dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Õiguspoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 5. juuni 2018
Viit
1.2-3/1420-2
Registreeritud
5. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31420-2 05.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc240 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 24.04.2018 nr JUM/18-0411/- [email protected] 1K, 8-1/3187/ Meie 05.06.2018 nr 1.2-3/1420-2 Õiguspoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamine Austatud härra Reinsalu Käesolevaga toetame Justiitsministeeriumi esitatud eelnõu, mille eesmärk on seada pikaajaline õigusloome standard. Nõustume seletuskirjas märgituga, et võrreldes õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018 ei muuda õiguspoliitika põhialused aastani 2030 olulisel määral juba võetud suunda. Siiski sisaldab märgitud dokument mitut uut põhimõtet, mis meie hinnangul vajaks veel põhjalikumat läbikaalumist. Sotsiaalministeerium kooskõlastab õiguspoliitika põhialused aastani 2030 järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. Punktis 12.1.3 on uue põhimõttena toodud välja, et pärast avalikku arutelu esitab Vabariigi Valitsus väljatöötamiskavatsuse Riigikogule koos avaliku arutelu tulemuste ja kavaga, kuidas probleem lahendatakse. Riigikogu on kutsutud väljatöötamiskavatsusi sisuliselt arutama. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et väljatöötamiskavatsuse arutelu Riigikogus tagaks selle, et Riigikogu liikmed saaksid kavandatava kohta teavet ajal, kui olulisi otsuseid langetatakse, mis omakorda võimaldaks muuta tulemuslikumaks hilisema huvirühmade kaasamise Riigikogu komisjonide töösse. Käesoleva ettepaneku lisamine õiguspoliitika põhialuste dokumenti vajaks põhjalikumat analüüsi ning selgitust, millist probleemi ettepanekuga püütakse lahendada. Praegu ei esine ühtegi takistust Riigikogu liikmetel tutvuda väljatöötamiskavatsusega juba õigusloome varasemas etapis ning praktikas seda võimalust olulisema mõjuga eelnõude puhul ka kasutatakse. Millise väljatöötamiskavatsuse või eelnõuga varem tutvuda soovitakse, selgub üldjuhul valdkonna ministeeriumi ja Riigikogu komisjoni koostöös. Punktis 12.1.3 sisalduva ettepaneku tegemisel jääb selgusetuks, kuidas väljatöötamiskavatsuste esitamise ja nendega tutvumise protseduur välja näeb ning mis on tagajärg, kui Riigikogu ei nõustu väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekutega. Samuti ei ole esitatud seletuskirjast arusaadav, miks väljapakutud põhimõtet peaks rakendama kõigi eelnõude puhul, nii olulise mõjuga kui ka vähest mõju omavate eelnõude puhul. Antud juhul hägustub ka võimude lahusese põhimõte, mille kohaselt tuleks tagada tööjaotusega eri võimuorganite vahel võimalikult tõhus riigivalitsemine. Põhiseaduse § 103 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 näeb ette, et seaduste algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Vabariigi Valitsusele antud õigus algatada seadusi võimaldab realiseerida poliitilist programmi ning seaduse algatamise õigusele ei tohiks põhiseaduse kohaselt kehtestada rangeid piiranguid. Samas näeb PS § 103 ette, et Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Eelnevast tulenevalt leiame, et kehtiv õigusloomemenetlus on piisav ning järgib võimude lahususe süsteemi ja täiendavaid kohustuslikke õigusloomemenetluse etappe, mis tekitavad juurde ebamõistlikku ressursikasutust, ei ole vajalik juurde lisada. 2. Punkti 12.3 kohaselt peab seadus olema mõjus ning seaduse rakendamisega kaasneda võivat mõju hinnatakse enne eelnõu koostamist, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest – olulise mõjuga muudatuse analüüs peab olema põhjalikum ja sisaldama muu hulgas teiste võimalike lahendusviiside mõjuanalüüsi. Riigikogu tagab, et ka Riigikogu menetluses tehtavatele olulise mõjuga muudatusettepanekutele lisatakse mõjuanalüüs. Leiame, et õiguspoliitika põhialustes on vaja eristada, millise detailsusega mõjuanalüüse eri õigusloome etappides teha tuleb. Väljatöötamiskavatsuse puhul saame rääkida eelanalüüsist, mis ei lange kokku lõpliku mõjuanalüüsiga. Seaduseelnõu muutub üldjuhul koostamise ajal, mistõttu eelnevalt koostatud analüüs enam eelnõu teksti terves ulatuses (või ka üldse) ei kata. Seega on eelanalüüs ja lõplik mõjuanalüüs nii erineva fookusega kui ka erineva põhjalikkusega. Riigikogu menetluses tehtavate muudatuste puhul on oluline, et see kajastuks ka mõju hinnangutes. Samas võib sellega kaasneda surve ministeeriumidele teha väga lühikese ajaga põhjalik analüüs, milleks ei ole piisavalt aega, sealhulgas ei võimalda ajaraam ka vajalikke andmeid saada. Seega on igati tervitatav, et mõjuanalüüse Riigikogu tasandil teeksid eelkõige Riigikogu Kantselei mõjuanalüüsiüksused: õigus- ja analüüsiosakond ning Arenguseire Keskus. Eelnõu seletuskirjas ei selgu, kas nimetatud üksused teevad mõjuhinnanguid ise või kontrollivad juba tehtud mõjuhinnanguid. 3. Punktis 12.3.1 on märgitud, et mõjuanalüüs peab sisaldama senisest enam kvantitatiivseid andmeid. Parema kvaliteedi tagamiseks peab analüüs olema süsteemne ja kasutama nii tuntud kui ka uuenduslikke analüüsimeetodeid. Juhime tähelepanu, et olenevalt teemadest, olemasolevatest või kogumist võimaldavatest andmetest ei saa alati olla eesmärgiks kvantitatiivanalüüs, vaid võimalike mõjude kirjeldus mistahes tunnustatud meetodil eeldusel, et metodoloogia valik ja rakendamine on läbi mõeldud ja eesmärgipärane. Lisaks tekib küsimus, mida mõeldakse uuenduslike analüüsimeetodite all – kas eksperimentide tegemist? Kokkuvõttes teeme ettepaneku punkt 12.3.1 uuesti üle vaadata ja selgemalt sõnastada, lähtudes ikkagi üldprintsiipidest, mitte metodoloogiliste kitsenduste ettekirjutamisest. Kui siinkohal mõeldi, et edaspidi püüab riik kasutada senisest enam registrite andmeid, siis selle väljatoomine on sobiv, kuid tuleb arvestada, et teatud teemadel ei ole võimalik kvantitatiivseid andmeid saada või ei ole need lihtsalt kõnekad. 4. Punktis 12.3.2 nähakse ette, et lahenduste testimiseks korraldatakse õigusloomes katsetusi. Ettepaneku kohaselt tuleks katsetuse tegemist kaaluda eeskätt olukorras, kus võimalike lahendusviiside analüüs on väga ressursimahukas, ettepaneku mõju on prognoosimatu või selle analüüs on muul moel märkimisväärselt raskendatud. 3 Toetame punktis 12.3.2 sisalduvat ideed, kuid sooviksime täpsemaid selgitusi selle rakendamise kohta. Kas Justiitsministeeriumil on kavas töötada välja raamseadus, mis võimaldaks katsetusi korraldada või on mõeldud, et mingi konkreetne lahendus kehtestatakse konkreetses eriseaduses tähtajalisena või hoopis midagi muud? Samuti palume kaaluda, kas sõna „katsetused“ kasutamine on kõige asjakohasem. 5. Punktis 12.3.3 märgitakse, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel muudetakse halduskoormuse mõõtmine süsteemseks, keskselt koordineerituks ja võrreldavuse tagamiseks ühtsetest põhimõtetest lähtuvaks. Iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel tuleb kehtetuks tunnistada vähemalt üks seni kehtinud samaväärne norm. Märgime siinkohal, et teatud valdkondades ei ole halduskoormuse detailsemaks analüüsimiseks andmeid. Andmete täiendav kogumine pikendab analüüsi protsessi ning teisalt võib suurendada halduskoormust. Lisaks tekivad küsimused. Aga kui ei ole ühtegi samaväärset normi? Kuidas üldse hinnata samaväärsust? Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku asendada viimases lauses sõna „tuleb“ sõnadega „on soovitav“. 6. Punkti 12.3.4 kohaselt pakub Justiitsministeerium mõjuanalüüsi tööriistu ja metoodilist tuge ning koordineerib õigusaktide mõjuanalüüsi süsteemi. Mõjuanalüüsi tööriistakasti idee juures on seletuskirjas välja toodud, et eesmärgi saavutamine nõuab koordineerivat tööd Statistikaametilt (andmete kättesaadavus) ja Justiitsministeeriumilt (mõjuanalüüsi tööriistakasti loomine). Mõjuanalüüsis kasutatavad andmed on osades valdkondades üpris spetsiifilised, Statistikaameti andmed ainult toetavad mõjuanalüüsi üldist osa, kuid detailsem info tuleb siiski koondada vastaval ministeeriumil. Sellises olukorras tuleb arvestada, et kõikidele teemadele rakenduvat tööriistakasti ei ole võimalik luua. Selline tööriistakast võib jääda liiga üldiseks ning ei pruugi iga teema puhul võimaldada ajalist kokkuhoidu. Pigem tuleks täpsemalt selgitada kuidas loob Vabariigi Valitsus punktis 12.3.1 sätestatu kohaselt sellise korralduse, et vajalikud andmed oleksid olemas ja mõistliku aja jooksul kättesaadavad neile, kelle tööülesandeks on mõjuanalüüse koostada. Ka seletuskirjas on esitatud andmekaitsega seotud küsimused, kuid teisalt on küsimus ka selles, millisel moel ja kuidas on võimalik erinevaid registreid ühendada ning teha vajalikud mõjuanalüüsid võimalikult kiiresti ja vähese halduskoormusega. 7. Punktis 12.4.1 on märgitud, et järelhindamise kaudu kontrollitakse eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse järelhindamise kohustus ette siis, kui seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Leiame, et järelhindamine peab olenema ikka sellest, kas tegemist on olulise mõjuga eelnõuga või mitte (mitte lähtuma muudest kriteeriumidest). Viimane peab selguma seaduseelnõu mõju osast ka sel juhul, kui väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud. 8. Punkti 13.3 kohaselt testitakse teksti arusaadavust kasutajate peal juba eelnõu koostamise ajal. Palume selle punkti juures täpsustada, kes ja kuidas selliseid teste tegema hakkab. Samuti tuleks selgitada, miks tavapärane kaasamisprotsess seda eesmärki ei täida. 9. Punktis 14.5 on märgitud, et teadmuspõhise õiguspoliitika kujundamiseks ja hea õigusloome põhimõtete teadvustamiseks jätkatakse ja arendatakse edasi koostööd teadusasutustega. Olemasoleva hariduse rahastusmudeli kõrval toetab riik võimaluste piires 4 eesmärki, et kõigis olulistes õiguse valdkondades oleks õigusteaduse arendamine Eestis järjepidev, mitte projektipõhine. Juhime tähelepanu, et lisaks õigusloomejuristidele on vaja arendada ja luua koostöövõimalusi mõju analüüside koostamiseks ning sellekohase kompetentsi suurendamiseks ministeeriumides ja teadusasutustes, näiteks käsitleda ülikoolide teatud erialade õppekavades HÕNTE ja selle alusel koostatud mõjuanalüüsi hindamise metoodikat. Mõjuanalüüside koostajateks ei ole alati õigusloomejuristid või valdkonna spetsialistid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Kaia Iva tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister Ebe Sarapuu 626 9337 [email protected] Hede Sinisaar 626 9732 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →