dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 18930000131

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 4. august 2020
Viit
PRP-0/20/5924
Registreeritud
4. august 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Kaito Puusepp (Põhja Ringkonnaprokuratuur, II osakond (majanduskuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 18930000131.pdf320 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 09.06.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaito Puusepp Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18930000131 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3891 lg 1,3 Kahtlustatava nimi: XXX (reg kood XXX), keda esindab juhatuse ainuliige XXX (isikukood XXX) 04.06.2018 alustati Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja I talituse (edaspidi MTA) poolt menetlust kriminaalasjas nr 18930000131 ja seda KarS § 3891 lg 1, 3 tunnustel selles, et XXX OÜ juhatuse liige XXX esitas tahtlikult valeandmeid 2018.a jaanuarikuu käibemaksudeklaratsioonis, mille alusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 50 344,20 eurot ehk enam kui suures ulatuses KarS § 121 p 2 järgi. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus selgitati kogutud tõendite ja muu teabe pinnalt välja järgnevad asjaolud. XXX, olles XXX OÜ juhatuse liige, peab täitma äriseadustikust ja maksukorralduse seadusest tulenevaid nõudeid. Äriseadustiku (RT I 1995, 26, 355; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt on XXX kohustatud tagama XXX OÜ maksuseadusest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise. XXX XXX OÜ juhatuse liikmena rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 tulenevat hoolsuskohustust ega täitnud eelloetletud kohustusi nõuetekohaselt. XXX kaasaaitamisel deklareeris XXX raamatupidaja XXX (XXX, ik XXX) vahendusel kuni detsember 2018 ja alates 2019 aastast XXX ise, ajavahemikul 23.02.2018 kuni 22.05.2019 XXX OÜ käibedeklaratsioonides XXX OÜ (registrikood XXX, äriühingu nimi kuni 28.02.2018 XXX OÜ, juhatuse liige alates 20.10.2016 – 04.04.2017 ja 04.07.2017 – 21.08.2017 XXX isikukood XXX ning 21.08.2017 kuni 28.02.2018 XXX isikukood XXX, tegelik juht XXX), XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 07.05.2018 – 16.05.2019 XXX, ning alates 16.05.2019 XXX isikukood XXX tegelik juht XXX), XXX OÜ (registrikood 14257702, juhatuse liige alates 19.02.2018 XXX isikukood XXX) nimel koostatud tegelikkusele mittevastavaid arveid kauba/teenuse soetamise kohta selleks, et XXX OÜ saaks suurendada sisendkäibemaksu summat, mille läbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat ja saada TsÜS § 89 mõttes näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid. Näilikud tehingud XXX OÜ ja XX OÜ (XXX OÜ) vahel toimusid jaanuaris 2018; XXX OÜ ja XXX OÜ vahel aprill 2018 – mai 2018, juuli 2018 ja september 2018; XXX OÜ ja XXX OÜ vahel august 2018 – detsember 2018, veebruar 2019 – aprill 2019. Tehingute näilisus seisnes selles, et väljatoodud ajavahemikel XXX OÜ nimetatud äriühingutelt teenuseid ega kaupu ei soetanud. Näilike tehingute alusel esitas XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ tegelik juht XXX, isikuna, kes faktiliselt juhtis nimetatud perioodidel äriühingute tegevust, vale sisuga müügiarveid, millistel olid muuhulgas vale tasumisele kuuluv hind ja 20% määraga käibemaksu summa. Nimetatud ajaperioodidel toimunud tehingute näilisuse maksuhalduri eest varjamiseks ja eesmärgiga saada näilike tehingute tulemusel XXX OÜ kasutusse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid, kandis XXX XXX OÜ pangakontolt XXX füüsilisel ja vaimsel kaasabil esitatud vale sisuga arvete alusel äriühingust välja raha, mis seejärel jõudis XXX kaudu tagasi XXX käsutusse. Selliselt XXX OÜ pangakontolt tehti väljamakseid XXX OÜ (XXX OÜ); XXX OÜ, XXX OÜ pangakontodele. Nendele kontodele laekunud summad, kas võeti koheselt välja või kanti raha koheselt edasi XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 29.11.2017 XXX, ei ole käibemaksukohustuslane); XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 12.02.2018 XXX, käibemaksukohustuslane alates 13.02.2018 nr XXX); XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 15.07.2016 XXX, ei ole käibemaksukohustuslane); XXX OÜ (registrikood XXX, juhatuse liige alates 22.11.2017 – 02.03.2018 XXX, alates 02.03.2018 XXX, 15.12.2017 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist) pangakontodele, kust laekunud summad võeti välja. XXX OÜ XXX kontolt kanti raha XXX OÜ kontole ning XXX kontoritest (XXX, XXX, XXX) peale teenustasu maha arvamist maksti kassast sularaha XXX. Kuivõrd XXX OÜ ei ole XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXXOÜ-lt teenuseid ega kaupu soetanud, siis ei olnud täidetud sisendkäibemaksu maha arvamise eeldused. Nimelt arvetel märgitud tehingu majanduslik sisu oli vale, sest arvete alusel kaupa ega teenuseid ei müüdud ning seetõttu ei vastanud tegelikkusele ka arvetel märgitud hind ega tasumisele kuuluv käibemaks. MKS § 83 lg 4 kohaselt näilikke tehinguid maksustamisel arvesse ei võeta. Seega puudus XXX OÜ-l ja XXX õigus kajastada sisendkäibemaksuarvestuses XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ rekvisiitidega arveid. XXX OÜ juhatuse liige XXX teadis, et XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXXOÜ-lt teenuseid ega kaupu ei soetata ja seega teadlik ka sellest, et nende poolt esitatud arvete alusel puudus sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Seejuures tegutses juhatuse liige XXX äriühingu XXX OÜ huvides, sest tema tegevus oli kantud eesmärgist vähendada XXX OÜ maksukohustust ja saada näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid. Nimetatud äriühingute (XXX OÜ (XXX),XXX OÜ, XXX OÜ,) arvete alusel suurendati XXX OÜ käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kokku ebaseaduslikult kokku 139 369,72 euro ulatuses, millega vähendati osaühingu tasumisele kuuluvat käibemaksu. Eelnevate asjaolude pinnalt koostati ja esitati XXX OÜ-le kahtlustus KarS § 3891 lg 1, 3 tunnustel ehk juriidilise isiku poolses valeandmete esitamises maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati maksukohustust enam kui suurele kahjule vastav summa. XXX OÜ-le kahtlustuse esitamise järgselt on kriminaalmenetlus jätkunud ning nii kahtlustuse esitamisele eelnenud kui ka sellele järgnenud menetluses kogutud tõendid kogumis kinnitavad XXX OÜ-le esitatud kahtlustuse põhjendatust. Tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et XXX OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige XXX on täitnud KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse ja subjektiivse külje tunnused, ehk tema tegevuses esineb süüteokooseis. Samal ajal ei esine XXX tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning ta on teo toimepanemises KarS § 32 lg 1 tähenduses süüdi, kuna ta on süüvõimeline ja esine tema süüd välistavaid asjaolusid. XXX poolt toime pandud kuritegu oli sooritatud XXX OÜ huvides. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulu või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist kohtu poolt. KrMS § 202 lg 7 kohaselt juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb ette ainult rahalise karistuse, võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Tulenevalt KarS § 4 lg 2, 3 sätestatust, on KarS § 3891 lg 1, 3 sätestatud kuriteo puhul tegemist teise astme kuriteoga. Juriidilist isikut on selle teo eest võimalik karistada rahalise karistusega. KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluse lõpetamisel hinnata seda, kuivõrd suur on isiku süü, kelle osas menetluse lõpetamist kaalutakse, ja milline on avalik menetlushuvi menetluse jätkamise osas. Juriidilise isiku süü suuruse tuvastamine on seotud juriidilise isiku huvides tegutsenud ja kuriteo toimepannud füüsilise isiku või isikute süü suurusega. Antud juhul on juriidilise isiku huvides tegutsenud üks isik, kelleks on XXX. Füüsilise isiku süü suuruse hindamisel on oluline arvestada järgnevaga. Seadusandja on füüsilisele isikule KarS § 3891 lg 1 puhul ühe karistusalternatiivina näinud ette võimaluse tema karistamiseks ka rahalise karistusega. Võimalus füüsilist isikut kuriteo toimepanemise korral karistada rahalise karistusega, viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole tegemist väga raske ja vältimatult suure süüga kuriteoga. Raskete ja ühiskonna silmis suure süüga kuritegude karistusena ei ole seadusandja ühe alternatiivse karistusviisina näinud füüsilistele isikutele ette rahalist karistust. Kui füüsilise isiku süüd ei ole seda asjaolu arvestades alust pidada suureks, siis ei ole alust pidada suureks ka juriidilise isiku süüd, kelle huvides see füüsiline isik ainuisikuliselt on kuriteo toime pannud. Süü suuruse hindamisel tuleb hinnata ka teoga tekitatud kahju suurust. Käesolevas menetluses on tegemist varalise kahjuga suurusjärgus 140 000 eurot. See ületab küll kuriteokooseisu objektiivse tunnusena määratletud suure varalise kahju enam kui kolmekordselt, kuid siin on oluline arvestada seda, et KarS § 3891 sisaldab endas ka teo kvalifikatsiooni. Nimelt paragrahvi 2. lõikes on seadusandja kvalifitseeriva asjaoluna sätestanud maksukohustuse varjamise eriti suurele kahjule vastavas ulatuses ehk summas enam kui 400 000 eurot. Selle teo eest on ette nähtud karistusena füüsilisele isikule vangistus ühest kuni seitsme aastani. Kahju suurusjärgus 140 000 eurot on märkimisväärselt väiksem 220 000 eurost, mis on suure varalise kahju 40 000 eurot ja eriti suure varalise kahju 400 000 eurot nii öelda keskpunkt. Seda kahe kahju vahelises keskpunktis asuvat summat arvestades, ei ole kahju, mille XXX OÜ on tekitanud, alust pidada ülemäära suureks. Lisaks on kahju osas oluline tuua välja, et XX OÜ on väljendanud soovi ja valmisolekut tekkinud kahju hüvitada. Nimelt on XXX OÜ 27.04.2020 sõlminud Maksu- ja Tolliametiga notariaalse kompromisslepingu, millega XXX OÜ kokkuvõtvalt kohustub hüvitama tema osas esitatud avalikõigusliku nõudeavalduse summas 145 000 eurot tähtajaga 31.08.2020 ja lisaks seadis selleks, et kompromissis määratletud summa tasutud saaks, endale kuuluvale korteriomandile kahju hüvitamata jätmise korral kohesele sundtäitmisele kuuluva hüpoteegi. Kokkuvõtvalt hindab abiprokurör eelnevalt välja toodud asjaolude põhjal XXX OÜ süü sellises suuruses olevaks, et on võimalik asuda hindama seda, kas XXX OÜ poolt toimepandud kuriteo osas esineb avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb kahtlematult kuritegude puhul, millede osas on sedastatav selle toimepannud isiku suur süü. Eelnevalt on XXX OÜ osas leitud, et toimepandud kuritegu ei ole sellises suuruses süüga, mis välistaks koheselt menetluse lõpetamise ilma kaalumiseta, kas menetluse jätkamiseks esineb avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb üldjuhul isikute osas, kes on kuritegusid toime pannud korduvalt. Korduv kuritegude toimepanemine näitab, et isik ei aktsepteeri riigi ja erinevate isikute õiguste kaitseks kehtestatud karistusõigusnorme ning sellises olukorras nende normide rikkumise eest mõistetav karistus peaks olema ennekõike see vahend, mis mõjutab õigusrikkujat edaspidiselt neid norme järgima ehk teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. XXX OÜ ega tema juhatuse liige XXX ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kummagi isiku osas ei ole käesoleval ajal menetluses teisi kriminaalasju ning samuti ei ole nende suhtes olnud menetluses varasemalt kriminaalasju, millede menetlus oleks lõpetatud KrMS § 202 alusel. XXX OÜ on asutatud aastal 2009. Alates asutamisest on äriühing järjepidevalt oma majandustegevuses tegelenud nii kortermajade renoveerimistööde kui ka kortermajade ja büroohoonete fassaadide soojustamise ja krohvimisega ja XXX poolt esitatud selgituste kohaselt on XXX OÜ-l soov selle tegevusega jätkata. Iga-aastaselt on esitatud majandusaasta aruanded. Seega ei ole äriühing asutatud pelgalt selleks, et läbi äriühingu oleks võimalik kuritegu toime panna, vaid tema asutamise eesmärk ja tegevus on olnud suuantud selle, et tema osanikul ja juhil XXX oleks võimalusel end äritegevuses teostada. See, ning eeldus, et XXX äriühingu juhina on juba kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse läbiviimise käigus teinud enda jaoks järeldused, mis välistavad tema poolt uute kuritegude toimepanemise, annab aluse järeldada, et ka äriühing XXX juhtimisel edaspidiselt ei jätka uute kuritegude toimepanemist ning seetõttu puudub vajadus mõjutada ka äriühingut läbi karistuse sellisest käitumisest hoiduma. Avaliku menetlushuvi on võimaik sedastada olukorras, kus on tuvastatud kuriteoga kahju saanud osapool ning seda kahju ja selle tekitamist ei ole teo toimepanija omaltpoolt valmis tunnistama, omamata sellest tulenevalt eelduslikult kavatsust tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellises olukorras selleks, et kannatanul oleks võimalik temale tekitatud kahju hüvitamine kokkuvõttes saavutada, on tihtipeale ainuke võimalus läbida kohtumenetlus, et selle käigus tekitatud kahju tekitajalt välja mõistetaks, andes sellega vajadusel aluse ja võimaluse kahju edasiseks sissenõudmiseks täitemenetluses. Käesolevaks asjas, nagu eelnevalt on märgitud, on XXX OÜ XXX tegevuse tulemina astunud samme selleks, et tekitatud kahju saaks hüvitatud ilma, et see tuleks kohtus teo toimepanijatelt välja mõista. Kannatanuks olevat Eesti Vabariiki esindav Maksu- ja Tolliamet on sõlminud XXXOÜ-ga notariaalse kompromisslepingu kahju hüvitamise kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kohustuse tagamiseks on seatud XXX OÜ varale kohest sundtäitmist võimaldav hüpoteek. Eelnevast tulenevalt on võimalik asuda kokkuvõtvalt seisukohale, et XXX OÜ süü temale etteheidetavate kuriteo toimepanemisel ei ole suur ning esinevad asjaolud, mis võimaldavad sedastada tema osas avaliku menetlushuvi puudumise. Seetõttu on põhjendatud äriühingu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteeti kohaldades ja talle täitmiseks kohustuste määramine. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18930000131 menetlus XXX OÜ osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - XXX OÜ võtab kriminaalasja lõpetamisel endale kohustuse maksta XXX (XXX) eurot riigituludesse. Kohustuse täitmise tähtaeg on 31.08.2020 a. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. XXX OÜ korteriomandile avalikõigusliku nõudeavalduse tagamiseks seatud hüpoteek on Harju Maakohtu määruse alusel kustutatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Uurimisasutuse poolt tagastada XXX OÜ juhatuse liikmele XXX järgmised objektid: XXXOÜ raamatupidaja XXX elukoha aadressil XXX läbiotsimise käigus ära võetud XXX OÜ raamatupidamisdokumendid, millised on suletud turvaklambritega. - Turvaklambriga nr FA 1735137 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735136 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735138 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735849 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735846 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735139 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735135 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735847 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735848 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735845 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735326 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735850 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735325 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr KOV008190 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735321 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735327 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735328 suletud dokumendid - AS XXX kaardimakse kviitung 27.08.2019 nr 017728 - Turvaklambriga nr FA 1735842 suletud dokumendid - Turvaklambriga nr FA 1735841 suletud dokumendid XXX OÜ kontori asukohaga XXX läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid. - 07.06.2019 teostatud tööde akt nr 1 - 25.06.2019 teostatud tööde akt nr 1 - Kassa väljamineku order nr 5 - Kassa väljamineku order nr 4 - Dokumendid 21 lehte, suletud turvaklambriga nr KOV003721 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: puudub teave selliste andmete sisaldumise kohta nimetatud registrites. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Maksu- ja Tolliametile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) Kaito Puusepp
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel