Põhja Ringkonnaprokuratuur · 24. august 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 30.07.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20231601026
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9
Kahtlustatava nimi: X X (ik x)
Kriminaalasjas nr 20231601026 alustati 06.05.2020 menetlust KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustel selles,
et X X võttis 09.04.2020 kella 19.13 paiku Tallinnas Liivalaia 53 asunud Stockmann kaupluses
müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli alkohoolset jooki
Hennessy V.S. maksumusega 66 eurot ning kella 19.16 paiku möödus koos nimetatud kaubaga
kaupluse kassaliinist ja jättis selle eest tahtlikult tasumata. Samuti varastas X X Stockmann kauplusest
ka 24.04.2020 kella 17.04, 28.04.2020 kella 17.40 paiku pudeli alkohoolset jooki Hennessy V.S.
maksumusega 66 eurot. X X püüdis 06.05.2020 kella 17.25 paiku varastada Stockmannist pudeli
alkohoolset jooki Hennessy maksumusega 32 eurot ja kaks pudelit alkohoolset jooki "Sauternes
2017" maksumusega kokku 42 eurot (2×21 eurot).
09.05.2020 hüvitas X X Stockmann AS-ile tekitatud kahju 198 eurot kogu ulatuses.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes
1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna
isiku süü pole suur. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS
§ 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes
konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse
võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki
ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad
kaalutlused ei võimalda järeldust, et X X süü oleks suur. X X kahetseb tehtut. Ka seadusandja
valikuks on olnud väheväärtuslike vallasasjade s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse karistamist
väärteona. Käesoleval juhul võimaldab X X tegevust kuriteona käsitelda üksnes selle süstemaatilisus.
Muid kvalifitseerivaid asjaolusid ei esine. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et
kahtlustatav on oma süülise tegevusega põhjustanud kannatanule kahju summas 198 eurot ning
kahtlustatav on tekitatud kahju käesolevaks ajaks hüvitanud.
Kriminaalasjas nr 20231601026 puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist
KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses
karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega.
Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse
lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute
süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast
karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas
tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi
olemas eelkõige siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude
suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei
oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole
eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016
juhise nr RP-1-2/16/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.2.1 avaliku
menetlushuvi juhul kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul
kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo
toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. X X suhtes on kriminaalasjas nr 19231701573
lõpetatud menetlus 09.07.2019 KarS § 199 lg 2 p 9 kvalifikatsiooni järgi KrMS § 202 alusel (tegu
08.07.2019). Kriminaalmenetluse lõpetamisel määrati X X kohustusena tasuda 250 eurot
riigituludesse, kohustuse täitis X X 10.07.2019. Samuti näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku
menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise
kahju määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa.
Tuleb arvestada ka asjaolu, et X X ei ole kriminaalkorras karistatud, kehtivad väärteokaristused tal
puuduvad. Muid pooleliolevaid kriminaalmenetlusi tema suhtes käimas ei ole. Eeltoodu viitab, et
kuritegude toimepanemine ei ole kahtlustatava elustiil ning seega on prokurör seisukohal, et isikule
rahalise kohustuse määramine on piisav, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude
toimepanemisest. Lisaks ei ole alati tulenevalt üld- ega eripreventiivsetest kaalutlustest
kriminaalkaristuse kohaldamine vajalik. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi
oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks
menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada
kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt
mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud
sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise
eesmärkide valduses, ning tagama, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei
piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Antud juhul on prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse
jätkamisest võimalik loobuda teo toimepanija süü suurust, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi
arvestades. Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui X X jätkab kuritegude toimepanemist.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231601026 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: X X on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi maksta
riigituludesse 400 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel: 6 (kuus) kuud alates
kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 30.01.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tühistada X X 07.05.2020 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: üks CD-plaat ja üks
DVD-plaat videosalvestistega asub kriminaalasja materjalide juures – säilitada KrMS § 126 lg 3
p 1 alusel kriminaalasja juures.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanule Stockmann AS, kahtlustatavale on koopia üle antud prokuratuuris.
2 (3)
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus
põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab
menetleja põhistatud määruse. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne
päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti
tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Anna-Maria Rahamägi
abiprokurör
Mina, X X, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen
kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Kohustuse tasumiseks
vajalikud andmed olen kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni ning olen teadlik, et mulle pandud kohustuste
täitmata jätmise korral uuendab prokurör KrMS § 2031 lg 6 alusel kriminaalmenetluse.
___________________________________________
(kahtlustatava nimi, kuupäev ja allkiri)
Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik
menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks
saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti
tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
___________________________________________
(tõlgi nimi ja allkiri)
3 (3)