Justiitsministeerium Teie 18.05.2018 nr 8-1/3680 /
[email protected] Meie 22.06.2018 nr 1.2-3/1729-2
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduse muutmise seaduse eelnõust
Täname teid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse
eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest.
Sotsiaalministeerium ei kooskõlasta eelnõu esitatud kujul.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole eelnõu punktis 2 sisalduv individuaaltaotluse
regulatsioon vajalik ning pigem pärsib põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse toimimist, kui
edendab seda, ning seda järgmistel põhjustel:
1. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei ole lünka ning inimeste põhiõigused on
kaitstud ka eelnõus toodud regulatsioonita. Juhul kui õigusakti rakendatakse, saab
isik vaidlustada selle kohaldamise (olgu selleks haldusakt, toiming vms) ning ühtlasi
on isikul võimalus taotleda selle põhiseaduspärasuse kontrollimist. Juhul kui
jõustunud õigusakti ei ole kohaldatud ning isiku subjektiivseid õigusi see vahetult ei
mõjuta, on igaühel õigus pöörduda seaduse või mõne muu õigustloova akti
põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks õiguskantsleri poole. Ka
regulatsiooni kohaldamata jätmise ehk riigi tegevusetuse korral on isikul võimalik
enda õiguseid kaitsta – kasvõi riigivastutuse seadus § 6 lg 1 alusel või
halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2 alusel. Seda ka juhul kui regulatsioon
puudub – nt esitada taotlus, et pädev haldusorgan midagi teeks, ja seejärel
vaidlustada tegemata jätmise põhiseadusvastasus. Eelöeldut kinnitab muuhulgas
asjaolu, et alates 2002. aastast on Riigikohtule esitatud kokku 34 individuaalkaebust,
millest menetlusse on võetud vaid üks. Seega on eelnõus reguleeritud olukorrad väga
erandlikud ning ei anna alust arvata, et põhiseaduslikkuse järelevalve ei võimaldaks
isikute õiguseid kaitsta
2. Seletuskirjas märgitakse: „Regulatsiooni loomata jätmise korral toimuks
individuaaltaotluse lahendamine ka edaspidi otse põhiseaduse alusel. Sellist
lahendust ei saa aga pidada piisavalt õigusselgeks. Mandri-Euroopa õigussüsteem,
mille hulka kuulub ka Eesti õigus, rajaneb kirjapandud õigusel, millest tulenevalt
nähakse primaarse õiguse allikana eelkõige õigustloovaid akte.“ Meie hinnangul pole
põhiseaduse rakendamine õigusselgusetu, õigusvastane ega Eesti õiguskorda
sobimatu. Eesti õiguskorras on ka teisigi näiteid otse põhiseadusele tuginemisest. Nii
tuginetakse normide põhiseaduspärasuse hindamisel otse põhiseadusele, eeskätt
selles sätestatud põhiõigustele, samuti tuletatakse õiguskindluse põhimõte
põhiseaduse §-st 10.
3. Meie hinnangul ei loo õiguse seaduses reguleerimine õigusselgust juurde. Riigikohtu
praktikas on välja kujunenud tingimused, millal võib isik otse Riigikohtusse pöörduda.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Uue normistiku loomine loob alati õigusselgusetust juurde, eriti kui seni kehtiv on igati
funktsioneeriv ning ei takista isikutel oma õigusi aktiivselt kaitsta.
4. Sotsiaalministeerium juhib tähelepanu, et eelnõu ei käsitle ning selle seletuskirjas
pole analüüsitud individuaaltaotluse mõju õiguskantsleri menetlusele. Meie hinnangul
hakkavad individuaalkaebused paratamatult õiguskantsleri menetlusega
konkureerima:
4.1. Individuaaltaotluse esitamise õigus on isikul vandeadvokaadi kaasabil, mis
aga tähendab, et viimane peab kasutama kõiki seaduslikke
õiguskaitsevahendeid, sh individuaaltaotlust.
4.2. Õiguskantsler ei või menetleda avaldusi, milles toimub või on toimunud
kohtumenetlus (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2).
Eelviidatu tähendab, et väheneb õiguskantslerile esitatavate avalduste arv ja
suureneb Riigikohtusse esitatavate avalduste arv. See pole aga põhiseaduslikkuse
järelevalve süsteemis ega isikute õiguste kaitsele hea. Esiteks lahendatakse
õiguskantsleri menetluses asjad sageli kokkuleppega, st ilma vaidluseta. Samas kui
kohtul seda võimalust ei ole. Teiseks märgime, et õiguskorrale on hea, kui
põhiseaduslikkuse järelevalve pädevus asub riigis kahes kohas – see tekitab debatti
ja diskusiooni, mis viib edasi. Õiguskantsleri koormuse vähenemine aga lõhuks ühte
kompetentsikeskust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]