Põhja Ringkonnaprokuratuur · 4. august 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 06.04.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Leelo Känd
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 15730000552
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 2,4
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX, ik XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: sügis 2015a.
Kriminaalasjas nr 15730000552 alustati menetlust 16.02.2016 OÜ XXX kuriteokaebuse alusel
KarS § 201 lg 1 ja KarS § 377 lg 1 tunnustel, selgitamaks välja, kas OÜ-s XXX töötanud ja
OÜ-sse XXX tööle asunud isikud võivad olla toime pannud ärisaladuse rikkumise ja kas OÜ
XXX võib olla toime pannud OÜ-le XXX kuulunud vara omastamise.
XXX, kes tegutses OÜ-gu XXX juhatuse liikme ja osanikuna grupis koos XXX on esitatud
kahtlustus KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. grupi poolt
toime pandud omastamises, järgmisel viisil:
2015 a. sügisel, täpselt tuvastamata ajal tekkis XXX plaan korraldada OÜ-gu XXX suurima
osaniku XXX eest varjatult OÜ-le XXX kuulunud järgmise vara tasuta võõrandamine enda
kontrolli all tegutsevale isikule:
1) sõiduk XXX , ehitusaasta 2010, VIN-kood: XXX, reg. märk XXX;
2) haagis XXX, ehitusaasta 2002, VIN-kood: XXX, reg. märk XXX;
3) ekskavaator XXX, ehitusaasta 2008, VIN-kood: XXX, reg. märk XXX.
Tulenevalt OÜ-gu XXX juhatuse liikme staatusest, omas XXX juurdepääsu nimetatud
äriühingu varale ja sellega tehingute tegemine kuulus tema pädevusse.
Tagamaks, et nimetatud vara võõrandamine oleks läbi viidud juriidiliselt korrektselt, kuid
selliselt, et selle tegelik eesmärk jääks varjatuks ja võimatu või vähemalt keeruline oleks
tehingute tühistamine, otsustas XXX kasutada XXX OÜ-gu (reg. koodXXX) ning XXX OÜ
(reg. kood: X) juhatuse liikme XXX kaasabi.
XXX väljastas XXX 01.10.2015 a. kuupäeva kandva volikirja, milles volitas teda OÜ-
XXX nimel võõrandama äriühingule kuuluvat sõidukit XXX, reg. märk XXX.
01.10.2015 a. kuupäeva kandvad volikirjad on XXX väljastanud XXX ka OÜ-
XXX kuulunud haagise XXX, reg. märk XXX ja ekskavaatori XXX reg. märk XXX
võõrandamiseks.
Seejärel vormistas XXX 01.10.2015 a. kuupäeva kandvad sõidukite võõrandamise lepingud,
millede kohaselt OÜ XXX võõrandas XXX OÜ-le sõiduki XXX reg. märk XXX; haagise
XXX, reg. märk XXX ja ekskavaatori XXX reg. märk XXX, allkirjastades lepingud nii
sõidukeid võõrandava OÜ-gu XXX esindajana kui ka neid soetava XXX OÜ-gu esindajana.
Sõidukite võõrandamise lepingud olid XXX poolt vormistatud 01.10.2015 kuupäeva kandva
ettevõtte ülemineku kokkuleppe lisana ja ilma rahalise vastusoorituseta.
18.11.2015 a. vormistas XXX sõidukite müügilepingud, millede kohaselt XXX OÜ võõrandas
5 000 euro eest XXX sõiduki XXX, reg. märk XXX;100 euro eest võõrandas XXX OÜ XXX
haagise XXX, reg. XX ja 25 000 euro eest võõrandas XXX OÜ XXX ekskavaatori XXX, reg.
märk XXX. XXX ei ole tegelikkuses sõiduki, haagise ja ekskavaatori eest XXX OÜ-le tasunud.
20.11.2015 a. kuupäeva kandvana vormistati XXX ja XXX allkirju omav leping, millega
XXX võõrandas XXX OÜ-le nimetatud äriühingu osa eest mitterahalise sissemakse tasumiseks
sõiduki XXX, reg. märk XXX, väärtusega 5 000 eurot.
20.11.2015 a. kuupäeva kandvatena on vormistatud ka lepingud, milledega XXX võõrandas
XXX OÜ-le nimetatud äriühingu osa eest mitterahalise sissemakse tasumiseks haagise XXX,
reg. märk XXX, väärtusega 100 eurot ja ekskavaatori XXX, reg. märk XXX, väärtusega 25
000 eurot. XXX allkirjastas nimetatud lepingud nii enda kui ka XXX OÜ-gu nimel.
20.11.2015 a. kuupäeva kandvana on XXX väljastanud XXX volikirja, millega volitas teda
XXX OÜ-gu nimel tegema kõiki vajalikke toiminguid, et saavutada sõiduki XXX, reg. märk
XXX ja haagise XXX, reg. märk XXX volitaja nimele registreerimine Maanteeameti
Liiklusregistris.
Samuti on XXX väljastanud 20.11.2015 a. kuupäeva kandva volikirja XXX, millega volitas
teda XXX OÜ-gu nimel tegema kõiki vajalikke toiminguid, et saavutada sõidukite XXX , reg.
märk XXX, haagise XXX, reg. märk XXX ja ekskavaatori XXX, reg. märk XXX volitaja
nimele registreerimine Maanteeameti Liiklusregistris.
Lisaks väljastas XXX samal päeval, s.o. 20.11.2015 a., XXX kirjaliku nõusoleku, mille andis
temale õiguse nimetatud sõidukite võõrandamiseks.
23.11.2015 a. esitas XXX XXX OÜ-gu nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole
taotluse ekskavaatori XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku
vahetusega, mille alusel registreeriti Maanteeameti Liiklusregistris XXX OÜ ekskavaator
XXX, reg. märk XXX omanikuks.
25.11.2015 a. esitas XXX XXXt OÜ-gu nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole
taotluse haagise XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku
vahetusega, mille alusel sai haagise uueks omanikuks XXX OÜ.
26.11.2015 a. esitas XXX XXX OÜ-gu nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole
taotluse sõiduki XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku
vahetusega, mille alusel sai haagise uueks omanikuks XXX OÜ.
23.02.2016 a. võõrandas XXX OÜ ekskavaatori XXX, reg. märk XX XXX (ik XXX),
kes tasus selle eest XXX sularahas 19 000 eurot.
2
Samuti on XXX, kes tegutses OÜ-gu XXX juhatuse liikme ja osanikuna esitatud kahtlustus
KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. omastamises suures
ulatuses, järgmisel viisil:
2015 a. sügisel, täpselt tuvastamata ajal tekkis XXX, plaan korraldada OÜ-XX suurima osaniku
XXX eest varjatult OÜ-gu XXX laos olevate kaupade tasuta võõrandamine enda kontrolli all
tegutsevale XXX OÜ-le.
Tulenevalt OÜ-gu XXX juhatuse liikme staatusest, omas XXX juurdepääsu nimetatud
äriühingu varale. OÜ-gu XXXvaraga tehingute tegemine kuulus XXX pädevusesse.
XXX korraldusel vormistati OÜ-gu XXX nimelt 09.10.2015 a. kuupäeva kandev arve/saateleht
nr XXX, mille alusel müüdi XXX OÜ-le kõik äriühingu laos olnud kaubad kokku summas 97
142.29 eurot (lisandus käibemaks 20% 19 428.46 eurot, s.o. kokku 116 570.75 eurot). Arve
kohaselt pidi XXX OÜ sellel märgitud summa, s.o. kokku 116 570.75 eurot, tasuma OÜ-gu
XXX nimele AS-s LHV Pank (reg. kood: 10539549) avatud arvelduskontole nr XXX hiljemalt
13.12.2015 a. Tegelikkuses OÜ XXX nimetatud arve/saatelehel märgitud kaupu XXX OÜ-le
üle ei andnud ja XXX OÜ nende eest ka ei tasunud.
XXX OÜ müüs OÜ-lt XXX ostetud kaubad näiliselt edasi Soome Vabariigis registreeritud
XXX OY-le ja see omakorda XXX OÜ-le. Tegelikkuses XXX OÜ XXX OY-le ja XXX OY
XXXOÜ-le kaupu ei müünud.
20.10.2015 a. tehti XXXOÜ elektroonilises raamatupidamises kanne summas 90 000 eurot
XXX OY-lt kaupade ostmise kohta. Samal päeval s.o 20.10.2015 võeti XXX OÜ elektroonilises
raamatupidamises XXX OY-lt ostetud kaupadena arvele enamjaolt samade nimetustega kaubad
ja nende kogused mis olid kajastatud OÜ-gu XXX poolt XXX OÜ-le väljastatud 09.10.2015
a. kuupäeva kandval arve/saatelehel nr XXX.
Nimetatud arve kohaselt müüs XXX OY XXX OÜ-le erinevaid kinnitusvahendeid. Arve
kohaselt tuli see tasuda XXX OY-gu nimele Nordea Bank Finland Plc Helsinki (BIC:
NDEAFIHH) filiaalis avatud arvelduskontole XXX hiljemalt 26.10.2015 a. Tegelikkuses XXX
OY nimetatud arvel märgitud kaupu XXX OÜ-le üle ei andnud ja XXX OÜ nende eest ka ei
tasunud. Kirjeldatud toimingute tulemusena võeti seisuga 09.10.2015 a. kõik OÜ-gu XXX laos
olnud kaubad arvele XXXOÜ-gu raamatupidamises.
OÜ-gu XXX laos olnud kaupade XXX OÜ-le võõrandamise korraldamise- ja läbiviimisega
tekitas XXX OÜ-le XXX suure varalise kahju summas 97 142.29 eurot.
Prokurör leiab, et käesolevas kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul
taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või
asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud
endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada
3
ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse.
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo, KarS § 201 lg 2 p 2, 4
sätestatud suures ulatuses ning grupi poolt toimepandud omastamise näol on tegemist II astme
kuriteoga, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57
sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt
sätestatud karistust.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
menetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik, kas lähtuvalt avalikust
menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva
õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul
kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk
kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud
juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda
eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine pole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik
võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta
jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes
menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik
rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui
üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on
üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel
olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo
tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt XXX osas KrMS § 202
4
kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine ilmtingimata tarvilik. Kohtueelse uurimise käigus ei ole
tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistri väljavõttest
nähtuvalt ei ole kuritegude toimepanemine kujunenud XXX elustiiliks ega sagedaseks
käitumismustriks. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tema suhtes ei ole varem
oportuniteediprintsiipi kohaldades kriminaalmenetlusi lõpetatud. Käesoleval ajal ei menetleta
tema suhtes teisi krtiminaalasju. XXX puuduvad ka kehtivad väärteod. Nimetatud asjaolud
viitavad seaduskuuleka elu elamisele kahtlustatava poolt ning sellele, et tegemist oli ühekordse
teoga. Kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Harju Maakohtu 06.09.2019
kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX loobus OÜ XXX (registrikood XXX) esindaja
pankrotihaldur Oliver Ennok hagist XXX, XXX ja XXX vastu ning samuti loobus OÜ XXX
eindaja hagist XXX vastu. Nimetatud kohtumäärusega lõpetati tsiviilasjas menetlus. 13. juuni
2018 sõlmiti sõidukite osas kompromiss. Antud asjaolu vähendab samuti avalikku
menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi esinemisest tuleks rääkida juhul, kui kannatanul
puuduksid peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi
kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise
korral võib tema osas menetluse lõpetada.
XXX on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ja talle pandud
kohustuse täitmisega.
XXX on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, uuendab
prokuratuur KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 15730000552 menetlus XXX osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel XXX tasuda riigituludesse
XXX (XXX) eurot. Tähtajaks määrata 2 (kaks) kuud, s.o kohustuse täitmise tähtaeg
06.06.2020a.
3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: sülearvuti "XXX", sn:
XXXkoos adapteri ja toitejuhtmega ning sülearvuti XXX", sn: XXXkoos adapteri ja
toitejuhtmega – tagastada käesoleva määruse jõustumisel. Asitõendid asuvad
Keskkriminaalpolitsei asitõendite laos aadressil Tallinn, Tööstuse 52.
5. Vahistuse andmed: vahistamist ei kohaldatud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
5
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda
üle XXX (XXX) ja tema kaitsjale XXX (XXX) ning viivitamata saata kannatanu OÜ XXX
esindajale XXX (XXX).
8. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
10. Kriminaaltoimik jätta hoiule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni.
Leelo Känd
Ringkonnaprokurör
/allkirjastatud digitaalselt/
6