EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0611 - Alarmsõidukijuhi koolituse kord,
pädevusnõuded, koolituse õppekava, koolitustunnistuse vorm ja
liiklusregistrisse kantavad andmed
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium;
Justiitsministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium;
Siseministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1acfc7d-e1b6-4ad6-a631-
557300909bcc
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1acfc7d-e1b6-4ad6-a631-
557300909bcc?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium
Riigikantselei
Siseministeerium Meie 11.06.2018 nr 2-1/17-0438/5123
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Majandus- ja taristuministri määruse
„Alarmsõidukijuhi koolituse kord,
pädevusnõuded, koolituse õppekava,
koolitustunnistuse vorm ja liiklusregistrisse
kantavad andmed“ eelnõu
Austatud ministrid
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Alarmsõidukijuhi koolituse
kord, pädevusnõuded, koolituse õppekava, koolitustunnistuse vorm ja liiklusregistrisse kantavad
andmed“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing
Tallinna Kiirabi
Autosõit OÜ
Laanepere Koolitus OÜ
Aide Autokool OÜ
MTÜ Eesti Autokoolide Liit
Sõiduõppe OÜ
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kaarel Tang
6256449
[email protected]
2 (2)
Majandus- ja taristuministri
… 2018. a määrus nr ...
„Alarmsõidukijuhi koolituse kord, pädevusnõuded,
koolituse õppekava, koolitustunnistuse vorm ja liiklusregistrisse kantavad andmed“
Lisa
Alarmsõidukijuhi koolituse õppekava
Alg- ja täienduskoolituse õppekava koosneb vähemalt järgmistest õppeainetest ja eksamitest:
Õppeaine Õppeaine sisu
A. Õppeteema: Alarmsõiduk liikluses
1. Sõiduki kaitslik sõidustiil 1.1. Kaitsliku sõidustiili olemus.
1.2. Eesseisnevate ohtude aimamise oskus
olenevalt liiklusoludest.
1.3. Äkkolukordades tegutsemise oskus.
2. Alarmsõidukite kasutamist 2.1. Alarmsõidukite liigitus.
käsitlev seadusandlus 2.2. Alarmsõiduki kaart, selle saamise,
kasutamise ja hoidmise tingimused.
2.3. Alarmsõidukijuhi kohustused ja õigused:
2.3.1. nõuded alarmsõidukijuhi tervisetõendile ja
täienduskoolituse läbimisele;
2.3.2. alarmsõidukijuhi kohustused
liiklusohutuse tagamisel.
3. Eriseadmed ja sõidukite 3.1. Vilkurid, helisignaalid ja märgutuled:
eritähistus 3.1.1. tehnilised nõuded;
3.1.2. värvid ja nende tähendus;
3.1.3. paigutus.
4. Eriseadmete toime 4.1. Vilkurid ja märgutuled:
4.1.1. vilkurite ja märgutulede nähtavus
erinevates ilmastiku- ja liiklustingimustes.
4.2. Helisignaal:
4.2.1. helisignaalide kuuldavus erinevates
ilmastiku- ja liiklustingimustes.
4.3. Eriseadmete toime tajumine ja hindamine.
4.4. Eriseadmete tajumine ja hindamine:
4.4.1. jalakäija poolt;
4.4.2. teiste mootorsõidukijuhtide poolt;
4.4.3. olenevalt mootorsõiduki liigist ja
asukohast liikluses;
4.4.4. juhi enda poolt.
4.5. Eriseadmete kasutamisel tehtavad vead.
5. Ohud liikluses 5.1. Liiklusolukorra hindamine ja ohu tajumine.
5.2. Liiklusohu erinevus alarmsõidukiga
sõitmisel võrreldes tavaliiklusega:
5.2.1. erivärvides sõidukiga;
5.2.2. erivärvideta sõidukiga;
5.2.3. alarmsõiduki poolt saadetava sõiduki
erisused.
1
5.3. Liiklusseaduse nõuete kõrvalekaldumisest
johtuvad ohud:
5.3.1. foorinõuetest kõrvalekaldumine;
5.3.2. liiklusmärkide ja teemärgiste nõuetest
kõrvalekaldumine;
5.3.3. peatumise keelu nõuetest
kõrvalekaldumine.
5.4. Sõidukiiruse suurendamisest johtuvad ohud:
5.4.1. juhi vaatevälja ahenemine;
5.4.2. peatumisteekonna muutumine;
5.4.3. teiste liiklejate põhjustatavad võimalikud
ohud.
5.5. Möödasõit:
5.5.1. möödasõidu eriolukorrad;
5.5.2. riski suurenemine möödasõidul.
5.6. Vastutulev liiklus:
5.6.1. vastutuleva liikluse mõjutamine;
5.6.2. vastutulevas liikluses peituvad ohud.
5.7. Ristmike ületamine:
5.7.1. sõidueesõiguse saavutamine ja turvalisuse
tagamine;
5.7.2. ristmiku ületamise ohud.
5.8. Õige asukoht liikluses:
5.8.1. kiireima ja ohutuma trajektoori valimine;
5.8.2. reavahetuse ohud.
5.9. Tegutsemine mitmesugustes ilmastiku- ja
nähtavuse tingimustes. Sõitmine:
5.9.1. halva nähtavuse tingimustes (udus, pimeda
ajal jms);
5.9.2. libedal teel;
5.9.3. alla- ja vastupäikest;
5.9.4. sajus.
6. Sõiduki turvalisus 6.1. Aktiivne ja passiivne ohutus.
6.2. Sõiduki vastavus tehnonõuetele.
6.3. Juhi töökoht.
7. Sõiduki juhtimine 7.1. Sõiduki liikumisenergia.
7.2. Sõidukile mõjuvad jõud.
7.3. Pidurdus- ja peatumisteekond.
7.4. Sõiduki juhtimine suurtel kiirustel.
7.5. Sõiduki juhtimine erinevates
ilmastikutingimustes.
7.6. Kurvisõidu tehnika.
7.7. Roolimise tehnika.
8. Esmaabi osutamine ja
elustamisvõtete rakendamine
9. Alarmsõidul toimunud ohtlike
olukordade ja liiklusõnnetuste
analüüs
Eksam
B. Õppeteema: Näited ja praktilised harjutused
2
1. Praktilised näited 1.1. Juhi ja reisija tööasend ning turvavarustus.
1.2. Juhtimise tehnika.
1.3. Pidurdus- ja peatumisteekonna sõltuvus
kiirusest.
1.4. Näited turvalisest ja mitteturvalisest
pikivahest.
1.5. Suurel kiirusel läheneva sõiduki kiiruse
hindamine.
1.6. Eriseadmete tajumine:
1.6.1. teiste sõidukijuhtide poolt;
1.6.2. jalakäijate poolt;
1.6.3. alarmsõidukijuhi poolt.
1.7 Alarmsõiduki konstruktsioonist ja
kasutusalast lähtuvad täiendavad näited:
1.7.1. paakauto, kiirabiauto, autorongi ja
isikkoosseisu veoks ette nähtud auto;
1.7.2. kiireloomulise ülesande täitmise
erinevused.
2. Sõiduharjutused 2.1. Roolimise tehnika – sõiduharjutus
„slaalom“.
2.2. Ohutu sõidujoone valik.
2.3. Põige takistusest pidurduseta.
2.4. Äkkpidurdus.
2.5. Pidurdamine kurvis.
2.6. Põige takistusest pidurdusega.
3. Ohtu ennetavad juhtimisvõtted 3.1. Harjutused juhi ja auto võimete
ohutul sõidujoonel määramiseks:
3.1.1. „Kiiruslik uss“;
3.2.2. „Ristikuleht“ (ainult B-kategooria autoga).
Eksamisõit
3
EELNÕU
25.05.2018
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
2018 nr
Alarmsõidukijuhi koolituse kord, pädevusnõuded, koolituse õppekava,
koolitustunnistuse vorm ja liiklusregistrisse kantavad andmed
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 841 lõike 8 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib alarmsõidukijuhi ettevalmistamist ja koolituse läbiviimist, kehtestab
nõuded alarmsõidukijuhi koolituse õppekavale ja koolitustunnistuse vormi ning
alarmsõidukijuhi pädevusnõuded ja alarmsõidukijuhi koolitaja poolt liiklusregistrisse kantavate
andmete koosseisu.
(2) Määrus ei reguleeri alarmsõidukina kasutatava maastikusõiduki, jalgratta ja muu sõiduki,
mis ei ole mootorsõiduk, alarmsõidukijuhi ettevalmistamist.
2. peatükk
Alarmsõidukijuhi koolitus
§ 2. Alarmsõidukijuhi koolituse eesmärk ja sisu
Alarmsõidukijuhi koolituse (edaspidi koolitus) eesmärgiks on:
1) anda õpilasele teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt taotletava
kategooria alarmsõidukijuhi pädevusnõuetele;
2) luua eeldused alarmsõiduki säästlikule, ohutule ja keskkonda säästvale juhtimisele.
§ 3. Koolituse liigid
(1) Koolitus jaguneb vastavalt alarmsõiduki kategooriatele.
(2) Koolitus toimub alg- või täienduskoolituse korras. Algkoolitus viiakse läbi isikule, kellel ei
ole alarmsõidukijuhi koolitustunnistust. Täienduskoolitus viiakse läbi isikule, kellel on
varasemalt väljastatud alarmsõidukijuhi koolitustunnistus.
(3) Alg- ja täienduskoolituse teoreetilise osa põhiülesanne on kaitsliku sõidustiili õpetamine.
(4) Algkoolituse praktilise osa põhiülesanne on liiklusohtude ettenägemise ja ennetamise
õpetamine.
1
(5) Täienduskoolituse praktilise osa põhiülesanne on alarmsõidukijuhi õpetamine äärmuslikes
olukordades tegutsemiseks.
§ 4. Koolitusel osalemiseks esitatavad dokumendid
Koolitusel osalemiseks esitab isik koolitajale:
1) juhiloa;
2) isikut tõendava dokumendi;
3) täienduskoolituse puhul eelnevalt läbitud koolitustunnistuse.
§ 5. Koolituse korraldus ja kestus
(1) Algkoolituse maht on vähemalt 31 õppetundi, millest õppeteema „alarmsõiduk liikluses“
maht on vähemalt 17 õppetundi ja õppeteema „näited ja praktilised harjutused“ maht on
vähemalt 14 õppetundi.
(2) Täienduskoolituse maht on vähemalt 16 õppetundi.
(3) Õppetunni kestus on 45 minutit.
(4) Teooria- ja praktilise õppe rühmas võib olla kuni 16 õpilast.
(5) Teooria- ja praktiliste õppetundide ülesehitus ja vahelduvus peavad tagama õpilase piisava
ettevalmistuse eksamite edukaks sooritamiseks ning edasiseks töötamiseks alarmsõidukijuhina.
(6) Iseseisvat õpet ei arvestata koolituse mahu hulka.
(7) Elektroonilist õpet võib läbi viia üksnes täienduskoolituse teoreetilises osas.
§ 6. Hindamise alused ja eksamineerimise kord
(1) Hindamise aluseks on nõue objektiivselt välja selgitada õpilase teadmised, oskused ja
hoiakud kogu õppekava ja selle üksikute teemade osas.
(2) Koolitus lõpeb eksami sooritamisega. Eksamikomisjoni koosseisu määrab koolitaja.
(3) Eksamiküsimustik peab hõlmama õppekava sisu kõigi õppeainete ulatuses.
(4) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav vastab õigesti vähemalt 80 protsenti
küsimustest ja on edukalt sooritanud edukalt sooritanud koolitaja poolt valitud sõidueksami
harjutused.
(5) Õppekava läbinud ja eksami edukalt sooritanud õpilasele väljastab koolitusasutus
koolitustunnistuse.
(6) Koolitustunnistus antakse vormil, kuhu on kantud järgmised andmed:
1) õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) koolitaja nimi;
3) tunnistuse liik ja number;
4) tunnistuse väljastamise kuupäev;
2
5) täienduskoolituse puhul tunnistuse kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
6) õpitud alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria;
7) koolitaja kinnitus õppekavakohase kursuse läbimise ja tunnistuse väljastamise kohta.
§ 7. Õppedokumentatsioon
(1) Koolitaja peab järgmist õppedokumentatsiooni:
1) õpperühma nimekiri;
2) õppetöö päevik;
3) koolitustunnistuste väljaandmise register;
4) eksamiprotokoll.
(2) Õpperühma nimekiri sisaldab järgmisi andmeid:
1) koolitaja nimi ja registrikood;
2) õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
3) kursuse algus- ja lõppkuupäev;
4) õpperühma number;
5) õpitava alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria;
6) koolitaja allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta.
(3) Õppetöö päevikut peetakse koolituse jooksul ajakohasena ning sisaldab järgmisi andmeid:
1) õpperühma number;
2) kursuse algus- ja lõppkuupäev;
3) koolituse toimumise koht, õppeaine nimetus, läbiviimise kuupäev ja tundide kellaajad;
4) õppetundide arv;
5) õpilase ja lektori ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
6) õpetatava alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria;
7) lektori allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta.
(4) Koolitustunnistuste väljaandmise register sisaldab järgmisi andmeid:
1) tunnistuse liik ja number;
2) tunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
3) õpitud alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria;
4) tunnistuse kehtivuse algus- ja lõppkuupäev.
(5) Eksamiprotokoll sisaldab järgmisi andmeid:
1) koolitaja nimi ja registrikood;
2) protokolli number;
3) protokolli vormistamise kuupäev;
4) eksamil osalenud õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
5) teavet eksami sooritamise või mittesooritamise kohta.
(6) Õppedokumentatsiooni peab koolitaja säilitama viis aastat alates koolituse lõppemisest. Kui
õppedokumentatsiooni ei peeta elektroonselt, siis peab koolitaja need pärast eksami toimumist
vormistama viisil, et neid oleks võimalik elektroonselt säilitada. Õppedokumentatsiooni peab
digitaalselt allkirjastama koolituse korraldamise eest vastutav isik kolm tööpäeva pärast
õppekursuse eksami toimumist.
§ 8. Andmete kandmine liiklusregistrisse
3
Koolitaja peab hiljemalt üks päev pärast koolitustunnistuse väljaandmist esitama
liiklusregistrisse koolituse lõpetanu kohta järgmised andmed:
1) koolitustunnistuse liik ja number;
2) koolitustunnistuse kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
3) koolitustunnistuse saanud õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) õpitud alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria.
3. peatükk
Koolituse õppekava
§ 9. Õppekava ja selle koostamine
(1) Koolitaja võtab õppekava koostamisel aluseks lisas nimetatud õppeained ja eksamid.
(2) Õppekava koostamisel võtab koolitaja arvesse õpilase eelnevaid teadmisi ja oskusi, mis ta
on saanud A-, B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamisel, ning
eelnevat sõidukogemust, olenevalt sellest, millise kategooria mootorsõiduki baasil
alarmsõidukit õpilane juhtima hakkab.
(3) Õppekava peab vastama täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud
määruses sätestatud nõuetele ning sätestama lisaks:
1) õppeainete nimetusi ja õppeainet läbiviiva lektori nime;
2) iga õppeaine kohta õppeaines käsitletavate teemade loetelu, õppetundide ülesehituse ja
läbiviidavate tegevuste detailsemat kirjeldust ning kasutatavate õppevahendite ja tarvikute
loetelu ning õpilasele antavaid materjale;
3) iga õppeaine mahtu;
4) õpetatava alarmsõiduki mootorsõiduki kategooriat;
5) sõiduõppel kasutatavate sõidukite mark ja mudel.
(4) Koolitaja peab õppekava koostamisel eristama õppetunde järgmiselt:
1) teoreetilised õppetunnid;
2) praktilised õppetunnid;
3) sõiduõppe tunnid.
4. peatükk
Alarmsõidukijuhi pädevusnõuded
§ 10. Nõuded alarmsõidukijuhi teadmistele
Alarmsõidukijuht peab teadma:
1) alarmsõiduki kasutamist reguleerivate õigusaktide nõudeid;
2) alarmsõiduga seotud täiendavaid ohtusid;
3) eriseadmete kasutamist ja nende mõju teistele liiklejatele;
4) sõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvaid täiendavaid ohtusid;
5) õigeid juhtimisvõtteid äärmuslikes liiklusolukordades;
6) kannatanule esmaabi andmise ja elustamise võtteid.
§ 11. Nõuded alarmsõidukijuhi oskustele
Alarmsõidukijuht peab oskama:
4
1) kasutada eriseadmeid olenevalt vajadusest ja liiklusolukorrast;
2) teha alarmsõiduki teistele liiklejatele nähtavaks ja kuuldavaks ning anda edasi oma kavatsusi
liikumissuuna jätkamisel või muutmisel;
3) oma käitumisega nõuda alarmsõidukile teeandmist, kasutada seda ohutult ning kiirelt, kui
selleks on võimalus;
4) hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ja vastavalt sellele tegutseda;
5) kasutada erinevaid vahendeid sihtpunkti määramiseks;
6) valida kõige kiirem ja ohutum tee sihtpunkti jõudmiseks olenevalt aastaajast ja
liiklusintensiivsusest;
7) valitseda sõidukit äärmuslikes liiklusoludes ja -kordades;
8) tagada teiste liiklejate ohutus sündmuskohal seisva alarmsõidukiga;
9) osutada kannatanule esmaabi ja kasutada elustamisvõtteid;
10) rakendada ohutuse tagamiseks kõiki vajalikke juhtimisvõtteid.
§ 12. Lisanõuded tulenevalt sõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast
(1) Paakauto juht peab teadma täiendavaid ohte, mis tulenevad paagi vedelikuga täitmise
erinevatest kogustest ja oskama äärmusolukordades autot valitseda.
(2) Kiirabiauto juht peab teadma kannatanu seisukorrast tulenevaid riske äärmusolukordades
sõitmisel ja oskama sellele vastavalt tegutseda.
(3) Autorongi juht peab teadma täiendavaid ohte, mis tulenevad haagise kasutamisest ja oskama
äärmusolukordades autorongi valitseda.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 13. Üleminekusätted
Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud õppekava alusel võib alarmsõidukijuhi koolitust
läbi viia kuni 180 päeva pärast käesoleva määruse jõustumist.
§ 14. Määruse jõustumine
Määruse § 8 jõustub 2020. aasta 1. märtsil.
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister Merike Saks
kantsler
Lisa. Alarmsõidukijuhi koolituse õppekava
5
25.05.2018
Majandus- ja taristuministri määruse „Alarmsõidukijuhi koolituse kord, pädevusnõuded,
koolituse õppekava, koolitustunnistuse vorm ja liiklusregistrisse kantavad andmed“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Majandus- ja taristuministri määruse „Alarmsõidukijuhi koolituse kord, pädevusnõuded, koolituse
õppekava, koolitustunnistuse vorm ja liiklusregistrisse kantavad andmed“ eelnõu kehtestatakse
liiklusseaduse § 841 lõike 8 alusel seoses kehtiva alarmsõidukijuhi koolitamise regulatsiooni
viimisega liiklusseadusesse.
Alarmsõidukijuhi koolitamise kord ja nõuded on praegu reguleeritud autoveoseaduse § 28 alusel
kehtestatud teede- ja sideministri 4. aprilli 2001. a määrusega nr 33 „Alarmsõidukijuhi koolituse
eeskiri, koolituskursuse õppekava, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm“.
Autoveoseaduse tervikteksti (edaspidi AVS eelnõu) muudatusega viiakse seni autoveoseaduse
§-s 28 sisalduv volitusnorm liiklusseaduse (edaspidi LS) uude lisatavasse § 841 lõikesse 8, millega
volitatakse majandus- ja taristuministrit kehtestama määrusega alarmsõidukijuhi koolituse kord,
pädevusnõuded, koolituse õppekava, koolitustunnistuse vorm ja liiklusregistrisse kantavad
andmed.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede-
ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Kaarel Tang (tel: 625 6449, e-post:
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisest võttis osa ka sama osakonna nõunik
Hindrek Allvee (tel: 639 7670, e-post:
[email protected]), sama osakonna veondus- ja
liiklustalituse juhataja Sander Salmu (tel: 5912 9159, e-post:
[email protected]). Eelnõu
juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee ning õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625
6351, e-post:
[email protected]). Määruse eelnõu toimetas keeleliselt
referent-keeletoimetaja Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post:
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus reguleerib alarmsõidukijuhi koolitust (edaspidi koolitus) ning kehtestab pädevusnõuded
alarmsõiduki juhtidele. Lisaks käsitletakse määruse eelnõus alarmsõidukijuhi koolitaja (edaspidi
koolitaja) poolt andmete kandmist liiklusregistrisse. LS-i § 841 lõike 1 kohaselt peab
alarmsõidukijuht läbima mootorsõiduki kategooriale vastava alarmsõidukijuhi koolituse. LS-i
kohaselt ei oma koolitus puutumust alarmsõidukitega, mis ei ole mootorsõidukid.
LS-i § 84 kohaselt on alarmsõiduk üks eritalituse sõiduki liike. LS-i § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt
loetakse alarmsõidukiks sõidukit ja maastikusõidukit, millega täidetakse ameti- või tööülesandeid
või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust. LS-i § 84
lõike 2 kohaselt võib alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine
märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale
kalduda liiklusseaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud
nõuded. Sisuliselt on tegemist juhtidega, kelle sõiduoskused ja teadmised peavad riskiolukordades
olema tavajuhtidest paremad, sest alarmsõidukijuhi sooritatud võimalikud vead või väär
tegutsemine liikluses võivad põhjustada raskeid tagajärgi nii alarmsõidukijuhile endale kui ka
teistele liiklejatele. Kuigi LS-i § 17 lõike 2 kohaselt peab liikleja andma teed alarmsõidukile, on
alarmsõidukijuhil liiklusreeglitest kõrvale kaldumisel LS-i § 84 lõike 5 kohaselt kohustus tagada
1
liikluse ohutus. Peale koolituse läbimist teab alarmsõidukijuht eritingimustes sõiduki juhtimisega
seotud ohtusid ning oskab kasutada juhtimise võtteid nende ära hoidmiseks.
Kehtivast teede- ja sideministri 4. aprilli 2001. a määrusest nr 33 „Alarmsõidukijuhi koolituse
eeskiri, koolituskursuse õppekava, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm“
võetakse määruse eelnõuga üle regulatsioon, mis käsitleb koolituse korraldamist ja koolitusel
kasutatavaid õppekavasid. Nõuded koolitajatele, koolitusel osalejatele ja koolituse üle riikliku
järelevalve tegemise regulatsioon sisaldub LS-i §-des 841–843.
Kehtivate õppekavade mahtu ei ole oluliselt muudetud. Võrreldes kehtiva määrusega, kus olid
fikseeritud õppemahud, on määruse eelnõus käsitletud võimalust koolitada isikuid vajadusel ka
suurema õppetundide arvuga. Kehtiva regulatsiooni fikseeritud õppemahud piiravad asjatult
õppetöö korraldust ning ei võimalda kasutada täiendavalt lisatunde omandatud materjali
kinnistamiseks või näitlikustamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb jääda kogu koolituse ja
selle õppetöö läbi viimisel kehtestatud mahtude piiridesse ning koolitajal ei ole võimalik viia
koolitust läbi suurema arvu õppetundidega.
Määruse eelnõuga ei muudeta õppedokumentatsiooni loetelu, kuid täpsustatakse
õppedokumentatsioonis sisalduvate andmete loetelu ja andmete säilitamist.
Uuendusena reguleerib määrus koolitaja poolt liiklusregistrisse kantud andmete loetelu ja
tähtaegu. LS-i § 841 lõike 3 kohaselt peab koolitaja kandma alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse
andmed liiklusregistrisse. Andmete kandmine liiklusregistrisse toimub sarnaselt
mootorsõidukijuhi ettevalmistamisele ja ametikoolitusele, kus koolitajatele on loodud võimalus
andmete esitamiseks Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi kaudu. Autoveoseaduse eelnõu
kohaselt rakendub koolitajate andmete liiklusregistrisse kandmise kohustus alates 2020. aasta
1. märtsist.
Eelnõu 1. peatükk sisaldab üldsätteid, milles käsitletakse määruse reguleerimisala ja juhi
koolituse eesmärki.
Eelnõu § 1 kohaselt reguleerib määrus alarmsõidukijuhi koolitamisega seonduvat, milleks on
alarmsõidukijuhi õppetöö korraldus ja õppekavad. Määrus ei reguleeri koolitajale ning
õppevahenditele ja koolitusel osalejatele esitatavaid nõudeid, sest kehtivast määrusest on see osa
viidud üle seadusesse (LS-i §-d 841–843). Lisaks reguleeritakse määrusega koolituse lõpus
väljastatava koolitustunnistuse vormi. Võrreldes kehtiva määrusega ei kehtestata
koolitustunnistusele kindlaid kujunduslikke nõudeid, vaid kehtestatakse andmete koosseis, mida
peab koolitustunnistus sisaldama. Sarnaselt kehtivale määrusele reguleerib määrus
alarmsõidukijuhile esitatavaid pädevusnõudeid.
Võrreldes kehtiva määrusega reguleerib määrus lisaks liiklusregistrisse koolitaja poolt kantavate
andmete koosseisu ja andmete esitamise tähtaegu.
Määrus ei reguleeri juhtide ettevalmistamist, kes juhivad maastikusõidukeid või sõidukeid, mis ei
ole mootorsõiduk (näiteks suvisel perioodil laialdaselt kasutatav kiirabijalgratas ja politsei
kasutatav jalgratas). LS-i § 841 lõike 1 kohaselt peab juht läbima mootorsõiduki kategooriale
vastava koolituse, millest tulenevalt on kohustus koolitus läbida juhtidel, kes juhivad
alarmsõidukit, mis on mootorsõiduk. LS ei käsitle alarmsõidukina ainult mootorsõidukit. LS-i §
84 lõike 1 punkti 1 kohaselt loetakse alarmsõidukiks sõidukit ja maastikusõidukit, millega
täidetakse ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid
sellise sõiduki kohalolust.
2
Eelnõu 2. peatükk reguleerib juhi koolitusega seonduvat.
Eelnõu § 2 sätestab koolituse eesmärgi, mille kohaselt peavad juhi teadmised, oskused ja hoiakud
liikluses käitumisel vastama taotletava kategooria alarmsõiduki juhile kehtestatud
pädevusnõuetele. Lisaks on koolituse eesmärgiks luua eeldused säästlike, ohutute ja keskkonda
säästva käitumise kujundamisel alarmsõiduki juhtimisel. Koolitamisel tuleb arvestada , et
õpetatakse kõrgema ohu allika kasutajat, kellel on seadusega lubatud kõrvale kalduda
liiklusreeglite nõuetest ja kelle võimalikud vead või väär tegutsemine kõrgendatud riskiolukorras
võib põhjustada raskeid või korvamatuid tagajärgi. Juhile kehtestatud pädevusnõuded on loetletud
määruse eelnõu 4. peatükis.
Eelnõu § 3 loetleb koolituse liigid, milleks on liigitus alarmsõidukite kategooriate järgi ning
koolituse liigi alusel, kas tegemist on alg- või täienduskoolitusega.
Algkoolitus on suunatud juhtidele, kes eelnevalt ei ole töötanud alarmsõidukijuhina.
Täiendkoolitus on seevastu suunatud juba alarmsõidukijuhi kogemust omavatele juhtidele, et
täiendada nende juba omandatud teadmisi ja oskusi ning õpetada tegutsemist äärmuslikes
olukordades. LS-i kohaselt tuleb täiendkoolitus läbida iga viie aasta järel.
Eelnõu § 4 sätestab dokumendid, mis isik peab koolitusele asumiseks koolitajale esitama. Juhiloa
esitamine on vajalik tõendamaks, et isik omab alarmsõidukijuhi koolitusele vastavat
mootorsõiduki kategooriat. Varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt
tunnustatud õppeasutuse väljastatud koolitustunnistuse esitamise nõudega peab isik suutma
tõendada varasema koolituse läbimist.
Eelnõu § 5 reguleerib õppetöö korraldust ja kestust. Algkoolituse mahtu ei ole võrreldes kehtiva
korraga oluliselt muudetud. Erandina on lisatud võimalus koolitajal suurendada koolituse mahtu,
mis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei olnud võimalik. Kehtiva korra kohaselt oli koolituse maht
fikseeritud 31 õppetunnile. Eelnõu kohaselt on algkoolituse maht vähemalt 31 õppetundi, millest
õppeteema „alarmsõiduk liikluses“ maht on vähemalt 17 õppetundi ja õppeteema „näited ja
praktilised harjutused“ maht on vähemalt 14 õppetundi.
Täienduskoolituse mahuks on vähemalt 16 õppetundi ja koolitajale on antud võimalus vastavalt
vajadusele ise õppeteemade mahud määrata.
Õppetunni kestust ei ole muudetud võrreldes kehtiva korraga, mis on 45 minutit. Samuti ei ole
võrreldes kehtiva korraga muudetud õpperühma suurust, milleks on kuni 16 õpilast teooria- või
praktilise õppe rühmas.
Koolitaja peab lõike 5 kohaselt korraldama õppetöö selliselt, et teooria- ja praktilise õppe tunnid
oleksid vaheldumisi. Sellisel juhul saavad õpilased teoorias õpitut praktikas kinnistada. Lisaks
peavad tundide ülesehitus olema korraldatud selliselt, mis tagaksid õpilase piisava ettevalmistuse
eksamite edukaks sooritamiseks. Peale eksamite edukat sooritamist saab eeldada, et juht omab
piisavat ettevalmistust edasiseks töötamiseks juhina.
Lõike 6 kohaselt ei ole võimalust lisada koolituse mahu hulka iseseisvat õpet. Antud säte ei keela
seda koolitajal teha, kuid ei luba seda koolituse mahu hulka arvestada.
Lõike 7 kohaselt on elektroonilise õppe tegemine lubatud ainult täienduskoolituse teoreetilises
osas. Tulenevalt §-i 9 lõikest 4 peab koolitaja õppekavas eristama teoreetilised õppetunnid.
Alarmsõidukijuhi õpetamine on väga suure vastutusega ja selline õpe peab algkoolituse puhul ning
täienduskoolituse ülejäänud osas toimuma vähemalt etteantud mahus kontaktõppena.
3
Eelnõu § 6 reguleerib õppetöö hindamise aluseid ja eksamineerimise korda.
Hindamise aluseid ja eksamineerimise korda ei ole võrreldes kehtiva korraga oluliselt muudetud.
Koolitaja rakendab hindamisel koolitaja õppekavas sätestatud hindamissüsteemi. Koolitaja
rakendatav hindamissüsteem peab tagama objektiivse hinnangu andmist õpilase teadmiste, oskuste
ja hoiakute vastavuse kohta õppekava ja selle üksikute teemade õpiväljunditele. Kui hindamisel
selgub, et õpilase teadmised, oskused või hoiakud ei ole piisavad, siis võib koolitaja anda õpilasele
lisakoolitust. Lõplikult selgitatakse õpilase teadmised, oskused ja hoiakud välja eksamil.
Eksamiküsimustik peab hõlmama õppekava sisu kõigi õppeainete ulatuses. Selliselt lähenedes on
tõenäosus suurem, et selgitatakse objektiivselt välja eksamineeritava teadmised, oskused ja
hoiakud. Teoreetiline osa eksamist loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav vastab 80%
küsimustele õigesti. Lisaks eksamiküsimustele peab eksamineeritav sooritama koolitaja poolt
valitud sõiduharjutused. Koolitaja määrab harjutuste arvu ja sisu vastavalt koolituse sihtrühmale,
kasutatavale tehnikale jne. Eksami eduka sooritamisega loetakse koolitus läbituks ning koolitaja
väljastab juhile koolitustunnistuse.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei kehtestata määruse eelnõuga koolitustunnistusele
kujunduslikke nõudeid. Koolitustunnistus antakse vormil, kuhu on kantud järgmised andmed:
õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood, koolitaja nimi, tunnistuse liik (alg- või
täienduskoolitus) ja number, algkoolituse puhul tunnistuse väljastamise kuupäev,
täienduskoolituse puhul tunnistuse kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, õpitud alarmsõiduki
mootorsõiduki kategooria, koolitaja kinnitus õppekavakohase kursuse läbimise ja tunnistuse
väljastamise kohta.
Koolituse eksami läbiviimise korra kehtestab ja eksami komisjoni koosseisu määrab
koolitusasutuse juht.
Eelnõu § 7 sätestab nõuded õppedokumentatsioonile. Võrreldes kehtiva korraga ei ole
õppedokumentatsiooni oluliselt laiendatud. Õppedokumentatsioonis on täpsustatud andmete
loetelu, mis peavad sisaldama õpperühma nimekirja, õppetöö päevikut, koolitustunnistuste
väljaandmise registrit ja eksamiprotokolli. Olulise täpsustusena peab õppedokumentatsiooni
õpperühma nimekiri sisaldama õpetatava alarmsõiduki mootorsõiduki kategooriat, mis vastab LS-i
mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooriale. LS-i § 841 lõike 1 kohaselt peab alarmsõiduki juht
läbima mootorsõiduki kategooriale vastava alarmsõidukijuhi koolituse. Lisaks on õpitud
alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria vajalik LS-i § 841 lõikest 5 tuleneva erisuse
kohaldamiseks. LS-i § 841 lõike 5 kohaselt ei pea D-kategooria mootorsõiduki juht läbima
alarmsõidukijuhi koolitust, kui ta on läbinud B- või C-kategooria mootorsõiduki alarmsõidukijuhi
koolituse.
Uuendusena võrreldes kehtiva regulatsiooniga peab koolitaja õppedokumentatsiooni säilitama
elektroonselt. Elektroonselt säilitatavad dokumendid peab koolitaja digitaalselt allkirjastama.
Õppedokumentatsiooni tuleb säilitada viis aastat.
Eelnõu § 8 reguleerib määrus koolitaja poolt liiklusregistrisse kantud andmete loetelu ja tähtaegu.
LS-i § 841 lõike 3 kohaselt peab koolitaja kandma alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse andmed
liiklusregistrisse. Andmete kandmine liiklusregistrisse toimub sarnaselt mootorsõidukijuhi
ettevalmistamisele ja ametikoolitusele, kus koolitajatele on loodud võimalus andmete esitamiseks
Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi kaudu. Autoveoseaduse kohaselt rakendub koolitajate
andmete liiklusregistrisse kandmise kohustus alates 2020. aasta 1. märtsist.
Koolitaja poolt liiklusregistrisse kantavad andmed on:
4
1) koolitustunnistuse liik (alg- või täienduskoolitus) ja number;
2) koolitustunnistuse kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
3) koolituskursuse tunnistuse saanud õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) õpitud alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria.
Eelnõu 3. peatükk reguleerib juhi koolituse õppekavaga seonduvat. Koolitaja koostab oma
õppekava, võttes aluseks määruse eelnõu lisas nimetatud õppeteemad ja õppeteemades loetletud
õppeained. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole õppetöö mahud muutunud. Õppetöö üldised
vähimad mahud on koolitajale kehtestatud määruse eelnõu §-s 5, milles kogu õppetöö mahuks on
vähemalt 31 õppetundi. Õppetöö jaotub omakorda õppeteemade lõikes – õppeteema „alarmsõiduk
liikluses“ maht on vähemalt 17 õppetundi ja õppeteema „näited ja praktilised harjutused“ maht on
vähemalt 14 õppetundi. Täienduskoolituse maht on vähemalt 16 õppetundi, millest erinevate
õppeteemade mahud on koolitaja enda otsustada. Õppeteemade lõikes määrab koolitaja
õppemahud vastavalt koolituse liigile (kas tegemist on alg- või täiendkoolitusega, millise
kategooria alarmsõiduki juhtimiseks õigust omandatakse ning millised on õpilase eelnevalt
omandatud teadmised ja kogemused). Tulenevalt koolitusele esitatavatest nõuetest peavad
õppekavas teooria- ja praktilise õppe tundide ülesehitus ja vahelduvus tagama õpilase piisava
ettevalmistuse eksamite edukaks sooritamiseks ning edasiseks töötamiseks juhina. Õppekava
ülesehitus peab tagama ka selle, et koolituse lõpetades vastab õpilane alarmsõidukijuhile
esitatavatele pädevusnõuetele.
Lõige 3 sätestab nõuded, millele õppekava peab vastama. Kuivõrd alarmsõidukijuhi koolituse
puhul on tegemist täiskasvanute seaduse alla kuuluva koolitusega, peab õppekava vastama
täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 19. juuni
2015. a määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“ sätestatud nõuetele ja sisaldama seal
sätestatud andmeid. Nimetatud määruse § 2 lõike 1 kohaselt peab täienduskoolituse õppekavas
sätestama vähemalt järgmised andmed:
1) õppekava nimetus;
2) õppekava rühm;
3) õpiväljundid;
4) õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on õpiväljundite saavutamise eeltingimusteks;
5) õppe kogumaht, auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
6) õppe sisu;
7) õppekeskkonna kirjeldus;
8) õppematerjalide loend, juhul kui õppekava läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid;
9) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;
10) koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus koolitajal.
Lisaks haridus- ja teadusministri määruses esitatud üldistele õppekava nõuetele peab
alarmsõidukijuhi koolituse õppekava vastama eelnõus esitatud lisanõuetele. Lõike 3 punktides 1–
5 on täpsustatud, milliseid andmeid peab õppekava veel sisaldama. Nendeks on õppeainete
nimetused ja õppeaineid läbiviivate lektorite nimed, õppeainetes käsitlevate teemade loetelu,
õppeainete mahud õpetatava alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria ja sõiduõppel kasutatavate
sõidukite kirjeldus.
Lõike 4 kohaselt peab koolitaja õppekava koostamisel eristama teoreetilisi õppetunde, praktilisi
õppetunde ja sõiduõppetunde, mis jällegi annab parema ülevaate koolituse korraldamisest ning
seal käsitletavatest teemadest.
Eelnõu 4. peatükk sisaldab juhile esitatavaid pädevusnõudeid. Kehtivas regulatsioonis sisalduvad
kutsenõuded on võetud üle määruse eelnõus pädevusnõuetena. Pädevusnõuded on aluseks juhi
koolitamisel ja eksamineerimisel. Koolituse ja eksami edukas sooritamine peavad tagama, et
5
koolitustunnistuse saanud juht vastab määruse §-des 10-12 juhile kehtestatud pädevusnõuetele.
Alarmsõidukijuhtide puhul on tegemist juhtidega, kelle sõiduoskused ja teadmised peavad
riskiolukordades olema tavajuhtidest paremad, sest alarmsõidukijuhi sooritatud võimalikud vead
või väär tegutsemine liikluses võivad põhjustada raskeid tagajärgi nii alarmsõidukijuhile endale
kui ka teistele liiklejatele. Alarmsõidukijuht peab teadma eritingimustes sõiduki juhtimisega
seotud ohtusid ning oskama kasutada juhtimise võtteid nende ära hoidmiseks.
Võrreldes alarmsõidukijuhi kehtivate kutsenõuetega ei ole määruse eelnõuga alarmsõidukijuhi
pädevusnõudeid oluliselt muudetud. Juhi teadmistele esitatavad põhinõuded kehtestatakse
määruse eelnõu §-ga 10 (teadmised liiklusseadusest ja lektorite kogemustest) ja juhi oskustele
esitatavad põhinõuded kehtestatakse määruse eelnõu §-ga 11.
Eelnõu § 12 kehtestab lisanõuded tulenevalt sõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast. Lisanõuded
sätestatakse paakauto, kiirabiauto ja autorongi juhile. Paakauto puhul rakenduvad täiendavad
ohud, mis tulenevad paagi vedelikuga täitmisest erinevatest kogustest. Poolikult täidetud paagis
hakkab vedelik järskude manöövrite või pidurduste tõttu liikuma ning avaldab mõju sõiduki
juhitavusele. Kiirabiauto puhul on täiendavaks asjaoluks kannatanu seisukord ning sellest
tulenevad erisused äärmusolukordades sõitmisel, et tagada kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu vedu.
Uue lisanõudena on kehtestatud teadmiste nõue ka autorongi juhile. Väga erinevad ametkonnad
sõidavad alarmsõitu koos haagistega (demineerimine, pääste, politsei, kiirabi, katastroofimeditsiin
jne). Ka tavaline kerghaagis tekitab alarmsõidukijuhile täiesti uue riskikeskkonna mis eeldab
spetsiifilisi oskuseid ja teadmisi.
Eelnõu 5. peatükk sisaldab rakendussätteid.
Eelnõu § 13 sätestab üleminekusätte, et enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud õppekava
alusel võib alarmsõidukijuhi koolitust läbi viia kuni 180 päeva pärast käesoleva määruse
jõustumist. See tähendab seda, et uusi kursusi võib õpetada ja ka alustada vana õppekava alusel
veel 180 päeva alates käesoleva määruse jõustumisest, kuid koolituse kursus peab olema lõppenud
samuti 180 päeva möödudes.
Eelnõu § 14 kohaselt jõustub määruse eelnõu § 8, mis käsitleb koolitaja andmete kandmise
kohustust liiklusregistrisse, jõustub 2020. aasta 1. märtsil. Üleminekusäte on vajalik liiklusregistri
arendamiseks. Koolitajatele luuakse võimalus andmete esitamiseks Maanteeameti e-teenuste
infosüsteemi kaudu.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Alarmsõidukijuhi koolituse korraldus on riigisisene regulatsioon ning sellest tulenevalt ei oma
määrus puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Alljärgnevalt on esitatud määruse mõjud erinevate mõjuliikide lõikes:
4.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: määrusel on mõningane sotsiaalne, sealhulgas
demograafiline mõju. Määrusel on kaudne sotsiaalne mõju, kuna alarmsõidukijuhtide koolitamine
suurendab turvalisust ning vähendab vigastuste ja surmajuhtumite ohtu liikluses.
Alarmsõidukijuhtide teadmiste ja oskuste tõstmine mõjub positiivselt liiklusohutusele ning aitab
kaasa abi abivajajani ohutule jõudmisele. Alarmsõidukist, mis satub liiklusõnnetusse, ei ole abi
õnnetuste ärahoidmisel või abivajajate aitamisel.
6
4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: määrus ei oma olulist mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
4.3 Mõju majandusele: määrus ei oma olulist mõju majandusele.
4.4 mõju elu- ja looduskeskkonnale: määrus ei oma olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale.
4.5 mõju regionaalarengule: määrus ei oma olulist mõju regionaalarengule.
4.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: määrus omab osalist mõju
riigiasutuste töökorraldusele. Riigiasutused, kelle töötajad kasutavad kiireloomuliste ameti- või
tööülesannete täitmiseks alarmsõidukeid, peavad jätkuvalt koolitama oma töötajaid
alarmsõidukijuhtideks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga olulist muudatust riigiasutustele
määruse eelnõuga ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine toob kaasa kulu Maanteeametile. 2020. aasta 1. märtsil jõustub määruse § 8,
mille kohaselt peavad koolitajad kandma andmed liiklusregistrisse. Koolitajatele luuakse
liiklusregistrisse andmete kandmise võimalus Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi kaudu.
Sarnane lahendus on juba loodud mootorsõidukijuhi koolituse ja ametikoolituse andmete
esitamiseks. Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi arenduse kulu on 6000 eurot. Nimetatud
kulutused kantakse Maanteeameti eelarvest. Määruse rakendamisega seonduvalt tulusid ei ole.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Riigikantseleile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja
Välisministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks esitatakse määruse eelnõu
arvamuse avaldamiseks Transpordi Ametiühingule, Eesti Autokoolide Liidule, Tallinna Kiirabile,
Autosõit OÜ-le, Laanepere Koolitus OÜ-le, Sõiduõppe OÜ-le ja Aide Autokool OÜ-le.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 8 jõustub 2020. aasta 1. märtsil, eelnõu §-s 14 toodud
põhjustel.
7