Põhja Ringkonnaprokuratuur · 4. august 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 06.04.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Leelo Känd
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 15730000552
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 4
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX, ik XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: sügis 2015a.
Kriminaalasjas nr 15730000552 alustati menetlust 16.02.2016 OÜ XXX kuriteokaebuse alusel
KarS § 201 lg 1 ja KarS § 377 lg 1 tunnustel, selgitamaks välja, kas OÜ-s XXX töötanud ja
OÜ-sse XXX tööle asunud isikud võivad olla toime pannud ärisaladuse rikkumise ja kas OÜ
XX võib olla toime pannud OÜ-le XXX kuulunud vara omastamise.
XXX (ik XXX), kes tegutses XXX OÜ (reg. kood: XXX) ainuosanikuna äriühingu huvides, on
esitatud kahtlustus, mille kohaselt tema, grupis koos XXX OÜ juhatuse liikme XXX (ik XXX),
OÜ XXX (reg. kood: XXX) juhatuse liikme ja osaniku XXX (ik XXX) ning XXX (ik XXX)
on toime pannud KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, alljärgneval viisil:
2015 a. sügisel, täpselt tuvastamata ajal, tekkis XXX, plaan korraldada OÜ XXX suurima
osaniku XXX (sünd. XXX.) eest varjatult OÜ-le XXX kuulunud järgmise vara tasuta
võõrandamine enda kontrolli all tegutsevale isikule:
1) sõiduk XXX, ehitusaasta 2010, VIN-kood: XXX, reg. märk XXX;
2) haagis XXX, VIN-kood: XXX, reg. märk XXX;
3) ekskavaator XXX, VIN-kood: 030423565, reg. XXX.
Tulenevalt OÜ-gu XXX juhatuse liikme staatusest, omas XXX juurdepääsu nimetatud
äriühingu varale ja sellega tehingute tegemine kuulus tema pädevusse.
Tagamaks, et nimetatud vara võõrandamine oleks läbi viidud juriidiliselt korrektselt, kuid
selliselt, et selle tegelik eesmärk jääks varjatuks ja võimatu või vähemalt keeruline oleks
tehingute tühistamine, otsustas XXX kasutada OÜ XXX (reg. kood: XX) ning XXX OÜ (reg.
kood: XXX) juhatuse liikme XXX ning XXX OÜ tegevust kontrollivate isikute - XXX ja XXX
kaasabi.
XXX väljastas XXX 01.10.2015 a. kuupäeva kandva volikirja, milles volitas teda OÜ XXX
nimel võõrandama äriühingule kuuluvat sõidukit XXX, reg. märk XXX.
01.10.2015 a. kuupäeva kandvad volikirjad on XXX väljastanud XXXX ka
OÜ-le XXX kuulunud haagise XX reg. märk XXX ja XXX reg. märk XXX võõrandamiseks.
Seejärel vormistas XXX 01.10.2015 a. kuupäeva kandvad sõidukite võõrandamise lepingud,
millede kohaselt OÜ XXX võõrandas OÜ-le XXX sõiduki XXX reg. märk XXX; haagise XXX,
reg. märk XXX ja ekskavaatori XXX reg. märk XXX, allkirjastades lepingud nii sõidukeid
võõrandava OÜ XXX esindajana kui ka neid soetava OÜ XXX esindajana. Sõidukite
võõrandamise lepingud olid XXX poolt vormistatud 01.10.2015 kuupäeva kandva ettevõtte
ülemineku kokkuleppe lisana ning ilma rahalise vastusoorituseta.
18.11.2015 a. vormistas XXX sõidukite müügilepingud, millede kohaselt OÜ XXX võõrandas
5 000 euro eest XXX sõiduki XXX, reg. märk XXX; 100 euro eest võõrandas OÜ XXX XXX
haagise XXX, reg. märk XXX ja 25 000 euro eest võõrandas OÜ XXX XXX ekskavaatori
XXX, reg. märk XXX. XXX ei ole tegelikkuses sõiduki, haagise ja ekskavaatori eest XXX OÜ-
le tasunud.
19.11.2015 a. esitasid XXX ja XXX äriregistrile avalduse XXXOÜ registrisse kandmise kohta.
20.11.2015 a. kanti XXX OÜ äriregistrisse. E-äriregistri teabesüsteemis olevate andmete
kohaselt oli XXX XXX OÜ ainuke juhatuse liige ajavahemikul 20.11.2015-30.09.2016 a.
Alates 30.09.2016 a. kuni 21.06.2017 oli XXXOÜ ainuke juhatuse liige XXX. XXX OÜ
ainuosanik ajavahemikul 20.11.2015 – 19.06.2017 oli XXX. XXXOÜ lõpetas oma tegevuse
21.06.2017.
20.11.2015 a. kuupäeva kandvana vormistati XXX ja XXX poolt allkirjastatud leping, millega
XXX võõrandas XXX OÜ-le nimetatud äriühingu osa eest mitterahalise sissemakse tasumiseks
sõiduki XXX, reg. märk XXX, väärtusega 5 000 eurot.
20.11.2015 a. kuupäeva kandvatena on vormistatud ka lepingud, milledega XXX võõrandas
XXX OÜ-le nimetatud äriühingu osa eest mitterahalise sissemakse tasumiseks haagise XXX,
reg. märk XXX, väärtusega 100 eurot ja ekskavaatori XXX, reg. märk XXX, väärtusega 25
000 eurot. XXX on allkirjastanud antud lepingud nii enda kui ka XXX OÜ nimel.
20.11.2015 a. kuupäeva kandvana on XXX väljastanud XXX volikirja, millega volitas teda
XXXOÜ nimel tegema kõiki vajalikke toiminguid, et saavutada sõiduki XXX, reg. märk XXX
ja haagise XXX, reg. märk XXX volitaja nimele registreerimine Maanteeameti Liiklusregistris.
Samuti on XXX väljastanud 20.11.2015 a. kuupäeva kandva volikirja XXX, millega volitas
teda XXX OÜ nimel tegema kõiki vajalikke toiminguid, et saavutada sõidukite XXX, reg. märk
XXX, haagise XXX, reg. märk XXX ja ekskavaatori XXX, reg. märk XXX volitaja nimele
registreerimine Maanteeameti Liiklusregistris.
Lisaks väljastas XXX samal päeval, s.o. 20.11.2015 a. XXX kirjaliku nõusoleku, mille andis
temale õiguse nimetatud sõidukite võõrandamiseks.
23.11.2015 a. esitas XXX XXX OÜ nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole taotluse
ekskavaatori XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega.
XXX palus ekskavaatori uueks omanikuks märkida XXXt OÜ. Samuti esitas XXX
Maanteeametile nimetatud ekskavaatori võõrandamisega seotud lepingud.
2
23.11.2015 a. tegi XXX enda nimele Swedbank AS-s (reg. kood: 10060701) avatud kontolt nr
XXX ülekande nimetatud pangas olevale Rahandusministeeriumi kontole nr
EE932200221023778606 summas 61 eurot selgitusega "XXX".
Samal päeval teostati Maanteeameti Liiklusregistris ekskavaatori XXX, reg. märk XXX
omanikuvahetuse kanne.
25.11.2015 a. esitas XXX XXXOÜ nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole taotluse
haagise XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega.
25.11.2015 a. tegi XXX XXX OÜ nimele AS-s SEB Pank (reg. kood: XXX) avatud kontolt nr
XXX1 ülekande nimetatud pangas olevale Rahandusministeeriumi kontole nr
EE891010220034796011 summas 61 eurot selgitusega "XXX".
26.11.2015 a. esitas XXX XXX OÜ nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole taotluse
sõiduki XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega. XXX
palus sõiduki uueks omanikuks märkida XXX OÜ.
26.11.2015 a. tegi XXX XXX OÜ nimele AS-s SEB Pank avatud kontolt nr XXXX ülekande
nimetatud pangas olevale Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011
summas 61 eurot selgitusega "XXX". Samal päeval teostati Maanteeameti Liiklusregistris
sõiduki XXX, reg. märk XXX omanikuvahetuse kanne.
Prokurör leiab, et käesolevas kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul
taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või
asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud
endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada
ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse.
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo, KarS § 201 lg 2 p 4 sätestatud
grupi poolt toimepandud omastamise näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest nähakse
karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57
sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt
sätestatud karistust.
3
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
menetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik, kas lähtuvalt avalikust
menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva
õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul
kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk
kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud
juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda
eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine pole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik
võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta
jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes
menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik
rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui
üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on
üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel
olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo
tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt XXXX osas KrMS § 202
kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine ilmtingimata tarvilik. Kohtueelse uurimise käigus ei ole
tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistri väljavõttest
nähtuvalt ei ole kuritegude toimepanemine kujunenud XXX elustiiliks ega sagedaseks
käitumismustriks. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tema suhtes ei ole varem
oportuniteediprintsiipi kohaldades kriminaalmenetlusi lõpetatud. Käesoleval ajal ei menetleta
tema suhtes teisi krtiminaalasju. XXX puuduvad kehtivad väärteokaristused. Nimetatud
asjaolud viitavad seaduskuuleka elu elamisele kahtlustatava poolt ning sellele, et tegemist oli
ühekordse teoga. Kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Harju Maakohtu
06.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX loobus OÜ XXX(registrikood XXX) esindaja
pankrotihaldur Oliver Ennok hagist XXXX, XXX ja XXX vastu ning samuti loobus OÜ XXX
eindaja hagist XXX vastu. Nimetatud kohtumäärusega lõpetati tsiviilasjas menetlus. 13. juuni
2018 sõlmiti sõidukite osas kompromiss. Antud asjaolu vähendab samuti avalikku
menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi esinemisest tuleks rääkida juhul, kui kannatanul
puuduksid peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
4
Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi
kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise
korral võib tema osas menetluse lõpetada.
XXX on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ja talle pandud
kohustuse täitmisega.
XXX on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, uuendab
prokuratuur KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 15730000552 menetlus XXX osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel XXX tasuda riigituludesse
XXX XXX) eurot. Tähtajaks määrata 1 (üks) kuu, s.o kohustuse täitmise tähtaeg 06.05.2020a.
3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Vahistuse andmed: vahistamist ei kohaldatud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda
üle XXX (XXX) ning viivitamata saata kannatanu OÜ XXX esindajale Oliver Ennokile (XXX).
8. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
10. Kriminaaltoimik jätta hoiule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni.
Leelo Känd
Ringkonnaprokurör
/allkirjastatud digitaalselt/
5