dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 18930000131

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 4. august 2020
Viit
PRP-0/20/5929
Registreeritud
4. august 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Kaito Puusepp (Põhja Ringkonnaprokuratuur, II osakond (majanduskuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 18930000131.pdf316 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 09.06.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaito Puusepp Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18930000131 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3891 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (isikukood XXX) 04.06.2018 alustati Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja I talituse (edaspidi MTA) poolt menetlust kriminaalasjas nr 18930000131 ja seda KarS § 3891 lg 1, 3 tunnustel selles, et XXX OÜ (registrikood XXX) juhatuse liige XXX esitas tahtlikult valeandmeid 2018.a jaanuarikuu käibemaksudeklaratsioonis, mille alusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 50 344,20 eurot ehk enam kui suures ulatuses KarS § 121 p 2 järgi. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus selgitati menetluse käigus kogutud tõendite ja muu teabe pinnalt välja järgnevad asjaolud. XXX, olles XXX OÜ juhatuse liige, peab täitma äriseadustikust ja maksukorralduse seadusest tulenevaid nõudeid. Äriseadustiku (RT I 1995, 26, 355; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt on XXX kohustatud tagama XXX OÜ maksuseadusest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise. XXX XXX OÜ juhatuse liikmena rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 tulenevat hoolsuskohustust ega täitnud eelloetletud kohustusi nõuetekohaselt. XXX kaasaaitamisel deklareeris XXX raamatupidaja XXX (XXX, ik XXX) vahendusel kuni detsember 2018 ja alates 2019 aastat XXX ise, ajavahemikul 23.02.2018 kuni 22.05.2019, XXX OÜ käibedeklaratsioonides XXX OÜ (registrikood XXX, äriühingu nimi kuni 28.02.2018 XXX OÜ, juhatuse liige alates 20.10.2016 – 04.04.2017 ja 04.07.2017 – 21.08.2017 XXX isikukood XXX ning 21.08.2017 kuni 28.02.2018 XXX isikukood XXX, tegelik juht XXXX), XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 07.05.2018 – 16.05.2019 XXX, ning alates 16.05.2019 XXX isikukood XXX, tegelik juht XXX), XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 19.02.2018 XXX isikukood XXX) nimel koostatud tegelikkusele mittevastavaid arveid kauba/teenuse soetamise kohta selleks, et XXX OÜ saaks suurendada sisendkäibemaksu summat, mille läbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat ja saada TsÜS § 89 mõttes näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid. Näilikud tehingud XXX OÜ ja XXX OÜ (XXX OÜ) vahel toimusid jaanuaris 2018; XXX OÜ ja XXX OÜ vahel toimusid ajavahemikul aprill 2018 – mai 2018, juulis 2018 ja septemberis 2018; XXX OÜ ja XXX OÜ vahel toimusid ajavahemikul august 2018 – detsember 2018, ajavahemikul veebruar 2019 – aprill 2019. Tehingute näilisus seisnes selles, et väljatoodud ajavahemikel XXX OÜ nimetatud äriühingutelt teenuseid ega kaupu ei soetanud. Näilike tehingute alusel esitas XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ tegelik juht XXX, isikuna, kes faktiliselt juhtis nimetatud perioodidel äriühingute tegevust, vale sisuga müügiarveid, millistel olid muuhulgas vale tasumisele kuuluv hind ja 20% määraga käibemaksu summa. Nimetatud ajaperioodidel toimunud tehingute näilisuse maksuhalduri eest varjamiseks ja eesmärgiga saada näilike tehingute tulemusel XXX OÜ kasutusse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid, kandis XXX XXX OÜ pangakontolt XXX füüsilisel ja vaimsel kaasabil esitatud vale sisuga arvete alusel äriühingust välja raha, mis seejärel jõudis XXX kaudu tagasi XXX käsutusse. Selliselt XXX OÜ pangakontolt tehti väljamakseid XXX OÜ (XXX OÜ); XXX OÜ, XXX OÜ pangakontodele. Nendele kontodele laekunud summad, kas võeti koheselt välja või kanti raha koheselt edasi XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 29.11.2017 XXX, ei ole käibemaksukohustuslane); XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 12.02.2018 XXX, käibemaksukohustuslane alates 13.02.2018 nr XXX); XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 15.07.2016 XXX, ei ole käibemaksukohustuslane); XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 22.11.2017 – 02.03.2018 XXX, alates 02.03.2018 XXX, 15.12.2017 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist) pangakontodele, kust laekunud summad võeti välja. XXX OÜ XXX kontolt kanti raha XXX OÜ kontole ning XXX kontoritest (XXX, XXX, XXX) peale teenustasu maha arvamist maksti kassast sularaha XXX. Kuivõrd XXX OÜ ei ole XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt teenuseid ega kaupu soetanud, siis ei olnud täidetud sisendkäibemaksu maha arvamise eeldused. Nimelt arvetel märgitud tehingu majanduslik sisu oli vale, sest arvete alusel kaupa ega teenuseid ei müüdud ning seetõttu ei vastanud tegelikkusele ka arvetel märgitud hind ega tasumisele kuuluv käibemaks. MKS § 83 lg 4 kohaselt näilikke tehinguid maksustamisel arvesse ei võeta. Seega puudus XXX OÜ-l ja XXX õigus kajastada sisendkäibemaksuarvestuses XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ rekvisiitidega arveid. XXX OÜ juhatuse liige XXX teadis, et XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt teenuseid ega kaupu ei soetata ja seega oli teadlik ka sellest, et nende poolt esitatud arvete alusel puudus sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Seejuures tegutses juhatuse liige XXX äriühingu XXX OÜ huvides, sest tema tegevus oli kantud eesmärgist vähendada XXX OÜ maksukohustust ja saada näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid. Nimetatud äriühingute (XXX OÜ (XXX),XXX OÜ, XXX OÜ,) arvete alusel suurendati XXX OÜ käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kokku ebaseaduslikult kokku 139 369,72 euro ulatuses, millega vähendati osaühingu tasumisele kuuluvat käibemaksu. Eelnevate asjaolude pinnalt koostati ja esitati XXX kahtlustus KarS § 3891 lg 1 tunnustel ehk valeandmete esitamises maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati maksukohustust enam kui suurele kahjule vastav summa. XXX kahtlustuse esitamise järgselt on kriminaalmenetlus jätkunud ning nii kahtlustuse esitamisele eelnenud kui ka sellele järgnenud menetluses kogutud tõendid kinnitavad kogumis XXX esitatud kahtlustuse põhjendatust. Tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et XXX on täitnud KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse ja subjektiivse külje tunnused, ehk tema tegevuses esineb süüteokooseis. Samal ajal ei esine XXX tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning ta on teo toimepanemises KarS § 32 lg 1 tähenduses süüdi, kuna ta on süüvõimeline ja esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Seega on XXX toime pannud teo, mille eest on teda võimalik karistada. KarS § 3891 lg 1 tunnustele vastava kuriteo puhul on seadusandja näinud ette võimaluse karistada teo toimepannud isikut kas rahalise karistusega või alternatiivina kuni viie aastase vangistusega. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulu või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist kohtu poolt. KrMS § 202 lg 7 kohaselt juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb ette ainult rahalise karistuse, võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Tulenevalt KarS § 4 lg 3 sätestatust, on KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo puhul tegemist teise astme kuriteoga, mille osas ei ole seadusandja vangistuse puhul näinud ette alammäära. Seega on prokuratuuril seadusest tulenevalt alust kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkust XXX poolt toimepandud kuriteo osas. KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluse lõpetamisel hinnata seda, kuivõrd suur on isiku süü, kelle osas menetluse lõpetamist kaalutakse, ja milline on avalik menetlushuvi menetluse jätkamise osas. Süü suuruse hindamisel on käesolevas menetluses alust arvestada järgnevaga. Seadusandja on kuriteo puhul, milles XXX on kahtlustus esitatud, näinud ette ühe võimaliku kohaldatava karistusliigina rahalise karistuse. Võimalus isikut kuriteo toimepanemise korral karistada rahalise karistusega, viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole tegemist väga raske ja vältimatult ka suure süüga kuriteoga. Raskete ja ühiskonna silmis suure süüga kuritegude karistusena ei ole seadusandja ühe alternatiivse karistusviisina ette näinud rahalist karistust. Süü suuruse hindamisel tuleb hinnata ka teoga tekitatud kahju suurust. Käesolevas menetluses on tegemist varalise kahjuga suurusjärgus 140 000 eurot. See ületab küll kuriteokooseisu objektiivse tunnusena määratletud suure varalise kahju enam kui kolmekordselt, kuid siin on oluline arvestada seda, et KarS § 3891 sisaldab endas ka teo kvalifikatsiooni. Nimelt paragrahvi 2. lõikes on seadusandja kvalifitseeriva asjaoluna sätestanud maksukohustuse varjamise eriti suurele kahjule vastavas ulatuses ehk summas enam kui 400 000 eurot. Selle teo eest on ette nähtud karistusena vangistus ühest kuni seitsme aastani. XXX tegevuse tulemusena tekitatud kahju ca 140 000 eurot ei ületa suure varalise kahju ja eriti suure varalise kahju vahele jäävat keskmist summat 220 000 eurot. Seega KarS § 3891 määratletud kahe erineva suurusega kahju kontekstis on XXX poolt tekitatud kahju pigem väiksemapoolne ja viitab sellest tulenevalt ka väiksemale süüle. Lisaks on kahju osas oluline tuua välja, et XXX ja XXX OÜ-l, mille ainuosanik XXX on, on soov tekkinud kahju hüvitada. XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme XXX on selleks ka astunud reaalseid samme. Nimelt on XXX OÜ 27.04.2020 sõlminud Maksu- ja Tolliametiga notariaalse kompromisslepingu, millega XXX OÜ kokkuvõtvalt kohustub hüvitama tema osas esitatud avalikõigusliku nõudeavalduse summas 145 000 eurot tähtajaga 31.08.2020 ja lisaks seadis selleks, et kompromissis määratletud summas tasutud saaks, endale kuuluvale korteriomandile kahju hüvitamata jätmise korral kohesele sundtäitmisele kuuluva hüpoteegi. Ehkki kahju hüvitav isik on antud juhul XXX OÜ, on kaude selleks ka XXX, kes on XXX OÜ ainuosanik. KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt on karistust kergendavaks ja seega ka isiku süüd vähendavaks asjaoluks kahju vabatahtlik hüvitamine. Kokkuvõtvalt hindab abiprokurör eelnevalt välja toodud asjaolude põhjal XXX süü sellises suuruses olevaks, et on võimalik asuda hindama seda, kas XXX poolt toimepandud kuriteo osas esineb avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb kahtlematult kuritegude puhul, millede osas on sedastatav selle toimepannud isiku suur süü. Eelnevalt on XXX osas leitud, et tema poolt toimepandud kuritegu ei ole sellises suuruses süüga, mis välistaks koheselt tema osas menetluse lõpetamise KrMS § 202 alusel. Samuti esineb avalik menetlushuvi üldjuhul isikute osas, kes on kuritegusid toime pannud korduvalt. Korduv kuritegude toimepanemine näitab, et isik ei aktsepteeri riigi, temaga seotud isikute õiguste kaitseks kehtestatud karistusõigusnorme ning sellises olukorras nende normide rikkumise eest mõistetav karistus peaks olema ennekõike see vahend, mis mõjutab õigusrikkujat edaspidiselt neid norme järgima ehk teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. XXX on isik, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal ei oma ta ka muid kehtivaid karistusi. XXX suhtes ei ole käesoleval ajal menetluses teisi kriminaalasju ning samuti ei ole tema suhtes olnud menetluses varasemalt kriminaalasju, millede menetlus oleks lõpetatud KrMS § 202 alusel. Seega on XXX isik, kes on seniselt käitunud valdavalt õiguskuulekalt ning tal puudub kalduvus korduvaks kuritegelikuks käitumiseks. XXX käitumine kriminaalmenetluse ajal ja lahenduste otsimine kiireks kahjuhüvitamiseks annab aluse eeldada, et XXX on juba kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse faasis toimunu põhjal teinud enda edaspidise käitumise jaoks järeldused ning tulevikus ta hoidub uute kuritegude toimepanemisest, ilma et ta vajaks selleks eripreventiivset mõjutust läbi kriminaalkorras süüdimõistmise ning karistamise kohtu poolt. Avaliku menetlushuvi on olemas olukorras, kus kellelegi on kuriteoga tekitatud kahju, seda kahju ja selle tekitamist ei ole teo toimepanija omaltpoolt valmis tunnistama, millest tulenevalt puudub kahju tekitajal eelduslikult kavatsus tekitatud kahju hüvitamisele asuda. Sellises olukorras selleks, et kannatanul oleks võimalik tekitatud kahju hüvitamine kokkuvõttes saavutada, on ainuke võimalus läbida kohtumenetlus, et tekitatud kahju tekitajalt selle käigus välja mõistetaks, andes sellega aluse vajadusel kahju edasiseks sissenõudmiseks täitemenetluses. Käesolevaks asjas, nagu eelnevalt on märgitud, on astutud samme selleks, et tekitatud kahju saaks hüvitatud ilma, et see tuleks kohtus teo toimepanijatelt välja mõista. Kannatanuks olevat Eesti Vabariiki esindav Maksu- ja Tolliamet on sõlminud XXX OÜ-ga notariaalse kompromisslepingu kahju hüvitamise kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kohustuse tagamiseks on seatud XXX OÜ varale kohest sundtäitmist võimaldav hüpoteek. Ehkki kahju on käesoleval ajal hüvitamas XXX OÜ, teeb seda kaude ka XXX, kes on XXX OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Ainuosanikuna ja juhatuse liikmena tuleb XXX sissetulek äriühingu kasumi arvelt ja olukorras, kus äriühing peab oma kasumi arvel hüvitama tekitatud kahju, siis eelduslikult mõjutab see ka tema kui osaniku sissetulekut. Seega esineb XXX osas asjaolusid, mis võimaldavad nentida tema osas avaliku menetlushuvi puudumist. Eelnevast tulenevalt on võimalik asuda kokkuvõtvalt seisukohale, et XXX süü temale etteheidetavate kuriteo toimepanemisel ei ole suur ning esinevad asjaolud, mis võimaldavad sedastada tema osas avaliku menetlushuvi puudumise. Seetõttu on põhjendatud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteeti kohaldades ja talle täitmiseks kohustuse määramine. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18930000131 menetlus XXX osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - XXX võtab kriminaalasja lõpetamisel endale kohustuse maksta XXX (XXX) eurot riigituludesse. Kohustuse täitmise tähtaeg on 31.08.2020 a. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: XXX osas ei ole tõkendit kohaldatud, samuti ei ole temaga seonduvalt rakendatud muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Uurimisasutus tagastab peale kriminaalmenetluse lõpetamist XXX: 4.1 tema kasutuses oleva sõiduki XXX reg nr XXX läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid: - A4 paberil konto väljavõte alguskuupäevaga 15.05.2019, lehe pöördel käsikkirjalised kirjed. - Kalender- märkmiku sisu, suletud turvaklambriga KOV003730 - Dokumendid kokku 16-l lehel, suletud turvaklambriga KOV003729 4.2 tema elukoha XXX läbiotsimise käigus ära võetud töölepingu nr 1-2017 kokku 3- l lehel 4.3 XXX poolt MTA-sse toodud mälupulga USB Kingston DT 50, 8GB 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: puudub teave andmete sisaldumise kohta nimetatud registrites. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Maksu- ja Tolliametile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) Kaito Puusepp
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel