dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

PSJKS eelnõu kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 22. juuni 2018
Viit
1.2-3/1729-2
Registreeritud
22. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31729-2 22.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc277 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 18.05.2018 nr 8-1/3680 / [email protected] Meie 22.06.2018 nr 1.2-3/1729-2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõust Täname teid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest. Sotsiaalministeerium ei kooskõlasta eelnõu esitatud kujul. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole eelnõu punktis 2 sisalduv individuaaltaotluse regulatsioon vajalik ning pigem pärsib põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse toimimist, kui edendab seda, ning seda järgmistel põhjustel: 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei ole lünka ning inimeste põhiõigused on kaitstud ka eelnõus toodud regulatsioonita. Juhul kui õigusakti rakendatakse, saab isik vaidlustada selle kohaldamise (olgu selleks haldusakt, toiming vms) ning ühtlasi on isikul võimalus taotleda selle põhiseaduspärasuse kontrollimist. Juhul kui jõustunud õigusakti ei ole kohaldatud ning isiku subjektiivseid õigusi see vahetult ei mõjuta, on igaühel õigus pöörduda seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks õiguskantsleri poole. Ka regulatsiooni kohaldamata jätmise ehk riigi tegevusetuse korral on isikul võimalik enda õiguseid kaitsta – kasvõi riigivastutuse seadus § 6 lg 1 alusel või halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2 alusel. Seda ka juhul kui regulatsioon puudub – nt esitada taotlus, et pädev haldusorgan midagi teeks, ja seejärel vaidlustada tegemata jätmise põhiseadusvastasus. Eelöeldut kinnitab muuhulgas asjaolu, et alates 2002. aastast on Riigikohtule esitatud kokku 34 individuaalkaebust, millest menetlusse on võetud vaid üks. Seega on eelnõus reguleeritud olukorrad väga erandlikud ning ei anna alust arvata, et põhiseaduslikkuse järelevalve ei võimaldaks isikute õiguseid kaitsta 2. Seletuskirjas märgitakse: „Regulatsiooni loomata jätmise korral toimuks individuaaltaotluse lahendamine ka edaspidi otse põhiseaduse alusel. Sellist lahendust ei saa aga pidada piisavalt õigusselgeks. Mandri-Euroopa õigussüsteem, mille hulka kuulub ka Eesti õigus, rajaneb kirjapandud õigusel, millest tulenevalt nähakse primaarse õiguse allikana eelkõige õigustloovaid akte.“ Meie hinnangul pole põhiseaduse rakendamine õigusselgusetu, õigusvastane ega Eesti õiguskorda sobimatu. Eesti õiguskorras on ka teisigi näiteid otse põhiseadusele tuginemisest. Nii tuginetakse normide põhiseaduspärasuse hindamisel otse põhiseadusele, eeskätt selles sätestatud põhiõigustele, samuti tuletatakse õiguskindluse põhimõte põhiseaduse §-st 10. 3. Meie hinnangul ei loo õiguse seaduses reguleerimine õigusselgust juurde. Riigikohtu praktikas on välja kujunenud tingimused, millal võib isik otse Riigikohtusse pöörduda. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Uue normistiku loomine loob alati õigusselgusetust juurde, eriti kui seni kehtiv on igati funktsioneeriv ning ei takista isikutel oma õigusi aktiivselt kaitsta. 4. Sotsiaalministeerium juhib tähelepanu, et eelnõu ei käsitle ning selle seletuskirjas pole analüüsitud individuaaltaotluse mõju õiguskantsleri menetlusele. Meie hinnangul hakkavad individuaalkaebused paratamatult õiguskantsleri menetlusega konkureerima: 4.1. Individuaaltaotluse esitamise õigus on isikul vandeadvokaadi kaasabil, mis aga tähendab, et viimane peab kasutama kõiki seaduslikke õiguskaitsevahendeid, sh individuaaltaotlust. 4.2. Õiguskantsler ei või menetleda avaldusi, milles toimub või on toimunud kohtumenetlus (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2). Eelviidatu tähendab, et väheneb õiguskantslerile esitatavate avalduste arv ja suureneb Riigikohtusse esitatavate avalduste arv. See pole aga põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemis ega isikute õiguste kaitsele hea. Esiteks lahendatakse õiguskantsleri menetluses asjad sageli kokkuleppega, st ilma vaidluseta. Samas kui kohtul seda võimalust ei ole. Teiseks märgime, et õiguskorrale on hea, kui põhiseaduslikkuse järelevalve pädevus asub riigis kahes kohas – see tekitab debatti ja diskusiooni, mis viib edasi. Õiguskantsleri koormuse vähenemine aga lõhuks ühte kompetentsikeskust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel