dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 15730000552

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 4. august 2020
Viit
PRP-0/20/5916
Registreeritud
4. august 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Leelo Känd (Põhja Ringkonnaprokuratuur, II osakond (majanduskuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 15730000552.pdf370 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06.04.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Leelo Känd Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 15730000552 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 2,4 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX, ik XXX Kuriteo toimepanemise aeg: sügis 2015a. Kriminaalasjas nr 15730000552 alustati menetlust 16.02.2016 OÜ XXX kuriteokaebuse alusel KarS § 201 lg 1 ja KarS § 377 lg 1 tunnustel, selgitamaks välja, kas OÜ-s XXX töötanud ja OÜ-sse XXX tööle asunud isikud võivad olla toime pannud ärisaladuse rikkumise ja kas OÜ XXX võib olla toime pannud OÜ-le XXX kuulunud vara omastamise. XXX, kes tegutses OÜ-gu XXX juhatuse liikme ja osanikuna grupis koos XXX on esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. grupi poolt toime pandud omastamises, järgmisel viisil: 2015 a. sügisel, täpselt tuvastamata ajal tekkis XXX plaan korraldada OÜ-gu XXX suurima osaniku XXX eest varjatult OÜ-le XXX kuulunud järgmise vara tasuta võõrandamine enda kontrolli all tegutsevale isikule: 1) sõiduk XXX , ehitusaasta 2010, VIN-kood: XXX, reg. märk XXX; 2) haagis XXX, ehitusaasta 2002, VIN-kood: XXX, reg. märk XXX; 3) ekskavaator XXX, ehitusaasta 2008, VIN-kood: XXX, reg. märk XXX. Tulenevalt OÜ-gu XXX juhatuse liikme staatusest, omas XXX juurdepääsu nimetatud äriühingu varale ja sellega tehingute tegemine kuulus tema pädevusse. Tagamaks, et nimetatud vara võõrandamine oleks läbi viidud juriidiliselt korrektselt, kuid selliselt, et selle tegelik eesmärk jääks varjatuks ja võimatu või vähemalt keeruline oleks tehingute tühistamine, otsustas XXX kasutada XXX OÜ-gu (reg. koodXXX) ning XXX OÜ (reg. kood: X) juhatuse liikme XXX kaasabi. XXX väljastas XXX 01.10.2015 a. kuupäeva kandva volikirja, milles volitas teda OÜ- XXX nimel võõrandama äriühingule kuuluvat sõidukit XXX, reg. märk XXX. 01.10.2015 a. kuupäeva kandvad volikirjad on XXX väljastanud XXX ka OÜ- XXX kuulunud haagise XXX, reg. märk XXX ja ekskavaatori XXX reg. märk XXX võõrandamiseks. Seejärel vormistas XXX 01.10.2015 a. kuupäeva kandvad sõidukite võõrandamise lepingud, millede kohaselt OÜ XXX võõrandas XXX OÜ-le sõiduki XXX reg. märk XXX; haagise XXX, reg. märk XXX ja ekskavaatori XXX reg. märk XXX, allkirjastades lepingud nii sõidukeid võõrandava OÜ-gu XXX esindajana kui ka neid soetava XXX OÜ-gu esindajana. Sõidukite võõrandamise lepingud olid XXX poolt vormistatud 01.10.2015 kuupäeva kandva ettevõtte ülemineku kokkuleppe lisana ja ilma rahalise vastusoorituseta. 18.11.2015 a. vormistas XXX sõidukite müügilepingud, millede kohaselt XXX OÜ võõrandas 5 000 euro eest XXX sõiduki XXX, reg. märk XXX;100 euro eest võõrandas XXX OÜ XXX haagise XXX, reg. XX ja 25 000 euro eest võõrandas XXX OÜ XXX ekskavaatori XXX, reg. märk XXX. XXX ei ole tegelikkuses sõiduki, haagise ja ekskavaatori eest XXX OÜ-le tasunud. 20.11.2015 a. kuupäeva kandvana vormistati XXX ja XXX allkirju omav leping, millega XXX võõrandas XXX OÜ-le nimetatud äriühingu osa eest mitterahalise sissemakse tasumiseks sõiduki XXX, reg. märk XXX, väärtusega 5 000 eurot. 