dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus haridus- ja teadusministri määruse “Ettevalmistava õppe korraldus ja õppekava nõuded ning rahastamise alused” eelnõu kohta

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 1. detsember 2025
Viit
3.1-3/307-1
Registreeritud
1. detsember 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
3.1 Asjaajamise korraldamine
Sari
3.1-3 Kirjavahetus juhtimis-, kutseõppe-, personali- ja rehabilitatsiooniküsimustes
Toimik
3.1-3/2025
Vastutaja
Veronika Kaska (AKK)

Failid

  • 📎3.1-3307-1 01.12.2025 Väljaminev kiri.asice369 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 01.12.2025 nr 3.1-3/307-1 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Arvamus haridus- ja teadusministri määruse “Ettevalmistava õppe korraldus ja õppekava nõuded ning rahastamise alused” eelnõu kohta Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Keskus), olles tutvunud kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele edastatud haridus- ja teadusministri määruse “Ettevalmistava õppe korraldus ja õppekava nõuded ning rahastamise alused” eelnõuga (edaspidi eelnõu), edastab oma järgmised tähelepanekud ja ettepanekud: 1. Ettevalmistavasse õppesse peab toevajadusega noorele vastuvõtt toimuma esmase vastuvõtu raames. 1. Kooskõlas Keskuse poolt HTMile 08.10.2025 edastatud kirjaga on Keskus jätkuvalt seisukohal, et toevajadusega õpilaste huvidest lähtuvalt on oluline, et ettevalmistavasse õppesse toimuks vastuvõtt juba esmase vastuvõtu raames. Sellisel juhul ei muutu süsteem toevajadusega noorele ja tema perekonnale bürokraatlikumaks ja kurnavaks, aidates vältida õppijate ja nende perede liigset ärevust ja vaimse tervise halvenemist. 2. Praegu planeeritud ettevalmistavasse õppesse sisseastumine tähendab, et toevajadusega õppija ja tema perekond peavad liikuma vastuvõtult vastuvõtule, saama eitavaid vastuseid koos enesehinnangu langusega ja ootama täiendavat vastuvõttu. 3. Leiame, et lähenemine, kus vastuvõtt ettevalmistavasse õppesse toimub ainult täiendava vastuvõtu raames, ei arvesta piisavalt õppijate arengulise valmisolekuga ega toeta ka täiel määral kutseõppeasutuse seaduse § 23¹ lõikes 2 sätestatud ettevalmistava õppe eesmärki, mille kohaselt tuleb toetada noore enese tundmaõppimist, valikuvõimaluste mõistmist ning otsustusvõimekuse kujunemist seoses õpingute ja tööeluga. Kavandatud regulatsioonis peitub oht vähendada haridusliku erivajadusega õppijate autonoomiat ja võrdset ligipääsu neile jõukohasele õppele. 4. Ettevalmistava õppe rühmad on võimalik komplekteerida juba esmase vastuvõtu raames, kui sellele eelneb põhjalik hindamine. Seda enam, et juba eelnõu seletuskirjas on ära toonud piirkonnapõhise vajaduse ettevalmistava õppe kohtade järele. 5. Täpsustamist vajab ka, kuidas ettevalmistav õpe ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 50 ette nähtud lisaõpe põhikooli lõpetanutele omavahel seotud on ning kuidas toimub otsustamine, kas õpilane läheb lisaõppesse või ettevalmistavasse õppesse. 6. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et “[s]arnased õppe võimalused on loodud ka näiteks Soomes (Perusopetuksen jälkeisestä tutkintokoulutukseen valmentavasta koulutus (TUVA)), mis võimaldab õppimiskohustuse eas olevatel noortel arendada oma õpioskusi, sh enesekohaseid kui ka elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi, mis võimaldavad edukalt kandideerida ja lõpetada gümnaasiumi- või kutseharidus.” Leiame, et olukorras, kus HTM on ettevalmistava õppe modelleerinud Soome TUVA näitel, on asjakohane ka lähtuda sellest, et antud kursusele saab kandideerida sarnaselt kõikide teiste erialadega ettenähtud vastuvõtuperioodidel (järgmine 17.02.–17.03.2026 või aastaringselt). Selliselt on võimalik vältida ettevalmistavas õppes õppijate stigmatiseerimist kui ebaõnnestujaid ning selle asemel tunnustaks õppijaid, kes vajavad veel aega ja on motiveeritud arendama oma sotsiaal-emotsionaalseid, igapäevaelu oskuseid ja eneseteadlikkust. 7. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et arvestatud ei ole halduskoormuse suurenemisega kõikidele osapooltele (noored, nende pered, koolide hindamiskomisjonid), mille toob kaasa ettevalmistavasse õppesse vastuvõtu piiramine ainult täiendava vastuvõtuga, ning puudub selgus, millist eesmärki selline vastuvõtukorraldus teenib. Samuti ei ole selline bürokraatia kunstlik tekitamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse vastupidise püüdlusega seda vähendada, võttes arvesse, et mh tegutseb peaministri juures efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. 8. Samuti on jäänud sellise regulatsiooni kehtestamisel tähelepanuta asjaolu, et õpetajatel on 56-päevane puhkus. Tugispetsialistid ja osad pedagoogid omavad kandvat rolli vastuvõtuprotsessis, sh täiendavas vastuvõtus. Koolide jaoks muutub sellise regulatsiooniga personali puhkuste graafiku planeerimine väga keeruliseks ning finantsiliselt ka koormavaks suurte puhkuste jääkide puhul. 9. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõu seletuskirja kohaselt on koolil võimalik “avada vastuvõtt jätkuvastuvõtu ajaraamis alates 15. juulist”, mis ei ole kooskõlas vastuvõtu määruse § 7 lõikega 4, mille kohaselt avatakse täiendav vastuvõtukonkurss vahetult pärast esimese vastuvõtu tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem kui 15. juulil. Seega on seletuskiri eksitav, sest täiendava vastuvõtu võib avada varem, kooskõlas vastuvõtu määruse § 5 lõikega 8 . 1 10. Lisaks palume täpsustada eelnõu seletuskirjas esitatud väidet, mille kohaselt ettevalmistava õppe sihtrühma kuulub “õppimiskohustust täitev õppija, kes ei saanud sisse ei esmase ega täiendava vastuvõtu raames õppekohta gümnaasiumis, kutsekeskhariduses või kutseõppes”. Jääb arusaamatuks, kas mõeldud on, et ettevalmistavasse õppesse kandideerimise õiguse saamiseks peaks õppijakandidaat saama kõigepealt eitava vastuse esmases ja siis veel täiendavas vastuvõtus. 11. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku koos eelnõuga muuta ka haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 23 "Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord" (edaspidi vastuvõtu määrus) § 7 lõiget 5 nii, et ettevalmistava õppe õppekavale oleks võimalik kandideerida põhikooli lõpetajal esmase vastuvõtu raames, võimaldades koolil teha koheselt ja üks kord põhjalikum hindamine ja otsustada, kas õppija sobib ettevalmistavasse õppesse või on valmis asuma kohe erialaõppesse. 2. Oluline on selgelt defineerida, et ettevalmistava õpe laieneb ka toevajadusega noortele. a. Eelnõu seletuskiri näeb ette, et ettevalmistav õpe on suunatud noortele, kes on: i. õppimiskohustuse eas ja kes ei ole saanud põhihariduse omandamise järgselt õpingute jätkamiseks gümnaasiumi, kutsekeskhariduse või kutseõppe õppekohta esmases ega täiendavas vastuvõtus; ii. omandanud põhihariduse ja kelle eesti keele oskus ei ole piisav õpingute jätkamiseks eesti keeles. Seda hindab kool isikust lähtuvalt. Vähene eesti keele oskus ainiti ei ole aluseks ettevalmistavasse õppesse siirdumisel. Koolid saavad puuduliku eestikeele oskusega noori vastu võtta ka kutseõppesse või gümnaasiumisse pakkudes valitud õppekaval täiendavat lisatuge ka eesti keele omandamiseks. Kui aga lisaks eesti keele puudujäägile esineb õpilasel muud toevajadust on ettevalmistav õpe koht õppimiseks. b. Seletuskirja kohaselt on justkui ettevalmistava õppe sihtrühmaks toevajadusega õppija ainult siis, kui tal on ka ebapiisav eesti keele oskus. Kui eesti keele oskus on piisav, siis on ettevalmistava õppe sihtrühmaks ainult need õppimiskohustust täitvad õppijad, kes ei saa õppekohta põhikooli järgselt. Seega on sihtrühmana puudu toevajadusega õppijad, kelle sotsiaalsed ja igapäevaeluoskused ei võimalda asuda õppima eriala ning noored, kellel puudub teadmine, milline eriala neile võiks sobida. Juhime tähelepanu asjaolule, et Keskuse 2025/2026. õa vastuvõtu raames esitati 80% avaldustes just kutsevaliku õppesse. Käesoleva õppeaastaga aga pannakse kutsevaliku õpe kinni ning ettevalmistav õpe ei asenda seda sellisel määral, kuna väljapakutud ettevalmistava õppe regulatsioon on selline, kus ei selgu, kuhu saavad minna õppima õppijad, kellel on eelkõige vajadus igapäevaeluoskuste, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja karjääripädevuste arendamise järele. c. Leiame, et suuremal määral ja selgelt on vaja esile tõsta toevajadusega õppijad ettevalmistava õppe sihtrühmana. 3. Ettevalmistava õppe rahastus a. Eelnõu § 8 lõikes 2 loetletakse ettevalmistava õppe ühikuhinna sisse kuuluvad komponendid, milleks on õpetajate, tugispetsialistide ja rühmajuhendajate tööjõukulu, õppevahendite, õpisündmuste, infotehnoloogiliste vahendite kulu ning koolilõuna toetuse arvestuslik kulu. Seletuskirjas täpsustatakse, et ühikuhinna eelarvestamisel on võetud aluseks, et õpperühma ehk 15 õpilase kohta nähakse ette arvestuslikult 1 õpetaja ametikoht, 1 tugispetsialisti ning 1 rühmajuhendaja ametikoht. Lisaks arvestatakse ühikuhinna arvestuses ka õppevahendite komponendina 350 eurot. Koolilõuna toetuse arvestamisel on arvestuslikuks aluseks õppepäevade arv õppeaastas 200 õppepäeva ja vähemalt 1.25 eurot õpilase kohta, mis on võrdne kutsehariduse tasemeõppes osalevate õpilaste koolilõuna toetuse määraga. b. Juhime tähelepanu asjaolule, et vaatamata sellele, et ettevalmistava õppe õppekohtade jagamisel on aluseks võetud piirkonna vajadused, on HTM ka ise kinnitanud, et õppija ei pea suunduma õppima enda elukohajärgsesse ettevalmistavat õpet pakkuvasse kooli, vaid võib ka Eesti-siseselt liikuda. See aga tähendab omakorda, et koolid, kellel on õpilaskodu, kannavad kulusid (õpilaskodu personal), kuid ettevalmistava õppe ühikuhinna sees need kulud ei kajastu ja neid koolile ka ei hüvitata. Palume lahendada olukord, kus õpilaskodu omavad koolid on majanduslikult halvemas olukorras võrreldes nende koolidega, kellel puudub õpilaskodu ja sellega kaasnevad personalikulud. Õpilaskodu omavatel koolidel võib osutuda vajalikuks tagada ööpäevaringne personal olukorras, kus õpilaskodus majutuvad õppimiskohustust täitvad alaealised. 4. Muud tähelepanekud: a. Eelnõu § 2 lõige 1 – teeme ettepaneku kehtestada varasem ettevalmistava õppe läbiviimise õigus sõnastuses “hiljemalt kaheksa kuud enne õppeaasta algust”, mis võimaldaks koolidel hakata tegema ettevalmistusi järgmiseks õppeaastaks veebruari alguses. Seda eelkõige eesmärgiga tagada koolidele rohkem aega õppeaasta planeerimiseks, õpetajate ja tugispetsialistide palkamiseks, ruumide ettevalmistamiseks, enne vastuvõtuperioodi. b. Eelnõu § 2 lõige 5 – sätte kohaselt on individuaalses õppekavas määratud õpiväljundid. Kutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 3 kohaselt aga peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Palume viia eelnõu kooskõlla KutÕS § 311 lõikega 3. c. Eelnõu § 2 lõige 8 – ettepanek täiendada loetelu igapäevaeluoskuste ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisega ning täiendada punkti 2 karjääripädevuste arendamisega. Sellised täiendused võimaldavad täpsustada ka ettevalmistava õppe sihtrühma ja laiendada ettevalmistavat õpet toevajadusega õppijatele. d. Eelnõu § 3 lõige 1 – sätte kohaselt on rühmajuhendaja ülesandeks õpilase toe vajaduse märkamine. Teeme ettepaneku kehtestada see sõnastuses "esmase õpilase toe vajaduse märkamine". Rühmajuhendajale ei saa panna kogu vastutust õpilase toevajaduse märkamise eest, sest toevajaduse ilmnemine toimub erinevates olukordades, sh õppetöös, mil toevajadust märkab õpetaja. Seega peab koolides olema loodud süsteemne lähenemine õpilase toevajaduse märkamiseks, kuid kindlasti ei saa kogu vastutust selle eest kanda rühmajuhendaja. Täiendavalt on sätte kohaselt rühmajuhendaja ülesandeks “koostöös kooli tugiteenuste koordinaatoriga toe rakendamise korraldamine”. Enda pikaajalisele kogemusele tuginedes näeme, et rühmajuhendaja võiks olla nö juhtumikorraldaja rollis tugiteenuste vajaduse märkamisel ja tugiteenuste osutamisel ning teeme ettepaneku kas asendada sõnad “tugiteenuste koordinaatoriga” või täiendada enne sõnaga “tugispetsialistidega”. e. Eelnõu § 3 lõige 2 – eelnõu sätte sõnastus on hetkel selline, kus peavad olema täidetud kõik kolm kriteeriumit – vähemalt keskharidus, sotsiaaltöö- või noorsootöövaldkonna kvalifikatsioon JA pedagoogiline kompetentsus, mis vajab ülevaatamist, et säte oleks sõnastatud eesmärgipäraselt. Täiendavalt vajab täpsustamist, millega tõendada pedagoogilist kompetentsust. Oluline et oleks mingi objektiivne kriteerium, mille kohta saab öelda, kas täidetud või mitte täidetud, et vältida subjektiivsust. Samuti palume kaaluda, kas on mõtet piirata rühmajuhendaja kvalifikatsiooni ainult sotsiaaltöö- või noorsootööalase haridusega. Nii näiteks välistab see potentsiaalsete rühmajuhendajate seast väga laia inimeste ringi, kes võivad olla huvitatud sellise rolli täitmisest ja kelle ettevalmistus selleks on sobilik. f. Eelnõu § 3 lõige 3 – kooli kui tööandja kohustus tagada töötajale enesetäiendamine tuleneb töölepingu seadusest, mistõttu on säte üleliigne. g. Eelnõu § 5 lõige 3 punkt 4 – asendada sõna “karjääripädevus” sõnadega “karjääri kujundamise pädevus”. h. Eelnõu § 6 punkt 1 – täiendada punkti nii, et oleks selgemini esindatud ka tööellu liikumise osa. i. Eelnõu § 6 punkt 3 – sõnad “vajalikes õppeainetes” asendada sõnadega “vajalikes valdkondades”, sest eelnõu säte on liigselt piirav. j. Eelnõu § 6 punkt 4 – välja jätta sõna “korrektselt”, sest see ei ole ka ettevalmistava õppe sihtrühma silmas pidades realistlik õpiväljund, ning täpsustamist vajab, mida tähendab “vajadusel ka võõrkeelt harjumuspärastes õppe-, suhtlus- ja koostööolukordades”. Hetkel on sätte sõnastus selline, mis võimaldab seda tõlgendada nii, et kui õppija eesti keel piisavalt ei oska (ehk vajadus), siis on sobilik kasutada vene keelt (ehk võõrkeel harjumuspärases olukorras). Eeldatavasti ei ole see sätte taotletav eesmärk. k. Eelnõu seletuskirjas viidatakse ka § 6 lõikele 4, selgitades, et sellega “sätestatakse võimalus teha kohandusi iseseisvuse ja vastutuse ulatuses erinevate pädevuste omandamisel sõltuvalt õpilase eripärast. Näiteks lihtsustatud või toimetuleku õppekaval põhikooli lõpetanud noortel võib olla mõne pädevuse omandamiseks vajalik kasutada suuremal määral juhendatud õpet.” Juhime tähelepanu, et sellist sätet eelnõus ei ole. Samuti palume täpsustada, kas on eesmärk kehtestada toimetuleku õppekaval põhikooli noortele edasiõppimine ettevalmistavas õppes olukorras, kus nad ei pruugi olla enam õppimiskohustusega, st täisealised, ning sõltuvad sellisel juhul ettevalmistavas õppes vabade kohtade olemasolust vastuvõtu järgselt. l. Eelnõu § 7 lõige 1 punkt 3 – säte kehtestab ettevalmistavas õppes õpilase individuaalse õppekava minimaalne andmestik, sh eesti keele oskuse tase. Palume täpsustada, kas mõeldud on mingit ühtset hindamise meetodit või on lubatud ka keeleoskuse kirjeldamine. m. Eelnõu § 7 lõige 1 punkt 4 – palume täpsustada, kas nimetatud sätte alusel on võimalik ettevalmistavas õppes, sarnaselt põhiharidusele, vähendada õpitulemusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Veronika Kaska [email protected]
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel