Põhja Ringkonnaprokuratuur · 4. august 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 09.06.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaito Puusepp
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 18930000131
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3891 lg 1,3
Kahtlustatava nimi: XXX (reg kood XXX), keda esindab juhatuse
ainuliige XXX (isikukood XXX)
04.06.2018 alustati Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja I talituse (edaspidi MTA)
poolt menetlust kriminaalasjas nr 18930000131 ja seda KarS § 3891 lg 1, 3 tunnustel selles, et
XXX OÜ juhatuse liige XXX esitas tahtlikult valeandmeid 2018.a jaanuarikuu
käibemaksudeklaratsioonis, mille alusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 50 344,20
eurot ehk enam kui suures ulatuses KarS § 121 p 2 järgi.
Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus selgitati kogutud tõendite ja muu teabe pinnalt välja
järgnevad asjaolud.
XXX, olles XXX OÜ juhatuse liige, peab täitma äriseadustikust ja maksukorralduse seadusest
tulenevaid nõudeid. Äriseadustiku (RT I 1995, 26, 355; koos hilisemate muudatuste ja
täiendustega) § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja
esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest.
Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) §
8 lg-st 1 lähtuvalt on XXX kohustatud tagama XXX OÜ maksuseadusest tulenevate äriühingu
rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse
tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise.
XXX XXX OÜ juhatuse liikmena rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 tulenevat
hoolsuskohustust ega täitnud eelloetletud kohustusi nõuetekohaselt.
XXX kaasaaitamisel deklareeris XXX raamatupidaja XXX (XXX, ik XXX) vahendusel kuni
detsember 2018 ja alates 2019 aastast XXX ise, ajavahemikul 23.02.2018 kuni 22.05.2019
XXX OÜ käibedeklaratsioonides XXX OÜ (registrikood XXX, äriühingu nimi kuni 28.02.2018
XXX OÜ, juhatuse liige alates 20.10.2016 – 04.04.2017 ja 04.07.2017 – 21.08.2017 XXX
isikukood XXX ning 21.08.2017 kuni 28.02.2018 XXX isikukood XXX, tegelik juht XXX), XXX
OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 07.05.2018 – 16.05.2019 XXX, ning alates
16.05.2019 XXX isikukood XXX tegelik juht XXX), XXX OÜ (registrikood 14257702, juhatuse
liige alates 19.02.2018 XXX isikukood XXX) nimel koostatud tegelikkusele mittevastavaid
arveid kauba/teenuse soetamise kohta selleks, et XXX OÜ saaks suurendada sisendkäibemaksu
summat, mille läbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat ja saada TsÜS § 89
mõttes näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse
raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid.
Näilikud tehingud XXX OÜ ja XX OÜ (XXX OÜ) vahel toimusid jaanuaris 2018; XXX OÜ ja
XXX OÜ vahel aprill 2018 – mai 2018, juuli 2018 ja september 2018; XXX OÜ ja XXX OÜ
vahel august 2018 – detsember 2018, veebruar 2019 – aprill 2019. Tehingute näilisus seisnes
selles, et väljatoodud ajavahemikel XXX OÜ nimetatud äriühingutelt teenuseid ega kaupu ei
soetanud. Näilike tehingute alusel esitas XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ tegelik juht XXX,
isikuna, kes faktiliselt juhtis nimetatud perioodidel äriühingute tegevust, vale sisuga
müügiarveid, millistel olid muuhulgas vale tasumisele kuuluv hind ja 20% määraga käibemaksu
summa.
Nimetatud ajaperioodidel toimunud tehingute näilisuse maksuhalduri eest varjamiseks ja
eesmärgiga saada näilike tehingute tulemusel XXX OÜ kasutusse raamatupidamises
kajastamata rahalisi vahendeid, kandis XXX XXX OÜ pangakontolt XXX füüsilisel ja vaimsel
kaasabil esitatud vale sisuga arvete alusel äriühingust välja raha, mis seejärel jõudis XXX kaudu
tagasi XXX käsutusse. Selliselt XXX OÜ pangakontolt tehti väljamakseid XXX OÜ (XXX
OÜ); XXX OÜ, XXX OÜ pangakontodele. Nendele kontodele laekunud summad, kas võeti
koheselt välja või kanti raha koheselt edasi XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates
29.11.2017 XXX, ei ole käibemaksukohustuslane); XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige
alates 12.02.2018 XXX, käibemaksukohustuslane alates 13.02.2018 nr XXX); XXX OÜ
(registrikood XXX, juhatuse liige alates 15.07.2016 XXX, ei ole käibemaksukohustuslane);
XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 22.11.2017 – 02.03.2018 XXX, alates
02.03.2018 XXX, 15.12.2017 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist) pangakontodele,
kust laekunud summad võeti välja. XXX OÜ XXX kontolt kanti raha XXX OÜ kontole ning
XXX kontoritest (XXX, XXX, XXX) peale teenustasu maha arvamist maksti kassast sularaha
XXX.
Kuivõrd XXX OÜ ei ole XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXXOÜ-lt teenuseid ega kaupu soetanud,
siis ei olnud täidetud sisendkäibemaksu maha arvamise eeldused. Nimelt arvetel märgitud
tehingu majanduslik sisu oli vale, sest arvete alusel kaupa ega teenuseid ei müüdud ning seetõttu
ei vastanud tegelikkusele ka arvetel märgitud hind ega tasumisele kuuluv käibemaks. MKS §
83 lg 4 kohaselt näilikke tehinguid maksustamisel arvesse ei võeta. Seega puudus XXX OÜ-l
ja XXX õigus kajastada sisendkäibemaksuarvestuses XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ
rekvisiitidega arveid.
XXX OÜ juhatuse liige XXX teadis, et XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXXOÜ-lt teenuseid ega
kaupu ei soetata ja seega teadlik ka sellest, et nende poolt esitatud arvete alusel puudus
sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Seejuures tegutses juhatuse liige XXX äriühingu XXX
OÜ huvides, sest tema tegevus oli kantud eesmärgist vähendada XXX OÜ maksukohustust ja
saada näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse
raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid.
Nimetatud äriühingute (XXX OÜ (XXX),XXX OÜ, XXX OÜ,) arvete alusel suurendati XXX
OÜ käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kokku ebaseaduslikult kokku 139 369,72 euro
ulatuses, millega vähendati osaühingu tasumisele kuuluvat käibemaksu.
Eelnevate asjaolude pinnalt koostati ja esitati XXX OÜ-le kahtlustus KarS § 3891 lg 1, 3
tunnustel ehk juriidilise isiku poolses valeandmete esitamises maksuhaldurile maksukohustuse
vähendamise eesmärgil, millega varjati maksukohustust enam kui suurele kahjule vastav
summa.
XXX OÜ-le kahtlustuse esitamise järgselt on kriminaalmenetlus jätkunud ning nii kahtlustuse
esitamisele eelnenud kui ka sellele järgnenud menetluses kogutud tõendid kogumis kinnitavad
XXX OÜ-le esitatud kahtlustuse põhjendatust.
Tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et XXX OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige XXX on
täitnud KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse ja subjektiivse külje tunnused, ehk tema
tegevuses esineb süüteokooseis. Samal ajal ei esine XXX tegevuses õigusvastasust välistavaid
asjaolusid ning ta on teo toimepanemises KarS § 32 lg 1 tähenduses süüdi, kuna ta on
süüvõimeline ja esine tema süüd välistavaid asjaolusid. XXX poolt toime pandud kuritegu oli
sooritatud XXX OÜ huvides.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulu või võtnud endale kohustuse
tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib
prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist kohtu poolt.
KrMS § 202 lg 7 kohaselt juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille
eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb ette ainult
rahalise karistuse, võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetada ja
kohustused määrata prokuratuur.
Tulenevalt KarS § 4 lg 2, 3 sätestatust, on KarS § 3891 lg 1, 3 sätestatud kuriteo puhul tegemist
teise astme kuriteoga. Juriidilist isikut on selle teo eest võimalik karistada rahalise karistusega.
KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluse lõpetamisel hinnata seda, kuivõrd suur on isiku
süü, kelle osas menetluse lõpetamist kaalutakse, ja milline on avalik menetlushuvi menetluse
jätkamise osas.
Juriidilise isiku süü suuruse tuvastamine on seotud juriidilise isiku huvides tegutsenud ja kuriteo
toimepannud füüsilise isiku või isikute süü suurusega. Antud juhul on juriidilise isiku huvides
tegutsenud üks isik, kelleks on XXX. Füüsilise isiku süü suuruse hindamisel on oluline
arvestada järgnevaga. Seadusandja on füüsilisele isikule KarS § 3891 lg 1 puhul ühe
karistusalternatiivina näinud ette võimaluse tema karistamiseks ka rahalise karistusega.
Võimalus füüsilist isikut kuriteo toimepanemise korral karistada rahalise karistusega, viitab
sellele, et seadusandja hinnangul ei ole tegemist väga raske ja vältimatult suure süüga kuriteoga.
Raskete ja ühiskonna silmis suure süüga kuritegude karistusena ei ole seadusandja ühe
alternatiivse karistusviisina näinud füüsilistele isikutele ette rahalist karistust. Kui füüsilise
isiku süüd ei ole seda asjaolu arvestades alust pidada suureks, siis ei ole alust pidada suureks
ka juriidilise isiku süüd, kelle huvides see füüsiline isik ainuisikuliselt on kuriteo toime pannud.
Süü suuruse hindamisel tuleb hinnata ka teoga tekitatud kahju suurust. Käesolevas menetluses
on tegemist varalise kahjuga suurusjärgus 140 000 eurot. See ületab küll kuriteokooseisu
objektiivse tunnusena määratletud suure varalise kahju enam kui kolmekordselt, kuid siin on
oluline arvestada seda, et KarS § 3891 sisaldab endas ka teo kvalifikatsiooni. Nimelt paragrahvi
2. lõikes on seadusandja kvalifitseeriva asjaoluna sätestanud maksukohustuse varjamise eriti
suurele kahjule vastavas ulatuses ehk summas enam kui 400 000 eurot. Selle teo eest on ette
nähtud karistusena füüsilisele isikule vangistus ühest kuni seitsme aastani. Kahju suurusjärgus
140 000 eurot on märkimisväärselt väiksem 220 000 eurost, mis on suure varalise kahju 40 000
eurot ja eriti suure varalise kahju 400 000 eurot nii öelda keskpunkt. Seda kahe kahju vahelises
keskpunktis asuvat summat arvestades, ei ole kahju, mille XXX OÜ on tekitanud, alust pidada
ülemäära suureks.
Lisaks on kahju osas oluline tuua välja, et XX OÜ on väljendanud soovi ja valmisolekut
tekkinud kahju hüvitada. Nimelt on XXX OÜ 27.04.2020 sõlminud Maksu- ja Tolliametiga
notariaalse kompromisslepingu, millega XXX OÜ kokkuvõtvalt kohustub hüvitama tema osas
esitatud avalikõigusliku nõudeavalduse summas 145 000 eurot tähtajaga 31.08.2020 ja lisaks
seadis selleks, et kompromissis määratletud summa tasutud saaks, endale kuuluvale
korteriomandile kahju hüvitamata jätmise korral kohesele sundtäitmisele kuuluva hüpoteegi.
Kokkuvõtvalt hindab abiprokurör eelnevalt välja toodud asjaolude põhjal XXX OÜ süü sellises
suuruses olevaks, et on võimalik asuda hindama seda, kas XXX OÜ poolt toimepandud kuriteo
osas esineb avalik menetlushuvi.
Avalik menetlushuvi esineb kahtlematult kuritegude puhul, millede osas on sedastatav selle
toimepannud isiku suur süü. Eelnevalt on XXX OÜ osas leitud, et toimepandud kuritegu ei ole
sellises suuruses süüga, mis välistaks koheselt menetluse lõpetamise ilma kaalumiseta, kas
menetluse jätkamiseks esineb avalik menetlushuvi.
Avalik menetlushuvi esineb üldjuhul isikute osas, kes on kuritegusid toime pannud korduvalt.
Korduv kuritegude toimepanemine näitab, et isik ei aktsepteeri riigi ja erinevate isikute õiguste
kaitseks kehtestatud karistusõigusnorme ning sellises olukorras nende normide rikkumise eest
mõistetav karistus peaks olema ennekõike see vahend, mis mõjutab õigusrikkujat edaspidiselt
neid norme järgima ehk teda kuritegude toimepanemisest hoiduma.
XXX OÜ ega tema juhatuse liige XXX ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kummagi isiku
osas ei ole käesoleval ajal menetluses teisi kriminaalasju ning samuti ei ole nende suhtes olnud
menetluses varasemalt kriminaalasju, millede menetlus oleks lõpetatud KrMS § 202 alusel.
XXX OÜ on asutatud aastal 2009. Alates asutamisest on äriühing järjepidevalt oma
majandustegevuses tegelenud nii kortermajade renoveerimistööde kui ka kortermajade ja
büroohoonete fassaadide soojustamise ja krohvimisega ja XXX poolt esitatud selgituste
kohaselt on XXX OÜ-l soov selle tegevusega jätkata. Iga-aastaselt on esitatud majandusaasta
aruanded. Seega ei ole äriühing asutatud pelgalt selleks, et läbi äriühingu oleks võimalik
kuritegu toime panna, vaid tema asutamise eesmärk ja tegevus on olnud suuantud selle, et tema
osanikul ja juhil XXX oleks võimalusel end äritegevuses teostada. See, ning eeldus, et XXX
äriühingu juhina on juba kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse läbiviimise käigus teinud
enda jaoks järeldused, mis välistavad tema poolt uute kuritegude toimepanemise, annab aluse
järeldada, et ka äriühing XXX juhtimisel edaspidiselt ei jätka uute kuritegude toimepanemist
ning seetõttu puudub vajadus mõjutada ka äriühingut läbi karistuse sellisest käitumisest
hoiduma.
Avaliku menetlushuvi on võimaik sedastada olukorras, kus on tuvastatud kuriteoga kahju
saanud osapool ning seda kahju ja selle tekitamist ei ole teo toimepanija omaltpoolt valmis
tunnistama, omamata sellest tulenevalt eelduslikult kavatsust tekitatud kahju hüvitamiseks.
Sellises olukorras selleks, et kannatanul oleks võimalik temale tekitatud kahju hüvitamine
kokkuvõttes saavutada, on tihtipeale ainuke võimalus läbida kohtumenetlus, et selle käigus
tekitatud kahju tekitajalt välja mõistetaks, andes sellega vajadusel aluse ja võimaluse kahju
edasiseks sissenõudmiseks täitemenetluses.
Käesolevaks asjas, nagu eelnevalt on märgitud, on XXX OÜ XXX tegevuse tulemina astunud
samme selleks, et tekitatud kahju saaks hüvitatud ilma, et see tuleks kohtus teo toimepanijatelt
välja mõista. Kannatanuks olevat Eesti Vabariiki esindav Maksu- ja Tolliamet on sõlminud
XXXOÜ-ga notariaalse kompromisslepingu kahju hüvitamise kohustuse vabatahtlikuks
täitmiseks. Kohustuse tagamiseks on seatud XXX OÜ varale kohest sundtäitmist võimaldav
hüpoteek.
Eelnevast tulenevalt on võimalik asuda kokkuvõtvalt seisukohale, et XXX OÜ süü temale
etteheidetavate kuriteo toimepanemisel ei ole suur ning esinevad asjaolud, mis võimaldavad
sedastada tema osas avaliku menetlushuvi puudumise. Seetõttu on põhjendatud äriühingu
suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteeti kohaldades ja talle täitmiseks kohustuste
määramine.
Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 7 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18930000131 menetlus XXX OÜ osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- XXX OÜ võtab kriminaalasja lõpetamisel endale kohustuse maksta XXX (XXX) eurot
riigituludesse. Kohustuse täitmise tähtaeg on 31.08.2020 a.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. XXX OÜ korteriomandile avalikõigusliku
nõudeavalduse tagamiseks seatud hüpoteek on Harju Maakohtu määruse alusel kustutatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
Uurimisasutuse poolt tagastada XXX OÜ juhatuse liikmele XXX järgmised objektid:
XXXOÜ raamatupidaja XXX elukoha aadressil XXX läbiotsimise käigus ära võetud
XXX OÜ raamatupidamisdokumendid, millised on suletud turvaklambritega.
- Turvaklambriga nr FA 1735137 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735136 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735138 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735849 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735846 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735139 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735135 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735847 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735848 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735845 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735326 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735850 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735325 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr KOV008190 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735321 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735327 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735328 suletud dokumendid
- AS XXX kaardimakse kviitung 27.08.2019 nr 017728
- Turvaklambriga nr FA 1735842 suletud dokumendid
- Turvaklambriga nr FA 1735841 suletud dokumendid
XXX OÜ kontori asukohaga XXX läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid.
- 07.06.2019 teostatud tööde akt nr 1
- 25.06.2019 teostatud tööde akt nr 1
- Kassa väljamineku order nr 5
- Kassa väljamineku order nr 4
- Dokumendid 21 lehte, suletud turvaklambriga nr KOV003721
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
puudub teave selliste andmete sisaldumise kohta nimetatud registrites.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: Maksu- ja Tolliametile.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda
eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust
arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaito Puusepp