kliendile teenuse lõpetamise korral. Kui teenuse osutaja jätkab tööalase rehabilitatsiooni osutamist koostöö täieliku peatamise ajal, siis töötukassa ei tasu selle eest. 14. Koostöö lõpetamine 14.1 Teenuse osutajal on õigus lõpetada töötukassaga koostöö igal ajal, saates digitaalselt allkirjastatud teate e-postiga aadressile [email protected]. Koostöö lõpetamisest teatab teenuse osutaja töötukassale ette vähemalt 30 päeva. 14.2 Töötukassal on õigus lõpetada teenuse osutajaga koostöö, kui: 14.2.1 teenuse osutaja on rikkunud oluliselt või korduvalt koostöö põhimõtteid, sh isikuandmete kaitset või andmevahetust reguleerivaid õigusakte; 14.2.2 teenuse osutaja ei saavuta korduvalt klientidele püstitatud tööalase rehabilitatsiooniteenuse eesmärke või ei osuta teenust vastavalt koostööpõhimõtete lisas 1 kirjeldatud põhimõtetele; 14.2.3 järelkontrollis selgub, et teenuse osutaja poolt koostatud tegevuskavad ja hinnangud ei vasta koostöö põhimõtetes sätestatud nõuetele; 14.2.4 teenuse osutajal ei ole kehtivat rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks nõutavat tegevusluba või see on kehtetuks tunnistatud; 14.2.5 teenuse osutaja ei ole võimeline andmeid töötukassaga nõuetekohaselt vahetama x- tee kaudu, mis alusel on töötukassaga eelnevalt koostöö peatunud vähemalt 6 kuuks; 14.2.6 teenuse osutaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 14.2.7 teenuse osutaja on esitanud koostöö alustamiseks või koostöö käigus valeandmeid; 14.2.8 teenuse osutaja ei allkirjasta punktis 12.8 nimetatud isikuandmete töötlemise lepingut või taganeb sellest või ütleb selle üles; 14.2.9 töötukassa on peatanud teenuse osutajaga koostöö punkti 13.1.2 alusel kokku vähemalt 5 kuuks ning teenuse osutaja ei ole vastanud töötukassa selgitustaotlustele, astunud samme tegevuse kooskõlla viimiseks õigusaktide või koostöö põhimõtetega või on takistanud töötukassat asjaolude väljaselgitamisel; 14.2.10 muutuvad seaduses sätestatud nõuded teenuse osutajale ning teenuse osutaja ei vasta nendele uutele nõuetele; 14.2.11 ilmnevad töötukassa hinnangul muud mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks, mille esinemisel ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda koostöö jätkamist; 14.2.12 teenuse osutajal on maksuvõlg, mis ületab kokku (kõikide maksude, maksete liikide ja intressi osas) 100 eurot ja maksuvõlg on ajatamata; 14.2.13 teenuse osutaja ei ole ühe kalendriaasta jooksul osutanud ühelegi kliendile tööalase rehabilitatsiooni teenust. 14.3 Töötukassa teavitab teenuse osutajat koostöö lõpetamisest e-posti teel. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse juhis Lisa nr 1. Eesti Töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostöö põhimõtetele 1. Tööalase rehabilitatsiooni juhise eesmärk 1.1. Tööalase rehabilitatsiooni juhise (edaspidi juhis) eesmärk on selgitada tööalase rehabilitatsiooni sisu ja osutamise põhimõtteid ning juhendada rehabilitatsioonimeeskondi tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. 1.2. Juhis on suunatud töötukassa nõustajatele ning tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajatele. 1.3. Juhise koostamisel osales teenuse osutajaid ja eksperte ühendav tööalase rehabilitatsiooni kvaliteedi töögrupp 2024-2025. aastal. Arvestatud on töötukassa nõustajate ning teenuse osutajate arvamustega. 2. Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk ja tulemus 2.1. Tööalane rehabilitatsioon on protsess, mis võimaldab tervisest tuleneva takistusega inimesel ja pikaajalise haiguselehe alusel töötajal ületada takistused tööturule sisenemisel ja/või tööturule tagasipöördumisel ning töökoha säilitamisel. 2.2. Tööalase rehabilitatsiooni läbimisel tervisest tuleneva takistusega inimene ja pikaajalise haiguslehe alusel töötaja: 2.2.1. tuleb iseseisva(ma)lt toime igapäevaelu toimingutega ja on motiveeritud asuma õppima või liikuma tööturule; 2.2.2. jätkab õppimist, on valmis õpingute järel tööle asuma; 2.2.3. on valmis tööd otsima ja osalema teistel tööle saamist toetavatel tööturuteenustel; 2.2.4. asub tööle avatud tööturul iseseisvalt või tugiisikuga; 2.2.5. jätkab töötamist sama tööandja juures samal või teisel töökohal; 2.2.6. asub tegutsema ettevõtjana või jätkab tegutsemist ettevõtjana. 2.3. Rehabilitatsiooni protsess õppima/tööturule asumiseks võib kesta kauem kui ühe tsükli (ühe aasta). Lähtudes inimese olukorrast, vajadustest ning eesmärgist keskendume tegevuste planeerimisel ja elluviimisel sellele, et inimene liiguks tööturule või püsiks tööl. 3. Tööalase rehabilitatsiooni põhiväärtused 3.1. Tööalase rehabilitatsiooni eripäraks võrreldes sotsiaalse või meditsiinilise rehabilitatsiooniga on keskendumine inimese tööalase aktiivsuse ja sotsiaalsete oskuste suurendamisele – tema ettevalmistamisele tööle või õppima asumiseks, töötamise või õppimise toetamisele. 3.2. Töötamist/õppimist takistavate probleemidega tegeletakse terviklikult. 3.3. Töötukassa ja rehabilitatsioonispetsialistid lähtuvad tööalase rehabilitatsiooni korraldamisel ja teenuse osutamisel järgmistest põhimõtetest: 3.3.1. inimesekesksus – kavandame ja osutame teenuseid lähtuvalt kliendi individuaalsetest vajadustest; 3.3.2. eesmärgipärasus – rehabilitatsiooni tegevused on selgelt eesmärgistatud ning aitavad kliendil asuda õppima või tööle või haridusteed või töötamist jätkata 3.3.3. terviklikkus – hindame ja arendame kliendi õppimise ja töötamisega seotud takistusi terviklikult, arvestades tervisest tingitud piiranguid keha funktsioonides ja struktuurides, kliendi tegutsemis- ja osalusvõimet, keskkondlikke ja isiksuslikud tegureid ning erinevates eluvaldkondades esinevaid piiranguid; 3.3.4. positiivne, tugevuste põhine lähenemine – lähtume kliendi tugevatest külgedest ja olemasolevatest võimetest; 3.3.5. keskkonnatingimuste arvestamine – arvestame kliendi sotsiaalse ja füüsilise keskkonna tingimuste ja ressurssidega; vajadusel osutame teenust kliendi elu-, õppimise- ja töökeskkonnas; 3.3.6. jätkusuutlikkus ja tulemuste kestlikkus – teenuse planeerimisel, elluviimisel ning tulemuste hindamisel anname kliendile soovitusi jätkutegevusteks, et tagada saavutatud tulemuste ja rehabilitatsiooniteenuse pikaajaline mõju;  3.3.7. võrgustikutöö ja interdistsiplinaarne lähenemine – kaasame rehabilitatsiooniprotsessi vajalikud liikmed – vajadusel kliendi pere või lähedased, erialaspetsialistid ning võrgustikupartnerid (nt perearsti või raviarsti, tööandjad, kohaliku omavalitsuse esindajad vm); meie koostöö on suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele; 3.3.8. võrdsus – kohtleme klienti võrdväärse partnerina, jõustades teda võtma suuremat vastutust oma elu ja valikute eest. 4. Tööalase rehabilitatsiooni osutamine 4.1. Eesmärgi seadmine. 4.1.1. Tööalases rehabilitatsiooni üldeesmärk on seotud inimese aktiivsuse ja hõivatuse saavutamise või hoidmisega. Rehabilitatsiooni alaeesmärgid võivad olla seotud tegutsemise ja osalusega seotud valdkondade arendamisega laiemalt, valmistades inimest ette tööellu sisenemiseks ja seal püsimiseks. Eesmärkide ja alaeesmärkide seadmisel lähtub teenuse osutaja kliendi ja töötukassa vahel kokkulepitud valdkondadest ja ootustest teenuse sisule. 4.1.2. Klient (ja vajadusel tema lähedased) on maksimaalselt kaasatud rehabilitatsiooni eesmärgi seadmisesse ja elluviimisesse, et toetada tema aktiivsust, motiveeritust ja koostöövalmidust. Üldeesmärgist lähtuvalt püstitatakse koostöös kliendiga rehabilitatsioonimeeskonnas sobivad alaeesmärgid, mille alusel planeeritakse vajalikud sekkumised. Alaeesmärgid on otseselt seotud üldeesmärgiga ning toetavad selle saavutamist. 4.1.3. Nii üld- kui alaeesmärkide puhul tuleb veenduda, et seatud eesmärk on inimesekeskne, realistlik, mõõdetav ja ajastatud. Eesmärgi sõnastusest selgub, milliseid muutusi inimese elus oodatakse, millisel määral paraneb tema funktsioneerimine valitud valdkonnas ning millal loodetakse planeeritud eesmärgid saavutada. 4.2. Kliendi funktsioneerimisvõime hindamine ja tegevuste kavandamine. 4.2.1. Kliendi rehabilitatsiooniprotsessi kaasatakse spetsialistid vajaduspõhiselt (lähtudes mh spetsialisti erialasest ettevalmistusest ja meeskonna töökorraldusest), arvestades, et funktsioneerimisvõime hindamisel ja tegevuskava koostamisel osaleb vähemalt 3 erinevat spetsialisti. 4.2.2. Funktsioneerimisvõime hindamisel keskendutakse kliendi üldeesmärgiga seotud tegutsemise ja osalusega seotud valdkondade hindamisele12, tuginedes tööalase rehabilitatsiooni lühihindamise vormile. Sh dokumenteeritakse millised funktsionaalsed piirangud esinevad, kuidas need mõjutavad õppimist ja töötamist, toimetulekut igapäevaeluga, millised on inimese ressursid, kuidas piiranguid ületada ning kavandatakse vastavalt tegevused. 4.2.3. Töötava kliendi puhul hinnatakse lisaks, kas inimene suudab senise tööga jätkata või on vaja töökohta vahetada, selgitatakse välja (tööalaste) abivahendite ja töökoha kohandamise, töövõtete õpetamise, töökorralduse ümberkujundamise või muude tugimeetmete (sh töötukassa pakutavate meetmete) vajadus. See eeldab üldjuhul kliendi töökoha külastust. Vajaduse korral ja kokkuleppel kliendi ning tööandjaga toimub teenuse osutamine kliendi tegevuskeskkonnas (sh kodus, õppeasutuses, töökohas, avalikus ruumis vm). 4.2.4. Hinnangu ja tegevuskava koostamisel võetakse arvesse kliendi töövõime hindamise eksperdiarvamuse kokkuvõttes märgitud tulemusi ning töötukassa nõustaja poolt koostatud teenuse vajaduse hindamise tulemusi. Samuti võetakse võimaluse korral arvesse varasemate sotsiaal-, tervishoiu- jm teenuste tulemusi. 4.3. Võrgustikutöö rehabilitatsiooniprotsessis. 12 Lähtudes Rahvusvahelisest Funktsioneerimisvõime Klassifikatsioonist (RFK) on tegutsemispiirangud defineeritud kui raskused, mida inimene võib (terviseseisundist / puudest tulenevalt) tegevuste ajal kogeda; osaluspiirangud on probleemid, mis inimesel tegeliku elu situatsioonides (terviseseisundist / puudest tulenevalt) võivad tekkida. Tegutsemise ja osaluse valdkond RFK-s hõlmab järgmiseid peatükke: õppimine ja teadmiste rakendamine, üldised ülesanded ja nõuded, suhtlemine, liikuvus, enesehooldus, kodused toimingud, inimeste vaheline lävimine, peamised elualad ja ühendustes osalemine.  4.3.1. Tööalase rehabilitatsiooni peamisteks partneriteks on klient, töötukassa nõustaja, tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja ja tööandja. 4.3.2. Tööalase rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks võib rehabilitatsioonimeeskond vastavalt vajadusele kliendi teadval nõusolekul kaasata teisi võrgustiku liikmeid. 4.3.3. Võrgustiku all mõeldakse nii kliendi lähivõrgustikku (pereliikmed, lähedased jt) kui formaalset võrgustikku (tööandja, tervishoiuteenuse osutaja, omavalitsuse ja õppeasutuse spetsialist, tugiisik, muu teenuse osutaja jt). 4.3.4. Rehabilitatsioonimeeskonna roll on olla võrgustiku käivitajaks ja koordineerijaks rehabilitatsiooniprotsessi jooksul. On oluline, et kõik osapooled oleksid teadlikud ja kursis partnerite kaasamise põhjustest ja eesmärgist ning panustaksid ühise eesmärgi täitmise nimel. 4.4. Tulemuste hindamine ja soovitused. 4.4.1. Rehabilitatsiooniprotsessi lõppedes koostatakse koos kliendiga tulemuslikkuse hinnang, kus märgitakse, millised muutused on toimunud ja kirjeldatakse, mis on soodustanud või takistanud kliendil eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist. Eraldi märgitakse kliendi ja rehabilitatsioonimeeskonna hinnangud tulemuste saavutamisele. 4.4.2. Rehabilitatsioonimeeskonna poolt antakse soovitused kliendile edasiste tegevuste ja teenuste osas, põhjendades nende vajalikkust. 5. Tööalase rehabilitatsiooni sisu 5.1. Kõik rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad spetsialistid peavad olema valmis (lähtudes mh spetsialisti erialasest ettevalmistusest ja rehabilitatsioonimeeskonna töökorraldusest): 5.1.1. Pakkuma kliendile juhtumikorralduslikku tuge rehabilitatsiooniprotsessi elluviimisel, toetama klienti teenuse käigus ilmnevate takistuste ületamisel, koordineerima kliendi ja rehabilitatsioonispetsialistide tegevust meeskonnas või väljaspool meeskonda, eesmärgiga tagada eesmärgipärane ja järjepidev teenuse protsess; 5.1.2. viima läbi võrgustikutööd kliendi pereliikme, tööandja, tervishoiu või sotsiaalteenuse osutajaga, töötukassa nõustaja või muu osapoolega; seostama kliendi vajaduspõhiselt talle muu vajaliku abi või teenusega (nt tervishoiuteenusega, sotsiaalteenusega, haridusteenusega, vm); 5.1.3. osutama teenust muuhulgas kliendi töö-, kodu-, õppe- ja vaba aja keskkonnas, 5.1.4. hindama keskkonda ja soovitama abivahendit, kohanduse läbiviimist. 