Haridus- ja Teadusministeerium
Meie 01.12.2025 nr 3.1-3/307-1
[email protected]
Munga 18
50088, Tartu
Arvamus haridus- ja
teadusministri määruse
“Ettevalmistava õppe korraldus ja
õppekava nõuded ning
rahastamise alused” eelnõu kohta
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Keskus), olles tutvunud kooskõlastamisele
ja arvamuse avaldamisele edastatud haridus- ja teadusministri määruse “Ettevalmistava
õppe korraldus ja õppekava nõuded ning rahastamise alused” eelnõuga (edaspidi eelnõu),
edastab oma järgmised tähelepanekud ja ettepanekud:
1. Ettevalmistavasse õppesse peab toevajadusega noorele vastuvõtt toimuma
esmase vastuvõtu raames.
1. Kooskõlas Keskuse poolt HTMile 08.10.2025 edastatud kirjaga on Keskus
jätkuvalt seisukohal, et toevajadusega õpilaste huvidest lähtuvalt on oluline,
et ettevalmistavasse õppesse toimuks vastuvõtt juba esmase vastuvõtu
raames. Sellisel juhul ei muutu süsteem toevajadusega noorele ja tema
perekonnale bürokraatlikumaks ja kurnavaks, aidates vältida õppijate ja
nende perede liigset ärevust ja vaimse tervise halvenemist.
2. Praegu planeeritud ettevalmistavasse õppesse sisseastumine tähendab, et
toevajadusega õppija ja tema perekond peavad liikuma vastuvõtult
vastuvõtule, saama eitavaid vastuseid koos enesehinnangu langusega ja
ootama täiendavat vastuvõttu.
3. Leiame, et lähenemine, kus vastuvõtt ettevalmistavasse õppesse toimub
ainult täiendava vastuvõtu raames, ei arvesta piisavalt õppijate arengulise
valmisolekuga ega toeta ka täiel määral kutseõppeasutuse seaduse § 23¹
lõikes 2 sätestatud ettevalmistava õppe eesmärki, mille kohaselt tuleb toetada
noore enese tundmaõppimist, valikuvõimaluste mõistmist ning
otsustusvõimekuse kujunemist seoses õpingute ja tööeluga. Kavandatud
regulatsioonis peitub oht vähendada haridusliku erivajadusega õppijate
autonoomiat ja võrdset ligipääsu neile jõukohasele õppele.
4. Ettevalmistava õppe rühmad on võimalik komplekteerida juba esmase
vastuvõtu raames, kui sellele eelneb põhjalik hindamine. Seda enam, et juba
eelnõu seletuskirjas on ära toonud piirkonnapõhise vajaduse ettevalmistava
õppe kohtade järele.
5. Täpsustamist vajab ka, kuidas ettevalmistav õpe ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse §-s 50 ette nähtud lisaõpe põhikooli lõpetanutele
omavahel seotud on ning kuidas toimub otsustamine, kas õpilane läheb
lisaõppesse või ettevalmistavasse õppesse.
6. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et “[s]arnased õppe võimalused on loodud
ka näiteks Soomes (Perusopetuksen jälkeisestä tutkintokoulutukseen
valmentavasta koulutus (TUVA)), mis võimaldab õppimiskohustuse eas
olevatel noortel arendada oma õpioskusi, sh enesekohaseid kui ka
elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi, mis võimaldavad
edukalt kandideerida ja lõpetada gümnaasiumi- või kutseharidus.” Leiame, et
olukorras, kus HTM on ettevalmistava õppe modelleerinud Soome TUVA
näitel, on asjakohane ka lähtuda sellest, et antud kursusele saab kandideerida
sarnaselt kõikide teiste erialadega ettenähtud vastuvõtuperioodidel (järgmine
17.02.–17.03.2026 või aastaringselt). Selliselt on võimalik vältida
ettevalmistavas õppes õppijate stigmatiseerimist kui ebaõnnestujaid ning
selle asemel tunnustaks õppijaid, kes vajavad veel aega ja on motiveeritud
arendama oma sotsiaal-emotsionaalseid, igapäevaelu oskuseid ja
eneseteadlikkust.
7. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et arvestatud ei ole halduskoormuse
suurenemisega kõikidele osapooltele (noored, nende pered, koolide
hindamiskomisjonid), mille toob kaasa ettevalmistavasse õppesse vastuvõtu
piiramine ainult täiendava vastuvõtuga, ning puudub selgus, millist eesmärki
selline vastuvõtukorraldus teenib. Samuti ei ole selline bürokraatia kunstlik
tekitamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse vastupidise püüdlusega seda
vähendada, võttes arvesse, et mh tegutseb peaministri juures efektiivsuse ja
majanduskasvu nõukoda.
8. Samuti on jäänud sellise regulatsiooni kehtestamisel tähelepanuta asjaolu, et
õpetajatel on 56-päevane puhkus. Tugispetsialistid ja osad pedagoogid
omavad kandvat rolli vastuvõtuprotsessis, sh täiendavas vastuvõtus. Koolide
jaoks muutub sellise regulatsiooniga personali puhkuste graafiku
planeerimine väga keeruliseks ning finantsiliselt ka koormavaks suurte
puhkuste jääkide puhul.
9. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõu seletuskirja kohaselt on koolil
võimalik “avada vastuvõtt jätkuvastuvõtu ajaraamis alates 15. juulist”, mis ei
ole kooskõlas vastuvõtu määruse § 7 lõikega 4, mille kohaselt avatakse
täiendav vastuvõtukonkurss vahetult pärast esimese vastuvõtu tulemuste
avalikustamist, kuid mitte hiljem kui 15. juulil. Seega on seletuskiri eksitav,
sest täiendava vastuvõtu võib avada varem, kooskõlas vastuvõtu määruse §
5 lõikega 8 .
1
10. Lisaks palume täpsustada eelnõu seletuskirjas esitatud väidet, mille kohaselt
ettevalmistava õppe sihtrühma kuulub “õppimiskohustust täitev õppija, kes ei
saanud sisse ei esmase ega täiendava vastuvõtu raames õppekohta
gümnaasiumis, kutsekeskhariduses või kutseõppes”. Jääb arusaamatuks,
kas mõeldud on, et ettevalmistavasse õppesse kandideerimise õiguse
saamiseks peaks õppijakandidaat saama kõigepealt eitava vastuse esmases
ja siis veel täiendavas vastuvõtus.
11. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku koos eelnõuga muuta ka
haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 23 "Õpilase
kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise
kord" (edaspidi vastuvõtu määrus) § 7 lõiget 5 nii, et ettevalmistava õppe
õppekavale oleks võimalik kandideerida põhikooli lõpetajal esmase
vastuvõtu raames, võimaldades koolil teha koheselt ja üks kord
põhjalikum hindamine ja otsustada, kas õppija sobib ettevalmistavasse
õppesse või on valmis asuma kohe erialaõppesse.
2. Oluline on selgelt defineerida, et ettevalmistava õpe laieneb ka toevajadusega
noortele.
a. Eelnõu seletuskiri näeb ette, et ettevalmistav õpe on suunatud noortele, kes
on:
i. õppimiskohustuse eas ja kes ei ole saanud põhihariduse omandamise
järgselt õpingute jätkamiseks gümnaasiumi, kutsekeskhariduse või
kutseõppe õppekohta esmases ega täiendavas vastuvõtus;
ii. omandanud põhihariduse ja kelle eesti keele oskus ei ole piisav
õpingute jätkamiseks eesti keeles. Seda hindab kool isikust lähtuvalt.
Vähene eesti keele oskus ainiti ei ole aluseks ettevalmistavasse
õppesse siirdumisel. Koolid saavad puuduliku eestikeele oskusega
noori vastu võtta ka kutseõppesse või gümnaasiumisse pakkudes
valitud õppekaval täiendavat lisatuge ka eesti keele omandamiseks.
Kui aga lisaks eesti keele puudujäägile esineb õpilasel muud
toevajadust on ettevalmistav õpe koht õppimiseks.
b. Seletuskirja kohaselt on justkui ettevalmistava õppe sihtrühmaks
toevajadusega õppija ainult siis, kui tal on ka ebapiisav eesti keele oskus. Kui
eesti keele oskus on piisav, siis on ettevalmistava õppe sihtrühmaks ainult
need õppimiskohustust täitvad õppijad, kes ei saa õppekohta põhikooli
järgselt. Seega on sihtrühmana puudu toevajadusega õppijad, kelle
sotsiaalsed ja igapäevaeluoskused ei võimalda asuda õppima eriala ning
noored, kellel puudub teadmine, milline eriala neile võiks sobida. Juhime
tähelepanu asjaolule, et Keskuse 2025/2026. õa vastuvõtu raames esitati
80% avaldustes just kutsevaliku õppesse. Käesoleva õppeaastaga aga
pannakse kutsevaliku õpe kinni ning ettevalmistav õpe ei asenda seda sellisel
määral, kuna väljapakutud ettevalmistava õppe regulatsioon on selline, kus ei
selgu, kuhu saavad minna õppima õppijad, kellel on eelkõige vajadus
igapäevaeluoskuste, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja karjääripädevuste
arendamise järele.
c. Leiame, et suuremal määral ja selgelt on vaja esile tõsta toevajadusega
õppijad ettevalmistava õppe sihtrühmana.