20.11.2015 a. kuupäeva kandvatena on vormistatud ka lepingud, milledega XXX võõrandas XXX OÜ-le nimetatud äriühingu osa eest mitterahalise sissemakse tasumiseks haagise XXX, reg. märk XXX, väärtusega 100 eurot ja ekskavaatori XXX, reg. märk XXX, väärtusega 25 000 eurot. XXX allkirjastas nimetatud lepingud nii enda kui ka XXX OÜ-gu nimel. 20.11.2015 a. kuupäeva kandvana on XXX väljastanud XXX volikirja, millega volitas teda XXX OÜ-gu nimel tegema kõiki vajalikke toiminguid, et saavutada sõiduki XXX, reg. märk XXX ja haagise XXX, reg. märk XXX volitaja nimele registreerimine Maanteeameti Liiklusregistris. Samuti on XXX väljastanud 20.11.2015 a. kuupäeva kandva volikirja XXX, millega volitas teda XXX OÜ-gu nimel tegema kõiki vajalikke toiminguid, et saavutada sõidukite XXX , reg. märk XXX, haagise XXX, reg. märk XXX ja ekskavaatori XXX, reg. märk XXX volitaja nimele registreerimine Maanteeameti Liiklusregistris. Lisaks väljastas XXX samal päeval, s.o. 20.11.2015 a., XXX kirjaliku nõusoleku, mille andis temale õiguse nimetatud sõidukite võõrandamiseks. 23.11.2015 a. esitas XXX XXX OÜ-gu nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole taotluse ekskavaatori XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega, mille alusel registreeriti Maanteeameti Liiklusregistris XXX OÜ ekskavaator XXX, reg. märk XXX omanikuks. 25.11.2015 a. esitas XXX XXXt OÜ-gu nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole taotluse haagise XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega, mille alusel sai haagise uueks omanikuks XXX OÜ. 26.11.2015 a. esitas XXX XXX OÜ-gu nimel Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroole taotluse sõiduki XXX, reg. märk XXX registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega, mille alusel sai haagise uueks omanikuks XXX OÜ. 23.02.2016 a. võõrandas XXX OÜ ekskavaatori XXX, reg. märk XX XXX (ik XXX), kes tasus selle eest XXX sularahas 19 000 eurot. 2 Samuti on XXX, kes tegutses OÜ-gu XXX juhatuse liikme ja osanikuna esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. omastamises suures ulatuses, järgmisel viisil: 2015 a. sügisel, täpselt tuvastamata ajal tekkis XXX, plaan korraldada OÜ-XX suurima osaniku XXX eest varjatult OÜ-gu XXX laos olevate kaupade tasuta võõrandamine enda kontrolli all tegutsevale XXX OÜ-le. Tulenevalt OÜ-gu XXX juhatuse liikme staatusest, omas XXX juurdepääsu nimetatud äriühingu varale. OÜ-gu XXXvaraga tehingute tegemine kuulus XXX pädevusesse. XXX korraldusel vormistati OÜ-gu XXX nimelt 09.10.2015 a. kuupäeva kandev arve/saateleht nr XXX, mille alusel müüdi XXX OÜ-le kõik äriühingu laos olnud kaubad kokku summas 97 142.29 eurot (lisandus käibemaks 20% 19 428.46 eurot, s.o. kokku 116 570.75 eurot). Arve kohaselt pidi XXX OÜ sellel märgitud summa, s.o. kokku 116 570.75 eurot, tasuma OÜ-gu XXX nimele AS-s LHV Pank (reg. kood: 10539549) avatud arvelduskontole nr XXX hiljemalt 13.12.2015 a. Tegelikkuses OÜ XXX nimetatud arve/saatelehel märgitud kaupu XXX OÜ-le üle ei andnud ja XXX OÜ nende eest ka ei tasunud. XXX OÜ müüs OÜ-lt XXX ostetud kaubad näiliselt edasi Soome Vabariigis registreeritud XXX OY-le ja see omakorda XXX OÜ-le. Tegelikkuses XXX OÜ XXX OY-le ja XXX OY XXXOÜ-le kaupu ei müünud. 20.10.2015 a. tehti XXXOÜ elektroonilises raamatupidamises kanne summas 90 000 eurot XXX OY-lt kaupade ostmise kohta. Samal päeval s.o 20.10.2015 võeti XXX OÜ elektroonilises raamatupidamises XXX OY-lt ostetud kaupadena arvele enamjaolt samade nimetustega kaubad ja nende kogused mis olid kajastatud OÜ-gu XXX poolt XXX OÜ-le väljastatud 09.10.2015 a. kuupäeva kandval arve/saatelehel nr XXX. Nimetatud arve kohaselt müüs XXX OY XXX OÜ-le erinevaid kinnitusvahendeid. Arve kohaselt tuli see tasuda XXX OY-gu nimele Nordea Bank Finland Plc Helsinki (BIC: NDEAFIHH) filiaalis avatud arvelduskontole XXX hiljemalt 26.10.2015 a. Tegelikkuses XXX OY nimetatud arvel märgitud kaupu XXX OÜ-le üle ei andnud ja XXX OÜ nende eest ka ei tasunud. Kirjeldatud toimingute tulemusena võeti seisuga 09.10.2015 a. kõik OÜ-gu XXX laos olnud kaubad arvele XXXOÜ-gu raamatupidamises. OÜ-gu XXX laos olnud kaupade XXX OÜ-le võõrandamise korraldamise- ja läbiviimisega tekitas XXX OÜ-le XXX suure varalise kahju summas 97 142.29 eurot. Prokurör leiab, et käesolevas kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada 3 ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo, KarS § 201 lg 2 p 2, 4 sätestatud suures ulatuses ning grupi poolt toimepandud omastamise näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et menetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik, kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt XXX osas KrMS § 202 4 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ilmtingimata tarvilik. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole kuritegude toimepanemine kujunenud XXX elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tema suhtes ei ole varem oportuniteediprintsiipi kohaldades kriminaalmenetlusi lõpetatud. Käesoleval ajal ei menetleta tema suhtes teisi krtiminaalasju. XXX puuduvad ka kehtivad väärteod. Nimetatud asjaolud viitavad seaduskuuleka elu elamisele kahtlustatava poolt ning sellele, et tegemist oli ühekordse teoga. Kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Harju Maakohtu 06.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX loobus OÜ XXX (registrikood XXX) esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok hagist XXX, XXX ja XXX vastu ning samuti loobus OÜ XXX eindaja hagist XXX vastu. Nimetatud kohtumäärusega lõpetati tsiviilasjas menetlus. 13. juuni 2018 sõlmiti sõidukite osas kompromiss. Antud asjaolu vähendab samuti avalikku menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi esinemisest tuleks rääkida juhul, kui kannatanul puuduksid peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. XXX on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ja talle pandud kohustuse täitmisega. XXX on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, uuendab prokuratuur KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 15730000552 menetlus XXX osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel XXX tasuda riigituludesse XXX (XXX) eurot. Tähtajaks määrata 2 (kaks) kuud, s.o kohustuse täitmise tähtaeg 06.06.2020a. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: sülearvuti "XXX", sn: XXXkoos adapteri ja toitejuhtmega ning sülearvuti XXX", sn: XXXkoos adapteri ja toitejuhtmega – tagastada käesoleva määruse jõustumisel. Asitõendid asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite laos aadressil Tallinn, Tööstuse 52. 5. Vahistuse andmed: vahistamist ei kohaldatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 5 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda üle XXX (XXX) ja tema kaitsjale XXX (XXX) ning viivitamata saata kannatanu OÜ XXX esindajale XXX (XXX). 8. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. 10. Kriminaaltoimik jätta hoiule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Leelo Känd Ringkonnaprokurör /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel