Täpsustavad küsimused ujulatele ja basseinidele tehtud uute nõuete kohta

Saatja: Pilleriin Kalmus <[email protected]> Saatmisaeg: kolmapäev, 25. veebruar 2026 14:42 Adressaat: Mati Pari <[email protected]> Koopia: Ramon Nahkur - SOM <[email protected]> Teema: Vs: Täpsustavad küsimused ujulatele ja basseinidele tehtud uute nõuete kohta Tere Terviseameti hinnangul on keskne põhimõte see, et ujula või veekeskus on läbi mõelnud ja korralduslikult taganud tegevuse olukorraks, kus tekib õnnetus või muu abivajadus. Selleks on kõige otstarbekam koostada riskianalüüs, mis käsitleb veeohutust ja päästevõimekust. Lisasin näidised ka manusena kaasa. Riskianalüüs võib: • olla üldine dokument, mille üheks osaks on vetelpääste võimekus, või • olla eraldi koostatud vetelpääste riskianalüüs. Määrus ei nõua kohustuslikult vetelpäästja kutsetunnistusega töötaja olemasolu. Teenuseosutaja otsustab ise, millisel viisil ta vetelpääste võimekuse tagab, lähtudes oma teenuse iseloomust ja basseini eripärast. Oluline on, et töökorraldus tagaks alati selle, et kohalviibiv personal: • suudab vajaduse korral reageerida viivitamatult, • oskab ja on võimeline sukelduma basseini sügavaimasse ossa ning abivajaja veest välja tooma, • oskab osutada esmaabi kuni professionaalse abi saabumiseni. Tulenevalt terviseohutuse põhimõttest peab ujula või veekeskuse kasutajale olema vajaduse korral tagatud abi, sh õnnetusjuhtumi korral esmaabi. Tegemist ei ole uue nõudega – sarnane kohustus sisaldus ka varasemas regulatsioonis. Personal peab olema koolitatud abi ja esmaabi osutamiseks ning kvalifikatsiooni tuleb regulaarselt ajakohastada. Asutusesisene juhendamine ja väljaõpe on võimalik, kuid see peab olema süsteemne, dokumenteeritud ja vastama reaalsele riskitasemele. Basseini eripära hindab teenuseosutaja ise oma riskianalüüsi raames. Ühtset universaalset lahendust ei ole võimalik kehtestada, kuna erinevate ujulate riskiprofiil on erinev. Hindamisel võib arvesse võtta näiteks: • basseini sügavust ja veealuse ala eripära, • rajaarvu ja samaaegset kasutajate hulka, • kasutajate sihtgruppi (lapsed, eakad, erivajadusega inimesed), • kasutusviisi (avalik kasutus, treeningud, kooliujumine, spaa- või atraktsioonibassein), • atraktsioonide olemasolu (lained, torud, hüppetorn jms), • personali paiknemist ja nähtavust basseini suhtes, • esmaabivahendite ja päästevahendite kättesaadavust. Näiteks ei saa sama riskianalüüs olla kohaldatav väikesele lasteaia õppebasseinile ja suurele spaakeskuse ujulale. Seetõttu on oluline, et iga asutus koostab oma keskkonnast lähtuva analüüsi ning määratleb selgelt sisemised tegutsemisjuhised (nt kus asuvad pääste- ja esmaabivahendid, kuidas toimub häirekeskuse teavitamine, kes reageerib esimesena, kui peaks juhtuma hulleim, kes ja kus istub lahkunuga ja ootab transporti) Ka treening- ja õppebasseinides tuleb riskid läbi mõelda ja dokumenteerida. Kui basseinis viivad tegevusi läbi kvalifitseeritud ujumistreenerid või juhendajad, kellel on erialane väljaõpe, võib see olla oluline osa vetelpääste võimekuse tagamisest. Riskianalüüsis võib see olla selgelt kirjeldatud (nt „treeninguid viivad läbi kvalifitseeritud treenerid, kes omavad esmaabi väljaõpet ja suudavad vajadusel osutada abi vees“). Siiski tuleb hinnata: • kas treeneri tähelepanu on jagatud õpetamise ja ohutuse tagamise vahel, • kui palju on samaaegselt osalejaid, • kas on tagatud piisav järelevalve kõigi basseinis viibijate üle. Seega ei vabasta treeningu iseloom teenuseosutajat kohustusest tagada tegelik ja toimiv vetelpääste võimekus. Kokkuvõtvalt: määrus ei sea formaalset kohustust konkreetsele kutsetunnistusele, kuid nõuab, et teenuseosutaja tagaks reaalse, toimiva ja riskipõhise vetelpääste võimekuse, mis on dokumenteeritud ning vastab konkreetse basseini kasutusviisile ja riskitasemele. Olen valmis sellel teemal ka arutama pikemalt kui miski veel jäi segaseks. Tervitades Pilleriin Kalmus teenuse juht keskkonnatervise osakond +372 5814 7824 [email protected] Terviseamet +372 794 3500 [email protected] www.terviseamet.ee Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud. Saatja: Ramon Nahkur - SOM <[email protected]> Saatmisaeg: kolmapäev, 25. veebruar 2026 14:35 Adressaat: Pilleriin Kalmus <[email protected]> Koopia: Mati Pari <[email protected]> Teema: FW: Täpsustavad küsimused ujulatele ja basseinidele tehtud uute nõuete kohta Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Pilleriin Üks ujulate ohutust puudutav päring on veel – vt kiri all ja panin ka päringu saatja Mati Pari koopiasse. Palun aidake neid vastuse andmisega ja kui vaja minu poolt midagi täpsustada, siis saan seda ka teha. Tänud! Ramon Nahkur nõunik Sotsiaalministeerium From: Mati Pari <[email protected]> Sent: Friday, February 20, 2026 10:26 AM To: Ramon Nahkur - SOM <[email protected]> Subject: Täpsustavad küsimused ujulatele ja basseinidele tehtud uute nõuete kohta Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Kirjutan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest ja soovin paari punkti uues määruses täpsustada. Alates 01.01.2026 kehtib uus nõue, et basseinipidaja peab tagama vetelpääste võimekusega inimese kohalolu basseini külastuste vältel. Kui basseini külastab eraklient üksinda või mitmekesi, kas siis peab maja poolt olema kohal inimene, kellel on basseini eripära arvestades olemas võimekus tuua inimene basseinist välja ja anda talle esmaabi? Või on see erakliendi vastutus? Meil käib rehabilitatsiooni korras kliente, kes kasutavad basseini koos hooldajaga või saatjaga (ratastoolis kliendid ja ka osalise amputatsiooniga kliendid). Erivajadusega kliendid on kõik koos saatjaga aga basseinis käivad ka paarid ja üksikkülastajad. Kui maja poolt sellist inimest kohapeal ei ole, kas siis teenust pakkuda ei tohi? Kuidas toimida, kui basseini soovivad kasutada maja töötajad. Kui läheb 1 inimene basseini, siis peab vetelpääste võimekusega inimene olema basseini ääres olemas? Kui korraga külastab basseini grupp oma maja inimesi, kas siis piisab kui grupis on vetelpääste võimekusega inimene ja sellega on nõue täidetud või ei? Kui basseini renditakse grupile, kas siis peame vetelpääste võimekuse tagama meie basseini haldajana, või saab vastutus liikuda rentijale? Kuidas sel juhul rentija peab garanteerima vetelpääste võimekuse? Kas piisab meie jaoks sellest, et rendilepingus on see välja toodud, või peab see olema kuidagi teistmoodi tagatud? Meie basseini rendib ujumisklubi, kelle treeneril on vetelpääste koolitus sooritatud, nendega peaks olema korras. Samuti rendib meie basseini Eesti Noorte ja Laste Diabeedi Ühing, kellega oleme lepingu pannud praegu pausile. Kuidas nendega olukord lahendada? Meie rentnik on ka Nägemispuuetega Inimeste Ühing, kelle leping on ka praegu pausil. Kuidas nendega olukord lahendada? Tervitades, Mati Pari Astangu KRK haldusjuht [email protected] +372 58870278