3. Ettevalmistava õppe rahastus
a. Eelnõu § 8 lõikes 2 loetletakse ettevalmistava õppe ühikuhinna sisse kuuluvad
komponendid, milleks on õpetajate, tugispetsialistide ja rühmajuhendajate
tööjõukulu, õppevahendite, õpisündmuste, infotehnoloogiliste vahendite kulu
ning koolilõuna toetuse arvestuslik kulu. Seletuskirjas täpsustatakse, et
ühikuhinna eelarvestamisel on võetud aluseks, et õpperühma ehk 15 õpilase
kohta nähakse ette arvestuslikult 1 õpetaja ametikoht, 1 tugispetsialisti ning 1
rühmajuhendaja ametikoht. Lisaks arvestatakse ühikuhinna arvestuses ka
õppevahendite komponendina 350 eurot. Koolilõuna toetuse arvestamisel on
arvestuslikuks aluseks õppepäevade arv õppeaastas 200 õppepäeva ja
vähemalt 1.25 eurot õpilase kohta, mis on võrdne kutsehariduse tasemeõppes
osalevate õpilaste koolilõuna toetuse määraga.
b. Juhime tähelepanu asjaolule, et vaatamata sellele, et ettevalmistava õppe
õppekohtade jagamisel on aluseks võetud piirkonna vajadused, on HTM ka
ise kinnitanud, et õppija ei pea suunduma õppima enda elukohajärgsesse
ettevalmistavat õpet pakkuvasse kooli, vaid võib ka Eesti-siseselt liikuda. See
aga tähendab omakorda, et koolid, kellel on õpilaskodu, kannavad kulusid
(õpilaskodu personal), kuid ettevalmistava õppe ühikuhinna sees need kulud
ei kajastu ja neid koolile ka ei hüvitata. Palume lahendada olukord, kus
õpilaskodu omavad koolid on majanduslikult halvemas olukorras
võrreldes nende koolidega, kellel puudub õpilaskodu ja sellega
kaasnevad personalikulud. Õpilaskodu omavatel koolidel võib osutuda
vajalikuks tagada ööpäevaringne personal olukorras, kus õpilaskodus
majutuvad õppimiskohustust täitvad alaealised.
4. Muud tähelepanekud:
a. Eelnõu § 2 lõige 1 – teeme ettepaneku kehtestada varasem ettevalmistava
õppe läbiviimise õigus sõnastuses “hiljemalt kaheksa kuud enne õppeaasta
algust”, mis võimaldaks koolidel hakata tegema ettevalmistusi järgmiseks
õppeaastaks veebruari alguses. Seda eelkõige eesmärgiga tagada koolidele
rohkem aega õppeaasta planeerimiseks, õpetajate ja tugispetsialistide
palkamiseks, ruumide ettevalmistamiseks, enne vastuvõtuperioodi.
b. Eelnõu § 2 lõige 5 – sätte kohaselt on individuaalses õppekavas määratud
õpiväljundid. Kutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 3 kohaselt aga peavad
individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega.
Palume viia eelnõu kooskõlla KutÕS § 311 lõikega 3.
c. Eelnõu § 2 lõige 8 – ettepanek täiendada loetelu igapäevaeluoskuste ja
sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisega ning täiendada punkti 2
karjääripädevuste arendamisega. Sellised täiendused võimaldavad
täpsustada ka ettevalmistava õppe sihtrühma ja laiendada ettevalmistavat
õpet toevajadusega õppijatele.
d. Eelnõu § 3 lõige 1 – sätte kohaselt on rühmajuhendaja ülesandeks õpilase
toe vajaduse märkamine. Teeme ettepaneku kehtestada see sõnastuses
"esmase õpilase toe vajaduse märkamine". Rühmajuhendajale ei saa panna
kogu vastutust õpilase toevajaduse märkamise eest, sest toevajaduse
ilmnemine toimub erinevates olukordades, sh õppetöös, mil toevajadust
märkab õpetaja. Seega peab koolides olema loodud süsteemne lähenemine
õpilase toevajaduse märkamiseks, kuid kindlasti ei saa kogu vastutust selle
eest kanda rühmajuhendaja. Täiendavalt on sätte kohaselt rühmajuhendaja
ülesandeks “koostöös kooli tugiteenuste koordinaatoriga toe rakendamise
korraldamine”. Enda pikaajalisele kogemusele tuginedes näeme, et
rühmajuhendaja võiks olla nö juhtumikorraldaja rollis tugiteenuste vajaduse
märkamisel ja tugiteenuste osutamisel ning teeme ettepaneku kas asendada
sõnad “tugiteenuste koordinaatoriga” või täiendada enne sõnaga
“tugispetsialistidega”.
e. Eelnõu § 3 lõige 2 – eelnõu sätte sõnastus on hetkel selline, kus peavad olema
täidetud kõik kolm kriteeriumit – vähemalt keskharidus, sotsiaaltöö- või
noorsootöövaldkonna kvalifikatsioon JA pedagoogiline kompetentsus, mis
vajab ülevaatamist, et säte oleks sõnastatud eesmärgipäraselt. Täiendavalt
vajab täpsustamist, millega tõendada pedagoogilist kompetentsust. Oluline et
oleks mingi objektiivne kriteerium, mille kohta saab öelda, kas täidetud või
mitte täidetud, et vältida subjektiivsust. Samuti palume kaaluda, kas on mõtet
piirata rühmajuhendaja kvalifikatsiooni ainult sotsiaaltöö- või noorsootööalase
haridusega. Nii näiteks välistab see potentsiaalsete rühmajuhendajate seast
väga laia inimeste ringi, kes võivad olla huvitatud sellise rolli täitmisest ja kelle
ettevalmistus selleks on sobilik.
f. Eelnõu § 3 lõige 3 – kooli kui tööandja kohustus tagada töötajale
enesetäiendamine tuleneb töölepingu seadusest, mistõttu on säte üleliigne.
g. Eelnõu § 5 lõige 3 punkt 4 – asendada sõna “karjääripädevus” sõnadega
“karjääri kujundamise pädevus”.
h. Eelnõu § 6 punkt 1 – täiendada punkti nii, et oleks selgemini esindatud ka
tööellu liikumise osa.
i. Eelnõu § 6 punkt 3 – sõnad “vajalikes õppeainetes” asendada sõnadega
“vajalikes valdkondades”, sest eelnõu säte on liigselt piirav.
j. Eelnõu § 6 punkt 4 – välja jätta sõna “korrektselt”, sest see ei ole ka
ettevalmistava õppe sihtrühma silmas pidades realistlik õpiväljund, ning
täpsustamist vajab, mida tähendab “vajadusel ka võõrkeelt harjumuspärastes
õppe-, suhtlus- ja koostööolukordades”. Hetkel on sätte sõnastus selline, mis
võimaldab seda tõlgendada nii, et kui õppija eesti keel piisavalt ei oska (ehk
vajadus), siis on sobilik kasutada vene keelt (ehk võõrkeel harjumuspärases
olukorras). Eeldatavasti ei ole see sätte taotletav eesmärk.
k. Eelnõu seletuskirjas viidatakse ka § 6 lõikele 4, selgitades, et sellega
“sätestatakse võimalus teha kohandusi iseseisvuse ja vastutuse ulatuses
erinevate pädevuste omandamisel sõltuvalt õpilase eripärast. Näiteks
lihtsustatud või toimetuleku õppekaval põhikooli lõpetanud noortel võib olla
mõne pädevuse omandamiseks vajalik kasutada suuremal määral juhendatud
õpet.” Juhime tähelepanu, et sellist sätet eelnõus ei ole. Samuti palume
täpsustada, kas on eesmärk kehtestada toimetuleku õppekaval põhikooli
noortele edasiõppimine ettevalmistavas õppes olukorras, kus nad ei pruugi
olla enam õppimiskohustusega, st täisealised, ning sõltuvad sellisel juhul
ettevalmistavas õppes vabade kohtade olemasolust vastuvõtu järgselt.
l. Eelnõu § 7 lõige 1 punkt 3 – säte kehtestab ettevalmistavas õppes õpilase
individuaalse õppekava minimaalne andmestik, sh eesti keele oskuse tase.
Palume täpsustada, kas mõeldud on mingit ühtset hindamise meetodit või on
lubatud ka keeleoskuse kirjeldamine.
m. Eelnõu § 7 lõige 1 punkt 4 – palume täpsustada, kas nimetatud sätte alusel
on võimalik ettevalmistavas õppes, sarnaselt põhiharidusele, vähendada
õpitulemusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Valdaru
direktor
Veronika Kaska
[email protected]