6. Tööalase rehabilitatsiooni komponendid: 6.1. Kliendi funktsioneerimisvõime hindamine ja tegevuskava koostamine 6.1.1. Tulemus: kliendi ressursid, hetkeolukord, tööle või õppima asumise takistused ja võimalused ning töösoovid on hinnatud, sobiv töötamise või õppimise suund on välja selgitatud, tegevuskava on koostatud ja töötukassas kinnitatud ning kõigil osapooltel (kliendil, teenuseosutajal ja töötukassa nõustajal) on ühine arusaam rollidest, ülesannetest ja vastutusest. 6.1.2. Sisu: 6.1.2.1. Funktsioneerimisvõime hindamine kasutades tööalase rehabilitatsiooni lühihindamisvormi ja lisades asjakohast informatsiooni tööle saamist, töötamist ja õppimist takistavate tegurite, töökeskkonna jm kohta. 6.1.2.2. Sobiva töö- või õppimise valdkonna väljaselgitamine või senise töö või eriala sobivuse hindamine (kliendi eelistused, oskused, ressursid, võimalused, terviseseisundi mõju, toetatud eneseanalüüs). 6.1.2.3. Tegevuskava koostamine: õppimiseks, töölesaamiseks, töötamise jätkamiseks, töövõime arendamiseks vajalikud sekkumised. Vajaduse korral kliendi seostamine tervise-, sotsiaal- või haridusvaldkonnaga või vajalike tööturuteenustega (näiteks karjääriteenused, tööturukoolitused, tööalane abivahend, tugiisik jm). 6.2. Kliendi töövalmiduse ja töövõime arendamine 6.2.1. Tulemus: inimese motivatsioon ja valmisolek oma tööelus muutusi teha on suurenenud, vajalikud oskused on omandatud ning õppimise, töölesaamise või töötamisega seotud piiranguid on vähendatud, mille tulemusel on klient valmis liikuma hõivesse või püsib jätkuvalt tööl või haridussüsteemis. 6.2.2. Sisu: 6.2.2.1. Psühholoogilise ja emotsionaalse toimetuleku toetamine (motivatsioon, enesekindlus, enesetõhusus, tööstressiga toimetulek vm) tööalaseks toimetulekuks 6.2.2.2. Sotsiaalsete oskuste ja suhtlemisoskuste arendamine (koostööoskused, enda vajaduste väljendamine, enesekehtestamine, tööalaste suhete ja konfliktidega toimetulek jm) 6.2.2.3. Füüsiliste piirangutega toimetulek (planeeritava või olemasoleva töö ülesannete füüsilise sooritamisega seotud sekkumised – kuidas tõsta, kuidas istuda, kuidas liikuda, ergonoomika, kehahoid, koormustaluvus, puhkepausid jm) – TA (tööandja) keskkonnas ja TO keskkonnas. 6.2.2.4. Kliendi töötamise keskkonna hindamine, keskkonna kohanduste ja abivahendi vajaduse väljaselgitamine, tööalase abivahendi kasutamisõpetus, kohanemine (abivahendi kasutamaõpe peaks tulema tervishoiust, igapäevaelu abivahendi kasutamaõpe koos abivahendiga AV keskuse poolt). TRT meeskond toetab, et klient saaks AV kasutusõpetuse kätte, vajadusel pakub ise täiendavat tuge. 6.2.2.5. Majanduslik toimetulek (rahaga toimetulekuoskused, eelarve kujundamine ja kasutamine, võlgnevused jm) – vajadusel seostamine KOV-ga. 6.3. Tööleasumise ning kandideerimisega seotud oskuste arendamine 6.3.1. Tulemus: üle vaadatud, uuendatud või koostatud kandideerimisdokumendid, arendatud kandideerimisoskuseid, toimunud kandideerimine/kandideerimised. 6.3.2. Sisu: 6.3.2.1. Tööturu vajadustest arusaamine ja tööotsimiskanalite tutvustus 6.3.2.2. Kliendi töö otsimisega ja kandideerimisega seotud oskuste arendamine (töövestluseks ettevalmistumine, tööandjaga kontakteerumine, suhtlemine jne) 6.3.2.3. Tööle kandideerimise toetamine ja negatiivsete kandideerimistulemustega toimetuleku toetamine. 6.4. Õppima asumisega seotud oskuste arendamine ja õppimise toetamine 6.4.1. Tulemus: inimene on omandanud vajalikud oskused ja enesekindluse õpingute alustamiseks või jätkamiseks, sobivad õpivõimalused on välja selgitatud, sisseastumisdokumendid koostatud ning ta on asunud õppima või püsib õppes. 6.4.2. Sisu: 6.4.2.1. Õppimisvõimaluste kaardistamine, sisseastumisprotsessiga tutvumine ja õppima asumine 6.4.2.2. Õpioskuste ja enesekindluse arendamine (sh ajaplaneerimine, keskendumine, õpistrateegiad, probleemolukordade lahendamine jm) 6.4.2.3. Õppekeskkonnaga kohanemise toetamine 6.5. Töövahendus ja töölesaamise toetamine 6.5.1. Tulemus: inimene on leidnud oma oskustele, võimetele, eelistustele ja terviseseisundile vastava töökoha, saanud tööle ning sõlminud vastavasisulise lepingu 6.5.2. Sisu: 6.5.2.1. Sobivate tööpakkumiste analüüsimine koos kliendiga 6.5.2.2. Teenuseosutaja koostöö tööandjatega võimalike töökohtade leidmiseks 6.5.2.3. Töökoha ja tööülesannete hindamine (sh töövahendid, töökeskkond)  6.5.2.4. Nõustamine töökoha / ülesannete sobitamisega seoses tulenevalt kliendi oskustest, terviseseisundist jm 6.5.2.5. Nõustamine konkreetse töökoha valikul, vajadusel abi tööandjaga suhtlemisel 6.5.2.6. Lepingu sõlmimisega seotud küsimused (selgitamine kliendile, tema õigused, kohustused). 6.6. Tööoskuste arendamine 6.6.1. Tulemus: kliendi oskuste arendamine tööülesannetega toimetulekuks eelistatult töökeskkonnas; kui see ei ole võimalik, siis tööandja keskkonnas (nt kasutades videot või fotosid töökeskkonnast, vm) nii, et klient on töökeskkonnas kohanenud ja tuleb tööülesannetega toime. 6.6.2. Sisu: 6.6.2.1. Töö proovimine (tööampsu/ tööpraktika teenuse kaudu). 6.7. Töökohal toetamine 6.7.1. Tulemus: klient ja tööandja on juhendatud, inimene püsib hõives. 6.7.2. Sisu: 6.7.2.1. Tööülesannete sooritamise vaatlemine töökohal, soovitused tööülesannete kohanduse/muutmise vm osas 6.7.2.2. Tööalane juhendamine, töökeskkonnas loomuliku toe leidmine, tööandja poolne mentorlus 6.7.2.3. Töökoha kohandus, abivahend, tugiisik (vm töötukassa meetme liitmine TRT protsessile) 6.7.2.4. Tugi tööandjale, kolleegidele 6.7.2.5. Probleemolukordade lahendamine. 7. Tööalase rehabilitatsiooni erialaspetsiifiliste teenuste sisu: 7.1. Sotsiaaltöötaja ülesanded hõlmavad kliendi haridusliku tausta, tööhõivealase seisundi, sotsiaalse toimetuleku ning sotsiaalmajandusliku olukorra hindamist ja analüüsimist. Sotsiaaltöötaja tegeleb kliendi motivatsiooni ja valmisoleku tugevdamisega, taastumisprotsessi toetamisega ning aitab kaasa tema sotsiaalsete oskuste arendamisele. Samuti toetab sotsiaaltöötaja suhtlemisoskuseid, tugivõrgustiku loomist või taastamist (tehes selleks vajaliku koostööd erinevate osapooltega) ning pakub psühhosotsiaalset tuge. Sotsiaaltöötaja toetab klienti enesejuhtimisoskuste arendamisel, sealhulgas probleemilahendusoskuste kujundamisel, enesehinnangu ja enesekindluse tõstmisel ning iseseisvuse suurendamisel. Juhendab ja abistab klienti asjaajamisel, digipädevuse arendamisel, eelarve planeerimisel, võlgadega toimetulekul, töö- ja õppevõimaluste kaardistamisel ning töölesaamisega seotud juriidilistes küsimustes. Lisaks nõustab ja toetab sotsiaaltoetuste, hüvitiste ja vajalike teenuste taotlemisel ning aitab kliendil leida ja kasutada vajalikke ressursse. Teenust osutatakse vastavalt kliendi vajadustele nii individuaalselt kui ka grupis. 7.2. Füsioterapeut hindab ja arendab kliendi töövõimet lähtudes kliendile sobivast töövaldkonnast ja tööülesannete iseloomust. Füsioterapeut hindab tööks vajalikke liikumis- ja tegevusvõime komponente, arendab füüsilist vastupidavust, mis on vajalik tööülesannete läbiviimiseks. Füsioterapeut arendab töövõime säilitamiseks vajalikku lihasjõudu, liigesliikuvust ja vastupidavust, õpetab ergonoomilisi töövõtteid (nt raskuste teisaldamisel, istudes või seistes töötamisel), nõustab töökorralduse, tööaja ja puhkepauside planeerimisel, toetab klienti füüsiliste piirangutega toimetulekul tööelus. Töökeskkonnas osutatud teenus hõlmab töökeskkonna ja tööülesannete hindamist, sh tööasendite ja - liigutuste analüüsi, soovitusi kehalise koormuse ja puhkuse tasakaalustamiseks (nt pausid, liikumisvõimalused), töökoha ergonoomika hindamist ja nõustamist, sealhulgas töötamise  abivahendite, töövahendite ja töökeskkonna kohanduste soovitamist ning tööandja nõustamist. Teenusel võetakse arvesse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töökeskkonnaga seotud ohutegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Füsioterapeudi teenus võib toimuda individuaalselt või grupis, sõltuvalt kliendi vajadustest. 7.3. Tegevusterapeut tegeleb kliendi tegevusvõime ja selle komponentide (isik, keskkond, tegevus) hindamise ja arendamisega, kaardistab ja arendab kliendi valmisolekut õppimise ja/või töö tegevustes osalemiseks, analüüsib kliendiga sobivat õppimise ja töövaldkonda, hindab ja arendab kliendi oskuseid ja võimeid (sh sensomotoorseid, kognitiivseid ja psühhosotsiaalseid), mis on olulised koolis ja tööl toimetulekuks ja vajalike ülesannete täitmiseks. Soovitab abivahendeid ja õpetab tööalaste abivahendite kasutamist. Toetab enesejuhtimise, ajaplaneerimise, ülesannete täitmise ja tööülesannete prioriseerimise oskuseid ja õpetab vastavaid strateegiaid. Tegevusterapeut hindab töökeskkonna sobivust ning soovitab ja planeerib töökoha kohandusi (nt töövahendid ja nende kohandamine, abivahendid ja muud toetavad vahendid, töövõtted, ergonoomika), kohandab ja lihtsustab vajaduse korral tööülesandeid vastavalt inimese võimetele (nt jagab tegevused etappideks). Juhendab inimest praktilistes ülesannetes, et parandada enesekindlust ja iseseisvust (nt töögraafiku järgimine, tööriistade kasutamine, suhtlemine tööandjaga, orienteerumine ja liikumine tööle ja töökeskkonnas), nõustab tööandjaid, kuidas toetada töötaja vajadusi (nt sensoorsete eripärade, erivajadustega arvestamine) ja luua kaasav töökeskkond. Tegevusterapeudi teenus võib toimuda individuaalselt või grupis. 7.4. Kogemusnõustaja toetab sarnase puude, terviseolukorra, kogemuse või erivajadusega klienti läbi isikliku kogemuse jagamise, pakkudes praktilist ja emotsionaalset tuge tervisest tingitud piirangutega kohanemisel, tööle naasmisel, töökoha säilitamisel või karjääri ümberkujundamisel. Kogemusnõustaja aitab suurendada kliendi enesekindlust ja tugevdada motivatsiooni tööle naasmiseks, toetab kliendi kohanemist tööelu nõuetega, pakkudes praktilisi soovitusi ja näiteid. Kogemusnõustaja aitab luua turvalise ja toetava keskkonna, kus klient saab väljendada oma hirme, kahtlusi ja eesmärke; töötab välja ja aitab ellu viia praktilisi lahendusi, mis toetavad töövõime säilitamist või taastamist. Samuti toetab kogemusnõustaja klienti tema tugivõrgustiku ja toimetulekuoskuste arendamisel, et suurendada iseseisvust ja kindlustunnet. Kogemusnõustaja jagab oma isiklikku lugu või kogemust, juhendab ja motiveerib klienti sarnasest kogemusest taastumisel põhineva usaldusliku suhte kaudu, soodustades kliendi taastumist ja integreerumist tööturule. 7.5. Psühholoogi tegevused tööalasel rehabilitatsioonil on suunatud kliendi psühholoogilise ja emotsionaalse toimetuleku toetamisele, valmisoleku ja motivatsiooni suurendamisele ning töövõime arendamisele. Psühholoog hindab töö– ja õppimisvõimele mõju avaldavaid psühholoogilisi takistusi (nt ärevus, depressioon, enesehinnang, probleemid suhetes ja suhtlemises vm), arendab kliendi ressursse, oskusi ja positiivseid hoiakuid ning pakub psühholoogilist nõustamist, toetades näiteks stressiga toimetulekut, enesehinnangu tõstmist, vaimse tervise hoidmist ning tööelu probleemide lahendamist. Lisaks arendab psühholoog kliendi eneseanalüüsi oskust ja aitab kaasa teadlike karjäärivalikute tegemisele, toetab sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi, konfliktide lahendamise oskusi, stressi- ja ajajuhtimise ning tööalaste muutustega kohanemise oskuseid. Psühholoogi teenus võib toimuda nii individuaalselt kui ka grupis. 7.6. Loovterapeut (muusikaterapeut, kunsti-. Liikumis- või draamaterapeut) toetab kliendi töövõimet, tööelu tasakaalustatud jätkumist ning valmistab teda ette koostööks õppe- või töökeskkonnas kliendi emotsionaalse heaolu, loovuse ja eneseväljenduse arendamise kaudu. Toetab klienti stressi ja ärevusega toimetulekul, kasutades selleks erinevaid kunsti- ja loomingupõhiseid meetodeid. Aitab kliendil teadvustada oma ressursse ning toetada eneseanalüüsi oskust, eneseteadlikkust ja positiivset minapilti. Loovterapeut arendab  kliendi sotsiaalseid- ja suhtlemisoskuseid, seal hulgas kohanemine, probleemilahendus, koostöö, emotsionaalne paindlikkus ja eneseregulatsioon. Aitab leevendada tööstressi ja suurendada töövõimet loomingupõhiste lõdvestustehnikate ja kognitiivsete oskuste parendamise kaudu. Samuti toetab kliendi tööalast valmisolekut, suurendades tema motivatsiooni ja usku enda võimetesse. Loovterapeudi töö võib toimuda individuaalselt või grupis. 7.7. Eripedagoogi teenuse eesmärk tööalasel rehabilitatsioonil on toetada klienti üldoksuste ja puudespetsiifiliste oskuste arendamisel, et soodustada inimese toimetulekut ja edasijõudmist tööturul. Eripedagoogi ülesanded hõlmavad kliendi individuaalsete arenguvajaduste hindamist ja nendele vastavate õppemeetodite rakendamist, kognitiivsete oskuste, nagu mälu, tähelepanu, probleemilahenduse ja õpioskuste arendamist ning suhtlemis- ja eneseväljendusoskuste parandamist, et toetada kliendi tööalast ja sotsiaalset toimetulekut. Samuti tegeleb eripedagoog tööks vajalike enesejuhtimisoskuste, sh ajaplaneerimise, ülesannete täitmise ja enesedistsipliini kujundamisega ning nõustab klienti seoses tööturu nõudmiste ja tööolukordadega kohanemisega. Eripedagoogi teenus toimub individuaalselt või grupis. 7.8. Logopeed keskendub kliendi kõne, hääle kasutamise ja suhtlemisoskuste arendamisele, et tagada õppimiseks, töölesaamiseks ja töötamiseks vajalik infovahetus ja kommunikatsioon. Logopeed arendab kliendi kommunikatsioonivõimet (sh suuline ja kirjalik kõneloome ja mõistmine, mitteverbaalne suhtlemine), otsustab alternatiivse kommunikatsiooni vajaduse ja valiku osas ja juhendab selle kasutamisel, et toetada klienti tööülesannete täitmisel ning suhtlemisel. Logopeed hindab ja arendab kliendi kõnet ja suhtlemisoskusi, pakkudes nõustamist ja sekkumisi tööalase infovahetuse ja suhtluse parandamiseks (nt meeskonnatöös, kliendisuhtluses vm tööülesannetes). Logopeed soovitab kõne ja suhtlemisega seotud abivahendeid ja kohandab kommunikatsioonistrateegiaid, et tagada töökohal vastastikune arusaadavus. Lisaks teeb logopeed koostööd tööandjate ja teiste rehabilitatsioonispetsialistidega, et toetada tööalast kommunikatsiooni töökeskkonnas. Logopeedi teenus toimub individuaalselt või grupis. 7.9. Õe teenuse eesmärk on kliendi töövõime toetamine, et vähendada tervisepiirangute mõju tööelule ja tagada parem kohanemine töötamisega. Õe ülesanded hõlmavad töövõimet mõjutavate tervisepiirangute täpsustamist ja tervisega sobiva töövaldkonna väljaselgitamise toetamist (sh meeskonna nõustamist). Õde pakub tervisealast nõustamist (nt toitumise, liikumise, haigusteadlikkuse, riskikäitumise ja sümptomitega toimetuleku osas); toetab kliendi kohanemist terviseseisundiga ja õpetab, kuidas tervisepiiranguid töökeskkonnas ületada. Õde juhendab klienti, rehabilitatsioonimeeskonda ja vajadusel tööandjat töökoormuse ja töötingimuste kohandamisel ning seostab kliendi vajaduspõhise tervishoiuteenusega. Õde teeb koostööd kliendi võrgustikuga, teiste rehabilitatsioonimeeskonna liikmetega ja tööandjaga, et leida praktilisi lahendusi töö ja tervise tasakaalustamiseks. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Õe teenus toimub individuaalselt või grupis. 7.10. Arsti teenuse eesmärk on kliendi terviseseisundi hindamine ja terviseseisundist lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames x-tee kaudu vahetatavate teenuste loetelu Lisa nr 2. Eesti Töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostöö põhimõtetele 1. WorkRehabReferral (REHA Suunamise andmed) 2. WorkRehabRegNotice (REHA Registreerimisteade) 3. WorkRehabRegNoticeDecision (REHA Registreerimisteate vastus (kinnituskiri/keelduv vastus)) 4. WorkRehabExpertise (REHA TVH ekspertiisi kokkuvõte) 5. WorkRehabNeed (REHA Vajadus) 6. WorkRehabClientData (REHA Kliendi muud andmed) 7. WorkRehabActionPlan (REHA Funktsioneerimisvõime hinnang ja tegevuskava) 8. WorkRehabActionPlanStatus (REHA Tegevuskava vastus) 9. WorkRehabServiceTermination (REHA Kliendi katkestamisest teavitamine) 10. WorkRehabConfirmationNoticeStatus (REHA Kinnituskirja kehtetuks tunnistamine/lõpetamine) 11. WorkRehabChanges (REHA Muudatuste pärimine) Täpsemate andmete saamiseks tuleb ühendust võtta e-posti aadressil [email protected]. Saatja: Katrin Karolin <[email protected]> Saatmisaeg: esmaspäev, 15. detsember 2025 16:30 Adressaat: Rehabilitatsiooni partnerite e-list <[email protected]> Koopia: rehabilitatsioon <[email protected]> Teema: Muudatused tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel alates 2026 Head koostööpartnerid! Soovime Teile teada anda, et Eesti Töötukassa juhatus kinnitas 10.detsembril 2025 muudatused tööalase rehabilitatsiooni koostööpõhimõtetes (otsus nr 138). Muudatused jõustuvad 01.01.2026. a ja on järgmised: • Lisatud on töötukassa õigus teostada järelkontrolli teenuse osutaja poolt koostatud tegevuskavade ja hinnangute üle ka pärast töötukassa poolset kinnitamist (punkt 2.2). SELGITUS: TRT tegevuskava esitatakse TO poolt TK-le ja kinnitatakse töötukassa nõustaja poolt. Töötukassal on igal hetkel õigus teostada järelkontrolli juba kinnitatud tegevuskavade osas, juhtida tähelepanu puudustele ja sätestada tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. • Lisatud on töötukassa õigus lõpetada koostöö juhul, kui järelkontrollis selgub, et teenuse osutaja poolt koostatud tegevuskavad ja hinnangud ei vasta koostöö põhimõtetes sätestatud nõuetele (punkt 14.2.3). SELGITUS: Nõuded TRT eesmärgi, sisu, funktsioneerimisvõime hinnangu ja tegevuskava osas on sätestatud koostööpõhimõtetes ja selle lisas 1 (TRT juhis). Nõuete kohaselt peab tegevuskava olema suunatud kliendi töölesaamisele ja töö säilitamisele või õpingute toetamisele ning sisaldama konkreetseid tööga seotud hinnatavaid eesmärke ning nendeni jõudmiseks vajalikke töökesksed tegevusi. Juhul kui järelkontrollis ilmneb, et koostatud hinnangud ja tegevuskavad nimetatud nõuetele ei vasta (nt on üldsõnalised, suunatud pigem terviseseisundi parandamisele, tegevused ei ole seostatud tööga või ei toetada kokkulepitud eesmärke), on töötukassal õigus koostöö lõpetada. • Lisatud on töötukassa õigus lõpetada koostöö juhul, kui teenuse osutaja ei ole ühe kalendriaasta jooksul osutanud ühelegi kliendile tööalase rehabilitatsiooni teenust (punkt 14.2.13). SELGITUS: Lisatud säte aitab töötukassal korrastada teenuseosutajate võrgustikku ning tagada ühtse kvaliteediga teenuse klientidele üle Eesti. • Lisatud on teenuse osutaja õigus keelduda teenuse osutamisest kliendile, kelle elu- või töökoht asub teenuse osutaja tegevuskohast kaugemal kui 70 km (punkt 5.3.1). SELGITUS: Lähtudes TRT sisust on oluline TO võimalus osutada teenust erinevates keskkondades, nt töötu kliendiga külastada erinevaid töökohti, töötava kliendiga kliendi olemasolevat töökohta, pakkuda nõustamist tööandjale vm. Juhul, kui kliendi elu- või töökoht asub teenuse osutamise asukohas kaugel, kulub vastavasse keskkonda sõiduks ebaproportsionaalselt palju aega ja rahalist mahtu. Seetõttu on TO-le antud võimalus keelduda teenuse osutamisest ja paluda kliendil valida TO, kes asub tema elukohale lähemal. • Tervikuna on muudetud teenuse juhis ehk lisa 1, mis kehtestatakse uue terviktekstina. SELGITUS: Juhisega jõustub uus tööalase rehabilitatsiooni sisukirjeldus ja erialaspetsiifiliste teenuste kirjeldused. Eesmärk on ühtselt väljendada töötukassa ootuseid tööturuteenuse sisule ja tegevustele, integreerida teenuse sisse toetatud töölerakendamise põhimõtted ja siduda TRT teenus lahti sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioonist. Juhise projektiga on kõik partnerid saanud võimaluse tutvuda (saadetud 20.10.2025 e-kirjaga). • Läbivalt on asendatud mõiste juhtumikorraldaja mõistega nõustaja. SELGITUS: alates 2026. aastast läheb töötukassa üle ühetasandilisele nõustamisele ja ametikoht „juhtumikorraldaja“ ei ole enam kasutusel. Uueks ametikohaks on „nõustaja“. • Pikendatud on krüptoaheldamise nõude rakendamise tähtaega. Uueks tähtajaks on 01.01.2028. Krüptoaheldamise nõude rakendamise tähtaeg vaadatakse üle hiljemalt 2027. aasta I poolaasta jooksul ning vajadusel muudetakse tähtaega (punkt 3.8.1.2). SELGITUS: töötukassa lükkab krüptoaheldamise nõude rakendamise kuupäeva edasi kuniks on selge teenuse rahastusotsused ESF+ vahenditest. Kuni 31.12.2025 esitatud tegevuskavadele kehtivad Eesti Töötukassa juhatuse 13. märtsi 2025 otsusega nr 41 kinnitatud Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostöö põhimõtted. Lisaks, palve kõigile partneritele – palun kontrollige, et Teie asutuse veebilehel on kättesaadav ajakohane teenuste hinnakiri. Kui teie asutuse andmetega seonduvalt on muudatusi, palun sellest teavitada aadressil [email protected] Kaunist jõuluaega! Katrin Karolin tööotsijate teenuste osakond peaspetsialist (tööalane rehabilitatsioon) Toetame töö ja töötaja leidmisel! 614 8631 tootukassa.ee facebook.com/eestitootukassa youtube.com/tootukassa