Põhja Ringkonnaprokuratuur · 24. august 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 11.08.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20270000272
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava nimi: X X (ik x)
Isikusamasus tuvastatud: ID-kaart ABx
Kriminaalasjas 20270000272 alustati 17.07.2020 menetlust KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et
17.07.2020 kella 12.50 paiku Tallinnas X ja X tn ristmikul X x maja juures, konflikti ajal lõi ühe
korra X X X rusikaga vastu nägu, lõua vasakusse nurka, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha.
Oma tegevusega X X tekitas kannatanule X X X füüsilist valu ja tervisekahjustuse: kriimustuse
parema käe nimetissõrmel (fototabel, isiku läbivaatuse protokoll).
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes
1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna
isiku süü pole suur. KarS § 121 lg 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS §
202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes
konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse
võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki
ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad
kaalutlused ei võimalda järeldust, et X X süü oleks suur. Kannatanule tekitatud tervisekahjustus
seisneb üksnes kriimustuses, sündmuse ajal sai tema jalgratas kahjustada, mille kohta on kannatanu
esitanud varalise nõude summas 32,90 eurot.
Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks
menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi
enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja
eripreventiivsete kaalutlustega. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige,
siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult
kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri juhise nr RP-1-2/16/1
punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhul kui
KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tegemist jätkuva perevägivallaga või kui
kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise
pereliikme huvid, mida käesoleval juhul möönda ei saa.
Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse
lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute
süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast
karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas
tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. X X puhul on tegemist ühekordse teoaktiga, isikul
puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Muid pooleliolevaid kriminaalmenetlusi tema
suhtes käimas ei ole. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist oli emotsioonist ajendatud
mõtlematu teoga. Kuritegude toimepanemine ei ole kahtlustatava elustiil ning seega on prokuröri
hinnangul võimalik saavutada üld- ja eripreventsiooni eesmärke ning suunata kahtlustatavat
seadusekuulekusele muudel viisidel kui kriminaalkorras karistamisega.
Puutuvalt menetluse lõpetamisel X X kohustuse määramisse, märgib prokurör, et käesoleval juhul
leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks.
Nimelt on X X ametlik töökoht ning lisaks sellele õpib ta Tallinna X. Ühtlasi kasvatab X X üksinda
alaealist last, kes vajab erilist hoolt ja kõrgendatud tähelepanu. Seega X X rahalised vahendid kuluvad
eelkõige oma pere ülalpidamiseks ning vaba aeg lapsega tegelemiseks ja kooli lõpetamiseks.
Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik X X määrata täiendavat rahalist kohustust, kuna nende
kohustuste täitmine oleks temale äärmiselt raskendatud. Samuti ei ole võimalik X X oma alaealise
lapse eest hoolitsemise tõttu täita üldkasuliku töö tegemise kohustust, kuna see kohustus mõjutaks
liigselt tema alaealise lapse heaolu. Samuti tuleb arvestada ka asjaolu, et viiruse levik riigis ei ole
lõppenud ja välistatud ei ole uute piirangute kehtestamine ja seega on võimalik ka asjaolu, et
kahtlustatava alaealine laps suunatakse koduõppele, mis tähendab täiendavat koormust üksikisast
kahtlustatavale. Seetõttu võib öelda, et X X ei ole võimeline täitma KrMS § 202 lg 2 loetletud
kohustusi ning erandkorras tuleb tema suhtes menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel
kohustusi määramata. X X on nõus tasuma kuriteoga tekitatud kahju summas 32,90 eurot, mis seisneb
sündmuse käigus kahjustada saanud jalgratta remondi maksumuses.
Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui X X ei täida temale määratud kohustust seoses kahju
hüvitamisega ja/või kui X X jätkab kuritegude toimepanemist.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20270000272 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: X X on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi hüvitada
kuriteoga tekitatud kahju 32,90 eurot, mis tasuda kannatanu X X X arveldusarvele EEx
(Swedbank AS). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud alates
kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 11.02.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-plaat videosalvestisega ja
CD-plaat audiosalvestisega jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanule X X X, kahtlustatavale on koopia üle antud prokuratuuris.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.
2 (3)
9. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või
keelde, mida ta valdab.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Anna-Maria Rahamägi
abiprokurör
Mina, X X, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen
kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Kohustuse täitmiseks
vajalikud andmed olen kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Olen teadlik, et mulle pandud kohustuste täitmata
jätmise korral uuendab prokurör KrMS § 2031 lg 6 alusel kriminaalmenetluse.
___________________________________________
(nimi, kuupäev ja allkiri)
3 (3)